Maaeluministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium 30.05.2019 nr 1-4/19/3004
Keskkonnaministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Vesikonna veeseireprogrammi sisu,
veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid ja metoodika ning rakendamise nõuded“
eelnõu. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi
kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Sama: Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti
Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing
Irja Truumaa
626 2899,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
20.05.2019
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2019 nr
Vesikonna veeseireprogrammi sisu,
veeseireprogrammi koostamise põhimõtted,
meetodid ja metoodika ning rakendamise nõuded
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 53 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega täpsustatakse vesikonna veeseireprogrammide (edaspidi veeseireprogrammid)
sisu, sealhulgas pinna- ja põhjavee ning veeseaduse § 36 lõikes 1 nimetatud kaitset vajavate
alade seire nõuded, veeseireprogrammide koostamise põhimõtted, meetodid ja metoodika ning
rakendamise nõuded.
(2) Määrust kohaldatakse vesikonna ning piiriülese vesikonna Eestis asuva osa
veeseireprogrammi suhtes.
(3) Pinnavee seire käesoleva määruse tähenduses hõlmab seiret maismaa voolu- ja
seisuveekogudel, rannikuvees ning keemilise seisundi seiret ka territoriaalmeres.
§ 2. Veeseireprogrammi osad
(1) Veeseireprogramm sisaldab pinnaveekogumite ja territoriaalmere osas:
1) ülevaateseiret;
2) operatiivseiret;
3) uurimusseiret;
4) täiendavat seiret kaitset vajavatel aladel.
(2) Veeseireprogramm sisaldab põhjaveekogumite osas:
1) koguselise seisundi seiret;
2) keemilise seisundi ülevaateseiret;
3) keemilise seisundi operatiivseiret;
4) täiendavat seiret kaitset vajavatel aladel.
(3) Igas käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud veeseireprogrammi osas märgitakse:
1) seirealade või seirepunktide asukohad ja nende koordinaadid ning näidatakse nende asukoht
kaardil;
2) seireviisid, sealhulgas vaatlus, katsepüük, proovid, mõõtmine proovivõtul;
3) seiratavad objektid, sealhulgas vesi, vee-elustik, põhjasete, ja näitajad;
4) seireaeg;
5) seiresagedus.
1
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule esitatakse veeseireprogrammi
asjaomases osas ülevaade seireandmete usaldusväärsuse ja täpsuse tagamise meetmetest.
2. peatükk
PINNAVEEKOGUMITE JA TERRITORIAALMERE SEIRE
1. jagu
Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire
§ 3. Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire eesmärk
Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire eesmärk on koguda teavet, mis võimaldab:
1) määrata pinnaveekogumite seisundit ja territoriaalmere keemilist seisundit vesikonnas;
2) täiendada ja tõendada veeseaduse § 44 lõike 1 kohaselt tehtud analüüside tulemusi ja
koostatud ülevaateid;
3) hinnata pinnaveekogumite ja territoriaalmere pikaajalisi looduslikke muutusi ning
inimtegevusest põhjustatud pikaajalisi pinnaveekogumite seisundi ja territoriaalmere keemilise
seisundi muutusi;
4) hinnata veekogude põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete,
teatavate muude saasteainete, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete ja prioriteetsete ohtlike ainete
sisalduse pikaajalisi muutusi;
5) kavandada tulemuslikult ja tõhusalt veeseiret.
§ 4. Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire võrgustik, seirepunktide ja
seirealade valik
(1) Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire võrgustik koostatakse selliselt, et see
annab ühtse ja tervikliku ülevaate territoriaalmere keemilise seisundi kohta ning
pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi
kohta igas vesikonnas, võimaldades määrata pinnaveekogumite seisundiklassi.
(2) Pinnaveekogumite ülevaateseire käigus tuleb uurida piisavat hulka veekogumeid kõigist
veekogutüüpidest.
(3) Pinnaveekogumite ülevaateseire punktid ja alad peavad asuma eelkõige:
1) vooluveekogudel, mille vooluhulk on vesikonnas märkimisväärne, eriti suurtel jõgedel
punktides, kus seirepunktides on valgala pindala üle 2500 ruutkilomeetri;
2) maismaa seisuveekogudel, mille veehulk on vaadeldavas vesikonnas märkimisväärne,
sealhulgas suurtel järvedel veepeegli pindalaga alates 10 ruutkilomeetrist;
3) piiriveekogudel;
4) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud seirepunktides;
5) veealadel, mida kasutatakse üle riigipiiri kanduva saasteainete koormuse hindamiseks;
6) veealadel, mida kasutatakse merekeskkonda kanduva saasteainete koormuse hindamiseks;
7) veekogutüüpide võrdlusvõrgustiku pinnaveekogumitel;
8) pinnaveekogumitel, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada joogivee võtmiseks üle
10 kuupmeetri ööpäevas või enam kui 50 inimese vajaduseks;
9) puhkeotstarbeks mõeldud veekogude, sealhulgas supluskohtade pinnaveekogumitel;
10) pinnaveekogumitel, mis asuvad täies ulatuses elupaiga ja liigi kaitseks looduskaitseseaduse
alusel määratud aladel, kus vee seisundi säilitamine või parandamine on selle elupaiga või liigi
kaitseks oluline.
2
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud seirepunktid on:
1) Narva jõe seirejaam asukohaga 7 km jõesuudmest ülesvoolu;
2) Kasari jõe seirejaam asukohaga 17,4 km jõesuudmest ülesvoolu;
3) Emajõe Kavastu seirejaam asukohaga 16 km jõesuudmest ülesvoolu;
4) Pärnu jõe Oore seirejaam asukohaga 25,7 km jõesuudmest ülesvoolu.
(5) Territoriaalmere ülevaateseire punktid ja alad peavad asuma eelkõige:
1) veealadel, mida kasutatakse üle riigipiiri kanduva saasteainete koormuse hindamiseks;
2) veealadel, mida kasutatakse merekeskkonda kanduva saasteainete koormuse hindamiseks,
sealhulgas territoriaalmeres.
(6) Veekogutüüpide võrdlusvõrgustikku kuulub võimaluse korral igast veekogutüübist
vähemalt kaks hea ja väga hea ökoloogilise seisundi piiril olevat pinnaveekogumit ja vähemalt
kaks hea ja kesise ökoloogilise seisundi piiril olevat pinnaveekogumit.
§ 5. Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire käigus kogutavad andmed
(1) Pinnaveekogumite ülevaateseire käigus kogutakse andmeid pinnaveekogumi ökoloogilise
seisundi või ökoloogilise potentsiaali hindamiseks vajalike bioloogiliste, hüdromorfoloogiliste
ning füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate kohta.
(2) Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire käigus kogutakse pinnaveekogumi ja
territoriaalmere keemilise seisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali
hindamiseks andmeid eelkõige veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud määruses loetletud
nende prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete kohta, mida on vesikonna
territooriumil kasutatud või keskkonda heidetud, ning teatavate muude saasteainete ja
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kohta, mida on märkimisväärses koguses vesikonna
territooriumil kasutatud või keskkonda heidetud.
(3) Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire käigus kogutakse veekogu põhjasettes
või vee-elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate
muude saasteainete sisalduse pikaajaliste muutuste hindamiseks eelkõige andmeid antratseeni,
bromodifenüüleetrite, kaadmiumi ja selle ühendite, C10–13-kloroalkaanide,
di(2-etüülheksüül)ftalaadi, fluoranteeni, heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni,
heksaklorotsükloheksaani, plii ja selle ühendite, elavhõbeda ja selle ühendite,
pentaklorobenseeni, benso(a)püreeni, benso(b)fluoranteeni, benso(k)fluoranteeni,
benso(g,h,i)perüleeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni, tributüültina ühendite, dikofooli,
perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatide, kinoksüfeeni, polüklooritud dibenso-p-
dioksiinide, polüklooritud dibensofuraanide, dioksiinisarnaste polüklooritud bifenüülide,
heksabromotsüklododekaani, heptakloori, heptakloorepoksiidi, 4-nonüülfenooli ja 4-(1,1’,3,3’-
tetrametüülbutüül)fenooli sisalduse kohta.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud ainetele ja ühenditele kogutakse
pinnaveekogumite ülevaateseire käigus saasteainesisalduse pikaajaliste muutuste hindamiseks
andmeid veekogu põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruvate vesikonnaspetsiifiliste
saasteainete kohta.
(5) Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire käigus kogutakse andmeid veekogu
põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruva aine sisalduse kohta vees juhul, kui veekogu
põhjasette või vee-elustiku analüüsi tulemus või keskkonnas esineva kontsentratsiooni hinnang
või akuutne kokkupuude heitega viitab, et on oht veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu.
3
§ 6. Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire aeg
Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire tegemise aeg määratakse nii, et hooajaliste
muutuste mõju seire tulemustele oleks arvesse võetud, võimalikult väike, ja seiretulemuste
alusel oleks võimalik tuvastada inimtekkelisi muutusi pinnaveekogumis või territoriaalmeres.
Selleks tehakse vajaduse korral eri aastaaegadel täiendavat seiret.
§ 7. Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire sagedus
(1) Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire sagedus peab:
1) tagama seiratava kvaliteedielemendi või kvaliteedinäitaja väärtuse alusel pinnaveekogumi
või territoriaalmere seisundi hinnangu piisava usaldusväärsuse ja täpsusega;
2) võtma arvesse looduslikest tingimustest ja inimtegevusest põhjustatud kvaliteedinäitajate
väärtuste kõikumisi.
(2) Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseiret tuleb teha ühe aasta jooksul vähemalt
üks kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel.
(3) Käesoleva määruse § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud ainete sisalduse pikaajalise dünaamika
määramiseks veekogude põhjasettes või vee-elustikus tuleb teha seiret vähemalt üks kord
kolme aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui tehniliste teadmiste või eksperdiarvamusega on
põhjendatud muu ajavahemik.
(4) Kui varasema ülevaateseire käigus on tuvastatud pinnaveekogumi hea või väga hea seisund
või territoriaalmere hea keemiline seisund ning veeseaduse § 44 lõike 1 kohaselt koostatud
inimtegevusest põhjustatud koormuse ülevaade ja mõju analüüs näitavad, et pinnaveekogumile
või territoriaalmerele avalduv mõju ei ole muutunud, võib pinnaveekogumi ja territoriaalmere
ülevaateseiret korrata üks kord kolme veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kohta.
(5) Aeglaselt muutuvate hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate või muude tunnuste
ülevaateseiret võib teha ka harvem, kui tehniliste teadmiste ja eksperdiarvamusega on
põhjendatud muu ajavahemik.
(6) Veekogutüüpide võrdlusvõrgustiku pinnaveekogumitel tuleb ülevaateseiret teha vähemalt
kaks korda veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kohta.
§ 8. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate
seireaeg
(1) Vooluveekogumi füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse
veeproove võrdsete ajavahemike järel, kusjuures vähemalt üks proov tuleb võtta
madalveeperioodil ja üks proov kõrgveeperioodil.
(2) Vooluveekogumi fütoplanktoni kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove
ajavahemikus maist oktoobrini.
(3) Vooluveekogumi fütobentose ehk bentiliste ränivetikate kvaliteedinäitajate määramiseks
võetakse proove suvisel madalveeperioodil.
(4) Vooluveekogumi suurtaimestiku kvaliteedinäitajate määramiseks tehakse vaatlusi juulist
septembrini alates taimede maksimaalse kasvu saavutamise ajast.
4
(5) Vooluveekogumi suurselgrootute kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove aprillis-
mais, ajal, mil suurselgrootute liigistik võimaldab veekogu seisundit nende järgi kõige
usaldusväärsemalt hinnata, vajaduse korral võib proove võtta ka ajavahemikus septembrist
novembrini.
(6) Vooluveekogumi kalastiku kvaliteedinäitajate määramiseks tehakse katsepüüke
ajavahemikus juunist septembrini.
§ 9. Proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus vooluveekogumi ökoloogilise
seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või muude tunnuste määramiseks
Vooluveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või
muude tunnuste määramiseks peab ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide, katsepüükide
või vaatluste tegemise sagedus olema vähemalt järgmine:
Ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide,
Kvaliteedinäitaja või tunnus katsepüükide või vaatluste vähim sagedus
Vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad või tunnused
pH 4 korda aastas
Temperatuur (tº) 4 korda aastas
Lahustunud hapniku sisaldus (O2) 4 korda aastas
Elektrijuhtivus 4 korda aastas
Üldlämmastikusisaldus (Nüld) 4 korda aastas
Ammoonium (NH4 +) 4 korda aastas
Nitraatioonide sisaldus (NO3 - ) 4 korda aastas
Üldfosforisisaldus (Püld) 4 korda aastas
Fosfaatioonide sisaldus (PO4 3-) 4 korda aastas
Keemiline hapnikutarve (KHT-Mn,
permanganaatne) 4 korda aastas
Värvus Pt-Co skaala järgi (°Pt/Co) 4 korda aastas
Sulfaatioonide sisaldus (SO4 2-) 4 korda aastas
Kloriidioonide sisaldus (Cl-) 4 korda aastas
Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) 4 korda aastas
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete
sisaldus vees 4 korda aastas
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete
sisaldus veekogu põhjasettes või vee-
elustikus 1 kord aastas
5
Bioloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused
Kvaliteedielement: fütoplankton
Klorofülli a sisaldus (Chl a), ainult
Emajões, Narva jões ja Narva
veehoidlas 4 korda aastas
Fütoplanktoni liigid, arvukus ja
biomass; ainult Emajões, Narva jões ja
Narva veehoidlas 4 korda aastas
Jõe potamoplanktiline indeks (ERPI) 4 korda aastas
Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik
Bentiliste ränivetikate liigid ja arvukus 1 kord aastas
Ränivetikate spetsiifiline
reostustundlikkuse indeks (IPS) 1 kord aastas
Ränivetikate Watanabe-indeks (WAT) 1 kord aastas
Ränivetikate troofsusindeks (TDI) 1 kord aastas
Suurtaimede liigid ja ökoloogilised
rühmad, arvukus, dominantsed liigid ja
rühmad 1 kord aastas
Jõgede suurtaimestiku indeks (MIREE) 1 kord aastas
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute liigid ja arvukus 1 kord aastas
Suurselgrootute taksonirikkus (T) 1 kord aastas
Suurselgrootute tundlike taksonite arv
(EPT) 1 kord aastas
Suurselgrootute Shannoni taksonierisus
(H’) 1 kord aastas
Suurselgrootute taksoni keskmine
tundlikkus (ASPT) 1 kord aastas
Suurselgrootute Taani vooluveekogude
fauna indeks (DSFI), välja arvatud
Narva jões, Narva veehoidlas ja
Emajões 1 kord aastas
Kvaliteedielement: kalastik
Kalaliigid, nende arvukus ja
vanusestruktuur 1 kord aastas
Jõgede kalastiku indeks (JKI) 1 kord aastas
6
Hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused
Kvaliteedielement: veerežiim
Veetase hüdroloogilise seire punktis pidev
Vooluhulk hüdroloogilise seire punktis
(arvutuslik) pidev
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku
Veerežiimi inimtekkelised muutused kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku
Ühendatus põhjaveega kestel või harvemini
Kvaliteedielement: tõkestamatus
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku
Tõkestamatus pikisuunas kestel
Kvaliteedielement: morfoloogilised tingimused
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku
Valgala pindala ja valgala maakate kestel
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku
Voolusäng kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku
Lang kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku
Laius kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku
Kalda iseloom kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku
Põhja iseloom kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku
Looklevus kestel või harvemini
Peamise voolusängi sidusus 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku
lammialadega kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku
Kalda veekaitsevööndi looduslikkus kestel või harvemini
§ 10. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali
kvaliteedinäitajate seireaeg
(1) Maismaa seisuveekogumi füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate, välja arvatud
vesikonnaspetsiifilised saasteained, määramiseks võetakse proove maist oktoobrini.
(2) Maismaa seisuveekogumi fütoplanktoni kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove
maist oktoobrini.
7
(3) Maismaa seisuveekogumi fütobentose ehk bentiliste ränivetikate kvaliteedinäitajate
määramiseks võetakse proove juulist septembrini, ajal, mil elutingimused järves on ühtlustunud
ning ränivetikakooslus välja kujunenud.
(4) Maismaa seisuveekogumi suurtaimestiku kvaliteedinäitajate määramiseks tehakse vaatlusi
alates taimede maksimaalse kasvu saavutamise ajast juulist septembrini.
(5) Maismaa seisuveekogumi suurselgrootute kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove
aprillis-mais, ajal, mil suurselgrootute liigistik võimaldab veekogu seisundit nende järgi kõige
usaldusväärsemalt hinnata, vajaduse korral ajavahemikus septembrist novembrini.
(6) Maismaa seisuveekogumi kalastiku kvaliteedinäitajate määramiseks tehakse katsepüüke
Peipsi järves maist septembrini ja kõigis teistes maismaa seisuveekogumites juulist
septembrini.
(7) Maismaa seisuveekogumi vees vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse määramiseks
võetakse veeproove võrdsete ajavahemike järel, kusjuures vähemalt üks proov tuleb võtta
madalveeperioodil ja üks proov kõrgveeperioodil.
§ 11. Proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus maismaa seisuveekogumi
ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või muude tunnuste
määramiseks
Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali
kvaliteedinäitajate või muude tunnuste määramiseks peab ühes seirepunktis või ühel seirealal
proovide, katsepüükide või vaatluste sagedus olema vähemalt järgmine:
Ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide,
Kvaliteedinäitaja või tunnus katsepüükide või vaatluste vähim sagedus
Vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad või tunnused
Läbipaistvus Secchi ketta meetodil (Secchi) 4 korda aastas
pH 4 korda aastas
Temperatuur (tº) 4 korda aastas
Lahustunud hapniku sisaldus (O2) 4 korda aastas
Elektrijuhtivus 4 korda aastas
Üldlämmastikusisaldus (Nüld) 4 korda aastas
Ammoonium (NH4 +) 4 korda aastas
Nitraatioonide sisaldus (NO3 - ) 4 korda aastas
Üldfosforisisaldus (Püld) 4 korda aastas
Fosfaatioonide sisaldus (PO4 3-) 4 korda aastas
Keemiline hapnikutarve Cr järgi (KHT-Cr) 4 korda aastas
8
Ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide,
Kvaliteedinäitaja või tunnus katsepüükide või vaatluste vähim sagedus
Keemiline hapnikutarve (KHT-Mn,
permanganaatne) 4 korda aastas
Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) 4 korda aastas
Kollane aine (KA) 4 korda aastas
Värvus Pt-Co skaala järgi (°Pt/Co) 4 korda aastas
Sulfaatioonide sisaldus (SO4 2-) 4 korda aastas
Kloriidioonide sisaldus (Cl-) 4 korda aastas
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus
vees 4 korda aastas
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus
veekogu põhjasettes või vee-elustikus 1 kord aastas
Bioloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused
Kvaliteedielement: fütoplankton
Klorofülli a sisaldus (Chl a) 4 korda aastas
Fütoplanktoni liigid, arvukus ja biomass 4 korda aastas
Fütoplanktoni koondindeks 4 korda aastas
Pielou ühetaolisuse indeks 4 korda aastas
Fütoplanktoni kooslus 4 korda aastas
Ränivetikate biomass 4 korda aastas
Sinivetikate protsent (%) fütoplanktoni
biomassis 4 korda aastas
Kvaliteedielement: fütobentos
Bentiliste ränivetikate liigid ja arvukus 1 kord aastas
Kvaliteedielement: suurtaimestik
Suurtaimede liigid ja ökoloogilised
rühmad, arvukus, dominantsed liigid ja
rühmad, leviku sügavuspiirid 1 kord aastas
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute liigid ja arvukus litoraalis 1 kord aastas
Suurselgrootute taksonirikkus (T) 1 kord aastas
Suurselgrootute tundlike taksonite arv
(EPT) 1 kord aastas
9
Ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide,
Kvaliteedinäitaja või tunnus katsepüükide või vaatluste vähim sagedus
Suurselgrootute Shannoni taksonierisus
(H’) 1 kord aastas
Suurselgrootute taksoni keskmine
tundlikkus (ASPT) 1 kord aastas
Suurselgrootute happelisusindeks (A);
ainult järvetüüpides II, III, IV ja V 1 kord aastas
Kvaliteedielement: kalastik
Kalaliigid, nende arvukus, mass ja
vanusestruktuur 1 kord aastas
Keskmine saak võrguöö kohta (CPUE) 1 kord aastas
Hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused
Kvaliteedielement: veerežiim
Veetase hüdroloogilise seire punktis pidev
12 korda aastas, 1 kord veemajanduskavaga
Veemaht (arvutuslik) hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Veevahetus (arvutuslik) ajavahemiku kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Veerežiimi inimtekkelised muutused ajavahemiku kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Ühendatus põhjaveega ajavahemiku kestel või harvemini
Kvaliteedielement: morfoloogilised tingimused
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Valgala pindala ja valgala maakate ajavahemiku kestel
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Järvenõgu ajavahemiku kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Kaldavööndi looduslikkus ajavahemiku kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Kalda-ala looduslikkus ajavahemiku kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Litoraali looduslikkus ajavahemiku kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Inimmõju tugevus ajavahemiku kestel või harvemini
10
Ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide,
Kvaliteedinäitaja või tunnus katsepüükide või vaatluste vähim sagedus
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Põhjasetted (ainult VIII tüüp, rannajärved) ajavahemiku kestel
§ 12. Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali
kvaliteedinäitajate seireaeg
(1) Rannikuveekogumi füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate, välja arvatud
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse, fütoplanktoni, veetaimestiku ja suurselgrootute
kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove maist oktoobrini võrdsete ajavahemike järel.
(2) Rannikuveekogumis vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse määramiseks võetakse
veeproove võrdsete ajavahemike järel, kusjuures vähemalt üks proov tuleb võtta
rannikuveekogumisse voolavate vooluveekogumite madalveeperioodil ja üks proov
kõrgveeperioodil.
§ 13. Proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus aastas rannikuveekogumi
ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või muude tunnuste
määramiseks
Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või
muude tunnuste määramiseks peab ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide, katsepüükide
või vaatluste sagedus olema vähemalt järgmine:
Ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide,
Kvaliteedinäitaja või tunnus katsepüükide või vaatluste vähim sagedus
Vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad või tunnused
Läbipaistvus Secchi ketta meetodil (Secchi) 6 korda aastas
pH 6 korda aastas
Temperatuur (tº) 6 korda aastas
Lahustunud hapniku sisaldus (O2) 6 korda aastas
Elektrijuhtivus 6 korda aastas
Üldlämmastikusisaldus (Nüld) 6 korda aastas
Üldfosforisisaldus (Püld) 6 korda aastas
Fosfaatioonide sisaldus (PO4 3-) 4 korda aastas
Soolsus 6 korda aastas
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete
sisaldus vees 4 korda aastas
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete
sisaldus veekogu põhjasettes või vee-
elustikus 1 kord aastas
11
Ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide,
Kvaliteedinäitaja või tunnus katsepüükide või vaatluste vähim sagedus
Bioloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused
Kvaliteedielement: fütoplankton
Klorofülli a sisaldus (Chl a) 6 korda aastas
Fütoplanktoni liigid, arvukus ja biomass 6 korda aastas
Kvaliteedielement: suurtaimestik
Suurtaimede liigid, katvus ja biomass 1 kord aastas
Põhjataimestiku sügavuslevik 1 kord aastas
Põisadru sügavuslevik 1 kord aastas
Kõrgemate taimede sügavuslevik 1 kord aastas
Mitmeaastaste liikide osakaal 1 kord aastas
Oportunistlike liikide osakaal 1 kord aastas
Mändvetikate katvuse osakaal 1 kord aastas
Põisadru katvuse osakaal 1 kord aastas
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute liigid, arvukus ja biomass 1 kord aastas
Suurselgrootute zoobentose koosluse
indeks (ZKI) 1 kord aastas
Suurselgrootute fütobentose vööndi
elupaiga mitmekesisuse indeks (FDI) 1 kord aastas
Suurselgrootute kiviste põhjade indeks
(KPI) 1 kord aastas
Hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Loodete režiim ajavahemiku kestel või harvemini
Veetase pidev
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Magevee sissevoolu looduslikkus ajavahemiku kestel või harvemini
Peamiste hoovuste suund, kiirus ja 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
looduslikkus ajavahemiku kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Avatus lainetusele ajavahemiku kestel või harvemini
12
Ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide,
Kvaliteedinäitaja või tunnus katsepüükide või vaatluste vähim sagedus
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Sügavuse vaheldumine ajavahemiku kestel või harvemini
Veekogumi põhja struktuur ja põhja 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
iseloom ajavahemiku kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Eulitoraali struktuur ajavahemiku kestel või harvemini
1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
Veekogumi rannajoone muudatuse määr ajavahemiku kestel või harvemini
Veekogumi põhja pindalalise koormuse 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
indeks (PÕKI) ajavahemiku kestel või harvemini
Veekogumi rannajoone koormuse indeks 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud
(RAKI) ajavahemiku kestel või harvemini
§ 14. Pinnaveekogumite ja territoriaalmere keemilise seisundi ülevaateseire aeg
Pinnaveekogumite ja territoriaalmere keemilise seisundi ülevaateseirel võetakse proove
eelkõige jõgede madalveeperioodil ja kõrgveeperioodil.
§ 15. Pinnaveekogumite ja territoriaalmere keemilise seisundi ülevaateseire proovide
sagedus
(1) Pinnaveekogumite ja territoriaalmere keemilise seisundi ülevaateseire käigus võetakse
veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud määruses loetletud ainete, vajaduse korral muude
saasteainete sisalduse määramiseks veest võrdsete ajavahemike järel 12 proovi aasta jooksul.
(2) Käesoleva määruse § 5 lõigetes 2 ja 3 viidatud ainete ja vajaduse korral muude veekogu
põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruvate ainete sisalduse määramiseks veekogu
põhjasettes või vee-elustikus võetakse veekogu põhjasettest või vee-elustikust vähemalt üks
proov aasta jooksul.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 viidatud proovide sagedust võib vähendada, kui see on
tehniliste teadmiste ja eksperdiarvamusega põhjendatud, sealhulgas tingimusel, et seire on
esinduslik ja nimetatud ainete veekeskkonnas esinemise kohta on olemas statistiliselt
usaldusväärne võrdlusalus.
2. jagu
Pinnaveekogumite ja territoriaalmere operatiivseire
§ 16. Pinnaveekogumite ja territoriaalmere operatiivseire eesmärk
Pinnaveekogumite operatiivseire eesmärk on koguda ülevaateseirete vahele jääval ajal
pinnaveekogumite ja territoriaalmere kohta teavet, mis võimaldab:
13
1) täpsustada pinnaveekogumi, mille seisundiklass on halvenemas, kesine, halb või väga halb,
seisundiklassi määramiseks vajalikke andmeid;
2) teha kindlaks saasteainesisalduse suundumus pinnaveekogumis või territoriaalmeres;
3) kavandada meetmeid pinnaveekogumi seisundi ja territoriaalmere keemilise seisundi
parandamiseks ning hinnata nende meetmete tõhusust.
§ 17. Pinnaveekogumite ja territoriaalmere operatiivseire punktide ja alade valik
(1) Pinnaveekogumite operatiivseire punktid ja alad peavad asuma eelkõige:
1) pinnaveekogumitel, mis veemajanduskavas määratud tähtajaks tõenäoliselt ei saavuta head
seisundit;
2) pinnaveekogumitel, kuhu juhitakse prioriteetseid aineid;
3) pinnaveekogumitel, mida ohustab märkimisväärne koormus punktkoormusallikatest;
4) pinnaveekogumitel, mida ohustab märkimisväärne koormus hajukoormusallikatest;
5) pinnaveekogumitel, mida ohustab märkimisväärne hüdromorfoloogiline koormus.
(2) Territoriaalmere operatiivseire punktid ja alad peavad asuma eelkõige piirkondades, kus
ülevaateseire käigus on vees, põhjasettes või vee-elustikus tuvastatud keskkonna kvaliteedi
piirväärtust ületav saasteainesisaldus.
(3) Pinnaveekogumil, mida ohustab märkimisväärne koormus punktkoormusallikast, peab
seirepunktide ja -alade arv ja asukoht võimaldama hinnata punktkoormusallika koormuse mõju
pinnaveekogumi seisundile. Kui pinnaveekogumit ohustab koormus mitmest
punktkoormusallikast, võib seirepunktid valida nii, et nende abil saab hinnata kõikide
punktkoormusallikate kogumõju.
(4) Pinnaveekogumil, mida ohustab märkimisväärne koormus hajukoormusallikatest, valitakse
seirepunktid ja -alad nii, et nende abil saab hinnata hajukoormusallikate koormuse mõju
pinnaveekogumi seisundile.
(5) Pinnaveekogumil, mida ohustab märkimisväärne hüdromorfoloogiline koormus, valitakse
seirepunktid ja -alad nii, et nende abil saab hinnata hüdromorfoloogilise koormuse mõju
pinnaveekogumi seisundile.
(6) Prioriteetsete ainete, teatavate muude saasteainete, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete ja
prioriteetsete ohtlike ainete sisalduse seireks valitakse seirepunktid ja
-alad nii, et nende abil saab hinnata nii punkt- kui ka hajukoormusallikatest pinnavette
kanduvate prioriteetsete ainete, teatavate muude saasteainete, vesikonnaspetsiifiliste
saasteainete ja prioriteetsete ohtlike ainete sisaldust ning saasteainesisalduse suundumusi
pinnaveekogumis või territoriaalmeres.
(7) Pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali operatiivseire punktid
ja alad valitakse nii, et nende abil saab hinnata punktkoormuse, hajukoormuse või
hüdromorfoloogilise koormuse mõju nii seiratavale pinnaveekogumile kui ka sellega seotud
pinnaveekogumitele.
§ 18. Pinnaveekogumite ja territoriaalmere operatiivseire käigus kogutavad andmed
14
(1) Pinnaveekogumite operatiivseire käigus kogutakse andmeid nende bioloogiliste, füüsikalis-
keemiliste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate kohta, mis on sellele pinnaveekogumile
mõju avaldava koormuse suhtes kõige tundlikumad ja mille tõttu pinnaveekogum ei saavuta
vähemalt head ökoloogilist seisundit või head ökoloogilist potentsiaali.
(2) Pinnaveekogumite ja territoriaalmere operatiivseire käigus kogutakse andmeid veeseaduse
§ 76 lõike 1 alusel kehtestatud määruses loetletud aine sisalduse kohta, kui on täidetud vähemalt
üks järgmistest tingimustest:
1) prioriteetse aine, teatava muu saasteaine, vesikonnaspetsiifilise saasteaine või prioriteetse
ohtliku aine esinemine vees üle asjaomase piirväärtuse on ülevaateseire käigus kindlaks tehtud;
2) aine sisalduse suurenemine põhjasettes või vee-elustikus on ülevaateseire käigus kindlaks
tehtud;
3) aine sisaldus põhjasettes või vee-elustikus või akuutne kokkupuude heitega viitab, et on oht
veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu;
4) prioriteetset ainet või prioriteetset ohtlikku ainet heidetakse vette või pinnasesse;
5) teatavat muud saasteainet või vesikonnaspetsiifilist saasteainet heidetakse märkimisväärses
koguses vette või pinnasesse.
(3) Pinnaveekogumite ja territoriaalmere operatiivseire käigus kogutakse andmeid veekogu
põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruva aine sisalduse kohta vees juhul, kui vee või
veekogu põhjasette või vee-elustiku analüüsi tulemus või akuutne kokkupuude heitega viitab,
et on oht veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu.
§ 19. Pinnaveekogumite ja territoriaalmere operatiivseire sagedus
(1) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või
tunnuste, välja arvatud veetase ja vooluhulk, operatiivseiret tehakse veemajanduskavaga
hõlmatud ajavahemikus vähemalt kahel valitud seireaastal.
(2) Pinnaveekogumi veetaseme ja vooluhulga operatiivseiret tehakse igal aastal.
(3) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või
tunnuste operatiivseire sagedust võib vähendada või operatiivseire lõpetada, kui operatiivseire
käigus kogutud andmete ja muu täiendava teabe põhjal selgub, et hüdromorfoloogilise, punkt-
või hajukoormuse (edaspidi koormus) mõju pinnaveekogumile ei ole märkimisväärne või see
koormus on lakanud olemast.
(4) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate
operatiivseire sagedust võib vähendada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud
tingimustele ka juhul, kui koormus on ajas ühtlane või koormuse ajaline dünaamika on teada,
või koormuse põhjus on teada, koormuse kõrvaldamise või vähendamise meetmete rakendamist
on alustatud ja uusi koormusallikaid ei ole lisandunud. Pärast koormuse vähendamise või
kõrvaldamise meetmete rakendamist võib operatiivseire sagedust vähendada, kui tagatakse
seire suure koormusega ja vee-elustiku jaoks olulisel ajavahemikul.
(5) Pinnaveekogumi ja territoriaalmere keemilise seisundi kvaliteedinäitajate operatiivseiret
tehakse igal aastal.
(6) Pinnaveekogumi ja territoriaalmere keemilise seisundi kvaliteedinäitajate operatiivseire
sagedust võib vähendada või operatiivseire lõpetada, kui see on tehniliste teadmiste või
eksperdiarvamusega põhjendatud, sealhulgas juhul, kui operatiivseire käigus kogutud andmete
15
ja muu täiendava teabe põhjal selgub, et seiratavat saasteainet vees enam ei ole või oht
veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu puudub.
§ 20. Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali
kvaliteedinäitajate operatiivseire aeg ja proovide, katsepüükide või vaatluste vähim
sagedus kvaliteedinäitajate määramiseks
(1) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate
operatiivseire aeg valitakse sõltuvalt seiratavast kvaliteedinäitajast ning see peab vastama
olenevalt selle veekogu kategooriast, millel pinnaveekogum on eristatud, käesoleva määruse
§-des 8, 10 ja 12 sätestatule, võttes arvesse käesoleva määruse §-s 6 sätestatut.
(2) Operatiivseire proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus aastas pinnaveekogumi
ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate määramiseks sõltub
seiratavast kvaliteedinäitajast ning see peab vastama olenevalt selle veekogu kategooriast,
millel pinnaveekogum on eristatud, käesoleva määruse §-des 9, 11 ja 13 sätestatud proovide
vähimale sagedusele.
(3) Operatiivseire käigus võetavate proovide sagedus pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi
või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate määramiseks peab võimaldama tuvastada
inimtekkeliste muudatuste dünaamikat pinnaveekogumis, füüsikalis-keemiliste
kvaliteedinäitajate ja saasteaine sisaldust punkt- või hajukoormusallika ümbruses ning hinnata
koormuse ja saastatuse vähendamise meetmete tõhusust pinnaveekogumis.
§ 21. Pinnaveekogumite ja territoriaalmere keemilise seisundi operatiivseire proovide
sagedus
(1) Pinnaveekogumite ja territoriaalmere keemilise seisundi operatiivseire proovide sagedus
peab võimaldama tuvastada prioriteetse aine, teatava muu saasteaine või prioriteetse ohtliku
aine sisaldust punkt- või hajukoormusallika ümbruses ja hinnata saastatuse vähendamise
meetmete tõhusust pinnaveekogumites ja territoriaalmeres.
(2) Pinnaveekogumite ja territoriaalmere keemilise seisundi operatiivseire käigus võetakse
veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud määruses loetletud ainete ja vajaduse korral muude
saasteainete sisalduse määramiseks aasta jooksul vähemalt kaksteist proovi.
(3) Pinnaveekogumite ja territoriaalmere keemilise seisundi operatiivseire proovide sagedust
võib vähendada, kui see on tehniliste teadmiste või eksperdiarvamusega põhjendatud.
3. jagu
Pinnaveekogumite ja territoriaalmere uurimusseire ja kaitset vajavatel aladel asuvate
pinnaveekogumite täiendav seire
§ 22. Pinnaveekogumite ja territoriaalmere uurimusseire
16
Pinnaveekogumite ja territoriaalmere uurimusseire eesmärk on koguda täiendavat teavet
pinnaveekogumites ja territoriaalmeres:
1) keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamise põhjuste kohta, kui ülevaate- või operatiivseire
käigus pole suudetud tuvastada pinnaveekogumi või territoriaalmere seisundi halvenemise
põhjusi;
2) põhjuste kohta, miks keskkonnaeesmärke tähtajaks ei saavutata;
3) vett saastava aine vette äkksattumise ulatuse ja mõju kohta;
4) keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete ja vett saastava aine vette
äkksattumise tagajärgede kõrvaldamise erimeetmete kehtestamiseks.
§ 23. Pinnaveekogumite täiendav seire nitraaditundlikul alal
(1) Nitraaditundliku ala vooluveekogumist võetakse veeproove vähemalt kuus korda aastas
võrdsete ajavahemike järel, tagades, et vähemalt üks proov võetakse kõrgveeperioodil ja üks
madalveeperioodil.
(2) Nitraaditundliku ala vooluveekogumis mõõdetakse temperatuuri (tº), lahustunud hapniku
(O2) sisaldust, hapniku küllastusprotsenti (O2%), pH-d, elektrijuhtivust ning määratakse
laboratoorselt üldlämmastiku-, ammooniumi (NH4+), nitraatioonide (NO3-), üldfosfori-,
fosfaatioonide (PO43-), pestitsiidide, pestitsiidide toimeainete, sealhulgas nende metaboliitide
lagunemis- ja reaktsioonisaaduste sisaldus.
§ 24. Joogivee võtmiseks kasutatavate pinnaveekogumite täiendav seire
(1) Joogivee võtmiseks kasutatavate pinnaveekogumite täiendavaks seireks loetakse joogivee
käitleja tehtavat veeseaduse § 85 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohast vee kvaliteedi
kontrolli ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud seiret,
(2) Pinnaveekogumitel, millest võetakse vett joogivee tootmiseks aasta keskmisena üle 100 m3
ööpäevas, tehakse lisaks seiret, et määrata pinnaveekogumites nende prioriteetsete ohtlike
ainete sisaldus, mida on nendesse pinnaveekogumitesse heidetud, nende prioriteetsete ainete,
teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus, mida on
märkimisväärses koguses nendesse pinnaveekogumitesse heidetud, millele on veeseaduse § 85
lõike 2 alusel kehtestatud piirväärtus joogivees ja mida joogivee käitleja ei kontrolli.
(3) Käeoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tehtava seire käigus tuleb võtta pinnaveekogumist
proove sõltuvalt inimeste arvust, kes saavad sellest pinnaveekogumist ühisveevärgi kaudu
joogivett, vähemalt järgmise sagedusega:
Pinnaveekogumist joogivett saavate inimeste Proovide vähim sagedus aastas
arv
Alla 10 000 4 korda
10 000–30 000 8 korda
Üle 30 000 12 korda
§ 25. Puhkeotstarbeks mõeldud veekogu pinnaveekogumite täiendav seire
Puhkeotstarbeks mõeldud veekogu supluskohana või supelrannana tähistatud osas tehakse
pinnaveekogumite täiendavat seiret veeseaduse § 91 lõike 2 alusel kehtestatud määruse järgi.
17
§ 26. Pinnaveekogumite täiendav seire elupaiga ja liigi kaitseks looduskaitseseaduse alusel
määratud alal, kus vee seisundi säilitamine või parandamine on selle elupaiga või liigi
kaitseks oluline
Pinnaveekogumite täiendavat seiret elupaiga ja liigi kaitseks looduskaitseseaduse alusel
määratud aladel, kus vee seisundi säilitamine või parandamine on selle elupaiga või liigi
kaitseks oluline, tehakse looduskaitseseaduse § 25 alusel koostatud kaitsekorralduskavade või
looduskaitseseaduse § 49 alusel koostatud liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavade järgi, kui
nimetatud kavades on pinnaveekogumite täiendav seire ette nähtud.
3. peatükk
PÕHJAVEEKOGUMITE SEIRE
1. jagu
Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire
§ 27. Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire eesmärk
Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire eesmärk on:
1) määrata põhjaveekogumite koguselise seisundi klass;
2) kirjeldada põhjaveekogumite veetaseme muutusi;
3) anda täiendavat teavet põhjaveekogumite keemilise seisundiklassi määramiseks ja põhjavees
saasteainete sisalduse kasvusuundumuste avastamiseks;
4) anda teavet veemajanduskava meetmeprogrammi koostamiseks.
§ 28. Põhjaveekogumite koguselise seisundi seirevõrk
(1) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seirevõrgu koostamisel võetakse arvesse
põhjaveekogumite hüdrogeoloogilised tingimused ja põhjaveekogumitele mõjuvad koormused
ning põhjaveest sõltuvad maismaa- ja veeökosüsteemid.
(2) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seirevõrk koostatakse selliselt, et see annab iga
põhjaveekogumi või põhjaveekogumite grupi koguselise seisundi usaldusväärse hinnangu,
sealhulgas andmed:
1) põhjavee loodusliku ressursi ja kehtestatud põhjaveevarude kohta;
2) veetaseme muutustest põhjustatud vee voolusuuna muutuste kohta;
3) põhjavee voolusuuna muutustest põhjustatud soolase või muu vee sissetungi kohta.
§ 29. Põhjaveekogumite koguselise seisundi seirepunktide arv ja asukoht
(1) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seirepunktide arv ja asukoht valitakse nii, et
põhjaveekogumites veetaseme määramisel on võimalik arvesse võtta lühi- ja pikaajalisi
muutusi põhjaveekogumite toitumises.
(2) Ohustatud põhjaveekogumite koguselise seisundi seire punktide arv ja asukoht peab lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võimaldama hinnata veevõtu ja veeheite mõju
põhjaveekogumi veetasemele.
18
(3) Piiriüleste põhjaveekogumite koguselise seisundi seirepunktide arv ja asukoht peab lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võimaldama määrata üle riigipiiri leviva põhjavee
voolusuunda ja hulka.
§ 30. Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire käigus kogutavad andmed
Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire käigus mõõdetakse veetaset, vajaduse korral
allikate ja põhjaveetoiteliste vooluveekogude vooluhulka ning valdavalt põhjaveetoiteliste
maismaa seisuveekogude veetaset.
§ 31. Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire sagedus ja seire aeg
(1) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire sagedus peab olema piisav põhjavee koguselise
seisundi hindamiseks põhjaveekogumis või põhjaveekogumite grupis, võttes arvesse lühi- ja
pikaajalisi muutusi põhjaveekogumite toitumises.
(2) Ohustatud põhjaveekogumite koguselise seisundi seire sagedus peab lisaks käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatule võimaldama hinnata veevõtu ja veeheite mõju põhjavee tasemele
ning voolusuuna muutustest tingitud soolase või muu vee põhjaveekogumisse sissetungi ohtu.
(3) Piiriüleste põhjaveekogumite koguselise seisundi seire sagedus peab lisaks käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatule võimaldama määrata üle riigipiiri leviva põhjavee voolusuunda
ja hulka.
(4) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire käigus põhjaveetaseme mõõtmise soovitatav
sagedus sõltuvalt põhjaveekogumi survelisusest ja vettandvast kihist on järgmine:
Põhjaveetaseme mõõtmissagedus
Lõheline ja karstunud
lubjakivi Liivakivi Liiv, saviliiv
Surveline või
surveta põhjavesi surveline surveta surveline surveta surveline surveta
Mõõtmiste sagedus
kuus 5–10 10 3–5 5–10 5 5–10
(5) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire käigus kogutavate põhjaveetaseme andmete
võrreldavuse tagamiseks tehakse põhjaveetaseme mõõtmisi järgmistel kuupäevadel:
Mõõtmiste Mõõtmise kuupäevad
sagedus
19
kuus
10 1 3 6 9 12 15 18 21 24 27
5 3 9 15 21 27
3 6 15 24
1 15
(6) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seiret tehakse igal aastal ja põhjaveetaset
mõõdetakse vähemalt 12 korda aastas, välja arvatud juhul, kui eksperdiarvamuse ja tehnilise
teadmisega on põhjendatud väiksem seiresagedus.
2. jagu
Põhjaveekogumite keemilise seisundi seire
§ 32. Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire eesmärk
(1) Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire eesmärk on:
1) avastada põhjavees sisalduvaid saasteaineid;
2) määrata iga põhjaveekogumi keemiline seisundiklass;
3) täiendada ja tõendada veeseaduse § 44 lõike 1 kohaselt tehtud analüüside tulemusi ja
koostatud ülevaateid;
4) kirjeldada ja analüüsida põhjavee keemilises koostises toimuvaid looduslikke muutusi;
5) kirjeldada ja analüüsida põhjavee keemilises koostises toimuvaid inimtegevuse põhjustatud
pikaajalisi muutusi;
6) anda hinnang veeseireprogrammi põhjavee keemilist seisundit käsitleva osa kohta ja
vajaduse korral parandada olemasolevaid veeseireprogramme.
(2) Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire tulemusi kasutatakse põhjaveekogumite
keemilise seisundi operatiivseire kavandamisel.
§ 33. Põhjaveekogumite keemilise seisundi seirevõrk
(1) Põhjaveekogumite keemilise seisundi seirevõrgu koostamisel võetakse arvesse
põhjaveekogumite hüdrogeoloogilised tingimused, põhjavee looduslik keemiline koostis,
põhjaveekogumitele mõjuvad koormused ning põhjaveest sõltuvad maismaa- ja
veeökosüsteemid.
(2) Põhjaveekogumite keemilise seisundi seirevõrk koostatakse selliselt, et see võimaldab:
1) anda iga põhjaveekogumi keemilise seisundi usaldusväärse hinnangu;
2) kirjeldada põhjavee keemilises koostises toimuvaid looduslikke ja inimtekkelisi muutusi;
3) avastada põhjavees sisalduvaid saasteaineid ning saasteainesisalduse olulise ja püsiva kasvu
suundumust;
4) hinnata keskkonnaeesmärkide saavutamist põhjaveest sõltuvatel kaitset vajavatel aladel.
§ 34. Põhjaveekogumi keemilise seisundi seirepunktide valik
(1) Põhjaveekogumi keemilise seisundi seirepunktide tihedus peab olema piisav, et:
1) määrata iga põhjaveekogumi, sealhulgas ohustatud põhjaveekogumi ja piiriülese
põhjaveekogumi keemiline seisundiklass;
20
2) täiendada ja tõendada veeseaduse § 44 lõike 1 kohaselt tehtud analüüside tulemusi ja
koostatud ülevaateid;
3) kirjeldada ja analüüsida põhjavee keemilises koostises toimuvaid looduslikke muutusi;
4) kirjeldada ja analüüsida põhjavee keemilises koostises toimuvaid inimtegevuse põhjustatud
pikaajalisi muutusi;
5) anda hinnang veeseireprogrammi põhjavee keemilist seisundit käsitleva osa kohta ja
vajaduse korral parandada olemasolevaid veeseireprogramme.
(2) Põhjaveekogumi keemilise seisundi seirepunktid peavad jaotuma ühtlaselt üle
põhjaveekogumi nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt.
§ 35. Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire käigus kogutavad andmed
(1) Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire käigus kogutakse andmeid:
1) põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate
kohta;
2) põhjavee keemilist koostist iseloomustavate muude asjakohaste näitajate kohta.
(2) Piiriülestes põhjaveekogumites kogutakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
näitajatele andmeid ka nende näitajate kohta, mis on vajalikud kõigi põhjaveevooluga seotud
kasutusotstarvete kaitse seisukohalt.
(3) Kui põhjaveekogumis võivad uuringute või eksperdiarvamuse kohaselt esineda põhjaveele
ohtlikud saasteained, kogutakse põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire käigus
andmeid ka nende ainete kohta.
§ 36. Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire aeg ja sagedus
(1) Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire käigus võetakse veeproovid
maapinnalähedastes põhjaveekogumites suvisel madalveeperioodil, kambriumi-vendi,
ordoviitsiumi-kambriumi, kesk-alam-devoni-siluri põhjaveekihtidest eristatud survelise veega
põhjaveekogumites mis tahes ajal.
(2) Igas põhjaveekogumis kogutakse vähemalt üks kord aastas käesoleva määruse § 35 lõike 1
punkti 1 kohaseid andmeid elektrijuhtivuse, pH, lahustunud hapniku sisalduse (O2), keemilise
permanganaatse hapnikutarbe järgi (KHT-Mn), ammooniumioonide (NH4+), nitraatioonide
(NO3-), nitritioonide (NO2-), kloriidioonide (Cl-), sulfaatioonide (SO42-), üldfosfori- ja
fosfaatioonide (PO43-) sisalduse kohta ning muude asjakohaste põhjavee keemilist koostist
iseloomustavate näitajate kohta, piiriüleses põhjaveekogumis lisaks ka nende näitajate kohta,
mis on vajalikud põhjaveevooluga seotud kasutusotstarvete seisukohalt.
(3) Pestitsiidide toimeainete, sealhulgas nende metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste
sisalduse kohta kogutakse põhjaveekogumis andmeid vähemalt kaks korda veemajanduskavaga
hõlmatud ajavahemiku kohta.
(4) Vähemalt üks kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemikus kogutakse igas
põhjaveekogumis andmeid nende ohtlike ainete, millele on kehtestatud põhjavee kvaliteedi
piirväärtused, sealhulgas arseeni, kaadmiumi, plii ja elavhõbeda sisalduse kohta ning lisaks
trikloroetüleeni, tetrakloroetüleeni ja muude sünteetiliste ainete sisalduse kohta.
21
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 loetletud ainete sisalduse määramise sagedust võib
vähendada:
1) saastuse eest kaitstud, sealhulgas kaitstud põhjaveega alal asuvates põhjaveekogumites;
2) muudes põhjaveekogumites juhul, kui see on tehniliste teadmiste või eksperdiarvamusega
põhjendatud.
§ 37. Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire eesmärk
Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire eesmärk on koguda põhjavee kohta teavet,
mis võimaldab:
1) täpsustada ohustatud põhjaveekogumite keemilist seisundiklassi;
2) määrata põhjaveekogumeid ohustavate saasteainete sisaldust;
3) teha kindlaks põhjaveekogumites põhjavett ohustavate saasteainete sisalduse olulise ja
püsiva kasvu suundumus;
4) vajaduse korral hinnata põhjaveega üle riigipiiri kanduvate saasteainete hulka;
5) hinnata põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire tulemusi;
6) kavandada meetmeid põhjaveekogumite seisundi parandamiseks ning hinnata nende
meetmete tõhusust.
§ 38. Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire alade valik
Põhjaveekogumi keemilise seisundi operatiivseiret tehakse põhjaveekogumites, mis on
ohustatud või mille seisund on halb.
§ 39. Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire käigus kogutavad andmed
Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire käigus kogutakse andmeid nende
saasteainete kohta, mille tõttu põhjaveekogum on tunnistatud ohustatuks või mille tõttu
põhjaveekogumi keemiline seisund on halb.
§ 40. Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire sagedus
Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseiret tehakse käesoleva määruse § 34 kohaselt
valitud seirepunktides võrdsete ajavahemike järel, igal aastal vähemalt üks kord.
3. jagu
Kaitset vajavatel aladel asuvate põhjaveekogumite täiendav seire
§ 41. Põhjaveekogumite täiendav seire nitraaditundlikul alal
(1) Nitraaditundlikul alal asuvas põhjaveekogumi seirepunktis mõõdetakse põhjavees
temperatuuri (tº), lahustunud hapniku (O2) sisaldust, pH-d ja elektrijuhtivust ning määratakse
laboratoorselt ammooniumioonide (NH4+), nitraatioonide (NO3-), nitritioonide (NO2-),
üldfosfori, fosfaatioonide (PO43-), vajaduse korral üldlämmastiku ja muude asjakohaste
näitajate ja ainete sisaldus kaks kuni neli korda igal aastal.
(2) Nitraaditundlikul alal asuvas põhjaveekogumi seirepunktis määratakse põhjavees
laboratoorselt pestitsiidide, pestitsiidide toimeainete, sealhulgas nende metaboliitide
lagunemis- ja reaktsioonisaaduste sisaldus vähemalt üks kord igal aastal, välja arvatud juhul,
kui eksperdiarvamuse ja tehnilise teadmisega on põhjendatud väiksem seiresagedus.
22
4. peatükk
VESIKONNA VEESEIRE KVALITEEDI TAGAMISE NÕUDED1
§ 42. Vesikonna veeseire kvaliteedi tagamise üldpõhimõtted
Kõik vesikonna veeseire tegevused peavad olema jälgitavad, tõendatavad ja korratavad.
§ 43. Pinnaveekogumite ja territoriaalmere keemilise seisundi kvaliteedinäitajate,
seisundi füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate seire kvaliteedi tagamise nõuded
Pinnaveekogumite ja territoriaalmere keemilise seisundi kvaliteedinäitajate ja füüsikalis-
keemiliste kvaliteedinäitajate seirele kohaldatakse veeseaduse §-des 236 ja 237 ning nende
alusel kehtestatud määrustes veeuuringute kohta sätestatut.
§ 44. Pinnaveekogumite bioloogiliste kvaliteedinäitajate seire kvaliteedi tagamise nõuded
Pinnaveekogumite bioloogiliste kvaliteedinäitajate proovide võtmisel, proovide analüüsil ja
vaatluste tegemisel järgitakse eelistatult käesoleva määruse §-des 45–48 loetletud standardeid
või muid riiklikke või rahvusvahelisi standardeid või valdkonnas üldtunnustatud meetodeid ja
metoodikaid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteedi ja võrreldavusega andmete saamise.
§ 45. Pinnaveekogumite fütoplanktoni seire kvaliteedi tagamise nõuded
Pinnaveekogumite ja pinnaveekogumitega hõlmamata pinnavee fütoplanktoni proovide
võtmisel ja analüüsil järgitakse eelistatult ühte või mitut järgmist või samaväärset standardit:
1) EVS:EN 15204 „Water quality - Guidance standard on the enumeration of phytoplankton
using inverted microscopy (Utermöhl technique)“;
2) EVS-EN 15972 „Water quality - Guidance on quantitative and qualitative investigations of
marine phytoplankton“;
3) ISO 10260 „Water quality -- Measurement of biochemical parameters -- Spectrometric
determination of the chlorophyll-a concentration“.
§ 46. Pinnaveekogumite fütobentose ja suurtaimestiku seire kvaliteedi tagamise nõuded
Pinnaveekogumite ja pinnaveekogumitega hõlmamata pinnavee fütobentose ja suurtaimestiku
proovide võtmisel, proovide analüüsil ja vaatluste tegemisel järgitakse eelistatult ühte või mitut
järgmist või samaväärset standardit:
1) EVS-EN 15460 „Water quality - Guidance standard for the surveying of macrophytes in
lakes“;
2) EVS-EN 14184 „Water quality - Guidance for the surveying of aquatic macrophytes in
running waters“;
3) EVS-EN 15708 „Water quality - Guidance standard for the surveying, sampling and
laboratory analysis of phytobenthos in shallow running water“;
4) EVS-EN 13946 „Water quality - Guidance for the routine sampling and preparation of
benthic diatoms from rivers and lakes“;
5) EVS-EN 14407 „Water quality - Guidance for the identification and enumeration of benthic
diatom samples from rivers and lakes“.
§ 47. Pinnaveekogumite suurselgrootute seire kvaliteedi tagamise nõuded
1
Käesolevas määruses loetletud ja viidatud standardite kohta annab eestikeelset teavet
Keskkonnaministeeriumi veeosakond.
23
Pinnaveekogumite suurselgrootute proovide võtmisel, proovide analüüsil ja vaatluste tegemisel
järgitakse eelistatult ühte või mitut järgmist või samaväärset standardit:
1) EVS-EN ISO 10870 „Water quality - Guidelines for the selection of sampling methods and
devices for benthic macroinvertebrates in fresh waters“;
2) EVS-EN 15196 „Water quality - Guidance on sampling and processing of the pupal exuviae
of Chironomidae (Order Diptera) for ecological assessment“;
3) EVS-EN 16150 „Water quality - Guidance on pro-rata Multi-Habitat sampling of benthic
macro-invertebrates from wadeable rivers“;
4) EVS-EN ISO 19493 „Water quality - Guidance on marine biological surveys of hard-
substrate communities“;
5) EVS-EN ISO 16665 „Water quality - Guidelines for quantitative sampling and sample
processing of marine soft-bottom macrofauna“.
§ 48. Pinnaveekogumite kalastiku seire kvaliteedi tagamise nõuded
Pinnaveekogumite kalastiku proovide võtmisel, proovide analüüsil ja vaatluste tegemisel
järgitakse eelistatult ühte või mitut järgmist või samaväärset standardit:
1) EVS-EN 14962 „Water quality - Guidance on the scope and selection of fish sampling
methods“;
2) EVS-EN 14011 „Water quality - Sampling of fish with electricity“;
3) EVS-EN 15910 „Water quality - Guidance on the estimation of fish abundance with mobile
hydroacoustic methods“;
4) EVS-EN 14757 „Water quality - Sampling of fish with multi-mesh gillnets“.
§ 49. Pinnaveekogumite veetaseme, voolukiiruse ja vooluhulga seire kvaliteedi tagamise
nõuded
(1) Pinnaveekogumite ja muu pinnavee veetaseme, voolukiiruse ja vooluhulga seirele
kohaldatakse veeseaduse §-s 236 ja selle alusel kehtestatud määruses veeuuringute kohta
sätestatud nõudeid.
(2) Kui veetaset, voolukiirust ja vooluhulka mõõdetakse või hinnatakse täiendava teabena vee-
elustiku seirealal, võib jätta veeseaduse §-s 236 ja selle alusel kehtestatud määruses
veeuuringute kohta sätestatud nõuded kohaldamata, kui mõõtmisel või hinnangu andmisel on
täidetud käesoleva määruse §-s 42 sätestatud põhimõte.
§ 50. Pinnaveekogumite üldiste hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate ja muude
tunnuste seire kvaliteedi tagamise nõuded
Käesoleva määruse §-s 49 loetlemata hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate ja muude
tunnuste seirel pinnaveekogumites järgitakse eelistatult ühte või mitut järgmist või samaväärset
standardit:
1) EVS-EN 14614 „Water quality - Guidance standard for assessing the hydromorphological
features of rivers“;
2) EVS-EN 16039 „Water quality - Guidance standard on assessing the hydromorphological
features of lakes“.
§ 51. Põhjaveekogumite koguselise ja keemilise seisundi seire kvaliteedi tagamise nõuded
Põhjaveekogumite koguselise ja keemilise seisundi seirele kohaldatakse veeseaduse §-des 236
ja 237 ning nende alusel kehtestatud määrustes veeuuringute kohta sätestatud nõudeid.
24
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 52. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobril 2019
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk (allkirjastatud digitaalselt)
Minister Meelis Münt
Kantsler
25
Keskkonnaministri määruse
„Vesikonna veeseireprogrammi sisu, veeseireprogrammi koostamise põhimõtted,
meetodid ja metoodika ning rakendamise nõuded“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 53 lõike 5 alusel.
Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi
kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019.
Võrreldes keskkonnaministri 06.04.2011 määruse nr 25 „Nõuded vesikonna
veeseireprogrammide kohta“ terviktekstiga (edaspidi kehtiv terviktekst) ei ole määruse teksti
oluliselt muudetud.
Tehtud on enamasti normitehnilisi ja mittesisulisi sõnastuslikke muudatusi, mis tulenevad
terminoloogilistest muudatustest veeseaduses. Määruse eri redaktsioonide seletuskirjad on
kättesaadavad eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/ või
Keskkonnaministeeriumis.
Tehtud on mõned sisulised muudatused seoses pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi
hindamise metoodikate edasiarenemisega. Muudatuste olemus on Euroopa Liidu veepoliitika
raamdirektiivi 2000/60/EÜ 1 (edaspidi EL veepoliitika raamdirektiiv) V lisas ette nähtud ja
tänaseks täpsustatud seisundi hindamise indikaatorite lisamine vesikonna veeseireprogrammi
käigus uuritavate ja analüüsitavate näitajate ja tunnuste hulka. Seiratavate kvaliteedinäitajate
hulka lisatakse kaks füüsikalis-keemilist näitajat, mida ka täna seiratakse ja mille tähtsus
inimmõju peegeldajana on suurenemas.
Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
Irja Truumaa (626 2899,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohase määruse sisu (eelnõu koosneb viiest peatükist ja viiekümne kahest paragrahvist)
ei ole võrreldes kehtiva terviktekstiga oluliselt muutunud ning sisu on kirjeldatud seletuskirjas,
mida on võimalik vaadata sissejuhatuses märgitud veebilehel või Keskkonnaministeeriumis.
Eelnõust on välja jäetud need seiret puudutavad sätted, mis on kehtestatud veeseaduse §-ga 236
ja §-ga 237, teiste alamaktidega või viiakse teistesse vastavatesse alamaktidesse (vt tabelit
seletuskirja lisas).
1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitikaalane
tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1–73), muudetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsusega
nr 2455/2001/EÜ (ELT L 331, 15.12.2001, lk 1–5), direktiiviga 2008/32/EÜ (EÜT L 81, 20.3.2008, lk 60–61),
direktiiviga 2008/105/EÜ (EÜT L 348, 24.12.2008, lk 84–97), direktiiviga 2009/31/EÜ (ELT L 140, 5.6.2009,
lk 114–135), direktiiviga 2013/39/EL (ELT L 226, 24.08.2013, lk 1–17), direktiiviga 2013/64/EL (ELT L 353,
28.12.2013, lk 8–12) ja direktiiviga 2014/101/EL (ELT L 311, 31.10.2014, lk 32–33);
1
Seoses kehtivast keskkonnaministri 30.12.2015 määruse nr 77 „Prioriteetsete ainete ja
prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja
teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise
meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete
jälgimisnimekiri“ (edaspidi määrus nr 77) §-st 4 ohtlike ainete seiret käsitlevate lõigete 5–7
väljajätmisega on korrigeeritud üksikuid seirekorraldust käsitlevaid sätteid.
Terminite sõnastust on korrigeeritud uue veeseaduse järgi.
Viited eelnõu koostamise ajal kehtinud veeseadusele, samuti rahvatervise seadusele ja
looduskaitseseadusele on asendatud viidetega 01.10.2019 jõustuva veeseaduse asjakohastele
sätetele.
Lisatud ( § 9, § 11 ja § 13 ) on täpsustused bentiliste ränivetikate seire kohta seisuveekogumites,
kloriidide ja sulfaatide sisalduse määramise kohta seisu- ja vooluveekogumite vees,
rannikuveekogumite hüdromorfoloogilise seisundi indikaatorite kohta. Tegelik vee ja vee-
elustiku seire toimub juba praegu neid muudatusi arvesse võttes. Rannikuveekogumite
hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika ja seisundi hindamine telliti 2018. aastal.
Nimetatud metoodikas loetletud seisundi hindamise indikaatorite lisamine eelnõukohasesse
määrusesse ei muuda vesikonna veeseireprogrammi sisu ega rakendamise kulusid.
Kehtiva tervikteksti § 1 lõige 4 on eelnõukohasest määrusest välja jäetud, kuna
vesikonnaspetsiifilise saasteaine definitsioon on sätestatud veeseaduse § 75 lõikes 4.
Kehtivas terviktekstis kasutatud termin „territoriaalvesi“ on eelnõus läbivalt asendatud
terminiga „territoriaalmeri“, mis on kasutusel ka veeseaduses.
Kehtiva tervikteksti ohtlike ainetega seonduvad sätted on korrastatud veeseaduse §-s 75
kasutatud terminite põhjal.
Kehtiva tervikteksti § 2 on eelnõukohasest määrusest välja jäetud, kuna veeseireprogrammi sisu
on sätestatud veeseaduse § 53 lõikes 2.
Paragrahvi 5 lõiget 5 ja § 15 lõikeid 2 ja 3 on korrigeeritud seoses määruse nr 77 §-st 4 ohtlike
ainete seiret käsitlevate lõigete 5–7 väljajätmisega.
Paragrahvides 8 ja 10 on ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatavad kvaliteedielemendid
järjestatud EL veepoliitika raamdirektiivi V lisas sätestatud ja veekogumite seisundi aruandluse
väljakujunenud ökosüsteemipõhise loogika järgi.
Paragrahvi 9 ja § 11 tabelitesse on kõigis vooluveekogumites ja seisuveekogumites seiratavate
näitajate hulka lisatud kloriidid ja sulfaadid. Need vee kvaliteedinäitajad annavad teavet
inimmõju kohta veekogumis ja sellise teabe kogumine annab võimaluse paremini hinnata
vooluveekogumi mõju seisuveekogumitele ja rannikuveele. Magevee sooldumine on üks
mageveele avalduvatest koormustest, mis võib mõjutada nii elustikku kui ka mageveelise
veekogumi vee kasutamise võimalusi. Sulfaatioonid võivad teatud tingimustel põhjustada
seisuveekogudes ja meres hapnikupuudust ja elustikule toksilist keskkonda, samuti piirata vee
kasutamise võimalusi. Ka EL veepoliitika raamdirektiivi V lisas on toodud soovitus hinnata
mageveekogude inimtekkelist sooldumist ja hapnikutingimuste muutust vees.
2
Paragrahvi 10 lõikesse 3 on lisatud bentiliste ränivetikate seireaeg järvedes. Tegemist on EL
veepoliitika raamdirektiivi V lisas sätestatud bioloogilise kvaliteedielemendiga, mida varem
metoodilise uuringu puudumise tõttu Eestis seisuveekogumite hindamiseks ei kasutatud. Sätte
lisamisel tugineti Keskkonnaministeeriumi tellimusel Eesti Maaülikooli koostatud uuringule
„Info kogumine Eesti järvede bentiliste ränivetikate koosluste kohta ja esialgne analüüs
bentiliste ränivetikate kasutamise kohta järve ökoloogilise seisundi indikaatorina“2.
Paragrahvi 13 tabelisse on lisatud kolm kvaliteedinäitajat: veekogumi rannajoone muudetus,
veekogumi põhja pindalalise koormuse indeks (PÕKI) ja veekogumi rannajoone koormuse
indeks (RAKI), mida rannikumere hüdromorfoloogilise seisundi hindamiseks varem ei
kasutatud. Tegemist on EL veepoliitika raamdirektiivi V lisas sätestatud rannikumere
hüdromorfoloogilise seisundi hindamissüsteemi täpsustusega. Neid näitajaid varem Eestis
rannikuveekogumite seisundi hindamiseks ei kasutatud. Sätte lisamisel tugineti
Keskkonnaministeeriumi tellimusel Eesti Merebioloogia Ühingu koostatud uuringule
„Rannikuvee hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika ja rannikuveekogumite
seisundi hinnang“3.
Kehtiva tervikteksti ja eelnõukohase määruse paragrahvide võrdlus on esitatud tabelis
seletuskirja lisas.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusele on selgitatud 06.04.2011 ja 04.07.2016 kehtestatud
määruse redaktsioonide seletuskirjades. Eelnõu §-desse 9, 11 ja 13 lisatud kvaliteedinäitajate
seire ja uurimine veekogumites on vastavuses EL veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ
V lisaga ja võtab arvesse viimaste aastate pinnaveekogumite seisundi hindamise metoodikate
(tehnilist) arengut Eestis ning liikmesriikide koostöös tehtud rakenduslikke kokkuleppeid.
4. Määruse mõju
Kuna määruse sisu ei muutu oluliselt, siis on määruse eelnõu mõju sama, mis kehtival
terviktekstil. Seega uut mõju eelnõukohase määruse kehtestamisega ei kaasne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevust, lisakulutusi ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ühel ajal veeseadusega – 1. oktoobril 2019.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
Maaeluministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja
2
Vilbaste, S., Lehtpuu, M., 2013. Info kogumine Eesti järvede bentiliste ränivetikate koosluste kohta ja esialgne
analüüs bentiliste ränivetikate kasutamise kohta järve ökoloogilise seisundi indikaatorina; Eesti Maaülikool,
lepingu nr 4-1.1/13/140 aruanne.
3
Martin, G., Herkül, K. „Rannikuvee hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika ja rannikuveekogumite
seisundi hinnang“; Eesti Merebioloogia Ühing; KIK veemajanduse programmi projekti nr 12486 aruanne
(lihthange nr 183633, KeM töövõtuleping 06.04.2017 nr 4-1/17/49 ). 2018.
3
Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
järgmistele organisatsioonidele: Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti
Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnamõju
Hindajate Ühing.
Avalikku konsultatsiooni ei korraldata, sest eelnõukohase määruse sisu ei muutu võrreldes
kehtiva terviktekstiga oluliselt, vaid määrus kehtestatakse uuesti seoses uue veeseaduse
jõustumisega 1.10.2019.
4
Keskkonnaministri määruse
„Vesikonna veeseireprogrammi sisu, veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid ja
metoodika ning rakendamise nõuded“
eelnõu seletuskirja
Lisa
Kehtiva tervikteksti ja eelnõukohase määruse paragrahvide võrdlustabel
Kehtiv terviktekst Eelnõukohane määrus
§ 1 lg-s 1 viide veeseaduse § 36 lg-le 1 § 1 lg-s 1 viide veeseaduse § 36 lg-le 1
§2 välja jäetud, viidud veeseaduse § 53 lg-sse 2
§3 §2
§4 §3
§ 4 p-s 2 viide veeseaduse § 318 lg-le 1 § 3 p-s 2 viide veeseaduse § 44 lg-le 1
§ 4 p 4 ohtlike ainete alaliikide loetelu § 3 p-s 4 ohtlike ainete alaliigid loetletud
samamoodi kui veeseaduse § 75 lg-s 2
§5 §4
§6 §5
§ 6 lg-s 2 viide veeseaduse § 265 lg-le 10 § 5 lg-s 2 viide veeseaduse § 76 lg-le 1
§7 §6
§8 §7
§ 8 lg-d 1 ja 2 § 7 lg-d 1 ja 2
§ 8 lg 3 § 7 lg 4
§ 8 lg-s 3 viide veeseaduse § 318 lg-le 1 § 7 lg-s 4 viide veeseaduse § 44 lg-le 1
§ 8 lg 31 §7 lg 5
§ 8 lg 4 § 7 lg 6
§ 8 lg 5 § 7 lg 3
§9 §8
§ 9 lg-d 1–6 § 8 lg-d 1–6 ökosüsteemselt loogilises
järjestuses: füke, füpla, fübe, mafü, suse,
kala, spets (lühendite täisnimetused on
esitatud allpool)
§ 9 lg 1 füüsikalis-keemilised § 8 lg 1 füüsikalis-keemilised
kvaliteedinäitajad (füke) kvaliteedinäitajad (füke)
§ 9 lg 2 bentilised ränivetikad (fübe) § 8 lg 3 bentilised ränivetikad (fübe)
§ 9 lg 3 suurselgrootud põhjaloomad (suse) § 8 lg 5 suurselgrootud põhjaloomad (suse),
lisatud seireaja ökoloogiline kirjeldus
§ 9 lg 4 kalastik (kala) § 8 lg 6 kalastik (kala)
§ 9 lg 5 suurtaimestik (mafü) § 8 lg 4 suurtaimestik (mafü)
§ 9 lg 6 fütoplankton (füpla) § 8 lg 2 fütoplankton (füpla)
§ 10 §9
§ 10 tabel § 9 tabel, lisatud kloriidid ja sulfaadid
§ 11 § 10
§ 11 lg-d 1–6 § 10 lg-d 1–7 ökosüsteemselt loogilises
järjestuses: füke, füpla, fübe, mafü, suse,
kala, spets
5
Kehtiv terviktekst Eelnõukohane määrus
§ 11 lg 1 füüsikalis-keemilised § 10 lg 1 füüsikalis-keemilised
kvaliteedinäitajad (füke) kvaliteedinäitajad (füke), Peipsi järve
veekogumite seireaeg ühtlustatud teiste
seisuveekogumitega (mai–oktoober)
§ 11 lg 2 suurselgrootud põhjaloomad (suse) § 10 lg 5 suurselgrootud põhjaloomad (suse),
lisatud seireaja ökoloogiline kirjeldus
§ 11 lg 3 kalastik (kala) § 10 lg 6 kalastik (kala)
§ 11 lg 4 suurtaimestik (mafü) § 10 lg 4 suurtaimestik (mafü)
§ 11 lg 5 fütoplankton (füpla) § 10 lg 2 fütoplankton (füpla); Peipsi järve
veekogumite seireaeg ühtlustatud teiste
seisuveekogumitega (mai–oktoober)
§ 11 lg 6 vesikonnaspetsiifilised saasteained § 10 lg 7 vesikonnaspetsiifilised saasteained
(spets) (spets)
§ 10 lg 3 bentilised ränivetikad (fübe) 4
2013. aasta uurimuse „Info kogumine Eesti
järvede bentiliste ränivetikate koosluste
kohta …“ järgi
§ 12 § 11
§ 12 tabel (kloriidid ja sulfaadid) § 11 tabel (eemaldatud märge „ainult
VIII tüübis, rannajärvedes“)
§ 13 § 12
§ 14 § 13
§ 14 tabel § 13 tabel, lisatud 3 näitajat 2018. aasta
uurimuse „Rannikuvee hüdromorfoloogilise
seisundi hindamise metoodika“5 järgi
§ 15 § 14
§16 §15
5
§ 16 lg-s 1 viide veeseaduse § 26 lg-le 10 § 15 lg-s 1 viide veeseaduse § 76 lg 1
§ 16 lg-s 2 viide kehtiva määruse § 6 lg-tele 2 § 15 lg-s 2 viide eelnõukohase määruse § 5
ja 3 lg-tele 2 ja 3
§ 16 lg 2 §15 lg 2 akumuleeruvate ainete loetelu
lahtiseks
§ 16 lg 3 § 15 lg 3 täiendatud seoses määruse nr 77
§-st 4 lg 7 väljajätmisega
§ 17 § 16
§ 18 § 17
§ 18 lg 6 § 17 lg 6, ohtlike ainete käsitlus ühtlustatud
veeseaduse § 75 lg 2 järgi
§ 19 § 18
§ 19 lg 2-s viide veeseaduse § 265 lg-le 10 § 18 lg-s 2 viide veeseaduse § 76 lg-le 1
§ 19 lg 2 p 1 § 18 lg 2 p 1,ohtlike ainete käsitlus
ühtlustatud veeseaduse § 75 lg 2 järgi
4
Vilbaste, S., Lehtpuu, M.,2013. Info kogumine Eesti järvede bentiliste ränivetikate koosluste kohta ja esialgne
analüüs bentiliste ränivetikate kasutamise kohta järve ökoloogilise seisundi indikaatorina; Eesti Maaülikool,
lepingu nr 4-1.1/13/140 aruanne
5
Martin, G., Herkül, K. „Rannikuvee hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika ja rannikuveekogumite
seisundi hinnang“; Eesti Merebioloogia Ühing; KIK veemajanduse programmi projekti nr 12486 aruanne
(lihthange nr 183633, KeM töövõtuleping 06.04.2017 nr 4-1/17/49 ). 2018
6
Kehtiv terviktekst Eelnõukohane määrus
§ 20 § 19
§ 20 lg 11 § 19 lg 2
§ 20 lg-d 2–5 § 19 lg-d 3–6
§ 21 § 20
§ 21 lg-s 1 viide kehtiva määruse §-dele 9, 11, § 20 lg-s 1 viide eelnõukohase määruse
13 ja 7 §-dele 8, 10, 12 ja 6
§ 21 lg-s 2 viide kehtiva määruse §-dele 10, § 20 lg-s 2 viide eelnõukohase määruse
12 ja 14 §-dele 9, 11 ja 13
§ 21 lg 3 § 20 lg 3 ühtlustatakse § 21 lg 1 sõnastusega
§ 22 § 21
§ 22 lg-s 2 viide veeseaduse § 265 lg-le 10 § 21 lg-s 2 viide veeseaduse § 76 lg-le 1
§ 23 § 22
§ 23 p-d 3ja 4, juhuslik reostus § 22 p-des 3 ja 4 termin korrigeeritud
veeseaduse § 116 lg 3 sõnastuse järgi: „vett
saastava aine äkksattumine vette“
§ 24 § 23
§ 25 § 24
§-s 25 läbivalt „joogivee tootmiseks“ §-s 24 läbivalt „joogivee võtmiseks“
kooskõlas veeseaduse §-ga 36
§ 25 lg-tes 1 ja 2 viide veeseaduse § 13 lg-le 4 § 25 lg-tes 1 ja 2 viide veeseaduse § 85 lg-le 2
joogivee käitleja tehtavale vee kvaliteedi joogivee käitleja tehtavale vee kvaliteedi
kontrolli nõuetele kontrolli nõuetele
§ 26 § 25
§-s 26 viide rahvatervise seaduse § 7 lg 2 §-s 25 viide veeseaduse § 91 lg-le 2
p-le 8
§ 27 § 26
§ 27 § 26 sõnastus korrigeeritud VeeSi § 36 lg 1
p 5 järgi
§ 28 § 27
§ 29 „survetegur“ §-s 28 VeeSi § 44 järgi põhjaveekogumitele
mõjuvad „koormused“
§ 29 lg 2 p 1 „tegeliku põhjaveevaru kohta“ § 28 lg 2 p-s 1 „põhjavee loodusliku ressursi
ja kehtestatud põhjaveevarude kohta“; VeeSi
§ 35 lg 4 termin koos VeeSi §-de 203–206
põhjaveevaru tähendus ja kontekst
§ 30 § 29
§ 31 § 30
§ 32 § 31
§ 33 § 32
§ 33 lg 2 p-s 3 viide veeseaduse § 318 lg-le 1 § 32 lg 2 p-s 3 viide veeseaduse § 44 lg-le 1
§ 34 § 33
§ 35 § 34
18
§ 35 lg 1 p-s 2 viide veeseaduse § 3 lg-le 1 § 34 lg 1 p-s 2 viide veeseaduse § 44 lg-le 1
§ 36 § 35
§ 37 § 36
§ 37 lg-s 2 viide kehtiva määruse § 36 lg 1 p- § 36 lg-s 2 viide eelnõukohase määruse § 35
le 1 lg 1 p-le 1
§ 38 § 37
7
Kehtiv terviktekst Eelnõukohane määrus
§ 39 § 38
§ 40 § 39
§ 41 § 40
§-s 41 viide kehtiva määruse §-le 35 §-s 40 viide eelnõukohase määruse §-le 34
§ 42 § 41
§ 42 lg-d 2 ja 3 § 41 lg-d 1 ja 2
§ 42 lg 3 § 41 lg 2, lisatud NTA põhjavee
seiresagedusele paindlikkus
§ 43 § 42
§ 44 § 43
§-s 44 viide veeseaduse §-le 121 §-s 43 viide veeseaduse §-dele 236–237
§ 45 § 44
§-s 45 viide kehtiva määruse §-dele 46–49 §-s 44 viide eelnõukohase määruse
§-dele 45–48
§ 46 § 45
§ 47 § 46
§ 48 § 47
§ 49 § 48
§ 50 § 49
§ 50 lg-s 1 viide veeseaduse §-le 121 § 49 lg-s 1 viide veeseaduse §-le 236
§ 50 lg-s 2 viide veeseaduse §-le 121 § 49 lg-s 2 viide veeseaduse §-le 236
§ 50 lg-s 2 viide kehtiva määruse §-le 43 § 49 lg-s 2 viide eelnõukohase määruse
§-le 42
§ 51 § 50
§-s 51 viide kehtiva määruse §-le 49 §-s 50 viide eelnõukohase määruse §-le 49
§ 52 § 51
§-s 52 viide veeseaduse §-le 121 §-s 51 viide veeseaduse §-dele 236–237
§ 52, määruse jõustumise tähtaeg 01.10.2019
8
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/19-0503 - Vesikonna veeseireprogrammi sisu,
veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid ja metoodika ning
rakendamise nõuded
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Maaeluministeerium;
Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.06.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d8347b5a-e227-47a2-903f-
69207ffc4427
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d8347b5a-e227-47a2-903f-
69207ffc4427?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main