Hr Tanel Kiik Teie: 30.01.2019 nr 1.2-3/3878-2
Sotsiaalministeerium
Meie: 29.05.2019 nr 2-1/431-1
Selgitus tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõule
Sotsiaalministeerium ei kooskõlastanud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõud põhjusel, et eelnõus kirjeldatud muudatuse osas, millega muudetakse
automaatsesse tulekahjusignalisatsiooni tulnud tulekahjuteate edastamine Häirekeskusesse
vabatahtlikuks, olid Sotsiaalministeeriumil hinnangul välja toomata kaalutud alternatiivid ning
polnud piisavalt kirjeldatud muudatuse järgset ohutuse tagamist.
Siseministeerium analüüsis veelkord kavandatavat muudatust ning korraldas kohtumised nii
Sotsiaalministeeriumi esindajaga kui ka laiemas ringis, kuhu olid kaasatud esindajad AS-st
Hoolekandeteenused ning Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojast (Haiglate Liit kohtumisel
osaleda ei soovinud).
Peale arutelu ja selgitusi jõuti kokkuleppele, et nimetatud muudatusega minnakse edasi kujul,
kus süsteemist loobumine peab saama Päästeameti kooskõlastuse. Sellest tulenevalt
täiendatakse ka eelnõu seletuskirja ning kirjeldatakse süsteemist loobumise protsess täpsemalt
lahti muudetavas rakendusaktis. Kavandatu kohaselt saab Päästeamet õiguse igakordselt
hinnata süsteemist loobuda soovivate objektide ohutust ning vajadusel keelduda
kooskõlastusest.
Rakendusakti muutmisesse kaasatakse nii Sotsiaalministeerium kui ka teised asjakohased
partnerid.
Palume nimetatud tegevuste valguses hinnata ümber oma seisukoht ja anda kooskõlastus
tuleohutuse seaduse eelnõule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Mari Tikan 6125142
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu
32) seaduse 2. peatüki 3. jao 2. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2. jaotis
Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekahjuteate edastamine“;
33) paragrahvi 36 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 36. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekahjuteate edastamine“;
34) paragrahvi 36 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
35) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate võib automaatselt
edastada Häirekeskusesse ehitiselt, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi
või võib tekkida suur varaline kahju ja mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel
kehtestatud määruses ette nähtud kriteeriumitele.“;
36) paragrahvi 36 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Ehitised, kust võib automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate edastada
Häirekeskusesse, ning automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate
edastamise ja sellest loobumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.
Väljavõte tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu seletuskirjast
Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse seaduse 2. peatüki 3. jao 2. jaotise peakirja. Uue pealkirja
kohaselt reguleeritakse selles jaotises automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja
tulekahjuteate edastamisega seonduvat. Kuivõrd eelnõuga muudetakse jaotise paragrahvide
sisu, on pealkirja muutmine tingitud paragrahvides tehtud muudatustest. Jaotise pealkiri peab
olema kooskõlas selle jaotise all olevate paragrahvide sisuga.
Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse § 36 pealkirja. Pealkirja muutmine tuleneb paragrahvi
sisu muutmistest.
Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse § 36 lõiked 1 ja 3 kehtetuks. See muudatus on seotud
eelnõu § 1 punktidega 35 ja 36.
Eelnõu § 1 punktidega 35 ja 36 muudetakse § 36 lõikeid 2 ja 6. Kõige suurem muudatus on
seotud ATS tulekahjuteate automaatse edastamisega Häirekeskusesse. Kehtiva TuOS-i § 36
lõike 2 kohaselt peab ATS-i tuleva tulekahjuteate automaatselt edastama Häirekeskusse
ehitiselt, mis vastab § 36 lõike 6 alusel kehtestatud määruses toodud kriteeriumitele. Tegemist
on siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määrusega nr 1 „Nõuded
tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“, mille kohaselt
tuleb teatud parameetritele vastavatest majutushoonetest, ravi- ja hoolekandeasutustest,
kogunemishoonetest, büroohoonetest ning tööstus- ja laohoonetest saabunud ATS-i teade
edastada automaatselt (ATeS) Häirekeskusesse.
Päästeameti andmetel oli Eestis 2018. aasta augustikuu seisuga ATeS-iga ühendatud
1257 ehitist. Siseministri 13. juuni 2017. a määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja
hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ kohaselt on Päästeametil kohustus
reageerida igale väljakutsele, sh ka ATeS-i kaudu tulnud väljakutsele. Igale edastatud teatele
reageerib päästemeeskond, kes sõidab sündmuskohale ja asub tegema päästetöid või teeb
kindlaks valeväljakutse.
2018. aastal oli ATeS-i kaudu vahendatud tulekahjuteateid 4760, millest tegelikke tulekahjusid
oli 39. 2017. aastal oli ATeS-i kaudu vahendatud tulekahjuteateid 4126, neist 28 olid tegeliku
tulekahju kohta1 ning 2016. aastal oli ATeS-i kaudu vahendatud tulekahjuteateid 4295, neist
46 tegeliku tulekahju kohta. See teeb valehäirete osatähtsuseks aastate kohta keskmiselt
ligikaudu 93%. Valehäiret võivad põhjustada järgmised asjaolud:
süsteemi hooldusvead (süsteemi hooldamisest Häirekeskust enne ei teavitata),
inimlikud eksimused (näiteks tolmurikka töö tegemine või vales kohas suitsetamine),
tahtlik tegevus (ATS-i teadlik rakendamine valehäire korral).
Kõik ATeS-i kaudu saabunud valed tulekahjuteated põhjustavad Päästeametile väljasõitude
koormuse, mis igal aastal hoiab päästemeeskondi valeväljakutsetel kinni 2419 tundi ehk
100 ööpäeva. Valehäirete arvust nähtub, et ATeS ei toimi praktikas eesmärgipäraselt. ATeS-i
omanikud ei näe seega antud süsteemi olemasolus, sh selle toimimises olulist kasutegurit ega
panusta küllaldaselt süsteemi hooldamisse või koostöösse Päästeameti ja Häirekeskusega.
Eelnõu kohaselt ei ole ATeS ehitise omaniku jaoks enam kohustuslik. See tähendab, et uute
(ehitatavale) hoonete kohta seda enam kohustuslikus korras ei nõuta. Ehitise omanik, kes soovib
ATeS-i, peab jätkuvalt esitama vastavasisulise taotluse Päästeametile kooskõlastamiseks ja
sõlmima lepingu sideettevõtjaga, kes on tulekahjuteate edastaja. Päästeamet kooskõlastab
taotluse, kui on täidetud ATeS-le esitatud nõuded. Muudatuse tulemusena saavad need
objektide omanikud, kes on süsteemist ja selle toimimisest huvitatud, selle tegemisega jätkata.
Need, kes ei pea süsteemi vajalikuks, peavad uue loodava korra kohaselt Päästeametile esitama
sellekohase taotluse. Päästeamet kooskõlastab taotluse, kui pärast ATeS-st loobumist on
Päästeameti hinnangul tagatud objekti kasutajate turvalisus ning kiire evakuatsiooni algus.
Automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamise ja sellest
loobumise täpsem kord nähakse ette asjakohases rakendusaktis (rakendusakti kavand nr 6).
Kui aga soovitakse ATeS-i, peab süsteem vastama TuOS-i ja selle rakendusaktis loetletud
nõuetele. ATS kohustust objektide lõikes ei muudeta. ATS jääb objektile, nii nagu
määruses 17 on ette nähtud ehk siis tulekahju korral rakenduvad hoones häirekellad, mis
omakorda võimaldab hoone kasutajatel evakueeruda. ATeS-st loobumise korral teavitavad
Häirekeskust objekti omanik või kasutajad üksnes reaalse tulekahju korral.
1
Objektide kaupa jagunesid 2017. aasta tulekahjud nii: II kasutusviis (majutusasutused) – 4 tulekahju,
III kasutusviis (haiglad, hooldekodud) – 9 tulekahju, IV kasutusviis (kogunemishooned, koolid) – 5 tulekahju
(4 hoonet olid kaubanduskeskused ja 1 koolimaja), V kasutusviis (büroohooned) – 0 tulekahju, VI kasutusviis
(tööstus- ja laohooned) – 10 tulekahju ja VII kasutusviis (garaažid) – 0 tulekahju.
Eelnõu koostajad küsisid arvamust ka objekti omanikelt, kellele praegu selline kohustus kehtib
ning tunnetuslikult võib öelda, et ligikaudu kolmandik neist on valmis ATeS-iga jätkama, sest
nad loevad seda oluliseks hüveks, millesse nad on nõus ka panustama. Ülejäänud pigem
tahaksid ATeS-ist loobuda. Valdavalt soovitakse selle süsteemi olemasolu vara kaitseks. Kuigi
õigusliku regulatsiooni muudatusega ei lahendata lõplikult valehäirete probleemi, võimaldab
eelnõuga loodav paindlikkus teateedastussüsteemi vajalikkust igal juhul eraldi kaaluda. Oluline
on hinnata, kas antud süsteem ikka on objektil vältimatult vajalik.
Kui ATeS peab kehtiva õiguse kohaselt konkreetsel objektil olema, aga praktikas see oma
eesmärki ei täida (nt põhjustab päästele valehäireid ja pole lähtudes objekti omadustest
õigupoolest vajalik), pole põhjendatud seda nõuda ka kohustuslikus korras. Need, kes
otsustavad siiski ATeS-i kasuks, peavad tagama süsteemi hoolduse pädevate isikute kaudu ja
seega panustama süsteemi korrashoidu vajaliku hoolega.
Ühe alternatiivina oli kaalumisel ka ATeS-i süsteemist loobumine (nimetatud ka VTK-s). See
tähendanuks seda, et määratud kriteeriumidele vastavatel uutel objektidel ei pea enam ATeS-i
olema ja olemasolevate objektide kohta sätestatakse üleminekuaeg, millest alates Häirekeskus
ATeS-i kutseid enam ei teeninda (st neid vastu ei võta ja päästemeeskonda välja ei saada).
Selliselt oleks vastavatele objektidele jäänud vaid ATS: häire korral veendub objekti omanik
(või tema volitatud isik), kas häire põhjustas tegelik tulekahju, ja saadud info järgi kas vaigistab
häire või teavitab Häirekeskust. Teine alternatiiv oli jätta ATeS-i kohustus teatud kasutusviisiga
hoonetele – see ei leidnud toetust põhjusel, kuna raske on välja tuua, millistele parameetritele
hoone vastama peaks. Tuleohutuse seisukohast on põhiline parameeter hoone suurus ja seal
toimuv tegevus, mõnes osas on lisatud ka kasutajate arv või hoones üheaegselt viibivate
inimeste arv. Kuigi iga kasutusviisi alt oleks võimalik leida mõningaid hooneid, mille kohta
võiks nimetatud nõue olla asjakohane (kas suuruse, kasutajate arvu või kasutamise otstarbe
järgi), ei ole seaduse tasandil otstarbekas tekitada keeruliselt loetavat ja sihtrühmale segast
loendit ehitistest, kus ATeS peab olema. Nagu eespool märgitud, siis ATeS-i vajadust oskab ja
teab kõige paremini hinnata ja analüüsida ehitise omanik ning seda just ehitise omaduste,
parameetrite, tegevuse jms järgi. Kolmas alternatiiv oli nõuda/lubada ATS teate edastamist
turvaettevõtte juhtimiskeskusesse. Sellest alternatiivist loobuti põhjusel, et lisalüli tekitamine
teate-edastusahelasse ei oleks meid eesmärgini aidanud. Neljandaks kaaluti valehäirete
vähendamiseks ka VTK-s toodud lahendust kehtestada regulatsioon ATS-i ja ATeS-i
süsteemide omanike vastutusele võtmiseks, kui nende tegevus või tegevusetus on põhjustanud
valehäire. Kuivõrd üldine suund riigis on ülekriminaliseeritust vähendada, ei leidnud ka see
alternatiiv poolehoidu. Valehäirete vähendamiseks on oluline teha ka edaspidi teavitustööd ja
kui vaja, kohaldada riiklikku järelevalvet, sunniraha. Valehäire algpõhjustega tegeletakse seega
edasi ka tulevikus. Nii näiteks teavitatakse süsteemide omanikke, et tuleb tellida hooldus
pädevatelt hooldajatelt ning samuti on kavas suurendada süsteemide hooldajate
pädevusnõudeid. Lisaks saadab PÄIS objektide omanikele automaatseid teavitusi ATS-i
probleemi kohta, kui Häirekeskusesse on edastatud kolm valehäiret kuus.
See, et eelnõu kohaselt on võimalik ATeS-st loobuda(Päästeameti kooskõlastusel), on arutelude
ja läbirääkimiste tulemusena välja pakutud lahendus, mis võimaldab objekti omanikul hinnata,
kas tal on tingimata seda süsteemi vaja või mitte. Nimetatud alternatiiv kujunes peaasjalikult
tööstusettevõtete ettepaneku baasil.
Juhime tähelepanu asjaolule, et ehkki ATeS-i olemasolu enam ei nõuta, on ATeS-st
loobumiseks siiski vajalik Päästeameti kooskõlastus. Päästeamet annab kooskõlastuse, kui
pärast ATeS-st loobumist on tagatud objekti kasutajate turvalisus ning kiire evakuatsiooni
algus. Samuti tuleb tähelepanu juhtide asjaolule, et tuleohutus tagatakse kogu hoones ja see
koosneb erinevatest komponentidest. Ei saa välistada, et hoones olevad tuleohutuslahendused
on sellised just ATeS olemasolu arvestades, eriti just korralduslikud lahendused. Nii näiteks
võib praegu juhul, kui ATS-i keskseadme juures on tagatud pidev valve, selle seadistada
niisuguse viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjuhäirest teada valvepersonal – häire kogu
hoones ei ole kuuldav ja ATeS sel ajal ei käivitu. Personalil on sellisel juhul põhiliseks
ülesandeks veenduda tulekahju tegelikkuses, mille tulemusel saab ATS-i vaigistada (ATeS-i
teadet siis ei edastagi). Kui ATS-i ei vaigistata (kas siis tegeliku tulekahju korral või mõnel
muul põhjusel), saadab ATeS Häirekeskusele 3 minutit pärast ATS-i tööle rakendumist
tulekahjuteate. Kui muudatuse tulemusena otsustatakse ATeS-st loobuda, tuleks toodud näite
valguses üle vaadata ka ATS seadistus, samuti läbi mõelda personali tegutsemine. Lisaks tuleb
ATeS-i omanikul ATeS-st loobumise korral vajadusel üle vaadata ka side-ettevõtjaga sõlmitud
lepingud. Eeldatavasti saab ATeS-st loobumine olema siiski kiire toiming, mis piirdub ATeS-ist
loobujale vaid korralduslike muudatustega. Päästeamet koostab kogu kirjeldatud protseduuri
jaoks juhendmaterjali, mis annab ATeS-ist loobuda soovijatele vajaliku info ja suunised, mille
peale mõelda ja millega arvestada.
Rõhutame veelkord, et eelnõuga ei loobuta ATeS-ist, vaid ehitise valdajale või omanikule
antakse võimalus analüüsida ja mõelda, kas see süsteem on ehitises vajalik või mitte. Kui ATeS
peab kehtiva õiguse kohaselt konkreetsel objektil olema, aga praktikas see oma eesmärki ei
täida (nt põhjustab päästele valehäireid ja pole olenevalt objekti omadustest tegelikult praktikas
vajalik), pole selle nõudmine kohustuslikus korras ka põhjendatud. Samas, selleks, et vajalik
turvalisus oleks tagatud ka pärast ATeS-st loobumist, on oluline, et Päästeamet annaks oma
kooskõlastuse ATeS-st loobumiseks. Selliselt saab ka ehitise omanik olla veendunud, et ATeS-
st loobumise korral on turvalisus ehitises tagatud.
Ka edaspidi tegeleb Päästeamet ka valehäirete probleemiga. Päästeamet saadab juba praegu
neile objektidele, millelt kuu aja jooksul on tulnud vähemalt kolm valehäiret, automaatselt
genereeritud teate, kus palutakse objekti omanikul oma ATS üle vaadata. Ehkki objektide
tuleohutust kontrollides veendutakse alati ka ATS vajalike hoolduste tegemises ja suheldakse
objekti omanikuga, ei ole see valehäirete arvu kokkuvõttes vähendanud. Üheks komistuskiviks
saab pidada ka asjaolu, et ATS-i hooldust ja paigaldust pakkuvaid isikuid on Kutsekojast otsitud
andmete põhjal pea 700 (545 turvasüsteemide tehnikut ja 144 turvasüsteemide projekteerijat)
ning et neil pole ühtset katusorganisatsiooni, siis ongi valdkonna arengud olnud aeglased. Selles
osas kavatsetakse koostööd Kutsekojaga jätkata.
RAKENDUSAKTI KAVAND nr 6
Siseministri määrus
Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruse nr 1
„Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised,
kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi
tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ muutmine
Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel.
Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruses nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile
ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida
Häirekeskusesse“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile, ehitised, kust võib automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate edastada Häirekeskusesse, ning automaatsesse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“;
2) paragrahvi1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemi
projekteerimisele, paigaldamisele, käitlusele ja hooldusele ning automaatsesse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord,
samuti loetelu ehitisest, kust võib automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate
juhtida Häirekeskusse.“;
3) paragrahvi 2 punkt 16 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 5 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „või autonoomne“;
5) määruse 3. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„3. peatükk
Automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamine
Häirekeskusesse ja sellest loobumine“
6) paragrahvi 16 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ehitised, millelt võib juhtida automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteated
Häirekeskusesse, on loetletud määruse lisas 2.
(2) Ehitise omanik, kes soovib ja kelle ehitiselt võib määruse lisa 2 kohaselt edastada
automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulevad tulekahjuteated Häirekeskusesse,
peab esitama taotluse Päästeametile kooskõlastamiseks ja sõlmima lepingu sideettevõtjaga, kes
on tulekahjuteate edastaja. Päästeamet kooskõlastab taotluse, kui on täidetud automaatsele
tulekahjusignalisatsioonisüsteemile esitatud nõuded.“;
7) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõnad „tuleb edastada“ sõnaga „edastatakse“;
8) määruse 3. peatükki täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:
„§ 191. Loobumine automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate
edastamisest Häirekeskusesse
Ehitise omanik, kes soovib loobuda automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva
tulekahjuteate edastamisest Häirekeskusesse, peab esitama vastavasisulise taotluse
Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeamet kooskõlastab taotluse, kui pärast loobumist on
tagatud objekti kasutajate turvalisus ning kiire evakuatsiooni algus.“;
9) paragrahvi 28 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Ehitise omanik, kes ka edaspidi soovib juhtida automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteated Häirekeskusesse, peab oma soovist
Päästeametit teavitama hiljemalt 1. juuliks 2020. Pärast seda võtab Häirekeskus teateid vastu
üksnes sellise ehitise automaatselt tulekahjusignalisatsioonisüsteemilt, mille omanik on teinud
asjakohase sooviavalduse.“;
10) määruse lisas 2 asendatakse läbivalt sõnad „tuleb juhtida“ sõnadega „võib juhtida“.