Rahandusministeerium
Maaeluministeerium
Sotsiaalministeerium Meie 07.05.2019 nr 2-2/18-0425/3489
Tarbijakaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
/*Lisaadressaadid: MTÜ Eesti Tarbijakaitse Liit
MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Veterinaar- ja Toiduamet
Finantsinspektsioon
Maanteeamet
Eesti E-kaubanduse Liit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Pangaliit
Eesti Kaupmeeste Liit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Turismifirmade Liit
MTÜ Reisibüroode Liit
Eesti Maaturism
Eesti Spaa Liit
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Kindlustusseltside Liit
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Tarbijakaitse ja Andmekaitse Inspektsioon
Ravimiamet
Eesti Turismifirmade Liit
MTÜ Eesti Maaturism
MTÜ Reisibüroode Liit
Eesti Spaa Liit
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Eesti Kindlustusseltside Liit
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Terviseamet
Riina Piliste
6256420
[email protected]
2 (2)
Tarbijakaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu seletuskirja
LISA
CPC MÄÄRUSEGA HÕLMATUD ÕIGUSAKTID
EL õigusakt EL õigusakti Pädev asutus Pädevuse alused Pädeva asutuse Pädeva asutuse
ülevõttev uurimisõigused täitmise tagamise
siseriiklik õigused
õigusakt
1. Direktiiv 93/13/EMÜ VÕS §-d 35-45 Tarbijakaitse ja TKS § 65 Kors §-30 Ettekirjutus ja
ebaõiglaste tingimuste Tehnilise (küsitlemine sunniraha
kohta tarbijalepingutes Järelevalve dokumentide
Amet küsimine) Võimalus pöörduda
Tarbijaid KorS § 31 (kutse ja hagiga kohtusse
ebamõistlikult sundtoomine)
kahjustava KorS § 32
tüüptingimuse (isikusamasuse
kasutamise keeld tuvastamine)
KorS § 49 (vallasasja
läbivaatus)
KorS § 50 (valdusesse
sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
hoiulevõtmine)
KorS § 53
(hoiulevõetud asja
müümine)
TKS § 63
(kontrolltehing)
2. Direktiiv 98/6/EÜ TKS § 7 Tarbijakaitse ja TKS § 61 Kors §-30 Ettekirjutus ja
tarbijatele pakutavate Tehnilise (küsitlemine sunniraha
toodete hindade Järelevalve dokumentide
avaldamise kohta Amet küsimine) Väärteokoosseis (§
KorS § 31 (kutse ja 68) – menetleja
Kaupleja kohustus sundtoomine) TTJA
avaldada toote lõplik KorS § 32
müügihind ja (isikusamasuse
ühikuhind; tuvastamine)
KorS § 49 (vallasasja
läbivaatus)
KorS § 50 (valdusesse
sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
hoiulevõtmine)
KorS § 53
(hoiulevõetud asja
müümine)
TKS § 63
(kontrolltehing)
3. Direktiiv 1999/44/EÜ VÕS §-d 208- Tarbijakaitse ja TKS § 65 Kors §-30 Ettekirjutus ja
tarbekaupade müügi ja 237 Tehnilise (küsitlemine sunniraha
nendega seotud (müügileping) Järelevalve dokumentide
garantiide kohta Amet küsimine) Võimalus pöörduda
hagiga kohtusse
Kaupleja vastutus KorS § 31 (kutse ja
lepingutingimustele sundtoomine)
vastavuse eest; KorS § 32
tarbija õigus (isikusamasuse
õiguskaitsevahenditele tuvastamine)
KorS § 49 (vallasasja
*EL Parlamendi ja läbivaatus)
nõukogu menetluses on KorS § 50 (valdusesse
uus direktiivi eelnõu sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
hoiulevõtmine)
KorS § 53
(hoiulevõetud asja
müümine)
TKS § 63
(kontrolltehing
4. Direktiiv 2000/31/EÜ Infoühiskonna Tarbijakaitse ja Infoühiskonna KorS § 30 Ettekirjutus ja
infoühiskonna teenuste teenuste seadus Tehnilise teenuste seadus (küsitlemine sunniraha
kohta Järelevalve dokumentide
Amet küsimine Väärteokoosseis §
(üldine teabe esitamise 15 (nõuetele
kohustus, mittevastava teabe
pealesunnitud esitamine)
kommertsteadanne)
5. Direktiiv 2001/83/EÜ Ravimiseadus Ravimiamet Ravimiseadus Kors §-30 Ettekirjutus ja
inimtervishoius 4.ptk (küsitlemine sunniraha
kasutatavate ravimite dokumentide
kohta, artiklid 86-100 küsimine)
KorS § 31 (kutse ja Väärteokoosseis §
(ravimi reklaam sundtoomine) 107 (ravimireklaami
tarbijatele ja ravimi KorS § 32 nõuete ja ravimi
väljakirjutamise (isikusamasuse väljakirjutamise ning
õigusega isikutele; tuvastamine) müügi kingitustega
ravimi müügiedendus) KorS § 50 (valdusesse mõjutamise keelu
sisenemine) rikkumine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
hoiulevõtmine)
Ravimiseaduse§1011
(jäerelavalve erisused)
6. Direktiiv 2002/58/EÜ Elektroonilise Andmekaitse Kors §-30
isikuandmete kaitse side seadus § Inspektsioon Elektroonilise side (küsitlemine Ettekirjutus ja
elektroonilise side 1031 seadus § 133 dokumentide sunniraha
sektoris, art 13 (elektrooniliste küsimine)
(pealesunnitud teave) kontaktandmete Järelevalvet teostab KorS § 31 (kutse ja
kasutamine isikuandmete kaitse sundtoomine)
otseturustuseks) seaduses sätestatud KorS § 32
alustel ja korras (isikusamasuse
tuvastamine)
KorS § 44
(viibimiskeeld
KorS § 49 (vallasasja
läbivaatus)
KorS § 50 (valdusesse
sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
hoiulevõtmine)
KorS § 53
(hoiulevõetud asja
müümine)
)
7. Direktiiv 2002/65/EÜ VÕS §-d 52 Tarbijakaitse ja TKS § 65 Kors §-30 Ettekirjutus ja
tarbijatele suunatud kuni 62 Tehnilise Finantsinspektsiooni (küsitlemine sunniraha
finantsteenuste Järelevalve seadus dokumentide
kaugturustus Amet Krediidiasutuste küsimine)
(finantsteenuseks on Finantsinspektsi seadus KorS § 31 (kutse ja
panga-, krediidi-, oon Krediidiandjate ja - sundtoomine)
kindlustus-, vahendajate seadus KorS § 32
personaalpensioni, (isikusamasuse
investeerimis- või tuvastamine)
makseteenus) KorS § 49 (vallasasja
Lepingueelne teave ja läbivaatus)
lepingust taganemise KorS § 50 (valdusesse
õigus sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
hoiulevõtmine)
KorS § 53
(hoiulevõetud asja
müümine)
TKS § 63
(kontrolltehing
8. Määrus 261/2004 Lennundussead Tarbijakaitse ja Lennundusseadus Kors §-30 Ettekirjutus ja
lennureisija õiguste us Tehnilise (küsitlemine sunniraha
kohta
Järelevalve dokumentide Väärteokoosseisud
(hoolitsus, abi ja Amet küsimine)
hüvitis lennureisist KorS § 31 (kutse ja
mahajätmise või lennu sundtoomine)
hilinemise korral) KorS § 32
(isikusamasuse
tuvastamine)
KorS § 49 (vallasasja
läbivaatus)
KorS § 50 (valdusesse
sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus
9. Direktiiv 2005/29/EÜ TKS §-d 13-19 Tarbijakaitse ja Tarbijakaitseseadus Kors §-30 Ettekirjutus ja
ebaausate Tehnilise §id 61-63 (küsitlemine sunniraha
kaubandustavade kohta Järelevalve dokumentide
Amet küsimine) Väärteokoosseis (§
(keelatud on tarbijaid KorS § 31 (kutse ja 70 ebaausa
eksitava või agressiivse sundtoomine) kauplemaisvõtte
kaubandustava KorS § 32 kasutamise keelu
kasutamine) (isikusamasuse rikkumine)
tuvastamine)
KorS § 49 (vallasasja
läbivaatus)
KorS § 50 (valdusesse
sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
hoiulevõtmine)
KorS § 53
(hoiulevõetud asja
müümine)
TKS § 63
(kontrolltehing
10 Määrus nr 1107/2006 Lennundussead Tarbijakaitse ja Kors §-30
. puudega isikute õiguste us Tehnilise Lennundusseaduse (küsitlemine Ettekirjutus ja
kohta lennureisil Järelevalve dokumentide sunniraha
Amet küsimine)
(saabumis- ja KorS § 31 (kutse ja Eelnõuga lisanduvad
väljumiskoha sundtoomine) väärteoakoosseisud
märgistamine, teabe KorS § 32 teabe ja abi andmata
edastamine, õigus (isikusamasuse jätmise eest
abile lennujaamas, abi tuvastamine)
kvaliteedi standardid, KorS § 49 (vallasasja
lennuettevõtja poolt läbivaatus)
osutatav abi) KorS § 50 (valdusesse
sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus
11 Direktiiv 2006/114/EÜ Reklaamiseadus Tarbijakaitse ja Reklaamiseadus §30 Kors §-30 Ettekirjutus ja
. eksitava ja võrdleva § 5 (võrdlev Tehnilise (küsitlemine sunniraha
reklaami kohta, art 1, reklaam) Järelevalve dokumentide
art 2 punkt c, artiklid Amet küsimine Väärteokoosseis §
4-8 KorS § 50 (valdusesse 33 reklaami
sisenemine) üldnõuete rikkumine
(võrdleva reklaami
tingimused)
12 Direktiiv 2006/123/EÜ Majandustegevu Otsene pädev
. teenuste kohta; art 20 se üldosa seadus asutus puudub.
§ 31 lg 2 Tarbijatel
(mittediskrimineerimin võimalik
e) pöörduda
Euroopa
Seondub geobloki tarbijanõustamis
määruse keskuse poole
rakendamisega
13 Määrus nr 1371/2007 Raudteeseadus Maanteeamet Kors §-30
. rongireisijate õiguste Raudteeseadus § 92 (küsitlemine Ettekirjutus ja
kohta dokumentide sunniraha
küsimine)
(puudega reisijate KorS § 31 (kutse ja Väärteokoosseisud
abistamine, hoolitsus, sundtoomine) teabe ja abi andmata
abi ja hüvitis reisi KorS § 32 jätmise eest
ärajätmisel) (isikusamasuse
tuvastamine)
KorS § 49 (vallasasja
läbivaatus)
KorS § 50 (valdusesse
sisenemine)
KorS § 51(valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
KorS § 51 (valduse
läbivaatus
14 Direktiiv 2008/48/EÜ VÕS §-d 402- Tarbijakaitse ja Kors §-30
. tarbijakrediidilepingute 421 Tehnilise Tarbijakaitseseadus (küsitlemine Ettekirjutus ja
kohta Järelevalve §65 dokumentide sunniraha
Krediidiandjate Amet küsimine)
(lepingueelne teave, ja -vahendajate Finantsinspketsiooni KorS § 31 (kutse ja Võimalus pöörduda
standardinfo teabeleht, seadus Finantsinspektsi seadus sundtoomine) hagiga kohtusse
krediidikulukuse määr, oon KorS § 32
nõuded lepingule, Reklaamiseadus Krediidiandjate ja - (isikusamasuse Väärteokoosseis
taganemisõigus, § 29 (piirangud vahendajate seadus tuvastamine) tarbija
vastutustundlik tarbijakrediidi KorS § 49 (vallasasja krediidivõimelisuse
laenamise nõue) reklaamile) läbivaatus) hindamise nõude
KorS § 50 (valdusesse rikkumine
sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
hoiulevõtmine)
KorS § 53
(hoiulevõetud asja
müümine)
TKS § 63
(kontrolltehing
15 Direktiiv 2014/17/EL Võlaõigusseadu Tarbijakaitse ja Kors §-30
. elamukinnisvaraga s Tehnilise TKS § 65 (küsitlemine Ettekirjutus ja
seotud tarbijakrediit Järelevalve dokumentide sunniraha
Krediidiandjate Amet küsimine)
(nõuded äritegevusele ja -vahendajate KorS § 31 (kutse ja Väärteokoosseisud
ja töötajatele seadus Finantsinspektsi Krediidiandjate ja - sundtoomine)
pädevusele, oon vahendajate seadus KorS § 32
lepingueelne teave (isikusamasuse
tarbijale ja tehtavad tuvastamine)
toimingud, reklaamis Finantsinspektsiooni KorS § 49 (vallasasja
sisalduv standardteave, seadus läbivaatus)
krediidi kulukuse KorS § 50 (valdusesse
aastamäära Reklaamiseadus sisenemine)
arvutamine, KorS § 51 (valduse
Kohustus hinnata läbivaatus)
tarbija KorS § 52 (vallasasja
krediidivõimelisust, hoiulevõtmine)
nõustamisteenused, KorS § 53
krediidiandja (hoiulevõetud asja
tegevusload) müümine)
TKS § 63
(kontrolltehing
16 Määrus nr 1008/2008 Lennundussead Tarbijakaitse ja Lennundusseadus § Kors §-30 Ettekirjutus ja
. lennuteenuste us Tehnilise 586 ja 601 (küsitlemine sunniraha
osutamist käsitlevate Järelevalve dokumentide
ühiseeskirjade kohta; Amet küsimine) Eelnõuga lisandub
art 22, 23 ja 24 KorS § 31 (kutse ja väärteokoosseis
sundtoomine)
art 22 hinnakujunduse KorS § 32
vabadus (LR-d ei tohi (isikusamasuse
diskrimineerida tuvastamine)
lennuettevõtjaid nende KorS § 49 (vallasasja
päritolu või identiteedi läbivaatus)
alusel); KorS § 50 (valdusesse
art 23 teave hinna sisenemine)
kohta (lõpliku hinna KorS § 51 (valduse
avaldamise kohustus, läbivaatus
lisaks teave hinna
komponentide kohta;
tarbija
mittediskrimeerimine);
art 24 karistused
17 Direktiiv 2008/122/EÜ VÕS§-d 379- Tarbijakaitse ja Tarbijakaitseseadus Kors §-30 Ettekirjutus ja
. pikaajaliste 388 Tehnilise §65 (küsitlemine sunniraha
puhkusetoodete kohta Järelevalve dokumentide
Amet küsimine) Võimalus pöörduda
(lepingueelne teave, KorS § 31 (kutse ja hagiga kohtusse
lepingust taganemise sundtoomine)
õigus, lisalepingud) KorS § 32
(isikusamasuse
LR-d kehtestavad tuvastamine)
karistused KorS § 49 (vallasasja
läbivaatus)
KorS § 50 (valdusesse
sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
hoiulevõtmine)
KorS § 53
(hoiulevõetud asja
müümine)
TKS § 63
(kontrolltehing
18 Direktiiv 2010/13/EL Meediateenuste Tarbijakaitse ja Meediateenuste KorS § 30 Ettekirjutus ja
. audiovisuaalmeedia seaduse §-d 25- Tehnilise seaduse §-d 54 ja 55 (dokumentide ja sunniraha
teenuste kohta; artiklid 31 Järelevalve selguste küsimine)
9,10,11 ja 19-26 Amet; Väärteokoosseis §58
äriteadetele
Art 9 nõuded kehtestatud nõuete
audiovisuaalsetele rikkumine
ärilistele
teadaannetele;
Art 10 spondeeritavad
audiovisuaalmeedia
teenused;
Art11 tootepaigutus;
Art19-26 telereklaam
ja otsepakkumine
19 Määrus nr 1177/2010 Kaubandusliku Tarbijakaitse ja
meritsi reisijate õiguste meresõidu Tehnilise Kaubandusliku Riikliku järelevalve Ettekirjutus ja
kohta seadus Järelevalve meresõidu seadus § alused puuduvad sunniraha
Amet 601
(puudega isikute Väärteokoosseisud
abistamine, hoolitsus, teabe ja abi andmata
abi ja hüvitised reisi jätmise eest
ärajäämise või
hilinemise korral)
20 Määrus nr 181/2011 Ühistranspordis Tarbijakaitse ja Ühistranspordiseadu KorS §-d 30–32, 45, Ettekirjutus ja
. bussisõitjate õiguste eadus Tehnilise s 49, 50 ja 52 sunniraha
kohta Järelevalve
(puudega sõitjate Amet Väärteokoosseisud
abistamine, reisija teabe ja abi andmata
õigused jätmise eest
tühistamise/hilinemise
korral)
21 Direktiiv 2011/83/EL Võlaõigusseadu Tarbijakaitse ja Tarbijakaitseseadus Kors §-30 Ettekirjutus ja
. tarbija õiguste kohta s Tehnilise § 65 (küsitlemine sunniraha
(sidevahendi abil ja Järelevalve dokumentide Võimalus hagiga
väljaspool äriruume Amet küsimine) kohtusse pöörduda
sõlmitavad lepingud, KorS § 31 (kutse ja
lepingueelne teave, sundtoomine)
taganemisõigus) KorS § 32
(isikusamasuse
tuvastamine)
KorS § 49 (vallasasja
läbivaatus)
KorS § 50 (valdusesse
sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
hoiulevõtmine)
KorS § 53
(hoiulevõetud asja
müümine)
TKS § 63
(kontrolltehing
22 Direktiiv 2013/11/EL TKS § 26 Tarbijakaitse ja Tarbijakaitseseadus Kors §-30 Ettekirjutus ja
. tarbijavaidluste Tehnilise (küsitlemine sunniraha
kohtuvälise Järelevalve dokumentide
lahendamise kohta; art Amet küsimine) Väärteokoosseis
13 (ADR-st KorS § 31 (kutse ja teabe esitamata
teavitamine) sundtoomine) jätmise eest
KorS § 32
(isikusamasuse
tuvastamine)
KorS § 49 (vallasasja
läbivaatus)
KorS § 50 (valdusesse
sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
hoiulevõtmine)
KorS § 53
(hoiulevõetud asja
müümine)
TKS § 63
(kontrolltehing
23 Määrus nr 524/2013 TKS § 39 Tarbijakaitse ja Tarbijakaitseseadus Kors §-30 Ettekirjutus ja
. tarbijavaidluste Tehnilise (küsitlemine sunniraha
internetipõhise Järelevalve dokumentide
lahendamise kohta; art Amet küsimine) Väärteokoosseis
14 (ODR platvormist KorS § 31 (kutse ja teabe esitamata
teavitamine) sundtoomine) jätmise eest
KorS § 32
(isikusamasuse
tuvastamine)
KorS § 49 (vallasasja
läbivaatus)
KorS § 50 (valdusesse
sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
hoiulevõtmine)
KorS § 53
(hoiulevõetud asja
müümine)
TKS § 63
(kontrolltehing
24 Direktiiv 2014/92/EL VÕS §-d 703 Tarbijakaitse ja Kors §-30
. maksekontodega kuni 7339 Tehnilise Tarbijakaitseseadus (küsitlemine Ettekirjutus ja
seotud ja TKS § 65 Järelevalve § 65 dokumentide sunniraha
tasude kohta; art 3-18, Makseasutuste Amet küsimine)
art 20 lg 2 ja e-raha Makseasutuste ja e- KorS § 31 (kutse ja Väärteokoosseisud
asutuste seadus Finantsinspektsi raha asutuste seadus sundtoomine)
art 3- tüüpiliste oon KorS § 32
maksekontoga seotud Finantsinpsketsiooni (isikusamasuse
teenuste loetelu; seadus tuvastamine)
art 4- hinnakirja KorS § 49 (vallasasja
avaldamise kohustus; läbivaatus)
art 5- makstud tasude KorS § 50 (valdusesse
ülevaate esitamine sisenemine)
tarbijale; KorS § 51 (valduse
art 6 – standardsete läbivaatus)
mõistete kasutamise KorS § 52 (vallasasja
kohustus tarbijale hoiulevõtmine)
esitatavas teabes; KorS § 53
art 7- võrdlusveebileht; (hoiulevõetud asja
art 8- paketis pakutav müümine)
maksekont;
art 9,10- TKS § 63
vahetamisteenus; (kontrolltehing
art 11- piiriülese
maksekonto avamine;
art 12-
vahetamisteenusega
seotud tasud;
art13- tarbijale
tekitatud rahalise kahju
hüvitamine;
art14-
vahetamisteenuse
kohta esitatav teave;
art 15-
diskrimineerimiskeeld;
art16-
põhimaksekontole
juurdepääsu õigus;
art17, 18-
põhimaksekonto
tunnused ja sellega
seotud tasud;
art20(2)- teave ja abi
tarbijatele
26 Direktiiv VÕS §-d 866- Tarbijakaitse ja Kors §-30
. 2015/2302/EL 882, Tehnilise Tarbijakaitseseadus (küsitlemine Ettekirjutus ja
pakettreiside kohta Turismiseadus, Järelevalve § 65 dokumentide sunniraha
Amet küsimine)
(lepingueelne teave, Turismiseadus KorS § 31 (kutse ja Väärteokoosseis
lepingu siduvus, sundtoomine) tagatise olemasolu
lepingu muutmine, KorS § 32 nõude rikkumise eest
hinna muutmine, (isikusamasuse
tagatise olemasolu tuvastamine)
kohustus) KorS § 49 (vallasasja
läbivaatus)
KorS § 50 (valdusesse
sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
hoiulevõtmine)
KorS § 53
(hoiulevõetud asja
müümine)
TKS § 63
(kontrolltehing
27 Määrus nr 2017/1128 Tarbijakaitsesea Tarbijakaitse ja Tarbijakaitseseadus Kors §-30 Ettekirjutus ja
. võrgusisuteenuste dus Tehnilise (küsitlemine sunniraha
kaasaskantavuse kohta Eelnõu 765SE Järelevalve dokumentide
Kohaldatakse alates Riigikogus- Amet küsimine)
1.aprillist 2018 KorS § 31 (kutse ja
sundtoomine)
KorS § 32
(isikusamasuse
tuvastamine)
KorS § 49 (vallasasja
läbivaatus)
KorS § 50 (valdusesse
sisenemine)
KorS § 51 (valduse
läbivaatus)
KorS § 52 (vallasasja
hoiulevõtmine)
KorS § 53
(hoiulevõetud asja
müümine)
TKS § 63
(kontrolltehing
28 Määrus nr 2018/302, Tarbijakaitsesea Tarbijakaitse ja Tarbijakaitseseadus Ettekirjutus ja
. mis käsitleb dus Tehnilise sunniraha
põhjendamatut Järelevalve
asukohapõhist Amet Väärteokoosseis
tõkestust siseturul
EELNÕU
Tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus
§ 1. Tarbijakaitseseaduse muutmine
Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) teavitada avalikkust kaupleja või tootja tegevusest, mis rikub tarbija õigusi või kahjustab
tarbija õigustatud huve ning teavitada rikkumise tagajärjel kahju kannatanud tarbijaid hüvitise
taotlemise võimalustest.“;
2) paragrahvi 41 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Iga vaidluse läbivaatamiseks kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 7 nimetatud nimekirjadesse kantud isikute hulgast komisjoni
koosseisu.“;
3) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 111 ja 112 järgmises sõnastuses:
„(111) Komisjoni koosseisus on vähemalt kolm liiget: esimees ja võrdne arv ettevõtjate ja
tarbijate esindajaid. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja määratakse komisjoni koosseisu
sõltuvalt vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate esindajana ei määrata
komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku.
(112) Komisjoni koosseisu võib kinnitada üheliikmelisena, kui vaidluse lahendamise
ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ning
vaidlus on võimalik lahendada käesoleva seaduse § 51 lõike 2 kohases kirjalikus menetluses.
Üheliikmeline komisjoni koosseis koosneb komisjoni esimehest.“;
4) paragrahvis 43 asendatakse sõnad „lõike 11“ sõnadega „lõigetes 11–112“;
5) paragrahvi 46 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Nõude esitamisel võib tarbija tugineda eelkõige võlaõigusseaduse §-s 101 sätestatud
õiguskaitsevahenditele.“;
6) paragrahv 48 pealkirjast jäetakse välja sõnad „komisjoni istungiks“;
7) paragrahvi 48 lõikes 9 asendatakse sõnad „lahendamiseks komisjoni istungil“ sõnadega
„komisjoni esimehele“;
8) paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 49. Avalduste liitmine
1
EELNÕU
Komisjoni sekretariaat võib liita avaldused ühte menetlusse, kui nõuded põhinevad samadel
asjaoludel ja õiguslikel alustel ning ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat
lahendamist.“;
9) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 51. Vaidluse lahendamine
(1) Vaidluse lahendamine toimub poolte kirjalikult esitatud ja sekretariaadi kogutud teabe
alusel.
(2) Kui tarbija ei ole avaldanud soovi asja suuliseks arutamiseks ja komisjoni esimees ei pea
poolte suulist ärakuulamist vajalikuks, lahendatakse vaidlus kirjalikus menetluses.
(3) Vaidluse suuline arutamine poolte osavõtul korraldatakse juhul, kui tarbija on selleks soovi
avaldanud või kui komisjoni esimees peab seda vaidluse lahendamiseks vajalikuks.
(4) Kui vaidlev pool ei ilmu komisjoni istungile mõjuval põhjusel ja teatab sellest enne istungi
algust ning põhistab ilmumise takistatust, lükatakse vaidluse lahendamine edasi.
(5) Kui vaidlev pool jätab mõjuva põhjusta istungile ilmumata, vaadatakse vaidlus läbi tema
kohalolekuta.
(6) Komisjoni esimees võib vajaduse korral kokku kutsuda korraldava istungi, et teha kindlaks
vaidluse menetlusest keeldumise aluste puudumine.
(7) Vaidlevad pooled ja komisjoni esimees võivad mistahes menetlusetapis teha omapoolseid
ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kokkuleppe sõlmimise teel.“;
10) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kirjalikus menetluses toimuva komisjoni istungi võib korraldada asjakohaseid
suhtlusvahendeid kasutades. Käesoleva seaduse § 41 lõikes 112 nimetatud üheliikmeline
komisjon istungit ei korralda.“;
11) paragrahvi 52 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kui pooled jõuavad kokkuleppele, koostab komisjoni esimees kokkuleppe, mille vaidluse
pooled allkirjastavad.“;
12) paragrahvi 54 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 54. Komisjoni istungi protokollimine
(1) Poolte osavõtul toimuv istung protokollitakse. Poolte osavõtuta toimuva istungi
protokollimise vajaduse otsustab komisjoni esimees.“;
13) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Istungi protokolli märgitakse järgmised andmed:
1) istungi toimumise kuupäev ja koht;
2) istungi alguse ja lõpu kellaaeg;
3) komisjoni esimehe ja liikmete nimed;
4) vaidluse poolte nimed;
2
EELNÕU
5) andmed vaidluse poolte istungil osalemise kohta;
6) poolte seletuste, nõudmiste ja vastuväidete põhisisu;
7) andmed pooltevahelise kokkuleppe kohta, kui see on ajakohane;
8) protokollile allakirjutamise kuupäev.“;
14) paragrahvi 55 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „komisjoni istungil“;
15) paragrahvi 55 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „enne istungit, istungil või istungitevahelisel
ajal“;
16) paragrahvi 57 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõna „istungil“;
17) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse § 41 lõikes 112 nimetatud üheliikmelise komisjoni koosseisu otsuse
teeb komisjoni esimees ainuisikuliselt ja sellele ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõiked 4 ja 5.“;
18) seadust täiendatakse §-dega 621–623 järgmises sõnastuses:
„§ 621. Õigus tutvuda dokumentide ja andmetega, teha neist koopiaid ja neid hoiule võtta
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kaupleja valduse läbivaatuse käigus
tutvuda dokumentide ja andmetega olenemata nende talletamiseks kasutatud andmekandjast,
teha nendest koopiaid, väljavõtteid või väljatrükke, kui see on vajalik Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest
vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1-26) lisas nimetatud õigusaktidest
(edaspidi tarbijate huve kaitsvad liidu õigusaktid) tulenevate nõuete täitmise tagamisel,
korrarikkumise väljaselgitamiseks või kõrvaldamiseks.
(2) Kui kaupleja valduse läbivaatuse käigus ei ole võimalik tutvuda dokumentide ja andmetega
või on põhjendatud kahtlus, et hiljem ei ole need dokumendid ja andmed kättesaadavad, on
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus dokumente ja andmeid hoiule võtta
olenemata nende talletamiseks kasutatud andmekandjast.
(3) Dokumentide ja andmekandja hoiulevõtmise kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse
dokumentide nimetused ja arv või andmekandja tunnused. Protokolli allkirjastavad protokolli
koostaja ning toimingus osalenud kaupleja või tema esindaja. Protokoll koostatakse kahes
eksemplaris, millest üks antakse kauplejale, kellelt dokumendid või andmekandja hoiule võeti.
(4) Hoiule võetud dokumendid või andmekandja tagastatakse kolme tööpäeva jooksul nende
hoiule võtmise päevast arvates.
§ 622. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet kolmandalt isikult
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult,
sealhulgas krediidiasutuselt, makseasutuselt, side- ja infoühiskonna teenuse osutajalt, samuti
riigiasutuselt teavet, dokumente ja andmeid või nendele juurdepääsu, ning teha nendest
väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, kui see on vajalik tarbijate huve kaitsvatest liidu õigusaktidest
tulenevate nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks või korrarikkumise väljaselgitamiseks
vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, kaupleja esitatud teabe kontrollimiseks või
korrarikkumise kõrvaldamiseks.
3
EELNÕU
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale
üldkasutatava elektroonilise side võrgus identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja
tuvastamiseks vajalike andmete kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet, andmeid ja dokumente või nendele
juurdepääsu nõutakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas taotluses, milles nimetatakse
teabenõude eesmärk ja õiguslik alus, samuti vajadusel kaupleja nimi või muud identifitseerimist
võimaldavad andmed, kelle tegevusega seoses teavet kogutakse. Taotluses viidatakse
ettekirjutuse tegemise võimalusele teabe esitamata jätmise eest.
(4) Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda kaupleja poole,
välja arvatud juhul, kui puuduvad andmed kaupleja asu- või tegevuskoha kohta, kaupleja ei ole
teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab menetluses tähendust omavate asjaolude
väljaselgitamist või kui on kahtlus, et kaupleja esitatud teave ei ole tõene.
§ 623. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda veebiliidesele
juurdepääsu piiramist
(1) Käesoleva seaduse tähenduses on veebiliides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2017/2394 artikli 3 punktis 15 nimetatud tarkvara, milleks võib olla veebileht, selle osa või
muu rakendus.
(2) Kui esineb tarbijate huve kaitsvatest liidu õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumine ja selle
lõpetamiseks ning tarbijate kollektiivsetele huvidele olulise ohu ärahoidmiseks puuduvad muud
tõhusad võimalused, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha infoühiskonna
teenuse osutajale ettekirjutus ja nõuda veebiliidese kaudu esitatava teabe kõrvaldamist,
veebiliidesele juurdepääsu piiramist või veebiliidesele juurdepääsul tarbijatele hoiatuse
lisamist.
(3) Internetiühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja on kohustatud
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuse alusel blokeerima ettekirjutuses
määratletud domeeninime talle kuuluvates nimeserverites.
(4) Domeeniregistri haldaja või domeeni registripidaja on kohustatud ameti ettekirjutuse alusel
blokeerima juurdepääsu domeenile või kustutama ettekirjutuses määratletud domeeninime
registreeringu ning võimaldama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil see domeeninimi
registreerida.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud teenuse osutaja, domeeniregister või domeeni
registripidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmisel tehingu
tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest ja teenuse osutamise piiramisest tuleneva kahju
eest.“;
19) paragrahvi 63 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning Terviseametil on õigus teha
kontrolltehing, kui käesolevast seadusest või tarbijate huve kaitsvatest liidu õigusaktidest
tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve teostamine või korrarikkumise väljaselgitamine ei ole
võimalik või on oluliselt raskendatud käesoleva seaduse §-des 62−622 sätestatud meetmetega.
(2) Kontrolltehing on võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemisel võib varjata
tehingu tegemise eesmärki.
(3) Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma
vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi
saavutamist.
(4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo
toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu
4
EELNÕU
tegemise tagamiseks teeselda juriidilist isikut ega kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja
piirivalve seaduse §-de 751 ja 754−757 tähenduses.
(5) Kontrolltehingu tegemisel käitub ametiisik kui keskmine tarbija. Kui kontrolltehingu viisist
tulenevalt ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki, võib kontrolltehingut tegev
ametiisik vajadusel kasutada väljamõeldud nime või kaasata kontrolltehingu tegemisse avaliku
korra eest mittevastutava isiku tema nõusolekul.
(6) Kontrolltehingu tegija teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast
kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut.
Kirjaliku põhjendatud otsusega võib lükata isiku teavitamise edasi, kui see on vajalik sama isiku
tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute
tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Teavitamist ei või edasi lükata rohkem
kui kolm kuud tehingu tegemise päevast arvates.
(7) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. Protokollis
esitatakse viide kontrolltehingu aluseks olnud otsusele, kontrolltehingus osalenud ametiisikud
ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud menetlusosalised ja kaasatud isikud,
ametiisikute ütlused asjaolude ja tulemuste kohta, üle antud või vastu võetud asjade ja
dokumentide kirjeldus ning muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused,
seletused ja arvamused. Kui kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi, viidatakse
kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle
suhtes kontrolltehing tehti.
(8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning Terviseametil on vajadusel õigus
kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida, demonteerida ja katsetada ning jälgida
kontrolltehingu käigus teenuse osutamist.
(9) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.“;
20) paragrahvi 64 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Ettekirjutus toimetatakse kauplejale kätte posti teel väljastusteatega tähtkirjaga või
elektrooniliselt kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.“;
21) paragrahvi 65 lõikes 2 asendatakse sõnad „7114 ja 7211−7215“ sõnadega „7211−7214 ja
§ 7215 lõikes 1“;
22) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:
„§ 651. Kohustuse võtmine, kohustuse võtmise taotlus ja kohustuse võtmise heakskiitmine
(1) Kaupleja, kelle tegevuses on tarbijate huve kaitsvates liidu õigusaktides sätestatud nõuete
rikkumise tunnused (edaspidi väidetav korrarikkumine) ning kelle puhul Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet kaalub ettekirjutuse tegemist rikkumise kõrvaldamiseks, võib
esitada kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse omapoolse kohustuse
võtmiseks väidetava korrarikkumise lõpetamiseks ja olukorra heastamiseks täiendava
kohustuse võtmiseks tarbijate kasuks, kellele on väidetavast korrarikkumisest tekkinud kahju
(edaspidi kohustus).
(2) Kohustus peab olema sobiv väidetava korrarikkumise lõpetamiseks ning pakkuma
tarbijatele piisavaid õiguskaitsevahendeid tekkinud kahju heastamiseks.
(3) Kohustuse võtmise taotlus peab võimaldama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil
hinnata kaupleja võetavate kohustuste sobivust ja tulemuslikkust ning nende heastavat mõju
väidetavast korrarikkumisest kahju kannatanud tarbijatele.
5
EELNÕU
(4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kiidab kohustuse heaks, võib ta oma
otsusega muuta heakskiidetud kohustuse kauplejale siduvaks ja lõpetada menetluse.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib vajaduse korral kaupleja kohustuse
tulemuslikkuse osas konsulteerida tarbijaühenduste ja teiste asjaomaste isikutega.
(6) Kohustus on tähtajaline. Kaupleja on kohustatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti määratud ajal teavitama ametit kohustuse täitmisest.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib avaldada oma veebilehel kaupleja võetud
kohustused.
(8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib omal algatusel või kohustuse võtnud isiku
taotluse alusel uuendada käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel lõpetatud menetluse, kui:
1) asjaolud, millel menetluse lõpetamine põhineb, on olulisel määral muutunud;
2) kaupleja ei täida võetud kohustust;
3) kohustus kiideti heaks või menetlus lõpetati kaupleja esitatud ebatäieliku, ebaõige või
eksitava teabe alusel.“;
23) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Euroopa Liidu liikmesriikides tarbijate huve kaitsvate õigusaktide jõustamise eest
vastutavaks määratud pädevate asutuste vaheline koostöö toimub Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2017/2394 kohaselt.“;
24) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Teise liikmesriigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse alusel ning huvides viib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2017/2394 hõlmatud korrarikkumise tuvastamiseks ja lõpetamiseks läbi käesolevas seaduses ja
haldusmenetluse seaduses ettenähtud menetlustoimingud ning kohaldab korrakaitseseaduses
sätestatud riikliku järelevalve meetmeid või viib kohtuvälise menetlejana läbi
väärteomenetluses ettenähtud toimingud ja määrab karistusi. Teise liikmeriigi pädeva asutuse
ametnik võib vajaduse korral osaleda läbiviidavas menetlustoimingus.“;
25) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „50 000“;
26) paragrahv 721 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 721. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuete rikkumine
(1) Võlaõigusseaduse §-s 7101 sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud
nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni
32 000 eurot.“;
27) paragrahvi 723 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja 7211−7215“ sõnadega „,7211−7214 ja § 7215
lõikes 1“.
§ 2. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 11 punkti 3 täiendatakse pärast sõna
„Finantsinspektsioonile,“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,“.
6
EELNÕU
§ 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduse § 88 täiendatakse lõikega 45 järgmises sõnastuses:
„(45) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladuse Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile tarbijakaitseseaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses.“.
§ 4. Lennundusseaduse muutmine
Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvist 586 jäetakse välja sõnad „tarbijakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras“;
2) paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on riiklik järelevalve:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2006 sätestatud puudega ja
liikumispuudega isikute õiguste järgimise üle Eesti territooriumil asuvates lennujaamades ja
seoses sealt väljuvate ning sinna saabuvate lendudega;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 261/2004 sätestatud lennureisist
mahajätmise ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral hüvitise ja abi andmise
nõuete täitmise üle;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 kehtestatud lennuteenuse
hinnakujunduse läbipaistvuse nõuete täitmise üle.“;
3) paragrahvi 603 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on oma pädevuse piires õigus teha
lennuettevõtjale või lennujaama haldajale ettekirjutus käesoleva seaduse § 601 lõikes 6
nimetatud Euroopa Liidu määrustes sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks või kohustuste
täitmiseks. Ettekirjutust ei ole võimalik teha tarbija ja vedaja vahelise veolepingust tuleneva
vaidluse lahendamiseks.“;
4) paragrahv 6048 tunnistatakse kehtetuks;
5) seadust täiendatakse §-dega 6049−6052 järgmises sõnastuses:
„§ 6049. Puudega või piiratud liikumisvõimega reisija vedamisest keeldumine või talle
lennureisil abi osutamata jätmine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 artiklites 3, 7, 8 ja 10 sätestatud
nõude täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni
3200 eurot.
§ 6050. Reisija teavitamata jätmine või abi osutamata jätmine tühistatud või hilinenud
reisi korral või reisist mahajätmisel
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklites 4, 5, 6, 8, , 11 ja 14
sätestatud nõuete täitmata jätmise eest − karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
7
EELNÕU
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni
3200 eurot.
§ 6051. Lennuteenuse hinna avaldamise nõude rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklis 23 sätestatud nõuete
täitmata jätmise eest −
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik −
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 6052. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 605–607, 609, 6010, 6012–6020, 6022–6025, 6027, 6028, 6031, 6035,
6039–6042, 6046 ja 6047 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Lennuamet.
(2) Käesoleva seaduse §-s 6037 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja
Piirivalveamet.
(3) Käesoleva seaduse §-s 6044 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi
Amet.
(4) Käesoleva seaduse §-des 6049−6051 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“.
§ 5. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Makseasutuste ja e-raha seaduse § 63 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui võlaõigusseaduse § 709 lõike 151 punktides 1–3 ja 5 nimetatud põhimakseteenuste
eest võtab krediidiasutus tasu, peab tasu olema mõistlik, arvestades Eesti elanike sissetuleku
taset ja krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude
keskmist suurust Eestis.“.
§ 6. Toiduseaduse muutmine
Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 47 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 481 lõikes 2 asendatakse sõnad „teavitavad Maksu- ja Tolliamet ning
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „teavitab Maksu- ja Tolliamet“;
3) paragrahvi 481 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile“;
4) paragrahvi 537 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Turismiseaduse muutmine
Turismiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
8
EELNÕU
„6) Eestis ja väljaspool Eestit või üksnes väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate
seotud reisikorraldusteenuste pakkumine ja lepingute sõlmimise hõlbustamine;“;
2) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate seotud reisikorraldusteenuste pakkumine ja
lepingute sõlmimise hõlbustamine.“.
§ 8. Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduse § 281 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui ettevõtja võimaldab tarbijal lepinguga seotud teadete või tahteavalduste edastamiseks
või seoses muude lepingu täitmisega seotud asjaoludega endaga ühendust võtta, helistades
ettevõtja nimetatud telefonil, ei maksa tarbija telefonikõne eest rohkem kui üksnes
põhitariifijärgset tasu.“.
§ 9. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Väärteomenetluse seadustiku § 312 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Finantsinspektsioon,“
sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,“.
§ 10. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 18, 19, 22−24 ja §-d 2, 3, 4 ja 9 jõustuvad 2020. aasta 17.
jaanuaril.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas
Tallinn, „........”...........................” 2019. a.
Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2019. a.
9
SELETUSKIRI
tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
juurde
1. Sissejuhatus
Eelnõu väljatöötamise eesmärgiks on täiendada Eesti õiguskorda sätetega, mis on vajalikud
rakendamaks tarbijakaitsealast järelevalvet puudutavat Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrust, mida kohaldatakse 2020. a 17. jaanuarist. Tarbijakaitseseaduse muutmisega,
ajakohastatakse samaaegselt muuhulgas sätteid ka seoses tarbijavaidluste kohtuvälise
lahendamisega tegeleva tarbijavaidluste komisjoni töökorralduse täpsustamisega,
turujärelevalveasutuste vaheliste pädevuste jaotumisega ja karistusmäärade ühtlustamisega
tarbijaõigusest tulenevate nõuete rikkumise eest.
1.1. Sisukokkuvõte
1.1.1. Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 12. detsembril 2017. a vastu määruse (EL) nr 2017/2394
tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise
koostöö kohta (edaspidi CPC määrus). Nimetatud määrus rakendub 2020. a 17. jaanuarist ja
see asendab 2004. a samasisulist määrust1.
Ajakohastatud CPC määruse eesmärk on tõhustada tarbijate kollektiivseid huve kaitsvate
pädevate asutuste võrgustikku ja tagada pädevatele asutustele vajalikud volitused, et tegeleda
piiriüleste rikkumistega. Seniste kitsaskohtadena tõi Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon)
välja järgmised aspektid: järelevalveasutuste ebapiisavad võimalused tõhusa ja kiire koostöö
tegemiseks, eriti digitaalses keskkonnas, rikkumiste kohta saadava teabe ebapiisav jagamine ja
puudulik regulatsioon mitut liikmesriiki hõlmavate rikkumistega tegelemiseks.
Uus määrus toob kaasa hulga muudatusi, mis võimaldavad paremini jõustada Euroopa Liidu
(edaspidi EL) tarbijakaitseseadusi. Muudatused sisaldavad järgmist:
Riiklike asutuste volituste suurendamine piiriülestes olukordades, andes
järelevalveasutustele täiendavaid volitusi. Selles kontekstis saavad ametiasutused nõuda
veebiteenuse pakkujatelt ja pankadelt teavet, et tuvastada vastutava ettevõtja isikut, teha
kontrolloste (sh vajadusel variisikuna), et kontrollida nt geograafilist diskrimineerimist
või müügijärgsete õiguste järgimist (nt taganemisõigused) ja vajadusel takistada
juurdepääs veebiliidesele, kui rikkumise lõpetamine muul moel ei ole võimalik.;
Laiaulatuslike rikkumiste käsitlemine ELi hõlmava mõõtmega: uue määrusega on
komisjonil selgem roll, kui rikkumine on kahjustanud, kahjustab või võib kahjustada
tarbijate ühiseid huve vähemalt kahes kolmandikus ELi riikidest, tingimusel et
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2006/2004, 27. oktoober 2004, tarbijakaitseseaduse
jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus).
1
asjaomased riigid esindavad vähemalt kahte kolmandikku ELi elanikkonnast. Komisjon
võib meetmete koordinaatorina paluda riiklikel ametiasutustel ühiselt uurida tarbijate
huve kahjustavaid äritavasid ja nendega tõhusamalt ja paremini kooskõlastatult
tegeleda. See tagab tarbijaõiguste jõustamise järjepidevuse, vähendab kohtukulusid ja
ühtlustab turgude järelevalve taset;
Valvsuse ja turujärelevalve suurendamine. Loodi uus kogu ELi hõlmav
turujärelevalvesüsteem, mis võimaldab avastada probleeme kiiremini. Uus
hoiatusmehhanism ühendab juba kehtiva CPC-määruse alusel loodud mehhanismid.
Täiendava uudse võimalusena lubatakse ka ametivälistel organisatsioonidel (näiteks
tarbija- ja kaubandusorganisatsioonid, Euroopa tarbijakeskused või määratud asutused,
kellele need volitused on antud), saata hoiatusi ("väliseid teateid"). See suurendab
sidusrühmade rolli tarbijakaitseseaduste jõustamisel;
Uue määrusega laiendatakse ka senise õigusakti reguleerimisala ja hõlmatakse nt
reisijate õigusi, teatud finantsteenustega seotud õigusi, hiljuti vastu võetud
võrguteenuste piiriülese kaasaskantavuse ja geoblokeerimise piiramise määrusest
tulenevaid õigusi;
Et tagada tegevuste prioriteetsus ja ressursside tõhusam kasutamine, peavad
liikmesriigid iga kahe aasta järel vahetama teavet järelevalve prioriteetide kohta.
Komisjon koostab selle põhjal ülevaate ja teeb selle avalikkusele kättesaadavaks.
Hetkel kehtiva tarbijakaitsealase koostöö määruse rakendamiseks vajalikud sätted sisalduvad
tarbijakaitseseaduses (edaspidi TKS). Uue CPC määruse muudatuste ülevõtmiseks muudetakse
eelnõuga TKSi ja muid seadusi eesmärgiga võimaldada pädevatel asutustel kasutada CPCi
määrusest tulenevaid minimaalseid uurimis- ja rikkumise lõpetamisele suunatud
jõustamisõigusi ning tõhustada tarbijate huve kaitsvate EL õigusaktide järgimist ja tarbijate
majandushuvide kaitset.
1.1.2. Muudatused, mis ei tulene Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisest
Eelnõuga nähakse ette ka rida muudatusi, mis ei tulene otseselt Euroopa Liidu õiguse
rakendamisest, vaid igapäevases praktikas ilmnenud vajadustest.
Tarbijakaitseseaduses täpsustatakse tarbijavaidluste komisjoni menetluskorda, et võimaldada
vaidluste kiiremat, lihtsamat ja tõhusamat lahendamist. Täpsustatakse pädevuste jaotust
erinevate järelevalveasutuste vahel, nt seoses toiduga või maksekontodega seonduvalt. Samuti
ühtlustakse tarbijakaitseseaduses toodud karistuste määrasid reklaamiseaduses tooduga sarnase
iseloomuga rikkumiste puhul. Võlaõigusseaduse muudatus on tingitud Euroopa Komisjoni
märkusest direktiivi ebatäpse ülevõtmise kohta ning turismiseaduse muudatusega lihtsustatakse
reisiettevõtjate tegevust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu
osakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Riina Piliste (tel: 6256420, e-post:
[email protected]) ja sama talituse nõunik Risto Jõgi (tel: 6256482, e-post:
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 7153403, e-post:
[email protected]).
2
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse tarbijakaitseseadust (RT I 12.12.2018, 65), elektroonilise side seadust
(RT I 22.05.2018, 2), krediidiasutuste seadust (RT I10.01.2019, 4), lennundusseadust (RT I
12.12.2018, 50), makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (RT I 10.01.2019, 12), toiduseadust
(RT I 12.12.2018, 66), turismiseadust (RT I 12.12.2018, 72), võlaõigusseadust (RT I
22.03.2018, 4) ja väärteomenetluse seadustikku (RT I 31.05.2018, 86).
Eelnõu pole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga
Eelnõuga võetakse Eesti õigusruumi üle CPC määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.
detsembril 2017. a vastu võetud määrus (EL) nr 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide
täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta). Kuigi tegemist
on otsekohalduva määrusega, siis määruse rakendamine eeldab vastutavatele pädevatele
asutustele ettenähtud uurimis- ja rikkumise lõpetamisele suunatud jõustamisvolituste ning
nende volituste kasutamise tingimuste ja korra sätestamist siseriiklikus õiguses. Määrus
võimaldab piiriüleste rikkumiste avastamiseks ja lõpetamiseks vajalikke volitusi kasutada ka
riigisiseste rikkumiste avastamiseks ja lõpetamiseks.
Eelnõu vastuvõtmiseks on tulenevalt põhiseaduse § 104 punktist 14 vajalik Riigikogu koosseisu
häälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduseelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu puudutab
Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Eelnõu osaga, mis puudutab tarbijavaidluste komisjoni
menetluskorda, ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.
Eelnõu eesmärk on tagada CPC määruse rakendamine ja tulenevalt CPC määruse artiklist 9
täiendada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) kui CPC määruse
rakendamisel kõige suuremat rolli omava pädeva asutuse õigusi ning kehtestada tingimused ja
kord nende õiguste kasutamiseks nii riigisiseste kui piiriüleste rikkumiste avastamiseks ja
lõpetamiseks.
Kuigi CPC määruse eesmärk on tagada liikmesriikide (edaspidi LR) pädevate asutuste vaheline
tõhus koostöö piiriüleste rikkumiste avastamisel ja lõpetamisel, siis on oluline, et CPC määruse
artiklis 9 kehtestatud pädevate asutuste minimaalsed õigused oleks kasutatavad ka riigisiseste
rikkumiste avastamiseks ja lõpetamiseks. Täna kehtivate õigusaktide alusel ei ole järelevalveks
kasutatavate meetmete osas erisusi sõltuvalt rikkumise toimumise kohast. Eesti ettevõtja
ebaseadusliku tegevuse eest tuleks Eesti tarbijate huve kaitsta sama tõhusalt kui mõne teise LR
tarbijate huve. Samal ajal on ka võimalik, et nn „riigisisene“ rikkumine võib sama ettevõtja
filiaalide või müügiagentide kaudu samaaegselt aset leida ka teistes LR-des ja osutuda
laiaulatuslikus piiriüleseks rikkumiseks. Tänane digitaalne keskkond võimaldab kauplejatel
kiiresti jõuda väga paljude tarbijateni ja seetõttu peavad ka tarbijaõiguste tagamisega
tegelevatel pädevatel asutustel olema piisavad volitused kiireks ja tõhusaks tegutsemiseks.
3
Hetkel kehtiva TKS § 67 alusel toimub järelevalvealane koostöö vastavalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2006/2004. Tarbijakaitseseaduse § 67 lõikes 3 sätestatud
volitusnormi alusel on majandus- ja taristuministri 11.01.2016 määrusega nr 4 pädevateks
asutusteks lisaks Tarbijakaitseametile nimetatud Ravimiamet (ühe õigusakti osas), Tehnilise
Järelevalve Amet (kahe õigusakti osas), Finantsinspektsioon (kahe õigusakti osas) ja
Andmekaitseinspektsioon (ühe õigusakti osas). Nimetatud asutuste uurimis- ja õigusaktidest
tulenevate nõuete täitmise tagamise õigused tulenevad ELi vastavaid õigusakte ülevõtvatest
siseriiklikest seadustest.
Võrreldes kehtiva määrusega nr 2006/2004 on CPC määruse kohaldamisala laiendatud ja
hõlmatud on 27 õigusakti, mis CPC määruse artikkel 3 punkti 1 kohaselt loetakse tarbijate huve
kaitsvateks liidu õigusaktideks. Iga liikmesriik peab määrama ühe või mitu pädevat asutust, kes
vastutavad CPC määruse lisas loetletud EL õigusaktide jõustamise eest. Lisaks peab liikmesriik
tagama, et määratud pädeva(te)l asutus(t)el on CPC määruse kohaldamiseks minimaalselt
vajalikud uurimis- ja õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise tagamise õigused, mis on
nimetatud artikli 9 lõigetes 3, 4, 6 ja 7. Miinimumvolitused on vajalikud, et õiguslikult
korrektsel viisil koguda tõendeid ja neid LR-de pädevate asutuste vahel vahetada, et kindlaks
teha piiriülese rikkumise esinemine ja rikkumine lõpetada.
Liikmesriigil on vabadus kehtestada siseriiklike õigusaktidega nende õiguste teostamisele
tingimusi ja piiranguid, samuti on tal õigus otsustada mitte anda kõigile pädevatele asutustele
kõiki õigusi, kuid seda tingimusel, et CPC määrusega hõlmatud EL õigusaktidest tulenevate
nõuete rikkumise suhtes on võimalik kõiki CPC määruse artiklis 9 nimetatud õigusi
tulemuslikult rakendada.
CPC määruse artikli 9 kohaselt peavad pädevatel asutustele olema vähemalt järgmised õigused:
1) õigus saada juurdepääs rikkumisega seotud dokumentidele, andmetele ja teabele;
2) õigus nõuda igalt ametiasutuselt ja igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult asjakohase
teabe, dokumentide või andmete esitamist;
3) õigus teostada kohapealseid kontrolle ja uurida või teha koopiaid teabest, andmetest või
dokumentidest;
4) õigus teha kontrolloste, vajaduse korral variisikuna;
5) õigus võtta vajadusel ajutisi meetmeid, et hoida ära tarbijatele tõsise kahju tekkimise
oht;
6) õigus pidada läbirääkimisi kauplejaga ja püüda saavutada, et kaupleja võtaks kohustuse
rikkumine lõpetada, või õigus nõustuda kaupleja kohustuse võtmisega rikkumise
lõpetamiseks;
7) õigus saavutada või nõustuda kaupleja täiendava kohustuse võtmisega heastada
tarbijatele rikkumisest tekkinud kahju;
8) vajadusel õigus teavitada rikkumise tagajärjel kahju kannatanud tarbijaid hüvitise
taotlemise võimalustest;
9) õigus teha kirjalik korraldus rikkumise lõpetamiseks;
10) õigus lõpetada või keelustada rikkumine;
11) muude võimaluste puudumisel ja tarbijate kollektiivsetele huvidele tõsise kahju
tekkimise ohu korral õigus nõuda veebiliidese infosisu eemaldamist või sellele
juurdepääsu piiramist või juurdepääsul hoiatuse kuvamist või nõuda domeeninime
kustutamist;
12) õigus määrata karistusi rikkumise eest;
13) õigus alustada omal algatusel uurimisi või menetlusi rikkumiste lõpetamiseks;
4
14) õigus avaldada vastu võetud otsused või kaupleja võetud kohustused, sealhulgas
rikkumise eest vastutava kaupleja identifitseerimist võimaldavad andmed.
CPC määruse artiklis 9 sätestatud minimaalsed õigused on mõeldud kasutamiseks tarbijaõiguse
võimalike rikkumiste avastamiseks ja lõpetamiseks väga paljudes ettevõtlussektorites nagu
kaupade müük tavalises jaekaubanduses, otsemüügi korras või sidevahendi abil, pakettreiside
ja puhkuseosakute pakkumine, tarbijakrediidi ja muude finantsteenuste pakkumine, erinevate
transpordiliikidega reisiteenuse pakkumine jne. Konkreetse õiguse kasutamine sõltub
konkreetsest sektorist ja nõuetest, mille täitmist kontrollitakse.
CPC määruse eesmärk on võimaldada LR-de pädevate asutuste vahelist tõhusat koostööd EL
tarbijate majandushuvide kaitseks kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks ja piiriüleste
rikkumiste avastamiseks ja lõpetamiseks. Tarbijate majandushuvide kaitseks sätestatud nõuete
rikkumisega tekitatav majanduslik kahju igale üksikule tarbijale võib olla väga väike, kuid seda
kahju kannavad väga paljud tarbijad ja seega tekitatakse kogumis rikkumisega suur kollektiive
kahju. Komisjoni hinnangul, tuginedes internetis viies sektoris (rõivad, elektroonikatooted,
vabaajategevus, tarbijakrediit ja pakettreisid) tehtavaid tehinguid esindavale valimile, ei täida
tarbijate kaitseks kehtestatud nõudeid 37% internetis tegutsevatest kauplejatest ja ainuüksi
nendes sektorites tekitatakse sellega tarbijatele igal aastal ligikaudu 770 milj eurot kahju2.
Lisaks tarbijate kollektiivsete huvide kaitsele teenib tarbijate majandushuve kaitsvate
õigusaktide tulemuslik jõustamine olulisel määral ka seaduskuulekate ettevõtjate huve, et oleks
tagatud ettevõtjate vaheline võrdne konkurents ja õigusvastase tegevuse võimalikult kiire
avastamine ja lõpetamine.
CPC määruses on sätestatud LR-de pädevate asutuste vastastikuse abistamise mehhanism, mille
kohaselt saab ühe LRi pädev asutus esitada taotluse teise LRi pädevale asutusele asjakohase
teabe saamiseks, mida on vaja rikkumise toimepanemise kindlaks tegemiseks või rikkumise
lõpetamiseks. Taotluse saanud asutus peab teabe kogumiseks läbi viima vajalikud toimingud ja
rakendama meetmeid taotletud teabe kogumiseks. Kui Eestis registreeritud kaupleja tegevus on
suunatud teise LRi ja mõjutab sealsete tarbijate kollektiivseid huve ning selle liikmesriigi pädev
asutus taotleb Eesti pädevalt asutuselt teavet rikkumise väljaselgitamiseks või selle
lõpetamiseks, siis peab olema võimalik õiguslikult korrektsel viisil koguda vajalikke tõendeid,
vahetada neid LR-de pädevate asutuste vahel ja kasutada teise pädeva asutuse hangitud tõendeid
rikkumise lõpetamisel või vajadusel rikkumise eest karistuse määramisel. CPC määruse art 34
kohaselt võivad pädevad asutused kasutada tõenditena teise LR-i pädeva asutuse poolt kogutud
teavet, dokumente, leide ja avaldusi samadel alustel kui nende oma liikmesriigist saadud
samalaadseid dokumente.
Eelnõu kohaselt jääks CPC määruse rakendamisel kontaktasutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ning TKS § 67 lõikes 3 sisalduva volitusnormi alusel määrab
valdkonna eest vastutav minister CPC määruse lisas loetletud EL õigusaktide jõustamise eest
vastutavad pädevad asutused.
Arvestades sellega, millised järelevalveasutused on määratud pädevateks asutusteks kehtiva
koostöömääruse nr 2006/2004 rakendamisel, samuti arvestades muudatusi seoses
Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ühendamisega ning tuginedes
järelevalveasutuste esindajatega toimunud kohtumistel arutatule, oleks CPC määruse
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016DC0284&from=EN
5
rakendamisel pädevateks asutusteks TTJA, Finantsinspektsioon, Andmekaitse Inspektsioon,
Ravimiamet ja Maanteeamet.
Nimetatud asutuste järelevalve pädevus tuleneb konkreetseid EL õigusakte ülevõtvatest
siseriiklikest seadustest, milles on kehtestatud ka nende asutuste poolt riikliku järelevalve
teostamiseks kohaldatavad meetmed. Samuti on siseriiklikes seadustes kehtestatud nende
asutuste pädevus kohtuvälise menetlejana ning õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise eest
kohaldatavad karistused.
Suur osa tarbijate huve kaitsvatest EL õigusaktidest on Eesti õiguskorda üle võetud
võlaõigusseadusega (edaspidi VÕS). VÕS-is lepingulisi suhteid reguleerivate nõuete täitmise
tagamine toimub üldiselt tsiviilkohtu kaudu. Iga tarbija, kes leiab, et tema seadusest tulenevaid
õigusi on ettevõtja rikkunud, võib pöörduda kohtusse. Tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks
on TKS § 65 alusel antud TTJA peadirektorile või tema volitatud isikule õigus teha ettekirjutus
ja nõuda kauplejalt rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist, kui rikkumine
seisneb erinevat liiki tarbijalepingute puhul kohustusliku lepingueelse teabe esitamise nõude
eiramises. Osade VÕS-is sätestatud nõuete rikkumise eest on TKS-s kehtestatud ka
väärteokoosseisud ja nende väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on TTJA ja
Finantsinspektsioon. VÕS-i sätetega vastuolus oleva tarbijate kollektiivseid huve kahjustava
tegevuse lõpetamiseks võib TTJA pöörduda hagiga kohtusse ja nõuda tarbijate õiguste
rikkumise lõpetamist. Tarbijate kollektiivsetes huvides kohtusse pöördumise õigus on ka
Finantsinspektsiooni juhatusel krediidiandjate ja -vahendajate üle järelevalve teostamisel
krediidiandjate ja -vahendajate seaduses sätestatud õiguste ja kohustuste ulatuses.
CPC määruse rakendamisel on TTJA pädevaks asutuseks õigusnormide jõustamisel, mis
käsitlevad kaupade/teenuste hinna avaldamist, ebaausate kauplemisvõtete kasutamist,
ebamõistlikke tüüptingimusi tarbijalepingutes, pikaajalisi puhkuseosakuid ja pakettreise,
tarbijakrediiti, infoühiskonna teenuse osutamist, reisijate õigusi lennu-, mere-, bussi- ja
raudteetranspordiga seonduvalt jne.
Finantsinspektsioon koos TTJA-ga on pädevaks asutuseks finantsteenuste kaugturustust,
tarbijakrediidilepinguid, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguid ja maksekontoga
seotud tasude võrreldavust, maksekonto vahetamist ja põhimaksekontole juurdepääsu
käsitlevatest EL direktiividest tulenevate nõuete täitmise tagamisel. Finantsinspektsiooni
õigused riikliku järelevalve teostamisel ja kohtuvälise menetleja pädevus on sätestatud
finantsinspektsiooni seaduses, krediidiasutuste seaduses, krediidiandjate ja -vahendajate
seaduses, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses ning reklaamiseaduses.
Ravimiamet on pädevaks asutuseks inimtervishoius kasutatavate ravimite reklaami, ravimite
väljakirjutamise ja müügi mõjutamise osas. Ravimiameti poolt riikliku järelevalve teostamiseks
kohaldatavad meetmed, samuti ravimiameti pädevus kohtuvälise menetlejana ning
väärteokoosseisud seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest on sätestatud ravimiseaduses.
Andmekaitse Inspektsiooni pädevuses on elektroonilise side seaduse alusel teostada
järelevalvet elektrooniliste kontaktandmete kasutamise osas otseturustuseks. Riikliku
järelevalve teostamiseks kasutatavad meetmed on kehtestatud isikuandmete kaitse seaduses.
Eelpool nimetatud eriseadustes sisalduv riikliku järelevalve pädevus ja järelevalveks
kasutatavad erimeetmed, samuti haldusmenetluse seadusest ning väärteomenetluse seadustikust
tulenevad õigused on piisavad Finantsinspektsiooni, Ravimiameti ja Andmekaitse
6
Inspektsiooni järelevalve alla kuuluvate nõuete täitmise kontrollimiseks ja rikkumiste
tuvastamiseks ning nende lõpetamiseks.
TTJA on pädevaks asutuseks suurema osa CPC määrusega hõlmatud õigusaktidest tulenevate
nõuete täitmise tagamise osas. TTJA pädevus tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide täitmise
tagamisel tuleneb tarbijakaitseseadusest, lennundusseadusest, ühistranspordiseadusest,
kaubandusliku meresõidu seadusest, raudteeseadusest, infoühiskonna teenuste seadusest,
reklaamiseadusest ja meediateenuste seadusest.
Eelnõus täiendatakse TTJA volitusi tulenevalt CPC määruse artiklist 9 ja täiendavate õigustega
seonduvalt muudetaks eelnõuga elektroonilise side seadust, krediidiasutuste seadust,
lennundusseadust, väärteomenetluse seadustikku ja toiduseadust. Volituste täiendamine on
vajalik, kuivõrd hetkel kehtivas TKS-is ametile võimaldatud uurimis- ja täitmise tagamise
õigused ei ole piisavad, et tulemuslikult avastada ja lõpetada CPC määrusega hõlmatud
õigusaktidest tulenevate tarbijate kaitseks sätestatud nõuete rikkumisi nagu näiteks rikkumised
e-kaubanduses või eraldi ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooniga seonduvaid rikkumisi.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Tarbijakaitseseaduse muutmine (eelnõu § 1)
Eelnõu § 1 punktis 1 täiendatakse TKS § 21 lõiget 2 ja laiendatakse TTJA pädevust õigusega
teavitada avalikkust ettevõtja tegevusest, mis rikub tarbija õigusi või kahjustab tarbija
õigustatud huve ning teavitada ka sellest, millised on rikkumise tagajärjel kahju kannatanud
tarbijate võimalused neile tekitatud kahju hüvitamise taotlemiseks.
Muudatus tuleneb CPC määruse miinimumpädevuste ülevõtmisest, mis on vajalikud CPC
määruse rakendamise kontekstis ja millega antakse TTJA-le täiendavad õigused tulenevalt CPC
määruse artiklist 9.
CPC määruse art 9 lõike 4 punkti d) kohaselt peab pädeval asutusel olema õigus teavitada
asjakohasel viisil määrusega hõlmatud rikkumise tagajärjel väidetavalt kahju kannatanud
tarbijaid hüvitise taotlemise võimalusest siseriikliku õiguse alusel.
Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 26 alusel on korrakaitseorganil oma pädevuse piires
õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest. KorS
ei näe ette võimalust teavitada korrarikkumise tagajärjel kahju kannatud tarbijad sellest,
millised on õiguslikud võimalused taotleda korrarikkumise tagajärjel neile tekitatud kahju
hüvitamist. Seega on TTJA-l kehtiva õiguse alusel võimalik teavitada avalikkust üksnes
ettevõtja tarbijate huve rikkuvast tegevusest, aga mitte sellest, kuidas saaksid tarbijad taotleda
rikkumise tagajärjel neile tekitatud kahju hüvitamist.
Lisaks riikliku järelevalve teostamisele on TTJA-l õigus tarbijate kollektiivsetes huvides
pöörduda hagiga kohtusse ja nõuda tarbijate huve kahjustava tegevuse keelamist. Olenemata
rikkumise tuvastamiseks kasutatavast menetlusest peaks TTJA pädevuses olema avalikkuse ja
tarbijate teavitamine nii tarbija õigusi rikkuvast ettevõtja tegevusest kui võimalustest taotleda
rikkumise tagajärjel tekitatud kahju hüvitamist.
Eeltoodust tulenevalt muudetakse TKS § 21 lõiget 2 ja lisatakse punkt 7, millega nähakse ette,
et TTJA pädevuses on avalikkuse teavitamine ettevõtja tegevusest, mis rikub tarbija õigusi või
7
kahjustab tarbijate õigustatud huve ning teavitada asjakohasel viisil rikkumise tagajärjel kahju
kannatanud tarbijaid sellest, millised on õiguslikud võimalused taotleda neile tekitatud kahju
hüvitamist. Teavitamise viisi valib TTJA ja see võib toimuda ameti veebilehe kaudu, meedia
vahendusel või muul viisil.
Eelnõu § 1 punktides 2 ja 3 muudetakse TKS §-i 41 eesmärgiga lihtsustada tarbijavaidluste
komisjonis läbiviidavat menetlust ja muudatus ei ole seotud CPC määruse rakendamisega.
Vaidluse lahendamiseks tarbijavaidluste komisjonis kinnitatakse vähemalt kolmeliikmeline
komisjoni koosseis, kuhu kuuluvad komisjoni esimees ja võrdne arv ettevõtjate ja tarbijate
esindajaid. Paragrahvi 41 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt on võimalik kinnitada
komisjoni koosseis ka üheliikmelisena, mis koosneb vaid komisjoni esimehest. Üheliikmeline
komisjoni koosseis kinnitatakse juhul, kui tarbija ei ole soovinud asja suulist arutamist ning
vaidluse lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud tõendite ja teabe alusel on vaidluse
asjaolud selged ja vaidlus lahendatakse kirjalikus menetluses. Tarbijavaidluste komisjonis
ettevõtjate ja tarbijate esindajate osalemine vaidluse lahendamisel ei ole vajalik, kui vaidluse
asjaolud on üheselt selged ja komisjon kolmeliikmelises koosseisus on varem analoogsetes
vaidlustes teinud ühetaolisi otsuseid. Võimalus lahendada vaidlus komisjoni esimehe poolt
kiirendab ja lihtsustab vaidluse lahendamise menetlust ning aitab säästa ettevõtjate ja tarbijate
esindajate aega, mis kulub vaidluste lahendamisel osalemisele.
Eelnõu § 1 punktis 4 muudetakse §-i 43 seonduvalt punktis 3 tehtud muudatusega.
Eelnõu § 1 punktis 5 muudetakse TKS § 46 lõike 4 sõnastust ja täpsustatakse aluseid, millele
võib tugineda tarbija nõue avalduse esitamisel tarbijavaidluse komisjonile.
Muudatuse vajadus tuleneb tarbijavaidluste komisjoni töökorralduse parandamisest ning ei ole
seotud CPC määruse rakendamisega, kuid omab seost direktiiviga 2013/11/EL3 , mis reguleerib
tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist.
Sisuliselt muudetakse TKS § 46 lõike 4 sõnastust ja täpsustatakse, et tarbijavaidluste
komisjonile lahendamiseks esitatud avalduses võib tarbija nõude esitamisel tugineda VÕS §-s
101 sätestatud õiguskaitsevahenditele, kuid ei ole välistatud ka muude nõuete esitamine seoses
tarbija ja kaupleja vahelise lepingu täitmisega. Nt pakettreisilepingu täitmisega seonduvalt võib
tarbija nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, tarbijakrediidilepinguga seonduvalt
lepingutingimuse tühisuse tuvastamist, kaupleja poolt nõutava leppetrahvi vähendamist jne.
Kehtiva sõnastuse kohaselt tarbija saab nõude esitamisel tugineda VÕS-i § 101 toodud
õiguskaitsevahenditele, mida on aga praktikas tõlgendatud selliselt, et tarbijal on olnud
tarbijavaidluste komisjoni poole pöördudes võimalik tugineda üksnes VÕS §-s 101 toodud
õiguskaitsevahenditele, aga mitte muudele VÕS-i alustele. Selline kitsendus ei ole mõistlik ja
sellega takistatakse juurdepääsu tarbijavaidluste kohtuvälisele lahendamisele, mis direktiivi
2013/11/EL kohaselt ei ole lubatud. Tarbijal peaks olema võimalus pöörduda kauplejaga
sõlmitud lepingust tõusetunud murega tarbijavaidluste komisjoni poole ka juhtumitel, mille
puhul tarbija nõue ei mahu VÕS § 101 alla.
Eelnõu § 1 punktides 6 ja 7 tehtud muudatused seonduvad eelnõu § 1 punktis 3 tehtud
muudatusega.
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1551177472445&uri=CELEX:32013L0011
8
Eelnõu § 1 punktis 8 muudetakse TKS § 49 sõnastust. Muudatuse vajadus tuleneb
tarbijavaidluste komisjoni töökorralduse tõhusamaks muutmise vajadusest ning ei ole seotud
CPC määruse rakendamisega.
TKS §-i 49 sõnastuse muutmisega täpsustatakse tarbijavaidluste komisjoni menetlusse võetud
avalduste liitmist ühte menetlusse. Kui komisjoni menetluses on üheaegselt mitme tarbija
esitatud avaldused seoses sama kauplejaga sõlmitud lepingutest tulenevate vaidluste
lahendamiseks ja avaldustes esitatud tarbija nõuded põhinevad samadel õiguslikel alustel, on
komisjoni sekretariaadil võimalik need avaldused liita ühte menetlusse.
Võrreldes §-i 49 kehtiva sõnastusega täpsustatakse eelnõus, et vaidlused liidab ühte menetlusse
komisjoni sekretariaat. Tänases sõnastuses on see jäetud lahtiseks, mistõttu praktikas on
tekkinud vaidlusi selle üle, kellel on seadusest tulenev õigus vaidlusi ühte menetlusse liita.
Samuti täpsustatakse võrreldes tänasega ka vaidluste liitmise tingimusi. Senine eeldus, et
nõuded peavad olema „õiguslikult omavahel seotud“ on tekitanud vaidlusi selle sisu
tähenduses. Võimalike tulevaste vaidluste vältimiseks tehakse ettepanek asendada see
õigustermin uue sõnastusega, mis seaks üheks eelduseks asjaolu, et nõuded peaksid põhinema
sarnastel õiguslikel alustel.
Eelnõu § 1 punktis 9 muudetakse TKS §-i 51 sõnastust. Muudatuse vajadus tuleneb
tarbijavaidluste komisjoni töökorralduse täpsustamisest ning ei ole seotud CPC määruse
rakendamisega ning seondub eelnõu § 1 punktis 3 tehtud muudatusega.
TKS §-i 51 pealkirjast jäetakse välja sõnad „komisjoni istungil ja komisjoni koosseisu
määramine“. Võrreldes kehtiva seadusega on §-st 51 välja jäetud säte komisjoni koosseisu
määramise kohta (§ 51 lg 2). Asjakohase sättega on täiendatud TKS §-i 41 (eelnõu § 1 punkt
3). Kehtiva TKS sõnastus näeb ette, et vaidluste lahendamine toimub istungil (TKS § 51) ja
komisjon lahendab asja alati kollegiaalselt (vähemalt 3 liikme osavõtul – TKS § 41 lg 11 ja §
57). Selline lähenemine ei ole aga praktikas alati õigustatud, eriti olukordades, kus tarbija
suulist arutelu ei nõua ja kui vaidlus ise on lihtne ja vaidluse asjaolud selged. Eelnõus nähakse
ette võimalus, et teatud juhtudel võib komisjoni koosseis olla üheliikmeline.
Paragrahvi 51 lõikes 2 nähakse ette võimalus, et kui tarbija ei ole soovinud asja suulist arutamist
ja komisjoni esimees ei pea poolte suulist ärakuulamist vajalikuks, lahendatakse vaidlus
kirjalikus menetluses. Kirjaliku menetluse korral on võimalik vaidlus lahendada komisjoni
üheliikmelisel koosseisul ehk siis komisjoni esimehel, kui vaidlus on lihtne ja selle asjaolud on
selged. Muudel juhtudel kinnitatakse vaidluse läbivaatamiseks komisjoni kolmeliikmeline
koosseis.
Paragrahvi 51 lõikes 3 sätestatakse põhimõte, et kui tarbija on soovinud asja suulist arutamist
või kui komisjoni esimees, vaidluse asjaolusid arvestades peab vajalikus asja arutamist poolte
osavõtul, korraldatakse vaidluse arutamine poolte või nende esindajate osavõtul.
Paragrahvi 51 lõigete 4, 5 ja 6 sõnastuses ei ole erinevusi, võrreldes kehtiva TKS § 51 lõigetega
4, 5 ja 6.
Paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 7 ja sätestatakse põhimõte, et vaidluse menetlemise
mistahes etapis võivad vaidlevad pooled ja komisjoni esimees teha omapoolseid ettepanekuid
vaidluse lahendamiseks kokkuleppe sõlmimisega. Kehtiva TKS § 52 lõike 6 kohaselt on poolte
9
osavõtul toimuval istungil võimalik komisjoni esimehe poolt lepitusettepaneku tegemine, kui
see on konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik. Lepitusettepaneku tegemise
võimalus ka vaidluse kirjaliku menetlemise korral suurendaks vaidluste lahendamise
efektiivsust. Kui vaidluse asjaolusid ja kogutud tõendeid arvestades ei ole vaidluse lahendamine
võimalik, aga seda oleks mõistlik teha kompromissiga, võib komisjoni esimees teha pooltele
kirjaliku lepitusettepaneku. Kui pooled kompromissiga nõustuvad ja seda tähtaegselt
kinnitavad, loetakse menetlus lõppenuks poolte kokkuleppe sõlmimisega. Vastasel juhul
menetluse lõpetatakse TKS § 47 lõikes 3 toodud alustel.
Eelnõu § 1 punktis 10 täiendatakse TKS §-i 52 lõikega 11 ja nähakse ette võimalus, et vaidluse
kirjalikus menetluses lahendamise korral ei pea komisjoni koosseis füüsiliselt kogenema
istungile, vaid istungi asja arutamiseks võib korraldada tänapäevaseid suhtlusvahendeid
kasutades. Muudatus võimaldab vaidluste kiiremat lahendamist ning komisjoni liikmete
ajaressursi paremat kasutamist.
Eelnõu § 1 punktis 11 muudetakse TKS § 52 lõiget 7 ja täpsustatakse, et kui pooled jõuavad
istungil kokkuleppele, sõnastab komisjoni esimees kokkuleppe, mille pooled allkirjastavad.
Senine TKS sõnastus näeb ette, et komisjoni esimees vormistab kokkuleppe ja lõpetab
menetluse. See on aga praktikas tekitanud probleeme, kuivõrd esiteks ei kohustata esimeest
sõnastama kokkuleppe sisu, mis on aga vajalik selleks, et hiljem tuvastada, kas kokkulepet on
ka järgitud. Teiseks on praktikas mõnevõrra küsitavusi tekkinud menetluse lõpetamisega
seonduv, kuivõrd mõistlik oleks eeldada, et menetlus lõppeb automaatselt kompromissi
sõlmimisega, mitte et komisjon peab astuma täiendavaid samme menetluse lõpetamiseks
(„komisjoni esimees lõpetab menetluse“). Ühtlasi on tekkinud arusaamatusi, et miks
reguleeritakse menetluse lõppemist nii §-s 52 (mis reguleerib komisjoni istungit) kui ka §-s 55
(mis reguleerib menetluse lõppemist). Eeltoodu tõttu jäetakse uues sõnastuses menetluse
lõppemisega seonduv välja, mistõttu võimalik konflikt asjassepuutuva TKS §-ga 55 (menetluse
lõppemine) kaob.
Eelnõu § 1 punktides 12 ja 13 muudetakse TKS § 54 peakirja ja täiendatakse uue lõikega,
millega reguleeritakse täpsemalt istungi protokollimine. Vaidlevate poolte või nende esindajate
osavõtul toimuv istung alati protokollitakse. Kui vaidlust arutab vaid komisjoni koosseis,
otsustab istungi protokollimise vajaduse komisjoni esimees. Muudatuse vajadus tuleneb
tarbijavaidluste komisjoni töökorralduse tõhustamise ja tehnoloogiliste võimaluste
rakendamise vajadusest ning ei ole seotud CPC määruse rakendamisega.
Eelnõu § 1 punktides 14 ja 15 tehtud muudatused TKS §-s 55 on seotud eelnõu § 1 punktis 9
tehtud muudatusega, mis näeb ette kokkuleppe võimaluse mistahes menetlusetapis. Pooled
võivad jõuda kokkuleppeni ka vahetult enne istungit või siis istungite vahelisel ajal. Kui tarbija
teavitab komisjoni sekretariaati, et on vaidluse menetlemise ajal jõudnud kauplejaga
kokkuleppele, loetakse vaidluse menetlemine lõppenuks. Muudatuse vajadus tuleneb
tarbijavaidluste komisjoni töökorralduse täpsustamisest ning ei ole seotud CPC määruse
rakendamisega.
Eelnõu § 1 punktides 16 ja 17 tehtud muudatused TKS §-s 57 on seotud muudatusega eelnõu §
1 punktides 3 ja 10 tehtud muudatustega. Vaidlust võib lahendada ja teha otsuse ka komisjoni
üheliikmeline koosseisus ja seda ilma istungita. Üheliikmelise komisjoni koosseisu puhul teeb
otsuse komisjoni esimees ainuisikuliselt ja sellele ei kohaldu § 57 lõiked 4 ja 5.
10
Eelnõu § 1 punktis 18 täiendatakse seadust tulenevalt CPC määruse rakendamise vajadusest §-
dega 621–623 , millega antakse TTJA-le täiendavad õigused vastavalt CPC määruse artiklile 9.
CPC määruse artikkel 9 lg 3 punkt c kohustab liikmesriike tagama pädevale asutusele vähemalt
järgmised uurimisõigused:
c) õigus teostada vajalikke kohapealseid kontrolle, mis hõlmab õigust siseneda kõikidesse
ruumidesse, maatükkidele ja transpordivahenditesse, mida uurimisalune kaupleja
kasutab eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või
kutsetegevusega, või nõuda seda teistelt ametiasutustelt, eesmärgiga uurida, arestida,
teha või hankida koopiaid teabest, andmetest või dokumentidest olenemata nende
talletamiseks kasutatavast andmekandjast; õigus arestida teavet, andmeid ja dokumente
uurimiseks vajalikuks ajaks ja vajalikus ulatuses; õigus nõuda uurimisaluse kaupleja
esindajalt või töötajalt selgitusi faktiliste asjaolude kohta, teavet, andmeid ja dokumente
uurimise esemega seonduva kohta ning talletada vastused;
Eelnimetatud õiguse tagamiseks täiendatakse TKSi §-ga 621 . Täna lähtub TTJA dokumentide
ja andmete uurimisel TKS §-s 62 esitatud viitest KorS-is toodud erimeetmetele, mida TTJA
võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada, mis ei ole aga piisavad CPC määruses toodu
rakendamiseks.
KorS § 51 alusel on ametil isiku valduse läbivaatuse õigus ja valduse läbivaatusel on võimalik
võtte proove, teostada mõõtmisi, teha ekspertiise ja jäädvustada olukorda, kuid puudub
sõnaselge õigus tutvuda dokumentide või andmetega, eriti kui need on talletatud elektroonilisel
andmekandjal. KorS §-de 49 ja 52 alusel võib amet läbi vaadata vallasasja ja võtta vallasasja
hoiule, kusjuures vallasasja läbivaatus seisneb asja kontrollimises meeleliselt või tehniliste
vahenditega. Nimetatud meetmed ei võimalda isiku valduse läbivaatamise käigus uurida
dokumente või teavet, mis on elektrooniliselt talletatud erinevatele andmekandjatele.
KorS §-dega 49, 51 ja 52 ei ole tagatud CPC määruse art 9 lg 3 punktist c) tuleneva õiguse
kasutamine, mille kohaselt peab pädeval asutusel olema õigus teostada vajalikke kohapealseid
kontrolle eesmärgiga uurida, arestida, teha või hankida koopiaid teabest, andmetest või
dokumentidest olenemata nende talletamiseks kasutatavast andmekandjast, samuti õigus
vajadusel dokumente või andmeid uurimiseks vajalikuks ajaks ja vajalikus ulatuses arestida.
Dokumentide või andmete äravõtmine võib olla vajalik nendest koopiate või väljatrükkide
tegemiseks või juhul, kui need on vajalikud korrarikkumise väljaselgitamiseks ja on
põhjendatud kahtlus, et hiljem ei ole need tõendid kättesaadavad.
Dokumentidega tutvumise vajadus võib tekkida näiteks juhul, kui amet saab mitmeid kaebusi
selle kohta, et kaupleja reklaamib suurt allahindlust, näidates tavahinnana hinda, millega
kaupleja ei ole väidetavalt kunagi neid kaupu pakkunud. Tegemist võib olla eksitava
kauplemisvõttega, mille kasutamine on keelatud. Sellisel juhul peaks pädeva asutuse ametnikul
olema õigus teostada kaupleja valduse läbivaatus, jäädvustada kohapeal esitatav reklaam ja
teave ning nõuda juurdepääsu dokumentidele või andmetele, millest nähtuks reklaamitava
kauba eelneva perioodi müügihinnad ja andmed kauba läbimüügi kohta. Kuna suurem osa
andmetest ja dokumentidest on tänapäeval digitaalsed, siis peab pädeval asutusel olema
võimalik nõuda juurdepääsu ka elektroonilisel andmekandjal talletatud teabele.
Elektroonilises keskkonnas toimuvate pakkumiste puhul on võimalik kasutada nt spetsiaalset
tarkvara, mis kogub teatud perioodi jooksul e-poodide pakkumiste andmeid, mille põhjal on
11
võimalik tuvastada hinnaeelise lubamisega seonduvaid eksitavaid kauplemisvõtteid. Füüsilistes
kauplustes seda aga sel kombel teha ei saa.
Menetluse läbiviimiseks vajalikele dokumentidele, andmetele ja teabele juurdepääsu õigus on
tagatud näiteks Finantsinspektsioonile finantssektorit reguleerivate seaduste ning
finantsinspektsiooni seaduse alusel.
TKS-i lisatava §-ga 622 antakse TTJA-le õigus nõuda igalt isikult dokumente, andmeid ja teavet
eesmärgiga tuvastada rikkumine ja teha kindlaks korrarikkumise üksikasjad ning nõuda
juurdepääsu korrarikkumisega seotud mistahes vormis või vormingus dokumentidele,
andmetele ja teabele, olenemata nende talletamiseks kasutatavast andmekandjast või kohast.
Täiendava õiguse andmine TTJA-le tuleneb CPC määruse artiklis 9 sätestatud
miinimumpädevuste ülevõtmisest, mis on vajalikud CPC määruse rakendamiseks.
Lisatav § 622 näeb TTJA-le ette õiguse nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning
ametkondadelt, sealhulgas krediidiasutustelt, makseasutustelt, infoühiskonna teenuse
osutajatelt, dokumente, andmeid ja teavet, mis on vajalikud CPC määrusega hõlmatud
õigusaktidest tulenevate nõuete täitmisega seotud korrarikkumise väljaselgitamiseks ja ohu
ennetamiseks ning nõuda ka juurdepääsu korrarikkumisega seotud dokumentidele ja andmetele
olenemata nende talletamiseks kasutatavast andmekandjast või kohast.
CPC määruse artikkel 9 lg 3 punktide a) ja b) kohaselt peavad liikmesriigi pädevale asutusele
olema tagatud vähemalt järgmised uurimisõigused:
a) õigus saada juurdepääs asjakohastele määrusega hõlmatud rikkumisega seotud mis
tahes vormis või vormingus dokumentidele, andmetele ja teabele, olenemata nende
talletamiseks kasutatavast andmekandjast või kohast;
b) õigus nõuda oma liikmesriigi igalt ametiasutuselt, organilt ja ametilt ja igalt
füüsiliselt või juriidiliselt isikult asjakohase, mis tahes vormis või vormingus teabe,
andmete või dokumentide esitamist, olenemata nende talletamiseks kasutatavast
andmekandjast või kohast, eesmärgiga tuvastada, kas on esinenud või esineb
käesoleva määrusega hõlmatud rikkumine, ja eesmärgiga teha kindlaks sellise
rikkumise üksikasjad, sealhulgas jälgida finants- ja andmevoogusid, teha kindlaks
finants- ja andmevoogudega seotud isikuid ning selgitada välja teavet
pangakontode kohta ja veebisaitide omanikke;
CPC määruse põhjenduspunktis 9 on märgitud, et pädevatel asutustel peaks olema juurdepääs
kõigile uurimise eseme või tarbijaturu ühisuurimisega („lauskontroll“) seotud asjakohastele
dokumentidele, andmetele ja kogu teabele, et teha kindlaks, kas tarbijate huve kaitsvate liidu
õigusaktide rikkumine on toimunud või on toimumas, ning eelkõige selleks, et teha kindlaks
vastutav kaupleja, olenemata sellest, kellele vastavad dokumendid, andmed või teave kuuluvad,
ja olenemata nende vormist või vormingust, nende talletamiseks kasutatavast andmekandjast
või kohast.
Täna lähtub TTJA dokumentide ja andmete uurimisel TKS §-s 62 esitatud viitest KorS-is
toodud erimeetmetele, mida TTJA võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada.
Võimaldatud erimeetmed ei ole aga piisavad CPC määruse artiklis 9 sätestatud õiguste
tagamiseks.
12
KorS § 30 alusel on TTJA-l õigus isikut küsitleda ja nõuda dokumente. KorS § 23 lg 2 kohaselt
on võimalik seda erimeedet kasutada ka isikute suhtes, keda ei ole alust pidada avaliku korra
eest vastutavaks isikuks. Eelnõu autorite hinnangul ei ole kehtiva siseriikliku õiguse alusel
siiski võimalik tarbijate majandushuve kaitsvatest õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise
avastamiseks nõuda juurdepääsu isiku arvutis või mujal elektrooniliselt talletatud teabele või
infoühiskonnateenuse pakkuja poolt talletatud teabele.
TKS-i lisatava §-ga 623 antakse TTJA-le õigus veebiliidesele juurdepääsu piiramist. Muudatus
tuleneb CPC määruse miinimumpädevuste ülevõtmisest, mis on vajalikud CPC määruse
rakendamise kontekstis ja millega antakse TTJA-le täiendav õigus tulenevalt CPC määruse
artiklist 9.
CPC määruse artikkel 9 lg 4 punktis g) pannakse liimesriikidele kohustus tagada pädevale
asutusele minimaalselt järgmine õigus:
g) kui puuduvad muud tõhusad võimalused käesoleva määrusega hõlmatud rikkumiste
lõpetamiseks või keelustamiseks, et hoida ära tarbijate kollektiivsetele huvidele tõsise
kahju tekkimise oht:
i) õigus eemaldada veebiliidese infosisu või piirata sellele juurdepääsu või anda
korraldus veebiliidesele juurdepääsul tarbijatele selgesõnalise hoiatuse
kuvamiseks;
ii) õigus anda veebimajutusteenuse pakkujale korraldus veebiliidese sisu
eemaldamiseks, blokeerimiseks või sellele juurdepääsu piiramiseks, või
iii) kui see on asjakohane, õigus anda domeeniregistritele või domeeniregistrite
pidajatele korraldus täielikult kvalifitseeritud domeeninimi kustutada ning
võimaldada asjaomasel pädeval asutusel see registreerida;
sealhulgas nõuda kolmandalt isikult või muult ametiasutuselt nende meetmete
rakendamist;
Internet ja digitaalsed võimalused ning järjest suurem globaliseerumine on tinginud vajaduse,
et tarbijaõiguse täitmise tagamise eest vastutavatel asutustel oleks võimalik kasutada aja- ja
asjakohaseid meetmeid, et tagada tarbijate huvide kõrgetasemeline kaitse ka digitaalses
keskkonnas. Järjest enam tarbijaid sooritavad oma ostud e-kaubanduse korras. Euroopa
Komisjoni tellitud e-kaubanduse uuringu kohaselt tegi 2016. aastal 47,8% Eesti elanikest oste
e-kaupleja juures.4 Digitaalses keskkonnas toimuvate rikkumiste avastamine ja kiire lõpetamine
ei ole mitte ainult tarbija huvides, vaid sellega tagatakse ka võrde konkurents kauplejate vahel.
Õigusnorme mittejärgivate kauplejate avastamine ja nende ebaseadusliku tegevuse lõpetamine
teenib nii tarbijate kui ka ausate kauplejate huve.
Digitaalsete võimaluste kasutamise laienemine ja veebipõhiste ostukohtade arvu suurenemine
on suurendanud ka tarbijaõigusi mittejärgivate kauplejate ja veebis toimuvate rikkumiste arvu.
Tegeliku kaupleja identiteeti varjates kasutatakse sageli mitmeid vahendajaid ja seotud
firmasid. Vastutustundetutel kauplejatel on lihtne avada ja sulgeda veebipoode, mille kaudu
tehakse tarbijaid kahjustavaid tehinguid. Näiteks võetakse tarbijatelt kauba eest ettemaks ja
jäetakse kaup tarnimata ning ka ettemaks tagastamata. Taoliste rikkumiste eest vastutavate
kauplejate kindlakstegemine ja tarbijate huve kahjustava tegevuse õigeaegne lõpetamine on
raskendatud ilma juurdepääsuta asjakohastele andmetele ja teabele ning võimaluseta takistada
juurdepääsu e-kaupleja veebilehele.
4
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/survey-consumer-attitudes-2016_en.pdf
13
Komisjoni mõjuanalüüsis on välja toodud, et näiteks aastatel 2013-2014 esitasid tarbijad EL
tarbijate nõustamiskeskuste kaudu tuhandeid kaebusi seoses kauplejaga, kes veebipoe kaudu
pakkus ja müüs mööblit, kuid jättis tellitud kauba tarbijatele kättetoimetamata5. Kaupleja
muutis korduvalt oma nime ja asukohta, pakkus sama kaupa mitmetes erinevates liikmeriikides
registreeritud aadressiga veebilehtede kaudu, sulgedes neid pärast pädevate asutuste poolsete
nõuete esitamist ja avades seejärel uuel aadressil. Kauplejal puudus igasugune püsiv
tegevuskoht, mille kaudu määratleda tema seaduslik asutamise koht. LR-de pädevatel asutustel
kulus üle kolme aasta, et jõuda isikuteni, kes sellise kauplemise korraldasid.
Eelkirjeldatud probleemistikuga tegelemiseks ja EL õiguse ülevõtmiseks antakse §-ga 623
TTJA-le õigus nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist. CPC määruse artikli 3 punkti 15
kohaselt on veebiliideseks tarkvara, mida haldab kaupleja või mida hallatakse kaupleja nimel
ja mille kaudu võimaldatakse tarbijatele juurdepääs kaupleja pakutavatele kaupadele või
teenustele. Veebiliideseks on näiteks veebileht või selle osa, mobiiliäpp või muu rakendus,
mille kaudu on tarbijale tehtud võimalikuks ligipääs kaupleja pakutavatele kaupadele või
teenustele ning tehingute tegemine kauba ostmiseks või teenuse tarbimiseks.
Paragrahvi 623 eesmärgiks on võimaldada tarbijate kollektiivsetele huvidele olulise kahju
tekkimise ohu ärahoidmiseks piirata Eesti territooriumil kaupleja tegevust, millega rikutakse
tarbijate huve kaitsvatest liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid, kui rikkumise lõpetamiseks
puuduvad muud tõhusad võimalused. Säte ei pane jälgimiskohustust infoühiskonna teenuse
osutajale ega sideteenuse osutajale, kuid vastava teabe saamisel on nad kohustatud veebiliidese
sisu eemaldama, selle blokeerima või sellele juurdepääsu piirama või veebiliidesele
juurdepääsul kuvama selgesõnalise hoiatuse tarbijatele.
Analoogne õigus veebilehe blokeerimiseks on hasartmänguseaduses antud Maksu- ja
Tolliametile, et piirata juurdepääsu ebaseaduslikule kaughasartmängule. Kuna tegemist on isiku
õigusi oluliselt piirava meetmega, siis võimaldatakse CPC määruse rakendamisel kõnealuse
meetme kasutamist vaid TTJA-l. Teised CPC määruse rakendamisel pädevad asutused saavad
vajaduse korral koostöö korras taotleda TTJA-lt korralduse andmist veebiliidesele juurdepääsu
piiramiseks, kusjuures TTJA otsustada jääb selle meetme kasutamise vajadus ja põhjendatus.
TTJA saab täpsustada juhenditega järelevalve korralduse protseduure, näiteks kuidas tehniliselt
korraldada veebiliidesele juurdepääsu tõkestamine või tarbijatele selgesõnalise hoiatuse
kuvamine veebiliidesele juurdepääsul.
Meetme kasutamine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne ning selle kasutamine on
võimalik vaid juhul, kui korrarikkumise lõpetamiseks puuduvad muud võimalused ja esineb
tarbijate kollektiivsete huvide kahjustamise oluline oht. Esmalt peab TTJA võimalusel
pöörduma kaupleja enda poole, kohustades teda lõpetama korrarikkumine. Juhul, kui kaupleja
poole pöördumisega ei õnnestu korrarikkumist lõpetada, võib pädev asutus rikkumise
lõpetamiseks pöörduda infoühiskonna teenuse osutaja poole infoühiskonna teenuse seaduse §
9 ja 10 alusel, mille kohaselt peaks infoühiskonna teenuse osutaja, saades teada, et
järelevalveasutus on andnud korralduse teave kõrvaldada, kõrvaldama kohe vastava talletatud
teabe või osa sellest või tõkestama sellele juurdepääsu. Kui infoühiskonna teenuse osutaja
pädeva asutuse taotlusele ei reageeri või kui infoühiskonnateenuse pakkuja asub väljaspool
Eestit, võib internetiühendust pakkuva elektroonilise side ettevõtjale teha ettekirjutuse
veebiliidesele juurdepääsu piiramiseks. Näiteks kui e-kaupleja järjepidevalt ei täida oma
kohustust tarnida tellitud kaupu tarbijatele, ei tagasta tarbijatelt saadud ettemakseid, ei ole
5
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52016SC0164
14
tarbijatele kättesaadav ega lahenda nende probleeme, siis sellise tegevuse tagajärjel võivad
olulist kahju kannatada sajad tarbijad. Kui e-kaupleja ei täida talle antud korraldust rikkumine
lõpetada või kui e-kaupleja ei ole pädevale asutusele kättesaadav või kaupleja isikut ei ole
võimalik tuvastada, on e-kaupleja veebilehele juurdepääsu takistamine ainus võimalus
korrarikkumise lõpetamiseks ja tarbijatele edasise kahju tekkimise ärahoidmiseks.
Eesti maatunnusega .ee domeeninimesid haldav organisatsioon on Eesti Interneti Sihtasutus
(edaspidi EIS), kelle ülesandeks on Eesti maatunnusega ja Eestiga seotud tipptaseme
domeeninimede haldamine. EIS on Eesti domeenide registriks.
Registripidajad on EIS-i poolt volitatud ja akrediteeritud ettevõtted või asutused, kes pakuvad
registreerimisteenuseid isikutele, kes soovivad domeeni registreerida. Domeeni võib
registreerida nii füüsiline kui juriidiline isik. Registripidaja on tavaliselt internetiteenuse ja
serveri majutusteenuse pakkuja. Volitatud registripidajaid on Eestis hetkel üle 40.
Kui TTJA pöördub EISi kui domeeniregistri poole domeeni kustutamise taotlusega, rakendab
EIS enda tavapärast kustutamismenetlust ja võimaldab TTJA-l soovi korral teostada domeeni
omanikuvahetust 30 päeva jooksul. Selle aja jooksul ei ole see domeen internetikasutajatele
kättesaadav ning TTJA saab domeeni enda nimele ümber registreerida. Selleks tuleb ametil
pöörduda .ee akrediteeritud registripidaja poole. Kui TTJA ei soovi domeeni omanikuvahetust
teostada, kustub domeen ära ja seda on võimalik isikutel vabalt registreerida.
Eelnõu § 1 punktis 19 muudetakse TKS §-i 63 (kontrolltehing) sõnastust. Muudatus tuleneb
CPC määruse miinimumpädevuste ülevõtmisest, mis on vajalikud CPC määruse rakendamise
kontekstis ja millega antakse TTJA-le kontrolltehingu tegemiseks täiendavad õigused
tulenevalt CPC määruse artiklist 9.
CPC määruse art 9 lõike 3 punktis d) nähakse ette, et pädeval asutusel peab olema õigus osta
tooteid ja teenuseid kontrollostudena, vajaduse korral variisikuna, et avastada määrusega
hõlmatud rikkumisi ning koguda tõendeid, sealhulgas õigus kaupu ja teenuseid kontrollida ning
jälgida, uurida, demonteerida ja katsetada.
Kehtiv TKS välistab variisiku kasutamise kontrollostu tegemisel – TKS § 63 lg 2 ütleb
sõnaselgelt, et „kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo
toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu
tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut,
kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 751 ja 754–757
tähenduses.“
Varjatud kontrolltehingu tegemise õigus on eelnõu koostajate hinnangul TTJA-le vajalik
seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kuivõrd riiklik järelevalve peab liikuma ajaga
kaasas ja järelevalve peab toimuma ka digitaalses keskkonnas.
Sidevahendite abil, sealhulgas veebikeskkonnas lepingute sõlmimisel on kauplejatele seatud
mitmeid kohustusi, nt kohustus esitada lepingueelset teavet, anda kirjalik kinnitus lepingu
sõlmimise kohta, tarnida kaup tarbijale vähemalt 30 päeva jooksul, kohustus võimaldada
tarbijatel lepingust taganeda 14 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Järelevalve nende
nõuete täitmise üle digitaalses keskkonnas tähendab uusi väljakutseid ka järelevalveasutustele,
kuna veebikeskkonnas toimuva rikkumise tagajärjed mõjutavad samaaegselt väga paljusid
tarbijaid. Eelpool loetletud kohustuste täitmist ei saa kontrollida muul moel kui
15
kontrolltehinguga. CPC määruse kohaselt on kontrolltehingu eesmärgiks tuvastada
korrarikkumine või selle puudumine. Kontrolltehingu käigus saadav teave peab olema
kasutatav tõendina nii riikliku järelevalve raames ettekirjutuse tegemisel ja sunniraha
rakendamisel kui ka väärteomenetluses karistuse määramisel.
Kontrolltehinguga ei koguta andmeid kaupleja ja tema käitumise kohta varjatult, vaid
kontrollitakse kaupleja tegevust, kes avalikult pakub kaupu või teenuseid ja avaldab
valmisolekut tehingu tegemiseks tarbijaga. Kontrolltehingu käigus fikseeritakse kaupleja
käitumine tehingu ettevalmistamisel või siis lepingu täitmise etapis. Kaupleja peab
tarbijalepingute sõlmimisele kehtestatud nõudeid järgima alati ja iga tarbijaga lepingut
sõlmides. Kontrolltehingu tegemisel käitub pädeva asutuse ametnik kui keskmine tarbija,
mistõttu ei saa kontrolltehingut pidada kaupleja õigustesse intensiivselt sekkuvaks meetmeks.
Võrreldes kontrolltehingu kehtiva regulatsiooniga võimaldatakse kontrolltehingut tegeval
ametiisikul kasutada kontrolltehingu tegemisel väljamõeldud nime või kaasata kontrolltehingu
tegemisse avaliku korra eest mittevastutav isik. Tavalises jaekaubanduses tehingut tehes ei esita
tarbija enda kohta kauplejale andmeid. Kontrolltehingu tegemisel tavapärases jaekaubanduses
ei pea seda tegema ka pädeva asutuse ametnik. Üha enam tehakse aga tänapäeval tehinguid
digitaalses keskkonnas e-poodides ja platvormide kaudu. Sageli on veebiplatvormidele
juurdepääsuks vajalik konto tegemine või esmase tagatise andmine. Kui sellises olukorras peab
kontrolltehingut teostav ametnik avaldama oma isiklikud andmed ja on seeläbi kauplejale
äratuntav, ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki ega teostada tõhusat järelevalvet.
CPC määruses on küll kasutatud terminit „kontrollost“, kuid määrusega hõlmatud rikkumised
võivad olla seotud ka tehingu tegemise, tehingu täitmise või tehingu ülesütlemise nõuete
täitmise kontrollimisega. CPC määruse kontekstis on kontrolltehing suunatud eelkõige tehingu
tegemise nõuete kontrollimisele, kuigi e-kaubanduse puhul võib see olla vajalik ka tehingu
esemeks oleva asja nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Näiteks sidevahendi abil sõlmitud
lepingu puhul lepingust taganemisõiguse võimaldamist saab kontrollida vaid pärast lepingu
sõlmimist. Lepingu sõlmimiseks on vaja sisestada ostja nimi ja aadress. Et kontrolltehingut
tegev ametnik ei oleks kauplejale äratuntav, peab ta saama kasutada andmeid, mida ei oleks
võimalik seostada pädeva asutuse ja ametniku isikuga.
Kontrolltehingu käigus ei pea alati jõudma tehingu tegemiseni, vaid see võib lõppeda enne
lepingu sõlmimist. Näiteks tarbijakrediidilepingu sõlmimisele kehtestatud nõuete täitmise
kontrollimisel on võimalik kontrolltehingu raames kontrollida tarbijale lepingueelse teabe
edastamist ja tema krediidivõimelisuse hindamist ning seejärel kontrolltehing lõpetada enne
krediidilepingu sõlmimist.
Pädevatel asutustel on õigus kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida ja katsetada
ning jälgida kontrolltehingu käigus teenuse osutamist. Kontrolltehingu tegemisega seonduvate
kulude katmine on reguleeritud KorS §-s 83. Kui kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja
ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, hüvitab pädev asutus selle maksumuse.
Kui vallasasja läbivaatamise käigus selgub, et vallasasi ei vasta õigusaktides kehtestatud
nõuetele, võib pädev asutus vallasasja maksumust mitte hüvitada.
Kontrolltehinguga kaasnevaks probleemiks on riikliku järelevalve ja süüteomenetluse
eristamine. Kuna väärteomenetlus ei tunne kontrolltehingu regulatsiooni, siis on kontrolltehing
üksnes riikliku järelevalve meede, mille tulemuseks saab olla vaid ettekirjutus ning sunniraha
rakendamine. Siiski võivad ka riikliku järelevalve käigus kogutud tõendid viia
16
väärteomenetluseni, kuid kontrolltehingu probleemiks on tema süüteo matkimise laadne
olemus. Kohtupraktikas on leitud, et matkimisele allutatud süüteod jäävad olemuslikult
peaaegu alati katsestaadiumisse ja põhimõtteliselt võib väita, et sama kehtib ka kontrolltehingu
käigus toimepandud väärteole. Väärteo katse ei ole aga üldjuhul karistatav (KarS § 251)
CPC määruse kohaselt peavad pädevatele asutustele tagatud uurimisõiguste kasutamisel
kogutud tõendid olema vajadusel kasutatavad ka karistuste määramisel.
Eelnõu §1 punktis 20 muudetakse TKS § 64 lõiget 3 ja vastavalt haldusmenetluse seadusele
võimaldatakse ettekirjutuse puhul ka selle elektroonilist kättetoimetamist. Muudatuse vajadus
tuleneb õiguskorra ajakohastamisest ning ei ole seotud CPC määruse rakendamisega.
Eelnõu § 1 punktis 21 muudetakse TKS § 65 lõikes 2 esitatud viiteid võlaõigusseadusele.
Muudatuse vajadus tuleneb riikliku järelevalve korraldamise korrastamisest, kuid on kaudselt
seotud ka CPC määruse rakendamisega. CPC määrusega on hõlmatud direktiiv 2014/92/EL
maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole
juurdepääsu kohta. Nimetatud direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud võlaõigusseaduse ja
makseasutuste ja e-raha asutuste seadusega ning järelevalve pädevus on Finantsinspektsioonil
ja TTJA-l.
VÕS § 7114 sätestatakse nõue, et krediidiasutuste poolt põhimakseteenuste eest võetav tasu
peab olema mõistlik, arvestades elanike sissetuleku taset ja krediidiasutuste poolt
maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmist suurust Eestis.
Põhimakseteenusteks on konto avamine ja hoidmine, kontole raha paigutamine ja sularaha
väljavõtmine, arvete ja maksude tasumine otsekorraldusega, tasumine kaardiga.
Hetkel on muudetava sätte alusel krediidiasutuste põhimakseteenuste eest võetavate tasude
mõistlikkuse üle järelevalve teostamine TTJA ülesanne. Kuigi TTJA ülesandeks on
tarbijaõiguste jõustamine ja tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmine, siis ühegi muu teenuse
või kauba eest võetava tasu suuruse mõistlikkust amet ei hinda.
Samas on krediidi- ja makseasutused Finantsinspektsiooni järelevalve subjektid, kelle tegevuse
üle teostatakse riiklikku järelevalvet. Finantsinspektsiooni järelevalvega on hõlmatud kõik
riikliku finantsjärelevalve subjektid sh krediidiasutused, kellel on kohustus pakkuda
põhimaksekontot ja sellega seotud teenuseid. Finantsinspektsiooni ülesandeks on tagada
finantssüsteemi stabiilsus, usaldusväärsus ja läbipaistvus, mille osaks peaks olema ka
järelevalvesubjektide hindade läbipaistvus ja mõistlikkus.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kogus teavet direktiivi 2014/92/EL kõnealuse
sätte rakendamise praktika kohta ka teistelt liikmesriikidelt ja 14 liikmesriigi (UK, CY, NL, PL,
AT, LV, LT, EL, DE, FI, IE, SE, CZ, HR) kohta saadud info kohaselt oli nendes riikides
pädevaks asutuseks kas finantsjärelevalve asutus, keskpank või rahandusministeerium.
VÕS § 7215 sätestab makseteenuse üleviimise eest võetavate tasude piirangud. Nimetatud
paragrahvi lõike 1 kohaselt tuleb makseteenuse üleviimisel esitada asjakohane teave tarbijale
tasuta. Sama paragrahvi lõiked 2, 3 ja 4 reguleerivad tasude võtmist endise ja uue makseteenuse
osutaja vahel, tasude määramist makseteenuse lepingu lõppemise korral ning makseteenuse
üleviimisega seotud teenuse eest võetava tasu kujunemist. VÕS § 7215 lõigete 2-4 osas tarbijate
kollektiivsete huvide tagamiseks TTJA poolt riikliku järelevalve teostamine makseteenuse
üleviimisega seotud tasude kujunemise osas ei ole mõistlik. Makseteenuse osutajate võetavate
17
tasude asjakohasus ja vastavus nende tegelikele kuludele peaks kuuluma Finantsinspektsiooni
järelevalve alla makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse alusel.
Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamise eesmärgiks oli tõhustada
riiklikku järelevalvet kahe ühineva ameti teostatavate järelevalvevaldkondade üle ning tagada
asutuse jätkusuutlikkus. Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamine lähtus
riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites,
ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine.
Riikliku järelevalve korrastatuse ning ülesannete dubleerimise vältimise eesmärgil kaotatakse
TTJA ülesannete seast järelevalve krediidiasutuste põhimakseteenuste eest võetavate ning
maksekonto üleviimisega seotud tasude üle. Selline ülesanne jääb selguse ja mõistliku riikliku
ressursikasutuse huvides edaspidi Finantsinspektsioonile, kellel on ülesanne tagada
makseteenuste tasude võrreldavus ja kes omab vajalikke andmeid põhimakseteenuste tasude
mõistlikkuse hindamiseks, lähtudes sätestatud kriteeriumitest.
Finantsinspektsioon teostab riiklikku finantsjärelevalvet finantssektori usaldusväärsuse ja
läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Nii krediidi- kui
makseasutused on finantsjärelevalve subjektideks, peavad tegutsemiseks omama
Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba ning neil on aruandluskohustus. Finantssektorit
reguleerivate eriseaduste ja finantsinspektsiooni seaduse alusel on Finantsinspektsioonil
finantsjärelevalve teostamiseks vajalikud õigused.
Tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks on TTAJ-l VÕS §-i 73313 ja
TKS § 65 lõike 3 alusel võimalik pöörduda hagiga maakohtusse ja nõuda kauplejalt tarbijate
õiguste rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist.
Käesolev muudatus on seotud eelnõu §-ga 5, kus asjakohase sättega täiendatakse makseasutuste
ja e-raha asutuste seadust, milles sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamine on
Finantsinspektsiooni ülesanne.
Eelnõu § 1 punktis 22 täiendatakse TKS-i §-ga 651 ja sätestatakse võimalus kauplejapoolse
kohustuse võtmiseks lõpetada rikkumine ja heastada rikkumisega tekitatud kahju tarbijatele.
Muudatus tuleneb CPC määruse miinimumpädevuste ülevõtmisest, mis on vajalikud CPC
määruse rakendamise kontekstis ja millega antakse TTJA-le täiendavad õigused tulenevalt
CPC määruse artiklist 9.
Sätte eesmärk on võimaldada CPC määruse art 9 lg 4 punktides b) ja c) kehtestatud õiguse
kasutamist:
b) õigus püüda saavutada, et määrusega hõlmatud rikkumise eest vastutav kaupleja võtab
kohustuse rikkumine lõpetada, või õigus nõustuda kaupleja kohustuse võtmisega;
c) õigus saada kauplejalt kaupleja algatusel olukorra heastamiseks täiendavate
kohustuste võtmist tarbijate kasuks, kellele on väidetavast määruse rikkumisest tekkinud
kahju, või kui see on asjakohane, püüda saavutada, et kaupleja võtaks kohustuse, mis
pakuks nimetatud rikkumisest mõjutatud tarbijatele piisavaid õiguskaitsevahendeid.
Hetkel on TTJA-l õigus tarbijate kollektiivseid huve kahjustavate tegevuste korral teha
kauplejale ettekirjutus, pöörduda kohtusse nõudega tarbijate huve kahjustava tegevuse
lõpetamiseks või võtta ettevõtja vastutusele ja määrata talle rahatrahv (TKS § 64-65 ja § 68-
74). Nendele sammudele eelnev tegevus ei ole õigusakti tasandil täpselt reguleeritud , kuid on
vajalik CPC määruse rakendamiseks.
18
Kavandatava muudatusega antakse kauplejale, kelle tegevuses on tarbijate huve kaitsvates
õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise tunnused ning kellele TTJA kavatseb teha rikkumise
lõpetamist nõudva ettekirjutuse, võimalus esitada TTJA-le ettepanek kohustuste võtmiseks, mis
on suunatud selle kaupleja tegevusest tuleneva rikkumise lõpetamisele ja rikkumise tagajärjel
tarbijatele tekitatud kahju heastamisele.
TTJA halduspraktika kohaselt, kui amet on järelevalvemenetluse käigus jõudnud seisukohale,
et kaupleja tegevuses esinevad tarbijate kaitseks sätestatud nõuete rikkumise tunnused, koostab
amet menetluse järelduste kohta märgukirja (andes kaupleja tegevusele õigusliku hinnangu),
ning saadab selle vastavale kauplejale. Eelnimetatud märgukirja eesmärgiks on teavitada
kauplejat, et tema tegevus ei ole kooskõlas tarbijaõigusega, mistõttu võib sellele järgneda
ettekirjutusega korrarikkumise lõpetamise kohustuse panemine. Seega, kui kaupleja saab teada,
et ameti hinnangul on tema tegevus vastuolus tarbijate kaitseks õigusaktides sätestatud
nõuetega, siis on tal võimalus pakkuda omalt poolt meetmeid ja võtta endale kohustus teatud
viisil käitumiseks, et lõpetada rikkumine ja kõrvaldada selle mõju, pakkudes rikkumisest
mõjutatud tarbijatele piisavaid õiguskaitsevahendeid neile tekitatud kahju heastamiseks.
Olenevalt asjaoludest võivad piisavaks õiguskaitsevahendiks olla parandustööd, hinna
alandamine, asja asendamine, kauba või teenuse eest tasutud hinna hüvitamine või lepingu
lõpetamine. Olukorras, kus rikkumise tagajärjel on tarbijad kannatanud kahju, on olukorra
heastamine tarbijatele kasulikum kui rikkumise eest ettevõtja karistamine.
Kaupleja taotlus kohustuste võtmiseks peab olema piisavalt üksikasjalik, et oleks võimalik
hinnata kohustuste sobivust ja nende heastavat mõju kahju kannatanud tarbijatele. Kaupleja
võetavate kohustuste tulemuslikkuse ja sobivuse osas võib amet konsulteerida vabatahtlike
tarbijaühenduste ja teiste asjaomaste isikutega. TTJA ja kaupleja koostöös leitud lahendus
rikkumise lõpetamiseks ja selle mõju heastamiseks on meetmena tarbijate huvide kaitseks sobivam
lahendus, kui ameti poolt tehtud ettekirjutus kohustusega rikkumine lõpetada või väärteo eest
ettevõtja karistamine.
Kui TTJA nõustub kaupleja pakutud kohustustega, siis võib ta otsusega muuta need kohustused
kauplejale siduvaks ning haldusmenetluse sellega ka lõpetada või siis lõpetada väärteomenetluse.
TTJA kehtestab kohustused kaupleja suhtes tähtajalisena, seejuures peab kaupleja TTJA poolt ette
nähtud aegadel, näiteks perioodiliselt, kohustuste täitmisest teavitama. Teavitamise aeg ja võimalik
perioodilisus sõltub iga juhtumi asjaoludest ja kohustuste kehtivusaja pikkusest ning see määratakse
TTJA otsuses. Sarnaselt ettekirjutustega võib amet oma veebilehel avaldada kaupleja võetud
kohustused.
Kaupleja võetud kohustuste heakskiitmise tulemusena lõpetatud menetlust võib TTJA uuesti
alustada, kui asjaolud, millel menetluse lõpetamine põhineb, on olulisel määral muutunud või kui
kaupleja tegevus on vastuolus võetud kohustustega või kui otsus tehti kaupleja esitatud ebatäieliku,
ebaõige või eksitava teabe alusel.
Eelnõu § 1 punktides 23 ja 24 muudetakse ja täiendatakse TKS §-i 67. Muudatuse vajaduse
tingib CPC määruse rakendamine. Vastava muudatusega ajakohastatakse ELi määruse viidet.
Muudatus tuleneb asjaolust, et uue CPC määruse (nr 2017/2394).rakendumisel alates 17.
jaanuarist 2020 muutub kehtetuks tarbijakaitsealase koostöö määrus nr 2006/2004.
19
Lisaks sätestatakse põhimõte, et teise liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel viib TTJA läbi
vajalikud menetlustoimingud CPC määrusega hõlmatud rikkumise tuvastamiseks ja
lõpetamiseks.
Muudatuse vajadus tuleneb CPC määruse artiklitest 11 ja 12, mille kohaselt on TTJA-l teise
liikmesriigi pädeva asutuse taotluse alusel kohustus viia läbi uurimistoiminguid, et koguda
tõendeid rikkumise tuvastamiseks või siis viia läbi toimingud teise liikmesriigi pädeva asutuse
poolt tuvastatud rikkumise lõpetamiseks.
Eelnõu § 1 punktis 25 muudetakse TKS §-i 70 ja suurendatakse ebaausa kauplemisvõtte
kasutamise keelu rikkumise eest määratava karistuse ülempiiri 32-lt tuhandelt 50 tuhande
euroni. Muudatus on seotud CPC määruse rakendamisega. Määruse art 9 lg 4 sätestab, et
tarbijaõiguse täitmise tagamiseks määratavad karistused, nt trahvid või perioodilised
karistusmaksed, peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Komisjon on tarbijaõiguse ajakohastamise direktiivi ettepaneku mõjuhinnangus välja toonud,
et tarbijaõiguse rikkumise eest määratavad karistused on liikmesriikides väga erinevad ja
näiteks ühe ja sama ebaausa kauplemisvõtte kasutamise eest määratav rahatrahv võib olla 3800
eurost kuni 600 000 euroni. Eestis on hetkel kehtiva TKSi alusel trahvimäära ülempiiriks 32 000
eurot.
Ebaausa kauplemisvõtte kasutamise eest määratava trahvimäära ülempiiri tõstmisega
ühtlustatakse trahvimäär samasisulise rikkumise eest reklaamiseaduses sätestatud
trahvimääraga.
Reklaamiseaduse § 35 näeb ette reklaami nõuete rikkumise eest juriidilisele isikule rahatrahvi
kuni 50 000 eurot. Reklaamiseadus keelab eksitava reklaami kasutamise. Ebaausa
kauplemisvõtte regulatsiooni kohaselt on keelatud igasuguste eksitavate kauplemisvõtete
kasutamine, sealhulgas ka eksitav reklaam, mistõttu on mõistlik sarnaste rikkumiste eest
määratavad karistused ühtlustada. Seetõttu nähakse ette trahvimäära suurendamine ebaausa
kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumise eest, ühtlustades selle reklaamiseaduses
kehtestatud vastava trahvimääraga.
Eelnõu § 1 punktis 26 muudetakse TKS §-i 721 . Muudatuse vajadus tuleneb riikliku järelevalve
korraldamise korrastamisest ning ei ole otseselt seotud CPC määruse rakendamisega.
Muudatus on seotud käesoleva eelnõu § 1 punktis 21 ettenähtud muudatusega ning asjaoluga,
et kehtivas sõnastuses ei ole väärteoskoosseisu pealkiri vastavuses selle sisuga. TKS § 721 lg 1
sätestab karistuse VÕS §-des 7101 ja 7114 sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele
esitatud nõuete rikkumise eest. VÕS § 7101 sätestab makseteenuse lepingu sõlmimise kohustuse
ja sellega seotud tingimused. Näiteks krediidiasutus ei või põhjendamatult keelduda
põhimakselepingu sõlmimisest tarbijaga ja peab keeldumist tarbijale kirjalikult põhjendama.
Samuti on selles paragrahvis sätestatud nõue esitada tarbijale teavet teenuse tingimuste kohta.
Nimetatud paragrahv ei sisalda nõudeid maksekontoga seotud tasude võrreldavuse ega
makseteenuse üleviimise kohta.
VÕS §-s 7114 sätestatakse üldiste kriteeriumite alusel piirangud põhimakseteenuste eest
võetavatele tasudele ja sätestatakse, et võetav tasu peab olema mõistlik. Kuna tegemist ei ole
üheselt selge ja konkreetse nõudega, ei peaks sellise nõude rikkumine olema kohtuvälises
menetluses TTJA poolt karistatav. Kui tarbijate pöördumised viitavad kõrgetele hindadele ja
20
TTJA hinnangul võib olla tegemist põhimakseteenuste eest võetavate tasude mõistlikkuse
nõude eiramisega on TTJA-l võimalik nõuda rikkumise lõpetamist kohtu kaudu TKS § 65 lg 3
alusel.
Eelnõu § 1 punktis 27 muudetakse TKS § 723 lõikes 1 viiteid võlaõigusseaduse sätetele ja
väärteokoosseisust jäetakse välja viited võlaõigusseaduse § 7215 lõigetele 2−4, mis käsitlevad
makseteenuse üleviimise eest teiselt makseteenuse osutajalt tasu võtmist ja makseteenuse
üleviimise eest võetavate tasude piiranguid.
Muudatus on seotud järelevalve ja kohtuvälise menetleja pädevuse korrastamisega. TTJA
pädevusse ei peaks kuuluma makseteenuse üleviimise eest võetavate tasude kujundamisele
seatud nõuete rikkumisega seotud väärteod, kuna tegemist ei ole üheselt selge ja konkreetse
nõudega. Tarbijate kollektiivsetes huvides on TTJA-l võimalik vajadusel pöörduda hagiga
kohtusse. Muudatus seondub muudatusettepanekuga punktis 21.
3.2.Elektroonilise side seaduse muutmine (eelnõu § 2)
Elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 11 punktis 3 toodud ametite loetellu lisatakse
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Muudatuse vajaduse tingib CPC määruse
rakendamine.
CPC määruse art 9 lg 3 punkt b sätestab, et miinimumina peab liikmesriigi pädeval asutusel
olema järgmine uurimisõigus: „õigus nõuda oma liikmesriigi igalt ametiasutuselt, organilt ja
ametilt ja igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult asjakohase, mis tahes vormis või vormingus
teabe, andmete või dokumentide esitamist, olenemata nende talletamiseks kasutatavast
andmekandjast või kohast, eesmärgiga tuvastada, kas on esinenud või esineb käesoleva
määrusega hõlmatud rikkumine, ja eesmärgiga teha kindlaks sellise rikkumise üksikasjad,
sealhulgas jälgida finants- ja andmevoogusid, teha kindlaks finants- ja andmevoogudega seotud
isikuid ning selgitada välja teavet pangakontode kohta ja veebisaitide omanikke;“
Eeltoodud õiguse sätestamiseks muudetakse elektroonilise side seadust eesmärgiga kohustada
teenuse osutajaid avaldama TTJA-le teavet, mis on vajalik üldkasutatava elektroonilise side
võrgus identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks. Muudatus on seotud
eelnõu § 1 punktis 18 tehtud muudatusega.
Samal eesmärgil muudetakse eelnõu §-s 9 ka väärteomenetluse seadustiku § 312 lõiget 1.
3.3. Krediidiasutuste seaduse muutmine (eelnõu § 3)
Krediidiasutuste seaduse §-i 88 täiendatakse lõikega 44 ja sätestatakse krediidiasutuse
kohustus avaldada pangasaladusena käsitletavat teavet ka TTJA-le. Muudatuse vajaduse
tingib CPC määruse rakendamine.
CPC määruse art 9 lg 3 punkt b sätestab, et miinimumina peab liikmesriigil olema järgmine
uurimisõigus: „õigus nõuda oma liikmesriigi igalt ametiasutuselt, organilt ja ametilt ja igalt
füüsiliselt või juriidiliselt isikult asjakohase, mis tahes vormis või vormingus teabe, andmete
või dokumentide esitamist, olenemata nende talletamiseks kasutatavast andmekandjast või
kohast, eesmärgiga tuvastada, kas on esinenud või esineb käesoleva määrusega hõlmatud
rikkumine, ja eesmärgiga teha kindlaks sellise rikkumise üksikasjad, sealhulgas jälgida finants-
21
ja andmevoogusid, teha kindlaks finants- ja andmevoogudega seotud isikuid ning selgitada
välja teavet pangakontode kohta ja veebisaitide omanikke;“
Eelnõu §-s 3 muudetakse krediidiasutuste seadust seoses TTJA-le CPC määrusest tuleneva
õigusega küsida pankadelt isiku kontoga seonduvat teavet, mis kvalifitseerub pangasaladuse
alla.
3.4. Lennundusseaduse muutmine (eelnõu § 4)
Eelnõu §-s 4 muudetakse lennundusseadust eesmärgiga tagada tõhus riiklik järelevalve
Euroopa Parlamendi ja nõukogu kolme määruse täitmise üle, mis on hõlmatud CPC määrusega
ja mis käsitlevad puudega ja liikumispuudega isikute õigusi lennureisil6, lennureisija õigusi
lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise korral7 ja lennuteenuse hinnakujunduse
läbipaistvust8. Lennundusseadust täiendatakse väärteokoosseisudega eelpool nimetatud
määrustest tulenevate nõuete või kohustuste rikkumise eest.
Muudatuste puhul on silmas peetud järelevalve korraldust ka CPC määrusega hõlmatud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste tagamiseks, mis käsitlevad bussisõitjate õigusi9,
rongireisijate õigusi10 ja meritsi reisijate õigusi11.
Bussisõitjate ja meritsi reisijate õiguste kaitseks kehtestatud EL õigusaktide täitmise üle
järelevalve teostajaks on TTJA. Seoses Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
ühendamisega anti rongireisijate õiguste kaitseks kehtestatud EL määruse täitmise üle
järelevalve teostamise ülesanne Maanteeametile.
Lennundusseaduse §-st 586 jäetakse välja tekstiosa „tarbijakaitseseaduses sätestatud alustel ja
korras“. Vastavalt lennundusseadusele on TTJA ülesandeks tagada kolme lennureisimist
käsitleva EL määruse rakendamine, kuid seaduses sisuliselt puuduvad täitmise tagamise alused
ja kord. Lennundusseaduse §-s 586 on sätestatud, et määruse nr 1008/2008 lennuteenuste
osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta IV peatükis kehtestatud hinnakujunduse
läbipaistvuse nõuete täitmine tagatakse tarbijakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
Eelnõus jäetakse §-st 586välja viide tarbijakaitseseadusele ja kõigi kolme lennuteenuse
osutamist käsitleva määruse rakendamiseks vajalikud alused ja kord sätestatakse
lennundusseaduses.
Lennundusseaduse §-s 601 täpsustatakse TTJA pädevust riikliku järelevalve teostajana
järgmistes EL õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle:
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta
lennureisi puhul,
7
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele
lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi
kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91
8
Euoopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate
ühiseeskirjade kohta..
9
Euroopa Parlamendi Ja nõukogu määrus (EÜ) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega
muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate
õigusi ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004
22
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1007/2006 sätestatud
puudega ja liikumispuudega isikute õiguste järgimise üle Eesti territooriumil
asuvates lennujaamades ja seoses sealt väljuvate ning sinna saabuvate
lendudega;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 261/2004 sätestatud
lennureisist mahajätmise ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise
korral hüvitise ja abi andmise nõuete täitmise üle;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 kehtestatud
lennuteenuse hinnakujunduse läbipaistvuse nõuete täitmise üle.
Lennundusseaduse §-i 601, milles on sätestatud riikliku järelevalve pädevus, täiendatakse
lõikega 6 ja täpsustatakse TTJA riikliku järelevalve ülesande ulatust. TTJA-l on oma pädevuse
piires õiguse teha lennuettevõtjale ja lennujaama haldajale ettekirjutus EL määrustes sätestatud
nõuete rikkumise lõpetamiseks ja kohustuste täitmiseks. Ettekirjutusega ei lahendata
individuaalse tarbija ja vedaja vahelisest lepingust tulenevaid vaidlusi.
Kehtiva lennundusseaduse § 603 lõike 2 alusel on TTJA-l ettekirjutuse tegemise õigus vaid
lennureisist mahajätmise, lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral reisijatele
hüvitise maksmise ja abi osutamise nõudega. Samas ei ole antud ettekirjutuse tegemise õigust
rikkumiste lõpetamiseks, mis seonduvad liikumispuudega isikute õiguste mittejärgimise või
lennuteenuse hinnakujunduse läbipaistvuse nõuete mittetäitmisega.
Haldusmenetluse raames ei saa ettekirjutusega esitada nõuet igale konkreetsele reisijale
hüvitise maksmiseks või abi osutamiseks. Kui lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise
korral tekib reisijal ettenähtud kompensatsiooni saamise õigus, taotleb reisija seda esmalt
lennuvedajalt ja kui viimane keeldub hüvitise maksmisest, on reisijal võimalik nõudega
lennuvedaja vastu pöörduda vaidlusi kohtuvälise lahendamise üksuse või kohtu poole. Reisijal
on võimalik nõuda ka lennuvedaja poolt abi osutamata jätmisest reisijale tekitatud kahju
hüvitamist.
Ettekirjutusega saab TTJA näiteks kohustada lennuvedajat looma vajalikud skeemid reisijate
kaebuste lahendamiseks. Sarnasel põhimõttel on lahendatud ka bussi, laeva ja rongiga reisijate
õiguste tagamine.
Lennundusseadust täiendatakse §-dega 6049−6051 ning sätestatakse väärteokoosseisud puudega
või piiratud liikumisvõimega reisija vedamisest keeldumise või talle lennureisil abi osutamata
jätmise eest, lennuteenuse hinna avaldamise nõude rikkumise eest ja lennureisija teavitamata
jätmise või talle abi osutamata jätmise eest tühitatud või hilinenud reisi korral.
Eelnõu §-s 4 tehtud muudatused on seotud seaduse täiendamisega väärteokoosseisudega, mida
TTJA-l on võimalik rakendada juhul, kui on toimunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
asjakohastest määrustest tulenevate nõuete ja kohustuste rikkumine.
3.5. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine (eelnõu § 5)
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-i 63 (makseteenuse ja e-raha teenuse osutamisele
esitatavad nõuded) täiendatakse lõikega 11 ja sätestatakse nõue, et kui krediidiasutus võtab
põhimakseteenuste eest tasu, peab tasu olema mõistlik, arvestades Eesti elanike sissetuleku
taset ja krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude
keskmist suurust Eestis.
23
Muudatuse vajadus tuleneb riikliku järelevalve korraldamise korrastamisest ning ei ole otseselt
seotud CPC määruse rakendamisega.
Hetkel on krediidiasutuste põhimakseteenuste eest võetavate tasude mõistlikkuse üle
järelevalve teostamine TTJA ülesanne. Samas teostab krediidiasutuste üle riiklikku järelevalvet
Finantsinspektsioon. Riikliku järelevalve korrastatuse ning Finantsinspektsiooni järelevalve
alla kuuluvate subjektide tegevuse üle dubleeriva järelevalve vältimise eesmärgil kaotatakse
TTJA ülesannete seast järelevalve krediidiasutuste põhimakseteenuste eest võetavate tasude
üle. Selline ülesanne jääb selguse ja mõistliku riikliku ressursikasutuse huvides edaspidi
Finantsinspektsioonile.
Käesolev muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 21, kus vastav kohustus kustutatakse
tarbijakaitseseadusest, mille järgimise üle teostab järelevalvet TTJA.
3.6. Toiduseaduse muutmine (eelnõu § 6)
Toiduseaduse muutmine ei ole otseselt seotud CPC määruse rakendamisega. Toiduseaduse muudatuse
eesmärgiks on välistada dubleeriv järelevalve ja tunnistada kehtetuks sätted, mis näevad ette riikliku
järelevalve ülesande TTJA-le toiduseaduse alusel. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
ühendamisel oli üheks eesmärgiks toote ohutuse ja toote nõuetele vastavuse alase kompetentsi
loomine ametis ja turujärelevalve optimeerimine ning dubleerimise vähendamine. Toidu
valdkonnas teostab toiduseaduse alusel riiklikku järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet kõigis
toidu käitlemise valdkondades, sealhulgas ka jaekaubanduses. Veterinaar- ja Toiduametisse on
koondunud kogu toidualase regulatsiooniga seonduv kompetents. Toidu ühes
käitlemisvaldkonnas, jaekaubanduses, toidualase järelevalve dubleerimine TTJA poolt ei ole
otstarbekas.
3.7.Turismiseaduse muutmine (eelnõu § 7)
Turismiseaduse muudatus ei ole seotud CPC määruse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse
turismiseaduse § 6 punkti 6 ja täiendatakse punktiga 7.
Muudatuse eesmärk on lihtsustada ettevõtjate tegevust seotud reisikorraldusteenuste
tegevusalal (§ 6 p 6) tegutsemisel. Kehtiva redaktsiooni kohaselt ei eristata reisiettevõtja
tegevusalades seotud reisikorraldusteenuseid pakkuva ettevõtja puhul seda, kas reisiteenuseid
osutatakse Eestis või väljaspool Eestit ning tegevusalal tegutsemise puhul on seatud kõigile
ettevõtjaile minimaalse tagatise suuruseks 13 000 € (TurS § 151 lg 4). Eelnõuga lihtsustatakse
tagatisega seonduvaid nõudeid seotud reisikorraldusteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele, kes
pakuvad üksnes Eestis osutatavaid reisiteenuseid – sellisel juhul võib ettevõtja tegelik tagatise
vajadus olla oluliselt väiksem kui kehtestatud miinimum. Edaspidi ei kehtiks Eesti-siseste
reisiteenuste pakkumisel tagatise minimaalne nõue, küll aga säilib üldine tagatisekohustus
tulenevalt TurS-i §-dest 15 ja 151. See tähendab, et ettevõtja tagatis peab olema piisav kõikide
TurS-ist tulenevate kohustuste täitmiseks võimaliku maksejõuetuse puhul, kuid täpsem
tagatisvajadus sõltub ettevõtja poolt reisijate ees võetud kohustuste ulatusest ja on niisiis iga
ettevõtja puhul erinev. Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse TurS-i § 6 punktis 6 nimetatud
seotud reisikorraldusteenuseid pakkuva reisiettevõtja tegevusala nimetust ning lisatakse eraldi
uus tegevusala nr 7 selleks puhuks, kus seotud reisikorraldusteenuste osaks olevaid
reisiteenuseid osutatakse vaid Eestis. Need ettevõtjad, kes on oma majandustegevusteates
(MTR-s) märkinud oma tegevusalaks tegevusala nr 6, ei pea muudatuse järgselt oma
24
majandustegevusteates uusi muudatusi tegema; tegevusala nimetus muudetakse MTR-s
registripidaja poolt. Need seotud reisikorraldusteenuste pakkujad, kelle poolt pakutavaid
teenuseid osutatakse üksnes Eestis, saavad MTR-s muuta oma tegevusala seniselt p-lt 6 uuele
p-le 7 ning vabanevad seeläbi minimaalse tagatise nõudest. Minimaalse tagatise kohustus jääb
edaspidi kehtima vaid tegevusalal nr 6. Mõlemal tegevusalal tegutsevad ettevõtjad saavad lisaks
tugineda TurS-i § 15 lg 5 ettenähtud eranditele tagatise kohustusest. Muudatusega kaasneb
MTR-i arendamise kulu orienteeruvalt 1000 euro ulatuses ning see kaetakse MKM-i eelarvest.
Muudatusel on positiivne mõju Eestis reisiteenuseid osutavatele ettevõtetele, kes pakuvad
reisijatele samaks reisiks erinevaid reisiteenuseid (nt reisibürood, vedajad, majutusettevõtted,
autorendiettevõtted, muud turismiteenuste pakkujad). 2018. a jaanuari alguse seisuga on MTR-
s registreeritud 98 seotud reisikorraldusteenuseid pakkuvat ettevõtjat. Täpsemalt ei ole võimalik
eristada, kui paljud neist pakuvad reisiteenuseid vaid Eesti-siseselt. Muudatus jõustub üldises
korras.
3.8.Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduse muudatus ei ole otseselt seotud CPC määruse rakendamisega, kuid puudutab
määruse kohaldamisalasse kuuluva tarbijate õiguste direktiivist 2011/83/EL tuleneva sätte
täpsustamist.
Eelnõuga tehakse ettepanek täpsustada võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 281 lõikes 3
sätestatut.
Kõnealusesse sättesse on võetud üle tarbija õiguste direktiivi 2011/83/EL artikkel 21, mis näeb
ette, et tarbija, kes võtab ettevõtjaga ühendust telefoni teel seoses temaga sõlmitud lepinguga,
ei pea telefonikõne eest maksma rohkem kui põhitariifi järgi. Kehtivas VÕS-i § 281 lõikes 3 on
sätestatud ettevõtjale keeld nõuda tarbijalt sellises olukorras täiendavat tasu.
Euroopa Komisjon on kontrollinud direktiivi ülevõtmist erinevates liikmesriikides ning toonud
välja vajaduse Eestis VÕS-i § 281 lõikes 3 sätestatut täpsustada. Komisjoni hinnangul on
oluline, et direktiivi ülevõtvas sättes sisalduks sõnaselge viide asjaolule, et tarbija ei pea
maksma rohkem kui põhitariifi järgi. Kuigi VÕS-i 281 lõiget 3 mõistlikult tõlgendades oleks
Eestis võimalik jõuda samasugusele tulemusele, nagu direktiiv ette näeb, ja Tarbijakaitseamet
oma töös on Eestis ka sellist praktikat juurutanud, on selle sätte tõlgendamisel siiski esinenud
vaidlusi eelkõige seoses tavatariifist kõrgema tasuga lühinumbrite kasutamisega. Seetõttu on
otsustatud selguse huvides sätet vastavalt Euroopa Komisjonilt saadud suunistele täpsustada.
Eelnõus nähakse ette, et kui ettevõtja võimaldab tarbijal lepinguga seotud teadete või
tahteavalduste edastamiseks või seoses muude lepingu täitmisega seotud asjaoludega endaga
ühendust võtta, helistades ettevõtja nimetatud telefonil, ei maksa tarbija telefonikõne eest
rohkem kui üksnes põhitariifijärgset tasu.
Selline piirang on üldine, põhitariifist suuremaid tasusid ei saa tarbijalt nõuda ei ettevõtja,
kellega tarbija telefoni teel ühendust võtab, ega telekommunikatsiooniteenuse osutaja. See säte
toimib koosmõjus kehtiva VÕS-i § 281 lõikega 4, mille kohaselt §-s 281 sätestatust tarbija
kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
25
Põhitariifi mõiste ei ole tarbija õiguste direktiivis defineeritud, kuid sellele on andnud
omapoolse tõlgenduse Euroopa Kohus lahendis C-568/1512. Euroopa Kohus selgitas, et mõiste
„põhitariif“ viitab tavakõne jaoks kehtestatud tariifile (p 20). Direktiivi 2011/83 artikli 21
konteksti analüüsides jõudis kohus järeldusele, et mõistega „põhitariif“ peetakse silmas
telefonikõne tavatariifi, ilma lisatasuta tarbijale (p 27). Kohus tõi välja, et taoline tõlgendus
väljendab samuti direktiivi 2011/83 eesmärki, mis on aidata kaasa kõrgetasemelisele
tarbijakaitsele, nagu sellele on viidatud direktiivi põhjendustes 3–5 ja 7 ning artiklis 1 (p 28).
Kui tõlgendada mõistet „põhitariif“ nii, et kauplejal on õigus arvestada suuremat tariifi kui tariif
kõne eest geograafilisele laua- või mobiiltelefoninumbrile, siis see hoiab tarbijaid tagasi
abitelefoniliini kasutamast, et saada sõlmitud lepinguga seotud teavet või teostada nende õigusi
eelkõige seoses garantii ja taganemisega (p 29). Kohtu lõppjäreldus oli, et mõistet „põhitariif“
tuleb tõlgendada nii, et tasu kõne eest, mis on seotud sõlmitud lepinguga ja mis on tehtud
kaupleja hallatud abitelefoniliinile, ei tohi olla suurem tavalisele geograafilisele laua- või
mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust. Kui sellest piirangust on kinni peetud, ei oma
tähtsust asjaolu, kas kaupleja teenib mittegeograafilist abitelefoniliini kasutades kasumit või
mitte.
Eestis on küsimus seoses tarbijalt telefonikõne eest täiendavate tasude nõudmisega tõusetunud
eelkõige tavatariifist kõrgema tasuga lühinumbrite kontekstis. Arvestades Euroopa Kohtu
seisukohti, ei ole selliste lühinumbrite kasutamine direktiivi artikliga 21 kooskõlas.
Kavandavate VÕS-i muudatuste tulemusel peaks see tulevikus olema ka seaduse teksti pinnalt
selgem.
Teine põhimõttelist laadi küsimus, mis Eestis seoses VÕS-i § 281 lõikes 3 ja direktiivi artiklis
21 sätestatuga tõusetus ja mis jõudis Riigikohtu kaudu välja ka Euroopa Kohtusse, seisnes
selles, kas lepingulise tarbija kanda võib jääda põhitariifist kõrgema tariifiga lühinumbri
kasutamisega seotud lisakulu, kui tarbija valis suhtlemiseks selle kanali, olgugi et talle pakuti
ka võimalust kasutada põhitariifiga numbrit.
Euroopa Kohus selgitas lahendis C-332/1713, et direktiivi 2011/83 artikli 21 esimest lõiku tuleb
tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui kaupleja võtab temaga lepingu sõlminud tarbijalt
põhitariifist kõrgemat hinda, juhul kui tarbija võtab temaga telefoni teel ühendust seoses
sõlmitud lepinguga, olenemata sellest, millisel kujul see kaupleja telefoninumbreid pakub (p
30). Seda tõlgendust ei muuda asjaolu, et kaupleja informeerib tarbijat arusaadaval ja lihtsalt
kättesaadaval viisil ka põhitariifiga telefoninumbri olemasolust. Nimelt ei vabasta selline
informeerimine kauplejat kohustusest mitte nõuda temaga lepingu sõlminud tarbijalt
põhitariifist kõrgemat hinda, kui tarbija võtab temaga telefoni teel ühendust seoses sõlmitud
lepinguga (p 31). Seda tõlgendust ei mõjuta ka asjaolu, et tarbija kasutab kauplejaga ühenduse
võtmiseks põhitariifist kõrgema tariifiga lühinumbrit omal vabal tahtel. Direktiivi 2011/83
12
Arvutivõrgus kättesaadav:
http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=188524&pageIndex=0&doclang=
ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=9569274
13
Arvutivõrgus kättesaadav:
http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=205665&pageIndex=0&doclang=
et&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=9569511
26
artiklite 21 ja 25 koostoimes tõlgendamisest tuleneb, et tarbija ei saa loobuda vabatahtlikult
õigustest, mis on talle selle direktiiviga antud, ja maksta kauplejaga telefoni teel ühenduse
võtmisel põhitariifist kõrgemat hinda (p 32).
3.9. Väärteomenetluse seadustiku muutmine (eelnõu § 8)
Eelnõuga muudetakse väärteomenetluse seaduse § 312 lõiget 1 ja täiendatakse ametite loetelu
TTJA-ga. Muudatuse vajaduse tingib CPC rakendamine.
CPC määruse art 9 lg 3 punkt b sätestab, et miinimumina peab liikmesriigil olema järgmine
uurimisõigus: „õigus nõuda oma liikmesriigi igalt ametiasutuselt, organilt ja ametilt ja igalt
füüsiliselt või juriidiliselt isikult asjakohase, mis tahes vormis või vormingus teabe, andmete
või dokumentide esitamist, olenemata nende talletamiseks kasutatavast andmekandjast või
kohast, eesmärgiga tuvastada, kas on esinenud või esineb käesoleva määrusega hõlmatud
rikkumine, ja eesmärgiga teha kindlaks sellise rikkumise üksikasjad, sealhulgas jälgida finants-
ja andmevoogusid, teha kindlaks finants- ja andmevoogudega seotud isikuid ning selgitada
välja teavet pangakontode kohta ja veebisaitide omanikke;“
Eeltoodud õiguse sätestamiseks muudetakse eelnõu §-s 2 elektroonilise side seadust eesmärgiga
kohustada teenuse osutajaid avaldama TTJA-le teavet, mis on vajalik üldkasutatava
elektroonilise side võrgus identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks.
Samal eesmärgil muudetakse antud juhul väärteomenetluse seadustiku § 312 lõiget 1 andes
TTJA-le õiguse väärteomenetluse raames nõuda andmeid sideettevõtjatelt.
3.10. Seaduse jõustumine (eelnõu § 10)
Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 10-13, 16-17 ja §-d 2−4 ja 9 jõustuvad 2020. aasta 17.
jaanuaril.
CPC määruse artiklist 42 tulenevalt kohaldatakse CPC määrust 2020. aasta 17. jaanuarist.
Vastav määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Seni kehtib
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2006/2004. Seega ELi õigusega vastuolu
vältimiseks alates 17. jaanuarist on vajalik, et CPC määruse kohaldamiseks vajalikud sätted
jõustuksid samal ajal uue CPC määruse kohaldamise ajaga. Eelnõu § 1 punktides 1, 18, 19, 22,
23 ja 24 ning eelnõu §-des 2, 3, 4 ja 9 sätestatu jõustub 2020. aasta 17. jaanuaril.
Eelnõu ülejäänud sätted, mis ei ole seotud CPC määruse rakendamisega, jõustuvad üldises
korras.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul on otsene puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2017/2394
(CPC määrus). Vastava määruse artikkel 9 lõige 1 ja artiklite 11 ja 12 lõige 1 koostoimes
27
artikliga 42 näevad ette, et alates 17. jaanuarist 2020. a peavad liikmesriigid tagama, et nende
järelevalveasutustel oleks miinimumina tagatud järgmised õigused:
1) õigus saada juurdepääs asjakohastele käesoleva määrusega hõlmatud rikkumisega seotud
mis tahes vormis või vormingus dokumentidele, andmetele ja teabele, olenemata nende
talletamiseks kasutatavast andmekandjast või kohast (CPC määruse art 9 lg 3 punkt a);
Käesoleva õiguse tagamiseks nähakse ette tarbijakaitseseaduse muudatusettepanek § 1 punktis
18.
2) õigus nõuda oma liikmesriigi igalt ametiasutuselt, organilt ja ametilt ja igalt füüsiliselt või
juriidiliselt isikult asjakohase, mis tahes vormis või vormingus teabe, andmete või
dokumentide esitamist, olenemata nende talletamiseks kasutatavast andmekandjast või
kohast, eesmärgiga tuvastada, kas on esinenud või esineb käesoleva määrusega hõlmatud
rikkumine, ja eesmärgiga teha kindlaks sellise rikkumise üksikasjad, sealhulgas jälgida
finants- ja andmevoogusid, teha kindlaks finants- ja andmevoogudega seotud isikuid ning
selgitada välja teavet pangakontode kohta ja veebisaitide omanikke (CPC määruse art 9 lg
3 punkt b);
Käesoleva õiguse kasutamine on osaliselt tagatud KorS §-ga 30, mis näeb ette võimaluse isiku
küsitlemiseks ja dokumentide nõudmiseks. Siiski ei võimalda see säte TTJA-l saada rikkumise
tuvastamiseks vajalikku teavet pangakontode ja finants- ning andmevoogude kohta, et teha
kindlaks rikkumist toimepanevaid isikuid. CPC määruses sätestatud õiguse ülevõtmiseks
nähakse ette tarbijakaitseseaduse muudatusettepanek § 1 punktis 18, elektroonilise side seaduse
muudatus §-s 2, krediidiasutuse seaduse muudatus §-s 3 ja väärteomenetluse seadustiku
muudatus §-s 9.
3) õigus teostada vajalikke kohapealseid kontrolle, mis hõlmab õigust siseneda kõikidesse
ruumidesse, maatükkidele ja transpordivahenditesse, mida uurimisalune kaupleja kasutab
eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega,
või nõuda seda teistelt ametiasutustelt, eesmärgiga uurida, arestida, teha või hankida
koopiaid teabest, andmetest või dokumentidest olenemata nende talletamiseks kasutatavast
andmekandjast; õigus arestida teavet, andmeid ja dokumente uurimiseks vajalikuks ajaks ja
vajalikus ulatuses; õigus nõuda uurimisaluse kaupleja esindajalt või töötajalt selgitusi
faktiliste asjaolude kohta, teavet, andmeid ja dokumente uurimise esemega seonduva kohta
ning talletada vastused (CPC määruse art 9 lg 3 punkt c);
Käesoleva õiguse kasutamine on osaliselt tagatud korrakaitseseaduse §-dega 49, 50 ja 51, mis
võimaldavad vallasasja läbivaatust, valdusesse sisenemist ja valduse läbivaatust. Siiski ei ole
nende sätete alusel võimalik valduse läbivaatamise käigus uurida dokumente ja andmeid, mis
on talletatud erinevatel andmekandjatel, ei ole võimalik dokumente ja andmeid uurimiseks
vajalikuks ajaks ja ulatuses arestida. CPC määruses sätestatud õiguse ülevõtmiseks nähakse ette
tarbijakaitseseaduse muudatusettepanek § 1 punktis 18.
4) õigus osta tooteid ja teenuseid kontrollostudena, vajaduse korral variisikuna, et avastada
käesoleva määrusega hõlmatud rikkumisi ning koguda tõendeid, sealhulgas õigus kaupu ja
teenuseid kontrollida ning jälgida, uurida, demonteerida ja katsetada (CPC määruse art 9 lg
3 punkt d);
28
Käesoleva õiguse täielikuks ülevõtmiseks nähakse ette tarbijakaitseseaduse muudatusettepanek
§ 1 punktis 19.
5) õigus võtta vastu ajutisi meetmeid, et hoida ära tarbijate kollektiivsetele huvidele tõsise
kahju tekkimise oht (CPC määruse art 9 lg 4 punkt a);
CPC määruse põhjenduspunktis 14 on ajutise meetmena nimetatud pädeva asutuse võimalust
eemaldada veebiliidese sisu või nõuda veebiliidesele juurdepääsul tarbijate jaoks selgesõnalise
hoiatuse kuvamist. Nimetatud võimaluste kasutamine on tagatud eelnõu §-s 1
tarbijakaitseseaduse muudatusettepanekuga punktis 18. Ajutise meetmena saab käsitleda ka
KorS §-s 26 sätestatud õigust teha toiminguid, millega teavitatakse avalikkust korrarikkumisest.
Samuti TTJA pädevust teavitada avalikkust kaupleja tegevusest, mis rikub tarbija õigusi või
kahjustab tarbijate õigustatud huve (eelnõu § 1 punkt 1).
6) õigus püüda saavutada, et käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise eest vastutav kaupleja
võtaks kohustuse rikkumine lõpetada, või õigus nõustuda kaupleja kohustuse võtmisega
(CPC määruse art 9 lg 4 punkt b);
Käesoleva õiguse kasutamine on tagatud läbi ettekirjutuse tegemise või kohtusse hagi
esitamisega. Mõlemal juhul antakse enne kauplejale võimalus oma seisukoha väljendamiseks
ja rikkumise lõpetamiseks.
7) õigus saada kauplejalt kaupleja algatusel olukorra heastamiseks täiendavate kohustuste
võtmist tarbijate kasuks, kellele on väidetavast käesoleva määrusega hõlmatud rikkumisest
tekkinud kahju, või kui see on asjakohane, püüda saavutada, et kaupleja võtaks kohustuse,
mis pakuks nimetatud rikkumisest mõjutatud tarbijatele piisavaid õiguskaitsevahendeid
(CPC määruse art 9 lg 4 punkt c);
Käesoleva õiguse ülevõtmiseks nähakse ette tarbijakaitseseaduse muudatusettepanek eelnõu §
1 punktis 22.
8) kui see on kohaldatav, õigus teavitada asjakohasel viisil käesoleva määrusega hõlmatud
rikkumise tagajärjel väidetavalt kahju kannatanud tarbijaid hüvitise taotlemise võimalustest
siseriikliku õiguse alusel (CPC määruse art 9 lg 4 punkt d);
Käesoleva õiguse ülevõtmiseks nähakse ette tarbijakaitseseaduse muudatusettepanek § 1
punktis 1.
9) õigus teha kauplejale kirjalik korraldus käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise
lõpetamiseks (CPC määruse art 9 lg 4 punkt e);
Käesolev õigus on tagatud läbi ettekirjutuse tegemise õiguse.
10) õigus lõpetada või keelustada käesoleva määrusega hõlmatud rikkumised (CPC määruse art
9 lg 4 punkt f);
Käesolev õigus on tagatud läbi ettekirjutuse tegemise või hagiga kohtusse pöördumise.
29
11) kui puuduvad muud tõhusad võimalused käesoleva määrusega hõlmatud rikkumiste
lõpetamiseks või keelustamiseks et hoida ära tarbijate kollektiivsetele huvidele tõsise kahju
tekkimise oht:
i) õigus eemaldada veebiliidese infosisu või piirata sellele juurdepääsu või anda
korraldus veebiliidesele juurdepääsul tarbijatele selgesõnalise hoiatuse kuvamiseks;
ii) õigus anda veebimajutusteenuse pakkujale korraldus veebiliidese sisu
eemaldamiseks, blokeerimiseks või sellele juurdepääsu piiramiseks, või
iii) kui see on asjakohane, õigus anda domeeniregistritele või domeeniregistrite
pidajatele korraldus täielikult kvalifitseeritud domeeninimi kustutada ning
võimaldada asjaomasel pädeval asutusel see registreerida;
sealhulgas nõuda kolmandalt isikult või muult ametiasutuselt nende meetmete rakendamist
(CPC määruse art 9 lg 4 punkt g);
Käesoleva õiguse ülevõtmiseks nähakse ette tarbijakaitseseaduse muudatusettepanek eelnõu §
1 punktis 18.
12) õigus määrata karistusi, näiteks trahve või perioodilisi karistusmakseid, käesoleva
määrusega hõlmatud rikkumiste eest, ning käesoleva määruse kohaselt vastu võetud otsuste,
korralduste, ajutiste meetmete, kaupleja kohustuste või muude meetmete järgimata jätmise
eest (CPC määruse art 9 lg 4 punkt h);
Käesolev õigus on tagatud läbi sunniraha rakendamise õiguse ja väärtegude kohtuvälise
menetleja pädevuse.
13) Pädevatel asutustel on õigus alustada omal algatusel uurimisi või menetlusi käesoleva
määrusega hõlmatud rikkumiste lõpetamiseks või keelustamiseks (CPC määruse art 9 lg 6);
Käesolev õigus on tagatud läbi riikliku järelevalve teostamise ülesande.
14) Pädevad asutused võivad avaldada kõik käesoleva määruse kohaselt vastu võetud lõplikud
otsused, kaupleja võetud kohustused ja korraldused, sealhulgas käesoleva määrusega
hõlmatud rikkumise eest vastutava kaupleja identifitseerimisandmed (CPC määruse art 9 lg
7);
Käesoleva õiguse teostamine on tagatud läbi avaliku teabe seaduse.
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.
6. Seaduse mõjud
Seaduseelnõuga kaasnevad mõjud riigiasutuste korraldusele (TTJA-le) ja majanduslikud mõjud
(ettevõtjatele ja tarbijatele). Puudub sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välispoliitikale,
regionaalarengule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning loodus- ja elukeskkonnale.
Eelnõuga tehakse järgmised muudatused:
1. Laiendatakse TTJA õigusi tarbijate huve kaitsvatest liidu õigusaktidest tulenevate
nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel.
2. Muudetakse lennundusseadust ja täpsustatakse TTJA riikliku järelevalve ülesandeid
EL määruste rakendamisel.
3. Toiduseaduses tunnistatakse kehtetuks sätted, millega on TTJA-le antud riikliku
järelevalve ülesanded.
30
Ülejäänud muudatused on tehnilised või täpsustavad ja mõjusid nendega ei kaasne. Järgnevalt
vaadeldakse muudatuste mõjusid üksikasjalikumalt.
Muudatuste mõju riigiasutuste korraldusele
Otseselt on mõjutatud TTJA. Eelnõuga ei kaasne ametile täiendavaid kohustusi, kuid
ülesandeid lisandub CPC määruse kohaldamisega. Võrreldes kehtiva tarbijakaitsealase koostöö
määrusega nr 2006/2004 lisanduvad ametile LR-de pädevate asutuste vahelise järelevalvealase
koostöö ülesanded seoses järgmiste EL õigusaktidega: EL määrus nr 1107/2006 puudega ja
liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul; EL määrus nr 1008/2008
lennusteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (artiklid, mis puudtavad lennuteenuse
hinna kujundamist ja avaldamist); EL määrus nr 2017/1128 võrguteenuste piiriülese
kaasaskantavuse kohta; direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse,
maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta; direktiiv 2014/17/EL
elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi kohta; geo-blokeeringu määrus 2018/302.
Suurenevad ameti õigused, mis aitavad tõsta riikliku järelevalve tulemuslikkust, võimaldavad
rikkumiste kiiremat tuvastamist ja lõpetamist ning tarbijate kollektiivsete majandushuvide
tõhusamat kaitset. Tarbijakaitseameti senine järelevalvepraktika on näidanud, et kauplejaga
üksnes kirjaliku suhtluse käigus kogutav teave osutub puudulikuks ja rikkumiste lõpetamiseks,
eriti veebkeskkonnas kulub palju aega. Kohapealse kontrolli teostamine, juurdepääs
asjakohasele mis tahes vormis või vormingus teabele ja dokumentidele, olenemata nende
talletamiseks kasutatavast andmekandjast või kohast ning kolmandatelt isikutelt andmete
saamine võimaldavad rikkumise tuvastamiseks vajalikke asjaolusid kiiremini välja selgitada ja
muuta toimingud efektiivsemaks. CPC määruse art 11 kohaselt peab teise liikmesriigi pädeva
asutuse teabenõudele, millega küsitakse rikkumise kindlakstegemiseks vajalikku asjakohast
teavet, vastama viivitamata ja igal juhul 30 päeva jooksul. CPC määruse art 12 näeb ette, et
õigusaktide täitmise tagamise meetme taotlusele reageerimiseks peab pädev asutus rakendama
asjakohaseid meetmeid hiljemalt kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist. Järelevalveks antud
õiguste kasutamisel peab amet järgima KorS §-des 7 ja 8 sätestatud proportsionaalsuse ja
otstarbekuse põhimõtet ning arvestama tarbijate huve kaitsvate õigusaktide rikkumise laadi ja
rikkumisest põhjustatud tegelikku või võimalikku kahju
Muudatus 2 võimaldab TTJA-l rakendada konkreetseid meetmeid, et kontrollida ja jõustada
lennureisija õigusi käsitlevatest otsekohalduvatest EL määrustest tulenevaid nõudeid.
Muudatusega tagatakse reisijate õiguste kaitsele suunatud EL määruste rakendamine
ühesuguste põhimõtete alusel.
Muudatus 3 ei mõjuta oluliselt ei TTJA ega Veterinaar- ja Toiduameti senist tegevust, kuna
järelevalve teostamine jaekaubanduses on ka hetkel kehtiva toiduseaduse alusel Veterinaar- ja
Toiduameti ülesanne ning Tarbijakaitseameti senised järelevalve prioriteedid ning
järelevalveks kasutada olnud ressursid on olnud suunatud teistesse sektoritesse, mistõttu
järelevalvet toiduseaduse alusel ei ole viimastel aastatel teostatud.
Mõju tarbijatele. Kauplejate tarbija õigusi rikkuva tegevuse tõhusam avastamine ja
korrarikkumise, eriti digitaalses keskkonnas toimuva rikkumise kiirem lõpetamine vähendab
rikkumisega tarbijatele tekitatava majanduskahju ohtu. Tõhusam järelevalve ja eelnõus antud
võimalus saavutada kaupleja kohustuse võtmist rikkumisega tekitatud kahju heastamiseks
31
võimaldab lisaks tarbijate kollektiivsete majandushuvide kaitsele saavutada ka
individuaalsetele tarbijatele tekitatud kahu hüvitamist. .
Mõju ettevõtjatele. Tõhusam järelevalve parandab ettevõtjate konkurentsiolukorda. Ameti
täiendavad õigused järelevalveks võimaldavad kiiremini lõpetada ettevõtjate ebaseadusliku
tegevuse ja tõsta tarbijate kindlustunnet, mis omakorda suurendab tehingute arvu
seaduskuulekate ettevõtjatega. Otseseid täiendavaid kohustusi ühelegi ettevõtjale ei lisandu.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelepärimise peale on sideettevõtjatel ja pankadel
kohustus esitada nõutavat teavet, kuid prognoositavalt ei ole taoliste päringute arv
märkimisväärne.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Võrreldes kehtiva õigusega lisandub TTJA-le ülesandeid tulenevalt sellest, et CPC määrusega
on hõlmatud suurem arv tarbijate huve kaitsvaid liidu õigusakte, milles sätestatud nõuete
täitmise üle järelevalve teostajaks on TTJA. CPC määrusega hõlmatud tarbijate huve kaitsvate
õigusaktide täitmise tagamisel teeb TTJA koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja
komisjoniga, et avastada ja lõpetada liidusiseseid, laiaulatuslikke ja liidu mõõtmega
laiaulatuslikke rikkumisi. Tarbijakaitseameti senine praktika tarbijakaitsealase koostöö
määruse nr 2006/2004 rakendamisel on näidanud, et piiriüleseid rikkumisi, mille puhul TTJA
on pidanud rakendama meetmeid rikkumise asjaolude kindlakstegemiseks või rikkumise
lõpetamiseks on olnud üksikud. Näiteks 2018. aastal oli Tarbijakaitseameti menetluses kolm
taotlust teiste LR-de pädevatelt asutustelt (Rootsi, Belgia, Läti), meetmete rakendamiseks Eesti
kauplejate suhtes, kes olid oma tegevuse suunanud teise liikmesriiki ja kelle tegevus ei olnud
kooskõlas tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktidega. Samal ajal esitas Tarbijakaitseamet ühe
menetlustaotluse Läti pädevale asutusele, meetmete rakendamiseks Läti kaupleja suhtes, kes
oma tegevuses ei järginud tarbijate huvide kaitseks sätestatud nõudeid ja kahjustas sellega Eesti
tarbijate majandushuve.
Eelnõu koostajad ei prognoosi, et CPC määrusega suurema arvu tarbijate huve kaitsvate liidu
õigusaktide hõlmamine suurendaks oluliselt piiriüleste teabenõuete või menetlustaotluste arvu.
Eelnõu seadusena rakendumisega ei kaasne TTJA kulude suurenemist, samuti ei kaasne sellega
tulusid.
Eelnõu seadusena rakendamine ei mõjuta kohaliku omavalitsuse tegevusi.
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamisega kaasneb vajadus muuta TKS § 67 lõike 3 alusel kehtestatud majandus-
ja taristuministri 11.01.2016 määrust nr 4 „Tarbijakaitsealase koostöö määruse rakendmaise
eest vastutavate pädevate asutuste nimetamine“ (RT I, 12.01.2016, 18) ja nimetada CPC
määruse rakendamise eest vastutavad pädevad asutused. .
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu §-s 10 sätestatakse jõustumisaeg (vt seletuskirja punkti 3.10). CPC määrusega
seonduvad sätted jõustuvad 2020. aasta 17. jaanuarist. Ülejäänud sätted jõustuvad üldises
korras.
32
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile, Veterinaar- ja Toiduametile, Finantsinspektsioonile,
Terviseametile, Maanteeametile, Eesti Tarbijakaitse Liidule, Tarbijate Koostöökojale, Eesti
Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti
Kaupmeeste Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioonide
Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Turismifirmade Liidule, MTÜ Reisibüroode Liidule,
Eesti Maaturismile, Eesti Spaa Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule,
Kindlustusseltside Liidule.
Algatab Vavariigi Valitsuse „…“…… 2019. a
33