Mart Helme
Siseministeerium Teie 10.01.2019 nr SIM/19-0027/-
[email protected] 1K; 1-13/118-1
Meie 30.05.2019 nr 1.2-3/118-2
Eelnõu „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
koostamise ettepanek“ kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Täname kooskõlastamiseks esitatud siseturvalisuse arengukava 2020–2030 koostamise
ettepaneku eest. Väljatöötamiskavatsuses on väga hästi kaardistatud valdkondlikud
probleemid ning võimalikud lahendused. Siiski märkasime ka mõningaid kitsaskohti, mida
tuleks arengukava väljatöötamisel arvesse võtta.
Juhime tähelepanu, et siseturvalisuse tagamiseks on muuhulgas kriitilise tähtsusega Eestis
elavate inimeste võrdne kohtlemine ja sallivust toetavad ning mitmekesisust väärtustavad
hoiakud nii ühiskonnas laiemalt kui organisatsioonide tasandil. Ühest küljest on erinevate
ühiskonnagruppide poolt tajutav ebavõrdne kohtlemine ja nende vastane sallimatus see, mis
on nii mujal maailmas kui Eestis väiksema või suurema ulatusega konfliktide allikas. Teisest
küljest on turvaline, inimõiguseid austav ja mitmekesisust väärtustav elukeskkond või selle
puudumine see, mis lisaks Eestis juba elavate inimeste jäämise või lahkumise otsusele
mõjutab olulisel määral Eesti atraktiivsust ka nende teiste riikide spetsialistide, ettevõtjate,
tudengite, teadlaste ja nende pereliikmete silmis, keda Eesti oma majanduse ja ühiskonna
positiivse arengu toetamiseks siia vajab ning ootab. Ebavõrdse kohtlemise ja sallimatuse
vähendamiseks ning taastekke ennetamiseks, samuti mitmekesisust väärtustava keskkonna
loomiseks ja toetamiseks on vajalikud nii ühiskonnale tervikuna kui erinevatele siht- ja
sidusgruppide suunatud meetmed. Ühiskonna sidususe tagamiseks jäävad ebapiisavaks
meetmed, mis on suunatud ainult väljapoolt Eesti ühiskonda sisenejatele.
Võttes arvesse, et Eesti elanikkond vananeb, aina enam eakaid elab kauem ja tihtipeale
üksi, puudega inimeste jaoks muutub aina olulisemaks, et neil oleks võimalik elada
iseseisvat ja väärikat elu, rõhutame, et iga poliitikavaldkonna eest vastutaja peab hea seisma
ka selle eest, et tema kujundatavad poliitikad, ellu viidavad meetmed ja arendatavad ning
pakutavad teenused arvestaksid kõigi nende poliitikate, meetmete ja teenuste adressaadiks
olevate elanikkonnarühmade (erinevat) olukorda ja vajadusi. Nii näiteks on päästevaldkonda
arendades oluline, et ka kõigile erivajadustega inimestel oleks tagatud teistega võrdne abi
kutsumise ja saamise võimalus. Muuhulgas peab olema läbi mõeldud, kuidas organiseerida
tõhusat päästet korrusmajades, mille ligipääsetavus on tänu ehitusvaldkonna arengutele
tavaolukorras aina parem, mistõttu seal saavad ka kõrgematel korrustel iseseisvalt elada nii
liikumistakistusega eakad kui puudega inimesed, kuid mis muutuvad nende jaoks raskesti või
üldse mitte väljapääsetavateks olukorras, kus lift tulekahju korral seiskub. Meetmed, mis on
suunatud igaühe panuse suurendamisele siseturvalisuse tagamisel, peavad pakkuma
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
lahendusi ja võimalusi ka erivajadustega inimeste paremaks kaasatuseks selle eesmärgi
täitmisele. Planeerides tegevusi selleks, et suurendada inimeste teadlikkust, parandada
nende hoiakuid ning anda neile oskusi hoida ära ohtu elule, tervisele ja varale, on vajalik
arvestada ka sellega, mis kujul on neid teadmisi ja oskusi võimalik edastada erinevate
erivajadustega (sh näiteks nägemis- ja kuulmisvaegusega) inimestele. Eeltooduga seoses
valmistab meile muret arengukava koostamise ettepaneku võrdsete võimaluste kui läbiva
teema käsitluses puudega inimeste tähelepanu alt välja jätmine. Palume kindlasti lisada
erivajadus nende tunnuste hulka, millest sõltumata arengukava kohaselt peaks
siseturvalisuse teenust pakkuma.
Peatükis „Seosed läbivate teemadega“ peame vajalikuks täiendada võrdse kohtlemise
põhimõtte selgitust ka laiemalt nii, et see kataks kõiki haavatavaid gruppe. Uus sõnastus
võiks olla järgmine: „Arengukava meetmed lähtuvad võrdse kohtlemise põhimõttest, mis
tähendab, et siseturvalisuse teenust pakutakse kõikidele Eestis viibivatele isikutele,
olenemata inimeste soost, rahvusest (etnilisest kuuluvusest), rassist, usutunnistusest või
veendumustest, vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest.“
Samas peatükis tuuakse välja, et „Poliitikainstrumentide täpsemal kujundamisel on ka uue
arengukava koostamisel oluline järgida põhimõtet analüüsida ja hinnata sihtrühmapõhise
lähenemise vajalikkust, et tagada meetmete maksimaalne mõju ja sobivus ning sealjuures ka
panus võrdsete võimaluste edendamisse. Riskikäitumise analüüsimisel selgitatakse välja
halvemas positsioonis olevad grupid ja poliitikainstrumentide väljatöötamise käigus püütakse
leida lahendused, kuidas vähendada gruppide vahel ebavõrdsust.“ Julgustame sellist
lähenemist uue arengukava väljatöötamisel rakendama ka soolise võrdõiguslikkuse
edendamiseks. Hetkel on arengukava olukorra kirjelduses on liiga kajastatud soolist
dimensiooni – erinevused näitajates on välja toodud vaid narkosurmade puhul (enam kui
80% mehed). Nii, nagu piirkondlikud erinevused, võivad ka soolised erinevused olla aga
kõnekad erinevate näitajate puhul. Näiteks elanike tajutud turvatundes, küberkuritegevuse
osas jne. Näiteks viitavad uuringud, et kübervägivalla osas on kõige haavatavamad tüdrukud
ja naised (European Institute for Gender Equality, 2016).
Olulisemate näitajate ülevaates teeme ettepaneku tuua välja ka muust rahvusest Eestis
elavate inimeste hinnangud olukorrale, kus need eestlaste hinnangutest oluliselt erinevad.
Näiteks saab välja tuua, et muust rahvusest inimesed hindavad Eesti riigis elamist tunduvalt
vähem turvaliseks, kui eestlased (Siseministeeriumi tellitud 2018. aasta avaliku arvamuse
uuringu kohaselt peab Eesti riiki elamiseks turvaliseks 96% eestlastest, muust rahvusest
inimestest on sama hinnangu andnud 88%).
Täname, et olete väljatöötamiskavatsuses pööranud olulist tähelepanu vigastuste
valdkonnale ning alkoholi rollile vigastuste tekkimisel. Peame siin aga oluliseks eraldi
rõhutada koostöö vajadust eri ministeeriumide ja nende allasutuste vahel ning tihedat seotust
rahvastiku tervise arengukavaga. Laiemalt peame oluliseks, et järgmisel kümnendil
pöörataks riskipõhise ennetuse ja kahjude vähendamise kõrval senisest enam tähelepanu
ennetusele, mis ei tegele konkreetsete riskidega, vaid läheneks riskikäitumise
vähendamisele laiapõhjalisemalt.
Väljatöötamiskavatsuses on välja toodud vajadus rahvastikutrendide valguses leida
lahendusi, mis arvestavad eesti piirkondade eripärade ja vajadustega siseturvalisuse
tagamisel. Soovitame seejuures tähelepanu pöörata ka kohalike omavalitsuste võimekusele
ja teadlikkusele erinevaid teenuseid pakkuda. Eriti väikestes ning tõmbekeskustest eemal
asuvates omavalitsustes on probleemiks nii vähene inim- ja rahaline ressurss kui ka madal
teadlikkus.
Ühe olulise probleemkohana on välja toodud siseturvalisuse personalinappus ning sellest
tulenevalt vajadus toetada vabatahtlikku tegevust. Leiame, et kuigi nii-öelda formaalse
vabatahtliku töö arendamine on väga oluline, siis selle kõrval tuleks parandada ka
3
üldelanikkonna teadlikkust ja kujundada oskuseid, mille abil panna tähele ning sekkuda
näiteks olles õnnetuse tunnistajaks, märgates seaduserikkumist vms.
Palume kaasata Sotsiaalministeerium koos Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu
Instituudiga rände ning ennetus- ja teavitustööle pühendatud alaeesmärkide koostamisse.
Selleks, et arengukavas paremini arvestada nii võrdse kohtlemise kui ka soolise
võrdõiguslikkusega, võib nõu saamiseks pöörduda Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate
osakonna poole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Maris Mälzer 626 9174
[email protected]