Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium 09.05.2019 nr 1-4/19/2519
Keskkonnaministri määruse „Veesõidukite hoidmise
ja kasutamise nõuded“ eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Veesõidukite
hoidmise ja kasutamise nõuded“ eelnõu. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning
selles sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse
jõustumisega 1. oktoobril 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kalastajate Selts, Eestimaa Looduse Fond
Hendrik Põldoja
626 2861,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
03.05.2019
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn …….2019 nr …..
Veesõidukite hoidmise ja
kasutamise nõuded
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 183 lõike 7 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määruse nõuded kehtivad veesõidukitele avalikel ja avalikult kasutatavatel siseveekogudel,
laevatatavad veekogud välja arvatud.
(2) Veesõiduk käesoleva määruse tähenduses on ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul
liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend, välja arvatud laevad meresõiduohutuse seaduse
§ 2 punktide 2, 4 ja 5 tähenduses.
§ 2. Veesõiduki kasutamise üldnõuded
(1) Enne veesõiduki kasutamist on selle juht kohustatud tutvuma tema valitud sõidupiirkonnas
kehtivate eeskirjadega ja reaalsete oludega ning kavandama nende põhjal sõidu marsruudi ja
kestuse.
(2) Veesõiduki veeskamisel tuleb vältida kalda pinnase kahjustamist ja keskkonnareostuse
tekitamist.
§ 3. Veesõiduki piirkiirus
(1) Veesõiduki suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole
veeseaduse § 184 lõike 1 alusel otsustanud teisiti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirkiirus ei kehti järelevalveks ja päästetööks
kasutatavale veesõidukile selle kasutamisel tööülesannete täitmisel.
(3) Keskkonnaamet võib lubada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust suuremat veesõiduki
sõidukiirust veemotospordivõistluste ajaks kohaliku omavalitsuse üksuse taotluse alusel, kui
see tegevus ei ohusta vee-elustikku ega veekeskkonda ja kui teine kohaliku omavalitsuse üksus
ei ole otsustanud veeseaduse § 184 lõikest 1 tulenevalt teisiti.
§ 4. Mootoriga veesõiduki kasutamine
(1) Sisepõlemismootoriga veesõiduki kasutamine on keelatud:
1) avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari ja millel puudub
vähemalt 10 meetri laiune ühendus laevatatava siseveekoguga;
2) jõgedel, mille minimaalne laius veesõiduki liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene veesõiduki kasutamisele järelevalveks ja
päästetööks ega riigi tellitud uuringu tegemisele.
1
§ 5. Veesõidukiga liiklemise piiramine supluskohtade lähedal
(1) Järvedel ei või veesõidukiga sõita supelrandade akvatooriume tähistavatele poidele
lähemale kui 50 meetrit.
(2) Veesõidukiga jõgedel asuvatest poidega eraldatud supluskohtadest möödumine jõe
telgjoonest supluskoha poolt on keelatud, välja arvatud järelevalvetöötajad ja päästetöötajad
tööülesannete täitmisel.
§ 6. Veesõiduki liiklust reguleerivad märgid
(1) Siseveekogudel tähistatakse veeliiklust reguleerivate märkidega need veesõiduki
kasutamise keelualad, samuti lubatud piirkiirused, mille on kohaliku omavalitsuse üksus
määranud veeseaduse § 184 lõike 1 alusel.
(2) Märkide paigaldamine korraldatakse meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud korra
järgi.
§ 7. Veesõiduki hoidmine
Veesõidukit tuleb hoida nii, et see ei kahjusta, saasta ega risusta keskkonda, ei ole takistuseks
teistele liiklejatele ja seda ei saa kasutada kõrvalised isikud.
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril.
Rene Kokk
Minister Meelis Münt
Kantsler
2
Keskkonnaministri määruse „Veesõidukite hoidmise ja
kasutamise nõuded“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 183 lõike 7 alusel. Määruse eelnõu koostamise aluseks on
uus volitusnorm, mis kehtestati 2019. aasta 30. jaanuaril vastu võetud veeseadusega (RT I,
22.02.2019, 1).
Määrusega kehtestatakse veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded avalikel ja avalikult
kasutatavatel siseveekogudel, välja arvatud laevatatavad veekogud. Eelnõu koostamisel on
lähtutud keskkonnaministri 29.11.2002 määrusest nr 67 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise
nõuded“ (edaspidi määrus nr 76).
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
Hendrik Põldoja (tel 626 2861,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (tel 626 2904,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane määrus koosneb kaheksast paragrahvist.
Paragrahvi 1 lõikes 2 esitatud veesõiduki mõiste on viidud vastavusse meresõiduohutuse
seaduses sätestatud veesõiduki mõistega. Meresõiduohutuse seaduse § 2 punkti 1 tähenduses
on veesõiduk ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav
ujuvvahend. Eelnõukohases määruses ei loeta veesõidukiks meresõiduohutuse seaduses § 2
punktides 2, 4 ja 5 nimetatud laevasid.
Paragrahv 2 on võrreldes määrusega nr 76 uus säte ja selle eesmärk on juhtida veesõidukijuhi
tähelepanu vajadusele tutvuda veekogul kehtivate eeskirjadega.
Paragrahvi 3 lõige 1 sätestab veesõidukitele lubatud piirkiiruse ja 1. oktoobril jõustuva
veeseaduse § 184 lõige 1 võimaldab veeliiklust piirata. Võrreldes määrusega nr 76 on sõnastus
muudetud selgemaks, kuna kehtivast sõnastusest ei saa üheselt aru, kas piirkiirus tähendab
minimaalset või maksimaalset lubatud kiirust. Ka liiklusseadus kasutab mõistet „suurim
lubatud sõidukiirus“. Paragrahvi lõikes 3 on täpsustatud võimalus lubada määruses sätestatud
suurimast lubatud piirkiirusest suuremat veesõidukite sõidukiirust. Sättes reguleeritakse ka
olukorda, kui veekogu asub mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil.
Paragrahvi 4 lõikes 1 on võrreldes määrusega nr 76 tehtud sisuline muudatus. Kehtiva määruse
järgi on sisepõlemismootoriga varustatud veesõiduki kasutamine keelatud avalikuks
kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne
laius veesõiduki liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri. Eelnõukohases määruses on
sätestatud täiendus, et sisepõlemismootoriga varustatud veesõiduki kasutamine on keelatud
avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari ja millel puudub
vähemalt 10 meetri laiune ühendus laevatatava siseveekoguga.
1
Meresõiduohutuse seaduse järgi on laevatatavad siseveed Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv,
Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani,
Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate
sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudtee sillani, Nasva jõgi suudmest kuni laiuskraadini
58°13,9'N, Kasari jõgi suudmest kuni Kloostri sillani, Tuudi jõgi suudmest kuni
Kirikuküla sillani, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59°27,864'N ja Purtse jõgi
suudmest kuni laiuskraadini 59°26,059'N.
Muudatus on vajalik selleks, et mõnedel alla 100hektarilistel järvedel, mis on ühenduses
laevatatava siseveekoguga, on olnud ajaloolised sadamakohad, mida soovitakse uuesti
kasutusse võtta. Muudatuse tulemusena oleks nendest sadamatest taas võimalik liikumine
veesõidukiga laevatatavatele sisevetele. Näiteks võib tuua enne II maailmasõda Õrsava järvel
asunud Põhjalaagri sadamakoha, mis on ühenduses Peipsi järvega.
Määruse nr 76 § 5 sõnastust grammatiliselt tõlgendades võib aru saada, et kõigile üle 10 meetri
laiustele jõgedele või jõelõikudele, kus on võimalik sisepõlemismootoriga veesõidukeid
kasutada, tuleb paigaldada piirkiirust tähistavad märgid. Võimalike vaidluste ärahoidmiseks on
eelnõukohases määruses sõnastust muudetud nii, et veekogudel tuleb tähistada vaid need kohad,
kus kohaliku omavalitsuse üksus on veeseaduse § 184 lõike 1 alusel kehtestanud keelud või
piirangud.
Võrreldes määrusega nr 76 ei ole eelnõus rohkem muudatusi tehtud.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohane määrus käsitleb valdkonda, mida ei reguleerita Euroopa Liidu tasandil.
4. Määruse mõju
Määruse kehtestamisega paraneb võimalus kasutada mõningaid ajaloolisi sadamakohti. See
võib kaasa tuua mõningase negatiivse mõju looduskeskkonnale, kuid veeliikluse
reguleerimisega on võimalik viia mõju miinimumini. Muus osas jääb eelnõukohase määruse
mõju samaks, nagu on määrusel nr 76, uut oodatavat mõju määruse kehtestamisega ei kaasne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud.
Määruse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi, täiendavaid kulusid ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub samal ajal uue veeseadusega 2019. aasta 1. oktoobril.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Kalastajate Seltsile,
Eestimaa Looduse Fondile.
2