Viru Ringkonnaprokuratuur · 27. veebruar 2015
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 12.02.2015, Narva
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Henrik Esse
Kriminaalasja number: 14240103082
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1
Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: A. F.
Ida prefektuur alustas käesolevat kriminaalasja 30.07.2014.a XXXXXXXX OÜ "XXXXXXX"
xxxxxxx büroojuht I. M. avalduse alusel selle kohta, et 28.07.2014.a kell 17.15 A. F. olles
aadressil XXXXXXXX XX, xxxxxxxx „XXXXXXXX“, täites administraatori ülesandeid,
võttis kassast ja hiljem omastas enda kasuks sularaha summas 1700 eurot , millega tekitas
XXXXXXXXXXX OÜ-le materiaalset kahju summas 1700 eurot.
Kohtueelsel uurimisel esitati 31.07.2014.a kahtlustus A. F.-le KarS § 201 lg 1 järgi
eelkirjeldatud kuriteo toimepanemises. Kahtlustatav end selles kuriteos süüdi ei tunnistanud ja
andis ütlusi selle kohta, et 28.07.2014.a kella 17.00 ajal töötas ta administraatorina xxxxxxxx
„XXXXXXXXX“, ning võttis kassast sularaha summas 1700 eurot, et peenemaks vahetada.
Kahtlustatava ütluste kohaselt olid kassas ainult suured kupüürid, aga oli vaja peenemat raha.
Kahtlustatava ütluste järgi prooviti raha vahetada restoranis, kuid sellest keelduti, samuti
proovis kahtlustatav helistada raamatupidamisele, et raha vahetada, kuid ta ei saanud telefoni
teel raamatupidajaga ühendust. Kahtlustatava ütluste kohaselt tuleb rahavahetamise korral
pöörduda raamatupidamise poole, et raha vahetataks, kuid kahtlustatav omal initsiatiivil võttis
kassast raha ja sõitis XXXXXX, et vahetada raha. Kahtlustatava ütluste kohaselt pani ta kassast
võetud raha omale pükste tasku, lahkus xxxxxxxx, istus oma autosse, mis oli pargitud
xxxxxxxx juurde ja sõitis seejärel XXXXXX, et raha vahetada, ta jõudis pangaautomaadi
juurde, et panna raha oma arvele, ja seejärel võtta välja peenraha. Kahtlustatava ütluste kohaselt
hakkas ta raha otsima, kontrollis oma autot, läks tuldud teed mööda tagasi oma töökohale, kuid
enam ei leidnud raha. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et lisaks otsis ta oma kabinetist raha.
Kahtlustatava ütluste kohaselt andis ta vahetuse üle ja ütles, et kassa on miinuses, kuid ei
selgitanud, miks. Samuti nähtub kahtlustatava ütlustest, et hiljem väitis ta oma tööandjatele, et
ta võttis raha summas 1700 eurot ja tahtis panna seda panka, kuid tal oli probleem automaadiga,
kuna väljavõtmise limiit oli ületatud. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et ta leppis T. L.-ga, et ta
hüvitab rahasumma 31.07.2014. Kahtlustatav jäi selle juurde, et ta ei pannud toime raha
omastamist tahtlikult.
Antud kriminaalasja materjalidele on lisatud kahtlustatava poolt 29.07.2014.a koostatud
seletuskiri, milles kahtlustatav selgitas, et 28.07.2014.a kujunes olukord, et kassas ei olnud
vahetusraha, ning ta otsustas seetõttu teostada oma äranägemise ja vastutuse järgi raha
vahetamise pangaterminali kaudu. Seletuskirjast nähtub, et kahtlustatav „puutus kokku
sularaha väljavõtmise probleemiga, kassas juhtus miinus“. Seletuskirjas on märgitud, et
kahtlustatav „teatas oma pangale ning hiljemalt 30.07.2014.a summa tagastatakse“. Lisaks on
seletuskirjas märgitud kahtlustatava poolt, et ta võttis 1700 eurot.
30.07.2014.a kuulati kannatanu XXXXXXXX OÜ esindajana üle xxxxxx „XXXXXXXX“
xxxxxxxxx I. M., kes andis ütlusi selle kohta, et kahtlustatav võttis 28.07.2014.a
„XXXXXXXX“ hotelli kassast sularaha summas 1700 eurot, pärast seda lahkus töökohalt.
Kannatanu esindaja ütlustest nähtub, et kahtlustatav ei teavitanud oma tööandjat sellest.
Kannatanu esindaja ütluste kohaselt viidi töökohal seejärel läbi siseuurimine ning tuvastati, et
kassast puudub 1700 eurot. Kannatanu esindaja ütlustest nähtuvalt võttis tööandja korduvalt
kahtlustatavaga ühendust, kes lubas raha tagastada 30.07.2014.a, kuid seda siiski ei teinud.
31.07.2014.a kuulati kannatanu esindaja uuesti üle ja ta andis ütlusi selle kohta, et kahtlustatava
poolt tekitatud kahju summas 1700 eurot on täielikult hüvitatud 31.07.2014.a, materiaalseid
pretensioone kannatanul kahtlustatava suhtes enam ei ole.
13.01.2015.a kuulati tunnistajana üle M. A., kes töötab xxxxxxxx „XXXXXXX“. Tunnistaja
M. A. ütluste kohaselt 29.07.2014.a hommikul kell 08.00 teatas kahtlustatav talle, et
28.07.2014.a ta võttis kassast raha, et see ära vahetada, kuna kassas olid ainult suured
rahatähed. Tunnistaja ütluste kohaselt tahtis kahtlustatav raha oma arvele panna, et hiljem
väikeste rahatähtedena välja võtta, kuid tekkisid probleemid sularahaautomaadiga ja see ei
õnnestunud. Tunnistaja ütluste kohaselt lubas kahtlustatav raha tuua 30.07.2014.a kella 09.00-
ks, kuid ta ei teinud seda. Tunnistaja ütluste kohaselt hüvitas kahju hiljem siiski kahtlustatava
ema.
14.01.2015.a kuulati tunnistajana üle A. V., kes töötas 28.07.2014.a koos kahtlustatavaga.
Tunnistaja ütlustest nähtub, et kahtlustatav tuli tema juurde ja ütles, et tal on vaja ära sõita,
seejärel aga avastas A. V., et ühes kassas oli umbes 40 eurot ja teises umbes 30 eurot.
Tunnistaja ütluste kohaselt helistas ta seejärel kahtlustatavale, kes teatas, et toob varsti raha,
kuna sõitis raha vahetama, hiljem vahetuse lõppedes oli kassa peaaegu tühi, kahtlustatav ei
toonud raha.
21.01.2015.a kuulati tunnistajana üle A. P., kes töötas xxxxxxx xxxxxx „XXXXXXXX“ ja
andis ütlusi, millest nähtub, et ta asus öisesse vahetusse koos K. K.-ga.. Tunnistaja ütluste
kohaselt nägi ta vahetusse tulles, et töötab ainult üks xxxxxxxxx kahe asemel, s.o A. V.
Tunnistaja ütluste kohaselt tuli mõne aja pärast kohale ka kahtlustatav, kes aga jooksis
personali tuppa. Tunnistaja ütluste kohaselt selgitas A. V. talle, et kahtlustatav teatas talle enne,
et peab kuskile sõitma, kassasid avades selgus, et ühes kassas oli umbes 30 eurot, teises umbes
40 eurot. Tunnistaja ütluste kohaselt kui kahtlustatav hakkas koju minema, siis ta ütles, et toob
umbes tunni aja pärast 500 eurot ja palus panna see kirja A. P.-l ja K. K.-l, kuid A. P. ei olnud
sellega nõus. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kassas 16 viie-eurost , üks kahekümne eurone
rahatäht, samuti peenraha, kokku oli kassas 106 eurot. Tunnistaja ütluste kohaselt helistati
öövahetuse ajal kahtlustatavale korduvalt, kuid teda ei õnnestunud kätte saada. Tunnistaja
ütlustest nähtub, et K. K.-l õnnestus kahtlustatav siiski kätte saada, ja kahtlustatav teatas, et
toob raha hommikul. Samuti nähtub ütlustest, et kahtlustatav palus sellest mitte kellelegi
rääkida.
Lisaks on kriminaalasja materjalidele lisatud A. P. 30.07.2014.a koostatud seletuskiri
tööandjale, milles on märgitud, et A. P. asus öisesse vahetusse 28.07.2014.a koos K. K.-ga,
töökohal oli ainult üks xxxxxxxxx esindaja, s.o A. V., hiljem tuli kohale A. F. Nimetatud
seletuskirjast nähtub, et A. F. ütles, et toob raha „kuskil tunni pärast“, vahetuse jooksul A. P.
ja K. K. proovisid telefoni teel A. F.-i kätte saada, see õnnestus K. K.-l. Seletuskirja kohaselt
lubas A. F. tuua raha hommikul ja veenis, et mitte keegi ei tohiks sellest teada.
Lisaks on kriminaalasja materjalidele lisatud K. K. 30.07.2014.a koostatud seletuskiri
tööandjale, millest nähtub, et vahetust alustades ei olnud kassades peaaegu raha, suurtes
kupüürides olnud raha võttis A. F., et vahetada. Seletuskirjas on märgitud, et „enne seda, kui
A. F. läks ära, ta ütles mulle ja A. P.-le panna allkirjad, et võtsime kassa vastu (500 kaupa)
ning et me ei muretseks, ning et ta tuleb tagasi tunni pärast“. Samuti nähtub seletuskirjast, et
viimane kord helistati A. F.-le kell 22.35 ja A. F. vastas, et auto on katki ja ta ei saa tulla.
Materjalidele on lisatud XXXXXXXX OÜ raamatupidamisdokumendid 30.07.2014.a ja
31.07.2014.a kohta, ning 29.07.2014.a sularaha inventuuri akt. Viimasest dokumendist nähtub,
et inventuuri käigus avastati kassas puudujääk summas 1700 eurot.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidele tuginedes ja hinnates neid kogumis, leiab
prokuröri abi, et on tõendatud, et kahtlustatav pani toime temale kahtlustuses esitatud teo. Kuigi
kahtlustatav ei tunnista end süüdi, andis ta siiski ütlusi, millest nähtub, et ta võttis tööl olles
kassast 1700 eurot välja. Seda fakti kinnitavad materjalidele lisatud
raamatupidamisdokumendid, millelt nähtub, et kassas tekkis puudujääk summas 1700 eurot,
samuti kannatanu esindaja ning kahtlustatavaga samal õhtul tööl olnud tunnistajate ütlused.
Asjaolu, et raha võttis kassast välja just kahtlustatav kinnitavad kahtlustatavaga samal õhtul
tööl olnud tunnistajad, kelle kõigi ütlustest nähtub, et puudujääk kassas tekkis kahtlustatava
tegevuse tulemusena, ning kahtlustatav andis erinevaid lubadusi tuua raha tagasi puudujäägi
kõrvaldamiseks. Kassast võetud 1700 eurot sularaha oli kahtlustatava jaoks võõras asi.
Samuti tuleneb kahtlustatava ütlustest, et otsus minna pangaautomaati raha peenemaks
vahetama tuli tema enda initsiatiivil. Sealjuures on kahtlustatav tunnistanud, et raha vahetamine
käib tööandja raamatupidamise vahendusel, kuid kuna tal ei õnnestunud raamatupidamisega
kontakti saada, siis otsustas ta ise oma äranägemisel korraldada raha vahetamise. Ka kannatanu
esindaja ütlused kinnitavad, et kahtlustatav ei teavitanud tööandjat niisugusest tegevusest.
Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt kahtlustatav koguni soovis seda asjaolu, st, et kahtlustatav
võttis kassast raha, tekitas puudujäägi, ja läks omal vastutusel sularahaautomaati raha
vahetama, tööandja eest varjata. See tähendab, et kahtlustataval puudus sularaha kassast
võtmiseks, selle endale tasku panemisel, sellega töökohast lahkumiseks ja enda arvele
panemiseks tööandja nõusolek ehk volitus. On tuvastatud, et kahtlustatav esitas erinevaid
versioone, kuhu kassast võetud raha kadus (ülekuulamisel väitis, et kaotas ära; tööandjale ja
kolleegidele väitis, et tekkis probleem pangaautomaadiga). Samuti on tuvastatud, et
kahtlustatav andis erinevaid lubadusi raha tagastamiseks, kuid kordagi seda õigeaegselt ei
teinud. Niimoodi tegutsedes muutis kahtlustatav selle asja endale kuuluvaks ja lõi olukorra,
kus omanik jäi asjast kestvalt ilma, st kokkuvõttes pööras asja enda kasuks. Pannes kassast
võetud raha endale taskusse, lahkudes sellega töökohast, tööandjat sellest teavitamata, samuti
soovides seda asjaolu tööandja eest varjata, pani kahtlustatav toime väliselt tajutava teo,
millega manifesteeris omastamistahet. Tuvastatud asjaoludel, kus kahtlustatav on toonud oma
tegevuse jaoks erinevaid vastuolulisi õigustusi (raha oli vaja võtta vahetamise jaoks, raha ei
olnud võimalik tagastada, kuna see oli kadunud või kuna automaat ei väljastanud sellist
summat või kuna tema auto oli katki) tuleb mõistlikult eeldada, et niisuguselt käitudes, eelkõige
soovides varjata oma tegevust tööandja eest, pani ta toime tahtliku teo.
Seega pani A. F. toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks
pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kõnealuse kriminaalmenetluse ese on teise astme
kuritegu, mille eest KarS § 201 lg 1 ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, sätestades
alternatiivselt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kahtlustatava süü nimetatud
kuriteo puhul pole suur. Kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes on kahju vabatahtlik
hüvitamine, raskendavaid asjaolusid KarS § 58 lg 1 mõttes tuvastatud ei ole. Kuriteoga ei
tekitatud rasket tagajärge, ei tekitatud olulist varalist kahju (varaline kahju jäi alla 4000 euro
KarS § 121 p 1 kohaselt).
Prokuratuuri hinnangul puudub antud isiku suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik
menetlushuvi. Arvestada tuleb, et kuigi kuriteoga tekitatud varaline kahju oli 1700 eurot, mis
on märkimisväärne summa, siis avalikku menetlushuvi antud juhul vähendab oluliselt see, et
kuriteoga tekitatud varaline kahju on kannatanule täies ulatuses hüvitatud 31.07.2014.a, s.o 3
päeva pärast teo toimepanemist. Kannatanul materiaalseid pretensioone ei ole, tsiviilhagi
puudub. Lisaks tuleb arvesse võtta kahtlustatava isikut. Kahtlustataval ei ole ühtegi kehtivat
väärteokaristust, kuid on 2 kehtivat kriminaalkaristust: Viru Maakohtu xxxxxxxxx.a otsusega
karistati teda KarS § 291 lg 1 järgi rahalise karistusega summas 630,40 eurot, tegu oli toime
pandud 31.01.2009.a. Karistus on täidetud 31.05.2012.a. Lisaks karistati teda Tartu Maakohtu
xxxxxxx.a. otsusega KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 212 lg 1 – § 22 lg 3, § 291 lg 1 järgi, viimane
tegu oli toime pandud 21.02.2009) ning talle mõisteti 1 aasta vangistust, KarS § 73 lg 1 alusel
jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata, kohaldades katseaega 4 aastat. Katseaeg lõppes
26.08.2013.a. Seega - kahtlustatavat on varem samaliigilise, s.o varavastasele süüteole
kaasaaitamises, ja lisaks teiste kuritegude toimepanemise eest karistatud peaaegu 5 aastat enne
käesoleva teo toimepanemist. Selle karistusega ette nähtud katseaeg on kahtlustataval läbitud,
karistust ei pööratud täitmisele. Käesolev tegu ei ole toime pandud katseajal. Viimati karistati
kahtlustatavat kriminaalkorras 3 aastat enne käesoleva teo toimepanemist, siis karistati teda teo
eest, mis oli toime pandud enne esimest, s.o xxxxxxxx.a. otsust. Sisuliselt tähendab see, et
kahtlustatav pani viimati kuritegusid toime enne seda, kui teda kriminaalkorras karistati ning
pärast kriminaalkorras karistamist ei ole ta kuritegusid toime pannud. Viimase kohtuotsusega
mõistetud rahaline karistus on täielikult tasutud. Ajavahemik käesoleva kuriteo ja tema poolt
viimati toime pandud kuriteo vahel (tegu oli toime pandud 21.02.2009) on võrdlemisi pikk, s.o
üle 5 aasta. Nimetatud asjaolude põhjal võib eeldada, et kahtlustatav on võimeline järgima
õiguskuulekat eluviisi, tegemist ei ole süstemaatilise õigusrikkujaga. Kahtlustatava isikut
iseloomustavaid andmeid, eelkõige asjaolu, et tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust, on võimalik
arvestada menetluse lõpetamisel kohustuse suuruse määramisel.
Tema suhtes ei ole varem menetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Ta ei ole ka peale
kahtlustuse saamist uusi kuritegusid toime pannud. Eripreventiivsed vajadused ei nõua
menetluse jätkamist ning ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik menetluse
jätkamine.
Arvestades kahtlustatava isikut, leiab prokuröri abi, et antud isiku karistamine ei ole vajalik ka
õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale on riik antud juhul
piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, seega ei ole otstarbekas edasine menetluse
jätkamine juhul kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Kahtlustatav
väljendas oma valmisolekut täita temale määratud kohustused. Kahtlustatava soovil määrati
talle antud kriminaalmenetluses riigi õigusabi, mistõttu menetluse lõpetamisel jääb talle
kohustus tasuda õigusabikulud, mis tekkisid kaitsjal summas 120 eurot. Muid
kriminaalmenetluse kulusid kriminaalasjas ei ole. Lisaks jääb kahtlustatavale KrMS § 202 lg 2
p 3 alusel kohustus teha üldkasulikku tööd. Kohustuste panemise eesmärk on täidetud ja mõju
kahtlustatava edasisele tegevusele piisav, kui määrata üldkasulikku tööd 130 tundi.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 14240103082 A. F. suhtes kriminaalmenetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: panna temale kohustus
- teha 130 (sada kolmkümmend) tundi üldkasulikku tööd, tähtajaga 5 kuud, s.o kuni
12.07.2015.
- tasuda kriminaalmenetluse kulud, mis koosnevad määratud kaitsja
õigusabikuludest, summas 120 eurot. Tähtaeg: 12.07.2015.
3. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 31.07.2014 tühistada.
Kahtlustatavana kinni peetud 30.07.2014 kuni 31.07.2014, s.o 2 päeva.
4. Asitõendid: ei ole.
5. Kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsja vandeadvokaadi vanemabi õigusabikulud
summas 120 eurot – jäävad A. F. tasuda.
6. Käesoleva määruse ärakiri saata Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele.
7. Vastavalt KrMS § 206 lg 2 sättele saata kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
kannatanule ja anda kahtlustatavale.
8. Kannatanul on vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 õigus tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
9. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
10. Vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS
§ 202 lg 7 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur lõpetatud
kriminaalmenetluse oma määrusega.
Henrik Esse
Prokuröri abi
Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo
olemus ja kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Olen
kohustustega nõus:
___________________
(nimi ja allkiri)
: