Vastus

Saatja: "Margus Korsjukov" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: Planeerimisseaduse § 311 kohane ettepanekute küsimine EstLink3 projektiga seotud riigi eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmidele Kuupäev: 2026-03-20 12:37 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Tutvusime EstLink3 Rehemäe-Aulepa maismaaosa puudutava osaga ja saadame alljärgnevalt oma arvamuse. Planeeringuala hõlmab Lääne maakonnas osa Lääne-Nigula valda. Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi elektriühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel ühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Planeeringuala suurus on ligikaudu 513 km2. Planeerimisseaduse järgi tuleb asukoha eelvaliku tegemisel kaaluda mitut võimalikku asukohta. Planeeringuala paikneb vallas, kus on juba toimiv Aulepa tuulepark ning mitmes kohas arenduses olev taastuvenergia taristu. Rehemäele rajatakse Baltikumi üht suurimat, u 244 MW võimsusega päikeseparki, lisaks on vastu võetud Risti tuulepargi eriplaneeringu I etapp. Elektrivõrgu põhitaristu hõlmab Harku–Lihula–Sindi 330/110 kV liini koridori. Planeeringualal asuvad või on uuendamisel Risti 110 kV ja Aulepa 110 kV alajaamad. Samuti on ehitamisel Rehemäe 330 kV alajaam. Trassialternatiivide visandamisel lähtutakse üldreeglist, et elektriliin Aulepa alajaamast Rehemäe alajaamani kavandatakse õhuliinina ning Aulepa alajaamast rannikuni kaabelliinina. Kõrgepinge õhuliinide trassi valikul kaalutakse mitut võimalikku asukohta, sh võrreldakse neid omavahel ja viiakse läbi sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamine. Seeläbi võetakse õhuliini rajamiseks kasutusele trassialternatiiv, mille mõjud inimestele ja looduskeskkonnale on kokkuvõttes kõige väiksemad, arvestades samas ka majanduslikku tasuvust. Aluskriteeriumitena on määratud muuhulgas, et elamu ja ühiskondlik hoone (kool, raamatukogu jm) koos õuealaga ei tohi jääda elektriliini kaitsevööndisse ning trassikoridor peab paiknema võimalusel elamutest ning ühiskondlikest objektidest võimalikult kaugel, et vältida või minimeerida negatiivset mõju kohalikele elanikele. KSH raames on planeeritud uurida muuhulgas mõjusid põhjaveele, pinnaveele, kliimale, välisõhu kvaliteedile, müra, vibratsiooni ja elektromagnetväljasid. Nende valdkondade mõju hindamisel arvestatakse ka mõjuga inimeste tervisele. Võimalikku kumulatiivset mõju (elektromagnetväljad, müra) hinnatakse, kui õhuliinid paigutatakse olemasolevatele liinidele lisaks (nt ühisriputus või kõrvuti paiknevad liinid), kui õhuliinid paigutatakse tuulikute lähedusse (müra) ning olukorras, kus uus alajaam kavandatakse olemasoleva alajaama juurde. Lisaks on planeeritud läbi viia elektromagnetvälja mõju uuring inimestele ning maismaaelustikule, mille eesmärgiks on anda ülevaade EMV tasemetest, lähtudes ohutusest inimesele võttes aluseks inimese võimalikku püsivat viibimist ülekandeliinide lähistel ja teistele elusolenditele nagu linnud, imetajad, sh käsitiivalised. Tutvunud lähteseisukohtade ja KSH programmiga, oleme nõus, et KSH käigus on vajalik uurida kavandatava tegevuse mõju ümberkaudsete elamute salv- ja puurkaevude kvaliteedile ja veetasemele ning elektromagnetväljade, müra, vibratsiooni ja õhusaaste levikut, samuti hinnata võimalikku kumulatiivset mõju. Estlink 3 Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise osaga seoses lisaks meie 30.01.2026 saadetud tagasisidele juhime tähelepanu alljärgnevale: • Alajaamad tuleks planeerida müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele leevendamaks võimalikke häiringuid. Juhime tähelepanu, et Terviseametile on varasemalt esitatud kaebusi seoses alajaamadest lähtuva müraga ehk ka alajaamad on potentsiaalsed müraallikad ja häiringute põhjustajad. Seetõttu tuleks alajaamade puhul mürahinnangu koostamist kindlasti kaaluda, kui neid planeeritakse või need asuvad müratundlike alade läheduses. Hinnata tuleks ka võimalikku halvimat olukorda (näiteks vajadusel avariiolukord) ning seejärel vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. • Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „AÕKS § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu (ÜP) maakasutuse juhtotstarbele. Arvestades planeeringuala ulatust, siis jääb kehtivate ja/või koostamisel olevate ÜP-de (Rae valla, Raasiku valla, Kiili valla ja Saku valla) kohastest planeeringualale väga erinevat maakasutust: elamu maa-alasid, segahoonestusalasid, ühiskondlike hoonete maa-alasid, äri- ja tootmise maa-alasid, rohealasid, puhke maa-alasid jne. Maakasutuse juhtotstarbed on eeskätt määratud tiheasutusaladele, hajaasustuses on valdavalt tegemist juhtotstarbeta maa-aladega. Täpsema ülevaate maakasutuse juhtostarvetest, nende paiknemisest planeeringualal ja neile määratud mürakategooriatest annavad üldplaneeringud (kättesaadavad vastava omavalitsuse koduleheküljel).“ Hajaasustuses paiknevatel juhtotstarbeta aladel, kus asuvad müratundlikud hooned, tuleks lähtuda II mürakategooria normtasemetest. • Kuna õhuliinide tekitatud müra sõltub otseselt ilmastikuoludest (nt tuul, õhuniiskus), tuleks müratasemeid hinnata erinevates ilmastikutingimustes. Heade soovidega Margus Korsjukov teenuse juht keskkonnatervise osakond 7943500 | 53432468 <mailto:[email protected]> [email protected] Terviseamet +372 794 3500 <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.terviseamet.ee/> www.terviseamet.ee Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.