Kadri Nõmm
Riigikohus Teie 22.04.2019 nr 5-19-29/2/
[email protected] Meie 14.05.2019 nr 5.2-2/1149-2
Veski 32
50409, Tartu maakond
Arvamus asjas PSJV nr 5-19-29
Lugupeetud Villu Kõve
Olete palunud avaldada arvamust Tallinna Ringkonnakohtu poolt 11.04.2019 kohtuotsusega
haldusasjas nr 3-17-1569 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud normi
põhiseaduspärasuse kohta. Ringkonnakohus on leidnud, et Vabariigi Valitsuse 22.01.2013
määrus nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning
tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (edaspidi määrus nr 12) lisa 1 on põhiseadusega
vastuolus osas, milles kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne
vastunäidustus vanglateenistuses töötamiseks. Vaadeldava normi ja ringkonnakohtu lahendi
analüüsi valguses avaldab Sotsiaalministeerium järgmist.
Küsimuse all on vanglateenistuse ametniku kuulmise nõrgenemise mõju teenistusülesannete
täitmisele ja selle võrreldavus vanglateenistuse ametniku nägemisteravuse vähenemise
mõjuga teenistusülesannete täitmisele.
Määrus nr 12, milles vanglaametniku kuulmist ja nägemist puudutavad tervisenõuded
sisalduvad, kehtestati vangistusseaduse (VangS) § 146 lg 4 alusel.1 Tänases sõnastuses
kehtib VangS § 146 „Vanglateenistuse ametniku tervisekontroll“ alates 01.01.2013, mil
vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli põhimõtted muudeti konkreetsemaks ja
põhjalikumaks. Seadusemuudatuse seletuskirjast ilmneb, et seadusandja eesmärgiks oli
vanglateenistuse ametnikele kehtivad tervisekontrolli põhimõtted ühtlustada politsei- ja
piirivalve ametnikele kehtivate tervisekontrolli nõuetega (vt vangistusseaduse muutmine ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 264 SE).
Määruse nr 12 § 4 lg 2 ongi sõnastatud sarnaselt politseiametnike tervisenõuete kohta
kehtestatud määruses toodud sõnastusega (Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määrus nr 212
„Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi
nõuded“ § 4 lg 3; edaspidi määrus nr 212)2 ning ka määruse nr 12 lisas 1 toodud
1
Vanglateenistuse ametnikuna tuleb määruse nr 12 tähenduses mõista vanglaametnikke ja
Justiitsministeeriumis vanglateenistuse ülesannete täitmiseks määratletud ametikohtadel olevaid ametnikke
(VangS § 1051 lg 2, justiitsministri 08.07.2003 määruse nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ § 5 1). Muudele
vanglas töötavatele riigiametnikele, sh sotsiaalhoolekannet teostavale ametnikule, määruse nr 12 nõuded ei
kohaldu.
2
Võrdle:
määruse nr 212 § 4 lg 3 — Perioodilisel tervisekontrollil ei tohi politseiametniku kuulmise nõrgenemine ületada
parema kuulmisega kõrvas 30 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning halvema
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
vanglateenistuse töötamise absoluutne vastunäidustus alla nõutud normi nõrgenenud
kuulmise korral on sarnane määruse nr 212 lisas 1 tooduga.3
Määruste nr 212 ja nr 12 erinevus seisneb peamiselt selles, et vanglateenistuse puhul on
loobutud esmase ja perioodilise tervisekontrolli tulemuste eristamisest. Selle põhjuseks
tuuakse määruse nr 12 seletuskirjas välja, et vanglateenistuse ametniku ülesanded ja
kohustused ei muutu ajajooksul kergemaks. Veel selgitatakse seletuskirjas, et tervisehäirete
vanglaametniku teenistust välistavaks määratlemisel ei ole aluseks võetud politseiametniku
esmase kontrolli meditsiinilisi vastunäidustusi, vaid aluseks on võetud perioodilise
tervisekontrolli vastunäidustused, sest teatud tervisehäirete puhul on põhjendatud jätta
tervisekontrolli tegija hinnata, kas tervisehäire vastab vanglateenistuse ametnikuna
töötamise võimekusele või mitte.4 Seega on seadusandja vähemalt osaliselt pidanud
põhjendatuks jätta kaalumisruumi otsustusele, kas ametniku tervisehäire kujutab endast
ametikohustuste täitmisel takistust.
Määruse nr 12 seletuskirja kohaselt püüab seadusandja rangete tervisenõuete
kehtestamisega vältida ametniku tõsise tervisehäire ilmnemist tema teenistuses oleku ajal
ning omakorda seeläbi püüab seadusandja minimeerida ohtu vangla julgeolekule.
Sotsiaalministeerium möönab, et vanglaametniku teenistuskohustuste olemus ei seisne
üksnes konkreetselt ametijuhendis või muudes ametniku töökohustusi sätestavates
õigusaktides sõnastatud ülesannetes, vaid ka üldisemates kohustustes, milleks muuhulgas
on julgeoleku tagamine vanglas (VangS § 66 lg 2). Julgeoleku kaalutlustel vanglaametniku
terviseseisundile rangete nõuete ja piirangute kohaldamine võib olla õiguspärane, kui
nõuded ja piirangud kannavad endas võrreldes ametniku õiguste ja huvidega ülekaalukat
legitiimset eesmärki. Vanglateenistuse ametniku ülesannete täitmist takistavate
tervisehäirete määratlemise eesmärgiks saab pidada üldise julgeoleku tagamist vanglas, mis
võib olla ohus juhul, kui vanglateenistuse ametnik ei ole füüsiliselt või psüühiliselt võimeline
enda kohustusi täitma või kui tal on tervisehäire, mis võib seada ohtu nii tema enda kui ka
mõne teise isiku elu või tervise.
Pole välistatud, et kuulmise langusega vanglateenistuse ametnik võib süvendada võimalikku
julgeolekuohtu vanglas, ent välistada ei saa, et samaväärset julgeolekuohtu võib süvendada
ka nägemisteravuse vähenemisega vanglateenistuse ametnik, sõltumata tema
nägemisteravuse vähenemise kompenseeritusest (nt prillidega). Otsevastupidi,
Sotsiaalministeerium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ründe olukorras on ametniku
purunenud prillide erinevaid osi võimalik kasutada ohtliku relvana. Ometi lubavad, erinevalt
kuulmisnõuetest, vanglateenistuse ametniku nägemisnõuded nägemisteravuse vähenemist
kompenseerida. Kusjuures lubatud on nii kontaktläätsed kui prillid (määruse nr 12 § 3).
Millisel põhjusel on regulatsiooni kehtestamisel nägemisteravuse vähenemist peetud vähem
teenistusülesandeid takistavamaks ja vangla julgeolekut ohustavamaks kui kuulmise langust,
regulatsiooni menetlusdokumentidest ei selgu.
kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz (keskmine kuulmine);
määruse nr 12 § 4 lg 2 —Tervisekontrollil ei tohi vanglateenistuse ametniku kuulmise nõrgenemine ületada
parema kuulmisega kõrvas 30 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning halvema
kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz.
3
Võrdle:
Määruse nr 212 lisas 1 — kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi (absoluutne vastunäidustus nii esmasel
tervisekontrollil kui perioodilisel tervisekontrollil);
Määruse nr 12 lisas 1 — kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi (absoluutne vastunäidustus).
4
https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/JUM/12-1576. Siiski on silma- ja silmamanuste haiguste
osas lähtutud politseiametnike esmase tervisekontrolli vastunäidustusest, mis on perioodilisest tervisekontrolli
vastunäidustusest rangema määraga. Seesugust erinevust määruse nr 12 seletuskiri millegagi ei selgita.
3
Kahtlemata on ka kuulmise nõrgenemist tänapäeval võimalik teatud määral kompenseerida,
kuid millise piirini seda võimalik teha on, jääb erialaspetsialisti hinnata. Määruse nr 12
menetlusdokumentidest ei nähtu, et eelnõu menetlusse oleks vastavaid erialaspetsialiste
kaasatud. Samuti ei nähtu erialaspetsialistide kaasatust VangS § 146 muutmise
(vt vangistusseaduse muutmine ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
264 SE) menetlusse. Kui abivahenditega on võimalik kompenseerida mh olulist kuulmise
nõrgenemist, ei pruugi määruse nr 12 lisas 1 toodud kuulmise languse absoluutne
vastunäidustus olla aja- ega asjakohane.
Ülaltoodu tõttu peab Sotsiaalministeerium võimalikuks, et määruses nr 12 ja selle lisas 1
võidakse tõesti võrreldavaid gruppe kohelda põhjendamatult ebavõrdselt, kuivõrd
vanglaametniku vähenenud nägemisteravust on määruse nr 12 järgi lubatud kompenseerida
ja tervisenõuetele vastab korrektsiooniga nägemisteravus, kuid vanglaametniku nõrgenenud
kuulmise kompenseerimist ette nähtud ei ole ja tervisenõuetele vastab väärtuste vahemik,
mis on seatud üksnes loomulikule kuulmisele. Samal ajal ei nähtu regulatsiooniga seotud
dokumentidest, millega on säärane eristamine põhjendatav.
Teistsugune oleks olukord juhul kui vanglaametnike tervisenõuete regulatsioon annaks
võimaluse iga kuulmise langusega seotud üksikjuhu asjaolusid eraldi kaaluda. Sarnane
võimalus on näiteks jäetud päästeametnikele, keda muuhulgas võidakse kaasata ka vangla
hädaolukorra lahendamisele (VangS § 72 lg 2). Päästeametnike tervisenõuded on
vanglaametnikele kehtestatud tervisenõuetest paindlikumad.5 Vanglaametnike tervisenõuete
regulatsioon kuulmise langusega seotult kaalumist paraku täna ei võimalda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Tralla
osakonnajuhataja
Lisa: volikiri
Virge Kuningas-Turu 626 9165
[email protected]
5
Vt siseministri 15.02.2011 määrus nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise
ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ § 131 lg 2 — kui tervisekontrolli teostav töötervishoiuarst lubab,
töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud ning päästeteenistuja vahetu juhi antud hinnangu kohaselt
ei ole päästeteenistujal esinenud takistusi talle määratud tööülesannete täitmisel, võib päästeteenistuja jätkata
tööülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises terviskontrollis on päästeteenistujal tuvastatud töö tegemiseks
meditsiiniline vastunäidustus.