Innovatsiooniprojektide arenduspäev

Saatja: "info - MKM" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: FW: Innovatsiooniprojektide arenduspäev Kuupäev: 2026-03-17 12:44 From: Ann Rehemaa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, March 16, 2026 7:48 PM To: Kairit Viidalepp - RK <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Tõnis Arjus <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Tiit Oidjärv - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Regina Viljasaar-Frenzel <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Moonika Schmidt - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Lauri Suu <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Ivan Sergejev - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Mart Nielsen <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kristjan Kaiklem <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Marko Arula <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Henri Pook <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Innovatsiooniprojektide arenduspäev Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Saadan MaRu, MKMi, Kemiti ja KLIMi kolme ühisprojekti muudetud ideekavandid. Peamised muudatused ideekavandites: * Vähendasime projektis 2 ja 3 eelarvet 50%. Saavutasime selle: * Realiseerides katsetused esialgsetes taotlustes kavandatust üldisemas täpsusastmes (TRL 3-4, nt mock-up mitte toimivad prototüübid, genereeritud, mitte reaalsed andmed). * Kärpides projektide neid tegevusi, mis ei olnud innovatsiooniprojektide edukuse hindamisel kriitilise tähtsusega ning mida on võimalik teostada teiste rahastusallikate abil (nt osade kaarditööriistade prototüübid tehakse paralleelselt X-GIS 3D projektis ning osade AI katsetuste jaoks taotleme eraldi rahastust spetsiaalsetest sellele suunatud fondist). * Tehes rohkem tegevusi ära in-house, sh mõnevõrra suurendades projektimeeskonna FTEsid. Ühest küljest võimaldab töökohtade loomine kulusid mõnevõrra kokku hoida, aga eelkõige annab see projektide juhtimisel paindlikkust innoprojektide iseloomust tulenevate ootamatuste suhtes, kus ilmselt on vaja projekti kestel muuta lähenemist, lisada täiendavaid katsetusi või versioneerida oodatust rohkem. Kui need muutused ei ole tööde teostajaga hanke faasis kokku lepitud, siis võivad katsetused jääda lepingute skoobi tõttu tegemata, samas oma maja ressurssi on võimalik paindlikumalt kasutada. Töökohtade loomisel on tegemist ajutiste lepingutega, kuid projekt võimaldab partneritel aru saada, millised rollid on loodavate lahenduste jaoks tulevikuvaates kõige olulisemad, ning nendele positsioonidele püsirahastus tagada. * Luues e-ehituse platvormi testkeskkonna klooni, milles kasutame ainult vajaminevaid andmed. See võimaldab olulist kokkuhoidu taristukuludelt. * Lisasime projekti mõju hindamiseks eelarvesse ja tegevuskavasse tasuvusanalüüsi. Lisatud projekti nr 1, aga see teenindab kõiki kolme (ideekavandites välja toodud). Koostasime kolme projekti tegevustest ülevaate saamiseks ka tegevuste ajakava, mis on nähtav siit: Innoprojekti Gantt <https://coach-bounce-33195746.figma.site/> . Kuna kõik projektid on eraldiseisvad, siis ei ole see graafik ideekavandite ametlik osa, aga GANTTist on hea näha seda, et kõik projektid toimuvad paralleelselt. Heade soovidega Ann Rehemaa projektijuht I digiteenistus +372 521 0133 Maa- ja Ruumiamet <mailto:[email protected]> ann.rehemaa @maaruum.ee <http://www.maaruum.ee/> www.maaruum.ee Mustamäe tee 51, Tallinn I nnovatsiooni p rojekti ideekavand AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTM INE Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei veebi lehel toodud HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/avaliku-sektori-innovatsioon" \l "sihtgrupp" soovituste ja juhistega projekti esitajale . Innovatsiooniprojekti nimi Ideekavand nr 1 Ruumiline planeerimine 2.0: Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused Innovatsiooniprojekti fookusvaldkond ☐ Riigi kriisikindluse suurendamine ☒ Majandus e kasvu le kaasa aitamine ☒ Riigi tõhus juhtimine Innovatsiooniprojekti esitaja d ( t uleva sed RK p artner id ) (asutus/asutused) Juhtiv partner: Maa- ja Ruumiamet ( MaRu ) Partnerid : Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ( KeMIT ) Projektijuht või ideekavandi esitaja kontaktisik (nimi, asutus, e–posti aadress ja telefon ) Kontaktisik: Moonika Schmidt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] ; 51936022 Innovatsioonip rojekti kestus (kuudes) 27 kuud Ajaarvestust alustame üldjuhul partnerlusl epingu sõlmimisest. Innovatsiooniprojekti kogu m aksumus (sh käibemaks , kui on abikõlblik ) Kogumaksumus: 2 24 5 000 eurot MaRu : 417 000 eurot MKM: 176 000 eurot KeMIT : 1 652 000 eurot Käibemaks Maa- ja Ruumiamet (juhtiv partner) ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Vastav info t äita iga partneri kohta (kopeeri ridu ning kirjuta partneri nimi juurde) 1. P robleemikirjeldus (max 2 lk) Kirjeldage lahendamist vajav at probleem i , selle olulisust ning keda see probleem puudutab. Selgitage, miks on probleem aktuaalne. Hinnake probleemi mõju (nt rahaline kokkuhoid, keskkonna- või sotsiaalne kasu). Kirjeldage probleemi tausta . M i da on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel ? Tooge välja r elevantsed teiste riikide kogemused probleemi lahendamisel. Planeeringumenetluste kestused on ebaühtlased, killustunud ja taotleja jaoks prognoosimatud , mõju des sellistena negatiivselt Eesti majandus arengu le . Planeerimisseaduse alusel koostatud planeeringud on aluseks suurele osale Eesti ruumiotsustest . Eelkõige hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb lisaks eri valdkondade õigusaktidele lähtuda planeeringutes seatud maakasutus- ja ehitusreeglitest. Planeeringud koostatakse valdavalt kohaliku omavalitsuse (KOV) tasandil, mis arvestab lähimuspõhimõtet ning ennetab elanike võõrandumist valitsemisotsustest. Eesti eri piirkondades erinevad planeerimismenetlused oluliselt . Taotluse esitamisel ei ole huvitatud isikul (arendajal) arusaama , millistest teguritest või milliste asutuste seisukohtadest võib tema kavandatud tegevuse elluviidavus sõltuda. T aotle ja vaates prognoosimatu planeeringute koostamine avaldab negatiivset mõju kinnisvaraturule (sh eluaseme hindadele ) ning seega ka riigi majandusarengule. Iga venitatud aasta lükkab edasi nt uute ehitiste turuletulekut, tõstes ka kinnisvara lõpphinda. S eega kinnisvara hindade tõus pole üksnes turutingimuste tulemus, vaid mõjutatud viivitustest ehitamist ettevalmistavates menetlustes . Tallinnas on kinnisvaraarendajad hinnanud, et veniv planeeringuprotsess võib lisada nt uue korteri maksumusele kuni 20% . Ajakulu tuleneb ka sellest, et ruumiandmetest analüütiliselt tuletatava info hankimine ei ole automatiseeritud , vaid on suures osas käsitöö. I nfot ei talletata piisavalt süsteemselt ja lihtsal t leitavalt ning iga uuekordne sama st piirkonnast huvitatud investor alustab planeerimisega seotud tegevusi otsast peale. P laneeringumenetlused on täna üles ehitatud ilma andmepõhi s e planeerimise võimalusi ära kasutamata. Probleemi lahendamiseks on käivitatud muuhulgas järgmised muudatused: 2025. aasta alguses loodi Maa- ja Ruumiamet, mille ülesanne on koondada Eesti ruumialane oskusteave , andmed ja digilahendused ning toetada eri osapooli tõhusate menetluste läbiviimisel ja kvaliteetse ruumi loomisel. Planeerimisseadusesse on sis se viimisel mitmed planeeringumenetlust lühendavad muudatused ning ära jäetud olulise lisaväärtuseta tegevusi. Näiteks on laiendatud ehitusõiguse andmise võimalusi projekteerimistingimustega , sätestatud planeeringutele “kehtivusaeg” , tehtud ettepanek lihtsusta da detailplaneeringu te muutmist, kehtetuks tunnistamist ja poolelioleva planeeringu koostamise lõpetamist. 2026. a. kevadeks valmivad koostöös TalTechiga kasutajate andmevajadustele tuginevad andmemudeli põhise planeerimise aluspõhimõtted ning loogiline andmemudel (üldine andmestruktuur, andmehalduse üldraamistik). Samuti koostatakse soovituslik teekaart (vajalike tegevuste ja muudatuste kogum) ülemineku toetamiseks. Vastavat projekti rahastatakse MKM teadus-arendustegevuse vahenditest. Need muudatused loovad eeldusi probleemi lahendamisele , kuid ilma täiendavate andmepõhiste lahendusteta ei ole nende muudatuste potentsiaalne mõju täismahus realiseeri tav . Planeeringud koostatakse seni erinevaid andmedefinitsioone ja vormistustavasid kasutades, lähtudes konkreetse kohaliku omavalitsuse ning planeerimiskonsultandi harjumustest ja eelistustest. Andmed ei ole Eesti eri piirkondade vahel võrreldavad, planeeringute koostamises osalevad ja planeeringuandmeid kasutavad osapooled ei saa kasutada planeeringuandmeid sisendina enda valdkonnas. Planeeringu koostamises osalejad (arendajad, riigiasutused, mõjutatud isikud) kulutavad aega planeeringuandmete tõlgendamisele, vajalik võib olla konsultatsiooniteenuse hankimine planeeringu rakendamise tõlgendamiseks. S tandardiseerimi ne ja harmoniseerimi ne on siiani olnud r uumilises planeerimises väljakutseks , kuna kohalikud omavalitsused on tajunud seda kui kohalikku otsustusvabadusse sekkumist. See on aga viinud olukorrani, kus omavalitsuste võimekused ja viisid planeeringuid menetleda on väga erinevad, mis on ebamugav arendaja vaatest, kuna igas KOV-is kehtiksid justkui erinevad reeglid. Samas on planeeringu vormi standardiseerimine tõhususe saavutamiseks vältimatu ning seda on võimalik teha ilma kohalikku sisulisse otsustuspädevusse sekkumata. Esimene samm planeeringute vormi standardiseerimise suunas astuti 2019. aastal, mil seati esimesed planeeringute vorminõuded. 2022. aastal võeti kasutusele planeeringute andmekogu planeeringute kättesaadavuse edendamiseks, praegu toimub kehtivate planeeringute ühtsete nõuete alusel tagantjärele digiteerimine. Loomisel on ühtne planeeringute menetluse infosüsteem e-ehituse platvormil menetluste läbipaistvuse suurendamiseks ning kiirendamiseks. Nimetatud muudatustega on loodud vundament ruumilise planeerimise digitaliseerimisele ja planeerimis- ning ehitusvaldkonna menetluste loogilisele sidumisele . Seega kaasneb andmemudeli põhisele planeerimise le üleminekuga otsene kasu menetluste tõhustamise näo l . See omakorda loob eeldused automaatkontrollide ning tänapäevaste digilahenduste (nt e elotsustus lahenduste , AI-teenuste ) ka sutuselevõtuks. Sellele viitasid selgelt ka efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja kaudu MKM-ile esitatud ettepaneku d planeeringute menetluse kiirendamisek s. Järgnevalt on toodud rühmitatult ettepanekute seosed taotletava innovatsiooniprojektiga: Viia lõpuni planeeringute digipööre , võimaldades läbipaistvamat menetlust, automaatkontrolle ja visuaalidel põhinevat kaasamist; Detailplaneeringu koostamise kohustuse vähendamine. Eeldab ehitus- ja maakasutustingimuste standardiseeritud kujul loomist ja töötlemist, et oleks võimalik automaatselt kontrollida kavandatava tegevuse sobivust antud asukohas ning anda ehitusõigus lihtsustatu lt (projekteerimistingimus ed ) . P laneeringute menetlusaeg ade lühendamine : M enetlusaegade lühendamiseks on vajalikud lisaks õigusaktide muudatustele ka standardiseeritud planeeringuandmete olemasolu ning kättesaadavus, et kõik osapooled saaksid kiire lt korrektse ülevaate planeeringuga kavandatust. Standardiseeritud planeeringuandmed võimaldavad koostada detailplaneeringu või projekti lahendusvariandid, mille puhul on ilma täiendava analüüsi või tõendamiseta aru saada, kas kavandatu vastab seatud nõuetele. Muuta planeeringu algatamis t nii, et nõuetele vastavuse kontroll protsessi alguses on automaatne ning algatamise otsust seetõttu tarvis ei ole. Eeldab standardiseeritud planeeringuandmete ning automaatkontrollid e funktsionaalsuse olemasolu. Õiguslikud sekkumised menetluste viibimise korral. Riigi sekkumine KOV-i menetlustesse on otstarbekas vaid tõendatud tegevuste ja takistuste korral; andmemudelipõhine planeering tagab protsessi pideva ja ajakriitilise jälgimise. Ruumilise planeerimise valdkonna andmepõhiste lahenduste juurutamisel on heaks eeskujuks Soome , kellega Eesti planeerimissüsteem oluliselt sarnaneb . Soomel on v äga sarnased kogemused ruumilise planeerimise valdkonna tõhustamisel . Sarnaselt Eestile asus Soome ruumilise planeerimise digitaliseerimist riigis keskselt korraldama 2010-date aastate lõpus ning 2020-2025 töötati Soomes välja valdkonna kesksed andmemudelid , mida ei ole veel praktikas rakend atud . Ühtsete lahenduste kasutuselevõtt kogu Soomes on kavandatud 2029. aastaks . Eesti s saame katsetada Soome s aastaid koostatud tehnilise andmemudeli kohandamist siinsete oludega ; olulise sisulise lisandväärtusena saame tegelike planeeringu menetluste alusel piloteerida , millised koostamist kiirendavad muudatused saab ülemineku tagajärjel planeeringute koostamises teha . 2. Projekti eesmärk Sõnastage konkreetne, selge ning mõõdetav eesmärk, mille saavutamist või mitte saavutamist on võimalik hinnata. Kirjelda ge , k uidas plaanite projekti eesmärgi saavutamist mõõta . Projekti „Ruumiline planeerimine 2.0“ eesmärk on katsetada andmepõhis t e ja automatiseeritud tööriist ade abil arendusi ettevalmistava te maakasutusotsus t e ja planeeringu te ühtlusta mist ja kiirenda mist , tagades tegevuste prognoositavus e ning soodustades seeläbi investeerimiskindlust Eestis . Eesmärk saavutatakse kolme projekti koosmõjus : Andmemudeli põhised t õhus ad planeeringu menetlused – keskendub planeeringuotsuste kiirendamisele andmepõhise planeerimise abil ( ühtse taksonoomia alusel standardiseeritud planeeringuandmed) ; Andmete koosvõime ja a utomaatsed arenduste eelotsused – keskendub planeeri mis- ja ehitus tegevus e andmete koosvõimele maakatastri , kinnistus raamatu ning keskkonnamõju hindamise andmete ga ; Ki irelt kitsendustest ehituseni – toimivad eelotsustuse lahendused ja automaakontrollid eri valdkondade ruumiandmete tuginedes: eraõiguslik ud kokkule p pe d , muinsuskaitse, looduskaitse ja geoloogia. Lisaks prototüübitakse erinevate kasutajate jaoks vajalikke kommunikatsioonitööriistu . Kolm projekti moodustavad terviku ning ainult kõiki kolme korraga teostades on võimalik piloteerida automatiseeritud arenduse eelotsuste funktsionaalsus i, luues seeläbi eeldused halduskoormus e vähendamiseks , ruumimuutuste läbipaistvus e ja aktsepteeritavus e suurendamiseks paremini kättesaadava teabe abil. K äesolev taotlus käsitleb k olmest ülal-loetletust projektist esime st : „ Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused “ Projekti eesmärk Katsetatud on lahendused, mille abil a rendajad, kohalikud omavalitsused ning muud osapooled saavad enda igapäevatöös kasutada tänapäevaseid tööriistu arendusvõimaluste automaatseks välja selgitamiseks ja kontrolliks planeeringutes seatud tingimuste suhtes, tuginedes andmemudelina esitatud planeeringuandmetele. Tulemid P iloteeritud on üleriigiline standardne detailne planeeringute andmemudel, loodud prototüübid planeerimise läbiviimiseks uue andmemudeli ning protsessi alusel (sh kasutajate toetamist protsessi käigus ) piloteeritud päriseluliste planeeringute peal. Projek t is mõõdetakse, kas ja kui palju kiirendab ja lihtsustab prototüüpide kasutami n e arendusi ettevalmistava i d menetlus i ning kavandatava planeeringu teostatavuse hindamis t. Planeeritavad m õõdikud Piloteeritud planeeringute arv , mille tagasiside kasutajatelt on kõrgem kui 5/10 , st omab positiivset mõju protsessile (sihttase 10) Kasutajate rahulolu planeeringute andmemudeliga skaalal 1-10 : vastavus kasutajate vajadustele , piloteeritava planeeri mis menetluse kestus ele ja selgusele . (sihttase keskmiselt 7 ,0) Ruumilise planeerimise valdkon d a tundva kasutaja ajakulu koostatava detailplaneeringu vastavuse kontrolli teostamiseks üldisemates planeeringu te s seatud tingimustele (sihttase: 60 min) . Mõõdikute metoodika (sh algtasemed ja sihttasemed) täpsustatakse projekti käigus. Projekti käigus tellitakse ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel, mis aitab kogu projekti vältel hinnata, millised muudatused tooksid kaasa suurima positiivse mõju. Mudel on rakendatav kogu projekti vältel, olulistes otsustuskohtades on selle abil võimalik hinnata, milliste muudatustega on otstarbekas projekti järgmistes etappides jätkata. 3. Võimalikud lahendussuunad (max 2 lk) Kirjelda ge võimalikk e lahendus i ning tegevus i , millega projekti eesmär k saavutatakse. Kirjelda ge võimalikke lahendussuundi , põhjendage eelistatud lahendussuuna valikut (NB! Valitud lahendussuund ei ole siduv, see võib projekti käigus muutuda). Kirjeldage probleemi lahendamiseks vajalikke tegevusi , mida antud katse projekti raames plaanitakse teha . Selgita ge , kuidas lahendust katsetatakse . Selgitage, kuidas läbi viidavat katsetust ja selle edukust hindate. Enne võimalike lahenduste katsetustena realiseerimist luuakse projekti käigus ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel. Tellitav mudel aitab hinnata, kui suurt rahalist mõju omaksid ruumiotsuste ettevalmistavates tegevustes muudatuste tegemine kogu protsessile, mil määral saavutataks kokkuhoid halduskuludes, mil määral oleks prognoositav kaudne positiivne sotsiaal-majanduslik mõju (sh riigieelarvele, SKP-le ja välisinvesteeringutele). Mudelit on võimalik rakendada kogu projekti vältel suurima eeldatava positiivse mõjuga sekkumiste tuvastamiseks. Projekt i „Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused“ keskmes on TalTechi teostatava alusuuringu tulemuste põhjal uue täisdigitaalse planeeringu andmemudeli prototüüpimine . Andmemudeli loomisega seonduvalt katsetatakse täisdigitaalse planeeringu toimivuse vaatest järgmisi võimalikke lahendussuundi: Täisdigitaalsete p laneeringute andmemudeli loomine ja prototüüpimine e-ehituse/ planeeringute menetluse infosüsteemi ( PLANIS ) testkeskkonnas, sh uue andmemudeli koostoime analüüs teiste andmemudelitega. Era- ja avaliku sektori kasutajatega kasutusvaja duste täpsem määratlemi ne . T agasiside põhjal prototüüpides muudatuste tegemine. Andmemudeli piloteerimine koostatava te s üldplaneeringu te s ja detailplaneeringu te s Piloteerimisfunktsionaalsuse tagamine projekti jaoks eraldi paigaldatavas e-ehituse testkeskkonnas . Piloteerimiseks abi materjalide (näidisfailid, näidisplaneeringud jmt) loomine. Piloteerimise alusel muudatuste tegemine andmemudelis ja funktsionaalsuste asjakohastamine . Olemasolevates p laneeringute failide s kontekstipõhiste otsingute tegemise katsetamine Pilootprojekti väljundite rakendamise katsetamine e-ehituse/PLANIS platvormil , sh vajadusel uue m ikroteenuste arhitektuuri testimine ja olemasolevate andmete “tõlkimine” uuele andmemudeli kujule. Menetlusosaliste võimekuse kasvatami seks ja andmemudeli põhise planeerimise täieliku ks rakendamise ks vajalike tugimehhanismide katsetamine . Eesmärgiks on tuvastada , millist tuge on kasutajatel vaja kogu Eestis andmemudelipõhisele planeeri misele täielikuks üle minekuks . Näiteks näidisfailid, nõustamisrobot, kasutajate võrgustik ja tugiisikud vm. Ühe lootustandva suunana näeb hankija generatiivsel A I-l põhinevat ja isikustatud toe agenti, mis on suuteline kasutajatele isikustatud ja juhtumipõhiseid soovitusi and ma nin g ehitus- või planeeringutaotlustele kontekstipõhiseid hinnanguid andma. Selgitus: Mida tähendab generatiivsel A I-l põhinev ja isikustatud kasutajat nõustav tugi? E-ehituse platvormi teenindab juba täiustatud retrieval agumented generation-i (RAG) ja agendimudeli alusel arendatud juturobot, mis platvormi teenuste kasutajatele vajadusepõhiselt vesteldes selgitusi ja abiinfot annab, selleks vajadusel ka konkreetse ehitise andmeid kasutades. Uue andmemudeli arendamine PLANIS teenuse baasi võimaldab arendada AI-mikroteenuse kujule ja testida e-ehituse arhitektuuris järgmise lahenduse ning funktsionaalsused: e-ehituse platvormile sisselogiva kasutaja AI-abiline, mille loomiseks analüüsitakse ka Bürokrati agendi kasutamist. Nii võiks Bürokratt, kui ta suunab kasutaja Riigiportaalist e-ehituse platvormile, kaasa võtta juba kogutud teadmise, et kasutaja ei peaks oma soove uues keskkonnas otsast peale agendile kordama. Lisaks analüüsitakse ja viiakse läbi piloottest , kus see e-ehituses kasutajat abistav agent saab oma volituse ja käitumisjuhise algse volituse koostöös RIA-ga läbiviidavast Aruait- projektist – mis võimaldab lisaks Bürokrattide võrgustikule anda volitust üle ka teiste agentide kaudu, mida inimesed kasutavad . Teenuse arendamise esim e ses faasis arendatakse välja kasutaja nimel temaga seotud andmete pärimine ja kasutamine vastavalt kasutaja soovile ning testitakse varasemalt loodud planeeringu- ja ehitusandmete automaatkontrolli rakenduse tulemite kasutamist agendi poolt, pakkudes kasutajale välja kaalutlemiseks erinevaid planeeringu teostamise lahendusi. Järgmises faa sis luuakse agendile võimalus täita planeeringumenetluses vormide automaatset täitmist agendi poolt kasutaja soovi alusel. Kolmandas faasis treenitakse sama AI mikroteenuse juurde agent, mis oskab kasutajat abistada kaardirakenduses ruumiandmete leidmises ja visualiseerimises soovitud kujul ning seostatult kasutajaga seotud planeeringuga. Selle funktsiooni teostamiseks selgub analüüsis vaj a dus luua lisaks täiendav AI-teenus, mis indekseerib kasutaja agendi mudeli jaoks MaRU teenustes saadaolevaid r uumiandmeid. Teenuse arendamise esim e ses faasis arendatakse välja kasutaja nimel temaga seotud andmete pärimine ja kasutamine vastavalt kasutaja soovile ning testitakse varasemalt loodud planeeringu- ja ehitusandmete automaatkontrolli rakenduse tulemite kasutamist agendi poolt, pakkudes kasutajale välja kaalutlemiseks erinevaid planeeringu teostamise lahendusi. Järgmises faa sis luuakse agendile võimalus täita planeeringumenetluses vormide automaatset täitmist agendi poolt kasutaja soovi alusel. Kolmandas faasis treenitakse sama AI mikroteenuse juurde agent, mis oskab kasutajat abistada kaardirakenduses ruumiandmete leidmises ja visualiseerimises soovitud kujul ning seostatult kasutajaga seotud planeeringuga. Selle funktsiooni teostamiseks selgub analüüsis vaj a dus luua lisaks täiendav AI-teenus, mis indekseerib kasutaja agendi mudeli jaoks MaRU teenustes saadaolevaid r uumiandmeid. Menetlustes kasutajat abistava tehisaru mudeli lahenduse valiku juures on oluline tagada koosvõime riigi infosüsteemi tänase ja planeeritava arhitektuuriga, mille juurde kuulub nn „agentse riigi/aruaida“ visioon. Sellest tulenevalt on mõistlik tehisaru mudel arendada riigi poolt keskselt kasutatavale analoogsete mudelite lähtekoodile ja siduda see vastavate lahenduse arhitektuuri nõuetega. Kokkuvõttes, projekti raames katsetatakse täisdigitaalse planeeringu realiseeritavust et leida kulutõhusaimad ning suurima mõjuga viisid selle laiapindseks kasutuselevõtuks . Täisdigitaalsele andmemudeli põhisele planeeringute koostamisele ülemineku alternatiiv on tänase olukorra jätkumine, mis ei võimalda automaatsete eelotsuste kasutuselevõttu ja seeläbi planeerimismenetluste tõhustamist. Käesoleva projekti paralleel- või jätkutegevusena (ei rahastata käesoleva taotluse eelarvest) toimub : õigusaktides muudatuste tegemine ( nt planeerimisseadus, planeeringute vormistusnõuete määrus, andmekogude põhimäärused), et tagada definitsioonide ühtsus ning andme mudeli kasutuselevõtt ; viiakse ellu tegevused andmemudelil põhineva planeerimise täielikuks rakendamiseks ning määratakse kindlaks investeerimisvajadus (sh kõigi kehtivate planeeringute ühtsele andmemudelile üleminekuks ning kõigis planeeringumenetlustes kasutuselevõtuks) ; Innovatsiooniprojekti läbiviimise horisontaalsed põhimõtted : Lähtutakse käitumisteaduslikest põhimõtetest ning võetakse arvesse sektoris juurdunud käitumistavasid ja sotsiaalseid norme, selgitades välja üleminekuga seotud eelarvamused ning hirmud. Eraldi t ähelepanu pööratakse käitumist suunavate motivaatorite võimestamisele eesmärkide saavutamiseks. Keskendutakse sektoris tegutsejate vajadustest lähtuvate sobivaimate lahenduste väljatöötamisele ning nende prototüüpimisele ja piloteerimisele, et tagada lahenduste sujuv ja laialdane kasutuselevõtt. 4 . P rojekti uuenduslikkus T uua selgelt välja projekti uuenduslikkus –mida tehakse senisest teisiti kas see hõlmab uusi tehnoloogiaid, protsesse, toimemudeleid, disaini, turgu vms? Selgitage lahenduse uuenduslikkust nii Eesti kui globaalses kontekstis. Mis on projektis se llist , mis vajab katsetamist? Projekti innovaatilisus seisneb dokumendipõhise ruumilise planeerimise asendamises andmemudeli põhise, automatiseeritud eelotsuseid võimaldava planeerimisprotsessiga, mis võimaldab tõhusamat menetlust, kohest vigade tuvastust ning paremat andmete ja visualisatsioonide kasutamist kõikides planeeringu etappides . Eestis ning võrdlusriikides (nt Läti, Rootsi, Soome, Saksamaa, välja arvatud osaliselt Holland) ei ole andmemudeli põhist planeerimi st teadaolevalt üleriigiliselt laiapindselt kasutusele võetud. Mitmes riigis on kasutusel planeeringute andmebaasid ning menetlussüsteemid, ent maakasutust suunavaid ruumiandmeid säilitatakse dokumendipõhiselt, mitte riiklikult ruumiandmebaasidena. Näiteks Soomes kavandatakse ühtse andmemudeli kasutuselevõttu 2029. aastal. Planeeringute koostajad on harjunud planeeringuid koostama ning eri osapooled (arendajad, kooskõlastajad, trassivaldajad, avalikkus) planeeringutega tutvuma dokumentide põhiselt (planeeringujoonised, seletuskiri). Senise dokumendipõhise ruumilise planeerimise praktika jätkamine ei võimalda üleminekut automatiseeritud protsessidele ning sellest tulenevat tõhususe kasvu. Antud projekti tulemus te abiga on võimalik teha järgmised vajalikud muudatused: Planeeringute menetlus liigub dokumendipõhisest menetlusest andmepõhisele menetlusele. See tähendab, et menetluses kasutatakse vahetult olemasolevaid andmeid ja luuakse juurde uusi andmeid, mida teistes planeeringutes aga ka muudel eesmärkidel kasutada. Ära jäävad korduvad tagasisidestamise etapid, sest süsteem tuvastab konfliktid juba eelkontrolli käigus enne, kui planeering isegi menetlejani jõuab. Planeeringu andmed, selle vorm ja mõju on selgelt mõistetav t änu 3D visualiseerimise tööriistadele. Kooskõlastajad ja huvitatud osapooled ei pea infot välja lugema keerukatest tehnilistest joonistest. Planeeringu kõigis etappides saavad automatiseeritud tööriistad abistada planeeringu osapooli, kasutades kõiki andmeid, mis on süsteemile asukohapõhiselt või sisseloginud kasutaja profiili põhjal teada. Muuhulgas, annab planeeringu uue andmestiku teenustes kättesaadavus võimaluse tehisintellekti abil kasutajale kuvada kontekstipõhist infot (nt ettevõtluse või keskkonnaga seotud võimalusi või piiranguid), kasutajate jaoks planeeringu kõikides etappides vorme eeltäita või pakkuda tuge ja soovitusi planeeringu koostamiseks selliselt, et see vastaks kohe kehtivatele nõuetele ning esitades geoinfo teenuses kasutajale ruumiandmeid tema vajadusega seotult . Planeeringuandmetele tuginev eelot s ustusfunktsionaalsus – millised tegevused on võimalikud planeeringu tingimusi arvestades, millised täiendavad menetlused on vajalikud Katsetused viime läbi selliselt, et tagatud on nii sobivaimate tehnoloogilise viiside leidmine prototüüpide loomise kaudu kui ka nende rakendatavus tegelikes arendusprotsessides. Selleks viiakse lisaks kasutajate vajadustest lähtuvate prototüüpide loomisele kõigis projektides läbi ka pilootprotsessid (menetlused) lõppkasutajate (arendajad, kohalikud omavalitsused, muud olulised osapooled) koostöös. 5 . P rojekti elluviimisega (katsetusega) seotud riskid ja nende maandamismeetmed Kirjelda peamisi riske, mis võivad takistada projekti elluviimist või eesmärkide saavutamist , ning kavanda maandamismeetmed. Vormilist ühtsust nähakse sekkumisena kohalikku otsustusõigusesse Teadaolevalt on ruumilise planeerimise sektoris ligi 30 aastat valitsenud pea täielik vormivabadus, mida on hakatud valdkonna standardiseerimiseks ja tõhustamiseks sammhaaval riiklikul tasandil muutma alates 2019. aastast. Vormilist ühtsust on tõlgendatud kohalikku otsustusõigusse sekkumisena ning riskina asukohapõhisele kvaliteetsele ruumiloomele. Seetõttu eeldame projekti läbiviimisel, et pidevalt tuleb selgitada ülemineku oodatavat kasu ning seda tuleb näitlikustada prototüüpimise ja testimise etapis. Ühtsetes definitsioonides ei õnnestu kokku leppida Planeeringute valdkonna madal standardiseeritus tuleneb osaliselt planeeringutes lahendatavate valdkondade definitsioonide erinevusest. Näiteks on tiheasustusala mõiste reguleeritud mitmes eri õigusaktis eri valdkondade varieeruvast eripärast tulenevalt, ühtlasi on tegemist planeeringulise mõistega. Eri valdkondade õigusaktide mõistete erisuste taga on vastava valdkonna erivajadused, sageli ka välja kujunenud haldus- ja kohtupraktika, mis takistab ühtsete definitsioonide kasutuselevõttu. Projekti läbiviimisel arvestatakse, et täielik standardiseerimine ei pruugi olla lühikeses ajaperspektiivis võimalik ning see võib vajada jätkutegevusi ning laiapindse t koostööd. Projekti tulemuste vähene rakendatavus otsustajate või ettevõtjate vaates Et vältida sihtrühma huvidele mittevastavust, kaasatakse huvirühmade (sh KOV-id, ettevõtjad) ja seotud valdkondade esindajad projekti eri etappides. M oodustatakse regulaarselt kohtuv töörühm. Lisaks aitab seotud projekti „ Kiirelt kitsendustest ehituseni“ käigus loodav sekkumiste tasuvuse hindamise mudel olulistes otsustuskohtades hinnata, millised muudatused tooksid kaasa suurima oodatud muutuse ning projekti tegevusi vastavalt suurimale oodatavale positiivsele mõjule kohandada. Ajakavast maha jäämine Kuigi projekti maht on realistlik, sest eesmärk on lahendusi vaid katsetada, võib tekkida viivitusi sellest, et kaasatud on suur hulk osapooli kellel kõigil on oma eripärad andmete ja töökorralduse osa s , mida me hetkel detailideni ei tea. Risk maandatakse iga etapi sisemise tähtaegade süsteemiga ning regulaarsete sisekoosolekute abil, mida koordineerib projektijuht. Lisaks viiakse paljud tegevused läbi paralleelselt. Meeskonnaliikme lahkumine või ootamatu töökoormuse ümberjagamine Personalimuutused võivad juhtuda nii töötajast kui ka poliitilistest otsustest tulenevalt. Oleme projekti jaganud paraja suurusega osadeks, mis võimaldab agiilselt infot jagada ning kiirelt rollid/vastutused ümber mängida. Valdkonnas on pädevaid spetsi aliste, et tagada isikute asendamine . Rollid ning projektis tehtavad otsused, muutused, jagatav info on dokumenteeritud ning igas tööetapis on vähemalt kaks inimest, kes saavad teineteist asendada. Eelarvest ei piisa Eelarve on tehtud ekspertide poolt nende parimaid hetketeadmisi arvesse võttes. Võib juhtuda, et sellest ei piisa eesmärkide saavutamiseks. Sellisel juhul skaleeritakse katsetused väiksemaks. Teiste valdkondade jaoks ei ole projekt prioriteet Ruumiandmete koosvõime on prioriteet antud projekti partnerite jaoks. Hetkel on tegemist ka valitsuse prioriteediga. Teeme projekti vältel teadlikult tööd eri tasanditel infot vahetades, et tagada projekti prioriteetsus ning teiste valdkondade huvi ning osalus projektis. Hanked ebaõnnestuvad Hanked on plaanis läbi viia koostöös K e MIT-iga, kellel on pikaajaline valdkondlike infotehnoloogiliste hangete läbiviimise kogemus. Asutuse suutlikkus kolme projekti samaaegseks elluviimiseks võib osutuda ebapiisavaks Kõiki kolme projekti juhib Maa- ja Ruumiamet, keda toetavad projektijuhid partnerasutustest. Projektid on kooskõlas MaRu prioriteetidega ning viiakse ellu tihedas koostöös poliitikakujundajate, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga. Projektide juhtimisstruktuur ja tööjõuvajadus on läbi mõeldud ning vastavuses projekti vajadustega . Vajaduse korral on MaRu-l võimalik kaasata lisatööjõudu või rakendada oma olemasolevaid töötajaid ajutiselt projektide toetamiseks. Üks kolmest projektist ei saa toetust. Kolm projekti moodustavad ühtse terviku ning ainult neid korraga ellu viies on võimalik katsetuste kaudu hinnata, kas andmete koosvõimelisus võimaldab planeerimisprotsesse tõhustada. Projektid on riskide maandamiseks disainitud selliselt, et ka vaid ühe või kahe projekti realiseerimisega saavutatakse kasutatavad järeldused, Samas k ui rahastust antakse vaid näiteks esimesele projektile, jääb reform poolikuks ning kiire rakendamise asemel tuleb esmalt leida lisavahendeid ülejäänud katsetuste tegemiseks ning koheselt ei ole võimalik saavutada arenduste kiirendamise eesmärki . Kokkuvõttes pikendab see reformi tulemuste saavutamist mitme aasta võrra. 6 . P rojekti ajakava Koosta ge realistlik ajakava , mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning annab sellega sisendi projekti eelarve koostamisele. Ajakava k oosta misel arvestage vajalike eel- ja järel- või vahetegevustega (nt partnerluslepingu sõlmimise ettevalmistus kuni 2 kuud , vajalike lubade saamine projekti jooksul vms) . Milliste võimalike puhvritega oleks ajakavas mõistlik arvestada? J agage tegevused loogilisteks etappideks , arvestage tegevuste omavahelis i seose i d ning ajali st järgnevus t või paralleelsust. Hangete läbiviimise ajaraami kavandamiseks kasuta hankekalkulaatorit Hankekalkulaator - EIS Tegevused Tegevuse algus (mitmes kuu) Tegevuse lõpp (mitmes kuu) Kestus kokku (mitu kuud) I etapp Projekti ettevalmistus sh värbamine ja han ked 1 8 7 Tasuvusmudeli analüüs ja välja töötamine 4 10 6 A ndmemudeli analüüs varasemalt välja töötatud loogilise andmemudeli alusel 7 1 1 4 Asukohapõhise teavitusfunktsiooni prototüübi väljatöötamine 10 13 3 A ndmemudeli prototüüp 1 1 1 6 5 II etapp Kasutajakeskse detailse andmemudeli põhjal hindamisraamistiku ehk standardiseeritud ehitus õigus e ja planeeringute kontrollide reeglistiku prototüübi välja töötamine 1 3 2 2 9 Prototüü bid , mis suudavad PLANIS andmekogu aktuaalsetest andmetest automaatselt vajalikku teavet välja lugeda ja muuta see masinloetavaks ja andmemudelile vastavaks 1 6 2 4 9 Otsustusprotsessi piloteerimine k asutajakeskse detailse andmemudeli põh jal 16 2 3 8 Kokkuvõtted ja aruandlus 25 27 3 KOKKU 27 kuud Ajakavas toodud tegevustega paralleelselt toimub tihe koostöö projektiga seotud valdkondade poliitika kujundajatega, kohalike omavalitsuste esindajatega ning sektoriga laiemalt. Koostööd tehakse vastavalt vajadusele näiteks projekti vahetulemuste avalikustamise, katsetatavate lahenduste tagasisidestamise või vajaliku sisendi kogumise abil. 7 . P rojekti eelarve K oosta ge realistlik eelarve detailsusega, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning võimaldab seeläbi hinnata planeeritud kulude vajalikkust ja mõistlikkust. Arvutage eelarves summad kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu. Lisage eelarvele kirjeldusena selle kujunemise põhjendused, arvutuste ja hinnangute alused. Eelarve kogusumma palume esitada 1000 euro täpsusega. Kohandage eelarvetabelit oma projekti vajadustele vastavaks . Tegevused Partner 1 kulud Partner 2 kulud Partner 3 kulud Kulud kokku MaRu KeMIT MKM Tehnilised analüüsid &amp; tehniliste lahenduste välja töötamine 200 000 1 00 000 70 000 3 7 0 000 Prototüüpimine ja piloteerimine (sh testimine, valideerimine ja dokumenteerimine) 0 88 5 000 0 885 000 Taristu kulud (andmeruum, arvutusressurss, treeningandmete liigutamine) 0 135 000 0 135 000 Projektimeeskonna personalikulu 217 000 53 2 000 106 000 854 000 KOKKU 417 000 1 65 2 000 176 000 2 2 4 5 000 Projekti eelarve koosneb kolme partnerasutuse kuludest ning on jaotatud nelja kulugruppi: Tehniliste analüüside plokis viib KeMIT läbi analüüsi maakasutustoimingute hindamisraamistiku loomiseks ning MKM kasutajakeskse andmemudeli analüüsi. Suurim kulugrupp on prototüüpimine, mille moodustavad peaasjalikult IT-hanked (nt planeeringu andmemudeli prototüüpimine), mis on KeMIT-i korraldada. MKM - i roll on piloteerimise korraldamine, mis on vajalik, et katsetada prototüüpide sisulist mõju menetlustele. Taristu kulude plokis on pilveressursi ja tööriistade tagamine prototüüpimiseks (EKS, ML mudeltite taristu, agendi teenused, 3 planeeringute teenus, VRAM), andmeruumi tagamine projektis tehtavate tegevuste jaoks ning projekti andmetöötlustoimingute pilve viimisega seonduvad kulud kogu projekti perioodi peale (arvestuslikult 22 kuud). Kõigil asutustel tekib projektiga seonduvalt vajadus kaasata täiendavat personali projekti eesmärkide ellu viimiseks. Projektimeeskonna rollid on välja toodud peatükis 9 olevas tabelis. Lisaks projekti eelarvest rahastatavale projektimeeskonnale panustavad kõigis asutustes projekti eesmärkide saavutamisse projektiga seotud ametikohad (analüütikud, toote- või teenuseomanikud, nõunikud, keskastmejuhid, seotud arendusprojektide juhid). See tagab muuhulgas loodavate lahenduste kooskõla paralleelsete arendusprotsessidega (nt e-ehituse või MaRu geoportaali arendused) ning vastavuse poliitika kujundamise eesmärkidele. 8 . Võimalikud lahenduste pakkujad Tooge välja võimalikud hankepartnerid, kes soovitud lahendussuunas tooteid/ teenuseid/ pakuvad. Otsige ja nimetage võimalikke probleemile lahenduste pakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased, ettevõtted, kes on probleemi lahendamisega varasemalt tegelenud). Mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale. E-ehituses on arenduspartnerid olnud nt Tietoevry ja Wenture . GIS teemadega tegelevad nt Regio, Datel, CGI, KappaZeta . AlphaGIS, RuumAB, Inphysica Technology. Kasutajakeskse ruumilise planeerimise digitaliseerimise võimalikud toetajad on ka Skepast&amp;Puhkim, Hendrikson DGE, Artes Terrae, TalTech, Tartu Ülikool, Ernst&amp;Young, Velvet jt. Tehisaru arendajate osas CGI, Mindtitan, Datel, Stacc, Solita ja teised. 9 . Projekti meeskond ja töökorraldus Tooge välja projekti edukaks elluviimiseks kaasatavad või vajalikud osapooled (asutused ja/või inimesed ) ning täiendav ekspertiis , mida meeskonda juurde vajate. Kirjeldage rollide ja töö jaotust projektimeeskonna s . Kirjeldage projekti juhtimise korraldust . Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (võimalusel ka teised võtmeisikud ) projekti panustavad . Kirjeldage, missugust täiendavat ekspertiisi tuleb juurde kaasata (nt tehniline ekspertiis, andmekaitse ) , mis on meeskonnaliikmete poolt katmata. NB! Kui nimetate konkreetseid meeskonnaliikmeid , siis nendega (või nende juhtidega) peab olema projektis osalemine läbi räägitud! Kolm projekti toimuvad paralleelselt ning moodustavad terviku. Projektide sidususest tulenevalt on neli meeskonnaliiget, kes töötavad kõikide s projektides osalise koormusega ning omavad koondvaadet kolmest projektist j a nende tegevustest. Need on: MaRu programmijuht MKM programmijuht Kemit projektijuht Kemit arendusmeeskonna juht Nemad moodustavad projekti tuumikmeeskonna, kuhu- kaasatakase vastavalt vajadusele projektimeeskonna teisi liikmeid. Projekti tegevuste läbiviimist juhitakse ühtse projektide ülese digikanali kaudu (Confluence, Planner vmt). Projekti tuumikmeeskond vahetab infot iganädalastel koordinatsioonikoosolekutel. Projektide tegevustest ja fookusest olenevalt ülejäänud meeskond projektis varieerub (detailselt välja toodud allolevas tabelis). Kuna käesolevas projektis eeldab projekti tulem us te saavutamine tugevat koostööd MaRu ja MKMi vahel, siis toimub projekti juhtimine tandemis, kus igal partneril on oma selge roll: MaRu täidab projektis juhtivpartneri ning üldkoordineerija rolli , kuna p rojekti sisulised tegevused tuginevad valdavas osas MaRu pädevusele planeerimisvaldkonna rakendusasutusena. MaRu koordineerib seega projektide omavahelist sidusust, annab aru juhtrühmale, korraldab peamisi kommunikatsioonitegevusi, kaasamistegevusi ja piloote (sh nende hankeid) ja teeb aruandlust. Maru on ka peamine kontakt Riigikantseleile projektiga seotud küsimustes ning vastutab partnerlepingu täitmise eest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tellija ja ruumivaldkonna koordinaator strateegilisel tasandil. Hoiab kõikides projektides kurssi, et projekti tegevused oleksid kooskõlas riigi ruumipoliitika ja prioriteetsete suundadega, vastutab valdkondlike poliitikate kujundamise eest. Keskkonnaministeeriumi IT-keskus ( KeMIT ), on projekti IT-partner ja peamine hankija. Korraldab kõiki arendushankeid ja nende täitmist, vaatab, et tegevused oleks rakendatavad olemasolevas arhitektuuris, vajadusel teeb muudatusi IT-taristus, teostab are n dustöid ja testimisi . Projekti de strateegilisi otsuseid teeb juhtrühm, kuhu kuuluvad kõigi partnerite esindajad. Lisaks kaasatakse juhtrühma Eesti Linnade ja Valdade Liit ( toetuskiri lisatud taotlusele) ning Riigikantselei. Juhtrühm koordineerib tegevusi, jälgib eesmärkide täitmist ning teeb strateegilisi otsuseid, tagades projekti sujuva ja sidusa elluviimise. Juhtrühma kogunemis e sagedus varieerub vastavalt projekti etapile , ent ei toimu harvemini, kui kord kvartalis. Tagamaks vahendite kasutamise eesmärgipärasuse, toimub kogu projekti vältel vahetulemuste valideerimine sihtrühmadega nii pilootprojektide abil kui eeldatavasti ka avaliku vahetulemuste kättesaad avaks tegemise. . Allolevas tabelis on toodud välja rollid ja tööjaotus partneri te kaupa ning planeeritavad meeskondade koosseisud. Asutus Roll Põhitegevused Planeeritav töökoormus MaRu Juhtivpartner Projekti üldjuhtimine ; P ilo otide ( p roof of c on c e pt’i ) läbi viimine Aruandlus RK-le ja juhtrühmale . Pro grammijuht ( 0,5 ) - innovatsiooni tervikprotsessi juhtimine, koostöö muude arendusprojektidega ; Analüütik ( 1,0 ) - p iloteeritavate lahendus te kooskõla olemasolevate rakendustega ; Kokku: 1, 5 FTE MKM Strateegiline p artner Planeerimise tõhustamiseks vajalike lahenduste defineerimine ; Tasuvusmudeli välja töötamine Pro grammijuht ( 0,5 ) - ruumipoliitika eesmärkide realiseerimine innovatsiooniprotsessi kaudu ; Ekspert ( 0, 5 ) - planeeringute andmemudeli p iloteerimise toetamine . Kokku: 1,0 FTE KeMIT IT-p artner Piloteeritavate lahendus te innovatsioonihanked ; Piloteeritavate lahenduste integreerimine MaRu platvormidesse Majasisesed arendus- ja testimistööd . Hangete ja tarkvaraarenduse ekspertiis: P rojektijuht ( 0, 25 ) ; Arendustiimi juht (0,25) Full-stack arendaja (0,5) ; Tehisaru insener/andmeteadlane ( 1,0 ) Testija (QA) (1,0 ). Kokku: 3,0 FTE Lisaks projekti partneritele osalevad projektide läbiviimises seotud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajad piiratud töökoormusega (prognoositavalt kuni 0,1 täistööaega), mis ei ole projektist rahastatav. Antud projekt on üks kolmest „Ruumiline planeerimine 2.0“ projektist. Igal projektil on küll oma meeskond, kuid need teevad omavahel tihedat koostööd , sh jagavad infot ning kohtuvad regulaarselt aruteludeks. Projektide sünergia hoidmiseks kasutame i nnovatsiooniprotsessid e juhtimiseks kasuta va t metoodika t (um bes 100-päevased õppetsüklid) . Samuti on projektidel üks ja sama juhtrühm. 1 0 . Projekti tulemuste elluviimine Kirjeldage oma valmisolekut ja võimekust p ärast katse projekti edukat lõppu projekti tulemusi kestlikult ellu vii a . . Kas projekti tulemuste edasine arendus ja kasutuselevõtt seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis vms ? Kas tulemuste hilisemaks elluviimiseks vajalik rahastus ja muud ressursid on olemas või tegeletakse selle leidmisega ? Tooge välja olulisema d ri s kid projekti tulemuste hilisemal kasutuselevõtul . Kuidas plaanite neid riske maandada ? Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused skaleeritavad ning kasutatavad avalikus sektoris laiemalt. Planeerimissüsteem vajab sisulist ja digitaalset raputust – see tuleb tervikuna ümber mõtestada ja üles ehitada , sest kitsaskohad on omavahel seotud ning osalised parandused ei toimi. Selle pärast veavad projekti eest MaRu ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös nii Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega, tagades vastutuse nii poliitikakujunduse kui ka rakendusliku tasandi eest. Uuendused on kavandatud terviklikult, arvestades regulatsioone, kasutajate vajadusi, digivõimalusi ja ressursse. Edasine arendus ja kasutuselevõtt Käesoleva projekti raames luuakse kõik lahendused proof of concept (POC) staadiumis, milles valideeritakse ära tehnoloogia kasutamine ja kasutajate valmisolek. See võimaldab neid lahendusi vahetult pärast projekti lõppu edasi arendada selliselt, et need realiseeruvad MaRu digiteenuste uuendustena. Tegevused on MaRu vaatest prioriteetsed, kuid uusi teenuseid luua ei ole plaanis. Projekt võimaldab viia olemasolevad teenused uuele tasemele, et need vastaks kasutajate ootustele ja rakendaks maksimaalselt kaasaegseid tehnoloogiaid. Menetlustes kasutajat abistava tehisaru mudeli valikul tagame koosvõime riigi infosüsteemi tänase ja tulevase arhitektuuriga, sh „agent se riigi /aruaida “ visiooniga. Mudeli arendame riigi kesksele analoogsete mudelite lähtekoodile, seome arhitektuurinõuetega ning kohandame e-ehituse platvormi mikroteenuseks. Tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus Teeme pilootlahendused võimalikult suures ulatuses olemasolevates e-ehituse või MaRu geoportaali keskkondades . See aitab kasutajad kohe testimisse kaasata (ühises liivakastis) ning lahenduste sobivuse korral need lihtsamini kasutusele võtta. Kuna e-ehitus ja geoportaal on vaja nagunii töös hoida ja edasi arendada, siis on lisanduvad halduskulud võimalik hoida minimaalsena. Suur osa projekti skoobis olevatest teenustest on täna olemas – projektis kirjeldatud katsetused ja innovatsioon võimaldab aga viia neid uuele tasemele ning edendada teenuste jätkusuutlikkust . Muudatused võimaldavad olemasolevaid teenuseid jätkusuutlikumalt üleval pidada , mis tähendab, et nende ülalpidamisest võib vabaneda rahaline ressurss. See valideeritakse projekti käigus tasuvusmudeli abil . Projektis käsitletakse terviklikult tehisaru rakenduste mõistlikku kasutamist, sh ülalpidamiskulude minimeerimise stsenaariumid. Osad projekti raames loodavatest katsetustest omavad potentsiaali, et tulevikus toimiva teenusena MaRu-le tulu tuua . Sellised tasulised teenused on n-ö rätsepteenused ja -tööriistad sisselogitud kasutajatele vajalike tegevuste mugavamaks ja kiiremaks tegemiseks (nt arendaja töölaud, liidestusvõimalus väliste tarkvaradega, menetlejat või taotlejat nõustav agent). Olulisemad riskid ja maandamismeetmed Loodavate lahenduste rakendamine tähendab kindlasti tavapäraste tööprotsesside ja toimimistavade muutmist. Innovatsiooniprojekt viiakse läbi kasutajate kasutuselevõtu valmisoleku suurendamiseks planeerimisvaldkonna ja selles osalevate osapoolte esindajatega tihedas koostöös, kaasates laia kasutajate hulka testimisse ja võimalike lahenduste väljatöötamisse. Tulemuste skaleeritavus Lahenduste loomisel kasutatakse mikroteenuste arhitektuuri ning kooskõlas KeMIT -i ga tagatakse nende pilvekõlbulikkus. Iga loodud mikroteenuse koodi on võimalik jagada teiste avaliku sektori asutustega, kes omakorda saavad võ t ta selle aluseks enda teenuste ja toodete arendamisel. Koodi saab jagada läbi Riigi Infosüsteemi Ameti koodivaramu. Tulemuste skaleeritavus planeeringute valdkonnas Loodav andmemudel ning sellele tuginevad lahendused on rakendatavad üle Eesti planeeringute koostamisel ning kehtivate planeeringute taasdigiteerimisel ühtse andmemudeli kujule. Kood luuakse vabavaralise litsentsi alusel, mis võimaldaks selle kasutuselevõttu ka teistes riikides. 1 1 . Mõju ettevõtlusele ☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris. 1 2 . Seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad ). Kirjeldage teie projekti võimalik u lahendus e seost vähemalt ühe valdkonna ga ( rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel ) . Digilahendused igas eluvaldkonnas ( vt teekaarti ) Projekt panustab kolme fookusvaldkonna prioriteeti järgmiselt: 1. „Teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks“ Projekti lähtekohaks ja sisendiks on käimasolev projekt “Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel”, mida viivad läbi TalTechi teadlased ning mille tulemusel valmib teoreetiline mudel. TalTechi projektist projekti „R uumiline planeerimine 2.0 “ toimub otsene teadmussiire , kuna selle mudeli põhjal töötatakse välja detailse andmemudeli prototüüp ning testitakse seda . Koosvõimeliselt toimivad ruumiandmed võimaldavad teha kiiremaid ja paremaid eelotsuseid selle kohta , kuhu saab ehitada. Hoides kokku nii arendajate kui ka avaliku sektori ressursse. Kõiki ruumiandmete valdkondi hõlmavad koosvõim eli sed andmed tõstavad andmete kvaliteeti, mistõttu tõuseb ka teenuste kiirus ja kvaliteet , milles neid kasutatakse. 2. „Digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks“ Projektis katsetatav tehisintellektil põhinev eelotsustaja panustab äriprotsesside efektiivsuse tõstmisesse. 3. „Kestlikud digilahendused energeetikas, ehituses ja transpordis.“ Projekt on otseselt seotud ehituse digitaliseerimisega seotud lahendustega planeerimise valdkonnas ning siin testitakse automatiseerimise võimalusi ning digitaalseid kaksikuid ja simulatsioone . Tervisetehnoloogiad ja -teenused (vt teekaart) - Kohalike ressursside ( toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine (vt teekaart) - Nutikad ja kestlikud energialahendused (vt teekaart) - 1 3 . Seos strateegias Eesti 2035 toodud arenguvajadustega Selgitage, kuidas panustavad projekti tegevused ja valitud lahendussuund “Eesti 2035” strateegias kirjeldatud arenguvajadustesse. Tooge välja, kui projekti tegevused panustavad muudesse olulistesse valdkondlikesse arengukavadesse või -dokumentidesse. Eesti 2035 Projekt „Ruumiline planeerimine 2.0“ toetab Eesti 2035 arenguvajadusi , aidates kaasa ühtse ja andmepõhise planeerimissüsteemi loomisse , mis võimaldab teha kvaliteetsemaid ja prognoositavamaid ruumiotsuseid ning nutikamaid teenuseid. See parandab ettevõtluskeskkonda ja investeerimiskindlust, vähendades halduskoormust ning kiirendades planeerimisprotsesse. Projekt panustab järgmistesse riigivalitsemise suundadesse: “Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi sujuva toimimise”. Eesmärgi all on selgitatud, et suurenema peab riigivalitsemise tõhusus, sest järjest väiksema ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, et need oleksid kättesaadavad sõltumata elukohast. Samuti tuleb edendada Eestit digiriigina ning andmemajandust. Loodav lahendus tagab tõhusa riigivalitsemise vähendades ressurssi, mis on vajalik kavandatavate ruumimuudatuste realiseeritavuse kontrolliks. Ruumiandmete koosvõime arendamine ja testimine panustab otseselt andmemajanduse arendamisse. „Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. Eesmärgi all on selgitatud, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis ning et avalike teenuste kujundamisel tuleb kasutajakogemus teha maksimaalselt lihtsaks ja inimest toetavaks. Projekti probleemistik tõukub otseselt kasutajate vajadustest ning tagasisidest planeerimisprotsessidele. Lahenduste katsetamisse on kaasatud ka teenuse kasutajad ning seeläbi on projekti tulemite abil võimalik kujundada ende vajadustele vastav kvaliteetne teenus. Projekt panustab ruumi ja liikuvuse suunda: „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt.“ Antud projektis teevad omavahel koostööd enamus ruumivaldkonna osapooli mõtestades läbi ruumiplaneerimise kui tervik protsessi, mistõttu selle projekti tulemused on sisendiks ning annavad olulise tõuke Eesti 2035 strateegias loetletud ruumivaldkonna eesmärkide saavutamisse. Projekt panustab suunda majandus ja kliima : „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi.“ Antud projekt panustab sellesse suunda vähendades bürokraatlikke takistusi ettevõtluses. Eesti digiühiskonna arengukava 2030 Projekt panustab prioriteeti “Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine” ning täpsemalt tegevusse “Toetame andmete paremat kättesaadavust ja taaskasutust, sh avaandmete kättesaadavust “ . Ruumiandmed on kõrge väärtusega avaandmed ning tegevus loob alused eri valdkondade ruumiandmete koosvõimeks. Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 Projekt panustab otseselt valges raamatus toodud 2030. a. seatud järgmiste eesmärkide saavutamisse: avaliku sektori organisatsioonide andmed on kvaliteetsed, kättesaadavad ja kasutatavad lähtuvalt kasutusvajadustest; ruumiinfo vastab kasutajate vajadustele ja leiab laialdast taaskasutamist, sh tootestamist, nii avalikus, teadus-, kui ka erasektoris. Projekt on kooskõlas ka valges raamatus välja toodud eesmärkide saavutamiseks valitud tegevustega , sh soovitusega võtta kasutusele tehisintellekti ja masinõppe suurandmete analüüsi meetodid, mis toetavad ruumiandmete tootmist ja väärindamist , soodustada ruumiandmetel põhinevate teenuste loomist tagades kvaliteetsed, masinloetavad ning metaandmetega varustatud ruumiandmed ning võimaldada kasutajate vajadustest lähtuvalt andmetele ligipääsu. Euroopa andmestrateegia (2020) Antud projekti üks tulemusi on kättesaadavamad ruumiandmed, mis on kooskõlas EL-i digitaalstrateegia s sätestatud eesmärgiga edendada andmete vaba liikumist EL - is, suurendada andmete kättesaadavust ja taaskasutust, luua ühiseid Euroopa andmeruume (sh georuumiline andmeruum), toetada majandust, innovatsiooni ja avalikke teenuseid. INSPIRE 2007/2/EÜ direktiiv Direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad m aa kasutamisega seotud piirangud. Direktiiv loob ruumiandmete jagamise ja ühilduvuse õigusliku raamistiku (ruumiandmete infrastruktuur EL - is) ning kohustab liikmesriike tegema ruumiandmeid kättesaadavaks (sh ruumiline planeerimine, halduspiirid, keskkond jms). Seega panustab antud projekt otseselt direktiivi eesmärkide saavutamisse. 1 4 . A valike ülesan nete täitmine projekti elluviimisel Selgitada ning t uua välja seosed ja viited , missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab ideekavandi esitaja asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid . Kui i deekavandi esitaja on MTÜ , siis selgitada, kuidas ta pakub otsest avalikku teenust (loe Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused–Riigi Teataja , §2 lg2) . Maa- ja Ruumiamet Ameti põhimäärus sätestab järgmised antud projektiga seotud avalikud ülesanded: maa- ja ruumiandmete hõive ning avalikustamine; ehitus-, planeerimis-, maa- ja ruumiandmetega seotud andmekogude ja infosüsteemide pidamine, nende arendamise ja halduse korraldamine . Täpsemalt on ameti Digiteenuste teenistuse põhiülesanded tagada andmete koostalitlus ja andmekvaliteet ning digiteenuste ülene kasutajatugi, proaktiivselt koondada, hallata, väärindada ning avalikustada maa- ja ruumiandmekogude andmeid ning juhtida infotehnoloogiliste arenduste projekt e . MaRu eesmärgiks on kvaliteetsem ja tõhusam ruumiplaneerimine ning selle strateegilise ruumiplaneerimise osakonna eesmärgiks on arendada kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkust kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vastavalt planeerimisseadusele on planeerimisalase tegevuse korraldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Kliimaministeeriumiga. Ministeeriumi põhimääruses on maa- ja ruumipoliitika osakonna põhiülesannetena muuhulgas sätestatud ruumilise planeerimise ja maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamise suunamine ja koordineerimine, ministeeriumi valitsemisel oleva riigimaaga ning maa- ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmise koordineerimine. Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus Vastavalt põhimäärusele korraldab amet ministeeriumi valitsemisala pakutavate avalike infotehnoloogiliste teenuste ühetaolist arendamist ja haldamist ning standardite ja klassifikaatorite arendamist ning haldamist oma tegevusvaldkonnas. Samuti teostab ja korraldab ministeeriumi valitsemisala andmekogude arendamist ja haldamist. 1 5 . Rahastus mitmest allikast Kas probleemi lahendamiseks või planeeritud lahenduse katsetamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest ? Kui jah , siis tuua välja rahastusallikas, summa ja tegevused ning kas toetus on taotlemisel või projekt on saanud rahastusotsuse . - Kinnitus ed ☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele. ☒ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on teiste partnerite juhtkon dade ga kirjalikult kooskõlastatud. Allkirjastamine Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esita va (te) asutus (t) e allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt ( nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOV i volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht vms ) ja saata [email protected] . I nnovatsiooni p rojekti ideekavand AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTM INE Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei veebi lehel toodud HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/avaliku-sektori-innovatsioon" \l "sihtgrupp" soovituste ja juhistega projekti esitajale . Innovatsiooniprojekti nimi Ideekavand 2 Ruumiline planeerimine 2.0: Andmete koosvõime ja a utomaatsed arendus te eelotsused Innovatsiooniprojekti fookusvaldkond ☐ Riigi kriisikindluse suurendamine ☒ Majandus e kasvu le kaasa aitamine ☒ Riigi tõhus juhtimine Innovatsiooniprojekti esitaja d ( t uleva sed RK p artner id ) (asutus/asutused) Juhtivpartner: Maa- ja Ruumiamet ( MaRu ) Partnerid : Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ( KeMIT ) Projektijuht või ideekavandi esitaja kontaktisik (nimi, asutus, e–posti aadress ja telefon ) Kontaktisik: Moonika Schmidt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] ; 51936022 Innovatsioonip rojekti kestus (kuudes) 27 kuud Ajaarvestust alustame üldjuhul partnerlusl epingu sõlmimisest. Innovatsiooniprojekti kogu m aksumus (sh käibemaks , kui on abikõlblik ) Ko g umaksumus : 1 204 000 eurot MaRu : 298 000 MKM: 2 8 000 KeMIT : 878 000 Käibemaks Maa- ja Ruumiamet (juhtiv partner) ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Vastav info täita iga partneri kohta (kopeeri ridu ning kirjuta partneri nimi juurde) 1. P robleemikirjeldus ( max 2 lk) Kirjeldage lahendamist vajav at probleem i , selle olulisust ning keda see probleem puudutab. Selgitage, miks on probleem aktuaalne. Hinnake probleemi mõju (nt rahaline kokkuhoid, keskkonna- või sotsiaalne kasu). Kirjeldage probleemi tausta . M i da on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel ? Tooge välja r elevantsed teiste riikide kogemused probleemi lahendamisel. Ehit ustegevus t suunavad lisaks planeeringutes seatud ruumilistele tingimustele ka paljudest teistest valdkondade st tulenevad piirangud ja tingimused , mis on hetkel omavahel tervikuks seostamata . K õige otsesemalt planeeringute ja ehituslubadega seatavad tingimused on: K eskkonnamõju (strateegilisel) hindamisel seatud keskkonnatingimused Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemused (keskkonnatingimused ja seirenõuded) ei ole täna koostatud struktureeritud andmete kujul, mistõttu KSH/KMH dokumentidest info otsimine planeeringute ja lubade menetlemisel on väga tülikas. Nii võivad kokku lepitud suunised arenduste kavandamisel märkamata jääda . Kliimaministeerium viib läbi KMH digipööret, mille eesmärk on tõsta mõju hindamise kiirust ja kvaliteeti, muuhulgas läbi keskkonnaseire- ja uuringuandmete kättesaadavuse, kasutatavuse ja taaskasutuse parandamise. Välja töötatakse muuhulgas põhimõtted keskkonnamõju hindamisel loodavate andmete haldamiseks. Siinse projekti eesmärk on luua standardiseeritud lahendused keskkonnamõju hindamise andmete koosvõime tagamiseks ruumiandmete tasandil, võimaldades nende andmete hõlpsat haldust arenduste suunamiseks. Keskkonnamõju (strateegilise) hindamise andmestik tuleb kasutajale esitada koos teiste valdkondade ehitamist suunavate andmetega seostatuna, et toetada digitaalseid eelotsustu seid . Katastriüksuse otstarve, mis defineerib, mis funktsiooniga ehitist tohib rajada A renduse liikumine planeeringust maatoimingute ja ehitamise etappi eeldab praegu käsitsi dokumentide põhjal hindamist, kas arenduseks vajalik ehitise otstarve ning katastri sihtotstarve sobitub üldplaneeringus ( ÜP-s ) seatud maa-ala juhtotstarbega või detailplaneeringus (DP) seatud maa-ala sihtotstarbega. Automaatkontrollide ja automaatotsingute rakendamine ei ole võimalik, kuna seoseid planeeringus lubatud maa-ala otstarvete ning ehitise ja katastri otstarvete vahel ei ole defineeritud. Seetõttu ei ole võimalik automaatselt tuvastada, kus on lubatud arenduseks vajaliku otstarbega ehitiste rajamine ning sobiliku kasutusega katastriüksuste moodustamine planeeringutes kokku lepitud tingimusi arvestades. Siinkohal ei ole s obiv lahendus automaatsete rangete vastavustabelite loomine, vaid mõni avatum andmepõhine reeglistik . Kinnistusraamatus sisalduvad omandiga seotud tingimused, sh piiratud asjaõigused P laneeringutes on elluviimise paindlikkuse tagamiseks lubatud sageli erinevad otstarbeid või seatud tingimusi otstarvete osakaaludele. Oluline roll ehitamist ette valmistavate protsesside õnnestumises on maakatastril (katastripidaja Maa- ja Ruumiamet) ja kinnistusraamatul (kinnistusraamatu pidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakond). Planeeringute s kokku lepitud tingimused on aluseks katastri toimingute le (katastripiirid, sihtotstarve) ja suunavad teatud kinnistusraamatu kandeid . Ühtlasi on katastri andmed uute planeeringute ja ehitusõiguse kavandamise alusandmeteks ning moodustavad kõigi maakasutuse ga seotud tegevuste vundamendi . Samuti on kataster ja kinnistusraamat eelduseks õigete isikute kaasamisel menetlusprotsessidesse. Selleks, et katastri- ja kinnistusraamatu andmestiku pealt teha õigeid otsuseid tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel, on oluline katastriandmete ajakohasus, kvaliteet ja koosvõime muude ruumiandmetega. Vaatama sellele, et need kolm valdkonda mõjutavad väga otseselt ja jõuliselt planeerimis- ja ehitustegevust, on nende teave peidetud täna eraldiseisvatesse dokumentidesse, mis omavahel ei suhtle ega ole piisavalt süsteemselt klassifitseeritud, mi lle tõttu puudub nende vahel koosvõime. Praktikas tähendab see seda , et nii otsustaja (enamasti kohaliku omavalitsuse üksus) kui ehitusest huvitatud isik peavad ehitamist mõjutavad tingimused esmalt ühekaupa välja selgitama ning seejärel tõlgendama, mida need üksteise koosmõjus ehitustegevusele tähendavad . Iga valdkonna teave (dokumendid) on loodud konkreetse valdkonna vajadustest lähtuvalt, igakordset otsustaja poolt läbiviidavat kaalutlust silmas pidades. Selline lähenemine on seni olnud tavaline, ent ei võimalda tulevikus rakendada automaatset eelotsustamist toetavaid automaatlahendusi ega vasta agendipõhise tehisaru vajadustele. Vajalik on katsetada, milliste tänapäevaste digilahendustega on võimalik kulutõhusalt luua automaatselt töödeldav muude ruumiandmetega koosvõimeline kinnistusraamatu ja katastri andmestik , luua automatiseeritud katastritoimingute eelotsustusprotsessid ning tuvastada kavandatava tegevuse teostatavus konkreetses asukohas katastri ja kinnistusraamatu infot arvestades. 2. Projekti eesmärk Sõnastage konkreetne, selge ning mõõdetav eesmärk, mille saavutamist või mitte saavutamist on võimalik hinnata. Kirjelda ge , k uidas plaanite projekti eesmärgi saavutamist mõõta . Projekti „Ruumiline planeerimine 2.0“ eesmärk on andmepõhiste ja automatiseeritud tööriistade abil ühtlustada ja kiirendada arendusi ettevalmistavaid maakasutusotsuseid ja planeeringuid, tagades tegevuste prognoositavus ning soodustades seeläbi investeerimiskindlust Eestis. Eesmärk saavutatakse kolme projekti koosmõjus: Andmemudeli põhised tõhusad planeeringu menetlused – keskendub planeeringuotsuste kiirendamisele andmepõhise planeerimise abil (ühtse taksonoomia alusel standardiseeritud planeeringuandmed); Andmete koosvõime ja a utomaatsed arenduste eelotsused – keskendub planeerimis- ja ehitustegevuse andmete koosvõimele maakatastri, kinnistusraamatu ning keskkonnamõju hindamise andmetega; Kiirelt kitsendustest ehituseni – toimivad eelotsustuse lahendused ja automaakontrollid eri valdkondade ruumiandmete tuginedes: eraõiguslikud kokkulepped, muinsuskaitse, looduskaitse ja geoloogia. Lisaks prototüübitakse erinevate kasutajate jaoks vajalikke kommunikatsioonitööriistu . Kolm projekti moodustavad terviku ning ainult kõiki kolme korraga teostades on võimalik piloteerida automatiseeritud arenduse eelotsuste funktsionaalsus i , luues seeläbi eeldused halduskoormus e vähendamiseks , ruumimuutuste läbipaistvus e ja aktsepteeritavus e suurendamiseks paremini kättesaadava teabe abil. Käesolev taotlus käsitleb kolmest ülal-loetletust projektist teist: „ Andmete koosvõime ja a utomaatsed arendus te eelotsused “ Eesmärk Arendajad, kohalikud omavalitsused ning muud osapooled saavad enda arendusvajaduse teostatavuse kontrollimiseks erinevate seaduste ( planeerimisseadus, ehitusseadustik, asjaõigusseaduse , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse) alusel seatavate kitsenduste ja tingimuste kohta andmed ühest kohast ning otsuste langetamisel kasutada automatiseeritud ruumiandmetööriistu. Nii välditakse vaid info saamiseks eelkonsultatsioonide vajadust ning ennetatakse selliste planeeringu algatamise taotluste, projekteerimistingimuste või ehitusloa taotluste esitamist, mis on selges vastuolus kehtivate tingimustega. Kirjeldatud tööriist ad võimalda vad kontrollida kavandatu teostavust planeeringutes sisalduvate tingimuste, ehitusseadustiku alusel seatud kitsenduste, piiratud asjaõiguse tingimuste, keskkonnamõju (strateegilisel) hindamisel seatud keskkonnatingimuste ning maakatastri sihtotstarvete suhtes, tuginedes näiteks kavandatavat tegevust kirjeldavatele parameetritele. Tulemid Loodud on prototüüp, millega kõik planeeringuprotsessi osalised saavad automaatselt testida planeeringulahenduse sobivu st kehtivates tingimustes. Lahenduse toimimiseks on katsetatud planeerimise, ehituse, maakatastri ning kinnistusraamatu piiratud asjaõiguseid kirjeldavate andmete koosvõimet . P aralleelselt piloteeritakse teises kahes ruumilise planeerimise innovatsiooniprojektis andmete koosvõime lahendusi teiste andmestikega laiemalt . Tulemus t katseta kse eeldatavasti tehnoloogilise valmiduse tasemetel TRL 3/4, mis tähendab, et välja töötatud lahendused on kontseptuaalselt tõendatud ja prototüü b itud. Sellel tasemel on võimalik näidata, et erinevate andmestike koosvõime toimib kontseptuaalses raamistikus , kuid koosvõimet ei ole testitud tegelikus rakendamise keskkonnas ning lahendust ei ole töövoogudesse integreeritud. Planeeritavad mõõdikud Pilootaladel automaatkontrolli alusel tuvastatud piirangute ja võimaluste vastavus reaalsetele tingimustele ja äripoole info vajadustele. Kasutajate rahulolu (taotleja, menetleja ; võimalusel enne ja peale piloteerimist ) . Ehituse valdkonda tundva (teadliku) kasutaja ajakulu kavandatud tegevuse kontrolli teostamiseks (sihttase: 15 min). A javõit a utomaatsete andmepõhiste eel otsuste juurutami sel maatoimingu protsessides (nädalates) . Mõõdikute metoodika (sh algtasemed ja sihttasemed) täpsustatakse projekti käigus. Projektis „ Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused “ tellitakse ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel, mis aitab kogu projekti vältel hinnata, millised muudatused tooksid kaasa suurima positiivse mõju. Mudel on rakendatav kogu projekti vältel, olulistes otsustuskohtades on selle abil võimalik hinnata, milliste muudatustega on otstarbekas projekti järgmistes etappides jätkata. 3. Võimalikud lahendussuunad ( max 2 lk) Kirjelda ge võimalikk e lahendus i ning tegevus i , millega projekti eesmär k saavutatakse. Kirjelda ge võimalikke lahendussuundi , põhjendage eelistatud lahendussuuna valikut (NB! Valitud lahendussuund ei ole siduv, see võib projekti käigus muutuda). Kirjeldage probleemi lahendamiseks vajalikke tegevusi , mida antud katse projekti raames plaanitakse teha . Selgitage, kuidas lahendust katsetatakse . Selgitage, kuidas läbi viidavat katsetust ja selle edukust hindate. Projekt i „ Andmete koosvõime ja a utomaatsed arendus te eelotsused “ eesmärgi saavutamiseks on vaja katsetada , kuidas on kitsenduste andmed võimalik kujundada koosvõim e liseks . Esimeses projektis „ Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused “ keskendut akse planeeringutele uue andmemudeli loomisele ning selle abil täisdigitaalsele planeeringumenetlusele eelduste loomisele . Siin projektis on fookuses planeerimisseaduse, ehitusseadustiku, asjaõigusseaduse piiratud asjaõiguse tingimuste ning keskkonnajuhtimissüsteemi ja keskkonnamõju hindamise seaduse alusel seatud keskkonnatingimusi kirjeldavate andmete koosvõime ja nende rakendami ne kiiremate ja informeeritud otsuste tegemiseks . Selleks, et lihtsustada a rendusvõimaluste leidmis t ning kavandatava tegevuse sobivuse hindamis t , on vajalik läbi viia järgmised peamised tegevused: Kasutajate vajaduste ja kasutus juhtude välja selgitamine, prioriteetsete kasutusvajaduste valimine. Liivakastis koosvõimemudeli prototüüpide loomine planeeringute, ehituslubade, maakatastri toimingute ning keskkonnamõju (strateegilise) hindamise tulemuste ühendamiseks. Koosvõime testimise tulemusel soovituste koostamine teiste andmemudelite ja – koossei sude muutmiseks. Andmemudeli piloteerimine koostatava te s projekteerimistingimustes , ehituslubade s ja a utomaatsete s maakasutusotsuste s elektroonilise maakorralduse protsessis (minu.kataster.ee ). Piloodid võivad tugineda reaalsetele andmetele või genereeritud andmetele , projekti käigus loodavate mock-up prototüüpide täpsuses . Tehnoloogiliste eelduste katsetamine ( TRL 3/4 täpsuses ) 3D- omandi registreerimiseks ja esitlemiseks katastris . , Koovõimelise ruumiandmete reaalsusmudeli katsetamine prototüüpide täpsuses . Automaatkontrollid ja automaatsed otsused Automaatsete otsuste rakendamisega kaasnevad protsessilised ning potentsiaalselt õiguslikud riskid, mistõttu ei ole laialdaselt otsuste automatiseerimine täna ilma katsetuste läbiviimiseta võimalik. Samas on toimivate prototüüpide reaalsetes protsessides katsetamise järgselt võimalik hinnata, milliste arenduste ettevalmistamisega seotud avaliku sektori otsustus- ja kontrollprotsessides on automaatseid otsuseid võimalik teha ning milliste protsesside juures on inimlik kaalutlusõigus hädavajalik või andmekvaliteet täna automaatseteks eelotsusteks ebapiisav. Selliste otsustuskohtade puhul on projektiga võimalik prototüüpida automaatotsuste asemel automaatseid analüüse, mille põhjal otsuseid langetada. Siinses projektis luuakse automaatkontrollide rakenduse protüüp (testandmetele või genereeritud andmetele tuginedes, TRL3/4 täpsuses), mida on võimalik käivitada kõikides maakasutusprotsessides ja nende etappides. Automaatkontrollid võimaldavad näiteks arendajal leida sobiv asukoht laohoone püstitamiseks nii, et see vastab tema vajadustele ja on kooskõlas asukohapõhiste planeeringu või erinevate õigusaktidega seotud ehitamise tingimustega. Automaatkontrollid on kasulikud ka planeerijale või ehitusprojekti koostajale loodava lahenduse nõuetekohasuse kontrollimiseks töö käigus ja muudatuste tegemisel. Automaatkontrollid lihtsustavad ka planeeringute ja ehitusprojektide menetlejate tööd, kelle jaoks koosvõimelised ruumiandmed võimaldavad kiirelt tuvastada konfliktid kitsenduste ja planeeringu vahel või näiteks kaalutluskohad täiendavate tingimuste seadmiseks. Piloteerimise käigus tuvastatakse viisid, kuidas kõige otstarbekamalt eelotsustamise tööriistad menetlustesse integreerida. Haldusmenetluste pilootprojektid võimaldavad tuvastada, kuidas lisaks menetlusi läbiviivatele haldusorganite töötajatele on võimalik parimal võimalikul viisil eelotsustused integreerida kogu menetlusahelasse, sh arendajate endi tegevustesse. Projektis 1 planeeritud AI- põhine kasutajat teenustes abistav agent saab kasutada automaatkontrolli tulemusi kasutajale kaalutletud valikute esitamises planeeringumenetluses. Katsetus te hindamiseks töötatakse iga katse puhul eraldi välja kriteeriumid. Muuhulgas hinnatakse: M illises ulatuses õnnestub andmemudeleid siduda ning kas loodud prototüübid täidavad tuvastatud funktsionaalsed nõuded (ärilised vajadused) . Edukuse kriteeriumiks on loodavate prototüüpide vastavus prioriteetsete kasutus juhtude vajadustele . K as loodud prototüübid võimaldavad omandi ulatust ja piiranguid kolmemõõtmeliselt kirjeldada sellisel kujul, mis vastaks katastri , seotud valdkondade ja peamiste kasutajate vajadustele . K ui täpsed ja järjekindlad on automatiseeritud otsused võrreldes eksperthinnangutega. Seotud projekti s „ Kiirelt kitsendustest ehituseni“ tellitakse ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel , mis aitab kogu projekti vältel hinnata , millised muudatused tooksid kaasa suurima positiivse mõju. Mudel on rakendatav kogu projekti välte l, olulistes otsustuskohtades on selle abil võimalik hinnata , milliste muudatustega on otstarbekas projekti järgmistes etappides jätkata. 4 . P rojekti uuenduslikkus T uua selgelt välja projekti uuenduslikkus –mida tehakse senisest teisiti kas see hõlmab uusi tehnoloogiaid, protsesse, toimemudeleid, disaini, turgu vms? Selgitage lahenduse uuenduslikkust nii Eesti kui globaalses kontekstis. Mis on projektis se llist , mis vajab katsetamist? Projekti „ Andmete koosvõime ja a utomaatsed arenduste eelotsused “ (ja laiemalt projekti „Ruumiline planeerimine 2.0“) uuenduslikkus seisneb selles, et esmakordselt luuakse terviklik andmepõhine ja automatiseeritud otsustustugi , mis võimaldab erinevate seaduste, registrite ja ruumiandmete vahel reaalajas koosvõimet . See muudab seni killustunud ja käsitsi juhitud planeerimise ja arendustegevuse protsessi andmejõuliseks, automatiseeritud ja omavahel seotud süsteemiks , mis toetab kiirust, läbipaistvust ja investeerimiskindlust kogu ruumilise arengu valdkonnas . Ruumiandmetele tuginevaid automatiseeritud otsustusprotsesse on seni piiratud mahus rakendanud teadaolevalt Keskkonnaamet metsateatiste menetluses (looduskaitseliste piirangute olemasolu, planeeringuliste kitsenduste olemasolu). Seejuures ei toimu kontroll teadaolevalt andmete tasandil (st millised tingimused konkreetsel alal kehtivad), vaid kontroll tuvastab eeskätt teatise ning kitsendust seadva haldus- või õigusakti maa - alalise kattuvuse, kattuvuse olemasolul süveneb ametnik teatisse täpsemalt. Käesolev muudatus loob eeldused ehitamise ja maatoimingute ga seotud automaatsete ruumiotsuste ning otsuse aluseks olevate automaatsete analüüside rakendamiseks ning seeläbi menetluste lihtsustamiseks. Katsetuste tulemusena tuvastatakse kontseptuaalsel tasandil , millisel kujul ja määral on võimalik teha ehitamisega seotud automaatseid otsuseid tegevuse lubatavuse ning tegevuse otsustamiseks vajalike menetluste kohta. Katsetused viiakse läbi sobivaimate tehnoloogilise kontseptuaalset e lahenduste prototüüpi mise kaudu , sidudes need võimalusel tegelike arendusprotsesside ga . Selleks viiakse lisaks kasutajate vajadustest lähtuvate prototüüpide loomisele kõigis projektides läbi ka pilootprotsessid (-menetlused) lõppkasutajate (arendajad, kohalikud omavalitsused, muud olulised osapooled) koostöös , kasutades genereeritud või võimalusel asukohapõhiseid andmeid . 5 . P rojekti elluviimisega (katsetusega) seotud riskid ja nende maandamismeetmed Kirjelda peamisi riske, mis võivad takistada projekti elluviimist või eesmärkide saavutamist , ning kavanda maandamismeetmed. Valdkondadeülese lahenduse sobivuse ja küpsusastme ebakindlus Katsetatavat lahendust on osaliselt valdkonniti rakendatud, ent ei ole teadaolevalt varasemalt katsetatud valdkondade ülese lahendusena. Seetõttu puudub kindlus selle osas, millised on sobivaimad lahendused ning võimalike lahenduste loomisel rakendatakse avaliku sektori innovatsioonis soovitat ud lähenemist portfolio of, not singular solutions . Kasutajatele näidatakse pigem väiksema küpsusastmega, ent enamat kui üht võimalikku lahendust. Projekti tulemuste vähene rakendatavus otsustajate või ettevõtjate vaates Et vältida sihtrühma huvidele mittevastavust, kaasatakse huvirühmade (sh KOV-id , ettevõtjad) ja seotud valdkondade esindajad projekti eri etappides. Valdkondadest moodustatakse regulaarselt kohtuv töörühm. Lisaks aitab seotud projekti „ Kiirelt kitsendustest ehituseni “ käigus loodav sekkumiste tasuvuse hindamise mudel olulistes otsustuskohtades hinnata , millised muudatused tooksid kaasa suurima oodatud muutuse ning projekti tegevusi vastavalt suurimale oodatavale positiivsele mõjule kohandada. Ajakavast maha jäämine Kuigi projekti maht on realistlik, sest eesmärk on lahendusi vaid kasutajate peal POC ulatuses testida , võib tekkida viivitusi sellest, et kaasatud on suur hulk teisi valdkondi kellel kõigil on oma eripärad andmete ja töökorralduses osa s , mida me hetkel detailideni ei tea. Risk maandatakse iga etapi sisemise tähtaegade süsteemiga ning regulaarsete sisekoosolekute abil, mida koordineerib projektijuht. Lisaks viiakse kõik tegevused, mida on võimalik , läbi paralleelselt. Meeskonnaliikme lahkumine või ootamatu töökoormuse ümberjagamine Personalimuutused võivad juhtuda nii töötajast kui ka poliitilistest otsustest tulenevalt. Oleme projekti jaganud paraja suurusega osadeks, mis võimaldab agiilselt infot jagada ning kiirelt rollid/vastutused ümber mängida. Valdkonnas on pädevaid spetsialiste, et tagada isikute asendamine . Rollid ning projektis tehtavad otsused, muutused, jagatav info on dokumenteeritud ning igas tööetapis on vähemalt kaks inimest, kes saavad teineteist asendada. Eelarvest ei piisa Eelarve on tehtud ekspertide poolt nende parimaid hetketeadmisi arvesse võttes. Võib juhtuda, et sellest ei piisa eesmärkide saavutamiseks. Sellisel juhul skaleeritakse katsetused väiksemaks. Kõigi seotud valdkondade jaoks ei ole projekt prioriteet Ruumiandmete koosvõime on prioriteet antud projekti partnerite jaoks. Hetkel on tegemist ka valitsuse prioriteediga. Teeme projekti vältel teadlikult tööd eri tasanditel infot vahetades, et tagada projekti prioriteetsus ning teiste valdkondade huvi ning osalus projektis. Hanked ebaõnnestuvad Hanked on plaanis läbi viia koostöös KeMIT -iga, kellel on pikaajaline valdkondlike infotehnoloogiliste hangete läbiviimise kogemus. Asutuse suutlikkus kolme projekti samaaegseks elluviimiseks võib osutuda ebapiisavaks Kõiki kolme projekti juhib Maa- ja Ruumiamet, keda toetavad projektijuhid partnerasutustest. Projektid on kooskõlas MaRu prioriteetidega ning viiakse ellu tihedas koostöös poliitikakujundajate, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga. Projektide juhtimisstruktuur ja tööjõuvajadus on läbi mõeldud ning vastavuses projekti vajadustega . Vajaduse korral on MaRu-l võimalik kaasata lisatööjõudu või rakendada oma olemasolevaid töötajaid ajutiselt projektide toetamiseks. Üks kolmest projektist ei saa toetust. Kolm projekti moodustavad ühtse terviku ning ainult neid korraga ellu viies on võimalik katsetuste kaudu hinnata, kas andmete koosvõimelisus võimaldab planeerimisprotsesse tõhustada. Projektid on riskide maandamiseks disainitud selliselt, et ka vaid ühe või kahe projekti realiseerimisega saavutatakse kasutatavad järeldused, Samas k ui rahastust antakse vaid näiteks esimesele projektile, jääb reform poolikuks ning kiire rakendamise asemel tuleb esmalt leida lisavahendeid ülejäänud katsetuste tegemiseks ning koheselt ei ole võimalik saavutada arenduste kiirendamise eesmärki . Kokkuvõttes pikendab see reformi tulemuste saavutamist mitme aasta võrra. 6 . P rojekti ajakava Koosta ge realistlik ajakava , mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning annab sellega sisendi projekti eelarve koostamisele. Ajakava k oosta misel arvestage vajalike eel- ja järel- või vahetegevustega (nt partnerluslepingu sõlmimise ettevalmistus kuni 2 kuud , vajalike lubade saamine projekti jooksul vms) . Milliste võimalike puhvritega oleks ajakavas mõistlik arvestada? J agage tegevused loogilisteks etappideks , arvestage tegevuste omavahelis i seose i d ning ajali st järgnevus t või paralleelsust. Hangete läbiviimise ajaraami kavandamiseks kasuta hankekalkulaatorit Hankekalkulaator - EIS Tegevused Tegevuse algus (mitmes kuu) Tegevuse lõpp (mitmes kuu) Kestus kokku (mitu kuud) I etapp Projekti ettevalmistus , sh värbamine ja hanked 1 8 7 Maakasutuse eelotsuste tegemise jaoks parima mikroteenuste põhise süsteemi välja töötamine ja testimine 2 12 1 0 3D omandi pidamise ja kuvamise analüüs 5 11 6 Väliste andmete koosvõime prototüüpimine ja katsetamine 5 1 6 11 Automaatkontrolli tööriista prototüübi väljatöötamine planeeringu algatajale ja menetlejale 5 17 12 Uue planeeringute andmemudeli koostoime analüüs teiste andmemudelitega (kataster, ehitus, kinnistusraamat, KMH, KSH jt) ja koostoimelise prototüübi loomine 1 1 17 6 II etapp Otsustusprotsessi piloodid (hoone ehituse või maatoimingute tegemise eelotsustusprotsessi katsetused) 17 2 3 6 Planeeringu- ja ehituse menetluse tervikprotsessi orkestreeringu analüüs 1 9 24 6 Kokkuvõtted ja aruandlus 25 27 3 KOKKU 27 kuud A jakavas toodud tegevuste ga paralleelselt toimub tihe koostöö projektiga seotud valdkondade poliitika kujundajate ga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning sektoriga laiemalt. Koostööd tehakse vastavalt vajadusele näiteks projekti vahetulemuste avalikustamise , katsetatavate lahenduste tagasisidestamise või vajaliku sisendi kogumise abil. 7 . P rojekti eelarve K oosta ge realistlik eelarve detailsusega, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning võimaldab seeläbi hinnata planeeritud kulude vajalikkust ja mõistlikkust. Arvutage eelarves summad kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu. Lisage eelarvele kirjeldusena selle kujunemise põhjendused, arvutuste ja hinnangute alused. Eelarve kogusumma palume esitada 1000 euro täpsusega. Kohandage eelarvetabelit oma projekti vajadustele vastavaks . Tegevused Partner 1 kulud Partner 2 kulud Partner 3 kulud Kulud kokku MaRu MKM KeMIT Tehnilised analüüsid &amp; tehniliste lahenduste välja töötamine 150 000 0 29 0 000 440 000 Prototüüpimine (sh testimine, valideerimine ja dokumenteerimine) 0 0 35 000 35 000 Taristu kulud (andmeruum, arvutusressurss, treeningandmete liigutamine) 0 0 135 000 135 000 Projektimeeskonna personalikulu 148 000 28 000 418 000 594 000 KOKKU 298 000 2 8 000 878 000 1 204 000 Projekti eelarve koosneb kolme partnerasutuse kuludest ning on jaotatud nelja kulugruppi: Tehniliste analüüside kategoorias viib KeMIT läbi analüüsi olemasoleva tehnil ise taristu ja teenuste arhitektuuri sobivusest andmete koosvõimemudeli toimimiseks . Analüüsi käigus testitakse liivakastis koosvõimemudeli prototüüpe planeeringute, ehituslubade, maakatastri toimingute ning keskkonnamõju (strateegilise) hindamise andmete ühendamiseks . Analüüsi tulemusel luuakse taristule vajalikud eeldused projektis loodavate prototüüpide toimimiseks. Suurim ad kulugrup id on analüüsid ja personalikulud , mille moodustavad peaasjalikult andmemudelite ja ühilduvuse analüüsid ja majasisesed arendustööd (nt andmete ettevalmistustööd masinloetavuse tagamiseks ja a utomat kontroll ideks Taristu kulude plokis on p ilveressursi ja tööriistade tagamine prototüüpimiseks (EKS, ML mudeltite taristu, agendi teenused, 3 planeeringute teenus, VRAM), andmeruumi tagamine projektis tehtavate tegevuste jaoks ning projekti andmetöötlustoimingute pilve viimisega seonduvad kulud kogu projekti perioodi peale (arvestuslikult 22 kuud). Kõigil asutustel tekib projektiga seonduvalt vajadus kaasata täiendavat personali projekti eesmärkide ellu viimiseks. Projektimeeskonna rollid on välja toodud peatükis 9 olevas tabelis. Lisaks projekti eelarvest rahastatavale projektimeeskonnale panustavad kõigis asutustes projekti eesmärkide saavutamisse projektiga seotud ametikohad (analüütikud, toote- või teenuseomanikud, nõunikud, kesk astmejuhid, seotud arendusprojektide juhid). See tagab muuhulgas loodavate lahenduste kooskõla paralleelsete arendusprotsessidega (nt e-ehituse või MaRu geoportaali arendused) ning vastavuse poliitika kujundamise eesmärkidele . 8 . Võimalikud lahenduste pakkujad Tooge välja võimalikud hankepartnerid, kes soovitud lahendussuunas tooteid/ teenuseid/ pakuvad. Otsige ja nimetage võimalikke probleemile lahenduste pakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased, ettevõtted, kes on probleemi lahendamisega varasemalt tegelenud). Mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peal e. Tehisaru arendajate osas CGI, Mindtitan , Datel , Stacc , Solita ja teised. E-ehituses on arenduspartnerid olnud nt Tietoevry ja Wenture . GIS teemadega tegelevad nt Regio, Datel , CGI, KappaZeta , AlphaGIS , RuumAB , Inphysica Technology. Kasutajakeskse ruumilise planeerimise digitaliseerimise võimalikud toetajad on ka Skepast&amp;Puhkim , Hendrikson DGE, Artes Terrae , TalTech , Tartu Ülikool, Ernst&amp;Young , Velvet jt. 9 . Projekti meeskond ja töökorraldus Tooge välja projekti edukaks elluviimiseks kaasatavad või vajalikud osapooled (asutused ja/või inimesed ) ning täiendav ekspertiis , mida meeskonda juurde vajate. Kirjeldage rollide ja töö jaotust projektimeeskonna s . Kirjeldage projekti juhtimise korraldust . Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (võimalusel ka teised võtmeisikud ) projekti panustavad . Kirjeldage, missugust täiendavat ekspertiisi tuleb juurde kaasata (nt tehniline ekspertiis , andmekaitse ) , mis on meeskonnaliikmete poolt katmata . NB! Kui nimetate konkreetseid meeskonnaliikmeid , siis nendega (või nende juhtidega) peab olema projektis osalemine läbi räägitud! Kolm projekti toimuvad paralleelselt ning moodustavad terviku. Projektide sidususest tulenevalt on neli meeskonnaliiget, kes töötavad kõikides projektides osalise koormusega ning omavad koondvaadet kolmest projektist ja nende tegevustest. Need on: MaRu programmijuht MKM programmijuht Kemit projektijuht Kemit arendusmeeskonna juht Nemad moodustavad projekti tuumikmeeskonna, kuhu- kaasatakase vastavalt vajadusele projektimeeskonna teisi liikmeid. Projekti tegevuste läbiviimist juhitakse ühtse projektide ülese digikanali kaudu ( Confluence , Planner vmt ). Projekti tuumikmeeskond vahetab infot iganädalastel koordinatsioonikoosolekutel. Projektide tegevustest ja fookusest olenevalt ülejäänud meeskond projektis varieerub (detailselt välja toodud allolevas tabelis). Kuna käesolevas projektis eeldab projekti tulemuste saavutamine tugevat koostööd MaRu ja MKMi vahel, siis toimub projekti juhtimine tandemis, kus igal partneril on oma selge roll: MaRu täidab projektis juhtivpartneri ning üldkoordineerija rolli, kuna projekti sisulised tegevused tuginevad valdavas osas MaRu pädevusele planeerimisvaldkonna rakendusasutusena. MaRu koordineerib seega projektide omavahelist sidusust, annab aru juhtrühmale, korraldab peamisi kommunikatsioonitegevusi, kaasamistegevusi ja piloote (sh nende hankeid) ja teeb aruandlust. Maru on ka peamine kontakt Riigikantseleile projektiga seotud küsimustes ning vastutab partnerlepingu täitmise eest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tellija ja ruumivaldkonna koordinaator strateegilisel tasandil. Hoiab kõikides projektides kurssi, et projekti tegevused oleksid kooskõlas riigi ruumipoliitika ja prioriteetsete suundadega, vastutab valdkondlike poliitikate kujundamise eest . Keskkonnaministeeriumi IT-keskus ( KeMIT ), on projekti IT-partner ja peamine hankija. Korraldab kõiki arendushankeid ja nende täitmist, vaatab, et tegevused oleks rakendatavad olemasolevas arhitektuuris, vajadusel teeb muudatusi IT-taristus, teostab arendustöid ja testimisi . Projekti de strateegilisi otsuseid teeb juhtrühm , kuhu kuuluvad kõigi partnerite esindajad. Lisaks kaasatakse juhtrühma Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Riigikantselei. Juhtrühm koordineerib tegevusi, jälgib eesmärkide täitmist ning teeb strateegilisi otsuseid, tagades projekti sujuva ja sidusa elluviimise. Juhtrühma kogunemise sagedus varieerub vastavalt projekti etapile, ent ei toimu harvemini, kui kord kvartalis. Tagamaks vahendite kasutamise eesmärgipärasuse, toimub kogu projekti vältel vahetulemuste valideerimine sihtrühmadega nii pilootprojektide abil kui eeldatavasti ka avaliku vahetulemuste kättesaadavaks tegemise. Allolevas tabelis on toodud välja rollid ja tööjaotus partnerite kaupa ning planeeritavad meeskondade koosseisud. Asutus Roll Põhitegevused Planeeritav töökoormus MaRu Juhtivpartner Projekti üldjuhtimine ; Pilo otide ( proof of concept’i ) läbi viimine Aruandlus RK- le ja juhtrühmale . Pro grammijuht ( 0,25 ) - innovatsiooni tervikprotsessi juhtimine, koostöö muude arendusprojektidega ; Projektijuht ( 1,0 ) - koordineerib IT -arendusi MaRu ehk äripoole vaatest, sh sidusist olemasolevate andmebaaside ja infosüsteemidega (PLANIS, EHR, kataster, X-GIS, ETAK jt) . ; Kokku: 1, 25 FTE MKM Strateegiline p artner T õhustamiseks vajalike lahenduste defineerimine ; Projektijuht ( 0, 25 ) - ruumipoliitika eesmärkide realiseerimine innovatsiooniprotsessi kaudu Kokku: 0, 25 FTE KeMIT IT-p artner Piloteeritavate lahenduste hanked ; Piloteeritavate prototüüpide katsetamiseks tehnoloogiliste eelduste loomine Majasisesed arendus- ja testimistööd . Hangete ja tarkvaraarenduse ekspertiis: P rojektijuht (0, 25 4 ); Arendustiimi juht (0,5) Full-stack arendaja (0,5) DevOps ( 0, 5 ) A ndmearhitekt (0,5) . Kokku: 2,25 FTE Lisaks projekti partneritele osalevad projektide läbiviimises seotud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajad piiratud töökoormusega (prognoositavalt kuni 0,1 täistööaega), mis ei ole projektist rahastatav. Antud projektis tehakse tihedat koostööd Kliimaministeeriumiga, kus on paralleelselt käimas keskkonnamõjude hindamise digipöörde projekt. Antud projekt on üks kolmest „Ruumiline planeerimine 2.0“ projektist. Igal projektil on küll oma meeskond, kuid need teevad omavahel tihedat koostööd, sh jagavad infot ning kohtuvad regulaarselt aruteludeks. Projektide sünergia hoidmiseks kasutame innovatsiooniprotsesside juhtimiseks kasutavat metoodikat (um bes 100-päevased õppetsüklid) või muud sarnast meetodit . Samuti on projektidel üks ja sama juhtrühm. 1 0 . Projekti tulemuste elluviimine Kirjeldage oma valmisolekut ja võimekust p ärast katse projekti edukat lõppu projekti tulemusi kestlikult ellu vii a . . Kas projekti tulemuste edasine arendus ja kasutuselevõtt seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis vms ? Kas tulemuste hilisemaks elluviimiseks vajalik rahastus ja muud ressursid on olemas või tegeletakse selle leidmisega ? Tooge välja olulisema d ri s kid projekti tulemuste hilisemal kasutuselevõtul . Kuidas plaanite neid riske maandada ? Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused skaleeritavad ning kasutatavad avalikus sektoris laiemalt. Planeerimissüsteem vajab sisulist ja digitaalset raputust – see tuleb tervikuna ümber mõtestada ja üles ehitada , sest kitsaskohad on omavahel seotud ning osalised parandused ei toimi. Selle pärast veavad projekti eest MaRu ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega, tagades vastutuse nii poliitikakujunduse kui ka rakendusliku tasandi eest. Uuendused on kavandatud terviklikult, arvestades regulatsioone, kasutajate vajadusi, digivõimalusi ja ressursse. Edasine arendus ja kasutuselevõtt Käesoleva projekti raames luuakse kõik lahendused proof of concept (POC) staadiumis TRL 3/4 täpsuses , milles valideeritakse ära lahenduse võimalikkus kontseptuaal sel tasemel ja kasutajate valmisolek. See võimaldab neid lahendusi vahetult pärast projekti lõppu edasi arendada selliselt, et need realiseeruvad MaRu digiteenuste uuendustena. Tegevused on MaRu vaatest prioriteetsed, kuid uusi teenuseid luua ei ole plaanis. Projekt võimaldab olemasolevad teenused viia uuele tasemele, et need vastaks kasutajate ootustele ja rakendaks maksimaalselt kaasaegseid tehnoloogiaid. Menetlustes kasutajat abistava tehnisaru mudeli lahenduse realiseerimisel tagame koosvõime riigi infosüsteemi tänase ja tulevase arhitektuuriga, sh „ agentse riigi /aruaida “ visiooniga . M udeli arendame selle lõplikul realiseerimisel riigi kesksele analoogsete mudelite lähtekoodile, seome arhitektuurinõuetega ning kohandame e-ehituse platvormi (või tuleviku vastava MaRu platvormi) mikroteenuseks. Tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus Teeme prototüübid võimalikult suures ulatuses olemasolevate e-ehituse või MaRu geoportaali nõudeid arvestades . See aitab kasutajad lihtsamini testimisse kaasata ( näiteks ühtne disainikeel ) ning lahenduste sobivuse korral need lihtsamini kasutusele võtta. Kuna e-ehitus ja geoportaal on vaja nagunii töös hoida ja edasi arendada, siis on lisanduvad halduskulud võimalik hoida minimaalsena. Suur osa projekti skoobis olevatest teenustest on täna niikuinii vaja üleval pidada , vastavad riigieelarve strateegia taotlused on esitatud eraldiseisvalt käesolevast projektist . Katsetused ja innovatsioon võimaldab teenuseid parandada ja jätkusuutlikuma ks teha. Muudatused võimaldavad tõenäoliselt olemasolevaid teenuseid jätkusuutlikumalt üleval pidada , mis tähendab, et nende ülalpidamisest võib vabaneda rahaline ressurss. See valideeritakse projekti käigus tasuvusmudeli abil. Projektis käsitletakse terviklikult tehisaru rakenduste mõistlikku kasutamist, sh ülalpidamiskulude minimeerimise stsenaariumid. Osad projekti raames loodavatest katsetustest omavad potentsiaali, et tulevikus toimiva teenusena asutusele tulu tuua . Sellised tasulised teenused on n-ö rätsepteenused ja -tööriistad sisselogitud kasutajatele vajalike tegevuste mugavamaks ja kiiremaks tegemiseks (nt arendaja töölaud, liidestusvõimalus väliste tarkvaradega, menetlejat või taotlejat nõustav agent). Olulisemad riskid ja maandamismeetmed Loodavate lahenduste rakendamine tähendab kindlasti tavapäraste tööprotsesside ja toimimistavade muutmist. Innovatsiooniprojekt viiakse kasutajate kasutuselevõtu valmisoleku suurendamiseks sektori ja valdkondadega tihedas koostöös, kaasates laia kasutajate hulka testimisse ja võimalike lahenduste väljatöötamisse. Tulemuste skaleeritavus Lahenduste loomisel kasutatakse mikroteenuste arhitektuuri ning kooskõlas KeMIT -i ga tagatakse nende pilvekõlbulikkus. Iga loodud mikroteenuse koodi on võimalik jagada teiste avaliku sektori asutustega, kes omakorda saavad võ t ta selle aluseks enda teenuste ja toodete arendamisel. Koodi saab jagada läbi Riigi Infosüsteemi Ameti koodivaramu. Kood luuakse vabavaralise litsentsi alusel , mis võimaldaks selle kasutuselevõttu ka teistes riikides . 1 1 . Mõju ettevõtlusele ☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris. 1 2 . Seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad ). Kirjeldage teie projekti võimalik u lahendus e seost vähemalt ühe valdkonna ga ( rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel ) . Digilahendused igas eluvaldkonnas ( vt teekaarti ) Projekt panustab kolme fookusvaldkonna prioriteeti järgmiselt: 1. „Teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks“ Projekti lähtekohaks ja sisendiks on käimasolev projekt “Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel”, mida viivad läbi TalTechi teadlased ning mille tulemusel valmib teoreetiline mudel. TalTechi projektist projekti „Ruumiline planeerimine 2.0“ toimub otsene teadmussiire , kuna selle mudeli põhjal töötatakse välja detailse andmemudeli prototüüp ning testitakse seda. Koosvõimeliselt toimivad ruumiandmed võimaldavad teha kiiremaid ja paremaid eelotsuseid selle kohta, kuhu saab ehitada. Hoides kokku nii arendajate kui ka avaliku sektori ressursse. Kõiki ruumiandmete valdkondi hõlmavad koosvõimelised andmed tõstavad andmete kvaliteeti, mistõttu tõuseb ka teenuste kiirus ja kvaliteet , milles neid kasutatakse. 2. „Digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks“ Projektis katsetatav tehisintellektil põhinev eelotsustaja panustab äriprotsesside efektiivsuse tõstmisesse. 3. „Kestlikud digilahendused energeetikas, ehituses ja transpordis.“ Projekt on otseselt seotud ehituse digitaliseerimisega seotud lahendustega planeerimise valdkonnas ning siin testitakse automatiseerimise võimalusi ning digitaalseid kaksikuid ja simulatsioone . Tervisetehnoloogiad ja -teenused (vt teekaart) - Kohalike ressursside ( toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine (vt teekaart) - Nutikad ja kestlikud energialahendused (vt teekaart) - 1 3 . Seos strateegias Eesti 2035 toodud arenguvajadustega Selgitage, kuidas panustavad projekti tegevused ja valitud lahendussuund “Eesti 2035” strateegias kirjeldatud arenguvajadustesse. Tooge välja, kui projekti tegevused panustavad muudesse olulistesse valdkondlikesse arengukavadesse või -dokumentidesse. Eesti 2035 Projekt „ Ruumiline planeerimine 2.0 “ toetab Eesti 2035 arenguvajadusi , aidates kaasa ühtse ja andmepõhise planeerimissüsteemi loomisse , mis võimaldab teha kvaliteetsemaid ja prognoositavamaid ruumiotsuseid ning nutikamaid teenuseid . See parandab ettevõtluskeskkonda ja investeerimiskindlust, vähendades halduskoormust ning kiirendades planeerimisprotsesse. Projekt panustab järgmistesse riigivalitsemise suundadesse: “Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi sujuva toimimise”. Eesmärgi all on selgitatud, et suurenema peab riigivalitsemise tõhusus, sest järjest väiksema ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, et need oleksid kättesaadavad sõltumata elukohast. Samuti tuleb edendada Eestit digiriigina ning andmemajandust. Loodav lahendus tagab tõhusa riigivalitsemise vähendades ressurssi, mis on vajalik kavandatavate ruumimuudatuste realiseeritavuse kontrolliks. Ruumiandmete koosvõime arendamine ja testimine panustab otseselt andmemajanduse arendamisse. „Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. Eesmärgi all on selgitatud, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis ning et avalike teenuste kujundamisel tuleb kasutajakogemus teha maksimaalselt lihtsaks ja inimest toetavaks. Projekti probleemistik tõukub otseselt kasutajate vajadustest ning tagasisidest planeerimisprotsessidele. Lahenduste katsetamisse on kaasatud ka teenuse kasutajad ning seeläbi on projekti tulemite abil võimalik kujundada ende vajadustele vastav kvaliteetne teenus. Projekt panustab ruumi ja liikuvuse suunda: „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt.“ Antud projektis teevad omavahel koostööd enamus ruumivaldkonna osapooli mõtestades läbi ruumiplaneerimise kui tervik protsessi, mistõttu selle projekti tulemused on sisendiks ning annavad olulise tõuke Eesti 2035 strateegias loetletud ruumivaldkonna eesmärkide saavutamisse. Projekt panustab suunda majandus ja kliima : „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi . “ Antud projekt panustab sellesse suunda vähendades bürokraatlikke takistusi ettevõtluses. Eesti digiühiskonna arengukava 2030 Projekt panustab prioriteeti “Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine” ning täpsemalt tegevusse “Toetame andmete paremat kättesaadavust ja taaskasutust, sh avaandmete kättesaadavust“. Ruumiandmed on kõrge väärtusega avaandmed ning tegevus loob alused eri valdkondade ruumiandmete koosvõimeks. Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 Projekt panustab otseselt valges raamatus toodud 2030. a. seatud järgmiste eesmärkide saavutamisse: avaliku sektori organisatsioonide andmed on kvaliteetsed, kättesaadavad ja kasutatavad lähtuvalt kasutusvajadustest; ruumiinfo vastab kasutajate vajadustele ja leiab laialdast taaskasutamist, sh tootestamist , nii avalikus, teadus-, kui ka erasektoris. Projekt on kooskõlas ka valges raamatus välja toodud eesmärkide saavutamiseks valitud tegevustega, sh soovitusega võtta kasutusele tehisintellekti ja masinõppe suurandmete analüüsi meetodid, mis toetavad ruumiandmete tootmist ja väärindamist , soodustada ruumiandmetel põhinevate teenuste loomist tagades kvaliteetsed, masinloetavad ning metaandmetega varustatud ruumiandmed ning võimaldada kasutajate vajadustest lähtuvalt andmetele ligipääsu. Euroopa andmestrateegia (2020) Antud projekti üks tulemusi on kättesaadavamad ruumiandmed, mis on kooskõlas EL-i digitaalstrateegias sätestatud eesmärgiga edendada andmete vaba liikumist EL-is, suurendada andmete kättesaadavust ja taaskasutust, luua ühiseid Euroopa andmeruume (sh georuumiline andmeruum), toetada majandust, innovatsiooni ja avalikke teenuseid. INSPIRE 2007/2/EÜ direktiiv Direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad maa kasutamisega seotud piirangud . Direktiiv loob ruumiandmete jagamise ja ühilduvuse õigusliku raamistiku (ruumiandmete infrastruktuur EL-is ) ning kohustab liikmesriike tegema ruumiandmeid kättesaadavaks (sh ruumiline planeerimine, halduspiirid, keskkond jms). Seega panustab antud projekt otseselt direktiivi eesmärkide saavutamisse. 1 4 . A valike ülesan nete täitmine projekti elluviimisel Selgitada ning t uua välja seosed ja viited , missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab ideekavandi esitaja asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid . Kui i deekavandi esitaja on MTÜ , siis selgitada, kuidas ta pakub otsest avalikku teenust (loe Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused–Riigi Teataja , §2 lg2) . Maa- ja Ruumiamet Ameti põhimäärus sätestab järgmised antud projektiga seotud avalikud ülesanded: maa- ja ruumiandmete hõive ning avalikustamine; ehitus-, planeerimis-, maa- ja ruumiandmetega seotud andmekogude ja infosüsteemide pidamine, nende arendamise ja halduse korraldamine. Täpsemalt on ameti Digiteenuste teenistuse põhiülesanded tagada andmete koostalitlus ja andmekvaliteet ning digiteenuste ülene kasutajatugi, proaktiivselt koondada, hallata, väärindada ning avalikustada maa- ja ruumiandmekogude andmeid ning juhtida infotehnoloogiliste arenduste projekte. MaRu eesmärgiks on kvaliteetsem ja tõhusam ruumiplaneerimine ning selle strateegilise ruumiplaneerimise osakonna eesmärgiks on arendada kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkust kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vastavalt planeerimisseadusele on planeerimisalase tegevuse korraldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Kliimaministeeriumiga. Ministeeriumi põhimääruses on maa- ja ruumipoliitika osakonna põhiülesannetena muuhulgas sätestatud ruumilise planeerimise ja maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamise suunamine ja koordineerimine, ministeeriumi valitsemisel oleva riigimaaga ning maa- ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmise koordineerimine. Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus Vastavalt põhimäärusele korraldab amet ministeeriumi valitsemisala pakutavate avalike infotehnoloogiliste teenuste ühetaolist arendamist ja haldamist ning standardite ja klassifikaatorite arendamist ning haldamist oma tegevusvaldkonnas. Samuti teostab ja korraldab ministeeriumi valitsemisala andmekogude arendamist ja haldamist. 1 5 . Rahastus mitmest allikast Kas probleemi lahendamiseks või planeeritud lahenduse katsetamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest ? Kui jah , siis tuua välja rahastusallikas, summa ja tegevused ning kas toetus on taotlemisel või projekt on saanud rahastusotsuse . - Kinnitus ed ☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele. ☒ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on teiste partnerite juhtkon dade ga kirjalikult kooskõlastatud. Allkirjastamine Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esita va (te) asutus (t) e allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt ( nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOV i volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht vms ) ja saata [email protected] . I nnovatsiooni p rojekti ideekavand AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTM INE Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei veebi lehel toodud HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/avaliku-sektori-innovatsioon" \l "sihtgrupp" soovituste ja juhistega projekti esitajale . Innovatsiooniprojekti nimi Ideekavand nr 3 Ruumiline planeerimine 2.0: Kiirelt kitsendustest ehit useni Innovatsiooniprojekti fookusvaldkond ☐ Riigi kriisikindluse suurendamine ☒ Majandus e kasvu le kaasa aitamine ☒ Riigi tõhus juhtimine Innovatsiooniprojekti esitaja d ( t uleva sed RK p artner id ) (asutus/asutused) Juhtiv partner: Maa- ja Ruumiamet ( MaRu) Partnerid : Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ( K e MIT ) Kliimaministeerium (KLIM) Projektijuht või ideekavandi esitaja kontaktisik (nimi, asutus, e–posti aadress ja telefon ) Kontaktisik: Moonika Schmidt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] ; 51936022 Innovatsioonip rojekti kestus (kuudes) 27 kuud Ajaarvestust alustame üldjuhul partnerlusl epingu sõlmimisest. Innovatsiooniprojekti kogu m aksumus (sh käibemaks , kui on abikõlblik ) Ko g umaksumus : 1 028 000 eurot MaRu : 187 000 eurot MKM: 28 000 eurot KeMIT : 769 000 eurot KLIM: 44 000 eurot Käibemaks Maa- ja Ruumiamet (juhtiv partner) ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Kliimaministeerium ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) Vastav info täita iga partneri kohta (kopeeri ridu ning kirjuta partneri nimi juurde) 1. P robleemikirjeldus ( max 2 lk) Kirjeldage lahendamist vajav at probleem i , selle olulisust ning keda see probleem puudutab. Selgitage, miks on probleem aktuaalne. Hinnake probleemi mõju (nt rahaline kokkuhoid, keskkonna- või sotsiaalne kasu). Kirjeldage probleemi tausta . M i da on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel ? Tooge välja r elevantsed teiste riikide kogemused probleemi lahendamisel. Maa-alade kasutamist ja ehitamist puudutavad kitsendused on killustatud eri seadustesse, andmekogudesse ja kaardirakendustesse, mistõttu puudub kasutajatel lihtne ja koondatud ülevaade kehtivatest tingimustest ning nende koosmõjust konkreetse tegevuse või asukoha hindamisel. Maa-alad e kasutamisele ja ehitamisele seatakse erinevate avalike huvide (nt taristu toimivus, loodusväärtuste säilimine, inimese elu ja tervise kaitse) ning teatud juhtudel ka erahuvide (nt servituudid ) kaitseks tingimusi ja piiranguid ehk kitsendusi . Teadaolevalt võidakse isiku võimalusi maa-ala kasutamiseks ja ehitamiseks kitsendada või suunata vähemalt järgmistes valdkondades: Looduskaitse (nt erineva kaitsekategooriaga territooriumid, üksikobjektid) ; Maavarad (nt maavara kasutatavuse tagamine) ; Ehitusgeoloogia (nt teadaolev ehitusgeoloogiline alusinfo) ; Veekaitse (nt veekogude piiranguvööndid, põhjavee kaitse) ; Mulla kaitse (nt väärtuslikud põllumajandusmaad) ; Kultuuripärand (nt kindlal alal paiknevad väärtused; üksikobjektid; miljööalad) ; Mets (nt metsa majandamise tingimused) ; Üldplaneeringutega seatud ehitus- ja maakasutustingimused, detailplaneeringuga konkreetses asukohas loodud ruumilahendus ; Ehitusseadustiku ehitamise menetlusreeglistik ning seaduse alusel antud ehitusõigusega seotud haldusaktid ; Tehnorajatiste ja -võrkude toimimiseks seatud kaitsetingimused ning liitumisnõuded (nt kaugküttepiirkond) ; Planeeringute või lubade andmise käigus seatud keskkonna- ja seiretingimused ; Kiirguskaitse, kemikaalioht (nt radoon, ohtlike ettevõtete paiknemine ja nende ohualad) ; Riigikaitse liste maa-alade ja ehitiste toimepidevus ; Eraõiguslikud kokkulepped maaomanike vahel (nt juurdepääsuservituudi d ) . Kitsendused maa-ala kasutamisele seatakse nii üld - kui üksikaktidega. Suur osa kitsendusi on avaldatud Maa- ja R uumiameti kitsenduste kaardirakenduses , mis kuvab paljude kitsenduste puhul maa-alasid, kus konkreetne kitsendus on seatud ning viidet vastavale aktile. Kitsenduste andmestik ega ükski muu olemasolev kaardirakendus ei aita samas otseselt vastata küsimustele nagu „ M ida tohin siin maakasutusega seotud kitsendusi arvestades teha?“, „ K as saan antud asukohas teha sellist tegevust?“ või „ K us saan Eestis teha sellist tegevust ning millised menetlused pean selleks läbima?“. See tähendab, et kasutajatel puudub hõlbus ligipääs maa-ala kasutamist ja ehitamist piiravatele tingimustele tervikuna, tingimusi tuleb otsida eri veebilehtedelt ja dokumentidest. Tingimused võivad puudutada sama maakasutuse ja ehitamise aspekti, ent olla seostamata, kuna eri õigusaktide alusel seatud ehitus- ja maakasutustingimused ei ole koosvõimelised ega seatud ühtsete klassifikaatorite alusel . Näiteks reguleerib lubatud katusekallet järgmises näites nii üldplaneering kui ka rahvuspargi kaitse-eeskiri. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri : „Hoonetel on lubatud ainult kahepoolse viilkatuse ehitamine“. Kuusalu valla üldplaneeringu eelnõu : „Järgida olemasolevate hoonete kõrgusi, mahte, katuse kaldeid, ehitusmaterjale, värvilahendusi ja väljakujunenud ehitusjoont. Mitte kavandada lamekatusega hooneid.“. Tingimused ei ole teineteisega vastuolus, ent on seostamata, kuigi reguleerivad sisuliselt sama küsimust. Konkreetses asukohas kehtivate eri valdkondade õigusaktidega seatud ruumikasutusreeglite välja selgitamine on hetkel pigem eraldi uurimus, mitte mõne hiireklikiga saadav vastus. Kavandatava tegevuse sobivuse kontrollimiseks peavad kõik osapooled, alustades arendajast ja lõpetades kohalike kogukondadega , koguma a n dmeid erinevatest portaalidest, andmekogudest, seadus test-määrustest ning dokumentidest. Ka automaatkontrollide ja -päringute rakendamise võimalused on täna piiratud, kuna klassifitseerimata tekstiliste andmete suhtes ei ole üheselt mõistetavaid automaatkontrolle võimalik luua ning tänased tehisaru rakendused ei anna sellise andmestiku alusel usaldusväärseid tulemusi. Mõnele ettevõtlustegevusele sobivaima asukoha leidmine kehtivaid ehitamise ja maakasutuse kitsendusi arvestades on täna ressursi- ja ajamahukas tegevus, mida sageli pakutakse eraldiseisva teenus ena . A rendusi ettevalmistavates protsessides sisalduvad otsustus momendid, mil osapooled kaalutlevad lahenduse sobivust . P ikas ja paljusid osapooli hõlmavas protsessis võib selliseid momente olla palju. Olukorras, kus osapooltel on keeruline üheselt mõista, millist tegevust täpselt kavandatud on või miks tegevust kavandatakse just antud asukohta, esineb sageli nii-öelda igaks juhuks vastuseisu. Paljud ruumi kasutust suunavad otsustusprotsessid (nt planeeringute koostamine, teatud juhtudel projekteerimistingimused, looduskaitse liste väärtuste kaitsetingimuste seadmine jne) viiakse läbi avalik e h aldusmenetlus tena . Seda reguleerivad p laneerimisseaduses , ehitusseadustikus , looduskaitseseaduses ning muudes seotud õigusaktides sisalduvad avalikkuse teavitamise ning mõjutatud isikute kaasamise etap id , mille eesmärk on tagada, et tulevaste ruumilahenduste üle otsustamine on läbipaistev ja kaasav . Konkreetse arenduse võimalikkuse kaalutlemisel puhul tähendab tänane ebaproportsionaalselt ressursimahuka s ettevalmistus , et potentsiaal s e l investoril ei pruugi ametlike sse kaasamisetappidesse jõudes enam olla huvi tagasiside alusel lahendust muuta . Sisulist kaasamist võib takistada ka info esitamine eeskätt ekspertidele arusaadava te tööriistade kaudu, näiteks 2D-joonised ning tehnilis t info t sisaldavad seletuskirjad . See eeldab sisuliselt kaasa rääkida soovijalt suurt pingutust ning võib põhjustada vastuseisu ning pidurdustaktikate kasutami st. Põhjendamatu vastuseisu vähendamiseks on lisaks ruumiandmete koosvõimele vaja luua lihtsalt kasutatavad visualiseerimistööriistad . 2. Projekti eesmärk Sõnastage konkreetne, selge ning mõõdetav eesmärk, mille saavutamist või mitte saavutamist on võimalik hinnata. Kirjelda ge , k uidas plaanite projekti eesmärgi saavutamist mõõta . Projekti „Ruumiline planeerimine 2.0“ eesmärk on andmepõhiste ja automatiseeritud tööriistade abil ühtlustada ja kiirendada arendusi ettevalmistavaid maakasutusotsuseid ja planeeringuid, tagades tegevuste prognoositavus ning soodustades seeläbi investeerimiskindlust Eestis. Eesmärk saavutatakse kolme projekti koosmõjus: Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused – keskendub planeeringuotsuste kiirendamisele andmepõhise planeerimise abil (ühtse taksonoomia alusel standardiseeritud planeeringuandmed); Andmete koosvõime ja a utomaatsed arenduste eelotsused – keskendub planeerimis- ja ehitustegevuse andmete koosvõimele maakatastri, kinnistusraamatu ning keskkonnamõju hindamise andmetega; Kiirelt kitsendustest ehituseni – toimivad eelotsustuse lahendused ja automaakontrollid eri valdkondade ruumiandmete tuginedes: eraõiguslikud kokkulepped, muinsuskaitse, looduskaitse ja geoloogia. Lisaks prototüübitakse erinevate kasutajate jaoks vajalikke kommunikatsioonitööriistu . Kolm projekti moodustavad terviku ning ainult kõiki kolme korraga teostades on võimalik piloteerida automatiseeritud arenduse eelotsuste funktsionaalsus i , luues seeläbi eeldused halduskoormus e vähendamiseks , ruumimuutuste läbipaistvus e ja aktsepteeritavus e suurendamiseks paremini kättesaadava teabe abil. Käesolev taotlus käsitleb kolmest ülal-loetletust projektist kolmandat : “ Kiirelt kitsendustest ehituseni” E esmärk Katsetatud on tänapäevaseid planeeringu- ja ehitusmenetlusi tõhustavaid tööriistu arendustegevuse teostatavuse hindamiseks ning kavandatavast kiire ülevaate saamiseks . Tööriistad tuginevad koosvõimelistele ruumiga seotud kitsenduste andmetele. Leitud on tõestatult toimivad lahendused maakasutuse ja ehitamisega seotud kitsenduste kasutajakeskseks esitlemiseks , samuti kommunikatsiooni- ja otsustustööriist ad , mis abistavad ehituse ja maakasutusega seotud otsuste langetamist, põhjendamist ja lahenduste mõistmist . Selle tulemusena saadakse arusaam ehitamise ja maa kasutamisega seotud võimalustest kasutaja poolt viivitusteta ning välditakse vähese perspektiivitusega haldusmenetluste läbiviimist. Tulemid Projekti tulemusena on välja töötatud ja valideeritud parima d praktik ad ja otsustustööriistade prototüübid, mis annavad kõigile kaasatud osapooltele selge arusaama asukohaga seotud võimalustest, piirangutest ja reeglitest . Nii kiirendatakse ehitamist ja maakasutust suunavate otsuste protsess e . Tulemust katsetakse eeldatavasti tehnoloogilise valmiduse tasemetel TRL 3/4, mis tähendab, et välja töötatud lahendused on kontseptuaalselt tõendatud ja prototüübitud. Sellel tasemel on võimalik näidata, et erinevate andmestike koosvõime toimib kontseptuaalses raamistikus, kuid koosvõimet ei ole testitud tegelikus rakendamise keskkonnas ning lahendust ei ole töövoogudesse integreeritud. Testitakse XGis 3D rakenduse liidestamist AI-põhise 3D mudeli genereerimise teenusega, et saada tagasisidet, kas taoliste teenuste tekke toetamine erasektori poolt planeerimise ja ehitamise andmestikule oleks vajalik, kuna pakub kasutajale võimalust hõlpsalt visualiseerida kõikidele osapooltele planeeritavaid ruumiobjekte ilma, et selleks tuleks kasutada kulukaid spetsiaalseid teenuseid. Planeeritavad mõõdikud Arendust suunavate kitsenduste välja selgitamiseks kuluva aja oluline lühenemine . Väheneb taotluste arv, mis lükatakse menetluse alguses tagasi selle käigus selguvate kitsenduste tõttu (realiseeritav projekti tulemite täieliku kasutuselevõtu järgselt) . Ruumivaldkonnaga igapäevaselt mitte kokku puutuvate isikute arusaam kavandatud tegevusest – kas visualiseerimistööriistad vähendavad hirme ja vastuseisu? Mõõdikute metoodika (sh algtasemed ja sihttasemed) täpsustatakse projekti käigus. P rojektis „ Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused “ tellitakse ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel, mis aitab kogu projekti vältel hinnata, millised muudatused tooksid kaasa suurima positiivse mõju. Mudel on rakendatav kogu projekti vältel, olulistes otsustuskohtades on selle abil võimalik hinnata, milliste muudatustega on otstarbekas projekti järgmistes etappides jätkata. 3. Võimalikud lahendussuunad ( max 2 lk) Kirjelda ge võimalikk e lahendus i ning tegevus i , millega projekti eesmär k saavutatakse. Kirjeldage võimalikke lahendussuundi, põhjendage eelistatud lahendussuuna valikut (NB! Valitud lahendussuund ei ole siduv, see võib projekti käigus muutuda). Kirjeldage probleemi lahendamiseks vajalikke tegevusi , mida antud katse projekti raames plaanitakse teha . Selgitage, kuidas lahendust katsetatakse. Selgitage, kuidas läbi viidavat katsetust ja selle edukust hindate. Projekti “Kiirelt kitsendustest ehituseni” koosneb laias laastus kahest lahendussuunast, mis ühiselt aitavad muuta maakasutuse ja ehitamisega seotud otsustusprotsessid oluliselt selgemaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks. Need on: koosvõimelised andmed ja lahenduste visualiseerimine . Paralleelselt toimuvad projektis osapoolte kaasami stegevused, et tagada võimalikult laiapindselt kasutajate vajadusi katvad lahendused ning planeeringu- ja ehitusmenetluse protsesside täisdigitaalsel üleminekul uute protsesside omaksvõtt erinevate kasutajagruppide poolt. . . 1. Koosvõimelised andmed Selleks, et saavutada projektile seatud eesmärk ning töötada välja toimivad kommunikatsiooni- ja otsustustööriistad maakasutuse ja ehitamisega seotud otsuste langetamisel , on vaja testida, kas kõik kitsendusi sisaldavad ruumiandmed on võimalik teha koosvõimeliseks. E sime ne projekt „ Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused “ keskendub planeeringute andmetele . T eises projektis „ Andmete koosvõime ja a utomaatsed arenduste eelotsused” on fookus planeeringute, ehituse, maakatastri ning keskkonnamõju hindamise andmete l. Käesoleva s projekti s on eesmärk testida , kas ja kuivõrd on võimalik luua andmete koosvõimet teiste valdkondade andmetega , sh eraõiguslikud kokkulepped maaomanike vahel, muinsuskaitselised , looduskaitselised, ehitusgeoloogilised , maapõueressurs side jm arenduste realiseeritav u st otseselt mõjutavad andmed . Käesoleva taotluse ga paralleelselt testi takse innoprojektis planeerimis-, katastri ja ehitusvaldkonna andmete koosvõime lahendusi , mis toetab kogu maakasutuse kitsendus i arvestava te eelotsustussüsteemide testimist . Planeeritavad koosvõime testimise tegevused : Kohalike omavalitsuste ja erasektoriga nende olulisimate vajaduste ja kasutus juhtude välja selgitamine, praktikate ja protsesside ühtlustusvõimaluste analüüsid, arutelud ja koosloome . Liivakastis koosvõimemudeli prototüüpide loomine kasutusjuhtude põhjal välja valitud valdkondade andmete ühendamiseks. Koosvõimelisi ruumiandmeid kasutava maakasutuse automaatkontrolli tööriista prototüüpimine ja katsetamine menetlusprotsessi de s ( test andmetele või genereeritud andmetele tuginedes, projekti käigus loodavate TRL3/4 mock-up prototüüpide täpsuses ) . Kasutuse mõju mõõtmine valitud koosvõimelisi ruumiandmeid kasutavates ruumiotsuste pilootides ja tulemuste põhjal prioriteetsete arenduste kaardistamine . 2 . Ruumiloome lahenduste visualiseerimine Töötatakse välja ja katsetatakse prototüüpe, mille eesmär k on kasutajatele anda selge visuaalne ülevaade ehitustegevuse ja planeeringute ga kaasnevatest muudatustes kaardi 2D ja 3D vaates. Prototüüpimine võimaldab ka tuvastada , millised lahendused võiks keskse lahendusena luua avalik sektor ning kuidas tagada erasektori lahenduste integreerimine. Planeeritavad lahenduste visualiseerimise tegevused: Kasutajatele alternatiivsete lahenduste genereerimise võimalus te laiendamine , nii manuaalselt kui ka automaatselt . Kasutajal – kes võib olla nt arendaja, KOV-i töötaja või kohalik elanik – tekib võimalus luua erinevaid lahendusversioone uute või muudetavate ehitiste ja avaliku ruumi kohta (nt tuulepark, tänavaruumi arendused). Planeeringute ja a utomaatkontrolli tulemuste visualiseerimine 3Ds . Praegu kaasamisetappides avalikustatavad tehnilist laadi joonised ning napid illustratsioonid on mitte-erialainimestele raskesti loetavad ning jätavad seetõttu palju ruumi spekulatsioonidele sellest, mida tegelikult kavandatakse. Piirangute ja lahendusvariantide kolmemõõtmelisel kuvamisel saab teha info kavandatavate muutuste kohta kasutajale paremini arusaadavaks. Kasutaja saab näha lahendust kontekstis ja hinnata selle mõju (nt kasplaanitud elektrituulikud paistavad tema kodun i. Asukohapõhine teavitusfunktsioon kodanikele huvipakkuva piirkonna arengu jälgimiseks Planeeringute tagasisidestamise le ja kommenteerimise le digilahenduse välja töötamine ning prototüüpimine (TRL3/4). Kasutaja ( kodani , kooskõlastaja jne) saab anda pla neeringu kohta oma arvamuse või jagada lisainfot, millel võib olla lahendusele suur mõju. 4 . P rojekti uuenduslikkus T uua selgelt välja projekti uuenduslikkus –mida tehakse senisest teisiti kas see hõlmab uusi tehnoloogiaid, protsesse, toimemudeleid, disaini, turgu vms? Selgitage lahenduse uuenduslikkust nii Eesti kui globaalses kontekstis. Mis on projektis sellist, mis vajab katsetamist? Muudatus loob eeldused arenduste ruumiliste teostatavuse eelhindamise protsessi radikaalseks lihtsustamiseks. Arenduse ja koostatava lahenduse ruumilise teostatavuse eelkontroll toimub tulevikus koosvõimeliste ruumiandmete alusel automatiseeritud tänapäevaseid otsustusroboteid rakendavate tehnoloogiate abil. Nii huvitatud isikul kui ka tegevuse teostatavust hindaval ametnikul on arenduse teostatavuse hindamisel võimalik tänase digitaalsetest dokumentidest info otsimise ja võrdlemise asemel teha teostatavuse eelhinnang ruumis avalduvatele kitsendustele tuginedes . Tulemused on võimalik s aada koheselt, misjärel saab keskenduda konkreetsest tegevusest tulenevate asjaolude kokku leppimisele konkreetse te haldusmenetluste käigus. Meile teadaolevalt pole maailmas ruumiotsuste menetlemise keskkonda, millega oleks integreeritud g eneratiivse id visualiseerimistööriis t ad või kasutajate tagasiside kogumine. Katsetamise eesmärk on tuvastada, kas ja millisel moel on võimalik tagada piisav erinevate valdkondade ruumiandmete koosvõime, et automaatsed analüüsitööriistad suudaksid anda vajaliku täpsusega soovitused , teha kavandatava osapooltele lihtsalt mõistetavaks ja seeläbi halduskoormust vähendada. Samuti tuleb katsetada, millised töövahendid (otsustusrobotid) tuleb kasutusele võtta, et oodatav kasu oleks võimalik saavutada. Katsetused viiakse läbi viia selliselt, et tagatud on nii sobivaimate tehnoloogilise viiside leidmine prototüüpide loomise kaudu kui ka nende rakendatavus tegelikes arendusprotsessides ( katsetuste täiemahulise kasutuselevõtu järgselt) . Selleks viiakse lisaks kasutajate vajadustest lähtuvate prototüüpide loomisele kõigis projektides läbi ka pilootprotsessid (-menetlused) lõppkasutajate (arendajad, kohalikud omavalitsused, muud olulised osapooled) koostöös. 5 . P rojekti elluviimisega (katsetusega) seotud riskid ja nende maandamismeetmed Kirjelda peamisi riske, mis võivad takistada projekti elluviimist või eesmärkide saavutamist , ning kavanda maandamismeetmed. Valdkondadeülese lahenduse sobivuse ja küpsusastme ebakindlus Katsetatavat lahendust on osaliselt valdkonniti rakendatud, ent ei ole teadaolevalt varasemalt katsetatud valdkondade ülese lahendusena. Seetõttu puudub kindlus selle osas, millised on sobivaimad lahendused ning võimalike lahenduste loomisel rakendatakse avaliku sektori innovatsioonis soovitatavat põhimõtet portfolio of, not singular solutions . Kasutajatele näidatakse pigem väiksema küpsusastmega, ent enamat kui üht võimalikku lahendust. Projekti tulemuste vähene rakendatavus otsustajate või ettevõtjate vaates Et vältida sihtrühma huvidele mittevastavust, kaasatakse huvirühmade (sh KOV-id , ettevõtjad) ja seotud valdkondade esindajad projekti eri etappides. Moodustatakse regulaarselt kohtuv töörühm. Lisaks aitab projekti käigus loodav sekkumiste tasuvus e hindamise mudel olulistes otsustuskohtades hinnata, millised muudatused tooksid kaasa suurima oodatud muutuse ning projekti tegevusi vastavalt suurimale oodatavale positiivsele mõjule kohandada. Ajakavast maha jäämine Kuigi projekti maht on realistlik, sest eesmärk on lahendusi vaid katsetada, võib tekkida viivitusi sellest, et kaasatud on suur hulk osapooli kellel kõigil on oma eripärad andmete ja töökorralduse osas, mida me hetkel detailideni ei tea. Risk maandatakse iga etapi sisemise tähtaegade süsteemiga ning regulaarsete sisekoosolekute abil, mida koordineerib projektijuht. Lisaks viiakse paljud tegevused läbi paralleelselt. Meeskonnaliikme lahkumine või ootamatu töökoormuse ümberjagamine Personalimuutused võivad juhtuda nii töötajast kui ka poliitilistest otsustest tulenevalt. Oleme projekti jaganud paraja suurusega osadeks, mis võimaldab agiilselt infot jagada ning kiirelt rollid/vastutused ümber mängida. Valdkonnas on pädevaid spetsialiste, et tagada isikute asendamine. Rollid ning projektis tehtavad otsused, muutused, jagatav info on dokumenteeritud ning igas tööetapis on vähemalt kaks inimest, kes saavad teineteist asendada. Eelarvest ei piisa Eelarve on tehtud ekspertide poolt nende parimaid hetketeadmisi arvesse võttes. Võib juhtuda, et sellest ei piisa eesmärkide saavutamiseks. Sellisel juhul skaleeritakse katsetused väiksemaks. Teiste valdkondade jaoks ei ole projekt prioriteet Ruumiandmete koosvõime on prioriteet antud projekti partnerite jaoks. Hetkel on tegemist ka valitsuse prioriteediga. Teeme projekti vältel teadlikult tööd eri tasanditel infot vahetades, et tagada projekti prioriteetsus ning teiste valdkondade huvi ning osalus projektis. Hanked ebaõnnestuvad Hanked on plaanis läbi viia koostöös KeMIT -iga, kellel on pikaajaline valdkondlike infotehnoloogiliste hangete läbiviimise kogemus. Asutuse suutlikkus kolme projekti samaaegseks elluviimiseks võib osutuda ebapiisavaks Kõiki kolme projekti juhib Maa- ja Ruumiamet, keda toetavad projektijuhid partnerasutustest. Projektid on kooskõlas MaRu prioriteetidega ning viiakse ellu tihedas koostöös poliitikakujundajate, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga. Projektide juhtimisstruktuur ja tööjõuvajadus on läbi mõeldud ning vastavuses projekti vajadustega . Vajaduse korral on MaRu-l võimalik kaasata lisatööjõudu või rakendada oma olemasolevaid töötajaid ajutiselt projektide toetamiseks. Üks kolmest projektist ei saa toetust Kolm projekti moodustavad ühtse terviku ning ainult neid korraga ellu viies on võimalik katsetuste kaudu hinnata, kas andmete koosvõimelisus võimaldab planeerimisprotsesse tõhustada. Projektid on riskide maandamiseks disainitud selliselt, et ka vaid ühe või kahe projekti realiseerimisega saavutatakse kasutatavad järeldused, Samas kui rahastust antakse vaid näiteks esimesele projektile, jääb reform poolikuks ning kiire rakendamise asemel tuleb esmalt leida lisavahendeid ülejäänud katsetuste tegemiseks ning koheselt ei ole võimalik saavutada arenduste kiirendamise eesmärki. Kokkuvõttes pikendab see reformi tulemuste saavutamist mitme aasta võrra. Mõni KOV arendab paralleelselt sarnast lahendust, mis võib viia dubleerivate funktsionaalsuste või lahendusteni Planeerimistegevus on suuresti kohaliku omavalitsuse vastutusala, mistõttu on ootuspärane, et KOV-id soovivad oma spetsiifikast lähtuvalt enda majasiseste protsesside tõhustamiseks uusi lahendusi kasutusele võtta. Sarnase lahenduse vastu on huvi tundnud Pärnu ning teame, et Tallinna linn taotleb Innofondist rahastust projektile „Infomudeli-põhiste detailplaneeringute visualiseerimise, kaasamise ja automaatkontrolli tööriist . “ Juba see, et kaks omavalitsust on iseseisvalt jõudnud samale vajadusele, kinnitab, et tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid üleriigilise probleemi ja lahendusvajadusega. See toetab selgelt vajadust ühtse ja riiklikult koordineeritud lahenduse järele. Leiame, et Tallinna algatus on väärtuslik ning pakub võimalusi uute lahenduste katsetamiseks Eesti suurimas omavalitsuses ning oleme taotluse faasis teinud ka koostööd . Siiski, lähenemiste ja lahenduste ebaühtlus KOV-iti on tänase planeerimissüsteemi probleemide üks juurpõhjuseid. Selle pärast vajab see ühtlustamist ja tõhustamist üle Eesti. Maa- ja Ruumiamet omab kompetentsi, mis võimaldab toetada Tallinna arendust nii, et need sobituksid ja täiendaksid käesoleva projektiga käsitletavat riiklikku süsteemi, mis on ka oluline eeldus Tallinna lahenduse toimimisele. Kahe projekti katsetuste sarnased fookused võimaldavad viia läbi rohkem erinevaid katsetusi mille tulemusi omavahel jagades jõutakse kiiremini toimivate lahendusteni. 6 . P rojekti ajakava Koosta ge realistlik ajakava , mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning annab sellega sisendi projekti eelarve koostamisele. Ajakava k oosta misel arvestage vajalike eel- ja järel- või vahetegevustega (nt partnerluslepingu sõlmimise ettevalmistus kuni 2 kuud , vajalike lubade saamine projekti jooksul vms) . Milliste võimalike puhvritega oleks ajakavas mõistlik arvestada? J agage tegevused loogilisteks etappideks , arvestage tegevuste omavahelis i seose i d ning ajali st järgnevus t või paralleelsust. Hangete läbiviimise ajaraami kavandamiseks kasuta hankekalkulaatorit Hankekalkulaator - EIS Tegevused Tegevuse algus (mitmes kuu) Tegevuse lõpp (mitmes kuu) Kestus kokku (mitu kuud) I etapp Projekti ettevalmistus , sh värbamine ja hanked 1 8 7 Väliste andmete koosvõime prototüüpimine ja katsetamine 5 1 4 9 Visualiseerimistööriistade prototüüpimine ja katsetamine 10 14 4 Avaliku sektori kaasamise tegevused e hitus- ja planeeringute protsessi tõhustami se disaini, sh prioriteetsete kasutusjuhtude analüüs 4 14 1 0 Koosvõimelisi andmeid kasutava planeeringute menetlusprotsessi prototüüpimine ja katsetamine 11 16 6 II etapp Visualiseerimistööriistade prototüüpimine ja katsetamine , etapp 2 1 4 20 6 E rasektori kaasamise tegevused ehitus- ja planeeringute protsessi tõhustamise disaini 1 4 2 4 1 0 Kontekstipõhised otsingud planeeringute andmestikust 18 23 5 Kokkuvõtted ja aruandlus 25 27 3 KOKKU 27 kuud Ajakavas toodud tegevustega paralleelselt toimub tihe koostöö projektiga seotud valdkondade poliitika kujundajatega, kohalike omavalitsuste esindajatega ning sektoriga laiemalt. Koostööd tehakse vastavalt vajadusele näiteks projekti vahetulemuste avalikustamise, katsetatavate lahenduste tagasisidestamise või vajaliku sisendi kogumise abil. 7 . P rojekti eelarve K oosta ge realistlik eelarve detailsusega, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning võimaldab seeläbi hinnata planeeritud kulude vajalikkust ja mõistlikkust. Arvutage eelarves summad kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu. Lisage eelarvele kirjeldusena selle kujunemise põhjendused, arvutuste ja hinnangute alused. Eelarve kogusumma palume esitada 1000 euro täpsusega. Kohandage eelarvetabelit oma projekti vajadustele vastavaks . Tegevused Partner 1 kulud Partner 2 kulud Partner 3 kulud Partner 4 kulud Kulud kokku MaRu KeMIT MKM KLIM Tehnilised analüüsid &amp; tehniliste lahenduste välja töötamine 39 000 0 0 0 39 000 Prototüüpimine (sh testimine, valideerimine ja dokumenteerimine) 0 220 000 0 0 220 000 Taristu kulud (andmeruum, arvutusressurss, treeningandmete liigutamine) 0 135 000 0 0 135 000 Projektimeeskonna personalikulu 1 48 000 414 000 2 8 000 44 000 634 000 KOKKU 187 000 769 000 28 000 44 000 1 028 000 Projekti eelarve koosneb nelja partnerasutuse kuludest ning on jaotatud nelja kulugruppi: Tehniliste analüüside kategoorias viib Maru läbi kaks kasutajate uuringut, mis on aluseks kõigi kolme projekti tulemite kasutajakeskse le välja töötamisele. Esmalt viiakse läbi analüüs p laneeringute menetlusprotsessi ühtlustamiseks ja paindlikkuse tagamiseks KOVide vaatest. Seejärel viiakse läbi analüüs maakasutustoimingute protsessi tõhustami seks erasektori vaatest . Suurimad kulugrupid on prototüüpimine ja personalikulud, mille moodustavad peaasjalikult andme te ühilduvuse ja visualiseerimise arendustööd . Taristu kulude plokis on p ilveressursi ja tööriistade tagamine prototüüpimiseks (EKS, ML mudeltite taristu, agendi teenused, 3 planeeringute teenus, VRAM), andmeruumi tagamine projektis tehtavate tegevuste jaoks ning projekti andmetöötlustoimingute pilve viimisega seonduvad kulud kogu projekti perioodi peale (arvestuslikult 22 kuud). Kõigil asutustel tekib projektiga seonduvalt vajadus kaasata täiendavat personali projekti eesmärkide ellu viimiseks. Projektimeeskonna rollid on välja toodud peatükis 9 olevas tabelis. Lisaks projekti eelarvest rahastatavale projektimeeskonnale panustavad kõigis asutustes projekti eesmärkide saavutamisse projektiga seotud ametikohad (analüütikud, toote- või teenuseomanikud, nõunikud, keskastmejuhid, seotud arendusprojektide juhid). See tagab muuhulgas loodavate lahenduste kooskõla paralleelsete arendusprotsessidega (nt e-ehituse või MaRu geoportaali arendused) ning vastavuse poliitika kujundamise eesmärkidele. 8 . Võimalikud lahenduste pakkujad Tooge välja võimalikud hankepartnerid, kes soovitud lahendussuunas tooteid/ teenuseid/ pakuvad. Otsige ja nimetage võimalikke probleemile lahenduste pakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased, ettevõtted, kes on probleemi lahendamisega varasemalt tegelenud). Mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peal e. Tehisaru arendajate osas CGI, Mindtitan , Datel , Stacc , Solita ja teised. E-ehituses on arenduspartnerid olnud nt nt Tietoevry ja Wenture . GIS teemadega tegelevad nt Regio, Datel , CGI, KappaZeta , AlphaGIS , RuumAB , Inphysica Technology. Kasutajakeskse ruumilise planeerimise digitaliseerimise võimalikud toetajad on ka Skepast&amp;Puhkim , Hendrikson DGE, Artes Terrae , TalTech , Tartu Ülikool, Ernst&amp;Young , Velvet jt. 9. Projekti meeskond ja töökorraldus Tooge välja projekti edukaks elluviimiseks kaasatavad või vajalikud osapooled (asutused ja/või inimesed) ning täiendav ekspertiis, mida meeskonda juurde vajate. Kirjeldage rollide ja töö jaotust projektimeeskonnas. Kirjeldage projekti juhtimise korraldust. Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (võimalusel ka teised võtmeisikud) projekti panustavad. Kirjeldage, missugust täiendavat ekspertiisi tuleb juurde kaasata (nt tehniline ekspertiis, andmekaitse), mis on meeskonnaliikmete poolt katmata. NB! Kui nimetate konkreetseid meeskonnaliikmeid, siis nendega (või nende juhtidega) peab olema projektis osalemine läbi räägitud! Kolm projekti toimuvad paralleelselt ning moodustavad terviku. Projektide sidususest tulenevalt on neli meeskonnaliiget, kes töötavad kõikides projektides osalise koormusega ning omavad koondvaadet kolmest projektist ja nende tegevustest. Need on: MaRu programmijuht MKM programmijuht Kemit projektijuht Kemit arendusmeeskonna juht Nemad moodustavad projekti tuumikmeeskonna, kuhu- kaasatakase vastavalt vajadusele projektimeeskonna teisi liikmeid. Projekti tegevuste läbiviimist juhitakse ühtse projektide ülese digikanali kaudu ( Confluence , Planner vmt ). Projekti tuumikmeeskond vahetab infot iganädalastel koordinatsioonikoosolekutel. Projektide tegevustest ja fookusest olenevalt ülejäänud meeskond projektis varieerub (detailselt välja toodud allolevas tabelis). Kuna käesolevas projektis eeldab projekti tulemuste saavutamine tugevat koostööd MaRu ja MKMi vahel, siis toimub projekti juhtimine tandemis, kus igal partneril on oma selge roll: MaRu täidab projektis juhtivpartneri ning üldkoordineerija rolli, kuna projekti sisulised tegevused tuginevad valdavas osas MaRu pädevusele planeerimisvaldkonna rakendusasutusena. MaRu koordineerib seega projektide omavahelist sidusust, annab aru juhtrühmale, korraldab peamisi kommunikatsioonitegevusi, kaasamistegevusi ja piloote (sh nende hankeid) ja teeb aruandlust. Maru on ka peamine kontakt Riigikantseleile projektiga seotud küsimustes ning vastutab partnerlepingu täitmise eest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on tellija ja ruumivaldkonna koordinaator strateegilisel tasandil. Hoiab kõikides projektides kurssi, et projekti tegevused oleksid kooskõlas riigi ruumipoliitika ja prioriteetsete suundadega, vastutab valdkondlike poliitikate kujundamise eest. Keskkonnaministeeriumi IT-keskus ( KeMIT ) on projektis ametlik IT-partner ja peamine hankija. Korraldab kõiki arendushankeid ja nende täitmist, vaatab, et tegevused oleks rakendatavad olemasolevas arhitektuuris, vajadusel teeb muudatusi IT-taristus, teostab arendustöid ja testimisi. Projektide strateegilisi otsuseid teeb juhtrühm, kuhu kuuluvad kõigi partnerite esindajad. Lisaks kaasatakse juhtrühma Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Riigikantselei. Juhtrühm koordineerib tegevusi, jälgib eesmärkide täitmist ning teeb strateegilisi otsuseid, tagades projekti sujuva ja sidusa elluviimise. Juhtrühma kogunemise sagedus varieerub vastavalt projekti etapile, ent ei toimu harvemini, kui kord kvartalis. Tagamaks vahendite kasutamise eesmärgipärasuse, toimub kogu projekti vältel vahetulemuste valideerimine sihtrühmadega nii pilootprojektide abil kui eeldatavasti ka avaliku vahetulemuste kättesaadavaks tegemise. Allolevas tabelis on toodud välja rollide ja töö jaotus partnerite vahel ning planeeritavad meeskondade koosseisud. Asutus Roll Põhitegevused Planeeritav töökoormus MaRu Juhtivpartner Projekti üldjuhtimine; Pilootide ( proof of concept’i ) läbi viimine Sotsiaalne innovatsioon, kasutajate võimestamine innovatsiooni rakendamiseks Aruandlus RK-le ja juhtrühmale . Programmijuht (0,25 1,0 ) - innovatsiooni tervikprotsessi juhtimine, koostöö muude arendusprojektidega; Projektijuht (1,0 0,3 ) -koordineerib täisdigitaalsele protsessile ülemineku kaasamistegevusi ja pilootide korraldamist Maru kui ruumiandmete kompetentsikeskuse teenuste vaatest; Kokku: 1,25 FTE MKM Strateegiline p a rtner Tõhustamiseks vajalike lahenduste defineerimine; Projektijuht (0,25) - ruumipoliitika eesmärkide realiseerimine; innovatsiooniprotsessi kaudu Kokku: 0,25 FTE KeMIT IT- p artner Piloteeritavate lahenduste innovatsioonihanked; Piloteeritavate lahenduste integreerimine MaRu platvormidesse . Hangete ja tarkvaraarenduse ekspertiis: P rojektijuht (0,5); Arendustiimi juht (0,25) Full-stack arendaja (1,0) Andmearhitekt (0,5) Kokku: 2,25 FTE KLIM Strateegiline partner A ndmete visualiseerimise ja kommunikatsioonitegevuste koordineerimine Projektijuht – projekti juhtimine visualiseerimistööriistade osas Kokku: 0,4 FTE 1 0 . Projekti tulemuste elluviimine Kirjeldage oma valmisolekut ja võimekust p ärast katse projekti edukat lõppu projekti tulemusi kestlikult ellu vii a . . Kas projekti tulemuste edasine arendus ja kasutuselevõtt seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis vms ? Kas tulemuste hilisemaks elluviimiseks vajalik rahastus ja muud ressursid on olemas või tegeletakse selle leidmisega ? Tooge välja olulisema d ri s kid projekti tulemuste hilisemal kasutuselevõtul . Kuidas plaanite neid riske maandada ? Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused skaleeritavad ning kasutatavad avalikus sektoris laiemalt. Planeerimissüsteem vajab sisulist ja digitaalset raputust – see tuleb tervikuna ümber mõtestada ja üles ehitada , sest kitsaskohad on omavahel seotud ning osalised parandused ei toimi. Selle pärast veavad projekti eest MaRu ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse kui ka Kliimaministeeriumiga , tagades vastutuse nii poliitikakujunduse kui ka rakendusliku tasandi eest. Uuendused on kavandatud terviklikult, arvestades regulatsioone, kasutajate vajadusi, digivõimalusi ja ressursse. Edasine arendus ja kasutuselevõtt Käesoleva projekti raames luuakse kõik lahendused proof of concept (POC) staadiumis TRL 3/4 täpsuses , milles valideeritakse ära lahenduse võimalikkus kontseptuaalsel tasemel ja kasutajate valmisolek. See võimaldab neid lahendusi vahetult pärast projekti lõppu edasi arendada selliselt, et need realiseeruvad MaRu digiteenuste uuendustena. Tegevused on MaRu vaatest prioriteetsed, kuid uusi teenuseid luua ei ole plaanis. Projekt võimaldab olemasolevad teenused viia uuele tasemele, et need vastaks kasutajate ootustele ja rakendaks maksimaalselt kaasaegseid tehnoloogiaid. Menetlustes kasutajat abistava tehisaru mudeli lahenduse realiseerimisel tagame koosvõime riigi infosüsteemi tänase ja tulevase arhitektuuriga, sh „ agentse riigi /aruaida “ visiooniga. Mudeli arendame selle lõplikul realiseerimisel riigi kesksele analoogsete mudelite lähtekoodile, seome arhitektuurinõuetega ning kohandame e-ehituse platvormi (või tuleviku vastava MaRu platvormi) mikroteenuseks. Tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus Teeme prototüübid võimalikult suures ulatuses olemasolevate e-ehituse või MaRu geoportaali nõudeid arvestades . See aitab kasutajad lihtsamini testimisse kaasata ( näiteks ühtne disainikeel ) ning lahenduste sobivuse korral need lihtsamini kasutusele võtta. Kuna e-ehitus ja geoportaal on vaja nagunii töös hoida ja edasi arendada, siis on lisanduvad halduskulud võimalik hoida minimaalsena. Suur osa projekti skoobis olevatest teenustest on täna niikuinii vaja üleval pidada, vastavad riigieelarve strateegia taotlused on esitatud eraldiseisvalt käesolevast projektist. Katsetused ja innovatsioon võimaldab teenuseid parandada ja jätkusuutlikumaks teha. Muudatused võimaldavad tõenäoliselt olemasolevaid teenuseid jätkusuutlikumalt üleval pidada , mis tähendab, et nende ülalpidamisest võib vabaneda rahaline ressurss. See valideeritakse projekti käigus tasuvusmudeli abil. . Projektis käsitletakse terviklikult tehisaru rakenduste mõistlikku kasutamist, sh ülalpidamiskulude minimeerimise stsenaariumid. Osad projekti raames loodavatest katsetustest omavad potentsiaali, et tulevikus toimiva teenusena asutusele tulu tuua . Sellised tasulised teenused on nn dünaamilised n-ö rätsepteenused ja -tööriistad sisselogitud kasutajatele vajalike tegevuste mugavamaks ja kiiremaks tegemiseks (nt arendaja töölaud, liidestusvõimalus väliste tarkvaradega, menetlejat või taotlejat nõustav agent). Olulisemad riskid ja maandamismeetmed Loodavate lahenduste rakendamine tähendab kindlasti tavapäraste tööprotsesside ja toimimistavade muutmist. Innovatsiooniprojekt viiakse kasutajate kasutuselevõtuvalmisoleku suurendamiseks sektori ja valdkondadega tihedas koostöös, kaasates laia kasutajate hulka testimisse ja võimalike lahenduste väljatöötamisse. Tulemuste skaleeritavus Lahenduste loomisel kasutatakse mikroteenuste arhitektuuri ning kooskõlas KeMIT -i ga tagatakse nende pilvekõlbulikkus. Iga loodud mikroteenuse koodi on võimalik jagada teiste avaliku sektori asutustega, kes omakorda saavad võ t ta selle aluseks enda teenuste ja toodete arendamisel. Koodi saab jagada läbi Riigi Infosüsteemi Ameti koodivaramu. Kood luuakse vabavaralise litsentsi alusel , mis võimaldaks selle kasutuselevõttu ka teistes riikides. Antud projektis katsetatava kontekstipõhise otsingu lahenduse testitulemusi saavad rakendada ka teised avaliku sektori organisatsioonid, sh bürokratt , mis on samuti võtnud selle üheks pikaajaliseks eesmärgiks. Seeläbi tekib kokkuhoid arendus ja katsetamiskuludelt, kuna nemad saavad tehtud töö aluseks võtta ja sealt edasi mina. 1 1 . Mõju ettevõtlusele ☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris. 1 2 . Seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad ). Kirjeldage teie projekti võimalik u lahendus e seost vähemalt ühe valdkonna ga ( rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel ) . Digilahendused igas eluvaldkonnas ( vt teekaarti ) Projekt panustab kolme fookusvaldkonna prioriteeti järgmiselt: 1. „Teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks“ Projekti lähtekohaks ja sisendiks on käimasolev projekt “Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel”, mida viivad läbi TalTechi teadlased ning mille tulemusel valmib teoreetiline mudel. TalTechi projektist projekti „R uumiline planeerimine 2.0 “ toimub otsene teadmussiire , kuna selle mudeli põhjal töötatakse välja detailse andmemudeli prototüüp ning testitakse seda. Koosvõimeliselt toimivad ruumiandmed võimaldavad teha kiiremaid ja paremaid eelotsuseid selle kohta, kuhu saab ehitada. Hoides kokku nii arendajate kui ka avaliku sektori ressursse. Kõiki ruumiandmete valdkondi hõlmavad koosvõimelised andmed tõstavad andmete kvaliteeti, mistõttu tõuseb ka teenuste kiirus ja kvaliteet , milles neid kasutatakse. 2. „Digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks“ Projektis katsetatav tehisintellektil põhinev eelotsustaja panustab äriprotsesside efektiivsuse tõstmisesse. 3. „Kestlikud digilahendused energeetikas, ehituses ja transpordis.“ Projekt on otseselt seotud ehituse digitaliseerimisega seotud lahendustega planeerimise valdkonnas ning siin testitakse automatiseerimise võimalusi ning digitaalseid kaksikuid ja simulatsioone . Tervisetehnoloogiad ja -teenused (vt teekaart) - Kohalike ressursside ( toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine (vt teekaart) - Nutikad ja kestlikud energialahendused (vt teekaart) - 1 3 . Seos strateegias Eesti 2035 toodud arenguvajadustega Selgitage, kuidas panustavad projekti tegevused ja valitud lahendussuund “Eesti 2035” strateegias kirjeldatud arenguvajadustesse. Tooge välja, kui projekti tegevused panustavad muudesse olulistesse valdkondlikesse arengukavadesse või -dokumentidesse. Eesti 2035 Projekt „Ruumiline planeerimine 2.0“ toetab Eesti 2035 arenguvajadusi , luues ühtse ja andmepõhise planeerimissüsteemi, mis võimaldab teha kvaliteetsemaid ja prognoositavamaid ruumiotsuseid ning nutikamaid teenuseid. See parandab ettevõtluskeskkonda ja investeerimiskindlust, vähendades halduskoormust ning kiirendades planeerimisprotsesse. Projekt panustab järgmistesse riigivalitsemise suundadesse: “Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi sujuva toimimise”. Eesmärgi all on selgitatud, et suurenema peab riigivalitsemise tõhusus, sest järjest väiksema ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, et need oleksid kättesaadavad sõltumata elukohast. Samuti tuleb edendada Eestit digiriigina ning andmemajandust. Loodav lahendus tagab tõhusa riigivalitsemise vähendades ressurssi, mis on vajalik kavandatavate ruumimuudatuste realiseeritavuse kontrolliks. Ruumiandmete koosvõime arendamine ja testimine panustab otseselt andmemajanduse arendamisse. „Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. Eesmärgi all on selgitatud, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis ning et avalike teenuste kujundamisel tuleb kasutajakogemus teha maksimaalselt lihtsaks ja inimest toetavaks. Projekti probleemistik tõukub otseselt kasutajate vajadustest ning tagasisidest planeerimisprotsessidele. Lahenduste katsetamisse on kaasatud ka teenuse kasutajad ning seeläbi on projekti tulemite abil võimalik kujundada ende vajadustele vastav kvaliteetne teenus. Projekt panustab ruumi ja liikuvuse suunda: „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt.“ Antud projektis teevad omavahel koostööd enamus ruumivaldkonna osapooli mõtestades läbi ruumiplaneerimise kui tervik protsessi, mistõttu selle projekti tulemused on sisendiks ning annavad olulise tõuke Eesti 2035 strateegias loetletud ruumivaldkonna eesmärkide saavutamisse. Projekt panustab suunda majandus ja kliima : „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi . “ Antud projekt panustab sellesse suunda vähendades bürokraatlikke takistusi ettevõtluses. Eesti digiühiskonna arengukava 2030 Projekt panustab prioriteeti “Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine” ning täpsemalt tegevusse “Toetame andmete paremat kättesaadavust ja taaskasutust, sh avaandmete kättesaadavust “ . Ruumiandmed on kõrge väärtusega avaandmed ning tegevus loob alused eri valdkondade ruumiandmete koosvõimeks. Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 Projekt panustab otseselt valges raamatus toodud 2030. a. seatud järgmiste eesmärkide saavutamisse: avaliku sektori organisatsioonide andmed on kvaliteetsed, kättesaadavad ja kasutatavad lähtuvalt kasutusvajadustest; ruumiinfo vastab kasutajate vajadustele ja leiab laialdast taaskasutamist, sh tootestamist , nii avalikus, teadus-, kui ka erasektoris. Projekt on kooskõlas ka valges raamatus välja toodud eesmärkide saavutamiseks valitud tegevustega, sh soovitusega võtta kasutusele tehisintellekti ja masinõppe suurandmete analüüsi meetodid, mis toetavad ruumiandmete tootmist ja väärindamist , soodustada ruumiandmetel põhinevate teenuste loomist tagades kvaliteetsed, masinloetavad ning metaandmetega varustatud ruumiandmed ning võimaldada kasutajate vajadustest lähtuvalt andmetele ligipääsu. Euroopa andmestrateegia (2020) Antud projekti üks tulemusi on kättesaadavamad ruumiandmed, mis on kooskõlas EL-i digitaalstrateegia s sätestatud eesmärgiga edendada andmete vaba liikumist EL - is, suurendada andmete kättesaadavust ja taaskasutust, luua ühiseid Euroopa andmeruume (sh georuumiline andmeruum), toetada majandust, innovatsiooni ja avalikke teenuseid. INSPIRE 2007/2/EÜ direktiiv Direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad m aa kasutamisega seotud piirangud . Direktiiv loob ruumiandmete jagamise ja ühilduvuse õigusliku raamistiku (ruumiandmete infrastruktuur EL - is ) ning kohustab liikmesriike tegema ruumiandmeid kättesaadavaks (sh ruumiline planeerimine, halduspiirid, keskkond jms). Seega panustab antud projekt otseselt direktiivi eesmärkide saavutamisse. 1 4 . A valike ülesan nete täitmine projekti elluviimisel Selgitada ning t uua välja seosed ja viited , missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab ideekavandi esitaja asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid . Kui i deekavandi esitaja on MTÜ , siis selgitada, kuidas ta pakub otsest avalikku teenust (loe Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused–Riigi Teataja , §2 lg2) . Maa- ja Ruumiamet Ameti põhimäärus sätestab järgmised antud projektiga seotud avalikud ülesanded: maa- ja ruumiandmete hõive ning avalikustamine; ehitus-, planeerimis-, maa- ja ruumiandmetega seotud andmekogude ja infosüsteemide pidamine, nende arendamise ja halduse korraldamine . Täpsemalt on ameti Digiteenuste teenistuse põhiülesanded tagada andmete koostalitlus ja andmekvaliteet ning digiteenuste ülene kasutajatugi, proaktiivselt koondada, hallata, väärindada ning avalikustada maa- ja ruumiandmekogude andmeid ning juhtida infotehnoloogiliste arenduste projekt e . MaRu eesmärgiks on kvaliteetsem ja tõhusam ruumiplaneerimine ning selle strateegilise ruumiplaneerimise osakonna eesmärgiks on arendada kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkust kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vastavalt planeerimisseadusele on planeerimisalase tegevuse korraldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Kliimaministeeriumiga. Ministeeriumi põhimääruses on maa- ja ruumipoliitika osakonna põhiülesannetena muuhulgas sätestatud ruumilise planeerimise ja maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamise suunamine ja koordineerimine, ministeeriumi valitsemisel oleva riigimaaga ning maa- ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmise koordineerimine. Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus Vastavalt põhimäärusele korraldab amet ministeeriumi valitsemisala pakutavate avalike infotehnoloogiliste teenuste ühetaolist arendamist ja haldamist ning standardite ja klassifikaatorite arendamist ning haldamist oma tegevusvaldkonnas. Samuti teostab ja korraldab ministeeriumi valitsemisala andmekogude arendamist ja haldamist. Kliimaministeerium Ministeeriumi põhimääruses on ehituse ja elukeskkonna osakonna põhiülesanded ehitus- ja elamuvaldkonna ning elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. 1 5 . Rahastus mitmest allikast Kas probleemi lahendamiseks või planeeritud lahenduse katsetamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest ? Kui jah , siis tuua välja rahastusallikas, summa ja tegevused ning kas toetus on taotlemisel või projekt on saanud rahastusotsuse . - Kinnitus ed ☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele. ☒ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on teiste partnerite juhtkon dade ga kirjalikult kooskõlastatud. Allkirjastamine Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esita va (te) asutus (t) e allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt ( nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOV i volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht vms ) ja saata [email protected] .