TÖÖVÕTULEPINGU NR 2-2.2/921-1 ERITINGIMUSED
Tallinn,
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „tellija“) ja
Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, Tartu 50409, keda
esindab Taivo Raud (edaspidi nimetatud “töövõtja”) Tartu Ülikooli rektori 27.12.2017 käskkiri nr 19
alusel, edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi
“leping”) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
Lepingu objektiks on töövõtja poolt puhkuseõiguse laiendamise analüüsi teostamine, (edaspidi „tööd“).
Tööde täpsem kirjeldus on lisas 1 ja töövõtja 25.04.2019 esitatud pakkumuses, mis on lepingu
lahutamatuks osaks.
2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad
Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 13.12.2019. Tööde teostamise
täpsem ajakava on toodud lepingu lisas 1. Pooltel on õigus lepingu täitmise käigus ajakava kohandada
tööde lõpptähtaega muutmata.
3. Lepingu hind
3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 7954,55 eurot (edaspidi
nimetatud „lepingu hind“), millele lisandub käibemaks.
3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel
esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde laekumist.
3.3. Töövõtja edastab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.
E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.
4. Volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kreet Kurvits, tel 626 9199,
e-post
[email protected], või teda asendav isik.
4.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Merle Erikson, tel 5247 224,
e-post
[email protected].
5. Lepingu lisad
Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:
5.1. Lisa 1 – lepingu objekti kirjeldus;
6. Muud sätted
6.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute
üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt
Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toovotulepingu_uldtingimused.
Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud
ega saa seetõttu olla tühised.
6.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused
(I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument.
6.3. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases
dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja
üldtingimustega.
6.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
__________Marika Priske____ _______Taivo Raud_____
Tel: 626 9301 Tel: 5645 6580
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
LISA 1 TÖÖVÕTULEPINGULE NR 2-2.2/921-1
Lepingu objekti kirjeldus
Puhkuseõiguse laiendamise analüüs
1. Analüüsi/uuringu teema
2018. a kehtestati töölepingu seadusega (TLS) õigus tasustatud hoolduspuhkusele täisealise sügava
puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale (hoolduspuhkus). Tasustatud
hoolduspuhkuse õiguse kehtestamise eesmärk oli soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus
püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise
korraldamiseks, sh ka näiteks arsti juures käimiseks. Seaduse kohaselt on töötajal õigus saada
kalendriaastas kuni viis tööpäeva puhkust täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks (TLS § 65 1).
Hoolduspuhkust reguleeriva eelnõu menetlemise käigus viidi Riigikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul
eelnõusse sisse säte, mille kohaselt on Vabariigi Valitsusel vajalik analüüsida ja pakkuda välja
võimalikud lahendused hoolduspuhkuse õiguse laiendamiseks ka isikutele, kes teevad tööd füüsilise
isikuna võlaõigusliku teenuseosutamise lepingu alusel või kes peavad sõltumatu ametiisikuna avalik
õiguslikku ametit (sihtgrupid). Lisaks tuleb sotsiaalkomisjoni lisatud sätte kohaselt uurida ka puudega
lapse vanema lapsepuhkuse õiguse laiendamist samadele isikutele.
Vabariigi Valitsusele on seaduse tasandil (TLS §-s 1393)1, pandud kohustus 2020. aasta 1. jaanuariks
koostada analüüs ja selle põhjal esitada Riigikogule ettepanekud puhkuseõiguse laiendamiseks.
Analüüsi käigus analüüsitakse kas ja mis tingimustel (sh. hüvitise maksmise tingimused)
hoolduspuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse õigust on vajalik ja võimalik laiendada
füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuseosutamise lepingu alusel tööd tegevatele isikutele ja isikutele, kes
peavad sõltumatu ametiisikuna avalik õiguslikku ametit. Arvestades, et „puhkus“ on TLS-is sisalduv
legaaldefinitsioon, mida kohaldatakse vaid töösuhtes olevale isikule antava pikema vaba aja kohta, on
asjakohane analüüsis keskenduda sellele, kas sihtgrupile on vajalik ja mõistlik seadusega tagada õigus
võrreldavale vabale ajale. Lisaks õigusele vabale ajale tuleb analüüsida vastava kahe sihtgrupi õigust
ja tingimusi hüvitisesaamisele.
2. Analüüsi/uuringu probleemistik ja analüüsi ülesanded
Probleemikirjeldus
Kehtiv TLS määratleb, et täisealisel töötajal on õigus saada kalendriaastas kuni viis tööpäeva
puhkust täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks (hoolduspuhkus, TLS § 65¹), kui ta on
sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on
abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku
omavalitsuse määratud hooldaja. Puhkust hüvitatakse töötasu alammäära alusel. Töötaja taotleb
hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale
1
TLS § 1393 tekst on järgmine: Vabariigi Valitsus koostab 2020. aasta 1. jaanuariks analüüsi ja esitab selle põhjal
Riigikogule ettepanekud hoolduspuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse õiguse laiendamiseks isikule,
kes teeb tööd füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel või kes peab sõltumatu isikuna avalik-
õiguslikku ametit.
välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse
Sotsiaalkindlustusametile.
Hoolduspuhkuse eesmärk on julgustada hoolduskoormuse jagamist isikute vahel, kes panustavad
sügava puudega isiku hooldamisse. Töösuhtes allub töötaja tööandja juhtimisele ja tal puudub võimalus
vabalt oma aega kasutada. Hoolduspuhkuse kasutamise võimalus annab töötajale kindluse, et
vajadusel on tal õigus saada tasustatud vaba aega, et tegeleda sügava puudega isiku erivajadustega.
Hoolduspuhkus võimaldab sügava puudega isiku töötavatel lähedastel ja määratud hooldajal, sügava
puudega isiku hooldamisse panustades, saada leevendust töökoormusest.
Puudega lapse vanema lapsepuhkus on määratletud TLS § 63 lõikes 2, mille kohaselt on puudega
lapse emal või isal lisaks TLS § 63 lõikes 1 sätestatud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks
tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. 2
Puudega lapse erivajadusi arvestades võimaldab seadus ühele vanematest tööst vaba aega kuus ühe
tööpäeva ulatuses puudega lapse eest hoolitsemiseks. Esmane eesmärk on motiveerida vanemaid
võtma puudega lapse lapsepuhkust kord kuus, et võimaldada neil regulaarselt tegeleda puudega lapse
vajadustega. Üks täiendav vaba päev kuus annab võimaluse näiteks käia lapsega arsti juures või
taastusravis.
Kehtivas õiguslikus raamistikus on hoolduspuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkus tagatud
töötajale. Seega on õigustatud vastavat puhkuseliiki sh hüvitist taotleda vaid töösuhtes oleval isikul. See
on põhjendatud sellega, et töösuhet iseloomustab suurem alluvuse määr, kui näiteks muu võlaõigusliku
lepingu alusel tööd tehes ja töötaja on seotud tööandja korraldustega. Seadusega antud õigus võtta
teatud juhul täiendavat tööst vaba aega võimaldab töötajal töö- ja eraelu paremini ühildada ja tõstab
nendel juhtudel töötaja huvid tööandja huvidest kõrgemale.
Töö tegemise iseloomu arvestades on lisaks TLS-le võimalik töö tegemiseks kokkuleppeid sõlmida ka
võlaõigusseadusest lähtuvalt (nt käsundus- ja töövõtuleping). Võlaõigusseadus annab pooltele suurema
vabaduse omavaheliste kokkulepete sõlmimiseks kui TLS, kuid ka vähem sotsiaalseid tagatisi
töötegijale.
Käsundus- ja töövõtulepingut töölepingust eristab enim töötaja alluvuse määr ehk siis see, mil määral
on töötaja seotud tööandja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta. Töösuhtega ei ole
tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.
Näiteks sarnaselt töölepingule tuleb töövõtulepingu korral töövõtjale alati tasu maksta, kuid töövõtja ei
ole allutatud tööd andva isiku kontrollile. Töövõtuleping sõlmitakse eesmärgiga, et töö teostaja
valmistaks mingi asja või eseme või teeks nt ekspertiisi või eelnõu, koostaks uuringu projekti või
saavutaks muu resultaadi, aga töövõtja on vaba otsustama kus, millal ja kuidas ta tööd teeb.
Käsunduslepingu tunnused on teenuse osutamine, töö iseseisev korraldamine ning leping võib olla nii
tasuline kui tasuta. Käsundisaaja on oma tegevuse korraldamisel vaba, määrates ise oma töö tegemise
aja, koha ja viisi. Nii töövõtulepingu kui käsunduslepingu puhul määratleb isik ise oma töötegemise aja
sh nö puhkeaja/vaba aja. TLS-i „puhkus“ ei kohaldu füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuseosutamise
lepingu alusel tööd tegevatele isikutele ja isikutele.
Töötamise õiguslik alus on teine ka nn vabade kutsealade esindajatel, kus riik on seadusega andnud
täitmiseks teatud osa avaliku halduse ülesannetest. Nii on avalik-õiguslik sõltumatud ametiisikud näiteks
vandetõlk, notar, advokaat, pankrotihaldur, kohtutäitur.
Kõiki nn vabade kutsealade esindajaid ühendab see, et riik on neile delegeerinud õigussuhete
turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Nad on füüsilised isikud, kes täidavad riigi
poolt seadusega antud avalikku funktsiooni, kuid nad ei ole riigiametnikud ega ettevõtjad. Nad on vaba
elukutse esindajad, kes peavad ametit oma nimel ja vastutusel. Vabade kutsealade ametit pidavad
isikute töökorraldus on määratletud eraldi seadustega. Töötegemise aja sh puhkeaja/vaba aja
määratlevad nad ise. Ka neile ei kohaldu TLS-i „puhkus“.
2 Alates aprillist 2022. a muutub lapsepuhkuse hüvitamise kord (TLS § 1394)
Hoolduspuhkus ja puudega lapse vanema puhkus ei laiene sõltumatutele ametiisikutele ega
võlaõigusliku lepingu alusel töötavatele füüsilistele isikutele. Nimetatud õiguslikul alusel töötavad isikud
on vabad valima oma töökoormust ja puhkeaega ning lisaks saavad muu võlaõigusliku lepingu alusel
töötavad isikud vajadusel lepingus kokku leppida tingimustes, mis tagavad neile võimaluse võtta
vajalikus mahus vaba aega. Sõltumatute ametiisikute puhul on ameteid kus isiku nimetab ametisse
valdkonna eest vastutav minister (näiteks notar, kohtutäitur). Paljudel juhtudel on töökorraldus määratud
eriseadustega.
Analüüsi küsimused
Analüüsi eesmärk on selgitada välja kas kehtivas õiguskorras või - praktikas on probleem ja juhul kui,
siis kuidas seda lahendada.
Käesoleva lähteülesande probleemikirjelduses on märgitud, et sihtgrupp on kehtiva õiguskorra järgi
vaba valima oma töökoormust ja vaba aega/puhkeaega. Samuti saab võlaõigusliku lepingu alusel töötav
füüsiline isik võrdse lepingupoolena läbirääkida ja kokku leppida talle sobivates lepingu tingimustes, mis
tagab talle võimaluse võtta vajalikus mahus vaba aega. Sihtgrupile puhkus TLS-i järgi ei kohaldu. Esmalt
tekib küsimus, kuidas tagada õigust vabale ajale võlaõigusliku lepingu alusel töötavale füüsilisele isikule
ja sõltumatutele ametiisikutele. Tuues näiteks töövõtulepingu, tõusetub küsimus, et juhul kui vastav
õigus anda töövõtjale, mida omakorda tähendab see tellija õiguste kontekstis. Millised
õigused/kohustused on sellisel juhul tellijal? Millised tagajärjed ja milline mõju võib ilmneda tellijale ja
sõlmitud lepingu teistele tingimustele (nt töö valmimise tähtajale, töö üleandmisele)? Sarnased
küsimused tekivad teiste võlaõiguslike lepingute kontekstis. Avalik-õiguslik sõltumatud ametiisiku puhul
tekib samuti küsimus, kes ja mil viisil on sellisel juhul neile kohustatud tagama õigust vabale ajale.
Juhul kui analüüsis jõutakse vastusele, et kehtivat õigust on vajalik muuta, et sihtgrupile tagada õigus
vabale ajale, siis on vajalik ka selgitada kuidas peaks süsteem toimima ja millised on alused ja
tingimused vaba aja andmisel ning hüvitise maksmisel ja saamisel. Kuidas ja kas on võimalik näiteks
tellijal või käsundiandjal kontrollida puude olemasolu (mis on antud kontekstis aluseks vaba aja õiguse
tekkele) ja kas ning kuidas seda on võimalik teha tagades töövõtjale eraelu puutumatus ja
terviseandmete kui eriliiki isikuandmete kaitse. Analüüs peaks sisaldama ka juhiseid, kuidas toimub
vaba aja õiguse rakendamine reaalses elus – kas näiteks töövõtja peab tellijale tegema õiguse
kasutamiseks avalduse, millises vormis jne.
Kokkuvõtlikult peaks analüüsist selguma, kas selleks, et sihtgrupil oleks kehtiva õiguse alusel võimalik
võtta vaba aega puudega isiku hooldamiseks, on vaja neile seadusega tagada õigus vabale ajale. Juhul
kui vastus on jaatav, siis miks see on vajalik. Kui kehtiv õiguskord on piisav ning vastava õiguse
kehtestamiseks vajadust ei ole, peab analüüsis sisalduma ka vastav argumentatsioon. Küsimused
millest analüüs peaks lähtuma on:
- kas sihtgrupile on vajalik seadusega tagada õigus vabale ajale, arvestades Eesti õiguse
aluspõhimõtteid ja võlaõigusseaduse ja töölepingu seaduse üldpõhimõtteid;
- kas ja kuidas on vastavat õigust võimalik praktikas rakendada; juhul kui, siis kellele (millistele
õigussubjektidele) on seda võimalik rakendada;
- mis tingimustel on seda õigust võimalik ja mõistlik kehtestada ja kuidas peaks toimuma
hüvitamine;
- kui ei ole võimalik või mõistlik sihtgrupile seadusega kehtestada õigust vabale ajale, arvestades
olemasoleva süsteemi toimimist, siis miks ei ole see võimalik või mõistlik.
Uuringu käigus tuleb analüüsida kas sihtgrupile on vajalik ja mõistlik seadusega (vastavalt siis
võlaõigusseaduses või vastavates sõltumatute isikute eriseadustes) tagada õigus vabale ajale ja
hüvitistele sarnaselt hoolduspuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse õigusele. Samuti tuleb
töötada välja ettepanekud kehtiva õigusliku olukorra muutmiseks ning analüüsida nende mõjusid
osapooltele ja kehtivale süsteemile. Analüüsi tulemusena tehtud ettepanekud kehtiva süsteemi
muutmiseks peavad olema Eesti olusid arvestades rakendatavad ning nende mõjud peavad olema
selgelt ja läbipaistvalt analüüsitud. Ettepanekud peavad olema ka proportsionaalsed, võttes arvesse
kehtivat Eesti õigussüsteemi loogikat, sh eraõiguses kehtivaid üldpõhimõtteid ja nn vabade kutsealade
esindajatele seadusega antud avalikku funktsiooni.
Rahvusvahelise praktika kaardistamine
Millised on riikide praktikad hoolduspuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse või võrreldaval
eesmärgil antavate puhkuste/vaba aja kohaldamisala suhtes? Kes on mujal riikides õigustatud
subjektide ringi hulgas?
Kaardistada kolme riigi parimad praktikad hoolduspuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse või
võrreldaval eesmärgil antavate puhkuste/vaba aja õiguse kohaldamise osas, mis oleksid ka Eestis
rakendatavad.
Pakkuja ülesanne on pakkumuses täpsustada ja täiendada analüüsi küsimusi lähtuvalt analüüsi
eesmärgist. Analüüsi ülesannete täiendamine peab olema pakkumuses põhjendatud. Lõplikud
küsimused kooskõlastab analüüsi tegija Tellijaga enne analüüsi läbiviimist.
3. Analüüsi/uuringu sihtrühm ja metoodika
Uuringu eeldatav metoodika:
Dokumendianalüüs
Dokumendianalüüsi raames kaardistatakse olemasolevatele andmetele, uuringutele, strateegilistele
dokumenditele, õigusaktidele jms tuginedes Eesti seadusandluse hetkeolukorrale.
Rahvusvahelise praktika (vähemalt 3 riiki) kaardistamiseks on võimalik kasutada riikide õigusakte,
strateegilisi dokumente, uuringuid jms. Vajadusel võib kaasata riikide praktikate kaardistamiseks riiklike
eksperte.
Lahenduste/ stsenaariumite väljatöötamine ja mõjuanalüüs.
Analüüsi raames tuleb analüüsida vajadust ja võimalikke lahendusi hoolduspuhkuse ja puudega lapse
vanema lapsepuhkuse õiguse laiendamiseks.
Samuti tuleb töötada välja ettepanekud kehtiva õigusliku olukorra muutmiseks, kui analüüsi tulemusena
on jõutud järelduseni, et õiguse muutmise on vajalik ning analüüsida muudatuste mõjusid. Analüüsi
tulemusena tehtud ettepanekud kehtiva süsteemi muutmiseks peavad olema Eesti olusid arvestades
rakendatavad ning nende mõjud peavad olema selgelt ja läbipaistvalt analüüsitud, säilitades
õigussüsteemi loogika ning järgides õigussüsteemis kehtivaid üldpõhimõtteid.
4. Analüüsi/uuringu tulem ja väljund
Analüüsi tulemusena valmib:
analüüsiraport, koos argumenteeritud soovitustega;
inglise keelne kokkuvõte.
Analüüsi tegija ülesandeks on tutvustada uuringu tulemusi Sotsiaalministeeriumis seminari vormis, sh
nii vahe- kui ka lõppraporti arutelul. Lisaks tutvustab analüüsi tegija Sotsiaalministeeriumi soovil analüüsi
tulemusi kuni kolmel kohtumisel huvigruppidele.
5. Analüüsi/uuringu ajakava
Hankelepingu eeldatav kestus on ca 8 kuud.
Uuringu eeldatav ajakava:
aprilli lõpp 2019 hankelepingu sõlmimine
mai – detsember 2019 uuringu läbiviimine
4. oktoober 2019 vaheraporti esitamine
29. november 2019 lõppraporti ja esitamine
Tööde üleandmine-vastuvõtmine (lepingu lõpp) hiljemalt 13. detsember 2019.
Pakkumuses tuleb esitada detailne ajakava tegevuste lõikes nädalase täpsusega, arvestades
lõppraporti esitamise ja tööde lõplikku üleandmise-vastuvõtmise tähtaega. Ajakavas tuleb ära märkida
perioodid, millal oodatakse Tellija panust.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
_____________________ ________________________