Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri arvamuse andmine

VÄLJAVÕTE PROTOKOLL Taebla 03.03.2026 nr 2-1/26-5 Algus kell 09.00. Lõpp kell 13.00. Juhatas vallavanem Janno Randmaa, protokollis vallasekretär Kristi Sadulsepp. Istungist võtsid osa vallavalitsuse liikmed Tuuli Varik ja Neeme Suur. Puudus Katrin Viks. (Registreerimisleht lisatud). Kutsutud päevakorrapunktide ettekandjad: haridusosakonna juhataja Solveig Edasi (p 1-4); Taebla Lasteaiad direktor Kerda Ledis (p 4); kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist Varje Paaliste (p 5); sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mariel Kõrgemägi (p 6-30); keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht (p 31); majandus- ja arendusosakonna juhataja Olev Peetris (p 32); ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm (p 33-39). Arutusel olnud küsimused ja nende kohta tehtud otsused: ……………………. 33. Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõule arvamuse andmine. Ettekandja Heikki Salm. Elering AS (edaspidi Elering) esitas 02.12.2025 kirjaga nr 13-3/4063-11 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) taotluse riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks. REP-i koostamise eesmärk on planeerida Eesti maismaad läbiv Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor, NBHC) ja selle toimimiseks vajalik taristu (edaspidi vesinikutaristu). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 28 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei algatata REP-i ja KSH-d eelkõige juhul, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik. MKM edastas 17.12.2025 kirjaga nr 13-3/4063-42 taotluse REP-i algatamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ning palus TTJA pädevusvaldkonnast tulenevalt esitada arvamus REP-i taotluse nõuetekohasusele. Tagasisidest, mille TTJA edastas 13.01.2026 kirjaga nr 16-6/25-17646-0023, tulenevalt puuduvad asjaolud, mis välistaks taotluses kavandatud planeeringualale vesinikutaristu rajamise. Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel vesinikutaristu REP- i ja KSH. Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271 kohaldamine, st asukoha eelvaliku alusel REP-i kehtestamine. Juhul, kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus ehitusõiguse määramiseks. PlanS § 27 lõike 6 järgi on REP-i koostamisel kohustuslik KSH. PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 80–81 kohaselt on REP-i esemeks ehitised, mille mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele maakonnale. Riigi eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng. Maakonnaüleste huvide all ei ole silmas peetud seda, et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme maakonna territooriumil, vaid tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu ühe maakonna huvides ja seega peaks selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja tahet konkreetse ehitise rajamiseks. Vesinikutaristu mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega. Elering viis planeeringuala kindlaks määramiseks läbi tervet Eestit käsitleva ruumianalüüsi eesmärgiga leida meretoru maabumiseks, trassikoridorideks ning Eesti–Läti piiriületuseks sobivaimad asukohad. Analüüsist kõrvaldati alad, kus vesinikutaristu kavandamine ei ole võimalik või otstarbekas. Aluseks võeti looduskaitsest, kultuuripärandist, riigikaitsest, ohtlikest ettevõtetest ja hoonete ning õuealade paiknemisest tulenevad piirangud. Potentsiaalsed trassikoridorid joondati esmalt olemasolevate 330 kV ja 110 kV elektriliinide kaitsevööndite või Tallinn-Vireši D- kategooria gaasitrassi kõrvale, et kasutada olemasolevat infrastruktuuri ja vähendada uute kaitsevööndite mõju. Analüüsi tulemusel selgus, et kõige sobivam meretoru maabumiskoht paikneb Põhja-Eestis Jõesuu ja Salmistu lahe piirkonnas. Eesti–Läti piiriületuskohtade sobivaim asukoht jääb Jäärja (EE–LV III elektriliini ümbrus) ja Tündre järve (Tallinn–Vireši gaasitrassi ümbrus) piirkonda. Trassikoridoride asukoha alternatiivina kaaluda olemasoleva Tallinn–Vireši gaasitoru ning Harku–Lihula–Sindi 330 kV elektriliini koridoride kasutamist. REP-i menetlus koosneb kahest etapist: 1)asukoha eelvaliku tegemisest ja 2)valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest. Planeeringualasse on haaratud Eleringi olemasolev taristu, mis võiks sobida vesinikukoridoriks ja ka ruumianalüüsi käigus visandatud koridorid ja neile on lisatud puhver valdavat 5 km mõlemale poole trassi (kohati vähem, et vältida konfliktalasid nagu tiheasustusalasid Pärnu ja Tallinna linn ning rahvuspargid). Arvestades läbiviidud analüüsi tulemusi ja seoseid muu taristuga, on ettepanek planeeringualaks, mis asub: •Harjumaal Kuusalu, Jõelähtme, Anija, Raasiku, Rae, Kiili, Kose, Saku, Saue valdades; •Raplamaal Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa valdades; •Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas; •Järva maakonnas Türi vallas; •Pärnu maakonnas Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori, Saarde valdades ja Pärnu linnas; •Viljandi maakonnas Põhja-Sakala, Mulgi ja Viljandi valdades; •Valga maakonnas Tõrva vallas. Planeeringuala suuruseks on 6522,76 km2. Vesinikutaristu aitab tagada erinevate riikide süsteemide vahelise ühenduse ja energiajulgeoleku luues tehnilised ning majanduslikud eeldused Eesti siseriikliku vesinikutaristu arendamiseks. Euroopa tasemel aitab projekt ellu viia Euroopa Liidu vesinikustrateegiat ning RePowerEU plaani, vähendamaks sõltuvust imporditud kolmandatest riikidest energiast, toetades muuhulgas Euroopa kliimaeesmärkide saavutamist ning uue jätkusuutliku majanduse loomist. Kavandatava vesinikutaristu KSH ja PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi eriplaneeringu raames. REP-i algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel välja kavandatavate ühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. Planeeringuala hõlmab kaitsealasid ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid linnu- ja loodusalasid. Planeerimisprotsessi käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja vajadusel asjakohane hindamine või Natura erandi menetlus. REP-i elluviimise mõju hinnatakse (kas eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise või hüvitamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed. Kavandatava vesinikutaristu rajamisega kaasnevad täpsemad eeldatavad mõjud selgitatakse välja REP-i ja KSH koostamise käigus. Arvestades planeeringuala suurust ja asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab kavandatav vesinikutaristu paiknema ei ole selles etapis võimalik kindlalt tuvastada isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad koheselt PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud viisil. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Kuusalu, Jõelähtme, Anija, Raasiku, Rae, Kiili, Kose, Saku, Saue, Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa, Lääne-Nigula, Türi, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori, Saarde, Põhja-Sakala, Mulgi, Viljandi ja Tõrva vallale, Pärnu linnale ning Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja Eleringile 2028 EP kehtestatud, 2035 vesinikukoridor valmis. Ühehäälselt otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja esitada teema majandus- ja planeerimiskomisjonile seisukoha võtmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Janno Randmaa vallavanem Kristi Sadulsepp vallasekretär VÄLJAVÕTE ÕIGE Kristi Sadulsepp vallasekretär  VÄLJAVÕTE MAJANDUS- JA PLANEERIMISKOMISJONI PROTOKOLL Risti 11. märts 2026 nr 3 Koosoleku algus kell 15:00 Koosoleku lõpp kell 18:50. Koosolekut juhatas majandus- ja planeerimiskomisjoni esimees Sven Köster. Protokollisid Lilith Raudsepp ja Terje Tuur. Kohal olid komisjoni liikmed: Rein Kruusmaa, Sergei Koppel, Marek Topper, Ike Lilleorg, Ivo Karindi (liitus kl 15:12), Risto Roomet. Osavõtjate registreerimisleht protokolli juures. Puudusid: komisjoni liikmed Marge Kanna, Aivar Oruste. Koosolekul osalesid: Risti osavallakogu liikmed – Rein Kruusmaa, Kaja Rüütel, Kail Visla, Margo Valk, Lea Lai, Hardo Viigipuu, Andre Oja; Palivere osavallakogu liikmed - Risto Roomet, Sergei Koppel, Kadri Lukk; valla volikogu liikmed (kes ei ole osavallakogus) – Tenno Laanemets, Janek Loorens, Mikk Lõhmus; vallavanem Janno Randmaa, keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht, ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm, tuulepargi teema ettekandjad Heiki Kalberg, Jaan Urb, Danel Taur, Piret Toonpere, Jürgen Vahtra. Sunly versiooni tutvustus tuulepargi osas Sander Lauk. Koosoleku juhataja tutvustas koosoleku korraldusliku poolt. Koosoleku juhataja pani väljasaadetud päevakorra hääletusele. Toimus hääletamine: poolt – 5, vastu – 0, erapooletuid – 0. 5-poolthäälega kinnitati järgmine p ä e v a k o r d: …………. 3. Vabariigi Valitsuse korraldus „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamine. …………… Päevakorrapunkt nr 3 Vabariigi Valitsuse korraldus „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamine. Ettekandja ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm. Heikki Salm tutvustas eelnõud. Riigi eriplaneering (REP-i) koostamise eesmärk on planeerida Eesti maismaad läbiv Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor, NBHC) ja selle toimimiseks vajalik taristu, mille kaudu luuakse vesiniku ülekandevõrk Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa vahel. Vesinikutaristu aitab tagada erinevate riikide süsteemide vahelise ühenduse ja energiajulgeoleku luues tehnilised ning majanduslikud eeldused Eesti siseriikliku vesinikutaristu arendamiseks. REP-i alusel rajatav vesinikutaristu on strateegiline võimalus Eestile osaleda Euroopa tuleviku energiasüsteemis, tugevdades energiajulgeolekut ja majanduslikku positsiooni. Toimus arutelu kaitsevööndi ja Lääne-Nigula valda läbiva trassi teemal. Arutelu käigus jõuti järeldusele, et Lääne-Nigula valda läbivat trassi ei toetata. Otsustati: mitte toetada Põhjamaade–Balti vesinikukoridori projekti ning selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist Lääne- Nigula valda läbiva trassi osas. Peale päevakorra punkti nr 3 jätkus komisjoni koosolek kinnisena ilma külalisteta. /allkirjastatud digitaalselt/ Sven Köster Majandus- ja planeerimiskomisjoni esimees VÄLJAVÕTE ÕIGE Kristi Sadulsepp vallasekretär 19.03.2026 2  PROTOKOLL Kullama a 2 5 .0 2 .2026 nr 3 Koosoleku algus kell 1 5 .00 Koosoleku lõppes kell 17.47 Koosoleku juhataja osavallakogu esimees Tenno Laanemets . Protokollija osavallasekretär Lilith Raudsepp. K oosolekust võtsid osa osavallakogu liikmed : Tenno Laanemets, Einar Pärnpuu, Ago Kirsipuu, Riina Gilden, Brenda-Marietta Pukk, Liina Meta Kuuskman , Tiiu Nigul , Kristel Jammer . Osav õ tjate registreerimisleht protokolli juures. Koosolekul osales id : abivallavanem Katrin Viks, hoonete ja tehnovõrkude haldur Sven Raudsepp , ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm ( saabus koosolekule kell 15.18), teede ja heakorra haldur Marek Topper (saabus koosolekule kell 15.40) . /…/ Päevakorrapunkt nr 6 Kohapeal algatatud küsimused. Tenno Laanemets andis sõna ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salmile Heikki Salm tutvustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt saadetud Vabariigi Valitsuse korraldus „Põhjamaade Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu d. Elering AS (edaspidi Elering) esitas 02.12.2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) taotluse riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks. REP-i koostamise eesmärk on planeerida Eesti maismaad läbiv Põhjamaade-Balti vesinikukoridor ja selle toimimiseks vajalik taristu . Ago Kirsipuu lahkus koosolekult kell 17.20. Planeeringuala määramisel lähtuti proportsionaalsuse ja optimaalsuse põhimõttest – planeeringuala on piisavalt lai ja võimaldab eelduslikult sobivat asukohta leida. Planeeringualasse on haaratud Eleringi olemasolev taristu, mis võiks sobida vesinikukoridoriks ja ka ruumianalüüsi käigus visandatud koridorid ja neile on lisatud puhver valdavat 5 km mõlemale poole trassi (kohati vähem, et vältida konfliktalasid nagu tiheasustusalasid Pärnu ja Tallinna linn ning rahvuspargid). Arvestades läbiviidud analüüsi tulemusi ja seoseid muu taristuga, on ettepanek planeeringualaks, mis asub: Harjumaal Kuusalu, Jõelähtme, Anija, Raasiku, Rae, Kiili, Kose, Saku, Saue valdades; Raplamaal Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa valdades; Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas; Järva maakonnas Türi vallas; Pärnu maakonnas Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori, Saarde valdades ja Pärnu linnas; Viljandi maakonnas Põhja-Sakala, Mulgi ja Viljandi valdades; Valga maakonnas Tõrva vallas. Planeeringuala suuruseks on 6522,76 km 2 . Toimus arutelu taristu asukoha osas (maa sees või maa all), osavallakogu liikmed avaldasid eelnõule arvamust. Einar Pärnpuu tegi ettepaneku mitte toetad a ja lõpetada planeeritav tegevus , sealhulgas avaldas arvamust , et tuleb arendada põlevkivi tööstus t elektri tootmiseks . Osavallakogu arvamus: võtta saadud informatsioon teadmiseks. Koosoleku juhataja tänas osavallakogu liikmeid koosolekul osalemise eest ja lõpetas koosoleku kell 17. 47. /allkirjastatud digitaalselt/ Tenno Laanemets osavallakogu esimees Väljavõte õige : 23.03.2026 Lilith Raudsepp osavallasekretär Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Teie 10.02.2026 nr 2-2/499-1 Meie 23.03.2026 7-1/26-14-2 Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri arvamuse andmine Edastasite kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korraldus „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja. Kavandatava Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu planeerimise vastu esineb suur avalik huvi. Arvestades ehitise mastaapi, vajadust nii maa-ala kui ka maakasutusõiguste järele arvestada Riigi eriplaneeringu koostamisel Lääne-Nigula üldplaneeringu, Lääne-Nigula valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega, koostamisel oleva detailse lahenduse ja KSH aruande menetlusega. Risti-, Kullamaa- ja Martna Osavalla piirkonnas väljastatud projekteerimistingimuste ja ehituslubadega, samuti päikeseparkide, alajaamade ja akupankade asukohtadega. Planeeringu koostamisel täpsustada millist hüvitist ja regulaarset talumistasu saab maaomanik ja kohalik omavalitsus; millised on trassikoridori alla jääval maal lubatud/keelatud tegevused ja kohustused (korrapärane raadamine, kraavide puhastamine ja vajadusel kuivendamine, asendusistutused jmt maad väärtustavad tegevused). Edaspidise koostöö tegemisel palume planeerimisseaduses ettenähtud teated saata Lääne-Nigula Vallavalitsusele e-posti aadressil: [email protected]. /allkirjastatud digitaalselt/ Heikki Salm Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Lisad: Lisa 1 Lääne-Nigula Vallavalitsuse 03.03.2026 istungi protokoll- väljavõte Lisa 2 Majandus-ja Planeerimiskomisjoni 11.03.2026 koosoleku protokoll- väljavõte Lisa 3 Kullamaa Osavalla kogu koosoleku 25.02.2026 protokoll väljavõte Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg kood 75038598 Saatja: [email protected] Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri arvamuse andmine Kuupäev: 2026-03-23 14:12 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Teile on saadetud Lääne-Nigula Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri arvamuse andmine, mis on registreeritud 23.03.2026, numbriga 7-1/26-14-2. Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida kodulehelt https://installer.id.ee/ Kontaktinfo Lääne-Nigula Vallavalitsus Haapsalu mnt 6 Taebla 90801, Läänemaa Tel: +372 4720 300 e-post: [email protected] <mailto:[email protected]>