Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte, mai 2019
Kodanikuühiskonna programm 2021-2030
Siseministeerium alustas koos partneritega kevadel 2018 uue kodanikuühiskonna
strateegiadokumendi – kodanikuühiskonna programmi – koostamisega. 2019. aasta lõpuks
valmiv programm on jätkuks hetkel kehtivale Kodanikuühiskonna arengukavale 2015-2020.
Vahekokkuvõtte koostamise ajaks on toimunud tegevuskeskkonna seminarid, tulevikule ja
võimalikele lahendusteedele keskenduvad aruteluseminarid, selgunud olulised trendid
uuringute põhjal, kaardistatud probleemid, püstitatud esialgsed eesmärgid ning seatud
prioriteete.
Uut programmi koostatakse lähtudes kolmest peamisest suunast – tõhus poliitika
kujundamine ja huvikaitse, aktiivne elanik ning mõjusad ja võimekad vabaühendused, mida
toetab läbiva teemana soodne tegutsemiskeskkond. Suundade ja nende alla kuuluvate
teemade omavaheline suhestumine on toodud joonisel 1.
Joonis 1. Kodanikuühiskonna programmi 2021-2030 suunad.
Tulemusvaldkond:
Kodanikuühiskonna arendamine
Tõhus poliitika kujundamine Aktiivne Mõjusad ja
ja huvikaitse elanik võimekad vabaühendused
•kaasamine •kodanikuharidus •toetused vabaühendustele
•huvikaitse •vabatahtlik tegevus •tugiteenused vabaühendustele
•strateegiline partnerlus •annetamine •sotsiaalne ettevõtlus
•rahastamise korrastamine •(avalike) teenuste osutamine
•annetuste kogumine vabaühenduste poolt
•koostöö ettevõtjatega
Läbiv teema: Soodne tegutsemiskeskkond (uuringud, õiguskeskkond, digilahendused)
Kokkuvõtte koostas Marten Lauri, kodanikuühiskonna programmi koostamise eestvedaja
Siseministeeriumis (
[email protected], tel 612 5203).
Lisainfo programmi koostamisest www.siseministeerium.ee/kodar2030.
Programmi täpsemad suunad ja eesmärgid
Programmi kolm põhisuunda moodustavad ühe suure tegevuste kogumi. Iga põhisuuna juures
on toodud hetkeolukorra kirjeldus ja eesmärk, hiljem lisanduvad täpsemad mõõdikud ja
eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused. Suundade tekstid on koostanud töörühmade
juhid, tuginedes erinevatele allikatele ja töörühmade kohtumistele. Töörühmade koosseis on
välja toodud eraldi dokumendi lõpus.
Suund 1. Tõhus poliitika kujundamine ja huvikaitse............................................................................. 2
Suund 2. Ühiskondlikult aktiivsed Eesti elanikud .................................................................................. 4
Suund 3. Mõjusad ja võimekad vabaühendused ning sotsiaalsed ettevõtted ................................ 5
Töörühmade koosseis ............................................................................................................................. 13
lk 1/13
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte, mai 2019
Suund 1. Tõhus poliitika kujundamine ja huvikaitse
1.1. Hetkeolukorra kirjeldus
Kaasamine on otsuste tegemine koos huvigruppidega, keda antud otsus mõjutab. Tihti
esindavad huvigruppe valdkondlikud vabaühendused. Eestis järgitakse kaasamise hea tava,
mis kirjeldab osapoolte rolle kaasamise protsessis. Lisaks on ka välja antud kaasamise
käsiraamat, mis annab suuniseid kaasamise tulemuslikuks teostamiseks. Igas ministeeriumis
on tööl kaasamiskoordinaator, kes aitab kaasamisprotsesse kavandada ja ellu viia. Kaasamise
edendamiseks toimub ka mitmeid koolitusi riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja
vabaühenduste töötajatele, kus ka kaasamine olulisel kohal.
Riigikantselei analüüsis 2018. aastal kaasamist, tuginedes viiele juhtumile, et saada ülevaade
peamistest murekohtadest kaasamisel. Neiks olid:
kaasamine on tihti formaalne,
kaasamine on tihti ajaliselt kiirustav,
mõjude hindamine on pealiskaudne,
ühingute suutlikkus kiirelt reageerida ja mahukat infot töödelda on piiratud.
Kaasamise murekohtadest saab ülevaate ka Hea Kodaniku ajakirjas ilmunud artiklist „Miks
kaasamine pekki läheb?“. Õiguspoliitika põhialused 2030 seletuskiri annab samuti ülevaate
mõningatest murekohtadest, mis Eestis seoses hea õigusloomega on. Sealhulgas on mainitud
õigusloome suurt mahtu, õiguse kodifitseerimise ressursi mahukust, väheseid
väljatöötamiskavatsusi (VTK-sid), mõjuanalüüse jne. Lisaks on aga ka seletuskirjas välja
toodud, et hea õigusloome omab selget mõju riigi konkurentsivõimele – nimelt aitab hea
õigusloome kvaliteet parandada üldist heaolu ja luua paremad tingimused ettevõtlusele,
mistõttu on oluline huvigruppide kaasamine kõigis õigusloome etappides, alustades probleemi
püstitamisest ja eesmärkide määratlemisest.
Vabaühenduste seas on huvikaitse väga levinud tegevusvaldkond. Huvikaitse eesmärk on
mõjutada kedagi mingil viisil tegutsema. Pannes ka teisi organisatsioone, asutusi, inimesi oma
eesmärgi nimel tööle, on ühendused ka oma tegevustes mõjusamad. Võimekus
huvikaitsetegevusi ellu viia on aga ühenduste lõikes väga erinev, samuti puudub paljudel
vabaühendustel sõnastatud arusaam oma huvikaitse eesmärkidest ja seeläbi ka suutlikkus
mõjukust mõõta. 2018. a lõppenud huvikaitselabori programmi kokkuvõte annab ülevaate enim
levinud raskustest huvikaitse valdkonnas. Üldiselt on oluline välja tuua, et organisatsioonidesse
koondub enamasti suur ekspertteadmine ja -kogemus valdkonna kohta. Ühingud on teema
suhtes kirglikud, suudavad osapooli koondada ja omavad strateegilist vaadet. Omajagu on ka
huvikaitse tegevuste elluviimisel ühendustel raskusi, mis peamiselt seonduvad
organisatsioonide endi võimekusega ja inimeste jms ressursside puudusega.
USAID raporti järgi on huvikaitse võimekus Eesti vabaühendustel piirkonna organisatsioonidega
võrreldes hea ja püsinud stabiilne (ilma muutusteta) viimased viis aastat. Selleks, et valdkonda
edendada ja ühinguid oma huvikaitse tegevuste elluviimisel toetada, veab Vabaühenduste Liit
huvikaitse võrgustikku. KOV tasandil teostavad huvikaitset vabaühenduste ja külade
ümarlauad, mõnel pool kogukonna- vm nimega komisjonid.
Strateegiline partnerlus on koostöö vorm, kus ministeerium, allasutus või kohalik omavalitsus
rahastab pikemaajaliselt vabaühendust, mis panustab vastava valdkonna arengusse või pakub
kokkulepitavat teenust. Strateegiline partnerlus on järjest enam leviv ühenduste rahastamise
viis. Näiteks on värskelt vastavat rahastusviisi hakanud kasutama ka Haridus- ja
lk 2/13
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte, mai 2019
Teadusministeerium. Süsteemset analüüsi strateegilise partnerluse kasutuse ja selle
kitsaskohtade osas pole viimastel aastatel tehtud. 2015. aastal koostatud variraport tõi välja,
et strateegilise partnerluse vorm on mingil kujul kasutusel muuhulgas näiteks
Siseministeeriumis, Välisministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Täiendavalt oleks aga variraporti järgi vaja strateegilise partnerluse vorm lahti mõtestada ja
jagada häid näiteid ka teistes ministeeriumites, allasutustes ja kohalikes omavalitsustes.
Teenuste delegeerimise uuring tõi ka välja, et kohalikes omavalitsustes on ka strateegiline
partnerlus vähe levinud koostöö vorm.
Rahastamise korrastamine. Vabaühenduste toetamise juures on oluline, et rahastus oleks
läbipaistev, mõjus, ligipääsetav ja mitte üleliia suure halduskoormusega. Vabaühenduste
rahastamise korrastamiseks loodi juhend, mis annab põhimõtted suuniseid, kuidas ühendusi
mõistlikul viisil rahastada. Vabakonna rahastamisest (2016 andmed) saab ka ülevaate
vastavas keskkonnas.
Peamised katsumused rahastuse osas on variraporti kohaselt seotud rahastuse eesmärgi
ebaselgusega, tulemuslikkuse puuduliku hindamisega, vajakajäämistega taotluste hindamise
ja rahastusotsuste protsessides jms.
Annetuste kogumine. Arvestades, et avaliku sektori rahastusvõimalused ei pruugi tulevikus
kasvada, on huvikaitsesse panustamiseks vajalik keskenduda ka eraraha kaasamisele ja
partnerlusele ärisektoriga. Annetuste hulk, mis vabaühendused koguvad on järjepidevalt
kasvanud. 2016 laekus annetustena kokku 31,1 ja 2017 35,7 miljonit eurot. Annetusi koguvad
organisatsioonid on paljus liitunud ka annetuste kogumise hea tavaga. Lisaks tegutseb
temaatiline võrgustik, mis toetab annetuste kogujaid heade praktikate jagamisel. Annetamist
aitavad lihtsustada mitmed keskkonnad nagu armastanaidata.ee, mis on kogunud pea 1,69
miljonit ja Hooandja.ee, mis kogunud 3,1 miljonit eurot. Positiivne areng on ka uute
filantroopiafondide teke Eestis – 2018 pandi alus nii Haridus- kui ka Mõjufondile, mida haldab
Heateo SA.
Annetuste kogumise propageerimiseks on aga võrgustike liikmete hinnangul vaja enam
tegeleda annetamise populariseerimisega ehk nii ühekordsete annetajate kui ka püsiannetajate
arvu suurendamisega.
1.2. Eesmärgid aastaks 2030
1. Poliitika kujundamine on kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine
2. Vabaühendused on võrdväärsed strateegilised partnerid avaliku huvi esindajatele ja
ekspertidena
3. Vabaühenduste riigieelarveline rahastamine on läbipaistev ja korrastatud
4. Eraraha kaasamine ja partnerlus ärisektoriga on kasvanud
lk 3/13
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte, mai 2019
Suund 2. Ühiskondlikult aktiivsed Eesti elanikud
1.1. Hetkeolukorra kirjeldus
Viie aastaga on juurde tulnud Eesti elanikke, kes osalevad vabatahtlikus tegevuses, kuid üha
enam otsitakse nn tööampse. See eeldab Eesti vabaühendustelt kohanemist.
Uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine 2018“ (avaldatakse märtsis 2019) andmetel on
küll kasvanud vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal 31 protsendilt 49 protsendini,
kuid samal ajal on langenud regulaarsete vabatahtlike osakaal 34 protsendilt 26 protsendini. Ka
trendid mujal maailmas näitavad, et nõudlus lühiajaliste panustamisvõimaluste järele kasvab.
Seega on vabaühendustel ja teistel vabatahtlike kaasajatel vaja kohaneda nn
mikrovabatahtlikkusega.
Eelnevaga seonduvalt on jätkuvalt töörühma hinnangul, piirkondlike mõttetalgute põhjal ja
vabatahtliku tegevuse uuringu andmetel tegeleda sellega, et vabaühendused mõtestaksid enda
jaoks vabatahtlike kaasamise vajaduse lahti ning oleksid suutelised neid mistahes hetkel oma
tegemistesse kaasama, kui selleks on vajadus. Samuti on vajalik, et vabaühendused hoiaksid
oma sisedemokraatia tervise ja juhtimise korras. Sellele võib näiteks kaasa aidata seegi, kui
vabaühenduste rahastamine muutub korrastatumaks ja rahastustingimused või nõuded
aruandlusele leevenevad, andes nii vabaühenduste juhtidele rohkem aega juhtimiseks.
Tööandjate, vabaühenduste ja koolide põimimine kodanikuhariduse pakkumiseks pole piisav
Kodanikuharidus on protsess, mis toetab aktiivset ja vastutustundlikku osalemist
ühiskonnaelus. Selles mängivad rolli peale koolide ka tööandjad ja vabaühendused. Nii on
piirkondlike mõttetalgute põhjal probleem, et kuigi tööandjad saaksid motiveerida oma töötajaid
osalema vabatahtlikus tegevuses, pole nad selle võimalustest ega eelistest teadlikud. Kuna
inimesed veedavad sageli suure osa oma päevast tööandja juures, on oluline pöörata
tähelepanu töötajate kaasamisse tööandjate juures, et pakkuda töötajatele osalusdemokraatia
kogemust.
Väljaspool kooli pakutakse mitmeid võimalusi kodanikuhariduse omandamiseks – nii toimib
näiteks Kogukonnapraktika algatus, Ettevõtlik kool ja Junior Achievementi ettevõtlusõpe.
Samal ajal on programmid killustunud ega pole loomulik osa kooli juhtimisest. Vajadus on
tugevamalt lõimida noorsootöö ja kooli tegevus. Koolid peaksid aine- ja õppekavade kaudu
praktiseerima kodanikuhariduslikke tegevusi ja osalemist ühiskonnas aktiivse elanikuna.
Tähelepanu peab jaguma ka eakamatele, kus täna mängib olulist rolli väärikate ülikooli tegevus
mitmes Eesti linnas. Kodanikuharidus on ka side kohaliku demokraatia arendamiseks ja
regionaalarenguks. Nii leiti #kuidasmekestame arutelusarjas, et mida tugevam on kohalik
demokraatia, seda vähem inimesed kodukohast linna või välismaale rändavad.
Eesti inimesed on sõnades aktiivsed osalejad, aga mitte tegudes
Üle poole Eesti elanikest pole kokku puutunud kodanikualgatusliku tegevusega või ei ole
aktiivsed väljaspool valimisi, tõi välja Tallinna Ülikooli uuring „Kodanikualgatust toetavad
väärtused ja käitumismustrid Eesti elanikkonnas 2011-2012“. Samal ajal on umbes 2/3
elanikest seda meelt, et koos tegutsedes saavutab ühiskondlikes asjades rohkem kui üksinda.
Samal ajal on hoiakute ja käitumise erinevus paratamatus ning eraldi tegevusi selleks vaja
suunata pole – kõik programmi tegevused panustavad sellesse läbivalt.
Aktiivne osalemine puudutab ka annetamist, kus TNS Emori “Heategevusalaste hoiakute
uuringu 2013” andmetel on püsiannetajate osakaal elanikkonnast 12%, kuid raha on valmis
lk 4/13
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte, mai 2019
annetama üheksa inimest kümnest 18-60aastastest, tõi välja Kantar Emori uuring
“Eestimaalaste valmisolek heategevuseks 2017”. Sama uuringu andmetel on 51%
elanikkonnast teinud kampaaniate käigus ühekordseid annetusi, sarnast tulemust illustreerib
ka Saar Polli 2016. a uuring, mille põhja on 41% Eesti elanikest viimase aasta jooksul teinud
mõne heategevusliku annetuse. Annetamise soodustamine aitab ühelt poolt kaasa elanike
aktiivsemale osalemisele, kuid teiselt poolt pakub ka vabaühendustele täiendavat tuluallikat. Nii
peaksid tegevused keskenduma näiteks vabaühenduste tehniliste oskuste (pangalingid,
püsikorraldused) arendamisele, et teha annetamine toetajatele ja liikmetele mugavamaks.
Vabaühendustes tegutsevad eestvedajad väsivad ning uute järelkasv ei ole piisav.
Piirkondlikelt mõttetalgutelt jooksis üheselt läbi kodanikuühiskonna liidrite väsimine ning
vajadus tegeleda järelkasvuga. Seda toetab osalt ka uuringu “Vabatahtlikus tegevuses
osalemine 2018” tulemuste tõlgendus, et need, kes osalevad, osalevad mitmel suunal, kuid
teised ei tee seda kuskil. Kuigi eestvedajate väsimine on sarnaselt hoiakute ja käitumise
erinevusele paratamatu, saab programmiga võtta fookuse juhtimise järjepidevuse tagamiseks
ning järelkasvu arendamiseks.
Jätkuvalt on oluline tegeleda muukeelsete elanike ühiskondliku aktiivsuse tõstmisega
Kuigi noorte sihtrühmas on vene keelt kõnelevad noored isegi rohkem kodanikuühiskonda
kaasatud, jäädes siiski rahvusvahelises võrdluses teistele riikidele alla, teeb edasine elu
korrektuure. Nii on eesti suhtluskeelega inimeste hulgas vabatahtlikus tegevuses osalemise
määr jätkuvalt oluliselt kõrgem (52% vs. 44%) kui venekeelsetel. Nii ei ole ka näiteks
vabaühenduste poole pealt muukeelsete organisatsioonide katusorganisatsiooni ega
eestkõnelejat ning avalikule rahalegi pretendeerib vähem muu- kui eestikeelseid.
1.2. Eesmärk aastaks 2030
Igas vanuses Eesti elanikud osalevad ühiskondlikus elus ja kodanikuhariduses
Suund 3. Mõjusad ja võimekad vabaühendused ning sotsiaalsed ettevõtted
1.1. Hetkeolukorra kirjeldus
Demokraatlikus ühiskonnas omavad olulist rolli võimekad vabaühendused ehk
kodanikuühendused. Nende võimekust iseloomustab elujõulisus, sõltumatus, tulemuslikkus ja
mõju ning vabaühenduste võimekust omakorda mõjutab välimine ja sisemine
tegevuskeskkond.
Vabaühenduste õiguslik, majanduslik ja sotsiaalne keskkond muutub keerulisemaks, sest:
globaalsed ja siseriiklikud ökoloogilised ja rahvastikuprotsessid toovad esile uusi
teemasid, väljakutseid ja rolle vabaühendustele;
rahvusvahelised institutsioonid nõrgenevad, ühised väärtussüsteemid mõranevad,
riikidevahelised jõujooned muutuvad;
paljudes Euroopa riikides avalduvad vabaühendustega seotud õigusloomes keelava,
takistava või ohustava iseloomuga ilmingud, kuid Eesti õiguskeskkond on seni olnud
eeskujulik;
lk 5/13
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte, mai 2019
rahvusvahelised kampaaniad ja liikumised levivad ja mõjutavad ning suureneb
rahvusvaheline koostöö, mis kujundab inimeste teadlikkust ja ühiskondlikke teemasid
(agendat);
tehnoloogia kiirenev areng tekitab uusi võimalusi vabaühendustele, kuid ka mahajääjaid
ja nii vajadust vahendajate ehk erinevate sotsiaalsete gruppide “kaasas hoidjate” järele;
paindlikum riigihaldus toob suuremaid ootusi ja loob suuremaid võimalusi
vabaühendustele.
Tulenevalt vabaühenduste tegutsemise eesmärgist on jätkuvalt olulised nii sotsiaalset sidusust
loovad ja hoidvad ühendused (sh kogukonnaühendused,) kui ka uudseid mõtteviise ja lahendusi
rakendavad vabaühendused. Samuti ka vabaühendused, mis keskenduvad pigem teemade
tõstatamise ja ennetusega tegelemisele (kestlik areng, sotsiaalne vastutavus, huvikaitse jt) kui
ka probleemi leevendamisele ja lahendamisele (sotsiaalsed ettevõtted, teenuste osutajad,
riskirühmade ja eakate sotsiaalne kaasamine jt).
Olulisemaks muutub üheskoos lahenduste väljatöötamine, koostöö, koosloome,
disainmõtlemise rakendamine. Kasvab rahvusvahelise koostöö olulisus vabaühenduste töös.
30% vabaühendustest teeb koostööd rahvusvahelises ulatuses. Kohaliku eestvedamise ja
algatuse roll kasvab. Kogukonnad mitmekesistuvad. Üle 80% vabaühendustest tegutseb
kohalikul tasandil.1
Kasvab juriidilise vormis formaliseerimata kodanikualgatuslike ettevõtmiste tähtsus ja roll.
Vabaühenduste rolli suurenemine toob kaasa kõrgendatud nõudmised professionaalsuse,
tegevuse ja teenuste kvaliteedi suhtes, suuremad ootused vabaühenduste aruandlusele,
läbipaistvusele ja sisemisele demokraatiale. Suurem kaasatus poliitikakujundamisse eeldab
ühenduste suutlikkust tõestada, et vabaühendused tegutsevad sihtrühma huvides ja omavad
ühiskonnas mõju.
Vabaühenduste vahendid peavad tagama toimetuleku uues suuremaid väljakutseid ja
nõudmisi esitavas olukorras. Kuna avalike vahendite osakaal ühenduste rahastamisel väheneb,
on vajalik vabaühenduste finants-majandusliku oskusteabe tõstmine ja tegevuse tõhustamine,
rahastamise jätkuv mitmekesistamine, sh töö eratoetuste ja -annetuste enamaks kaasamiseks,
energilisem avalike teenuste pakkumine ja suurem omatulu teenimine.
Vabaühenduste liikmeskond ei kasva, inimesed panustavad uute sobivate ja huvitavate, sel
hetkel aktuaalsete kodanikualgatuslike ettevõtmiste tegevustesse ning mõne aja pärast leiavad
endale uue väljakutse. Liikmelisust ei peeta enam esmatähtsaks eelduseks organisatsiooni
tegevustesse panustamisel. Uute liikmete otsimisega ei tegele 41% MTÜ-dest, mida on oluliselt
enam kui kahes varasemas uuringus, mil antud näitaja oli 25%.2 Üha olulisemaks muutub
vabatahtlike kaasamine vabaühenduste tegevusse ning vabatahtlikele tegevusvõimaluste
pakkumine.
Annetamise ja annetuste kogumise roll kasvab. Annetamiskeskkonna parandamine kui ka
vabaühenduste annetuste kogumise võimekuse (teadmised, oskused, rakendused)
suurendamine vajab sihipärast tööd ja tegutsemist. Hoiakute, suhtumiste ja nendest tuleneva
1
KODARa mõju-uuring 2019
2
KODARa mõju-uuring 2019
lk 6/13
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte, mai 2019
käitumise kujunemine eeldab süsteemsust ning on aeganõudev, sest oleme harjunud, et paljud
probleemid peab lahendama riik meie makstud maksude abil. Taoline trend iseloomustab
enamikke endisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kus kirikute roll on sarnaselt Eestiga olnud
vähetähtis.
Vabaühenduste mõjusus ja maine sõltuvad üha enam nende organisatsioonikultuurist.
Kasvavad ootused vabaühenduse tegevuse professionaalsuse ja tema poolt pakutava
kvaliteedi suhtes. Kasvab sihtrühma nõudlikkus vabaühenduste suhtes. Vabaühendused on
usaldusväärsed ja tulemuslikud, kui tegelevad oma legitiimsuse, avatuse ja vastutavusega ja
suudavad seda avalikkusele tõendada.
Vabaühenduste võimekused on:
1. strateegia/arengukava ja strateegiline juhtimine
2. tulemuste ja mõju mõõtmine/hindamine
3. tugevus oma põhitegevus(t)es:
3.1.teenuse osutamine (leevendavad/lahendavad olukorda)
3.2. huvikaitse (ennetavad, kujundavad olukorda)
3.3. ressursside vahendamine (raha, inimesed, teadmised)
3.4. sidususe loomine (kogukondlik tegevus).
4. inimesed, valitsemine ja struktuur: juhtkond, nõukogu, töötajad, vabatahtlikud
5. finantseerimise jätkusuutlikkus: finantsvõimekus, rahastamise mitmekesisus, omatulu,
omahind/väärtus, raamatupidamise kontrollitus
6. usaldusväärsus (legitiimsus, läbipaistvus, vastutavus, kommunikatsioon, koostöö ja
kaasamine)
Vabaühenduste võimekuse hetkeseis
Strateegiline juhtimine
Arengukava aitab planeerida organisatsiooni tegevust, töökorraldust ja ressursse. USAID
vabaühenduste elujõulisuse indeksi kohaselt on suuremal osal ühendustest selgepiirilised
eesmärgid ja kasutatakse strateegilise planeerimise meetodeid. Kuid ühtlasi tõdetakse, et
strateegiaid tehakse formaalselt ja neid ei seostata päriseluga. Nii on kirjalikku arengukava
omavate MTÜ-de osakaal 8-9 a taguse ajaga vähenenud 25%-lt 20%-ni ning kasvanud nende
MTÜ-de osakaal, kus sellist arengukava pole ning seda ka ei koostata – selliseid MTÜ-sid on
2018. aastal 74%, kuid 8-9 a tagasi 54%.
Probleemina nähakse, et suuremal osal vabaühendustest ei ole palgalisi töötajaid ega võimet
oma strateegiat ellu viia, tegutsemise otsused tehakse vastavalt rahastamisvõimalustele.
Puudu on arusaamisest, miks ja kuidas strateegiat kasutada.
Tulemuste ja mõju hindamine/mõõtmine
Tulemusi ja mõju hindavad läbimõeldult ja regulaarselt vähesed. Seda tehakse ennekõike
rahastaja jaoks. USAID vabaühenduste elujõulisuse indeks toob esile, et mõju ei hinnata,
organisatsioonide võimekus tulemusi hinnata on keskmine või madal. Samuti, et riik ei kasuta
tulemuspõhist ostmist. Lähtutakse tegevuste toetamisest - maa kaetakse tegevustega.
Vabaühendused joonduvad rahastaja nõudmiste järgi – kui ei küsita, ju siis ei ole oluline ning
pigem sellega ei tegele. Vähene teadlikkus oma tegevuse tulemustest ja mõjust tähendab
ühtlasi madalat innovatsioonivõimekust
lk 7/13
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte, mai 2019
Tugevus oma põhitegevus(t)es: teenuse osutamine (leevendavad/lahendavad olukorda)
Omatulu teenivate MTÜ-de osakaal on võrreldes 2013. aastaga kasvanud 49%-lt 57%-ni. MTÜ-
dest 43% teenis 2017. aastal omatulu kuni 6500 eurot (2013. a 38%) ja 14% üle 6500 euro (2013.
aastal vastavalt 10%). Peamiseks omatulu teenimise mooduseks oli teenuste müük.3
USAID vabaühenduste elujõulisuse indeksi kohaselt moodustab teenuste müük suure osa
vabaühenduste eelarvetest. Samas puuduvad ühendustel vahendid teenuste arendamiseks.
KÜSKi poolt toetatud organisatsioonid on teenuste osutamisel enamasti võimekamad.
Teiselt poolt aga toob indeks esile, et riigihangete süsteem lubab valitsusel valida kõige
odavama teenusepakkuja ja seada hinnapiiri, mida pakkuja ületada ei tohi. See viib sageli
olukorrani, kus teenuseid pakutakse alla nende osutamise kulu. Tulemusena on
vabaühendused sageli raskustes pikaajaliste lepingute täitmisega.
30%-l MTÜ-dest on kogemusi avalike teenuste osutamisega. Neist omakorda 63% osutas
avalikke teenuseid 2018. aastal (kõigist MTÜ-dest moodustab see 19%). Kõige levinum on
avalike teenuste osutamine huvitegevuse ning koolituste valdkondades. Kõige levinumateks
sihtrühmadeks, kellele teenuseid pakutakse, on noored ja lapsed.
Enne 2015. aastat asutatud MTÜ-dest on 44% pakutavaid teenuseid nelja aasta jooksul
muutnud, sealjuures 38% on arendanud ja täiendanud olemasolevaid teenuseid ning 11%
hakanud pakkuma teenuseid, mida organisatsioon pole varem pakkunud. Teenuste pakkumist
on nelja aasta jooksul laiendanud 22% MTÜ-dest, sealjuures 15% hakanud pakkuma teenuseid
varasemast suuremas mahus ning 12% hakanud pakkuma teenuseid uutele sihtrühmadele.
15% MTÜdest on hakanud pakkuma teenuseid, mis on uudsed kas Eesti kontekstist või uudsed
teenuse sihtrühma jaoks ning 9% võtnud kasutusele muid uuenduslikke lahendusi.
Tugevus oma tegevustes: sidususe loomine ühiskonnas
KODARa mõju-uuring 2019 tuvastas, et valdav osa MTÜ-sid (82%) tegutseb kohalikul tasandil
ning vähem on neid, mille tegevus on üle-eestiline või ulatub ka välisriikidesse. Siiski – MTÜ-sid,
mille tegevus ainult kohaliku tasandiga piirdub, on kokku vaid 15%. Need ühendused loovad
ennekõike sidusust ühiskonnas ja kogukonnas ning vajavad selleks ka tuge.
Viimase nelja aasta jooksul on mõnest allikast nõu ja mittemateriaalset abi saanud 68% MTÜ-
dest, 28% pole abi vajanud ning 4% pole nõu ja abi leidnud. Kõige sagedamini on nõu ja abi
andjaiks olnud sõbrad-tuttavad või teised vabaühendused.
Maakondliku arenduskeskuse MTÜ-de konsultantidelt on nelja aasta jooksul nõu ja abi saanud
15% MTÜ-dest, kellest omakorda 92% hindas saadud nõu ja abi kasulikuks. Antud teenuse
mittekasutamise põhjuseks on pooltel juhtudest vajaduse puudumine, kolmandikul juhtudest
vähene teadlikkus antud teenusest ning vähem kui viiendikul juhtudest eelarvamused või
negatiivne suhtumine MAK-i konsultantide teenusesse.
Nelja aastaga on vähenenud MTÜ-de abivajadused projektide kirjutamisel, kasvanud aga
vajadused abi ja nõustamise järele organisatsiooni tegevuste arendamisel. Siiski pole koolitusi
ja tugiteenuseid vajavate MTÜ-de osakaal väga suur – ligi 2/3 vastajatest ei nimetanud
spontaanselt ühtegi valdkonda, milles MTÜ töötajad koolitusi või tugiteenuseid vajaksid.
3 KODARa mõju-uuring 2019
lk 8/13
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte, mai 2019
Inimesed, valitsemine ja struktuur: juhtkond, töötajad, vabatahtlikud
Kuni 10 liikmega MTÜ-de osakaal on võrreldes 2009/2010. aastaga kasvanud 32-lt 44%-ni, 11-
50 liikmega MTÜ-de osakaal kahanenud aga 45%-lt 36%-ni. Enam kui 50 liikmega MTÜ-de
osakaal on püsinud stabiilselt 18-20% piirimail. Aktiivsed liikmed moodustavad keskmiselt 50%
MTÜ-de liikmeskonnast (kahes varasemas uuringus 40%), sealjuures pisut kõrgem on see
näitaja noorte või väikse liikmeskonnaga MTÜ-de puhul.
2014. aasta tulemused näitasid, et üldkogude koosolekute toimumine MTÜ-des on muutunud
harvemaks kui 2009/2010. aastal. 2018. aasta tulemused kinnitavad selle suundumuse
jätkumist – kui 2014. aastal kogunes üldkogu 19%-s MTÜ-des vähemalt kolmel korral aastas,
siis 2018. aastal on selliste MTÜ-de osakaal 14%. Samas on nende MTÜ-de osakaal, kus
üldkogu koguneb kord aastas või harvemini, võrdluses 2014. aastaga kasvanud 63%-lt 69%-ni
Üldjuhul on MTÜ-de juhatused kas kahe- (29%) või kolmeliikmelised (27%). Üheliikmelist
juhatust omab 13%, 4-5-liikmelist juhatust 17% ning enam kui viieliikmelist juhatust 13% MTÜ-
dest
MTÜ-dest 26% kuulub mõnda üle-eestilisel tasandil tegutsevasse katusorganisatsiooni, 12%
mõnda kohalikul või maakondlikul tasandil tegutsevasse katusorganisatsiooni ning 12% mõnda
Euroopa Liidu/laiemal rahvusvahelisel tasandil tegutsevasse katusorganisatsiooni.
Katusorganisatsioonidesse kuuluvate MTÜ-de osakaal on võrreldes 2014. aastaga vähenenud
47%-lt 39%-ni. Ühest küljest on muutus tingitud väikese liikmeskonnaga MTÜ-de osatähtsuse
kasvamisest, kuid võib anda tunnistust ka suundumusest, kus katusorganisatsioonide kõrval
on olulisust omandamas ka muud võrgustikud.
MTÜ võimekust iseloomustavad nii palgatööjõu kasutamine kui ka suutlikkus kaasata
vabatahtlikku tööjõudu. Kui varasemad uuringud näitasid palgatööjõuga MTÜ-de osakaalu
vähenemist (perioodil 2004-2014 langus 28%-lt 21%-ni), siis 2018. aastal on langus peatunud –
palgalisi töötajaid on 23%-s MTÜ-des.
USAID vabaühenduste elujõulisuse indeks toob esile, et vabaühendused sõltuvad sageli
projektipõhisest rahastusest. Tulemuseks on töötajate arvu muutumine projekti lõppedes,
pärssides organisatsiooni arengut. Siseministeeriumi kodanikuühiskonna programmi
piirkondlikelt mõttetalgutelt tõid ühenduste esindajad esile vabaühenduste juhtide võimekuse,
läbipõlemise ja järelkasvu puuduse.
Eelnevast järelduvalt läbimõeldud struktuure ja juhtimist leidub vähestes vabaühendustes.
MTÜ-d ei kasuta piisavalt ka võimalust luua juhtimise tõhustamiseks nõukogusid/nõukodasid,
mis võimaldaks ühing juhtimisse kaasata erineva taustaga, sh erasektori asjatundjaid.
Vabaühenduste atraktiivsus tööandajana on madal. Ainult 2% ülikoolilõpetajatest soovib
töötada kolmandas sektoris.4
Rahastamine: finantsvõimekus, rahastamise mitmekesisus
MTÜ-de hinnangud oma majanduslikule jätksuutlikkusele sarnanevad 2014. a uuringule: 30%
hindab oma MTÜ majanduslikku jätkusuutlikkust heaks või väga heaks, 50% peab seda
rahuldavaks ning 12% leiab, et MTÜ majanduslik jätkusuutlikkus on halb või väga halb.
4 Viide puudu.
lk 9/13
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte, mai 2019
Võrreldes 2014. aastaga on kasvanud nende MTÜ-de osakaal, mis saavad oma tulud peamiselt
majandustegevusest.
MTÜ-de käive võrreldes 2013. aastaga pisut suurenenud, kuid siiski pole kasv olnud väga kiire.
Jätkuvalt on ligi poolte MTÜ-de käive madalam kui 6500 eurot, kuigi sellise käibega MTÜ-de
osakaal on pisut langenud (2013. a 54% ja 2017. a 48%). Ligi viiendikul MTÜ-dest jäi 2017. a
käive vahemikku 6501-32 000 eurot ning suurem oli käive 15%-l MTÜ-dest (2014. aastal 13%-l).
Vene töökeelega MTÜ-d mainisid tulude suurenemist eesti töökeelega MTÜ-dest poole
harvemini (vastavalt 8% ja 16%).
Kõige olulisemaks rahastusallikaks on MTÜ-dele liikmemaksud (kõige olulisemana mainis 30%
MTÜ-dest, millel oli 2017. aastal tulusid), järgnesid majandustegevus (20%), toetused KOV-idelt
(19%), toetused riigiasutustelt (10%) ning toetused riiklikest fondidest ja sihtasutustest (8%).
MTÜ-dele on rahastusallikate valik muutunud ahtamaks – viimase kolme uuringu võrdluses on
näha selget tendentsi rahastusallikate arvu vähenemisele. Jätkuvalt on kõige levinumaks
rahastusallikaks liikmemaksud (52% MTÜ-des), kuigi nendest tulu teenivate MTÜ-de osakaal on
kaheksa aastaga langenud (varem 58-63%). Teiseks sagedamini mainitud rahastusallikaks on
KOV-i toetused (35%). 2009. a oli KOV-ilt rahastust saavate MTÜ-de osakaal vaatlusaluse
perioodi (2009-2017) kõrgeim (51%). 2014. aastaks oli see näitaja märgatavalt langenud (37%)
ning püsib ka tänavu samal tasemel. Kolmandaks enamlevinud rahastusallikaks on tulud
majandustegevusest (2017. a 30%, pole ajalises võrdluses muutunud). Pisut vähem nimetavad
vabaühendused rahastusallikatena riiklikke fonde ja sihtasutusi (21%), riigiasutusi (18%), Eestis
elavad eraisikuid (17%), Eesti ettevõtteid (13%) ja EL programme (7%).
USAID vabaühenduste elujõulisuse indeksis rõhutatakse, et vabaühenduste peamised
rahastamisallikad on püsinud aastaid samas mahus. Samas on tarbijahinnaindeks ja palgad
kiirelt kasvanud, mis tähendab organisatsioonidele raskusi oma tegevuse samas mahus
rahastamisel. Indeksi raportis märgitakse, et enamikel vabaühendustest on mitu rahaallikat
ning et enamik eelarvest kogutakse kohalikest vahenditest, avalikust eelarvest, ettevõtete ja
eraisikute annetustest ning omatulust.
Usaldusväärsus.
USAID vabaühenduste elujõulisuse indeksis tõdetakse, et vabakonna avalik maine kahanes
2017. a pisut kasvanud negatiivse meediakajastuse ja poliitikute rünnakute tõttu, kui
populistidest poliitikud ja mõned parlamendisaadikud ründasid avalikult mõningaid
vabaühenduste esindajaid rahalise sõltuvuse tõttu riigist.. Vähe on vabaühendusi puudutavate
õigusteadmistega inimesi, kes suudaksid vabaühendusi kohtus esindada. Selle tulemusel
otsivad vabaühendused sageli meedia tähelepanu, selle asemel et õigussüsteemi poole
pöörduda. Huvitav on seegi, et Eurobarometer 2013 kohaselt nõustub 47% Eesti elanikest, et
nad jagavad mõne vabaühenduse väärtusi ja huvisid, kui Euroopa Liidus on see näitaja 59%.
Liikmeskonnaga suhtlemiseks on 66%-l MTÜ-dest olemas elektrooniline vahend (nt Facebooki
grupp, meililist, blogi/foorum vms) ning 5%-l on selline vahend koostamisel. Võrreldes 2014.
aastaga pole pilt muutunud. Keskmisest sagedamini on elektrooniline vahend liikmeskonnaga
suhtlemiseks olemas võimekamatel MTÜ-del – rahvusvahelisel tasandil tegutsevate,
arengukava omavate, suure käibe ja/või suure liikmeskonnaga, palgatöötajatega ning
vabatahtlikke kaasavatel MTÜ-del, mis sageli asuvad Tallinnas. Valdkondade võrdluses on
lk 10/13
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte, mai 2019
MTÜ-sid, kus on elektroonilisi vahendeid liikmeskonnaga suhtlemiseks enim
spordi/kehakultuuri, tervishoiu ning kutseliitudele omaste tegevuste valdkondades.5
Sotsiaalne ettevõte on organisatsioon, mille põhieesmärk on ettevõtlusega positiivselt
mõjutada inimeste toimetulekut ning heaolu ja/või keskkonda.
Avalik teenus on teenus, mida riik või kohalik omavalitsus või avalikku ülesannet täitev
eraõiguslik isik pakub isikule või ettevõtjale seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks või
õiguste kasutamise võimaldamiseks. Teenus peab looma kliendile väärtust.
Sotsiaalsetest ettevõtetest enamik ehk 93% tegutseb Eestis MTÜ vormis. Enamasti
tegutsetakse Tallinnas ja Tartus, pakkudes valdavalt teenuseid, vähem tooteid.
Organisatsioonide mõistes on tegemist mikroorganisatsioonidega, kus on 1 kuni 4 inimest.
Majanduslikult edukamad sotsiaalsed ettevõtted on OÜd, mis palkavad rohkem inimesi6.
Sotsiaalsete ettevõtete valimi kogutulu aastal 2016 võrreldes aastaga 2012 kasvas 47%,
ettevõtlustulu 57% ja töötajate arv 23%.
Organisatsiooni aitavad eduka kasvuni sisemine tugevus ja pädev väline tugisüsteem, mis
toodud alloleval joonisel.
Peamised probleemid sotsiaalses ettevõtluses
Sotsiaalsed ettevõtted (SE) ei ole jätkusuutlikud:
Puuduvad jätkusuutlikud rahastusvõimalused (100% valimi SEdest kogeb seda
probleemi)
Puudub rahaline võimekus spetsialistide palkamiseks (juriidika, tootearendus,
turundus, hinnastamine jne) või konsultantide teenuste tarbimiseks (tiimi juhtimine,
coaching jne)
Eesmärgid ei ole mõõdetavad, mõju ei hinnata piisavalt
5 KODAR mõju-uuring 2019
6 Lepa, Naarits 2014; Euroopa Komisjoni uuring 2019.
lk 11/13
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte, mai 2019
Juhid on läbi põlenud, sest töökoormus on suur ja/või juhil puudub vajalik väljaõpe
ning kogemus
Sotsiaalsete ettevõtete tugisüsteemid, ligipääs infole ja tehnoloogiaga kaasaskäimine on piiratud
Piiratud ajaressursi juures on SE juhile abiks ligipääs organiseeritud infole, kuid täna
on see info erinevatel platvormidel laiali (toetused ja muud rahastusvõimalused,
tarkvaraarendus, igapäevatöö automatiseerimine, koolitused)
Üleüldine praeguste SE juhtide tehnoloogiline kaasaskäimine on piiratud
MAK konsultantide ettevõtluspädevused on erineva kvaliteediga
Riigi/KOVi ja avaliku teenuse pakkuja vaheline koostöö on lünklik:
Puudub statistika, mis võimaldab ühiskondlike probleemide ulatust adekvaatselt hinnata
KOVde ja SEde koostöö on 1) puudulik 2) piirava tähtajaga
Hangetel võetakse arvesse eelkõige hinda; kvaliteeti tähtsustatakse vähem
Sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal ühiskonnale ja keskkonnale on vähe tuntud:
Sotsiaalne ettevõtlus ei ole ühiskonnas arusaadav kontseptsioon, mis pärsib
valdkonna arengut. Valimist 19% mõistab sotsiaalset ettevõtlust kui positiivse mõjuga
ettevõtlust. Enamasti tuuakse paralleele sotstööga ning ka sotsiaalmeediaga
Järelkasv ei ole teadlik sotsiaalsest ettevõtlusest kui karjäärivalikust
Puudub statistika, mis võimaldab ühiskondlike probleemide efektiivset kommunikatsiooni
1.2. Eesmärgid aastaks 2030
1. Vabaühendused on oma eesmärkide saavutamisel võimekad, jätkusuutlikud ja
usaldusväärsed
2. Vabaühenduste juhtidel on piisav järelkasv
3. Sotsiaalsed ettevõtted on jätkusuutlike majandusmudelitega, mis suurendab nende
mõju ning loob ressursse ühiskondlike probleemide lahendamisse reinvesteerimiseks
lk 12/13
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte, mai 2019
Töörühmade koosseis
Tõhusa poliitika kujundamise ja huvikaitse töörühm (suund 1)
Töörühma juht Kai Klandorf (Vabaühenduste Liit)
Töörühma liikmed: Alari Rammo (Vabaühenduste Liit), Mikk Tarros (Eesti Noorteühenduste Liit),
Marten Lauri, Kersti Ringmets ja Birgit Lüüs (Siseministeerium), Tom Kagovere
(Rahandusministeerium), Agu Laius (KÜSK), Pirkko Valge (Heateo SA), Maie Kiisel (Tartu
Ülikooli RAKE) ja Ivar Hendla (Riigikantselei).
Aktiivse elaniku töörühm (suund 2)
Töörühma juht Marten Lauri (Siseministeerium)
Töörühma liikmed: Maie Kiisel (Tartu Ülikooli RAKE), Alari Rammo (Vabaühenduste Liit), Eha
Paas (Kodukant), Kaisa Musting (HTM), Martin Noorkõiv (Domus Dorpatensis), Epp Reedik ja
Tiina Sinijärv (ENTK), Anu Allekand (Kaitseliit), Karmel Tall (Tartu Ülikooli väärikate ülikool),
Kaarel Haav, Taive Saar (maakondlikud arenduskeskused).
Toetuste ja tugiteenuste töörühm (suund 3)
Töörühma juht Agu Laius (KÜSK)
Töörühma liikmed: Maiu Lauring (KÜSK), Kristina Mänd, Pirkko Valge (Heateo SA), Kai Klandorf
ja Alari Rammo (Vabaühenduste Liit), Maarja Käger (Balti Uuringute Instituut), Artjom Tepljuk
(Kultuuri-ministeerium), Maris Jõgeva, Karin Ratas ja Külli Vollmer (maakondlikud
arenduskeskused), Krista Habakukk, Eha Paas (Kodukant), Rafael Milerman (Leader), Kersti
Ringmets, Marten Lauri (Siseministeerium), Tom Kagovere (Rahandusministeerium).
Sotsiaalse ettevõtluse ja (avalike) teenuste töörühm (suund 3)
Töörühma juht Marge Maidla (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik)
Töörühma liikmed: Nele Gerberson (Sotsiaalministeerium), Artjom Tepljuk
(Kultuuriministeerium), Maie Kiisel (Tartu Ülikooli RAKE), Agu Laius (KÜSK), Katri-Liis Lepik
(Tallinna Ülikool), Pirkko Valge (Heateo SA), Alari Rammo (Vabaühenduste Liit), Kadri Pau
(maakondlikud arenduskeskused), Krista Habakukk (Kodukant), Marten Lauri ja Kersti
Ringmets (Siseministeerium).
lk 13/13