dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Riigieelarve eraldise kasutamise lepingAvalik

Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping

Sotsiaalministeerium · 21. mai 2019
Viit
3-4/940-1
Registreeritud
21. mai 2019
Dokumendi liik
Riigieelarve eraldise kasutamise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-4 Riigieelarveliste toetuste lepingud, täitmise aruanded
Toimik
3-4
Vastutaja
Rene Randver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎3-4940-1 21.05.2019 Riigieelarve eraldise kasutamise leping (1).bdoc648 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 1 TAOTLUSVORM Toetuse taotleja 1. Nimi Zunt OÜ 2. Registrikood 10551586 3. Juriidiline aadress Supeluse 22, Pärnu, 80012 4. Kohandatava hoolekandeasutuse - tegutsemiskoht (juhul, kui erineb juriidilisest aadressist) 5. Postiaadress Supeluse 22, Pärnu, 80012 6. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja EE121010220192599228 pank AS SEB Pank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Ingrit Raat, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Mare Sogenpits 9. Telefon 5024830 10. E-posti aadress [email protected] 11. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.05.2019 – 31.12.2019 12. Projekti üldmaksumus 130 000 € 13. Sotsiaalministeeriumilt taotletav 100 000 € summa 14. Omafinantseeringu summa 30 000 € 1 Taotlusvormile lisatakse järgmised dokumendid: • Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: tulude veerus Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa, omafinantseeringu summa; kulude veerus tegevuste ja kulude nimetused, kulu maht, summad kulugruppide kaupa ja projekti üldmaksumus. • Projekti kirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid, projekti oodatavad ja mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. • Garantiikiri omaosaluse katmise kohta Kui taotleja omafinantseeringu kannab kolmas isik (nt KOVi kinnituskiri juhul, kui taotlejaks on KOVi asutatud või osalusega hoolekandeasutus ning omaosaluse kohustuse võtab üle KOV). • Kinnituskiri Kui hoone ei kuulu taotlejale, on vajalik ka hoone omaniku kirjalik nõusolek kohanduse tegemiseks. Käesolevaga kinnitan taotlejana, et: 1) taotleja vastab taotlusvoorus seatud nõuetele; 2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust, ta ei ole sundlõpetamisel ning tal puuduvad maksuvõlad; 3) toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks; 4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 5) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks, salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva projekti raames teostatavate kohanduste tegemisel ja rakendamisel. Toetuse taotleja esindaja nimi, seos Allkiri (allkirjastatakse Kuupäev taotlejaga digitaalselt) Ingrit Raat, juhatuse liige NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel. 2 Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 2 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE KULUD Kulu nimetus Hulk Summa Funktsionaalsed voodid 5 38 200 Loodavate uute kohtade tarbeks funktsionaalsete voodite soetamine. Soetatavad voodid on: • Rotoflex 235 plus voodi 90x210 - reguleeritava keha- ja jalgade osaga, et ennetada haigusega III-IV staadiumisse jõudnud inimestel lamatisi. 2 voodit kogusummas 20 000 €. • Erimõõduline hooldusvoodi 184x90 (funktsionaalne elektriline). Voodid on mõeldud kasvult väikesele inimesele turvatunde loomiseks. Voodiga väheneb inimese hirmutunne, samas saab kasutada vajalikke funktsioone, mis on kasutatavad kõigil funktsionaalsetel vooditel. Funktsionaalne voodi on ka töötajale ennastsäästev töövahend. 2 voodit kogusummas 3 200 €. • Funktsionaalsed voodid – V staadiumisse jõudnud haigusega dementsusega inimenesele. Voodiga saab teha pööramised vältimaks haavasid ja lamatisi ning piinavat valu. Voodi on abiks ka töötaja ergonoomiast tulenevalt. 1 voodi maksumusega 15 000 €. Madratsid soetatud vooditele 4 2 000 • Rotoflex 235 plus voodile madrats - hingava ja desinfitseerimist võimaldava kattega multifunktsionaalne madrats, mis tagab hoolealuse parema une ning on kergesti desinfitseeritav. 2 madratsit kogusummas 1 200 €. • Rotoflex 235 voodile õhkpumpmadrats. 2 madratsit kogusummas 800 €. Voodikapid 2 800 Kapid, mida saab vajadusel kasutada ka voodilauana näiteks söömiseks. Voodikappide olemasolu tagab inimese turvalisust ja toetab tema tegevust. Geriaatriline tool Alesia, 2 3 500 Abistab dementsusega inimest keha hoidmisel. Tool on kehahoidev ja toetav. Tagab inimesele ja töötajale turvalisuse, ning on mõeldud igapäevase toimetuleku toetamiseks. 3 Põlvetugedega pööramisplaat Etac Turner PRO 3 1 215 On abiks turvalisel siirdel toolile, voodisse jne. Suurendab turvatunnet inimesele ja töötajale, ennastsäästev töövahend. Poti- ja dušitoolid 7 3 750 Vajalikud dementsusega inimese pesemisel, sest ei libise. Istumine on turvaline ning juurdepääsetav alt pesuks, samas ei ole läbivajumise ohtu. Toolide all on ka pott. Toolid on personalile tööks vajalikud, et luua omakorda dementsele inimesele vajalik turvaline keskkond. • Poti -ja dušitool 5-tolliste ratastega Bonn 130kg lisavarustusega. 4 tooli kogusummas 1 730 €. • Poti- ja dušitool "Nielsen" 150kg Vajalik dementsusega inimese pesemisel, sest ei libise. 2 tooli kogusummas 1 100 €. • Poti- ja dušitool HMN-313036 "Nielsen", 150 kg 1 tool maksumusega 920 €. Pesemisalus voodihaigete pesemiseks 2 1 374 Vajalik dementsusega inimese pesemiseks voodis, et ✓ elukvaliteeti säilitada ning täita hügieeninõudeid, ✓ igapäevase toimetuleku toetamiseks personalile tööks vajalik, et luua omakorda dementsele inimesele vajalik keskkond ning tagada turvalisus. Pesemisalus on mõeldud inimeste hoolduseks, kelle transportimine ei ole võimalik. Võimalus siiski teha üldpesu vee ja seebiga. Vajalik raskelt haige inimese pesemisel Trepitõmmits 6 3 550 Trepitõmmits aitab säilitada iseseisvuse (liikumine, abivahendite kasutamine) ja üldise hakkama saamise. Trepist armastatakse käia, trepitõmmits on turvaline nii trepist tõusul kui ka allatulekul ja ei tekita foobiat I-II staadiumis dementne inimene on tihti liigselt füüsiliselt rahutu ja vajab „välja elamist“, läbi selle aitame säilitada elukvaliteeti, toetame igapäevast toimetulekut ja on tööks vajalik ka personalile, et luua rahutule inimesele vajalik turvaline keskkond. Multifunktsionaalne varbsein kehalise aktiivsuse säilitamiseks, 1 1 449 võimlemiseks ka ratastoolis. Laetõstuk Handi-Move üldpesuruumi 1 4 763 On vajalik pesuruumis, et paraneks igapäevane toimetulek – enese eest hoolitsemine hügieen, riietumine jne. Aktiivseisuraam ja tugi 1 1 547 Kui käimine on muutunud raskeks, on abivahendiks aktiivseisuraam, mis on mõeldud istumiseks ja seismiseks. Aitab elukvaliteeti säilitada ning on turvaline. Lingtõstuk Eagle 625 1 1 092 Lingtõstuk on abiks voodihaige hooldamisel ning igapäevategevustes kaasaaitamisel, kui patsient vajab siirdumisel rohkem toetust. 4 Välisuste ja välisaia värava kohandamine kiibiga 1 15 000 Kohandusega tagatakse dementsusega inimeste turvaline liikumisvabadus. Abikutsungi süsteem koos hooldajaabiga. 30 15 000 Võimalus distantsilt tuvastada näiteks kukkumist. Parandab oluliselt üldhooldusteenust kasutavate dementsusega inimeste turvalisust, läbi mille on parem elukvaliteet, vähem hirme perel ja töötajatel ning toetab igati inimese igapäevaset toimetulekut. Annab võimaluse kiiresti reageerida juhtumile. Aianduseks loodud keskkond, k.a lehtla ja haljastus 1 15 000 Dementsusega inimeste meeled nõrgenevad ja vajavad sensoorset stimulatsiooni. Aiandusteraapia säilitab sensoorseid tegevuseeldusi, iseseisvust ja pakub tegevust. 5 ruumi ümberehitus ja sisustamine 5 20 000 Lähtudes haiguse III-V staadiumisse jõudnud inimeste vajadustest. Pakkuda kvaliteetteenust III-V staadiumis olevale dementsele inimesele mitte pikendades eluiga, vaid võimalust väärikalt elulõpul minna. EELARVE KOKKU 130 000 TULUD Tulu liik (finantseerijate Taotletav summa Eraldatud summa kaupa) Sotsiaalministeerium 100 000 Omafinantseering X 30 000 KULUD KOKKU 130 000 TULUD KOKKU 100 000 5 Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 3 PROJEKTI KIRJELDUS (Palun täita kõik lahtrid) 1. PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE 1.1. Kirjeldada projekti vajalikkust: Eestis on dementsete inimeste arv 2018. aasta seisuga erinevate allikate alusel ca 13-17 000 inimest. Täpset arvu ei tea aga keegi, sest paljudel juhtudel on dementsus diagnoosimata. Hinnanguliselt arvatakse, et tuvastatud on vaid 10% tegelikest juhtudest. Täna on Eestis dementsetele mõeldud hoolduskohti väga vähe, sest hooldekodud eelistavad vajaliku füüsilise keskkonna ning hooldustöötajate puudumise tõttu dementsusega inimesi teenusele mitte võtta. Seetõttu on suur ka omastehooldajate koormus, kelle õlul lasub oma dementsete lähedaste eest hoolitsemine ning kes seetõttu ei saa tööjõuturul osaleda. Eriti puudutab kohtade vähesus juba haiguse raskemas staadiumis olevaid inimesi, kes ise enam ei liigu ning kelle kvaliteetseks hooldamiseks on vaja täiendavaid abivahendeid ning personali oskusi. Elanikkonna vananemisega, aga ka teadlikkuse tõusuga kaasnevalt on oodata dementse elanikkonna arvu kasvu, mistõttu muutub kvaliteetsete hoolekandekohtade loomine järjest olulisemaks. Täna on Eestis vähe neid hoolekandeasutusi, kus pakutakse kvaliteetset ja inimsõbralikku hoolekandeteenust kõigile dementsuse staadiumitele. Kõige olulisemaks teguriks, mille tõttu dementsusega inimesi (eriti viimastes staadiumides olevaid) hooldusteenusele ei võeta, on sobiva füüsilise keskkonna puudumine. Dementsusega inimeste jaoks sobiv füüsiline keskkond peab arvestama dementsusest tingitud erivajadustega, toetama kõigiti inimese iseseisvust ja tagama turvalisuse. Dementsusega inimesed erinevad oma komplekssete vajaduste poolest dementsuseta inimestest väga oluliselt. Seejuures tuleb kõiki teenust saavaid kliente kohelda individuaalselt, luua võimalikult väärikas elukeskkond, pöörates tähelepanu tema füüsilistele, psüühilistele ja sotsiaalsetele vajadustele ning arvestades tema võimekusega. Füüsiliselt tervete ja liikumisvõimeliste dementsusega inimeste hoolduses on oluline järelevalve tagamine. Lisaks kvaliteetsele füüsilisele keskkonnale on oluline ka sotsiaalne keskkond, mis hõlmab endas piisavaid suhtlus- ja tegevusvõimalusi, mis vastavad inimese tervislikule seisukorrale. Dementsuse erisustest tulenevalt on oluline turvalise elukeskkonna loomine. Selleks on oluline tagada turvalised liikumisvõimalused nii hooldekodus sees kui ka tagada see, et dementsel inimesel poleks võimalik järelevalveta oma kodu piirkonnast välja minna ning seetõttu eksida. Täna pakuvad Pärnu linnas ja maakonnas lisaks Fööniks Pansionaadile dementsusega inimeste hooldust 12 erinevat teenusepakkujat, kuid valdavalt võetakse teenusele dementsuse kergema vormiga inimesi. Zunt OÜ-l on seni olnud olude sunnil kogemus ka dementsuse IV-V staadiumi klientidega, mistõttu on hooldustöötajatel olemas vajalik 6 kogemus ning kvalifikatsioon, kuid teenuse jätkuvaks kvaliteetseks pakkumiseks on vajalik olemasoleva keskkonna kohandamine. Taotleja senise, 10aastase kogemuse põhjal on väga tugevalt ilmnenud vajadus kaitsta teenusesaajat, pereliikmeid ja hoolduspersonali teenusesaaja teekonna lõpuni. Täna on aga tekkinud olukord, kus teenusesaaja haiguse progresseerumisel ning III-V staadiumisse jõudmisel puuduvad hoolduseks vajalikud ruumid ja tingimused. Sisuliselt tähendab see olukorda, kus kvaliteetse teenuse saamiseks tuleks raskes staadiumis dementsusega inimene talle tuttavast ja harjumuspärasest keskkonnast välja viia. Selleks, et inimene saaks oma elutee väärikalt kvaliteetses ning mugavas keskkonnas lõpetada, on vajalik rajada täiendavad ruumid ning soetada teenuse pakkumiseks vastav varustus. Fööniks Pansionaadi hoones on olemas ruumid, kus seni tegutses ilusalong ning mida on võimalik teenuskohtadeks rekonstrueerida, sisustades ja toetades nii füüsilist kui ka emotsionaalset keskkonda. Fööniks Pansionaadis on hetkel olemas teenuskohad 53 (neist 43 dementset) inimesele, kuid haiguse raskemas staadiumis olevatele klientidele suuremal määral teenuse pakkumiseks on vajalik rajada täiendavad ruumid koos vajaliku sisustusega. Paljud raskema staadiumi inimesed on liikumisvõimetud, mistõttu on nende hoolduse lihtsustamiseks ning mugavamaks muutmiseks oluline luua selleks vajalikud tingimused, soetades tõsteabid, sobivad voodid, madratsid jms. Tänastele raskemas staadiumis ja liikumisvõimetutele teenusesaajatele on soetatud lamatismadratsid ja söögilauad, kuid uute teenuskohtade loomisel on vajalik täiendavate seadmete soetamine. Fööniks Pansionaadis puudub hetkel ka süsteem, mis tagaks füüsiliselt aktiivsetele dementsusega inimestele turvalise liikumisvabaduse ning hooldajatele teenusesaajate olukorrast ülevaate. Täiendavaid tegevusi pakutakse inimestele siseruumides, kuid pansionaadil on olemas tagahoov, mille kohandamisel dementsusega inimestele sobivaks, oleks võimalik tegeleda ka välitegevustega. 1.2. Nende inimeste koguarv hoolekandeasutuses, kellele osutatakse SHS 20 lõike 1 tähenduses üldhooldusteenust (taotluse täitmise hetkel): Taotluse koostamise hetkel on Fööniks Pansionaadis Pärnus SHS §20 lg 1 tähenduses üldhooldusteenusel 53 inimest. 1.3. Dementsusega inimeste hinnanguline arv hoolekandeasutustes taotluse täitmise hetkel: Fööniks Pansionaadis olevatest 53 kliendist 43 on dementsusega inimesed ning 10 on insuldihaiged (sh 2 afaasia). Dementsusega inimestest seitsmel on Alzheimeri tõve diagnoos (III-IV staadium) ning kaks inimest on jõudnud V staadiumisse, mistõttu vajavad erikohtlemist. 1.4. Hooldustöötajate arv hoolekandeasutuses, sh eraldi välja tuua SHS § 22 lõikele 4 vastava kvalifikatsiooniga töötajate arv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavat täienduskoolitust läbimas olevate töötajate arv (taotluse täitmise hetkel): Fööniks Pansionaadis töötab 13 hooldustöötajat, tegevusjuhendaja kutsetunnistus on viiel töötajal, hooldajakutse tunnistus on neljal töötajal. Täiendkoolitustele suunatakse 2019. 7 aasta sügisel veel kuus töötajat. Uute teenuskohtade loomisega planeeritakse tööle võtta veel kaks uut hooldajat. 1.5. Kirjeldada, mitut ning missugust teenusekohtade kohandust planeeritakse projekti raames teha? Projekti käigus planeeritakse luua uued teenuskohad 5 inimesele. Eelkõige on uued kohad suunatud dementsusega inimestele, kes vajavad raske haiguse järgset hooldust (III-V staadium). Uute teenuskohtade tarbeks rekonstrueeritakse seni ilusalongi käsutuses olnud ruumid ning rajatakse inimestele vajalikud eluruumid koos teenuse osutamiseks vajaliku sisustusega. Uute kohtade jaoks soetatakse funktsionaalsed voodid ning voodikapid. Lisaks soetatakse raskemas haiguse staadiumis olevatele inimestele nende eest hoolitsemist (pesemist jms) lihtsustavad vahendid. Raskes seisus olevatele dementsusega inimestele luuakse võimalus vaevusi leevendada ning tagatakse igakülgne privaatsus ja turvatunne – haiguse viimastes staadiumites olevatele inimestele antakse võimalus elu väärikaks lõpuks. Lisaks sellele parandatakse olemasolevate 43 dementsusega inimese teenuse kvaliteeti luues neile turvalisema ja mugavama elukeskkonna. Nii uute kui ka praeguste klientide turvalisuse tagamiseks soetatakse GPS-seade koos vajalike lisaseadmetega, mis võimaldavad distantsilt tuvastada näiteks kukkumist või saada lisateavet, mida on võimalik kasutada vajadusel inimese otsingutel. Dementsusega inimestele tähendusrikaste tegevuste pakkumiseks luuakse aiandusvõimalused, mis võimaldab pakkuda aiandusteraapiat säilitamaks sensoorseid tegevuseeldusi, iseseisvust ning värskes õhus võimlemist. Täna pakutakse inimestele võimalust joonistada, maalida, kududa, heegeldada. Korraldatakse rollimänge ning haiguse viimases staadiumis olevatele inimestele pakutakse muusikateraapiat. Õueala kujundamisel dementsusega inimestele sobivaks tekib võimalus kõiki tegevusi teha ka väljas, värskes õhus olles. 1.6. Kirjeldada, kuidas tagatakse, et planeeritav kohandus on kooskõlas dementsusega inimese põhiõigustega (väärikus, liikumisvabadus, privaatsus jm) ja seadusest tulenevate nõuetega? Planeeritavate kohandumiste realiseerimisel jälgitakse, et kohandused ei riivaks dementsusega inimese põhiõigusi ning oleksid kooskõlas seadusandlusest tulenevate nõuetega. Inimeste põhiõigusi jälgitakse järgnevalt: • Väärikus – kohandustega pikendatakse inimese kvaliteetselt ja väärikalt elatud aega. Inimestele luuakse väärikas elukeskkond ning inimese koheldakse individuaalselt. Kohanduste tulemusena pööratakse tähelepanu inimese füüsilistele psüühilistele ja sotsiaalsetele vajadustele arvestades tema võimekusega. Kõik kohandused on tehtud nii, et hooldusel olevaid dementsusega inimesi ei oleks tarvis ohjeldada füüsilise jõu või psühhotroopsete ravimitega ning hooldustoimingud tehakse inimese vajadustest lähtuvalt. Väärikuse tagamisele aitavad kaasa projekti raames soetatavad funktsionaalsed voodid ning abivahendid, mis lihtsustavad oluliselt hooldustoiminguid ning muudavad need inimese jaoks mugavamaks. Fööniks Pansionaadis luuakse ruumid, kus inimestel on võimalik väärikalt oma pereliikmeid ning sõpru vastu võtta ning aega veeta. • Liikumisvabadus – projektiga tagatakse inimeste liikumisvabadus. Nende dementsusega inimeste tarbeks, kes on füüsiliselt terved ja suudavad ise liikuda, soetatakse GPS-süsteem koos vajalike lisaseadmetega, mis võimaldavad 8 teenusesaajate üle järelevalvet pidada ilma, et tekiks vajadus hoone uksi lukustada või inimeste liikumisvabadust kuidagi füüsiliselt piirata. GPS seade võimaldab hoolduspersonalil teada saada, kui inimene on lahkunud turvalisest piirkonnast ning annab infot inimese asukoha kohta. GPS-süsteemi abil on võimalik tagada inimese seisundile vastava maksimaalse liikumisvabaduse ja turvalisuse. Aktiivsetele desorienteeritud dementsusega inimestele pannakse taskusse lisaks ka kontaktid, kuhu inimese kadumise korral helistada on võimalik. Inimeste liikumise soodustamiseks ning tagamiseks, et inimesed ei jääks lamajaks, soetatakse abivahendid, mille abil on võimalik kasutada õigeid ergonoomilisi töövõtteid. Projekti raames soetatavad funktsionaalsed voodid, geriaatrilised toolid, põlvetugedega pööramisplaadid, trepitõmmits, multifunktsionaalne varbsein jne tagavad kõik inimeste liikumisvõime suuremal määral säilimise ning parema endaga toimetuleku. • Privaatsus – inimestele luuakse kohad, kus neil on võimalik nii omavahel suhelda kui ka privaatselt oma pereliikmeid vastu võtta. Eelmainitud GPS seadmeid kasutatakse inimese jälgimiseks ainult sellises ulatuses, mis on inimese turvalisuse tagamiseks hädavajalik. Jälgimisseadmete kasutamine räägitakse võimalusel läbi inimese endaga, inimese teovõimelisuse puudumisel tema eestkostjaga. • Turvalisus – kohanduste tegemise üks olulisemaid eesmärke lisaks inimeste elukvaliteedi tõstmisele on dementsusega inimeste turvalisuse tagamine. Ühelt poolt tagatakse inimeste turvalisus GPS-süsteemiga, mis võimaldab jälgida inimeste liikumist ning turvalisest piirkonnast lahkumist ja annab infot näiteks inimese kukkumise kohta. Teisalt on oluline inimestele ka turvalise elukeskkonna loomine. See hõlmab funktsionaalsete voodite olemasolu, mis aitavad inimest/inimesel end liigutada nii, et ei tekiks ohtu tervisele. Samuti on turvalisuse tagamiseks oluline erinevate abivahendite olemasolu hooldustoimingute (nt hügieenitoimingud) tegemisel, et hoida ära inimese kukkumist ja enda vigastamist. Funktsionaalsed voodid pakuvad suuremat sõltumatust, väärikust ja hoolitsust erinevate terviseseisunditega inimestele. Nende hulka kuuluvad neuroloogilised seisundid, nagu Sclerosis multiplex, Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi, koos paljude teiste häiretega nagu insult, osteoartriit ja ajukahjustused ehk haigused, millega kaasub dementsus. Elektriajamiga voodid on lihtsad ja ohutud liikumispuudega inimestele, sest on erinevatesse asenditesse reguleeritav – näiteks peatsi/jalgade kalle või ka voodi kõrgus. Selline voodi võimaldab individuaalset lähenemist igale inimesele, vastavalt tema tervislikule seisukorrale ja kehalisele mugavusele. Lisaks aitab vältida lamatisi V staadiumi korral tehes füüsilised pööramised kellaajaliselt määrates ja läbi selle abistades töötajat tema raskeimas osas töös. Hooldustöötajad on piisava ettevalmistusega ning teadlikud parimatest praktikatest inimestele turvalise keskkonna loomiseks. Projekti käigus luuakse ka turvaline õueala, kus inimestel on võimalik viibida. 2. PROJEKTI EESMÄRGID 2.1. Kirjeldada selgelt ja võimalikult detailselt kohanduse eesmärke. Eesmärgid, milleni soovitakse peale kohanduse tegemist jõuda, peavad olema põhjendatud ja mõõdetavad. Projekti strateegiliseks eesmärgiks on tagada dementsusega inimestele kvaliteetsemad teenused ning väärikad elutingimused, tagades inimese turvalisuse, elukvaliteedi säilimise 9 ja igapäevase toimetuleku läbi teenuse pakkuja võimekuse kasvu ning spetsiaalsete abivahendite kasutamise. Projekti otsesteks eesmärkideks on: • 48 (43+5) dementsusega inimesele luuakse turvalisem ja kvaliteetsem elukeskkond. • Dementsusega inimestele on loodud nende vajadustele vastav õueala erinevate tegevustega tegelemiseks. • Teenuse pakkumiseks luuakse 5 uut teenuskohta III-V staadiumi dementsusega inimestele. • 8 töötajale pakutakse paremat kvalifikatsiooni ning väljaõppe võimalusi. • 14 töötaja töötingimused paranevad, sest hooldamine muutub tänu abivahenditele lihtsamaks. • 48 inimesel on võimalused tegeleda võimetekohaste ning tähendusrikaste tegevustega. 2.2. Kirjeldada, milline on teenusekoha kohanduse eeldatav mõju dementsusega inimestele, hoolduspersonalile ja praegu pakutava teenuse kvaliteedile. Kui planeeritakse erinevat tüüpi kohandusi, tuua eeldatav mõju välja iga kohanduse tüübi järgi (nt mõju õueala kohandamisel, mõju eluruumi kohandamisel, mõju erimärgistussüsteemi loomisel jms) ning tervikuna. Mõju õueala kohandamisel Kohandus tagab dementsusega inimestele turvalisemad liikumisvõimalused ning täiendavad tegevusvõimalused, mistõttu muutub pakutav teenus kvaliteetsemaks ning mitmekesisemaks. Dementsusega inimestele luuakse õuealale turvaline liikumisruum, piirates õueala aiaga. Piiratud õuealaga luuakse dementsusega inimestele turvaline piirkond vabaks liikumiseks, mis tagab inimestele kindlustunde ning aitab vältida kadumist. Loodav aed on piisavalt väike, et tagada pidev järelevalve. Õuealale luuakse mugavad istumisvõimalused ning disainitakse erinevateks tegevusteks (näiteks joonistamine värskes õhus, võimlemine) mõeldud alasid. Õueala disainimisel arvestatakse dementsusega inimeste vajaduste ja eripäradega – aia piirded rajatakse sellised, mille puhul puudub vigastuste oht, jalgteed on rajatakse tugeva teekattega ning laugete kurvidega. Teerajad on loogilised ning viivad ringiga tagasi hooneni, et vältida inimeste segadusse sattumist. Kõik liikumisteed ning lehtla on astmete ja lävepakkudeta ning aia kujundamisel välditakse maatasapinnast kõrgemaid äärekivisid. Luuakse varjualused, mis kaitsevad nii vihma kui ka päikese eest. Aias tagatakse võimalus läbi viia grupitegevusi. Õueala kohandamisel tagatakse inimeste päevaplaanis regulaarne väljas käimine. Mõju hoolduspersonalile ilmneb eelkõige inimeste turvalisuse suurenemises – turvaline ning piiratud liikumispiirkond annab hoolduspersonalile paremad võimalused inimeste üle järelevalvet pidada. Lisaks suureneb tegevusvõimaluste hulk, mida hoolduspersonal teenusesaajatega ette saab võtta. Mõju välisuste ja välisaia värava kohandamisel kiibiga ja GPS-seadme soetamisel koos vajalike lisaseadmetega. Kohanduse mõju dementsusega inimestele hõlmab endas turvalisuse kasvu. GPS seadme abil väheneb inimeste kadumisoht juhul kui nad liiguvad oma territooriumilt välja, sest hooldajatel on seadme abil võimalik inimese asukoht kindlaks määrata. Raske ja sügava 10 dementsusega inimese ära minemise vältimiseks tuleb välisustest ja välisterritooriumi väravast välja liikumist piirata paindliku lahenduse abil. Lahenduse abil saab tagada vastavalt inimese seisundile maksimaalse liikumisvabaduse ja turvalisuse. Lisaks teenusesaajate turvalisuse kasvule lihtsustub ka hoolduspersonali töö. GPS seade annab hoolduspersonalile märku kui klient on lahkunud turvalisest tsoonist ning annab teada kliendi asukoha võimalikult kiireks leidmiseks. Lisaks seadmetele, mille abil on inimesel endal võimalik ühendust võtta, soetatakse ka seadmed, mis annaksid dementsusega inimese kadumise korral tema asukoha koordinaadid, isegi siis, kui ta ei oska seadet ise kasutada. Seadme rakendamise tulemusena muutub pakutav teenus kvaliteetsemaks, sest suureneb inimeste liikumisvabadus ning lihtsustub hooldajate töö. Mõju eluruumi kohandamisel Igapäevane elukeskkond mõjutab kliendi seisundit oluliselt. Rahutus tekib muuhulgas seetõttu, et klient ei mõista teda ümbritsevat maailma. Kodune õhkkond tekitab kliendis turvatunde ja seeläbi tunneb ta ennast rahulikumalt. 2018. aasta augustis lõppenud Fööniks Pansionaade ehitustööde raames rajati tegevusruume (meediatuba ehk mälestuste tuba; palvetuba- tegevustuba käsitööle -maalimiseks jne), mille abil on hetkel võimalik leida maksimaalset rakendust hoolealuste tarvis, et toetada orienteerumist majas ja ruumides Lisaks kasutame spetsiaalseid kombinesoone, mis on mõeldud sügava dementsusega inimestele, kes on ebaadekvaatsed ja ei saa enam aru, kuhu ja kuidas oma väljaheidet teha ning kipuvad mähet pidevalt ära võtma. Muutes elukoha, toa, köögid kergesti äratuntavaks, näiteks läbi värvide või piltide abil, paraneb klientide orientatsioon ja väheneb rahutus. Oma magamistubade äratundmist võib suurendada, kui riputatada fotosid või muud sobivat atribuutikat. Kodune õhkkond tekitab kliendis turvatunde ja seeläbi tunneb ta ennast rahulikumalt. Uute eluruumide kohandamine annab dementsele just personaalse keskkonna loomise võimaluse - sellise, millega ta on harjunud. Hetkese seisuga on küll soetatud funktsionaalsed voodid, kuid raskemas staadiumis dementsele jääb sellest juba väheks. Taanduva liikumisega dementne peab hetkel jääma oma korruse piiresse, kuid trepitõmmits aitaks olla kauem aktiivne ja samas annab dementsele emotsionaalse kindlustunde ja teadmise, et ta võimekus pole veel langenud. Kutsungisüsteem ja jälgimisseadmed annavad võimaluse reageerida abivajajale koheselt. Töötajaid toetatakse tehnikaga nagu näiteks kaamera, andurid, alarmmatt voodi all või kõrval, akustiline valve, ekslemise tuvastus või infrapunane andur. 3. PROJEKTI OODATAVAD MÕÕDETAVAD TULEMUSED 3.1. Kirjeldada, milline on hoolekandeasutuse võimekus pakkuda üldhooldusteenust dementsusega inimesele taotluse esitamise hetkel ning millisena nähakse seda pärast teenusekoha kohandamist. Hetkel pakutakse teenust I-II staadiumi dementsetele inimestele. Igale inimesele on olemas funktsionaalsed voodid, mis tagavad teatud turvalisuse (võimalik inimese pikkust arvestades voodi kõrgust reguleerida ning vajadusel tõsta ette turvavõre, et vältida öösel voodist väljakukkumise ohtu). Edaspidi on eesmärgiks pakkuda dementsele inimesele, kes on meie juures juba kohanenud ka tema haiguse progresseerumisel jätkuvat turvatunnet ning toetust tema perele. Dementsuse raskemal kuju ei ole Eestis palju kohti kuhu inimest 11 oleks võimalik edasi viia. Fööniks Pansionaat on projekti elluviimise tulemusena võimeline edaspidi raskema dementsuse vormiga inimestele kvaliteetset teenust pakkuma. Teenusekohtade kohandamisel luuakse juurde 5 uut kohta, mis on suunatud just III-V staadiumi dementsete elukvaliteedi tagamiseks. Lisaks jäävad alles ka tänased teenuskohad, seejuures parandatakse oluliselt täna pansionaadis elava 43 dementsusega inimese elukvaliteeti. Seega pakub peale projekti lõppemist Fööniks Pansionaat teenust 48 dementsusega inimesele. 3.2. Tuua välja dementsusega inimeste arv (hinnanguline, kuid põhjendustega), keda teenusekoha kohandamine otseselt mõjutab, ja nende inimeste arv, keda teenusekoha kohandamine kaudselt mõjutab (kasusaajad laiemalt). Otseselt mõjutatud on 48 teenust saavat isikut, kes igapäevaselt pansionaadis elavad. Kaudselt kasusaajad on lisaks teenust saavatele isikutele nende lähedaste arv 2-4 inimest ühe teenusel olija kohta, kellel on võimalus oma lähedased kvaliteetsele ja usaldusväärsele teenusele suunata ning kes seetõttu ise saavad elada täisväärtuslikku elu. Kaudselt kasusaajad on ka hooldustöötajad (13+2), kelle tööd lihtsustavad ergonoomilisi töövõtteid toetavad seadmed ning kutsungisüsteem. 3.3. Kirjeldada, kuidas on tagatud kohanduse sihipärane kasutamine peale kohanduse tegemist, see tähendab mil määral muutub hoolduspersonali igapäevane roll ja vastutus teenuse osutamisel ja milliseid tegevusi viiakse ellu hoolduspersonali ettevalmistamiseks, et kasutada kohandusi ja soetatud abivahendeid sihipäraselt. Hoolduspersonali igapäevane roll ja vastutus muutub projekti tulemusena nii füüsiliselt kui ka moraalselt kergemaks. Kuna projekti käigus soetatakse dementsetele inimestele suunatud spetsiaalsed abivahendid (voodi, hooldusvahendid) lihtsustub hoolduspersonali töö oluliselt. Turvasüsteemi loomisega muutub lihtsamaks teenusesaajate üle järelevalve tegemine. Hoolduspersonali ettevalmistamiseks viiakse läbi vajalikud koolitused, et juhendada hoolduspersonali uute võimalustega töötama ning tagada soetatud vahendite sihipärane kasutamine. Kõigi soetatud vahendite sihipärase kasutamise tagab lisaks väljaõppele ka hoolduspersonali senine pikaajaline kogemus. 4. PROJEKTI KAVANDATUD TEGEVUSED AJALISES JÄRJESTUSES Projekti ajakava koostades on arvestatud projekti tegevusteks määratud suhteliselt piiratud ajakavaga. Seetõttu on toetuse taotluse esitamisele eelnevalt kõik projekti tegevused läbi mõeldud ning ajaline saavutatavus kaalutud. Erinevate seadmete ja abivahendite soetamiseks ning eelarve koostamiseks on tehtud eeltööd, otsides erinevaid pakkujaid. Projekti tegevuskava koostamisel on eeldatud, et projekti taotluse rahuldamise otsus tehakse hiljemalt mai alguseks ning positiivse otsuse korral on võimalik koheselt töödega alustada. Kokkuvõtlikult on projekti tegevuskava alljärgnev: 1. Ruumide projekteerimis- ja ümberehitustööde teostamine (sh vajalike lubade hankimine) – mai 2019-oktoober 2019 2. Abivahendite soetamine – juuli 2019 – oktoober 2019 12 3. Ruumide sisustamine ja abivahendite paigaldamine - november 2019-detsember 2019 4. Välisuste ja välisaia värava kohandamine kiibiga ja GPS-seadme koos vajalike lisaseadmetega soetamine – mai 2019-juuli 2019 5. Õueala kohandamine – mai 2019-september 2019 13 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 3-4/940-1 ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja Zunt OÜ, registrikood 10551586, asukoht Supeluse 22, Pärnu, 80012 Pärnumaa, keda esindab Ingrid Raat (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist kohandada teenusekohti dementsusega inimestele ja toetuse saaja poolt 12.03.2019. a esitatud taotlusest ning sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirja nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ ja sotsiaalkaitseministri 26.04.2019 käskkirja nr 35 „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ taotluste rahuldamine ja tingimused“ alusel, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline toetus summas 96 500 (üheksakümmend kuus tuhat viissada) eurot (edaspidi „toetus“). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust 43 teenusekoha kohandamiseks ja 5 uue teenusekoha loomiseks dementsusega inimestele aadressil Supeluse 22, Pärnu, 80012 Pärnumaa. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. 1.3. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2019. 2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arvelduskontole 10 (kümne) tööpäeva jooksul toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest arvates. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise aruandeperiood on 26.04.2019 kuni 31.12.2019. 3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul peale aruandeperioodi lõppemist. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil. Kooskõlastatult toetuse andjaga võib aruande esitada muul vormil. 3.4. Aruanne esitatakse kogu toetuse kasutamise perioodi kohta ning selle koosseisus esitatakse tegevusaruanne ja eelarve täitmise aruanne. 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. 4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise. 5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: René Randver, tel. 626 9218, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Mare 1 Sogenpits, tel. 502 4830, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – toetuse saaja taotlus; 6.2. Lisa 2 – toetuse kasutamise aruande vorm. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberil või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: 502 4830 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE121010220192599228 2 LISA 2 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 3-4/940-1 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa. Tegevusaruanne II osa. Finantsaruanne Kuludokumen Maksedokum Summa Jrk Makse saaja di endi käibemaksu Tehingu sisu nr nr, kuupäev nr, kuupäev ga Summa kokku: Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel