dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus raudteeseaduse eelnõule

Sotsiaalministeerium · 29. mai 2019
Viit
1.2-3/967-4
Registreeritud
29. mai 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Jaanus Põldmaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎Arvamus_raudteeseaduse_eelnoule.asice88 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie: 07.05.2019 [email protected] Meie: 14.05.2019 nr 1.1-7/818-1 Arvamus eelnõule Esitasite Tööinspektsioonile arvamuse avaldamiseks raudteeseaduse eelnõu. Täname teid võimaluse eest arvamust avaldada. Oleme tutvunud eelnõu ja sellele lisatud seletuskirjaga ning avaldame järgmised tähelepanekud: 1. Töötaja töö- ja puhkeaega reguleerib töölepingu seadus (TLS), kui eriseadusega ei ole ette nähtud teisiti. Raudteeseadus on töötajate töötingimuste reguleerimisel eriseadus võrreldes töölepingu seadusega. Eelnõu § 142 lg 7 kohaselt teostab Tööinspektsiooni riiklikku järelevalvet piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja kehtestatud nõuete (§-d 130–135) täitmise üle töötervishoiu ja tööohutusseaduses (TTOS) sätestatud tingimustel ja korras. Töötaja töö- ja puhkeaja regulatsiooni kehtestab TLS. TLS § 115 loetleb töölepinguseaduse sätted, mille osas on tööinspektsioonil õigus teostada järelevalvet töölepingu seaduse nõuete täitmise osas. Alates korrakaitseseaduse (KorS) jõustumisega 1. juulist 2014 toimub järelevalve läbiviimine TLS § 115 sätestatud nõuete täitmise osas aga KorS-s sätestatud tingimustel ja korras. Lisaks sätestab TLS § 115 lg 2, et Tööinspektsioon võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Raudteeseaduses on järelevalve osas säilinud viide TTOS-le, mis kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole enam kohane. Leiame, et eelnõu § 142 lg-s 7 on korrektne viidata korrakaitseseadusele mitte TTOS-ile. Palume, et täiendaksite ka eelnõu seletuskirja vastavalt selles osas. 2. Eelnõu § 146 sätestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, TTJA, Konkurentsiameti ja Maanteeameti õiguse teabele ning juurdepääsu järelevalveobjektidele. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb kõigile eelnimetatud isikutele nende nõudmisel esitada riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks vajalikku tõest ja täielikku teavet. Raudteeseaduse eelnõu sätestab Tööinspektsioonile pädevuse riikliku järelevalve teostamiseks, kuid erinevalt teistest seaduses sätestatud korrakaitseorganitest, ei ole Tööinspektsioonile riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks õigust teabele antud. See omakorda tähendab, et oma ülesannete täitmiseks peame paluma teiste korrakaitseorganite abi, mis ei ole menetluslikult otstarbekas ja tulemuslik. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 146 ja lisada juba nimetatud pädevate korrakaitseorganite hulka ka Tööinspektsioon. 3. Eelnõu § 172 lg 4 kohaselt on tööandjapoolsete töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisega seotud väärtegude kohtuväline menetleja Tööinspektsioon. Tööandjapoolse töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine on karistatav eelnõu § 171 järgi, mille objektiivsed tunnused seisnevad tööandja poolt liikmesriikide piires piiriüleseid Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee Registrikood 70001969 koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja tingimuste rikkumises. Eelnõu § 171 on formuleeritud ühelõikelisena ning osutatud sätte järgi saab vastutada üksnes füüsiline isik. Seega peab selle väärteokoosseisu subjektiks olev füüsiline isik vastama erilise isikutunnusega isiku määratlusele, s.t ta peab olema tööandja. Süüteokoosseisu subjekti kirjeldav termin „tööandja“ mõiste on sätestatud töölepingu seaduse (TLS) § 1 lõikes 1. TLS § 1 lõikest 1 tuleneb, et tööandjana mõistetakse isikut (nii füüsilist kui juriidilist isikut), kelle heaks teeb teine füüsiline isik töölepingu alusel tööd ja kes on kohustatud maksma töötajale töö tegemise eest tasu. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama järgi vastutab süüteokoosseisus kirjeldatud tegevuse eest üldjuhul iga isik, kes nii käitub, arvestades KarS §-s 24 viidatud erandeid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 40). Öeldu tähendab, et kui karistusseadustiku eriosas või muus seaduses kirjeldatakse süüteokoosseisu tunnusena toimepanija erilisi isikuomadusi, eesmärke või motiive, tuleb tegevusdelikti puhul täideviija karistusõigusliku vastutuse vältimatu eeldusena kindlaks teha vastava isikutunnuse olemasolu1. Eelnevat silmas pidades, saab seega eelnõu § 171 sätestatud väärteokoosseisus nimetatud teo toime panna üksnes füüsilisest isikust tööandja (FIE). Selles sättes ei sisaldu viidet juriidilise isiku vastutusele. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik vaid siis, kui see on ette nähtud karistusseadustiku eriosas või muu seaduse vastavas paragrahvis. Kirjeldatud lünka on hetkel võimalik kõrvaldada selliselt, et süüteokoosseisu tunnus „tööandja“ sättest välja jätta. Lisaks tasub mõelda ka juriidilise isiku vastutuse küsimusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Marika Liiv [email protected] 1 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=4-17-3766/25 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel