dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Riigieelarve eraldise kasutamise lepingAvalik

Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping

Sotsiaalministeerium · 21. mai 2019
Viit
3-4/947-1
Registreeritud
21. mai 2019
Dokumendi liik
Riigieelarve eraldise kasutamise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-4 Riigieelarveliste toetuste lepingud, täitmise aruanded
Toimik
3-4
Vastutaja
Rene Randver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎Leping_29.05.19_7-18-1_146-19.bdoc805 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 1 TAOTLUSVORM Toetuse taotleja 1. Nimi SA Pärnu Haigla, Õendushooldus keskus 2. Registrikood 90004527 3. Juriidiline aadress Ristiku tn 1, Pärnu linn, Pärnu maakond 80010 4. Kohandatava hoolekandeasutuse Ravi tn 2, Pärnu linn tegutsemiskoht (juhul, kui erineb juriidilisest aadressist) 5. Postiaadress Ristiku tn 1, Pärnu linn, Pärnu maakond 80010 6. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja EE272200221016096133, Swedbank AS pank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Jan Põlluste, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Margit Seppik 9. Telefon 4473 309 10. E-posti aadress [email protected] 11. Toetuse kasutamise ajavahemik − 31.12.2019 12. Projekti üldmaksumus 114 336,00 13. Sotsiaalministeeriumilt taotletav 90 759,60 summa 14. Omafinantseeringu summa 23 576,40 1 Taotlusvormile lisatakse järgmised dokumendid: • Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: tulude veerus Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa, omafinantseeringu summa; kulude veerus tegevuste ja kulude nimetused, kulu maht, summad kulugruppide kaupa ja projekti üldmaksumus. • Projekti kirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid, projekti oodatavad ja mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. • Garantiikiri omaosaluse katmise kohta Kui taotleja omafinantseeringu kannab kolmas isik (nt KOVi kinnituskiri juhul, kui taotlejaks on KOVi asutatud või osalusega hoolekandeasutus ning omaosaluse kohustuse võtab üle KOV). • Kinnituskiri Kui hoone ei kuulu taotlejale, on vajalik ka hoone omaniku kirjalik nõusolek kohanduse tegemiseks. Käesolevaga kinnitan taotlejana, et: 1) taotleja vastab taotlusvoorus seatud nõuetele; 2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust, ta ei ole sundlõpetamisel ning tal puuduvad maksuvõlad; 3) toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks; 4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 5) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks, salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva projekti raames teostatavate kohanduste tegemisel ja rakendamisel. Toetuse taotleja esindaja nimi, seos Allkiri (allkirjastatakse Kuupäev taotlejaga digitaalselt) Jan Põlluste, juhatuse liige 13.03.2019 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel. 2 Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 2 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE1 KULUD Kulu nimetus Hulk Summa Projektijuhtimine 1 komplekt 7 560,00 Sisaldab administratiivset projektijuhtimist (väljamaksetaotluste tegemist ja aruannete koostamist).Tegemist on mitteabikõlbliku kuluga. Projekteerimine 1 komplekt 5 400,00 Kodulähedase ja turvalise õueala loomiseks kaasatakse projekteerija. Võrkaed 85 jm 13 260,00 Ekslemise vähendamiseks ning turvalisuse ja privaatsuse tagamiseks piiratakse õueala aiaga. Lukustatav jalgvärav 1 komplekt 1 008,00 Ekslemise vähendamiseks ning turvalisuse ja privaatsuse tagamiseks paigaldatakse lukustatav aiavärav. Aiatee, 1,2 meeter lai, 60 200 jm 30 000,00 mm Kloostrikivist, s.h. Äärekivid. Kogu õueala ühendamiseks rajatakse turvaline ringikujuline tee. See toetab dementsussündroomiga inimeste füüsilist aktiivsust. Aiatee materjalivalikul on arvestatud asjaoluga, et seal oleks võimalik liikuda ka ratastooli või rulaatoriga. 1 Eelarve on koostatud SA Pärnu Haigla poolt viimastel aastatel läbiviidud ehitushangete ühikhindade alusel. 3 Peenarde rajamine, puit 15 m2 5 760,00 servad Aiamaja terassiga 1 komplekt 19 200,00 Aiamajja luuakse võimalused nii puhkamiseks kui ka sotsiaalseteks tegevusteks (piknikud, mängud, ettelugemised). Aiamajast saab üks peamine ajaveetmiskoht Pingid, ilma aluseta, 5 tk 4 920,00 seljatoega Pingid paigutatakse õuealale tekitamaks puhkekohti ja võimalusi sotsisaalseks suhtluseks. Kõrgpeenrad 2 kompleti 1 104,00 Peenarde rajamisega luuakse dementsussündroomiga inimestele võimalus aiandusega tegelega. Aiandus aitab säilitada olemasolevaid oskusi ja aktiivsust, loob võimaluse keskendumiseks. Aktiveerimise ala, s.h. 1 komplekt 5 760,00 Seadmed Aktiviseermise alale paigaldatakse rööbaspuud, rööbaspuudega trepp ja välitrenažöör. Varasemate uuringute kohaselt patsiendid naudivad seadmete kasutamist ning juba lühiajaline seadmete kasutamine aitab stabiliseerida patsientide füüsilist seisundit. Välilava 20 m2 9 360,00 Ehitatakse eesmärgiga suvekuudel kontserte ja teisi etteasteid korraldada. Kontserdielamus parandab eakate meeleolu ja tekitab tunde, et on ühiskondlikust elust osa saamas. 4 Kiik 1 komplekt 444,00 Õueala territooriumile luuakse lastenurk, kuhu paigaldatakse kiik. See on oluline, kuna võimaldab patsientidel oma väikeseid külastajad turvalises keskkonnas vastu võtta, mis mõjutab omakorda dementsussündroomiga inimeste elukvaliteeti, sest see tekitab tunde, et nad on veel oma pere jaoks olulised. Põõsastaimed, multšiga 10 tk 3 120,00 Aiandus aitab säilitada olemasolevaid oskusi ja aktiivsust, loob võimaluse keskendumiseks. Püsililled, multšiga 1 komplekt 2 880,00 Aiandus aitab säilitada olemasolevaid oskusi ja aktiivsust, loob võimaluse keskendumiseks. Ehitus- ja kasutusluba 1 komplekt 720,00 Lubade taotlemise kulu. Omanikujärelevalve 4 kuud 3 840,00 Kvaliteetne töö ja tellija huvide kaitsmine. TULUD Tulu liik (finantseerijate Taotletav summa Eraldatud summa kaupa) Sotsiaalministeerium 90 759,60 Omafinantseering X 23 576,40 KULUD KOKKU 114 336,00 TULUD KOKKU 90 759,60 5 Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 3 PROJEKTI KIRJELDUS (Palun täita kõik lahtrid) 1. PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE 1.1. Kirjeldada projekti vajalikkust: Projekti eesmärgiks on Pärnu õendushoolduskeskuses hoolekande teenusel viibivate dementsussündroomiga inimestele spetsiaalse turvalise õueala väljaehitamine. Täna puudub haiglal õueala dementsussündroomiga eakatele. Kohandatav õueala asub Ravi tänav 2 kinnistul ja selle suuruseks on 1500 ruutmeetrit. Hetkel antud õuealal kasutus puudub. Projekti tulemusena on üldhooldusteenust kasutavatele dementsusega inimestele loodud turvaline õueala, millega panustatakse dementse eaka elukvaliteedi säilitamisse ja toetatakse igapäevast toimetulekut. Turvaline õueala on vajalik, kuna dementsussündroomiga inimesed võivad olla ärritunud ja ärevil, lisaks võivad nad end siis, kui nende ümber on palju inimesi, ebamugavalt tunda, mistõttu on sellises olukorras ka keeruline turvalisust tagada. Väljas käimine võimaldab dementsusega inimestel meeleolu parandada, vähendada stressitaset ja hoida vaimu värskena. Õueala loob patsientidele võimaluse tunda end vähem üksildaselt ja isoleeritult, sest väljas viibides on enam võimalusi sotsiaalseks suhtluseks. Lisaks sellele, et loodud on turvaline füüsiline keskkond, kus dementsusega inimesed saavad olla, paraneb ka osutatava üldhooldusteenuse kvaliteet, sest teenusel olevatel inimestel on päev mitmekesisemalt sisustatud ning ühtlasi on neil võimalik õuealal kasutada spetsiaalseid aktiivsust suurendavaid abivahendeid, tegeleda aiandusega või niisama värskes õhus jalutada. Õues viibimine/toimetamine loob eelised paremaks uneks ja toitumiseks, paraneda võivad mälu ja verbaalne väljendusoskus. Piisav füüsiline aktiivsus ja värskes õhus viibimine toetavad dementse eaka toimetulekut ja emotsionaalset stabiilsust. Planeeritud kohandus mõjutab ka hoolduspersonali. Kuna varasemalt puudus konkreetne turvaline õuekeskkond, kus dementsusega inimesed saaksid viibida, oli hoolealustega väljas viibides hoolduspersonalil suurem koormus, tagades nende ohutust ning takistades võimalikke põgenemiskatseid. Turvalise õueala loomisega on hoolduspersonalil võimalik enam tegeleda patsientidega ning mitte ainult valvetööga. Kokkuvõtlikult pakub turvaline õueala patsientidele erinevaid füüsilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid hüvesid, mis aitavad toime tulla mõningate dementsuse sümptomitega. Kohandused aitavad sisustada hoolealuste päeva ja seega säilitada ööpäeva normaalset rütmi, muuhulgas vähendab hoolduspersonali koormust. 6 1.2. Nende inimeste koguarv hoolekandeasutuses, kellele osutatakse SHS 20 lõike 1 tähenduses üldhooldusteenust (taotluse täitmise hetkel): Üldhooldusteenust osutatakse 20-le eakale. 1.3. Dementsusega inimeste hinnanguline arv hoolekandeasutustes taotluse täitmise hetkel: Dementsusega inimeste arv 15. 1.4. Hooldustöötajate arv hoolekandeasutuses, sh eraldi välja tuua SHS § 22 lõikele 4 vastava kvalifikatsiooniga töötajate arv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavat täienduskoolitust läbimas olevate töötajate arv (taotluse täitmise hetkel): Hoolekandes töötab kaheksa hooldajat, kellest viis omavad kutsetunnistust. Üks hooldaja õpib praegu kutsehariduskeskuses ning kahel hooldajal on töökohapõhine väljaõpe. Lisaks töötab hooldekodus tegevusjuhendaja. 1.5. Kirjeldada, mitut ning missugust teenusekohtade kohandust planeeritakse projekti raames teha? Projektiga plaanitakse rajada dementsusega inimestele avar turvaline õueala, mis võimaldab igal aastaajal sisustada dementsete päevi erinevate võimetekohaste tegevustega. Rajatav õueala on hinnanguliselt 1500 ruutmeetrit. Turvalisuse tagamiseks ümbritsetakse õueala aiaga. Piiratud territooriumiga tagatakse inimestele kindlustunne, välditakse ekslemist ning vähendatakse ka hoolduspersonali koormust, mis tuleneb eakate pidevast valvamisest. Rajatavale õuealale luuakse võimalused aiandusega tegelemiseks, lisaks paigaldatakse välitrenažöör, rööbaspuud ja rööbaspuudega trepp, ehitatakse aiamaja ja lava, rajatakse aiatee ja lastenurk. Dementsusega inimese elukvaliteet sõltub palju füüsilisest keskkonnast ja sotsiaalsest suhtlemisest. Seega loob õueala patsientidele võimaluse tunda end vähem üksildaselt ja isoleeritult, sest väljas viibides on enam võimalusi sotsiaalseks suhtluseks. Väljas käimine võimaldab dementsusega inimestel meeleolu parandada. Turvaline ja kodulaadne õueala vähendab stressi, värskes õhus viibimine tagab hea ööune. Eelnevale tuginedes saab õues viibimine patsientide struktureeritud päevaplaani osaks. Kokkuvõtvalt panustatakse planeeritud kohandustega patsientide turvalisuse tagamisse, elukvaliteedi säilitamisse ning toetatakse nende igapäevast iseseisvat toimetulekut. 1.6. Kirjeldada, kuidas tagatakse, et planeeritav kohandus on kooskõlas dementsusega inimese põhiõigustega (väärikus, liikumisvabadus, privaatsus jm) ja seadusest tulenevate nõuetega? Õueala kohandamisega ei rikuta dementsusega inimeste põhiõigusi. Patsientidele tagatakse turvalisus, kindlustunne ja privaatsus. Liikumisvabadus on tagatud ka ratastoolis või rulaatoriga liikuvatele patsientidele, kuna kohanduse käigus on liikumisvabadusega arvestatud näiteks aiatee materjalivalikul. Privaatsuse tagamiseks on õueala ümbritsetud aiaga ning selle kasutamine on lubatud vaid õendushoolduskeskuse patsientidele. Turvalisuse tagamiseks on õuealal tagatud järelevalve. Säilitamaks ja toetamaks dementsussündroomiga inimeste väärikust, identiteeti, elukvaliteeti viib erinevaid tegevusi läbi tegevusjuhendaja. 7 Tegevusjuhendaja organiseerib dementsete elukogemustega seotud tegevusi ja näiteks ka ajalehe ettelugemist, muru riisumist, lauamängude mängimist. Elukvaliteedi säilitamiseks ja lähedaste külaskäikude jaoks luuakse üldise õueala kohandamise käigus ka lastenurk. Õueala on plaanis kohandada selliselt, et dementsusega inimestel on võimalik iseseisvalt õuealale liikuda ja sealt väljuda. 2. PROJEKTI EESMÄRGID 2.1. Kirjeldada selgelt ja võimalikult detailselt kohanduse eesmärke. Eesmärgid, milleni soovitakse peale kohanduse tegemist jõuda, peavad olema põhjendatud ja mõõdetavad. Projektiga planeeritud kohanduse eesmärgiks on luua dementsussündroomiga inimestele spetsiaalne turvaline õueala, kus neil on võimalik aastaringselt aega veeta. Eesmärgi täitmist jälgitakse alljärgnevate alaeesmärkide saavutamise abil: - Õuealal on jalutamiseks (sh nii ratastooli kui rulaatoriga) välja ehitatud teed, mille kogupikkus on vähemalt 200 m. - Õuealale on ehitatud aiamaja, kust on võimalik vihma või päikese eest varju otsida. - Õuealale on loodud aktiivne ala, kus on võimalik võimelda ja harjutusi teha, muuhulgas kasutada rööbaspuid, rööbaspuudega treppi ja välitrenažööri. - Õuealale on loodud aiandusega tegelemiseks aianduse ala, kus asuvad lillepeenrad ja kaks kõrgpeenart köögiviljadele. - Õuealale on loodud võimalus (olemas lava ja pingid) kontsertide ja teiste etteastete korraldamiseks. - Õuealale on loodud kiigega lastenurk. Eelnevalt välja toodud alaeesmärgid ehk planeeritud kohandused aitavad luua tervikliku ja toimiva õueala, kus on dementsussündroomiga inimestel võimalik niisama rahulikult aega veeta kas üksi või teistega suheldes, aiandusega tegeleda, kontserte ja teisi etteasteid nautida või füüsiliselt aktiivne olla. Kuna õueala rajatakse aastaringselt kasutatavaks, on patsientidel võimalik õues tegeleda pea kõigi tegevustega, millega nad näiteks oma koduaias varem harjunud olid (taimede istutamine ja kastmine, köögiviljade korjamine, lehtede riisumine, lume lükkamine jne). Planeeritud kohandused on valitud eesmärgiga, et need toetaksid sellise õueala loomist, mis aitavad kaasa patsientide turvalisuse tagamisel, elukvaliteedi säilitamisel ning toetavad nende igapäevast iseseisvat toimetulekut. Õueala rajamisega ei pea hoolduspersonal enam pidevalt valves olema ning neil on enam aega sisulistemaks toiminguteks. Kohanduste täpsem vajalikkus on välja toodud punktis 2.2. 2.2. Kirjeldada, milline on teenusekoha kohanduse eeldatav mõju dementsusega inimestele, hoolduspersonalile ja praegu pakutava teenuse kvaliteedile. Kui planeeritakse erinevat tüüpi kohandusi, tuua eeldatav mõju välja iga kohanduse tüübi järgi (nt mõju õueala kohandamisel, mõju eluruumi kohandamisel, mõju erimärgistussüsteemi loomisel jms) ning tervikuna. Projektiga on plaanis kohandada praegu õendushoolduskeskuse juures kasutuseta olev õueala dementsussündroomiga inimestele. Rajatav õueala on hinnanguliselt 1500 ruutmeetrit ning koosneb erinevatest tsoonidest: puhkamise ala, jalutamise ala ja aktiivne ala. Turvalisuse tagamiseks ümbritsetakse õueala aiaga. Õuealale luuakse võimalused aiandusega tegelemiseks. Selleks rajatakse nii lillepeenrad kui ka kõrgpeenrad köögiviljade kasvatamiseks. Peenarde puhul on 8 arvestatud sellega, et need oleksid kergesti hooldatavad. Dementsusega inimestel on võimalik seega ise taimede eest hoolitseda. Lisaks rajatakse terrassiga aiamaja ja lukustatav kuur, kus saab hoida aianduseks vajalikke tarvikuid (rehad, kühvlid jne). Varasemate uuringute kohaselt aitab aiandusteraapia patsientidel meelde tuletada meeldivaid mälestusi pikaajalisest mälust ning sellega kaasneb suurenenud õnnetunne olevikus. Lisaks on aiandusel dementsussündroomiga inimestele mitmeid teisi positiivseid efekte. Aiandus aitab säilitada olemasolevaid oskusi ja aktiivsust, loob võimaluse keskendumiseks, mõjub hästi vaimule ja kehale, tõstab energiataset ja loob eeldused heaks uneks. Läbi aianduse on võimalik tekitada patsientides edutunnet ja tõsta enesekindlust. Aiandusega seoses võib tekkida ka oma väike aianduse kogukond, mis aitab kaasa sotsiaalsele suhtlusele. Lisaks planeeritakse õuealale terrassiga aiamaja. Ühest küljest avatud katusealuse alla luuakse istumiskohad ning terrassile paigutatakse pinkidega piknikulaud. Rajatav aiamaja kaitseb nii päikese kui ka sademete eest. Aiamajja luuakse võimalused nii puhkamiseks kui ka sotsiaalseteks tegevusteks (piknikud, mängud, ettelugemised). Piknikuala loomisel on dementsussündroomiga inimestele samuti mitmeid positiivseid aspekte. Juhul kui patsiendil on vähenenud söögiisu, võib pikniku pidamine neid sööma julgustada ning ühtlasi on ka lähedastel patsienti külastades meeldiv koos pikniku pidada. Ühislugemised aitavad dementsussündroomiga inimeste meeli erksana hoida ja mälu treenida. Aiamaja rajamisega luuakse seega sotsiaalne ala, kus on võimalik üksteisega suhelda ja oma külalisi vastu võtta. Õueala aktiivsesse tsooni paigaldatakse mitmesugused aktiivsust tõstvad seadmed. Õuealale paigaldatakse rööbaspuud ja rööbaspuudega trepp (kaldtee ja kolme astmega trepp), mis võimaldab patsientidel füüsiliselt aktiivsem olla, kuna nõuab enam pingutust kui pidevalt tasasel pinnasel jalutamine. Aktiivsesse tsooni paigaldatakse ka välitrenažöör, kus on võimalik nii käsi kui ka jalgu treenida. Varasemate uuringute kohaselt patsiendid naudivad seadmete kasutamist ning juba lühiajaline seadmete kasutamine aitab stabiliseerida patsientide füüsilist seisundit. Seadmete kaasamine muudab aktiviseerivad tegevused atraktiivsemaks ning ühtlasi tõuseb seega hooldusteenuse kvaliteet. Allpool näete pilte2 võimalikest seadmetest. Alumine välitrenažööri pilt on illustratiivne, kuna projektiga planeeritakse paigaldada selline välitrenažöör, kus on võimalik nii käsi kui ka jalgu korraga treenida. 2 Allikas: The CarerOutdoor-Fitness for Care Homes: Demographics and Dementia, 2016 <link>. 9 Kogu õueala ühendamiseks rajatakse turvaline ringikujuline aiatee, mis toetab dementsussündroomiga inimeste füüsilist aktiivsust. Aiatee äärde paigutatakse pingid ja luuakse ka erinevad vahepeatused, nagu bussipeatus või kiosk, mis hõlbustavad liikumissuuna leidmist. Ringjalt kulgev tee ja planeeritud sihtpunktid loovad turvatunde ning vähendavad uitamist. Aiatee materjalivalikul on arvestatud asjaoluga, et seal oleks võimalik liikuda ka ratastooli või rulaatoriga. Lisaks ehitatakse välilava, kus on võimalik suvekuudel kontserte ja teisi etteasteid korraldada. Kontserdielamus parandab eakate meeleolu ja tekitab tunde, et on ühiskondlikust elust osa saamas. Kohanduse käigus luuakse õueala territooriumile ka kiiguga lasteala, mille loomine on oluline eelkõige seetõttu, et patsientidel oleks võimalik oma väikeseid külastajad turvalises keskkonnas vastu võtta ning saada osa nende kasvamisperioodist, mis mõjutab omakorda dementsussündroomiga inimeste elukvaliteeti, sest see tekitab tunde, et nad on veel oma pere jaoks olulised. Suhtlemine lastega on eakatele väga suur rõõm ja hingekosutus, lisaks aitab vältida depressiooni. Lastenurga rajamine muudab patsiendi ja lähedaste jaoks pakutavat üldhooldusteenust kvaliteetsemaks ja mitmekesisemaks, kuna sellega on tagatud ka perekeskne lähenemine. Kokkuvõtlikult paranevad õueala väljaehitamisega dementsussündroomiga inimeste igapäeva elu ja toimetuleku tingimused ning ka üleüldiselt pakutava hooldusteenuse kvaliteet. Lisaks väheneb hoolduspersonali koormus, kuna ilma turvalise piiratud õuealata oli pidevalt oht, et patsient võib meeltesegaduses põgeneda ja ei ole võimeline koduteed üles leidma. Ühtlasi parandab värskes õhus olemine une kvaliteeti: uni on eakale väga oluline elu kvaliteedi komponent. 3. PROJEKTI OODATAVAD MÕÕDETAVAD TULEMUSED 3.1. Kirjeldada, milline on hoolekandeasutuse võimekus pakkuda üldhooldusteenust dementsusega inimesele taotluse esitamise hetkel ning millisena nähakse seda pärast teenusekoha kohandamist. Taotluse esitamise hetkel osutatakse üldhooldusteenust 20 inimesele, kellest 15 on dementsusega. Käesoleval hetkel puudub Pärnu haigla õendushooldus- keskusel turvaline õueala dementsussündroomiga inimestele. Õueala puudumise tõttu on hoolduspersonalil patsientide valvamise tõttu suur koormus ning tuleb arvestada patsientide põgenemisohuga. Varasemalt on õues viibimine sõltunud suuresti dementsuse sügavusastmest, kuna sellest oleneb toimetulek õuealal. Sügava dementsusega inimesed on seni pidanud valdavalt siseruumides viibima. Teenusekoha kohandamise järgselt saavad õueala kasutada aga kõik patsiendid. Lisaks puuduvad spetsiaalsed seadmed, millega oleks võimalik dementsetel inimestel oma füüsilist tervist säilitada ja parandada. Õuealale planeeritud sotsiaalne ala, jalutusrajad ja aktiivne ala loovad võimalusi arendada ja hoida eakate liikumis- ja tasakaaluvõimet. Eakate elukvaliteedi 10 säilitamisse panustab ka lastenurga loomine. Tulevikus on plaanis õuealal korraldada ka lemmiklooma päevi, mille raames tuuakse õuealale erinevaid koduloomi. Loomadega suhtlus parandab mäluhäirega eaka meeleolu ja aktiivsust. Kokkuvõtlikult aitab õueala kohandamine säilitada ja parandada eakate nii füüsilist kui ka vaimset tervist ning loob seega võimalused nende elukvaliteedi säilitamiseks. Projekti elluviimise tulemusena paraneb hoolekandeasutuse võimekus teenust pakkuda, sest loodud on kvaliteetsem ja teenuse osutamist toetav keskkond. Kuna dementsuse levik aina sageneb, loob teenuse osutamist toetav keskkond võimaluse tulevikus hooldusteenuse kohtade arvu suurendada. Pakutav teenus muutub kohanduse järel kvaliteetsemaks, sest pideva valvamise asemel on nüüd võimalus pakutavat teenust sisulisemalt arendada. Teenuse sisulisem areng tähendab patsientide jaoks mitmekülgsemat päevakava, sisaldades nüüd ka igapäevaseid ühiseid tegevusi turvalisel õuealal. Kokkuvõtlikult toetab projektiga rajatav füüsiline keskkond kvaliteetsema üldhooldusteenuse pakkumist dementsussündroomiga inimestele ning loob hoolduspersonalile võimalused nii teenuse sisulisemaks arendamiseks kui ka teistega kogemuste jagamiseks. 3.2. Tuua välja dementsusega inimeste arv (hinnanguline, kuid põhjendustega), keda teenusekoha kohandamine otseselt mõjutab, ja nende inimeste arv, keda teenusekoha kohandamine kaudselt mõjutab (kasusaajad laiemalt). Õueala saavad igapäevaselt kasutada kõik 20 hooldekodu elanikku, sest õues viibimine saab elanike struktureeritud päevaplaani kindlaks osaks. Õueala külastamise lülitamine hooldekodu elanike päevaplaani võimaldab neil säilitada ja parandada nii oma füüsilist kui ka vaimset tervist. Värskes õhus turvalise liikumisvõimaluse loomine vähendab elanike orienteerumisraskusi ning seega olukordi, kus kiputakse eksima. Lisaks hooldekodu elanikele võimaldatakse korraldavatel kontsertidel osaleda ka teiste õendushaigla patsientidel ja töötajatel, keda on orienteeruvalt 30 – 40. Ühised kohtumised dementsussündroomiga patisentidega võivad aidata teistel õendushaigla patsientidel, kel veel pole dementsussündroomi, seda ennetada (impulss dementsust ennetavaks elustiiliks) või ilminguid leevendada. 3.3. Kirjeldada, kuidas on tagatud kohanduse sihipärane kasutamine peale kohanduse tegemist, see tähendab mil määral muutub hoolduspersonali igapäevane roll ja vastutus teenuse osutamisel ja milliseid tegevusi viiakse ellu hoolduspersonali ettevalmistamiseks, et kasutada kohandusi ja soetatud abivahendeid sihipäraselt. Pakutav hooldusteenus muutub õueala rajamisega turvalisemaks ning õueala valmimise järgselt ei pea hoolduspersonal enam nii pingsalt kui varem dementsussündroomiga inimesi jälgima, mistõttu on neil võimalik enam sisulisemate tegevuste tegeleda. Hoolduspersonalil väheneb seega valvamise roll ning neil on kohanduse järgselt enam aega patsiendiga tegelemiseks. Kuna suureneb patsientidega tegelemise aeg, saab hoolduspersonal juurde väärtuslikke kogemusi, mida on võimalik ka teistega jagada. Teenuse osutamist toetav keskkond loob võimaluse hoolduspersonalil kvaliteetsemalt ja mitmekesisemalt hoolealuste päevi sisustada. Aktiveerimise ja tööteraapia eest vastutab üldjuhul tegevusjuhendaja, kuid tänu kohandusele tal on võimalik oma tegevustesse enam hoolduspersonali kaasata ja seeläbi nende kompetentsi tõsta. Plaanis on hakata õueala aastaringselt ja iga päev kasutama. Mõned õueala tegevused sõltuvad aastaajast: lehtede riisumine, kerge lume lükkamine, taimede istutamine ja kastmine, viljade korjamine. Lisaks on plaanis korraldada etteasteid ja kontserte. 11 Hoolduspersonali ettevalmistamiseks on plaanis viia ellu järgmisi ettevalmistusi: - Tegevusjuhendaja tutvustab õueala rajamisega seotud uusi aktiveerimise ja tööteraapia meetodeid. - Hoolduspersonalile tutvustatakse rööbaspuude, rööbaspuudega trepi ja välitrenažööri kasutamise võimalusi. - Füsioterapeut koolitab välja hooldajad, misjärel teavad nad eaka mõõduka aktiveerimise põhitõdesid. - Loodusmaja taimetargad tutvustavad ja annavad nõu õuealal kasvatavate taimede osas. 4. PROJEKTI KAVANDATUD TEGEVUSED AJALISES JÄRJESTUSES Kuna projekti ajaraam on kitsas, on projekti ettevalmistavate tegevustena teostatud järgmised tegevused: - projektitaotluse koostamine ja taotluse esitamine, - projekteerimistingimuste taotlemine KOVilt, - projekteerimis-ehitushanke esmane ettevalmistus. Projekti elluviimise periood algab taotluse rahuldamise otsuse kuupäevaga, mis eelduste kohaselt on 2019. aasta mai alguses. Otsuse saamise järgselt alustatakse mai alguses koheselt projekteerimis-ehitushanke läbiviimisega. Hanke läbiviimiseks on planeeritud 2 kuud. Juulis alustatakse projekteerimisega, mis kestab hinnanguliselt 1,5 kuud, st projekteerimise lõpptähtaeg on hinnanguliselt 15. august. Sellele järgnevad ehitustööd, mis lõppevad novembris 2019. Projekti aruandluseks on planeeritud detsember ning hiljemalt 31.12.2019 esitatakse projekti lõpparuanne. Kokkuvõtlikult koosneb projekt kolmest etapist: I. mai-juuni 2019: projekteerimis-ehitushanke läbiviimine II. juuli-november 2019: projekteerimine (ca 1,5 kuud), ehitusluba, ehitustööd, kasutusluba III. november-detsember 2019: aruandlus 12 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 3-4/947-1 ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Tanel Kiik (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja SA Pärnu Haigla, registrikood 90004527, asukoht Ristiku 1, Pärnu linn, 80010 Pärnumaa, keda esindab Jan Põlluste (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist kohandada teenusekohti dementsusega inimestele ja toetuse saaja poolt 13.03.2019. a esitatud taotlusest ning sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirja nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ ja sotsiaalkaitseministri 26.04.2019 käskkirja nr 35 „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ taotluste rahuldamine ja tingimused“ alusel, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline toetus summas 86 883,60 (kaheksakümmend kuus tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm eurot ja kuuskümmend senti) (edaspidi „toetus“). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust 20 teenusekoha kohandamiseks dementsusega inimestele SA Pärnu Haigla Õendus- ja hoolduskeskuses, aadressil Ravi 2, Pärnu, 80010 Pärnumaa. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. 1.3. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2019. 2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arvelduskontole 10 (kümne) tööpäeva jooksul toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest arvates. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise aruandeperiood on 26.04.2019 kuni 31.12.2019. 3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul peale aruandeperioodi lõppemist. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil. Kooskõlastatult toetuse andjaga võib aruande esitada muul vormil. 3.4. Aruanne esitatakse kogu toetuse kasutamise perioodi kohta ning selle koosseisus esitatakse tegevusaruanne ja eelarve täitmise aruanne. 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. 4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise. 5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: René Randver, tel. 626 9218, e-post [email protected], või teda asendav isik. 1 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Margit Seppik, tel. 447 3309, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – toetuse saaja taotlus; 6.2. Lisa 2 – toetuse kasutamise aruande vorm. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberil või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: 447 3309 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE272200221016096133 2 LISA 2 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 3-4/947-1 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa. Tegevusaruanne II osa. Finantsaruanne Kuludokumen Maksedokum Summa Jrk Makse saaja di endi käibemaksu Tehingu sisu nr nr, kuupäev nr, kuupäev ga Summa kokku: Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel