dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 3. mai 2019
Viit
1.1-8/905-2
Registreeritud
3. mai 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2019
Vastutaja
Kaisa Knight (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎1.1-8905-2 03.05.2019 Väljaminev kiri.bdoc206 KB
  • 📎Sisend koostööpalvele_maikuu19.docx27 KB

Sisu (failidest)

Kristel Hook Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise Teie 22.03.2019 nr 2-5/171/ voliniku kantselei Meie 03.05.2019 nr 1.1-8/905-2 [email protected] Roosikrantsi 8b 10119, Tallinn Harju maakond Vastus pöördumisele Lugupeetud Kristel Hook Täname, et olete Sotsiaalministeeriumi kaasanud uue trükise „Õppija käsiraamat“ koostamisse ja trükise „Kirjad lapsevanemale“ uue trüki ette valmistamisesse. On suurepärane, et trükis „Kirjad lapsevanemale“ on juba kaks korda ilmunud ja kolmas trükk peagi käiku minemas. Leiame, et trükis on väga asjalik ja soe lugemine ning tunneme heameelt, et see on sedasi ka vastu võetud. Ühtlasi on tervitatav trükise „Õppija käsiraamat“ koostamine. Haridussüsteem ja seal tegutsejad on nii noore inimese kui kogu ühiskonna väärtuste kujundamisel väga olulised ning näeme, et asjalikust käsiraamatust, mis annaks lisaväärtuse praegu olemasolevatele materjalidele, võiks olla kasu. Meiepoolsed ettepanekud „Õppija käsiraamatu“ koostamiseks ning parandused ja täiendused „Kirjad lapsevanemale“ uuele trükile on käesoleva kirja Lisas. Täname veelkord Sotsiaalministeeriumi kaasamise eest tööprotsessi ning soovime jõudu ja edu trükiste valmimiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Knight võrdse kohtlemise poliitika juht Lisa: Sisend koostööpalvele_maikuu19 Kaisa Knight 6269 753 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Sotsiaalministeeriumi poolne sisend kogumiku „Kirjad lapsevanemale“ kolmanda trüki täiendamiseks ning uue kogumiku „Õppija käsiraamat“ koostamiseks. 1. “Kirjad lapsevanemale” Lk 17: Kas võiks kaaluda lisada , et tööle kandideerimisel ei pea oma CV-sse laste arvu märkima? K una tööandja asi ei ole selle kohta kandideerijalt midagi pärida, siis võiks olla hea, kui ka kandideerija omalt poolt niidiotsakest kätte ei anna. Lk 35 on toodud seadusepügalad ja tekst pigem tööandja vaatest , seega kui selline lisandus teha, siis just Indrek Koffi tekstiosasse võiks ta hästi sobida. LK 34 : viimane lause „Täiendavad garantiid on sätestatud näiteks töölepingu seaduse ning avaliku teenistuse seadusega.“ Sellesse nimistusse võiks lisada ka ravikindlustuse seaduse. LK 38 : Pealkiri „Õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust“ – kuna kogumik on mõeldud laiemalt lapsevanematele, siis ehk võiks seda täiendada nii: „Õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust ja/või sünnitushüvitist“ Kuna sünnitushüvitise õigus (ilma rasedus- ja sünnituspuhkuseta) on ka FIE- del , juhatuse liikmetel jne, siis teeme ettepaneku täiendada lk 38 esimest lõiku järgmise infoga: „Töö- või teenistussuhtes naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva ja selle saab välja võtta alates 70. kalendripäevast enne eeldatavat sünnituse tähtaega (TLS § 59 lõige 1). Sünnitushüvitist makstakse haigekassa poolt ravikindlustatud isikule rasedus- ja sünnituspuhkuse korral ning FIE- le , FIE tegevuses osalevale abikaasale, ettevõtlustulu maksu maksjale, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevale isikule sünnituslehe alusel ilma rasedus- ja sünnituspuhkuseta. Haigekassa arvutab sünnitushüvitise kindlustatu eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult (ravikindlustuse seadus § 58). Pealkiri „Õigus jääda isapuhkusele…“ – s elle paragrahvi lõppu võiks lisada midagi sellist: Alates 1. juulist 2020 pikendatakse isapuhkust 30-le kalendripäevale ning selle perioodi eest on võimalik isal saada vanemahüvitist. Ka neil isadel, kes ei olnud eelnevalt töö- või teenistussuhtes (nt FIE-d , juhatuse liikmed, eelnevalt mitte-töötanud isad, jne) tekib õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist 30 päeva ulatuses. Isadel tekib õigus hüvitist kasutada 30 päeva enne eeldatavat lapse sündi, kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isa võib kasutada oma õigust emaga samal ajal või eraldi, samuti kas ühes osas (30 päeva jutti) või osade kaupa (näiteks lapse sündides 10 päeva ning ülejäänud 20 päeva hiljem). Vastavalt sellele peaks veidi muutma ka Indrek Koffi teksti lk 19 ( lause „Kui Sa oled tulevane isa, siis tea, et Sa võid oma kümme päeva isapuhkust küsida kahe kuu jooksul enne sünnituse tähtpäeva, kui vaja peaks olema.“). Seda siis arvestusega, et vastavad muudatused hakkavad kehtima al 1. juulist 2020. LK 39 : P ealkiri „Õigus hoolitseda isast kutsealusena oma lapse eest“ Teeme ettepaneku võtta sõna „isast“ siit pealkirjast välja. LK 46 Pealkiri „Õigus riiklikele toetustele ja hüvitistele“ Kuupõhiste toetustena on loetletud ka lapsehooldustasu. Ettepanek on see kas välja jätta, kuna alates 1.09.2019 sündinud laste eest enam ei maksta lapsehooldustasu või kirjutada sinna sulgudesse juurde (alates 01.09.2019 sündinud laste eest enam lapsehooldustasu ei maksta. V astavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi). LK 47 Pealkiri „ Õigus olla ravikindlustatud“ Esimesse lõiku teeks punasega toodud täiendused: „Sotsiaalmaksu seaduse kohaselt maksab riik sotsiaalmaksu ühe vanema eest, kes kasvatab last ja vastab sotsiaalmaksu seaduses kehtestatud tingimustele (SMS § 6 lõige 1). Riik maksab sotsiaalmaksu teiste seas vanema, eestkostja või hoolduspere vanema eest, kes kasvatab (siinjuures vaata seadusega kehtestatud täpsustavad tingimused alati üle): “ Loetelus võtaks ära selle osa: seitset või enamat alla 19-aastast last ja kellega on sõlmitud perekonnas hooldamise leping. LK 50 : Lause „Vanemal on omavalitsuselt võimalik taotleda kuni 18-aastasele raske ja sügava puudega lapsele lapsehoiu, tugiisiku ning toetava teenusena transpordi tugiteenuseid.*“ Palume muuta ja sõnastada järgmiselt: „Vanemal on omavalitsuselt võimalik taotleda kuni 18-aastasele raske ja sügava puudega lapsele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muid sotsiaalteenuseid, mis aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust.“ Taustainfoks, et riik eraldab toetusfondist KOVidele selle jaoks toetust (SHS § 156 lg 3 1 ). Lisaks palume täiendada ka allmärkust järgmiselt: Lapsehoiu- tugiisiku ning toetava teenusena transpordi teenuse riigipoolsest hüvitamisest saab täpsemalt lugeda Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt . *************** Tundub, et kogumikku uuendatakse pidevalt, mistõttu jätsime hetkel välja 01.04.2022. a jõustuvad muudatused. K ui on huvi neid lisada, siis siit leiab kõik muudatused ja nende jõustumistähtajad: https://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-olulisemad-muudatused L K 62 : Pealkiri „Abi saamiseks võib lapsevanem pöörduda“ juurde võiks lisada tasuta Lasteabi telefoni 116111 , millelt on võimalik küsida nõu nii lapsevanema kui lapsena ning samuti teatada abivajavast lapsest. Lisada võiks ka lehekülje www.tarkvanem.ee , mis pakub lapsevanematele lapse kasvatamise teemadel nõu ja tuge. Teeme ettepaneku lisada trükisesse ka ohvriabi kriisitelefoni number 116006 . Number on tasuta ning pakub kiiret abi inimestele, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda. Kui helistada ei ole võimalik, pakub lehekülg www.palunabi.ee veebinõustamist . Meie ettepaneku seos lapsevanemaks olemisega ei pruugi olla siin ilmne, aga kuna perevägivald ja lähisuhtevägivald puudutavad ka lastega peresid, siis ei ole abisaamise võimaluste pakkumine kunagi üleliigne. 2. UUS trükis: “Õppija käsiraamat” S oolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse hariduse ja koolituse valdkonnas sätestab soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 10 , mille alusel peavad haridus- ja teadusasutused ning koolituse korraldamisega tegelevad institutsioonid tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. Palju infot, mida haridusteemalise infomaterjali välja töötamisel võiks kasutada ja arvestada , pakub veebilehekülg Haridus ja Sugu www.haridusjasugu.ee . Eriti toome välja sealseid praktilisi soovitusi, mida õpetajad koolides ja lasteaedades rakendada võiksid . Nende materjalide puhul on suur töö juba ära tehtud ning oleks suur väärtus, kui neid valmivas trükises kasutaksite. Kindlasti võiks kasutada trükise välja töötamisel ka artiklikogumikku „Sugu ja haridus keeles ja meeles“ 2016, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus . Temaatilisi infomaterjale ja käsiraamatuid on veel. Hariduse ja soolise võrdõiguslikkuse seostest saab infot ka http://gender.sm.ee veebilehe vastavast alajaotusest. Kõigil haridus- ja teadusasutustel, aga ka teistel koolitusi korraldavatel organisatsioonidel ja isikutel on võrdse kohtlemise seaduse järgi kohustus pidada õppesisu määramisel ja õppetöö korralduses silmas võrdse kohtlemise põhimõtte edendamise eesmärki ( VõrdKS § 13). Haridusasutused on kõige olulisemad kohad, kus kujundada inimeste väärtusi ja suurendada teadlikkust võrdse kohtlemise põhimõttest. Seega on tähtis, et koolides õpetatav sisu aitaks avada inimõiguste olemust ja tähendust ning suurendaksid mõistmist erinevate kultuuride, rahvuste, erivajaduste või muude eripärade suunal. Rõhutame, et v õrdne kohtlemine ei tähenda inimeste ühesugust kohtlemis t , vaid sellist kohtlemist, kus inimese eripära või erivajadust peetakse silmas ning kujundatakse tingimused selliselt, et vaatamata tema erivajadusele on tal endiselt võimalik võrdselt teistega haridust omandada. Selle paratamatu osa on ka tegelemine eelarvamuste ja stereotüüpidega, et tagada, et kedagi koolides ei kiusataks. Erinevustega arvestamine peab algama juba algharidusest, kuna selliselt kinnistuvad ka väärtushinnangud, mis aitavad kaasa edaspidi panustada sallivama ühiskonna loomisele ja stereotüübivaba mõtlemise arengule . Lisaks sellele tagab võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine hariduses noortele turvalisema haridustee ning toetab isiksuse arengut üldisemalt. Võrdse kohtlemise seisukohalt on h aridusvaldkonnas probleemiks see , et suurel osal õpetajatest ei ole sisulist teadmist võrdse kohtlemise teemaderingist, kuna õpetajakoolituse kohustusliku osana võrdset kohtlemist ei käsitleta. Samuti on väga põgus ning üldine inimõiguste temaatika kajastamine õppevaras. Ka hariduse korralduse poolelt võib märgata puudujääke – mitte- diskrimineerimine peaks olema läbivalt analüüsitud erinevates strateegiates nagu ka hariduse korralduses (nt koolikollektiivi teadlikkus ja märkamine ning reageerimine ebavõrdse kohtlemise puhul jne). Erivajadusega noored , seal hulgas puuetega lapsed ja noored Haridusasutused tuleb kohanda da puuetega inimestele sobivaks, teiste seas tuleb luua võimalused li ikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele ligi pääsu ks . Õ ppevahendid tuleb kohanda da nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele sobivaks; Üksnes ligipääsu tagamistest ei piisa, seega tuleb tähelepanu pöörata ka eelarvamustele ja stereotüüpidele, mis nii õpetajatel kui kaasõpilastel võivad olla, ning muuta koolikultuuri tolerantseks ja erinevusi väärtustavaks. Sallimatus teistsuguste suhtes tuleneb sageli oskamatusest, teadmatusest, ebakindl usest ja kogemuste puudumisest. Tolerantsuse kasvatamine peaks alguse saama juba lasteaedades ja eeskuju, mida täiskasvanud läbi kogu haridustee näitavad, on väga oluline. Tolerantsuse kasvatamine on väärtuskasvatuse põhiline ülesanne. Paljud koolid on liitunud ka liikumistega Väärtuspõhin e Kool, Hea Kool ja Kaasav Kool, et paremini väärtuskasvatuse põhist haridust rakendada; Haridus- ja Teadusministeerium kasutab kaasava hariduse mõistet, mille all peetakse eelkõige silmas inimese põhiõigust kvaliteetsele h aridusele ning mille eesmärgiks on tagada kõigile õppijatele võimalus tähendusrikka ja kvaliteetse hariduse omandamiseks kodulähedases koolis koos teiste omaealiste õpilastega. Kõige üldisemalt taotleb kaasav hariduskorraldus kõigi ühiskonnaliimete sots iaalset kaasatust ühiskonnaelus; Kaasav haridus võib tähendada ka individuaalseid õppekavasid või eriklasse lastele ja noortele. Peamine põhimõte on see, et mitte laps ei pea kohanema kooliga, vaid kool peab lähtuma lapse erivajadusest ja pakkuma haridust vastavalt. Siinkohal on tõenäoliselt oluline ressursside suurendamine, et koolidel reaalselt oleks piisavalt õpetajaid, et parimal viisil erivajadusi silmas pidada. Rahvusvähemused, seal hulgas r omad Eesti Inimõiguste Keskus on rõhutanud, et ü leminekul eestikeelsele õppele tuleb osapoolte suhtumise parandamiseks ja hirmude vähendamiseks jätkata mitmekülgse informatsiooni edastamist ülemineku kohta, samuti tuleb jätkuvalt väga suurt tähelepanu pöörata õpetajate mitmekülgsele toetusele (nii metood ilisele kui ka emotsionaalsele); Ka romade puhul on oluline tegeleda koolikiusamise lõpetamise ja hariduse omandamist toetavate tegevustega. Muu hulgas võiks rakendada tugiisikute tööle rakendamist, erikeelsete infomaterjalide loomist ja levitamist eesti keelt halvemini oskavatele inimestele; Koolides peaksid olema roma lastele mõeldud õppekavad ja spetsiaalselt väljatöötatud õppematerjalid, mis võtaksid arvesse roma laste erinevusi ja kultuurilist identiteeti. Õppematerjalides peaks tutvustama ka romade ajalugu ja kultuuri, peegeldamaks nende kultuurilist identiteeti; Õppematerjalide ja õppesisu välja töötamisel tuleb kindlasti kaasata nende rahvuste ja kultuuride esindajaid, kellest räägitakse ja kellele õppematerjalid on suunatud. LGBT noored Seni ei ole pööratud erilist ja süsteemset tähelepanu seksuaalsel sättumusel ja soo lisel identiteedil põhinevale kiusamisele ja võimalikule alandavale kohtlemisele koolides. Sama s näiteks FRA uuringust (2013) LGBT inimeste diskrimineerimise kohta selgus, et üle 80% vastajatest mäletas neile suunatud negatiiv seid märkusi või koolikiusamist. L apsepõlves kiusamise ohvriks olemine on otseselt seotud depressiooni, suitsiidimõtete jt vaimse tervise häirete tekkeriskiga täiskasvanuna. Lisaks sellele, et ühiskonnas ei peaks keegi kartma kiusamist või vägivalda, toob see kaasa kahju ja suuri kulusid ühiskonnale ja riigile laiemalt. Seega tegeledes kiusamise ennetamise ja vähendamisega, kindlustame tugevamad, tervemad ja täisväärtuslik umad ühiskonnaliikmed tulevikus. Kuna LGBT noorte ja laste puhul on kiusamine levinud, tuleb koolides tegeleda kiusuennetusega teadlikult ja süsteemselt, muu hulgas tähendab see ka õpetajate hoiakute suunamist; Üks tähtsamaid kiusuennetuse aluseid on suhtlemisoskus ning seetõttu on oluline arendada lastes ja noortes just võimet teistega suhelda. Parem suhtleja märkab inimest ja seda, kui tal on mure. Hea suhtleja on aktiivne kuulaja ja annab märku, et teda huvitab see, mida teine inimene püüab edasi anda. Samuti on oluline anda tagasisidet ja peegeldada teise mõtteid ning koos püüda lahendusi leida. Ka ne id oskusi tuleb arendada teadli kult ja süsteemselt; Õppematerjalid peavad olema sellised, et igal õpilasel on võimalik end seal ära tunda ja samastuda. S ee tähendab, et pildid ja näiteid peaksid teiste seas kujutama ka samasooliste vanematega peresid ja erivajadusega noori. 3. Mõlema trükise puhul: V õimalusel võiks mõlemas trükises ( nii kirjad lapsevanematele kui õppija käsiraamat us ) kasutada Tööelu portaalis esitatud infot laste ja noorte töötamise kohta ( https://www.tooelu.ee/# ) või siis viidata Tööelu portaalile. Alapealkirja noorele ja alaealisele all on kirjeldatud nii töösuhete kui ka töökeskkonna teemasid, mis on olulised nii lapsele kui ka tema vanemale.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel