dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele

Sotsiaalministeerium · 28. mai 2019
Viit
43
Registreeritud
28. mai 2019
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2019
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎43 28.05.2019 Ministri üldkäskkiri.bdoc2299 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 28.05.2019 nr 43 Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: kinnitan „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ toetuse andmise tingimused koos lisadega (lisatud). Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Sotsiaalministri .....05.2019 käskkirjaga nr ….... „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele" kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2019–31.12.2020 1. Tegevus 2.1. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele Tööealiste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitu puudest põhjustatud raskust. Rehabilitatsiooni eesmärk on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema osalust ühiskonnaelus ja arendada töövõime taastamise eeldusi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus loob võimalused, et inimene saaks tööturule suunduda või tööhõives jätkata. Selleks, et parandada hõives osalemist toetavate meetmete (eelkõige sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse) kättesaadavust, suunatakse TAT-ga täiendavaid vahendeid nimetatud teenuse pakkumiseks. Selle tulemusena saavad isikud tarbida teenuseid suuremas mahus, samuti lühenevad teenuse saamise ooteajad. Tegevuse 2.1 raames osutatakse tööealistele järgmisi rehabilitatsiooniteenuseid:  tegevusterapeudi teenus  loovterapeudi teenus  sotsiaaltöötaja teenus  psühholoogi teenus  eripedagoogi teenus  logopeedi teenus  füsioterapeudi teenus  kogemusnõustaja teenus  pere- või eriarsti konsulteeriv teenus  õe konsulteeriv teenus Rehabilitatsiooniteenuse korraldus Teenuse osutamine toimub Sotsiaalkindlustusameti juba välja töötatud ja rakendatud korra kohaselt. Tööealistele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise korraldust on detailselt kirjeldatud Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.1 Kokkuvõtlikult: rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse isiku rehabilitatsiooniteenuse vajadust, nõustatakse isikut ja selgitatakse talle rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Teenuse saamise käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud tegevusi paremini ellu viia. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas individuaalselt, grupis või 1 http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne- rehabilitatsioon#Sotsiaalse%20rehabilitatsiooni%20teenus%20t%C3%B6%C3%B6ealisele%20inimesele tema perele. Vajaduse korral tehakse vahehindamisi ja hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust. Sihtrühm Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühm on isik, kes vastab järgmistele kriteeriumitele: 1) kes on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani); 2) kellel ei ole tuvastatud sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses; 3) kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele vanaduspensionile; 4) kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust; 5) kellele ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust. Käesoleva TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust keskmise ja raske puudega tööealistele isikutele. Tabel 1. Tegevuse 2.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele“ ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Tööealistele sotsiaalse 01.01.2019–31.12.2022 01.01.2019– rehabilitatsiooni teenuse osutamine 31.12.2020 vastavalt kliendi puudele Tabel 2. Tegevusega 2.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele“ seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase kumula- tiivne (2023) Väljundinäitaja Vähenenud 3011 2840 11215 töövõimega inimesed, kes on saanud töövõimereformi vahendusel teenuseid Tulemusnäitaja Töötavad 85% 85% 85% vähenenud töövõimega inimesed, kes on säilitanud oma töökoha 12 kuu möödumisel alates töövõimereformi vahendusel teenuste saamist 2 Mittetöötavad 8% 8% 8% vähenenud töövõimega inimesed, kes on liikunud hõivesse 12 kuu möödumisel alates töövõimereformi vahendusel teenuste saamist Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse tööealistele nii individuaalselt kui grupis, välja arvatud pere- või eriarsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt. Ülaltoodud teenuste täpsem sisu on esitatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1.2 2. Tegevus 2.2. Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine ning nende hooldajatega seotud tegevuste arendamine ja elluviimine Kavandatud tegevus on suunatud nii raske ja sügava puudega kuni 15-aastastele lastele kui ka nende hooldajatele. Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise eesmärk on toetada lapse eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ning suhtlemist oma eakaaslastega. Tegevusega parandatakse raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavust, kuna TAT panustab täiendavate ressurssidega, millega tagatakse igasse maakonda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja. Tegevuse 2.2 raames osutatakse raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele järgmisi rehabilitatsiooniteenuseid:  tegevusterapeudi teenus  loovterapeudi teenus  sotsiaaltöötaja teenus  psühholoogi teenus  eripedagoogi teenus  logopeedi teenus  füsioterapeudi teenus  kogemusnõustaja teenus  pere- või eriarsti konsulteeriv teenus  õe konsulteeriv teenus. Rehabilitatsiooniteenuse korraldus 2 vt http://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6023/SOM_m66_lisa1.pdf 3 Teenuse osutamine toimub Sotsiaalkindlustusameti juba välja töötatud ja rakendatud korra kohaselt. Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise korraldust on detailselt kirjeldatud Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.3 Kokkuvõtlikult on lapse ja hooldaja sammud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamisel järgmised: 1) lapsel on eelnevalt määratud puude raskusaste; 2) hooldaja esitab Sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniteenuse taotluse; 3) Sotsiaalkindlustusamet väljastab suunamisotsuse; 4) laps võib olla teenuse järjekorras kuni üks aasta; 5) järjekorra saabumisel saadab Sotsiaalkindlustusamet hooldajale teate, et võib pöörduda teenuseosutaja poole; 6) hooldaja pöördub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole ja lepib kokku teenuse saamise aja; 7) laps saab teenust vastavalt rehabilitatsiooniplaanile; 8) teenuseosutaja koos hooldajaga hindab teenuse tulemuslikkust; 9) hooldaja annab teenuseosutajale kinnituse, milliseid teenuseid laps on saanud. Lisaks tehakse tegevuse 2.2 raames järgmisi arendustegevusi:  võrdlev analüüs erivajadustega laste teenuste integreeritud mudeli täiendamiseks ja edasiseks rakendamiseks Analüüsis võrreldakse käesoleva TAT tegevuste 2.2 ja 2.3 rakendamist ning paralleelselt perioodil 2019–2020 Sotsiaalkindlustusameti poolt erivajadustega laste integreeritud teenuste mudeli arendamise katseprojekti elluviimist. Katseprojekt algatati, kuna toetavate teenuste osutamine on killustunud ning nende taotlemine on lastele ja nende vanematele keeruline ja aeganõudev, teenuste vajaduse hindamine ja teenuste osutamine on osaliselt eri asutuste poolt dubleeritud ja ei taga abivajava lapse kohta terviklikku vaadet. Eesmärk on välja töötada uus töökorralduse mudel, kus sotsiaal- haridus ja/või tervishoiuvaldkonna spetsialistid hindavad lapse ning pere vajadusi ja osutavad toetavaid teenuseid ühtse meeskonnana. Selle tulemusena peaks abivajavale lapsele ja tema perele pakutama vajaduste hindamist ja tuge ühest kohast – vanem ei pea enam abi saamiseks pöörduma mitme asutuse poole. Ühtlasi omab kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldaja tervikpilti lapse vajadustest, väheneb killustatus ja sama raha eest saab pakkuda rohkem tuge seal, kus laps igapäevaselt viibib. Arendustegevuse tulemust (võrdleva analüüsi aruanne) kasutatakse pärast TAT lõppemist, et täiendada katseprojekti raames loodud mudelit, mida seejärel rakendatakse ka teistes kohalikes omavalitsustes ning mille tulemusena võivad muutuda eelpool välja toodud sammud lapse teenuseni jõudmisest.  pereteraapiateenuse arendus Pereteraapia on süsteemne sekkumismeetod, mis aitab peresid, kus kasvab puudega laps, õpetades neile peresisest suhtlemist, eneseväljenduse viise ja probleemilahendamise oskusi, samuti aitab see edendada lähedasemaid suhteid puudega laste ja nende vanemate vahel. Samal ajal pole kahjuks seda tõhusat teenust kaasatud puudega laste sotsiaalsesse rehabilitatsiooni. 3 http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne- rehabilitatsioon#Sotsiaalse%20rehabilitatsiooni%20teenus%20lapsele 4 Seetõttu on vajalik koostada kontseptsioon pereteraapia võimalikust kasutamisest sotsiaalses rehabilitatsioonis, mis tooks välja süsteemse kõiki pereliikmeid haarava pereteraapia eesmärgi, sihtrühmad, eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused ja meetodid, nende mahu, kestuse jm. Arendustegevuse tulemust (kontseptsioon) kasutatakse pärast TAT lõppemist, kaaludes pereteraapiateenuse lisamist rehabilitatsiooniteenuste nimekirja ja koolitades täiendavalt pereterapeute, et see sisalduks integreeritud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuses. Sihtrühm Raske ja sügava puudega 0–15-aastased lapsed ja nende hooldajad. Käesoleva TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust järgmiste puudeliikidega lastele:  raske nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue;  sügav kuulmispuue, liikumispuue, liitpuue, nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue, muu. Tabel 1. Tegevuse 2.2 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine ning nende hooldajatega seotud tegevuste arendamine ja elluviimine“ ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 1 0–15-aastastele lastele sotsiaalse 01.01.2019– 01.01.2019– rehabilitatsiooni teenuse 31.12.2022 31.12.2020 kättesaadavuse parandamine 2 Võrdlev analüüs erivajadustega laste 01.01.2019– 01.01.2019– teenuste integreeritud mudeli 31.12.2022 31.12.2020 täiendamiseks ja edasiseks rakendamiseks 3 Pereteraapiateenuse arendus 01.01.2019– 01.01.2019– 31.12.2022 31.12.2020 Tabel 2. Tegevusega 2.2 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine ning nende hooldajatega seotud tegevuste arendamine ja elluviimine“ seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase kumula- tiivne (2023) Väljundinäitaja Hooldajate arv, kes 291 312 1301 on saanud vähemalt ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta 5 Väljundinäitaja Raske ja sügava 1941 2077 8673 puudega 0–15- aastaste laste arv, kes on saanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 kuud 20% 20% 20% pärast lapsehoiu või puuetega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele osutatakse nii individuaalselt kui grupis, välja arvatud pere- või eriarsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt. Ülaltoodud teenuste täpsem sisu on esitatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1.4 3. Tegevus 2.3. Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajad on väga hõivatud hooldatavate (0–15- aastased raske ja sügava puudega lapsed) hooldamisega. Suur hoolduskoormus takistab neil aktiivset ühiskonna- ja tööelus osalemist. Olukorra leevendamiseks arendatakse hooldajatele välja järgmised tugiteenused:  Juhul, kui rehabilitatsiooniteenuseid ei ole võimalik korraldada lapse igapäevases keskkonnas (haridusasutuses), tagatakse käesoleva tegevuse raames laste transportimine teenuse saamise kohta ja tagasi, et hooldajad ei peaks ennast töölt vabaks küsima ja lapsed saaksid lisaks koolivaheaegadele käia teenust saamas normaalse sagedusega.  Suurendatakse hooldajate teadlikkust, et parandada nende oskusi ja teadmisi selle kohta, kuidas ühitada töö ja hooldus:  hooldajate kogemusnõustamise ettevalmistamine ja korraldamine, mille raames moodustatakse tugigrupid hooldajatest (lapsevanemad) ning 2–3 tunni jooksul nõustatakse hooldajaid konkreetsete hooldusprobleemide lahendamisel. Sarnase kogemusega hooldajate vahel toimub teadmiste ja kogemuste vahetus ning nõustamine, mille käigus pakutakse kogemuslikku emotsionaalset sotsiaalset ja/või praktilist tuge;  infopäevade korraldamine hooldajatele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse etappidest ja sisust, sh rehabilitatsiooniplaan, erinevate teenuste eesmärk ja tingimused;  teavitusmaterjalide (videojuhised, infolehed jne) väljatöötamine ja levitamine transporditeenuse, tugigruppide, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sisu ning raske ja 4 vt http://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6023/SOM_m66_lisa1.pdf 6 sügava puudega laste TAT raames pakutavate tugiteenuste kasutamise ja ühitamise kohta. Sihtrühm Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajad. Tabel 1. Tegevuse 2.3 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine“ ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 1 Laste transportimine teenuse saamise 01.01.2019– 01.01.2019– kohta ja tagasi 31.12.2022 31.12.2020 2 Hooldajate kogemusnõustamise 01.01.2019– 01.01.2019– ettevalmistamine ja elluviimine 31.12.2022 31.12.2020 3 Infopäevade korraldamine 01.01.2019– 01.01.2019– hooldajatele 31.12.2022 31.12.2020 4 Teavitusmaterjalide väljatöötamine ja 01.01.2019– 01.01.2019– levitamine 31.12.2022 31.12.2020 Tabel 2. Tegevusega 2.3 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine“ seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase kumula- tiivne (2023) Väljundinäitaja Raske ja sügava 1456 1558 6505 puudega 0–15- aastaste laste arv, kellele on tagatud transport teenuse saamise kohta Raske ja sügava 10 10 40 puudega 0–15- aastaste laste hooldajatele suunatud infopäevade arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 kuud 20% 20% 20% pärast lapsehoiu ja/või puuetega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul 7 KINNITATUD sotsiaalministri ........05.2019 käskkirjaga nr ......... Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele Abikõlblikkuse periood 01.01.2019–31.12.2022 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Sotsiaalkindlustusamet SISUKORD MÕISTED ............................................................................................................................................................................. 3 1. TAT KIRJELDUS............................................................................................................................................................ 4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ................................................................................................................................................. 4 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 4 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ................................................................................................................................... 4 1.1.3. MEETME NIMETUS.......................................................................................................................................................... 4 1.1.4. MEETME EESMÄRK ......................................................................................................................................................... 4 1.2. TAT ............................................................................................................................................................................ 5 1.2.1. TAT EESMÄRK............................................................................................................................................................... 5 1.2.2. TAT TULEMUS .............................................................................................................................................................. 5 1.2.3. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .......................................................................................................................................... 5 1.2.4. EELARVE ..................................................................................................................................................................... 7 1.2.5. SIHTRÜHMAD................................................................................................................................................................ 7 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................... 8 2.1. SOTSIAALSE REHABILITATSIOONI TEENUSE OSUTAMINE TÖÖEALISTELE .............................................................................................. 8 2.2. RASKE JA SÜGAVA PUUDEGA 0–15-AASTASTELE LASTELE SOTSIAALSE REHABILITATSIOONI TEENUSE ARENDAMINE JA OSUTAMINE NING NENDE HOOLDAJATEGA SEOTUD TEGEVUSTE ARENDAMINE JA ELLUVIIMINE ........................................................................................................ 9 2.3. RASKE JA SÜGAVA PUUDEGA 0–15-AASTASTE LASTE HOOLDAJATELE SUUNATUD TUGI- JA TEAVITUSTEGEVUSTE ELLUVIIMINE .................... 10 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................. 11 4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ............................................................................ 13 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .................................... 14 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 15 7. TAT RAKENDAMINE ....................................................................................................................................................... 17 7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 17 7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ........................................................................................................................................................ 17 7.3. RIIGIABI ............................................................................................................................................................................. 18 7.4. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................................ 18 7.5. TAT MUUTMINE ................................................................................................................................................................. 19 7.6. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ....................................................................................... 19 7.7. FINANTSKORREKTSIOONID ..................................................................................................................................................... 20 Mõisted Erivajadusega inimene – inimene, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimene. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – sotsiaalteenus, mida pakutakse puudega, osalise või puuduva töövõimega tööealisele inimesele, vanaduspensioniealisele inimesele ning puudega lapsele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärgid sihtrühmiti on järgmised:  toetada lapse eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ja suhtlemist eakaaslastega;  toetada ja parandada tööealise inimese iseseisvat toimetulekut ja töövõime taastamist, soodustada töötamist või tööle asumist ning suurendada ühiskonnas osalemise võimalusi;  toetada vanaduspensioniealise inimese iseseisvat toimetulekut ja suurendada ühiskonnas osalemise võimalusi. Vähenenud töövõimega isik on isik, - kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel; - kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas isik, kelle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele, või - kellele on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Puude raskusaste võib lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest olla sügav, raske või keskmine. Puue määratakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud korras. Raske puue – seisund, mille korral inimene vajab puudest tulenevalt igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Sügav puue – seisund, mille korral inimene vajab puudest tulenevalt pidevat ööpäevaringset kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine. 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud. Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud. Rakenduskava tulemusindikaatorid:  osalejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu või puuetega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul;  töötavad vähenenud töövõimega inimesed, kes on säilitanud oma töökoha 12 kuu möödumisel alates töövõimereformi vahendusel teenuste saamist;  mittetöötavad vähenenud töövõimega inimesed, kes on liikunud hõivesse 12 kuu möödumisel alates töövõimereformi vahendusel teenuste saamist. 1.1.3. Meetme nimetus TAT panustab:  meetme 2.1 „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ tegevusse 2.1.1 „Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate tugiteenuste (tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele ning tööandjate töö-, pere- ja eraelu ühildamise alase teadlikkuse tõstmine“;  meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ tegevusse 3.1.1 „Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste arendamine, juurutamine ja osutamine, et säilitada töökohta või leida uut tööd“. 1.1.4. Meetme eesmärk Lapsehoiu või puudega laste hoiu- ja tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud. Tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja ja töötaja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Töövõime toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine. 1.2. TAT 1.2.1. TAT eesmärk  Parandada raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavust ja arendada välja uued teenused ning vähendada vanemate hoolduskoormust ja tööhõives osalemise takistusi.  Suurendada tööealiste (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani) vähenenud töövõimega inimeste osalemist tööturul. 1.2.2. TAT tulemus  Paranenud on hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavus. Teenuse kättesaadavuse tulemusel on loodud eeldused hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajate osaluse suurenemisele tööturul.  Sotsiaalne rehabilitatsioon on tööealistele (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani) vähenenud töövõimega inimestele kättesaadav, paranenud on nende igapäevane toimetulek, mis loob eeldused tööturule suunduda või tööturul osaleda. 1.2.3. TAT vajalikkuse põhjendus Aastatel 2008–2017 on osalise või puuduva töövõimega või püsivalt töövõimetuks tunnistatud inimeste arv kasvanud ligi 1,5 korda – kui 2008. aastal oli sihtrühma suurus 74 400, siis 2017. aastal suurenes see arv 110 400-ni (kasv 7,2%-lt 11,3%-ni tööealisest rahvastikust vanuses 15–74 aastat).1 Puudega inimesed moodustasid tööealisest elanikkonnast 2018. aastal 9,7% (95 000) ning nende osakaal tööealisest elanikkonnast on üheksa aastaga kasvanud 2,7 protsendipunkti. Keskmise või raske puudega tööealisi 15–74-aastaseid inimesi oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel veidi üle 88 000. Neist enamiku (umbes 71%) moodustasid vanemaealised (vanuses 50–74 eluaastat), 23% olid 25–49-aastased ning 5% 15–24-aastased.2 Keskmise ja raske puudega vanemaealistest inimestest ca pooltel on tuvastatud ka töövõime vähenemine, 25–49-aastaste seas on suurel osal inimestest lisaks puudele tuvastatud ka osaline või puuduv töövõime või püsiv töövõimetus. Puudega, osalise või puuduva töövõimega ning püsivalt töövõimetud inimesed on ühiskonnas üks haavatavamaid sihtrühmi, kelle igapäevane toimetulek sõltub suurel määral töövõimetuspensionist, töövõimetoetusest või puudetoetusest. Vähenenud töövõimega inimesed soovivad töötada, kuid nende tööpuuduse määr (2017. a 13,4%) ületab täieliku töövõimega inimeste tööpuudust (5%) enam kui kaks korda. Koos rahvastiku vananemisega suureneb ka erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas, kuna vanuse kasvades on tõenäolisem tervisenäitajatest põhjustatud erivajaduste tekkimine. 01.01.2018 seisuga oli Eestis veidi üle 156 700 ametliku puude raskusastmega inimese3 ehk umbes iga kaheksas inimene oli kehtiva puude raskusastmega. Puudega inimeste seas on kiiremini kasvanud just puudega laste arv (1,89 korda perioodil 2010–2018, s.o 6791-lt 12 819-le), mis on nende osatähtsust puudega inimeste seas perioodil 2010–2018 suurendanud 5,6%-lt 8,2%-le.4 Vähenenud töövõimega inimeste aktiivsete tööturuteenuste kasutamise määr on kõrgem kui Eesti Töötukassa tavaklientide puhul. Ühe kuu keskmine aktiivsete meetmete kasutamise määr (v.a vähenenud töövõime) oli 2017. aastal 34,8% (2016. aastal 33,4%) ja vähenenud töövõimega inimestel 1 Eesti Statistikaamet. Tööealiste hõiveseisund puudelisuse ja töövõime ning vanuserühma järgi http://andmebaas.stat.ee/ 23.10.2018 2 Sotsiaalkindlustusamet, 2018. Sotsiaalministeeriumi arvutused 3 Sotsiaalkindlustusamet, 2018. Sotsiaalministeeriumi arvutused 4 Sotsiaalkindlustusamet, 2018. Sotsiaalministeeriumi arvutused 48% (2016. aastal 46,8%). Tööealisest elanikkonnast vajab aastas keskmiselt 5000 inimest sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (sh keskmise puudega 1687 ja raske puudega 2251 inimest).5 Selleks, et valmistada ette vähenenud töövõimega või keskmise ja raske puudega inimeste liikumist tööturule, on vajalik pakkuda neile sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse abil toetatakse inimese võimalikult iseseisvat elamist, võimetekohase hariduse ja tööks vajalike oskuste omandamist ning võimetekohasele tööle asumise eelduste loomist. Samal ajal ei ole osa hõives osalemist toetavad meetmed (eriti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus) soovitud mahus kättesaadavad. Käesoleva TAT raames pakutav tööealiste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitu puudega seotud raskust. Rehabilitatsiooni eesmärk on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema osalust ühiskonnaelus ja arendada töövõime taastamise eeldusi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus loob võimalused, et inimene saaks tööturule suunduda või tööhõives jätkata. TAT võimaldab suunata täiendavaid vahendeid nimetatud teenuse pakkumiseks. Selle tulemusena saab klient tarbida teenuseid suuremas mahus, samuti lühenevad teenuse saamise ooteajad. 2017. aastal osutati sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust Sotsiaalkindlustusameti andmetel umbes 15 800 inimesele ja kokku tasuti selle eest ligi 8,5 miljonit eurot. Suurima osa (54%) ehk umbes 8500 inimest moodustasid rehabilitatsiooniteenuse saajatest lapsed (vanuses 0–17 eluaastat). Puudega tööealisi inimesi (vanuses 18–64 eluaastat) oli rehabilitatsiooniteenuse saajate hulgas 9% ehk umbes 1400 inimest ning puudega eakaid (65-aastased ja vanemad) 19% ehk umbes 3000 inimest. Lisaks osutati teenust umbes 2800 psüühilise erivajadusega täisealisele ning ligi 190 alaealisele õigusrikkujale. Rehabilitatsiooniteenusele kulunud vahenditest 58%, s.o 4,9 miljonit eurot moodustasid puudega lastele osutatud rehabilitatsiooniteenused. Puudega tööealistele osutati sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust veidi rohkem kui 560 000 euro ulatuses ja eakatele umbes 1,1 miljoni euro ulatuses (vastavalt 7% ja 13% rehabilitatsiooniteenustele kulunud vahenditest). Ülejäänud osa ehk ligi 1,9 miljonit eurot moodustasid psüühilise erivajadusega inimestele ja alaealistele õigusrikkujatele osutatud rehabilitatsiooniteenused.6 Raske ja sügava puudega 0–15-aastastel lastel on suur hooldusvajadus, mis väljendub nii neile vajalike teenuste ampluaas ja mahus kui ka laste hooldajatel (peamiselt vanemad) lastele teenuste igakülgseks tagamiseks kuluvas ajas. 31.08.2018 seisuga7 on sihtrühma suurused veidi muutunud: Puudega lapsed, kes Teenust saama on 05.09.2018 seisuga suunatud laste Puudega teenust saama osakaal puudega Puude raskusaste laste arv suunatud lastest Raske 7311 3951 54% Sügav 666 413 62% Tabel 1. Lapsed, kellel on 31.08.2018 seisuga kehtiv puude raskusaste 5 Sotsiaalkindlustusameti andmetel 6 Sotsiaalkindlustusamet, 2018. Sotsiaalministeeriumi arvutused 7 Alus: 2018_08_puue_seisuga_07092018, SK_aruanne_05092018 Samas toob puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring8 välja, et sellese puudegruppi kuuluvad suure hooldusvajadusega lapsed ei saa vajalikke teenuseid piisavas mahus. Erinevate teenuste (tugiisik, sotsiaaltransport, lapsehoid, sotsiaaltöötaja nõustamine, rehabilitatsiooniplaaniga seonduv juhendamine, füsioterapeut, logopeed, eripedagoog, psühholoog, kogemusnõustaja) vajajatest on seda saanud piisavalt kasutada väga vähesed (reeglina alla veerandi). Olukord on mõnevõrra parem logopeedi, eripedagoogi ja psühholoogi teenusega (teenust on piisavalt saanud kasutada alla poole vajajatest) ning sotsiaaltöötaja nõustamise ja rehabilitatsiooniplaaniga seonduva juhendamisega (teenust on piisavalt saanud üle poole vajajatest). Eespool viidatud uuringu kohaselt on puudega laste peamised takistused sotsiaalteenuste saamisel järgmised: ettenähtud teenuste liiga väike maht (27–31%), teenuste kättesaadavus ei ole piisav, järjekord on liiga pikk (25–29%) ja teenuse saamisega seotud asjaajamine on liiga keerukas (22–25%). Need takistused kehtivad kõikide puude raskusastmete puhul. Peale selle on probleemiks hooldajate hoolduskoormus. 2017. aastal tehtud puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu kohaselt on puudega lapse eest peamiselt hoolitsevaks isikuks lapse vanem (95–97% juhtudest), enamasti ema (90–92%). Kolmandik puudega last hooldavatest vanematest (emadest) ei tööta. Vanemate töötuse määr (7–9%) ületab 25–54-aastaste Eesti naiste Eesti keskmist (6,4%). Valdavaks mittetöötamise põhjuseks on vajadus hoolitseda lapse eest või sobiva, lapse hooldamisvajadust arvestava töö puudumine. Sellest johtuvalt on puudega lastega perede majanduslik toimetulek oluliselt halvem: vaid 19–26% neist tajub, et tuleb hõlpsalt toime, kõikide lastega perede hulgas on selliseid peresid 40–51%. Puudega lapse vanema vajadus lisaabi järele on seotud lapse puude raskusastmega. Kui keskmise puudega laste vanematest vajab lisaabi 24–30%, siis lisaabi vajadus on raske puudega laste vanematest 40–46% ja sügava puudega laste vanematest 47–65%. Võime eeldada, et naised saavad proportsionaalselt teenustest rohkem kasu ja neid jõuab rohkem tööhõivesse. Üksnes rahalistele toetustele keskenduv abistamine ei toeta riskigruppide võimalusi tööturul osaleda ning suurendab inimeste sõltuvust kohaliku omavalitsuse või riigi pakutavast rahalisest abist. Seetõttu on vaja parandada juurdepääsu kvaliteetsetele, jätkusuutlikele ja taskukohastele teenustele, suurendades nende mahtu, integreeritust ja kättesaadavust. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 12 107 000 69,07% 2 Riiklik kaasfinantseering 5 422 412 30,93% 3 Omafinantseering 0 0 4 Eelarve kokku 17 529 412 100% 1.2.5. Sihtrühmad  Vähenenud töövõimega isik: 1) kes on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani); 2) kellel ei ole tuvastatud sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses; 8 http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/puuetega_lastega_perede_toimetuleku_uuringu_raport_loppversioon_ par_28.02.18.pdf 3) kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele vanaduspensionile; 4) kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust ning 5) kellele ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust.  Raske ja sügava puudega 0–15-aastased lapsed ja nende hooldajad. 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele Käesoleva tegevuse raames osutatakse tööealistele järgmisi rehabilitatsiooniteenuseid:  tegevusterapeudi teenus  loovterapeudi teenus  sotsiaaltöötaja teenus  psühholoogi teenus  eripedagoogi teenus  logopeedi teenus  füsioterapeudi teenus  kogemusnõustaja teenus  pere- või eriarsti konsulteeriv teenus  õe konsulteeriv teenus. Ülaltoodud teenuste täpsem sisu on esitatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 19 . Rehabilitatsiooniteenuse osutamine näeb välja järgmiselt:  sihtrühma hulka kuuluv isik esitab Sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniteenuse taotluse;  taotluse esitamise järel hinnatakse isiku rehabilitatsiooniteenuse vajadust, isikut nõustatakse ja talle selgitatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Tööealiste isikute puhul teeb esmase teenusevajaduse hindamise Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja;  seejärel liigub isik teenust saama juhtumikorraldaja koostatud tegevuskava või varem koostatud programmi alusel, keerukamate juhtumite puhul koostab rehabilitatsioonimeeskond isikliku rehabilitatsiooniplaani. Teenuse käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud tegevusi paremini ellu viia. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas individuaalselt, grupis või tema perele;  vajaduse korral tehakse vahehindamisi ja hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust. 2.1.1. Sihtrühm Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühmaks on isik: 1) kes on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani); 2) kellel ei ole tuvastatud sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses; 9 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1131/2201/8011/maaruse%20nr%2066_Lisa%201.pdf# 3) kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele vanaduspensionile; 4) kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust; 5) kellele ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust. Käesoleva TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust keskmise ja raske puudega tööealistele isikutele. 2.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2019–31.12.2022 2.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 2.2. Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine ning nende hooldajatega seotud tegevuste arendamine ja elluviimine Lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada lapse eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ja eakaaslastega suhtlemist. Käesoleval ajal ei ole kahjuks võimalik igas maakonnas pakkuda sihtrühmale sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, kuna puuduvad vajalikud ressursid. TAT võimaldab suunata täiendavaid vahendeid rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks. Selle tulemusena saab klient tarbida teenuseid suuremas mahus, samuti lühenevad teenuse saamise ooteajad. Käesoleva tegevuse raames osutatakse raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele järgmisi rehabilitatsiooniteenuseid:  tegevusterapeudi teenus  loovterapeudi teenus  sotsiaaltöötaja teenus  psühholoogi teenus  eripedagoogi teenus  logopeedi teenus  füsioterapeudi teenus  kogemusnõustaja teenus  pere- või eriarsti konsulteeriv teenus  õe konsulteeriv teenus. Ülaltoodud teenuste täpsem sisu on esitatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 110. Rehabilitatsiooniteenuse osutamine näeb välja järgmiselt:  kui lapsele on määratud puude raskusaste, esitab hooldaja rehabilitatsiooniteenuse taotluse Sotsiaalkindlustusametile, kes väljastab suunamisotsuse; 10 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1131/2201/8011/maaruse%20nr%2066_Lisa%201.pdf#  järjekorras (võib olla kuni üks aasta) teenusekoha saamise korral saadab Sotsiaalkindlustusamet hooldajale teate, et võib pöörduda teenuseosutaja poole;  hooldaja pöördub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole, et leppida kokku teenuse saamise aeg;  rehabilitatsiooniplaani alusel teenuse osutamise käigus hindab teenuseosutaja koos hooldajaga ühtlasi teenuse tulemuslikkust. Lisaks tehakse TAT raames järgmisi arendustegevusi:  võrdlev analüüs erivajadustega laste teenuste integreeritud mudeli täiendamiseks ja edasiseks rakendamiseks. Täpsemalt analüüsitakse käesoleva TAT tegevuste 2.2 ja 2.3 rakendamist ning võetakse arvesse perioodil 2019–2020 Sotsiaalkindlustusameti erivajadustega laste integreeritud teenuste mudeli arendamise katseprojekti elluviimise tulemusi. Eesmärk on välja töötada uus töökorralduse mudel, kus sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonna spetsialistid hindavad lapse ja pere vajadusi ning osutavad toetavaid teenuseid ühtse meeskonnana. Arendustegevuse tulemust (võrdleva analüüsi aruanne) kasutatakse pärast TAT lõppemist, et täiendada katseprojekti raames loodud mudelit, mida seejärel rakendatakse ka teistes kohalikes omavalitsustes ning mille tulemusena võivad muutuda eelpool välja toodud sammud lapse teenuseni jõudmisest;  pereteraapiateenuse arendus. Kuna tänasel päeval pole seda tõhusat teenust puudega laste sotsiaalsesse rehabilitatsiooni kaasatud, koostatakse tegevuse käigus kontseptsioon pereteraapia võimalikust kasutamisest sotsiaalses rehabilitatsioonis, mis toob välja süsteemse kõiki pereliikmeid haarava pereteraapia eesmärgi, sihtrühmad, eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused ja meetodid, nende mahu, kestuse jm. Arendustegevuse tulemust (kontseptsioon) kasutatakse pärast TAT lõppemist, kaaludes pereteraapiateenuse lisamist rehabilitatsiooniteenuste nimekirja ja koolitades täiendavalt pereterapeute, et see sisalduks integreeritud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuses. 2.2.1. Sihtrühm Raske ja sügava puudega 0–15-aastased lapsed ja nende hooldajad. Käesoleva TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust järgmiste puudeliikidega lastele:  raske nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue;  sügav kuulmispuue, liikumispuue, liitpuue, nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue, muu. 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2019–31.12.2022 2.2.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 2.3. Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine Käesoleval ajal on hooldajad liigselt hõivatud hooldatavate (0–15-aastased raske ja sügava puudega lapsed) hooldamisega ning suur hoolduskoormus takistab neil aktiivset ühiskonna- ja tööelus osalemist. TAT tegevused annavad hooldajatele rohkem võimalusi osaleda tööturul. Samuti antakse tegevuste raames nõu ja infot, kuidas paremini ühitada tööd ja hooldamist jms. Täpsemalt tehakse järgmisi alategevusi:  laste transpordi teenuse arendamine, et juhul, kui rehabilitatsiooniteenuseid ei ole võimalik korraldada lapse igapäevases keskkonnas (haridusasutuses), tagatakse käesoleva tegevuse raames laste transportimine teenuse saamise kohta ja tagasi ka ajal, kui hooldajad on tööl või muul viisil hõivatud;  infopäevad, teavituskampaaniad (videojuhised, infolehed jne), et parandada hooldajate oskusi ja teadmisi, kuidas ühitada tööd ja hooldust jt;  hooldajate kogemusnõustamise ettevalmistamine ja korraldamine, kus sarnase kogemusega hooldajad (lapsevanemad) üle Eesti moodustatud tugigruppides pakuvad üksteisele kogemuslikku emotsionaalset sotsiaalset ja/või praktilist tuge. 2.3.1. Sihtrühm Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajad. 2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2019–31.12.2022 2.3.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase (2013) (2018) (2023) Rakenduskava Vähenenud töövõimega inimesed, 0 0 11 215 Tegevuse 2.1 väljundinäitajad kes on saanud töövõimereformi (meetmes (meetmes tulemusnäitaja vahendusel teenuseid kokku 31 kokku 420) 54 181) Näitaja täitmisse panustavad lisaks käesolevale TAT-le Eesti Töötukassa ja Sotsiaalministee riumi elluviidavad meetme tegevuse 3.1.1 TAT-d. Rakenduskava Hooldajate arv, kes on saanud 0 0 1301 Tegevuse 2.2 väljundinäitajad vähemalt ühte puuetega laste (meetmes (meetmes tulemusnäitaja tugiteenust ühe puudega lapse kokku 2 kokku 3 kohta 400) 200) Näitaja täitmisse panustab lisaks käesolevale TAT-le Sotsiaalministee riumi elluviidav meetme tegevuse 2.1.1 TAT. TAT-spetsiifilised Tegevus 2.1. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele väljundinäitajad Vähenenud töövõimega inimesed, 0 0 11 215 Panustab kes on saanud töövõimereformi otseselt vahendusel teenuseid rakenduskava väljundinäitajass e TAT-spetsiifilised Tegevus 2.2. Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse väljundinäitajad rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine ning nende hooldajatega seotud tegevuste arendamine ja elluviimine Hooldajate arv, kes on saanud 0 0 1301 Panustab vähemalt ühte puuetega laste (meetmes (meetmes otseselt tugiteenust ühe puudega lapse kokku 2 kokku 3 rakenduskava kohta 400) 200) väljundinäitajass e Raske ja sügava puudega 0–15- 0 0 8673 aastaste laste arv, kes on saanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust TAT-spetsiifilised Tegevus 2.3. Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajatele suunatud tugi- väljundinäitajad ja teavitustegevuste elluviimine Raske ja sügava puudega 0–15- 0 0 6505 aastaste laste arv, kellele on tagatud transport teenuse saamise kohta Raske ja sügava puudega 0–15- 0 0 40 aastaste laste hooldajatele suunatud infopäevade arv Rakenduskava Tegevus 2.1 tulemusnäitajad Töötavad vähenenud töövõimega 85% 85% 85% Panustab inimesed, kes on säilitanud oma otseselt töökoha 12 kuu möödumisel rakenduskava alates töövõimereformi tulemusnäitajass vahendusel teenuste saamist e Mittetöötavad vähenenud 8% 8% 8% Panustab töövõimega inimesed, kes on otseselt liikunud hõivesse 12 kuu rakenduskava möödumisel alates tulemusnäitajass töövõimereformi vahendusel e teenuste saamist Rakenduskava Tegevused 2.2 ja 2.3 tulemusnäitajad Osalejad, kes 6 kuud pärast 27% 20% 20% Panustab lapsehoiu ja/või puuetega laste otseselt tugiteenuse saamise algust on rakenduskava tööturul tulemusnäitajas se 4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat)11: Regionaalareng jah ei TAT edukas elluviimine toetab kõigi Eesti piirkondade ühtlasemat arengut. See on eri regioonide arengueelduste ärakasutamise ja ühtlasema arengu eeldus, mille puhul on inimestel igas toimepiirkonnas kättesaadavad teenused ja enda rakendamise võimalused. TAT tegevused aitavad rakenduda raske ja sügava puudega laste hooldajatel, kelle osalemine tööturul on seni olnud raskendatud või on see võimalus üldse puudunud. Suureneb eri piirkondade majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku võime ja väheneb inimeste mitteaktiivsus. Praegu on põhilised sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad kogunenud suurtesse keskustesse, täpsemalt on Harjumaal ja Tallinnas 30 teenuseosutajat, Tartumaal ja Tartus 25 teenuseosutajat. 14 maakonda 15-st on kaetud vähemalt ühe asutusega. Kitsaskohaks on teenuste ebapiisav kättesaadavus väljaspool Harju- ja Tartumaad. Keerulisim on olukord Hiiumaal, mis pole kaetud ühegi teenuseosutajaga. Läänemaal, Raplamaal, Valgas ja Valgamaal osutab teenuseid 1 asutus, Jõgeval ja Jõgevamaal 2 asutust, Järvamaal 2 asutust, Võrumaal 3 asutust, Põlvamaal 3 asutust. TAT rakendamise käigus vaadatakse üle piirkondlikud vajadused ning soodustatakse mobiilsete meeskondade (teenuseosutaja) teket, mis teenuste osutamiseks liiguvad sinna, kus klient asub. Sellega vähenevad teenuste kättesaadavuse piirkondlikud erisused. Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile, kui lähtuda perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandest.12 Infoühiskond jah ei 11 „Jah“ vastuse korral tuua välja lühike selgitus. 12 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne Riigivalitsemine jah ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki, toetades raske ja sügava puudega laste hooldajate süveneva tööturult kõrvalejäämise protsessi peatamist. Uues töövõime toetamise süsteemis suunatakse tähelepanu sellele, mida vähenenud töövõimega isikud on suutelised tegema ning aidatakse neil leida sobivat tööd. Seeläbi suureneb tööjõus osalemise määr ja suureneb riigi maksutulu. Võrdsed võimalused13 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)14 jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega15 TAT- de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Võrdne kohtlemine jah ei Kuna TAT on oma loomult orienteeritud võrdsete võimaluste loomisele, on see tervikuna võrdset kohtlemist toetav. TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul nõrgemas positsioonis või tööturult kõrvale jäänud sihtrühmade toetamisele, sõltumata nende soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega Seos teiste TAT-dega: - TAT tegevused on osa terviklikust mõjust tööturule koos teiste prioriteetse suuna meetmete ja TAT-dega: Sotsiaalministeeriumi elluviidav TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ – TAT- d täiendavad teineteist, kuna käesoleva TAT-ga planeeritud tegevustega liituvad järk-järgult ka uue süsteemi järgi hinnatud inimesed. - Töötukassa elluviidav TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ – käesolev TAT täiendab töövõimereformi sihtrühmale mõeldud tööturuteenuste TAT-d, mille kaudu arendatakse, juurutatakse ja osutatakse sihtrühmale täiendavaid teenuseid, et aidata töökohta säilitada või uut tööd leida. - Meetme 2.1 tegevus 2.1.1 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ – käesolev TAT täiendab tegevuse 2.1.1 TAT-d, pakkudes 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 14 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 15 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. lisaks selles sisalduvatele tugiteenustele ka vahetult raske ja sügava puudega lastele rehabilitatsiooniteenuse osutamist ning hooldajate teavitust ja nõustamist. Seos sama suuna teiste meetmetega Meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames arendatakse ja kujundatakse ümber erihoolekandeteenused ja -teenuste süsteem, lähtudes psüühilise erivajadusega täisealiste inimeste ja nende lähedaste vajadustest ning korraldades teenuseosutamist efektiivsemalt ja paindlikumalt. Teenusedisaini metoodikat kasutades töötatakse välja isikukesksed, paindlikud ja teiste sidussüsteemidega sobituvad lahendused erihoolekandeteenuste kogukonnakeskseks ja efektiivsemaks osutamiseks, et toetada psüühiliste erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete osalemist ühiskonnas ning võimaldada ennetada isikute vajadust institutsionaalsete teenusevormide järele. 6. Seos valdkondlike arengukavadega „Euroopa 2020“ on Euroopa Liidu (edaspidi EL) strateegia, mille eesmärk on aidata ELi liikmesriikidel majanduskriisist tugevamana väljuda ja muuta EL aruka, jätkusuutliku ja kaasava majandusega liiduks, kus on kõrge tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tase. Sellest tulenevalt on üks viiest seatud eesmärgist see, et aastaks 2020 on 75% elanikkonnast vanuses 20–64 aastat tööga hõivatud. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. TAT toetab konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, milles on eesmärgina välja toodud suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaalu vähendamine. Eestis on suurimas vaesusriskis töötud ja suhtelise vaesuse määra vähendamiseks seatakse eesmärgiks tööhõive suurendamine. TAT toetab raske ja sügava puudega 0– 15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ning seotud tegevuste kaudu nende hooldajate võimalusi osaleda tööturul. Heaolu arengukava 2016–2023 näeb ette lähedastest hooldajate hoolduskoormuse vähendamist ning nende tööturul osalemise võimaluste suurendamist. Selleks elluviidavad tegevused hõlmavad iseseisvat toimetulekut toetavate sotsiaalteenuste ja vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamist pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormuse leevendamiseks. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Pole piisavalt TAT käivitumisest teavitatakse varakult potentsiaalseid partnereid. teenuseosutajaid Ettevalmistavat koostööd tehakse teenuseosutajatega üle riigi, et teenuseturgu kohalikul tasandil võimalikult laialdaselt ette valmistada. Tööturult eemal olevate Puuduva töövõimega isikutega tegelevad juhtumikorraldajad, kes on hästi puuduva töövõimega ettevalmistatud, koolitatud ja teadlikud sihtrühmast ning oskavad sellest lähtuvalt isikute vähene inimesi motiveerida teenust saada. valmisolek ja TAT käivitumisest teavitatakse potentsiaalset sihtrühma partnerite vahendusel. motivatsioon teenuse kasutamiseks Tööandjate vähene Tööandjate teadlikkuse suurendamine ja informeerimine Sotsiaalkindlustusameti valmisolek vähenenud ja Eesti Töötukassa pakutavatest teenustest. Aktiivne koostöö tööandjatega uute töövõimega isikuid koostöökokkulepete sõlmimiseks, teavitusürituste korraldamine, töömessidel info tööle võtta jagamine. Tööandjate teenusekonsultantide rolli suurendamine nende töös leida vähenenud töövõimega isikutele töökohti. Raske ja sügava Riski maandamiseks on plaanis koolitada teenuseosutajaid pidevalt sotsiaalse puudega 0–15- rehabilitatsiooni teenuse eri aspektide kohta ning aktiivselt teha teavitustööd, et aastastele lastele igas Eesti piirkonnas tekiks piisav arv huvitatud teenusepakkujaid. teenuse osutajate puudulik võimekus, mis tuleneb puudustest spetsialistide pädevuses ja spetsialistide nappusest eri piirkondades. Ei leidu piisaval hulgal Koostöös erivajadusega inimesi ühendavate kodanikeühendustega ja kogemusnõustamises teenuseosutajatega leitakse need, kes on nõus osalema kogemusnõustamises. osalemises huvitatuid. Teenuseid saanud Töötukassa kaasamine ümberõppel, tööpraktikal ja töö leidmisel. hooldajad ei suundu tööturule Lisad: TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist, kui muudatuse tulemusel muutub eelnev väljamaksete prognoos. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra punktis 7.1.6 nimetatud prognoosist; 7.1.8 teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab RA-d. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1– 4 ja lõikes 4 nimetatud otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud; 7.2.3.3 TAT juhtimisega seotud koolitus- ja lähetuskulud; 7.2.3.4 TAT punktides 2.1.1, 2.2.1 ja 2.3.1 nimetatud sihtrühmale sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine sotsiaalhoolekande seaduse §-de 57 ja 58 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusest lähtuvalt. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.2 väliskoolituse ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 7.2.4.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 7.3. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 7.4. Toetuse maksmine 7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel, välja arvatud TAT punktis 7.2.3.2 nimetatud kaudsed kulud, mis makstakse välja ühendmääruse § 15 lõike 4 alusel. 7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.4.3.2 koopia riigihangete korrast asutuses; 7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasemate TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval vormil. 7.4.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.4.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.4.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 7.4.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.4.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.4.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.4.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.4.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.4.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.4.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.4.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.4.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.5. TAT muutmine 7.5.1. Kui ilmneb vajadus muuta TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.5.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.5.6 .TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.5.9. TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta: 7.5.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja riikliku kaasfinatseringu muutmist aastati tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.5.10. Toetuse saaja poolt esitatud tegevuste kirjelduse ja eelarve muutmise taotluse vaatab RA läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.5.11. Tegevuste kirjelduses või eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.5.13. Peale punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.6.1. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuliks. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. TAT tegevustes osalejate aruanne tuleb esitada RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul. 7.6.2. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 7.6.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8. 7.6.10. TAT seirearuandes kajastatav info tuleb struktuuritoetuse registri seirearuande vormilt. 7.7. Finantskorrektsioonid 7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.7.2. Toetuse tagasimaskmine toimub vastavalt struktuurotoetuse seaduse §-dele 48–49. Sotsiaalministri käskkirjaga „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on välja töötanud Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA). Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse meetme 2.1 „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ ja meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ raames TAT „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele”. TAT ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni aastatel 2013 ja 2014 antud riigipõhiseid soovitusi, kus on välja toodud vajadus teha täiendavaid jõupingutusi suureneva tööjõupuudusega tegelemiseks. Komisjon soovitab suunata aktiveerimiseks tehtavad jõupingutused tööturust kõige rohkem eemaldunud inimestele. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, näitajaid, mõju läbivatele teemadele, rakendamise tingimusi ning riskide hindamist. TAT toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on SKA. TAT on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]) ja sama osakonna välisvahendite juht Janar Kriiska (tel 626 9185, [email protected]) ning Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse projektijuht Tanel Mätlik. Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333, [email protected]). TAT vajalikkuse põhjendus TAT vajalikkuse põhjendus on esitatud TAT punktis 1.2.3. TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis. II TAT sisu TAT kinnitatakse sotsiaalministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel. TAT sisaldab kaheksat peatükki: 1. peatükk „TAT kirjeldus“; 2. peatükk „Tegevuste kirjeldused tulemuste saavutamiseks“; 3. peatükk „Näitajad“; 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“; 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega“; 1 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega“; 7. peatükk „TAT rakendamine“. TAT sisule eelnevad mõisted. Vajaduse korral taasesitatakse õigusaktide termineid, mida konkreetses TAT-s kasutatakse. Kui terminit kasutatakse õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või kui termin ei ole varem õigusaktides sätestatud, siis määratletakse termini sisu. 1. peatükk „TAT kirjeldus“ TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus, nende eesmärgid ja meetme tulemus. Punkti 1.1.2 on lisatud rakenduskava tulemusindikaatorid. TAT panustab prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.1 „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ tegevusse 2.1.1 „Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate tugiteenuste (tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele ning tööandjate töö- , pere- ja eraelu ühildamise alase teadlikkuse tõstmine“ ning prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ tegevusse 3.1.1 „Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste arendamine, juurutamine ja osutamine, et säilitada töökohta või leida uut tööd“. TAT rakendamine kahest eri suunast on tingitud sihtrühmadest, kellele tegevused on suunatud. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärki, tulemust, sihtrühma ja eelarvet ning olukorra kirjeldust, millest tingitult TAT tegevusi ellu viiakse. TAT-l on kaks eesmärki:  suurendada tööealiste (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani) erivajadustega TAT punkti 1.2.5 tingimustele vastavate vähenenud töövõimega inimeste osalemist tööturul Kuna käesoleval ajal ei ole osa hõives osalemist toetavatest meetmetest (eriti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus) soovitud mahus kättesaadav, on käesolevas TAT-s kavandatud nimetatud probleemide lahendamiseks tööealistele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavuse ja mahu suurendamiseks tegevus 2.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele”. Tööealiste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitu puudest põhjustatud raskust. Rehabilitatsiooni eesmärk on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema osalust ühiskonnaelus ja arendada töövõime taastamise eeldusi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus loob võimalused, et inimene saaks tööturule suunduda või tööhõives jätkata. TAT võimaldab suunata täiendavaid vahendeid nimetatud teenuse pakkumiseks. Selle tulemusena saavad isikud tarbida teenuseid suuremas mahus, samuti lühenevad teenuse saamise ooteajad.  parandada raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavust ja arendada välja uued teenused ning vähendada hooldajate hoolduskoormust ja tööhõives osalemise takistusi Kuna seni ei ole ressursipuudusel olnud võimalik igas maakonnas kõiki vajalikke rehabilitatsiooniteenuseid pakkuda, on käesolevas TAT-s kavandatud nimetatud probleemide lahendamiseks tegevus 2.2 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine ning nende hooldajatega seotud tegevuste arendamine ja elluviimine“. Rehabilitatsiooni eesmärk on toetada lapse eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ja oma eakaaslastega suhtlemist. TAT 2 võimaldab suunata täiendavaid vahendeid rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks. Selle tulemusena saavad isikud tarbida teenuseid suuremas mahus, samuti lühenevad teenuse saamise ooteajad. Lisaks, kuna käesoleval ajal on hooldajad liigselt hõivatud hooldatavate (0–15-aastased raske ja sügava puudega lapsed) hooldamisega ning suur hoolduskoormus takistab neil aktiivselt ühiskonna- ja tööelus osaleda, on käesolevas TAT-s kavandatud nimetatud probleemide lahendamiseks tegevus 2.3 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine“. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“ Selles peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija. Tegevus 2.1. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele Tegevuse 2.1 raames osutatakse tööealistele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vastavalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 lisas 11 kirjeldatule. Rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse isiku rehabilitatsiooniteenuse vajadust, nõustatakse ja selgitatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Teenuse osutamise käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud tegevusi paremini ellu viia. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas individuaalselt, grupis või tema perele. Vajaduse korral tehakse vahehindamisi ja hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust. Teenuse osutamise korraldust on detailselt kirjeldatud SKA kodulehel.2 Tegevuse 2.1 raames osutatakse tööealistele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vastavalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 11 kirjeldatule. Tegevus 2.2. Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine ning nende hooldajatega seotud tegevuste arendamine ja elluviimine Lapse ja hooldaja sammud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamisel on järgmised: 1) lapsel on eelnevalt määratud puude raskusaste; 2) hooldaja esitab SKA-le rehabilitatsiooniteenuse taotluse; 3) SKA väljastab suunamisotsuse; 4) laps võib olla teenuse järjekorras kuni üks aasta; 5) järjekorra saabumisel saadab SKA hooldajale teate, et võib pöörduda teenuseosutaja poole; 6) hooldaja pöördub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole ja lepib kokku teenuse saamise aja; 7) laps saab teenust vastavalt rehabilitatsiooniplaanile; 8) teenuseosutaja hindab koos hooldajaga teenuse tulemuslikkust; 9) hooldaja annab teenuseosutajale kinnituse, milliseid teenuseid on laps saanud. 1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1131/2201/8011/maaruse%20nr%2066_Lisa%201.pdf# 2 http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne- rehabilitatsioon#Sotsiaalse%20rehabilitatsiooni%20teenus%20t%C3%B6%C3%B6ealisele%20inimesele 3 Teenuse osutamise korraldust on detailselt kirjeldatud SKA kodulehel.3 Tegevuse 2.2 raames tehakse ka järgmisi arendustegevusi: - võrdlev analüüs erivajadustega laste teenuste integreeritud mudeli täiendamiseks ja edasiseks rakendamiseks Analüüsis võrreldakse käesoleva TAT tegevuste 2.2 ja 2.3 rakendamist ning paralleelselt perioodil 2019–2020 SKA poolt erivajadustega laste integreeritud teenuste mudeli arendamise katseprojekti elluviimist. Katseprojekt algatati, kuna toetavate teenuste osutamine on killustunud ning nende taotlemine on lastele ja nende vanematele keeruline ja aeganõudev, teenuste vajaduse hindamine ja teenuste osutamine on eri asutuste poolt osaliselt dubleeritud ja ei taga abivajavast lapsest terviklikku vaadet. Eesmärk on välja töötada uus töökorralduse mudel, kus sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonna spetsialistid hindavad lapse ja pere vajadusi ning osutavad toetavaid teenuseid ühtse meeskonnana. Selle tulemusena peaks abivajavale lapsele ja tema perele pakutama vajaduste hindamist ja tuge ühest kohast – vanem ei pea enam abi saamiseks pöörduma mitme asutuse poole. Ühtlasi omab kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldaja tervikpilti lapse vajadustest, väheneb killustatus ja sama raha eest saab pakkuda rohkem tuge seal, kus laps iga päev viibib. Arendustegevuse tulemust (võrdleva analüüsi aruanne) kasutatakse pärast TAT lõppemist, et täiendada katseprojekti raames loodud mudelit, mida seejärel rakendatakse ka teistes kohalikes omavalitsustes ning mille tulemusena võivad muutuda eelpool välja toodud sammud lapse teenuseni jõudmisest. - pereteraapiateenuse arendus Pereteraapia on süsteemne sekkumismeetod, mis aitab peresid, kus kasvab puudega laps, õpetades neile peresisest suhtlemist, eneseväljenduse viise ja probleemilahendamise oskusi ning edendades lähedasemaid suhteid vanemate ja puudega laste vahel. Kahjuks ei ole seda tõhusat teenust puudega laste sotsiaalsesse rehabilitatsiooni kaasatud. Seetõttu on vajalik koostada kontseptsioon pereteraapia võimalikust kasutamisest sotsiaalses rehabilitatsioonis, mis tooks välja süsteemse kõiki pereliikmeid haarava pereteraapia eesmärgi, sihtrühmad, eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused ja meetodid, nende mahu, kestuse jm. Arendustegevuse tulemust (kontseptsioon) kasutatakse pärast TAT lõppemist, kaaludes pereteraapiateenuse lisamist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste nimekirja ja koolitades täiendavalt pereterapeute, et teenus sisalduks integreeritud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamises. Tegevus 2.3. Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine Hooldajatele arendatakse välja rida tugiteenuseid: - Juhul, kui rehabilitatsiooniteenuseid ei ole võimalik korraldada lapse igapäevases keskkonnas (haridusasutuses), tagatakse laste transport teenuse saamise kohta ja tagasi selleks, et hooldajad ei peaks ennast töölt vabaks küsima ja lapsed saaksid teenust lisaks koolivaheaegadele ka muul ajal normaalse sagedusega; - suurendatakse hooldajate teadlikkust, et parandada nende oskusi ja teadmisi, kuidas ühitada töö ja hooldus, täpsemalt: o hooldajate kogemusnõustamise ettevalmistamine ja korraldamine, mille käigus moodustatakse tugigrupid hooldajatest (lapsevanemad) ning 2–3 tunni jooksul 3 http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne- rehabilitatsioon#Sotsiaalse%20rehabilitatsiooni%20teenus%20lapsele 4 nõustatakse hooldajaid konkreetsete hooldusprobleemide lahendamisel. Sarnase kogemusega hooldajate vahel toimub teadmiste ja kogemuste vahetus ning nõustamine, mille käigus pakutakse kogemuslikku, emotsionaalset, sotsiaalset või praktilist tuge; o infopäevade korraldamine hooldajatele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse etappidest ja sisust, sh rehabilitatsiooniplaanist, erinevate teenuste eesmärkidest ja tingimusest; o teavitusmaterjalide (videojuhised, infolehed jne) väljatöötamine transporditeenuse, tugigruppide, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sisu ning raske ja sügava puudega laste TAT raames pakutavate tugiteenuste kasutamise ja ühitamise kohta. TAT tegevuste detailne kirjeldus (lisa 1 vorm A) ja eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) esitatakse RA-le kinnitamiseks iga kahe aasta järel jooksva aasta 1. novembriks. Detailne kirjeldus sisaldab 2. peatükis nimetatud tegevuste elluviimiseks konkreetseid etappe, nende vajaduse selgitusi ja indikaatoreid. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.4. Aastate kaupa on eelarve näidatud vormi B finantsplaanis. Meetme tegevuse 2.1.1 osa eelarvest on 9 922 000 eurot ja meetme tegevuse 3.1.1 osa eelarvest on 7 607 412 eurot. Tegevus 2.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele“ (eelarverida 1.2) on rahastatud meetme tegevusest 3.1.1 ning tegevused 2.2 „Raske ja sügava puudega 0–15- aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine ning nende hooldajatega seotud tegevuste arendamine ja elluviimine“ (eelarverida 1.3) ja 2.3 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine“ (eelarverida 1.4) on rahastatud meetme tegevusest 2.1.1. Selline TAT ülesehitus annab piisava paindlikkuse tegevuste planeerimisel, annab ülevaate, mida konkreetselt ühe või teise tegevuse raames tehakse ning aitab ära hoida vaidlusi elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse küsimuses. Samuti aitab see elluviijal analüüsida, kas tõhusama tulemuse saamiseks oleks vajalik tegevusi muuta, lisada või ära jätta. See aitab kaasa paremale finantsjuhtimisele, kuna on võimalik varakult näha kitsaskohti, sh vahendite üle- või alaplaneerimist. Käesoleva TAT tegevusi viib ellu SKA. 3. peatükk „Näitajad“ TAT näitajad aitavad mõõta TAT eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ka ajaliselt. Välja tuuakse rakenduskava väljundinäitajad, TAT-spetsiifilised väljundinäitajad tegevuste järgi, nende baastasemed (kui on määratud), sihttasemed aastaks 2023 ning selgitus, kuidas TAT näitajad panustavad rakenduskava näitajatesse. 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“ Selles peatükis määratakse koos selgitusega, millist mõju omavad TAT tegevused rakenduskavas nimetatud läbivatele teemadele. Hinnatud on TAT mõju järgmistele teemadele:  regionaalareng  keskkonnahoid ja kliima  infoühiskond  riigivalitsemine  võrdsed võimalused, sh: o sooline võrdsus; o võrdne kohtlemine. Nendest mõjutab TAT järgmisi: regionaalareng, riigivalitsemine ja võrdsed võimalused. 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega“ 5 Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste sama meetme raames elluviidavate TAT-dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega“ Kirjeldatakse TAT seotust arengukavadega, tuues välja peatükid või punktid, mis on aluseks TAT tegevustele või millesse tegevused panustavad. 7. peatükk „TAT rakendamine“ Peatükk koosneb viiest alapeatükist: 7.1 „Toetuse saaja kohustused“; 7.2 „Kulude abikõlblikkus“; 7.3 „Riigiabi“; 7.4 „Toetuse maksmine“; 7.5 „TAT muutmine“; 7.6 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“; 7.7 „Finantskorrektsioonid“. 7.1. Toetuse saaja kohustused Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad toetuse saajale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb olulist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Vastavalt STS § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise ESFi juhendmaterjal4 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise ESFi juhise lisa D5 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse (edaspidi KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Osalejate andmeid kogutakse lisa 2 vormi C alusel, mis tuleb esitada rakendusüksusele (edaspidi RÜ) kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. ESFi andmekorje juhendiga saab tutvuda aadressil https://www.innove.ee/eurotoetused/abiks-toetuse-saajale/som/. RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) detailne tegevuste kirjeldus ja sellele vastav eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. Toetuse saaja on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete või meetme tegevuste elluviimises ning sellest eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda 4 Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en 5 Kättesaadav aadressil : http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data%20coll ection%20and%20validation.pdf 6 aastas (seirearuannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb toetuse saajal esitada uus väljamaksete prognoos järelejäänud eelarveaasta kohta. Prognoosi esitamise nõue on tingitud rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri” §-st 8, mille alusel peab RÜ omakorda esitama Rahandusministeeriumile prognoosi väljamaksmisele minevate summade kohta. Kui ESFist rahastatud tegevuste tulemusel teenitakse TAT abikõlblikkuse perioodil tulu, kohaldatakse puhastulu arvestamiseks ühissätete määruse artikli 65 lõiget 8, mille kohaselt tuleb TAT abikõlblikke kulusid korrigeerida TAT abikõlblikkuse perioodi jooksul teenitud puhastulu võrra hiljemalt TAT lõppmakse esitamisel. TAT abikõlblikke kulusid vähendatakse teenitud puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile TAT kogukuludest. Puhastulu on ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 tähenduses TAT arvestusperioodil tarbijalt TAT vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest saadud rahaline laekumine, sh TAT vara müümise või kasutamise eest saadud rahaline laekumine, millest on lahutatud tegevus- ja lühiajalise TAT vara asenduskulud. Puhastulule liidetakse TAT tulemusena saadav kokkuhoid tegevuskuludes, v.a juhul, kui kokkuhoiu võrra vähenevad TAT muud sissetulekud (riigi- või erasektori toetus). Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Kui dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, kuuluvad kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid hävitamisele, välja arvatud juhul, kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja vaates. Kuna toetuse saaja jaoks loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui RÜ on maksetaotluses nimetatud kulu abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), hakkab säilitamisaja arvamine just RÜ poolt kulu või terve TAT kulude abikõlblikuks lugemisest. TAT kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab viimase kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui TAT viimane kulu loeti abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. TAT elluviija jaoks muutub tähtaeg lühemaks võrreldes STS-is 2007–2013 sätestatud ühtse tähtajaga, milleks on 31.12.2025. STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete määrusele vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Katkeda saab tähtaeg 30. juuni seisuga RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud TAT korral, kui kontrolli või auditi tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus. 7.2. Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse TAT abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks 7 lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus). TAT-s nimetatakse vajaduse korral mitteabikõlblikud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud, ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Käesolevas TAT-s on täpsustatud kaudsete kulude maksmist, TAT juhtimisega seotud koolitus- ja lähetuskulusid ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamist. TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudseteks kuludeks loetakse TAT üldkulud ja administreerimisega seotud personalikulud. Üldkuludeks loetakse (ühendmäärus § 9 lg 5): 1) kulud bürootarvetele; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine; 4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamisega seotud kulud; 5) ruumide rentimine; 6) valveteenus; 7) maamaks; 8) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu juhul, kui projekti jaoks on eraldi pangakonto; 9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel. Administreerimisega seotud personalikulud on (ühendmäärus § 9 lg 6): 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) hankespetsialisti tegevus; 4) haldustöötaja tegevus; 5) infotehnoloogi tegevus; 6) muu abistav töö. Vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. TAT-s on lubatud kasutada ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist. Ühtse määra rakendamisel ei tõenda TAT elluviija ei kaudseid kulusid, st kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega TAT auditi käigus. Sellest tulenevalt ei pea osalise tööajaga struktuurivahendeid rakendav TAT elluviija pidama tööajatabeleid TAT administreeriva personali üle. Samuti ei pea TAT elluviija raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks olevate kuludokumentide abikõlblikke summasid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Kaudseid kulusid saab erinevalt muudest TAT kuludes hüvitada alates käskkirja kinnitamisest. TAT alusel on abikõlblikud välislähetused ja -koolitused ainult Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti-sisesed lähetused on planeeritud külastused maakondades paiknevate teenuseosutajate juurde, osalemine infopäevadel ja erinevatel projektist tulenevatel kohtumistel. 7.3. Riigiabi TAT raames osutatakse tööealistele vähenenud töövõimega inimestele ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mille puhul teeb tööealiste esmase teenusevajaduse hindamise SKA juhtumikorraldaja ning laste puhul SKA 8 peaspetsialist. Seejärel hakkab isik saama teenust (füsioteraapia, tegevusteraapia, loovteraapia, logopeediline abi, eripedagoogiline abi, kogemusnõustamine, psühholoogiline nõustamine, õendusalane nõustamine, sotsiaalnõustamine, arsti (sh psühhiaatri) nõustamine) juhtumikorraldaja poolt koostatud tegevuskava või varem koostatud programmi alusel või ta suunatakse plaani koostamisele teenuseosutaja juurde. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Käesoleva TAT raames on otseseks abisaajaks SKA. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Kuivõrd SKA poolt TAT raames pakutavate teenuste eest tasu ei võeta, ei saa SKA vastavasisulist tegevust lugeda majandustegevuseks. SKA kaudu ning vastavalt TAT spetsiifikale on kaudseks abisaajaks tööealine vähenenud töövõimega inimene ning raske või sügava puudega laps ja tema hooldaja, kuid füüsiline isik ei saa abi riigiabi tähenduses. Võib möönda, et kuivõrd SKA teenuseid ise füüsiliselt ei osuta, on kaudseteks abi saajateks ka teatud ettevõtjad. Riigiabi reeglistik näeb ette, et kaudne abi saaja on olemas üksnes siis, kui toetuse andmisel seatakse tingimuseks, et pead konkreetset toodet või kaupa tarbima. Selleks, et isik saaks konkreetse teenusepakkuja poole teenust saama pöörduda, on ettevõtjal vaja sõlmida SKA-ga leping. Seega tuleb vastavad ettevõtjad TAT raames lugeda kaudseks abi saajaks. Vaidlust ei saa olla selles, et kaudsete abisaajate puhul on täidetud kolm esimest riigiabi kriteeriumi:  abi antakse riigi, linna või valla vahenditest – sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust rahastatakse ESF-ist;  abimeetmel on valikuline iseloom, st see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks – suunatud vaid ettevõttetele, kes pakkuvad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ning kellel on vastavasisuline leping SKA- ga, kuigi vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 65 lõikele 2 sõlmib SKA lepingu iga sellise sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaga, kellele on väljastatud tegevusluba;  abimeede annab eelise abi saajale, s.o majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud – TAT sihtrühma kuuluvad isikud suunduvad teenust saama just nende ettevõtjat juurde ning vastavatel ettevõtjalt on võimalik TAT- s sätestatud teenuseid arendada ja pakkuda. Neljanda kriteeriumina tuleb hinnata, kas abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Eeltoodust tulenevalt on konkurentsi moonutamise tingimus riigiabi mõistes täidetud, sest esineb reaalne võimalus, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkuja saab SKA suunamise kaudu konkurentsieelise. Küll aga ei kahjusta abimeede kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tegemist on sotsiaalse teenusega, mille puhul suuremas mahus teenuse pakkumine ei suurenda kliendibaasi ega too ettevõttele teiste Euroopa Liidu riikide kliente. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on üks osa Eesti 9 sotsiaalsüsteemist. Samuti ei mõjuta antud abi saamine teiste ettevõtete turule tulekut. SKA- ga lepingu sõlmimiseks ei ole seatud rahvusvahelisi piiranguid. Kokkuvõtlikult saab öelda, et kuivõrd kaudse abi saaja puhul ei ole täidetud kõik neli riigiabi kriteeriumi, ei ole TAT raames antav abi käsitatav riigiabina. 7.4. Toetuse maksmine Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele, sh kooskõlas ühendmääruse §-dega 11–20 ja TAT-ga. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Toetuse väljamaksed tehakse proportsionaalselt riikliku kaasfinantseeringuga. Praktikas tähendab see seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud toetuse protsendile maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine muu proportsiooni alusel ei ole lubatud. Toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu proportsioon on kinnitatud TAT punktis 1.2.4. Punktis 7.4.9 on loetletud olukorrad, millal RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada. Perioodil 2014–2020 on lisandunud KA õigus toetuse väljamaksmine keelata. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d toetuse maksmine peatada või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse saajale ja palub toetuse saajal korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisisest toetuse maksete peatamist, kuid KA võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. Kui TAT-s osaleb partner, esitab partneri kulude kohta kuludokumendid RÜ-le TAT elluviija, kes vastutab dokumentide õigsuse ja kulude abikõlblikkuse eest, samuti toetuse edasikandmise eest partneri kontole. 7.5. TAT muutmine 10 TAT-d on lubatud muuta kõige rohkem üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude ilmnemisel, välja arvatud RÜ nõusolekul. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Üle jäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas meetme sama tegevuse avatud taotlusvoorudesse või meetme teistesse tegevustesse. RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ, KA ja valdkondliku seirekomisjoniga. Kogu muutmisprotsess võib võtta aega kuni kolm kuud. TAT muutmist ei tingi järgmise eelarveaasta tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve esitamine ning finantsplaanis (lisa 1 vorm B) näidatud toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu muutumine aastate kaupa. Viimati nimetatud juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr finantsallikate kaupa ei muutu. Lisaks ei vaja TAT muutmist eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, kui:  kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja  muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine TAT elluviija on kohustatud esitama RÜ-le vahearuanded (lisa 2 vorm A) kaks korda aastas 15. juuniks aruandeperioodi jaanuar–mai kohta ja 20. jaanuariks aruandeperioodi juuni– detsember kohta paberil või elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna. Tinglikult on tegemist poolaasta aruannetega, mille esitamise tähtaeg tuleneb Sotsiaalministeeriumi ja tema allasutuste töökorraldusest. TAT lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. Nii vahe- kui ka lõpparuande esitamiseks on üks vorm. TAT seirearuandes kajastatav info tuleb struktuuritoetuse registri seirearuande vormilt. III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, 11 Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV TAT mõjud Käesoleva TAT raames laiendatakse olemasolevate sotsiaalteenuste spektrit ning katsetatakse uusi teenuseid kahes peamises sihtrühmas: - paraneb hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavus. Teenuse kättesaadavuse tulemusel suureneb hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajate osalus tööturul; - sotsiaalne rehabilitatsioon on tööealistele vähenenud töövõimega inimestele kättesaadav, paranenud on nende igapäevane toimetulek, mis võimaldab tööturule suunduda või tööturul osaleda. Käesoleva TAT raames ESF-ist kaasrahastatavaid vähenenud ja puuduva töövõimega inimestele suunatud tegevusi on plaanis jätkata ka pärast struktuurivahendite perioodi lõppu. Täpne rahastamise korraldus on veel otsustamisel, kuid peamiseks rahastusallikaks saab riigieelarve. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT sihtrühm on tööealised erivajadusega vähenenud töövõimega inimesed ning raske ja sügava puudega 0–15-aastased lapsed ja nende hooldajad, kellele osutatakse TAT raames sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul STS § 16 lõike 1 rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (GDPR6, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Vastavalt STS § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal7 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D8 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst) 7 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en 8 http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20d ata%20collection%20and%20validation.pdf 12 andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega 1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele TAT mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa kahe meetme eesmärkide saavutamisele: - 2.1 „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“; - 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“. Põhjalik TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud TAT peatükkides 1.2 ja 2. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel, mida korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. 4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia Sotsiaalkindlustusamet SKA on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on vajalik teenuste osutamise ja korraldamise, sh klienditöö ja arvete väljamaksmise kogemus ning piirkondlikud teeninduspunktid üle Eesti. SKA ülesanne on muu hulgas ohvriabi- ja lepitusteenuse osutamine ja korraldamine, riigi osutatava rehabilitatsiooniteenuse osutamise tagamine ja rahastamine, järelevalve teenuse osutamise üle. 2007–2013 programmperioodi meetme „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed“ programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012–2013“ raames on SKA väga edukalt korraldanud multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumist juhtumipõhise võrgustikutöö kaudu. 5. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõju läbivatele teemadele on kirjeldatud TAT 4. peatükis. VI TAT kinnitamine TAT kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga. VII TAT kooskõlastamine 13 TAT eelnõu edastati kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks SA-le Innove ja Sotsiaalkindlustusametile. Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium ja SA Innove kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega on arvestatud. Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastas eelnõu vaikimisi. 14
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel