Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99
„Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud
„Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“
tingimused ja kord“
Lisa 1
TAOTLUSVORM
Toetuse taotleja
1. Nimi SA Pärnu Haigla, Õendushooldus keskus
2. Registrikood 90004527
3. Juriidiline aadress Ristiku tn 1, Pärnu linn, Pärnu maakond 80010
4. Kohandatava hoolekandeasutuse Ravi tn 2, Pärnu linn
tegutsemiskoht (juhul, kui erineb
juriidilisest aadressist)
5. Postiaadress Ristiku tn 1, Pärnu linn, Pärnu maakond 80010
6. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja EE272200221016096133, Swedbank AS
pank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Jan Põlluste, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Margit Seppik
9. Telefon 4473 309
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Toetuse kasutamise ajavahemik − 31.12.2019
12. Projekti üldmaksumus 114 336,00
13. Sotsiaalministeeriumilt taotletav 90 759,60
summa
14. Omafinantseeringu summa 23 576,40
1
Taotlusvormile lisatakse järgmised dokumendid:
• Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: tulude veerus Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa,
omafinantseeringu summa; kulude veerus tegevuste ja kulude nimetused, kulu maht,
summad kulugruppide kaupa ja projekti üldmaksumus.
• Projekti kirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid, projekti oodatavad ja
mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
• Garantiikiri omaosaluse katmise kohta
Kui taotleja omafinantseeringu kannab kolmas isik (nt KOVi kinnituskiri juhul, kui
taotlejaks on KOVi asutatud või osalusega hoolekandeasutus ning omaosaluse
kohustuse võtab üle KOV).
• Kinnituskiri
Kui hoone ei kuulu taotlejale, on vajalik ka hoone omaniku kirjalik nõusolek kohanduse
tegemiseks.
Käesolevaga kinnitan taotlejana, et:
1) taotleja vastab taotlusvoorus seatud nõuetele;
2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust, ta ei ole sundlõpetamisel
ning tal puuduvad maksuvõlad;
3) toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks;
4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
5) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni
infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks,
salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva projekti raames teostatavate kohanduste tegemisel
ja rakendamisel.
Toetuse taotleja esindaja nimi, seos Allkiri (allkirjastatakse Kuupäev
taotlejaga digitaalselt)
Jan Põlluste, juhatuse liige 13.03.2019
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsus toetuse
andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel.
2
Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99
„Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud
„Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“
tingimused ja kord“
Lisa 2
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE1
KULUD
Kulu nimetus Hulk Summa
Projektijuhtimine 1 komplekt 7 560,00
Sisaldab administratiivset
projektijuhtimist
(väljamaksetaotluste
tegemist ja aruannete
koostamist).Tegemist on
mitteabikõlbliku kuluga.
Projekteerimine 1 komplekt 5 400,00
Kodulähedase ja turvalise
õueala loomiseks
kaasatakse projekteerija.
Võrkaed 85 jm 13 260,00
Ekslemise vähendamiseks
ning turvalisuse ja
privaatsuse tagamiseks
piiratakse õueala aiaga.
Lukustatav jalgvärav 1 komplekt 1 008,00
Ekslemise vähendamiseks
ning turvalisuse ja
privaatsuse tagamiseks
paigaldatakse lukustatav
aiavärav.
Aiatee, 1,2 meeter lai, 60 200 jm 30 000,00
mm Kloostrikivist, s.h.
Äärekivid.
Kogu õueala
ühendamiseks rajatakse
turvaline ringikujuline tee.
See toetab
dementsussündroomiga
inimeste füüsilist
aktiivsust. Aiatee
materjalivalikul on
arvestatud asjaoluga, et
seal oleks võimalik liikuda
ka ratastooli või
rulaatoriga.
1
Eelarve on koostatud SA Pärnu Haigla poolt viimastel aastatel läbiviidud ehitushangete ühikhindade alusel.
3
Peenarde rajamine, puit 15 m2 5 760,00
servad
Aiamaja terassiga 1 komplekt 19 200,00
Aiamajja luuakse
võimalused nii
puhkamiseks kui ka
sotsiaalseteks
tegevusteks (piknikud,
mängud, ettelugemised).
Aiamajast saab üks
peamine ajaveetmiskoht
Pingid, ilma aluseta, 5 tk 4 920,00
seljatoega
Pingid paigutatakse
õuealale tekitamaks
puhkekohti ja võimalusi
sotsisaalseks suhtluseks.
Kõrgpeenrad 2 kompleti 1 104,00
Peenarde rajamisega
luuakse
dementsussündroomiga
inimestele võimalus
aiandusega tegelega.
Aiandus aitab säilitada
olemasolevaid oskusi ja
aktiivsust, loob võimaluse
keskendumiseks.
Aktiveerimise ala, s.h. 1 komplekt 5 760,00
Seadmed
Aktiviseermise alale
paigaldatakse
rööbaspuud,
rööbaspuudega trepp ja
välitrenažöör. Varasemate
uuringute kohaselt
patsiendid naudivad
seadmete kasutamist ning
juba lühiajaline seadmete
kasutamine aitab
stabiliseerida patsientide
füüsilist seisundit.
Välilava 20 m2 9 360,00
Ehitatakse eesmärgiga
suvekuudel kontserte ja
teisi etteasteid korraldada.
Kontserdielamus
parandab eakate meeleolu
ja tekitab tunde, et on
ühiskondlikust elust osa
saamas.
4
Kiik 1 komplekt 444,00
Õueala territooriumile
luuakse lastenurk, kuhu
paigaldatakse kiik. See on
oluline, kuna võimaldab
patsientidel oma väikeseid
külastajad turvalises
keskkonnas vastu võtta,
mis mõjutab omakorda
dementsussündroomiga
inimeste elukvaliteeti, sest
see tekitab tunde, et nad
on veel oma pere jaoks
olulised.
Põõsastaimed, multšiga 10 tk 3 120,00
Aiandus aitab säilitada
olemasolevaid oskusi ja
aktiivsust, loob võimaluse
keskendumiseks.
Püsililled, multšiga 1 komplekt 2 880,00
Aiandus aitab säilitada
olemasolevaid oskusi ja
aktiivsust, loob võimaluse
keskendumiseks.
Ehitus- ja kasutusluba 1 komplekt 720,00
Lubade taotlemise kulu.
Omanikujärelevalve 4 kuud 3 840,00
Kvaliteetne töö ja tellija
huvide kaitsmine.
TULUD
Tulu liik (finantseerijate Taotletav summa Eraldatud summa
kaupa)
Sotsiaalministeerium 90 759,60
Omafinantseering X 23 576,40
KULUD KOKKU 114 336,00
TULUD KOKKU 90 759,60
5
Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99
„Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud
„Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“
tingimused ja kord“
Lisa 3
PROJEKTI KIRJELDUS (Palun täita kõik lahtrid)
1. PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE
1.1. Kirjeldada projekti vajalikkust:
Projekti eesmärgiks on Pärnu õendushoolduskeskuses hoolekande teenusel
viibivate dementsussündroomiga inimestele spetsiaalse turvalise õueala
väljaehitamine. Täna puudub haiglal õueala dementsussündroomiga eakatele.
Kohandatav õueala asub Ravi tänav 2 kinnistul ja selle suuruseks on 1500
ruutmeetrit. Hetkel antud õuealal kasutus puudub.
Projekti tulemusena on üldhooldusteenust kasutavatele dementsusega
inimestele loodud turvaline õueala, millega panustatakse dementse eaka
elukvaliteedi säilitamisse ja toetatakse igapäevast toimetulekut. Turvaline
õueala on vajalik, kuna dementsussündroomiga inimesed võivad olla ärritunud
ja ärevil, lisaks võivad nad end siis, kui nende ümber on palju inimesi,
ebamugavalt tunda, mistõttu on sellises olukorras ka keeruline turvalisust
tagada. Väljas käimine võimaldab dementsusega inimestel meeleolu
parandada, vähendada stressitaset ja hoida vaimu värskena. Õueala loob
patsientidele võimaluse tunda end vähem üksildaselt ja isoleeritult, sest väljas
viibides on enam võimalusi sotsiaalseks suhtluseks.
Lisaks sellele, et loodud on turvaline füüsiline keskkond, kus dementsusega
inimesed saavad olla, paraneb ka osutatava üldhooldusteenuse kvaliteet, sest
teenusel olevatel inimestel on päev mitmekesisemalt sisustatud ning ühtlasi on
neil võimalik õuealal kasutada spetsiaalseid aktiivsust suurendavaid
abivahendeid, tegeleda aiandusega või niisama värskes õhus jalutada. Õues
viibimine/toimetamine loob eelised paremaks uneks ja toitumiseks, paraneda
võivad mälu ja verbaalne väljendusoskus. Piisav füüsiline aktiivsus ja värskes
õhus viibimine toetavad dementse eaka toimetulekut ja emotsionaalset
stabiilsust.
Planeeritud kohandus mõjutab ka hoolduspersonali. Kuna varasemalt puudus
konkreetne turvaline õuekeskkond, kus dementsusega inimesed saaksid
viibida, oli hoolealustega väljas viibides hoolduspersonalil suurem koormus,
tagades nende ohutust ning takistades võimalikke põgenemiskatseid. Turvalise
õueala loomisega on hoolduspersonalil võimalik enam tegeleda patsientidega
ning mitte ainult valvetööga.
Kokkuvõtlikult pakub turvaline õueala patsientidele erinevaid füüsilisi,
psühholoogilisi ja sotsiaalseid hüvesid, mis aitavad toime tulla mõningate
dementsuse sümptomitega. Kohandused aitavad sisustada hoolealuste päeva
ja seega säilitada ööpäeva normaalset rütmi, muuhulgas vähendab
hoolduspersonali koormust.
6
1.2. Nende inimeste koguarv hoolekandeasutuses, kellele osutatakse SHS 20 lõike 1
tähenduses üldhooldusteenust (taotluse täitmise hetkel):
Üldhooldusteenust osutatakse 20-le eakale.
1.3. Dementsusega inimeste hinnanguline arv hoolekandeasutustes taotluse täitmise
hetkel:
Dementsusega inimeste arv 15.
1.4. Hooldustöötajate arv hoolekandeasutuses, sh eraldi välja tuua SHS § 22 lõikele 4
vastava kvalifikatsiooniga töötajate arv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavat
täienduskoolitust läbimas olevate töötajate arv (taotluse täitmise hetkel):
Hoolekandes töötab kaheksa hooldajat, kellest viis omavad kutsetunnistust.
Üks hooldaja õpib praegu kutsehariduskeskuses ning kahel hooldajal on
töökohapõhine väljaõpe. Lisaks töötab hooldekodus tegevusjuhendaja.
1.5. Kirjeldada, mitut ning missugust teenusekohtade kohandust planeeritakse projekti
raames teha?
Projektiga plaanitakse rajada dementsusega inimestele avar turvaline õueala,
mis võimaldab igal aastaajal sisustada dementsete päevi erinevate
võimetekohaste tegevustega. Rajatav õueala on hinnanguliselt 1500
ruutmeetrit. Turvalisuse tagamiseks ümbritsetakse õueala aiaga. Piiratud
territooriumiga tagatakse inimestele kindlustunne, välditakse ekslemist ning
vähendatakse ka hoolduspersonali koormust, mis tuleneb eakate pidevast
valvamisest.
Rajatavale õuealale luuakse võimalused aiandusega tegelemiseks, lisaks
paigaldatakse välitrenažöör, rööbaspuud ja rööbaspuudega trepp, ehitatakse
aiamaja ja lava, rajatakse aiatee ja lastenurk.
Dementsusega inimese elukvaliteet sõltub palju füüsilisest keskkonnast ja
sotsiaalsest suhtlemisest. Seega loob õueala patsientidele võimaluse tunda
end vähem üksildaselt ja isoleeritult, sest väljas viibides on enam võimalusi
sotsiaalseks suhtluseks. Väljas käimine võimaldab dementsusega inimestel
meeleolu parandada. Turvaline ja kodulaadne õueala vähendab stressi, värskes
õhus viibimine tagab hea ööune. Eelnevale tuginedes saab õues viibimine
patsientide struktureeritud päevaplaani osaks. Kokkuvõtvalt panustatakse
planeeritud kohandustega patsientide turvalisuse tagamisse, elukvaliteedi
säilitamisse ning toetatakse nende igapäevast iseseisvat toimetulekut.
1.6. Kirjeldada, kuidas tagatakse, et planeeritav kohandus on kooskõlas dementsusega
inimese põhiõigustega (väärikus, liikumisvabadus, privaatsus jm) ja seadusest
tulenevate nõuetega?
Õueala kohandamisega ei rikuta dementsusega inimeste põhiõigusi.
Patsientidele tagatakse turvalisus, kindlustunne ja privaatsus.
Liikumisvabadus on tagatud ka ratastoolis või rulaatoriga liikuvatele
patsientidele, kuna kohanduse käigus on liikumisvabadusega arvestatud
näiteks aiatee materjalivalikul. Privaatsuse tagamiseks on õueala ümbritsetud
aiaga ning selle kasutamine on lubatud vaid õendushoolduskeskuse
patsientidele. Turvalisuse tagamiseks on õuealal tagatud järelevalve.
Säilitamaks ja toetamaks dementsussündroomiga inimeste väärikust,
identiteeti, elukvaliteeti viib erinevaid tegevusi läbi tegevusjuhendaja.
7
Tegevusjuhendaja organiseerib dementsete elukogemustega seotud tegevusi
ja näiteks ka ajalehe ettelugemist, muru riisumist, lauamängude mängimist.
Elukvaliteedi säilitamiseks ja lähedaste külaskäikude jaoks luuakse üldise
õueala kohandamise käigus ka lastenurk. Õueala on plaanis kohandada
selliselt, et dementsusega inimestel on võimalik iseseisvalt õuealale liikuda ja
sealt väljuda.
2. PROJEKTI EESMÄRGID
2.1. Kirjeldada selgelt ja võimalikult detailselt kohanduse eesmärke. Eesmärgid, milleni
soovitakse peale kohanduse tegemist jõuda, peavad olema põhjendatud ja mõõdetavad.
Projektiga planeeritud kohanduse eesmärgiks on luua dementsussündroomiga
inimestele spetsiaalne turvaline õueala, kus neil on võimalik aastaringselt aega
veeta.
Eesmärgi täitmist jälgitakse alljärgnevate alaeesmärkide saavutamise abil:
- Õuealal on jalutamiseks (sh nii ratastooli kui rulaatoriga) välja ehitatud teed,
mille kogupikkus on vähemalt 200 m.
- Õuealale on ehitatud aiamaja, kust on võimalik vihma või päikese eest varju
otsida.
- Õuealale on loodud aktiivne ala, kus on võimalik võimelda ja harjutusi teha,
muuhulgas kasutada rööbaspuid, rööbaspuudega treppi ja välitrenažööri.
- Õuealale on loodud aiandusega tegelemiseks aianduse ala, kus asuvad
lillepeenrad ja kaks kõrgpeenart köögiviljadele.
- Õuealale on loodud võimalus (olemas lava ja pingid) kontsertide ja teiste
etteastete korraldamiseks.
- Õuealale on loodud kiigega lastenurk.
Eelnevalt välja toodud alaeesmärgid ehk planeeritud kohandused aitavad luua
tervikliku ja toimiva õueala, kus on dementsussündroomiga inimestel võimalik
niisama rahulikult aega veeta kas üksi või teistega suheldes, aiandusega
tegeleda, kontserte ja teisi etteasteid nautida või füüsiliselt aktiivne olla. Kuna
õueala rajatakse aastaringselt kasutatavaks, on patsientidel võimalik õues
tegeleda pea kõigi tegevustega, millega nad näiteks oma koduaias varem
harjunud olid (taimede istutamine ja kastmine, köögiviljade korjamine, lehtede
riisumine, lume lükkamine jne). Planeeritud kohandused on valitud eesmärgiga,
et need toetaksid sellise õueala loomist, mis aitavad kaasa patsientide
turvalisuse tagamisel, elukvaliteedi säilitamisel ning toetavad nende igapäevast
iseseisvat toimetulekut. Õueala rajamisega ei pea hoolduspersonal enam
pidevalt valves olema ning neil on enam aega sisulistemaks toiminguteks.
Kohanduste täpsem vajalikkus on välja toodud punktis 2.2.
2.2. Kirjeldada, milline on teenusekoha kohanduse eeldatav mõju dementsusega
inimestele, hoolduspersonalile ja praegu pakutava teenuse kvaliteedile. Kui planeeritakse
erinevat tüüpi kohandusi, tuua eeldatav mõju välja iga kohanduse tüübi järgi (nt mõju õueala
kohandamisel, mõju eluruumi kohandamisel, mõju erimärgistussüsteemi loomisel jms) ning
tervikuna.
Projektiga on plaanis kohandada praegu õendushoolduskeskuse juures
kasutuseta olev õueala dementsussündroomiga inimestele. Rajatav õueala on
hinnanguliselt 1500 ruutmeetrit ning koosneb erinevatest tsoonidest:
puhkamise ala, jalutamise ala ja aktiivne ala. Turvalisuse tagamiseks
ümbritsetakse õueala aiaga.
Õuealale luuakse võimalused aiandusega tegelemiseks. Selleks rajatakse nii
lillepeenrad kui ka kõrgpeenrad köögiviljade kasvatamiseks. Peenarde puhul on
8
arvestatud sellega, et need oleksid kergesti hooldatavad. Dementsusega
inimestel on võimalik seega ise taimede eest hoolitseda. Lisaks rajatakse
terrassiga aiamaja ja lukustatav kuur, kus saab hoida aianduseks vajalikke
tarvikuid (rehad, kühvlid jne). Varasemate uuringute kohaselt aitab
aiandusteraapia patsientidel meelde tuletada meeldivaid mälestusi pikaajalisest
mälust ning sellega kaasneb suurenenud õnnetunne olevikus. Lisaks on
aiandusel dementsussündroomiga inimestele mitmeid teisi positiivseid efekte.
Aiandus aitab säilitada olemasolevaid oskusi ja aktiivsust, loob võimaluse
keskendumiseks, mõjub hästi vaimule ja kehale, tõstab energiataset ja loob
eeldused heaks uneks. Läbi aianduse on võimalik tekitada patsientides
edutunnet ja tõsta enesekindlust. Aiandusega seoses võib tekkida ka oma väike
aianduse kogukond, mis aitab kaasa sotsiaalsele suhtlusele.
Lisaks planeeritakse õuealale terrassiga aiamaja. Ühest küljest avatud
katusealuse alla luuakse istumiskohad ning terrassile paigutatakse pinkidega
piknikulaud. Rajatav aiamaja kaitseb nii päikese kui ka sademete eest. Aiamajja
luuakse võimalused nii puhkamiseks kui ka sotsiaalseteks tegevusteks
(piknikud, mängud, ettelugemised). Piknikuala loomisel on
dementsussündroomiga inimestele samuti mitmeid positiivseid aspekte. Juhul
kui patsiendil on vähenenud söögiisu, võib pikniku pidamine neid sööma
julgustada ning ühtlasi on ka lähedastel patsienti külastades meeldiv koos
pikniku pidada. Ühislugemised aitavad dementsussündroomiga inimeste meeli
erksana hoida ja mälu treenida. Aiamaja rajamisega luuakse seega sotsiaalne
ala, kus on võimalik üksteisega suhelda ja oma külalisi vastu võtta.
Õueala aktiivsesse tsooni paigaldatakse mitmesugused aktiivsust tõstvad
seadmed. Õuealale paigaldatakse rööbaspuud ja rööbaspuudega trepp (kaldtee
ja kolme astmega trepp), mis võimaldab patsientidel füüsiliselt aktiivsem olla,
kuna nõuab enam pingutust kui pidevalt tasasel pinnasel jalutamine.
Aktiivsesse tsooni paigaldatakse ka välitrenažöör, kus on võimalik nii käsi kui
ka jalgu treenida. Varasemate uuringute kohaselt patsiendid naudivad
seadmete kasutamist ning juba lühiajaline seadmete kasutamine aitab
stabiliseerida patsientide füüsilist seisundit. Seadmete kaasamine muudab
aktiviseerivad tegevused atraktiivsemaks ning ühtlasi tõuseb seega
hooldusteenuse kvaliteet.
Allpool näete pilte2 võimalikest seadmetest. Alumine välitrenažööri pilt on
illustratiivne, kuna projektiga planeeritakse paigaldada selline välitrenažöör,
kus on võimalik nii käsi kui ka jalgu korraga treenida.
2
Allikas: The CarerOutdoor-Fitness for Care Homes: Demographics and Dementia, 2016 <link>.
9
Kogu õueala ühendamiseks rajatakse turvaline ringikujuline aiatee, mis toetab
dementsussündroomiga inimeste füüsilist aktiivsust. Aiatee äärde paigutatakse
pingid ja luuakse ka erinevad vahepeatused, nagu bussipeatus või kiosk, mis
hõlbustavad liikumissuuna leidmist. Ringjalt kulgev tee ja planeeritud
sihtpunktid loovad turvatunde ning vähendavad uitamist. Aiatee materjalivalikul
on arvestatud asjaoluga, et seal oleks võimalik liikuda ka ratastooli või
rulaatoriga. Lisaks ehitatakse välilava, kus on võimalik suvekuudel kontserte ja
teisi etteasteid korraldada. Kontserdielamus parandab eakate meeleolu ja
tekitab tunde, et on ühiskondlikust elust osa saamas. Kohanduse käigus
luuakse õueala territooriumile ka kiiguga lasteala, mille loomine on oluline
eelkõige seetõttu, et patsientidel oleks võimalik oma väikeseid külastajad
turvalises keskkonnas vastu võtta ning saada osa nende kasvamisperioodist,
mis mõjutab omakorda dementsussündroomiga inimeste elukvaliteeti, sest see
tekitab tunde, et nad on veel oma pere jaoks olulised. Suhtlemine lastega on
eakatele väga suur rõõm ja hingekosutus, lisaks aitab vältida depressiooni.
Lastenurga rajamine muudab patsiendi ja lähedaste jaoks pakutavat
üldhooldusteenust kvaliteetsemaks ja mitmekesisemaks, kuna sellega on
tagatud ka perekeskne lähenemine.
Kokkuvõtlikult paranevad õueala väljaehitamisega dementsussündroomiga
inimeste igapäeva elu ja toimetuleku tingimused ning ka üleüldiselt pakutava
hooldusteenuse kvaliteet. Lisaks väheneb hoolduspersonali koormus, kuna
ilma turvalise piiratud õuealata oli pidevalt oht, et patsient võib
meeltesegaduses põgeneda ja ei ole võimeline koduteed üles leidma. Ühtlasi
parandab värskes õhus olemine une kvaliteeti: uni on eakale väga oluline elu
kvaliteedi komponent.
3. PROJEKTI OODATAVAD MÕÕDETAVAD TULEMUSED
3.1. Kirjeldada, milline on hoolekandeasutuse võimekus pakkuda üldhooldusteenust
dementsusega inimesele taotluse esitamise hetkel ning millisena nähakse seda pärast
teenusekoha kohandamist.
Taotluse esitamise hetkel osutatakse üldhooldusteenust 20 inimesele, kellest
15 on dementsusega. Käesoleval hetkel puudub Pärnu haigla õendushooldus-
keskusel turvaline õueala dementsussündroomiga inimestele. Õueala
puudumise tõttu on hoolduspersonalil patsientide valvamise tõttu suur
koormus ning tuleb arvestada patsientide põgenemisohuga. Varasemalt on
õues viibimine sõltunud suuresti dementsuse sügavusastmest, kuna sellest
oleneb toimetulek õuealal. Sügava dementsusega inimesed on seni pidanud
valdavalt siseruumides viibima. Teenusekoha kohandamise järgselt saavad
õueala kasutada aga kõik patsiendid. Lisaks puuduvad spetsiaalsed seadmed,
millega oleks võimalik dementsetel inimestel oma füüsilist tervist säilitada ja
parandada.
Õuealale planeeritud sotsiaalne ala, jalutusrajad ja aktiivne ala loovad võimalusi
arendada ja hoida eakate liikumis- ja tasakaaluvõimet. Eakate elukvaliteedi
10
säilitamisse panustab ka lastenurga loomine. Tulevikus on plaanis õuealal
korraldada ka lemmiklooma päevi, mille raames tuuakse õuealale erinevaid
koduloomi. Loomadega suhtlus parandab mäluhäirega eaka meeleolu ja
aktiivsust. Kokkuvõtlikult aitab õueala kohandamine säilitada ja parandada
eakate nii füüsilist kui ka vaimset tervist ning loob seega võimalused nende
elukvaliteedi säilitamiseks.
Projekti elluviimise tulemusena paraneb hoolekandeasutuse võimekus teenust
pakkuda, sest loodud on kvaliteetsem ja teenuse osutamist toetav keskkond.
Kuna dementsuse levik aina sageneb, loob teenuse osutamist toetav keskkond
võimaluse tulevikus hooldusteenuse kohtade arvu suurendada. Pakutav teenus
muutub kohanduse järel kvaliteetsemaks, sest pideva valvamise asemel on
nüüd võimalus pakutavat teenust sisulisemalt arendada. Teenuse sisulisem
areng tähendab patsientide jaoks mitmekülgsemat päevakava, sisaldades nüüd
ka igapäevaseid ühiseid tegevusi turvalisel õuealal. Kokkuvõtlikult toetab
projektiga rajatav füüsiline keskkond kvaliteetsema üldhooldusteenuse
pakkumist dementsussündroomiga inimestele ning loob hoolduspersonalile
võimalused nii teenuse sisulisemaks arendamiseks kui ka teistega kogemuste
jagamiseks.
3.2. Tuua välja dementsusega inimeste arv (hinnanguline, kuid põhjendustega), keda
teenusekoha kohandamine otseselt mõjutab, ja nende inimeste arv, keda teenusekoha
kohandamine kaudselt mõjutab (kasusaajad laiemalt).
Õueala saavad igapäevaselt kasutada kõik 20 hooldekodu elanikku, sest õues
viibimine saab elanike struktureeritud päevaplaani kindlaks osaks. Õueala
külastamise lülitamine hooldekodu elanike päevaplaani võimaldab neil säilitada
ja parandada nii oma füüsilist kui ka vaimset tervist. Värskes õhus turvalise
liikumisvõimaluse loomine vähendab elanike orienteerumisraskusi ning seega
olukordi, kus kiputakse eksima.
Lisaks hooldekodu elanikele võimaldatakse korraldavatel kontsertidel osaleda
ka teiste õendushaigla patsientidel ja töötajatel, keda on orienteeruvalt 30 – 40.
Ühised kohtumised dementsussündroomiga patisentidega võivad aidata teistel
õendushaigla patsientidel, kel veel pole dementsussündroomi, seda ennetada
(impulss dementsust ennetavaks elustiiliks) või ilminguid leevendada.
3.3. Kirjeldada, kuidas on tagatud kohanduse sihipärane kasutamine peale kohanduse
tegemist, see tähendab mil määral muutub hoolduspersonali igapäevane roll ja vastutus
teenuse osutamisel ja milliseid tegevusi viiakse ellu hoolduspersonali ettevalmistamiseks,
et kasutada kohandusi ja soetatud abivahendeid sihipäraselt.
Pakutav hooldusteenus muutub õueala rajamisega turvalisemaks ning õueala
valmimise järgselt ei pea hoolduspersonal enam nii pingsalt kui varem
dementsussündroomiga inimesi jälgima, mistõttu on neil võimalik enam
sisulisemate tegevuste tegeleda. Hoolduspersonalil väheneb seega valvamise
roll ning neil on kohanduse järgselt enam aega patsiendiga tegelemiseks. Kuna
suureneb patsientidega tegelemise aeg, saab hoolduspersonal juurde
väärtuslikke kogemusi, mida on võimalik ka teistega jagada. Teenuse
osutamist toetav keskkond loob võimaluse hoolduspersonalil kvaliteetsemalt
ja mitmekesisemalt hoolealuste päevi sisustada. Aktiveerimise ja tööteraapia
eest vastutab üldjuhul tegevusjuhendaja, kuid tänu kohandusele tal on
võimalik oma tegevustesse enam hoolduspersonali kaasata ja seeläbi nende
kompetentsi tõsta.
Plaanis on hakata õueala aastaringselt ja iga päev kasutama. Mõned õueala
tegevused sõltuvad aastaajast: lehtede riisumine, kerge lume lükkamine,
taimede istutamine ja kastmine, viljade korjamine. Lisaks on plaanis korraldada
etteasteid ja kontserte.
11
Hoolduspersonali ettevalmistamiseks on plaanis viia ellu järgmisi
ettevalmistusi:
- Tegevusjuhendaja tutvustab õueala rajamisega seotud uusi aktiveerimise ja
tööteraapia meetodeid.
- Hoolduspersonalile tutvustatakse rööbaspuude, rööbaspuudega trepi ja
välitrenažööri kasutamise võimalusi.
- Füsioterapeut koolitab välja hooldajad, misjärel teavad nad eaka mõõduka
aktiveerimise põhitõdesid.
- Loodusmaja taimetargad tutvustavad ja annavad nõu õuealal kasvatavate
taimede osas.
4. PROJEKTI KAVANDATUD TEGEVUSED AJALISES JÄRJESTUSES
Kuna projekti ajaraam on kitsas, on projekti ettevalmistavate tegevustena
teostatud järgmised tegevused:
- projektitaotluse koostamine ja taotluse esitamine,
- projekteerimistingimuste taotlemine KOVilt,
- projekteerimis-ehitushanke esmane ettevalmistus.
Projekti elluviimise periood algab taotluse rahuldamise otsuse kuupäevaga, mis
eelduste kohaselt on 2019. aasta mai alguses. Otsuse saamise järgselt
alustatakse mai alguses koheselt projekteerimis-ehitushanke läbiviimisega.
Hanke läbiviimiseks on planeeritud 2 kuud. Juulis alustatakse
projekteerimisega, mis kestab hinnanguliselt 1,5 kuud, st projekteerimise
lõpptähtaeg on hinnanguliselt 15. august. Sellele järgnevad ehitustööd, mis
lõppevad novembris 2019. Projekti aruandluseks on planeeritud detsember
ning hiljemalt 31.12.2019 esitatakse projekti lõpparuanne.
Kokkuvõtlikult koosneb projekt kolmest etapist:
I. mai-juuni 2019: projekteerimis-ehitushanke läbiviimine
II. juuli-november 2019: projekteerimine (ca 1,5 kuud), ehitusluba,
ehitustööd, kasutusluba
III. november-detsember 2019: aruandlus
12
TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 3-4/947-1 ERITINGIMUSED
Tallinn,
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-
Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Tanel Kiik (edaspidi nimetatud „toetuse andja“)
ja
SA Pärnu Haigla, registrikood 90004527, asukoht Ristiku 1, Pärnu linn, 80010 Pärnumaa,
keda esindab Jan Põlluste (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“),
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist kohandada teenusekohti
dementsusega inimestele ja toetuse saaja poolt 13.03.2019. a esitatud taotlusest ning
sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirja nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade
kohandamiseks dementsusega inimestele“ ja sotsiaalkaitseministri 26.04.2019 käskkirja nr
35 „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ taotluste
rahuldamine ja tingimused“ alusel,
sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Riigieelarveline toetus summas 86 883,60 (kaheksakümmend kuus tuhat
kaheksasada kaheksakümmend kolm eurot ja kuuskümmend senti) (edaspidi
„toetus“).
1.2. Toetuse saaja kasutab toetust 20 teenusekoha kohandamiseks dementsusega
inimestele SA Pärnu Haigla Õendus- ja hoolduskeskuses, aadressil Ravi 2, Pärnu,
80010 Pärnumaa. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1.
1.3. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2019.
2. Toetuse väljamaksmise aeg
2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping.
2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arvelduskontole 10
(kümne) tööpäeva jooksul toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest
arvates.
3. Aruannete esitamine
3.1. Toetuse kasutamise aruandeperiood on 26.04.2019 kuni 31.12.2019.
3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul
peale aruandeperioodi lõppemist.
3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil. Kooskõlastatult
toetuse andjaga võib aruande esitada muul vormil.
3.4. Aruanne esitatakse kogu toetuse kasutamise perioodi kohta ning selle koosseisus
esitatakse tegevusaruanne ja eelarve täitmise aruanne.
4. Erisätted
4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana
vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam
jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral toetuse andja logo vastavalt
valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.
4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika
edasise kasutamise.
5. Volitatud esindajad
5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: René Randver,
tel. 626 9218, e-post
[email protected], või teda asendav isik.
1
5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Margit Seppik,
tel. 447 3309, e-post
[email protected].
6. Lepingu lisad
Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad:
6.1. Lisa 1 – toetuse saaja taotlus;
6.2. Lisa 2 – toetuse kasutamise aruande vorm.
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse
kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberil või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et
kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa
seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi
ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
________________ _______________
Tel: 626 9301 Tel: 447 3309
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arveldusarve nr:
EE272200221016096133
2
LISA 2 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 3-4/947-1
Toetuse kasutamise aruande vorm
I osa. Tegevusaruanne
II osa. Finantsaruanne
Kuludokumen Maksedokum Summa
Jrk
Makse saaja di endi käibemaksu Tehingu sisu
nr
nr, kuupäev nr, kuupäev ga
Summa kokku:
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
________________ _______________
3