Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Meie 02.05.2019 nr 2-2/19-0172/3366
Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks reklaamiseaduse muutmise seaduse
eelnõu
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: seaduse eelnõu
seletuskiri
/*Lisaadressaadid: Eesti Pank
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Finantsinspektsiooni
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Pangaliit
MTÜ FinanceEstonia
Turundajate Liit MTÜ
Eesti Kaupmeeste Liit
Anne Laar
6256411
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
12.03.2019
Reklaamiseaduse muutmise seadus
Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Eesti Vabariigi rahaseaduse alusel emiteeritud Eesti krooni pangatähe ja mündi, Eesti Panga
emiteeritud euro mündi rahvusliku külje ja meenemündi kujunduse kasutamine reklaamis on
lubatud ainult Eesti Panga eelneval nõusolekul.“;
2) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld laieneb ka väljaspool Eestit
tervishoiuteenust osutava isiku tervishoiuteenuse, sealhulgas kunstliku viljastamise reklaamile,
kui see reklaam on suunatud Eesti turule.“;
3) paragrahvi 29 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2019. a
____________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2019. a
12.03.2019
Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Seaduse eelnõu ettevalmistamine on tingitud vajadusest ajakohastada reklaamiseaduse
regulatsiooni ja kõrvaldada seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid.
Eelnõuga kaasajastatakse Eesti Panga käibele lastud pangatähtede ja müntide kasutamist
reklaamis. Kehtivas seaduses käsitatakse pangatähte ja münti Eesti Vabariigi rahaseaduse
tähenduses, mis tunnistati kehtetuks euro kasutusele võtmise seadusega. Täpsustatakse
sõnastust, mille kohaselt on nii EV rahaseaduse alusel Eesti Panga emiteeritud eesti krooni
pangatähtede ja müntide kujunduse kui euromüntide rahvusliku külje ja meenemüntide
kujunduse kasutamine reklaamis lubatud Eesti Panga nõusolekul.
Täiendatakse tervishoiuteenuse, sealhulgas kunstliku viljastamise reklaami regulatsiooni,
kohaldades nõudeid ka väljaspool Eestit tervishoiuteenuseid osutava isiku reklaamile, kui ta
suunab reklaami Eesti turule. Reklaamiseaduse (edaspidi RekS) ja tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse (edaspidi TtkS) koostoimes on tervishoiuteenuse reklaami osas tegemist
Eesti ja väljaspool Eestit tegutsevate isikute erineva kohtlemisega. Tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse kohaselt loetakse tervishoiuteenuseks vaid Eesti Terviseametis
registreeritud tervishoiutöötaja tegevust. Seega välisriigis tegutsev arst, ämmaemand jt ei ole
tervishoiutöötajad ega nende poolt osutatav teenus tervishoiuteenus TtkS-i mõistes, mistõttu
nende poolt Eesti klientidele suunatud reklaamile ei kohaldu ka RekS-i tervishoiuteenuse
reklaami piirangud.
Tarbijakrediidi reklaami nõuete osas kaotatakse reklaamis sisalduva teabe piirang. Sätte
kehtetuks tunnistamine toob kaasa õiguse kajastada reklaamis ka muud teavet lisaks seadusega
nõutud kohustuslikule teabele eeldusel, et reklaamis sisalduv teave, selle avalikustamise viis ja
kujundus vastavad reklaamiseaduse nõuetele.
Sätte kehtetuks tunnistamine ei mõjuta teisi tarbijakrediidi reklaamile kohaldatavaid nõudeid,
välistades endiselt reklaamide muutumist atraktiivseteks. Reklaam, millega teavitatakse
valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, peab olema
vastutustundlik, tasakaalustatud. Reklaam ei tohi jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on
riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks. Tarbijakrediidi reklaam peab
vastama ka reklaami üldnõuetele.
Reklaamis sisalduva teabe piirang jõustus 1. jaanuaril 2016, mis oli osa tarbijakrediidi turu
korrastamisele suunatud meetmete paketist, millega kehtestati krediidiandjatele tegevusloa
omamise nõue, krediidiandjad allutati finantsjärelevalvele ning seati piirang tarbijakrediidi
intressimäärale. Samuti pidid krediidiandjad lähtuma vastutustundliku laenamise põhimõttest
st hindama tarbija krediidivõimelisust.
Eesmärk oli kehtestada regulatsioon, mis võimaldas tagada olukorra, kus tarbija ei võtaks laenu
kergekäeliselt, emotsiooni ajel, piisavalt kaalutlemata ja laenutingimustesse süvenemata,
saamata aru, et sellega kaasnevad ka kohustused. Laenu võtmine oli muutumas tavapärase elu
lahutamatuks osaks finantsprobleemide lahendamisel. Sellele aitasid kaasa väga atraktiivsed
reklaamid nii sõnaliselt kui kujunduselt. Seetõttu kehtestati loetelu teabest, mida reklaam võib
sisaldada. Tegemist oli teabega, mille esitamise kohustus on sätestatud sama paragrahvi
erinevate lõigetega, samuti reklaami põhinõuetega. Ülejäänud teabe esitamine reklaamis ei ole
lubatud.
Kogumina on tarbijakrediidi turu korrastamiseks rakendatud meetmete mõju tõttu
tarbijakrediidi reklaamile kehtestatud ranged piirangud kaotanud oma põhjendatuse.
Puudub vajadus piirata tarbijakrediidi kui spetsiifilise krediiditoote reklaami senisel kujul.
Praktikas töötavad praegused reklaamipiirangud oma eesmärgile vastu, kuna tarbijakrediidi
reklaamid piiratud teabe tõttu ei võimalda tarbijatel reklaamitavaid krediiditooteid ning nende
pakkujaid piisavalt objektiivsete kriteeriumite alusel hinnata.
Kaupade ja teenuste reklaamides on probleemiks osutunud teabe avaldamine järelmaksuga
tasumise võimalusest. Sellised reklaamid kvalifitseeruvad valdavalt tarbijakrediidi
reklaamideks, kus teave on kehtiva seaduse kohaselt rangelt piiratud, mistõttu ei ole
reklaamides võimalik edastada piisavat teavet kauba enda kohta.
Teabe piirangu rakendamisel on sätte sõnastus osutunud mitmeti tõlgendatavaks. Ebaselgust on
tekitanud teabe edastamise viis, kas lubatud vaid teksti kujul või tohib selleks kasutada ka
visuaalseid ja helilisi kujunduselemente.
Sätte kehtetuks tunnistamine võimaldab anda tarbijale lisaks reklaamis sisalduvale
kohustuslikule teabele rohkem informatsiooni toote ja selle tingimuste kohta, tagades tarbijate
parema informeerimise.
Piirangu kaotamine aitab kaasa parema konkurentsiolukorra kujunemisele tarbijakrediiditurul.
Konkurents motiveerib tarbijakrediidi pakkujaid konkurentsivõime säilitamiseks tegema
investeeringuid tootearendusse, tarbijakrediiditoodete tingimused kujunevad nõudluse ja
pakkumise tulemusena. Tarbija seisukohast laieneb pakutavate krediiditoodete valik, võimalus
tooteid ja nende pakkujaid erinevate objektiivsete kriteeriumite alusel hinnata, et langetada
kaalutletud otsus toote valikul.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
siseturuosakonna kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Anne Laar (625 6411,
[email protected]). Eelnõus pangatähe ja mündi kujunduse reklaamis kasutamise osas kaasati
Rahandusministeeriumist finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Helen Korju-Kuul
(611 3681,
[email protected]), tervishoiuteenuse reklaami muudatuse osas
Sotsiaalministeeriumist õigusosakonna juhataja Helen Tralla (6269 334,
[email protected])
ja Alice Sündema (626 9271,
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Tiit Rebane (639 7648,
[email protected]).
Eelnõu väljatöötamisel tehti koostööd Eesti Pangaga, Eesti Pangaliiduga,
Tarbijakrediidiandjaid ja – vahendajaid koondava kutseorganisatsiooniga MTÜ
FinanceEstonia.
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on kooskõlas
Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõuga täpsustatakse Eesti Panga emiteeritud euromüntide rahvusliku külje ja meenemüntide
kujunduse kasutamist reklaamis kooskõlas järgmiste regulatsioonidega:
Euroopa Keskpanga otsus euro pangatähtede nimiväärtuste, tehniliste nõuete,
reprodutseerimise, vahetamise ja ringlusest kõrvaldamise kohta1;
Komisjoni teatis euromüntide ühise külje kujunduse autoriõiguse kaitse kohta2;
Komisjoni teatis euromüntide ühise külje kujunduse autoriõiguse kaitse kohta: määratud
asutuste ajakohastatud nimekiri3
Eelnõuga muudetakse 1. jaanuaril 2019 jõustunud reklaamiseaduse redaktsiooni (RT I,
12.12.2018, 61).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on kaasajastada reklaamiseaduse regulatsiooni, kõrvaldada seaduse
rakendamisel ilmnenud probleemid, parem õigusselgus seaduse rakendamisel.
Pangatähe ja mündi kujunduse reklaamis kasutamise muudatuse eesmärk on ajakohastada
regulatsiooni, täpsustada Eesti Panga emiteeritud pangatähtede ja müntide loetelu, mille
kujunduse kasutamisel reklaamis on vajalik Eesti Panga eelnev nõusolek. Loetelu on täiendatud
Eesti Panga emiteeritud euromüntide rahvusliku külje ja Eesti Panga emiteeritud
meenemüntidega.
Tervishoiuteenuse reklaami muudatuse eesmärk on tagada Eesti ja teiste riikide ettevõtjate
võrdne kohtlemine tervishoiuteenuse reklaami avalikustamisel, kui reklaam on suunatud Eesti
turule. Lahendatakse ebakõla RekS-i ja TtkS koostoimes tervishoiuteenuse reklaami
regulatsioonis, mille kohaselt tervishoiuteenuse reklaamile kehtestatud nõuded ei kohalduks
teise riigi tervishoiuteenuse osutaja Eesti turule suunatud reklaamile.
Tarbijakrediidi reklaami muudatuse eesmärk on võimaldada tarbijakrediidi pakkujatel esitada
reklaamis lisaks seaduses sätestatud kohustuslikule teabele ka teavet pakutavate tarbijakrediidi
toodete omadustest ja nende pakkujatest. Oluline on võimaldada tarbijatel reklaamitavaid
tarbijakrediidi tooteid ning nende pakkujaid eristada ja hinnata, et langetada kaalutletud otsus
toote valikul ning seeläbi aidata kaasa parema konkurentsiolukorra kujunemisele
tarbijakrediiditurul.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 5 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiseks koostatud
väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist
õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punktiga 1 muudetakse seaduse § 10 teksti, mis sätestab nõuded Eesti Panga käibele
lastud pangatähtede ja müntide kujunduse kasutamisele reklaamis, eelkõige kohustuse saada
Eesti Panga eelnev nõusolek nende reklaamis kasutamiseks. Pangatähte ja münti käsitatakse
Eesti Vabariigi rahaseaduse tähenduses.
Sätte sõnastus vajab ajakohastamist. Eesti Vabariigi rahaseadus tunnistati kehtetuks euro
kasutusele võtmise seadusega, mis jõustus 01.01.2011. a, s.o päeval, mis määrati kindlaks
Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks
tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel.
Samuti ei reguleerita reklaamiseadusega europangatähtede ega -müntide kujunduse kasutamist
reklaamis.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 128 lõike 1 ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja
Euroopa Keskpanga (edaspidi EKP) põhikirja artikli 16 kohaselt on Euroopa Keskpangal
ainuõigus anda luba euro pangatähtede emissiooniks liidu piires. Sätte kohaselt võivad neid
pangatähti emiteerida EKP ja keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro.
Euro pangatähtede kujunduse autoriõigused kuuluvad EKP-le ja EKP on reguleerinud ka nende
kasutamise. EKP otsus euro pangatähtede nimiväärtuste, tehniliste nõuete, reprodutseerimise,
vahetamise ja ringlusest kõrvaldamise kohta1.
Euromüntide ühise külje kujunduse autoriõigused kuuluvad Euroopa Liidule, keda esindab
Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon). Euroala tasandil kooskõlastab müntide emiteerimisega
seotud küsimusi Komisjon, kes on igale euro vastu võtnud riigile üle kandnud kõik liidu
autoriõigused, mis on seotud asjaomase liikmesriigi territooriumiga.
Komisjoni teatis euromüntide ühise külje kujunduse autoriõiguse kaitse kohta2.
Komisjoni teatis euromüntide ühise külje kujunduse autoriõiguse kaitse kohta: määratud
asutuste ajakohastatud nimekiri3.
Euromündi rahvusliku külje ja meenemüntide kujunduse autoriõigused kuuluvad vastava
liikmesriigi keskpangale. Kui euroala liikmesriik soovib käibele lasta uute motiividega mündi,
näiteks 2-eurose mälestusmündi, tuleb sellest teavitada Euroopa Komisjoni. Seejärel avaldab
komisjon teabe Euroopa Liidu Teatajas (C seerias). Seega siseriiklikult ei ole vajadust
reguleerida euro pangatähtede, euromündi ühise külje, samuti teiste riikide euromüntide
rahvuslike külgede kujunduse kasutamist reklaamis.
Eelnõuga täpsustatakse reklaamiseaduse § 10, arvestades eeltoodud õiguslikku keskkonda.
Sätestatakse nõue, mille kohaselt varasemalt kehtinud Eesti Panga emiteeritud eesti krooni,
samuti Eesti Panga emiteeritud euromüntide rahvusliku külje ja Eesti Panga emiteeritud
meenemüntide kujunduse kasutamine reklaamis on lubatud Eesti Panga eelneval nõusolekul.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse seaduse § 22 lõikega 21, kohaldades tervishoiuteenuse,
sealhulgas kunstliku viljastamise reklaamile sätestatud nõudeid ka väljaspool Eestit
tervishoiuteenuseid osutava isiku reklaamile, kui ta suunab reklaami Eesti turule.
Probleemiks on reklaamiseaduse § 22 regulatsiooni tõlgendamine koostoimes TtKS § 2 lõikega
1 ja § 3 lõikega 1, mis võimaldab Eesti ja teiste riikide tervishoiuteenuse osutajate erinevat
kohtlemist Eesti turule suunatud tervishoiuteenuse reklaami suhtes. Tegemist on
regulatsiooniga, mis kohaldub vaid Eestis tervishoiuteenuseid osutavate isikute reklaamide
suhtes, väljaspool Eestit tervishoiuteenuseid osutava ettevõtja Eesti kliendile suunatud
reklaamidele regulatsioon ei kohaldu. Reklaamiseaduse § 22 lõike 1 kohaselt on
tervishoiuteenuse reklaam keelatud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käsitatakse
tervishoiuteenust ja tervishoiuteenuse osutajat TtKS tähenduses.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 kohaselt loetakse tervishoiuteenuseks
tervishoiutöötaja tegevust ning tervishoiutöötajat sama seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on
tervishoiutöötaja arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis.
Seega välisriigis tegutsev arst, hambaarst, õde või ämmaemand ei ole tervishoiutöötaja ning
tema osutatav teenus ei ole tervishoiuteenus TtKS mõistes, kuna nad ei ole registreeritud
Terviseametis. Sellest tulenevalt ei kohaldu nende poolt Eesti kliendile suunatud reklaami
suhtes ka RekS §-s 22 sätestatud regulatsioon. Näiteks kehtiva seaduse kohaselt Lätis
hambaraviteenust osutav isik võib Eestis nimetatud teenust reklaamida, kuna TtKS kohaselt ei
ole ta tervishoiutöötaja ega tervishoiuteenuse osutaja, sest ta ei ole registreeritud Eesti
Terviseametis. Tegemist on tervishoiuteenuse osutajate ebavõrdse kohtlemisega ehk Eesti
tervishoiuteenuse osutajate nn „positiivse diskrimineerimisega“, kuna Eestis tervishoiuteenust
osutavatel isikutel on tervishoiuteenuse reklaam keelatud. Tulenevalt eeltoodust on vajalik
täiendada reklaamiseaduse § 22 uue lõikega, mille kohaselt § 22 lõikes 1 sätestatud
tervishoiuteenuse, sealhulgas kunstliku viljastamise reklaami keeld kohaldub ka nendele
tervishoiuteenuse osutajatele, kes osutavad teenust väljaspool Eestit, kelle reklaam on suunatud
Eesti turule.
Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 29 lõige 3.
Reklaamiseaduse § 29 lõige 3 ei sätesta teabe avalikustamise kohustust vaid sätestab loetelu
teabest, mida võib reklaam sisaldada. Tegemist on sama paragrahvi erinevate lõigetega (lõiked
2, 31 – 35) sätestatud kohustusliku teabega ning reklaami põhinõuetes sisalduva reklaami tellija
nime avalikustamise kohustusega reklaamis. Lisaks on loetelu kohaselt lubatud avalikustada ka
krediidiandja või krediidivahendaja tegevusloa number ja tegevuskoha kontaktandmed.
Ülejäänud teabe esitamine reklaamis ei ole lubatud. Samas kehtestati RekS § 29 nõuded
tarbijakrediidi reklaamile tervikuna, sh avalikustamise piirangud, kus muuhulgas lõike 7
kohaselt peab tarbijakrediidi reklaam olema vastutustundlik, tasakaalustatud, ei tohi jätta
muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide
lahendamiseks ega tohi kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele. Lõikes 7 sätestatud
nõuded kohalduvad ka reklaami sõnalisele osale, mis katab reklaamis avalikustatava teabe
piirangu eesmärgi. Samas tarbijakrediidi reklaam peab vastama ka reklaamiseaduses sätestatud
reklaami üldnõuetele.
Kaupade ja teenuste reklaamides on probleemiks osutunud teabe avaldamine järelmaksuga
tasumise võimalusest. Kas tegemist on kauba reklaamiga, mis sisaldab teavet kauba ja selle
ostmise võimaluste kohta, või on tegemist tarbijakrediidi reklaamiga, kus teabe avaldamine on
piiratud. Kas sellisel juhul kaupa on lubatud reklaamis eksponeerida või on tegemist teabega,
mida tarbijakrediidi reklaamis ei või avalikustada. Näiteks auto, külmkapi, murutraktori jpt
kaupade, toodete reklaamis on lisaks toote infole ka teave järelmaksuga ostmise võimaluse
kohta. Sellised reklaamid kvalifitseeruvad valdavalt tarbijakrediidi reklaamideks, kus teave
kehtiva seaduse kohaselt on rangelt piiratud ning ei ole kooskõlas reklaamiseaduse § 29 lõikega
3. Seega seisab kaupleja valiku ees kas reklaamida kaupa ilma järelmaksuga ostmise
võimaluseta või reklaamida valmisolekut anda tarbijakrediiti või vahendada
tarbijakrediidilepinguid. Samas viimase puhul võib reklaam osutuda tarbijale eksitavaks, kuna
tarbijakrediiti antakse vaid kaupleja poolt pakutavate kaupade ostmisel.
Probleemiks on osutunud ka tarbijakrediidi reklaamides visuaalsete ja heliliste
kujunduselementide kasutamine koostoimes lõikega 3. Kas kujunduselementide kasutamine
reklaamis on lubatud või on tegemist keelatud teabe avalikustamisega?
Takistatud on ka krediidiandjate ja –vahendajate tegevus tarbijate finantshariduse edendamisel.
Näiteks on tarbijakrediidi andjate avaldatavad selgitavad artiklid tarbijatele turul pakutavate
krediiditoodete omaduste, sisuliste erinevuste kohta tõlgendatavad tarbijakrediidi reklaamina,
mis sellisel kujul on keelatud.
Seega on seaduse rakendamisel osutunud teabe piirang takistuseks nii tarbijakrediidi toodete
kui kaupade, teenuste reklaamimisel, samuti krediidiandjate ja –vahendajate osalemiseks
tarbijate finantshariduse edendamisel.
Lõike 3 kehtetuks tunnistamine võimaldab kõrvaldada sätte rakendamisel ilmnenud probleemid
ja täita RekS § 29 regulatsiooni eesmärki.
Teabe piirangu kaotamine toob kaasa õiguse kajastada reklaamis lisaks seadusega nõutud
kohustuslikule teabele ka muud teavet reklaamitava tootega seonduvalt, võimaldades anda
tarbijale vajalikku informatsiooni ka toote omaduste ja tingimuste kohta, tagades tarbijate
parem informeerimine teadliku valiku tegemiseks.
Piirangu kaotamine võimaldab täita ka reklaamiseaduse eesmärki, milleks on kehtestada
kaupade, teenuste reklaami reeglid. Reklaamiseaduse sätete koostoimes tõlgendamise
tulemusena ei tohi osutuda keelatuks kaupade, teenuste reklaam, mis on lubatud. Samas
reklaam tervikuna, sh selles sisalduv teave, avalikustamise viis ja kujundus peavad vastama
reklaamiseaduse nõuetele.
Teabe piirangu kaotamine võimaldab ka edaspidi tarbijakrediidi andjal või tarbijakrediidi
vahendajal avalikustada reklaamis tegevusloa numbrit ja tegevuskoha kontaktandmeid.
Eelnõuga ei muudeta ega tunnistata kehtetuks RekS-i ülejäänud regulatsiooni.
Piirangu leevendamine on põhjendatud ka viimastel aastatel aset leidnud tarbijakrediidi turu
korrastumisega. Lisaks meetmete paketi rakendamisele on sellele kaasa aidanud ka
turuosalised. Tarbijakrediidiandjaid ja –vahendajaid koondav kutseorganisatsioon MTÜ
FinanceEstonia on koostöös oma liikmetega välja töötanud krediidiandjate ja –vahendajate
head tavad, mille osaks on muuhulgas ka reklaamiga seonduvate küsimuste reguleerimine5.
Samuti on Finantsinspektsioon ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestanud
soovitusliku juhendi, milles on järelevalveasutuste selgitused finantsteenuse reklaamile
kohalduvate normide ühetaoliseks rakendamiseks6. Lisaks on riik kaalumas konkreetsema
õigusliku raamistiku loomist krediidialase teabe vahetamiseks, mis soodustaks n.n positiivsete
krediidiregistrite loomist, lihtsustades seeläbi vastutustundliku laenamise nõuete täitmise
võimalusi.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ. Tarbijakrediidi direktiivi artikkel 4 loetleb reklaamis
sisalduva standardteabe ehk teabe, mille esitamine on kohustuslik, kuid ei piira seejuures muu
teabe andmist reklaamis. Ka tarbijakrediidi direktiivi preambula punkt 18 rõhutab, et direktiivis
tarbijakrediidi reklaamile sätestatud kohustuslike nõuete kõrval jääb liikmesriikidele õigus
reguleerida siseriiklikes õigusaktides reklaamis sisalduvale teabele esitatavaid muid nõudeid.
Eelnõu ei ole vastuolus ka teiste Euroopa Liidu õigusaktidega.
6. Seaduse mõjud
Seaduseelnõu seadusena rakendamisel puudub oluline mõju, mistõttu ei ole koostatud
Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2011 a määruse 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi. Muudatus loob parema õigusselguse seaduse
rakendamisel nii ettevõtjatele kui järelevalve teostajatele.
Puudub sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välispoliitikale, regionaalarengule, kohaliku
omavalitsuse korraldusele ning loodus- ja elukeskkonnale.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Seadus mõjutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Finantsinspektsiooni tööd
järelevalve teostamisel parema õigusselguse tõttu seaduse rakendamisel. Kaob vajadus
tarbijakrediidi reklaamide tõlgendamiseks üksikjuhtude osas, et anda hinnang sellele, kas
reklaamid sisaldavad muud teavet kui seaduses ette nähtud kohustuslik teave.
Seadus ei suurenda järelevalveasutuste järelevalvetegevusega seotud halduskoormust. Seadus
ei mõjuta seega riigi ega kohaliku omavalitsuse üksuse eeldatavaid kulusid ega tulusid.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Kuna seaduse rakendamiseks ei ole ei turuosalistel ega järelevalveasutustel vajalik teha
ettevalmistusi ning muudatusi, puudub ka vajadus seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste
jõustamiseks erikorra ettenägemiseks. Seadus jõustub üldises korras, s.t kümnendal päeval
pärast Riigi Teatajas avaldamist (PS § 108).
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja huvirühmadele: Eesti Pank,
Finantsinspektsioon, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Linnade ja Valdade Liit,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Pangaliit, Eesti Kaupmeeste Liit, MTÜ FinanceEstonia,
Turundajate Liit MTÜ.
Algatab Vabariigi Valitsus „…“……2019. a
___________________________________________________________________________
1
EKP otsus euro pangatähtede nimiväärtuste, tehniliste nõuete, reprodutseerimise, vahetamise ja ringlusest
kõrvaldamise kohta (EKP/2013/10). https://www.ecb.europa.eu/ecb/legal/pdf/l_11820130430et00370042.pdf
2
Komisjoni teatis euromüntide ühise külje kujunduse autoriõiguse kaitse kohta (2011/C 41/03):
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52011XC0210(02)&from=EN.
3
Komisjoni teatis euromüntide ühise külje kujunduse autoriõiguse kaitse kohta: määratud asutuste ajakohastatud
nimekiri (2015/C 115/01).
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/AUTO/?uri=OJ:C:2014:140:TOC
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.05.2008, lk 66–92).”.
5
http://www.financeestonia.eu/wp-content/uploads/2016/04/Krediidiandjate-ja-vahendajate-Hea-Tava.pdf
6
https://www.fi.ee/sites/default/files/2018-
08/FI_ja_TKA_soovituslik_juhend_Nouded_finantsteenuse_reklaamile_10_07_2017.pdf