Õiguskantsleri Kantselei 14.05.2019 nr 5-19-29/7
Justiitsministeerium PSJV nr 5-19-29
Sotsiaalministeerium
Tartu Vangla
Merje Veide
Arvamuste edastamine
Saadan põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-19-29 Riigikohtule saabunud arvamused.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaatab asja läbi koosseisus Villu Kõve, Viive Ligi,
Nele Parrest, Peeter Roosma ja Tambet Tampuu kirjalikus menetluses põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 51 lg 1 alusel.
Taotluste ja seisukohtade esitamise viimane tähtpäev on 20.05.2019.
Lahend tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu ja avaldatakse Riigikohtu kodulehel
www.riigikohus.ee. Lahendi edastab Riigikohus menetlusosalistele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Nõmm
Riigikohtu üldosakonna sekretär
Lisa: arvamused
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 13.05.2019
Kehtib kuni: 13.05.2094
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 11
Teabevaldaja: Justiitsministeerium
Teie 22.04.2019 nr 5-19-29
Riigikohus
Meie 13.05.2019 nr 10-3/2650-2
[email protected]
Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr
3-17-1569
Tartu Ringkonnakohus tunnistas 11.04.2019. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-17-1569
põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata Vabariigi Valitsuse 22.01.2013. a määruse nr
12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi
nõuded“ lisa 1 osas, milles kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus
vanglateenistuses töötamiseks.
Riigikohus on 22.04.2019. a määrusega põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse
(PSJKS) § 10 lõike 1 punkti 6 ja lõike 2 esimese lause kohaselt küsinud justiitsministri arvamust
vaidlusaluse sätte põhiseaduspärasuse kohta.
Käesolevaga annan arvamuse vaidlustatud Vabariigi Valitsuse 22.01.2013. a määruse nr 12
„Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi
nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 12) lisa 1 põhiseaduspärasuse kohta osas, milles kuulmise
nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus.
1. Vaidlustatud sätte asjassepuutuvas
1.1. Kuna käesolevas põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on tegemist konkreetse
normikontrolliga, tuleb vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 15, PSJKS § 14 lõikele
2 ning Riigikohtu enda praktikale (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr
3-4-1-10-00, p 10; 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15) esmalt võtta seisukoht
vaidlustatud sätte asjassepuutuvuse kohta.
1.2. PSJKS § 14 lg 2 kohaselt on kohtu algatavata konkreetse normikontrolli lubatavuse eelduseks
esitatud sätte asjassepuutuvus. Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel
otsustava tähtsusega.1 Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte
põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (nt
RKPJKm 03.07.2008, 3-4-1-9-08, p 16). Nõustun, et Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2019. a
otsusega haldusasjas nr 3-17-1569 põhiseadusevastaseks tunnistatud ja kohaldamata jäetud
norm on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv.
2. Vaidlustatud sätte põhiseaduspärasus
Formaalne põhiseaduspärasus
1
RKÜKo 22.12.2000, nr 3-4-1-10-00, p 10.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
2.1. Põhiõigusi piirav õigustloov akt on põhiseaduspärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt
põhiseadusega kooskõlas (praktika alates RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 7). Pädevus-,
menetlus- ja vorminõuete kohaselt peab akt olema antud selleks pädeva organi poolt, järgides
kõiki menetlus- ja vormireegleid (RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 8). Formaalne
põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-,
menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele.
2.2. Vanglaametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi
nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 12 „Vanglateenistuse ametniku
tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Volitusnorm
määruse kehtestamiseks on sätestatud vangistusseaduse § 146 lõikes 4, mille kohaselt
kehtestab vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi
sisu ja vormi nõuded Vabariigi Valitsus määrusega. Seega on määrus kehtestatud kehtivas
seaduses sätestatud volitusnormi alusel. Samuti on Vabariigi Valitsus jäänud määruse
kehtestamisel volitusnormi piiresse, kuivõrd määruses on vastavalt volitusnormile kehtestatud
vanglateenistuse ametniku tervisenõuded (2. peatükk ja lisa 1), tervisekontrolli kord
(3. peatükk ja lisa 2) ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded (lisa 3). Seega vastab määrus
formaalselt pädevusnõuetele.
2.3. Määrus on vastu võetud 22.01.2013 ja Riigi Teatajas avaldatud 23.01.2013. Määruse
kehtestamisel on järgitud menetlus- ja vorminõudeid. Määruse normid on piisavalt selged ja
arusaadavad ning vastavad seega määratuse põhimõttele. Samuti on määrus kooskõlas ka
seadusereservatsiooni põhimõttega, kuivõrd PS §-s 12 sätestatud üldine võrdsuspõhiõigus on
lihtsa seadusreservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigus, mida on võimalik piirata igal
põhiseadusega kooskõlas oleval eesmärgil ning milleks sobib seega ka vajadus tagada avalik
kord ning julgeolek. Muu hulgas tähendab lihtne piiriklausel formaalõiguslikult seda, et
vastavat põhiõigust saab piirata kas seadusega või seaduse alusel. Seejuures ei ole oluline,
kas riive toimub seadusega või seaduse alusel. Nõutav on ainult, et ka iga täitevvõimu riive
peab olema lõppastmes taandatav seaduses sisalduvale volitusnormile 2. Eeltoodust lähtuvalt
on Vabariigi Valitsuse määrus nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja
tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ formaalselt õiguspärane.
Materiaalne põhiseaduspärasus
2.4. Materiaalses plaanis peab riivel olema legitiimne eesmärk ja riive peab olema
proportsionaalne. Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav
õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle
saavutamiseks proportsionaalne abinõu (RKPJKo 26.03.2009, 3-4-1-16-08, p 28). Teisisõnu,
norm on materiaalselt põhiseaduspärane, kui riive eesmärk on legitiimne ja riive on
proportsionaalne legitiimse eesmärgi suhtes (RKÜKm 18.06.2013, 3-2-1-169-12, p 49)3.
2.5. Vabariigi Valitsuse 22.01.2013. a määrus nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja
tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ sätestab vanglaametnikele
kuulmise nõuded. Regulatsioon ei võimalda arvestada kuulmist korrigeeriva abivahendiga
saadud kontrolli tulemust, kuid kuulmist korrigeeriva abivahendi teenistuses olles kasutamine
ei ole seeläbi keelatud. Määrus kehtestab vaid nõude, alla mille ei või vanglaametniku
kuulmine nõrgeneda. Seega ei välista mitte igasugune kuulmise nõrgenemine
vanglaametnikuna töötamist, vaid vanglaametnikuna ei saa isik töötada siis, kui loomulik
kuulmine nõrgeneb alla lubatud piirmäära.
2.6. Võrdsuspõhiõiguse riive põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb kindlaks määrata võrdluse
lähtekohad ja tuua välja võrreldavad grupid. Kahe sarnases olukorras oleva isiku või isikute
grupi ebavõrdse kohtlemise põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb kaaluda
võrdsuspõhiõiguse riivet (vaidlusalusest seadusesättest tulenevat ebavõrdset kohtlemist)
2 Eesti Vabariigi põhiseadus, II peatükk, p 47.
3
Eesti Vabariigi põhiseadus, § 11 kommentaar, p 6.
selle eesmärkidega (RKÜKo 30.06.2016, 3-3-1-86-15, p 53). Käesolevas asjas ei ole
võrreldavateks gruppideks vanglaametnikud, kelle kuulmine ilma abivahendita vastab
nõuetele, ja vanglaametnikud, kelle kuulmine nõuetele ei vasta. Võrreldavateks gruppideks
saaksid olla vanglaametnikud, samuti ka politseiametnikud, kelle loomulik kuulmine ei vasta
nõuetele.
2.7. VangS § 146 lg-d 1 ja 4 näevad ette vanglateenistuse ametnikule pandud kohustuste täitmist
takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamiseks tervisekontrolli ning selle, et vastavad
nõuded ja hindamise korra peab kehtestama Vabariigi Valitsus, kes on seda teinud oma
eespool osundatud määrusega nr 12. Selle määruse § 4 lg-s 2 kehtestatu kohaselt ei tohi
vanglaametniku tervisekontrollil tema kuulmise nõrgenemine ületada parema kuulmisega
kõrvas 30 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning halvema
kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz. Sama
määruse § 1 lg 2 ja § 2 lg 1 aga nõuavad, et teenistuses olev vanglaametnik vastaks
kehtestatud tervisenõuetele, oleks füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma
vanglateenistusele pandud kohustusi ega omaks tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda
või teise isiku elu või tervise. Kuigi VangS § 114 lg-s 1 pole vanglaametnikuna teenistusse
võtmist välistava asjaoluna ära nimetatud isiku tervisega seonduvat, saab vastava töö eripära
arvestades kõigi eelnimetatud õigusaktide sätteid koosmõjus kohaldades jõuda järeldusele,
et töö spetsiifilisest iseloomust tulenevalt ei saa vanglateenistuse ametnikuna töötada isik, kes
pole terviseseisundi tõttu võimeline täitma ükskõik millist vanglaametniku ees seisvat
ülesannet. Vastasel juhul võib ohtu sattuda ta enda või teiste vanglas viibivate isikute elu või
tervis ja seeläbi kogu vangla üldine julgeolek.
2.8. ATS § 15 p 5 keelab teenistusse võtmise muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist
välistava asjaolu esinemisel. Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded on kehtestatud
VangS § 1131 lg-s 1. Neist tulenevalt peab vanglaametnik vastama vanglaametniku
teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud hariduse, töökogemuse ja kehalise ettevalmistuse
ning isiku teadmistele, oskustele ja isiksuseomadustele kehtestatud nõuetele. VangS § 1131
lg-ga 2 on vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuete ja nendele
vastavuse hindamise korra kehtestamise õigus antud valdkonna eest vastutavale ministrile.
Justiitsminister on vastava korra kehtestanud oma 23.07.2013. a määrusega nr 26. Kuigi
VangS normides võib esineda normistruktuurilisi vajakajäämisi, sest VangS § 1131 lg-s 1 ei
ole tervisenõudeid nimetatud, on seadusandja mõte ja eesmärk selged. ATS § 15 punkti 5
tuleb tõlgendada laiemalt ning hõlmata sellega ka seaduse alusel kehtestatud määruste need
sätted, mis reguleerivad isikute teenistusse võtmist või selle välistamist.
2.9. Määruse nr 12 § 5 lg 2 ütleb, et absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab
isiku vanglateenistusse võtmise. Sama määruse lisas 1 „Vanglateenistuse ametniku
teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu“ on märgitud, et kuulmise
nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutseks vastunäidustuseks. Seega tuleb seda
regulatsiooni koostoimes ATS § 95 lg-ga 1 (ametnik vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad
asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise) mõista selliselt, et absoluutse
vastunäidustuse ilmnemisel ei saa isik enam vanglaametnikuna töötada. Seega, pärast
puuduliku kuulmise tuvastamist ei ole vanglal võimalik vanglaametnikuga teenistussuhet
jätkata.
2.10. Vanglaametniku kuulmine peab ka ilma abivahendita olema sellisel tasemel, et ta oleks
võimeline tegema oma tööd ohutult ja täisväärtuslikult. Lisaks raadio- ja telefoniside
pidamisele peab ametnik kuulma vanglas erinevaid helisid, sh isikute sosinal kõnet mitme
meetri kauguselt või läbi füüsiliste takistuste (nt kambriukse), olema võimeline kuulma oma
kolleege ja eelnimetatud helisid ka olukorras, kus tal nt ründe käigus tuleb kuulmist abistav
vahend ära või kui selle patarei saab ootamatult tühjaks. Vanglaametniku loomulik kuulmine
peab seega olema sellisel tasemel, mis ka ilma abivahendita tagab vanglas igapäevaselt ja
igas olukorras tema enda ja teiste teenistujate ohutuse ning täisväärtusliku kommunikatsiooni.
2.11. Vanglaametnike tervisenõuded on kehtestatud selleks, et tagada maksimaalselt
kinnipidamisasutuses viibivate isikute julgeolekut ning vältida ohtu avalikule korrale. Kui
vanglateenistuses töötaksid isikud, kes tervisenõuetele ei vastaks, ei pruugi neid eesmärkide
olla võimalik saavutada. Absoluutne vastunäidustus välistab vanglaametniku ametikohal
töötamise.
2.12. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kuulmislangust kompenseerivate vahendite
(kuulmisaparaat) kasutusmugavus, efektiivsus ja töökindlus on samaväärsed näiteks
nägemisteravust kompenseerivate vahenditega (prillid, kontaktläätsed) ning seda ka
vanglaametniku töös ette tulevates võimalikes füüsilise konflikti olukordades või füüsilist
pingutust nõudvates olukordades.
2.13. Nii politseiametnike kui vanglaametnike teenistusülesannete puhul on kuulmisteravus olulise
tähtsusega. Vanglaametniku kuulmine peab võimaldama:
foonmüras suhelda, kõnet kuulda ja sellest aru saada;
heli lokaliseerida, s.h kuulda appihüüdeid ja hüüdja asukohta lokaliseerida;
heliallikat leida ja heli ära tunda;
anda ja vastu võtta instruktsioone mürarohkes keskkonnas;
kasutada raadiosidet mürakeskkonnas;
tuvastada visuaalselt mittenähtavaid ohuallikaid.
Need väljenduvad tegevustena vestlustes, ülekuulamistes, sidekanalite kasutamises,
telefoni kasutamises, sosinal antud info vastuvõtmises, laskude kuulmises, sammude
kuulmises, hingamise kuulmises, erinevate alarmsignaalide kuulmises ja äratundmises
jms. Vangla keskkond aga ei ole müravaba, foonmüra põhjustab nii inimeste kõne ja
liikumine, kontorimüra, sidekanalite ragin ja sahin jms. Foonmüras on helide
vastuvõtmine ja nendest arusaamine alati raskendatud.
2.14. Näiteks mõnede helide valjusused: 10dB = puulehtede sahin; 20dB = linnu laul; 30dB =
sosinkõne 1m kauguselt; 60 dB = tavaline vestlus; 70 dB = koera haukumine; 80 dB = vali
muusika; 120 dB = lennuki mürin4.
2.15. Soome Keskkonnaministeerium on 2010. a andnud välja keskkonnamüra mõjude
käsiraamatu, kus on põhjalikult käsitletud müra mõjusid ja kuulmisega seonduvat.5 Kõne
kuulmise abil eristamise probleemiks on ennekõike see, et kuulmine ei õnnestu piisavalt
selgelt ning ebatäieliku ja ebatäpse kõne kuulamiseks on vaja ülemäära pingutada, mistõttu
kuulaja kiiresti väsib. See on kõneeristamisvõime häirituse talituslike häirete hulka kuuluv
omadus, mida pole võimalik eristamisvõime täpsuse kaudu mõõta, kuid mis praktikas määrab
selle, kuidas müra kuulmist mõjutab. Kui kõne tundub piisavalt tugevana, mõjub müra kõneheli
varjavalt, mis kõigepealt raskendab kaashäälikute, seejärel täishäälikute ja kõne ajaliste
omaduste (kõne kiirus, rütm, intonatsioon ja rõhuasetused) eristamist. Müra häirib kuulmise
kaudu vastuvõetavat sõnumit, kus kõnel on keskne roll. Väga tähtis on kuulda häire- ja
märguandesignaale, telefoni, suitsuanduri häält ja ka tööga seotud hääli ja märguandehääli.
2.16. Uurides, kuidas mõjub müra kõne eristamisele, on saadud mitmeid katsetulemusi sõnade ja
lausete eristamise kohta. Kõne eristusvõime halveneb juba enne 50 dB helirõhutaset
mõõdetud 500-, 1000- ja 2000- Hz oktavil, kui kõne kaugus ületab mõne meetri. Kõne häirituse
aspektist kuulub suurem osa rahvastikust tundlikesse rühmadesse. Kõige tundlikuma rühma
moodustavad eakad ja vaegkuuljad.
2.17. Vähenegi kuulmise nõrgenemine suurtel sagedustel raskendab kõne eristamist
lärmis. Kui nt suuline sõnum on raskesti arusaadav (võõrkeele kuulamine, telefoniga
4 Leitav veebiaadressilt http://www.ead.ee/haridus_ja_kultuur/kurtus .
5 Soome Keskkonnaministeerium. Keskkonnamüra Mõjud, 2010. T. Jauhiainen, H. S. Vuorinen, M. Heinonen-
Guzejev, vt lk-d 28-29. Arvutivõrgus kättesaadav:
http://www.okokratt.ee/myra2010/esitlused/Myra_moju_tervisele.pdf
rääkimine), peab häirivuskaugus olema vähemalt 15 dB. Kui kuuljad on vaegkuuljad,
siis on madal müratase eriti soovitatav. Muuhulgas nähtub keskkonnamüra mõjude
käsiraamatust, et juba kergete kuulmishäirejuhtude (vt ptk 5) puhul on kõne eristamine
suhteliselt raskem kui häälikute kuulmine, nagu näitab künnisaudiomeetriline
kuulmisuuring. Vaegkuuljatel on vaja isegi 15 dB häire kaugust, et kõnet normaalselt
kuuljatega võrdselt eristada, kuigi kuulmiskünnise langemine on võimenduse abil
parandatud. Võimendajad (ka kuulmisaparaat) ei erista häiret/müra kõnest. Muud
kergekujulised kõrva ja kuulmissüsteemi haigused võivad raskendada kõne eristamist
müras, kuigi hääle audiomeetrilist künnise muutmist pole veel võimalik muuta. Kui
müra ja kõne sagedused ning dünaamika kattuvad, võib kõne eristamine osutuda
peaaegu võimatuks. 6 Seega esineb vaegkuuljate puhul ka abivahendi korral olulisi
vajakajäämisi, mistõttu ei saa kuulmisfunktsiooni igas olukorras ka abivahendi
kasutamise korral lugeda võrdseks normaalkuuljaga. Kuuldeaparaatide üks probleem
on ka tagasisidena tekkiv n-ö vilistamine, mis juhtub siis, kui kuulariheli jõuab
mikrofoni ning võimendub, jõudes uuesti mikrofoni. Mida suurem võimsus ning
väiksem vahekaugus mikrofoni ja kõlari vahel, seda kergemini võib seade vilistama
hakata, mis võib omakorda oluliselt segada tööülesannete täitmist.
2.18. Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli käigus kuulmisnõuetele vastavuse
kindlakstegemise eesmärk on hinnata, kas ametniku terviseseisund võimaldab tal töötada
erinevas mürafoonis, sh kuulda nii vaikset kui tugevat heli. Vanglaametniku kuulmine peab
võimaldama foonmüras suhelda ning heli lokaliseerida, m.h leida heliallikas, s.h kuulda
abihüüdeid ja lokaliseerida hüüdja asukoht, anda ja vastu võtta instruktsioone mürarohkes
keskkonnas; kasutada raadiosidet mürakeskkonna, tuvastada visuaalselt mittenähtavaid
ohuallikaid. Sealjuures on oluline, et kuuldeaparati võivad häirida kõikvõimalikud traadita
seadmed. Seega ei ole välistatud, et kuuldeaparaadi ja erinevate seadmete koostoimes
kuuldeaparaat kaotab oma optimaalse funktsionaalsuse. Lisaks võimendavad
kuuldeaparaadid ka mürasid, mitte ei selekteeri kasutajale välja vaid talle vajalikku heli,
mistõttu ei paranda kuuldeaparaat mürafoonis kasutaja võimet saada aru kõnest või teha
kindlaks heli asukohta.
2.19. Vanglate eripära võrreldes muude teenistuse eriliikidega seisneb selles, et igapäevaselt
tuleb tagada järelevalve ohtlike kurjategijate üle, sh põgenemisohtlike isikute või teiste isikute
elu ja tervist ohustada võivate isikute üle. Selliste isikute puhul võib paratamatult kaasneda
tavapärase töökeskkonnaga võrreldes oluliselt rohkemal määral püüdeid kasutada ära
erinevaid võimalusi, kuidas varjata katseid ebaseaduslikuks tegevuseks, tekitades teadlikult
olukordi, kus vanglaametnike tähelepanu võib hajuda. Olukorras, kus on leitud, et ka
kuulmisabivahendi puhul ei pruugi olla võimalik märgata erinevaid helisid, mida
normaalkuulmisega ametnik ilma abivahendita kuuleb, ei pruugi olla järelevalve
efektiivselt tagatud ja see on vanglale suur julgeolekurisk. Seetõttu ei saa ka pidada
piirangut taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalseks.
2.20. Ohutuse seisukohtalt on optimaalne kuulmisteravus eriti oluline inimkõne sagedustel.
Vanglaametnike töös on suhtlemisel ja inimkõne kuulmisel igapäevastes ülesannetes
lahutamatu ja suur osa. Kuulmise langus kõnesagedustel võib põhjustada kriitiliste
funktsioonide (kommunikatsioon) halvenemist. Kui vanglaametnikul oleks halvem kuulmine,
kui määruse nr 12 kohaselt on lubatud, siis võiks see halvendada tööülesannetega hakkama
saamist. Vanglaametniku ameti puhul on rääkides info edastamine ja kõnelise info
vastuvõtmine aga kriitiliselt tähtis, et oleks tagatud mh ohutus.
2.21. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kuulmislanguse astmete klassifikatsiooni 7 järgi
loetakse kergeks kuulmislanguseks 26-40 dB, keskmiseks ehk mõõdukaks kuulmislanguseks
6 Arvutivõrgus kättesaadav: http://vaegkuuljad.ee/kuulmisest/kuuldeaparaadist/
7
Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.who.int/pbd/deafness/facts/en/
41-60 dB, raskeks kuulmislanguseks 61-80 dB ning sügavaks kuulmislanguseks 81 dB ja üle
selle.
2.22. Kerge kuulmislanguse puhul on kõne kuuldavus ja mõistetavus raskendatud (eriti
taustamüras ja distantsilt), kuid seda ei pruugi märgata kaasvestlejaid. Kaduma võib minna
25-40% kõnelistest signaalidest. Keskmise ehk mõõduka kuulmislanguse puhul on
kuuldeaparaadita kõne kuulmine raskendatud ka lähedalt ja vaikses keskkonnas. Kaduma
läheb ~ 50-75% kõnelistest signaalidest. Raske kuulmislanguse puhul on igapäevast vestlust
raske mõista isegi kuuldeaparaatidega. Valdavalt (ka kuulmisabivahendeid kasutades)
toetutakse suultlugemisele ja viipekeelele. Sügava kuulmislanguse puhul ei kuule kõnet, kasu
pole ka kuuldeaparaatidest. Võib siiski kuulda väga tugevaid helisid.
2.23. Rõhutame, et kuulmisnõuete kehtestamisel on juba arvestatud, et isikul võib olla kerge
kuulmislangus, s.o 0-25 dB (paremini kuulev kõrv), kus kuulmisega seotud probleeme ei esine
või esinevad need vähesel määral (kuid isik kuuleb nt sosistamist), samuti halvemas kõrvas
kerge kuulmislangus, s.o 26-40 dB (paremini kuulev kõrv), kus isik on võimeline kuulma ja
kordama normaalhääletugevusega 1 m kauguselt öeldud sõnu (võib soovitada
kuuldeaparaate). Seega, kuigi juba kerge kuulmislanguse puhul soovitatakse kasutada
kuuldeaparaate, siis vanglaametnike puhul selline langus ei ole vastunäidustus
töötamiseks. Seevastu keskmise kuulmislanguse puhul on kuuldeaparaadid juba vajalikud.
Keskmise kuulmislanguse puhul on inimene võimeline kuulma ja kordama kõrgendatud
häälega 1 m kauguselt öeldud sõnu. Vanglaametnike puhul on vastunäidustus
kuulmislanguse puhul vaid juhul kui kuulmislangus on vähemalt keskmine. Seega ei
ole tegemist ka liiga range piiranguga, arvestades, et teatav kuulmislangus on lubatud.
2.24. Vanglaametniku tööülesanded on sellised, kus teatud piirist alates ei saa tööülesannete
iseloomu, töökeskkonna eripärade ning töös kasutatavate või töökohal olevate
tehnikavahendite tõttu pidada kuulmislangust enam aktsepteeritavaks. Ohutuse seisukohalt
on optimaalne kuulmisteravus eriti oluline inimkõne sagedustel. Sealjuures tuleb arvestada,
et kõnest arusaamise defitsiit kerge kuulmislanguse puhul võib olla häiritud foonmüras kuni
40%. Kuulmise langus kõnesagedustel võib põhjustada kriitiliste funktsioonide
(kommunikatsioon) halvenemist. Kuulmisnõuete kehtestamisel on arvestatud
kuulmisabivahendite eripärasid, muuhulgas nt seda, et kuulmisaparaadi kasutajal võib
kuulmine olla raskendatud kajavates ruumides, taustamüra korral, selja tagant ja
distantsilt.
2.25. Arvestada tuleb ka füüsikaliste tingimustega, nt niiskus, mis võib aparaati kahjustada, kuid
mis ei ole isikule vahetult tajutav. Kuuldeaparaati võib mõjutada ka intensiivse füüsilise
koormuse või keskkonna kõrge temperatuuri tõttu higistamisel tekkiv niiskus. Sademed,
samuti kondensatsioon, mis võib tekkida näiteks külmast sisse sooja tulles ning mida esineb
ametnikel sõltuvalt töö iseloomust ja eluviisist rohkem või vähem. Samuti ei pruugi
kuulmislangusega isik aru saada, kui kuuldeaparaat on nt niiskuse või muu põhjuse
tõttu saanud kahjustada ja ei tööta enam nii, nagu vaja. Erinevalt nt prillide või
kontaktläätsede kasutamisest, ei pruugi kuulmislangusega isik aparaadil tekkinud
rikkeid suuta ise kohe tuvastada ja sellele reageerida. Nt prillide või kontaktläätsede puhul
ei ole eluliselt usutav, et ametnik nende kahjustumist ei märka, samuti on nt kontaktläätsede
puhul nägemisteravuse langus isikule vahetult oluliselt rohkem tajutav ja võimaldab koheselt
reageerida. Samas kuulmisabivahendi rike võib olla minimaalne ja seetõttu ei pruugi
olla vahetult kohe tajutav, kuid samas raskendab oluliselt nt teatud häiresignaalide või
helide märkamist. See võib viia olukorrani, kus isik täidab tööülesandeid, kuid tal
jäävad märkamata signaalid, häired jms, millele normaalkuulmisega isik kohe
reageeriks. Kõik sellised tingimused võivad ohtu seada vanglaametniku
teenistuskohustuste nõuetekohase täitmise ja vangla julgeoleku.
2.26. Kaebaja ametijuhendi kohaselt hõlmasid teenistusülesanded muuhulgas jälgimissüsteemi
vahendusel vastavalt juhenditele elektroonilise järelevalve all olevate isikute järelevalvet,
samuti neid isikuid puudutava info vahendamist, valve- ja signalisatsiooniseadmete jälgimist,
häirete korral reageerimist ja info edastamist, samuti korrarikkumiste tuvastamist. Kõik
nimetatud ülesanded eeldavad, et isiku kuulmine oleks normi piires. Järelevalve poolelt ei
saa pidada lubatavaks, kui häire- vms signaalid jääksid märkamata või õigeaegselt
tuvastamata. Vanglaametniku töökeskkonnas ei ole võimalik tagada, et kuuldeaparaadi
töö ei saaks kasutatavate tehnikaseadmete tõttu häiritud.
2.27. Kaebaja kuulmine ei vastanud nõuetele, sest tema parema kuulmisega kõrvaga (vasak kõrv)
kuulis ta sagedusel 2000 Hz vaid 40 dB (määruse järgi olnuks vajalik 30 dB) ja sagedusel
4000 Hz vaid 60 dB (määruse järgi olnuks vajalik 40 bB). Halvema kuulmisega kõrvaga kuulis
kaebaja 500 Hz sagedusel 75 dB ja 1000-2000 Hz sagedusel 100dB (vajalik neil sagedustel
oli vähemalt 40 dB) ning sagedusel 4000 Hz ei kuulnud kaebaja üldse (vajalik olnuks vähemalt
60 dB). Sellest järeldub, et kaebaja paremini kuulva kõrva kuulmislangus vähemalt ühel
mõõtmisel oli keskmine ja halvemini kuulva kõrva kuulmislangus sügav. Seega ei olnud tegu
ka nn piiripealse juhtumiga, vaid kaebaja kuulmislangus oli lubatust olulisel määral
madalam.
2.28. Vanglaametnikele ja politseiametnikele kehtivad teenistuses olemise ajal
samasugused kuulmisnõuded. Vanglaametnike tervisenõuded on kehtestatud
politseiametnike tervisenõuete eeskujul. Ainuke erinevus vanglaametnike ja politseiametnike
kuulmise nõuetes on see, et vanglaametnikule kehtivad teenistusse võtmisel mõnevõrra
leebemad kuulmisnõuded kui politseiametnikule, st teenistusse võetav vanglaametnik peab
vastama normide mõttes samale nõudele, kui teenistuses olev politseiametnik (vt Vabariigi
Valituse 17.12.2009. a määrus nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord
ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 4 lg 3). Teenistuses olev vanglaametnik ja
politseiametnik peavad seega vastama samadele kuulmisnõuetele. See tagab ühtlasi selle, et
vanglaametnik oleks terviseseisundi poolest võimeline täitma ametiabi olukorras ülesandeid,
mida muidu täidaks politseiametnik. Määruse eelnõu seletuskiri on üleval eelnõude
infosüsteemis ja kättesaadav siit: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4aabb6a-
27a0-474a-9907-7eeb3f1400b4. Määruse eelnõu seletuskirjas on selgitatud politseil kehtinud
nõuete aluseks võtmist selliselt: „Nende tervisehäirete loetelu, mis takistavad isiku
vanglateenistusse võtmist ja teenistuses olekut, on sama, mis politsei ja piirivalve seaduse
alusel Vabariigi Valitsuse 17.12.2009. a määruses nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja
tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ on sätestatud. Erinevalt
politseiteenistust reguleerivast määrusest loobutakse vanglateenistuse puhul lisas 1 esmase
ja perioodilise tervisekontrolli tulemuste eristamisest. Vanglateenistuse ametnikul ei või
teenistuses olemist välistavaid meditsiinilisi vastunäidustusi olla ei esmase ega korduva
kontrolli tulemusel, kuna ülesanded ja kohustused, mida vanglateenistuse ametnik peab
täitma, on samad ega muutu ajapikku kergemaks. Seetõttu ei ole põhjendatud esmase ja
korduva tervisekontrolli tulemuste eristamine. Määruses ei ole tervisehäirete teenistust
välistavana määratlemisel võetud aluseks politseiteenistuse esmase kontrolli meditsiinilist
vastunäidustust, kuna teatud tervisehäirete puhul on põhjendatud jätta tervisekontrolli tegija
hinnata, kas tervisehäire välistab vanglateenistuse ametnikuna töötamise või mitte.“ Seega
on määruse kehtestamisel täiendavalt hinnatud, millised määruse lisas 1 toodud nõuded on
põhjendatud kehtestada absoluutse vastunäidustusena ja millised on mõistlik kehtestada
suhtelise vastunäidustusena.
2.29. Kõik vanglaametnikud peavad oma terviseseisundi poolest vastama sellistele
nõudmistele, mis võimaldaksid neid vanglas suunata tööle ükskõik millisele
vanglaametniku ametikohale, milleks ametnikul on olemas piisav väljaõpe. Vanglas võib
ette tulla erinevaid olukordasid, mis võivad tingida selle, et ametnikul tuleb asuda täitma
tavapärasest teistsuguseid ülesandeid. Seetõttu ei saa vanglaametniku tervisenõuetele
läheneda kitsalt vaid konkreetse ametikoha- või ametijuhendipõhiselt, vaid lähtuda tuleb
vanglaametniku üldistest ülesannetest ja vangla ülesannetest. Vangla kui vangistust ja
eelvangistust täideviiv valitsusasutus tegutseb oma ametnike kaudu. Ametnikele on omakorda
seatud erinevaid nõudmisi teadmistele, oskustele kui ka nende tervislikule seisundile. Need
nõuded on vajalikud selleks, et piiratud inimressursi tingimustes täita funktsionaalselt vanglale
pandud ülesandeid.
2.30. Kõik vanglas töötavad vanglaametnikud peavad olema terviseseisundi poolest sobivad ja
valmis täitma kõiki vanglaametniku ülesandeid. Ei ole mõeldav, et hädaolukorra tekkimisel
peaks vangla jagama vanglaametnikele ülesandeid lähtuvalt sellest, milline on kellegi
tervislik seisund ja kas see võimaldab üht või teist täitmist vajavat ülesannet täita. See
piiraks põhjendamatult vangla võimalusi lahendada vanglas operatiivselt ja kiiresti tekkinud
olukordi ning võib seada ohtu inimeste julgeoleku. Vangla saab oma töös arvestada vaid
nende vanglaametnikega, kes on vanglas tööl. Vanglal ei ole õiguslikult võimalik panna
vanglaametniku ülesandeid vangla koosseisus olevale muule töötajale või teenistujale. Seega
on vanglaametnikud piiratud ressurss. Vangla saab oma vastutusrikaste ülesannete
täitmiseks kasutada vaid olemasolevat piiratud vanglaametnike ressurssi. See piiratud arv
vanglaametnikke peab vastama vanglaametnikele üldiselt seatud nõudmistele.
2.31. Vanglate teenistujate koosseisudes on vanglatelele ette nähtud kokku 894,3 vanglaametniku
ametikohta. Selle arvu ametikohtadega ja neile teenistuskohtadele tööle võetud ametnikega
peavad vanglad ära täima kõik järgmised ülesanded: vange valvama, neid saatma nii vanglas
sees kui väljaspool vanglat, nt viima haiglasse arsti juurde, tagama vanglas külastajate ja
teiste seal töötavate või viibivate isikute turvalisuse jne. Vanglate koosseisu ei ole võimalik
oluliselt suurendada, sest kogu vanglateenistusse tööle võtta lubatud teenistujate arvule on
Vabariigi Valitsus seadnud konkreetse piirmäära, mida tuleb järgida. Ka sobivat tööjõudu on
piiratult. Seetõttu ei saa ametnikele esitatud nõudmisi tõenäoliselt diferentseerida lähtuvalt
ametikohast, vaid vanglaametnik peab oma baasoskustelt ja võimetelt ning seisundilt
olema valmis täitma väga erinevaid ülesandeid. Üksnes teatud funktsioone täitvatele
ametikohtadele kehtestatakse mõned nõuded baasnõuetest kõrgematena, nt kehalise
ettevalmistuse nõuded vanglaväliseid saatmisi tegevatele vanglaametnikele või sellises
üksuses töötavatele vanglaametnikele, mis tegeleb tugevdatud järelevalvet vajavate
vangidega.
2.32. Vanglaametnikku võib kaasata vangistusseaduse § 109 lõike 4 alusel ametiabi korras
avaliku korra tagamisele. Vanglaametnik peab olema vajadusel võimeline andma politseile
ametiabi. Kohustus anda politseile ametiabi võidakse panna igale vanglaametnikule.
Teenistuses oleva vanglaametniku kuulmise nõuded on samad kui teenistuses oleval
politseiametnikul. Seega peab iga vanglaametnik olema terviseseisundi poolest võimeline
täitma kõiki vanglaametniku ülesandeid sõltumata ametikohast ja ülesannetest, mida ta
käesoleval hetkel täidab. Arvestades seda, kui vähe on lisaks vanglaametnikele Eestis selliste
oskustega ametnikke, keda saab edukalt kasutada ametiabi korras avaliku korra tagamisel,
on põhjendatud säilitada kõigi vanglaametnike puhul võimalust kasutada neid ametiabi
andmisel. Seetõttu ei saa vanglaametniku tervisenõuded, sh kuulmisenõuded, erineda
politseiametnikule esitatavatest nõuetest.
2.33. Ametnikul ei ole keelatud kasutada kuulmist abistavaid vahendeid, kuid kuulmise
kontrollimisel kontrollitakse inimese loomulikku kuulmist. Juhul, kui mingit terviseprobleemi on
lubatud kompenseerida abistavate vahenditega, näiteks nägemist prillidega, siis on see ka
õigusaktis selgesõnaliselt välja toodud. Vanglaametnike kehtiv kuulmisnõue ei ole Eestis
unikaalne. Samasugused või sarnased kuulmisnõuded kehtivad lisaks vanglaametnikele ka
teistele sisejulgeolekuvaldkonnas töötavatele ametnikele, nagu politseiametnikud8 ja
päästjad9, kuid ka kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele 10, merenduse
8 Vabariigi Valitsuse 17.12.2009. a määruse nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning
tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 4.
9 Siseministri 15.02.2011. a määrus nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise
ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“.
10 Vabariigi Valitsuse 21.03.2013. a määrus nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele
teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“.
valdkonnas meremeestele11, lennunduses pilootidele12 ja mitmetele teiste valdkondade
esindajatele (tuukritele13, raudteetöötajatele14, lõhkajatele15). Enamus viidatud valdkondade
regulatsioonidest sätestavad isikule kuulmisnõuded läbi kuulmise nõrgenemisele seatud
piirmäära. Kuulmist korrigeeriva seadme kasutamist kuulmisteravuse tõstmiseks
kuulmisnõuete kontrollimise ajal regulatsioonid ette ei näe. Erisused seisnevad vaid muudes
nõuetes, mis on kehtestatud lisaks arvulisele piirmäärale.
2.34. Nõuded vanglaametnike terviseseisundile jõustusid 26.01.2013. Vanglateenistujal ei saa
tekkida õiguspärast ootust, et kogu tema teenistuses oleku ajal kehtivad talle samad nõuded.
Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu
mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad
stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Seaduses tehtav muudatus ei
tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda aga,
et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase
ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist - õigussuhteid võib vastavalt
muutunud oludele ümber kujundada ning sellega võib paratamatult halvendada mõnede
ühiskonnaliikmete olukorda. Põhiseadus ei kaitse isikut iga pettumuse eest, mis on tingitud
talle soodsa regulatsiooni muutmisest, vaid keelab õigussuhete ümberkujundamisel kehtivat
regulatsiooni usaldanud isikute ülemäärase kahjustamise. Tervisesesundi ajas muutumise
eest ei ole kaitstud keegi. Seega ka juhul kui vanglateenistuja saab teha kõik endast oleneva,
ei ole tervisenõuetele vastavus kindlasti selline, mis sõltuks vaid isiku enda tegevusest.
Regulatsiooni muutmist ei saa käsitleda õiguspärase ootuse põhimõttega vastuolus olevana
pelgalt seetõttu, et olukord võib muutuda teatud isikute jaoks ebasoodsamaks.
2.35. Vanglateenistuses koheldakse ühetaoliselt kõiki ametnikke, kellel esineb mõni töötamist
takistav tervisehäire. Kui vanglaametnik ei vasta kehtivatele tervisenõuetele, siis ei saa ta
jätkata vanglaametniku ametikohal töötamist. See ei pruugi siiski tuua kaasa vanglaametniku
teenistusest vabastamist, kui vanglal on isikule pakkuda tema oskustele sobivat muud tööd.
Kuigi isik tuleb vabastada vanglaametniku ametikohalt, võib isik sobivuse ja vaba
teenistuskoha korras asuda vanglas tööle muule kohale, nt kriminaalhooldajaks, autojuhiks,
kokaks vmt teenistuskohale.
2.36. Vanglateenistuse ametnikule tervisenõuete kehtestamise kaalutlused lähtuvad vajadusest
tagada läbi selliste nõuete riigis võimalikult kõrgetasemeline ja samas mobiilne personal. Selle
üks eeldustest tähendab võimalikult sarnaselt kvalifitseeritud teenistujaid, mis võimaldaks
ametiabi andmise ja teenistuste vahel liikumise. Laiemas plaanis tagab nimetatud abinõu
laiapindse riigikaitse eesmärke. Seega ei saa pidada konkreetsel juhul riivet selliseks,
mis oleks taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne. PS §-st 11 tulenevalt on
asjassepuutuvast sättest tulenev põhiõiguse riive põhiseadusega kooskõlas, kuna riive on
proportsionaalne.
Eeltoodud põhjustel leian, et Vabariigi Valitsuse 22.01.2013. a määruse nr 12 „Vanglateenistuse
ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ lisa
1 osas, milles kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus
vanglateenistuses töötamiseks, ei ole põhiseadusega vastuolus.
11 Vabariigi Valitsuse 16.03.2005. a määruse nr 51 „Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme,
mereõppeasutuses õppija ja mereõppeasutusse õppima asuja tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning
tervisetõendite vormid“ § 2.
12 Vabariigi Valitsuse 22.12.2005. a määruse nr 325 „Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide
ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ja õppima asuvate isikute tervisenõuded, tervisekontrolli ning
tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ § 3.
13 Vabariigi Valitsuse 21.11.2003. a määrus nr 290 „Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli
terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord“.
14 Vabariigi Valitsuse 25.03.2004. a määruse nr 84 „Raudteetöötajate tervisenõuded ning eelneva ja perioodilise
tervisekontrolli kord“ § 2.
15 Tervise- ja tööministri 05.07.2017. a määrus nr 30 „Lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisenõuded ning
tervisekontrolli sagedus ja kord“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Aeg
Minister
Laura Glaase 620 8219
[email protected]
Kadri Nõmm
Riigikohus Teie 22.04.2019 nr 5-19-29/2/
[email protected] Meie 14.05.2019 nr 5.2-2/1149-2
Veski 32
50409, Tartu maakond
Arvamus asjas PSJV nr 5-19-29
Lugupeetud Villu Kõve
Olete palunud avaldada arvamust Tallinna Ringkonnakohtu poolt 11.04.2019 kohtuotsusega
haldusasjas nr 3-17-1569 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud normi
põhiseaduspärasuse kohta. Ringkonnakohus on leidnud, et Vabariigi Valitsuse 22.01.2013
määrus nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning
tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (edaspidi määrus nr 12) lisa 1 on põhiseadusega
vastuolus osas, milles kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne
vastunäidustus vanglateenistuses töötamiseks. Vaadeldava normi ja ringkonnakohtu lahendi
analüüsi valguses avaldab Sotsiaalministeerium järgmist.
Küsimuse all on vanglateenistuse ametniku kuulmise nõrgenemise mõju teenistusülesannete
täitmisele ja selle võrreldavus vanglateenistuse ametniku nägemisteravuse vähenemise
mõjuga teenistusülesannete täitmisele.
Määrus nr 12, milles vanglaametniku kuulmist ja nägemist puudutavad tervisenõuded
sisalduvad, kehtestati vangistusseaduse (VangS) § 146 lg 4 alusel.1 Tänases sõnastuses
kehtib VangS § 146 „Vanglateenistuse ametniku tervisekontroll“ alates 01.01.2013, mil
vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli põhimõtted muudeti konkreetsemaks ja
põhjalikumaks. Seadusemuudatuse seletuskirjast ilmneb, et seadusandja eesmärgiks oli
vanglateenistuse ametnikele kehtivad tervisekontrolli põhimõtted ühtlustada politsei- ja
piirivalve ametnikele kehtivate tervisekontrolli nõuetega (vt vangistusseaduse muutmine ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 264 SE).
Määruse nr 12 § 4 lg 2 ongi sõnastatud sarnaselt politseiametnike tervisenõuete kohta
kehtestatud määruses toodud sõnastusega (Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määrus nr 212
„Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi
nõuded“ § 4 lg 3; edaspidi määrus nr 212)2 ning ka määruse nr 12 lisas 1 toodud
1
Vanglateenistuse ametnikuna tuleb määruse nr 12 tähenduses mõista vanglaametnikke ja
Justiitsministeeriumis vanglateenistuse ülesannete täitmiseks määratletud ametikohtadel olevaid ametnikke
(VangS § 1051 lg 2, justiitsministri 08.07.2003 määruse nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ § 5 1). Muudele
vanglas töötavatele riigiametnikele, sh sotsiaalhoolekannet teostavale ametnikule, määruse nr 12 nõuded ei
kohaldu.
2
Võrdle:
määruse nr 212 § 4 lg 3 — Perioodilisel tervisekontrollil ei tohi politseiametniku kuulmise nõrgenemine ületada
parema kuulmisega kõrvas 30 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning halvema
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
vanglateenistuse töötamise absoluutne vastunäidustus alla nõutud normi nõrgenenud
kuulmise korral on sarnane määruse nr 212 lisas 1 tooduga.3
Määruste nr 212 ja nr 12 erinevus seisneb peamiselt selles, et vanglateenistuse puhul on
loobutud esmase ja perioodilise tervisekontrolli tulemuste eristamisest. Selle põhjuseks
tuuakse määruse nr 12 seletuskirjas välja, et vanglateenistuse ametniku ülesanded ja
kohustused ei muutu ajajooksul kergemaks. Veel selgitatakse seletuskirjas, et tervisehäirete
vanglaametniku teenistust välistavaks määratlemisel ei ole aluseks võetud politseiametniku
esmase kontrolli meditsiinilisi vastunäidustusi, vaid aluseks on võetud perioodilise
tervisekontrolli vastunäidustused, sest teatud tervisehäirete puhul on põhjendatud jätta
tervisekontrolli tegija hinnata, kas tervisehäire vastab vanglateenistuse ametnikuna
töötamise võimekusele või mitte.4 Seega on seadusandja vähemalt osaliselt pidanud
põhjendatuks jätta kaalumisruumi otsustusele, kas ametniku tervisehäire kujutab endast
ametikohustuste täitmisel takistust.
Määruse nr 12 seletuskirja kohaselt püüab seadusandja rangete tervisenõuete
kehtestamisega vältida ametniku tõsise tervisehäire ilmnemist tema teenistuses oleku ajal
ning omakorda seeläbi püüab seadusandja minimeerida ohtu vangla julgeolekule.
Sotsiaalministeerium möönab, et vanglaametniku teenistuskohustuste olemus ei seisne
üksnes konkreetselt ametijuhendis või muudes ametniku töökohustusi sätestavates
õigusaktides sõnastatud ülesannetes, vaid ka üldisemates kohustustes, milleks muuhulgas
on julgeoleku tagamine vanglas (VangS § 66 lg 2). Julgeoleku kaalutlustel vanglaametniku
terviseseisundile rangete nõuete ja piirangute kohaldamine võib olla õiguspärane, kui
nõuded ja piirangud kannavad endas võrreldes ametniku õiguste ja huvidega ülekaalukat
legitiimset eesmärki. Vanglateenistuse ametniku ülesannete täitmist takistavate
tervisehäirete määratlemise eesmärgiks saab pidada üldise julgeoleku tagamist vanglas, mis
võib olla ohus juhul, kui vanglateenistuse ametnik ei ole füüsiliselt või psüühiliselt võimeline
enda kohustusi täitma või kui tal on tervisehäire, mis võib seada ohtu nii tema enda kui ka
mõne teise isiku elu või tervise.
Pole välistatud, et kuulmise langusega vanglateenistuse ametnik võib süvendada võimalikku
julgeolekuohtu vanglas, ent välistada ei saa, et samaväärset julgeolekuohtu võib süvendada
ka nägemisteravuse vähenemisega vanglateenistuse ametnik, sõltumata tema
nägemisteravuse vähenemise kompenseeritusest (nt prillidega). Otsevastupidi,
Sotsiaalministeerium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ründe olukorras on ametniku
purunenud prillide erinevaid osi võimalik kasutada ohtliku relvana. Ometi lubavad, erinevalt
kuulmisnõuetest, vanglateenistuse ametniku nägemisnõuded nägemisteravuse vähenemist
kompenseerida. Kusjuures lubatud on nii kontaktläätsed kui prillid (määruse nr 12 § 3).
Millisel põhjusel on regulatsiooni kehtestamisel nägemisteravuse vähenemist peetud vähem
teenistusülesandeid takistavamaks ja vangla julgeolekut ohustavamaks kui kuulmise langust,
regulatsiooni menetlusdokumentidest ei selgu.
kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz (keskmine kuulmine);
määruse nr 12 § 4 lg 2 —Tervisekontrollil ei tohi vanglateenistuse ametniku kuulmise nõrgenemine ületada
parema kuulmisega kõrvas 30 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning halvema
kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz.
3
Võrdle:
Määruse nr 212 lisas 1 — kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi (absoluutne vastunäidustus nii esmasel
tervisekontrollil kui perioodilisel tervisekontrollil);
Määruse nr 12 lisas 1 — kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi (absoluutne vastunäidustus).
4
https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/JUM/12-1576. Siiski on silma- ja silmamanuste haiguste
osas lähtutud politseiametnike esmase tervisekontrolli vastunäidustusest, mis on perioodilisest tervisekontrolli
vastunäidustusest rangema määraga. Seesugust erinevust määruse nr 12 seletuskiri millegagi ei selgita.
3
Kahtlemata on ka kuulmise nõrgenemist tänapäeval võimalik teatud määral kompenseerida,
kuid millise piirini seda võimalik teha on, jääb erialaspetsialisti hinnata. Määruse nr 12
menetlusdokumentidest ei nähtu, et eelnõu menetlusse oleks vastavaid erialaspetsialiste
kaasatud. Samuti ei nähtu erialaspetsialistide kaasatust VangS § 146 muutmise
(vt vangistusseaduse muutmine ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
264 SE) menetlusse. Kui abivahenditega on võimalik kompenseerida mh olulist kuulmise
nõrgenemist, ei pruugi määruse nr 12 lisas 1 toodud kuulmise languse absoluutne
vastunäidustus olla aja- ega asjakohane.
Ülaltoodu tõttu peab Sotsiaalministeerium võimalikuks, et määruses nr 12 ja selle lisas 1
võidakse tõesti võrreldavaid gruppe kohelda põhjendamatult ebavõrdselt, kuivõrd
vanglaametniku vähenenud nägemisteravust on määruse nr 12 järgi lubatud kompenseerida
ja tervisenõuetele vastab korrektsiooniga nägemisteravus, kuid vanglaametniku nõrgenenud
kuulmise kompenseerimist ette nähtud ei ole ja tervisenõuetele vastab väärtuste vahemik,
mis on seatud üksnes loomulikule kuulmisele. Samal ajal ei nähtu regulatsiooniga seotud
dokumentidest, millega on säärane eristamine põhjendatav.
Teistsugune oleks olukord juhul kui vanglaametnike tervisenõuete regulatsioon annaks
võimaluse iga kuulmise langusega seotud üksikjuhu asjaolusid eraldi kaaluda. Sarnane
võimalus on näiteks jäetud päästeametnikele, keda muuhulgas võidakse kaasata ka vangla
hädaolukorra lahendamisele (VangS § 72 lg 2). Päästeametnike tervisenõuded on
vanglaametnikele kehtestatud tervisenõuetest paindlikumad.5 Vanglaametnike tervisenõuete
regulatsioon kuulmise langusega seotult kaalumist paraku täna ei võimalda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Tralla
osakonnajuhataja
Lisa: volikiri
Virge Kuningas-Turu 626 9165
[email protected]
5
Vt siseministri 15.02.2011 määrus nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise
ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ § 131 lg 2 — kui tervisekontrolli teostav töötervishoiuarst lubab,
töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud ning päästeteenistuja vahetu juhi antud hinnangu kohaselt
ei ole päästeteenistujal esinenud takistusi talle määratud tööülesannete täitmisel, võib päästeteenistuja jätkata
tööülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises terviskontrollis on päästeteenistujal tuvastatud töö tegemiseks
meditsiiniline vastunäidustus.
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 13.05.2019
Kehtib kuni: 13.05.2094
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
Teabevaldaja: Tartu Vangla
Riigikohus Teie 23.04.2019 nr 5-19-29
[email protected]
Meie 13.05.2019 nr 1-10/228-26
Tartu Vangla arvamus põhiseaduslikkuse
järelevalve asjas nr 5-19-29
Tartu Ringkonnakohus tunnistas 11.04.2019. a kohtuotsusega haldusasjas 3-17-1569 põhiseadusega
vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata Vabariigi Valitsuse määruse nr 12 „Vanglateenistuse ametniku
tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ lisa 1 osas, milles kuulmine
nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus vanglateenistuses töötamiseks.
Viidatud menetlusega seoses palusite Tartu Vanglal hiljemalt 13.05.2019. a avaldada arvamust
ringkonnakohtu poolt põhiseaduse vastaseks tunnistatud normi põhiseaduspärasuse kohta. Arvamuse
palusite anda ka õiguskantsleril, justiitsministril, tervise- ja tööministril ning Merje Veidel.
Justiitsminister edastas Riigikohtule 13.05.2019. a kirjaga nr 10-3/2650-2 oma arvamuse, asudes
seisukohale, et Vabariigi Valitsuse määrus nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli
kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ lisa 1 osas, milles kuulmine nõrgenemine alla nõutud normi on
absoluutne vastunäidustus vanglateenistuses töötamiseks, ei ole põhiseadusega vastuolus.
Tartu Vangla nõustub justiitsministri arvamuses esitatud põhjenduste ja seisukohtadega ning täiendavalt
midagi lisada ei soovi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raini Jõks
Direktor
Tiiu Miller
[email protected]
Turu 56 / 51004 TARTU / 750 0806 / e-post
[email protected] / www.vangla.ee
Registrikood 70006056
Villu Kõve Teie 22.04.2019 nr 5-19-29/2
Riigikohus
[email protected] Meie 09.05.2019 nr 9-2/190661/1902375
Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 5-19-29 kohta
(vanglaametnike kuulmisnõuded)
Lugupeetud Riigikohtu esimees
Leian, et Vabariigi Valitsuse määruse nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja
tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (edaspidi: määrus) § 4 ning määruse
lisa 1 on vastuolus põhiseaduse §-st 29 tuleneva kutsevabaduse ja § 12 lõikega 1, mis sätestab
üldise võrdsuspõhiõiguse ja keelab diskrimineerimise. Normid on põhiseadusega vastuolus, sest
määruse § 4 ega lisa 1 ei võimalda hinnata, kas kuulmise langus takistab vanglaametnikul
tööülesannete täitmist ning kas kuulmislangust on võimalik korrigeerida kuuldeaparaadi
kasutamisega.
Määrusega kehtestatud piirangul on legitiimne eesmärk kaitsta avalikku korda ja julgeolekut ning
inimeste õigusi ja vabadusi. Riik peab kohaldama mõistlikke abinõusid, mis võimaldavad puudega
inimesel töötada. Kuulmisvaegusega inimene võib kuuldeaparaati kasutades kuulmise langust
korrigeerida samamoodi nagu parandab oma nägemist inimene, kes kannab prille või kontaktläätsi.
Kui inimese üks kõrv kuuleb hästi, saab ta tööülesannetega hakkama ka sel juhul, kui
kuulmisaparaat peaks ära tulema (nt ründe korral) või kui aparaat mingil põhjusel ei tööta.
Normid ei ole vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Teenistuses jätkamise võimalust tuleb
hinnata konkreetsetest asjaoludest lähtudes ning seejuures peab arvestama mõistlike abinõude
rakendamise kohustust.
Ühtlasi teatan, et ei taotle asja läbivaatamist suulises menetluses.
I Asjaolude lühikirjeldus
1. Tartu Vangla vabastas 28.06.2017 teenistusest ametniku, kes töötas II klassi valvurina alates
2002. aastast. Tervisekontrolli käigus tuvastati, et tema ühe kõrva kuulmine oli vähenenud
(sagedustel 500−2000 Hz vahemikus 55−75). Tal oli olemas kuulmist korrigeeriv aparaat, mille
kasutamisel vastas tema kuulmine nõuetele. Ta ei kasutanud seda vangla territooriumil. Tema teine
kõrv kuuleb ideaalselt. Vangla vastusest kaebusele nähtub, et kaebajal ei ilmnenud teenistuse ajal
2
kuulmisest tulenevaid probleeme info vastuvõtmisel või edastamisel ei erinevate
sidepidamisvahendite kasutamisel ega vahetu suhtluse käigus (Tartu Vangla 18.09.2017 kiri nr 1-
10/228-2).
2. Tartu Ringkonnakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks määruse lisa 1.
Ringkonnakohus leidis, et määruse lisa on asjassepuutuv norm, sest selle kohaselt on
kuulmislangus absoluutne vastunäidustus. Kohtu hinnangul on rikutud põhiseaduse § 12 lg-s 1
sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust. Kohus pidas võrreldavateks gruppideks vaegkuuljaid ja
vaegnägijaid. Vaegnägijatel on lubatud kanda prille või kontaktläätsi. Kohus märkis, et ründe
korral võivad maha kukkuda või katki minna ka prillid (või kontaktläätsed) ning erinevalt
mittetoimivast kuuldeaparaadist võivad purunenud prilliklaasid olla ohtlikud. Ringkonnakohus
leidis, et rikutud oli õiguspärase ootuse põhimõtet, sest kaua aega teenistuses olnud inimese puhul
tuleb arvesse võtta võimalusi saada teenistusega seotud kõrgemat pensioni.
II Vaidlustatud õigusnormid
3. Määruse „§ 3. Nägemisnõuded
(1) Vanglateenistuse ametniku nägemine peab vastama järgmistele nõuetele:
1) korrektsiooniga nägemisteravus mitte alla 0,6 ühes ja samal ajal mitte alla 0,4 teises silmas;
2) normaalne vaateväli, normaalne värvusnägemine ja hämaras nägemine.
(2) Vanglateenistuse ametnikul on lubatud kanda kontaktläätsi ja prille.
§ 4. Kuulmisnõuded
(1) Vanglateenistuse ametniku kuulmise tase peab olema piisav sidepidamiseks telefoni teel ning
võimaldama kuulda ohutoone ja raadioside teateid.
(2) Tervisekontrollil ei tohi vanglateenistuse ametniku kuulmise nõrgenemine ületada parema
kuulmisega kõrvas 30 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning
halvema kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz.
§ 5. Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavad tervisehäired
(1) Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu,
mida tuleb vanglateenistuse ametniku terviseseisundit hinnates järgida, sätestatakse lisas 1.
(2) Absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab isiku vanglateenistusse võtmise
või vanglaametniku erialale õppima asumise. Suhtelise vastunäidustuse korral hindab eriarst, kas
meditsiiniline vastunäidustus takistab isikul vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste
täitmist.“
Määruse lisa 1 „Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete
loetelu
Meditsiinilised vastunäidustused:
A – absoluutne vastunäidustus;
B – suhteline vastunäidustus, vajaduse korral eriarsti konsultatsioon.
[…]
Nägemisteravuse vähenemine alla nõutud normi A
[…] […]
Kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi A
[…]“
3
III Vaidlustatud sätete asjassepuutuvus
4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõike 2 järgi peab säte,
mille põhiseaduspärasust Riigikohus kohtu taotlusel hindab, olema põhivaidluse lahendamisel
asjassepuutuv. See tähendab, et kohus peaks asja lahendades asjassepuutuva normi põhiseadusele
mittevastavuse korral otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral.1
5. Kõnealusel juhul on asjakohane norm määruse § 4 koostoimes lisaga 1.
6. Määruse § 4 on asjakohane norm selles osas, milles see ei luba kasutada kuulmislanguse korral
kuuldeaparaati ning tervisenõuetele vastavuse kontrollimisel arvestada korrigeeritud kuulmise
tulemust. Kuuldeaparaadi kasutamine võimaldab korrigeerida kuulmislangust. Tartu
Ringkonnakohus ei käsitlenud muid variante kuulmislanguse kompenseerimise võimalustena.
Järelikult on asjassepuutuv, et määrus ei näe ette luba abivahendi kasutamiseks kuulmislanguse
korrigeerimiseks ega võimalda arvestada korrigeeritud kuulmise kontrolli tulemusi. Seejuures on
määruses toodud selgelt välja, et nägemisvaegusega inimestel on lubatud kanda prille või
kontaktläätsi (määruse § 3 lg 2) ning nägemisteravusele esitatud nõuded arvestavad korrektsiooni
(määruse § 3 lg 1 p 1).
7. Määruse lisa 1 on asjakohane norm, sest selle kohaselt on kuulmise nõrgenemine alla nõutud
normi absoluutne vastunäidustus. Lisal on regulatiivne toime, sest see määratleb, millised
tervisehäired on absoluutsed ja millised suhtelised vastunäidustused. Järelikult on tegemist
õigustloova aktiga PSJKS § 4 lg 1 tähenduses. Kui kuulmise nõrgenemine oleks suhteline
vastunäidustus, oleks määruse § 5 lg 2 kohaselt tulnud hinnata, kas kuulmise langus takistab
inimesel tegelikkuses teenistuskohustuste täitmist hoolimata sellest, et kuulmine ei vasta määruse
§ 4 lg 2 sätestatud piirmääradele. Kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole lisa 1 kohaselt
üksikjuhul hindamine võimalik, on ka lisa 1 asjakohaseks normiks.
8. Pelgalt riigisisesest õigusest lähtudes on kõnealused sätted asjassepuutuvad. Tegemist on
imperatiivsete sätetega. Need sätted ei võimalda hinnata, kas kuulmise nõrgenemine takistab
vanglaametnikul teenistusülesannete täitmist. Avaliku teenistuse seadus näeb ette, et ametnik
vabastatakse sellisel juhul teenistusest (ATS § 95 lg 1, § 15 p 5; määruse § 5 lg 2).
9. Euroopa Liidu õigusest tulenevalt peab nii haldusorgan kui ka kohus jätma kohaldamata normi,
mis on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.2 Euroopa Kohtu praktika kohaselt nõuab liidu õiguse
esimus, et liikmesriigi kohtutel, kes vastutavad oma pädevuse piires liidu õigusnormide
kohaldamise eest, oleks kohustus tagada nende õigusnormide täiemahuline toime, jättes omal
algatusel vajaduse korral kohaldamata kõik nendega vastuolus olevad riigisisesed sätted, ilma et
oleks vaja taotleda või oodata selle riigisisese sätte eelnevat kõrvaldamist seadusandlikul teel või
muu põhiseadusliku menetluse kaudu.3 Sellisel juhul peab liikmesriigi kohus jätma kohaldamata
mis tahes diskrimineeriva riigisisese sätte, ilma et ta peaks eelnevalt taotlema või ootama ära selle
sätte tühistamist seadusandja poolt, ning kohaldama ebasoodsamas olukorras olevate isikute suhtes
samu norme, mida kohaldatakse soodsamas olukorras olevate isikute suhtes.4
1
RKPJKo 03.07.2008, nr 3-4-1-9-08, p 16.
2
EKo C-14/83 Von Colson and Kamann vs. Land Nordrhein-Westfalen, 10.04.1984, p 26; C-378/17, Minister for
Justice and Equality, 04.12.2018, p 38-39, 50.
3
EKo C-106/77 Simmenthal, 09.03.1978, p 17-21, 24; C-378/17, Minister for Justice and Equality, 04.12.2018,
p 35, 50.
4
EKo C-406/15, Milkova, 09.03.2017, p 67.
4
10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 4 järgi jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata
seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa
Liidu õigusega.
11. Kõnealust küsimust reguleerib nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ (27.11.2000), millega
kehtestatakse üldine raamistik inimeste võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale
pääsemisel. Selle direktiivi kohaselt on keelatud diskrimineerimine puude tõttu. Direktiivis on
selgitatud, et see ei takista selliste meetmete kohaldamist, mis on vajalikud demokraatlikus
ühiskonnas avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise ning teiste
inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks (art 2 lg 5). Direktiiviga ei nõuta, et relvajõud, politsei,
vangla- või päästetalitused võtaksid tööle või hoiaksid tööl inimesi, kellel ei ole nõuetekohaseid
võimeid, et täita ülesandeid, mida neilt võidakse nõuda seoses õigustatud eesmärgiga säilitada
nende talituste toimevõime (preambuli p 18). Direktiiv kehtib siiski ka vanglateenistuse kohta.
Seetõttu tuleb direktiivi alusel hinnata, kas puue takistab konkreetsel juhul teenistusülesannete
täitmist.
12. Direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud võrdse kohtlemise seadusega (VõrdKS). Selle nõuded
laienevad ka avalikule teenistusele ja selle eriliikidele (VõrdKS § 4; vt ka ATS § 13). Siiski on
võimalik riigisiseses õiguses tõlgendada määruse sätteid kui erisätteid. Seetõttu on haldusorganil
keeruline jätta pelgalt riigisisestest õigusaktidest lähtudes kohaldamata määruse imperatiivset sätet
isegi juhul, kui see on vastuolus võrdse kohtlemise seaduses sätestatud põhimõtetega.
13. Seega oleks kohtul olnud võimalik jätta kõnealuse määruse imperatiivsed sätted kohaldamata
ning hinnata Euroopa õiguse alusel, kas konkreetsel juhul takistas kuulmise langus ametniku
teenistusülesannete täitmist. Kohus võib vajaduse korral küsida Euroopa Kohtult eelotsust
direktiivi tõlgendamise kohta.
14. Niisiis ei olnud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamine ainus võimalus.
Kohus ei ole aga seda aspekti analüüsinud. Seetõttu on järgnevalt analüüsitud määruse
põhiseaduslikkust.
IV Piiratavad põhiõigused ja piirangute kooskõla põhiseadusega
15. Kõnealused sätted riivavad põhiseaduse § 29 lg 1 ning põhiseaduse § 12 lg 1 esimesest lausest
tulenevat üldist võrdsuspõhiõigust ja põhiseaduse § 12 lg 1 teisest lausest tulenevat
diskrimineerimise keeldu.
16. Põhiseaduse § 29 lõikest 1 tuleneb õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.
17. Piiratakse üldist võrdsuspõhiõigust, sest määruse kohaselt on lubatud nägemislanguse korral
kanda prille või kontaktläätsi ning nägemisteravuse nõuded on esitatud korrigeeritud nägemisele,
kuid kuuldeaparaadi kasutamine pole lubatud. Selles osas nõustun Tartu Ringkonnakohtu
analüüsiga.
18. Peale selle kohaldub puude tõttu diskrimineerimise keeld. Puude tõttu diskrimineerimisega on
tegemist juhul, kui puudega inimest koheldakse tema puude tõttu halvemini, kui koheldakse või
võidakse kohelda teist inimest, kellel puuet ei ole, ning ebasoodsam kohtlemine ei ole põhjendatud.
19. Diskrimineerimise tuvastamisel võetakse lähtekohaks see, kas inimest koheldakse teatud
kaitstud tunnuse (kõnealusel juhul puude) tõttu ebasoodsalt. Kui õigusakt sätestab tingimused, mis
5
toovad puudega inimesele kaasa ebasoodsa tagajärje, siis ei ole vaja hakata välja selgitama
konkreetseid võrdlusisikuid. Sellisel juhul on mõtteliselt võrdlusisikud kõik need inimesed, kellel
ei ole puuet (kõnealusel juhul kuulmislangust).
20. Puudest tingitud diskrimineerimise mõiste on defineeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste
konventsioonis (PIK). Selle kohaselt on puude alusel diskrimineerimine puudest lähtuv mis tahes
vahetegemine, välistamine või piiramine, mille eesmärk või tagajärg on kõigi inimõiguste ja
põhivabaduste teistega võrdsetel alustel tunnustamise, teostamise või kasutamise tõkestamine või
tühistamine poliitika-, majandus-, sotsiaal-, kultuuri-, kodanikuühiskonna või mis tahes muus
valdkonnas. See hõlmab kõiki diskrimineerimise vorme, kaasa arvatud mõistlike abinõude
võtmisest keeldumist (art 2).
21. Euroopa Kohus on sisustanud mõistet „puue“ direktiivi 2000/78/EÜ tähenduses. Seda
tõlgendatakse kui füüsilisest, vaimsest või psüühilisest kahjustusest tingitud pikaajalist piirangut,
mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus
teiste töötajatega võrdsetel alustel.5 Kuulmislanguse puhul on tegemist puudega nii direktiivi kui
ka põhiseaduse tähenduses.6
22. Kõnealusel juhul on oluline tuvastada, et peale üldise võrdsuspõhiõiguse on rikutud ka
diskrimineerimise keeldu. Puude alusel diskrimineerimise keeld kohustab haldusorganit ja kohut
hindama, kas on võimalik võtta kasutusele mõistlikke abinõusid erivajaduse kohandamiseks.
Üldist võrdsuspõhiõigust on võimalik järgida ka sel teel, et teiselt grupilt võetakse õigusaktidega
ettenähtud soodustus ära, nii et abivahendeid ei võiks kasutada ei nägemis- ega kuulmislanguse
korral. Seetõttu on diskrimineerimise keelu rikkumise tuvastamine iseseisva tähendusega.
Piirangu eesmärk ja mõõdukus
23. Kutsevabadus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata igal põhjusel, mis
on põhiseadusega kooskõlas. Riigikohtu praktika kohaselt võib nii diskrimineerimise keelu
põhimõtet kui ka üldist võrdsuspõhiõigust piirata, kui selleks on asjakohane põhjus ning piirang
on proportsionaalne.7
24. Kõnealusel juhul on põhiõiguste piiramisel legitiimne eesmärk kaitsta avaliku korda ja
julgeolekut ning inimeste elu ja tervist.
25. Pole kahtlust, et avaliku korra ja julgeoleku ning teiste inimeste õiguste kaitse on väga
kaalukad eesmärgid. Seetõttu on vanglaametnikele kõrgendatud tervisenõuete kehtestamine
üldjuhul põhjendatud (see on seotud ka kehalise suutlikkuse nõuetega).
26. Vanglateenistus on suletud ja hierarhiline teenistussüsteem, mis on ulatuslikult reguleeritud.
Vanglateenistusega seonduvate riskide korvamiseks on ette nähtud võimalus saada väljateenitud
aastate pensioni (väljateenitud aastate pensionide seaduse § 2 p 2, § 12). Kaebuse esitaja oli
teenistuses olnud väga kaua aega ja suure tõenäosusega oleks ta hakanud saama mõne aasta pärast
eripensioni. Seega on ka põhiõiguste riive intensiivne.
5
EKo C-395/15, Daouidi, 01.12.2016, p 42; C-406/15, Milkova, 09.03.2017, p 36. Vrdl VõrdKS § 5 (puude mõiste).
6
RKÜKo 10.12.2003, nr 3-3-1-47-03, p 25, 29.
7
RKÜKo 07.06.2011, nr 3-4-1-12-10, p 31, 35.
6
27. Piirangu mõõdukuse hindamisel on keskne küsimus, kas puudest tingitud halvemust on
võimalik kohandada või kompenseerida nii, et inimene oleks võimeline täitma
teenistusülesandeid, ning kas kohanduste tegemine on proportsionaalne.
28. Haldusorgan peab rakendama mõistlikke abinõusid, et korrigeerida või kohandada puudest
tingitud halvemust. Mõistlikud abinõud on vajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused,
mis ei ole ebaproportsionaalselt ega alusetult koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud, et
tagada puuetega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teostamine või kasutamine teistega
võrdsetel alustel (PIK art 2 alalõigud 3 ja 4).8 See kohustus tuleneb nii ÜRO konventsioonist kui
ka direktiivist 2000/78/EÜ (direktiivi art 5, preambuli p 17 ja 20).9 Mõistlikud abinõud võivad olla
näiteks tööruumide ja sisseseade, tööaja pikkuse ja korralduse kohandamine, ülesannete jaotuse
ülevaatamine, koolitusvõimalused või integreerimisvahendite võimaldamine. Meetmed peavad
olema asjakohased, tõhusad ja konkreetsed.10
29. Kuulmise languse korral on võimalik kasutada kuuldeaparaati. Tartu Ringkonnakohus hindas,
et tänapäeva kuuldeaparaadid on kas kõrvasisesed või sedavõrd miniatuursed, et need mahuvad ka
näiteks kiivri alla. Kohtu hinnangul võib seaduse või määrusega kehtestada loetelu vanglas lubatud
kuuldeaparaatidest, keelates ühtlasi kõik ülejäänud. Nõustun kohtu hinnanguga, et kõigi
kuuldeaparaatide välistamine ilma erisuseta ja vaegkuuljate (erinevalt vaegnägijatest)
vanglateenistusest välistamine ei ole mõõdukas.
30. Sellest järeldub, et loomuliku kuulmise nõrgenemise lugemine absoluutseks vastunäidustuseks
teenistuses jätkamisele on ebaproportsionaalne, kui ei arvestata mõistlike abinõude rakendamise
võimalust. Seejuures tuleb silmas pidada, et vanglaametnik ei muutu kuulmise nõrgenemise tõttu
abituks ka eriolukorras, kui näiteks ründe tõttu tuleb kuuldeaparaat ära või läheb katki, või kui
kuuldeaparaadi patarei saab tühjaks. Kui teine kõrv kuuleb hästi, saab ametnik teenistusülesandeid
adekvaatselt täita. Seetõttu on ametnik suuteline oma ülesandeid täitma ühe kõrva kuulmise
languse korral ka eriolukordades ning ta ei ohusta sellega teisi inimesi. Prillide purunemise või
kontaktläätsedega seotud probleemide korral võib vanglaametnik olla abitum. Nii näeb määrus
ette nõuded ainult korrigeeritud nägemisele ning loomuliku nägemisteravuse languse piirmäärasid
pole sätestatud. See tähendab, et teenistuses on võimalik jätkata ka suure nägemislanguse korral,
peaasi, et teenistuja kannab prille või kontaktläätsesid. Asjakohane on ka Tartu Ringkonnakohtu
märkus, et hoopis purunenud prilliklaasid võivad olla ohtlikud.
31. Üks mõistlike abinõude kohaldamise viis on ka töötingimuste kohandamine. Seetõttu ei saa
nõustuda Justiitsministeeriumi väljendatud seisukohaga,11 et kõik vanglaametnikud peavad
vastama samadele tingimustele, sest igale vanglaametnikule võib panna kohustuse täita muu
vanglaametniku kohustusi (vangistusseaduse (VangS) § 128 lg 2) või kaasata teda avaliku korra
kaitsega seotud ülesannete täitmisse (VangS § 109 lg 4). Asjakohane ei ole ka seisukoht, et
vanglaametnikele kehtestatud kuulmisnõuded on põhjendatud sellepärast, et ka teistele
sisejulgeoleku valdkonna ametnikele on kehtestatud samasugused nõuded (nt politseiametnikele).
Tuleb hoopis kontrollida, kas ka teiste eluvaldkondade teenistujatele kehtestatud kuulmisnõuded
vastavad põhiseadusele.
8
Vt ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee üldkommentaar nr 6 (2018) võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise
kohta, CRPD/C/GC/6, 26.04.2018, p 23−27, lk 6−8.
9
EKo (suurkoda), C-13/05, Chacón Navas, 11.07.2006, p 50−52.
10
Direktiivi 2000/78/EÜ preambuli p 20.
11
Justiitsministri 17.08.2017 kiri nr 10-2/5095; leitav kõnealuse kohtuasja materjalide juurest.
7
32. Mõistlike abinõude kohaldamise võimaldamine vanglaametnike kuulmislanguse korral on ka
avalikes huvides, sest vanglaametnikud on saanud spetsiaalse väljaõppe ning riik peaks olema
huvitatud, et sellised inimesed teeksid erialast tööd oma võimete kohaselt.
33. Niisiis on määruse § 4 ja selle lisa 1 vastuolus põhiseadusega, sest ei võimalda hinnata, kas
kuulmislangus takistab vanglaametnikul tööülesannete täitmist ning kas seda on võimalik
korrigeerida kuuldeaparaadi kasutamisel.
Õiguspärase ootuse põhimõtte järgimine
34. Kõnealusel juhul poleks eespool käsitletud põhimõtete järgimise korral teenistusest
vabastamine tõenäoliselt olnud põhjendatud. Sellisel juhul ei tekiks ka küsimust õiguspärase
ootuse põhimõtte rikkumisest.
35. Märgin siiski, et üldjuhul ei rikuta õiguspärase ootuse põhimõtet sel juhul, kui vanglaametnik
vabastatakse teenistusest tervisenõuetele mittevastavuse tõttu. Vanglaametnike
teenistustingimused on reguleeritud üksikasjalikult. Samuti on teenistusse astumisel teada, et
vanglaametnikele on kehtestatud kõrgendatud tervise- ning füüsilise võimekuse nõuded. Nende
piirangute negatiivset mõju peaks pehmendama asjaolu, et vangla peab pakkuma ametnikule teist
töökohta, kui tema tervis ei vasta nõuetele. Neid nõudeid peaks rangelt järgima. See peaks
välistama koostoimes võrdse kohtlemise põhimõttega (sh mõistlike abinõude kohaldamise
nõudega) selle, et ametnik vabastatakse teenistusest põhjendamatult, kui ta on tegelikult võimeline
töökohustusi täitma.
36. Niisiis ei ole kõnealused normid vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristiina Albi 693 8412
[email protected]
Saatja: Kadri Nõmm <
[email protected]>
Saadetud: 14.05.2019 14:02
Adressaat: Info <
[email protected]>; JM info Shared MB
<
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>; Tartu Vangla infomeil
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Arvamuste edastamine - põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-19-
29
14.05.2019
Kiri nr 5-19-29/7
PSJV nr 5-19-29
Arvamuste edastamine
Lugupidamisega
Kadri Nõmm
Riigikohtu üldosakonna sekretär