dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vaie SA Innove 12.03.2019 otsusele nr 3-3.1/100

Sotsiaalministeerium · 5. aprill 2019
Viit
1.3-4/123-3
Registreeritud
5. aprill 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Innove SA
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.3 Teenistuslik järelevalve ja audit
Sari
1.3-4 Sise- ja välisauditiga seotud kirjavahetus (s.h riigikontrolli, rahandusministeeriumi, EL komisjoni auditiaruanded)
Toimik
1.3-4/2019
Vastutaja
Gabriela Rooso (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎1.3-4123-3 05.04.2019 Väljaminev kiri.bdoc58 KB

Sisu (failidest)

-864235 -144134 Tiina Sams delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Innove SA delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] delta_recipientStreetHouse_1 \* MERGEFORMAT Lõõtsa 4 delta_recipientPostalCity_1 \* MERGEFORMAT 11415, Tallinn Teie delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT 12.03.2019 / Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 05.04.2019 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1.3-4/123-3 delta_docName Vaie SA Innove 12.03.2019 otsusele nr 3-3.1/100 Lugupeetud Tiina Sams Asjaolud Toetuse saaja partner Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA või hankija) viis läbi avatud hanke nr 188638 „Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine (2017-2020)“ (edaspidi hange) eeldatava maksumusega 22 448 100 eurot. 03.07.2017 avaldatud hanketeates on märge, et hange ületab rahvusvahelist piirmäära ning teade saadetakse hankija soovil Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele. Antud hanke valdkonnaks on sotsiaalteenused puuetega isikutele CPV koodiga 85311200-4, mis on CPV määruse VII lisas nimetatud teenus. Hanke raames ostetav teenus sisaldab vastavalt hankedokumentidele (edaspidi HD) lapsehoiuteenust, tugiisiku teenust ja transporditeenust. Hange on jagatud 16 erinevaks Eesti piirkonda hõlmavaks osaks. Lähtuvalt HD punktist 2.4 võib pakkuja esitada pakkumuse ühele või mitmele osale, kuid punkti 2.5 kohaselt peab pakkuja osutama ühes piirkonnas samaaegselt kõiki kolme nimetatud teenust. Hanke raames esitas pakkumused kokku 14 isikut, kellest kolm tegid pakkumuse mitmele osale. Kahe hanke osa suhtes esitati rohkem kui üks pakkumus. Ühtegi pakkujat ei jäetud kvalifitseerimata ning kõigi 16 osa kohta sõlmiti hankeleping. Hanketeates on ühe tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimistingimusena nõutud, et igal isikul (pakkujal, ühispakkujal, alltöövõtjal), kes raamlepingu täitmise raames osutab lapsehoiuteenust, peab olema maavanema poolt antud kehtiv tegevusluba (vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punktile 1) pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga ning pakkuja esitab ärakirja vastavast tegevusloast juhul, kui tegevusloa andmed ei nähtu majandustegevuse registrist. Antud nõude osas on lisatud, et pärast raamlepingu sõlmimist peab lapsehoiuteenust osutav isik tagama lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse kogu raamlepingu perioodil või perioodil, mil vastavat teenust osutatakse ning juhul, kui tegevusluba ei ole ühel või mitmel pakkumuses nimetatud alltöövõtjatest, keda soovitakse kasutada lapsehoiuteenuse osutamiseks, ei jäeta pakkujat kvalifitseerimata, kuid tegevusloata isikuid ei ole lubatud raamlepingu täitmisel kasutada. SA Innove alustas 09.02.2018 hanke nr 188638 osas järelevalve menetluse, mis lõppes 02.04.2018, kus SA Innove leidis, et hankes 188638 seatud kvalifitseerimistingimused on põhjendatud ja proportsionaalsed ning seega kooskõlas riigihangete seadusega ning rikkumine puudub. Rahandusministeerium viis läbi projektiauditi nr ESF-153/2018, milles auditeeriti muu hulgas hanke läbiviimise õiguspärasust. Auditi 09.01.2019 lõpparuandes on olulise tähelepanekuna välja toodud, et hanke nr 188638 hanketeates on esitatud piiravad kvalifitseerimistingimused, kuna nõue, et pakkuja peab omama maavanema poolt antud kehtivat lapsehoiuteenuse tegevusluba juba pakkumuse esitamise hetkeks, piirab põhjendamatult konkurentsi. Auditi aruandes on lisatud, et kirjeldatud nõue võib piirata nende võimalike pakkujate ringi, kes võiksid olla huvitatud pakkumuse tegemisest sellisele hankeosale, kus pakkujal veel tegevusluba puudub, kuid kes võiks olla võimeline selles maakonnas teenust osutama ning lepingu sõlmimise hetkeks tegevusluba omama. SA Innove otsustas 12.03.2019 otsusega nr 3-3.1/100 teha finantskorrektsiooni otsus ja nõuda tagasi toetus summas 295 139,29 eurot ning keelduda MT nr 44 aktsepteerimisest summas 26 752,16 eurot ja MT nr 45 aktsepteerimisest summas 28 539,08 eurot, kuna toetuse saaja partner ei ole täitnud talle STSiga pandud kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS). Vaide esitaja seisukoht ja põhjendused Vaide esitaja ei nõustu SA Innove 12.03.2019 otsusega nr 3-3.1/100 (edaspidi otsus) ning nõuab otsuse kehtetuks tunnistamist. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta (edaspidi uus klassikalise direktiiv) preambula punkti 114 kohaselt on teatavate teenusekategooriate puhul teenuste olemuse tõttu piiriülene mõõde jätkuvalt piiratud; sellised teenused on näiteks nn isikutele osutatavad teenused – teatavad sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused. Selliste teenuste osutamise kontekst on erinevate kultuuritraditsioonide tõttu liikmesriigiti väga erinev . Seetõttu tuleks selliste teenuste riigihankelepingute suhtes kehtestada erikord ning kõrgem piirmäär kui teistele teenustele kohaldatakse. Kui isikuteenuste riigihanke maksumus jääb alla seda piirmäära, ei paku riigihange üldjuhul teiste liikmesriikide teenuseosutajatele huvi, kui ei esine konkreetseid tõendeid, mis näitaksid vastupidist, näiteks tõendid piiriüleste projektide liidupoolse rahastamise kohta. Kõnealust piirmäära ületavate isikuteenuste hankelepingute suhtes tuleks kohaldada kogu liidus kehtivaid läbipaistvusnõudeid. Arvestades kultuurilise konteksti olulisust ja selliste teenuste tundlikkust, tuleks liikmesriikidele anda laialdased volitused teenuseosutajate valimise korraldamiseks viisil, mida nad peavad kõige asjakohasemaks. Vaide esitaja on jätkuvalt seisukohal, et hanke raames tellitava teenuse puhul on tegemist Euroopa siseturu mõttes vähe huvi pakkuvate teenusega. 2015. aasta sügisel viis SKA läbi teenuseosutajate leidmiseks riigihanke „Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine“ (viitenumber 166257). Teenuste osutamisega alustati 1. novembrist 2015. aastal, esialgu kaheksas Eesti maakonnas . Teenuseosutajate leidmiseks ka teistesse Eesti maakondadesse viis SKA detsembris 2015 läbi kordushanke (viitenumber 169262), mille tulemusena lisandus veel viis piirkondlikku teenuseosutajat. Peale kahte riigihanget olid endiselt kolm Eesti maakonda teenuseosutajatega katmata ja SKA viis kevadel 2016 läbi ka kolmanda riigihanke (viitenumber 173249), mille tulemusena lisandus juurde üks teenuseosutaja. Kaks maakonda (Jõgevamaa ja Põlvamaa) jäid teenuseosutajata . Euroopa Komisjon on tõesti oma juhendis toonud ebaseadusliku ja diskrimineeriva tingimuse näitena välja olukorra, kus hankija on nõudnud ettevõtjalt hankija asukohariigis tunnustatud kutsekvalifikatsiooni või erialaste lubade olemasolu juba pakkumuste esitamise hetkel, kuna välisriigi pakkujatel võib selle nõude järgimine olla sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raskendatud. Euroopa Komisjon on ka märkinud, et juhendis esitatud mõisted, ideed ja lahendused ei piira siseriiklike õigusaktide kohaldamist ning neid tuleks tõlgendada ja vajadusel kohandada, võttes arvesse siseriiklikku õigusraamistikku. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (edaspidi teenuste direktiiv) artikkel 2 punkt 2 alapunkti j kohaselt ei kohaldata teenuste direktiivi järgmiste tegevusalade suhtes sotsiaalteenused, mis on seotud sotsiaalkorterite, lastehoolduse ning püsivalt või ajutiselt puudustkannatavate perede ja isikute toetamisega ning mida osutavad riik või riigi volitatud teenuseosutajad või riigi tunnustatud heategevusorganisatsioonid. Teenuste direktiivi preambula pu nkti 27 kohaselt ei peaks teenuste direktiiv hõlmama sotsiaalteenuseid, mida osutavad riik või riigi volitatud teenuseosutajad või riigi tunnustatud heategevusorganisatsioonid lastehoolduse valdkonnas riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, et tagada toetus neile, kes seda püsivalt või ajutiselt eelkõige vajavad perekonna ebapiisava sissetuleku, täieliku või osalise sõltumatuse puudumise tõttu ja neile, keda ähvardab marginaliseerumise oht. Need teenused on olulised, et tagada põhiõigus inimväärikusele ja terviklikkusele, need väljendavad sotsiaalse ühtekuuluvuse ja solidaarsuse põhimõtteid ning käesolev direktiiv ei tohiks neid mõjutada. Punkti 28 kohaselt ei käsitleta teenuste direktiivis sotsiaalteenuste rahastamist ega nendega seotud abisüsteeme. Samuti ei mõjuta direktiiv liikmesriikide kehtestatud kriteeriume ega tingimusi, millega tagatakse, et sotsiaalteenused täidavad tõhusalt avalike huvide ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärke. Lisaks sellele ei peaks mõjutama direktiiv universaalteenuse põhimõtet liikmesriikide sotsiaalteenustes. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 16 lg 1 kohaselt peab seaduses sätestatud juhul ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema tegevusluba (edaspidi loakohustus). Hankelepingu alusel sooritatavaks üheks tegevuseks on lapsehoiuteenuse osutamine, milleks on nõutav tegevusluba sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punkti 1. MsüS § 22 kohaselt on võimalik ettevõtja teatud juhtudel loakohustusest vabastada, kuid lapsehoiuteenuse puhul ei ole võimalik seda teha järgmistel põhjustel: MsüS § 5 lõige 4 sätestab, et teenuseosutaja MsüS § 22 lõigete 1, 5 ja 6 teenuste direktiiv artikli 4 punktis 2 nimetatud ettevõtja, kes alustab teenuste direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teenuse osutamist või osutab sellist teenust. Teenuste direktiivi artikkel 2 lõige 2 alapunkti j kohaselt ei kohaldata teenuste direktiivi sotsiaalteenustele, mis on seotud lastehoolduse ning püsivalt või ajutiselt puudustkannatavate perede ja isikute toetamisega ning mida osutavad riik või riigi volitatud teenuseosutajad või riigi tunnustatud heategevusorganisatsioonid. Kuna lapsehoiuteenus on lastehooldusteenus, mille kohta teenuste direktiiv ei rakendu, siis ei saa majandushaldusasutus teise lepinguriigi teenuseosutajat loakohustusest Eestis vabastada isegi juhul, kui lepinguriigi ettevõtja asukohariigis on ettevõtja vastava loakohustuse täitnud. Seega peab mistahes lepinguriigi osaline täitma loakohustuse Eestis ning lapsehoiuteenuse osutamiseks omama lapsehoiuteenuse tegevusluba, mis on väljastatud pädeva asutuse poolt Eestis. T eenuste direktiiv ei reguleeri sotisaalteenuste osutamiseks (sh lapsehoiuteenuse) kehtestatud kriteeriume ega tingimusi, millega tagatakse, et sotsiaalteenused täidavad tõhusalt avalike huvide ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärke ning seega võivad kriteeriumid ja tingimused lapsehoiuteenusele olla seatud liikmesriigiti erinevalt. Lisaks võttes arvesse, et liikmesriigid osutavad sotsiaalteenuseid võttes arvesse kultuurilisi eripärasid, ei pruugi teise liikmesriigi poolt osutatav lapsehoiuteenus vastata üldse Eestis lapsehoiuteenusele kehtestatud nõuetele. Asukohariigi tegevusluba või tõend, mis tõendab pakkuja õigus t vastavat teenust osutada, ei anna hankijale tegelikult informatsiooni ega kindlust, et pakkuja on reaalselt võimeline osutama lapsehoiuteenust vastavalt Eestis kehtestatud nõuetele hankelepingu kestvuse ajal. Siserii kliku tegevusloa asemel asukohariigi pädeva asutuse samaväärse loa esitamise lubatavus saab olla õiguspärane, proportsionaalne ja kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega üksnes siis, kui tegevusloa eelduseks ei ole tegevusloa omaja kohapealne kontroll (nt teenuse osutami seks kasutatavad ruumid). Asukohariigi samaväärne pädevus peab võimaldama isikul asuda teises riigis teenust osutama, ilma et tal oleks selleks vaja teha täiendavaid toiminguid. Lapsehoiuteenuse tegevusloa nõue on hanketingimustes kehtestatud sõltumata pakkuja riikkondsusest, st ei ole tehtud erisust välismaiste ettevõtjate suhtes ega seata neile rangemaid nõudeid seoses tegevusloa olemasoluga. EL õigus ja kohtupraktika on käsitlenud diskrimineerimisena olukorda, kus liikmesriigid on siseriiklikus õiguses kehtestanud isikutele rangemad nõuded võrreldes omamaiste pakkujatega ja sellega takistanud ühendusesisest vabakaubandust. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole tingimused, mida kohaldatakse võrdselt siseriiklikele ja välisettevõtetele oma olemuselt piiravad ega häiri ettevõtete turule juurdepääsu (vt liidetud kohtuasjad C-267/91 ja C-268/91 Bernard Keck’i vs Daniel Mithouard’i punkt 16). Seega oli lapsehoiuteenuse tegevusloa nõue sätestatud samaväärselt nii piiriülestele kui Eesti pakkujatele ning piiriülestele pakkujatele kehtestatud nõuded ei olnud rangemad, mistõttu on võrdselt koheldud nii Eesti kui piiriüles eid pakkujaid, sh on tegevusloa nõue k ooskõlas t eenuste direktiiviga. Rahandusministeerium ja SA Innove on möönud, et hankelepingu täitmine ei ole võimalik ilma, et pakkuja oleks täitnud Eesti seadusest tuleneva nõude. Samas sunnitakse hankijat võtma riske, mille olemasolust ollakse teadlikud juba hankemenetluse korraldamise ajal, ning kontrollima nõude täitmist alles hankelepingu täitmise ajaks. Teisisõnu – hankija kohustatakse võtma riski sõlmida hankeleping pakkujaga, kelle võimes hankelepingut kohaselt täita ei ole ta veendunud st sõlmima riigile potentsiaalselt kahjuliku lepingu. Kui lepingule konkureerivad nii teenuse osutamiseks tegevusluba omav pakkuja kui tegevusluba mitte-omav pakkuja, siis ei konkureeri nad võrdsetel alustel, sest tegevusluba mitteomaval pakkujal ei pea olemas olema nt teenuse osutamiseks vajalikke ruume, inventari, seadmeid, personali ning hankijal puudub v õimalus neid omavahel võrrelda ja sobivust hinnata. T egevusluba omava pakkuja sobivust saab hankija kontrollida hankemenetluse käigus, kuid luba mitte-omava pakkuja puhul jäetakse hankemenetluses see kontroll teostamata. Lapsehoiuteenuse tegevusloaga seotud kvalifitseerimistingimust oli võimalik rakendada kolmel erin eval viisil: Osalemine nn katusorganisatsioonina, ilma tegevusluba omamata. Rõhutame, et tegevusluba käsitlev kvalifitseerimistingimus on sätestatud sõnastuses: „Igal pakkujal (pakkujal, ühispakkujal, alltöövõtjal), kes raamlepingu täitmise raames osutab lapsehoiuteenust /…./“. Nimetatud sõnastusest tuleneb, et tegevusluba ei pea olema igal pakkumuses nimetatud isikul, vaid üksnes nendel, kes lapsehoiuteenust reaalselt osutama hakkavad. Seda on hankija selgitanud ka 25.07.2017 toimunud hanke infopäeval ning vastused on kirjalikult dokumenteeritud „Selgitustes nr 4 (28.07.2017, avaldatud RHRis, vt vastust küsimusele 5). Muuhulgas on hankija selgitanud järgmist: „Kui pakkuja ise vahetult lapsehoiuteenust ei osuta ja on üksnes nn katusorganisatsiooniks, siis piisab, kui tegevusload on Vormile 7 märgitud alltöövõtjatel, kes lapsehoiuteenust reaalselt osutama hakkavad“. Katusorganisatsiooni kontseptsioon on raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste hangete korraldamisel olnud läbiv kontseptsioon kõikidel aastatel. Katusorganisatsiooni kontseptsiooni kujundamisel oleme lähtunud sotsiaalteenuste Euroopa kvaliteediraamistikus (edaspidi Raamistik) toodud soovituslikest nõuetest (isikukesksus, järjepidevus, kõikehõlmavus ), seejuures Raamistiku põhimõtete kohaldamist isikuteenuste teenuse-osutajate valimisel on tunnustatud ka riigihangete direktiivi 2014/24/EL preambula punktis 114. Hanketingimustega on Sotsiaalkindlustusamet panustanud sellesse, et leida just katus-organisatsioone, kes oleks valmis samaaegselt osutama/ korraldama kõiki Riigihankes kirjeldatud tugiteenuseid (teenuste kõikehõlmavuse põhimõte, sh vältides teenuste asjatut killustatust mitmete pakkujate vahel) ning ühtlasi oleksid valmis kõiki neid tugiteenuseid ka järjepidevalt arendama (teenuste järjepidevuse põhimõte), kuivõrd katusorganisatsiooni kaudu on teenuste arendamine kõige otstarbekam. Teenuste arendamise nõue on sätestatud Riigihanke tehnilises kirjelduses ning ühtlasi aluseks ka pakkumuste hindamisel, mis on kooskõlas Raamistiku soovituslike põhimõtetega. Hankes osalemine nn katusorganisatsioonina oleks võimaldanud kaasata lapsehoiu-teenuse tegevusloaga teenusepakkujaid Eestist, kuid katusorganisatsioonil (eeldusel, et ta ise vahetult lapsehoiuteenust ei osuta) ei pidanud lapsehoiuteenuse tegevusluba olema. Osalemine alltöövõtjana, taotledes tegevusloa vajadusel hankelepingu täitmise ajal. P iiriülene pakkuja saanud hankes osaleda alltöövõtjana näiteks tugiisikuteenuse või transporditeenuse osas, ja vajadusel taotleda lapsehoiuteenuse tegevusloa ka hankelepingu täitmise käigus, sest arvestades hankelepingu 3-aastast perioodi on ootuspärane, et kõik võimalikud alltöövõtjad, kellega katusorganisatsioon soovib edaspidi koostööd teha, ei pruugi pakkumuse hetkel pakkujale teada olla. T egevusloa taotlemine hankemenetluse kestel. Kui piiriülene pakkuja oleks soovinud taotleda lapsehoiuteenuse tegevusluba, siis oleks see olnud võimalik pakkumuste esitamise tähtaja jooksul (kokku 50 päeva), sest lapsehoiu tegevusloa väljastas eelmisel aastal maavalitsus 30 päeva jooksul. Pakkuja oleks pidanud leidma lapsehoidja kvalifikatsioonile vastavad töötajad sõltumata sellest, millise riigi pakkujaga on tegemist (st ka juhul, kui tegemist on Eesti pakkujaga, kes alles alustab vastava teenuse osutamist). Kuna lapsehoiuteenust võib osutada ka lapse eluruumis (kodus), siis oli võimalik tegevusluba taotleda ka ilma lapsehoiuteenuse osutamise püsivat asukohta omamata. Seega ei olnud hanketingimused piiravad nende pakkujate (siseriiklike ega piiriüleste pakkujate) suhtes, kes peaksid taotlema tegevusloa tingimusel, kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapse eluruume ja selleks on vaja täita teatavad tervisekaitsenõuded ja ehituslikud nõuded. Nagu märgitud eelnevalt, oli ka selleks võimalik kasutada koostööpartnereid ning ka selliseid tingimusi ei pidanud täitma katuseorganisatsioon ise. Eeltoodut arvestades võimaldasid hanketeates toodud kvalifitseerimistingimused hankes osaleda ka piiriülestel pakkujatel, samaväärsetel tingimustel mistahes Eesti pakkujatega. Kokkuvõttes leiame, et hanketeates toodud kvalifitseerimistingimused on kooskõlas riigihangete seaduse, EL teenuste direktiivi ja Euroopa Kohtu praktikaga. Vaide esitaja taotleb otsuse täitmise peatamist ja kehtetuks tunnistamist Otsuse kohaselt vähendab SA Innove toetuse saajale järgnevat väljamakstavat toetuse summat ehk MT nr 45 toetuse summat tagasinõutava toetuse ulatuses ehk 295 139,29 euro võrra ning lisaks igat kulu lepingute raames tehtud kulutuste osas 5% ulatuses. HMS §-i 81 kohaselt võib v aiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Antud juhul taotleme haldusakti täitmise peatamist kolmandate isikute õiguste kaitseks. Vaidlusaluse hanke raames on hankija sõlminud teenuseosutajatega lepingud, mille t eenuse sihtgrupp on raske ja sügava puudega lapsed vanuses 0-17.a (k.a.), kes vajavad puudest tulenevate sotsiaalsete, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu juhendamist, julgustamist, järelevalvet, motiveerimist, hoidmist või toetava teenusena transporditeenust. Puudega lapsed on Eesti Vabariigi põhiseaduse § -i 28 kohaselt riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Väljamakstava toetuse vähendamine ei võimalda täita lepinguid selleks ettenähtud mahus, mille tulemusel võivad jääda puuetega lapsed neile eluliselt olulistest teenustest ilma sellest tulenevalt võivad saada pöördumatult kahjustada nende õigused. Eelnevast tulenevalt palume välja maksta maksetaotlused MT nr 44 summas 26 752,16 eurot ja MT nr 45 summas 28 539,08 eurot, mille väljamaksmisest SA Innove otsusega keeldus. Lisaks o tsuse täitmise peatamisele taotleb vaide esitaja SA Innove 12.03.2019 otsuse nr 3-3.1/100 kehtetuks tunnistamist. Vaide esitaja kinnitab, et antud asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Marika Priske delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler delta_ownerName \* MERGEFORMAT Gabriela Rooso delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 6269 226 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel