Sotsiaalministeerium · 10. mai 2019
- Viit
- 5.2-7/1298-1
- Registreeritud
- 10. mai 2019
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Maaeluministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
- Sari
- 5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 5.2-7/2019
- Vastutaja
- Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)
Sisu (failidest)
PROTOKOLL 17.04.2019 nr 1.11-38/5
Laborite nõukogu 5. kohtumine: tõhustamiskava
Toimumiskoht: Maaeluministeerium
Algus kell 15.00, lõpp kell 16.15
Juhatas Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas
Kevvai
Protokollis toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist
Anneli Haugas
Võtsid osa: Joonas Pärenson (Rahandusministeerium, RAM); Karin Kroon
(Keskkonnaministeerium, KEM); Kristi Talving (Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, MKM); Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, SOM); Maia
Radin (Maaeluministeerium, MEM); Martin Minjajev (MEM); Sille Vahter (MEM).
RAM andis ülevaate tõhustamiskava ettepanekust (võimalikud eesmärgid, mõõdikud,
metoodika, vastutajad, juhtkomisjoni koosseis, kaasatud osapooled, ajakava, raamistik) ning
toimus arutelu, mille käigus tõid erinevad osapooled välja järgmist:
Iga asutuse puhul võiks analüüsida, milliseid teenuseid osutatakse avalikule, milliseid
erasektorile ja mis mahus. Samuti tuleb tuvastada teenused, mida erasektor täna pakub.
Avalikule sektorile osutatavate teenuste puhul vaadata hinna arvestust ning kas ja
millises osas on need isetasuvad. Teenuse hinna osas tuleb välja tuua, kas teenus on
kasumlik või kahjumlik, kui seda edaspidi enam osaliselt erasektorile ei osutata. Kui
lõpetada sellise teenuse pakkumine, mida turul pakub ka erasektor, kas teenus läheb
avalikule sektorile kallimaks. Edasi vaadata, kuidas võiks toimuda teenuse osutamine
avalikule sektorile, näiteks konsolideerida mõnda olemasolevasse avaliku sektori
asutusse. Erasektorile osutatavaid teenuseid võiks käsitleda eraldi – vaadata, kas neid
on mõistlik sulgeda (on kahjumit teenivad), võõrandada (kui turul piisav konkurents
olemas) või konsolideerida riigi äriühingusse äriühingu kasumi teenimise eesmärgil.
Arvestada tuleb kompetentsi tagamise vajaduse ning laborite spetsialiseerumisega ja
laborite rahvusvahelise koostööga. Osadel puhkudel on oluline mitmetasandilise
laborite süsteemi tagamine riigis (nt nakkusuuringute puhul tuleb saada kinnitav
tulemus teisest laborist).
Riigisektori teenuseid võiks vaadata plokkidena: nt teenused, mis on seotud inim-
/loomatervisega ja seirega seotud teenused. Teenuste puhul, mida ei saa/ei ole mõistlik
sisse osta (nt ajakriitilised teenused), peaks efektiivsuse eesmärgil julgustama laboreid
aparatuuri piisavalt koormama. Lisaks tuleb arvestada, et labori teenuse sisseostmisel
tuleb veenduda selle nõuetele vastavuses/kvaliteedis.
RAM võiks välja pakkuda suunised, mis tingimustel võiksid riigi laborid turul teenust
pakkuda.
Täiendavalt mainiti: majandusliku tasuvuse kõrval tuleks hinnata riske erinevate
stsenaariumite rakendamisel; kaasata võiks erasektori esindajad kui potentsiaalsed
teenuse tellijad; teatud valdkondades on vajalik analüüsimahtude suurendamine;
hõlmatud võiks olla riigiabi/turutõrke küsimus.
Otsustati: 24. aprilliks ootab RAM täiendavat kirjalikku tagasisidet tõhustamiskava kohta.
Järgmine laborite nõukogu kohtumine: 7. mai kell 15.30
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Kevvai
Juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Haugas
Protokollija