dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuste edastamine

Sotsiaalministeerium · 14. mai 2019
Viit
5.2-2/1149-3
Registreeritud
14. mai 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikohus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-4 Kohtumaterjalid
Toimik
1.2-4/2019
Vastutaja
Helen Tralla (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎5-19-29_7_arvamuste edastamine.asice227 KB
  • 📎Arvamus_justiitsminister.pdf606 KB
  • 📎Arvamus_sotsiaalministeerium.pdf606 KB
  • 📎Arvamus_Tartu_Vangla.pdf383 KB
  • 📎Arvamus_õiguskantsler.pdf495 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Õiguskantsleri Kantselei 14.05.2019 nr 5-19-29/7 Justiitsministeerium PSJV nr 5-19-29 Sotsiaalministeerium Tartu Vangla Merje Veide Arvamuste edastamine Saadan põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-19-29 Riigikohtule saabunud arvamused. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaatab asja läbi koosseisus Villu Kõve, Viive Ligi, Nele Parrest, Peeter Roosma ja Tambet Tampuu kirjalikus menetluses põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 51 lg 1 alusel. Taotluste ja seisukohtade esitamise viimane tähtpäev on 20.05.2019. Lahend tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu ja avaldatakse Riigikohtu kodulehel www.riigikohus.ee. Lahendi edastab Riigikohus menetlusosalistele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Nõmm Riigikohtu üldosakonna sekretär Lisa: arvamused Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 13.05.2019 Kehtib kuni: 13.05.2094 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 11 Teabevaldaja: Justiitsministeerium Teie 22.04.2019 nr 5-19-29 Riigikohus Meie 13.05.2019 nr 10-3/2650-2 [email protected] Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-17-1569 Tartu Ringkonnakohus tunnistas 11.04.2019. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-17-1569 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata Vabariigi Valitsuse 22.01.2013. a määruse nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ lisa 1 osas, milles kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus vanglateenistuses töötamiseks. Riigikohus on 22.04.2019. a määrusega põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 10 lõike 1 punkti 6 ja lõike 2 esimese lause kohaselt küsinud justiitsministri arvamust vaidlusaluse sätte põhiseaduspärasuse kohta. Käesolevaga annan arvamuse vaidlustatud Vabariigi Valitsuse 22.01.2013. a määruse nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 12) lisa 1 põhiseaduspärasuse kohta osas, milles kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus. 1. Vaidlustatud sätte asjassepuutuvas 1.1. Kuna käesolevas põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on tegemist konkreetse normikontrolliga, tuleb vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 15, PSJKS § 14 lõikele 2 ning Riigikohtu enda praktikale (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 10; 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15) esmalt võtta seisukoht vaidlustatud sätte asjassepuutuvuse kohta. 1.2. PSJKS § 14 lg 2 kohaselt on kohtu algatavata konkreetse normikontrolli lubatavuse eelduseks esitatud sätte asjassepuutuvus. Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega.1 Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (nt RKPJKm 03.07.2008, 3-4-1-9-08, p 16). Nõustun, et Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2019. a otsusega haldusasjas nr 3-17-1569 põhiseadusevastaseks tunnistatud ja kohaldamata jäetud norm on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. 2. Vaidlustatud sätte põhiseaduspärasus Formaalne põhiseaduspärasus 1 RKÜKo 22.12.2000, nr 3-4-1-10-00, p 10. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 2.1. Põhiõigusi piirav õigustloov akt on põhiseaduspärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas (praktika alates RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 7). Pädevus-, menetlus- ja vorminõuete kohaselt peab akt olema antud selleks pädeva organi poolt, järgides kõiki menetlus- ja vormireegleid (RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 8). Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele. 2.2. Vanglaametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Volitusnorm määruse kehtestamiseks on sätestatud vangistusseaduse § 146 lõikes 4, mille kohaselt kehtestab vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Vabariigi Valitsus määrusega. Seega on määrus kehtestatud kehtivas seaduses sätestatud volitusnormi alusel. Samuti on Vabariigi Valitsus jäänud määruse kehtestamisel volitusnormi piiresse, kuivõrd määruses on vastavalt volitusnormile kehtestatud vanglateenistuse ametniku tervisenõuded (2. peatükk ja lisa 1), tervisekontrolli kord (3. peatükk ja lisa 2) ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded (lisa 3). Seega vastab määrus formaalselt pädevusnõuetele. 2.3. Määrus on vastu võetud 22.01.2013 ja Riigi Teatajas avaldatud 23.01.2013. Määruse kehtestamisel on järgitud menetlus- ja vorminõudeid. Määruse normid on piisavalt selged ja arusaadavad ning vastavad seega määratuse põhimõttele. Samuti on määrus kooskõlas ka seadusereservatsiooni põhimõttega, kuivõrd PS §-s 12 sätestatud üldine võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusreservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigus, mida on võimalik piirata igal põhiseadusega kooskõlas oleval eesmärgil ning milleks sobib seega ka vajadus tagada avalik kord ning julgeolek. Muu hulgas tähendab lihtne piiriklausel formaalõiguslikult seda, et vastavat põhiõigust saab piirata kas seadusega või seaduse alusel. Seejuures ei ole oluline, kas riive toimub seadusega või seaduse alusel. Nõutav on ainult, et ka iga täitevvõimu riive peab olema lõppastmes taandatav seaduses sisalduvale volitusnormile 2. Eeltoodust lähtuvalt on Vabariigi Valitsuse määrus nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ formaalselt õiguspärane. Materiaalne põhiseaduspärasus 2.4. Materiaalses plaanis peab riivel olema legitiimne eesmärk ja riive peab olema proportsionaalne. Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu (RKPJKo 26.03.2009, 3-4-1-16-08, p 28). Teisisõnu, norm on materiaalselt põhiseaduspärane, kui riive eesmärk on legitiimne ja riive on proportsionaalne legitiimse eesmärgi suhtes (RKÜKm 18.06.2013, 3-2-1-169-12, p 49)3. 2.5. Vabariigi Valitsuse 22.01.2013. a määrus nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ sätestab vanglaametnikele kuulmise nõuded. Regulatsioon ei võimalda arvestada kuulmist korrigeeriva abivahendiga saadud kontrolli tulemust, kuid kuulmist korrigeeriva abivahendi teenistuses olles kasutamine ei ole seeläbi keelatud. Määrus kehtestab vaid nõude, alla mille ei või vanglaametniku kuulmine nõrgeneda. Seega ei välista mitte igasugune kuulmise nõrgenemine vanglaametnikuna töötamist, vaid vanglaametnikuna ei saa isik töötada siis, kui loomulik kuulmine nõrgeneb alla lubatud piirmäära. 2.6. Võrdsuspõhiõiguse riive põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb kindlaks määrata võrdluse lähtekohad ja tuua välja võrreldavad grupid. Kahe sarnases olukorras oleva isiku või isikute grupi ebavõrdse kohtlemise põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb kaaluda võrdsuspõhiõiguse riivet (vaidlusalusest seadusesättest tulenevat ebavõrdset kohtlemist) 2 Eesti Vabariigi põhiseadus, II peatükk, p 47. 3 Eesti Vabariigi põhiseadus, § 11 kommentaar, p 6. selle eesmärkidega (RKÜKo 30.06.2016, 3-3-1-86-15, p 53). Käesolevas asjas ei ole võrreldavateks gruppideks vanglaametnikud, kelle kuulmine ilma abivahendita vastab nõuetele, ja vanglaametnikud, kelle kuulmine nõuetele ei vasta. Võrreldavateks gruppideks saaksid olla vanglaametnikud, samuti ka politseiametnikud, kelle loomulik kuulmine ei vasta nõuetele. 2.7. VangS § 146 lg-d 1 ja 4 näevad ette vanglateenistuse ametnikule pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamiseks tervisekontrolli ning selle, et vastavad nõuded ja hindamise korra peab kehtestama Vabariigi Valitsus, kes on seda teinud oma eespool osundatud määrusega nr 12. Selle määruse § 4 lg-s 2 kehtestatu kohaselt ei tohi vanglaametniku tervisekontrollil tema kuulmise nõrgenemine ületada parema kuulmisega kõrvas 30 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning halvema kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz. Sama määruse § 1 lg 2 ja § 2 lg 1 aga nõuavad, et teenistuses olev vanglaametnik vastaks kehtestatud tervisenõuetele, oleks füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma vanglateenistusele pandud kohustusi ega omaks tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. Kuigi VangS § 114 lg-s 1 pole vanglaametnikuna teenistusse võtmist välistava asjaoluna ära nimetatud isiku tervisega seonduvat, saab vastava töö eripära arvestades kõigi eelnimetatud õigusaktide sätteid koosmõjus kohaldades jõuda järeldusele, et töö spetsiifilisest iseloomust tulenevalt ei saa vanglateenistuse ametnikuna töötada isik, kes pole terviseseisundi tõttu võimeline täitma ükskõik millist vanglaametniku ees seisvat ülesannet. Vastasel juhul võib ohtu sattuda ta enda või teiste vanglas viibivate isikute elu või tervis ja seeläbi kogu vangla üldine julgeolek. 2.8. ATS § 15 p 5 keelab teenistusse võtmise muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded on kehtestatud VangS § 1131 lg-s 1. Neist tulenevalt peab vanglaametnik vastama vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud hariduse, töökogemuse ja kehalise ettevalmistuse ning isiku teadmistele, oskustele ja isiksuseomadustele kehtestatud nõuetele. VangS § 1131 lg-ga 2 on vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuete ja nendele vastavuse hindamise korra kehtestamise õigus antud valdkonna eest vastutavale ministrile. Justiitsminister on vastava korra kehtestanud oma 23.07.2013. a määrusega nr 26. Kuigi VangS normides võib esineda normistruktuurilisi vajakajäämisi, sest VangS § 1131 lg-s 1 ei ole tervisenõudeid nimetatud, on seadusandja mõte ja eesmärk selged. ATS § 15 punkti 5 tuleb tõlgendada laiemalt ning hõlmata sellega ka seaduse alusel kehtestatud määruste need sätted, mis reguleerivad isikute teenistusse võtmist või selle välistamist. 2.9. Määruse nr 12 § 5 lg 2 ütleb, et absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab isiku vanglateenistusse võtmise. Sama määruse lisas 1 „Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu“ on märgitud, et kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutseks vastunäidustuseks. Seega tuleb seda regulatsiooni koostoimes ATS § 95 lg-ga 1 (ametnik vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise) mõista selliselt, et absoluutse vastunäidustuse ilmnemisel ei saa isik enam vanglaametnikuna töötada. Seega, pärast puuduliku kuulmise tuvastamist ei ole vanglal võimalik vanglaametnikuga teenistussuhet jätkata. 2.10. Vanglaametniku kuulmine peab ka ilma abivahendita olema sellisel tasemel, et ta oleks võimeline tegema oma tööd ohutult ja täisväärtuslikult. Lisaks raadio- ja telefoniside pidamisele peab ametnik kuulma vanglas erinevaid helisid, sh isikute sosinal kõnet mitme meetri kauguselt või läbi füüsiliste takistuste (nt kambriukse), olema võimeline kuulma oma kolleege ja eelnimetatud helisid ka olukorras, kus tal nt ründe käigus tuleb kuulmist abistav vahend ära või kui selle patarei saab ootamatult tühjaks. Vanglaametniku loomulik kuulmine peab seega olema sellisel tasemel, mis ka ilma abivahendita tagab vanglas igapäevaselt ja igas olukorras tema enda ja teiste teenistujate ohutuse ning täisväärtusliku kommunikatsiooni. 2.11. Vanglaametnike tervisenõuded on kehtestatud selleks, et tagada maksimaalselt kinnipidamisasutuses viibivate isikute julgeolekut ning vältida ohtu avalikule korrale. Kui vanglateenistuses töötaksid isikud, kes tervisenõuetele ei vastaks, ei pruugi neid eesmärkide olla võimalik saavutada. Absoluutne vastunäidustus välistab vanglaametniku ametikohal töötamise. 2.12. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kuulmislangust kompenseerivate vahendite (kuulmisaparaat) kasutusmugavus, efektiivsus ja töökindlus on samaväärsed näiteks nägemisteravust kompenseerivate vahenditega (prillid, kontaktläätsed) ning seda ka vanglaametniku töös ette tulevates võimalikes füüsilise konflikti olukordades või füüsilist pingutust nõudvates olukordades. 2.13. Nii politseiametnike kui vanglaametnike teenistusülesannete puhul on kuulmisteravus olulise tähtsusega. Vanglaametniku kuulmine peab võimaldama:  foonmüras suhelda, kõnet kuulda ja sellest aru saada;  heli lokaliseerida, s.h kuulda appihüüdeid ja hüüdja asukohta lokaliseerida;  heliallikat leida ja heli ära tunda;  anda ja vastu võtta instruktsioone mürarohkes keskkonnas;  kasutada raadiosidet mürakeskkonnas;  tuvastada visuaalselt mittenähtavaid ohuallikaid. Need väljenduvad tegevustena vestlustes, ülekuulamistes, sidekanalite kasutamises, telefoni kasutamises, sosinal antud info vastuvõtmises, laskude kuulmises, sammude kuulmises, hingamise kuulmises, erinevate alarmsignaalide kuulmises ja äratundmises jms. Vangla keskkond aga ei ole müravaba, foonmüra põhjustab nii inimeste kõne ja liikumine, kontorimüra, sidekanalite ragin ja sahin jms. Foonmüras on helide vastuvõtmine ja nendest arusaamine alati raskendatud. 2.14. Näiteks mõnede helide valjusused: 10dB = puulehtede sahin; 20dB = linnu laul; 30dB = sosinkõne 1m kauguselt; 60 dB = tavaline vestlus; 70 dB = koera haukumine; 80 dB = vali muusika; 120 dB = lennuki mürin4. 2.15. Soome Keskkonnaministeerium on 2010. a andnud välja keskkonnamüra mõjude käsiraamatu, kus on põhjalikult käsitletud müra mõjusid ja kuulmisega seonduvat.5 Kõne kuulmise abil eristamise probleemiks on ennekõike see, et kuulmine ei õnnestu piisavalt selgelt ning ebatäieliku ja ebatäpse kõne kuulamiseks on vaja ülemäära pingutada, mistõttu kuulaja kiiresti väsib. See on kõneeristamisvõime häirituse talituslike häirete hulka kuuluv omadus, mida pole võimalik eristamisvõime täpsuse kaudu mõõta, kuid mis praktikas määrab selle, kuidas müra kuulmist mõjutab. Kui kõne tundub piisavalt tugevana, mõjub müra kõneheli varjavalt, mis kõigepealt raskendab kaashäälikute, seejärel täishäälikute ja kõne ajaliste omaduste (kõne kiirus, rütm, intonatsioon ja rõhuasetused) eristamist. Müra häirib kuulmise kaudu vastuvõetavat sõnumit, kus kõnel on keskne roll. Väga tähtis on kuulda häire- ja märguandesignaale, telefoni, suitsuanduri häält ja ka tööga seotud hääli ja märguandehääli. 2.16. Uurides, kuidas mõjub müra kõne eristamisele, on saadud mitmeid katsetulemusi sõnade ja lausete eristamise kohta. Kõne eristusvõime halveneb juba enne 50 dB helirõhutaset mõõdetud 500-, 1000- ja 2000- Hz oktavil, kui kõne kaugus ületab mõne meetri. Kõne häirituse aspektist kuulub suurem osa rahvastikust tundlikesse rühmadesse. Kõige tundlikuma rühma moodustavad eakad ja vaegkuuljad. 2.17. Vähenegi kuulmise nõrgenemine suurtel sagedustel raskendab kõne eristamist lärmis. Kui nt suuline sõnum on raskesti arusaadav (võõrkeele kuulamine, telefoniga 4 Leitav veebiaadressilt http://www.ead.ee/haridus_ja_kultuur/kurtus . 5 Soome Keskkonnaministeerium. Keskkonnamüra Mõjud, 2010. T. Jauhiainen, H. S. Vuorinen, M. Heinonen- Guzejev, vt lk-d 28-29. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.okokratt.ee/myra2010/esitlused/Myra_moju_tervisele.pdf rääkimine), peab häirivuskaugus olema vähemalt 15 dB. Kui kuuljad on vaegkuuljad, siis on madal müratase eriti soovitatav. Muuhulgas nähtub keskkonnamüra mõjude käsiraamatust, et juba kergete kuulmishäirejuhtude (vt ptk 5) puhul on kõne eristamine suhteliselt raskem kui häälikute kuulmine, nagu näitab künnisaudiomeetriline kuulmisuuring. Vaegkuuljatel on vaja isegi 15 dB häire kaugust, et kõnet normaalselt kuuljatega võrdselt eristada, kuigi kuulmiskünnise langemine on võimenduse abil parandatud. Võimendajad (ka kuulmisaparaat) ei erista häiret/müra kõnest. Muud kergekujulised kõrva ja kuulmissüsteemi haigused võivad raskendada kõne eristamist müras, kuigi hääle audiomeetrilist künnise muutmist pole veel võimalik muuta. Kui müra ja kõne sagedused ning dünaamika kattuvad, võib kõne eristamine osutuda peaaegu võimatuks. 6 Seega esineb vaegkuuljate puhul ka abivahendi korral olulisi vajakajäämisi, mistõttu ei saa kuulmisfunktsiooni igas olukorras ka abivahendi kasutamise korral lugeda võrdseks normaalkuuljaga. Kuuldeaparaatide üks probleem on ka tagasisidena tekkiv n-ö vilistamine, mis juhtub siis, kui kuulariheli jõuab mikrofoni ning võimendub, jõudes uuesti mikrofoni. Mida suurem võimsus ning väiksem vahekaugus mikrofoni ja kõlari vahel, seda kergemini võib seade vilistama hakata, mis võib omakorda oluliselt segada tööülesannete täitmist. 2.18. Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli käigus kuulmisnõuetele vastavuse kindlakstegemise eesmärk on hinnata, kas ametniku terviseseisund võimaldab tal töötada erinevas mürafoonis, sh kuulda nii vaikset kui tugevat heli. Vanglaametniku kuulmine peab võimaldama foonmüras suhelda ning heli lokaliseerida, m.h leida heliallikas, s.h kuulda abihüüdeid ja lokaliseerida hüüdja asukoht, anda ja vastu võtta instruktsioone mürarohkes keskkonnas; kasutada raadiosidet mürakeskkonna, tuvastada visuaalselt mittenähtavaid ohuallikaid. Sealjuures on oluline, et kuuldeaparati võivad häirida kõikvõimalikud traadita seadmed. Seega ei ole välistatud, et kuuldeaparaadi ja erinevate seadmete koostoimes kuuldeaparaat kaotab oma optimaalse funktsionaalsuse. Lisaks võimendavad kuuldeaparaadid ka mürasid, mitte ei selekteeri kasutajale välja vaid talle vajalikku heli, mistõttu ei paranda kuuldeaparaat mürafoonis kasutaja võimet saada aru kõnest või teha kindlaks heli asukohta. 2.19. Vanglate eripära võrreldes muude teenistuse eriliikidega seisneb selles, et igapäevaselt tuleb tagada järelevalve ohtlike kurjategijate üle, sh põgenemisohtlike isikute või teiste isikute elu ja tervist ohustada võivate isikute üle. Selliste isikute puhul võib paratamatult kaasneda tavapärase töökeskkonnaga võrreldes oluliselt rohkemal määral püüdeid kasutada ära erinevaid võimalusi, kuidas varjata katseid ebaseaduslikuks tegevuseks, tekitades teadlikult olukordi, kus vanglaametnike tähelepanu võib hajuda. Olukorras, kus on leitud, et ka kuulmisabivahendi puhul ei pruugi olla võimalik märgata erinevaid helisid, mida normaalkuulmisega ametnik ilma abivahendita kuuleb, ei pruugi olla järelevalve efektiivselt tagatud ja see on vanglale suur julgeolekurisk. Seetõttu ei saa ka pidada piirangut taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalseks. 2.20. Ohutuse seisukohtalt on optimaalne kuulmisteravus eriti oluline inimkõne sagedustel. Vanglaametnike töös on suhtlemisel ja inimkõne kuulmisel igapäevastes ülesannetes lahutamatu ja suur osa. Kuulmise langus kõnesagedustel võib põhjustada kriitiliste funktsioonide (kommunikatsioon) halvenemist. Kui vanglaametnikul oleks halvem kuulmine, kui määruse nr 12 kohaselt on lubatud, siis võiks see halvendada tööülesannetega hakkama saamist. Vanglaametniku ameti puhul on rääkides info edastamine ja kõnelise info vastuvõtmine aga kriitiliselt tähtis, et oleks tagatud mh ohutus. 2.21. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kuulmislanguse astmete klassifikatsiooni 7 järgi loetakse kergeks kuulmislanguseks 26-40 dB, keskmiseks ehk mõõdukaks kuulmislanguseks 6 Arvutivõrgus kättesaadav: http://vaegkuuljad.ee/kuulmisest/kuuldeaparaadist/ 7 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.who.int/pbd/deafness/facts/en/ 41-60 dB, raskeks kuulmislanguseks 61-80 dB ning sügavaks kuulmislanguseks 81 dB ja üle selle. 2.22. Kerge kuulmislanguse puhul on kõne kuuldavus ja mõistetavus raskendatud (eriti taustamüras ja distantsilt), kuid seda ei pruugi märgata kaasvestlejaid. Kaduma võib minna 25-40% kõnelistest signaalidest. Keskmise ehk mõõduka kuulmislanguse puhul on kuuldeaparaadita kõne kuulmine raskendatud ka lähedalt ja vaikses keskkonnas. Kaduma läheb ~ 50-75% kõnelistest signaalidest. Raske kuulmislanguse puhul on igapäevast vestlust raske mõista isegi kuuldeaparaatidega. Valdavalt (ka kuulmisabivahendeid kasutades) toetutakse suultlugemisele ja viipekeelele. Sügava kuulmislanguse puhul ei kuule kõnet, kasu pole ka kuuldeaparaatidest. Võib siiski kuulda väga tugevaid helisid. 2.23. Rõhutame, et kuulmisnõuete kehtestamisel on juba arvestatud, et isikul võib olla kerge kuulmislangus, s.o 0-25 dB (paremini kuulev kõrv), kus kuulmisega seotud probleeme ei esine või esinevad need vähesel määral (kuid isik kuuleb nt sosistamist), samuti halvemas kõrvas kerge kuulmislangus, s.o 26-40 dB (paremini kuulev kõrv), kus isik on võimeline kuulma ja kordama normaalhääletugevusega 1 m kauguselt öeldud sõnu (võib soovitada kuuldeaparaate). Seega, kuigi juba kerge kuulmislanguse puhul soovitatakse kasutada kuuldeaparaate, siis vanglaametnike puhul selline langus ei ole vastunäidustus töötamiseks. Seevastu keskmise kuulmislanguse puhul on kuuldeaparaadid juba vajalikud. Keskmise kuulmislanguse puhul on inimene võimeline kuulma ja kordama kõrgendatud häälega 1 m kauguselt öeldud sõnu. Vanglaametnike puhul on vastunäidustus kuulmislanguse puhul vaid juhul kui kuulmislangus on vähemalt keskmine. Seega ei ole tegemist ka liiga range piiranguga, arvestades, et teatav kuulmislangus on lubatud. 2.24. Vanglaametniku tööülesanded on sellised, kus teatud piirist alates ei saa tööülesannete iseloomu, töökeskkonna eripärade ning töös kasutatavate või töökohal olevate tehnikavahendite tõttu pidada kuulmislangust enam aktsepteeritavaks. Ohutuse seisukohalt on optimaalne kuulmisteravus eriti oluline inimkõne sagedustel. Sealjuures tuleb arvestada, et kõnest arusaamise defitsiit kerge kuulmislanguse puhul võib olla häiritud foonmüras kuni 40%. Kuulmise langus kõnesagedustel võib põhjustada kriitiliste funktsioonide (kommunikatsioon) halvenemist. Kuulmisnõuete kehtestamisel on arvestatud kuulmisabivahendite eripärasid, muuhulgas nt seda, et kuulmisaparaadi kasutajal võib kuulmine olla raskendatud kajavates ruumides, taustamüra korral, selja tagant ja distantsilt. 2.25. Arvestada tuleb ka füüsikaliste tingimustega, nt niiskus, mis võib aparaati kahjustada, kuid mis ei ole isikule vahetult tajutav. Kuuldeaparaati võib mõjutada ka intensiivse füüsilise koormuse või keskkonna kõrge temperatuuri tõttu higistamisel tekkiv niiskus. Sademed, samuti kondensatsioon, mis võib tekkida näiteks külmast sisse sooja tulles ning mida esineb ametnikel sõltuvalt töö iseloomust ja eluviisist rohkem või vähem. Samuti ei pruugi kuulmislangusega isik aru saada, kui kuuldeaparaat on nt niiskuse või muu põhjuse tõttu saanud kahjustada ja ei tööta enam nii, nagu vaja. Erinevalt nt prillide või kontaktläätsede kasutamisest, ei pruugi kuulmislangusega isik aparaadil tekkinud rikkeid suuta ise kohe tuvastada ja sellele reageerida. Nt prillide või kontaktläätsede puhul ei ole eluliselt usutav, et ametnik nende kahjustumist ei märka, samuti on nt kontaktläätsede puhul nägemisteravuse langus isikule vahetult oluliselt rohkem tajutav ja võimaldab koheselt reageerida. Samas kuulmisabivahendi rike võib olla minimaalne ja seetõttu ei pruugi olla vahetult kohe tajutav, kuid samas raskendab oluliselt nt teatud häiresignaalide või helide märkamist. See võib viia olukorrani, kus isik täidab tööülesandeid, kuid tal jäävad märkamata signaalid, häired jms, millele normaalkuulmisega isik kohe reageeriks. Kõik sellised tingimused võivad ohtu seada vanglaametniku teenistuskohustuste nõuetekohase täitmise ja vangla julgeoleku. 2.26. Kaebaja ametijuhendi kohaselt hõlmasid teenistusülesanded muuhulgas jälgimissüsteemi vahendusel vastavalt juhenditele elektroonilise järelevalve all olevate isikute järelevalvet, samuti neid isikuid puudutava info vahendamist, valve- ja signalisatsiooniseadmete jälgimist, häirete korral reageerimist ja info edastamist, samuti korrarikkumiste tuvastamist. Kõik nimetatud ülesanded eeldavad, et isiku kuulmine oleks normi piires. Järelevalve poolelt ei saa pidada lubatavaks, kui häire- vms signaalid jääksid märkamata või õigeaegselt tuvastamata. Vanglaametniku töökeskkonnas ei ole võimalik tagada, et kuuldeaparaadi töö ei saaks kasutatavate tehnikaseadmete tõttu häiritud. 2.27. Kaebaja kuulmine ei vastanud nõuetele, sest tema parema kuulmisega kõrvaga (vasak kõrv) kuulis ta sagedusel 2000 Hz vaid 40 dB (määruse järgi olnuks vajalik 30 dB) ja sagedusel 4000 Hz vaid 60 dB (määruse järgi olnuks vajalik 40 bB). Halvema kuulmisega kõrvaga kuulis kaebaja 500 Hz sagedusel 75 dB ja 1000-2000 Hz sagedusel 100dB (vajalik neil sagedustel oli vähemalt 40 dB) ning sagedusel 4000 Hz ei kuulnud kaebaja üldse (vajalik olnuks vähemalt 60 dB). Sellest järeldub, et kaebaja paremini kuulva kõrva kuulmislangus vähemalt ühel mõõtmisel oli keskmine ja halvemini kuulva kõrva kuulmislangus sügav. Seega ei olnud tegu ka nn piiripealse juhtumiga, vaid kaebaja kuulmislangus oli lubatust olulisel määral madalam. 2.28. Vanglaametnikele ja politseiametnikele kehtivad teenistuses olemise ajal samasugused kuulmisnõuded. Vanglaametnike tervisenõuded on kehtestatud politseiametnike tervisenõuete eeskujul. Ainuke erinevus vanglaametnike ja politseiametnike kuulmise nõuetes on see, et vanglaametnikule kehtivad teenistusse võtmisel mõnevõrra leebemad kuulmisnõuded kui politseiametnikule, st teenistusse võetav vanglaametnik peab vastama normide mõttes samale nõudele, kui teenistuses olev politseiametnik (vt Vabariigi Valituse 17.12.2009. a määrus nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 4 lg 3). Teenistuses olev vanglaametnik ja politseiametnik peavad seega vastama samadele kuulmisnõuetele. See tagab ühtlasi selle, et vanglaametnik oleks terviseseisundi poolest võimeline täitma ametiabi olukorras ülesandeid, mida muidu täidaks politseiametnik. Määruse eelnõu seletuskiri on üleval eelnõude infosüsteemis ja kättesaadav siit: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4aabb6a- 27a0-474a-9907-7eeb3f1400b4. Määruse eelnõu seletuskirjas on selgitatud politseil kehtinud nõuete aluseks võtmist selliselt: „Nende tervisehäirete loetelu, mis takistavad isiku vanglateenistusse võtmist ja teenistuses olekut, on sama, mis politsei ja piirivalve seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 17.12.2009. a määruses nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ on sätestatud. Erinevalt politseiteenistust reguleerivast määrusest loobutakse vanglateenistuse puhul lisas 1 esmase ja perioodilise tervisekontrolli tulemuste eristamisest. Vanglateenistuse ametnikul ei või teenistuses olemist välistavaid meditsiinilisi vastunäidustusi olla ei esmase ega korduva kontrolli tulemusel, kuna ülesanded ja kohustused, mida vanglateenistuse ametnik peab täitma, on samad ega muutu ajapikku kergemaks. Seetõttu ei ole põhjendatud esmase ja korduva tervisekontrolli tulemuste eristamine. Määruses ei ole tervisehäirete teenistust välistavana määratlemisel võetud aluseks politseiteenistuse esmase kontrolli meditsiinilist vastunäidustust, kuna teatud tervisehäirete puhul on põhjendatud jätta tervisekontrolli tegija hinnata, kas tervisehäire välistab vanglateenistuse ametnikuna töötamise või mitte.“ Seega on määruse kehtestamisel täiendavalt hinnatud, millised määruse lisas 1 toodud nõuded on põhjendatud kehtestada absoluutse vastunäidustusena ja millised on mõistlik kehtestada suhtelise vastunäidustusena. 2.29. Kõik vanglaametnikud peavad oma terviseseisundi poolest vastama sellistele nõudmistele, mis võimaldaksid neid vanglas suunata tööle ükskõik millisele vanglaametniku ametikohale, milleks ametnikul on olemas piisav väljaõpe. Vanglas võib ette tulla erinevaid olukordasid, mis võivad tingida selle, et ametnikul tuleb asuda täitma tavapärasest teistsuguseid ülesandeid. Seetõttu ei saa vanglaametniku tervisenõuetele läheneda kitsalt vaid konkreetse ametikoha- või ametijuhendipõhiselt, vaid lähtuda tuleb vanglaametniku üldistest ülesannetest ja vangla ülesannetest. Vangla kui vangistust ja eelvangistust täideviiv valitsusasutus tegutseb oma ametnike kaudu. Ametnikele on omakorda seatud erinevaid nõudmisi teadmistele, oskustele kui ka nende tervislikule seisundile. Need nõuded on vajalikud selleks, et piiratud inimressursi tingimustes täita funktsionaalselt vanglale pandud ülesandeid. 2.30. Kõik vanglas töötavad vanglaametnikud peavad olema terviseseisundi poolest sobivad ja valmis täitma kõiki vanglaametniku ülesandeid. Ei ole mõeldav, et hädaolukorra tekkimisel peaks vangla jagama vanglaametnikele ülesandeid lähtuvalt sellest, milline on kellegi tervislik seisund ja kas see võimaldab üht või teist täitmist vajavat ülesannet täita. See piiraks põhjendamatult vangla võimalusi lahendada vanglas operatiivselt ja kiiresti tekkinud olukordi ning võib seada ohtu inimeste julgeoleku. Vangla saab oma töös arvestada vaid nende vanglaametnikega, kes on vanglas tööl. Vanglal ei ole õiguslikult võimalik panna vanglaametniku ülesandeid vangla koosseisus olevale muule töötajale või teenistujale. Seega on vanglaametnikud piiratud ressurss. Vangla saab oma vastutusrikaste ülesannete täitmiseks kasutada vaid olemasolevat piiratud vanglaametnike ressurssi. See piiratud arv vanglaametnikke peab vastama vanglaametnikele üldiselt seatud nõudmistele. 2.31. Vanglate teenistujate koosseisudes on vanglatelele ette nähtud kokku 894,3 vanglaametniku ametikohta. Selle arvu ametikohtadega ja neile teenistuskohtadele tööle võetud ametnikega peavad vanglad ära täima kõik järgmised ülesanded: vange valvama, neid saatma nii vanglas sees kui väljaspool vanglat, nt viima haiglasse arsti juurde, tagama vanglas külastajate ja teiste seal töötavate või viibivate isikute turvalisuse jne. Vanglate koosseisu ei ole võimalik oluliselt suurendada, sest kogu vanglateenistusse tööle võtta lubatud teenistujate arvule on Vabariigi Valitsus seadnud konkreetse piirmäära, mida tuleb järgida. Ka sobivat tööjõudu on piiratult. Seetõttu ei saa ametnikele esitatud nõudmisi tõenäoliselt diferentseerida lähtuvalt ametikohast, vaid vanglaametnik peab oma baasoskustelt ja võimetelt ning seisundilt olema valmis täitma väga erinevaid ülesandeid. Üksnes teatud funktsioone täitvatele ametikohtadele kehtestatakse mõned nõuded baasnõuetest kõrgematena, nt kehalise ettevalmistuse nõuded vanglaväliseid saatmisi tegevatele vanglaametnikele või sellises üksuses töötavatele vanglaametnikele, mis tegeleb tugevdatud järelevalvet vajavate vangidega. 2.32. Vanglaametnikku võib kaasata vangistusseaduse § 109 lõike 4 alusel ametiabi korras avaliku korra tagamisele. Vanglaametnik peab olema vajadusel võimeline andma politseile ametiabi. Kohustus anda politseile ametiabi võidakse panna igale vanglaametnikule. Teenistuses oleva vanglaametniku kuulmise nõuded on samad kui teenistuses oleval politseiametnikul. Seega peab iga vanglaametnik olema terviseseisundi poolest võimeline täitma kõiki vanglaametniku ülesandeid sõltumata ametikohast ja ülesannetest, mida ta käesoleval hetkel täidab. Arvestades seda, kui vähe on lisaks vanglaametnikele Eestis selliste oskustega ametnikke, keda saab edukalt kasutada ametiabi korras avaliku korra tagamisel, on põhjendatud säilitada kõigi vanglaametnike puhul võimalust kasutada neid ametiabi andmisel. Seetõttu ei saa vanglaametniku tervisenõuded, sh kuulmisenõuded, erineda politseiametnikule esitatavatest nõuetest. 2.33. Ametnikul ei ole keelatud kasutada kuulmist abistavaid vahendeid, kuid kuulmise kontrollimisel kontrollitakse inimese loomulikku kuulmist. Juhul, kui mingit terviseprobleemi on lubatud kompenseerida abistavate vahenditega, näiteks nägemist prillidega, siis on see ka õigusaktis selgesõnaliselt välja toodud. Vanglaametnike kehtiv kuulmisnõue ei ole Eestis unikaalne. Samasugused või sarnased kuulmisnõuded kehtivad lisaks vanglaametnikele ka teistele sisejulgeolekuvaldkonnas töötavatele ametnikele, nagu politseiametnikud8 ja päästjad9, kuid ka kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele 10, merenduse 8 Vabariigi Valitsuse 17.12.2009. a määruse nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 4. 9 Siseministri 15.02.2011. a määrus nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“. 10 Vabariigi Valitsuse 21.03.2013. a määrus nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“. valdkonnas meremeestele11, lennunduses pilootidele12 ja mitmetele teiste valdkondade esindajatele (tuukritele13, raudteetöötajatele14, lõhkajatele15). Enamus viidatud valdkondade regulatsioonidest sätestavad isikule kuulmisnõuded läbi kuulmise nõrgenemisele seatud piirmäära. Kuulmist korrigeeriva seadme kasutamist kuulmisteravuse tõstmiseks kuulmisnõuete kontrollimise ajal regulatsioonid ette ei näe. Erisused seisnevad vaid muudes nõuetes, mis on kehtestatud lisaks arvulisele piirmäärale. 2.34. Nõuded vanglaametnike terviseseisundile jõustusid 26.01.2013. Vanglateenistujal ei saa tekkida õiguspärast ootust, et kogu tema teenistuses oleku ajal kehtivad talle samad nõuded. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda aga, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist - õigussuhteid võib vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega võib paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Põhiseadus ei kaitse isikut iga pettumuse eest, mis on tingitud talle soodsa regulatsiooni muutmisest, vaid keelab õigussuhete ümberkujundamisel kehtivat regulatsiooni usaldanud isikute ülemäärase kahjustamise. Tervisesesundi ajas muutumise eest ei ole kaitstud keegi. Seega ka juhul kui vanglateenistuja saab teha kõik endast oleneva, ei ole tervisenõuetele vastavus kindlasti selline, mis sõltuks vaid isiku enda tegevusest. Regulatsiooni muutmist ei saa käsitleda õiguspärase ootuse põhimõttega vastuolus olevana pelgalt seetõttu, et olukord võib muutuda teatud isikute jaoks ebasoodsamaks. 2.35. Vanglateenistuses koheldakse ühetaoliselt kõiki ametnikke, kellel esineb mõni töötamist takistav tervisehäire. Kui vanglaametnik ei vasta kehtivatele tervisenõuetele, siis ei saa ta jätkata vanglaametniku ametikohal töötamist. See ei pruugi siiski tuua kaasa vanglaametniku teenistusest vabastamist, kui vanglal on isikule pakkuda tema oskustele sobivat muud tööd. Kuigi isik tuleb vabastada vanglaametniku ametikohalt, võib isik sobivuse ja vaba teenistuskoha korras asuda vanglas tööle muule kohale, nt kriminaalhooldajaks, autojuhiks, kokaks vmt teenistuskohale. 2.36. Vanglateenistuse ametnikule tervisenõuete kehtestamise kaalutlused lähtuvad vajadusest tagada läbi selliste nõuete riigis võimalikult kõrgetasemeline ja samas mobiilne personal. Selle üks eeldustest tähendab võimalikult sarnaselt kvalifitseeritud teenistujaid, mis võimaldaks ametiabi andmise ja teenistuste vahel liikumise. Laiemas plaanis tagab nimetatud abinõu laiapindse riigikaitse eesmärke. Seega ei saa pidada konkreetsel juhul riivet selliseks, mis oleks taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne. PS §-st 11 tulenevalt on asjassepuutuvast sättest tulenev põhiõiguse riive põhiseadusega kooskõlas, kuna riive on proportsionaalne. Eeltoodud põhjustel leian, et Vabariigi Valitsuse 22.01.2013. a määruse nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ lisa 1 osas, milles kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus vanglateenistuses töötamiseks, ei ole põhiseadusega vastuolus. 11 Vabariigi Valitsuse 16.03.2005. a määruse nr 51 „Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutuses õppija ja mereõppeasutusse õppima asuja tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendite vormid“ § 2. 12 Vabariigi Valitsuse 22.12.2005. a määruse nr 325 „Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ja õppima asuvate isikute tervisenõuded, tervisekontrolli ning tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ § 3. 13 Vabariigi Valitsuse 21.11.2003. a määrus nr 290 „Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord“. 14 Vabariigi Valitsuse 25.03.2004. a määruse nr 84 „Raudteetöötajate tervisenõuded ning eelneva ja perioodilise tervisekontrolli kord“ § 2. 15 Tervise- ja tööministri 05.07.2017. a määrus nr 30 „Lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisenõuded ning tervisekontrolli sagedus ja kord“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Minister Laura Glaase 620 8219 [email protected] Kadri Nõmm Riigikohus Teie 22.04.2019 nr 5-19-29/2/ [email protected] Meie 14.05.2019 nr 5.2-2/1149-2 Veski 32 50409, Tartu maakond Arvamus asjas PSJV nr 5-19-29 Lugupeetud Villu Kõve Olete palunud avaldada arvamust Tallinna Ringkonnakohtu poolt 11.04.2019 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-17-1569 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud normi põhiseaduspärasuse kohta. Ringkonnakohus on leidnud, et Vabariigi Valitsuse 22.01.2013 määrus nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (edaspidi määrus nr 12) lisa 1 on põhiseadusega vastuolus osas, milles kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus vanglateenistuses töötamiseks. Vaadeldava normi ja ringkonnakohtu lahendi analüüsi valguses avaldab Sotsiaalministeerium järgmist. Küsimuse all on vanglateenistuse ametniku kuulmise nõrgenemise mõju teenistusülesannete täitmisele ja selle võrreldavus vanglateenistuse ametniku nägemisteravuse vähenemise mõjuga teenistusülesannete täitmisele. Määrus nr 12, milles vanglaametniku kuulmist ja nägemist puudutavad tervisenõuded sisalduvad, kehtestati vangistusseaduse (VangS) § 146 lg 4 alusel.1 Tänases sõnastuses kehtib VangS § 146 „Vanglateenistuse ametniku tervisekontroll“ alates 01.01.2013, mil vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli põhimõtted muudeti konkreetsemaks ja põhjalikumaks. Seadusemuudatuse seletuskirjast ilmneb, et seadusandja eesmärgiks oli vanglateenistuse ametnikele kehtivad tervisekontrolli põhimõtted ühtlustada politsei- ja piirivalve ametnikele kehtivate tervisekontrolli nõuetega (vt vangistusseaduse muutmine ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 264 SE). Määruse nr 12 § 4 lg 2 ongi sõnastatud sarnaselt politseiametnike tervisenõuete kohta kehtestatud määruses toodud sõnastusega (Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määrus nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 4 lg 3; edaspidi määrus nr 212)2 ning ka määruse nr 12 lisas 1 toodud 1 Vanglateenistuse ametnikuna tuleb määruse nr 12 tähenduses mõista vanglaametnikke ja Justiitsministeeriumis vanglateenistuse ülesannete täitmiseks määratletud ametikohtadel olevaid ametnikke (VangS § 1051 lg 2, justiitsministri 08.07.2003 määruse nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ § 5 1). Muudele vanglas töötavatele riigiametnikele, sh sotsiaalhoolekannet teostavale ametnikule, määruse nr 12 nõuded ei kohaldu. 2 Võrdle: määruse nr 212 § 4 lg 3 — Perioodilisel tervisekontrollil ei tohi politseiametniku kuulmise nõrgenemine ületada parema kuulmisega kõrvas 30 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning halvema Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 vanglateenistuse töötamise absoluutne vastunäidustus alla nõutud normi nõrgenenud kuulmise korral on sarnane määruse nr 212 lisas 1 tooduga.3 Määruste nr 212 ja nr 12 erinevus seisneb peamiselt selles, et vanglateenistuse puhul on loobutud esmase ja perioodilise tervisekontrolli tulemuste eristamisest. Selle põhjuseks tuuakse määruse nr 12 seletuskirjas välja, et vanglateenistuse ametniku ülesanded ja kohustused ei muutu ajajooksul kergemaks. Veel selgitatakse seletuskirjas, et tervisehäirete vanglaametniku teenistust välistavaks määratlemisel ei ole aluseks võetud politseiametniku esmase kontrolli meditsiinilisi vastunäidustusi, vaid aluseks on võetud perioodilise tervisekontrolli vastunäidustused, sest teatud tervisehäirete puhul on põhjendatud jätta tervisekontrolli tegija hinnata, kas tervisehäire vastab vanglateenistuse ametnikuna töötamise võimekusele või mitte.4 Seega on seadusandja vähemalt osaliselt pidanud põhjendatuks jätta kaalumisruumi otsustusele, kas ametniku tervisehäire kujutab endast ametikohustuste täitmisel takistust. Määruse nr 12 seletuskirja kohaselt püüab seadusandja rangete tervisenõuete kehtestamisega vältida ametniku tõsise tervisehäire ilmnemist tema teenistuses oleku ajal ning omakorda seeläbi püüab seadusandja minimeerida ohtu vangla julgeolekule. Sotsiaalministeerium möönab, et vanglaametniku teenistuskohustuste olemus ei seisne üksnes konkreetselt ametijuhendis või muudes ametniku töökohustusi sätestavates õigusaktides sõnastatud ülesannetes, vaid ka üldisemates kohustustes, milleks muuhulgas on julgeoleku tagamine vanglas (VangS § 66 lg 2). Julgeoleku kaalutlustel vanglaametniku terviseseisundile rangete nõuete ja piirangute kohaldamine võib olla õiguspärane, kui nõuded ja piirangud kannavad endas võrreldes ametniku õiguste ja huvidega ülekaalukat legitiimset eesmärki. Vanglateenistuse ametniku ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete määratlemise eesmärgiks saab pidada üldise julgeoleku tagamist vanglas, mis võib olla ohus juhul, kui vanglateenistuse ametnik ei ole füüsiliselt või psüühiliselt võimeline enda kohustusi täitma või kui tal on tervisehäire, mis võib seada ohtu nii tema enda kui ka mõne teise isiku elu või tervise. Pole välistatud, et kuulmise langusega vanglateenistuse ametnik võib süvendada võimalikku julgeolekuohtu vanglas, ent välistada ei saa, et samaväärset julgeolekuohtu võib süvendada ka nägemisteravuse vähenemisega vanglateenistuse ametnik, sõltumata tema nägemisteravuse vähenemise kompenseeritusest (nt prillidega). Otsevastupidi, Sotsiaalministeerium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ründe olukorras on ametniku purunenud prillide erinevaid osi võimalik kasutada ohtliku relvana. Ometi lubavad, erinevalt kuulmisnõuetest, vanglateenistuse ametniku nägemisnõuded nägemisteravuse vähenemist kompenseerida. Kusjuures lubatud on nii kontaktläätsed kui prillid (määruse nr 12 § 3). Millisel põhjusel on regulatsiooni kehtestamisel nägemisteravuse vähenemist peetud vähem teenistusülesandeid takistavamaks ja vangla julgeolekut ohustavamaks kui kuulmise langust, regulatsiooni menetlusdokumentidest ei selgu. kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz (keskmine kuulmine); määruse nr 12 § 4 lg 2 —Tervisekontrollil ei tohi vanglateenistuse ametniku kuulmise nõrgenemine ületada parema kuulmisega kõrvas 30 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning halvema kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz. 3 Võrdle: Määruse nr 212 lisas 1 — kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi (absoluutne vastunäidustus nii esmasel tervisekontrollil kui perioodilisel tervisekontrollil); Määruse nr 12 lisas 1 — kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi (absoluutne vastunäidustus). 4 https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/JUM/12-1576. Siiski on silma- ja silmamanuste haiguste osas lähtutud politseiametnike esmase tervisekontrolli vastunäidustusest, mis on perioodilisest tervisekontrolli vastunäidustusest rangema määraga. Seesugust erinevust määruse nr 12 seletuskiri millegagi ei selgita. 3 Kahtlemata on ka kuulmise nõrgenemist tänapäeval võimalik teatud määral kompenseerida, kuid millise piirini seda võimalik teha on, jääb erialaspetsialisti hinnata. Määruse nr 12 menetlusdokumentidest ei nähtu, et eelnõu menetlusse oleks vastavaid erialaspetsialiste kaasatud. Samuti ei nähtu erialaspetsialistide kaasatust VangS § 146 muutmise (vt vangistusseaduse muutmine ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 264 SE) menetlusse. Kui abivahenditega on võimalik kompenseerida mh olulist kuulmise nõrgenemist, ei pruugi määruse nr 12 lisas 1 toodud kuulmise languse absoluutne vastunäidustus olla aja- ega asjakohane. Ülaltoodu tõttu peab Sotsiaalministeerium võimalikuks, et määruses nr 12 ja selle lisas 1 võidakse tõesti võrreldavaid gruppe kohelda põhjendamatult ebavõrdselt, kuivõrd vanglaametniku vähenenud nägemisteravust on määruse nr 12 järgi lubatud kompenseerida ja tervisenõuetele vastab korrektsiooniga nägemisteravus, kuid vanglaametniku nõrgenenud kuulmise kompenseerimist ette nähtud ei ole ja tervisenõuetele vastab väärtuste vahemik, mis on seatud üksnes loomulikule kuulmisele. Samal ajal ei nähtu regulatsiooniga seotud dokumentidest, millega on säärane eristamine põhjendatav. Teistsugune oleks olukord juhul kui vanglaametnike tervisenõuete regulatsioon annaks võimaluse iga kuulmise langusega seotud üksikjuhu asjaolusid eraldi kaaluda. Sarnane võimalus on näiteks jäetud päästeametnikele, keda muuhulgas võidakse kaasata ka vangla hädaolukorra lahendamisele (VangS § 72 lg 2). Päästeametnike tervisenõuded on vanglaametnikele kehtestatud tervisenõuetest paindlikumad.5 Vanglaametnike tervisenõuete regulatsioon kuulmise langusega seotult kaalumist paraku täna ei võimalda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Tralla osakonnajuhataja Lisa: volikiri Virge Kuningas-Turu 626 9165 [email protected] 5 Vt siseministri 15.02.2011 määrus nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ § 131 lg 2 — kui tervisekontrolli teostav töötervishoiuarst lubab, töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud ning päästeteenistuja vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole päästeteenistujal esinenud takistusi talle määratud tööülesannete täitmisel, võib päästeteenistuja jätkata tööülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises terviskontrollis on päästeteenistujal tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 13.05.2019 Kehtib kuni: 13.05.2094 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Tartu Vangla Riigikohus Teie 23.04.2019 nr 5-19-29 [email protected] Meie 13.05.2019 nr 1-10/228-26 Tartu Vangla arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-19-29 Tartu Ringkonnakohus tunnistas 11.04.2019. a kohtuotsusega haldusasjas 3-17-1569 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata Vabariigi Valitsuse määruse nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ lisa 1 osas, milles kuulmine nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus vanglateenistuses töötamiseks. Viidatud menetlusega seoses palusite Tartu Vanglal hiljemalt 13.05.2019. a avaldada arvamust ringkonnakohtu poolt põhiseaduse vastaseks tunnistatud normi põhiseaduspärasuse kohta. Arvamuse palusite anda ka õiguskantsleril, justiitsministril, tervise- ja tööministril ning Merje Veidel. Justiitsminister edastas Riigikohtule 13.05.2019. a kirjaga nr 10-3/2650-2 oma arvamuse, asudes seisukohale, et Vabariigi Valitsuse määrus nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ lisa 1 osas, milles kuulmine nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus vanglateenistuses töötamiseks, ei ole põhiseadusega vastuolus. Tartu Vangla nõustub justiitsministri arvamuses esitatud põhjenduste ja seisukohtadega ning täiendavalt midagi lisada ei soovi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raini Jõks Direktor Tiiu Miller [email protected] Turu 56 / 51004 TARTU / 750 0806 / e-post [email protected] / www.vangla.ee Registrikood 70006056 Villu Kõve Teie 22.04.2019 nr 5-19-29/2 Riigikohus [email protected] Meie 09.05.2019 nr 9-2/190661/1902375 Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 5-19-29 kohta (vanglaametnike kuulmisnõuded) Lugupeetud Riigikohtu esimees Leian, et Vabariigi Valitsuse määruse nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (edaspidi: määrus) § 4 ning määruse lisa 1 on vastuolus põhiseaduse §-st 29 tuleneva kutsevabaduse ja § 12 lõikega 1, mis sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse ja keelab diskrimineerimise. Normid on põhiseadusega vastuolus, sest määruse § 4 ega lisa 1 ei võimalda hinnata, kas kuulmise langus takistab vanglaametnikul tööülesannete täitmist ning kas kuulmislangust on võimalik korrigeerida kuuldeaparaadi kasutamisega. Määrusega kehtestatud piirangul on legitiimne eesmärk kaitsta avalikku korda ja julgeolekut ning inimeste õigusi ja vabadusi. Riik peab kohaldama mõistlikke abinõusid, mis võimaldavad puudega inimesel töötada. Kuulmisvaegusega inimene võib kuuldeaparaati kasutades kuulmise langust korrigeerida samamoodi nagu parandab oma nägemist inimene, kes kannab prille või kontaktläätsi. Kui inimese üks kõrv kuuleb hästi, saab ta tööülesannetega hakkama ka sel juhul, kui kuulmisaparaat peaks ära tulema (nt ründe korral) või kui aparaat mingil põhjusel ei tööta. Normid ei ole vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Teenistuses jätkamise võimalust tuleb hinnata konkreetsetest asjaoludest lähtudes ning seejuures peab arvestama mõistlike abinõude rakendamise kohustust. Ühtlasi teatan, et ei taotle asja läbivaatamist suulises menetluses. I Asjaolude lühikirjeldus 1. Tartu Vangla vabastas 28.06.2017 teenistusest ametniku, kes töötas II klassi valvurina alates 2002. aastast. Tervisekontrolli käigus tuvastati, et tema ühe kõrva kuulmine oli vähenenud (sagedustel 500−2000 Hz vahemikus 55−75). Tal oli olemas kuulmist korrigeeriv aparaat, mille kasutamisel vastas tema kuulmine nõuetele. Ta ei kasutanud seda vangla territooriumil. Tema teine kõrv kuuleb ideaalselt. Vangla vastusest kaebusele nähtub, et kaebajal ei ilmnenud teenistuse ajal 2 kuulmisest tulenevaid probleeme info vastuvõtmisel või edastamisel ei erinevate sidepidamisvahendite kasutamisel ega vahetu suhtluse käigus (Tartu Vangla 18.09.2017 kiri nr 1- 10/228-2). 2. Tartu Ringkonnakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks määruse lisa 1. Ringkonnakohus leidis, et määruse lisa on asjassepuutuv norm, sest selle kohaselt on kuulmislangus absoluutne vastunäidustus. Kohtu hinnangul on rikutud põhiseaduse § 12 lg-s 1 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust. Kohus pidas võrreldavateks gruppideks vaegkuuljaid ja vaegnägijaid. Vaegnägijatel on lubatud kanda prille või kontaktläätsi. Kohus märkis, et ründe korral võivad maha kukkuda või katki minna ka prillid (või kontaktläätsed) ning erinevalt mittetoimivast kuuldeaparaadist võivad purunenud prilliklaasid olla ohtlikud. Ringkonnakohus leidis, et rikutud oli õiguspärase ootuse põhimõtet, sest kaua aega teenistuses olnud inimese puhul tuleb arvesse võtta võimalusi saada teenistusega seotud kõrgemat pensioni. II Vaidlustatud õigusnormid 3. Määruse „§ 3. Nägemisnõuded (1) Vanglateenistuse ametniku nägemine peab vastama järgmistele nõuetele: 1) korrektsiooniga nägemisteravus mitte alla 0,6 ühes ja samal ajal mitte alla 0,4 teises silmas; 2) normaalne vaateväli, normaalne värvusnägemine ja hämaras nägemine. (2) Vanglateenistuse ametnikul on lubatud kanda kontaktläätsi ja prille. § 4. Kuulmisnõuded (1) Vanglateenistuse ametniku kuulmise tase peab olema piisav sidepidamiseks telefoni teel ning võimaldama kuulda ohutoone ja raadioside teateid. (2) Tervisekontrollil ei tohi vanglateenistuse ametniku kuulmise nõrgenemine ületada parema kuulmisega kõrvas 30 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning halvema kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz. § 5. Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavad tervisehäired (1) Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb vanglateenistuse ametniku terviseseisundit hinnates järgida, sätestatakse lisas 1. (2) Absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab isiku vanglateenistusse võtmise või vanglaametniku erialale õppima asumise. Suhtelise vastunäidustuse korral hindab eriarst, kas meditsiiniline vastunäidustus takistab isikul vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist.“ Määruse lisa 1 „Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu Meditsiinilised vastunäidustused: A – absoluutne vastunäidustus; B – suhteline vastunäidustus, vajaduse korral eriarsti konsultatsioon. […] Nägemisteravuse vähenemine alla nõutud normi A […] […] Kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi A […]“ 3 III Vaidlustatud sätete asjassepuutuvus 4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõike 2 järgi peab säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus kohtu taotlusel hindab, olema põhivaidluse lahendamisel asjassepuutuv. See tähendab, et kohus peaks asja lahendades asjassepuutuva normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral.1 5. Kõnealusel juhul on asjakohane norm määruse § 4 koostoimes lisaga 1. 6. Määruse § 4 on asjakohane norm selles osas, milles see ei luba kasutada kuulmislanguse korral kuuldeaparaati ning tervisenõuetele vastavuse kontrollimisel arvestada korrigeeritud kuulmise tulemust. Kuuldeaparaadi kasutamine võimaldab korrigeerida kuulmislangust. Tartu Ringkonnakohus ei käsitlenud muid variante kuulmislanguse kompenseerimise võimalustena. Järelikult on asjassepuutuv, et määrus ei näe ette luba abivahendi kasutamiseks kuulmislanguse korrigeerimiseks ega võimalda arvestada korrigeeritud kuulmise kontrolli tulemusi. Seejuures on määruses toodud selgelt välja, et nägemisvaegusega inimestel on lubatud kanda prille või kontaktläätsi (määruse § 3 lg 2) ning nägemisteravusele esitatud nõuded arvestavad korrektsiooni (määruse § 3 lg 1 p 1). 7. Määruse lisa 1 on asjakohane norm, sest selle kohaselt on kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi absoluutne vastunäidustus. Lisal on regulatiivne toime, sest see määratleb, millised tervisehäired on absoluutsed ja millised suhtelised vastunäidustused. Järelikult on tegemist õigustloova aktiga PSJKS § 4 lg 1 tähenduses. Kui kuulmise nõrgenemine oleks suhteline vastunäidustus, oleks määruse § 5 lg 2 kohaselt tulnud hinnata, kas kuulmise langus takistab inimesel tegelikkuses teenistuskohustuste täitmist hoolimata sellest, et kuulmine ei vasta määruse § 4 lg 2 sätestatud piirmääradele. Kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole lisa 1 kohaselt üksikjuhul hindamine võimalik, on ka lisa 1 asjakohaseks normiks. 8. Pelgalt riigisisesest õigusest lähtudes on kõnealused sätted asjassepuutuvad. Tegemist on imperatiivsete sätetega. Need sätted ei võimalda hinnata, kas kuulmise nõrgenemine takistab vanglaametnikul teenistusülesannete täitmist. Avaliku teenistuse seadus näeb ette, et ametnik vabastatakse sellisel juhul teenistusest (ATS § 95 lg 1, § 15 p 5; määruse § 5 lg 2). 9. Euroopa Liidu õigusest tulenevalt peab nii haldusorgan kui ka kohus jätma kohaldamata normi, mis on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.2 Euroopa Kohtu praktika kohaselt nõuab liidu õiguse esimus, et liikmesriigi kohtutel, kes vastutavad oma pädevuse piires liidu õigusnormide kohaldamise eest, oleks kohustus tagada nende õigusnormide täiemahuline toime, jättes omal algatusel vajaduse korral kohaldamata kõik nendega vastuolus olevad riigisisesed sätted, ilma et oleks vaja taotleda või oodata selle riigisisese sätte eelnevat kõrvaldamist seadusandlikul teel või muu põhiseadusliku menetluse kaudu.3 Sellisel juhul peab liikmesriigi kohus jätma kohaldamata mis tahes diskrimineeriva riigisisese sätte, ilma et ta peaks eelnevalt taotlema või ootama ära selle sätte tühistamist seadusandja poolt, ning kohaldama ebasoodsamas olukorras olevate isikute suhtes samu norme, mida kohaldatakse soodsamas olukorras olevate isikute suhtes.4 1 RKPJKo 03.07.2008, nr 3-4-1-9-08, p 16. 2 EKo C-14/83 Von Colson and Kamann vs. Land Nordrhein-Westfalen, 10.04.1984, p 26; C-378/17, Minister for Justice and Equality, 04.12.2018, p 38-39, 50. 3 EKo C-106/77 Simmenthal, 09.03.1978, p 17-21, 24; C-378/17, Minister for Justice and Equality, 04.12.2018, p 35, 50. 4 EKo C-406/15, Milkova, 09.03.2017, p 67. 4 10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 4 järgi jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. 11. Kõnealust küsimust reguleerib nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ (27.11.2000), millega kehtestatakse üldine raamistik inimeste võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel. Selle direktiivi kohaselt on keelatud diskrimineerimine puude tõttu. Direktiivis on selgitatud, et see ei takista selliste meetmete kohaldamist, mis on vajalikud demokraatlikus ühiskonnas avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks (art 2 lg 5). Direktiiviga ei nõuta, et relvajõud, politsei, vangla- või päästetalitused võtaksid tööle või hoiaksid tööl inimesi, kellel ei ole nõuetekohaseid võimeid, et täita ülesandeid, mida neilt võidakse nõuda seoses õigustatud eesmärgiga säilitada nende talituste toimevõime (preambuli p 18). Direktiiv kehtib siiski ka vanglateenistuse kohta. Seetõttu tuleb direktiivi alusel hinnata, kas puue takistab konkreetsel juhul teenistusülesannete täitmist. 12. Direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud võrdse kohtlemise seadusega (VõrdKS). Selle nõuded laienevad ka avalikule teenistusele ja selle eriliikidele (VõrdKS § 4; vt ka ATS § 13). Siiski on võimalik riigisiseses õiguses tõlgendada määruse sätteid kui erisätteid. Seetõttu on haldusorganil keeruline jätta pelgalt riigisisestest õigusaktidest lähtudes kohaldamata määruse imperatiivset sätet isegi juhul, kui see on vastuolus võrdse kohtlemise seaduses sätestatud põhimõtetega. 13. Seega oleks kohtul olnud võimalik jätta kõnealuse määruse imperatiivsed sätted kohaldamata ning hinnata Euroopa õiguse alusel, kas konkreetsel juhul takistas kuulmise langus ametniku teenistusülesannete täitmist. Kohus võib vajaduse korral küsida Euroopa Kohtult eelotsust direktiivi tõlgendamise kohta. 14. Niisiis ei olnud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamine ainus võimalus. Kohus ei ole aga seda aspekti analüüsinud. Seetõttu on järgnevalt analüüsitud määruse põhiseaduslikkust. IV Piiratavad põhiõigused ja piirangute kooskõla põhiseadusega 15. Kõnealused sätted riivavad põhiseaduse § 29 lg 1 ning põhiseaduse § 12 lg 1 esimesest lausest tulenevat üldist võrdsuspõhiõigust ja põhiseaduse § 12 lg 1 teisest lausest tulenevat diskrimineerimise keeldu. 16. Põhiseaduse § 29 lõikest 1 tuleneb õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. 17. Piiratakse üldist võrdsuspõhiõigust, sest määruse kohaselt on lubatud nägemislanguse korral kanda prille või kontaktläätsi ning nägemisteravuse nõuded on esitatud korrigeeritud nägemisele, kuid kuuldeaparaadi kasutamine pole lubatud. Selles osas nõustun Tartu Ringkonnakohtu analüüsiga. 18. Peale selle kohaldub puude tõttu diskrimineerimise keeld. Puude tõttu diskrimineerimisega on tegemist juhul, kui puudega inimest koheldakse tema puude tõttu halvemini, kui koheldakse või võidakse kohelda teist inimest, kellel puuet ei ole, ning ebasoodsam kohtlemine ei ole põhjendatud. 19. Diskrimineerimise tuvastamisel võetakse lähtekohaks see, kas inimest koheldakse teatud kaitstud tunnuse (kõnealusel juhul puude) tõttu ebasoodsalt. Kui õigusakt sätestab tingimused, mis 5 toovad puudega inimesele kaasa ebasoodsa tagajärje, siis ei ole vaja hakata välja selgitama konkreetseid võrdlusisikuid. Sellisel juhul on mõtteliselt võrdlusisikud kõik need inimesed, kellel ei ole puuet (kõnealusel juhul kuulmislangust). 20. Puudest tingitud diskrimineerimise mõiste on defineeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis (PIK). Selle kohaselt on puude alusel diskrimineerimine puudest lähtuv mis tahes vahetegemine, välistamine või piiramine, mille eesmärk või tagajärg on kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teistega võrdsetel alustel tunnustamise, teostamise või kasutamise tõkestamine või tühistamine poliitika-, majandus-, sotsiaal-, kultuuri-, kodanikuühiskonna või mis tahes muus valdkonnas. See hõlmab kõiki diskrimineerimise vorme, kaasa arvatud mõistlike abinõude võtmisest keeldumist (art 2). 21. Euroopa Kohus on sisustanud mõistet „puue“ direktiivi 2000/78/EÜ tähenduses. Seda tõlgendatakse kui füüsilisest, vaimsest või psüühilisest kahjustusest tingitud pikaajalist piirangut, mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel.5 Kuulmislanguse puhul on tegemist puudega nii direktiivi kui ka põhiseaduse tähenduses.6 22. Kõnealusel juhul on oluline tuvastada, et peale üldise võrdsuspõhiõiguse on rikutud ka diskrimineerimise keeldu. Puude alusel diskrimineerimise keeld kohustab haldusorganit ja kohut hindama, kas on võimalik võtta kasutusele mõistlikke abinõusid erivajaduse kohandamiseks. Üldist võrdsuspõhiõigust on võimalik järgida ka sel teel, et teiselt grupilt võetakse õigusaktidega ettenähtud soodustus ära, nii et abivahendeid ei võiks kasutada ei nägemis- ega kuulmislanguse korral. Seetõttu on diskrimineerimise keelu rikkumise tuvastamine iseseisva tähendusega. Piirangu eesmärk ja mõõdukus 23. Kutsevabadus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata igal põhjusel, mis on põhiseadusega kooskõlas. Riigikohtu praktika kohaselt võib nii diskrimineerimise keelu põhimõtet kui ka üldist võrdsuspõhiõigust piirata, kui selleks on asjakohane põhjus ning piirang on proportsionaalne.7 24. Kõnealusel juhul on põhiõiguste piiramisel legitiimne eesmärk kaitsta avaliku korda ja julgeolekut ning inimeste elu ja tervist. 25. Pole kahtlust, et avaliku korra ja julgeoleku ning teiste inimeste õiguste kaitse on väga kaalukad eesmärgid. Seetõttu on vanglaametnikele kõrgendatud tervisenõuete kehtestamine üldjuhul põhjendatud (see on seotud ka kehalise suutlikkuse nõuetega). 26. Vanglateenistus on suletud ja hierarhiline teenistussüsteem, mis on ulatuslikult reguleeritud. Vanglateenistusega seonduvate riskide korvamiseks on ette nähtud võimalus saada väljateenitud aastate pensioni (väljateenitud aastate pensionide seaduse § 2 p 2, § 12). Kaebuse esitaja oli teenistuses olnud väga kaua aega ja suure tõenäosusega oleks ta hakanud saama mõne aasta pärast eripensioni. Seega on ka põhiõiguste riive intensiivne. 5 EKo C-395/15, Daouidi, 01.12.2016, p 42; C-406/15, Milkova, 09.03.2017, p 36. Vrdl VõrdKS § 5 (puude mõiste). 6 RKÜKo 10.12.2003, nr 3-3-1-47-03, p 25, 29. 7 RKÜKo 07.06.2011, nr 3-4-1-12-10, p 31, 35. 6 27. Piirangu mõõdukuse hindamisel on keskne küsimus, kas puudest tingitud halvemust on võimalik kohandada või kompenseerida nii, et inimene oleks võimeline täitma teenistusülesandeid, ning kas kohanduste tegemine on proportsionaalne. 28. Haldusorgan peab rakendama mõistlikke abinõusid, et korrigeerida või kohandada puudest tingitud halvemust. Mõistlikud abinõud on vajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused, mis ei ole ebaproportsionaalselt ega alusetult koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud, et tagada puuetega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teostamine või kasutamine teistega võrdsetel alustel (PIK art 2 alalõigud 3 ja 4).8 See kohustus tuleneb nii ÜRO konventsioonist kui ka direktiivist 2000/78/EÜ (direktiivi art 5, preambuli p 17 ja 20).9 Mõistlikud abinõud võivad olla näiteks tööruumide ja sisseseade, tööaja pikkuse ja korralduse kohandamine, ülesannete jaotuse ülevaatamine, koolitusvõimalused või integreerimisvahendite võimaldamine. Meetmed peavad olema asjakohased, tõhusad ja konkreetsed.10 29. Kuulmise languse korral on võimalik kasutada kuuldeaparaati. Tartu Ringkonnakohus hindas, et tänapäeva kuuldeaparaadid on kas kõrvasisesed või sedavõrd miniatuursed, et need mahuvad ka näiteks kiivri alla. Kohtu hinnangul võib seaduse või määrusega kehtestada loetelu vanglas lubatud kuuldeaparaatidest, keelates ühtlasi kõik ülejäänud. Nõustun kohtu hinnanguga, et kõigi kuuldeaparaatide välistamine ilma erisuseta ja vaegkuuljate (erinevalt vaegnägijatest) vanglateenistusest välistamine ei ole mõõdukas. 30. Sellest järeldub, et loomuliku kuulmise nõrgenemise lugemine absoluutseks vastunäidustuseks teenistuses jätkamisele on ebaproportsionaalne, kui ei arvestata mõistlike abinõude rakendamise võimalust. Seejuures tuleb silmas pidada, et vanglaametnik ei muutu kuulmise nõrgenemise tõttu abituks ka eriolukorras, kui näiteks ründe tõttu tuleb kuuldeaparaat ära või läheb katki, või kui kuuldeaparaadi patarei saab tühjaks. Kui teine kõrv kuuleb hästi, saab ametnik teenistusülesandeid adekvaatselt täita. Seetõttu on ametnik suuteline oma ülesandeid täitma ühe kõrva kuulmise languse korral ka eriolukordades ning ta ei ohusta sellega teisi inimesi. Prillide purunemise või kontaktläätsedega seotud probleemide korral võib vanglaametnik olla abitum. Nii näeb määrus ette nõuded ainult korrigeeritud nägemisele ning loomuliku nägemisteravuse languse piirmäärasid pole sätestatud. See tähendab, et teenistuses on võimalik jätkata ka suure nägemislanguse korral, peaasi, et teenistuja kannab prille või kontaktläätsesid. Asjakohane on ka Tartu Ringkonnakohtu märkus, et hoopis purunenud prilliklaasid võivad olla ohtlikud. 31. Üks mõistlike abinõude kohaldamise viis on ka töötingimuste kohandamine. Seetõttu ei saa nõustuda Justiitsministeeriumi väljendatud seisukohaga,11 et kõik vanglaametnikud peavad vastama samadele tingimustele, sest igale vanglaametnikule võib panna kohustuse täita muu vanglaametniku kohustusi (vangistusseaduse (VangS) § 128 lg 2) või kaasata teda avaliku korra kaitsega seotud ülesannete täitmisse (VangS § 109 lg 4). Asjakohane ei ole ka seisukoht, et vanglaametnikele kehtestatud kuulmisnõuded on põhjendatud sellepärast, et ka teistele sisejulgeoleku valdkonna ametnikele on kehtestatud samasugused nõuded (nt politseiametnikele). Tuleb hoopis kontrollida, kas ka teiste eluvaldkondade teenistujatele kehtestatud kuulmisnõuded vastavad põhiseadusele. 8 Vt ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee üldkommentaar nr 6 (2018) võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise kohta, CRPD/C/GC/6, 26.04.2018, p 23−27, lk 6−8. 9 EKo (suurkoda), C-13/05, Chacón Navas, 11.07.2006, p 50−52. 10 Direktiivi 2000/78/EÜ preambuli p 20. 11 Justiitsministri 17.08.2017 kiri nr 10-2/5095; leitav kõnealuse kohtuasja materjalide juurest. 7 32. Mõistlike abinõude kohaldamise võimaldamine vanglaametnike kuulmislanguse korral on ka avalikes huvides, sest vanglaametnikud on saanud spetsiaalse väljaõppe ning riik peaks olema huvitatud, et sellised inimesed teeksid erialast tööd oma võimete kohaselt. 33. Niisiis on määruse § 4 ja selle lisa 1 vastuolus põhiseadusega, sest ei võimalda hinnata, kas kuulmislangus takistab vanglaametnikul tööülesannete täitmist ning kas seda on võimalik korrigeerida kuuldeaparaadi kasutamisel. Õiguspärase ootuse põhimõtte järgimine 34. Kõnealusel juhul poleks eespool käsitletud põhimõtete järgimise korral teenistusest vabastamine tõenäoliselt olnud põhjendatud. Sellisel juhul ei tekiks ka küsimust õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisest. 35. Märgin siiski, et üldjuhul ei rikuta õiguspärase ootuse põhimõtet sel juhul, kui vanglaametnik vabastatakse teenistusest tervisenõuetele mittevastavuse tõttu. Vanglaametnike teenistustingimused on reguleeritud üksikasjalikult. Samuti on teenistusse astumisel teada, et vanglaametnikele on kehtestatud kõrgendatud tervise- ning füüsilise võimekuse nõuded. Nende piirangute negatiivset mõju peaks pehmendama asjaolu, et vangla peab pakkuma ametnikule teist töökohta, kui tema tervis ei vasta nõuetele. Neid nõudeid peaks rangelt järgima. See peaks välistama koostoimes võrdse kohtlemise põhimõttega (sh mõistlike abinõude kohaldamise nõudega) selle, et ametnik vabastatakse teenistusest põhjendamatult, kui ta on tegelikult võimeline töökohustusi täitma. 36. Niisiis ei ole kõnealused normid vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Kristiina Albi 693 8412 [email protected] Saatja: Kadri Nõmm <[email protected]> Saadetud: 14.05.2019 14:02 Adressaat: Info <[email protected]>; JM info Shared MB <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; Tartu Vangla infomeil <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Arvamuste edastamine - põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-19- 29 14.05.2019 Kiri nr 5-19-29/7 PSJV nr 5-19-29 Arvamuste edastamine Lugupidamisega Kadri Nõmm Riigikohtu üldosakonna sekretär
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel