dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Euroopa Komisjon teatise kohta (ravimid keskkonnas)

Sotsiaalministeerium · 22. mai 2019
Viit
1.4-1.2/1166-2
Registreeritud
22. mai 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.2 Euroopa Komisjoni töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.2/2019
Vastutaja
Elen Ohov (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)

Failid

  • 📎1.4-1.21166-2 22.05.2019 Väljaminev kiri.bdoc276 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Teie 23.04.2019 nr 18.7.1/19-1056/- [email protected] 2T/ Meie 22.05.2019 nr 1.4-1.2/1166-2 Arvamus Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ kohta Sotsiaalministeerium toetab komisjoni esitatud ettepanekuid ravimite keskkonda sattumisega seotud riskide vähendamiseks. Nõustume komisjoni seisukohaga, et tegemist on olulise probleemiga ning ravimitega seotud riskide vähendamiseks tuleb kaasata kõik asjaomased sidusrühmad kogu ravimi olelusringi jooksul. Ravimite ja nende jääkide sisaldust keskkonnas seostatakse ka antimikroobse resistentsusega. Sellegipoolest ei ole senimaani piisavalt teaduslikke tõendeid nende mõjust keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele. Seetõttu on kindlasti oluline teha edasisi teadusuuringuid ja toetame tugevalt Komisjoni ettepanekut teha kindlaks lüngad praeguses teadmises ning määratleda edasist teaduslikku uurimist vajavad küsimused. Toetame antimikroobsete ainete monitooringu jätkamist ja laiendamist veekeskkonnas (sh „watchlisti“ täiendamist uute ainetega) ning võimalusel antimikroobsete ainete monitooringu alustamist ka teistes potentsiaalsetes kuumkohtades (pinnas, reoveejaamad, haiglate äravool, farmide ümbrus, sõnnik, kalakasvatus jne). Samas leiame, et reoveepuhastus- ja ka teiste meetodite puhul on oluline kindlaks teha kuluefektiivseim lahendus. Teatud tasemel resistentsuse teke on looduses paratamatu nähtus ja ohjata on võimalik eelkõige seda osa resistentsusest, mille tekkimist soodustab inimtekkeline saaste keskkonnas. Seetõttu tuleks kindlaks teha läviväärtused, mil määral võib reoveepuhastites resistentsust esineda või mil määral on üldse võimalik selle esinemist vähendada. Toetame väljapakutud lähenemisviisi, et keskenduda ei saa ainult tagajärgedele (nt reoveepuhastite puhastusmeetmete tõhustamisele), vaid probleemiga tuleb tegeleda alates tekkepõhjusest (nt antimikroobikumide kasutamine, vale käitlemine), pannes rõhku probleemi ennetusele. See eeldab aga erinevate sektorite tihedat koostööd ja selle parandamist. Toetame tervishoiutöötajatele juhiste väljatöötamist keskkonnale või keskkonna kaudu potentsiaalset ohtu kujutavate ravimite mõistliku kasutamise kohta. Kindlasti peame vajalikuks pöörata tähelepanu meetmele, mis keskendub ravimi kadude vähendamisele ja jäätmekäitluse tõhustamisele (meede 5.4). Oluline on tõsta tervishoiutöötajate ja igapäevaselt ravimitega kokku puutuvate isikute teadmisi ravimijäätmete kogumise vajaduse ja keskkonnaohutu kõrvaldamise vajalikkuse osas. Apteegid on väga oluline lüli ravimijäätmete ohutu kogumise etapis, aidates tõsta tarbijate poolt tagastavate kõlbmatute või kasutamata ravimite hulka ning seeläbi vähendades ravimijäätmete sattumist keskkonda. Jäätmestatistika näitab, et igal aastal jõuab ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse ligi 24 tonni ravimijäätmeid, kuid hinnanguliselt vähemalt sama palju jääb jäätmejaamadesse viimata. Kuna apteekidele kaasnevad tarbijatelt ravimijäätmete Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 kogumisega kulud, siis võiks kaaluda ravimijäätmete kogumise kulude katmisel tootjavastuse põhimõtete rakendamist analoogselt patareide tootjavastutuse põhimõttega. Toetame põhimõtteliselt kohandatud ravimipakendi mõtet, et patsiendile oleks võimalik väljastada talle määratud täpne ravimikogus, eriti antibiootikumide puhul, mille valesti tarvitamine soodustab oluliselt resistentsuse tekkimist. Samuti vähendab see riski keskkonnale, kuivõrd sellega välditakse ravimite ülejääke ja ravimijäätmete käitlemise vajadust. Teisalt tuleb põhjalikult analüüsida selle meetme kulutõhusust ja riske väikeste turgude jaoks, et ravimite kättesaadavus selle tõttu ei kannataks. Keskkonnale ohutumate ravimite väljatöötamisega seoses tuleb silmas pidada ka seda, et säiliks olemasolevate antibiootikumide toime ja efektiivsus ning väljatöötatavad alternatiivid peaksid olema nakkuste ravis vähemalt sama tõhusad kui olemasolevad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Jesse terviseala asekantsler Elen Ohov +372 626 9241 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel