Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99
„Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud
„Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“
tingimused ja kord“
Lisa 1
TAOTLUSVORM
Toetuse taotleja
1. Nimi Zunt OÜ
2. Registrikood 10551586
3. Juriidiline aadress Supeluse 22, Pärnu, 80012
4. Kohandatava hoolekandeasutuse -
tegutsemiskoht (juhul, kui erineb
juriidilisest aadressist)
5. Postiaadress Supeluse 22, Pärnu, 80012
6. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja EE121010220192599228
pank
AS SEB Pank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Ingrit Raat, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Mare Sogenpits
9. Telefon 5024830
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.05.2019 – 31.12.2019
12. Projekti üldmaksumus 130 000 €
13. Sotsiaalministeeriumilt taotletav 100 000 €
summa
14. Omafinantseeringu summa 30 000 €
1
Taotlusvormile lisatakse järgmised dokumendid:
• Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: tulude veerus Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa,
omafinantseeringu summa; kulude veerus tegevuste ja kulude nimetused, kulu maht,
summad kulugruppide kaupa ja projekti üldmaksumus.
• Projekti kirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid, projekti oodatavad ja
mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
• Garantiikiri omaosaluse katmise kohta
Kui taotleja omafinantseeringu kannab kolmas isik (nt KOVi kinnituskiri juhul, kui
taotlejaks on KOVi asutatud või osalusega hoolekandeasutus ning omaosaluse
kohustuse võtab üle KOV).
• Kinnituskiri
Kui hoone ei kuulu taotlejale, on vajalik ka hoone omaniku kirjalik nõusolek kohanduse
tegemiseks.
Käesolevaga kinnitan taotlejana, et:
1) taotleja vastab taotlusvoorus seatud nõuetele;
2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust, ta ei ole sundlõpetamisel
ning tal puuduvad maksuvõlad;
3) toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks;
4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
5) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni
infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks,
salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva projekti raames teostatavate kohanduste tegemisel
ja rakendamisel.
Toetuse taotleja esindaja nimi, seos Allkiri (allkirjastatakse Kuupäev
taotlejaga digitaalselt)
Ingrit Raat, juhatuse liige
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsus toetuse
andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel.
2
Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99
„Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud
„Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“
tingimused ja kord“
Lisa 2
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
KULUD
Kulu nimetus Hulk Summa
Funktsionaalsed voodid 5 38 200
Loodavate uute kohtade tarbeks funktsionaalsete voodite
soetamine. Soetatavad voodid on:
• Rotoflex 235 plus voodi 90x210 - reguleeritava keha-
ja jalgade osaga, et ennetada haigusega III-IV
staadiumisse jõudnud inimestel lamatisi. 2 voodit
kogusummas 20 000 €.
• Erimõõduline hooldusvoodi 184x90 (funktsionaalne
elektriline). Voodid on mõeldud kasvult väikesele
inimesele turvatunde loomiseks. Voodiga väheneb
inimese hirmutunne, samas saab kasutada vajalikke
funktsioone, mis on kasutatavad kõigil
funktsionaalsetel vooditel. Funktsionaalne voodi on
ka töötajale ennastsäästev töövahend. 2 voodit
kogusummas 3 200 €.
• Funktsionaalsed voodid – V staadiumisse jõudnud
haigusega dementsusega inimenesele. Voodiga saab
teha pööramised vältimaks haavasid ja lamatisi ning
piinavat valu. Voodi on abiks ka töötaja
ergonoomiast tulenevalt. 1 voodi maksumusega
15 000 €.
Madratsid soetatud vooditele 4 2 000
• Rotoflex 235 plus voodile madrats - hingava ja
desinfitseerimist võimaldava kattega
multifunktsionaalne madrats, mis tagab hoolealuse
parema une ning on kergesti desinfitseeritav. 2 madratsit
kogusummas 1 200 €.
• Rotoflex 235 voodile õhkpumpmadrats. 2 madratsit
kogusummas 800 €.
Voodikapid 2 800
Kapid, mida saab vajadusel kasutada ka voodilauana näiteks
söömiseks. Voodikappide olemasolu tagab inimese turvalisust ja
toetab tema tegevust.
Geriaatriline tool Alesia, 2 3 500
Abistab dementsusega inimest keha hoidmisel. Tool on
kehahoidev ja toetav. Tagab inimesele ja töötajale turvalisuse,
ning on mõeldud igapäevase toimetuleku toetamiseks.
3
Põlvetugedega pööramisplaat Etac Turner PRO 3 1 215
On abiks turvalisel siirdel toolile, voodisse jne. Suurendab
turvatunnet inimesele ja töötajale, ennastsäästev töövahend.
Poti- ja dušitoolid 7 3 750
Vajalikud dementsusega inimese pesemisel, sest ei libise.
Istumine on turvaline ning juurdepääsetav alt pesuks, samas ei
ole läbivajumise ohtu. Toolide all on ka pott. Toolid on
personalile tööks vajalikud, et luua omakorda dementsele
inimesele vajalik turvaline keskkond.
• Poti -ja dušitool 5-tolliste ratastega Bonn 130kg
lisavarustusega. 4 tooli kogusummas 1 730 €.
• Poti- ja dušitool "Nielsen" 150kg
Vajalik dementsusega inimese pesemisel, sest ei libise.
2 tooli kogusummas 1 100 €.
• Poti- ja dušitool HMN-313036 "Nielsen", 150 kg
1 tool maksumusega 920 €.
Pesemisalus voodihaigete pesemiseks 2 1 374
Vajalik dementsusega inimese pesemiseks voodis, et
✓ elukvaliteeti säilitada ning täita hügieeninõudeid,
✓ igapäevase toimetuleku toetamiseks personalile tööks
vajalik, et luua omakorda dementsele inimesele vajalik
keskkond ning tagada turvalisus.
Pesemisalus on mõeldud inimeste hoolduseks, kelle
transportimine ei ole võimalik. Võimalus siiski teha üldpesu vee
ja seebiga. Vajalik raskelt haige inimese pesemisel
Trepitõmmits 6 3 550
Trepitõmmits aitab säilitada iseseisvuse (liikumine, abivahendite
kasutamine) ja üldise hakkama saamise.
Trepist armastatakse käia, trepitõmmits on turvaline nii trepist
tõusul kui ka allatulekul ja ei tekita foobiat
I-II staadiumis dementne inimene on tihti liigselt füüsiliselt
rahutu ja vajab „välja elamist“, läbi selle aitame säilitada
elukvaliteeti, toetame igapäevast toimetulekut ja on tööks
vajalik ka personalile, et luua rahutule inimesele vajalik turvaline
keskkond.
Multifunktsionaalne varbsein kehalise aktiivsuse säilitamiseks, 1 1 449
võimlemiseks ka ratastoolis.
Laetõstuk Handi-Move üldpesuruumi 1 4 763
On vajalik pesuruumis, et paraneks igapäevane toimetulek –
enese eest hoolitsemine hügieen, riietumine jne.
Aktiivseisuraam ja tugi 1 1 547
Kui käimine on muutunud raskeks, on abivahendiks
aktiivseisuraam, mis on mõeldud istumiseks ja seismiseks.
Aitab elukvaliteeti säilitada ning on turvaline.
Lingtõstuk Eagle 625 1 1 092
Lingtõstuk on abiks voodihaige hooldamisel ning
igapäevategevustes kaasaaitamisel, kui patsient vajab
siirdumisel rohkem toetust.
4
Välisuste ja välisaia värava kohandamine kiibiga 1 15 000
Kohandusega tagatakse dementsusega inimeste turvaline
liikumisvabadus.
Abikutsungi süsteem koos hooldajaabiga. 30 15 000
Võimalus distantsilt tuvastada näiteks kukkumist. Parandab
oluliselt üldhooldusteenust kasutavate dementsusega inimeste
turvalisust, läbi mille on parem elukvaliteet, vähem hirme perel
ja töötajatel ning toetab igati inimese igapäevaset toimetulekut.
Annab võimaluse kiiresti reageerida juhtumile.
Aianduseks loodud keskkond, k.a lehtla ja haljastus 1 15 000
Dementsusega inimeste meeled nõrgenevad ja vajavad
sensoorset stimulatsiooni. Aiandusteraapia säilitab sensoorseid
tegevuseeldusi, iseseisvust ja pakub tegevust.
5 ruumi ümberehitus ja sisustamine 5 20 000
Lähtudes haiguse III-V staadiumisse jõudnud inimeste
vajadustest. Pakkuda kvaliteetteenust III-V staadiumis olevale
dementsele inimesele mitte pikendades eluiga, vaid võimalust
väärikalt elulõpul minna.
EELARVE KOKKU 130 000
TULUD
Tulu liik (finantseerijate Taotletav summa Eraldatud summa
kaupa)
Sotsiaalministeerium 100 000
Omafinantseering X 30 000
KULUD KOKKU 130 000
TULUD KOKKU 100 000
5
Sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 99
„Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud
„Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“
tingimused ja kord“
Lisa 3
PROJEKTI KIRJELDUS (Palun täita kõik lahtrid)
1. PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE
1.1. Kirjeldada projekti vajalikkust:
Eestis on dementsete inimeste arv 2018. aasta seisuga erinevate allikate alusel ca 13-17 000
inimest. Täpset arvu ei tea aga keegi, sest paljudel juhtudel on dementsus diagnoosimata.
Hinnanguliselt arvatakse, et tuvastatud on vaid 10% tegelikest juhtudest. Täna on Eestis
dementsetele mõeldud hoolduskohti väga vähe, sest hooldekodud eelistavad vajaliku
füüsilise keskkonna ning hooldustöötajate puudumise tõttu dementsusega inimesi
teenusele mitte võtta. Seetõttu on suur ka omastehooldajate koormus, kelle õlul lasub oma
dementsete lähedaste eest hoolitsemine ning kes seetõttu ei saa tööjõuturul osaleda. Eriti
puudutab kohtade vähesus juba haiguse raskemas staadiumis olevaid inimesi, kes ise enam
ei liigu ning kelle kvaliteetseks hooldamiseks on vaja täiendavaid abivahendeid ning
personali oskusi. Elanikkonna vananemisega, aga ka teadlikkuse tõusuga kaasnevalt on
oodata dementse elanikkonna arvu kasvu, mistõttu muutub kvaliteetsete
hoolekandekohtade loomine järjest olulisemaks. Täna on Eestis vähe neid
hoolekandeasutusi, kus pakutakse kvaliteetset ja inimsõbralikku hoolekandeteenust kõigile
dementsuse staadiumitele.
Kõige olulisemaks teguriks, mille tõttu dementsusega inimesi (eriti viimastes staadiumides
olevaid) hooldusteenusele ei võeta, on sobiva füüsilise keskkonna puudumine.
Dementsusega inimeste jaoks sobiv füüsiline keskkond peab arvestama dementsusest
tingitud erivajadustega, toetama kõigiti inimese iseseisvust ja tagama turvalisuse.
Dementsusega inimesed erinevad oma komplekssete vajaduste poolest dementsuseta
inimestest väga oluliselt. Seejuures tuleb kõiki teenust saavaid kliente kohelda
individuaalselt, luua võimalikult väärikas elukeskkond, pöörates tähelepanu tema
füüsilistele, psüühilistele ja sotsiaalsetele vajadustele ning arvestades tema võimekusega.
Füüsiliselt tervete ja liikumisvõimeliste dementsusega inimeste hoolduses on oluline
järelevalve tagamine.
Lisaks kvaliteetsele füüsilisele keskkonnale on oluline ka sotsiaalne keskkond, mis hõlmab
endas piisavaid suhtlus- ja tegevusvõimalusi, mis vastavad inimese tervislikule seisukorrale.
Dementsuse erisustest tulenevalt on oluline turvalise elukeskkonna loomine. Selleks on
oluline tagada turvalised liikumisvõimalused nii hooldekodus sees kui ka tagada see, et
dementsel inimesel poleks võimalik järelevalveta oma kodu piirkonnast välja minna ning
seetõttu eksida.
Täna pakuvad Pärnu linnas ja maakonnas lisaks Fööniks Pansionaadile dementsusega
inimeste hooldust 12 erinevat teenusepakkujat, kuid valdavalt võetakse teenusele
dementsuse kergema vormiga inimesi. Zunt OÜ-l on seni olnud olude sunnil kogemus ka
dementsuse IV-V staadiumi klientidega, mistõttu on hooldustöötajatel olemas vajalik
6
kogemus ning kvalifikatsioon, kuid teenuse jätkuvaks kvaliteetseks pakkumiseks on vajalik
olemasoleva keskkonna kohandamine.
Taotleja senise, 10aastase kogemuse põhjal on väga tugevalt ilmnenud vajadus kaitsta
teenusesaajat, pereliikmeid ja hoolduspersonali teenusesaaja teekonna lõpuni. Täna on aga
tekkinud olukord, kus teenusesaaja haiguse progresseerumisel ning III-V staadiumisse
jõudmisel puuduvad hoolduseks vajalikud ruumid ja tingimused. Sisuliselt tähendab see
olukorda, kus kvaliteetse teenuse saamiseks tuleks raskes staadiumis dementsusega
inimene talle tuttavast ja harjumuspärasest keskkonnast välja viia. Selleks, et inimene saaks
oma elutee väärikalt kvaliteetses ning mugavas keskkonnas lõpetada, on vajalik rajada
täiendavad ruumid ning soetada teenuse pakkumiseks vastav varustus. Fööniks Pansionaadi
hoones on olemas ruumid, kus seni tegutses ilusalong ning mida on võimalik
teenuskohtadeks rekonstrueerida, sisustades ja toetades nii füüsilist kui ka emotsionaalset
keskkonda.
Fööniks Pansionaadis on hetkel olemas teenuskohad 53 (neist 43 dementset) inimesele,
kuid haiguse raskemas staadiumis olevatele klientidele suuremal määral teenuse
pakkumiseks on vajalik rajada täiendavad ruumid koos vajaliku sisustusega. Paljud raskema
staadiumi inimesed on liikumisvõimetud, mistõttu on nende hoolduse lihtsustamiseks ning
mugavamaks muutmiseks oluline luua selleks vajalikud tingimused, soetades tõsteabid,
sobivad voodid, madratsid jms. Tänastele raskemas staadiumis ja liikumisvõimetutele
teenusesaajatele on soetatud lamatismadratsid ja söögilauad, kuid uute teenuskohtade
loomisel on vajalik täiendavate seadmete soetamine. Fööniks Pansionaadis puudub hetkel
ka süsteem, mis tagaks füüsiliselt aktiivsetele dementsusega inimestele turvalise
liikumisvabaduse ning hooldajatele teenusesaajate olukorrast ülevaate. Täiendavaid
tegevusi pakutakse inimestele siseruumides, kuid pansionaadil on olemas tagahoov, mille
kohandamisel dementsusega inimestele sobivaks, oleks võimalik tegeleda ka
välitegevustega.
1.2. Nende inimeste koguarv hoolekandeasutuses, kellele osutatakse SHS 20 lõike 1
tähenduses üldhooldusteenust (taotluse täitmise hetkel):
Taotluse koostamise hetkel on Fööniks Pansionaadis Pärnus SHS §20 lg 1 tähenduses
üldhooldusteenusel 53 inimest.
1.3. Dementsusega inimeste hinnanguline arv hoolekandeasutustes taotluse täitmise
hetkel:
Fööniks Pansionaadis olevatest 53 kliendist 43 on dementsusega inimesed ning 10 on
insuldihaiged (sh 2 afaasia). Dementsusega inimestest seitsmel on Alzheimeri tõve diagnoos
(III-IV staadium) ning kaks inimest on jõudnud V staadiumisse, mistõttu vajavad
erikohtlemist.
1.4. Hooldustöötajate arv hoolekandeasutuses, sh eraldi välja tuua SHS § 22 lõikele 4
vastava kvalifikatsiooniga töötajate arv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavat
täienduskoolitust läbimas olevate töötajate arv (taotluse täitmise hetkel):
Fööniks Pansionaadis töötab 13 hooldustöötajat, tegevusjuhendaja kutsetunnistus on viiel
töötajal, hooldajakutse tunnistus on neljal töötajal. Täiendkoolitustele suunatakse 2019.
7
aasta sügisel veel kuus töötajat. Uute teenuskohtade loomisega planeeritakse tööle võtta
veel kaks uut hooldajat.
1.5. Kirjeldada, mitut ning missugust teenusekohtade kohandust planeeritakse projekti
raames teha?
Projekti käigus planeeritakse luua uued teenuskohad 5 inimesele. Eelkõige on uued kohad
suunatud dementsusega inimestele, kes vajavad raske haiguse järgset hooldust (III-V
staadium). Uute teenuskohtade tarbeks rekonstrueeritakse seni ilusalongi käsutuses olnud
ruumid ning rajatakse inimestele vajalikud eluruumid koos teenuse osutamiseks vajaliku
sisustusega. Uute kohtade jaoks soetatakse funktsionaalsed voodid ning voodikapid. Lisaks
soetatakse raskemas haiguse staadiumis olevatele inimestele nende eest hoolitsemist
(pesemist jms) lihtsustavad vahendid. Raskes seisus olevatele dementsusega inimestele
luuakse võimalus vaevusi leevendada ning tagatakse igakülgne privaatsus ja turvatunne –
haiguse viimastes staadiumites olevatele inimestele antakse võimalus elu väärikaks lõpuks.
Lisaks sellele parandatakse olemasolevate 43 dementsusega inimese teenuse kvaliteeti
luues neile turvalisema ja mugavama elukeskkonna. Nii uute kui ka praeguste klientide
turvalisuse tagamiseks soetatakse GPS-seade koos vajalike lisaseadmetega, mis
võimaldavad distantsilt tuvastada näiteks kukkumist või saada lisateavet, mida on võimalik
kasutada vajadusel inimese otsingutel.
Dementsusega inimestele tähendusrikaste tegevuste pakkumiseks luuakse
aiandusvõimalused, mis võimaldab pakkuda aiandusteraapiat säilitamaks sensoorseid
tegevuseeldusi, iseseisvust ning värskes õhus võimlemist. Täna pakutakse inimestele
võimalust joonistada, maalida, kududa, heegeldada. Korraldatakse rollimänge ning haiguse
viimases staadiumis olevatele inimestele pakutakse muusikateraapiat. Õueala kujundamisel
dementsusega inimestele sobivaks tekib võimalus kõiki tegevusi teha ka väljas, värskes õhus
olles.
1.6. Kirjeldada, kuidas tagatakse, et planeeritav kohandus on kooskõlas dementsusega
inimese põhiõigustega (väärikus, liikumisvabadus, privaatsus jm) ja seadusest
tulenevate nõuetega?
Planeeritavate kohandumiste realiseerimisel jälgitakse, et kohandused ei riivaks
dementsusega inimese põhiõigusi ning oleksid kooskõlas seadusandlusest tulenevate
nõuetega. Inimeste põhiõigusi jälgitakse järgnevalt:
• Väärikus – kohandustega pikendatakse inimese kvaliteetselt ja väärikalt elatud
aega. Inimestele luuakse väärikas elukeskkond ning inimese koheldakse
individuaalselt. Kohanduste tulemusena pööratakse tähelepanu inimese füüsilistele
psüühilistele ja sotsiaalsetele vajadustele arvestades tema võimekusega. Kõik
kohandused on tehtud nii, et hooldusel olevaid dementsusega inimesi ei oleks tarvis
ohjeldada füüsilise jõu või psühhotroopsete ravimitega ning hooldustoimingud
tehakse inimese vajadustest lähtuvalt. Väärikuse tagamisele aitavad kaasa projekti
raames soetatavad funktsionaalsed voodid ning abivahendid, mis lihtsustavad
oluliselt hooldustoiminguid ning muudavad need inimese jaoks mugavamaks.
Fööniks Pansionaadis luuakse ruumid, kus inimestel on võimalik väärikalt oma
pereliikmeid ning sõpru vastu võtta ning aega veeta.
• Liikumisvabadus – projektiga tagatakse inimeste liikumisvabadus. Nende
dementsusega inimeste tarbeks, kes on füüsiliselt terved ja suudavad ise liikuda,
soetatakse GPS-süsteem koos vajalike lisaseadmetega, mis võimaldavad
8
teenusesaajate üle järelevalvet pidada ilma, et tekiks vajadus hoone uksi lukustada
või inimeste liikumisvabadust kuidagi füüsiliselt piirata. GPS seade võimaldab
hoolduspersonalil teada saada, kui inimene on lahkunud turvalisest piirkonnast ning
annab infot inimese asukoha kohta. GPS-süsteemi abil on võimalik tagada inimese
seisundile vastava maksimaalse liikumisvabaduse ja turvalisuse. Aktiivsetele
desorienteeritud dementsusega inimestele pannakse taskusse lisaks ka kontaktid,
kuhu inimese kadumise korral helistada on võimalik. Inimeste liikumise
soodustamiseks ning tagamiseks, et inimesed ei jääks lamajaks, soetatakse
abivahendid, mille abil on võimalik kasutada õigeid ergonoomilisi töövõtteid.
Projekti raames soetatavad funktsionaalsed voodid, geriaatrilised toolid,
põlvetugedega pööramisplaadid, trepitõmmits, multifunktsionaalne varbsein jne
tagavad kõik inimeste liikumisvõime suuremal määral säilimise ning parema endaga
toimetuleku.
• Privaatsus – inimestele luuakse kohad, kus neil on võimalik nii omavahel suhelda kui
ka privaatselt oma pereliikmeid vastu võtta. Eelmainitud GPS seadmeid kasutatakse
inimese jälgimiseks ainult sellises ulatuses, mis on inimese turvalisuse tagamiseks
hädavajalik. Jälgimisseadmete kasutamine räägitakse võimalusel läbi inimese
endaga, inimese teovõimelisuse puudumisel tema eestkostjaga.
• Turvalisus – kohanduste tegemise üks olulisemaid eesmärke lisaks inimeste
elukvaliteedi tõstmisele on dementsusega inimeste turvalisuse tagamine. Ühelt
poolt tagatakse inimeste turvalisus GPS-süsteemiga, mis võimaldab jälgida inimeste
liikumist ning turvalisest piirkonnast lahkumist ja annab infot näiteks inimese
kukkumise kohta. Teisalt on oluline inimestele ka turvalise elukeskkonna loomine.
See hõlmab funktsionaalsete voodite olemasolu, mis aitavad inimest/inimesel end
liigutada nii, et ei tekiks ohtu tervisele. Samuti on turvalisuse tagamiseks oluline
erinevate abivahendite olemasolu hooldustoimingute (nt hügieenitoimingud)
tegemisel, et hoida ära inimese kukkumist ja enda vigastamist. Funktsionaalsed
voodid pakuvad suuremat sõltumatust, väärikust ja hoolitsust erinevate
terviseseisunditega inimestele. Nende hulka kuuluvad neuroloogilised seisundid,
nagu Sclerosis multiplex, Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi, koos paljude teiste
häiretega nagu insult, osteoartriit ja ajukahjustused ehk haigused, millega kaasub
dementsus. Elektriajamiga voodid on lihtsad ja ohutud liikumispuudega inimestele,
sest on erinevatesse asenditesse reguleeritav – näiteks peatsi/jalgade kalle või ka
voodi kõrgus. Selline voodi võimaldab individuaalset lähenemist igale inimesele,
vastavalt tema tervislikule seisukorrale ja kehalisele mugavusele. Lisaks aitab vältida
lamatisi V staadiumi korral tehes füüsilised pööramised kellaajaliselt määrates ja läbi
selle abistades töötajat tema raskeimas osas töös. Hooldustöötajad on piisava
ettevalmistusega ning teadlikud parimatest praktikatest inimestele turvalise
keskkonna loomiseks. Projekti käigus luuakse ka turvaline õueala, kus inimestel on
võimalik viibida.
2. PROJEKTI EESMÄRGID
2.1. Kirjeldada selgelt ja võimalikult detailselt kohanduse eesmärke. Eesmärgid, milleni
soovitakse peale kohanduse tegemist jõuda, peavad olema põhjendatud ja mõõdetavad.
Projekti strateegiliseks eesmärgiks on tagada dementsusega inimestele kvaliteetsemad
teenused ning väärikad elutingimused, tagades inimese turvalisuse, elukvaliteedi säilimise
9
ja igapäevase toimetuleku läbi teenuse pakkuja võimekuse kasvu ning spetsiaalsete
abivahendite kasutamise.
Projekti otsesteks eesmärkideks on:
• 48 (43+5) dementsusega inimesele luuakse turvalisem ja kvaliteetsem
elukeskkond.
• Dementsusega inimestele on loodud nende vajadustele vastav õueala erinevate
tegevustega tegelemiseks.
• Teenuse pakkumiseks luuakse 5 uut teenuskohta III-V staadiumi dementsusega
inimestele.
• 8 töötajale pakutakse paremat kvalifikatsiooni ning väljaõppe võimalusi.
• 14 töötaja töötingimused paranevad, sest hooldamine muutub tänu
abivahenditele lihtsamaks.
• 48 inimesel on võimalused tegeleda võimetekohaste ning tähendusrikaste
tegevustega.
2.2. Kirjeldada, milline on teenusekoha kohanduse eeldatav mõju dementsusega
inimestele, hoolduspersonalile ja praegu pakutava teenuse kvaliteedile. Kui planeeritakse
erinevat tüüpi kohandusi, tuua eeldatav mõju välja iga kohanduse tüübi järgi (nt mõju õueala
kohandamisel, mõju eluruumi kohandamisel, mõju erimärgistussüsteemi loomisel jms) ning
tervikuna.
Mõju õueala kohandamisel
Kohandus tagab dementsusega inimestele turvalisemad liikumisvõimalused ning
täiendavad tegevusvõimalused, mistõttu muutub pakutav teenus kvaliteetsemaks ning
mitmekesisemaks. Dementsusega inimestele luuakse õuealale turvaline liikumisruum,
piirates õueala aiaga. Piiratud õuealaga luuakse dementsusega inimestele turvaline piirkond
vabaks liikumiseks, mis tagab inimestele kindlustunde ning aitab vältida kadumist. Loodav
aed on piisavalt väike, et tagada pidev järelevalve. Õuealale luuakse mugavad
istumisvõimalused ning disainitakse erinevateks tegevusteks (näiteks joonistamine värskes
õhus, võimlemine) mõeldud alasid. Õueala disainimisel arvestatakse dementsusega
inimeste vajaduste ja eripäradega – aia piirded rajatakse sellised, mille puhul puudub
vigastuste oht, jalgteed on rajatakse tugeva teekattega ning laugete kurvidega. Teerajad on
loogilised ning viivad ringiga tagasi hooneni, et vältida inimeste segadusse sattumist. Kõik
liikumisteed ning lehtla on astmete ja lävepakkudeta ning aia kujundamisel välditakse
maatasapinnast kõrgemaid äärekivisid. Luuakse varjualused, mis kaitsevad nii vihma kui ka
päikese eest. Aias tagatakse võimalus läbi viia grupitegevusi. Õueala kohandamisel
tagatakse inimeste päevaplaanis regulaarne väljas käimine. Mõju hoolduspersonalile
ilmneb eelkõige inimeste turvalisuse suurenemises – turvaline ning piiratud liikumispiirkond
annab hoolduspersonalile paremad võimalused inimeste üle järelevalvet pidada. Lisaks
suureneb tegevusvõimaluste hulk, mida hoolduspersonal teenusesaajatega ette saab võtta.
Mõju välisuste ja välisaia värava kohandamisel kiibiga ja GPS-seadme soetamisel koos
vajalike lisaseadmetega.
Kohanduse mõju dementsusega inimestele hõlmab endas turvalisuse kasvu. GPS seadme
abil väheneb inimeste kadumisoht juhul kui nad liiguvad oma territooriumilt välja, sest
hooldajatel on seadme abil võimalik inimese asukoht kindlaks määrata. Raske ja sügava
10
dementsusega inimese ära minemise vältimiseks tuleb välisustest ja välisterritooriumi
väravast välja liikumist piirata paindliku lahenduse abil. Lahenduse abil saab tagada
vastavalt inimese seisundile maksimaalse liikumisvabaduse ja turvalisuse. Lisaks
teenusesaajate turvalisuse kasvule lihtsustub ka hoolduspersonali töö. GPS seade annab
hoolduspersonalile märku kui klient on lahkunud turvalisest tsoonist ning annab teada
kliendi asukoha võimalikult kiireks leidmiseks. Lisaks seadmetele, mille abil on inimesel
endal võimalik ühendust võtta, soetatakse ka seadmed, mis annaksid dementsusega
inimese kadumise korral tema asukoha koordinaadid, isegi siis, kui ta ei oska seadet ise
kasutada. Seadme rakendamise tulemusena muutub pakutav teenus kvaliteetsemaks, sest
suureneb inimeste liikumisvabadus ning lihtsustub hooldajate töö.
Mõju eluruumi kohandamisel
Igapäevane elukeskkond mõjutab kliendi seisundit oluliselt. Rahutus tekib muuhulgas
seetõttu, et klient ei mõista teda ümbritsevat maailma. Kodune õhkkond tekitab kliendis
turvatunde ja seeläbi tunneb ta ennast rahulikumalt. 2018. aasta augustis lõppenud Fööniks
Pansionaade ehitustööde raames rajati tegevusruume (meediatuba ehk mälestuste tuba;
palvetuba- tegevustuba käsitööle -maalimiseks jne), mille abil on hetkel võimalik leida
maksimaalset rakendust hoolealuste tarvis, et toetada orienteerumist majas ja ruumides
Lisaks kasutame spetsiaalseid kombinesoone, mis on mõeldud sügava dementsusega
inimestele, kes on ebaadekvaatsed ja ei saa enam aru, kuhu ja kuidas oma väljaheidet teha
ning kipuvad mähet pidevalt ära võtma.
Muutes elukoha, toa, köögid kergesti äratuntavaks, näiteks läbi värvide või piltide abil,
paraneb klientide orientatsioon ja väheneb rahutus. Oma magamistubade äratundmist võib
suurendada, kui riputatada fotosid või muud sobivat atribuutikat. Kodune õhkkond tekitab
kliendis turvatunde ja seeläbi tunneb ta ennast rahulikumalt. Uute eluruumide
kohandamine annab dementsele just personaalse keskkonna loomise võimaluse - sellise,
millega ta on harjunud. Hetkese seisuga on küll soetatud funktsionaalsed voodid, kuid
raskemas staadiumis dementsele jääb sellest juba väheks. Taanduva liikumisega dementne
peab hetkel jääma oma korruse piiresse, kuid trepitõmmits aitaks olla kauem aktiivne ja
samas annab dementsele emotsionaalse kindlustunde ja teadmise, et ta võimekus pole veel
langenud. Kutsungisüsteem ja jälgimisseadmed annavad võimaluse reageerida abivajajale
koheselt.
Töötajaid toetatakse tehnikaga nagu näiteks kaamera, andurid, alarmmatt voodi all või
kõrval, akustiline valve, ekslemise tuvastus või infrapunane andur.
3. PROJEKTI OODATAVAD MÕÕDETAVAD TULEMUSED
3.1. Kirjeldada, milline on hoolekandeasutuse võimekus pakkuda üldhooldusteenust
dementsusega inimesele taotluse esitamise hetkel ning millisena nähakse seda pärast
teenusekoha kohandamist.
Hetkel pakutakse teenust I-II staadiumi dementsetele inimestele. Igale inimesele on olemas
funktsionaalsed voodid, mis tagavad teatud turvalisuse (võimalik inimese pikkust
arvestades voodi kõrgust reguleerida ning vajadusel tõsta ette turvavõre, et vältida öösel
voodist väljakukkumise ohtu). Edaspidi on eesmärgiks pakkuda dementsele inimesele, kes
on meie juures juba kohanenud ka tema haiguse progresseerumisel jätkuvat turvatunnet
ning toetust tema perele. Dementsuse raskemal kuju ei ole Eestis palju kohti kuhu inimest
11
oleks võimalik edasi viia. Fööniks Pansionaat on projekti elluviimise tulemusena võimeline
edaspidi raskema dementsuse vormiga inimestele kvaliteetset teenust pakkuma.
Teenusekohtade kohandamisel luuakse juurde 5 uut kohta, mis on suunatud just III-V
staadiumi dementsete elukvaliteedi tagamiseks. Lisaks jäävad alles ka tänased
teenuskohad, seejuures parandatakse oluliselt täna pansionaadis elava 43 dementsusega
inimese elukvaliteeti. Seega pakub peale projekti lõppemist Fööniks Pansionaat teenust 48
dementsusega inimesele.
3.2. Tuua välja dementsusega inimeste arv (hinnanguline, kuid põhjendustega), keda
teenusekoha kohandamine otseselt mõjutab, ja nende inimeste arv, keda teenusekoha
kohandamine kaudselt mõjutab (kasusaajad laiemalt).
Otseselt mõjutatud on 48 teenust saavat isikut, kes igapäevaselt pansionaadis elavad.
Kaudselt kasusaajad on lisaks teenust saavatele isikutele nende lähedaste arv 2-4 inimest
ühe teenusel olija kohta, kellel on võimalus oma lähedased kvaliteetsele ja usaldusväärsele
teenusele suunata ning kes seetõttu ise saavad elada täisväärtuslikku elu. Kaudselt
kasusaajad on ka hooldustöötajad (13+2), kelle tööd lihtsustavad ergonoomilisi töövõtteid
toetavad seadmed ning kutsungisüsteem.
3.3. Kirjeldada, kuidas on tagatud kohanduse sihipärane kasutamine peale kohanduse
tegemist, see tähendab mil määral muutub hoolduspersonali igapäevane roll ja vastutus
teenuse osutamisel ja milliseid tegevusi viiakse ellu hoolduspersonali ettevalmistamiseks,
et kasutada kohandusi ja soetatud abivahendeid sihipäraselt.
Hoolduspersonali igapäevane roll ja vastutus muutub projekti tulemusena nii füüsiliselt kui
ka moraalselt kergemaks. Kuna projekti käigus soetatakse dementsetele inimestele
suunatud spetsiaalsed abivahendid (voodi, hooldusvahendid) lihtsustub hoolduspersonali
töö oluliselt. Turvasüsteemi loomisega muutub lihtsamaks teenusesaajate üle järelevalve
tegemine.
Hoolduspersonali ettevalmistamiseks viiakse läbi vajalikud koolitused, et juhendada
hoolduspersonali uute võimalustega töötama ning tagada soetatud vahendite sihipärane
kasutamine. Kõigi soetatud vahendite sihipärase kasutamise tagab lisaks väljaõppele ka
hoolduspersonali senine pikaajaline kogemus.
4. PROJEKTI KAVANDATUD TEGEVUSED AJALISES JÄRJESTUSES
Projekti ajakava koostades on arvestatud projekti tegevusteks määratud suhteliselt piiratud
ajakavaga. Seetõttu on toetuse taotluse esitamisele eelnevalt kõik projekti tegevused läbi
mõeldud ning ajaline saavutatavus kaalutud. Erinevate seadmete ja abivahendite
soetamiseks ning eelarve koostamiseks on tehtud eeltööd, otsides erinevaid pakkujaid.
Projekti tegevuskava koostamisel on eeldatud, et projekti taotluse rahuldamise otsus
tehakse hiljemalt mai alguseks ning positiivse otsuse korral on võimalik koheselt töödega
alustada.
Kokkuvõtlikult on projekti tegevuskava alljärgnev:
1. Ruumide projekteerimis- ja ümberehitustööde teostamine (sh vajalike lubade
hankimine) – mai 2019-oktoober 2019
2. Abivahendite soetamine – juuli 2019 – oktoober 2019
12
3. Ruumide sisustamine ja abivahendite paigaldamine - november 2019-detsember
2019
4. Välisuste ja välisaia värava kohandamine kiibiga ja GPS-seadme koos vajalike
lisaseadmetega soetamine – mai 2019-juuli 2019
5. Õueala kohandamine – mai 2019-september 2019
13
TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 3-4/940-1 ERITINGIMUSED
Tallinn,
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-
Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“)
ja
Zunt OÜ, registrikood 10551586, asukoht Supeluse 22, Pärnu, 80012 Pärnumaa, keda
esindab Ingrid Raat (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“),
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist kohandada teenusekohti
dementsusega inimestele ja toetuse saaja poolt 12.03.2019. a esitatud taotlusest ning
sotsiaalkaitseministri 13. detsembri 2018. a käskkirja nr 99 „Taotlusvoor teenusekohtade
kohandamiseks dementsusega inimestele“ ja sotsiaalkaitseministri 26.04.2019 käskkirja nr
35 „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ taotluste
rahuldamine ja tingimused“ alusel,
sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Riigieelarveline toetus summas 96 500 (üheksakümmend kuus tuhat viissada) eurot
(edaspidi „toetus“).
1.2. Toetuse saaja kasutab toetust 43 teenusekoha kohandamiseks ja 5 uue
teenusekoha loomiseks dementsusega inimestele aadressil Supeluse 22, Pärnu,
80012 Pärnumaa. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1.
1.3. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2019.
2. Toetuse väljamaksmise aeg
2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping.
2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arvelduskontole 10
(kümne) tööpäeva jooksul toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest
arvates.
3. Aruannete esitamine
3.1. Toetuse kasutamise aruandeperiood on 26.04.2019 kuni 31.12.2019.
3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul
peale aruandeperioodi lõppemist.
3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil. Kooskõlastatult
toetuse andjaga võib aruande esitada muul vormil.
3.4. Aruanne esitatakse kogu toetuse kasutamise perioodi kohta ning selle koosseisus
esitatakse tegevusaruanne ja eelarve täitmise aruanne.
4. Erisätted
4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana
vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam
jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral toetuse andja logo vastavalt
valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.
4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika
edasise kasutamise.
5. Volitatud esindajad
5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: René Randver,
tel. 626 9218, e-post
[email protected], või teda asendav isik.
5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Mare
1
Sogenpits, tel. 502 4830, e-post
[email protected].
6. Lepingu lisad
Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad:
6.1. Lisa 1 – toetuse saaja taotlus;
6.2. Lisa 2 – toetuse kasutamise aruande vorm.
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse
kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberil või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et
kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa
seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi
ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
________________ _______________
Tel: 626 9301 Tel: 502 4830
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arveldusarve nr:
EE121010220192599228
2
LISA 2 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 3-4/940-1
Toetuse kasutamise aruande vorm
I osa. Tegevusaruanne
II osa. Finantsaruanne
Kuludokumen Maksedokum Summa
Jrk
Makse saaja di endi käibemaksu Tehingu sisu
nr
nr, kuupäev nr, kuupäev ga
Summa kokku:
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
________________ _______________
3