Sotsiaalministeerium Teie: 07.05.2019
[email protected] Meie: 14.05.2019 nr 1.1-7/818-1
Arvamus eelnõule
Esitasite Tööinspektsioonile arvamuse avaldamiseks raudteeseaduse eelnõu.
Täname teid võimaluse eest arvamust avaldada.
Oleme tutvunud eelnõu ja sellele lisatud seletuskirjaga ning avaldame järgmised tähelepanekud:
1. Töötaja töö- ja puhkeaega reguleerib töölepingu seadus (TLS), kui eriseadusega ei ole ette
nähtud teisiti. Raudteeseadus on töötajate töötingimuste reguleerimisel eriseadus võrreldes
töölepingu seadusega. Eelnõu § 142 lg 7 kohaselt teostab Tööinspektsiooni riiklikku
järelevalvet piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja
kehtestatud nõuete (§-d 130–135) täitmise üle töötervishoiu ja tööohutusseaduses (TTOS)
sätestatud tingimustel ja korras.
Töötaja töö- ja puhkeaja regulatsiooni kehtestab TLS. TLS § 115 loetleb töölepinguseaduse
sätted, mille osas on tööinspektsioonil õigus teostada järelevalvet töölepingu seaduse nõuete
täitmise osas. Alates korrakaitseseaduse (KorS) jõustumisega 1. juulist 2014 toimub
järelevalve läbiviimine TLS § 115 sätestatud nõuete täitmise osas aga KorS-s sätestatud
tingimustel ja korras. Lisaks sätestab TLS § 115 lg 2, et Tööinspektsioon võib riikliku
järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51
sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
Raudteeseaduses on järelevalve osas säilinud viide TTOS-le, mis kehtiva regulatsiooni
kohaselt ei ole enam kohane.
Leiame, et eelnõu § 142 lg-s 7 on korrektne viidata korrakaitseseadusele mitte TTOS-ile.
Palume, et täiendaksite ka eelnõu seletuskirja vastavalt selles osas.
2. Eelnõu § 146 sätestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, TTJA,
Konkurentsiameti ja Maanteeameti õiguse teabele ning juurdepääsu järelevalveobjektidele.
Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb kõigile eelnimetatud isikutele nende nõudmisel esitada
riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks vajalikku tõest ja täielikku teavet.
Raudteeseaduse eelnõu sätestab Tööinspektsioonile pädevuse riikliku järelevalve
teostamiseks, kuid erinevalt teistest seaduses sätestatud korrakaitseorganitest, ei ole
Tööinspektsioonile riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks õigust teabele antud. See
omakorda tähendab, et oma ülesannete täitmiseks peame paluma teiste korrakaitseorganite
abi, mis ei ole menetluslikult otstarbekas ja tulemuslik.
Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 146 ja lisada juba nimetatud pädevate
korrakaitseorganite hulka ka Tööinspektsioon.
3. Eelnõu § 172 lg 4 kohaselt on tööandjapoolsete töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisega seotud
väärtegude kohtuväline menetleja Tööinspektsioon.
Tööandjapoolse töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine on karistatav eelnõu § 171 järgi, mille
objektiivsed tunnused seisnevad tööandja poolt liikmesriikide piires piiriüleseid
Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 /
[email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee
Registrikood 70001969
koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja tingimuste rikkumises.
Eelnõu § 171 on formuleeritud ühelõikelisena ning osutatud sätte järgi saab vastutada
üksnes füüsiline isik. Seega peab selle väärteokoosseisu subjektiks olev füüsiline isik
vastama erilise isikutunnusega isiku määratlusele, s.t ta peab olema tööandja.
Süüteokoosseisu subjekti kirjeldav termin „tööandja“ mõiste on sätestatud töölepingu
seaduse (TLS) § 1 lõikes 1. TLS § 1 lõikest 1 tuleneb, et tööandjana mõistetakse isikut (nii
füüsilist kui juriidilist isikut), kelle heaks teeb teine füüsiline isik töölepingu alusel tööd ja kes
on kohustatud maksma töötajale töö tegemise eest tasu.
Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama järgi vastutab süüteokoosseisus kirjeldatud tegevuse
eest üldjuhul iga isik, kes nii käitub, arvestades KarS §-s 24 viidatud erandeid (vt nt
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 40). Öeldu
tähendab, et kui karistusseadustiku eriosas või muus seaduses kirjeldatakse süüteokoosseisu
tunnusena toimepanija erilisi isikuomadusi, eesmärke või motiive, tuleb tegevusdelikti puhul
täideviija karistusõigusliku vastutuse vältimatu eeldusena kindlaks teha vastava isikutunnuse
olemasolu1.
Eelnevat silmas pidades, saab seega eelnõu § 171 sätestatud väärteokoosseisus nimetatud
teo toime panna üksnes füüsilisest isikust tööandja (FIE). Selles sättes ei sisaldu viidet
juriidilise isiku vastutusele. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik vaid siis, kui see
on ette nähtud karistusseadustiku eriosas või muu seaduse vastavas paragrahvis.
Kirjeldatud lünka on hetkel võimalik kõrvaldada selliselt, et süüteokoosseisu tunnus
„tööandja“ sättest välja jätta. Lisaks tasub mõelda ka juriidilise isiku vastutuse küsimusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
Peadirektor
Marika Liiv
[email protected]
1
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=4-17-3766/25
2