dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

“Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas” toetuse andmise tingimused

Sotsiaalministeerium · 4. aprill 2019
Viit
32
Registreeritud
4. aprill 2019
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2019
Vastutaja
Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎32 04.04.2019 Ministri üldkäskkiri.bdoc1833 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 04.04.2019 nr 32 “Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas” toetuse andmise tingimused Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas lõikega 4: kinnitan „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused koos lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Tervise- ja tööministri … 04.2019 käskkiri nr … ""Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas" toetuse andmise tingimused" Lisa Programmi eelarve kulukohtade kaupa¹ Programmi abikõlblikkuse periood: 01.01.2019 – 28.02.2023 Programmi nimi: Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas Programmi elluviija: SA Ida-Viru Keskhaigla Aasta 2019 2020 2021 2022 2023 Rea Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik Kokku Kulukoht nr kulu kulu kulu kulu kulu 1 2 3 4 5 6 7 8 1 TAT otsesed kulud 1 443 868 7 457 575 7 457 575 5 350 501 1 252 467 22 961 986 1.2 Tegevus 1. Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla 1 443 868 7 457 575 7 457 575 5 350 501 1 252 467 22 961 986 raviüksuste kaasajastamine 2 Kulu kokku (2019–2023) 22 961 986 Programmi finantsplaan Aasta 2019 2020 2021 2022 2023 Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal Finantsallikate jaotus Summa Summa Summa Osakaal (%) Summa Summa Kokku Osakaal (%) (%) (%) (%) (%) 1 TAT eelarve kokku aastate kaupa 1 443 868 100,00% 7 457 575 100,00% 7 457 575 100,00% 5 350 501 100,00% 1 252 467 100,00% 22 961 986 100,00% 2 Toetus kokku (ERF osalus kuni 67,39%) 973 023 67,39% 5 025 660 67,39% 5 025 660 67,39% 3 605 703 67,39% 844 038 67,39% 15 474 082 67,39% Omafinantseering kokku (TAT elluviija 470 845 32,61% 2 431 915 32,61% 2 431 915 32,61% 1 744 798 32,61% 408 429 32,61% 7 487 904 32,61% 3 osalus kuni 32,61%) Lisatakse tegevusplokid vastavalt 1 programmis kavandatule KINNITATUD tervise- ja tööministri ... 04.2019 käskkirjaga nr ... “Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas” toetuse andmise tingimused TAT abikõlblikkuse periood 01.01.2019–28.02.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja SA Ida-Viru Keskhaigla SISUKORD MÕISTED ............................................................................................................................................................................. 3 1. TAT KIRJELDUS............................................................................................................................................................ 4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ................................................................................................................................................. 4 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 4 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ................................................................................................................................... 4 1.1.3. MEETME NIMETUS ......................................................................................................................................................... 4 1.1.4. MEETME EESMÄRK......................................................................................................................................................... 4 1.2. TAT ............................................................................................................................................................................ 4 1.2.1. EESMÄRK ..................................................................................................................................................................... 4 1.2.2. TULEMUS ..................................................................................................................................................................... 4 1.2.3. VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................................ 4 1.2.4. EELARVE ...................................................................................................................................................................... 6 1.2.5 SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 6 2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSE SAAVUTAMISEKS ................................................................................................... 6 2.1. PÄDEVUSKESKUSEGA VÕRGUSTUNUD RISKIPIIRKONNA KESKHAIGLA RAVIÜKSUSTE KAASAJASTAMINE ............................................... 6 2.1.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 7 2.1.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 7 2.1.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA ....................................................................................................................................................... 7 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................... 7 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ........................................................................................................................... 7 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ...................................... 9 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 10 7. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................................................................. 11 7.1. TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ........................................................................................................................ 11 7.2. RAKENDUSÜKSUSE KOHUSTUSED..................................................................................................................................... 11 7.3. RAKENDUSASUTUSE ÕIGUS ............................................................................................................................................ 11 7.4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 11 7.5. RIIGIABI ..................................................................................................................................................................... 12 7.6. TOETUSE MAKSMINE .................................................................................................................................................... 12 7.7. TAT MUUTMINE .......................................................................................................................................................... 13 7.8. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE................................................................................ 13 7.9. FINANTSKORREKTSIOON ................................................................................................................................................ 14 8. RISKIDE HINDAMINE ...................................................................................................................................................... 14 Mõisted Haiglavõrgu arengukava haigla– Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava” (edaspidi HVA) nimetatud haigla. Funktsionaalselt on HVA haiglad jagatud järgmiselt: piirkondlikud haiglad, keskhaiglad, üldhaiglad, kohalikud haiglad ja taastusravihaiglad. Igale haigla liigile on tervise- ja tööministri 19. augusti 2004. a määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“ pandud kohustus tagada tervishoiuteenuste pakkumine teatud tasemel ja konkreetsetel erialadel. Fikseeritud on ka ööpäevaringse meditsiiniteenistuse valmisoleku nõuded. Pädevuskeskus – piirkondlik haigla, mille tõmbepiirkonnas on 500 000–1 000 000 elanikku. Käesoleva TAT pädevuskeskus on SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Keskhaigla – haigla, mille tõmbepiirkonnas on üldjuhul 50 000–100 000 elanikku. Käesoleva TAT keskhaigla on SA Ida-Viru Keskhaigla. Raviüksus – haigla funktsionaalne valdkond ja osakond või struktuuriüksus, mis on kindlaks määratud sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 11 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ lisaga 1 „Haigla jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks ja osakondadeks“. Käesoleva TAT raviüksused on diagnostika- ja raviüksused (kood 1) ning palatiosakonnad (kood 2). Riskipiirkond – Ida-Viru maakond. Tõmbepiirkond – piirkond, mille elanikele on HVA haiglal kohustus tagada tervishoiuteenuste pakkumine. Kasutatakse ka sünonüümi vastutuspiirkond. Võrgustumine – HVA haiglate omavahelise koostöö parandamise protsess, mis väljendub koostöökokkulepetes, vastastikuses esindatuses haiglate nõukogudes ja teistes haigla juhtimisstruktuurides või juriidilises konsolideerumises (üks haigla omandab enamusosaluse teises haiglas või osaleb sihtasutuse loomises). Haigla funktsionaalne arengukava – kahes etapis koostatav dokument. Esimeses etapis kirjeldatakse haigla vastutuspiirkonda iseloomustavaid andmed: vastutuspiirkonna suurus, rahvaarv, vanuseline koosseis, asustustihedus ja muud rahvastikunäitajad; rekonstrueeritava või ümberprofileeritava haigla osutatavate tervishoiuteenuste analüüs: tervishoiuteenuste loetelu, uuringute arv, voodifondi kasutus ja muud iseloomulikud näitajad; haigla tervishoiuteenuste analüüsist tulenevad planeeritavad ambulatoorsete külastuste ning voodite vajaduse näitajad erialade kaupa. Analüüs peab arvestama tervishoiupoliitika arengusuundi ja vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat ning tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte; tervishoiutöötajate vajadus haiglas. Teine etapp on tehnilisem ning peab sisaldama ruumiprogrammi ja planeeritavat ehituseelarvet. Funktsionaalse arengukava teine etapp on ehitusprojekti koostamise aluseks. Rakendusasutus (edaspidi RA) – Sotsiaalministeerium. Rakendusüksus (edaspidi RÜ) – Riigi Tugiteenuste Keskus. Toetuse andmise tingimused (TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama paragrahvi lõikega 4. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused 1.1.3. Meetme nimetus 2.4. Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks 2.4.3. Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas 1.1.4. Meetme eesmärk Tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus inimeste tööhõives püsimiseks ja hõivesse naasmiseks. 1.2. TAT 1.2.1. Eesmärk Toetuse andmise eesmärk on viia lõpule SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) taristu kaasajastamine, et tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad tervishoiuteenused. Selleks toetatakse pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamist riskipiirkonnas, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. Raviüksuste kaasajastamise tulemusena suureneb IVKH ambulatoorsete vastuvõttude osakaal maakonna elanike kõikidest ambulatoorsetest vastuvõttudest ehk IVKH tõmbepiirkonna elanikud eelistavad ambulatoorse arstiabi saamiseks kodu lähedal asuvat keskhaiglat, mitte ei pöördu tervishoiuteenuse saamiseks mujale (nt Tallinna või Tartusse). 1.2.2. Tulemus TAT tulemusena on kaasajastatud vähemalt 11 pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla raviüksust. 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus Eesti riigil on tulenevalt põhiseaduse §-st 28 kohustus luua sotsiaalkaitsesüsteem, mis tagab inimestele vajaduse korral tervishoiuteenuste kättesaadavuse. Eriarstiabi ühtlase kättesaadavuse tagamiseks on riik loonud haiglavõrgu. Geograafiliselt on riik HVA haiglad jaotanud nii, et igas maakonnas oleks vähemalt üks HVA haigla, suuremates maakondades mitu. HVA haigla vastutab oma tõmbepiirkonna elanike tervisevajadustele vastamise ja ravi kättesaadavuse eest vastavalt talle esitatud nõuetele, tehes eesmärgi saavutamiseks koostööd paikkonna esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemiga ning teiste HVA haiglatega. Omavahelise koostöö parendamiseks on käimas haiglate võrgustumise protsess, mis väljendub koostöökokkulepetes, vastastikuses esindatuses haiglate nõukogudes ja teistes haigla juhtimisstruktuurides või juriidilises konsolideerimises (st üks haigla omandab enamusosaluse teises haiglas või osaleb sihtasutuse loomises). Võrgustumise eesmärk ei ole eriarstiabi koondamine Tallinna ja Tartusse, vaid maakonnahaiglate meditsiinilise ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kaudu kõigi Eesti piirkondade elanikele ühtlase eriarstiabi kättesaadavuse tagamine. Võrgustumise toetamiseks ja Eesti elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks on vajadus pädevus- ja tervisekeskuste kõrval investeerida ka riskipiirkondades asuvatesse keskhaiglatesse. Üheks riskipiirkonnaks Eestis on Ida-Virumaa, kus maakonnakeskusest väljaspool Kohtla-Järve linnas asub IVKH. IVKH on keskhaiglana võrgustunud piirkondliku pädevuskeskusega (SA Tartu Ülikooli Kliinikum) ja samas maakonnas asuva HVA üldhaiglaga (SA Narva Haigla) koostöökokkulepete tasemel. SA Tartu Ülikooli Kliinikum on võrdselt Kohtla-Järve linnaga esindatud IVKH nõukogus. Kolmepoolse kliinilise koostööleppe põhieesmärk IVKH, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ja SA Narva Haigla vahel on tagada Ida- Viru maakonnas patsientidele jätkusuutlik, kvaliteetne ja kättesaadav eriarstiabi ning ühtne, paindlik, avatud ja isereguleeruv tervishoiusüsteem. Alaeesmärk on tagada patsiendikeskne tervishoiuteenuste osutamine ning haiglatevaheline infovahetus ja tervishoiuteenuste osutamiseks vajalik kompetents. Kokku on lepitud koostöö ambulatoorses arstiabis, päevaravis, statsionaarses arstiabis ja erakorralises arstiabis ning teiste meditsiiniliste teenuste osutamisel. IVKH roll on piirkondlik vastutus Ida-Virumaal tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamisel, III taseme ehk keskhaigla erialade piirkondlik koordineerimine ning Ida-Virumaa arstide konsulteerimine ja ühiste arutelude korraldamine. Investeeringute suunamise eesmärk on lõpule viia perioodil 2007–2013 alustatud IVKH taristu kaasajastamine, et tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad tervishoiuteenused, mille tulemusena rajatakse diagnostika- ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). IVKH tõmbepiirkonnas on Statistikaameti andmetel 26.06.2018 seisuga elanike arv 138 266 Ida-Viru ja 59 791 elanikku Lääne-Viru maakonnas. Vastavalt IVKH funktsionaalse arengukava esimesele etapile peaks IVKH vastutuspiirkonnaks olema Kirde-Eesti, see tähendab nii Lääne-Viru kui ka Ida-Viru maakond. Arvestades aga patsientide vaba liikumist, on välja kujunenud olukord, kus IVKH teenindab põhiliselt Ida-Virumaa patsiente, v.a Narva Haigla üldhaigla tasemel osutatavad teenused, ning Lääne- Virumaa patsiente eelkõige üksikutel erialadel. Ida-Viru maakonnas on Eesti keskmisest tunduvalt väiksem loomulik iive, suurem eakate (65-aastased ja vanemad) osatähtusus, suurem vaesuses elavate elanike osakaal ja laste suhtelise vaesuse määr. Aastatel 2015–2016 oli Ida-Virumaal Eesti madalaim eeldatav eluiga (74,8 eluaastat, samas kui Eesti keskmine oli 79,3). Samuti elasid Ida-Viru maakonna elanikud aastatel 2015–2016 tervetena 5,6 eluaastat vähem kui Eesti elanikud keskmiselt. Ida-Viru maakond on Eesti maakondade võrdluses ka kõige kehvemal positsioonil järgmiste tervisenäitajate poolest: positiivne hinnang oma tervisele, uute HIVi nakkusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta, puudega laste (0–15 aastat) osatähtsus, suremuskordaja 100 000 elaniku kohta enne 65. eluaastat, suremus 100 000 elaniku kohta vereringeelundite haigustesse, rinnavähi sõeluuringuga hõlmatus. 2017. aastal oli Ida-Viru maakonnas registreeritud töötuse määr 12,4%, mis oli Eesti kõrgeim. Maakond erineb Eesti teistest piirkondadest ka rahvusliku koosseisu poolest – kui 2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis keskmiselt muust rahvusest elanike osakaal 30%, siis Ida-Viru maakonnas oli see 81%. IVKH tõmbepiirkonnas Ida-Viru maakonnas on ülejäänud Eestiga võrreldes tunduvalt suurem haavatavate elanike osakaal, mis tingib nimetatud maakonna suurema tervisealase ebavõrdsuse ja mahajäämuse ülejäänud Eestist. Seetõttu on kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine Ida-Virumaal kui riskipiirkonnas prioriteet, mis eeldab täiendavate investeeringute suunamist IVKH-sse, et jätkata eelmisel programmiperioodil alustatud infrastruktuuri kaasajastamise edukat ja tulemuslikku lõpuleviimist. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ERFi toetus 15 474 082 67,39% 2 Riiklik kaasfinantseering 0 0 3 Omafinantseering 7 487 904 32,61% 4 Eelarve kokku 22 961 986 100% 1.2.5. Sihtrühm IVKH tõmbepiirkonna elanikud. 2. Tegevuse kirjeldus tulemuse saavutamiseks 2.1. Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamine Tegevuse tulemusena rekonstrueeritakse olemasolevad ruumid IVKH G-korpuses ja ehitatakse olemasoleva taristu juurdeehitusena M-korpus: kaasajastatakse 11 raviüksust, neist diagnostika- ja raviüksustena (kood 1) eriarstide ambulatoorne vastuvõtt, laboratoorium, patoloogia, radiodiagnostika ja -ravi, taastusravi, (siseeriala) päevaravi ning infektsioonhaiguste, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaiguste palatiosakonnad. Selleks toetatakse projekteerimise ja ehitustöödega seotud tegevusi: ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, olemasolevate ruumide rekonstrueerimine ja uue hoone ehitustööd, ehitise ekspertiis, ehituseaegne omanikujärelevalve, väliskeskkonna (parkla, haljastustööd) rajamine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete ning kohtkindla mööbli ja sisustuse soetamine, toetuse kasutamisest teavitamine. Rekonstrueeritavad ja uued ehitatava hoone ruumid vastavad tegevuse tulemusena kaasaegsetele ruuminõuetele, tagatakse ligipääs hoonetele, üld- ja tervishoiuteenuste osutamise ruumidele sõltumata inimeste erivajadustest. Riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamise tulemusena suureneb IVKH ambulatoorsete vastuvõttude osakaal maakonna elanike kõikidest ambulatoorsetest vastuvõttudest 3pp võrra ehk tõmbepiirkonna elanikud pöörduvad ambulatoorse arstiabi saamiseks pigem kodu lähedal asuvasse keskhaiglasse. Tegevuse tulemusena tagatakse Ida-Virumaal kui riskipiirkonnas kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandatakse teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ja edendades sotsiaalset kaasatust. Tegevuse ulatus on regionaalne ning on plaanis ellu viia hiljemalt 28.02.2023. 2.1.1. Sihtrühm IVKH tõmbepiirkonna elanikud. 2.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2019–28.02.2023 2.1.3. Tegevuse elluviija TAT tegevuse elluviija ja toetuse saaja on IVKH. 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2017) (2023) Rakenduskava Pädevuskeskusega võrgustunud 0 11 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitaja keskhaigla kaasajastatud väljundinäitajasse raviüksuste arv Rakenduskava Ida-Viru keskhaigla 45% 48% Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajad ambulatoorsete vastuvõttude tulemusnäitajasse. osakaal maakonna elanike Andmeallikas: Eesti Haigekassa kõikidest ambulatoorsetest vastuvõttudest 4. TAT mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat): Regionaalareng jah ei TAT edukal elluviimisel on oluline mõju regionaalarengule, luues eeldused Ida-Virumaa kui riskipiirkonna elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks võimalikult elukoha lähedal. IVKH taristu kaasajastamine annab võimaluse ka uute töökohtade loomiseks, olles regionaalsel tasandil suurimaks tööandjaks tervishoiutöötajatele ja pakkudes tööd ka administratiivtöötajatele. ELi eelmisel programmiperioodil alustatud keskhaiglate kaasajastamise projektid koondavad ühte hoonekompleksi seni hajali paiknenud raviüksused, vähendades seadmete ja osakondade dubleerimist ning ajakulu transpordile. TAT raames viiakse IVKH raviüksuste kaasajastamine olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse tulemusena lõpuni ning sellega tagatakse regionaalselt kättesaadav ja kvaliteetne eriarstiabi, pakkudes tõmbepiirkonna elanikele võrdseid võimalusi tervishoiuteenuse saamisel võrreldes ülejäänud HVA keskhaiglatega. Tervishoiuteenuste seostatud ja järjepidevaks osutamiseks tuleb tugevdada ja parandada teenuseosutajate omavahelist koostööd. Arvestades meetme tegevuse tulemusel keskuslinnade keskusfunktsioonide tugevnemist (teenuste tagajana), omab meetme tegevus ka laiemat positiivset mõju keskus-tagamaa seostele. Keskkonnahoid ja kliima jah ei IVKH kaasajastamisega väheneb hoonete kasutusest tingitud negatiivne mõju keskkonnale. Uutele ehitatavatele ja rekonstrueeritavatele hoonetele kehtestatud rangete soojapidavusnõuete tõttu väheneb hoonete kütte- ja energiakuludega seonduvalt soojatootmise protsessist põhjustatud koormus keskkonnale. Enne teenuse osutamist peab olema taristule väljastatud kasutusluba, mille saamise eelduseks peab taristu vastama kehtivatele õigusaktidele. Infrastruktuuri ehitamise ja rekonstrueerimise etapis hindab pädev asutus (kohalik omavalitsus), kas projekti eri etappides (projekteerimine, ehitamine) on vastava loa väljaandmiseks vajalik eelnev keskkonnamõjude hindamine tehtud. Seega välistatakse taristu rajamisega kaasnev negatiivne mõju keskkonnale. Infoühiskond jah ei TAT tegevuse elluviimisel puudub oluline mõju infoühiskonna edendamisele, kuid arvestades info-, kommunikatsiooni- ja meditsiinitehnoloogia osakaalu tervishoiuteenuste arendamisel ja kättesaadavuse parandamisel ning haiglahoonete IKT mahte (sh hoone automaatika, infoedastamise tehnoloogiad), mõjutavad meetme tegevuse raames rajatava taristu raviüksused kaudselt infoühiskonna arengut (e- tervis, digilugu, e-registratuur, meditsiinitehnoloogia, hoone automaatika). Riigivalitsemine jah ei TAT tegevuse edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist terves riigis. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamiseks tehakse programmiperioodil 2014–2020 investeeringuid tervishoiutaristutesse. Lisaks meetme tegevusele 2.4.3, mille tulemusena toetatakse pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla projekti elluviimiseks vähemalt 11 raviüksuse kaasajastamist, rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) vahenditest 46 800 000 euro ulatuses meetme tegevust 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“, millega toetatakse piirkondlike haiglate kui pädevuskeskuste hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimist ning toetuse andmise tulemusena kaasajastatakse vähemalt 12 raviüksust. Samuti toetatakse 83 945 626 euro ulatuses meetme tegevust 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“, mille tulemusena ehitatakse 60 esmatasandi terviskeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehk maakondlik tervisekeskus. ERFi toetusele lisandub toetuse saajate omafinantseering. Kolme meetme tegevuse tulemusel saavutatakse tõhusam ressursikasutus, paraneb esmatasandi koostöö eriarstiabiga ja pädevusekeskuste koostöö maakonnakeskustes asuvate tervisekeskustega ja võrgustunud HVA haiglate vahel. Esmatasandi tervisekeskustes raviteenuste laiendamine ja kättesaadavuse tagamine väljaspool tööpäeva ja -nädalat vähendab omakorda haiglate, sh erakorralise meditsiini osakondade ressursivajadusi. Eesti riigil on tulenevalt põhiseaduse §-st 28 kohustus tagada inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavus. IVKH raviüksuste kaasajastamine on kokku lepitud riigieelarve seaduse § 24 lõike 2 alusel kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2018. a riigi eelarvestrateegia 2019–2022 lisas 5 „Struktuurivahenditesse suunatavad kulud, sh lisataotlused”, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tervishoiusüsteemi programmis 2019–2021 ja dokumendis „Eesti tervishoiu arengusuunad 2020“ sätestatule. Seega on meetme tegevusel oluline mõju riigivalitsemise eesmärkide täitmisele. Võrdsed võimalused1 jah ei Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)2 jah ei TAT tegevuse elluviimisel puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele ning see ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Määrus ei panusta soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu määruse ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse. Võrdne kohtlemine jah ei TAT eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist ühiskonnas. Olemasoleva IVKH osa taristust on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi ja üldruumides (sisenemine, koridorid, invatualettide olemasolu) ning ravi-, diagnostika- ja palatiosakondadesse pääsemisel ei ole sageli arvestatud kaasaegsete tervishoiuteenuste osutamise nõuetega, ruumid on amortiseerunud. Uued ja rekonstrueeritavad hooned (sh liikumisvõimalused väljaspool hoonet) peavad vastama kaasaegsetele nõuetele ja arvestama universaalse disaini põhimõtetega. Eesmärk on luua hoonetes ja nende ümber liikumiskeskkond, kus võrdsed võimalused on tagatud kõikidele inimestele (nii patsientidele ja külastajatele kui ka personalile) nende erivajadusi arvestades. Rajatav ja rekonstrueeritav taristu on võrdselt kasutatav eri sihtrühmadele. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega Seos sama meetme teiste TAT-dega TAT tegevus on osa meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ terviklikust mõjust, mille eesmärk on tagada inimeste tööhõives püsimine ja hõivesse naasmine, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. - Meetme tegevusest 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine” toetatakse piirkondlike haiglate (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum) ehk pädevuskeskuste hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimist ning toetuse andmise tulemusena kaasajastatakse vähemalt 12 raviüksust. - Meetme tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused” toetuse andmise tingimuste määruse „Tervisekeskuste kaasajastamine” alusel toetatakse tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes. Meetme tegevuse raames ehitatakse või rekonstrueeritakse 60 esmatasandi tervisekeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehk maakondlik tervisekeskus. Seos teiste meetmete TAT-dega: puudub. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 2 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 6. Seos valdkondlike arengukavadega  Haiglavõrgu arengukava – IVKH kuulub keskhaiglana haiglate loetellu, mille alusel on tervise- ja tööminister kinnitanud IVKH funktsionaalse arengukava esimese ja teise etapi, mis on aluseks ehitusprojekti koostamisel.  „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ alusel koostatud strateegia „Eesti tervishoiu arengusuunad 2020“ sõnastab tervishoiusüsteemi arengu täitmiseks suunad esmatasandi tervishoius, haiglavõrgus ja kiirabis. Peamised põhimõtted haiglavõrgu korraldamises on järgmised:  haiglavõrgus paiknevad nelja erineva teenustepaketiga haiglad tulenevalt piirkonna suurusest ja geograafilisest paiknemisest – IVKH on HVA keskhaigla;  maakonnahaiglad teevad tihedat koostööd ja jagavad taristut esmatasandiga, moodustades maakonnakeskustes maakondlikud tervisekeskused – IVKH ei ole küll maakonnahaigla, kuid samasse taristusse Kohtla-Järve Ahtme linnaosas G-korpuse juurdeehitusena ja Järve linnaosas olemasoleva hoone rekonstrueerimisel rajatakse ERFi meetme tegevuse kaasabil esmatasandi tervisekeskused;  igas maakonnakeskuses on haiglas tagatud 24/7 erakorraline arstiabi – IVKH ei asu maakonnakeskuses Jõhvis, kuid tagatud on 24/7 erakorraline arstiabi kättesaasavus, sealjuures on oluline täpsustada, et Ida-Viru maakonnas ei ole maakonnakeskuses HVA haiglat;  eriarstiabiteenuste valik kokkulepitud mahus, mis arvestab populatsiooni suurust, tagatakse maakondades pädevuskeskuse ja maakonna haigla koostöös, vajadusel kaasates teisi teenuseosutajaid;  pädevuskeskustele rakendub vastutus eriarstiabi kättesaadavuse tagamisel maakondades lähtuvalt vastavatest koostöökokkulepetest ja juriidilistest liitumistest – vastav kokkulepe pädevuskeskuse, IVKH ja SA Narva Haigla vahel on sõlmitud. Lisa: TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa vorm B 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja õigused ja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.2 teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab RA-d; 7.1.3 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuse kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.4 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.1.4.1 teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.1.4.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.1.4.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist. Toetuse saajal on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saajal on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 2 punktidele 1 ja 3 õigus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. 7.2. Rakendusüksuse kohustused RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 7.2.1 edastama RA-le teadmiseks info, kui projekti vahe- ja lõpparuanded on kinnitatud; 7.2.2 teavitama RA-d toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu meetme eesmärkide saavutamise, tegevuse elluviimise või väljamaksete tegemise; 7.2.3 tegema projekti üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu; 7.2.4 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 7.3. Rakendusasutuse õigus RA-l on õigus nõuda raviüksuste kaasajastamiseks rajatava või rekonstrueeritava taristu koormamist piiratud asjaõigusega, et tagada toetuse eesmärgipärane kasutamine. 7.4. Kulude abikõlblikkus 7.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.4.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva TAT tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt TAT punktis 1.2.4 sätestatud osakaalule: 7.4.3.1 ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis; 7.4.3.2 ehitustööde tegemine; 7.4.3.3 ehitise ekspertiis; 7.4.3.4 ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine; 7.4.3.5 toetuse kasutamisest teavitamine; 7.4.3.6 väliskeskkonna rajamine; 7.4.3.7 ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine; 7.4.3.8 mööbel (ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja sisustus). 7.4.4. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. 7.4.4.1 Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 7.5. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 7.6. Toetuse maksmine 7.6.1. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11–14 ja 18 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast. 7.6.2. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab TAT tegevuse elluviija esitama RÜ-le: 7.6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.6.2.2 koopia riigihangete korrast asutuses; 7.6.3. Punktis 7.6.2.2 nimetatud dokumenti ei pea esitama kui TAT toetuse saaja on varasema TAT rakendamisel hankekorra esitanud ja seda ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. TAT tegevuse elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna postkasti kaudu. 7.6.4. Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu vähemalt üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. 7.6.5. Pärast maksetaotluse saamist kontrollib RÜ maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest RÜ-le. 7.6.6. Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. 7.6.7. RÜ võib maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. 7.6.8. Toetust makstakse üldjuhul ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.6.9. Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi saaja ega äriühing, võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid: 7.6.9.1 ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9−12; 7.6.9.2 ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 3 ja 13. 7.6.10. Toetuse saajale makstakse põhjendatud taotluse alusel toetus välja, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades ühendmääruse § 14 lõigetes 2−5 sätestatut. 7.6.11. Toetus makstakse välja vastavalt TAT punktis 1.2.4 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma. 7.6.12. Korraldusasutus (edaspidi KA) võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. KA võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.6.13. KA keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. KA võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.6.14. Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% TAT tegevuse abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast. Lõppmakse taotlus esitatakse lõpparuandega koos. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RÜ poolt. 7.7. TAT muutmine 7.7.1. Kui ilmneb vajadus muuta TAT tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi, esitab TAT tegevuse elluviija RA-le põhjendatud taotluse e-posti teel. 7.7.2. RA vaatab punktis 7.7.1 viidatud muudatustaotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.7.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.7.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.7.3. Puuduste esinemisel annab RA TAT tegevuse elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.7.4. RA edastab muutmise taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.7.5. RÜ võib TAT tegevuse elluviijale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.7.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 7.7.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT tegevuse elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.7.8. TAT muutmine kooskõlastatakse reeglina KA-ga, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale kooskõlastamist esitab RA TAT tegevuse kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.7.9. TAT muutmiseks punkti 7.7.1. tähenduses ei loeta lisa vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumist aastati tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.7.10. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda kinnitatud eelarve muutmine TAT muutmist tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.8.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga projekti vahearuande e-toetuse keskkonna vahendusel. 7.8.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul alates TAT tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023. 7.8.3. Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. 7.8.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.8.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.8.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kooskõlastamiseks. RA teavitab lõpparuande kooskõlastamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lõpparuande kinnitab RÜ. 7.8.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT tegevuse elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.8.8. Lõpparuandes puuduste esinemisel annab RÜ TAT tegevuse elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kooskõlastamiseks. RA teavitab lõpparuande kooskõlastamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.8.9. Kui RA-le RÜ poolt edastatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.8.8. 7.9. Finantskorrektsioon 7.9.1. RÜ teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. 7.9.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. 7.9.3. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Ehitushindade kallinemine  TAT tegevuse elluviimise eelarve planeerimisel on arvestatud võimalike ehitushindade kallinemisega  Koostatud on IVKH funktsionaalse arengukava teine etapp, mis sisaldab planeeritavat ehituseelarvet (+/- 25%) ning on pädeva komisjoni ettepanekul tervise- ja tööministri käskkirjaga kinnitatud ERFi toetusega ei ole võimalik TAT  TAT tegevuse elluviimise eelarve on läbimõeldud, tegevust täielikult ellu viia koostamisel on tuginetud asjakohastele prognoosidele ja kaasatud on erialaspetsialiste  TAT tegevuse elluviijal on võimekus omafinantseeringu suurendamiseks ja mitteabikõlblike kulude katmiseks TAT tegevuse eesmärki ei ole võimalik  Tegevuskavasse on planeeritud ajaline puhver abikõlblikkuse perioodil ellu viia võimalike probleemide ja viivituste lahendamiseks, tegevuskavast peetakse kinni  Osapoolte vahel toimub probleemide vältimiseks aktiivne koostöö ja kommunikatsioon  Kõik vajalikud tegevused ja lubade taotluse esitatakse õigeks ajaks, tegevustega ei viivitata Hangete luhtumine, vaidlused hangetes  TAT tegevuse elluviija kaasab pädevad juristid, hankespetsialistid  Hanke eelteade avaldatakse riigihangete registris  Hankes ei ole piiravaid tingimusi, hange on kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga  Hanke luhtumise korral on TAT tegevuse elluviija arvestanud tegevuse ajakava planeerimisel puhverajaga, esimesel võimalusel kuulutatakse välja uus hange  Hanke ajakavas on arvestatud täiendava ajakuluga võimalike vaidlustuste lahendamiseks Finantskorrektsioon  TAT tegevuse elluviija järgib hankedokumentide koostamisel riigihangete seadust  TAT tegevuse elluviija edastab vajalikud hankedokumendid TAT-s sätestatud korras RÜ-le ülevaatamiseks Rekonstrueerimise ja ehitusmahtude  TAT tegevuse elluviija on planeerimisel kaasanud alahindamine pädevad eksperdid  Koostatud on IVKH funktsionaalse arengukava teine etapp, mis sisaldab ruumiprogrammi ja on pädeva komisjoni ettepanekul tervise- ja tööministri käskkirjaga kinnitatud Projekteerimis- ja ehituskvaliteedi etteantud  TAT tegevuse elluviimiseks on kaasatud normidele vastavuse tagamine professionaalne ehituse projektijuht  Tehakse projektiekspertiisi ja autorijärelevalvet  Tehakse omanikujärelevalvet  Võimalikud probleemide arutatakse varakult läbi, koostöös osapooltega leitakse sobivad lahendused  TAT tegevuste elluviimisel on arvestatud puhverajaga, et lahendada ootamatuid probleeme Personalirisk TAT tegevuse elluviija  Kogu projektiga seotud info dokumenteeritakse projektimeeskonnas ning tehakse projekti meeskonnale kättesaadavaks Tervise- ja tööministri käskkirja „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ seletuskiri I Sissejuhatus Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on välja töötanud Sotsiaalministeerium. Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt STS § 12 lõikele 3 antud Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) järgmistele Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) rahastatavatele prioriteetse suuna 2 meetme tegevustele: 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“; 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“; 2.4.3 „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“; 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“; 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“. Vastavalt STS § 16 lõikele 1 võib RA rakenduskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta koostada TAT käskkirja. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib toetatavate tegevuste elluviimise volitada juriidilisele isikule. Kui toetatavate tegevuste elluviijaks on juriidiline isik, võib RA vajaduse korral sõlmida toetatavate tegevuste elluviijaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse 2.4.3 „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ raames TAT „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas”. TAT on kujundatud vastavalt riigieelarve seaduse § 24 lõikele 2 ning Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2018. a riigi eelarvestrateegia 2019–2022 lisas 5 „Struktuurivahenditesse suunatavad kulud, sh lisataotlused“ ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tervishoiusüsteemi programmis 2019–2021 (edaspidi tervishoiusüsteemi programm) sätestatule ja rakenduskavas kokkulepitule. Tervishoiusüsteemi programmi prioriteet on tagada kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Tervishoiusüsteemi programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programmi tegevus 1.1.3 „Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine” hõlmab teenust 241 „Toetuse taotlemine eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi (SoM)“, mille eesmärk on suunata pädevus- ja tervisekeskuste kõrval täiendavaid investeeringuid Ida-Virumaale kui riskipiirkonda selleks, et lõpule viia eelmisel perioodil alustatud keskhaigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks, mille tulemusena rajatakse diagnostika- ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused).1 1 https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_8_tervishoiususteemi_programm_2019_2022_0.pdf TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatava tegevuse sihtrühma, näitajaid, mõju läbivatele (horisontaalsetele) teemadele, seost valdkondlike arengukavadega ning rakendamise tingimusi. TAT tegevuse elluviijaks ja toetuse saajaks on SA Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi IVKH). TAT ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Marilin Sternhof (tel 626 9136, [email protected]). TAT juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Lily Mals (tel 626 9519, [email protected]) ja Ethel Bubõr (tel 626 9738; [email protected]). TAT on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). TAT vajalikkuse põhjendus TAT vajalikkuse põhjendus on esitatud TAT punktis 1.2.3. Seletuskirjas seda uuesti üle ei korrata. II TAT sisu TAT kinnitatakse tervise- ja tööministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama paragrahvi lõikega 4. TAT sisaldab kaheksat peatükki: 1. peatükk „TAT kirjeldus“; 2. peatükk „Tegevuse kirjeldus tulemuse saavutamiseks“; 3. peatükk „Näitajad“; 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“; 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”; 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”; 7. peatükk „TAT rakendamine“; 8. peatükk „Riskide hindamine“. TAT eelarve kulukohtade kaupa (lisa vorm B) kinnitatakse RA poolt TAT-s. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.4. Aastate kaupa on eelarve näidatud vormi B finantsplaanis. 1. peatükk „TAT kirjeldus“ TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Enne esimest osa taasesitatakse mõisted, mida konkreetses TAT-s kasutatakse. Kui mõistet kasutatakse õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või kui mõiste ei ole varem õigusaktides sätestatud, siis määratletakse mõiste sisu. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus, nende eesmärgid ja meetme tulemus. Punkti 1.1.2 tuleb lisada rakenduskava tulemusindikaator, kui TAT sellesse otseselt panustab (käeolev TAT panustab otseselt). See osa on üldine ning sarnane kõikidele TAT-dele, mille tegevusi viiakse ellu ühest meetmest. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärki, tulemust ja vajalikkuse põhjendust, millest tingitult TAT tegevusi ellu viiakse, eelarvet, üldist ajaraami ja sihtrühma. 2. peatükk „Tegevuse kirjeldus tulemuse saavutamiseks" 2 Peatükis kirjeldatakse tegevust TAT eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks. Tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija. Kuna tegevuse viib ellu toetuse saaja, siis seda eraldi tegevuse juures üle ei korrata. TAT tegevuse viib ellu IVKH. 3. peatükk „Näitajad“ TAT näitajad aitavad mõõta eesmärgi saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ka ajaliselt. Peatükis tuuakse välja rakenduskava väljundi- ja tulemusnäitaja, nende algtasemed (kui on määratud), sihttase aastaks 2023 ja selgitus, kuidas TAT näitajad panustavad rakenduskava näitajatesse. TAT panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse „Pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla kaasajastatud raviüksuste arv“ ja tulemusnäitajasse „Ida-Viru keskhaigla ambulatoorsete vastuvõttude osakaal maakonna elanike kõikidest ambulatoorsetest vastuvõttudest“, mille algtasemeks on aasta 2017. Andmeallikas on Eesti Haigekassa. 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“ Peatükis määratakse koos selgitusega, millist mõju omab TAT tegevus rakenduskavas esitatud läbivatele (horisontaalsetele) teemadele. Hinnatud on TAT mõju järgmistele teemadele:  regionaalareng  keskkonnahoid ja kliima  infoühiskond  riigivalitsemine  võrdsed võimalused, sh tuleb eraldi hinnata panust o soolisse võrdsusesse o võrdsesse kohtlemisse. Nendest mõjutab TAT ennekõike regionaalarengut, keskkonda ja kliimat, riigivalitsemist ja võrdset kohtlemist, kaudselt ka infoühiskonda. TAT-l puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele. 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega” Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste samas meetmes elluviidavate TAT- dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega” Kirjeldatakse TAT seotust arengukavadega, tuues välja peatükid või punktid, mis on aluseks TAT tegevusele või millesse tegevus panustab. 7. peatükk „TAT rakendamine“ Peatükk koosneb üheksast alapeatükist: 7.1. „Toetuse saaja õigused ja kohustused“ 7.2. „Rakendusüksuse kohustused“ 7.3. „Rakendusasutuse õigused“ 7.4. „Kulude abikõlblikkus“ 7.5. „Riigiabi“ 7.6. „Toetuse maksmine“ 7.7 „TAT muutmine“ 7.8 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“ 7.9 „Finantskorrektsioon“ 7.1. Toetuse saaja õigused ja kohustused 3 Lisaks TAT-s nimetatule kohalduvad TAT tegevuse elluviijale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. RA nõudmisel on TAT tegevuse elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. Sätestatud on toetuse saaja õigus ärakuulamisele. Toetuse saajale antakse tulenevalt STS § 23 lõike 2 punktidest 1 ja 3 võimalus esitada oma seisukohad enne ettekirjutuse tegemist ja enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Toetuse saaja peab tähelepanu pöörama riigihangete seaduse järgimisele. Reguleeritud on toetuse saaja kohustus edastada RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta. Toetuse saaja peab võimaldama RÜ-le vaatlejana juurdepääsuõigused riigihangete registris ning teavitama RÜ-d viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest ja nende muudatuste esitamisest riigihangete registrile. Lisaks peab toetuse saaja edastama RÜ-le hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmist. RÜ ei kooskõlasta edastatud riigihanke alusdokumente ega -lepinguid, vaid juhib vajaduse korral toetuse saaja tähelepanu sellele, kas riigihanke korraldamisel on järgitud riigihangete seaduses sätestatut. Eesmärk on finantskorrektsioonide ennetamine ja ärahoidmine, kuna Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 11 punkti 6 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Sama määruse § 22 lõike 12 kohaselt võib RÜ lõike 11 punktides 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 7.2. Rakendusüksuse kohustused Sätestatud on RÜ kohustused lisaks STS § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele. RÜ peab RA-d teavitama toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT eesmärgi saavutamise, tegevuse elluviimise või väljamaksete tegemise. RÜ peab tegema projekti üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti tegevuse elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu. 7.3. Rakendusasutuse õigus Reguleerib RA õiguse nõuda toetuse saajalt raviüksuste kaasajastamiseks rajatava või rekonstrueeritava taristu koormamist piiratud asjaõigusega, et tagada toetuse eesmärgipärane kasutamine. 7.4. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus). Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse toetuse saaja poolt TAT abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. Abikõlblikud on projekteerimise, ehitusprojekti koostamise ja ehitise ekspertiisi kulud ning ehitus- ja 4 rekonstrueerimiskulud, sh ehitisse püsivalt paigaldatavad seadmed, mis on ehitise osaks (liftid jms), ehitusaegne omanikujärelevalve. Abikõlblikud on teavitamisega seotud kulud, eelkõige objekti EL- märgistusega sildid ning tänu- ja infotahvlid, samuti projekti avaürituse ja nurgakivi paigaldamisega seonduva ürituse kulud. Väliskeskkonna rajamise kulud on abikõlblikud, täpsemalt haljastuse ja parkla rajamise kulud. Kohtkindel mööbel ja sisustus on abikõlblik, kunstiteosed mitte. Abikõlblik on ka ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus püsivalt paigaldatavate (meditsiiniseadmete andmekogusse kantud) meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine, kui nende kasutamine on vajalik ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutamiseks. Haiglatele kehtestatud nõuete tõttu eeldab keskhaigla mahus eriarstiabi osutamine selliste seadmete olemasolu, mis oma iseloomult on ehitisse püsivalt paigaldatavad meditsiiniseadmed. Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole TAT tegevuse elluviimise raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Haiglate põhitegevus ei ole käibemaksuga maksustatav tegevus ja sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) sätestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtetest (KMS § 32). KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema maksustatavalt käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Seega ei saa sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik ERFist finantseerimiseks, kui: 1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20 sätestatule; 2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16 sätestatud maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule. Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks. KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult. Tervishoiuteenuste osutamine on KMS § 16 kohaselt maksuvaba käive, mille tarbeks soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu ei saa arvestatud käibemaksust maha arvata. Lisaks põhitegevusele osutavad tervisekeskused teenuseid, mis kuuluvad käibemaksuga maksustamisele ja millelt arvestatud käibemaksust on haiglal õigus maha arvata nende teenuste tarbeks soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaks. Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad maksustatava ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu käibelt ning seda ei ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on võimalus, et käibemaksu hüvitamisel ERFist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole projektiga seotud. Kuna Maksu- ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, on tehniliselt keerukas kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline projektiga mitteseotud arvetelt. Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha arvata ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse meetodi korral abikõlblikuks lugeda. 5 Käibemaks on ERFist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud ERFist rahastatava projektiga, ning juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja jaoks lõplik kulu. 7.5. Riigiabi TAT antav toetus ei ole riigiabi. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid2 ning Eesti tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. peatükk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. RA hindas TAT väljatöötamisel võimalikku puutumust riigiabiga. Järgnevalt on välja toodud riigiabi hindamise aluseks olevad neli kriteeriumit ja analüüsi tulemused selle kohta, kas kriteerium on täidetud või mitte:  Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest. Riigiabiks loetakse vaid neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt riigi ressurssidest. ELi struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. TAT tulemusena kaasajastatavate raviüksuste rajamine on rahastatud ERFist, seega on riigiabi kriteerium täidetud.  Abimeetmel on valikuline iseloom, st see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate kategooriale või teatud kaupade tootmiseks. Euroopa Komisjon on kohtupraktika baasil selgitanud, et valikulisust saab hinnata mitmel tasandil: varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi käsiraamatus sedastatakse, et abimeetmel on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel: - abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust; - abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega ettevõtjatele (näiteks VKEdele) või teatud sektori ettevõtjatele. TAT alusel antava toetusega soodustatakse Ida-Viru maakonnas kui riskipiirkonnas asuvat HVA keskhaiglat. IVKH on ainus, kes nimetatud tingimused täidab, seega on riigiabi kriteerium täidetud.  Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise. Kohtupraktika näitab, et eelise all peetakse silmas majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. Meetme tegevusest saab abi saajaks olla ainult VV liigenduses esitatud HVA keskhaigla. Kuigi tegemist on riigi rahastatava ettevõtjaga, annab toetus võimaluse IVKH-l kaasajastada oma taristut, mis ilma toetuseta investoreid sellises mahus ei leiaks. Vabariigi Valitsuse 2019. aasta riigi eelarvestrateegia lisast 5 nähtub, et projekti rahastatakse ERFi toetusest 15 500 000 euro ulatuses ja IVKH omafinantseering peab olema vähemalt 7 500 000 eurot. Kuna toetus asetab IVKH toetuse saajana turutingimustega võrreldes 2 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 6 soodsamasse olukorda (toetusest rahastatakse maksimaalselt 67,39% kogu IVKH 11 raviüksuse rajamise maksumusest), on riigiabi kriteerium täidetud.  Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Konkurentsi moonutamise hindamisel eeldatakse, et kui abi saab ettevõtja, kes tegutseb liberaliseeritud sektoris, kus on või võib olla konkurents, on tegemist konkurentsi moonutamisega. Konkurentsi moonutamine või mõju kaubandusele ei pea seejuures olema märkimisväärne, piisab ka väikesest abisummast. Seejuures saab mõju kaubandusele eeldada alati, kui riigi antud eelis tugevdab ettevõtte positsiooni liidusiseses kaubanduses võrreldes teiste konkureerivate ettevõtetega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et riigi abi võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust isegi siis, kui abisaaja ei osale vahetult piiriüleses kaubanduses, kuivõrd saadud riigiabi võib muuta teiste liikmesriikide ettevõtjate turule sisenemise keerulisemaks, sest säilitab või suurendab kohalikku pakkumist. Mõju liikmesriigi kaubandusele ei või siiski olla pelgalt hüpoteetiline või eeldatav. Tuleb selgelt kindlaks teha, miks meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, tuginedes meetme tegevuse prognoositavale mõjule. TAT raames antakse toetust ainult IVKH raviüksuste kaasajastamiseks. Geograafiliselt on HVA haiglad jaotatud nii, et igas maakonnas paikneb vähemalt üks HVA haigla, suurema rahvaarvuga maakondades ka mitu. Ida-Viru maakonnas on üks keskhaigla ja üks üldhaigla. Keskhaiglad, kuhu kuulub ka IVKH, on haiglad, mille tõmbepiirkond on üldjuhul 50 000–100 000 elanikku, iga HVA haigla vastutab oma tõmbepiirkonna elanike tervisevajadustele vastamise ja ravi kättesaadavuse eest. IVKH tõmbepiirkonna elanike arv on suurem. IVKH on sihtasutus, mille ainuomanikuks on Kohtla-Järve linn. Majandusaasta aruannete järgi ei ole IVKH-sse tehtud piiriüleseid investeeringuid (sh tegevuskuludena laekumised teistelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ei ole olnud välisinvesteeringud). Äriregistri andmete kohaselt ei paku IVKH teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ega ka väljaspool ELi liikmesriike tervishoiuteenuseid. Eestis on meditsiiniline abi finantseeritud haigekassa kaudu. Haigekassa rahastus omakorda tugineb solidaarsele ravikindlustussüsteemile. HVA haiglate, sh IVKH finantseerimine toimub valdavalt sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu ning ravikindlustatud inimestele on arstiabi Eestis tasuta. IVKH pakub teenuseid peamiselt kohalikule elanikkonnale Ida-Viru maakonnas, v.a Narva Haigla üldhaigla tasemel osutatavad teenused, ja Lääne-Virumaa patsientidele üksikutel erialadel (näiteks ortopeedia, oftalmoloogia). Kohalike elanike osakaal on 97% ravijuhtudest, ülejäänud Eestist tulnud patsientide visiitide osakaal on 3%. Välisriikidest tulnud patsientide osakaal on 0,1–0,2% ning see on seotud peamiselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi andmisega. Samuti ei paku IVKH juriidilise isikuna teenuseid väljaspool Eestit. On ebatõenäoline, et teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikud tulevad IVKH-sse plaanilist tervishoiuteenust tarbima, sest arvestades klientide individuaalseid vajadusi ja terviseseisundit, on patsientide jaoks oluline, et nad saaksid tervishoiuteenust oma emakeeles. Seega ei mõjuta haiglavõrgu tugevdamiseks riskipiirkonnas IVKH-le antav toetus Euroopa Liidu riikide vahelist kaubandust. Antav toetus võib mõjutada üksnes kohalikku konkurentsi. Seega ei ole antud kriteerium täidetud. Kuivõrd kõik neli riigiabi kriteeriumi täidetud ei ole, ei ole tegemist riigiabiga. 7.6. Toetuse maksmine Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse §-de 11–14 ja 18 alusel. 7 Sätestatud on nõuded, mille TAT tegevuse elluviija peab täitma enne RÜ-le esimese maksetaotluse esitamist. Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu vähemalt üks kord kvartalis alates taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. Kui maksetaotlusi esitatakse harvem, peab toetuse saaja RÜ-le edastama vastavasisulise selgituse. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Reguleeritud on maksetaotluse menetlemise ja puuduste kõrvaldamise tähtajad, ettemaksete tegemine ning RÜ õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult. Toetuse väljamaksed tehakse reeglina proportsionaalselt omafinantseeringuga. Omafinantseeringu proportsioon abikõlblikest kuludest võib olla väljamaksetes suurem või väiksem TAT-s sätestatust, kui väljamakstud toetuse kogusumma ja proportsioon kumulatiivselt ei ületa TAT-s ette nähtud toetussummat ja proportsiooni (st toetuse suuremas proportsioonis väljamaksmine on võimalik ainult siis, kui eelnevalt on panustatud vähemalt samavõrra suuremas mahus omafinantseeringut). Toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on kinnitatud TAT punktis 1.2.4. Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus keelata toetuse väljamaksmine. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d peatama toetuse maksmine või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse saajale ja palub toetuse saajal korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA tühistada peatamise ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena, seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisisest toetuse maksete peatamist, kuid KA võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. Toetuse saajale tehakse lõppmakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% TAT tegevuse abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RÜ poolt. 7.7. TAT muutmine TAT-d on lubatud muuta kõige rohkem üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude ilmnemisel, välja arvatud RÜ nõusolekul. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine 8 mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT peab põhinema põhjalikele analüüsidele ja planeerimisele, välistades sagedaste paranduste vajaduse, samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus muuta TAT-d, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT tegevuse elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärgi täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas meetme sama tegevuse avatud taotlusvoorudesse või meetme teistesse tegevustesse. RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ, KA ja valdkondliku seirekomisjoniga. Kogu muutmisprotsess võib aega võtta kuni kolm kuud. TAT muutmist ei eelda järgmise eelarveaasta tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve esitamine ning finantsplaanis (lisa vorm B) näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumine aastate kaupa. Viimasel juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. Lisaks ei vaja TAT eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades muutmist, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine TAT toetuse saaja on kohustatud esitama RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga projekti vahearuande struktuuritoetuse registri vahendusel. TAT lõpparuanne esitatakse 60 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023. Juhul kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. Sätestatud on vahe- ja lõpparuannete menetlemise ning TAT tegevuse elluviija puuduste likvideerimise tähtajad. Vahe- ja lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu RÜ-le, enne lõpparuande kinnitamist küsib RÜ kooskõlastust RA-lt. 7.9. Finantskorrektsioon Nimetatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistik. 8. peatükk „Riskide hindamine“ Peatükis on välja toodud võimalikud riskid ja tegevused riskide maandamiseks. III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 9 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV TAT mõjud Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks tehakse ERFi vahenditest programmiperioodil 2014–2020 investeeringuid tervishoiutaristutesse. Lisaks meetme tegevusele 2.4.3, mille tulemusena toetatakse pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamise elluviimiseks vähemalt 11 raviüksuse rekonstrueerimist või ehitamist, rahastatakse ERFist 46 800 000 euro ulatuses ka meetme tegevust 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“, millega toetatakse piirkondlike haiglate kui pädevuskeskuste hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimist ning toetuse andmise tulemusena kaasajastatakse vähemalt 12 raviüksust. Samuti toetatakse 83 945 626 euro ulatuses meetme tegevust 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“, mille tulemusena ehitatakse 60 esmatasandi terviskeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehk maakondlik tervisekeskus. ERFi toetusele lisandub toetuse saajate omafinantseering. Meetme 2.4 tegevused on kavandatud ellu viia perioodil 2014–2023 ja nende elluviimiseks on vajalik ühekordne ELi toetus. Eesmärk on kvaliteetsete ja jätkusuutlike tervishoiuteenuste tagamine kaasaegse, regionaalset kättesaadavust võimaldava ja optimaalse tervishoiu esmatasandi ja aktiivravivõrgu baasil, mis võimaldab tervena elatud eluea kasvu ning vajadustele vastava tervisesüsteemi arendamist. Tervishoiusüsteemi ümberkorraldused on vajalikud nii esmatasandi kui ka eriarstiabi tervishoiuasutuste vahelise koostöö parandamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks ning möödapääsmatud ressursside jätkusuutlikkuse tagamiseks. Meetme tulemusel on piirkondlike haiglate tasandil kõikidel arstlikel erialadel välja arendatud kaasaegne pädevuskeskuste võrk, mis aktiivses koostöös esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatega tagab jätkusuutliku ja kvaliteetse arstiabi osutamise kogu elanikkonnale. Tervishoiuteenuste kättesaadavust ja suuremat efektiivsust ei ole võimalik tagada, tegemata planeeritud ühekordset investeeringut ELi toetustest. Seega saavutatakse kolme meetme tegevuse tulemusel tõhusam ressursikasutus, paraneb esmatasandi koostöö eriarstiabiga ja pädevusekeskuste koostöö maakonnakeskustes asuvate tervisekeskustega ja võrgustunud HVA haiglate vahel. Esmatasandi tervisekeskustes raviteenuste laiendamine ja kättesaadavuse tagamine väljaspool tööpäeva ja -nädalat vähendab omakorda haiglate, sh erakorralise meditsiini osakondade ressursivajadusi. Meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse 2.4.3 „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ toetuse eelarve on 15 474 082 eurot, mis moodustab maksimaalselt 67,39% projekti eelarvest. Kokku on meetme tegevuse 2.4.3 projekti maksumus 22 961 986 eurot. TAT tegevuse elluviimiseks on vajalik Eesti-poolne kaasrahastamine. Kaasrahastamine kaetakse toetuse saajate omatuludest, mille allikaks on Eesti Haigekassa, patsiendi omaosalus, laekumised teistelt juriidilistelt isikutelt, sh teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt. Programmiperioodi lõppedes välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid riigieelarvesse ei planeerita, sest TAT tegevuse elluviimise tulemusena on TAT tegevuse 10 kokkulepitud eesmärk täidetud. TAT tegevuse elluviija esitatavad lisataotlused edasisteks tegevusteks ei ole TAT-s sätestatud tegevuse osa. Vabariigi Valitsus võib, kuid ei pruugi esitatud ja tulevikus esitatavaid taotlusi kinnitada. IVKH esitas 2020–2023 riigieelarve kinnisvara lisataotluse, et 2023. aastal eraldataks 7 084 775,16 eurot G-korpuse rekonstrueerimise lõpetamiseks, kuid see ei ole otseselt seotud TAT tegevusega. Ehitatava ja rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud kaetakse toetuse saajate omatuludest, tervishoiuteenuseid rahastab Eesti Haigekassa Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määruse nr 116 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ alusel. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT tulemusena pädevuskeskusega võrgustunud IVKH raviüksuste kaasajastamine vastab ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele. 1. Mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi „mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ puhul võetakse arvesse meetme eesmärki tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus inimeste tööhõives püsimiseks ja hõivesse naasmiseks. Meetme eesmärgi täitmiseks on kavandatud kolm tegevust: haiglavõrgu pädevuskeskuste ja tervisekeskuste kaasajastamine ning haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas. Järgnevalt on loetletud põhjused, miks Ida-Viru maakonda loetakse Eesti kontekstis riskipiirkonnaks. 2017. aastal oli Ida-Viru maakonnas registreeritud töötuse määr 12,4%, mis oli Eesti kõrgeim. Maakond erineb Eesti teistest piirkondadest rahvusliku koosseisu poolest – kui 2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis keskmiselt muust rahvusest elanike osakaal 30%, siis Ida-Viru maakonnas oli see 81%. Samuti on Ida-Viru maakonnas Eesti keskmisest tunduvalt väiksem loomulik iive, suurem eakate (65-aastased ja vanemad) osatähtusus, suurem vaesuses elavate elanike osakaal ja laste suhtelise vaesuse määr. Võrreldes teiste maakondadega on Ida-Virumaa eripäraks ka põlevkivitööstus, mis avaldab negatiivset mõju elanikkonna tervisele. Ida-Virumaal oli aastatel 2015–2016 Eesti madalaim eeldatav eluiga (74,8 eluaastat, samas kui Eesti keskmine oli 79,3). Samuti elasid Ida-Viru maakonna elanikud aastatel 2015–2016 5,6 eluaastat vähem tervetena kui Eesti elanikud keskmiselt. Ida-Viru maakond on Eesti maakondade võrdluses ka kõige kehvemal positsioonil järgmiste tervisenäitajate poolest: positiivne hinnang oma tervisele, uute HIVi nakkusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta, puudega laste (0–15 aastat) osatähtsus, suremuskordaja 100 000 elaniku kohta enne 65. eluaastat, suremus 100 000 elaniku kohta vereringeelundite haigustesse, rinnavähi sõeluuringuga hõlmatus. Ida-Viru maakonnas on ülejäänud Eestiga võrreldes tunduvalt suurem haavatavate elanike osakaal, mis tingib nimetatud maakonna suurema tervisealase ebavõrdsuse ja mahajäämuse ülejäänud Eestist. Seetõttu on pädevus- ja tervisekeskuste kõrval vajadus suunata meetmest täiendavaid investeeringuid Eesti kontekstis riskipiirkonda, sest elukeskkonnana on Ida-Virumaa teiste maakondadega võrreldes halvemas positsioonis, mistõttu muutuvad piirkonnas tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kaasaegsed töötingimused väga oluliseks. 2. Põhjendatus Projekti põhjendatuse hindamisel lähtutakse projekti vajalikkusest. HVA haiglate kaasajastamise põhjendatust ja arenguvõimalusi, ettenähtud tegevuste saavutatavust (väljundid ja tulemus), sidusust eesmärkidega, innovaatilisust ja tegevuste ajakava realistlikkust on hinnatud haigla 11 funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia projekti hindamise raames. IVKH funktsionaalse arengukava esimene ja teine etapp on kinnitatud tervise- ja tööministri käskkirjadega vastavalt 12. septembril 2017. a ja 13. detsembril 2017. a. 3. Kuluefektiivsus Projekti kuluefektiivsuse all hinnatakse projektis planeeritud tegevuste kuluefektiivsust, sh projekti omafinantseeringu osakaalu. Projekti ettenähtud tegevuste ja lahenduste kuluefektiivsust planeeritud tulemuste saavutamiseks, planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust on hinnatud IVKH funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia projekti hindamisel ja kinnitamisel ning 2018. aasta riigieelarve kinnisvara lisataotluste esitamise raames. 4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia Hinnates toetuse saaja suutlikkust projekti edukalt ellu viia, on arvestatud IVKH kui toetuse saaja ja projektimeeskonna kvalifikatsiooni, kogemusi, õiguslikke, organisatsioonilisi ja tehnilisi eeldusi projekt kavandatud viisil ellu viia. Hinnates toetuse saaja suutlikkust tagada teenused projekti valmimisel, on määravaks, et IVKH on HVA haiglana iseseisev majandusüksus. Seega on IVKH-l vastav kvalifikatsioon, kogemus ja jätkusuutlikkus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused, et projekt kavandatud viisil ellu viia. IVKH on 2007–2013 programmiperioodil edukalt alustanud taristu kaasajastamist, mis käesoleva meetme tegevuse tulemusena lõpuni viiakse. Lisaks on IVKH saanud toetust kahe esmatasandi tervisekeskuse kaasajastamiseks meetme tegevusest 2.4.2, mille puhul tagatakse ambulatoorse eriarstiabi kättesaadavus ning tehakse koostööd ravi koordineerimise ja ratsionaalse ressursikasutuse huvides esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatega. 5. Mõju läbivatele teemadele Läbivatele teemadele projekti mõju hindamisel hinnatati projekti mõju regionaalarengule, keskkonnale ja kliimale, infoühiskonna edendamisele, ühtsele riigivalitsemisele ja võrdsetele võimalustele, mida on kirjeldatud TAT 4. peatükis. VI TAT kinnitamine TAT kinnitab tervise- ja tööminister oma käskkirjaga. VII TAT kooskõlastamine TAT eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks rahvastiku tervise arengukava juhtkomiteele, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Haigekassale ja Terviseametile. Riigi Tugiteenuste Keskuses asuv korraldusasutus kooskõlastas TAT eelnõu vaikimisi, rakendusüksus kooskõlastas märkustega. Rahandusministeerium kooskõlastas TAT eelnõu märkustega. Eesti Haigekassal ja Eesti Haiglate Liidul märkused puudusid. Rahvastiku tervise arengukava juhtkomitee sisulised kommentaarid edastati Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonnale. Rakendusüksuse ja Rahandusministeeriumi tehtud märkused on läbi räägitud ja vajalikus ulatuses arvestatud. 12
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel