EELNÕU T ulumaksuseaduse muutmise seadus Tulumaksuseaduse s tehakse järgmi s e d muudatus ed : paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: „19) pension keskmise vanaduspensioni ulatuses.“ paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 19 toodud keskmi s e vanaduspension i arves tamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega lähtudes Riikliku pensionikindlustuse seaduse paragrahvist 26 . “ paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: “(4) Maksuvaba tulu arvestamisel käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata maksustamisperioodi tuluna §-des 20 1 ja 21 nimetatud väljamakseid, millelt on tulumaks §41 punkti 6 alusel kinni peetud.” Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algatab Eesti Reformierakonna fraktsioon 09 .05 .2019 Kaja Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees
Seletuskiri t ulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde Sissejuhatus E elnõuga taastatakse süsteem, kus Eesti keskmine vanaduspension on ühtviisi tulumaksuvaba nii pensionipõlve pidavate kui tööd jätkavate pensionäride jaoks. Töötava pensionäri kõrgem maksustamine lõpetatakse. Eelnõu järgi ei sõltu tulumaksuga maksustamata jätmine sellest, millisest sambast pensioni väljamakseid tehakse. Eestis on aasta-aastalt kasvav vajadus tööd jätkavaid pensioniikka jõudnud inimesi hoida, mitte kõrgema maksuga tööturult peletada. Viima ses Eesti Inimarengu aruan des rõhutatakse , et rahvastikuprognoosi järgi peab Eesti olema valmis tööealise rahvastiku kestvaks vähenemiseks järgmiste kümnendite jooksul. Prognoosi kõige optimistlikuma variandi järgi on tööealisi inimesi nelja kümnendi pärast umbes 132 000 inimest vähem, kui praegu. Tööinspektsioon on valitsusele antud soovitustes rõhutanud, et riigi roll on motiveerida inimesi töötama ka kõrgemas vanuses ja tundma tööst rõõmu, sest see on parim sotsiaalne kaitse. Antud eelnõuga soovivad esitajad muuta maksusüsteem i , mis 2018. aastal kehtima hakanud muudatuse järel a rvestab maksustatava tulu hulka täies mahus ka pensioni d. Selline süsteem ei motiveeri , vaid pärsib soovi pensioniikka jõudes töötamist jätkata. 2018. aastal jõustatud maksusüsteemi muudatustest kaotasid töötavad pensioni saajad oluliselt. Kui minister kaotab 2018. aastal jõustunud maksumuudatuste tulemusel oma 2019. aasta kuusissetulekult 41 eurot, siis töötav pensioni saaja kaotab kuni 91 eurot kuus. P ensionieas ei ole r ahuldavat sissetuleku asendusmäära võimalik tagada ainult riikliku pensioni ga (I sammas), oluline on ka kogumispensioni (II sammas) ja täiendav kogumispension (III sammas) ning nende deklareeritud maksurežiimi kaitse . 2018. aasta l jõustunud maksumuudatused on sisulises vastuolus argumentidega, mida pensionisammaste ga liituma kutsumisel riigi ning pensionifondide poolt 1998. aastal fonde luues kasutati. Nii kinnitas pensionifondidesse investeerima kutsumisel rahandusminister Mart Opman Riigikogu ees, et „Üheks olulisemaks stiimuliks, mis peaks inimesi ergutama tarbimist edasi lükkama ning osalema kolmanda samba skeemides, on maksusoodustused. Sissemaksed kindlustusele tehakse reeglina juba maksustatud tulust, kuid kõik väljamaksed on maksuvabad.“ Selge ja lihtsalt mõistetav argument pensionisammastesse investeerimisel riigi toel säästa, tulumaksutagastus sissemakselt ja maksuvaba või 10% tulumaksumääraga väljamakse on asendumas riigipoolse otsusega sel juhul maksustada muid tulusid, mis efektiivselt tähendab pensionide maksumäära tõusu. Taolist riigipoolset muudatust võib pidada pensionifondidesse pikaajaliselt investeerinud inimeste suhtes sõnamurdjalikuks ja see tuleb viivitusteta ära muuta. S amasugune mõju on 2018. aastal jõustunud muu dat ustel kõig ile pensioni tele , sealhulgas ka näiteks toitjakaotuspensionile . Selline regulatsioon õõnestab mitte ainult pensionikogumise tasuvust, vaid kogu süsteemi usaldusväärsust, vähendab kahtlemata kodanike säästumäära ja tulevasi pensione. Eelnõu järgi arvataks e kõik pensionid , sh toitjakaotuspension, välja tulumaksuga maksustatavate tulude hulgast, seda keskmise vanaduspensioni ulatuses. Sisukokkuvõte Eelnõu ga teht avate muudatuste tulemuse l ei kuulu pension Eestis edaspidi tulumaksuga maksusta tava tulu hulka. Selline muudatus laieneb eelnõu kohaselt ka kõigile töötavatele pensionäridele ning hõlmab väljamakseid kõikidest pensionisüsteemi sammastest. Pensioni ei maksustata tulumaksuga Eesti keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata sellest, millisest sambast väljamakseid tehakse ning sõltumata sellest, kas pensioni saaja töötab või mitte. Keskmine vanaduspension on Sotsiaalkindlustusameti kohaselt 2019. aasta 1. aprillist 483 eurot kuus. Järgmine pensionite korraline indekseerimine toimub 2020. aasta esimeses kvartalis. Teise muudatuseg a tuleb V abariigi V alitsusel oma määrusega kehtestada keskmise vanaduspensioni arv es tamise kord. Korra kehtestamisel lähtutakse Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26, mille järgi toimub pensionite indekseerimine kalendriaasta 1. aprilliks. Sellise korra kehtestamine on vajalik, et oleks igakuiselt tagatud keskmise vanaduspensioni tulumaksuga maksustamata jätmine. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette Eesti Reformierakonna fraktsioon. 1.3. Märkused Seaduse elnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu poolthäälte enamust. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on hoida Eesti keskmine vanaduspension tulumaksuga maksustamisest vaba ka nende pensioni saajate jaoks, kes on valmis töö tegemist pensionieas jätkama. Samuti aitab käesolev eelnõu taastada Eesti pensionisüsteemi usaldusväärsust. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ga punktiga 1 täiendatakse Tulumaksuseaduse § 19 lõiget 3 punktiga 19, mis sätestab, et pensione (sh toitjakaotuspension, töötava pensionäri pension) ei maksustata keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuga. Eelnõu punkti kaks kohaselt kehtestab valits us keskmise vanaduspensioni arves tamise korra Vabariigi Valitsuse määrusega. Korra kehtestamisel lähtutakse Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26, mille järgi toimub pensionite indekseerimine kalendriaasta 1. aprilliks. Kolmanda muudatusega, millega täiendatakse Tulumaksuseaduse paragrahvi 23 lõikega 4. taastatakse olukord, kus II samba st ja III sambast tehtavad väljamaksed on endiselt maksustatav tulu, kuid teda ei arvestata seaduse § 23 tähenduses maksuvaba tulu suuruse määratlemisel. See välistab juba maksustatud summa teistkordse arvamise tulumaksubaasi hulka. Viide tulumaksuseaduse §-le 41 on selgitav ja rõhutab kehtiva praktika jätkumist - ühekordse väljamakse summalt peetakse tulumaks kinni. Kohustusliku kogumispensioni (II sammas) ja täiendava kogumispensioni (III sammas) väljamaksete välja arvamine tulumaksuga maksustatava tulu hulgast on oluline kinnitus riiklike otsuste järjepidevuse kohta. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ol e seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 2016. aastal oli tööturul 644 600 hõivatut, kellest 32 400 olid vähemalt 65- aastased. Pensioniealiste hõivatute arv oli ligi kaks ja pool korda suurem kui 20 aastat tagasi. 2016. aastal oli 63 aastaste ja vanemate palgatöötajate kuu keskmine brutotulu 788,46 eurot. 2018 . a asta tulumaksumuudatustega kadusid täiendavad maksusoodustused pensionile (2017.a. 236 eurot kuus). Õigus II samba pensionile oli 2016. aasta lõpus 32 272 inimesel, kellest väljamaksete avalduse oli esitanud 26 189 inimest. II samba väljamaksete õigust omavatest isikutest 48% (15 949 inimest) on saanud fondipensioni makseid, 16% (5 225 inimest) on saanud ühekordse väljamakse pensionifondist ja 15% (5 015 inimest) kindlustusseltsidest pensionilepingute makseid. Keskmine II samba pensionilepingu alusel makstava pensioni suurus oli 2016. aasta lõpus 53,7 eurot kuus, keskmine fondipension 41 eurot kuus ja keskmine ühekordne väljamakse 960 eurot. Samas 2016. aastal pensionilepingu sõlminute ehk uute pensionäride keskmine väljamakse pensionilepingu alusel oli 56,5 eurot kuus. I samba vanaduspensionäridel, kes ei ole liitunud II sambaga, oli 2016. aastal keskmine pension 386,5 eurot. II sambast pensionilepingu väljamakse saajate keskmine pension 2016. aastal koos I samba pensioniga oli üle 455 euro. 2016. aasta lõpus omas III samba kindlustuslepingut 60 877 inimest ja III samba fondidega oli liitunud 44 157 inimest , kokku 105 034 inimest. Kuni 2008. aastani kasvas III sambaga liitumine väga kiiresti, ulatudes 135 000 inimeseni. Majanduslangusest tulenev jättis jälje III samba usaldusväärsusesse ning h iljem on l iitunute arv vaikselt vähenenud. V iimasel kolmel aastal on investorite usaldus III sambasse taastumas ning liitunute arv on stabiliseerunud 106 tuhande inimese juurde. Kindlustuslepingut omavate isikute arv 2016. aastal vähenes umbes 1 854 inimese võrra, samas kui fondidega liitunute arv suurenes umbes 415 inimese võrra. Absoluutsummas on enim väljamakseid tehtud üle 55. aastastele 10% maksumääraga, 20 16. aastal 18,5 miljonit eurot . Väljamakse tegijate arv 2016. aastal mõnevõrra tõusis. III sambaga liitunutest oli 2015. aastal riiklikus vanadusp ensionieas umbes 11 167 inimest, neist 33% omas kindlustuslepingut ja 67% fondide osakuid . 2016. aastal tehti väljamakseid 1 380 vanaduspensioniealisele (1 008 kindlustuses ja 372 fondides). Üle 55-aastaseid inimesi oli III sambas ca 31 806 (20 305 kindlustuses ja 11 501 fondides), kellest väljamakseid said 2016. aastal 3 065 inimest (2 105 kindlustuses ja 960 fondides). Kokku oli väljamakseid saavaid inimesi III sambas 2016. aastal 7068 ehk 57% väljamaksete saajatest olid nooremad kui 55. aastat. Keskmine väljamakse fondidest oli 2016. aastal 2 517 eurot (aastas) ja keskmine kindlustuslepingu väljamakse oli 3 227 eurot. Seadusemuudatus mõjub positiivselt III sambasse kogujaid, kes võtavad raha kolmandast sambast välja kas ühe või mitme väljamaksena elukindlustuslepingust või vabatahtlikust pensionifondist. Täpsemalt puudutab seadusemuudatus positiivselt isikuid , kelle sissetulekud tõuse vad kolmanda samba väljamakse tõttu üle 14 000 euro. Seadusemuudatuseta väheneks nende inimeste maksuvaba tulu suurus. Näiteks koguja, kes võttis 2018. aastal III sambast kogutud pensioniraha välja , kaota s võrreldes 2017. aastal kehti nud regulatsiooniga ette nähtud/varasemalt lubatud maksuvaba tulu 2169 eurot ja sellega kaasne s kuni 432 eurot maksukohustust. Keskmise pensioni tulumaksust vabastamise poolt kõneleb lisaks seletuskirjas eelpool kirjeldatule tõsiasi, et Tulumaksuseaduses on fikseeritud tulumaksuvaba määr 500 eurot kuus ning juba lähiajal muutub keskmine vanaduspension suuremaks kui 500 eurot ning eakaid, kes pea ksid oma pensionilt tulumaksu hakkama maksma , tuleb järjest juurde. Keskmise pensioni tulumaksu vabastamise on oluline, et vähendada suhtelises vaesuses olevate vanemaealiste inimeste hulka. Samuti omab muudatus sotsiaalmajanduslikult positiivset mõju tarbimisele. M uudatus peaks tooma tööturule pensionäre, mistõttu suurenevad muud maksutulud (tulumaks), nende toimetulek ja väheneb sotsiaaltoetuste vajadus, suureneb kaupade ja teenuste ostmine ja seega käibemaksu laekumine. 01.jaanuri 2019. aasta seisuga oli keskmine toitjakaotuspension pere kohta 216 eurot kuus, saajaid 4895 peret ning pereliikme kohta 167 eurot kuus ning saajaid 6359 inimest 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasneb tulude laekumise vähenemine, aga riigi sõnumite usaldusväärsuse taastamine kaalub kordades üles laekumise vähenemist . Olulise muudatuse tegemine sõltub prioriteetide seadmisest. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuvõtmist. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „........”...........................” 201 9 . a __________________________________________ ______________________________ Algata b : Eesti Reformierakonna fraktsioon 09.05. 201 9 Kaja Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees
EELNÖU
Tulumaksuseaduse muutmise seadus
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
l) paragrahvi 19 löiget 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises sönastuses:
,,19) pension keskmise vanaduspensioni ulatuses."
2) paragrahvi 19 täiendatakse löikega Sjärgmises sönastuses:
,,(8) käesoleva paragrahvi löike 3 punktis 19 toodud keskmise vanaduspensioni arvestamise
korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega lähtudes Riikliku pensionikindlustuse seaduse
paragrahvist 26. "
3) paragrahvi 23 täiendatakse löikega 4 järgmises sönastuses:
"(4) Maksuvaba tulu arvestamisel käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata
maksustamisperioodi tuluna §-des 201ja 21 nimetatud väljamakseid, millelt on tulumaks §41
punkti 6 alusel kinni peetud."
Henn Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2019
Algatab Eesti Reformierakonna fraktsioon
09.05.2019
Kaja Kallas
Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees
Riigikogu Kantselei
Kuuoaev . ö^- Or. ^y9
^ /-//^-~7^
l
Seletuskiri tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnöu juurde
l. Sissejuhatus
Eelnöuga taastatakse siisteem, kus Eesti keskmine vanaduspension on uhtviisi tulumaksuvaba
nii pensionipölve pidavate kui tööd jätkavate pensionäridejaoks. Töötava pensionäri körgem
maksustamine löpetatakse. Eelnöu järgi ei soitu tulumaksuga maksustamata jätmine sellest,
millisest sambast pensioni väljamakseid tehakse.
Eestis on aasta-aastalt kasvav vajadus tööd jätkavaid pensioniikka jöudnud inimesi hoida,
mitte körgema maksuga tööturult peletada. Viimases Eesti Inimarengu aruandes
röhutatakse, et rahvastikuprognoosi järgi peab Eesti olema valmis tööealise rahvastiku
kestvaks vähenemiseksjärgmiste kumnenditejooksul. Prognoosi köige optimistlikuma
variandi järgi on tööealisi inimesi neljä kumnendi pärast umbes 132 000 inimest vähem, kui
praegu.
Tööinspektsioon on valitsusele antud soovitustes röhutanud, et riigi roll on motiveerida
inimesi töötama ka körgemas vanuses ja tundma tööst röömu, sest see on parim sotsiaalne
kaitse.
Antud eelnöuga soovivad esitajad muuta maksususteemi, mis 2018. aastal kehtima hakanud
muudatuse järel arvestab maksustatava tulu hulka täies mahus ka pensionid. Selline susteem
ei motiveeri, vaid pärsib soovi pensioniikka jöudes töötamistjätkata.
2018. aastal jöustatud maksusösteemi muudatustest kaotasid töötavad pensioni saajad
oluliselt. Kui minister kaotab 2018. aastal jöustunud maksumuudatuste tulemusel oma 2019.
aasta kuusissetulekult 41 eurot, siis töötav pensioni saaja kaotab kuni 91 eurot kuus.
Pensionieas ei ole rahuldavat sissetuleku asendusmäära vöimalik tagada ainult riikliku
pensioniga (l sammas),olulineon ka kogumispensioni (II sammas) ja täiendavkogumispension
(Ill sammas) ning nende deklareeritud maksureziimi kaitse.
2018. aastal jöustunud maksumuudatused on sisulises vastuolus argumentidega, mida
pensionisammastega liituma kutsumisel riigi ning pensionifondide poolt 1998. aastal fonde
luues kasutati. Nii kinnitas pensionifondidesse investeerima kutsumisel rahandusminister
Mart Opman Riigikogu ees, et »Uheks olulisemaks stiimuliks, mis peaks inimesi ergutama
tarbimist edasi lukkama ning osalema kolmanda samba skeemides, on maksusoodustused.
Sissemaksed kindlustusele tehakse reeglina juba maksustatud tulust, kuid köik väljamaksed
on maksuvabad."
Selge ja lihtsalt möistetav argument pensionisammastesse investeerimisel riigi toel säästä,
tulumaksutagastus sissemakselt ja maksuvaba voi 10% tulumaksumääraga väljamakse on
asendumas riigipoolse otsusega sei juhul maksustada muid tulusid, mis efektiivselt tähendab
pensionide maksumäära töusu. Taolist riigipoolset muudatust vöib pidada pensionifondidesse
pikaajaliselt investeerinud inimeste suhtes sönamurdjalikuks ja see tuleb viivitusteta ära
muuta.
Samasugune möju on 2018. aastal jöustunud muudatustel köigile pensionitele, sealhulgas ka
näiteks toitjakaotuspensionile. Selline regulatsioon öönestab mitte ainult pensionikogumise
tasuvust, vaid kogu susteemi usaldusväärsust, vähendab kahtlemata kodanike säästumääraja
tulevasi pensione.
Eelnöu järgi arvatakse köik pensionid, sh toitjakaotuspension, väljä tulumaksuga
maksustatavatetulude hulgast, seda keskmisevanaduspensioni ulatuses.
1.1. Sisukokkuvöte
Eelnöuga tehtavate muudatuste tulemusel ei kuulu pension Eestis edaspidi tulumaksuga
maksustatava tulu hulka. Selline muudatus laieneb eelnöu kohaselt ka köigile töötavatele
pensionäridele ning hölmab väljamakseid köikidest pensionisusteemi sammastest. Pensioni ei
maksustata tulumaksuga Eesti keskmise vanaduspensioni ulatuses söltumata sellest, millisest
sambast väljamakseid tehakse ning söltumata sellest, kas pensioni saaja töötab voi mitte.
Keskmine vanaduspension on Sotsiaalkindlustusameti kohaselt 2019. aasta l. aprillist 483
eurot kuus. Järgmine pensionite korraline indekseerimine toimub 2020. aasta esimeses
kvartalis.
Teise muudatusega tuleb Vabariigi Valitsusel oma määrusega kehtestada keskmise
vanaduspensioni arvestamise kord. Korra kehtestamisel lähtutakse Riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 26, mille järgi toimub pensionite indekseerimine kalendriaasta
l. aprilliks. Sellise korra kehtestamine on vajalik, et oleks igakuiselt tagatud keskmise
vanaduspensioni tulumaksuga maksustamata jätmine.
1.2. Eelnöu ettevalmistaja
Eelnöu valmistas ette Eesti Reformierakonna fraktsioon.
1.3. Märkused
Seaduseelnöu vajab vastuvötmiseks Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on hoida Eesti keskmine vanaduspension tulumaksuga maksustamisest vaba
ka nende pensioni saajate jaoks, kes on valmis töö tegemist pensionieas jatkama. Samuti aitab
käesolev eelnöu taastada Eesti pensionisusteemi usaldusväärsust.
3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus
Eelnöuga punktiga l täiendatakse Tulumaksuseaduse § 19 löiget 3 punktiga 19, mis sätestab,
et pensione (sh toitjakaotuspension, töötava pensionäri pension) ei maksustata keskmise
vanaduspensioni ulatuses tulumaksuga.
Eelnöu punkti kaks kohaselt kehtestab valitsus keskmise vanaduspensioni arvestamise korra
Vabariigi Valitsuse määrusega. Korra kehtestamisel lähtutakse Riikliku pensionikindlustuse
seaduse § 26, mille järgi toimub pensionite indekseerimine kalendriaasta l. aprilliks.
Kolmanda muudatusega, millega täiendatakse Tulumaksuseaduse paragrahvi 23 löikega 4.
taastatakse olukord, kus II sambast ja III sambast tehtävää väljamaksed on endiselt
maksustatav tulu, kuid teda ei arvestata seaduse § 23 tähenduses maksuvaba tulu suuruse
määratlemisel. See välistab juba maksustatud summa teistkordse arvamise tulumaksubaasi
hulka. Viide tulumaksuseaduse §-le 41 on selgitav ja röhutab kehtiva praktika jätkumist -
uhekordse väljamakse summalt peetakse tulumaks kinni. Kohustusliku kogumispensioni (II
sammas) ja täiendava kogumispensioni (III sammas) väljamaksete väljä arvamine tulumaksuga
maksustatava tulu hulgast on oluline kinnitus riiklike otsuste järjepidevuse kohta.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroapa Liidu öigusele
Eelnöu ei ole seotud Euroopa Liidu öigusega.
6. Seaduse möjud
2016. aastal oli tööturul 644 600 hoivatut, kellest 32 400 olid vähemalt 65-
aastased. Pensioniealiste höivatute arvoli ligi kaks ja pool korda suurem kui 20 aastattagasi.
2016. aastal oli 63 aastasteja vanemate palgatöötajate kuu keskmine brutotulu 788,46 eurot.
2018. aasta tulumaksumuudatustega kadusid täiendavad maksusoodustused pensionile
(2017.a. 236 eurot kuus).
Oigus II samba pensionile oli 2016. aasta löpus 32 272 inimesel, kellest väljamaksete avalduse
oli esitanud 26 189 inimest. II samba väljamaksete öigust omavatest isikutest 48% (15 949
inimest) on saanud fondipensioni makseid, 16% (5 225 inimest) on saanud uhekordse
väljamakse pensionifondist ja 15% (5 015 inimest) kindlustusseltsidest pensionilepingute
makseid. Keskmine II samba pensionilepingu alusel makstava pensioni suurus oli 2016. aasta
löpus 53,7 eurot kuus, keskmine fondipension 41 eurot kuus ja keskmine uhekordne
väljamakse 960 eurot. Samas 2016. aastal pensionilepingu sölminute ehk uute pensionäride
keskmine väljamakse pensionilepingu alusel oli 56,5 eurot kuus. l samba
vanaduspensionäridel, kes ei ole liitunud II sambaga, oli 2016. aastal keskmine pension 386,5
eurot. II sambast pensionilepingu väljamakse saajate keskmine pension 2016. aastal koos l
samba pensioniga oli ule 455 euro.
2016. aasta löpus omas III samba kindlustuslepingut 60 877 inimest ja III samba fondidega oli
liitunud 44 157 inimest, kakku 105 034 inimest. Kuni 2008. aastani kasvas III sambaga liitumine
väga kiiresti, ulatudes 135 000 inimeseni. Majanduslangusest tulenev jättis jälje III samba
usaldusväärsusesse ning hiljem on liitunute arv vaikselt vähenenud. Viimasel kolmel aastal on
investorite usaldus III sambasse taastumas ning liitunute arv on stabiliseerunud 106tuhande
inimese juurde. Kindlustuslepingut omavate isikute arv 2016. aastal vähenes umbes l 854
inimese vörra, samas kui fondidega liitunute arv suurenes umbes 415 inimese vörra.
Absoluutsummas on enim väljamakseid tehtud ule 55. aastastele 10% maksumääraga, 2016.
•;
aastal 18,5 miljonit eurot. Väljamakse tegijate arv 2016. aastal mönevörra töusis. Ill sambaga
liitunutest oli 2015. aastal riiklikus vanaduspensionieas umbes 11167 inimest, neist 33% omas
kindlustuslepingut ja 67% fondide osakuid. 2016. aastal tehti väljamakseid l 380
vanaduspensioniealisele (l 008 kindlustuses ja 372 fondides). Ule 55-aastaseid inimesi oli III
sambas ca 31 806 (20 305 kindlustuses ja ll 501 fondides), kellest väljamakseid said 2016.
aastal 3 065 inimest (2 105 kindlustuses ja 960 fondides). Kokku oli väljamakseid saavaid
inimesi III sambas 2016. aastal 7068 ehk 57% väljamaksete saajatest olid nooremad kui 55.
aastat. Keskmine väljamakse fondidest oli 2016. aastal 2 517 eurot (aastas) ja keskmine
kindlustuslepingu väljamakse oli 3 227 eurot. Seadusemuudatus möjub positiivselt III
sambasse kogujaid, kes vötavad raha kolmandast sambast väljä kas uhe voi mitme
vätjamaksena elukindlustuslepingust voi vabatahtlikust pensionifondist. Täpsemalt puudutab
seadusemuudatus positiivselt isikuid, kelle sissetulekud töusevad kolmanda samba
väljamakse töttu ule 14 000 euro. Seadusemuudatuseta väheneks nende inimeste maksuvaba
tulu suurus. Näiteks koguja, kes vöttis 2018. aastal III sambast kogutud pensioniraha väljä,
kaotas vörreldes 2017. aastal kehtinud regulatsiooniga ette nähtud/varasemalt lubatud
maksuvaba tulu 2169 eurot ja sellega kaasnes kuni 432 eurot maksukohustust.
Keskmise pensioni tulumaksust vabastamise poolt köneleb lisaks seletuskirjas eelpool
kirjeldatule tosiasi, et Tulumaksuseaduses on fikseeritud tulumaksuvaba maar 500 eurot kuus
ningjuba lähiajal muutub keskmine vanaduspension suuremaks kui 500 eurot ning eakaid,
kes peaksid oma pensionilt tulumaksu hakkama maksma, tuleb järjest juurde.
2018 2019 2020 2021 2022 2023
Keslaiiine vanaduspensioii, €
kuus, staaziga 44 aastsf 447 483 517 542 567 598
Keskmise pension] tulumaksu vabastamise on oluline, et vähendada suhtelises vaesuses
olevate vanemaealiste inimeste hulka. Samuti omab muudatus sotsiaalmajanduslikult
positiivset möju tarbimisele. Muudatus peaks tooma tööturule pensionäre, mistöttu
suurenevaa muud maksutulud (tulumaks), nende toimetulek ja väheneb sotsiaaltoetuste
vajadus, suureneb kaupade ja teenuste ostmine ja seega käibemaksu laekumine.
Ol.jaanuri 2019. aasta seisuga oli keskmine toitjakaotuspension pere kohta 216 eurot kuus,
saajaid 4895 peret ning pereliikme kohta 167 eurot kuus ning saajaid 6359 inimest
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kuludjatulud
Seaduse rakendamisega kaasneb tulude laekumise vähenemine, aga riigi sönumite
usaldusväärsuse taastamine kaalub kordades tiles laekumise vähenemist. Olulise muudatuse
tegemine söltub prioriteetide seadmisest.
8. Rakendusaktid
Seaduse vastuvötmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuvötmist.
9. Seadusejöustumine
Seadusjöustub Cildises korras.
Henn Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn,,,......."..........................." 2019. a
Algatab: Eesti Reformierakonna fraktsioon 09.05.2019
Kaja Kallas
Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees
Vabariigi Valitsus
9.05.2019 nr 1-1/14-14/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Reformierakonna fraktsiooni k.a 9. mail algatatud
tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (14 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri viiel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 09.05.2019 /1-1/14-14/1;
Riigikantselei / 10.05.2019 / 2-5/19-00659
Resolutsiooni teema: Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (14 SE)
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu ja Sotsiaalministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek
valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 30.05.2019
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht.
Tähtaeg: 23.05.2019
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 6.6.2019 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 19-0422.
Kontroll: Diana Mölder
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>, Siseministeerium
<
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 10.05.2019
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655