dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 koostamise ettepanek“ kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 30. mai 2019
Viit
1.2-3/118-2
Registreeritud
30. mai 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Maris Mälzer (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-3118-2 30.05.2019 Väljaminev kiri.bdoc228 KB

Sisu (failidest)

Mart Helme Siseministeerium Teie 10.01.2019 nr SIM/19-0027/- [email protected] 1K; 1-13/118-1 Meie 30.05.2019 nr 1.2-3/118-2 Eelnõu „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 koostamise ettepanek“ kooskõlastamine Lugupeetud minister Täname kooskõlastamiseks esitatud siseturvalisuse arengukava 2020–2030 koostamise ettepaneku eest. Väljatöötamiskavatsuses on väga hästi kaardistatud valdkondlikud probleemid ning võimalikud lahendused. Siiski märkasime ka mõningaid kitsaskohti, mida tuleks arengukava väljatöötamisel arvesse võtta. Juhime tähelepanu, et siseturvalisuse tagamiseks on muuhulgas kriitilise tähtsusega Eestis elavate inimeste võrdne kohtlemine ja sallivust toetavad ning mitmekesisust väärtustavad hoiakud nii ühiskonnas laiemalt kui organisatsioonide tasandil. Ühest küljest on erinevate ühiskonnagruppide poolt tajutav ebavõrdne kohtlemine ja nende vastane sallimatus see, mis on nii mujal maailmas kui Eestis väiksema või suurema ulatusega konfliktide allikas. Teisest küljest on turvaline, inimõiguseid austav ja mitmekesisust väärtustav elukeskkond või selle puudumine see, mis lisaks Eestis juba elavate inimeste jäämise või lahkumise otsusele mõjutab olulisel määral Eesti atraktiivsust ka nende teiste riikide spetsialistide, ettevõtjate, tudengite, teadlaste ja nende pereliikmete silmis, keda Eesti oma majanduse ja ühiskonna positiivse arengu toetamiseks siia vajab ning ootab. Ebavõrdse kohtlemise ja sallimatuse vähendamiseks ning taastekke ennetamiseks, samuti mitmekesisust väärtustava keskkonna loomiseks ja toetamiseks on vajalikud nii ühiskonnale tervikuna kui erinevatele siht- ja sidusgruppide suunatud meetmed. Ühiskonna sidususe tagamiseks jäävad ebapiisavaks meetmed, mis on suunatud ainult väljapoolt Eesti ühiskonda sisenejatele. Võttes arvesse, et Eesti elanikkond vananeb, aina enam eakaid elab kauem ja tihtipeale üksi, puudega inimeste jaoks muutub aina olulisemaks, et neil oleks võimalik elada iseseisvat ja väärikat elu, rõhutame, et iga poliitikavaldkonna eest vastutaja peab hea seisma ka selle eest, et tema kujundatavad poliitikad, ellu viidavad meetmed ja arendatavad ning pakutavad teenused arvestaksid kõigi nende poliitikate, meetmete ja teenuste adressaadiks olevate elanikkonnarühmade (erinevat) olukorda ja vajadusi. Nii näiteks on päästevaldkonda arendades oluline, et ka kõigile erivajadustega inimestel oleks tagatud teistega võrdne abi kutsumise ja saamise võimalus. Muuhulgas peab olema läbi mõeldud, kuidas organiseerida tõhusat päästet korrusmajades, mille ligipääsetavus on tänu ehitusvaldkonna arengutele tavaolukorras aina parem, mistõttu seal saavad ka kõrgematel korrustel iseseisvalt elada nii liikumistakistusega eakad kui puudega inimesed, kuid mis muutuvad nende jaoks raskesti või üldse mitte väljapääsetavateks olukorras, kus lift tulekahju korral seiskub. Meetmed, mis on suunatud igaühe panuse suurendamisele siseturvalisuse tagamisel, peavad pakkuma Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 lahendusi ja võimalusi ka erivajadustega inimeste paremaks kaasatuseks selle eesmärgi täitmisele. Planeerides tegevusi selleks, et suurendada inimeste teadlikkust, parandada nende hoiakuid ning anda neile oskusi hoida ära ohtu elule, tervisele ja varale, on vajalik arvestada ka sellega, mis kujul on neid teadmisi ja oskusi võimalik edastada erinevate erivajadustega (sh näiteks nägemis- ja kuulmisvaegusega) inimestele. Eeltooduga seoses valmistab meile muret arengukava koostamise ettepaneku võrdsete võimaluste kui läbiva teema käsitluses puudega inimeste tähelepanu alt välja jätmine. Palume kindlasti lisada erivajadus nende tunnuste hulka, millest sõltumata arengukava kohaselt peaks siseturvalisuse teenust pakkuma. Peatükis „Seosed läbivate teemadega“ peame vajalikuks täiendada võrdse kohtlemise põhimõtte selgitust ka laiemalt nii, et see kataks kõiki haavatavaid gruppe. Uus sõnastus võiks olla järgmine: „Arengukava meetmed lähtuvad võrdse kohtlemise põhimõttest, mis tähendab, et siseturvalisuse teenust pakutakse kõikidele Eestis viibivatele isikutele, olenemata inimeste soost, rahvusest (etnilisest kuuluvusest), rassist, usutunnistusest või veendumustest, vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest.“ Samas peatükis tuuakse välja, et „Poliitikainstrumentide täpsemal kujundamisel on ka uue arengukava koostamisel oluline järgida põhimõtet analüüsida ja hinnata sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et tagada meetmete maksimaalne mõju ja sobivus ning sealjuures ka panus võrdsete võimaluste edendamisse. Riskikäitumise analüüsimisel selgitatakse välja halvemas positsioonis olevad grupid ja poliitikainstrumentide väljatöötamise käigus püütakse leida lahendused, kuidas vähendada gruppide vahel ebavõrdsust.“ Julgustame sellist lähenemist uue arengukava väljatöötamisel rakendama ka soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Hetkel on arengukava olukorra kirjelduses on liiga kajastatud soolist dimensiooni – erinevused näitajates on välja toodud vaid narkosurmade puhul (enam kui 80% mehed). Nii, nagu piirkondlikud erinevused, võivad ka soolised erinevused olla aga kõnekad erinevate näitajate puhul. Näiteks elanike tajutud turvatundes, küberkuritegevuse osas jne. Näiteks viitavad uuringud, et kübervägivalla osas on kõige haavatavamad tüdrukud ja naised (European Institute for Gender Equality, 2016). Olulisemate näitajate ülevaates teeme ettepaneku tuua välja ka muust rahvusest Eestis elavate inimeste hinnangud olukorrale, kus need eestlaste hinnangutest oluliselt erinevad. Näiteks saab välja tuua, et muust rahvusest inimesed hindavad Eesti riigis elamist tunduvalt vähem turvaliseks, kui eestlased (Siseministeeriumi tellitud 2018. aasta avaliku arvamuse uuringu kohaselt peab Eesti riiki elamiseks turvaliseks 96% eestlastest, muust rahvusest inimestest on sama hinnangu andnud 88%). Täname, et olete väljatöötamiskavatsuses pööranud olulist tähelepanu vigastuste valdkonnale ning alkoholi rollile vigastuste tekkimisel. Peame siin aga oluliseks eraldi rõhutada koostöö vajadust eri ministeeriumide ja nende allasutuste vahel ning tihedat seotust rahvastiku tervise arengukavaga. Laiemalt peame oluliseks, et järgmisel kümnendil pöörataks riskipõhise ennetuse ja kahjude vähendamise kõrval senisest enam tähelepanu ennetusele, mis ei tegele konkreetsete riskidega, vaid läheneks riskikäitumise vähendamisele laiapõhjalisemalt. Väljatöötamiskavatsuses on välja toodud vajadus rahvastikutrendide valguses leida lahendusi, mis arvestavad eesti piirkondade eripärade ja vajadustega siseturvalisuse tagamisel. Soovitame seejuures tähelepanu pöörata ka kohalike omavalitsuste võimekusele ja teadlikkusele erinevaid teenuseid pakkuda. Eriti väikestes ning tõmbekeskustest eemal asuvates omavalitsustes on probleemiks nii vähene inim- ja rahaline ressurss kui ka madal teadlikkus. Ühe olulise probleemkohana on välja toodud siseturvalisuse personalinappus ning sellest tulenevalt vajadus toetada vabatahtlikku tegevust. Leiame, et kuigi nii-öelda formaalse vabatahtliku töö arendamine on väga oluline, siis selle kõrval tuleks parandada ka 3 üldelanikkonna teadlikkust ja kujundada oskuseid, mille abil panna tähele ning sekkuda näiteks olles õnnetuse tunnistajaks, märgates seaduserikkumist vms. Palume kaasata Sotsiaalministeerium koos Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudiga rände ning ennetus- ja teavitustööle pühendatud alaeesmärkide koostamisse. Selleks, et arengukavas paremini arvestada nii võrdse kohtlemise kui ka soolise võrdõiguslikkusega, võib nõu saamiseks pöörduda Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Maris Mälzer 626 9174 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel