dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus asjas PSJV nr 5-19-29

Sotsiaalministeerium · 14. mai 2019
Viit
5.2-2/1149-2
Registreeritud
14. mai 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikohus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-4 Kohtumaterjalid
Toimik
1.2-4/2019
Vastutaja
Virge Kuningas-Turu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎5.2-21149-2 14.05.2019 Väljaminev kiri.bdoc578 KB

Sisu (failidest)

Kadri Nõmm Riigikohus Teie 22.04.2019 nr 5-19-29/2/ [email protected] Meie 14.05.2019 nr 5.2-2/1149-2 Veski 32 50409, Tartu maakond Arvamus asjas PSJV nr 5-19-29 Lugupeetud Villu Kõve Olete palunud avaldada arvamust Tallinna Ringkonnakohtu poolt 11.04.2019 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-17-1569 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud normi põhiseaduspärasuse kohta. Ringkonnakohus on leidnud, et Vabariigi Valitsuse 22.01.2013 määrus nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (edaspidi määrus nr 12) lisa 1 on põhiseadusega vastuolus osas, milles kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus vanglateenistuses töötamiseks. Vaadeldava normi ja ringkonnakohtu lahendi analüüsi valguses avaldab Sotsiaalministeerium järgmist. Küsimuse all on vanglateenistuse ametniku kuulmise nõrgenemise mõju teenistusülesannete täitmisele ja selle võrreldavus vanglateenistuse ametniku nägemisteravuse vähenemise mõjuga teenistusülesannete täitmisele. Määrus nr 12, milles vanglaametniku kuulmist ja nägemist puudutavad tervisenõuded sisalduvad, kehtestati vangistusseaduse (VangS) § 146 lg 4 alusel.1 Tänases sõnastuses kehtib VangS § 146 „Vanglateenistuse ametniku tervisekontroll“ alates 01.01.2013, mil vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli põhimõtted muudeti konkreetsemaks ja põhjalikumaks. Seadusemuudatuse seletuskirjast ilmneb, et seadusandja eesmärgiks oli vanglateenistuse ametnikele kehtivad tervisekontrolli põhimõtted ühtlustada politsei- ja piirivalve ametnikele kehtivate tervisekontrolli nõuetega (vt vangistusseaduse muutmine ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 264 SE). Määruse nr 12 § 4 lg 2 ongi sõnastatud sarnaselt politseiametnike tervisenõuete kohta kehtestatud määruses toodud sõnastusega (Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määrus nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 4 lg 3; edaspidi määrus nr 212)2 ning ka määruse nr 12 lisas 1 toodud 1 Vanglateenistuse ametnikuna tuleb määruse nr 12 tähenduses mõista vanglaametnikke ja Justiitsministeeriumis vanglateenistuse ülesannete täitmiseks määratletud ametikohtadel olevaid ametnikke (VangS § 1051 lg 2, justiitsministri 08.07.2003 määruse nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ § 5 1). Muudele vanglas töötavatele riigiametnikele, sh sotsiaalhoolekannet teostavale ametnikule, määruse nr 12 nõuded ei kohaldu. 2 Võrdle: määruse nr 212 § 4 lg 3 — Perioodilisel tervisekontrollil ei tohi politseiametniku kuulmise nõrgenemine ületada parema kuulmisega kõrvas 30 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning halvema Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 vanglateenistuse töötamise absoluutne vastunäidustus alla nõutud normi nõrgenenud kuulmise korral on sarnane määruse nr 212 lisas 1 tooduga.3 Määruste nr 212 ja nr 12 erinevus seisneb peamiselt selles, et vanglateenistuse puhul on loobutud esmase ja perioodilise tervisekontrolli tulemuste eristamisest. Selle põhjuseks tuuakse määruse nr 12 seletuskirjas välja, et vanglateenistuse ametniku ülesanded ja kohustused ei muutu ajajooksul kergemaks. Veel selgitatakse seletuskirjas, et tervisehäirete vanglaametniku teenistust välistavaks määratlemisel ei ole aluseks võetud politseiametniku esmase kontrolli meditsiinilisi vastunäidustusi, vaid aluseks on võetud perioodilise tervisekontrolli vastunäidustused, sest teatud tervisehäirete puhul on põhjendatud jätta tervisekontrolli tegija hinnata, kas tervisehäire vastab vanglateenistuse ametnikuna töötamise võimekusele või mitte.4 Seega on seadusandja vähemalt osaliselt pidanud põhjendatuks jätta kaalumisruumi otsustusele, kas ametniku tervisehäire kujutab endast ametikohustuste täitmisel takistust. Määruse nr 12 seletuskirja kohaselt püüab seadusandja rangete tervisenõuete kehtestamisega vältida ametniku tõsise tervisehäire ilmnemist tema teenistuses oleku ajal ning omakorda seeläbi püüab seadusandja minimeerida ohtu vangla julgeolekule. Sotsiaalministeerium möönab, et vanglaametniku teenistuskohustuste olemus ei seisne üksnes konkreetselt ametijuhendis või muudes ametniku töökohustusi sätestavates õigusaktides sõnastatud ülesannetes, vaid ka üldisemates kohustustes, milleks muuhulgas on julgeoleku tagamine vanglas (VangS § 66 lg 2). Julgeoleku kaalutlustel vanglaametniku terviseseisundile rangete nõuete ja piirangute kohaldamine võib olla õiguspärane, kui nõuded ja piirangud kannavad endas võrreldes ametniku õiguste ja huvidega ülekaalukat legitiimset eesmärki. Vanglateenistuse ametniku ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete määratlemise eesmärgiks saab pidada üldise julgeoleku tagamist vanglas, mis võib olla ohus juhul, kui vanglateenistuse ametnik ei ole füüsiliselt või psüühiliselt võimeline enda kohustusi täitma või kui tal on tervisehäire, mis võib seada ohtu nii tema enda kui ka mõne teise isiku elu või tervise. Pole välistatud, et kuulmise langusega vanglateenistuse ametnik võib süvendada võimalikku julgeolekuohtu vanglas, ent välistada ei saa, et samaväärset julgeolekuohtu võib süvendada ka nägemisteravuse vähenemisega vanglateenistuse ametnik, sõltumata tema nägemisteravuse vähenemise kompenseeritusest (nt prillidega). Otsevastupidi, Sotsiaalministeerium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ründe olukorras on ametniku purunenud prillide erinevaid osi võimalik kasutada ohtliku relvana. Ometi lubavad, erinevalt kuulmisnõuetest, vanglateenistuse ametniku nägemisnõuded nägemisteravuse vähenemist kompenseerida. Kusjuures lubatud on nii kontaktläätsed kui prillid (määruse nr 12 § 3). Millisel põhjusel on regulatsiooni kehtestamisel nägemisteravuse vähenemist peetud vähem teenistusülesandeid takistavamaks ja vangla julgeolekut ohustavamaks kui kuulmise langust, regulatsiooni menetlusdokumentidest ei selgu. kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz (keskmine kuulmine); määruse nr 12 § 4 lg 2 —Tervisekontrollil ei tohi vanglateenistuse ametniku kuulmise nõrgenemine ületada parema kuulmisega kõrvas 30 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning halvema kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz. 3 Võrdle: Määruse nr 212 lisas 1 — kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi (absoluutne vastunäidustus nii esmasel tervisekontrollil kui perioodilisel tervisekontrollil); Määruse nr 12 lisas 1 — kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi (absoluutne vastunäidustus). 4 https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/JUM/12-1576. Siiski on silma- ja silmamanuste haiguste osas lähtutud politseiametnike esmase tervisekontrolli vastunäidustusest, mis on perioodilisest tervisekontrolli vastunäidustusest rangema määraga. Seesugust erinevust määruse nr 12 seletuskiri millegagi ei selgita. 3 Kahtlemata on ka kuulmise nõrgenemist tänapäeval võimalik teatud määral kompenseerida, kuid millise piirini seda võimalik teha on, jääb erialaspetsialisti hinnata. Määruse nr 12 menetlusdokumentidest ei nähtu, et eelnõu menetlusse oleks vastavaid erialaspetsialiste kaasatud. Samuti ei nähtu erialaspetsialistide kaasatust VangS § 146 muutmise (vt vangistusseaduse muutmine ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 264 SE) menetlusse. Kui abivahenditega on võimalik kompenseerida mh olulist kuulmise nõrgenemist, ei pruugi määruse nr 12 lisas 1 toodud kuulmise languse absoluutne vastunäidustus olla aja- ega asjakohane. Ülaltoodu tõttu peab Sotsiaalministeerium võimalikuks, et määruses nr 12 ja selle lisas 1 võidakse tõesti võrreldavaid gruppe kohelda põhjendamatult ebavõrdselt, kuivõrd vanglaametniku vähenenud nägemisteravust on määruse nr 12 järgi lubatud kompenseerida ja tervisenõuetele vastab korrektsiooniga nägemisteravus, kuid vanglaametniku nõrgenenud kuulmise kompenseerimist ette nähtud ei ole ja tervisenõuetele vastab väärtuste vahemik, mis on seatud üksnes loomulikule kuulmisele. Samal ajal ei nähtu regulatsiooniga seotud dokumentidest, millega on säärane eristamine põhjendatav. Teistsugune oleks olukord juhul kui vanglaametnike tervisenõuete regulatsioon annaks võimaluse iga kuulmise langusega seotud üksikjuhu asjaolusid eraldi kaaluda. Sarnane võimalus on näiteks jäetud päästeametnikele, keda muuhulgas võidakse kaasata ka vangla hädaolukorra lahendamisele (VangS § 72 lg 2). Päästeametnike tervisenõuded on vanglaametnikele kehtestatud tervisenõuetest paindlikumad.5 Vanglaametnike tervisenõuete regulatsioon kuulmise langusega seotult kaalumist paraku täna ei võimalda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Tralla osakonnajuhataja Lisa: volikiri Virge Kuningas-Turu 626 9165 [email protected] 5 Vt siseministri 15.02.2011 määrus nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ § 131 lg 2 — kui tervisekontrolli teostav töötervishoiuarst lubab, töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud ning päästeteenistuja vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole päästeteenistujal esinenud takistusi talle määratud tööülesannete täitmisel, võib päästeteenistuja jätkata tööülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises terviskontrollis on päästeteenistujal tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel