dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Riigieelarve eraldise kasutamise lepingAvalik

Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping

Sotsiaalministeerium · 23. mai 2019
Viit
3-4/952-1
Registreeritud
23. mai 2019
Dokumendi liik
Riigieelarve eraldise kasutamise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-4 Riigieelarveliste toetuste lepingud, täitmise aruanded
Toimik
3-4
Vastutaja
Rene Randver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎3-4952-1 23.05.2019 Riigieelarve eraldise kasutamise leping (1).bdoc419 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 1 TAOTLUSVORM Toetuse taotleja 1. Nimi Samaaria Eesti Misjon MTÜ 2. Registrikood 80031109 3. Juriidiline aadress Aida 3, 90506 Haapsalu 4. Kohandatava hoolekandeasutuse tegutsemiskoht (juhul, kui erineb juriidilisest aadressist) Putkaste 11, Hiiumaa vald 92134 5. Postiaadress Putkaste 11, Hiiumaa vald 92134 6. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja pank EE112200221025498146 7. Esindaja nimi ja ametikoht Mihkel Nõlvak, tegevjuht *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Kati Kukk 9. Telefon 5137127 10. E-posti aadress [email protected] 11. Toetuse kasutamise ajavahemik Toetuse määramise otsuse kuupäev − 31.12.2019 12. Projekti üldmaksumus 94003 eurot 13. Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa 79903 eurot 14. Omafinantseeringu summa 14100 eurot Taotlusvormile lisatakse järgmised dokumendid: Lisad: Projekti tulude-kulude eelarve (Taotluse Lisa 1) Eelarve kohustuslikud osad: t ulude veerus Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa, omafinantseeringu summa; kulude veerus tegevuste ja kulude nimetused, kulu maht, summad kulugruppide kaupa ja projekti üldmaksumus. Projekti kirjeldus (Taotluse Lisa 2) Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid, projekti oodatavad ja mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Ei kohaldu: Garantiikiri omaosaluse katmise kohta Kui taotleja omafinantseeringu kannab kolmas isik (nt KOVi kinnituskiri juhul, kui taotlejaks on KOVi asutatud või osalusega hoolekandeasutus ning omaosaluse kohustuse võtab üle KOV). Kinnituskiri Kui hoone ei kuulu taotlejale, on vajalik ka hoone omaniku kirjalik nõusolek kohanduse tegemiseks. Käesolevaga kinnitan taotlejana, et: 1) taotleja vastab taotlusvoorus seatud nõuetele; 2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust, ta ei ole sundlõpetamisel ning tal puuduvad maksuvõlad; 3) toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks; 4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 5) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks, salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva projekti raames teostatavate kohanduste tegemisel ja rakendamisel. Toetuse taotleja esindaja nimi, seos taotlejaga Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt) Kuupäev Mihkel Nõlvak Digiallkirja kuupäev NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel. Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 2 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE (orienteeruv, esialgsete hinnapakkumiste ja Internetiinfo põhjal) KULUD Kulu nimetus Hulk Summa Õueala füüsiline kohandamine ja vajalike vahendite soetamine , sh x 65068 Olemasoleva puitaia renoveerimine, sh, väravad 2 kompl 210 m2 11760 Uue puitaia ehitus, sh väravad 2 kompl 56 m2 2688 Majandusõue piirde ehitus, bet postid ja jalgvärav 49 m2 2107 Elektrooniline lukusüsteem piirdeaiale 5 kompl 2500 UNI kivikattega aiateede rajamine 240 m2 8160 Olemasoleva terrassi asendus koos piirde, kaldtee ja väravaga 150 m2 13050 Terrassi varikatus koos paigaldusega 75 m2 5100 Maakeldri lammutus koos utiliseerimisega 350 m3 5670 Maa-ala tasandus ja korrastus 500 m2 900 Õuevalgustite paigaldus, kaabeldus, õuepistikud 7 kompl 2940 Õueinventar (10 aiapinki, 2 lauda, 15 taimekasti, 5 suunaviita, 2 tadetetahvlit) 1 kompl 6250 Lehtla ehitus h2,3 jm 4 m2 1840 Jalgratas 1 tk 470 Skuuter/elektriline ratastool 1 tk 1633 Siseruumide füüsiline kohandamine ja vajalike vahendite soetamine , sh x 19795 Toa remont (laed, seinad, põrandad, ukse- ja aknaavad) 2 kompl 3446 Täiendavate pistikupesade paigaldus 3 kompl 144 Koridori remont (seinte värvimine, käsipuude paigaldus) 1 kompl 1116 Ohutusvalgustite paigaldus, kaabeldus 8 kompl 1168 Kaamerad koridoris koos juhtsüsteemiga, paigaldusega 3 kompl 1260 Häirenuppude paigaldus tualettruumidesse, kaabeldus 3kompl 363 Uksesuluste vahetus (liblik seest) 11 kompl 528 Välisuste lukkude asendamine elektroonsete lukkudega 5 kompl 1390 Hoone tagakülje tuulekoja väljaehitus 1 kompl 2300 Hooldusvoodi koos lisadega 3 kompl 3300 Hooldusvoodi madrats koos niiskuskindla madratsikattega 1 kompl 500 Lamatisvastane madrats koos kompressoriga 2 kompl 700 Ratastool 3 kompl 900 Muusikakeskus 1 kompl 500 LSD teler 1 kompl 1500 Arvutikoht 1 kompl 500 Trenazöör 1 tk 180 Seadmete kohandus , sh x 3300 Elektroonne positsioneerimissüsteemiga seade 2 tk 300 Kukkumisandurid 5 tk 1500 Voodiandurid 5 tk 1500 Projekteerimine , sh x 5350 Õueala kohanduste projekteerimine (ei sisalda el projekti) 1 kompl 3950 Elektritööde projekti koostamine 1 kompl 1400 Autorijärelevalve 1 kompl 490 KULUD KOKKU x 94003 TULUD Tulu liik (finantseerijate kaupa) Taotletav summa Eraldatud summa Sotsiaalministeerium 79903 Omafinantseering X 14100 KULUD KOKKU 94003 TULUD KOKKU 94003 Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 3 PROJEKTI KIRJELDUS (Palun täita kõik lahtrid) PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE Kirjeldada projekti vajalikkust: MTÜ Samaaria Eesti Misjoni Hiiumaa Hooldekodu (edaspidi Hooldekodu) on siiani osutanud ööpäevaringset hooldusteenust erinevas staadiumis dementsusega inimestele, kelle seisund on suhteliselt stabiilne ja kelle toimetulekut, elukvaliteeti ja turvalisust su udame hoida olemasolevates tingimustes – 1980-tel lasteaiaks ehitatud võrdlemisi amortiseerunud hoones ja ümbritseval avatud õuealal. Hooldekodu on järjepidevalt hoolealustele pakutavaid tingimusi nõudlusele vastavalt parandanud, ent rahaliste vahendite na ppus on olnud suureks takistuseks väiksemahulistegi muudatuste tegemisel. MTÜ juhatus on otsustanud Hooldekodu laiendada, uus detailplaneering on kinnitatud. Käesolev projekt on kooskõlas laiendamisplaaniga, olles selle üheks etapiks, loob eeldusi järgnev ateks sammudeks pakutava teenuse kvaliteedi tõstmisel, sh dementsusega inimeste erivajaduste arvestamisel. Hooldekodu on vajalik Hiiumaa kogukonnale. Saarelisus võimendab dementsusega inimeste hooldekodudesse paigutamise probleeme. Võttes aluseks ekspertanalüüsis (Hoolekandeasutuses dementsusega inimeste füüsilise keskkonna kohandamise ekspertanalüüs, MTÜ Elu dementsusega, Tallinn 2018, lk 4) toodud sta tistilised andmed dementsusega inimeste arvu ja iga-aastase lisandumise kohta Eestis, on Hiiumaa 9 tuhandest inimesest dementsusega inimesi 1,2% ehk 108 inimest ja igal aastal lisandub ligikaudu 0,2% elanikkonnast, ehk 18 inimest. Hiiumaa kogukonna jaoks on need numbrid probleemiks, sest võimalused erinevas staadiumis dementsusega inimeste paigutamiseks hooldekodusse on piiratud hooldekodukohtade vähesuse ja kohatasude ülejõukäivate hindade tõttu. Saarel elades tähendab pereliikme p aigutamine mandril asuvasse hooldekodusse külastamisvõimaluste olulist vähenemist. Samuti tähendab saarelisus Eesti keskmistest sissetulekutest madalamaid tulusid, mistõttu tihtipeale loobutakse hooldekodu teenustest ja katsutakse pereliikme(te) jõul toime tulla, sattudes seeläbi majanduslikult veelgi raskemasse olukorda. Hiiumaal on sügavama dementsusega inimeste paigutamine hooldekodu spetsiaalselt kohandatud osakonda võimalik KOVile kuuluvas Tohvri Hooldekodus, kus on 30 kohta ja lühiajaliselt ka mõnel kohal Hiiumaa Haigla õendusosakonnas. Lisaks on saarel veel 40 hooldekodukohta kõigil muudel põhjustel hooldekodu teenust vajavatele inimestele (sh kergemas faasis dementsussündroomiga inimestele), neist 25 SA Tohvri Hooldekodus ja 15 MTÜ Samaaria Eesti Mi sjoni Hiiumaa Hooldekodus. Tänu taotlusvooru aluseks olevale ekspertanalüüsile (Hoolekandeasutuses dementsusega inimeste füüsilise keskkonna kohandamise ekspertanalüüs, MT Ü Elu Dementsusega, Tallinn 2018, 40 lk) tekkis hulk tähelepanekuid ja ideid, mida Hooldekodu dementsusega hoole aluste erivajadusi arvestades ellu viia. Nägime selgemalt oma puudusi, aga ka võimalusi. Soovime, et Hooldekodu läheb kaasa muudatustega ühiskonnas, on vastavuses järjest täienevate arusaamadega põetuse, geriaatria, meditsiini, psühholoogia, hingehoiu jpm alal ja täidab parimal võimalikul moel oma rolli kristliku hoolekandeasutusena, kus dementsusega inimestel on turvaline elu võimeid arvestav toetatud toimetulek. Nende inimeste koguarv hoolekandeasutuses, kellele osutatakse SHS 20 lõike 1 tähenduses üldhooldusteenust (taotluse täitmise hetkel): 15 inimest Dementsusega inimeste hinnanguline arv hoolekandeasutustes taotluse täitmise hetkel: 12 inimest , st ⅘ hoolealustest Hooldustöötajate arv hoolekandeasutuses, sh eraldi välja tuua SHS § 20 lõikele 4 vastava kvalifikatsiooniga töötajate arv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavat täienduskoolitust läbimas olevate töötajate arv (taotluse täitmise hetkel): Hooldekodus töötab 5 hooldustöötajat ja 1 abihooldaja, kellest SHS § 20 lõikele 4 vastava kvalifikatsiooniga töötajaid on 2 (taotluse täitmise hetkel). Kvalifikatsiooninõuetele vastavat täienduskoolitust on läbimas 1 töötaja (taotluse täitmise hetkel). Kirjeldada, mitut ning missugust teenusekohtade kohandust planeeritakse projekti raames teha? Planeeritakse kolme kohandust olemasolevatele teenusekohtadele: õueala kohandus; siseruumide kohandus; tarvikute kohandus. Kirjeldada, kuidas tagatakse, et planeeritav kohandus on kooskõlas dementsusega inimese põhiõigustega (väärikus, liikumisvabadus, privaatsus jm) ja seadusest tulenevate nõuetega? Füüsilise keskkonna kohanduste tegemisel – nii õuealal, siseruumides kui ta rvikute soetamisel rakendame järgmisi abinõusid, et tagada kooskõla dementsusega inimeste põhiõiguste ja seadusest tulenevate nõuetega: kliendi(isiku)keskne lähenemine – muudatuste aluseks on ühelt poolt dementsusega inimeste individuaalsete eripärade hindamine ja arvestamine (sh tervislik seisund, võimed, vajadused) ning teiselt poolt tänapäevastele uuringutele tuginevad soovitused dement susega inimeste tüüpiliste käitumismustrite kohta ning tõsiasi, et lahendus, mis ühele inimesele sobib, ei pruugi sobida teisele inimesele; töötajate teadmiste ja oskuste pidev täiendamine, et paremini toime tulla tööülesannetega - märgata muudatusi hool ealuste seisundis ja toimetulekus, leida asjakohaseid ja sobivaid lahendusi ning kasutada tänapäevaseid vahendeid ja tarvikuid – selleks osaleme koolitustel, külastame teisi hooldekodusid, teeme koostööd pereliikmetega ning arutame aktuaalseid teemasid oma sisekoosolekutel. kuuluvustunde hoidmine - tugevdame kontakte perekonna- ja kogukonnaliikmetega, kes peresi demete või vabatahtlikkuse alusel ja koos Hooldekodu töötajatega osalevad igapäevaelu muutmisel tähendusrikkamaks ja ilma sundust ja survet avalda mata aitavad ära hoida käitumisprobleeme; psühhosotsiaalse heaolu tagamine, kognitiivne ja füüsiline stimulatsioon – rajame õuealale kohti, mis võimaldavad igal aastaajal mitmekesist tegevust erineva võimekusega inimestele ja aitava d säilitada elukvalitee ti , pakkudes üksi- ja koosolemise võimalusi turvalises ja esteetilises ümbruses, kasutades oma meeli, liikudes värskes õhus, täites jõukohaseid ülesandeid jmt; siseruumide kohandustega korrastame sügava dementsusega inimeste toa (vajab sanitaarremonti), mu udame mugavaks suhtlemiskohaks ühistoa, kus saab veeta aega raamatute, muusika, lauamängude või muude tubaste harrastustega (seni on selleks kasutatud ainsat suuremat ruumi – söögisaali); paigaldame saali teleri, mis on paremini vaadatav ja aitab luua meel eolu); autonoomia säilitamine ning igapäevaelu toimingud – võimalikult palju toetume dementsusega inimesel säilinud füüsilistele ja vaimsetele võimetele, nende taandumist võimalikult edasi lükates ning abistades ja juhendades, kui vajadus tekib, samas eelistame vabadusepiiramisele ja farmakoloogilisele sekkumisele alternatiivseid ja pigem ennetavaid kui tagajärgedega tegelevaid lahendusi – nt rajame õueala, kus täiendame olemasolevaid sillutatud teid, et ka ratastooliga oleks mugav liikuda ja pääseda nii terrassi le, tegelema taimedega, lindude ja loomadega jmt; õues ringiliikumiseks soetame ka jalgratta ning sk uuteri ; siseruumides täiendame osaliselt spetsiaalvarustust - uued hooldusvoodid ja ratastoolid sügava dementsusega inimestele, abiks asendiravil ja siirdam isel; parandame uksepakkudest ülepääsemist ja paigaldame elutubadele ukselukud, mis on seestpoolt libliklukuga avatavad, et suurendada dementsusilmingutega hoolealuste privaatsustunnet. orienteerumise toetamine – kasutame lihtsaid ja selgeid märke, suunavat tähistust, suunaviitasid ja värve nii õuealal kui siseruumides; seni avatud õueala raamistame/piirame aiaga ja jalutamiseks teeme ringtee uitamise ennetamiseks (osa teest olemas); loom e õuealale erinevat tegevust võimaldavaid kohti – oma mikromaailma - ja tähistame need; kukkumise ennetamine ja turvalisuse tagamine – täiendame õueala ja siseruumide valgustust, paigutame õuealale senisest rohkem istepinke vahepeatuste ja puhkepauside te gemiseks, panduse kõrgema tasapinnaga terrassil e pääsuks ning muudame turvalisemaks koridoride ja tualettruumide kasutamise paigaldades täiendavaid käsipuid ja tugesid seintele, häirenupud tualettruumidesse abi kutsumiseks; lisame välisustele elektroonsed lukusüsteemid ja pikkadesse koridoridesse kaamerad kadumisohu vähendamiseks, üldise korra tagamiseks ja ohuolukordade kiireks avastamiseks; õueala piiritlev aed (koos elektroonse lukustussüsteemiga) väldib dementsusega hoolealuste sattumise Hooldekodu ja samas hoones asuvat kasutatud asjade poodi teenindavate transpordivahendite ette; lammutame ja utiliseerime amortiseerunud maakeldri, mis on üheks ohtlikumaks kohaks õuealal (järsk, kõrge, varisemisohtlik). PROJEKTI EESMÄRGID Kirjeldada selgelt ja võimalikult detailselt kohanduse eesmärke. Eesmärgid, milleni soovitakse peale kohanduse tegemist jõuda, peavad olema põhjendatud ja mõõdetavad. Üldeesmärk 1: paraneb Hooldekodu üldhooldusteenust kasutavate dementsusega inimeste turvalisus. Tabel 1. Üldeesmärgi 1 alaeesmärgid koos põhjendusega ja mõõdikud Alaeesmärk ja põhjendus Mõõdik 1.1. Dementsusega inimesed viibivad õues olles piiritletud õuealal, mis aitab hoida kohataju ja ennetab uitama minekut. Õueala on avar, liigendatud ja aiapiire on elektroonse lukustussüsteemiga. Senise avatud õuealaga võrreldes on kadumise oht väiksem, de mentsusega inimeste sattumine Hooldekodu ja samas hoones paiknevat kasutatud asjade kauplust teenindavate autode ette on kõrvaldatud ja hooldajatel on jälgimine lihtsam. 1.1. Õueala (sh majaesine ja -tagune terrass) pindala: 2960 m² 1.2. Dementsusega inimestele on õuealal mitmekesised liikumis- ja tegevusvõimalused. Need arvestavad senisest enam dementsusilmingutega kaasnevate eripäradega ja aitavad hoida võimalikult iseseisvat tegevusvõimet ja elukvaliteeti, sh r ingtee jalutamiseks, lumekoristuseks; istepingid puhkamiseks, vestlusteks, ümbruse jälgimiseks, mõtisklusteks; lipuplats isamaatunde hoidmiseks; muruplatsid ilu jaoks ja niitmiseks; puudealused õunte kogumiseks, l ehekoristuseks, oksaraagudest puhastamiseks; lillekastid/kõrgpee nrad lilledega tegelemiseks; l ehtla puhkenurgaks ja koosviibimisteks; majaesine terrass ilusa ilma nautimiseks, koosviibimisteks, lindude toitmiseks ja jälgimiseks; majatagune terrass värske õhu käes olemiseks, ilmavaatlusteks, taimekastides olevate taimedega tegelemiseks; majandusõue osa küülikute ja/või kanadega tegelemiseks; majandusõu e aiamaa taimede ja marjapõõsastega tegelemiseks, viljade kogumiseks; majandusõue kompostiplats looduse ringkäigu jälgimiseks. 1.2. Õuealal paiknevate kohandatud tegevuspaikade arv: vähemalt 10 1.3. Dementsusega inimesed on Hooldekodu siseruumides ümbritsetud neid toetavast füüsilisest keskkonnast – nende kasutuses olevad siseruumid on remonditud ja vajalikuga varustatud samaväärselt hoolealustega, kel dementsussündroomi ei täheldata. Kohandat avad siseruumid: sügava dementsusega (mitteaktiivsete) inimeste kolmekohaline tuba, kus teeme sanitaarremondi ja paigaldame uksele purunemiskindla klaasi delikaatselt hoolealustel silma peal hoidmiseks; sügava dementsusega inimestele funktsionaalsete hool dusvoodite (3) ja ratastoolide (3) soetamine asendiravi ja siirdamise hõlbustamiseks; ühistuba, kus teeme sanitaarremondi, et oleks koht tubaste harrastustega tegelemiseks ja ajaviitmiseks, omavahelisteks ja külalistega kohtumisteks (seni on selleks ainul t söögisaal); ühiskasutuses 3 tualettruumi, kuhu paigaldame lisatoed ja häirenupud, uued segistid, et ruumi kasutamist turvalisemaks ja mugavamaks muuta; ühiskasutuses pesuruum, kuhu paigaldame lisatoed ja häirenupud, uued segistid, et ruumi kasutamist t urvalisemaks ja mugavamaks muuta; ühiskasutuses koridor, kus parandame turvalisuse kaalutlusel valgustust (päeva- ja öövalgus) ja paigaldame kaamerad , korrastame ja värvime seinad ja uksed kergemini eristuvaks, paigaldame 5le väljapääsu - uksele elektroonil ised lukud, laiendame ukseava ratastooliga terrassile pääsemiseks ning madaldame kõrgeid lävepakke, kus need segavad paljude dementsusega hoolealuste niigi vaevalist liikumist; 11 eluruumi, kuhu paigaldame lukud privaatsustunde suurendamiseks; 4 ametiruumi, kuhu paigaldame lukud, et vähendada dementsusega hoolealuste juhuslikku sattumist laoruumidesse ja kööki. 1.3.1. S ügava d ementsusega inimeste kasutuses olev ate eluruum de arv: 1 1.3.2. Kohandustega siseruumide üldarv: 22 1.3.3. Spetsiaalvarustus sügava dementsusega inimestele: 6 1.4. Dementsusega inimeste turvalisuse ja sellega tihedalt seotud iseseisvustunde toetuseks, kaasatuse, mäluvõime, koordinatsiooni, jõu ja toimetuleku toetuseks: arvutikoht 1 kompl muusikakeskus 1 kompl LSD teler 1 kompl pedaaltrenazöör 1 jalgratas 1 skuuter 1 1.4.1. Kasutusele -võetavate elektroonsete seadmete arv ( ühiskasutus) : 3 1.4.2. K asutuselevõetavate spordi- ja liikumis- vahendite arv: 3 Üldeesmärk 2: suureneb üldhooldusteenust pakkuva Hooldekodu võimekus osutada kvaliteetset teenust dementsusega inimestele; Tabel 2. Üldeesmärgi 2 alaeesmärgid koos põhjendusega ja mõõdikud Alaeesmärk ja põhjendus Mõõdik 2.1. Hooldekodu pakutav teenus on operatiivsem ja personalil on hõlpsam jälgida dementsusega inimeste liikumisi, sest hooldekodu tugineb teenuse turvalisuse tagamisel kaasaegsetele tehnoloogilistele vahenditele: õueala piirdeaial ja hoone välisustel ning hooldekodu ja kaupluse vahelisel uksel on elektroonne lukustussüsteem, mille alarm saab edastada märguande kui dementsusega inimene on väljunud ja vajab abi turvaliseks tagasitulekuks. Mõõduka ja sügava dementsusega inimesed võivad personali teadmata hoone st lahkuda, ekselda majast kaugemale ning sattuda ohtu; kaamerad koridorides kadumisohu vähendamiseks, üldise korra tagamiseks ja ohuolukordade kiireks avastamiseks. 2.1.1. Elektroonse lukustussüsteemiga väravate arv õues: 4 2. 1.2. Elektroonse lukustussüsteemiga välisuste arv hoonel: 5 2.1.3. Kaamerate arv koridorides: 3 2.2. Hooldekodu õueala ja siseruumid on kohandatud dementsusega inimeste eripärasid arvestades (abinõud loetletud p 1.6). Edasine teenuse arendamine tugineb tagasisidele dementsusega hoolealustelt ja/või nende perekonnaliikmetelt/lähikondlastelt. 2.2. Tag asiside kogumise sagedus: üks kord projekti lõpul 2.3. Samm-sammuline liikumine teenuse kvaliteedi tõstmise suunas. Dementsusega inimestega tegelemisel õpivad Hooldekodu töötajad igapäevaselt midagi juurde ja see loob põhja järgmisteks sammudeks. Oluline on neid „õppetunde“ märgata, üksteisega jagada, et tekiks sünergia. Selliselt tagasisidestatud töö aitab esile tuua järgmiste sammude ülesanded. 2.3. Hooldusala töötajate arutelud dementsusega inimestele osutatava hooldusteenuse teemal: 4 koosolekut 2.4. Parema kvaliteediga teenus tõstab Hooldekodu maine t kogukonnas ja loob eelduse Hooldekodu jätkusuutlikkusele – seda nii teenuste edasiarendamise ja majanduslike tulemuste paranemise osas (mh kohatasu tõstmine), personali professionaalsuse tõusu osas kui ka partnerite ja vabatahtlike panustamise osas. 2.4. Projekti maksumus ühe dementsusega hoolealuse kohta: arvutatakse projekti maksumuse selgudes Üldeesmärk 3: S uureneb spetsiaalsete abivahendite kasutamine hooldusteenust saavate dementsusega inimeste seas. Tabel 3. Üldeesmärgi 3 alaeesmärgid koos põhjendusega ja mõõdikud Alaeesmärk ja põhjendus Mõõdik 3.1. Elektroonne seade kergema dementsusega inimesele, kes on suuteline seda kasutama; sisseehitatud positsioneerimissüsteem võimaldab teada saada inimese asukoha, temaga ühendust saada ja aidata tal Hooldekodusse tagasi tulla või ta tagasi juhatada.* 3.1. Kasutuselevõetavate seadmete arv: 2 3.2. Dementsusega inimese kukkumise registreerimine kaasaskantava kukkumisanduri abil, et võimalikult kiirelt abi osutada; kasutatav nii õuealal kui siseruumides.* 3.2. Kasutuselevõetavate kukkumisandurite arv: 5 3.3. Dementsusega inimese voodisse paigaldatav andur, mis reageerib öösel ärkamisele ja voodist tõusmisele. Andur annab märku, et inimene võib vajada abistamist.* 3.3. Kasutuselevõetavate voodiandurite arv: 5 * Selliseid abivahendeid saab kasutada ainul t siis, kui see on vajalik ja inimese või tema seadusliku esindaja poolt teadlikult soovitud. Kirjeldada, milline on teenusekoha kohanduse eeldatav mõju dementsusega inimestele, hoolduspersonalile ja praegu pakutava teenuse kvaliteedile. Kui planeeritakse erinevat tüüpi kohandusi, tuua eeldatav mõju välja iga kohanduse tüübi järgi (nt mõju õueala k ohandamisel, mõju eluruumi kohandamisel, mõju erimärgistussüsteemi loomisel jms) ning tervikuna. Õueala kohandus Eeldatav mõju dementsusega inimestele - eeskätt turvalisus- ja kindlustunde suurenemine kui ta viibib õues ja saab hakkama seal liikumisega, orienteerumisega. Küllap suureneb ka eneseväärikus ja paraneb meeleolu, kui ta kogeb kas iseseisvalt või hooldaja abil mõnda neist uutest võimalustest, millega Hooldekodu õueala on täienenud. Hoolduspersonali jaoks kaasneb eeldatavalt rohkem tegevuste juhendamist, samas tänu elektroonilistele seadmetele väheneb tõenäoliselt vajadus pidevalt kontrollida dementsusega hoolealuste õueminekut ja õuesviibimist. Hooldajale on väljakutseks iga hoolealuse individuaalsusega a rvestamine. Mõju praegu pakutava teenuse kvaliteedile – dementsusega inimeste erivajadusi on varasemast rohkem arvestatud, teenus on kaasaegsem, tegevusvõimalused on mitmekesisemad, vähenenud on oht, et dementsusega hoolealune satub „valesse kohta“, s est õueala ümbritseb piirdeaed ja likvideeritud on ohtlik ja amortiseerunud maakelder, mis on asendatud aiamaaga. Siseruumide kohandus Eeldatav mõju dementsusega inimestele – ruumides liikumine on turvalisem ja takistustevabam, orienteerumine lihtsam, i nimesed saavad paremini ise hakkama. Tänu ühiskasutusse võetavale toale saab parema võimaluse suhelda omavahel või oma külalistega, st tunda end kuuluvana teiste hulka, mis vähendab üksindustunnet. Muusika kuulamine või harrastustega tegelemine parandab me eleolu. Tänu sügava dementsusega inimeste uutele hooldusvooditele ja ratastoolidele on vähenenud lamatiste tekkimise oht ja paraneb mugavus. Hoolduspersonalile tähendab hoolealuste turvalisem liikumine ja elektroonsed andurid vähem muret ohuolukordade pä rast ja kui need tekivad, saab operatiivsemalt reageerida. Uued hooldusvoodid ja ratastoolid on ergonoomilised ja lihtsustavad asendiravi ning siirdamist. Rahulolevad hoolealused kergendavad hooldaja tööd. Hooldajale on väljakutseks iga hoolealuse individu aalsusega arvestamine. Mõju praegu pakutava teenuse kvaliteedile – dementsusega inimeste erivajadusi on varasemast rohkem arvestatud, vana hoone puudusi on leevendatud, keskkond on kodulaadne, tegevusvõimalused on mitmekesisemad ja nendele on kõigil j uurdepääs, vähenenud on oht, et dementsusega hoolealune satub „valesse kohta“. Tarvikute ja seadmete soetamisega seotud kohandus Eeldatav mõju dementsusega inimestele – inimene võib olla häiritud oma privaatsuse vähenemisest kui tema liikumist seirab jälgimissüsteem või on läbipääs takistatud või paigaldatakse kukkumis- või voodiandurid. Nende abinõude vajalikkuse selgitamine ja soe ning empaatiline kontakt rahustab inimest ja tõenäoliselt ta nõustub ning harjub peagi või unustab kogu teema. Hooldusvo odite ja ratastoolide mõju - vt siseruumid, eelmine lõik. Mõju hoolduspersonalile - lihtsustab tööd, aitab operatiivselt reageerida. Mõju praegu pakutava teenuse kvaliteedile – dementsusega inimeste erivajadusi on varasemast rohkem arvestatud, ohuolu kordi on ennetatud, turvariskid on vähenenud. Kohandused tervikuna Eeldatav mõju dementsusega inimestele – elu on turvalisem, meeleolu parem, vähenenud ärevus, depressioon ja üksindustunne, päev sisustatud võimetekohaselt ja tähendusrikkalt. Mõju hoo lduspersonalile – väheneb rutiinse jälgimise vajadus, suureneb dementsete inimeste tegevuste juhendamise, selgitamise, innustamise vajalikkus. Toob kaasa vajaduse kohaneda muudatustega ja end erialaliselt täiendada. Personali rahulolu kasvab. Mõju praegu pakutava teenuse kvaliteedile – dementsusega inimeste erivajadusi on varasemast rohkem arvestatud ja ümbritsev keskkond toetab dementsusega inimeste turvalist võimetekohast toimetulekut igapäevaeluga ning aitab säilitada nende väärikust, identi teeti, elukvaliteeti. PROJEKTI OODATAVAD MÕÕDETAVAD TULEMUSED 3.1. Kirjeldada, milline on hoolekandeasutuse võimekus pakkuda üldhooldusteenust dementsusega inimesele taotluse esitamise hetkel ning millisena nähakse seda pärast teenusekoha kohandamist. Taotluse esitamise hetkel iseloomustavad Hooldekodu võimekust pakkuda ü ldhooldusteenust dementsusega inimes(t)ele eeskätt järgmised asjaolud. Hooldekodu paikneb 1980-tel lasteaiaks ehitatud hoones ja on selleaegse ruumijaotusega . Kitsad koridorid ei võimalda kasutada pesuraame lamajate pesemiseks, mistõttu Hooldekodusse saab teenusele võtta inimesi, sh dementsusega inimesi, kes on suutelised istuma. Hooldekodu 11-st toast on 1 tuba kolmekohaline, 3 tuba kahekohalised ning 6 tuba ühekohalised. Hooldekodu on kristliku taustaga ja seda tuntakse oma koduse ja rahuliku miljöö poolest. Ümbritsev õueala on siiani nö „lasteaialik“ – liivakasti ja redelitega. - kuid õueala ehteks on mitmed vanad puud, sh õunapuud. Õueala ümbritsev aed on osaliselt pehkinud ja kohati laialt avatud, mistõttu seni ei ole saanud võtta teenusele dementsusega inimesi, kes kipuvad aktiivselt omapäi minema jalutama. Hooldekodus töötab 5 hooldajat ja 1 abihooldaja – nädalasisestel päevadel 1 hooldaja + abihooldaj a 15 hoolealuse kohta, öösel on tööl 1 hooldaja. Lisaks kuuluvad Hooldekodu töötajate hulka kaks kokka, juhataja, medõde ja hooldusjuht. Tegevusjuhendajat palgal ei ole. Hea koostöö on mitme ( 6) vabatahtliku abilisega, kes hoolealustega, sh dementsete inimestega, regulaarselt tegelevad (loevad, joonistavad, räägivad juttu jmt). Hinnanguliselt on hooldusvajadus siiski suurem kui hooldusvõimekus ja seetõttu on väljastpoolt saadav toetus Hooldekodule väga suureks abiks. Pärast kohandamist on Hooldekodu võimekus dementsusega inimeste üldhooldusteenusele võtmiseks oluliselt paranenud. Kuni uue hoone valmimiseni keskendume peamiselt rahulikuma meelelaadiga dementsusega inimestele, sest seegi vajadus kogukonnas on suur. Kui realiseerub Hooldekodu laiendamise plaan, saame laiendada sihtgruppi ja pakkuda teenust ka sügavama dementsusega aktiivsetele ja/või ainult lamavatele inimestele. Õueala kohandamisel on arvestatud laienemise kavadega. Näeme käeso leva projekti abil toimuvaid muutusi Hooldekodu pikemaajalise arendustöö etappidena. Tänu õueala kohandusele on edaspidi lihtsam motiveerida dementsusega hoolealuseid minema õue ja liikuma, sest tegevusvõimalusi on rohkem ja need on senisest enam seotud maainimestele tuttavate majapidamises tehtavate toimetamistega, mõtestatud tegevustega (vt loetelu tabelis 2.1.1 p 2). Oluline roll on hooldajatel, kes vahendavad ja selgitavad võimalusi ning suunavad ja juhendavad hoolealuseid. Projekti käigus plaanime l eida toetusjõudu vabatahtlikelt ja kaasata neid senisest enam Hooldekodu muutumisprotsessi. Tänu siseruumide kohandusele saavad kaasajastatud vana hoone tingimused, mis parandavad dementsussündroomiga inimeste toimetulekut igapäevaeluga. Läbimõeldumad lahendused, osaliselt uus varustus ja ruumide esteetika suurendavad kõigi, sh dementsusega inimeste turvatunnet – isegi juhul, kui seda ei osata selgelt sõnadesse panna. Tänu seadmete ja tarvikute soetamisega seotud kohandusele laienevad dementsusega hoo lealuste delikaatse jälgimise võimalused. Kuna keskendume nö „keskmise raskusastmega“ klientidele, piirdume vaid mõne elektroonilise jälgimisseadme kasutuselevõtuga pigem kogemuste saamise eesmärgil. Mis puudutab muusikakeskust, telerit ja arvutikohta, sii s nende kasutuselevõtt on osa Hooldekodu keskkonnakujundusest, aidates hoida kontakti muu maailmaga. Eesmärgiks ei ole vähendada hoolealustele kulutatavat aega, vaid selle aja kasutamine osapoolte hüvanguks – dementsetele hoolealustele väärikas võimetek ohane igapäevaelu ja abilistele rahulolu humaansest tööst. Kuigi hea füüsiline keskkond on oluline, seisneb peamine eeldus dementsusega inimesele sobiva teenuse pakkumisel isikukesksuses, teenuse võimestavas iseloomus ning töötaja pädevuses ja eetikas. Lii gume selle poole, et iga hooldaja täidab teatud määral ka tegevusjuhendaja ülesandeid. 3.2. Tuua välja dementsusega inimeste arv (hinnanguline, kuid põhjendustega), keda teenusekoha kohandamine otseselt mõjutab, ja nende inimeste arv, keda teenusekoha kohandamine kaudselt mõjutab (kasusaajad laiemalt). Teenusekoha kohandamine mõjutab otseselt 12 dementsusega inimest, kuna nad elavad Hooldekodus, st viibivad igapäevaselt Hooldekodu siseruumides, kasutavad õueala. Inimeste arv keda teenusekoha kohandamine kaudselt mõjutab: Hooldekodu hoolealused, kellel ei ole täheldatud dementsuse ilminguid – 3 in imest; dementsusega inimesed Hiiumaal, kes võivad olla potentsiaalsed Hooldekodu kliendid – ligikaudu 100 inimest; dementsusega inimeste – nii praeguste hoolealuste kui potentsiaalsete Hooldekodu klientide pereliikmed, lähikondlased, omastehooldajad – ligikaudu 300 inimest; hooldekodu töötajad ja lepingulised asendajad – 10 inimest; vabatahtlikud ja abilised – 10 inime st; Hiiumaa kogukond laiemalt – 9000 inimest. 3.3. Kirjeldada, kuidas on tagatud kohanduse sihipärane kasutamine peale kohanduse tegemist, see tähendab mil määral muutub hoolduspersonali igapäevane roll ja vastutus teenuse osutamisel ja milliseid tegevusi viiakse ellu hoolduspersonali ettevalmistamiseks, e t kasutada kohandusi ja soetatud abivahendeid sihipäraselt. Projekti raames tehtud kohanduste sihipärane kasutamine on tagatud järgmiste meetmetega: hoolduspersonali igapäevane roll laieneb dementsete inimeste tegevuste juhendamise, selgitamise, innustami se ülesandega, ent väheneb rutiinse jälgimise maht; hoolduspersonali ametijuhendid vaadatakse läbi ja muudetakse kokkuleppel vastavaks muutunud tööülesannetega; hoolduspersonal vastutab teenuse osutamisel töölepingu lisaks olevas ametijuhendis kokkulepitud ülesannete täitmise eest; korraldatakse seadmete tarnija koolitused, et hoolduspersonali ette valmistada kohanduste, sh abivahendite kasutamiseks ; hooldusperson ali osavõtt kutseõppe- ja täienduskoolitustest ning personaliotsing, et täita SHS § 20 lõike 4 nõuded hooldusteenuse osutajale. PROJEKTI KAVANDATUD TEGEVUSED AJALISES JÄRJESTUSES Ajavahemik Tegevus Täitja 15.aprill- 25.aprill Lähteülesande täpsustamine õueala projekti koostamiseks Hooldekodu projektijuht 1.mai- 31.mai Õueala projekti koostamine Maastikuarhitekt koostöös hooldekodu esindaja(te)ga 1.mai- 10.mai Hooldekodu siseruumide kohanduste lähteülesande täpsustamine ehitusettevõtjale Hooldekodu projektijuht 1.juuni- 15.juuni Hooldekodu õueala kohanduste lähteülesande täpsustamine ehitusettevõtjale õueala projekti alusel Hooldekodu projektijuht 15.mai- 30. september Ehitustööd siseruumides Ehitusfirma 15.juuni- 30.november Ehitustööd õuealal, sh elektritööde projekti koostamine Ehitusfirma 15.juuni- 30.november Õueala projekteerija järelevalve Õueala projekteerija 1.august- 31.august Tutvumiskäik hoolduspersonalile hooldekodudesse, kus on hea kogemus dementsusega inimeste hooldamisel ja lukusüsteeme ja kukkumis- ning voodianduritega süsteemide kasutamisel Hooldekodu projektijuht 1.august- 31.august Hoolduspersonali ametijuhendite täps ustamine ning läbirääkimised kokkuleppe saavutamiseks Hooldekodu juhataja Peale seadmete paigaldamist Seadmete tarnija koolitused hooldusega seotud personalile Hooldekodu projektijuht 1.mai- 15.detsember Hooldusala töötajate arutelud dementsusega inimestele osutatava hooldusteenuse teemal (üks kord 2 kuu jooksul) Hooldekodu projektijuht 1.november- 30.november Tagasiside kogumine Hooldekodu projektijuht 15.november-31.detsember Projekti kokkuvõtete ja a ruannete koostamine Hooldekodu projektijuht TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 3-4/952-1 ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja Samaaria Eesti Misjon MTÜ, registrikood 80031109, asukoht Aida 3, Haapsalu, 90506 Läänemaa, keda esindab Mihkel Nõlvak (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist kohandada teenusekohti dementsusega inimestele ja toetuse saaja poolt 13.03.2019. a esitatud taotlusest ning sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirja nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ ja sotsiaalkaitseministri 26. aprilli 2019. a käskkirja nr 35 „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ taotluste rahuldamine ja tingimused“ alusel, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline toetus summas 71 910 (seitsekümmend üks tuhat üheksasada kümme) eurot (edaspidi „toetus“). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust 12 teenusekoha kohandamiseks dementsusega inimestele aadressil Putkaste 11, Hiiu vald, 92134 Hiiumaa. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. 1.3. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2019. 2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arvelduskontole 10 (kümne) tööpäeva jooksul toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest arvates. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise aruandeperiood on 26.04.2019 kuni 31.12.2019. 3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul peale aruandeperioodi lõppemist. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil. Kooskõlastatult toetuse andjaga võib aruande esitada muul vormil. 3.4. Aruanne esitatakse kogu toetuse kasutamise perioodi kohta ning selle koosseisus esitatakse tegevusaruanne ja eelarve täitmise aruanne. 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. 4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise. 5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: René Randver, tel. 626 9218, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Kati Kukk, 1 tel. 513 7127, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – toetuse saaja taotlus; 6.2. Lisa 2 – toetuse kasutamise aruande vorm. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberil või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: 513 7127 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE112200221025498146 2 LISA 2 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 3-4/952-1 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa. Tegevusaruanne II osa. Finantsaruanne Kuludokumen Maksedokum Summa Jrk Makse saaja di endi käibemaksu Tehingu sisu nr nr, kuupäev nr, kuupäev ga Summa kokku: Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →