dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded

Sotsiaalministeerium · 10. mai 2019
Viit
1.2-3/1295-1
Registreeritud
10. mai 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ly Pärenson
Lahendamise tähtaeg
24. mai 2019

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice707 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium 09.05.2019 nr 1-4/19/2519 Keskkonnaministri määruse „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ eelnõu. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kalastajate Selts, Eestimaa Looduse Fond Hendrik Põldoja 626 2861, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 03.05.2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn …….2019 nr ….. Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded Määrus kehtestatakse veeseaduse § 183 lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määruse nõuded kehtivad veesõidukitele avalikel ja avalikult kasutatavatel siseveekogudel, laevatatavad veekogud välja arvatud. (2) Veesõiduk käesoleva määruse tähenduses on ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend, välja arvatud laevad meresõiduohutuse seaduse § 2 punktide 2, 4 ja 5 tähenduses. § 2. Veesõiduki kasutamise üldnõuded (1) Enne veesõiduki kasutamist on selle juht kohustatud tutvuma tema valitud sõidupiirkonnas kehtivate eeskirjadega ja reaalsete oludega ning kavandama nende põhjal sõidu marsruudi ja kestuse. (2) Veesõiduki veeskamisel tuleb vältida kalda pinnase kahjustamist ja keskkonnareostuse tekitamist. § 3. Veesõiduki piirkiirus (1) Veesõiduki suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole veeseaduse § 184 lõike 1 alusel otsustanud teisiti. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirkiirus ei kehti järelevalveks ja päästetööks kasutatavale veesõidukile selle kasutamisel tööülesannete täitmisel. (3) Keskkonnaamet võib lubada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust suuremat veesõiduki sõidukiirust veemotospordivõistluste ajaks kohaliku omavalitsuse üksuse taotluse alusel, kui see tegevus ei ohusta vee-elustikku ega veekeskkonda ja kui teine kohaliku omavalitsuse üksus ei ole otsustanud veeseaduse § 184 lõikest 1 tulenevalt teisiti. § 4. Mootoriga veesõiduki kasutamine (1) Sisepõlemismootoriga veesõiduki kasutamine on keelatud: 1) avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari ja millel puudub vähemalt 10 meetri laiune ühendus laevatatava siseveekoguga; 2) jõgedel, mille minimaalne laius veesõiduki liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene veesõiduki kasutamisele järelevalveks ja päästetööks ega riigi tellitud uuringu tegemisele. 1 § 5. Veesõidukiga liiklemise piiramine supluskohtade lähedal (1) Järvedel ei või veesõidukiga sõita supelrandade akvatooriume tähistavatele poidele lähemale kui 50 meetrit. (2) Veesõidukiga jõgedel asuvatest poidega eraldatud supluskohtadest möödumine jõe telgjoonest supluskoha poolt on keelatud, välja arvatud järelevalvetöötajad ja päästetöötajad tööülesannete täitmisel. § 6. Veesõiduki liiklust reguleerivad märgid (1) Siseveekogudel tähistatakse veeliiklust reguleerivate märkidega need veesõiduki kasutamise keelualad, samuti lubatud piirkiirused, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud veeseaduse § 184 lõike 1 alusel. (2) Märkide paigaldamine korraldatakse meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud korra järgi. § 7. Veesõiduki hoidmine Veesõidukit tuleb hoida nii, et see ei kahjusta, saasta ega risusta keskkonda, ei ole takistuseks teistele liiklejatele ja seda ei saa kasutada kõrvalised isikud. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler 2 Keskkonnaministri määruse „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse veeseaduse § 183 lõike 7 alusel. Määruse eelnõu koostamise aluseks on uus volitusnorm, mis kehtestati 2019. aasta 30. jaanuaril vastu võetud veeseadusega (RT I, 22.02.2019, 1). Määrusega kehtestatakse veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded avalikel ja avalikult kasutatavatel siseveekogudel, välja arvatud laevatatavad veekogud. Eelnõu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 29.11.2002 määrusest nr 67 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 76). Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Hendrik Põldoja (tel 626 2861, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (tel 626 2904, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb kaheksast paragrahvist. Paragrahvi 1 lõikes 2 esitatud veesõiduki mõiste on viidud vastavusse meresõiduohutuse seaduses sätestatud veesõiduki mõistega. Meresõiduohutuse seaduse § 2 punkti 1 tähenduses on veesõiduk ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend. Eelnõukohases määruses ei loeta veesõidukiks meresõiduohutuse seaduses § 2 punktides 2, 4 ja 5 nimetatud laevasid. Paragrahv 2 on võrreldes määrusega nr 76 uus säte ja selle eesmärk on juhtida veesõidukijuhi tähelepanu vajadusele tutvuda veekogul kehtivate eeskirjadega. Paragrahvi 3 lõige 1 sätestab veesõidukitele lubatud piirkiiruse ja 1. oktoobril jõustuva veeseaduse § 184 lõige 1 võimaldab veeliiklust piirata. Võrreldes määrusega nr 76 on sõnastus muudetud selgemaks, kuna kehtivast sõnastusest ei saa üheselt aru, kas piirkiirus tähendab minimaalset või maksimaalset lubatud kiirust. Ka liiklusseadus kasutab mõistet „suurim lubatud sõidukiirus“. Paragrahvi lõikes 3 on täpsustatud võimalus lubada määruses sätestatud suurimast lubatud piirkiirusest suuremat veesõidukite sõidukiirust. Sättes reguleeritakse ka olukorda, kui veekogu asub mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil. Paragrahvi 4 lõikes 1 on võrreldes määrusega nr 76 tehtud sisuline muudatus. Kehtiva määruse järgi on sisepõlemismootoriga varustatud veesõiduki kasutamine keelatud avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõiduki liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri. Eelnõukohases määruses on sätestatud täiendus, et sisepõlemismootoriga varustatud veesõiduki kasutamine on keelatud avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari ja millel puudub vähemalt 10 meetri laiune ühendus laevatatava siseveekoguga. 1 Meresõiduohutuse seaduse järgi on laevatatavad siseveed Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudtee sillani, Nasva jõgi suudmest kuni laiuskraadini 58°13,9'N, Kasari jõgi suudmest kuni Kloostri sillani, Tuudi jõgi suudmest kuni Kirikuküla sillani, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59°27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni laiuskraadini 59°26,059'N. Muudatus on vajalik selleks, et mõnedel alla 100hektarilistel järvedel, mis on ühenduses laevatatava siseveekoguga, on olnud ajaloolised sadamakohad, mida soovitakse uuesti kasutusse võtta. Muudatuse tulemusena oleks nendest sadamatest taas võimalik liikumine veesõidukiga laevatatavatele sisevetele. Näiteks võib tuua enne II maailmasõda Õrsava järvel asunud Põhjalaagri sadamakoha, mis on ühenduses Peipsi järvega. Määruse nr 76 § 5 sõnastust grammatiliselt tõlgendades võib aru saada, et kõigile üle 10 meetri laiustele jõgedele või jõelõikudele, kus on võimalik sisepõlemismootoriga veesõidukeid kasutada, tuleb paigaldada piirkiirust tähistavad märgid. Võimalike vaidluste ärahoidmiseks on eelnõukohases määruses sõnastust muudetud nii, et veekogudel tuleb tähistada vaid need kohad, kus kohaliku omavalitsuse üksus on veeseaduse § 184 lõike 1 alusel kehtestanud keelud või piirangud. Võrreldes määrusega nr 76 ei ole eelnõus rohkem muudatusi tehtud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus käsitleb valdkonda, mida ei reguleerita Euroopa Liidu tasandil. 4. Määruse mõju Määruse kehtestamisega paraneb võimalus kasutada mõningaid ajaloolisi sadamakohti. See võib kaasa tuua mõningase negatiivse mõju looduskeskkonnale, kuid veeliikluse reguleerimisega on võimalik viia mõju miinimumini. Muus osas jääb eelnõukohase määruse mõju samaks, nagu on määrusel nr 76, uut oodatavat mõju määruse kehtestamisega ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud. Määruse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi, täiendavaid kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub samal ajal uue veeseadusega 2019. aasta 1. oktoobril. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Kalastajate Seltsile, Eestimaa Looduse Fondile. 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →