Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Kultuuriministeerium Meie 04.04.2019 nr 2-1/19-0185/2725
Kaitseministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Keskkonnaministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Hoone energiatõhususe määruste täiendused
Austatud minister
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
määruse „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded“ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58
„Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“, 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu
energiaauditile esitatavad nõuded“ ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise
andmisele ja energiamärgisele“ muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Tammist
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu koos lisaga;
2) eelnõu seletuskiri.
Margus Tali
639 7672
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
21.03.2019
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2019. a nr
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded“ ja majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a
määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“, 5. juuni 2015. a määruse nr
58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36
„Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5, § 65 lõike 3 ja § 66 lõike 6 alusel.
§ 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõna „milles“ sõnaga „millest“;
2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Väikeelamu, mille köetav pind on kuni 220 ruutmeetrit, energiatõhususarv peab vastama
madalenergiahoone piirväärtusele energiaarvutuses lokaalset elektri tootmist taastuvast
energiaallikast arvesse võtmata.“;
3) paragrahvi 9 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kütusest saadav tarnitud energia hulk määratakse kütuse koguse ja kütuse kütteväärtuse
korrutisena.“;
4) paragrahvi 10 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „lisas 1“ sõnadega „või lõikes
3“;
5) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) ventilatsioonisüsteemi kavandatud tööaeg on lühem kui neli tundi ööpäevas;“;
6) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva määruse § 4 lõiget 3 kohaldatakse väikeelamule, kui hoone ehitusloa taotlus või
ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2019. aasta 31. detsembrit.“.
§ 2. Majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile
esitatavad nõuded“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad
nõuded“ § 1 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõnad „hoolekandeasutuse ja“.
§ 3. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe
arvutamise metoodika” muutmine
Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe
arvutamise metoodika” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) tehnosüsteemi summaarne energiakasutus – hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee
soojendamiseks ja tüüpilises kasutuses sisalduvate elektriseadmete kasutamiseks vajalik
tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides;“;
2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktidega 29 ja 30 järgmises sõnastuses:
„29) dünaamiline arvutus ‒ energiatõhususe arvutus, mille puhul arvestatakse arvutusel
kasutatud alusandmete muutumist ajas;
30) ilmne soojus – ruumitemperatuuri mõjutav soojuse eraldus kiirgusliku või konvektiivse
ülekandega.“;
3) paragrahvi 6 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Hoone dünaamilises arvutuses võetakse inimese kogusoojuseralduse väärtuseks 125 vatti.
Inimese kogusoojuseraldusest moodustab ilmne soojus 85 vatti. Kogusoojuseraldus vastab
soojuseraldusühikule 1,2 met keha pindala 1,8 ruutmeetrit korral.“;
4) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 13–15 järgmises sõnastuses:
„(13) Haridushoone dünaamilises arvutuses võetakse lapse kogusoojuseralduseks 110 vatti.
Lapse kogusoojuseraldusest moodustab ilmne soojus 75 vatti. Kogusoojuseraldus vastab
soojuseraldusühikule 1,0 met keha pindala 1,8 ruutmeetrit korral.
(14) Koolieelse lasteasutuse hoone dünaamilises arvutuses võetakse lapse
kogusoojuseralduseks 60 vatti. Lapse kogusoojuseraldusest moodustab ilmne soojus 35 vatti.
Kogusoojuseraldus vastab soojuseraldusühikule 0,6 met keha pindala 1,8 ruutmeetrit korral.
(15) Hoone dünaamilises arvutuses arvestatakse riietuse soojustakistuseks talvel 1,1 clo ja suvel
0,6 clo.“;
5) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Ruumi välispiirdest põhjustatud soojuskadu määratakse vastavalt välispiirdeosa
soojusläbivusele ja sisemõõtudega arvutatud pindalale.“;
6) paragrahvi 16 lõike 1 tabelid 10 ja 101 sõnastatakse järgmiselt:
„Tabel 10. Soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte1 ja sooja tarbevee
netoenergia vajadusest
Maasoojuspump Õhk-vesi soojuspump
𝑐
𝜙𝑠𝑝 𝑎
𝑏 𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑
𝑄𝑘ü𝑡𝑒 Pealevoolu maksimaalne Pealevoolu maksimaalne
( ) ( )
𝜙𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖
𝑄𝑘ü𝑡𝑒 temperatuur, Tp temperatuur, Tp
30 40 50 60 30 40 50 60
0,30 0,50 0,39 0,39 0,39 0,39 0,33 0,33 0,33 0,33
1,00 0,47 0,47 0,47 0,47 0,39 0,39 0,39 0,39
2,00 0,62 0,60 0,58 0,56 0,49 0,48 0,47 0,46
4,00 0,68 0,65 0,62 0,59 0,56 0,54 0,52 0,50
0,40 0,50 0,52 0,52 0,52 0,52 0,44 0,44 0,44 0,44
1,00 0,67 0,66 0,65 0,64 0,52 0,52 0,52 0,52
2,00 0,78 0,75 0,72 0,70 0,63 0,61 0,60 0,58
4,00 0,84 0,79 0,76 0,73 0,68 0,65 0,63 0,61
0,50 0,50 0,65 0,65 0,65 0,65 0,54 0,54 0,54 0,54
1,00 0,82 0,80 0,78 0,76 0,65 0,64 0,64 0,63
2,00 0,90 0,87 0,84 0,81 0,73 0,71 0,69 0,68
4,00 0,92 0,89 0,86 0,83 0,78 0,75 0,72 0,70
0,60 0,50 0,81 0,80 0,79 0,78 0,64 0,64 0,64 0,64
1,00 0,92 0,90 0,88 0,86 0,75 0,74 0,72 0,72
2,00 0,95 0,93 0,91 0,89 0,82 0,79 0,77 0,75
4,00 0,96 0,94 0,92 0,90 0,84 0,82 0,80 0,77
0,70 0,50 0,92 0,90 0,88 0,87 0,73 0,73 0,73 0,73
1,00 0,97 0,95 0,94 0,92 0,83 0,81 0,80 0,78
2,00 0,98 0,96 0,95 0,93 0,87 0,85 0,83 0,82
4,00 0,98 0,97 0,95 0,94 0,89 0,87 0,85 0,83
0,80 0,50 0,97 0,96 0,95 0,94 0,81 0,80 0,80 0,79
1,00 0,99 0,98 0,97 0,96 0,88 0,87 0,85 0,84
2,00 0,99 0,98 0,97 0,96 0,90 0,89 0,88 0,86
4,00 0,99 0,98 0,97 0,96 0,91 0,90 0,88 0,87
0,90 0,50 0,99 0,98 0,98 0,97 0,89 0,88 0,88 0,87
1,00 1,00 0,99 0,98 0,97 0,92 0,91 0,90 0,89
2,00 1,00 0,99 0,98 0,98 0,92 0,91 0,90 0,89
4,00 1,00 0,99 0,98 0,97 0,92 0,91 0,90 0,89
1,00 0,50 1,00 0,99 0,99 0,98 0,92 0,92 0,91 0,90
1,00 1,00 1,00 0,99 0,99 0,93 0,92 0,92 0,91
2,00 1,00 1,00 0,99 0,99 0,93 0,92 0,92 0,91
4,00 1,00 1,00 0,99 0,99 0,93 0,92 0,91 0,90
1
Juhul kui soojuspump soojendab ka ventilatsiooniõhku, siis ventilatsiooniõhu soojendamiseks vajalik
küttevõimsus ja netoenergiavajadus lisatakse ruumide küttekoormusse ja ruumide kütte netoenergiale.
a
𝜙𝑠𝑝 on nominaalvõimsus, mis antakse maasoojuspumbale tööpunktis Tvedelik/Tpealevool 0/35 °C, õhk-vesi
soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tpealevool +7/35 °C ja õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tsise +7/20 °C;
b
𝜙𝑠𝑝 /𝜙𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑 on soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu
temperatuuril) suhe;
c 𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖
𝑄𝑘ü𝑡𝑒 ⁄𝑄𝑘ü𝑡𝑒 on ruumide kütmise ja tarbevee soojendamise netoenergiate suhe.
Tabel 101. Õhk-õhk soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte
netoenergia vajadusest
𝑏
𝜙𝑠𝑝 𝑎
( ) Õhk-õhk soojuspump
𝜙𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑
0,3 0,54
0,4 0,66
0,5 0,75
0,6 0,81
0,7 0,85
a
𝜙𝑠𝑝 on nominaalvõimsus, mis antakse õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tsise +7/20 °C;
b
𝜙𝑠𝑝 /𝜙𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑 on soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu
temperatuuril) suhe.“;
7) paragrahvi 30 lõikes 3 lisatakse sissejuhatavas lauseosas pärast arvu „4“ sõna
„tehnosüsteemi“;
8) paragrahvi 30 lõike 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Energiatõhususarv (ETA) arvutatakse, jagades summaarse kaalutud tarnitud
energiakasutuse köetava pinna ruutmeetrite arvuga:
∑𝑖(𝐸𝑡𝑎𝑟,𝑖 ∙ 𝑓𝑗 )
𝐸𝑇𝐴 = ,
𝐴𝑘ö𝑒𝑡𝑎𝑣
kus ETA on energiatõhususarv kWh/(m²·a);
Etar,i on energiakandjaga i tarnitud energia kWh/a;
fj on energiakandja i kaalumistegur;
Aköetav on köetav pind m².“;
9) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 61–64 järgmises sõnastuses:
„(61) Energiatõhususarv B (ETA B) arvutatakse, jagades kaalutud tarnitud energiakasutuse ja
lokaalselt toodetud hoones tarbitud elektrienergia hulga summa köetava pinna ruutmeetrite
arvuga:
∑𝑗(𝐸𝑡𝑎𝑟,𝑗 ∙ 𝑓𝑗 ) + (𝐸𝑡𝑎𝑟,𝑒𝑙 + 𝐸𝑙𝑜𝑘.𝑜𝑡,𝑒𝑙 ) ∙ 𝑓𝑒𝑙
𝐸𝑇𝐴 𝐵 = ,
𝐴𝑘ö𝑒𝑡𝑎𝑣
kus ETA B on energiatõhususarv B kWh/(m²·a);
Etar,j on energiakandjaga j, mis ei ole elekter, tarnitud energia kWh/a;
fj on energiakandja j, mis ei ole elekter, kaalumistegur;
Etar,el on tarnitud elektrienergia hulk kWh/a;
Elok.ot,el on lokaalselt toodetud elektrienergia omatarbe hulk kWh/a;
fel on elektri kaalumistegur;
Aköetav on köetav pind m².
(62) Tarnitud energia tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja lõikes kehtib valem:
𝐸𝑡𝑎𝑟,𝑖 = 𝐸𝑠𝑢𝑚,𝑖 − 𝐸𝑙𝑜𝑘,𝑖 ∙ O𝑖 ,
kus Etar,i on energiakandjaga i tarnitud energia hulk kWh/a;
Esum,i on energiakandjale i vastav tehnosüsteemide summaarne energiakasutus kWh/a;
Elok,i on energiakandjale i vastav lokaalne taastuvenergia hulk kWh/a;
Oi on energiakandjale i vastav lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal.
(63) Lokaalselt toodetud taastuvenergia tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja
lõikes kehtivad valemid:
𝐸𝑙𝑜𝑘.𝑜𝑡,𝑖 = 𝑂𝑖 ∙ 𝐸𝑙𝑜𝑘,𝑖 ,
kus Elok.ot,i on energiakandjale i vastav lokaalse ja tarbitud taastuvenergia hulk kWh/a;
Oi on energiakandjale i vastav lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal;
Elok,i on energiakandjale i vastav lokaalse taastuvenergia hulk kWh/a;
ja
𝐸𝑒𝑘𝑠,𝑖 = 𝐸𝑙𝑜𝑘,𝑖 − 𝐸𝑙𝑜𝑘.𝑜𝑡,𝑖 ,
kus Eeks,i on energiakandjale i vastav eksporditud energia hulk kWh/a.
(64) Kaalutud energiakasutuse tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja lõikes kehtib
valem:
(𝐸𝑡𝑎𝑟,𝑖 − 𝐸𝑒𝑘𝑠,𝑖 ) ∙ 𝑓𝑖
𝐸𝑘𝑎𝑎𝑙,𝑖 = ,
𝐴𝑘ö𝑒𝑡𝑎𝑣
kus Ekaal,i on energiakandjale i vastav kaalutud energiakasutus;
Etar,i on energiakandjale i vastav tarnitud energia hulk kWh/a;
Eeks,i on energiakandjale i vastav eksporditud energia hulk kWh/a;
Aköetav on köetav pind m².“.
§ 4. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded
energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise
andmisele ja energiamärgisele“ lisa 3 asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses
(lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Rene Tammist Ando Leppiman
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister kantsler
Lisa 3. Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine
Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36
„Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“
LISA 3
(muudetud sõnastuses)
Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine
Hoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala
valitakse hoone kasutamise otstarbe alusel. Hoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud
energiaerikasutuse (KEK) klass määratakse kindlaks lähtuvalt energiatõhususarvust, mis on
määratud kindlaks käesoleva määruse § 7 alusel, või hoone kaalutud energiaerikasutusest, mis
on määratud kindlaks määruse § 14 alusel, alljärgnevatelt klasside skaaladelt:
1. Väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud
energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 145 A
146 ≤ETA või KEK ≤ 165 B
166 ≤ETA või KEK ≤ 185 C
186 ≤ETA või KEK ≤ 235 D
236 ≤ETA või KEK ≤ 285 E
286 ≤ETA või KEK ≤ 350 F
351 ≤ETA või KEK ≤ 420 G
ETA või KEK ≥ 421 H
2. Väikeelamu köetava pinnaga 120-220 m² ja ridaelamu energiatõhususarvu (ETA) või
kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 120 A
121 ≤ETA või KEK ≤ 140 B
141 ≤ETA või KEK ≤ 160 C
161 ≤ETA või KEK ≤ 210 D
211 ≤ETA või KEK ≤ 260 E
261 ≤ETA või KEK ≤ 330 F
331 ≤ETA või KEK ≤ 400 G
ETA või KEK ≥ 401 H
3. Väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK)
klassi skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 100 A
101 ≤ETA või KEK ≤ 120 B
121 ≤ETA või KEK ≤ 140 C
141 ≤ETA või KEK ≤ 200 D
201 ≤ETA või KEK ≤ 250 E
251 ≤ETA või KEK ≤ 320 F
321 ≤ETA või KEK ≤ 390 G
ETA või KEK ≥ 391 H
4. Korterelamu energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi
skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 105 A
106 ≤ETA või KEK ≤ 125 B
126 ≤ETA või KEK ≤ 150 C
151 ≤ETA või KEK ≤ 180 D
181 ≤ETA või KEK ≤ 220 E
221 ≤ETA või KEK ≤ 280 F
281 ≤ETA või KEK ≤ 340 G
ETA või KEK ≥ 341 H
5. Kasarmu energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi
skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 170 A
171 ≤ETA või KEK ≤ 200 B
201 ≤ETA või KEK ≤ 250 C
251 ≤ETA või KEK ≤ 300 D
301 ≤ETA või KEK ≤ 350 E
351 ≤ETA või KEK ≤ 410 F
411 ≤ETA või KEK ≤ 470 G
ETA või KEK ≥ 471 H
6. Kontorihoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK)
klassi skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 100 A
101 ≤ETA või KEK ≤ 130 B
131 ≤ETA või KEK ≤ 160 C
161 ≤ETA või KEK ≤ 210 D
211 ≤ETA või KEK ≤ 260 E
261 ≤ETA või KEK ≤ 320 F
321 ≤ETA või KEK ≤ 400 G
ETA või KEK ≥ 401 H
7. Majutushoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK)
klassi skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 145 A
146 ≤ETA või KEK ≤ 170 B
171 ≤ETA või KEK ≤ 220 C
221 ≤ETA või KEK ≤ 280 D
281 ≤ETA või KEK ≤ 340 E
341 ≤ETA või KEK ≤ 410 F
411 ≤ETA või KEK ≤ 480 G
ETA või KEK ≥ 481 H
8. Ärihoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi
skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 130 A
131 ≤ETA või KEK ≤ 150 B
151 ≤ETA või KEK ≤ 210 C
211 ≤ETA või KEK ≤ 270 D
271 ≤ETA või KEK ≤ 330 E
331 ≤ETA või KEK ≤ 390 F
391 ≤ETA või KEK ≤ 460 G
ETA või KEK ≥ 461 H
9. Avaliku hoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK)
klassi skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 135 A
136 ≤ETA või KEK ≤ 160 B
161 ≤ETA või KEK ≤ 220 C
221 ≤ETA või KEK ≤ 270 D
271 ≤ETA või KEK ≤ 330 E
331 ≤ETA või KEK ≤ 410 F
411 ≤ETA või KEK ≤ 510 G
ETA või KEK ≥ 511 H
10. Kaubandushoone ja terminali energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud
energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 160 A
161 ≤ETA või KEK ≤ 190 B
191 ≤ETA või KEK ≤ 230 C
231 ≤ETA või KEK ≤ 280 D
281 ≤ETA või KEK ≤ 330 E
331 ≤ETA või KEK ≤ 390 F
391 ≤ETA või KEK ≤ 460 G
ETA või KEK ≥ 461 H
11. Haridushoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK)
klassi skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 100 A
101 ≤ETA või KEK ≤ 120 B
121 ≤ETA või KEK ≤ 160 C
161 ≤ETA või KEK ≤ 200 D
201 ≤ETA või KEK ≤ 250 E
251 ≤ETA või KEK ≤ 310 F
311 ≤ETA või KEK ≤ 390 G
ETA või KEK ≥ 391 H
12. Koolieelse lasteasutuse hoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud
energiaerikasutuse (KEK) klassi skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 100 A
101 ≤ETA või KEK ≤ 120 B
121 ≤ETA või KEK ≤ 165 C
166 ≤ETA või KEK ≤ 220 D
221 ≤ETA või KEK ≤ 280 E
281 ≤ETA või KEK ≤ 360 F
361 ≤ETA või KEK ≤ 460 G
ETA või KEK ≥ 461 H
13. Ravihoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi
skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 100 A
101 ≤ETA või KEK ≤ 130 B
131 ≤ETA või KEK ≤ 170 C
171 ≤ETA või KEK ≤ 220 D
221 ≤ETA või KEK ≤ 270 E
271 ≤ETA või KEK ≤ 330 F
331 ≤ETA või KEK ≤ 410 G
ETA või KEK ≥ 411 H
14. Laohoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi
skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 65 A
66 ≤ETA või KEK ≤ 80 B
81 ≤ETA või KEK ≤ 100 C
101 ≤ETA või KEK ≤ 130 D
131 ≤ETA või KEK ≤ 160 E
161 ≤ETA või KEK ≤ 210 F
211 ≤ETA või KEK ≤ 260 G
ETA või KEK ≥ 261 H
15. Tööstusehoone energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK)
klassi skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 110 A
111 ≤ETA või KEK ≤ 140 B
141 ≤ETA või KEK ≤ 170 C
171 ≤ETA või KEK ≤ 220 D
221 ≤ETA või KEK ≤ 270 E
271 ≤ETA või KEK ≤ 330 F
331 ≤ETA või KEK ≤ 410 G
ETA või KEK ≥ 411 H
16. Suure energiatarbega hoone (ETA) või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klassi
skaala
ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass
ETA või KEK ≤ 820 A
821 ≤ETA või KEK ≤ 850 B
851 ≤ETA või KEK ≤ 950 C
951 ≤ETA või KEK ≤ 1050 D
1051 ≤ETA või KEK ≤ 1150 E
1151 ≤ETA või KEK ≤ 1250 F
1251 ≤ETA või KEK ≤ 1350 G
ETA või KEK ≥ 1351 H
21.03.2019
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.
detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ja majandus- ja
taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“, 5.
juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning 30. aprilli
2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“ (edaspidi EIM määrus nr 63) ja majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a
määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ (edaspidi MTM määrus nr 28), 5. juuni 2015.
a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi MTM määrus nr 58) ning
30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ (edaspidi
MTM määrus nr 36) muutmise määrus (edaspidi käesoleva määrusega) kehtestatakse ehitusseadustiku
(edaspidi EhS) § 64 lõike 5, § 65 lõike 3 ja 66 lõike 6 alusel.
Määrus on koostatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade
hulka kuulub vastavalt peaministri 24. novembri 2016. a korraldusele nr 130 „Ministrite pädevus
ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ka ehitusvaldkond. Määrus on koostatud,
et teha parandusi ja ühtlustada EIM määruse nr 63 ja MTM määruste nr 58, 36 ning 28 sõnastusi.
Käesoleva määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali (tel: 639 7672, e-post:
[email protected]). Käesoleva
määruse eelnõu koostamisel osalesid ka sama ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist
Ülle Reidi (tel: 625 6457, e-post:
[email protected]) ja Tallinna Tehnikaülikoolist
inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ja liginullenergiahoonete uurimisrühma
professor Jarek Kurnitski (tel: 620 2406, e-post:
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e-post:
[email protected]).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Käesolev määrus koosneb neljast paragrahvist. Esimese paragrahviga sätestatakse EIM määruses nr
63, teise paragrahviga MTM määruses nr 28, kolmanda paragrahviga MTM määruses nr 58 ja neljanda
paragrahviga MTM määruses nr 36 tehtavad muudatused.
Paragrahviga 1 sätestatakse EIM määruses nr 63 kavandatud muudatused.
Paragrahvi 1 punktis 1 asendatakse § 2 lõike 3 sõna „milles“ sõnaga „millest“. Tegemist on
veaparandusega.
Paragrahvi 1 punktis 2 sätestatakse § 4 lõige 3. Kuni 220 m² köetava pinnaga väikeelamud on
vabastatud liginullenergiahoone nõudest. Seega ei kohaldu nendele hoonetele ka liginullenergiahoone
nõude osana sätestatud nõue, mille kohaselt liginullenergiahoone energiatõhususarv peab vastama
madalenergiahoone piirväärtusele energiaarvutuses lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast
arvesse võtmata. Selle nõudega tagatakse, et hoone tarindite soojuspidavust ei vähendata lokaalselt
toodetud taastuvelektri mõju tõttu ebaoptimaalse tasemeni. Kuni 220 m² köetava pinnaga väikeelamud
vabastati liginullenergiahoone nõudest selle tõttu, et nende hoonete puhul ei pruugi
päikeseenergiasüsteemide paigaldamine tänase lokaalselt toodetud energia omatarbe osakaalu juures
olla kulutõhus. See ei tähenda siiski, et hoone omaniku soovil selliseid süsteeme ei paigaldata ja
vastavad lahendused ei võiks areneda viisil, mis tagab lokaalselt toodetud energia kõrgema omatarbe
osakaalu. Seega laiendatakse ülejäänud hoone tüüpidele (sh üle 220 m² suuruse köetava pinnaga
väikeelamutele) kohalduvat nõuet ka kuni 220 m² köetava pinnaga väikeelamutele. Nii tagatakse ka
kahe väiksema köetava pinnaga väikeelamute puhul tarindite kõrge energiatõhusus.
Paragrahvi 1 punktis 3 muudetakse § 9 lõike 2 esimest lauset. Lõike eesmärgiks on kirjeldada, kuidas
toimub tarnitud energiahulga määramine, juhul kui energiakandjaks on kütus. Uues sõnastuses on
kütusest saadava tarnitud energiahulga määramiseks kasutatud matemaatiline tehe sõnastatud
selgemini.
Paragrahvi 1 punktis 4 täiendatakse § 10 lõike 2 esimest lauset. Lõikes 2 sätestatud erandit, mis lubab
välisõhu vooluhulga piirväärtust kasutada ruumi maksimaalse õhuvooluhulgana, laiendatakse edaspidi
sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud olukorrale, kus õhuvooluhulkade juhtimine toimub korteripõhiselt.
Vastav täiendus tehakse, sest ka juhul kui ventilatsiooniõhuhulkade reguleerimine toimub
korteripõhiselt, võib tegemist olla lahendusega, kus ventilatsioonisüsteemi tööd juhitakse
nõudluspõhiselt.
Paragrahvi 1 punktis 5 täiendatakse § 13 lõiget 3 punktiga 31. Soojus- ja väljatõmbeventilatsiooni
paigaldamist ei nõuta edaspidi olukorras, kui ventilatsioonisüsteemi kavandatud tööaeg on lühem kui
neli tundi ööpäevas. Vastav erand sätestatakse, sest piiratud ventilatsioonisüsteemi tööaja korral ei
pruugi soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamine olla majanduslikult põhjendatud.
Paragrahvi 1 punktis 6 täiendatakse § 20 lõikega 4. Lõikega sätestatakse, et käesoleva määruse
paragrahvi 1 punktis 2 sätestatud nõue kohaldub juhul kui uue väikeelamu püstitamiseks vajalik
ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse pärast 2019. aasta 31. detsembrit. Selle rakendussättega
tagatakse, et väikeelamutele kohalduv nõue, mille kohaselt madalenergiahoone tase tuleb saavutada
ilma lokaalselt toodetud taastuvelektri mõju energiaarvutuses arvestamata (energiatõhususarvu B
väärtus peab olema väiksem või võrdne kui madalenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtus),
rakendub samal ajal kui samasisuline nõue kohaldub teistele EIM määruses nr 63 käsitletud hoone
kasutusotstarvetele liginullenergiahoone nõude osana.
Paragrahviga 2 sätestatakse MTM määruses nr 28 kavandatud muudatused. Täiendusega arvatakse
hoolekandeasutuse hoone MTM määruse nr 28 reguleerimisalast välja. Selle muudatusega
ühtlustatakse elamu mõiste EIM määrusega nr 63, mille kohaselt hoolekandeasutusi käsitletakse
mitteeluhoonete hulka kuuluva üldnimetuse „majutushoone“ all.
Paragrahviga 3 sätestatakse MTM määruses nr 58 kavandatud muudatused.
Paragrahvi 2 punktis 1 muudetakse § 2 lõike 2 punkti 5. Muudatusega asendatakse mõiste „summaarne
energiakasutus“ mõistega „tehnosüsteemi summaarne energiakasutus“. Summaarne energiakasutus
väljendab hoone summaarset energiakasutust. Vastavalt EIM määrusele nr 63 arvatakse hoone
koosseisu ka lokaalsed energiatootmise süsteemid. Sellest lähtudes on summaarne energiakasutus
defineeritud selliselt, et vastav väärtus saadakse lahutades tarnitud energia hulgast lokaalselt toodetud
energia hulk. 21. jaanuaril 2019. a jõustunud MTM määruse nr 58 muudatustega sätestati, et
energiatõhususarvu määramisel vähendatakse hoonesse tarnitud energia hulka üksnes hoones ära
tarbitud lokaalselt toodetud energia võrra ehk energiatõhususarvu väärtust ei mõjuta lokaalselt
toodetud taastuvenergia eksporditud energia osahulk. Sellest muudatustest lähtudes on
energiatõhususarvutuste valemites toodud seoste esitamiseks toodud kasutusele uus termin
„tehnosüsteemi summaarne energiakasutus“.
Terminite erinevust ilmestab alljärgneval joonisel 1 toodud näide. Joonisel vaadeldakse mõju ühe
energiakandja, milleks on elekter, ulatuses.
Joonis 1.
Päikesepaneelide lokaalselt toodetud taastuv elektrienergia Elok = 20 kWh;
eksporditud energia Eeks = 10 kWh;
tehnosüsteemide elektrienergiakasutus Esum = 100 kWh.
(Hoone) energiakasutus Ehoone.sum antud näites leitakse järgmisest seosest:
Ehoone.sum = Esum - Elok =100 – 20 = 80 kWh.
Paragrahvi 2 punktis 2 sõnastatakse § 2 lõike 2 punktid 29 ja 30. Punktides sätestatakse terminite
„dünaamiline arvutus“ ja „ilmne soojus“ tähendused.
Energiaarvutused võivad olla kas staatilised või dünaamilised. Staatilise arvutuse puhul vaadeldakse
mingit kindlale hetkele vastavat tingimust. Dünaamiline arvutuse puhul on arvutuse aluseks
arvutusmudel, milles on ära kirjeldatud tingimuste (näiteks päikese liikumine, varjude teke,
välistemperatuuri kõikumine) muutus ajas. Dünaamilised arvutused tehakse selleks otstarbeks välja
töötatud arvutustarkvaraga.
Soojus võib eralduda ilmse ja varjatud soojusena. Ilmsele soojusele vastab see osa soojuseraldusest,
mis mõjutab ruumitemperatuuri otseselt, samas kui varjatud soojus ruumitemperatuuri otseselt ei
mõjuta. Määruses on terminit kasutatud seoses inimestelt eralduva soojusega. Soojuseraldus inimeselt
võib toimub kolmel viisil: konvektsiooni, kiirusega ja niiskuse aurustumise käigus. Konvektsioonina
üle kantav soojus mõjutab otseselt ruumiõhu temperatuuri, soojuskiirgus neeldub pindadel ja mõjutab
ruumitemperatuuri vähem. Hingeõhuga ruumi eralduv ja keha pinnalt aurustuv niiskus
ruumitemperatuuri ei mõjuta, kuid lisab ruumiõhku niiskust, milles on samuti talletatud soojusenergia.
Niiskuse aurus sisalduvat soojusenergiat nimetatakse varjatud soojuseks.
Paragrahvi 2 punktis 3 muudetaks § 6 lõiget 12. Tegu on normitehnilise muudatusega. Dünaamilises
energiaarvutuses kasutatavaid inimese soojuseraldusega seotud väärtuseid ei muudeta. Võrreldes
kehtinud määrusega sätestatakse lõikes 12 üksnes inimese soojuseralduse üldväärtused. Erijuhtudel
kohalduvad teistsugused väärtused sätestatakse edaspidi eraldiseisvate lõigetena.
Paragrahvi 2 punktis 4 sätestatakse § 6 lõiked 13-15. Eelkõige sätestatakse kehtivad väärtused uute
lõigetena, et parandada nõuete normitehnilist esitust. Nõuete sisu osas täpsustatakse, lõikes 14 kui
suurele soojuseraldusühikule keha pindala korral vastab dünaamilise arvutuse korral koolieelse
lasteasutuse hoonet kasutavast lapsest eralduv kogusoojuseralduse hulk. Vastav soojuseraldusühik oli
määruses sätestatud inimese üldväärtusena. Haridushoonet (vastavalt EIM määrusele nr 63 kuuluvad
haridushoone alla järgmised kasutusotstarbed: 12632 põhikooli või gümnaasiumi õppehoone, 12633
kutseõppeasutuse õppehoone, 12634 Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone) kasutavate laste kohta
sätestatud erand. Koolihoone dünaamilises arvutuses võetakse lapse kogusoojuseralduseks 1,0 met
keha pindala 1,8 m² kohta. Täiendusega sätestatakse sarnane erand ka koolieelse lasteasutuse hoonet
(EIM määruse nr 63 kohaselt kuulub koolieelse lasteasutuse hoone alla kasutusotstarvete kood 12631
koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool)) kasutavate laste kohta.
Koolieelse lasteasutuse hoone dünaamilise arvutuse võetakse lapse kogusoojuseralduseks 0,6 met keha
pindala 1,8 m² kohta.
Paragrahvi 2 punktis 5 muudetakse § 11 lõiget 3. Muudatus tehakse, et võrreldes kehtiva määruse
sõnastusega üheselt arusaadavalt selgitada, millistest väärtustest lähtudes määratakse MTM määruse
nr 58 kohaselt välispiirdest põhjustatud soojuskadu, juhul kui soojuskadusid arvutatakse ruumide
kaupa. Soojuskadu Φ (W) määratakse sellisel juhu vastavalt valemiga Φ = 𝑈 ∙ 𝐴 ∙ (𝑇𝑖 − 𝑇𝑢 ),
kus U (W/(m²·K)) on välispiirdeosa (üks tarind võib koosneda mitmest erineva soojusläbivusega
komponendist, mida käsitletakse soojuskao määramisel eraldi, nt välissein, aken, välisuks, pinnasel
või välisõhu kohal paiknev põrand, katus) soojusläbivus;
A (m²) on välispiirde sisemõõtudest lähtudes määratud välistarindi pindala. Sisemõõtude tähendust on
selgitatud määruse § 11 lõikest 2;
Ti (°C) on arvutuslik sisetemperatuur;
Tu (°C) on arvutuslik välistemperatuur.
Paragrahvi 2 punktis 6 muudetakse § 16 lõike 1 tabeleid 10 ja 101. Tehtud muudatused on
normitehnilised ja nendega täpsustatakse tabelite 10 ja 101 päistes esitatud tähiste tähendusi. Selgitavad
märkused on esitatud alamärkustena, tabeli jalutsis. Tabelites sätestatud arvväärtusi ei muudeta.
Paragrahvi 2 punktis 7 täpsustatakse § 30 lõike 3 sõnastust. Täienduse järel vastab
Paragrahvi 2 punktis 8 muudetakse § 30 lõike 6 sõnastust. 21. jaanuaril 2019. a tehtud muudatuste
tulemusena ei kehti lõike 6 teises lauses esitatud seos
𝐸𝑡𝑎𝑟,𝑖 − 𝐸𝑒𝑘𝑠,𝑖 = 𝐸𝑠𝑢𝑚,𝑖 − 𝐸𝑙𝑜𝑘,𝑖 , sest energiatõhususarvu (ETA) määramisel ei arvestata eksporditud
energia mõju. Seega sõnastatakse lõige uuesti, ilma energiakandjate lõikes kehtinud seoseta.
Paragrahvi 2 punktis 9 sõnastatakse § 30 uued lõiked 61 kuni 64. Lõikes 61 sätestatakse valem MTM
määruse nr 58 lisas 4 toodud energiatõhususarv B (ETA B) määramiseks. Lähtudes
liginullenergiahoonele esitatud nõuetest tuleb määrata energiatõhususarvu väärtus, mille puhul ei
arvestata lokaalselt toodetud taastuvelektri mõju. Kehtiva MTM määruse nr 58 lisa 4 kohaselt tuleb
see väärtus ära tuua „Energiatõhususarv B“ lahtris.
Lõigetes 62 kuni 64 esitatakse valemid lokaalselt toodetud taastuvenergia koguhulga, eksporditud ja
omatarbeks kasutatud lokaalse taastuvenergia osahulkade ning kaalutud energiakasutuse väärtust
määramiseks.
Paragrahviga 4 sätestatakse MTM määruses nr 36 kavandatud muudatused. Määrusega sätestatakse
MTM määruse nr 36 lisa 3 uus sõnastus. Tegemist on veaparandusega, millega täpsustatakse üksnes
ärihoone energiamärgise skaalat. Kehtiva EIM määruse nr 63 kohaselt on ärihoone madalenergiahoone
tasemeks ETA 150 kWh/m²·a. EIM määruses nr 63 sätestatud madalenergiahoone tasemele vastab
energiamärgiste puhul B-energiaklassi alumine piirväärtus. Ärihoone puhul on B-energiaklassi
alumiseks piirväärtuseks sätestatud 160 kWh/m²·a. Muudatusega viiakse B-energiaklassi alumine
piirväärtus vastavusse kehtiva energiatõhususe miinimumnõudega, ja seega asendatakse B/C klasside
piirväärtused 160/161 kWh/m²·a piirväärtustega 150/151 kWh/m²·a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2010/31/EL hoone
energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13-35).
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse
nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõikes 1 loetletud valdkondades. Määrusega
tehakse eelkõige norminitehnilisi parandusi ning täpsustatakse juba kehtivate nõuete sõnastusi, et
parandada nende arusaadavust.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid kohaliku omavalitsuse üksustele ega
riigile.
6. Määrus jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis EIS Rahandusministeeriumiga,
Sotsiaalministeeriumiga, Kultuuriministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga, Haridus- ja
Teadusministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga.