dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Riigieelarve eraldise kasutamise lepingAvalik

Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping

Sotsiaalministeerium · 23. mai 2019
Viit
3-4/949-1
Registreeritud
23. mai 2019
Dokumendi liik
Riigieelarve eraldise kasutamise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-4 Riigieelarveliste toetuste lepingud, täitmise aruanded
Toimik
3-4
Vastutaja
Rene Randver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎3-4949-1 23.05.2019 Riigieelarve eraldise ....bdoc1220 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 1 TAOTLUSVORM Toetuse taotleja 1. Nimi Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2. Registrikood 90008347 3. Juriidiline aadress Järva maakond, Järva vald, Koeru alevik, Ida tn 2, 73001 4. Kohandatava hoolekandeasutuse tegutsemiskoht (juhul, kui erineb juriidilisest aadressist) 5. Postiaadress Järva maakond, Järva vald, Koeru alevik, Ida tn 2, 73001 6. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja RAHANDUSMINISTEERIUM pank SEB EE891010220034796011 SW EE932200221023778606 viitenumber 3500078791 7. Esindaja nimi ja ametikoht Terje Teder, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Terje Teder 9. Telefon 55508744 10. E-posti aadress [email protected] 11. Toetuse kasutamise ajavahemik 13.04.2019 − 31.12.2019 12. Projekti üldmaksumus 136793.- 13. Sotsiaalministeeriumilt taotletav 100 000.- summa 14. Omafinantseeringu summa 36793.- 1 Taotlusvormile lisatakse järgmised dokumendid:  Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: tulude veerus Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa, omafinantseeringu summa; kulude veerus tegevuste ja kulude nimetused, kulu maht, summad kulugruppide kaupa ja projekti üldmaksumus.  Projekti kirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid, projekti oodatavad ja mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.  Garantiikiri omaosaluse katmise kohta Kui taotleja omafinantseeringu kannab kolmas isik (nt KOVi kinnituskiri juhul, kui taotlejaks on KOVi asutatud või osalusega hoolekandeasutus ning omaosaluse kohustuse võtab üle KOV).  Kinnituskiri Kui hoone ei kuulu taotlejale, on vajalik ka hoone omaniku kirjalik nõusolek kohanduse tegemiseks. Käesolevaga kinnitan taotlejana, et: 1) taotleja vastab taotlusvoorus seatud nõuetele; 2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust, ta ei ole sundlõpetamisel ning tal puuduvad maksuvõlad; 3) toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks; 4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 5) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks, salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva projekti raames teostatavate kohanduste tegemisel ja rakendamisel. Toetuse taotleja esindaja nimi, seos Allkiri (allkirjastatakse Kuupäev taotlejaga digitaalselt) Terje Teder , juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt 11.03.2019 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel. 2 Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 3 PROJEKTI KIRJELDUS (Palun täita kõik lahtrid) 1. PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE 1.1. Kirjeldada projekti vajalikkust: Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on juba 2012.a seadnud dementsusega seonduva rahvatervise prioriteediks. Seoses vanemaealiste osakaalu kasvuga ühiskonnas ja prognoositava eluea pikenemisega kasvab aasta-aastalt vajadus erinevate sotsiaalteenuste järele. Samal ajal diagnoositakse üha enam dementsussündroomi. MTÜ Elu Dementsusega on 2018. aastal läbi viidud Hoolekandeasutustes dementsusega inimeste füüsilise keskkonna kohandamise ekspertanalüüsis välja toonud, et Eestis on kuni 16000 dementsussündroomiga inimest ja igal aastal lisandub ligikaudu 3000 inimest, kes saavad diagnoositud. Sama analüüs näitab ära vajakajäämised tänasel teenuseosutamisel sh Koeru Hooldekeskuses. Dementsusega inimene vajab haiguse süvenemisel järjest suurenevad hooldust ja kõrvalabi sh hoolekandeasutuses. Selleks , et inimese elukvaliteet võimalikult pikaajaliselt säiliks, tuleb füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonna loomisel arvesse võtta haigusega kaasnevaid eripärasid ja kohandada ka hoolekandeasutuses dementsusega inimese vajadustest lähtuv, võimalikult iseseisvust toetav ning väärikat elu võimaldav keskkond. Samal ajal ei tohi unustada iga inimese õigusi vabadusele ja privaatsusele, inimväärsele elule. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus on osutanud psühhogeriaatria osakonnas dementsusega inimestele ööpäevaringset üldhooldusteenust 10 aastat. Teenust osutatakse erikohandusteta osakonnas kus elab kuni 30 klienti. Teenuse erisuseks on pigem klientide suurem järelevalve ja piirangud vabale liikumisele, personalil eriväljaõpe tööks dementsusega inimestega seni puudus. Kogu klientide elu ja tegevus (söömine, tegevused ) toimub oma osakonna territooriumil. Kõikidel teenusel viibijatel on diagnoositud dementsussündroom. Aasta-aastalt on üha kasvanud nõudlus dementsusega inimeste teenusekohtade järele, projekti koostamise ajahetkel on järjekorras ca 10-15 teenusele soovijat. 2018. Aastal asuti tegelema enesetäiendamisega ning teenuse disainimisega, et osata teenust pakkuda dementsusega inimeste vajadusest lähtuvalt. Sihtasutus astus MTÜ Elu Dementsusega liikmeks ja osaleti dementsusteemaliste sisekoolituste koolitajate pilootprojektis ning viidi läbi 5 sisekoolitust à 22 töötajale. Kaardistati peamised probleemid ja puudused tänasel teenuseosutamisel:  Klientidel puudub võimalus õues käia;  Kolmas korrus ei sobi elamiseks kuna liikumistakistusega ja orienteerumishäirega inimestel on sealt raske välja saada ning on väga piiratud elukeskkond;  Puudub kodune elutuba ning miljööteraapilised kohandused, elukeskkond on “haiglalik” ning ei paku piisavalt võimalusi tegevusteks, see tekitab omakorda pidevat soovi “lahkuda, koju minna”;  Puudub külalistetuba võimaldamaks privaatseid kohtumisi lähedastega;  Tegevusruume ja vahendeid teraapiate läbiviimiseks ei ole ;  Puuduvad võimalused ja vahendid turvalisuse tagamiseks ilma inimese õiguseid ja vabadusi rikkumata, pidev kukkumis ja kadumisoht Samadele puudustele dementsusega inimestele teenuse osutamisel viitas ka MTÜ Elu Dementsusega poolt läbi viidud eksperthinnang (mille läbiviimisel külastati ka Koeru Hooldekeskust). 1 Arvestades üldhooldekodukohtade kasvu regioonis (lähiaastal lisandub Paides 40 kohta, Jõgevale 150-kohaline uus hooldekodu, Imaveres eakate kodu jne) ehk turuseisu, otsustati 2018. aastal ettevõttes võtta üheks prioriteetseks ja arendatavaks teenuseks dementsusega inimestele pakutav teenus ja hakata juurde looma teenusekohti. Eeldused ja kogemused on hooldekeskusel selleks head:  Teenuseosutamise 10-aastane kogemus  Kogenud ja koolitatud (hooldaja ja/või tegevusjuhendaja kutsega) personal  24/7 meditsiiniline abi kättesaadav (õde 24/7, psühhiaater 1xkuus kohapeal, perearst 1xnädalas kohapeal)  Tegevusjuhendajad, füsioteraapia, muusikateraapia võimalused ja personal olemas  Dementsusteemalised sisekoolitused toimivad  MTÜ-ga Elu Dementsusega ja Dementsuse kompetentsikeskusega hea koostöö  Majanduslik võimekus planeeritavaid arendusi ja projekte ellu viia Kohanduste planeerimisel ja käesoleva projekti koostamisel ning elluviimisel tehakse koostööd Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja disainitudengitega, MTÜ Elu Dementsusega ja Dementsuse kompetentsikeskusega. Pikemas perspektiivis on hiljemalt 2021. aastaks planeeritud hooldekeskuse c-korpus ümber ehitada võimalikult sobivaks dementsusega inimestele, ühendada a ja c korpused ühtseks ning järgmiste 2-3 aasta jooksul luua juurde veel vähemalt 14-15 uut teenusekohta dementsusega inimestele. Kokku saaks omavahel ühendatud kuid kolmes erinevas tiivas asuvas osakonnas pakkuda teenust 50-le inimesele. Seoses väga lühikese kestusega ei jõua kõiki planeeritavaid töid (ehitustööd) teostada käesoleva projekti raames ja sellest tulenevalt on tegevused jagatud etappideks. 2019. aasta lõpuks loome projekti käigus juurde 6 uut teenusekohta ja kohandame 30 olemasolevat teenusekohta, luues a-korpuse I korrusele dementsusega inimeste vajadusi arvestava osakonna koos piiratud õueala ja teraapia-aiaga. Kokku saame projekti lõpuks pakkuda kohandatud teenust 36-le dementsusega inimesele. Projekti käigus rajatav õueala-teraapiaaed on mõeldud kasutamiseks 50-le dementsusega inimesele, teenusekohtade kohandamise ruumide osas teostame 30-le olemasolevale ja 6-le uuele kliendile. Projekti eelarves kajastamata kulutused kaetakse eelarvelistest vahenditest (nt klienditubade mööbel, miljööteraapilised kohandused). Keskmine projekti käigus kohandatava ühe teenusekoha maksumus 3799,81 eurot (arvestamata 2020. a lisanduvaid kohanduste kasutajaid) 1.2. Nende inimeste koguarv hoolekandeasutuses, kellele osutatakse SHS 20 lõike 1 tähenduses üldhooldusteenust (taotluse täitmise hetkel): 109 1.3. Dementsusega inimeste hinnanguline arv hoolekandeasutustes taotluse täitmise hetkel: 30 dementsuse diagnoosiga isikut psühhogeriaatria osakonnas 1.4. Hooldustöötajate arv hoolekandeasutuses, sh eraldi välja tuua SHS § 20 lõikele 4 vastava kvalifikatsiooniga töötajate arv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavat täienduskoolitust läbimas olevate töötajate arv (taotluse täitmise hetkel): Hooldustöötajad kokku 37 Neist: SHS§20 lõikele 4 vastava kvalifikatsiooniga: 24 Õpib hooldustöötaja kutseõppes- 1 inimene Registreeritud 2019. Aastal alustavasse hooldustöötajate töökohapõhise õppe gruppi (Järvamaa Kutsehariduskeskus, 2-aastane õpe) - 12 inimest 2 1.5. Kirjeldada, mitut ning missugust teenusekohtade kohandust planeeritakse projekti raames teha? I etapp (projekti raames) 2019. aastal rajada turvaline õueala ja kohandada elukeskkond 30-le juba teenusel viibivale isikule 1.korrusele hoone a-tiiba ja luua juurde teenuse kasutuses mitteolevate ruumide arvelt 6 teenusekohta, selleks: 1. Projekteerida ja rajada turvaline piiratud õueala koos teraapiaaiaga. Sh projekteerida ja ehitada hoonest kaldteega väljapääs aeda. 2. 1A osakonna 4-kohaliste tubade (6tk) ümberehitus 2-kohaliseks, elutoa ja külalistetoa rajamine - kohandamine seni kasutuseta seisnud ruumidesse sh ruumide remont, sisekujundus, sisustus (mööbel, teler, köögimööbel), külalistetoas skype-vestluste võimalus 3. Ruumide remont ja sisustamine täiendavate teenusekohtade loomiseks seni personali kasutuses olnud ruumidesse 4. Ukseandurite süsteemi soetamine ja paigaldamine koos vajalike nutiseadmete ja programmide soetamisega 5. Nutiseadmete (liikumisanduriga häirenupud) soetamine 6. Miljööteraapilised kohandused 1a osakonna koridorides ja puhkenurkades 7. Tegevusvahendite soetamine mälestustöö tegemiseks ning mõtestatud tegevuste pakkumiseks – nukud, häälitsevad mänguloomad jms 8. Eririietuse soetamine- libisemisvastased sokid, kombinesoonid 9. Teraapiavahendite soetamine: difuuserid aroomiteraapiaks, juhtmevabad kõrvaklapid muusika kuulamiseks, bluetooth kõlarid muusikateraapiaks 10. Viitade, siltide ja orienteerumist parandava märgistuse paigaldamine II etapp jätkutegevused peale projekti lõppemist (2020.-2021.a) - teenuse kasutuses mitteolevate ruumide ümberehituse ja kohandamise käigus juurde luua 14 teenusekohta hoone c-tiiba, rajades elukeskkonna dementsusega inimeste vajadusi arvestades ja sisustades ning disainides arvestades diagnoosispetsiifilisi aspekte. Ühendada a- ja c-tiivad ümber teraapiaaia kulgeva kinnise galeriiga tagamaks (eriti talvel) siseruumides rohkem liikumisvõimalusi (nn ringliikumise võimaldamine) . Tööde teostamiseks on planeeritud 2020. a investeeringute kavasse 200000.- eurot omavahendeid. Elukeskkonna kavandamisse ja projekteerimisse on kaasatud Eesti Kunstiakadeemia. 1.6. Kirjeldada, kuidas tagatakse, et planeeritav kohandus on kooskõlas dementsusega inimese põhiõigustega (väärikus, liikumisvabadus, privaatsus jm) ja seadusest tulenevate nõuetega? Kõikide kohanduste planeerimisel on lähtutud EV põhiseaduses, sotsiaalhoolekande seaduses, andmekaitse- jm seadusandluses sätestatud nõuete ja põhimõtetega. Kohanduste tegemisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest, eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt, lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning lähedaste, hooldustöötajate ja hooldekeskuse kaasklientide seisukohast. Dementsusega inimeste elukeskkonna kohandusi planeerides on teenuseosutajana lähtutud SHS §3 toodud üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine. Eesti Vabariigi põhiseaduses on sätestatud inimväärikuse põhimõtted. Kui inimene on sunnitud viibima tingimustes, mille puhul ei ole arvestatud tema tervisliku seisundiga, võib see tekitada temas alaväärsustunnet ja jõuetust. Sobivaks keskkonnaks loetakse 3 niisuguseid tingimusi, mis loovad positiivse, terapeutilise õhkkonna: tagavad igale inimesele piisava ruumi, valguse, sobiva temperatuuri ja ventilatsiooni ning asutuse rahuldava üldseisukorra, erilist tähelepanu peaks pöörama magamistubade ja vaba aja ruumide kaunistamisele (Õiguskantsler, 2018 lk 3 ). 1. Projekteerida ja rajada turvaline õueala koos teraapiaaiaga. Sh projekteerida ja ehitada hoonest väljapääs aeda. - Hoone põhjakülge planeeritud kolmest küljest hoonega piiratud ja 53m pikkuse ja hekiga varjatud paneelaiaga eraldatud ca 800m2 suurune õueala, kuhu saab turvaliselt oma eluüksusest minna, võimaldab dementsusega inimestel iseseisvamalt liikuda tajumata piiranguid. Samas tagab välispiirdega suletud ala kindlustunde ja turvalisuse piiramata isikuvabadusi. Hoonest aeda väljapääsul rajatakse laugelt kulgev kaldtee. Õueala on kolmest küljest ümbritsetud hoone tiibadega kus asuvad dementsusega inimeste osakonnad mis tagab hooldustöötajatele hea jälgimisvõimaluse ja ülevaate õues toimuvast. Erikohandusega õuealale rajatavad jalgrajad on tugeva kattega, liikumistakistusega inimesele ohutud ja rulaatori või ratastooliga liikumiseks sobivad. Radade kulgemine on planeeritud hõlbustama nö koju tagasi jõudmist (erineva pikkusega, ringjalt kulgevad). Radade äärde on planeeritud sagedased puhkamiseks sobivad istekohad ja erinevate taimedega kastpeenrad ning haljastus pakuvad tegevust ning kodutunnet. Taimede valikult arvestatakse, et ei oleks okkalisi, mürgiseid või muul moel ohtlikke taimi. Aiaosa kesksele kohale rajatakse 25m2 lehtla mis võimaldab õues viibida pikemalt ning tegeleda meelepäraste tegevustega õues (käelised tegevused, vestlusringid, muusikateraapia jms). 2. Elutoa ja külalistetoa rajamine - kohandamine Seni kasutuseta seisnud meditsiiniüksuse ruumidesse rajatakse: 2.1. privaatsust võimaldav külalistetuba kus on võimalik külalistega segamatult suhelda. Külalistetoal on eraldi tualettruum, sobiv sisustus (mugavad diivanid, kööginurk, kasutamiseks nõud jms). Kööginurga valikul on arvestatud turvalisuse nõudeid ning miniköök on ruloouksega suletav, vältimaks õnnetusi pliidiga. 2.2. kohandatakse elutuba koduse sisustusega tagamaks võimalikult kodusarnast tunnet ja võimaldamaks erinevate teraapiate (muusika, aroomi jms) abil säilitada elanike elukvaliteeti. Elutoas on planeeritud mugavad istekohad, tunnetuspadjad diivanil, suur televiisor, muusikanurk, difuuser aroomiteraapiaks, raamatud jms. Piisava tegevuse võimaldamiseks erinevad vahendid (nukud, häälitsevad mänguloomad) tagamaks elaniku vabal valikul aktiivset ja vaheldusrikast tegevust mis omakorda toetab normaalse päevarütmi säilitamist ja meeleolu stabiilsena säilimist. 3. Ruumide remont ja sisustamine täiendavate teenusekohtade loomiseks ja senistele teenusel viibijatele sobivama elukeskkonna tagamiseks. Kokku renoveeritakse 288m2 eluruume ja dementsusega klientide ühiskasutuses olevaid ruume . Seni personali kasutuses olnud ruumidesse –rajatakse 2019. aastal juurde 6 täiendavat teenusekohta dementsusega inimestele Seni meditsiiniüksusena kasutusel olnud osas ehitatakse külalistetuba ja tegevustuba. Liikumistegevusteks sobiv ruum on samas olemas ja renoveerimist ei vaja. Personali kasutuses olnud ruumid ehitatakse ümber klienditubadeks. Olemasolevad 30 teenusel viibijat kolitakse 1. korrusele projekti käigus kohandatavasse turvalisse elukeskkonda. Kohandamise käigus rekonstrueeritakse sh ehitatakse 1A osakonna 4-kohalised palatid ümber 2-kohalisteks klienditubadeks, jagades ruumid vaheseinaga kaheks eraldi toaks. I korrusel elamine annab võimaluse dementsusega inimestel vabamalt liikuda sh õue minna ja iseseisvamalt tegutseda tajumata piiranguid. 4. Ukseandurite süsteemi soetamine ja paigaldamine koos vajalike seadmete ja programmidega. Häiresüsteem tagab turvalisuse ilma inimese privaatsust või isikuvabadust piiramata. Süsteem seadistatakse nt öisel ajal liikumiste tuvastamiseks, see annab teate liikumisest töötaja nutiseadmesse ning võimaldab 4 töötajal elanikku abistama ja juhendama minna nt tualetitoimingutele, suunata oma tuppa tagasi ning vältida ühtlasi kaaselanike privaatsuse häirimist ja ekslemist. 5. Liikumisanduriga häirenuppude (kellade) soetamine. Raske ja sügava dementsusega isikute ekslemise ja kadumise vältimiseks rakendatav kohandus. Kell on seade, mis on varustatud abi kutsungi nupuga. Kell on veekindel ja kergesti laetav. Võimaldab tagada dementsusega inimese turvalisuse ilma füüsiliselt isikuvabadust piiramata kuna seade annab eelnevalt paika pandud hooneosast majaka kaudu lahkumisest teavituse töötaja nutiseadmesse ning võimaldab kiiresti reageerida ning kliendi delikaatselt tagasi oma elukeskkonda suunata. Vähendab oluliselt personali hoolduskoormust. 6. Miljööteraapilised kohandused koridorides ja puhkenurkades aitavad tagada inimesele vaba liikumise temale kohandatud sobivas keskkonnas ja maandada pingeid ja vältida ärevusseisundit ilma füüsilisi piiranguid või otseseid keelde kasutamata. Dementsusega inimesed vajavad minevikust tuttavaid keskkondi ja tegevusi ning toetavaid suhtlemismeetodeid. Nt rändamissoovi aitab maandada bussipeatuseks kohandatud puhkenurk, aianurgaks kohandatud istekoht, postkast posti toomiseks jms. 7. Tegevusvahendite soetamine mälestustöö tegemiseks ning mõtestatud tegevuste pakkumiseks tagab inimesele vaba tegutsemise ja liikumise ning suurendab turvatunnet, vähendades põgenemismõtteid (soovi minna tööle, loomi söötma, lapse juurde jms) samas võimaldades eneseteostust läbi imiteeritavate tegevuste. Nt lemmiklooma sarnased puudutustele reageerivad mänguloomad, nukud ja lapsevankrid, õmblusmasin, puutöö vm meisterdamisnurk tööriistadega . 8. Eririietuse soetamine- (libisemisvastased sokid, spetsiaalsed kombinesoonid) hästi kujundatud kombinesoon aitab säilitada eneseväärikuse, piiramata liikumisvabadust. Kombinesooni saab kujundada soliidseks ja kanda selle peal nt pintsakut, seelikut vms. Dementsuse sügavas faasis inimene kipub riideid ja mähkmeid ära kiskuma arvestamata ümbrust, unustab riiete otstarbe (kampsun jalas nt). Libisemisvastaste sokkide kasutamine tagab füüsilise turvalisuse vähendades kukkumisriski. Eririietus aitab vähendada hoolduskoormust ja mähkmekulu. 9. Teraapiavahendite soetamine: difuuser aroomiteraapiaks, juhtmevabad kõrvaklapid muusika kuulamiseks, bluetooth kõlarid muusikateraapiaks Erinevate teraapiate rakendamine toetab oluliselt iseseisva toimetuleku säilimist, meelerahu ja stabiilsuse säilitamist. 10. Viitade ja siltide süsteem - dementsusega sageli kaasnevaid meelepetteid ja luulumõtteid (nt muster tundub auguna, lauanõusid lauast ei erista jms) vähendav ning iseseisvuse toetamiseks vajalik kohandus. Kontrastsed toonid ja suured sildid ning märgistused aitavad orienteeruda ning tunda end iseseisvamana. 2. PROJEKTI EESMÄRGID 2.1. Kirjeldada selgelt ja võimalikult detailselt kohanduse eesmärke. Eesmärgid, milleni soovitakse peale kohanduse tegemist jõuda, peavad olema põhjendatud ja mõõdetavad. Kohanduse nimetus Eesmärk Mõõdetav tulemus* 1.Projekteerida ja rajada Turvalisuse parandamine; klientide ja nende piiratud turvaline õueala teenuse kvaliteedi tõus: lähedaste rahulolu koos teraapiaaiaga. Sh Piiratud ala on turvaline, tagab teenusega, projekteerida ja ehitada kindlustunde ja võimaldab viibida kadumisjuhtumite 5 hoonest väljapääs aeda. aastaringselt värskes õhus puudumine ja iseseisvalt. Mõtestatud erakorraliste tegevused aias tagavad rahulolu, juhtumite ning võimaldavad eneseteostust. vigastuste ja kukkumiste ohu miinimumini viimine 2.Elutoa ja külalistetoa Teenuse kvaliteedi tõus; Klientide ja nende rajamine - kohandamine turvalisuse parandamine: lähedaste rahulolu seni kasutuseta seisnud Privaatne külalistuba sh teenusega; ruumidesse sh ruumide suhtlemine skype teel aitab Lähedastega remont, sisekujundus, kaasa sidemete säilimisele kontaktide sisustus lähedastega toetades külastusi paranemine; (mööbel,teler,köögimööbel), ja sagedasemaid kontakte Erakorraliste külalistetoas skype- Kodused elu- ja külalistetoad juhtumite vestluste võimalus tekitavad kodutunde ja tõstavad (kadumised, elukvaliteeti, väheneb klientide kukkumised, soov lahkuda. Turvaline vigastused) dementsusega inimese vajadusi puudumine arvestav sisekujundus vähendab kukkumisriski ja ärevusseisundeid. Väheneb kadumiste ja kukkumiste risk. 3.Ruumide remont ja Suureneb võimekus teenust Teenusekohtade arv sisustamine täiendavate pakkuda: Ühiskonnale vajaliku (2019 lõpuks 36), teenusekohtade loomiseks teenuse mahu suurenemine täidetud seni personali kasutuses täiendavate teenusekohtade teenusekohtade arv olnud ruumidesse ja loomise läbi 100% olemasolevatele teenusesaajatele kohandatud elukeskkonna tagamiseks 1. korrusel 4.Ukseandurite süsteemi Turvalisuse tagamine: Klientide ja soetamine ja paigaldamine Turvalisuse tagamine piiramata lähedaste rahulolu koos vajalike seadmete ja vaba liikumist; teenusega; programmidega Erakorraliste juhtumite (kadumised, kukkumised, vigastused) puudumine 5.Liikumisanduriga Turvalisuse tagamine: Klientide ja häirenuppude (kellade) Turvalisuse tagamine piiramata lähedaste rahulolu soetamine vaba liikumist; võimalus abi teenusega; kutsuda häirenupuga Erakorraliste juhtumite (kadumised, kukkumised, vigastused) puudumine 6.Miljööteraapilised Spetsiaalsete abivahendite Erakorraliste kohandused koridorides ja kasutamise suurenemine; juhtumite puhkenurkades teenuse kvaliteedi kasv: Läbi (kadumised, mõtestatud tegevuse ja kukkumised, mälestustöö on tagatud inimese vigastused) vaba liikumine ja tegutsemine puudumine; klentide 6 temale kujundatud keskkonnas ja lähedaste rahulolu aidates säilitada kognitiivseid teenusega võimeid ja rahuloluseisundit 7.Tegevusvahendite Suureneb spetsiaalsete Klientide ja soetamine mälestustöö abivahendite kasutamine; lähedaste rahulolu tegemiseks ning teenuse kvaliteedi kasv: teenusega; mõtestatud tegevuste Elukvaliteedi säilitamine läbi Erakorraliste pakkumiseks – nukud, mõtestatud tegevuste, juhtumite häälitsevad mänguloomad ärevusseisundite ja segaduse (kadumised, minimaliseerimine kukkumised, vigastused) puudumine 8.Eririietuse soetamine- Suureneb spetsiaalsete Klientide ja libisemisvastased sokid, abivahendite kasutamine; lähedaste rahulolu kombinesoonid teenuse kvaliteedi ja teenusega; turvalisuse kasv: kukkumiste ja Eneseväärikuse säilitamine vigastuste vähendades ebasobivas kohas puudumine lahtiriietumise riski, kukkumisriski vähendamine 9.Teraapiavahendite Suureneb spetsiaalsete Klientide ja soetamine: difuuserid abivahendite kasutamine; lähedaste rahulolu aroomiteraapiaks, teenuse kvaliteedi kasv: teenusega; juhtmevabad kõrvaklapid Elukvaliteedi toetamine läbi Erakorraliste muusika kuulamiseks, teraapiate, vaba meelepärase juhtumite bluetooth kõlarid tegevuse valimise ja liikumise (kadumised, muusikateraapiaks tagamine kukkumised, vigastused) puudumine 10.Viitade ja siltide Turvalisuse kasv: Klientide ja süsteem Kompenseerida visuaalsustaju lähedaste rahulolu halvenemisest tingitud teenusega; orienteerumisraskusi, säilitada Erakorraliste võimalikult iseseisvat juhtumite toimetulekut ning vähendada (kadumised, eksimis- ja kadumisriski kukkumised, vigastused) puudumine *Rahuloluküsitluse tulemusena klientide ja lähedaste rahulolutase- 85% rahul 2.2. Kirjeldada, milline on teenusekoha kohanduse eeldatav mõju dementsusega inimestele, hoolduspersonalile ja praegu pakutava teenuse kvaliteedile. Kui planeeritakse erinevat tüüpi kohandusi, tuua eeldatav mõju välja iga kohanduse tüübi järgi (nt mõju õueala kohandamisel, mõju eluruumi kohandamisel, mõju erimärgistussüsteemi loomisel jms) ning tervikuna. MÕJU ÕUEALA KOHANDAMISEL JA TERAAPIAAIA RAJAMISEL – pikaajaline mõju- dementsusega inimesed saavad iseseisvalt välja minna ja vabalt liikuda õues, tegeleda seal meeldivate, jõukohaste ja tuttavate aiatöödega, jalutada turvalisel alal. Personalil on ülevaade hoolealustest ning kindlus, et klientidel on turvaline keskkond MÕJU ELUKESKKONNA KOHANDAMISEL- teenusekohtade toomine I korrusele tagab personalile parema ülevaate klientidest ja klientidele tegutsemis- ja liikumisvabaduse turvalisel alal. Väiksemad (1-2kohalised) toad sobivad dementsusega inimestele. Spetsiaalne, miljööteraapiliste kohandustega ja turvalahendustega elukeskkond aitab säilitada teenusesaajate iseseisvust ja väärikust, vähendab ärevust. MÕJU TURVALAHENDUSTE (valgustus, liikumisandur-kellad, ukseandurid) 7 KASUTAMISEL- aitavad tagada turvalisuse ning võimaldavad hoolduspersonalil pakkuda kiiresti vajalikku tuge. Kadumis- ja ekslemisriski miinimumini viimine. Toetab inimese iseseisvust ja toimetulekut. MÕJU ERIRIIETUSE KASUTAMISEL- aitab kaasa inimväärikuse säilitamisele ning abistab hooldustöötajaid hooldustoimingutel MÕJU TEGEVUS- JA TERAAPIAVAHENDITE KASUTAMISEL- erinevad teraapiad (aroomi-, muusika-, liikumisteraapia) toetavad dementsusega inimese kognitiivse võimekuse võimalikult kauaaegset säilimist ning pakuvad heaolutunnet, mõjudes ärevust maandavana. 3. PROJEKTI OODATAVAD MÕÕDETAVAD TULEMUSED 3.1. Kirjeldada, milline on hoolekandeasutuse võimekus pakkuda üldhooldusteenust dementsusega inimesele taotluse esitamise hetkel ning millisena nähakse seda pärast teenusekoha kohandamist. Taotluse esitamise hetkel pakutakse teenust 30-le inimesele 2019.a lõpuks 36-le inimesele Märtsis 2019 pakutakse teenust 30-le dementsusega inimesele eraldi osakonnas hoone 3. korrusel 1-4kohalistes tubades. Osakond ei ole spetsiaalselt kohandatud dementsusega inimestele, nende liikumisvõimalused osakonnast väljapoole on piiratud ning iseseisvalt õues käia ei saa. Puuduvad kohandatud elutoad ja privaatsed võimalused külalisi vastu võtta. Peale teenusekohtade kohandamist on loodud olemasolevatele klientidele spetsiaalne nende vajadustest lähtuv elukeskkond 1. korrusel eraldi väljapääsuga spetsiaalsele piiratud õuealale. Lisaks on projekti käigus 2019. aasta lõpuks rajatud juurde 6 uut teenusekohta dementsusega inimestele ning rajatud kohandatud sisustusega elutoad, külalistetuba ja teraapiavõimalused. Kasutusele võetavad turvalahendused toetavad hoolduspersonali tööd ning klientide turvalisust ilma isikuvabadusi ja inimväärikust riivamata. Asutusel on planeeritud jätkata täiendavate teenusekohtade rajamist ka peale käesoleva projekti lõppemist ning teha olulisi investeeringuid dementsusega inimestele teenuse osutamiseks. Sh ümber ehitada hoone c-tiib dementsusega inimestele sobivaks, ühendada kolm tiiba ühtseks dementsusega inimeste elukeskkonnaks läbi hooneid õuest ühendava ja rajatavat aeda-õueala piirava galerii ehitamise. 2020-2021 on kavas läbi eeltoodud tegevuste suurendada dementsusega inimeste teenusekohtade arvu 50ni. 3.2. Tuua välja dementsusega inimeste arv (hinnanguline, kuid põhjendustega), keda teenusekoha kohandamine otseselt mõjutab, ja nende inimeste arv, keda teenusekoha kohandamine kaudselt mõjutab (kasusaajad laiemalt). 2019. aasta lõpuks:  30 teenusesaajat, kes hetkel teenusel viibivad, saavad endale spetsiaalselt kohandatud elukeskkonna  6 teenuse järjekorras olevat inimest saab teenusele  36 dementsusega inimese lähedased ja pereliikmed (ligikaudu 70 inimest) saavad tunda rahulolu, et nende lähedane on kõrgekvaliteedilisel spetsiaalsel teenusel mis vastab dementsusega inimese vajadustele, neil on võimalik hoida kontakti läbi Skype ka suurte vahemaade korral ning külastades teenusel viibivaid lähedasi suhelda privaatselt ja koduses keskkonnas (vajadusel ööbimisvõimalusega). Lähedased saavad hooldekeskuse personalilt nõustamist ning neid kutsutakse osalema tugigruppidesse ning soovi korral kaasatakse teenuse osutamisel tegevustesse.  Hooldekeskuse kogu personali teadlikkus on kasvanud läbi dementsusteemaliste sisekoolituste, 108 töötajat Arvuliselt määramatu kasusaajate osa: 8  Kohalike omavalitsuste rahulolu lepingupartnerina ja sotsiaalhoolekandeteenuste korraldajana tänu võimalusele oma dementsusega elanikele vajalikke teenusekohti kasutada. (Teenust pakutakse Hooldekeskuses sõltumata teenusesaaja senisest elukohast).  Kogukonna ja kogu ühiskonna teadlikkuse kasv dementsuse teemal tänu asutuse personali teadlikkuse kasvule ning asutuse osalemisele MTÜ Elu dementsusega tegevuses sh kompetentsi jagamisel lähedaste tugigruppide nõustamisel ja seminaride läbiviimisel 3.3. Kirjeldada, kuidas on tagatud kohanduse sihipärane kasutamine peale kohanduse tegemist, see tähendab mil määral muutub hoolduspersonali igapäevane roll ja vastutus teenuse osutamisel ja milliseid tegevusi viiakse ellu hoolduspersonali ettevalmistamiseks, et kasutada kohandusi ja soetatud abivahendeid sihipäraselt. Hooldekeskuse juhataja ja dementsusega inimeste osakonna vanemhooldaja on läbinud 2018. aastal dementsusteemaliste koolituste sisekoolitajate väljaõppe ning asutusesiseselt on saadud materjalidele ja teadmistele tuginedes koostatud dementsuse teemaline sisekoolituse koolituskava. Sisekoolitus on kohustuslik läbida kogu asutuse personalil, sõltumata ametikohast. Sisekoolitustega uutele töötajatele jätkatakse vastavalt vajadustele iga-aastaselt, need kajastuvad iga-aastases koolitusplaanis. Vahetult dementsusega inimestega töötav personal saab süvendatud väljaõppe sh soetatavate tehniliste lahenduste kasutamiseks, teraapiate kasutamiseks igapäevatöös. Kohandatud elukeskkonnas a ja c korpuses jätkatakse teenuse osutamisega dementsusega inimestele (2020-2021 luuakse teenusekohti juurde) peale vajalike ehitustööde teostamist c-korpuses. 2020. a investeeringute kavasse on planeeritud 200000.- euro ulatuses investeeringuid c-korpuse ümberehitamiseks ja kohandamiseks dementsusega inimestele. Teenusega rahulolu ja tulemuslikkuse mõõtmiseks viiakse iga-aastaselt läbi klientide ja nende lähedaste rahulolu-uuringud. Uuringute tulemustele tuginedes disainitakse vajadusel teenust. Soetatavad abivahendid (tehnilised lahendused, riietus ja ohutusabivahendid) on teenuse osutamisel hädavajalikud ning nende kasutamise vajadus on kestev. Turvaseadmete (ukseandurid, GPSkellad jms) pakkujatega sõlmitakse tähtajatud teenuselepingud. MTÜ Elu dementsusega aktiivse liikmena on hooldekeskus järjepidevalt kaasatud dementsuse kompetentsikeskuse tegevusse. Arvestades suurt konkurentsi üldhooldusteenuste pakkumise turul, institutsionaalsete teenuste kõrvale uute lahenduste loomist eakatele ja erihoolekandeteenuste deinstitutsionaliseerimise protsessi ning väga suurt nõudlust spetsialiseerunud teenuste järele näeb hooldekeskus pikemas perspektiivis (5-10 aastat) spetsialiseerumist dementsusega inimestele mõeldud teenustele veelgi suuremas mahus sh lühiajalistele ajutistele teenustele (nt päeva- ja nädalahoid). 4. PROJEKTI KAVANDATUD TEGEVUSED AJALISES JÄRJESTUSES Tegevuste ajakava koostamisel on lähtutud sellest, et rahastamise otsus on tehtud 13.aprilliks 2019. Otsuse viibimisel lükkuvad tegevused vastavalt edasi, projekti käigus planeeritud kohanduste valmimise tähtaeg on 31.12.2019. Eeltööd: 2018. aastal: dementsusteemaliste sisekoolituste koolitajate pilootprojektis osalemine MTÜ Elu dementsusega liikmeks astumine 9 Projektimeeskonna koosolek ja kohanduste planeerimine 22.01.2019-31.05.2019 koostööprojekt (workshopid, eskiislahendused, detailprojektid) Eesti Kunstiakadeemiaga hooldekeskuse elukeskkonna kaasajastamiseks ja kohandamiseks eritähelepanuga dementsusega inimestele 01.01.2019-31.03.2019 toodete, ehitustööde ja tehniliste lahenduste orienteeruvate hinnapakkumiste võrdlemine, tehniliste lahenduse praktikas kasutamisega tutvumine (Soome hooldekodudes) , projekti tegevuste ja eelarve planeerimine, klientide, personali ja lähedaste teavitamine võimalikest muudatustest 11.03.2019 Külaskäik Helsinkisse Cecilia Diakooniakeskusesse tutvumaks tehniliste lahenduste kasutamisega praktikas. 13.12.2018-13.03.2019 Projekti kirjutamine ja esitamine. 01.04.2019-31.12.2019 Personali koolitamine , sisekoolitused 5 moodulit à 2 h 01.03.2019 -30.04.2019 PROJEKTIDE TELLIMINE: Maastikuarhitektuuriline projekt: Õueala koos teraapia-aiaga Miljööteraapiline sisekujundus- eskiis Väljapääsu ehitamine kaldteega a-korpusest Ehitustööde projekt (1A ja meditsiiniüksuse ruumide ümberehitus) 1.04.2019-20.04.2019 HANGETE ja PAKKUMISTE LÄBIVIIMINE ja täpsustamine: Ehitushange/hinnapakkumised kokku 288m2 rekonstrueerimiseks ja remondiks. Teenusesaajate kasutuses mitteolevate ruumide remondiks, 1A osak.klienditubade ümberehituseks ja väljapääsu rajamiseks hoone a- korpusest rajatavale piiratud õuealale; Teraapia-aia - ja õueala rajamise hange/hinnapakkumised 1.04.2019-31.08.2019 Nutiseadmete ja ukseandurite süsteemide soetamise pakkumiste täpsustamine, soetamine, seadistamine ja paigaldamine a-korpuses. Kasutajate väljaõpe. 1.04.2019-15.06.2019 Ruumide ettevalmistamine remondiks, personali ja klientide ümberkolimised (etapiviisiliselt, vastavalt töö teostamisele) 21.04.2019-30.09.2019 Siseruumide ehitus-remonditööde teostamine(1A klienditoad, elutoa, külalistetoa ja 6 uue teenusekoha toad), 1.09.2019-31.10.2019 Miljööteraapilise sisekujunduse loomine a-korpuses 1.05.2019-30.11.2019 Ehitustööde teostamine: hoonest aeda väljapääsu ehitamine . Aia ehitamine ja õueala rajamine. 1.08.2019-30.09.2019 Teraapiavahendite soetamine; Eririietuse soetamine 1.08.2019-30.09.2019 ruumide sisustuse hinnapakkumiste võtmine /hange (elutuba, külalistetuba, klienditoad) 1.09.2019-30.11.2019 ruumide sisustuse soetamine ja sisustamine (elutuba, külalistetuba, klienditoad) 1.12.2019-20.12.2019 Klientide ümberkolimine 3. korruselt ja uute klientide teenusele saabumine 20.12.2019-31.12.2019 Projekti lõpetamine, aruannete ja kokkuvõtete koostamine 30.12.2019 dementsusega inimestele kohandatud osakonna pidulik avamine JÄTKUTEGEVUSED peale projekti lõppemist: 2020. aastal 1c osakonna ümberehituse lõpetamine ja sisustamine dementsusega klientidele teenuse osutamiseks, 15 täiendava teenusekoha avamine aasta lõpuks A ja C korpuseid ühendava galerii projekteerimine, ehitushange ja ehituse alustamine Personali sisekoolitused regulaarselt 10 Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 2 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE KULUD Kulu nimetus Hulk Summa PROJEKTEERIMISKULUD 4716 Maastikuehituse projekt õuealale ja 1 tk 4716 teraapia-aiale EHITUS, RENOVEERIMINE, RAJATISED 800m2 115955 Õueala ja teraapia-aia rajamine: PVC 1 tk 800m2 teraapia- 66840 paneelaia ehitamine ja aed maastikuehitustööd, materjalid, jalgteede rajamine, istikud, aiarajatised ja- mööbel, valgustus Väljapääsu ehitamine 1A korpusest 1 tk 4352 õuealale koos kaldtee paigaldusega Ruumide rekonstrueerimine ja 288 m2 40411 ümberehitus 1A ja meditsiiniüksuses (klienditoad , külalistetuba, elutuba, üldruumid)- vaheseinte ümberehitamine, uste paigaldus, viimistlustööd, ATS süsteemide paigaldus, lülitite, pistikute ja valgustuse paigaldus, PVC katte vahetus TURVASEADMED koos paigalduse ja 13338 kasutajakoolitusega Everon tugijaam 8 tk 2960 Uksemagnet 24 kpl 2640 Majakas 1 tk 335 Majaka magnet 1 tk 95 Valvenupp-kell liikumisanduriga 33 tk 3597 Nutiseade hooldustöötajale 8 tk 1032 Turvaseadmete paigaldus 1 kord 2059 Turvaseadmete kasutajate koolitus 4h 620 (ühekordne) Muud 2784 Eririietus (Kombinesoon) 36 tk 1440 Libisemisvastased sokid 36 paari 285 Toidunõud punased (kruus, taldrik, kauss, 36 kpl 456 alustass, kohvitass, tilaga joogitass) Difuuser aroomiteraapiaks 1 tk 210 Bluetooth kõlar 1 tk 298 Juhtmevabad kõrvaklapid 1 tk 95 1 TULUD Tulu liik (finantseerijate Taotletav summa Eraldatud summa kaupa) Sotsiaalministeerium 100000 Omafinantseering X 36793 KULUD KOKKU 136793 TULUD KOKKU 2 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 3-4/949-1 ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja SA Koeru Hooldekeskus, registrikood 90008347, asukoht Ida tn 2, Koeru alevik, Järva vald, 73001 Järvamaa, keda esindab Terje Teder (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist kohandada teenusekohti dementsusega inimestele ja toetuse saaja poolt 12.03.2019. a esitatud taotlusest ning sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirja nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ ja sotsiaalkaitseministri 26. aprilli 2019. a käskkirja nr 35 „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ taotluste rahuldamine ja tingimused“ alusel, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline toetus summas 100 000 (sada tuhat) eurot (edaspidi „toetus“). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust 30 teenusekoha kohandamiseks ja 6 uue teenusekoha loomiseks dementsusega inimestele aadressil Ida tn 2, Koeru alevik, Järva vald, 73001 Järvamaa. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. 1.3. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2019. 2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arvelduskontole 10 (kümne) tööpäeva jooksul toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest arvates. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise aruandeperiood on 26.04.2019 kuni 31.12.2019. 3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul peale aruandeperioodi lõppemist. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil. Kooskõlastatult toetuse andjaga võib aruande esitada muul vormil. 3.4. Aruanne esitatakse kogu toetuse kasutamise perioodi kohta ning selle koosseisus esitatakse tegevusaruanne ja eelarve täitmise aruanne. 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. 4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise. 5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: René Randver, tel. 626 9218, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Terje Teder, 1 tel. 5550 8744, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – toetuse saaja taotlus; 6.2. Lisa 2 – toetuse kasutamise aruande vorm. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberil või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: 5550 8744 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve: Saaja: Rahandusministeerium Viitenumber: 3500078791 EE891010220034796011 SEB EE932200221023778606 Swedbank 2 LISA 2 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 3-4/949-1 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa. Tegevusaruanne II osa. Finantsaruanne Kuludokumen Maksedokum Summa Jrk Makse saaja di endi käibemaksu Tehingu sisu nr nr, kuupäev nr, kuupäev ga Summa kokku: Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel