EELNÕU
13.05.2019
Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (Euroopa
Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste
direktiivi ülevõtmine)
§ 1. Karistusseadustiku muutmine
Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) väljaspool Eesti territooriumi toimepandud altkäemaksu andmise, võtmise või
vahendamise, mõjuvõimuga kauplemise või Euroopa Liidu finantshuve kahjustava kuriteo
kohta, kui selle teo on toime pannud või selles on osalenud Eesti kodanik, Eesti ametiisik või
Eestis registreeritud juriidiline isik, samuti Eestis kinnipeetud välismaalane, keda ei anta
välja.“;
2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesolevas seadustikus käsitatakse Euroopa Liidu finantshuvidena Euroopa Liidu
eelarvega ja Euroopa Liidu struktuuriüksuste hallatavate eelarvetega hõlmatud varasid, tulusid
ja kulusid.“;
3) paragrahvi 143 lõiget 1 ja § 1432 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 141“
tekstiosaga „või 1411“;
4) paragrahvi 209 lõikes 1 asendatakse sõna „kolmeaastase“ sõnaga „neljaaastase“;
5) seadustikku täiendatakse §-ga 2091 järgmises sõnastuses:
„§ 2091. Hankekelmus Euroopa Liidu finantshuve kahjustades
(1) Euroopa Liidu finantshuvide kahjustamise eest hankelepingu alusel saadu mitte-
eesmärgipärase kasutamise teel varalise kasu saamise eesmärgil –
karistatakse rahalise karistuse või kuni neljaaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
6) paragrahvi 288 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ametiisik käesoleva seadustiku §-des 294, 296, 298 ja 2981 sätestatud kuritegudes ning §-
des 201, 209 ja 391 sätestatud kuritegudes, niivõrd kui nendega kahjustatakse Euroopa Liidu
finantshuve, on ka välisriigi ametiisik.“;
7) seadustikku täiendatakse §-ga 3893 järgmises sõnastuses:
1
„§ 3893. Maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine Euroopa
Liidu finantshuve kahjustades
(1) Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või
kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega
varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet
Euroopa Liidu finantshuve kahjustades, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 210, 3891 või
391 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
8) paragrahvi 391 lõikes 1 asendatakse sõna „kolmeaastase“ sõnaga „neljaaastase“;
9) paragrahvis 3941 asendatakse sõna „üheaastase“ sõnaga „kaheaastase“;
10) paragrahvi 3941 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahve täiendatakse lõikega 2
järgmises sõnastuses:
„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
11) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/1371/EL, mis käsitleb võitlust liidu
finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.07.2017, lk 29–
41).“.
§ 2. Kriminaalhooldusseaduse muutmine
Kriminaalhooldusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 24 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „ja teiste isikutega“ tekstiosaga „,
sealhulgas alaealise kahtlustatava korral kriminaalmenetluse seadustiku § 352 lõikes 2
nimetatud isikuga,“;
2) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Alaealise kahtlustatava kohta kohtueelse ettekande koostamisel võetakse arvesse tema
haavatavust, samuti tema suhtes varem tehtud individuaalsete hindamiste tulemusi. Kui
ettekande aluseks olevad asjaolud menetluse kestel oluliselt muutuvad, koostatakse menetleja
taotlusel täiendav ettekanne.“.
§ 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
“(11) Alaealisel kahtlustataval, samuti kriminaalasja asjaolusid ja isiku haavatavust arvestades
2
kuni kahekümne ühe aastasel isikul, kelle vastu on esitatud kahtlustus enne
kaheksateistaastaseks saamist, on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule õigus:
1) teavitada seaduslikku esindajat või muud täiskasvanut vastavalt käesoleva seadustiku § 352
lõigetele 1 ja 2;
2) seadusliku esindaja või muu täiskasvanu juuresviibimisele menetlustoimingute tegemise
ajal ja kohtuistungil vastavalt käesoleva seadustiku § 352 lõikele 3;
3) sellele, et tema individuaalseks hindamiseks koostatakse kohtueelne ettekanne hiljemalt
enne süüdistuse esitamist, välja arvatud juhul, kui see ei ole konkreetses kriminaalmenetluses
alaealise huvides, ning et kohtueelse ettekande järeldusi võetakse arvesse menetluslike otsuste
tegemisel;
4) sellele, et talle tehakse vabaduse võtmisel tervisekontroll, mille järeldusi võetakse arvesse
menetluslike otsuste tegemisel;
5) erikohtlemisele vabaduse võtmisel;
6) saada koheldud eraelu puutumatust ja väärikust kaitsval viisil vastavalt oma vanusele,
küpsusele, arusaamisvõimele ja erivajadustele, sealhulgas võimalikele suhtlemisraskustele,
ning menetlusele põhjendamatute viivitusteta.”;
2) paragrahvi 351 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
“(11) Alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigusi tutvustatakse ka tema seaduslikule
esindajale ja käesoleva seadustiku § 352 lõikes 2 nimetatud isikule.”;
3) paragrahvi 351 lõikes 4 asendatakse sõna „deklaratsiooni“ sõnaga „deklaratsioonide“;
4) seadustikku täiendatakse §-ga 352 järgmises sõnastuses:
“§ 352. Seadusliku esindaja või muu isiku teavitamine ja menetluses osalemine
(1) Menetleja on kohustatud teavitama alaealise kahtlustatava või süüdistatava vanemat või
muud seaduslikku esindajat alaealise kahtlustatava õigustest ja kohustustest, välja arvatud
olukorras, kus see ei ole alaealise huvides või võib oluliselt kahjustada kriminaalmenetlust.
(2) Kui alaealise kahtlustatava või süüdistatava vanema teavitamine ei ole võimalik või see ei
ole alaealise huvides või võib oluliselt kahjustada kriminaalmenetlust, teavitab menetleja ka
muud sobilikku täiskasvanud isikut, kelle alaealine kahtlustatav või süüdistatav on nimetanud.
(3) Alaealise kahtlustatava või süüdistatava soovil võib käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud vanem või seaduslik esindaja ning lõikes 2 nimetatud isik viibida alaealise juures:
1) kohtuistungil;
2) menetlustoimingute tegemise ajal, kui see on menetleja hinnangul alaealise huvides ega
takista kriminaalmenetlust.”;
5) paragrahvi 75 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Vajaduse korral alaealise kahtlustatava ülekuulamine salvestatakse.“;
6) paragrahvi 1262 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „3891, 391, 393 ja 394“ tekstiosaga „3891,
3893, 391, 393, 394 ja 3941“;
7) paragrahvi 2031 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „141“ arvuga „1411“;
8) paragrahvi 239 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 141 lõikes 2“ tekstiosaga „§ 141
lõigetes 2 ja 21, § 1411 lõigetes 2 ja 3“;
3
9) paragrahvi 269 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) on kohtukutse kätte saanud, tema asukohta ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata,
et ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi
ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik;“;
10) paragrahvi 334 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 499 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „talle“ sõnadega „tema
õigusi ja“;
12) paragrahvi 499 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Alaealisele isikule kohaldatakse õigusi, mis on alaealisel kahtlustataval või süüdistataval,
välja arvatud käesoleva seadustiku § 34 lõike 11 punktis 3 sätestatut.“;
13) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/800/EL, mis käsitleb kriminaalmenetluses
kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT L 132, 21.05.2016, lk 1–
20).“.
§ 4. Vangistusseaduse muutmine
Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „tegevusega“ tekstiosaga „või kui alaealise
eraldamine täiskasvanutest on vastuolus alaealise huvidega“;
2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Alaealisest kahtlustatavast kinnipeetu tervisekontrolli eesmärk on hinnata eelkõige tema
üldist vaimset ja füüsilist seisundit. Kontrolli järeldused tehakse teatavaks menetlejale. Kui
ilmnevad uued asjaolud, tehakse täiendav kontroll.“.
§ 5. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Väärteomenetluse seadustiku § 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Alaealisel menetlusalusel isikul on väärteomenetluses kriminaalmenetluses alaealisele
kahtlustatavale või süüdistatavale ettenähtud õigused juhul, kui ta on vastavalt käesoleva
seadustiku § 44 lõikele 1 kinni peetud, samuti kohtumenetluses.“.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
4
Tallinn, 2019
Algatab Vabariigi Valitsus
5
Karistusseadustiku ja teiste seaduste
muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja
alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine)
eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/800/EL, mis käsitleb
kriminaalmenetluses kahtlustatavate voĩ süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi
Vastavustabel
EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid
norm rakendamiseks kehtestatavad
riigisisesed õigusaktid
Art 1 a) KrMS § 33 lg 1, § 35 lg 1
Art 1 b) KrMS § 490jj
Art 2.1 KrMS § 34 lg 11, § 35 lg 2
Art 2.2 KrMS § 499 lg 4
Art 2.3 KrMS § 34 lg 11
Art 2.4 KrMS § 33 lg 1, § 35 lg 1
Art 2.5 Ei vaja ülevõtmist.
Art 2.6 lõik 1 VTMS § 19 lg 11
Art 3.6 lõik 2 VTMS § 19 lg 11
Art 3 1) TsÜS § 8 lg 2, LasteKS § 3 lg 2
Art 3 2) PKS § 120, § 171jj
Art 3 3) PKS § 120, § 171jj
Art 4.1 a) i) KrMS § 34 lg 11 p 1
Art 4.1 a) ii) KrMS § 34 lg 1 p 3
Art 4.1 a) iii) KrMS § 34 lg 11 p 6
Art 4.1 a) iv) KrMS § 34 lg 11 p 2
Art 4.1 a) v) KrMS § 34 lg 1 p 3
Art 4.1 b) i) KrMS § 34 lg 11 p 3
Art 4.1 b) ii) KrMS § 34 lg 11 p 4
Art 4.1 b) iii) KrMS § 34 lg 11 p 5
Art 4.1 b) iv) KrMS § 34 lg 11 p 2
Art 4.1 b) v) KrMS § 34 lg 1 p 6
Art 4.1 b) vi) KrMS § 34 lg 1 p 8
Art 4.1 c) KrMS § 34 lg 11 p 5
Art 4.2 KrMS § 351 lg 1jj
Art 4.3 KrMS § 351 lg 4
Art 5.1 KrMS § 351 lg 11
1
Art 5.2 KrMS § 352 lg 1-2
Art 5.3 KrMS § 352 lg 1-2
Art 6.1 KrMS § 43, 441
Art 6.2 KrMS § 43, 441, 47
Art 6.3 KrMS § 45 lg 1, lg 2 p 1, lg 3-4
Art 6.4 KrMS § 34 lg 1 p 5
Art 6.5 KrMs § 47 lg 1 p 8, lg 3
Art 6.6 KrMS § 45 lg 2 p 1
Art 6.7 KrMS § 441 lg 1
Art 6.8 KrMS § 45 lg 2 p 1
Art 7.1 KrMS § 34 lg 11 p 3, KrHS §-d 23 ja 24
Art 7.2 KrHS § 24 lg 6
Art 7.3 KrHS §-d 23 ja 24
Art 7.4 KrMS § 34 lg 11 p 3, KrHS § 24 lg 1-2
Art 7.5 KrMS § 34 lg 11 p 3
Art 7.6 KrMS § 34 lg 11 p 3
Art 7.7 KrHS § 24 lg 3
Art 7.8 KrHS § 24 lg 6
Art 7.9 KrMS § 34 lg 11 p 3
Art 8.1 KrMS § 34 lg 11 p 4, VangS § 14 lg 1-11
Art 8.2 KrMS § 34 lg 11 p 4, VangS § 14 lg 11
Art 8.3 VangS § 14 lg 1, § 90 lg 1
Art 8.4 VangS § 14 lg 11, § 93 lg 6
Art 8.5 VangS § 14 lg 11
Art 9.1 KrMS § 75 lg 4
Art 9.2 KrMS § 76
Art 9.3 Ei vaja ülevõtmist.
Art 10.1 KrMS § 1311 lg 1
Art 10.2 KrMS § 131 lg 32, lg 5, § 1311 lg 4
Art 11 KrMS § 131 lg 32
Art 12.1 VangS § 12 lg 1 p 2, lg 5
Art 12.2 VangS § 12 lg 1 p 2, lg 5, § 85 lg 1
Art 12.3 VangS § 77jj
Art 12.4 VangS § 12 lg 1 p 2, lg 5, § 81
Art 12.5 a) VangS § 34 lg 1, § 49, § 53, § 55
Art 12.5 b) VangS § 35-36
2
Art 12.5 c) VangS § 24, § 25, § 28 lg 1
Art 12.5 d) VangS § 57, § 60
Art 12.5 e) VangS § 62
Art 12.6 VangS § 24 lg 1
Art 13.1 KrMS § 151, § 34 lg 11 p 6, § 2052
Art 13.2 KrMS § 9 lg 3, § 34 lg 11 p 6
Art 14.1 KrMS § 9 lg 4, § 34 lg 11 p 6
Art 14.2 KrMS § 12 lg 1 p 3
Art 14.3 KrMS § 214
Art 14.4 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 15.1 KrMS § 352 lg 3 p 1
Art 15.2 KrMS § 352 lg 3 p 1
Art 15.3 KrMS § 352 lg 3 p 1
Art 15.4 KrMS § 352 lg 3 p 2
Art 16.1 KrMS § 35 lg 2, § 34 lg 1
Art 16.2 KrMS § 269 lg 1
Art 17 KrMS § 499
Art 18 KrMS § 441, § 45 lg 5
Art 19 KrMS § 338, § 339
Art 20.1 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 20.2 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 20.3 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 20.4 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 21 Ei vaja ülevõtmist.
Art 22 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 23 Ei vaja ülevõtmist.
Art 24.1 Ei vaja ülevõtmist.
Art 24.2 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 25 Adresseeritud Euroopa
Komisjonile.
Art 26 Ei vaja ülevõtmist.
Art 27 Ei vaja ülevõtmist.
3
Karistusseadustiku ja teiste seaduste
muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja
alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine)
eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/1371/EL, mis käsitleb võitlust liidu
finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil
Vastavustabel
EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid
norm rakendamiseks kehtestatavad
riigisisesed õigusaktid
Art 1 Ei vaja ülevõtmist.
Art 2.1 a) KarS § 7 lg 3
Art 2.1 b) TsÜS § 24
Art 2.2 Ei vaja ülevõtmist.
Art 2.3 Ei vaja ülevõtmist.
Art 3.1 Vt art 3.2
Art 3.2 a) i) KarS § 210 lg 2
Art 3.2 a) ii) KarS § 210 lg 2
Art 3.2 a) iii) KarS § 210 lg 2
Art 3.2 b) i) KarS § 209 lg 1
Art 3.2 b) ii) KarS § 209 lg 1
Art 3.2 b) iii) KarS § 2091 lg 1
Art 3.2 c) i) KarS § 389 lg 1, § 3893 lg 1, 391 lg 1
Art 3.2 c) ii) KarS § 389 lg 1, § 3893 lg 1, 391 lg 1
Art 3.2 c) iii) KarS § 210 lg 2
Art 3.2 d) i) KarS § 389 lg 1, § 3893 lg 1, 391 lg 1
Art 3.2 d) ii) KarS § 389 lg 1, § 3893 lg 1, 391 lg 1
Art 3.2 d) iii) KarS § 210 lg 2
Art 4.1 KarS § 394
Art 4.2 a) KarS § 294 lg 1
Art 4.2 b) KarS § 298 lg 1
Art 4.3 KarS § 201 lg 2 p 3
Art 4.4 KarS § 288 lg 3
Art 5.1 KarS § 22
Art 5.2 KarS § 25
Art 6.1 KarS § 14 lg 1, § 209 lg 2, § 2091 lg 2,
§ 210 lg 3, § 389 lg 3, § 3893 lg 2, 391
lg 3, § 394 lg 3, § 294 lg 3, § 298 lg 3,
1
§ 201 lg 3
Art 6.2 KarS § 14 lg 1, § 209 lg 2, § 2091 lg 2,
§ 210 lg 3, § 389 lg 3, § 3893 lg 2, 391
lg 3, § 394 lg 3, § 294 lg 3, § 298 lg 3,
§ 201 lg 3
Art 6.3 KarS § 14 lg 2
Art 7.1 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 7.2 KarS § 209 lg 1, § 2091 lg 1, § 210 lg 2,
§ 389 lg 1, § 3893 lg 1, 391 lg 1, § 394
lg 1, § 294 lg 1, § 298 lg 1, § 201 lg 2
Art 7.3 KarS § 209 lg 1, § 2091 lg 1, § 210 lg 2,
§ 389 lg 1, § 391 lg 1, § 394 lg 1, § 294
lg 1, § 298 lg 1, § 201 lg 2
Art 7.4 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 7.5 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 8 KarS § 255, § 256
Art 9 KarS § 44 lg 8
Art 10 KarS § 83 lg 1, § 831 lg 1, KrMS § 142
Art 11.1 a) KarS § 6
Art 11.1 b) KarS § 7 lg 2 p 2
Art 11.2 KarS § 7 lg 2 p 2 Komisjoni teavitamise kohustus.
Art 11.3 a) KarS § 7 lg 2 p 2 Komisjoni teavitamise kohustus.
Art 11.3 b) KarS § 7 lg 2 p 2 Komisjoni teavitamise kohustus.
Art 11.3 c) KarS § 7 lg 2 p 2 Komisjoni teavitamise kohustus.
Art 11.4 KrMS § 6
Art 12.1 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 12.2 KarS § 81 lg 1 p 2
Art 12.3 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 12.4 KarS § 82 lg 1 p 2, lg 2
Art 13 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 14 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 15.1 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 15.2 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 15.3 Ei eelda õigusaktide muutmist.
Art 16 Ei vaja ülevõtmist.
Art 17.1 Normitehniline märkus.
Art 17.2 Komisjoni teavitamise kohustus.
Art 18-20 Ei eelda õigusaktide muutmist.
2
3
Karistusseadustiku ja teiste seaduste
muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja
alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine)
eelnõu seletuskiri
Lisa 3
Kavand
Justiitsministri 14. juuli 2014. a määruse nr 22
„Õiguste deklaratsiooni näidisvormi kehtestamine“ muutmine
Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 351 lõike 4 alusel.
Justiitsministri 14. juuli 2014. a määruses nr 22 „Õiguste deklaratsiooni näidisvormi
kehtestamine“ § 1. tehakse järgmised muudatused:
1) määrust täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) alaealise kahtlustatava või süüdistatava õiguste deklaratsioon (lisa 3)“;
2) määrust täiendatakse lisaga 3 „Alaealise kahtlustatava või süüdistatava õiguste
deklaratsioon“ (lisatud)
Minister Kantsler
Lisa 3 Alaealise kahtlustatava või süüdistatava õiguste deklaratsioon
1
Justiitsministri 14.07.2014 määrus nr 22
„Õiguste deklaratsiooni näidisvormi kehtestamine”
Lisa 3
Õiguste deklaratsioon
Kriminaalmenetluse seadustiku § 351 lõike 2 alusel
Kui Teid peetakse kinni või vahistatakse kriminaalmenetluse raames, on Teil järgmised
õigused:
1. Õigus kasutada kaitsja abi ja õigus saada õigusabi
...
2. Õigus teavitada seaduslikku esindajat või muud täiskasvanut
...
3. Õigus kasutada suulist ja kirjalikku tõlget
...
4. Õigus vaikida
...
5. Õigus dokumentidele juurde pääseda
...
6. Õigus esitada tõendeid
...
7. Õigus sellele, et Teile tehakse individuaalne hindamine
...
8. Õigus sellele, et Teile tehakse tervisekontroll
...
9. Õigused seoses kinnipidamise kestusega ja kinnipidamise vaidlustamisega
...
10. Õigus taotleda vahistamise asendamist
...
11. Õigus erikohtlemisele
...
12. Õigus saada vältimatut arstiabi
...
2
Haridus- ja Teadusministeerium
Siseministeerium
Meie 13.05.2019 nr 8-1/3095
Sotsiaalministeerium
Välisministeerium
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Justiitsministeerium esitab eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Euroopa Liidu
finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine).
Palume oma ettepanekud ja märkused edastada hiljemalt k.a 24. mail.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Aeg
Justiitsminister
Lisaadressaadid:
Riigikohus
Advokatuur
Õiguskantsler
Riigiprokuratuur
Lastekaitse Liit
Eesti Noorteühenduste Liit
Eesti Lastevanemate Liit
Tanel Kalmet 5661 4013
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa
Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste
direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga tehakse karistusseadustikus (KarS), kriminaalhooldusseaduses (KrHS),
kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS), vangistusseaduses (VangS) ja väärteomenetluse
seadustikus (VTMS) muudatusi, millega täidetakse Euroopa Liidu (EL) finantshuvide kaitse
direktiivist (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/1371/EL, mis käsitleb võitlust
liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil, https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32017L1371&from=EN; nn PIF-
direktiiv) ja alaealiste menetlusõiguste direktiivist (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2016/800/EL, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste
menetluslikke tagatisi, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016L0800&from=EN) tulenevad kohustused, samuti
tehakse mõned muud täpsustused.
EL finantshuvide kaitse direktiivist tulenevad muudatused sisalduvad põhiosas
karistusseadustiku muutmise sätetes. Nimelt laiendatakse direktiivist tulenevalt isikulist
jurisdiktsiooni, täpsustatakse välisriigi ametiisiku mõistet ning täiendatakse seadustikku uute
EL finantshuve kahjustavate kuritegude koosseisudega. Alaealiste menetlusõiguste direktiivist
tulenevalt muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku, samuti vähesel määral
kriminaalhooldusseadust, vangistusseadust ja väärteomenetluse seadustikku. Muu hulgas
täpsustatakse alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigusi ning nähakse ette alaealise õigus
individuaalsele hindamisele, tervisekontrollile ja tema seadusliku esindaja või muu
täiskasvanu osalemisele kriminaalmenetluses.
Tulenevalt rahapesu vastase valitsuskomisjoni ülesandest muudetakse rahapesu kokkuleppe
sanktsioonimäära. Kuna tegemist on kiireloomulise meetmega rahapesu tõkestamiseks,
tehakse muudatus direktiivide ülevõtmise eelnõus.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna
karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet (
[email protected], 5661 4013)
ja sama osakonna analüüsitalituse nõunik Kaire Tamm (
[email protected], 620 8208).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome
korralduse talituse toimetaja Mari Koik (
[email protected], 620 8270).
1.3. Märkused
Eelnõu väljatöötamise kavatsust ei ole koostatud, kuna tegemist on Euroopa Liidu õiguse
1
rakendamisega (hea õigusloome ja normitehnika eeskiri § 1 lg 2 p 2), samuti peab eelnõu
menetlus olema kiireloomuline (samas p 1): EL finantshuvide kaitse direktiivi ülevõtmise
tähtaeg on k.a 6. juuli, alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmise tähtaeg k.a 11. juuni.
Eesti õigus on valdavas osas direktiivide nõuetega kooskõlas juba praegu. EL finantshuvide
kaitse direktiivi näol on tegemist Eesti suhtes Euroopa Liiduga ühinemisel 2004. aastal
siduvaks muutunud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni
(https://www.riigiteataja.ee/akt/836512, nn PIF-konventsioon) asendava ja teatud määral edasi
arendava õigusaktiga, millest saab loodava Euroopa Prokuratuuri pädevuses olevate
kuritegude kindlaksmääramise alus. Alaealiste menetlusõiguste direktiivi nõuetest osa on
rakendatud juba 2018. a alguses jõustunud muudatusega, millega kaotati alaealiste komisjonid
ning muudeti oluliselt alaealiste kohtlemist puudutavaid sätteid kriminaalmenetluse
seadustikus.
Eelnõuga muudetakse karistusseadustiku redaktsiooni RT I, 13.03.2019, 77;
kriminaalhooldusseaduse redaktsiooni RT I, 13.03.2019, 100, kriminaalmenetluse seadustiku
redaktsiooni RT I, 13.03.2019, 7; vangistusseaduse redaktsiooni RT I, 09.03.2018, 19 ja
väärteomenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 13.03.2019, 200.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104),
kuivõrd muudetakse kohtumenetluse seadusi.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu vahetu eesmärk on võtta riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivid 2017/1371 EL ja 2016/800/EL. Kaudsemaks eesmärgiks on tagada Euroopa Liidu
finantshuvidele kohane karistusõiguslik kaitse ning luua eeldused Euroopa Prokuratuuri
toimimiseks ning tagada alaealise kahtlustatava, süüdistatava ja loovutusvahistuses oleva
alaealise õigus seadusliku esindaja või muu isiku teavitamisele, nimetatud esindaja või isiku
toele menetluses, individuaalsele hindamisele ja tervisekontrollile vabaduse võtmise korral,
ning muud õigused. Järgnevalt selgitatakse direktiivide üldist sisu ja tuuakse esile nendest
tulenevad, eelnõuga kavandatud muudatused.
EL finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja
juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve (art 2 lg 1 p i) kahjustavas
tahtlikus kelmuses (nimelt KarS §-le 210 vastav soodustuskelmus, hankega seotud kelmus,
Euroopa Liidu tuludega, välja arvatud käibemaksukelmus, seotud kelmus ning
käibemaksukelmus – art 3), samuti muudes seotud kuritegudes (kelmusega saadud
kriminaaltulu rahapesu, aktiivne ja passiivne altkäemaks, ametiisiku poolne omastamine – art
4 lõiked 1–3). Direktiivi eelnõu menetlemisel oli pikalt vaidlusküsimuseks
käibemaksukelmuste lisamine direktiivi kohaselt karistatavate tegude hulka; Eesti toetas
Euroopa Komisjoni ja parlamendi ettepanekut selle teo lisamiseks, mitmed riigid aga olid
sellele vastu. Lõpuks jõuti kompromisslahenduseni, mille kohaselt direktiiv kohustab
karistama piiriülese ja eriti suures ulatuses (kogukahju vähemalt 10 miljonit eurot) liidu
finantshuvide vastase käibemaksukelmuse eest (art 2 lg 2 koos art 3 lg 2 p-ga d). Direktiiv
kinnitab ka, et sellega ei mõjutata riikide maksuhaldurite toimivat süsteemi (art 2 lg 3).
Võrdluseks: muude kelmuseliikide puhul nõuab direktiiv karistamist vähemalt neljaaastase
vangistuse ülemmääraga juhul, kui kahju on 100 000 eurot (art 7 lg 3). Väiksema kahju korral
on nõutav vangistuskaristuse võimalikkus (art 7 lg 2). Siiski, kuna direktiiv sätestab
2
kuritegude sätestamise miinimumnõuded, ei takista see liikmesriiki jäämast oma senise
karistuspoliitika juurde ka käibemaksukelmuse korral; liidu finantshuvide vastase
käibemaksukelmuse erand omab tähendust siiski Euroopa Prokuratuuri ja riigisisese
prokuratuuri pädevuse eristamisel, mis ei ole aga käesoleva eelnõu eesmärk. Eelnimetatud
nõuetest tulenevalt on eelnõuga vaja kehtestada uued koosseisud Euroopa Liidu finantshuve
kahjustava hankekelmuse ja Euroopa Liidu finantshuve kahjustava maksukelmuse kohta, mis
on väiksem praeguse KarS § 3891 kohasest suurest ulatusest (st 40 000 eurost). Uute
kuritegude korral võimaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku muudatusega teha
jälitustoiminguid, nagu ka rahapesu kokkuleppe (KarS § 3941) puhul, kuna nimetatud kuriteod
– mis võivad olla piiriülese iseloomuga – piirnevad EL finantshuvide kaitse direktiivi kohaselt
karistamisväärsete raskemate kuritegudega, mille avastamine ilma jälitusandmeteta on
oluliselt raskendatud.
Samuti täpsustab EL finantshuvide kaitse direktiiv asjassepuutuvates koosseisudes esineva
ametiisiku määratlust (art 4 lg 4 – vajab eelnõuga täpsustamist), kohustab karistama direktiivi
artiklites 3 ja 4 loetletud kuritegudele kihutamise ja kaasaitamise ning osalt nende katse eest
(art 5; Eesti karistusõiguse üldosas kaetud), kohustab arvestama direktiivis käsitletud
kuritegude toimepanemist kuritegeliku ühenduse poolt raskendava asjaoluna (art 8; Eesti
õiguses on kuritegeliku ühenduse organiseerimine ja selle liikmeks olek võimaliku kelmuse
vm teoga kogumis olev eraldi kuritegu, mille sanktsioonid on karmimad, seega muudatus ei
ole vajalik), näeb ette juriidilise isiku vastutuse (art 6) ja talle kohalduvad sanktsioonid (art 9;
Eesti õiguses kaetud KarS § 14 pädeva esindaja kaudu tekkiva juriidilise isiku vastutusega
ning § 44 lõikes 8 sätestatud rahalise karistusega), samuti nõuab kuriteo toimepanemise
vahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise võimalikkust (art 10; Eestis kaetud
KrMS § 142 ning KarS § 83jj sätetega). Muudatuse tingib nõue kohaldada direktiivi
kuritegudele isikulist jurisdiktsiooni (art 11 lg 1 p b). Kuritegude aegumist puudutavad
nõuded (art 12) on Eesti õiguses (KarS § 81 lg 1 p 2 ja § 82 lg 1 p 2 koos lõikega 2) täidetud.
Alaealiste menetlusõiguste direktiivist tulenevat kohaldatakse alaealise kahtlustatava ja
süüdistatava, samuti Euroopa vahistamismääruse alusel loovutamiseks vahi alla võetava
alaealise suhtes (art 1) talle kahtlustuse või süüdistuse esitamisest või temalt vabaduse
võtmisest (art 2 lg 2 ja 4) kuni menetluses tehtava lõpliku lahendini (art 2 lg 1), arvestamata
üldjuhul tema vahepeal täisealiseks saamist (art 2 lg 3). Eesti mõistes väärteomenetluses
kohaldub direktiiv kahel juhul – kui alaealiselt võetakse vabadus ning kohtumenetluses (art 2
lg 5; viimasest tulenevalt on vajalik VTMS muudatus). Kui on põhjust arvata, et isik on
alaealine, eeldatakse tema alaealisust (art 3 lg 2; vrd lastekaitseseaduse § 3 lg 2).
Direktiiv kohustab liikmesriike tagama, et alaealist teavitatakse tema õigustest (art 4). Selles
osas, milles alaealise menetluslikud õigused erinevad kahtlustatava (või süüdistatava)
üldistest menetluslikest õigustest, on vaja KrMS § 34 täiendada. Õigustest antakse üldjuhul
teada õiguste deklaratsiooni tutvustamisega. Kuna on vaja välja töötada eraldi deklaratsioon
alaealise kahtlustatava või süüdistatava jaoks, täpsustatakse sellekohast volitusnormi KrMS §
351 lõikes 4. Õiguste tutvustamine dokumenteeritakse vastavalt kehtivale korrale (KrMS §
351). Lisaks alaealise teavitamisele tema õigustest tuleb alaealise menetluslikust seisundist ja
tema õigustest teavitada ka tema vanemat, erandjuhul muud alaealise nimetatud ja menetleja
poolt sobilikuks loetud täiskasvanut või lastekaitsetöötajat (art 5). Eelnõu kohaselt
täiendatakse sel eesmärgil seadustikku uue paragrahviga, mis näeb ette igal juhul lapse
seadusliku esindaja teavitamise ning sätestab ühtlasi esindaja või muu täiskasvanu õiguse
3
alaealist teatud juhul menetluses saata (KrMS § 352; vt ka art 15). Alaealise kahtlustatava või
süüdistatava õigus kaitsjale (art 6, KrMS § 34 lg 1 p 3 ja § 45 lg 1 p 2) ja riigi õigusabile (art
18) täiendusi ei vaja, nagu ka õigus isiklikule osavõtule kohtulikust arutamisest (art 16, KrMS
35 lg 2) ning taotluste ja kaebuste esitamisele (art 19, KrMS § 34 lg 1 p 8). Õigus eraelu
puutumatusele (art 14, KrMS 12 lg 1 p 3, § 13, § 152), olla saadetud seadusliku esindaja või
muu täiskasvanu poolt (art 15), individuaalsele hindamisele (art 7), tervisekontrollile
vabaduse võtmise korral (art 8), erikohtlemisele vabaduse võtmisel (artiklid 10–12) ning
väärikust austavale, kiirele ja hoolikale menetlusele (art 13) vajab seadustikus täpsustamist.
Direktiivi artiklid 6 (kaitsja abi, KrMS § 45), 10 ja 11 (vabaduse võtmise piiramine,
alternatiivid; KrMS § 131 lõiked 3 ja 32 ning § 1311 lg 1), 14 (eraelu puutumatus, KrMS § 12
lg 1 p 3, §-d 13 ja 152), 16 (õigus osaleda isiklikult kohtulikul arutamisel), 18 (riigi õigusabi)
ja 19 (õiguskaitsevahendid) seadustikus muudatusi ei tingi. Eelnõu kohaselt täiendatakse
kehtivat õigust seoses direktiivi artiklitega 7 (individuaalne hindamine), 8 (tervisekontroll), 9
(alaealise küsitlemise salvestamine), 12 (erikohtlemine – VangS muudatus), 15 (õigus olla
saadetud seadusliku esindaja või muu täiskasvanu poolt) ja 17 (loovutusvahistuse korral
tagatavad õigused).
Lähtudes rahapesu vastase valitsuskomisjoni juurde moodustatud õigusloome töögrupi
ettepanekust ning valitsuskomisjoni antud ülesandest muudetakse eelnõuga rahapesu
kokkuleppe sanktsioonimäära.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1. Karistusseadustiku muutmine
Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 (KarS § 7 lg 2 p 2 muutmine ja paragrahvi täiendamine
lõikega 3) täidetakse EL finantshuvide kaitse direktiivi art 11 lg 1 punktist b tulenev kohustus
kohaldada jurisdiktsiooni liikmesriigi kodaniku poolt toimepandud kuriteo (aktiivne isikuline
jurisdiktsioon) suhtes ilma topeltkriminaalsuse nõuet (KarS § 7 lg 1 p 2) seadmata. Kuna
eelnõuga ei looda eraldi Euroopa Liidu finantshuvide vastaste kuritegude koosseise, vaid
sobitatakse direktiivis käsitletud kuriteod kehtivasse KarS eriosa süsteemi, määratakse
jurisdiktsiooni muutus Euroopa Liidu finantshuvide kahjustamise kaudu. Seetõttu on lisatavas
lõikes 3 vaja määratleda Euroopa Liidu finantshuvide termin, mis on tuletatud direktiivi art 2
lõikes 1 sisalduvast definitsioonist. Muudatusega jäetakse KarS § 7 lg 2 p 2 sõnastusest välja
viide pistisele, kuivõrd sellenimeline kuritegu on juba 2015. aastast seadustikust välja jäetud.
Muudatusega rakendab Eesti olulises osas ka direktiivi art 11 lõikes 3 sisalduvad
jurisdiktsiooninõuded. Art 11 lõikes 4 nimetatud ohvri avaldus ei ole Eesti õiguses nõutav.
Eesti ei rakenda art 11 lõikes 2 nimetatut ning peab sellest teavitama Euroopa Komisjoni.
Eelnõu § 1 punktiga 3 (KarS § 143 lg 1 ja § 1432 lg 1 muutmine) täiendatakse KarS § 143
lg-t 1 ja § 1432 lg-t 1 viitega KarS §-le 1411.
20.02.2019 võttis Riigikogu vastu karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse.1 Selle seadusega sätestatakse vägistamine ja muu tahtevastane
sugulise iseloomuga tegu eraldi kuriteokooseisudes (vastavalt KarS §-d 141 ja 1411).2 Samas
1 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. - RT I, 19.03.2019, 3.
2 Muudatuse eesmärkide kohta vt pikemalt Riigikogu XIII koosseisu seaduseelnõu 658 SE seletuskiri, lk 6–7
4
viitavad KarS §-d 143 ja 1432 üksnes KarS §-le 141 ning vastu võetud seadusega seda viidet
ei täiendatud. Vägistamise ja muu tahtevastase sugulise iseloomuga teo erinevates
kuriteokoosseisudes sätestamise järel tuleks viidatud kuriteokoosseisudes edaspidi KarS § 141
kõrval viidata ka KarS §-le 1411. 20.02.2019 vastu võetud seadus jõustub 01.07.2019.
Õigusselguse tagamiseks tuleks selleks kuupäevaks täiendada ka KarS §-de 143 ja 1432 teksti
ning viidata nendes kuriteokoosseisudes KarS §-le 1411.
Kehtivas õiguses on KarS § 143 lg 1 ja § 1432 lg 1 sõnastatud järgmiselt:
„§ 143. Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine
(1) Inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo
toimepanemise eest, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest, kui puudub käesoleva
seadustiku §-s 141 sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline
vastupanu osutama või toimunust aru saama, –
karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.“
§ 1432. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades
(1) Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga suguühtesse astumise või
muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, ära kasutades kannatanu sõltuvust
süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, kui puudub käesoleva
seadustiku §-s 141 sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline
vastupanu osutama või toimunust aru saama, –
karistatakse kahe- kuni kaheksa-aastase vangistusega.“
Võrreldes kehtiva õigusega täiendatakse KarS § 143 lg-t 1 ja § 1432 lg-t 1 pärast tekstiosa „§-
s 141“ tekstiosaga „või 1411“.
Teo subsumeerimine KarS § 143 või 1432 järgi on välistatud, kui süüdlane kasutab
sõltuvussuhtele allutatud isikuga (KarS § 143) või alaealisega (KarS § 1432) suguühtesse
astumiseks või nende suhtes muu sugulise iseloomuga teo toimepanemiseks lisaks oma
mõjule kannatanu abitusseisundit või vägivalda. Kehtiva seaduse järgi kvalifitseeritakse
selline tegu üksnes KarS § 141 järgi. See tuleneb KarS §-des 143 ja 1432 sätestatud nn
negatiivsest koosseisutunnusest: „kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 sätestatud
vägivald või abitusseisund, milles inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või
toimunust aru saama.“ Alates 01.07.2019 subsumeeritakse KarS § 141 järgi üksnes
tahtevastane suguühe, mitte muu sugulise iseloomuga tegu. Viimane kvalifitseeritakse KarS §
1411 järgi. Kehtivas õiguses ei viidata KarS §-des 143 ja 1432 otse KarS § 141 koosseisule,
vaid üksnes seal sätestatud vägivallale või abitusseisundile, seega ei tooks ka sätete muutmata
jätmine alates 01.07.2019 kaasa seni kehtinud õigusega võrreldes teistsugust tõlgendust:
juhul, kui isiku tegu vastab KarS §-s 1411 sätestatavale tahtevastase sugulise iseloomuga teo
kuriteokoosseisule, ei subsumeerita tema tegu KarS § 143 või 1432 järgi. Õigusselguse
tagamiseks ning teistsuguste tõlgenduste vältimiseks tuleks siiski viidet täiendada.
Eelnõu § 1 punktiga 4 (KarS § 209 lg 1 sanktsiooni ülemmäära muutmine) tõstetakse
kelmuse eest ettenähtud vangistuse ülemmäär kolmelt aastalt neljani, et see vastaks EL
finantshuvide kaitse direktiivi art 7 lõikes 3 sätestatule.
ja 16–18.
5
Eelnõu § 1 punktiga 5 (KarS uus § 2091) täiendatakse karistusseadustikku EL finantshuve
kahjustava hankekelmuse koosseisuga, mille kohaselt on karistatav EL finantshuvide
kahjustamine hankelepingu alusel saadu mitte-eesmärgipärase kasutamise teel varalise kasu
saamise eesmärgil. Tegemist on EL finantshuvide kaitse direktiivi art 3 lg 2 punkti b (hankega
seotud kelmus) alternatiivi iii kohaldamisega. Hankega seotud kelmuse puhul võib direktiivi
kohaselt lisaks tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisele (alternatiivid i ja ii, mis
on kaetud KarS §-s 209 sätestatuga) olla tegemist ka olukorraga, kus kavatsetult tekitatakse
kahju ausal teel sõlmitud lepingu ebaausa täitmisega, st tellija ei saa kogu Euroopa Liidu
vahenditest makstud lepingtasu eest soovitud kaupa või teenust. Oluline ei ole selle koosseisu
puhul väära ettekujutuse loomine tegelikest asjaoludest, vaid saadud vahendi kasutamine
muul eesmärgil, kui see oli ette nähtud. Soodustuskelmusest, täpsemalt § 210 lg 2 teisest
alternatiivist eristab seda selgelt asjaolu, et kõnealuseid vahendeid ei saada täielikult ega
osaliselt tasuta; vahendite eest loodab tellija saada kaupa või teenust, kuid toimepanija
kasutab vahendeid muul eesmärgil kui kokku lepitud. Omastamisest eristab seda tegu asjaolu,
et toimepanija jaoks ei ole tegemist võõra, tema kätte usaldatud varaga, vaid lepingu järgi
talle kuuluvaga. Samuti on selline tegu eristatav usalduse kuritarvitamisest, kuivõrd tegemist
ei ole teise isiku vara käsutamise õiguse kuritarvitamisega ega teise isiku varaliste huvidega,
mida rikutakse, vaid lepingu järgi üle antud vahenditega, mida kasutatakse muuks kui algselt
ette nähtud otstarbeks.
Teo karistatavus ei sõltu kahju suurusest (vrd usalduse kuritarvitamise puhul suur varaline
kahju). Varalise kasu saamise eesmärk ei hõlma mitte ainult teo toimepanija poolset kasu
saamist, vaid ka võimalikke kolmandaid isikuid, kelle kasuks EL finantsvahendite arvelt
saadu mitte-eesmärgipäraselt pööratakse. Hankekelmuse sanktsioon vastab KarS § 109 lg 1
sätestatule. Samuti nähakse ette juriidilise isiku vastutus.
Eelnõu § 1 punktiga 6 (KarS § 288 lg 3 esimese lause muutmine) muudetakse
olemasolevat paragrahvide loetelu, jättes sealt välja viited 2015. aastal kehtetuks tunnistatud
pistisekuritegudele, samuti täiendatakse muudetava lõike esimest lauset viitega KarS §-dele
201, 209 ja 391, niivõrd kui nendega kahjustatakse Euroopa Liidu finantshuve. Ka nende
kuritegude puhul loetakse ametiisikuks välisriigi ametiisik muudetavas lõikes antud
tähenduses. Välisriigi ametiisiku puhul ei ole Eesti õiguses vaja kindlaks teha tema
konkreetset pädevust (vt § 288 lg 4) nt Euroopa Liidu finantshuve mõjutada võivate
korralduste tegemiseks (vt EL finantshuvide kaitse direktiivi art 4 lg 4 p b).
Eelnõu § 1 punktiga 7 (KarS uus § 2893) muudetakse karistatavaks maksuhaldurile andmete
esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise
või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või
kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet Euroopa Liidu finantshuve
kahjustades ja puudub soodustuskelmuse koosseis (KarS § 210 lg 2, sh selle teine alternatiiv,
mis võib seisneda maksusoodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises), samuti KarS §-s
3891 või 391 sätestatud kuritegu, mis seisneb maksukelmuses suures ulatuses või
salakaubaveos (mille sisuks võib olla tolli- vm kauba sisse- või väljaveoga seotud maksude
tegelikest asjaoludest väära ettekujutust tekitav deklareerimine või deklareerimata jätmine),
mille tulemusena kahjustatakse Euroopa Liidu finantshuve. Ettenähtud karistuseks on rahaline
karistus või kuni kaheaastane vangistus, mis vastab EL finantshuvide kaitse direktiivi art 7
lõikes 2 sätestatule ja on proportsioonis KarS § 280 lõikes 2 sätestatud sanktsiooniga
valeandmete esitamise eest.
Teo karistatavus ei sõltu kahju või kasu suurusest ega pettuslikult esitatud tagastusnõude
6
ulatusest. Kui tegu on toime pandud suures ulatuses (üle 40 000 euro), kohaldub KarS § 3891
või 391, milles ettenähtud karistuse ülemmäär (lihtkoosseisus kuni viis aastat vangistust või
vastavalt muudatusele kuni neli aastat vangistust) on kooskõlas direktiivi art 7 lõikes 3
sätestatuga (mille kohaselt üle 100 000 euro ulatuva kahju või kasuga kuriteo puhul peab
sanktsiooni ülemmääraks olema vähemalt neljaaastane vangistus). Selle muudatusega
täidetakse direktiivi art 3 lg 2 punkti c alternatiivides i ja ii (pettuslik tegevus, mille tagajärjel
vähendatakse Euroopa Liidu eelarve või sellega seotud eelarve tulude poolt, v.a käibemaksu
osas) ning lg 2 punkti d alternatiivides i, ii ja iii (pettuslik tegevus, k.a õigete
käibemaksuaruannete esitamise teel, mille tagajärjel pettuslikult vähendatakse Euroopa Liidu
eelarve või seotud eelarve tulude poolt käibemaksu osas või saadakse ebaseaduslikult õigus
maksutagastusele) sisalduv kriminaliseerimiskohustus.
Art 3 lg 2 punkti c alternatiivis iii sisalduv tegu (õiguspäraselt saadud maksusoodustuse
väärkasutus) on karistatav KarS § 210 lg 2 teise alternatiivi alusel.
Lisatava koosseisuga kriminaliseeritakse ainult selline maksukelmus, mis kahjustab Euroopa
Liidu finantshuve. Riigi eelarvet kahjustavate ja muude riigisiseste maksukelmuste puhul ei
ole väiksema kui suure ulatuse puhul kriminaliseerimist kuriteona peetud juba pikemat aega
põhjendatuks (dekriminaliseeritud, osaliselt väärtegu vastavalt maksukorralduse seaduse §-le
1531) ning arvestades maksuasjades eelistatavat haldusmenetluse tõhusust saab selle jätta
muutmata. EL finantshuve kahjustava maksukelmuse korral näeb direktiiv siiski ette
karistusena vangistuse ning seda nõuet saab täita ainult kriminaliseerimisega.
Kuigi direktiivi art 7 lg 4 võimaldab alla 10 000-eurose kahju või kasuga kelmusi karistada
muu kui kriminaalõigusliku karistusega, ei ole seda võimalust peetud uue koosseisu
sõnastamisel mõistlikuks kasutada, kuivõrd kelmuse ja soodustuskelmuse (§-d 209 ja 210)
puhul ei eristata kasu või kahju suurust, mis jääb alla 10 000 euro või alla olulise ulatuse
(4000 eurot), ning maksukelmust privilegeeriva erinevuse tekitamine ei oleks
proportsionaalne ega põhjendatud.
Tähele tuleb panna, et karistusseadustiku populaarne kommenteeritud väljaanne ei pööra KarS
§ 3891 selgitamisel (erinevalt nt § 391 kommentaarist) mingit tähelepanu asjaolule, et
maksukelmuseks võib olla ka Euroopa Liidu finantshuve kahjustav tegu. Kehtiva koosseisu
abstraktne sõnastus seda piirangut millegagi ei toeta ning selles osas ei ole muutmine vajalik.
Eelnõu § 1 punktiga 8 (KarS § 291 lg 1 sanktsiooni ülemmäära muutmine) tõstetakse
salakaubaveo lihtkoosseisu (lg 1) eest kohaldatava vangistussanktsiooni ülemmäära kolmelt
neljale aastale, et see vastaks EL finantshuvide kaitse direktiivi art 7 lõikes 3 sätestatule.
Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 (KarS § 3941 muutmine ja täiendamine juriidilise isiku
vastutuse sättega) tõstetakse rahapesu kokkuleppe eest kohaldatava vangistuse ülemmäära
ühel aastalt kahele aastale ning paragrahvile lisanduvas lõikes 2 nähakse ette juriidilise isiku
vastutus. Muudatus tuleneb rahapesuvastase valitsuskomisjoni ülesandest.
Eelnõu § 1 punktiga 11 (normitehniline märkus) täiendatakse karistusseadustikku viitega
EL finantshuvide kaitse direktiivile.
Eelnõu § 2. Kriminaalhooldusseaduse muutmine
Eelnõu § 2 punktiga 1 (KrHS § 24 lõike 3 täiendamine) lisatakse viide, mille kohaselt
alaealise kahtlustatava kohta kohtueelse ettekande koostamisel kaasatakse hindamisprotsessi
juhul, kui alaealise kahtlustatava vanema teavitamine ei ole võimalik või see ei ole alaealise
7
huvides või võib oluliselt kahjustada kriminaalmenetlust, muu menetleja hinnangul sobilik
täiskasvanud isik, kelle alaealine kahtlustatav või süüdistatav on nimetanud ning kellel on
õigus alaealist kahtlustatavat menetlustoimingutel saata.
Direktiivi art 7 näeb ette, et alaealise erivajaduste arvestamiseks tehakse individuaalne
hindamine. Selle kohustuse ülevõtmiseks on sobilik kohtueelse ettekande instituut, mida
reguleerib kriminaalhooldusseadus. Ettekanne tehakse hiljemalt enne süüdistuse esitamist (art
7 lg 5), välja arvatud juhul, kui see ei ole alaealise huvides (art 7 lg 6 ja 9), pädeva asjatundja
poolt (art 7 lg 7) ning kaasates lapse vanemaid, muid asjakohaseid lähedasi ja
lastekaitsetöötajat. Direktiiv näeb ette, et kui alaealise vanem ei ole menetlusse kaasatud, võib
alaealist saata muu talle lähedane täiekasvanu, kelle alaealine on nimetanud ja menetleja
sobilikuks tunnistanud (nt vanem vend või õde, tädi või onu). Kuna alaealisel on selle
täiskasvanuga usalduslik suhe, tuleb ta kaasata ka kohtueelse ettekande koostamise käigus
tehtava alaealise individuaalse hindamise protsessi. Kehtiv regulatsioon näeb ette hindamise
järelduste dokumenteerimise (art 7 lg 4), mis võimaldab menetlejal kasutada kohteelses
ettekandes avaldatud individuaalse hindamise tulemusi menetlustoimingute ja -otsuste
tegemisel (art 7 lg 4).
Eelnõu § 2 punktiga 2 (KrHS § 24 täiendamine lõikega 6) lisatakse kohtueelse ettekande
sisu puudutavasse paragrahvi täpsustus, mis näeb vastavalt direktiivile ette, et alaealise
individuaalsel hindamisel võetakse arvesse tema isiksust, küpsust, tausta (hõlmatud kehtiva
regulatsiooniga), sealhulgas haavatavust (art 7 lg 2); hindamine peab seega olema
individuaalne, vastavalt asjaoludele varieeruv ja konkreetne, nt võetakse arvesse ka varem
alaealise kohta tehtud hindamiste tulemusi (art 7 lg 3). Kui hinnatavad asjaolud menetluse
käigus muutuvad, määrab menetleja täiendava hindamise (art 7 lg 8).
Eelnõu § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Eelnõu § 3 punktiga 1 (KrMS § 34 täiendamine lõikega 11) lisatakse kahtlustatava õigusi
reguleerivasse paragrahvi alaealise menetlusõiguste direktiivist tulenevalt lõige alaealisele
kahtlustatavale kuuluvate õigustega. Kooskõlas direktiivi art 2 lõikega 3 on juhul, kui
kriminaalasja asjaolud ja isiku haavatavus seda tingivad, alaealise kahtlustatava või
süüdistatavaga võrdsustatud kuni kahekümne ühe aastane isik, kelle vastu on esitatud
kahtlustus enne kaheksateistaastaseks saamist.
Lisanduv lõige sisaldab kuus punkti ning loetleb õigused, mis lisanduvad kahtlustatava
õigustele (KrMS § 34 lg 1). Alaealisel kahtlustataval on õigus teavitada seaduslikku esindajat
või muud täiskasvanut (direktiivi art 4 lg 1 p a alapunkt i, art 5); seda täpsustavad eelnõuga
lisanduva KrMS § 352 lõiked 1 ja 2. Samuti on tal õigus sellele, et seaduslik esindaja või muu
täiskasvanu saadab alaealist kohtuistungil ja muude menetlustoimingute juures (art 4 lg 1 p a
alapunkt iv ja p b alapunkt iv, art 15), mida täpsustab eelnõuga lisanduva KrMS § 352 lg 3.
Alaealisel kahtlustataval on õigus läbida individuaalne hindamine (art 4 lg 1 p b alapunkt i, art
7), mida täpsustavad ka eelnõuga KrHS-s tehtavad muudatused. Punktis 3 nähakse ette, et
alaealise hindamiseks menetleja poolt taotletav kohtueelne ettekanne koostatakse reeglina
enne süüdistuse esitamist. Erandina võivad alaealise huvid konkreetses kriminaalmenetluses
tingida ka hilisema tähtaja või ka kohtueelse ettekande taotlemisest loobumise. Kui alaealise
individuaalne hindamine on tehtud, tuleb selle järeldusi võtta arvesse menetlustoimingute
tegemise ja tõkendite kohaldamise otsustamisel ning muude menetluslike otsuste tegemisel.
Samuti on alaealisel vabaduse võtmisel õigus tervisekontrollile (art 4 lg 1 p b alapunkt ii, art
8), mida täpsustab eelnõuga VangS § 14 lisanduv lg 11. Kui alaealisele on tervisekontroll
8
tehtud, tuleb ka selle järeldusi võtta arvesse menetlustoimingute tegemise ja tõkendite
kohaldamise otsustamisel ning muude menetluslike otsuste tegemisel.
Ka on alaealisel kahtlustataval õigus erikohtlemisele vabaduse võtmisel (art 4 lg 1 p b
alapunkt iii, p c, artiklid 10 ja 11), mida eelnõuga ei ole vaja täpsustada, ning õigus saada
koheldud eraelu puutumatust ja väärikust kaitsval viisil vastavalt oma vanusele, küpsusele,
arusaamisvõimele ja erivajadustele, sealhulgas võimalikele suhtlemisraskustele, ning
menetlusele põhjendamatute viivitusteta (art 4 lg 1 p a alapunkt iii, art 13), mida eelnõuga ei
ole vaja täpsustada.
Eelnõu § 3 punktiga 2 (KrMS § 351 täiendamine lõikega 11) lisatakse kahtlustatavale ja
süüdistatavale tema õiguste tutvustamist puudutavasse paragrahvi lõige, mis näeb ette
alaealise vanema, muu seadusliku esindaja või asjassepuutuva täiskasvanu teavitamise
alaealise kahtlustatava või süüdistatava õigustest (direktiivi art 5).
Eelnõu § 3 punktiga 3 (KrMS § 351 lõike 4 muutmine) täpsustatakse volitusnormi, mille
kohaselt valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega õiguste deklaratsioonide
näidisvormid. Direktiivi art 4 lõike 2 kohaselt toimub alaealise teavitamine tema õigustest
kirjalikult, suuliselt või mõlemal viisil. Arusaadavas keeles koostatud deklaratsioon, mis jääb
alaealise kätte, on sobiv lahendus tagamaks, et alaealisel (samuti tema esindajal vm
asjassepuutuval isikul) on jätkuvalt võimalik olla kursis alaealise menetluslike õigustega.
Deklaratsioonis peab art 4 lõike 3 kohaselt sisalduma viide direktiivile ning õiguste
tutvustamine tuleb dokumenteerida, järgides KrMS § 351 kehtivat regulatsiooni.
Eelnõu § 3 punktiga 4 (KrMS täiendamine §-ga 352) lisatakse seadustikku paragrahv, mis
käsitleb vanema, muu seadusliku esindaja või asjassepuutuva täiskasvanu teavitamist alaealise
kahtlustatava või süüdistatava õigustest ning nende osalemist menetlustoimingutes. Direktiivi
art 5 lõike 1 kohaselt teavitatakse alaealise õigustest viivituseta vanemliku vastutuse kandjat,
lõike 2 kohaselt aga juhul, kui see isik ei ole leitav või tema teavitamine oleks vastuolus lapse
või kriminaalmenetluse huvidega (lõike 3 kohaselt – kuni asjaolude muutumiseni), alaealise
poolt nimetatud täiskasvanut, keda menetleja peab sobivaks, alternatiivsel juhul aga
lastekaitsetöötajat või muud samalaadse institutsiooni esindajat. Eelnõus on lisatava
paragrahvi lõikes 1 ette nähtud, et esimeses järjekorras tuleb alaealise õigustest teavitada tema
seaduslikku esindajat, kelleks on tema vanem või eestkostja, või seda asendav KOV asutus
(perekonnaseaduse § 176). Kui alaealise vanema või muu füüsilisest isikust eestkostja
leidmine ei ole võimalik või see on vastuolus alaealise või kriminaalmenetluse huvidega,
tuleb igal juhul teavitada muud seaduslikku esindajat, st KOV asutust. Lisatava paragrahvi
lõikes 2 nähakse ette võimalus, et kui alaealise kahtlustatava või süüdistatava vanema
teavitamine ei ole võimalik või see oleks vastuolus alaealise või kriminaalmenetluse
huvidega, võib menetleja teavitada muud sobilikku täiskasvanut, kelle alaealine on nimetanud
(seletuskirjas nimetatud ka asjassepuutuvaks täiskasvanuks). Viimasel isikul on alaealise
seadusliku esindajaga sarnased õigused, nt õigus saata alaealist menetlustoimingutel või
taotleda tervisekontrolli (samas ei ole arusaadavalt tegemist alaealise esindajaga).
Lisatava paragrahvi lõikes 3 sätestatakse alaealise õigus sellele, et sama paragrahvi lõikes 1
või 2 nimetatud isik saadab alaealist kohtuistungil (direktiivi art 15 lõiked 1–3), samuti
muudel menetlustoimingutel, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega ega takista
kriminaalmenetlust (art 15 lg 4). Viimati nimetatud asjaolusid hindab menetleja.
Eelnõu § 3 punktiga 5 (KrMS § 75 lõike 2 muutmine) sätestatakse, et vajaduse korral
9
alaealise kahtlustatava ülekuulamine salvestatakse. Direktiivi art 9 näeb ette, et kui last
kriminaalmenetluses üle kuulatakse, siis salvestatakse see audiovisuaalselt, kui see on
kriminaalasja asjaolusid arvestades proportsionaalne, võttes muu hulgas arvesse seda, kas
kaitsja viibib juures ja kas lapselt võetakse vabadus, tingimusel et alati võetakse arvesse lapse
parimaid huvisid. Alternatiivselt audiovisuaalsele salvestamisele tuleb lapse ülekuulamine
jäädvustada muul asjakohasel viisil, näiteks kirjalikus protokollis, mida saab kontrollida.
KrMS § 70 lg 3 näeb ette, et alaealise tunnistaja ülekuulamine videosalvestatakse. Kuigi
kahtlustatava ülekuulamisele kohaldub osa tunnistaja ülekuulamise sätteid, ei sisalda kehtiv
seadus alaealise kahtlustatava ülekuulamise audiovisuaalse salvestamise nõuet. Kuna direktiiv
ei nõua audiovisuaalset salvestamist kategooriliselt, on otstarbekas sellekohane täpsustus
eraldi lisada.
Eelnõu § 3 punktiga 6 (KrMS § 1262 lõike 2 muutmine) lisatakse nende kuritegude
loetellu, mille puhul on võimalikud jälitustoimingud, KarS §-ks 3893 lisatav maksukohustuse
varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine Euroopa Liidu finantshuve kahjustades,
samuti KarS § 2941 kohaselt karistatav rahapesu kokkulepe. Kuigi muudatus ei ole vahetult
tingitud kohaldatavatest direktiividest, on muudatuse eesmärk kooskõlas EL finantshuvide
kaitse direktiivi kuritegude tõhusa menetlemise vajadusega.
KrMS kehtiva redaktsiooni kohaselt on jälitustoimingud võimalikud ka eelnõuga loodava EL
finantshuve kahjustava hankekelmuse korral.
Eelnõu § 3 punktidega 7 ja 8 (KrMS § 2031 lg 1 p 1 ja § 239 lg 2 p 1 muutmine)
täiendatakse lepitus- ja kokkuleppemenetluse kohaldamise piirangut seoses 2019. a 1. juulil
jõustuvate KarS §-de 141 ja 1411 muudatustega (vt ka selgitusi KarS §-de 143 ja 1432
muutmise juures).
Kehtivas sõnastuses välistab KrMS § 2031 lg 1 p 1 lepitusmenetluse kohaldamise KarS §-s
141 sätestatud kuriteos. 01.07.2019 jõustuva seadusega tõstetakse KarS § 141 lg 1 karistuse
ülemmäära selliselt, et see muutub esimese astme kuriteoks. Samuti sätestatakse muu
tahtevastane sugulise iseloomuga tegu eraldi kuriteokoosseisuna KarS §-s 1411. Kuivõrd
lepitusmenetlust saab kohaldada üksnes teise astme kuriteo korral (KrMS § 2031 lg 1), ei ole
enam viide KarS §-le 141 asjakohane ning KrMS § 2031 lg 1 p 1 tuleb täiendada viitega KarS
§-le 1411.
Kehtivas sõnastuses välistab KrMS § 239 lg 2 p 1 kokkuleppemenetluse kohaldamise KarS §
141 lg-s 2 sätestatud kuriteo korral. 01.07.2019 jõustuva seadusega sätestatakse KarS § 141
lg-s 21 täiendav kvalifitseeriv koosseis. Kui kokkuleppemenetluse kohaldamine on välistatud
KarS § 141 lg 2 puhul, siis seda enam peaks see olema välistatud KarS § 141 lg-s 21 sätestatud
raskema koosseisu korral. Seega viidatakse KarS § 141 lg 2 kõrval ka sama paragrahvi lõikele
21. Samuti tuleb sätet täiendada viitega 01.07.2019 jõustuva KarS §-s 1411 sätestatud
enamohtlikele koosseisudele (KarS § 1411 lg-d 2 ja 3).
Eelnõu § 3 punktidega 9 ja 10 (KrMS § 269 lg 2 p 2 muutmine ja KrMS § 334 lg 1 p 5
kehtetuks tunnistamine) täpsustatakse aluseid, millal võib maa- ja ringkonnakohtus asja
arutada ilma süüdistatava osavõtuta. Muudatuse eesmärgiks on tagada, et kohtulik arutamine
ilma süüdistatava osavõtuta saaks toimuda üksnes siis, kui ta on istungi toimumisest teadlik.
Eelnõu § 3 punktidega 11 ja 12 (KrMS § 499 lõigete 3 ja 4 muutmine) täpsustatakse
kooskõlas alaealiste menetlusõiguste direktiivi artikliga 17 viiteliselt, et alaealisele, kes
allutatakse loovutusvahistamisele, laienevad alaealise kahtlustatava või süüdistatava õigused,
10
v.a õigus individuaalsele hindamisele.
Eelnõu § 3 punktiga 13 (normitehniline märkus) täiendatakse kriminaalmenetluse
seadustikku normitehnilise märkusega, mis viitab alaealiste menetlusõiguste direktiivile.
Eelnõu § 4. Vangistusseaduse muutmine
Eelnõu § 4 punktiga 1 (VangS § 12 lõike 5 täiendamine) täiendatakse VangS sätet, mis
võimaldab teha erandeid kinnipeetavate eraldihoidmise põhimõttest, viitega alaealise
huvidele. See on kooskõlas alaealiste menetlusõiguste direktiivi art 12 lõikes 2 sätestatuga.
Eelnõu § 4 punktiga 2 (VangS § 14 täiendamine lõikega 5) täpsustatakse alaealiste
menetlusõiguste direktiivist tulenevalt alaealise kahtlustatava tervisekontrolli eesmärki,
milleks on eelkõige tema vaimse ja füüsilise seisundi hindamine. Et menetleja saaks
tervisekontrolli järeldusi menetlusotsuste tegemisel arvestada, nagu näeb ette direktiivi art 8
lg 2, tehakse järeldused menetlejale teatavaks. Samuti tagatakse vajadusel alaealisele
meditsiiniline abi kooskõlas VangS § 93 lõikega 6 ning täiendav tervisekontroll
terviseseisundi muutumise korral.
Kooskõlas VangS § 90 lõikega 1 kohaldatakse eelvangistuse kandmisele (s.t vahistatutele)
VangS 1., 2., ja 7. peatüki sätteid, arvestades eelvangistuse kandmist reguleerivas peatükis
sätestatud erisusi. Tervisekontrolli küsimust reguleerib VangS-s ainult kinnipeetavaid
puudutav § 14, mistõttu alaealist vahistatut puudutav erisäte lisatakse sellesse paragrahvi.
Eelnõu § 5. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Eelnõu §-ga 5 täiendatakse VTMS § 19 lõikega 11, mille kohaselt kriminaalmenetluse sätteid
kohaldatakse alaealise menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluses alaealise
menetlusõiguste osas üksnes juhul, kui alaealiselt on võetud vabadus, ja kohtumenetluses. See
on kooskõlas direktiivi art 2 lõikega 6.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta õigusaktides kasutusele uusi termineid, välja arvatud KarS § 2091 pealkirjas
esinev „hankekelmus“, mis vastab EL finantshuvide kaitse direktiivi art 2 lõike 2 sõnastusele.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2017/1371/EL, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu
kriminaalõiguse abil, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/800/EL, mis
käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi.
Võrdlustabelid direktiivide vastavuse kohta Eesti õigusele on seletuskirjale lisatud (lisad 1 ja
2).
6. Seaduse mõjud
6.1 EL finantshuve kahjustavate süütegudega seonduvad muudatused
11
Viimase nelja aasta jooksul on Justiitsministeeriumi andmetel EL finantshuvide kaitse
direktiiviga seonduvatele karistusseadustiku kuriteokoosseisudele vastavaid kuritegusid
registreeritud kokku 7377 korral. Tähele tuleb panna, et nende kuritegude puhul on EL
finantshuvide kahjustamise aspekt üksnes potentsiaalne, kuna kahju saanud osapool
kuritegude registreerimise statistika andmetest ei selgu. Muu hulgas on omastamise (KarS §
201) puhul kajastatud kõik omastamisena registreeritud kuriteod, mitte ainult ametiisiku poolt
toime pandud. Ametiisiku poolt toimepandud omastamist (KarS § 201 lg 2 p 3) on
registreeritud 2016. aastal 15, 2017. aastal 12 ja 2018. aastal 24 korral.
EL Pettustevastase Ameti (OLAF) andmetel on Eesti suhtes läbi viidud menetlusi samal
perioodil tagasihoidlikult (2017. a aastaraamatu andmetel perioodil 2013–2017 – 449
pettusekahtlusega vm irregulaarset juhtumit, 2010–2017 on OLAF esitanud neli taotlust
riigisisestele asutustele meetmete võtmiseks. Vt https://ec.europa.eu/anti-
fraud/sites/antifraud/files/olaf_report_2017_en.pdf).
Tabel 1. Potentsiaalselt EL finantshuve kahjustavate kuritegude registreerimine aastatel 2015–
2018
Kuriteokoosseis Registreeritud kuriteod
2015 2016 2017 2018 Kokku
KarS § 209 885 937 832 717 3371
KarS § 210 67 77 35 63 242
KarS § 3891 1 1 2 1 5
KarS § 391 34 9 13 6 62
KarS § 394 26 68 41 101 236
KarS § 294 108 139 67 113 427
KarS § 298 103 158 60 56 377
KarS § 201 730 620 647 660 2657
Kokku 1954 2009 1697 1717 7377
Kavandatav muudatus: karistusseadustiku üld- ja eriosas tehtavad muudatused (aktiivse
isikulise jurisdiktsiooni laiendamine, sanktsioonide karmistamine, KarS § 209 1 ja KarS
§ 3893 lisamine seadustikku)
Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: võitlus kuritegevusega
o Avalduv mõju. Kavandatava eelnõu seadusena jõustumisega kaasneb positiivne mõju riigi
julgeolekule ja välissuhetele, kuna muudatused võimaldavad ennetada, avastada ja menetleda
EL finantshuve kahjustavaid kuritegusid, karistada või muul viisil mõjutada nende kuritegude
toimepanijaid ning konfiskeerida kuritegelikul viisil omandatud tulusid. Muudatused on
vajalikud selleks, et Eesti Vabariik saaks täita võetud kohustusi Euroopa Prokuratuuri
tõhustatud koostöös osaleva riigina.
Mõju valdkond II: mõju majandusele
o Avalduv mõju. EL finantshuve kahjustavate eri liiki pettuste korral ettenähtud
kriminaalvastutus ning selle kohaldamise tõhustamine suurendab usaldust Eesti
majanduskeskkonna suhtes.
Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele
12
o Mõju sihtrühm I: uurimisasutuse ametnikud (eelnõust puudutatud kuritegusid menetlevad
Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning Kaitsepolitseiamet, kõik ametnikud ei
puutu kõnealuste kuritegude menetlemisega kokku. Euroopa Prokuratuuri töö käivitumisel
olukord seaduse tasandil ei muutu, kuid võib tingida prioriteetide ümberhindamist. Viimati
nimetatu ei sõltu eelnõuga tehtavatest muudatustest.)
o Mõju sihtrühm II: prokuratuur (prokuröre on ligikaudu 190, varavastaste ja
majanduskuritegude menetlemisega tegeletakse nii Riigiprokuratuuris kui ka
ringkonnaprokuratuurides; Euroopa Prokuratuuri töö käivitumisel hakkavad vähemalt
raskemaid EL finantshuve kahjustavaid kuritegusid menetlema Eesti prokuratuurist
sõltumatult Euroopa Prokuratuuri prokurörid – Eestist üks Euroopa prokurör ja vähemalt kaks
delegaatprokuröri –, kergemad juhtumid ja kuriteod, millega ei kahjustata peamiselt EL
finantshuve, jäävad Eesti prokuratuuri menetleda)
o Mõju sihtrühm III: kohus (esimese ja teise astme kohtus on kokku ligi 220 kohtunikku,
kellest kõik ei tegele kriminaalasjade menetlemisega)
o Avalduv mõju. Seadusemuudatuste tulemusena laiendatakse aktiivset isikulist
jurisdiktsiooni EL finantshuve kahjustavate kuritegude eest, karmistatakse kahe
kuriteokoosseisu sanktsiooni ülempiiri ning kehtestatakse füüsilise ja juriidilise isiku vastutus
EL finantshuve kahjustava hankekelmuse ja alla suure ulatuse jääva maksukelmuse eest.
Viidatud kuritegusid menetlevad menetlejad peavad viidatud koosseisudele vastavate tegude
korral toimetama kriminaalmenetlust. Registreeritud kuritegevuse statistika kohaselt ei ole
mõju avaldumist võimalik täpselt prognoosida, kuid eeldatavalt ei ole see sage. EL
finantshuve kahjustavate kuritegude menetlemisega puutub kokku piiratud osa uurijatest,
prokuröridest ja kohtunikest. Seega on tegemist väikese sihtrühmaga. Sihtrühmal puudub
vajadus muudatuse tõttu ümber kohaneda ning tema toimimine võrreldes varasemasega ei
muutu. Seega ei ole mõju ulatus suur.
6.2. Alaealiste menetlusõiguste direktiivist tulenevad muudatused
Viimase seitsme aasta jooksul on Justiitsministeeriumi andmetel alaealise poolt toime pandud
kuritegude arv, alaealiste kuritegudes kahtlustatavate arv ja alaealise poolt toime pandud
väärtegude arv vähenenud.
Tabel 2. Alaealise poolt toime pandud süütegude arv 2012–2018
Aasta Kuritegude arv Kahtlustatavate arv Väärtegude arv
2012 1807 897 21825
2013 1644 827 15533
2014 1342 734 11002
2015 1428 624 8688
2016 1016 541 7332
2017 1022 563 6405
2018 1124 593 3940
Viimastel aastatel on märkimisväärselt vähenenud ka alaealiste kinnipeetavate arv. 2018. aasta
lõpu seisuga viibis vanglas 14 alaealist, neist neli olid vahistatud ja kümme süüdimõistetud,
ning 59 18–21aastast, neist 14 olid vahistatud ja 45 süüdimõistetud. Alaealiste kinnipeetavate
arv on jätkuvalt vähenenud. 2019. a 22. aprilli seisuga oli vanglates kokku 13 alaealist.
13
Tabel 3. Alaealised vangid aasta lõpu seisuga 2012–2018
Aasta Alaealised süüdimõistetud Alaealised vahistatud
2012 29 24
2013 22 11
2014 20 13
2015 11 13
2016 16 13
2017 14 6
2018 10 4
2018. aastal jõustusid alaealiste õigusrikkujate kohtlemist oluliselt muutvad
karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muudatused, et tagada
kiirem ja tõhusam reageerimine alaealiste õigusrikkumistele ning luua alaealiste erikohtlemise
süsteem, kus olulisel kohal on vastutuse võtmine toimepandud tegude eest ja reageerimine
vastavalt alaealise riskidele ja vajadustele. Teatud juhtudel loodi võimalus kohtu poolt
alaealiste mõjutusvahendeid (KarS § 87 lg 7) kohaldada ka kuni 21-aastasele süüdlasele.
Samuti lisandus võimalus alaealine vahistamise asemel paigutada kinnisesse lasteasutusse
(KrMS § 32) ning lühendati alaealiste aresti maksimumtähtaega (KarS § 48). Nimetatud
muudatuste ettevalmistamisel ja rakendamise toetamisel arvestati ka alaealiste
menetlusõiguste direktiivi põhimõtteid. Samuti on nii alaealiste menetlusõiguste direktiivist
kui ka muudest rahvusvahelistest alaealiste õigusrikkujate kohtlemist käsitlevatest suunistest
lähtutud juba 2018. aasta veebruaris heaks kiidetud prokuröride kokkuleppes alaealiste
erikohtlemise kohta kriminaalmenetluses3. Seega ei ole direktiiviga kaasnevad muudatused
praktikute jaoks sisuliselt uudsed ega too kaasa põhimõttelisi muudatusi juba planeeritud
koolitustegevustes ja muudes tööpraktikaga seotud arendustegevustes.
Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju: õiguste kaitse
o Mõju sihtrühm I: alaealised kahtlustatavad ja süüdistavad ning nende vanemad (2018. aastal
tuvastas politsei ligi 600 kordumatut 14–17aastast kuriteos kahtlustatavat).
o Avalduv mõju. Kavandatava eelnõu seadusena jõustumisega kaasneb positiivne sotsiaalne
mõju, kuna alaealiste kahtlustatavate ja süüdistatavate õigused saavad paremini kaitstud.
Eelnõu tulemusena koostatakse alaealise õiguste deklaratsioon, milles lähtutakse
lapsesõbralikust ja eakohasest keelekasutusest ning mida menetlejad saavad kasutada
tööriistana alaealistele menetlusõiguste tutvustamisel. Alaealise individuaalse hindamise ja
võimaliku tervisekontrolli tulemuste arvestamine menetlusotsuste tegemisel aitab kohelda iga
alaealist menetlusalust isikut vastavalt tema arengule ja individuaalsetele teguritele ning
tagada seeläbi alaealiste erikohtlemine. Võimalus, et alaealist saadab menetleja loal alaealise
poolt valitud täiskasvanu, suurendab alaealise turvalisust riigiga suhtlemisel. Samuti on
positiivne see, et alaealisele ja tema vanemale või muule täiskasvanule tutvustatakse
konkreetsel ja arusaadaval viisil alaealise kahtlustatava või süüdistatava õigusi. Suurem
informeeritus ja kaasatus oma lapse menetlustoimingutesse aitab vanemal paremini kanda
vanemlikku vastutust. See protsess võimaldab võtta vanematel suurema rolli ja vastutuse oma
lapse käitumise õiguskuulekale teele suunamisel ja positiivses suunas mõjutamisel.
3
Vt
https://www.prokuratuur.ee/sites/www.prokuratuur.ee/files/elfinder/Kuriteo%20toime%20pannud%20alaealis
te%20erikohtlemine%20kriminaalmenetluses.pdf
14
Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele
o Mõju sihtrühm I: uurimisasutuse ametnikud (peamiselt uurijad ja noorsoopolitseinikud
prefektuurides. Näiteks 2018. aastal puutus alaealiste kahtlustatavate või süüdistatavatega
kokku ligikaudu 150 kordumatut uurijat).
o Mõju sihtrühm II: prokuratuur (prokuröre on ligikaudu 190, alaealiste asjadega tegelevad
ringkonnaprokuratuurides selleks spetsialiseerunud prokurörid, 2018. aastal puutusid
alaealiste kahtlustatavate või süüdistatavatega kokku ligikaudu 40 prokuröri).
o Mõju sihtrühm III: kohus (esimese ja teise astme kohtus on kokku ligi 220 kohtunikku,
kellest kõik ei tegele kriminaalasjade menetlemisega, alates 2018. aastast on alaealistele
spetsialiseerunud ligikaudu 60–70 kohtunikku).
o Mõju sihtrühm IV: kriminaalhooldajad (noortega töötavad Viru vangla noorteüksuse
kriminaalhooldajad Harju, Tartu, Jõhvi ja Pärnu osakonnas, keda on kokku 23).
o Avalduv mõju. Seadusemuudatuste tulemusena sätestatakse selgemalt alaealise
kahtlustatava või süüdistatava õigused. Olulisemana tuleb nimetada alaealise õigust olla
individuaalselt hinnatud, samuti menetleja kohustust arvestada kohtueelses ettekandes
sisalduva individuaalse hindamise ja võimaliku tervisekontrolli järeldusi menetlusotsuste
tegemisel. Need muudatused avaldavad mõju menetlejate tööpraktikale. Laste õiguste
deklaratsiooni koostamine hõlbustab menetlejate tööd, et alaealistele nende menetlusõigusi
tutvustada. Seni on alaealistele teabe edastamise praktikat toetatud koolituste, uuringute ja
juhendmaterjalidega erinevate projektide raames (näiteks MAPChiPP4 projekt, FRA
lapsesõbraliku õigusemõistmise uuringute jätkutegevused5, Tartu Ülikooli projekt
TWELVE6). Kuigi kõigi alaealiste kahtlustatavate kohta praegu eraldi kohtueelset ettekannet
ei koostata, ei ole individuaalse hindamise teema menetlejatele täiesti uus. Näiteks eeldavad
olemasolevad lapse abivajadusest teavitamise kohustus ja mõjusa menetlusotsuse valiku
kohustus, et lapse esmane olukord on kaardistatud. Mõnikord kogub politsei vajalikku infot
koolist, vanematelt ja kohalikest omavalitsustest. Juba praegu on kohtueelne ettekanne nõutav
alaealise süüdistatava kriminaalasjas ja praktikas tellitakse kriminaalhooldajalt kohtueelne
ettekanne hinnanguliselt vähemalt 20% alaealiste kahtlustatavate kohta (ligikaudu 80%
alaealise toimepanijaga kriminaalasjades menetlus lõpetatakse, enamasti KrMS § 201 alusel).
Muudatuse tulemusena võib kasvada kriminaalhooldajate koormus, kui hakatakse tellima
rohkem kohtueelseid ettekandeid. 2019. aastal avaneva Norra programmi toel on plaanis
tervikuna korrastada õigussüsteemi sattunud alaealiste hindamissüsteemi ning arendada välja
hindamisvahendid, et tõhustada spetsialistide otsustusprotsessi alaealise kahtlustatava või
süüdistatava jaoks mõjusa sekkumisviisi valimisel. Alaealisi kahtlustavaid või süüdistatavaid
ei ole palju (2018. aastal 120 alaealist kahtlustatavat kümne tuhande samaealise elaniku
kohta), mille tõttu menetlejad puutuvad kokku väikese hulga alaealiste kahtlustatavate ja
süüdistatavatega ning muudatusest tulenevalt nende toimimine võrreldes varasemasega
oluliselt ei muutu, mistõttu ei ole mõju ulatus suur.
Muudatustega kaasnevad menetlejate koolitamise kulud ja hindamissüsteemi korrastamise
kulud kaetakse osaliselt välisvahenditest (Norra programmist) ja vastavad lisavahendite
taotlused on esitatud RES protsessis.
4
Vt täpsemalt https://www.lastekaitseliit.ee/activities/mapchipp-lapsesobralik-oigusemoistmine/.
5
Vt lapsesõbraliku menetluse meelespea:
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/lapsesobraliku_menetluse_m
eelespea.pdf
6
http://www.defenceforchildren.it/files/Twelve_handbook_Estonian.pdf
15
6.3 Muudatuste mõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele
Muudatustel ei ole ettevõtjate ega kodanike halduskoormusele mõju.
Kavandatud muudatustega ei kaasne HÕNTE § 46 tähenduses olulist mõju.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamisel seadusena ei kaasne vahetuid tulusid.
EL finantshuvide kaitse direktiivist tulenevate kuritegude kohtueelse menetlemise juhtimise
pädevus on põhiosas loodaval Euroopa Prokuratuuril, mida finantseeritakse Euroopa Liidu
vahenditest, kuid juhul, kui Euroopa Prokuratuur nii otsustab, võidakse kriminaalasi anda ka
Eesti prokuratuuri pädevusse. Igal juhul on nende kuritegude uurimise pädevus Eesti
uurimisasutustel, vaatamata sellele, kas kohtueelset menetlust juhib Euroopa Prokuratuur või
Eesti prokuratuur. Samuti toimub õigusemõistmine Eesti kohtus. Eeltoodule vaatamata ei ole
prognoositav, et eelnõuga EL finantshuvide kaitse direktiivist tulenevad muudatused, nimelt
aktiivse isikulise jurisdiktsiooni laiendamine, sanktsioonide karmistamine, KarS § 2091 ja
KarS § 3893 lisamine seadustikku suurendaksid oluliselt menetlusasutuste koormust. Juba
Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks ja
kehtiva KarS redaktsiooni alusel on õiguskaitseasutustel kohustus Euroopa Liidu finantshuve
kahjustavaid pettusi menetleda. Ka muudatustest tingitud infotehnoloogilised muudatused on
ebaolulised.
Alaealiste menetlusõiguste direktiivist tulenevad kohustused olulisi kulusid kaasa ei too.
Põhiliseks lisanduvaks kohustuseks on reeglina alaealise kohta kohtueelse ettekande
koostamise kohustus. Vahi alla võetava alaealise kahtlustatava või süüdistatava
tervisekontrolli kohustus tuleneb juba praegu VangS regulatsioonist.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga kaasneb vajadus muuta kriminaalmenetluse seadustiku alusel kehtestatud
justiitsministri 14.07.2014 määrust nr 22 „Õiguste deklaratsiooni näidisvormi kehtestamine“
(RT I, 30.11.2016, 3, https://www.riigiteataja.ee/akt/130112016003). Määrusega on tarvis
kehtestada alaealise õiguste deklaratsiooni näidisvorm (kavand seletuskirja lisas 3).
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu jõustumine seadusena on kavandatud üldises korras.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Haridus- ja Teadus-,
Rahandus-, Sise-, Sotsiaal- ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule,
Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, prokuratuurile, Lastekaitse Liidule, Eesti
Noorteühenduste Liidule ja Eesti Lastevanemate Liidule.
16
Algatab Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsuse nimel
17