dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Raudteeseadus

Sotsiaalministeerium · 3. aprill 2019
Viit
1.2-3/967-2
Registreeritud
3. aprill 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Jaanus Põldmaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎2-218-03782567 28.03.2019 Valjaminev kiri (1).bdoc1975 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Siseministeerium Meie 28.03.2019 nr 2-2/18-0378/2567 Sotsiaalministeerium Raudteeseaduse eelnõu Austatud ministrid Edastame kooskõlastamiseks raudteeseaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristuminister Lisad: 1) raudteeseaduse eelnõu; 2) seletuskiri. Arvamuse avaldamiseks: Konkurentsiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maanteeamet, AS Eesti Raudtee, AS Operail, AS Eesti Liinirongid, AS Edelaraudtee, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, AS E.R.S., MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Tallinna Tehnikakõrgkool, Enefit Kaevandused AS, AS Sillamäe Sadam, AS Tallinna Sadam, Ohutusjuurdluse keskus. Margus Tähepõld 625 6490 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 07.01.2019 Raudteeseadus1 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Seadus reguleerib: 1) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi valdajate õigusi ja kohustusi raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiul ning kasutamisel; 2) raudteeveeremi ehituse, tehnohoolde ja remondiga tegelevate ettevõtjate õigusi ja kohustusi; 3) raudteesüsteemi koostalitlust üleeuroopalise raudteesüsteemiga; 4) riiklikku järelevalvet raudteeliikluse ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu, raudteerajatiste ehitamise ning raudteeveeremi ehitamise, tehnohoolde ja remondi üle; 5) vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse raudteele, mille rööbastee laius on 1520 millimeetrit, 1524 millimeetrit või 1435 millimeetrit. (3) Kitsarööpmelisele 750 millimeetrise rööbastee laiusega raudteele (edaspidi kitsarööpmeline 750 mm raudtee) kohalduvad ainult käesoleva seaduse §-des 13 ja 14 sätestatud nõuded. (4) Raudteele, mis ei ole ühenduses avaliku raudteega, kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui raudteed kasutatakse raudteeveoks. (5) Köistee, trammitee ja nendega ehitus- või toimimisviisi poolest sarnane tee ega muu raudteest erineva ehitusega rööbastee ei ole raudtee käesoleva seaduse tähenduses. (6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. § 2. Raudtee-ettevõtja (1) Raudtee-ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle tegevuseks on raudteevedu või raudteeinfrastruktuuri majandamine. (2) Raudtee-ettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmed ning ettevõtja töötajad peavad tegutsema teiste raudteevaldkonnas tegutsevate isikute ja käesoleva seaduse § 87 lõikes 1 nimetatud taotlejate suhtes mittediskrimineerival viisil ning vältima tegutsemist huvide konflikti olukorras. § 3. Raudteeinfrastruktuur (1) Raudteeinfrastruktuur koosneb järgmistest osadest, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud: 1) raudteemaa; 2) rööbastee ja muldkeha, mille hulka kuuluvad süvendid, veeviimarid, rennid, truubid, taimed mulde nõlvade kaitseks ning piirded, hekid, tarad ja tulekaitsevööndid; 3) oote- ja laadimisplatvormid, sealhulgas platvormid, mis asuvad reisi- ja kaubajaamades, teepeenrad, jalgteed ning seadmed pöörangute ja ristmete soojendamiseks; 4) raudteesillad, -truubid ja muud viaduktid, tunnelid, kaetud süvendid ja jalakäijate tunnelid ning tugiseinad ja - rajatised; 5) raudteeületuskohad ja nendega seotud maanteeliikluse ohutuse tagamise seadmed; 6) raudtee pealisehitis, mille hulka kuuluvad rööpad, riströöpad ja kontrarööpad, liiprid ja teetõkkeseadmed, rööpmestiku väiksemad tarvikud, killustik- ja liivballast, pöörmed, ristmed ning pöördesillad; 1 7) raudteemaal asuvad reisijatele ja kaupadele mõeldud juurdepääsuteed, sealhulgas raudteemaal asuvad juurdepääsu võimaldavad sõiduteed ja jalgsi liikuvate reisijate juurdepääsud; 8) jaamavahe, jaamade ja sorteerimisjaamade turvangu-, signalisatsiooni- ja sideseadmed, elektrivarustusseadmed signaliseerimiseks ja sidepidamiseks ning ehitised sellistele seadmetele ja vaguniaeglustid; 9) valgustusseadmed liikluse toimimiseks ja ohutuse tagamiseks; 10) kontaktvõrk, alajaamad, alajaamade ja kontaktjuhtmete vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid ja toiterööpad; 11) raudteeinfrastruktuuri hooned ja transporditasude kogumiseks kasutatavad rajatiste osad. (2) Raudteeinfrastruktuuri hulka ei kuulu raudtee, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks või mis asub depoos või tehnohooldepunktis. § 4. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist; 2) raudteeinfrastruktuuri hoone on raudteeinfrastruktuuriga olemuslikult seotud hoone, mis on ehitatud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks; 3) raudteerajatised on raudtee, sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ning muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised; 4) raudteemaa on raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa; 5) raudteevõrgustik on ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu omaniku või valdaja majandatav raudteeinfrastruktuur; 6) raudteeveerem on veojõuga või veojõuta raudteel liiklemiseks sobiv vedur, vagun, mootorrong, rööbasbuss, eriveerem ja mis tahes muu raudteel liiklemiseks ehitatud sõiduk; 7) rong on kokkuhaagitud ja nähtavate rongisignaalidega tähistatud raudteeveerem, mis koosneb vagunist ja vähemalt ühest vedurist või mootorvagunist, samuti käsitatakse rongina jaamavahele saadetavat nähtavate rongisignaalidega tähistatud üksikvedurit, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit; 8) vedur on vähemalt ühe jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse vagunite ja muu raudteel liiklemiseks ehitatud raudteeveeremi vedamiseks ja manööverdamiseks; 9) vedurijuht on isik, kes oskab ja kellel on õigus juhtida iseseisvalt ning vastutustundlikul ja ohutul viisil rongi; 10) raudteeveo-ettevõtja on vastava tegevusloa saanud ettevõtja, kelle peamine tegevusala on raudteevedu ja kes on kohustatud tagama veduriteenuse, samuti isik, kes osutab ainult veduriteenust; 11) raudteevedu on kauba- või reisijatevedu ja veduriteenuse osutamine raudteel või ainult veduriteenuse osutamine; 12) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on raudtee-ettevõtja, kelle ülesanneteks on raudteevõrgustikul raudteeinfrastruktuuri majandamine, käitamine, hooldamine ja uuendamine ning raudteeinfrastruktuuri arendamises osalemine vastavalt käesoleva seaduse § 72 lõikes 1 nimetatud tegevuskavale; 13) raudteeinfrastruktuuri majandamine on raudteeinfrastruktuuri ja liiklusjuhtimise süsteemide ehitamine, remont, hooldamine ning haldamine, samuti raudteeliikluse ja manöövritöö korraldamine; 14) raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesanded on rongiliinide kättesaadavuse määratlemine ja hindamine, rongiliinide jaotamine, otsuste tegemine rongiliinide jaotamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kohta ning kasutustasude kindlaksmääramine ja kogumine vastavalt käesolevas seaduses sätestatud läbilaskevõime jaotamise ja kasutustasude määramise korrale; 15) raudteeinfrastruktuuri arendamine on raudteevõrgustiku kavandamine, raudteeinfrastruktuuri finants- ja investeeringutealane kavandamine, rajamine ning ajakohastamine ehk olemasoleva raudteeinfrastruktuuri ulatuslik muutmine, mis parandab selle üldist toimivust; 16) raudteeinfrastruktuuri käitamine on läbilaskevõime jaotamine, liiklusjuhtimine ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramine; 2 17) raudteeinfrastruktuuri hooldamine on olemasoleva raudteeinfrastruktuuri seisukorra ja võimekuse säilitamiseks tööde tegemine; 18) raudteeinfrastruktuuri uuendamine on olemasoleva infrastruktuuri ulatuslik asendamine, mis ei muuda raudteeinfrastruktuuri üldist toimivust; 19) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime (edaspidi läbilaskevõime) on potentsiaal kindlaks ajavahemikuks raudteeinfrastruktuuri mingil osal liiklusgraafiku koostamiseks; 20) liiklusgraafik on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostatud dokument, mis määrab rongide ja muu raudteeveeremi kõik kavandatud liikumised ning kus on kajastatud raudteeveo-ettevõtjatele jaotatud läbilaskevõimeosad, samuti tehnoloogilised ajad raudteerajatiste jooksva remondi ja hooldamise korraldamiseks (edaspidi tehnoloogilised aknad); 21) rongiliin on läbilaskevõime osa, mis on vajalik ühe rongi käigushoidmiseks siht- ja saatepunkti vahel teatud ajavahemikul; 22) rahvusvaheline kaubavedu on vedu, mille puhul rong ületab vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) piiri, seejuures võib rong olla kokku haagitud teise rongiga või koosneda vagunitest, millel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, kuid kõik vagunid peavad ületama vähemalt ühe riigi piiri; 23) rahvusvaheline reisijatevedu on vedu, mille puhul rong ületab vähemalt ühe liikmesriigi piiri ning mille peamine eesmärk on reisijate vedu eri riikides asuvate jaamade vahel, seejuures võib rong olla kokku haagitud teise rongiga või koosneda vagunitest, millel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, kuid kõik vagunid peavad ületama vähemalt ühe riigi piiri; 24) raudteeveeremi tehnohoole on kindlate ajavahemike või läbisõitude järel raudteeveeremi põhisõlmede ja - seadmete kontrollimine ja korrastamine tehniliste rikete ärahoidmiseks ning raudteeveeremi töökindluse, tule- ja liiklusohutuse tagamiseks raudteeveeremi remontide vahelisel ajal; 25) raudteeveeremi remont on raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete või nende osade parandamine või vahetamine eesmärgiga taastada raudteeveeremi töövõime; 26) raudteeliikluse ajutine sulgemine on mingil raudteelõigul teatavaks ajavahemikuks kõigi liiklusgraafikus ettenähtud rongide käigust ärajätmine; 27) raudteeliikluse oluline piiramine on vähemalt ühe sõiduplaanis ettenähtud reisirongi käigust ärajätmine või olukord, kus ööpäeva jooksul ei suudeta tagada liiklusgraafikus ettenähtud rongiliinidest rohkem kui kolme neljandiku kasutamist; 28) läbilaskevõime jaotamise organ on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või käesolevas seaduses sätestatud juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning välisriigi ettevõtja, muu juriidiline isik või struktuuriüksus, kelle ülesandeks vastavalt selle välisriigi õigusaktidele on läbilaskevõime jaotamise korraldamine; 29) üleeuroopaline raudteesüsteem koosneb raudteevõrgustiku ja raudteeveeremi elementidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/797/EL Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44–101) lisas I; 30) koostalitlus on raudteesüsteemi võime tagada nõuetele vastavate rongide ohutu ja katkematu liiklemine; 31) allsüsteem on üleeuroopalise raudteesüsteemi struktuuriline või talitluslik osa ning mille jaotus on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/797/EL lisas II; 32) liikuv allsüsteem on raudteeveeremi allsüsteem ning rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem; 33) koostalitluse komponent on seadme materiaalne või mittemateriaalne lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on liidetud või mida kavatsetakse liita allsüsteemi ning millest koostalitlus otseselt või kaudselt sõltub; 34) koostalitluse tehniline kirjeldus on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/797/EL nõuetele vastuvõetud kirjeldus, mis hõlmab allsüsteemi või selle osa, et tagada vastavus olulistele nõuetele ja üleeuroopalise raudteesüsteemi koostalitlus; 35) hoolduse eest vastutav üksus on raudteeveeremi hoolduse eest vastutav raudtee-ettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja, kes on hoolduse eest vastutava üksusena registreeritud raudteeliiklusregistris või muu liikmesriigi vastavas registris ja kes peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798/EL raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102–149) lisa III nõuetele; 36) piiriülesed koostalitlusteenused on piiriülesed teenused, mille puhul raudtee-ettevõtja omab Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi Raudteeamet) väljastatud ühtset ohutustunnistust ning kus raudteeveo lähte- ja sihtkoht on erinevates liikmesriikides; 37) piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutav liikuv töötaja on töötaja, kes on rongimeeskonna liige ja kes töötab piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava raudteeveo-ettevõtja juures üle ühe tunni päevase tööaja jooksul; 3 38) alternatiivne marsruut on teine marsruut sama lähte- ja sihtkoha vahel, kui raudteeveo-ettevõtja osutatava asjaomase kauba- või reisijateveo kaks marsruuti on vastastikku asendatavad; 39) otstarbekas alternatiiv on juurdepääs teisele teenindusrajatisele, mis on raudteeveo-ettevõtjale majanduslikult vastuvõetav ja võimaldab tal teostada asjaomast kauba- või reisijatevedu; 40) avaliku ja erasektori partnerlus on avaliku sektori asutuse ja vähemalt ühe ettevõtja vahel, kes ei ole peamine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt ettevõtja osaliselt või täielikult ehitab või rahastab raudteeinfrastruktuuri ehitamist või saab õiguse täita käesoleva paragrahvi punktis 12 loetletud ülesandeid eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul; 41) tegevuse liik on reisijatevedu, kaubavedu ning ainult rongide koostamise ja manööverdamise teenus; 42) tegevuse ulatus on reisijate arv või kaubavedude maht ning asjaomase raudteeveo-ettevõtja eeldatav suurus, mis määratakse raudteesektoris töötava personali arvu järgi; 43) tegevuspiirkond on raudteevõrgustik või raudteevõrgustikud ühes või mitmes liikmesriigis, kus raudteeveo- ettevõtjal on kavas tegutseda; 44) olulised nõuded on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/797/EL lisas III sätestatud tingimused, millele raudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitluse komponendid peavad vastama. § 5. Avalik raudtee (1) Raudteeinfrastruktuuri määrab avalikuks kasutamiseks ja arvab avalikust kasutusest välja valdkonna eest vastutav minister raudteeinfrastruktuuri majandava raudtee-ettevõtja taotluse alusel. (2) Avalikuks kasutamiseks määrautud raudteeinfrastruktuuri (edaspidi avalik raudtee) kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste osas olema diskrimineerimata tagatud kõigile taotlejatele raudteeveoks käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. (3) Avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja korraldab raudteeinfrastruktuuri kasutamist raudtee läbilaskevõime jaotamise teel, eraldades raudteeveo-ettevõtjatele käesolevas seaduses ettenähtud alustel ja korras läbilaskevõimeosasid rongiliinina või sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosadena. (4) Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus jätta rahuldamata raudtee-ettevõtja taotlus tema majandamisel oleva raudteeinfrastruktuuri väljaarvamiseks avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri hulgast, kui raudteeinfrastruktuuri on vaja kasutada üldistes huvides raudteeveoks. (6) Vabariigi Valitsusel on õigus iseseisvalt määrata raudteeinfrastruktuur avalikuks kasutamiseks õiglase tasu eest, kui raudteeinfrastruktuuri kasutamine on vajalik üldistes huvides avalikuks reisijateveoks. § 6. Mitteavalik raudtee Mitteavalik raudtee on raudtee, mis ei ole avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri osa. § 7. Ühendus teiste raudteedega (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja, kelle raudtee liitub teisele isikule kuuluva või teise isiku valduses oleva raudteega, peab lubama ühenduse oma raudteeinfrastruktuuriga ja tagama raudteeveeremi läbilaskmise mööda oma raudteed sellega liituvale raudteele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühenduse tingimused ja selle eest makstav tasu nähakse ette ühenduvate raudteede omanike või valdajate vahelises kokkuleppes. § 8. Avalik reisijatevedu 4 (1) Avalik reisijatevedu on käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkti 2 kohase tegevusloa alusel tegutseva raudteeveo-ettevõtja teostatav reisijatevedu avalikul raudteel. (2) Avalikku reisijatevedu teostav raudtee-ettevõtja on vastavalt avalikustatud veoeeskirjale ja seaduses sätestatud korras kohustatud korraldama reisijatevedu igaühele. § 9. Reisijate õigused ja kohustused raudteel (1) Reisijateveol kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 14–41) kehtestatud nõuded. (2) Reisijatele kehtivad õigused ja kohustused avalikustab raudteeveo-ettevõtja käesoleva seaduse § 109 kohases veoeeskirjas. § 10. Raudteeinfrastruktuuri võõrandamine ja raudteemaa hoonestusõigusega koormamine (1) Kinnisasja, mille oluliseks osaks on avalik raudtee, võib võõrandada ja selle kinnisasja koosseisu kuuluvat raudteemaad hoonestusõigusega koormata üksnes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõusolekul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku nõue kehtib ka kinnisasja kohta, millel asuvad raudteeinfrastruktuuri majandamiseks vajalikud ehitised, mis on avaliku raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud, kuid ei kuulu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale. Nõusoleku taotleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt hoone või rajatise omanik. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõusoleku, kui avaliku raudtee raudteeinfrastruktuuri või raudteeinfrastruktuuri majandamiseks vajalike ehitiste võõrandamine ja raudteemaa hoonestusõigusega koormamine on raudtee toimimise seisukohalt ohutu ja põhjendatud. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõusoleku andmisest keelduda, kui raudteeinfrastruktuuri või raudteeinfrastruktuuri majandamiseks vajalike ehitiste võõrandamise või raudteemaa hoonestusõigusega koormamise korral on avaliku raudtee edasine kasutamine raudteeveoks takistatud või oluliselt halveneb raudteeveo kvaliteet või väheneb ohutus. § 11. Elektroonilise turvalisuse tagamine Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed või kelle kaubaveo või reisijateveo turuosa Eestis on vähemalt 20 protsenti kaubaveo või reisijateveo turust, peab teenuse osutamiseks kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid. § 12. Raamatupidamise eraldatuse nõuded (1) Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed ja tegeleb raudteeveoga, peab oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust ning koostab ja avaldab eraldi kasumiaruanded ja bilansi raudteeinfrastruktuuri majandamise ning raudteeveo iga liigi osas. Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab oma raamatupidamises eraldi juurdepääsu tagavate põhiteenuste, juurdepääsu tagavate lisateenuste ning juurdepääsu abiteenuste tulude ja kulude arvestust. Kui avalikku raudteed majandav raudtee- ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab raudtee-ettevõtja oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ning muu tegevusvaldkonna kohta. (2) Raudtee-ettevõtja, kes tegeleb avaliku reisijateveoga vastavalt käesoleva seaduse §-le 8 ja teiste raudteevedudega, peab oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust ning koostab ja avaldab eraldi kasumiaruanded ning bilansi avaliku reisijateveo ja teiste raudteevedude valdkondade osas. Raudtee-ettevõtja, kes osutab teenust ettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale avaliku reisijateveoga tegelevale raudtee-ettevõtjale, peab oma raamatupidamises raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluvale raudtee-ettevõtjale osutatava teenuse 5 kohta eraldi tulude ja kulude arvestust. Kui avaliku reisijateveoga tegelev raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab raudtee-ettevõtja oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku reisijateveo ning muu tegevusvaldkonna kohta. (3) Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt raudteeinfrastruktuuri majandamiseks või avalikuks reisijateveoks antud toetuse mittesihtotstarbeline kasutamine on keelatud. Selle kohustuse järgimine peab kajastuma mõlema valdkonna tulude ja kulude arvestuses. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud raudtee-ettevõtjad on kohustatud esitama Konkurentsiametile lõigete 1–3 kohaselt peetavate tulude ja kulude arvestused. (5) Raamatupidamise eraldatuse ja käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud finantsläbipaistvuse nõuete kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, teenindusrajatise käitajalt ning vajaduse korral raudteeveo-ettevõtjalt lisaks asjakohaseid raamatupidamisandmeid ning neid ettevõtjaid vajadusel auditeerida või algatada nende suhtes välisaudit. (6) Käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja puhul kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigus kõigi vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate juriidiliste isikute suhtes. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise korra ja tähtajad ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud raamatupidamisandmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2. peatükk Kitsarööpmeline 750 millimeetri laiune raudtee § 13. Nõuded kitsarööpmelisele 750 mm raudteele ja sellel kasutatavale raudteeveeremile (1) Raudteeveeremi liikumiseks on lubatud kasutada kitsarööpmelist 750 mm raudteed, mille tee telgede vahe on 748–768 millimeetrit ning mille ohutusjuhend on saanud käesoleva seaduse § 14 lõike 3 kohase heakskiidu. (2) Kitsarööpmelisel 750 mm raudteel kasutatav raudteeveerem peab olema tehniliselt korras. (3) Inimeste vedu ja ajaloolise või muu raudteeveeremiga liikumine kitsarööpmelisel 750 mm raudteel peab olema ohutu. Inimeste veol reisivaguni või platvormtüüpi vaguniga peavad istmed olema kinnitatud vaguni põranda külge ning platvormtüüpi vagunil peavad olema ohutust tagavad poordid. (4) Täpsemad tehnilised nõuded kitsarööpmelisele 750 mm laiusele raudteele ja sellel kasutatavale veeremile kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud raudtee tehnokasutuseeskirjas. § 14. Kitsarööpmelise 750 mm raudtee ohutusjuhend (1) Ohutuse tagamiseks kitsarööpmelisel 750 mm raudteel koostab raudtee majandaja ohutusjuhendi. (2) Ohutusjuhend peab sisaldama lisaks ohutuse üldpõhimõtetele: 1) raudteel liikumiseks lubatud raudteeveeremite nimekirja, nende tehnilist seisukorda ning vagunite puhul kasutamise otstarvet; 2) raudteeveeremite liikumiseks lubatud liiklemiskiirust; 3) raudtee ja raudteeveeremi tehnilise seisukorra hindamise, tehnohoolde ja remondi sagedust ning vastavate tööde tegemise korraldust; 4) raudteeveeremi juhtimisõigust andva dokumendi väljastamise korda raudtee majandaja poolt; 5) raudteeveeremi juhtimisõiguse dokumendi vormi; 6) raudteeveeremi liikumise ohutuspõhimõtete kirjeldust; 6 7) raudteeveeremi nähtavate ja kuuldavate signaalidega ning esmaabi- ja tuletõrjevahenditega varustamise nõuded; 8) raudteeveeremiga sõidutatavate isikute ohutuse tagamise põhimõtete kirjeldust; 9) õnnetusjuhtumitest häirekeskuse ja pädevate asutuste teavitamise korda. (3) Ohutusjuhend esitatakse heakskiitmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kiida heaks ohutusjuhendit, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud nõuetele või kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on põhjendatud kahtlus, et see ei taga ohutust. 3. peatükk Tegevusluba, vastutuskindlustusleping, ohutusluba, ühtne ohutustunnistus ja tegutsemise ohutustunnistus 1. jagu Tegevusluba § 15. Tegevusloa kohustus (1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks: 1) avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamine; 2) reisijatevedu avalikul raudteel; 3) kaubavedu avalikul raudteel; 4) avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoole ja remont; 5) raudteeveeremi ehitus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusload kehtivad kuni loa omanik täidab loa saamise tingimusi. (3) Kogu käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtivuse ajal peab loa omanikul olema vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelistele kokkulepetele. (4) Kaubaveo tegevusluba ei ole vajalik, kui raudteeveoga tegelemine ei ole raudtee-ettevõtja peamine tegevusala. Raudteevedu ei ole raudtee-ettevõtja peamine tegevusala, kui tegu on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, kes tegeleb raudteeveoga ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise eesmärgil. (5) Välisriigi raudteeveo-ettevõtjal ei ole raudtee piirijaama sisenemisel vaja reisijate- või kaubaveo tegevusluba, kui rahvusvahelise kokkuleppe alusel on välisriigi raudtee-ettevõtja ja Eesti raudtee-ettevõtja piire ületavas raudteeveos kokku leppinud. (6) Teises liikmesriigis väljastatud tegevusluba loetakse Eesti Vabariigis kehtivaks. (7) Kui Konkurentsiametil on põhjendatud kahtlus, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt tegevusloa saanud raudteeveo-ettevõtja ei vasta käesoleva jao nõuetele, teavitab Konkurentsiamet sellest viivitamata loa väljastanud pädevat asutust. § 16. Raudtee-ettevõtja tegevusloa kontrolliese (1) Raudtee-ettevõtjale antakse käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusluba, kui ta vastab järgmistele nõuetele: 1) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu äriühingut juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, majandus-, transpordi- ega ametialase kuriteo kohta; 2) füüsilisest isikust ettevõtjat, äriühingut, äriühingu juhatuse liiget või muud äriühingut juhtima õigustatud isikut ei ole süüdi mõistetud töötervishoiu, tööohutuse, tollikorralduse ja tehnilise järelevalve valdkonna kuriteos või eeltoodud valdkonna nõuete korduvas rikkumises väärteo korras; 7 3) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liige või muu juhtima õigustatud isik ei ole pankrotivõlgnik pankrotiseaduse § 8 mõistes; 4) kolmanda riigi ettevõtja on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigi äriregistris; 5) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu juhatuse liikmed või teised äriühingut juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad vastavalt kas raudteeinfrastruktuuri majandamise, reisijateveo või kaubaveo eest, omavad erialaseid teadmisi või kogemusi, et tagada ettevõtja ohutu tegevus, selle usaldusväärne korraldus ja kontroll; 6) ettevõtja on finantsmajanduslikult võimeline täitma oma tegelikke ja võimalikke kohustusi vähemalt järgneva 12 kuu jooksul ja tal ei ole suuri või korduvaid maksuvõlgnevusi, mis seavad tema finantsmajandusliku võimekuse kahtluse alla . (2) Konkurentsiamet teavitab viivitamata Raudteeametit raudteeveo tegevusloa andmisest ja muutmisest ning tegevusloa kehtivuse peatamisest ja kehtetuks tunnistamisest. (3) Ettevõtjale antakse käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusluba, kui ettevõtja vastab järgmistele tingimustele: 1) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu äriühingut juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, majandus-, transpordi- ega ametialase kuriteo kohta:, 2) füüsilisest isikust ettevõtjat, äriühingut, äriühingu juhatuse liiget või muud äriühingut juhtima õigustatud isikut ei ole süüdi mõistetud töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonna kuriteos või eeltoodud valdkonna nõuete korduvas rikkumises väärteo korras; 3) kolmanda riigi ettevõtja on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigi äriregistris; 4) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu juhatuse liikmed või teised juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad vastavalt kas raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehitamise eest, omavad erialaseid teadmisi või kogemusi, et tagada ettevõtja ohutu tegevus, selle usaldusväärne korraldus ja kontroll; 5) ettevõtja juhatus on kinnitanud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste protsesside kirjeldused; 6) ettevõtja kasutuses on tootmispind ja seadmed tehnoloogiliste protsesside kirjeldustes ettenähtud tööde tegemiseks. § 17. Tegevusloa taotlemine (1) Avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamise, reisijateveo ja kaubaveo tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet. (2) Avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa taotluse lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (3) Tegevusloa taotluses esitatakse Konkurentsiametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised dokumendid: 1) majandusaasta aruande puudumise korral või juhul, kui esitatav majandusaasta aruanne on koostatud ja kinnitatud varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist, raamatupidamise vahearuande koopia tegevusloa taotlemisele eelnenud kuu lõpu seisuga ning täiendavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77), lisas III loetletud andmed, kui need ei ole eraldi välja toodud taotleja majandusaasta aruandes või vahearuandes; 2) äriühingu juhatuse liikmete ja teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg) ja elukoht ning dokumendid, mis kinnitavad isiku käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 5 nõutud erialast haridust või töökogemust. (4) Tegevusloa taotluses esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised dokumendid: 1) äriühingu juhatuse liikmete ning teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), elukoht ning dokumendid, mis kinnitavad isiku käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punktis 4 nõutud erialast haridust või töökogemust ; 8 2) ettevõtja juhatuse kinnitatud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste protsesside kirjeldused; 3) dokumendid, mis kinnitavad käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punktis 6 sätestatud nõude täitmist. (5) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv. (6) Kui Konkurentsiamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei lahenda taotlust majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks. § 18. Raudtee-ettevõtja tegevusloa kõrvaltingimused Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused: 1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusloale märgitakse lubatud tehnohoolde või remondi liik, milleks on kauba- või reisivagunite, automaatpiduriseadmete, automaatsiduriseadmete, rattapaaride, rattapaaride veerelaagrite või muu sellise tehnohoole või remont; 2) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevusloale märgitakse lubatud raudteeveeremi liik. § 19. Raudtee-ettevõtja tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused (1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud juhtudele võib loa andja tegevusloa kehtetuks tunnistada ka juhul, kui: 1) ettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 4 või 5 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, ei ole sellel tegevusalal tegutsenud ühe aasta jooksul tegevusloa väljaandmisest arvates; 2) ettevõtja rikub rahvusvahelisest kokkuleppest tulenevaid kohustusi ja seetõttu võib tekkida oht inimesele, varale või keskkonnale või see toob kaasa rahvusvahelise raudteeveo katkemise. (2) Konkurentsiamet võib antud tegevusloa peatada kuni kuueks kuuks või nõuda ettevõtjalt uuesti käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud andmeid, kui ettevõtja ei ole kuue kuu jooksul tegevusloal märgitud tegevusalal tegutsenud või ei ole alustanud tegevusloaga lubatud tegevust kuue kuu jooksul arvates tegevusloa saamisest. (3) Raudtee-ettevõtja võib Konkurentsiametilt taotleda tegevuse alustamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtajast pikemat ajavahemikku, kui tema osutatavate teenuste eripära tõttu ei ole võimalik tegevust varem alustada. (4) Teenuse osutamise tagamiseks võib Konkurentsiamet anda ajutise tegevusloa raudtee-ettevõtjale, kelle tegevusluba tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 6 sätestatud nõude täitmata jätmise tõttu. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ajutine tegevusluba antakse kuni kuueks kuuks tegevusloa kehtetuks tunnistamisest arvates. Selle aja jooksul on raudtee-ettevõtja kohustatud jätkama tegevust ajutises tegevusloas märgitud tingimustel ja ulatuses. 2. jagu Vastutuskindlustus § 20. Üldnõuded vastutuskindlustuslepingule (1) Ettevõtja, kellele on väljastatud käesolevas seaduses sätestatud tegevusluba või tegutsemise ohutustunnistus, mille saamise eeltingimus on kindlustuslepingu olemasolu, sõlmib enne vastaval alal tegutsema hakkamist vastutuskindlustuslepingu tema tegevuse tõttu tekkida võiva kahju hüvitamiseks järgmistel tingimustel: 1) kindlustusjuhtumiks on ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuri majandamise, reisijateveo, kaubaveo või raudteeveeremi tehnohoolde tegemise, remontimise või ehitamisega seoses vastavalt reisijatele ja reisijate pagasile, raudteerajatiste või raudteeveeremi omanikele või valdajatele ning kolmandatele isikutele 9 kindlustusperioodil otsese varalise kahju, samuti kehavigastustest tuleneva kahju tekitamine, mille eest ettevõtja õigusaktide kohaselt vastutab; 2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta peab vastama käesolevas seaduse §-des 22–24 sätestatule ja rahvusvahelise raudteeveo korral 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) 1999. aasta 3. juuni muutmisprotokolli redaktsioonis, rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppes (SMGS) või rahvusvahelise raudteereisijateveo kokkuleppes (SMPS) sätestatule, kui sellega kehtestatakse käesolevas seaduses sätestatust kõrgem kindlustussumma alampiir; 3) vastutuskindlustusleping peab hõlmama ka ootamatust või ettenägematust sündmusest põhjustatud keskkonnakahjude hüvitamise nõudeid, mille puhul kuuluvad hüvitamisele keskkonnakahju tõttu tekkinud otsene varaline kahju ja reostuse eemaldamise kulud ning nende nõuete hüvitamise alampiir peab olema 10 protsenti kindlustussummast; 4) raudtee-ettevõtja kahte või enamat tegevust hõlmavas vastutuskindlustuslepingus peab olema eraldi välja toodud iga käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud tegevusloas loetletud tegevus koos kindlustussummaga. (2) Sõlmitud vastutuskindlustuslepingu koopia edastatakse viivitamata tegevusloa või tegutsemise ohutustunnistuse andjale. (3) Vastutuskindlustusleping peab ettevõtjal olema tegevusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse kogu kehtivusaja jooksul. § 21. Omavastutus (1) Kindlustusvõtja taotlusel ja kindlustusandja nõusolekul võivad pooled lepingus kokku leppida omavastutuse kohaldamises. (2) Omavastutuse kohaldamisel peab kindlustusandja hüvitama kahjustatud isikule tekkinud kahjud täies mahus ning kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale omavastutuse summa. (3) Omavastutuse summa ei tohi ületada 30 protsenti kindlustussummast. § 22. Raudtee valdaja vastutuskindlustuse alampiir (1) Raudtee valdaja peab oma vastutuse kindlustama vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 näidatud ulatuses, arvestades seejuures raudtee kasutatavuse tihedust, raudteel veetava kauba iseloomu, eelmisel kindlustusperioodil raudteel tekkinud kahju ning muid olulisi tegureid. (2) Kindlustussumma alampiirid raudtee kogupikkust arvesse võttes on järgmised: 1) raudtee kogupikkus kuni 5000 meetrit – kindlustussumma suurus ei ole määratletud ning kujuneb kindlustusandja ja raudtee valdaja vahelisel kokkuleppel; 2) raudtee kogupikkus 5001 kuni 10 000 meetrit – 191 734 eurot; 3) raudtee kogupikkus 10 001 kuni 50 000 meetrit – 639 116 eurot; 4) raudtee kogupikkus 50 001 ja enam meetrit – 3 195 582 eurot. § 23. Raudteeveo-ettevõtja vastutuskindlustuse alampiir (1) Raudteeveo-ettevõtja kindlustussumma alampiir üheaastase kindlustusperioodi kohta on: 1) avalikul raudteel raudteeveoga tegelemisel – 1 917 349 eurot; 2) mitteavalikul raudteel reisijateveoga tegelemisel – kindlustussumma suurus ei ole määratud ning kujuneb kindlustusandja ja ettevõtja vahelise kokkuleppe järgi; (2) Avaliku reisijateveoga tegeleva raudteeveo-ettevõtja vastutuskindlustusleping peab tagama kindlustussummast vähemalt 639 116 eurot reisijate otsese varalise kahju ja kehavigastuste tekitamisest tulenevate nõuete hüvitamiseks. 10 (3) Avalikul raudteel raudteeveoga tegeleva ettevõtja vastutuskindlustusleping peab hõlmama ka kauba ja postisaadetiste omanikele otsese varalise kahju hüvitamist. § 24. Raudteeveeremi hoolduse, remondi ja ehitamisega tegeleva ettevõitja vastutuskindlustuse alampiir Kindlustussumma alampiir üheaastase kindlustusperioodi kohta on ettevõtjal: 1) kes teeb avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet – 639 116 eurot; 2) kes remondib avalikul raudteel kasutatavat või raudteeveoks kasutatavat raudteeveeremit – 639 116 eurot; 3) kes ehitab raudteeveeremit – 639 116 eurot. 3. jagu Ohutusluba, tegutsemise ohutustunnistus ja ühtne ohutustunnistus § 25. Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistusega ettevõtjale antavad õigused (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib avalikku raudteed majandada, kui tal on lisaks käesoleva seaduse § 15 lõige 1 punktis 1 nimetatud tegevusloale kehtiv ohutusluba. (2) Mitteavaliku raudtee valdaja võib majandada raudteed mitteavalikul raudteel, kui tal on lisaks kehtivale vastutuskindlustuslepingule ka vastav tegutsemise ohutustunnistus. (3) Ettevõtja võib tegeleda kaubaveoga mitteavalikul raudteel, kui tal on vastav tegutsemise ohutustunnistus või käesoleva seaduse § 30 kohane kehtiv ühtne ohutustunnistus. (4) Ettevõtja võib tegeleda reisijateveoga mitteavalikul raudteel, kui tal on peale kehtiva vastutuskindlustuslepingu ka vastav tegutsemise ohutustunnistus või käesoleva seaduse § 30 kohane kehtiv ühtne ohutustunnistus. (5) Ohutusluba näitab, et raudtee-infrastruktuuri-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem ning protseduurid ja tingimused, mis on vajalikud raudteeinfrastruktuuri ning liiklusjuhtimis- ja signalisatsioonisüsteemi ohutuks projekteerimiseks, hoolduseks ja käitamiseks, vastavad käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele. (6) Tegutsemise ohutustunnistus väljastatakse ettevõtjale, kelle raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus või raudteeveerem ning personal vastavad käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele ning kui ettevõtja on võimeline täitma raudteeohutusalaseid nõudeid. (7) Ohutusloa ning tegutsemise ohutustunnistuse annab välja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (8) Ohutusluba ning tegutsemise ohutustunnistus kehtivad viis aastat. § 26. Ohutusloa väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemine (1) Avalikku raudteed majandada sooviv raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab ohutusloa saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised andmed ja dokumendid: 1) avaldus; 2) raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, milles esitatakse töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse number; 3) nende raudteerajatiste nimekiri, mis raudteeliiklusregistris ei kajastu; 4) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded, kui neid ei ole käesoleva seaduse § 44 kohaselt esitatud; 5) käesoleva seaduse § 39 nõuetele vastava ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsioon; 6) millisel viisil taotleja otsuse edastamist soovib; 7) andmed riigilõivu tasumise kohta. 11 (2) Ohutusloa uuendamise avaldus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne ohutusloa kehtivuse lõppemist. Kui ohutusloa uuendamise taotlus on esitatud tähtaegselt, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotluse menetlemise ajal ohutusloa kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada. (3) Ohutusloa uuendamise taotlusele lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid, kui neis olevad andmed on muutunud. (4) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja muudab raudteeinfrastruktuuri, signalisatsiooni- või elektrivarustusseadmete allsüsteeme või nende töö- või hoolduspõhimõtted, esitab raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse ohutusloa muutmiseks koos muudatusi kajastavate dokumentidega. (5) Kui raudtee ohutust puudutav õiguslik raamistik muutub, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt muutunud asjaolusid kajastavate dokumentide esitamist ja vajadusel nõuda ohutusluba muuta. (6) Ohutusloa väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. § 27. Tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemine (1) Mitteavalikul raudteel raudteed majandada sooviv raudtee valdaja peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, milles esitatakse töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse number; 3) nende raudteerajatiste nimekiri, mis raudteeliiklusregistris ei kajastu; 4) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded, kui neid ei ole käesoleva seaduse § 44 kohaselt esitatud; 5) vastutuskindlustuslepingu koopia; 6) andmed riigilõivu tasumise kohta. (2) Mitteavalikul raudteel reisijate- või kaubaveoga tegeleda sooviv ettevõtja, kellel ei ole kehtivat ühtset ohutustunnistust, peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised andmed ja dokumendid: 1) avaldus; 2) ettevõtja vedurijuhtide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed vedurijuhile väljaantud vedurijuhiloa kohta, sealhulgas vedurijuhiloa number, veduriliik, mille juhtimisõigus vedurijuhil on, vedurijuhiloa väljaandja, väljaandmise koht ja kuupäev; 3) ettevõtja vedurijuhiabide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning vedurijuhiabile väljaantud kutsetunnistuse number; 4) raudteeveeremi liik, alaliik, raudteeliiklusregistri kood, tootjatehas ja väljalaskeaasta raudteeveeremi kohta, mida ettevõtja kavatseb kasutada reisijateveo või kaubaveoga tegelemiseks; 5) raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne, kui seda ei ole käesoleva seaduse § 44 kohaselt esitatud; 6) mitteavalikul raudteelreisijateveoga tegelemiseks vastutuskindlustuslepingu koopia; 7) andmed riigilõivu tasumise kohta. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele peab taotlusele lisama, millisel viisil Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse taotlejale edastab. (4) Tegutsemise ohutustunnistusele kantakse tegevusvaldkond, mille jaoks tegutsemise ohutustunnistust taotleti. (5) Tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise avaldus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne tegutsemise ohutustunnistuse kehtivuse lõppemist. Kui tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotlus on esitatud 12 tähtaegselt, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotluse menetlemise ajal selle kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada. (6) Tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotlusele lisatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud dokumendid, kui neis olevad andmed on muutunud. (7) Kui muutub ettevõtja tegevuse ulatus, raudteeinfrastruktuuri töö- või hoolduspõhimõtted esitab ettevõtja viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse tegutsemise ohutustunnistuse muutmiseks koos muudatusi kajastavate dokumentidega. (8) Tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv. § 28. Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine ja uuendamine (1) Enne ohutusloa väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavust ja käesoleva seaduse § 26 lõike 1 alusel esitatud andmete õigsust, seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteerajatise kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt. (2) Enne mitteavalikul raudteel raudteed majandada soovivale raudtee valdajale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 27 lõike 1 alusel esitatud andmete õigsust, seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteerajatise kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt. (3) Enne mitteavalikul raudteel kauba- või reisijateveoga tegeleda soovivale ettevõtjale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõike 2 alusel esitatud andmete õigsust, seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab ohutusloa ning tegutsemise ohutustunnistuse välja, muudab või uuendab neid 30 päeva jooksul avalduse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib põhjendatud juhtudel pikendada menetlustähtaega käesoleva paragrahvi lõike 1, 2 või 3 alusel esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks kuni 30 päeva võrra, teavitades menetlustähtaja pikendamisest avalduse esitajat. Avalduse esitaja peab esitama täiendava teabe Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti määratud tähtajaks. (5) Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja uuendamise otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsus ja ohutusluba ning tegutsemise ohutustunnistus edastatakse taotlejale viivitamatult taotluses valitud viisil v. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ohutusloa väljaandmisest, muutmisest, uuendamisest ning käesoleva seaduse § 29 lõike 3 kohasest ohutusloa kehtetuks tunnistamise otsusest hiljemalt kahe nädala jooksul Raudteeametit, märkides teates: 1) ettevõtja nime ja aadressi; 2) otsuse tegemise kuupäeva; 3) ulatuse ja kehtivusaja; 4) kehtetuks tunnistamise korral otsuse põhjuse. (8) Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse taotlemise ning vormistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 13 § 29. Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest või uuendamisest keeldumine ning kehtetuks tunnistamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub ohutusloa väljaandmisest, muutmisest või uuendamisest, kui ettevõtja: 1) ohutusjuhtimise süsteem ei vasta käesoleva seaduse nõuetele; 2) raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus või personal ei vasta kehtestatud nõuetele; 3) ei ole võimeline täitma raudteeohutuse nõudeid; 4) on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest või selle uuendamisest, kui ettevõtja: 1) ei oma kehtivat vastutuskindlustuslepingut; 2) raudteeinfrastruktuuri majandamine, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele; 3) käesoleva paragrahvi lõike 1 puntides 3 või 4 nimetatud juhul. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus tunnistada ohutusluba ja tegutsemise ohutustunnistus kehtetuks, kui: 1) ettevõtja raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem või personal ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele; 2) ettevõtja on korduvalt rikkunud käesoleva seaduses kehtestatud nõudeid. . (4) Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamisest keeldumise ning kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse ettevõtjale viivitamata. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teatab ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest ja uuendamisest keeldumisest ning kehtetuks tunnistamisest viivitamata Konkurentsiametit. § 30. Ühtne ohutustunnistus (1) Avalikul raudteel reisijateveo või kaubaveoga tegelemiseks peab raudteeveo-ettevõtjal olema kehtiv ühtne ohutustunnistus. (2) Ühtne ohutustunnistus väljastatakse raudteeveo-ettevõtjale, kellel on käesoleva seaduse nõuetele vastav ohutusjuhtimise süsteem ja kes on võimeline kavandatud tegevuspiirkonnas ohutult tegutsema. (3) Raudteeveo-ettevõtjatele, kelle tegevuspiirkond asub ühes või mitmes liikmesriigis, annab ühtse ohutustunnistuse välja Raudteeamet ja §-s 32 sätestatud juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (4) Ühtsele ohutustunnistusele märgitakse hõlmatud tegevuse liik ja ulatus ning tegevuspiirkond. Lisaks märgitakse ühtsele ohutustunnistusele raudteeveo-ettevõtja omandis olevad manöövriteed, kui nende kasutamine on reguleeritud raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhendis. (5) Ühtset ohutustunnistust uuendatakse raudteeveo-ettevõtja taotlusel hiljemalt iga viie aasta tagant ning tervikuna või osaliselt iga kord, kui tegevuse liik või ulatus muutub. (6) Ühtse ohutustunnistusega seotud toimingud teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1–43), artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti (edaspidi ühtne kontaktpunkt) kaudu. (7) Ühtse ohutustunnistuseta võib kolmanda riigi raudteeveo-ettevõtja siseneda Eesti piirijaamadesse tingimusel, et ohutustase on tagatud järgmisega: 14 1) vastav rahvusvaheline leping Eesti ja kolmanda riigi vahel, mis on naaberriik, või 2) vastav lepinguline kokkuleppe kolmanda riigi ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja vahel, kellel on ühtne ohutustunnistus või ohutusluba selles raudteevõrgustikus tegutsemiseks ja selle kokkuleppe ohutusalased aspektid kajastuvad raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis. (8) Raudteeveo-ettevõtja teavitab vähemalt kaks kuud enne uue raudteeveo tegevuse alustamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, et viimane saaks alustada järelevalve kavandamist. (9) Ühtse ohutustunnistuse omanik teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata olulistest muutustest käesoleva paragrahvi lõikes 8 osutatud teabes, raudteeveeremitüüpides või töötajakategooriates. (10) Ühtse ohutustunnistuse taotluse menetlemisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798/EL artikli 10 lõike 10 alusel kehtestatud rakendusaktis sätestatud nõudeid ja artiklis 18 sätestatud otsustamise põhimõtteid. § 31. Ühtse ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine ja uuendamine Raudteeameti poolt (1) Raudteel reisijateveoga või kaubaveoga tegeleda sooviv ettevõtja peab ühtse ohutustunnistuse taotluse juurde esitama dokumendid, mis tõendavad, et: 1) raudteeveo-ettevõtja on kehtestanud oma ohutusjuhtimise süsteemi kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 39 ning see täidab koostalitluse tehnilistes kirjeldustes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798/EL artikli 6 kohastes ühistes ohutusmeetodites (edaspidi ühised ohutusmeetodid) ja sama direktiivi artikli 7 kohastes ühistes ohutuseesmärkides (edaspidi ühised ohutuseesmärgid) ning muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud tingimusi, et oleks võimalik kontrollida riske ja osutada raudteevõrgustikus ohutut raudteevedu; 2) kuidas taotleja on ohutusjuhtimise korraldamisel arvesse võtnud siseriiklikke eeskirju, kui need on lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktidele kohaldatavad. (2) Ühised ohutusmeetodid kirjeldavad, kuidas hinnatakse ohutustasemeid ning ohutuseesmärkide ja muudele ohutusnõuetele vastavuse saavutamist. Ühised ohutuseesmärgid sätestavad minimaalsed ohutustasemed, mis tuleb saavutada raudteesüstemis tervikuna ja Euroopa Liidu raudteesüsteemi erinevates osades, kus see on teostatav. (3) Raudteeamet: 1) hindab, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse juurde esitatud dokumendid tõendavad lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuetele vastavust ning 2) edastab viivitamata raudteeveo-ettevõtja poolt esitatud dokumendid kavandatud tegevuspiirkonna asjaomastele riiklikele ohutusasutustele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tõendite hindamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hindamiste osana on Raudteeametil ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha kohapealset kontrolli, läbi viia auditeid ning nõuda asjakohase täiendava teabe esitamist. Selliste külastuste, kontrollide ja auditite korraldust koordineerivad omavahel Raudteeamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (5) Ühe kuu jooksul alates ühtse ohutustunnistuse taotluse saamisest teatab Raudteeamet raudteeveo-ettevõtjale, kas esitatud dokumendid on täielikud, või palub esitada asjakohast täiendavat teavet, andes selleks mõistliku tähtaja. Dokumentide täielikkuse, asjakohasuse ja vastavuse osas võib amet hinnata ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud tõendeid. (6) Raudteeamet annab ühtse ohutustunnistuse või jätab ühtse ohutustunnistuse taotluse rahuldamata hiljemalt neli kuud pärast taotlejalt nõutava teabe saamist. Kui Raudteeamet ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta ühtset ohutustunnistust selle tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks. (7) Kui raudteeveo-ettevõtja, kellele Raudteeamet on andnud ühtse ohutustunnistuse, soovib oma tegevuspiirkonda laiendada, või kui tal on juba käesoleva seaduse § 32 kohaselt antud ühtne ohutustunnistus ja ta 15 soovib oma tegevuspiirkonda laiendada teise liikmesriiki, esitab ta taotluse ja täiendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooni asjakohaste dokumentidega täiendava tegevuspiirkonna kohta. (8) Kui ohutust puudutav õiguslik raamistik oluliselt muutub, on Raudteeametil ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus ühtne ohutustunnistus läbi vaadata ning nõuda muutunud asjaolusid kajastavate dokumentide esitamist ühtse ohutustunnistuse muutmiseks. (9) Raudteeamet teavitab pädevaid riiklikke ohutusasutusi ühtse ohutustunnistuse andmisest, uuendamisest, muutmisest või kehtetuks tunnistamisest viivitamata, kuid hiljemalt kahe nädala jooksul. Teates märgitakse: 1) raudteeveo-ettevõtja nimi ja aadress; 2) ühtse ohutustunnistuse väljastamiskuupäev; 3) tegevuse liik ja ulatus; 4) kehtivus ja tegevuspiirkond; 5) ühtse ohutustunnistuse kehtetuks tunnistamise korral otsuse põhjused. (10) Ühtse ohutustunnistuse väljastamisel Raudteeameti poolt makstakse tasusid vastavalt komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2018/764 Euroopa Liidu Raudteeametile makstavate lõivude ja tasude ning nende maksmise tingimuste kohta (ELT L 129, 25.5.2018, lk 68–72) sätestatud tingimustele. § 32. Ühtse ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine ja uuendamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt (1) Kui raudteeveo-ettevõtja tegevuspiirkond piirdub Eesti Vabariigi territooriumiga, võib raudteeveo-ettevõtja taotlusel ühtse ohutustunnistuse anda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul esitab taotleja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile käesoleva seaduse § 31 lõike 1 kohased dokumendid ja andmed riigilõivu tasumise kohta. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindab dokumentide vastavust käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hindamiste osana on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha raudteeveo-ettevõtjale kohapealset kontrolli ning läbi viia auditeid. (5) Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale, kas esitatud dokumentatsioon on täielik või palub esitada asjakohast täiendavat teavet. (6) Pädevate riiklike ohutusasutustega konsulteerimise järel kehtib ühtne ohutustunnistus ilma tegevuspiirkonna laiendamiseta, kui raudteeveo-ettevõtja sõidab naaberriigi piirilähedasse jaama, kus on samasuguste omadustega raudteevõrgustik ja käituseeskirjad. Nimetatud konsulteerimine on juhtumipõhine, kui seda ei ole sätestatud liikmesriikide või riiklike ohutusasutuste vahelises lepingus. (7) Kui raudteeveo-ettevõtja, kellele on ühtse ohutustunnistuse andnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, soovib laiendada tegevuspiirkonda Eestis, lisab ta täiendavad käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 osutatud asjakohased dokumendid täiendava tegevuspiirkonna kohta ja esitab vastava taotluse, mille rahuldamisel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab uuendatud ühtse ohutustunnistuse. (8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab ühtse ohutustunnistuse või keeldub sellest mitte hiljem kui neli kuud pärast taotlejalt kogu nõutava teabe saamist. (9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab antud ühtsete ohutustunnistuste kohta käesoleva seaduse § 31 lõikes 9 nimetatud teabe viivitamata Raudteeametile. (10) Ühtse ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv. 16 § 33. Koostöö ühtse ohutustunnistuse andmisel (1) Kui Raudteeamet teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, et ta ei nõustu käesoleva seaduse § 31 lõike 3 punkti 2 kohaselt teostatud hindamise tulemusega, teevad osapooled koostööd, et jõuda kokkuleppele mõlemale poolele vastuvõetava hindamistulemuse suhtes ning kaasavad vajadusel raudteeveo-ettevõtja. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes1 nimetatud juhul ei jõuta mõlemat poolt rahuldavale kokkuleppele ühe kuu jooksul pärast Raudteeameti mittenõustumise teatavakstegemist, teeb Raudteeamet otsuse ühtse ohutustunnistuse andmise kohta, välja arvatud juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on saatnud Raudteeameti hinnanguga mittenõustumise küsimuse lahendamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/796 artikli 55 alusel loodud apellatsiooninõukogule. (3) Ühtset ohutustunnistust taotlenud ettevõtja võib ühe kuu jooksul alates ühtse ohutustunnistuse andmisest keeldumise otsuse saamisest taotleda, et vastavalt kas Raudteeamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vaataks otsuse läbi. Taotluse saamisest kahe kuu jooksul kinnitab Raudteeameti või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma otsuse jõusse jätmise või tühistab selle. (4) Kui Raudteeamet kinnitab oma keelduva otsuse, võib taotleja esitada kaebuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artikli 55 alusel loodud apellatsiooninõukogule. (5) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kinnitab oma keelduva otsuse, võib taotleja esitada kaebuse halduskohtusse. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sõlmib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798/EL artiklile 11 ja määruse (EL) 2016/796 artiklile 76 koostöölepingud Raudteeameti ja teiste liikmesriikide riiklike ohutusasutustega. 3. peatükk Raudteeliiklus ja ohutus 1. jagu Raudteeliikluse ohutuse tagamine § 34. Ohutuse tagamine (1) Raudteel kasutatavad seadmed ja raudteeveerem, raudteeinfrastruktuur koos selle toimimiseks vajalike rajatistega, raudteeliikluse, manöövritöö ning veo korraldamine peavad tagama raudteeohutuse. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri valdaja on kohustatud tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuril ja hoidma selle ohutust tagavana töökorras ning on kohustatud täitma käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid. (3) Raudteeveo-ettevõtja ja muu raudteeveeremi valdaja on kohustatud tagama raudteeveo ohutuse ja kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus-, hooldus- ja muudele nõuetele ning on kohustatud täitma käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete täimiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister raudtee tehnokasutuseeskirjaga täpsemad riigisisesed raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi tehno- ja käitusnõuded, raudteeliikluse, raudteekorrashoiu ning raudteevedude nõuded. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuete kehtestamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798/EL artikli 8 ja lisa II nõuetest. (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, raudtee omanik või valdaja kehtestab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks kiiruspiirangud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale, 17 raudtee omanikule või valdajale ettekirjutusi kiiruspiirangute muutmiseks, kui kehtestatud kiiruspiirangud ei taga ohutut liiklust või on põhjendamatud. § 35. Raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavad töötajad (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval töötajal peab olema vastav pädevus. Isiku pädevust tõendab asjakohane kutse kutseseaduse tähenduses, mis omistatakse isikule viieks aastaks. (2) Raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutava töötajana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (3) Raudteerajatise omanik või valdaja, kes ei ole raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, peab määrama pädeva isiku, kellel on raudteeinseneri, raudtee ehitusjuhi, raudtee teemehaaniku, raudtee turvanguseadmete mehaaniku või raudtee turvanguseadmete ehitusjuhi kutse ja kes vastutab raudteeohutuse eest. (4) Raudteerajatise omanik või valdaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raudteeohutuse eest vastutava pädeva isiku võib määrata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga sõlmitud lepinguga, milles nähakse lisaks ette raudteerajatise raudteeohutuse tagamise ja hoidmise kord ning kulude kandjad. § 36. Raudteetöötajate tervisenõuded (1) Vedurijuhi, vedurijuhiabi ja reisirongi klienditeenindaja, rongikoostaja, vagunijärelevaataja, vagunipidurdaja, rongi- ja manöövridispetšeri, jaamakorraldaja, raudteeliikluse korraldaja, turvangu- ja sideseadmete mehaaniku, montööri, pöörmeseadja, teemontööri ja -meistri, kaubarongisaatja ning signalisti (edaspidi koos raudteetöötajad) nägemine, kuulmine, psühholoogiline sobivus ja üldine terviseseisund peab vastama tasemele, mis võimaldab raudteetöötajatel ohutult oma tööülesandeid täita ja mida kinnitab läbitud tervisekontroll. (2) Tööle asumisele eelnev tervisekontroll tuleb läbida mitte varem kui kolm kuud enne raudteetöötajana tööle asumist. (3) Perioodiline tervisekontroll tuleb läbida: 1) kuni 40 aasta vanuseni iga viie aasta järel; 2) vanuses 41 kuni 62 aastat iga kolme aasta järel; 3) vanuses üle 62 aasta üks kord aastas. (4) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 3 peab vedurijuht, vedurijuhi abi ning eriveeremi juht läbima tervisekontrolli: 1) kuni 55 aasta vanuseni vähemalt iga kolme aasta järel; 2) vanuses üle 56 aasta üks kord aastas. (5) Tervisekontrolli tegija otsuse alusel võib konkreetse raudteetöötaja terviseseisundit arvestades perioodilist tervisekontrolli teha käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust sagedamini. (6) Tööandja suunab raudteetöötaja täiendavasse tervisekontrolli, kui: 1) tal on põhjust arvata, et raudteetöötaja füüsiline või vaimne terviseseisund ei võimalda tööülesandeid ohutul viisil täita; 2) tal on kahtlus, et töötaja tarvitab uimasteid, psühhotroopseid ravimeid või et töötajal esinevad sõltuvusnähud alkoholist, 3) töötajaga on toimunud tööõnnetus või any period of absence following an accident involving persons töötaja süül on tekkinud õnnetuseoht või toimunud õnnetus; 3) töötaja on tervislikel põhjustel puudunud töölt rohkem kui 30 päeva. 18 (7) Täpsemad nõuded raudteetöötaja nägemisele, kuulmisele, psühholoogilisele sobivusele ja üldised tervisenõuded, tööleasumisele eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil nõutavad terviseuuringud, ning tööleasumisele eelneva ja perioodilise tervisekontrolli tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 37. Ohutusnõuete jälgimine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha raudtee-ettevõtjale, samuti teistele raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajatele ettekirjutusi käesolevast seadustest tulenevate nõuete täitmiseks, määrates selleks mõistliku tähtaja. (2) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei täida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus rakendada raudteeinfrastruktuuri remondi- ja hooldustööde osas asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Asendustäitmist on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus rakendada ettekirjutuseta, kui vahetu oht inimese elule või tervisele või keskkonnale tuleb kõrvaldada viivitamata. (3) Raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuete rikkumise korral, kui see tekitab raudteeliiklusele otsese ohu, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus kõrvaldada raudteeinfrastruktuurilt raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele mittevastav raudteeveerem või võtta viivitamata tarvitusele muud abinõud, et tagada raudteeliikluse ohutus. (4) Kui raudteeliikluses kasutatava raudteeveeremiga ohustatakse inimese elu või tervist või keskkonda või raudteeliikluses kasutatav raudteeveerem on registreerimata, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha raudtee-ettevõtjale ja teistele raudteeveeremi valdajatele ettekirjutus raudteeveerem raudteeliiklusest viivitamata kõrvaldada. (5) Kui seda tingib oht inimesele, varale või keskkonnale, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatada raudteeliikluse ulatuses, mis on ohu vältimiseks vajalik. (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 3–5 kohaldamisest tekkinud kahju raudteeveo-ettevõtjale ja raudteeveeremi valdajale ei hüvitata. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab iga aasta 30. septembriks oma veebilehel ja edastab Raudteeametile aastaaruande, milles esitatakse ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul toimunud raudteeohutuse arengust koos kokkuvõttega käesoleva seaduse §-s 43 nimetatud ohutusnäitajatest, ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmise arengu ning raudteeveeremi hoolduse sertifitseerimise korra kohta, olulistest muutustest raudteeohutust käsitlevates õigusaktides ning raudtee-ettevõtjate järelevalve tulemustest ja sellega seotud kogemustest, kontrollide ja auditite arv ja tulemused, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798/EL artikli 15 kohaselt tehtud eranditest seoses hoolduse eest vastutava üksuse sertifitseerimisega ning raudteeveo- ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate kogemustest asjakohaste ühiste ohutusmeetodite kohaldamisel. (8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab ohutusasutusena tegema koostööd teiste Euroopa Liidu ohutusasutustega ja vahetama nendega oma tööpraktikast tulenevaid seisukohti ning kogemusi. Koostöö hõlmab vähemalt ohutustunnistusi puudutavat ja piiriülese raudteeinfrastruktuuri korral ohutusloa andmise menetlust ning rahvusvahelise raudteeliikluse hõlbustamist ja koordineerimist. § 38. Riskide vähendamise meetmete rakendamine (1) Raudtee-ettevõtja rakendab ohutuse tagamiseks ühistes ohutusmeetodites ette nähtud riskide vähendamise meetmeid, tehes vajadusel koostööd teiste raudtee-ettevõtjatega. (2) Vajadusel lepib raudtee-ettevõtja lepingu alusel kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskide vähendamise meetmete rakendamises käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute poolt , kes võivad mõjutada raudteesüsteemi ohutut toimimist, ning tagab, et tema töövõtjad rakendavad riskide vähendamise meetmeid, kohaldades ühiseid ohutusmeetodeid jälgimisprotsesside osas, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja 19 nõukogu direktiivi 2016/798/EL artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud jälgimise ühiste ohutusmeetoditega, ja et see on sätestatud lepingulistes kokkulepetes, mis tuleb avaldada Raudteeameti või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotlusel. (3) Ilma et see piiraks raudtee-ettevõtjate käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vastutust, teevad hoolduse eest vastutavad üksused ja kõik teised isikud, kes võivad mõjutada raudteesüsteemi ohutut toimimist, järgmist: 1) rakendavad vajalikke riskide vähendamise meetmeid, vajaduse korral koostöös teiste osalistega; 2) tagavad, et nende tarnitud allsüsteemid, tarvikud, seadmed ja teenused vastavad kirjeldatud nõuetele ja kasutustingimustele, nii et asjaomane raudtee-ettevõtja saab neid ohutult kasutada. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teisteks raudteesüsteemi ohutust toimimist mõjutavateks isikuteks on direktiivi (EL) 2016/798 artikli 3 punktides 22–30 nimetatud tootjad, hoolduse tarnijad, raudteeveeremi valdajad, teenuseosutajad, tellijad, vedajad, saatjad, kaubasaajad, laadijad, mahalaadijad, täitjad ja tühjendajad, (5) Raudteeveo-ettevõtjad, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osalised, kes tuvastavad ohutusriski või keda teavitatakse ohutusriskist, mis on seotud tehniliste seadmete, sealhulgas struktuursete allsüsteemide defektide ja projekteerimisvigade või talitlushäiretega, teevad oma pädevuse piires järgmist: 1) võtavad kõik vajalikud parandusmeetmed, et kõrvaldada tuvastatud ohutusrisk; 2) teatavad sellistest riskidest teistele kaasatud asjaomastele isikutele, et nad saaksid võtta vajalikke täiendavaid parandusmeetmeid tagamaks liidu raudteesüsteemi ohutustaseme pideva järgimise. (6) Kui raudteeveo-ettevõtjad vahetavad omavahel raudteeveeremit, annavad nad teisele osapoolele vähemalt: 1) kogu raudteeveeremi käitamisohutusega seotud teabe; 2) teabe asjaomase raudteeveeremi seisundi, varasema hoolduse ja hooldusraamatute osade kohta jälgitavuse eesmärgil; 3) teabe laadimistoimingute jälgitavuse ja saatelehtede kohta. § 39. Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem (1) Avalikul raudteel tegutsev raudtee-ettevõtja kehtestab oma ettevõttes ohutusjuhtimise süsteemi ja tagab selle rakendamise. Ohutusjuhtimise süsteemi olulised osad dokumenteeritakse. Ohutusjuhtimise süsteemis näidatakse vastutuse jaotumine organisatsioonis. (2) Ohutusjuhtimise süsteem peab tagama selle, et raudteel saavutatakse vähemalt ühised ohutuseesmärgid, see on vastavuses koostalitluse tehnilistes kirjeldustes sätestatud ohutusnõuetega ning et kohaldatakse ühiste ohutusmeetodite asjakohaseid elemente ning asjakohaseid riigisiseseid eeskirju. (3) Raudtee-ettevõtja arvestab ohutusjuhtimise süsteemi kehtestamisel ja rakendamisel oma tegevuse liigi, ulatuse, piirkonna ja muude tingimustega, millega tagatakse raudtee-ettevõtja tegevusega seotud kõikide riskide juhtimine, arvestades sealhulgas hoolduse, käitamise, materjali tarne ja alltöövõtja kasutamisega seotud riske, ning asjakohaste riigisiseste või rahvusvaheliste regulatsioonide puudumisel ka teiste osapoolte tegevusest tulenevaid riske, kui neid on võimalik ja mõistlik arvestada. (4) Ohutusjuhtimise süsteemis kehtestatakse kontrolli- ja järelevalvesüsteem, millega tagatakse, et raudtee- ettevõtja poolt tööle võetud vedurijuhtide vedurijuhiload ja sertifikaadid on kehtivad ning nähakse ette meetmete võtmine, kui tekib kahtlusi vedurijuhi pädevuse osas. (5) Ohutusjuhtimise süsteemis näidatakse, kuidas on tagatud koostöö raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja kõigi selles raudteevõrgustikus tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate vahel tegutsemisel hädaolukorras ja koostöö päästeasutustega, et lihtsustada nende kiiret sekkumist, ja mis tahes muude osapooltega, kes võiksid hädaolukorras kaasatud olla. Piiriülese raudteeinfrastruktuuri puhul peab koostöö asjaomaste 20 raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel lihtsustama mõlemal pool piiri asuvate päästeasutuste koordineerimist ja valmisolekut. (6) Raudtee-ettevõtja esitab iga aasta 31. maiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile eelmise kalendriaasta kohta ohutusaruande alljärgneva kohta: 1) ülevaade ettevõtja raudteeohutuse eesmärkide saavutamise ja tulemuste kohta; 2) riigisiseste ohutusnäitajate ja ühiste ohutusnäitajate areng, kui see on ettevõtja hinnangul vajalik ohutusaruandes esitada; 3) sisemise ohutusauditi tulemused, milles kajastatakse ka ohutusauditi teostamise käigus avastatud puudused ja rakendatud meetmed nende puuduste kõrvaldamiseks; 4) tähelepanekud raudteeinfrastruktuuri või raudteeveo toimimise kitsaskohtadest või häiretest, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamine on ettevõtja hinnangul vajalik, sealhulgas kokkuvõte teabest, mille asjaomased osalised on esitanud kooskõlas käesoleva seaduse § 38 lõike 5 punkiga 2; 5) aruanne asjakohaste ühiste ohutusmeetodite kohaldamise kohta. (7) Nõuded raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 40. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevuseeskiri (1) Avalikku raudteed majandab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma tegevuseeskirja alusel. Tegevuseeskirjas kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri korrashoiu, raudteeliikluse korraldamise ja teistele isikutele raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise tingimused. (2) Raudteeinfrastruktuuril kasutatav suhtluskeel on eesti keel. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib tegevuseeskirjas määrata täiendava suhtluskeele. (3) Tegevuseeskirja ja selle muudatused avalikustab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vähemalt 45 päeva enne selle rakendamist oma veebilehel ning teavitab sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ja Konkurentsiametit. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha ettekirjutuse tegevuseeskirja muutmiseks, kui tegevuseeskiri on vastuolus õigusaktidega. § 41. Raudteeületuskohad (1) Raudteed võib ületada ainult selleks ettenähtud raudteeülesõidu- või ülekäigukohas. Muudes kohtades raudteel viibimine ei ole lubatud. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, samuti muud raudteeinfrastruktuuri omanikud või valdajad on kohustatud tagama raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteeohutuse nende valduses oleva kinnisasja ulatuses raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud alustel ja korras, välja arvatud talihooldustööde puhul, mis on raudteeületuskoha terves ulatuses tee omaniku kohustus. (3) Kui tee ristub samal tasandil mitme raudtee rööbasteedega, mille telgede vaheline kaugus üksteisest on väiksem kui 20 meetrit, loetakse tee ja raudteede ristumise ala üheks raudteeületuskohaks, mille korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteeohutuse raudteerajatise alusel maal on kohustatud tagama avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või juhul, kui raudteeületuskohal ei ole avalikku raudteed, siis kõige intensiivsema liiklusega raudtee omanik või valdaja. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikul on õigus raudteeületuskoha korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteerajatise alusel maal raudteeohutuse tagamise eest nõuda teistelt raudtee omanikelt või valdajatelt võrdelist kulude hüvitamist. § 42. Raudteeliikluse oluline piiramine ja ajutine sulgemine 21 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib avalikul raudteel raudteeliiklust põhjendatud juhul oluliselt piirata või ajutiselt sulgeda kui see on vältimatu ja vajalik: 1) raudteehoiutööde tegemiseks; 2) inimesele, varale või keskkonnale tekkinud otsese ohu kõrvaldamiseks; 3) erakorralise liiklustakistuse kõrvaldamiseks; 4) muudel põhjendatud ja vältimatutel juhtudel. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud raudteeliikluse olulise piiramise või ajutise sulgemise kooskõlastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ja kirjalikult teavitama kõiki sellel raudteel raudteevedu teostavaid raudteeveo-ettevõtjaid, kes raudteeliikluse olulise piiramise või ajutise sulgemise ajal ei saa neile eraldatud rongiliine kasutada või saavad neid kasutada piiratult või teistsugustel tingimustel, kui on kokku lepitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus. (3) Ettenägematust raudteeliikluse olulisest piiramisest või ajutisest sulgemisest ning selle põhjusest peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama. (4) Kui raudteeliiklusega ohustatakse inimest, vara või keskkonda, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja teistele raudteeinfrastruktuuri valdajatele ettekirjutus raudteeliikluse ajutiseks sulgemiseks või oluliseks piiramiseks. (5) Tehnilisest rikkest või õnnetusest tingitud raudteeliikluse häire korral rakendab raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja käesoleva seaduse § 39 lõikes 5 nimetatud ohutusjuhtimissüsteemi osaks olevat tegutsemisplaani. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud häire võib mõjutada piiriülest raudteeliiklust, jagab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja asjakohast teavet teiste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega, kelle raudteevõrgustikku ja -liiklust see häire võib mõjutada. Asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad teevad tavapärase piiriülese raudteeliikluse taastamiseks koostööd. (7) Raudteeliikluse olulisest piiramisest ja ajutisest sulgemisest teavitamise korra ja esitatavate dokumentide ja andmete loetelu ja kooskõlastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 43. Ohutusnäitajad (1) Ohutusnäitajad on andmed, mille alusel hinnatakse raudteeohutuse arengut ja mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab igal aastal Raudteeametile. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ja raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja esitavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile eelmise kalendriaasta ohutusnäitajate koostamiseks vajaliku teabe 1. juuniks. (3) Ohutusnäitajad ja ohutusnäitajatest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Raudteeameti teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 44. Nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ning raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud esitama iga kalendriaasta kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruande. (2) Raudteeveo-ettevõtjad ning teised raudteeliiklusregistris registreeritud või registreerimisele kuuluva ja raudteeliikluses kasutatava raudteeveeremi valdajad on kohustatud esitama iga kalendriaasta kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruande. 22 (3) Liikmesriigi või kolmanda riigi raudtee-ettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohase aruande üksnes Eestis toimuva tegevuse kohta. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus igal ajal kontrollida käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud aruannetes esitatud andmete õigsust ning raudteeinfrastruktuuri, raudteeliikluse korralduse ja raudteeveeremi vastavust kehtestatud nõuetele ning raudtee-ettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajad on kohustatud seda igal ajal võimaldama. (5) Nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister. § 45. Ohutuse järelevalve Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb järelevalvet raudtee-ettevõtjatele väljastatud ohutustunnistuste, ohutusjuhtimise süsteemide ning raudteeäärse kontrolli ja signaalimise, energia ja infrastruktuuri allsüsteemide üle vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798/EL artiklis 17 sätestatule. 2. jagu Ohutusjuurdlus § 46. Ohutusjuurdluse Keskus (1) Õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite ohutusjuurdlust (edaspidi ohutusjuurdlus) korraldab Ohutusjuurdluse Keskus. (2) Ohutusjuurdluse Keskus on ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu ning lähtub üksnes seadustest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdlusalase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata. (3) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks kaasata eksperte ja moodustada komisjone. Ohutusjuurdlusse kaasatud ekspert ja komisjon osalevad ohutusjuurdluses ohutusjuurdlust teostava ametiisiku juhtimise ja järelevalve all. (4) Ohutusjuurdlusega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama Ohutusjuurdluse Keskusele vajalikku kaasabi. (4) Ohutusjuurdlust teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi. § 47. Raudteeohutust mõjutav juhtum (1) Raudteeohutust mõjutavaks juhtumiks on õnnetusjuhtum, tõsine õnnetusjuhtum ja vahejuhtum. (2) Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on ettekavatsemata või ootamatu sündmus või sündmuste jada, mille tagajärjel tekib kahju. Õnnetusjuhtumid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1) rongi kokkupõrge teise rongi, manööverdava raudteeveeremiga või muu takistusega; 2) rongi rööbastelt mahasõit; 3) raudteeületuskohal toimunud õnnetus; 4) raudteeveeremi otsasõit inimesele; 5) raudteeveeremi põleng; 6) muud õnnetusjuhtumid. (3) Tõsine õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on rongide kokkupõrge või rööbastelt mahasõit, mis põhjustab inimese surma, vähemalt viiele inimesele olulise tervisekahjustuse või mille tulemusena saab 23 raudteeveerem, raudteeinfrastruktuur või keskkond Ohutusjuurdluse Keskuse hinnangul vähemalt kahe miljoni euro ulatuses kahjustusi, ja muud samade tagajärgedega õnnetusjuhtumid, millel on selge mõju raudteeohutusele. (4) Vahejuhtum käesoleva seaduse tähenduses on rongi kasutamisega seotud sündmus, mis ei ole õnnetusjuhtum ega tõsine õnnetusjuhtum, kuid mõjutab raudtee kasutamise ohutust. (5) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teistel raudteeinfrastruktuuri valdajatel kohustus likvideerida õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi tagajärjed ning taastada võimalikult kiiresti raudteeliiklus. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja peab korrapäraselt analüüsima raudteeliikluse taastamiseks tehtavate tööde tõhusust ja vajaduse korral rakendama meetmeid raudteeliikluse taastamise tööde paremaks korraldamiseks. (6) Õnnetusjuhtumi või tõsise õnnetusjuhtumi korral on riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne osutada õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ja raudteeliikluse võimalikult kiireks taastamiseks igakülgset abi. (7) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi tagajärjel raudteeliikluse katkemise korral kauemaks kui 12 tunniks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või mitteavaliku raudtee valdajalt aruande esitamist raudteeliikluse taastamise ajakulu põhjuste, ohutusjuhtimise süsteemis kajastatud tegutsemisplaani ajakohasuse ning vajalike täiendavate meetmete kohta. (8) Pärast tõsist õnnetusjuhtumit peab raudteeveo-ettevõtja abistama ohvreid, aidates neid eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 kohaste kaebuste esitamise menetlustes, ilma et see piiraks teiste osapoolte kohustusi. Selline abi hõlmab asjakohaste suhtluskanalite kasutamist ja psühholoogilist tuge õnnetusjuhtumi ohvritele ja nende pereliikmetele. § 48. Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumist teavitamine (1) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi toimumisest teavitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja, raudteeveo-ettevõtja ja järelevalvetoimingute käigus vastavat teavet saanud juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata Ohutusjuurdluse Keskust, esitades juhtumi kohta kogu olemasoleva teabe. (2) Täiendatud teave õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi kohta tuleb Ohutusjuurdluse Keskusele esitada kohe, kui see on teatavaks saanud. (3) Õnnetusjuhtumist ja tõsisest õnnetusjuhtumist teatab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Esmalt edastatakse teade Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avalikustatud sidevahendi kaudu ning seejärel kirjaliku teatena kolme tööpäeva jooksul juhtumi toimumisest arvates. (4) Vahejuhtumist teatab raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile pärast vahejuhtumi põhjuste ja muude asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul vahejuhtumi toimumisest arvates, esitades Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku ettekande. (5) Raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi põhjuste väljaselgitamiseks. (6) Õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise korra ning kirjaliku teate ja ettekande vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 49. Ohutusjuurdluse algatamine 24 (1) Ohutusjuurdluse peamine eesmärk on kindlaks teha, kas juhtumi põhjustas mingi tegevus, tegevusetus, sündmus, teatud tingimus või nende kombinatsioon ja esitada soovitused, et edaspidi sellist juhtumit vältida ning parandada raudteeohutust. (2) Ohutusjuurdluse Keskus algatab ohutusjuurdluse tõsise õnnetusjuhtumi puhul. (3) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus algatada ohutusjuurdlus õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi puhul, mis teatud tingimustel oleks võinud põhjustada tõsise õnnetusjuhtumi ja samuti üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi või koostalitluse komponendi tehnilise rikke korral. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ohutusjuurdluse algatamise otsustamisel peab Ohutusjuurdluse Keskus võtma arvesse õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi tõsidust, kas see on osa õnnetusjuhtumite või vahejuhtumite seeriast, mis mõjutavad süsteemi kui tervikut ja selle mõju raudteeohutusele. (5) Ohutusjuurdluse Keskus arvestab õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi ohutusjuurdluse algatamisel teise liikmesriigi ohutusasutuse, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeveo-ettevõtja esitatud taotlusi. § 50. Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdluse menetlus (1) Raudtee-ettevõtjad ja kolmandad isikud on Ohutusjuurdluse Keskuse nõudmisel kohustatud esitama nende valduses oleva asjassepuutuva teabe. (2) Raudtee-ettevõtja või muu raudtee valdaja esitab kõigi õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite ning Ohutusjuurdluse Keskuse nõudmisel ka vahejuhtumite kohta kogutud materjalid Ohutusjuurdluse Keskusele. (3) Ohutusjuurdluse Keskus peab õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi puhul otsustama ohutusjuurdluse algatamise hiljemalt kahe kuu jooksul õnnetusjuhtumit või vahejuhtumit käsitleva teate kättesaamisest arvates. (4) Ohutusjuurdluse Keskus teavitab ühe nädala jooksul pärast ohutusjuurdluse algatamise otsust sellest Raudteeametit. Teates näidatakse surmajuhtumite või vigastuste kuupäev, kellaaeg ja koht, juhtumi liik ja tagajärjed ning eeldatav materiaalne kahju. (5) Ohutusjuurdluse Keskus viib läbi õnnetuspaiga uurimise võimalikult lühikese ajaga, et raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja saaks raudteeinfrastruktuuri taastada ja liikluseks avada. (6) Ohutusjuurdlus teostatakse võimalikult avalikult. Osapooled kuulatakse ära ja neid teavitatakse ohutusjuurdluse tulemustest. (7) Asjaomasele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja raudteeveo-ettevõtjale, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Raudteeametile, ohvritele ja nende sugulastele, kahjustatud vara omanikele, tootjatele, asjaomastele hädaabiteenistustele ning töötajate ja kasutajate esindajatele antakse võimalus anda asjakohast tehnilist teavet ohutusjuurdlusaruande kvaliteedi parandamiseks. Ohutusjuurdlusasutus võtab samuti arvesse ohvrite ja nende sugulaste mõistlikke vajadusi ning teavitab neid ohutusjuurdluse käigust. (8) Õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite ohutusjuurdluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 51. Ohutusjuurdluse Keskuse menetluslikud õigused (1) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus: 1) viivitamata juurde pääseda õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi sündmuskohale ning sellega seotud raudteeveeremile, raudteeinfrastruktuurile ning liikluskontrolli- ja signalisatsiooniseadmetele; 2) nõuda kõrvaliste isikute ligipääsu piiramist õnnetuskohale ja keelata õnnetuskohal esemete teisaldamine, eemaldamine ja hävitamine; 25 3) tagada tõendusmaterjalide loetelu viivitamatu koostamine ja rusude, raudteeveeremi, infrastruktuuriseadeldiste või komponentide kontrollitud eemaldamine uurimiseks või analüüsiks; 4) viivitamata juurde pääseda pardaregistreerimise ja muude seadmete salvestitele ning nende salvestistele ja need enda kontrolli alla võtta; 5) viivitamata saada enda käsutusse ohvrite surnukehade uurimistulemused ja ohvrite surnukehadest võetud proovide analüüsi tulemused; 6) küsitleda tunnistajaid ja isikuid, kellel võib olla ohutusjuurdluse seisukohalt tähtsat teavet ning nõuda ohutusjuurdluseks vajaliku teabe kinnitamist või andmist; 7) iseseisvalt või koostöös kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetava uurimisasutusega juurde pääseda kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele; 8) viivitamata juurde pääseda juhtumiga seotud inimeste ütlustele ja sellistelt inimestelt võetud proovide analüüsi tulemustele; 9) saada juurdepääs juhtumiga seotud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, raudteeveo-ettevõtja, hoolduse eest vastutava üksuse ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti asjakohasele teabele ja dokumentidele. (2) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus ohutusjuurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmise tagamiseks teha kohustatud isikule ettekirjutus. Ettekirjutus peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid: 1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht; 2) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus; 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr; 5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta; 6) ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ohutusjuurdlust teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 1500 eurot ja juriidilisele isikule 60 000 eurot. § 52. Ohuhoiatus (1) Ohutusjuurdluse Keskus võib teha ohutusjuurdluse käigus ohuhoiatuse, kui on ilmnenud faktid ja asjaolud, mis tulenevad juhtumi uurimisest ja millel on tähtsus rohkem kui ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeveo-ettevõtja või ühe või rohkema liikmesriigi jaoks. (2) Ohuhoiatuse tegemisel hindab Ohutusjuurdluse Keskus avastatud ohutust mõjutavaid asjaolusid asjassepuutuval raudteeveeremi osal, raudteeinfrastruktuuri rajatisel, raudteeliikluse korralduses, hooldusmeetmetes, käitlusprotsessides ning tehnilistes ja õiguslikes normides. Ohuhoiatus sisaldab ainult fakte ja kirjeldusi. (3) Ohuhoiatus ei sisalda soovitusi ega hinnanguid. Ohuhoiatuse edastab Ohutusjuurdluse Keskus asjaosalistele ja Raudteeametile. § 53. Koostöö teiste riikide ohutusjuurdlus- ja ohutusasutustega (1) Kui õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi toimumiskohta ei ole võimalik liikmesriikides kindlaks teha või kui see toimus Eesti ja teise liikmesriigi vahelisel piirirajatisel või selle lähedal, teeb Ohutusjuurdluse Keskus koostööd teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutusega, et leppida kokku ohutusjuurdluse korraldamine kas ühiselt või ainult ühe ohutusjuurdlusasutuse poolt. (2) Euroopa Liidu teise liikmesriigi uurimisorganid kutsutakse ohutusjuurdluses osalema ja neile antakse juurdepääs asjakohasele teabele ja tõenditele, kui õnnetusega on seotud selles liikmesriigis asutatud ja litsentseeritud raudtee-ettevõtja ning kui õnnetusjuhtumi või vahejuhtumiga on seotud selles liikmesriigis registreeritud või hooldatud raudteeveerem. Kolmandate riikidega reguleeritakse ohutusjuurdluse läbiviija määramine eraldi lepetega. 26 (3) Ohutusjuurdluse Keskus võib vajaduse korral ja tingimusel, et see ei kahjusta ohutusjuurdluse sõltumatust, paluda teiste riikide ohutusjuurdlusasutuse ja Raudteeameti abi eriteadmiste osas, tehniliste kontrollide ja analüüside teostamiseks ja hinnangute andmiseks. (4) Ohutusjuurdluse Keskus vahetab arvamusi ja kogemusi teiste riikide ohutusjuurdlusasutustega ühiste uurimismeetodite väljatöötamiseks, ohutusalaste soovituste järelkontrolli ühiste põhimõtete koostamiseks ning teaduse ja tehnika arenguga kohanemiseks. (5) Ohutusjuurdluse Keskus osaleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798/EL artiklis 22 sätestatu kohaselt vastastikuste eksperthinnangute programmis. § 54. Ohutusjuurdlusega seonduvad aruanne (1) Ohutusjuurdluse tulemuste kohta koostab Ohutusjuurdluse Keskus hiljemalt 12 kuud pärast juhtumit kirjaliku ohutusjuurdluse aruande ja avalikustab selle viivitamata. (2) Ohutusjuurdluse aruandes ei anta hinnangut kellegi süüle või vastutusele. (3) Ohutusjuurdluse aruanne edastatakse kõigile asjassepuutuvatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele, raudteeveo-ettevõtjatele, teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutustele, kannatanutele ja nende sugulastele, kahjustatud vara omanikele ja tootjatele, Päästeametile, töötajate ja reisijate esindajatele ning Raudteeametile. (4) Ohutusjuurdluse aruanne sisaldab kokkuvõtet, fakte juhtumi kohta, uurimiste ja käsitluste andmeid, analüüsi ja järeldusi, rakendatud meetmeid ning Ohutusjuurdluse Keskuse esitatud soovitusi seoses õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumiga vastavalt juhtumi tõsidusele. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja asutused, ettevõtted ning organisatsioonid, kellele Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdluse aruandes toodud soovitused on suunatud, esitavad Ohutusjuurdluse Keskusele ohutusjuurdluse aruande avalikustamisele järgneva aasta 1. aprilliks aruande soovituste põhjal võetud või kavandatavatest meetmetest. Aruande koopia võib Ohutusjuurdluse Keskus esitada teistele asutustele. (6) Iga aasta 30. septembriks avaldab Ohutusjuurdluse Keskus aastaaruande oma veebilehel, kus esitatakse ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul uuritud õnnetusjuhtumitest, tõsistest õnnetusjuhtumitest ja vahejuhtumitest, soovitustest ning soovituste põhjal võetud meetmetest raudteeliiklusohutuse kohta. Aastaaruande koopia edastatakse Raudteeametile. 4. peatükk Raudteeveeremi juhtimine § 55. Raudteeveeremi juhtimine (1) Raudteeveoks vajalikku raudteeveeremit juhib vedurimeeskond, mis koosneb kahest liikmest – vedurijuhist ja vedurijuhiabist. (2) Vedurijuht võib juhtida raudteeveoks vajalikku raudteeveeremit vedurijuhiabita üksnes juhul, kui raudteeveo- ettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kehtestanud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja ja vedur on varustatud seadmega, mis võimaldab rongi peatada, kui vedurijuht ei ole võimeline vedurit juhtima. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja projekti koos ohutuse analüüsiga esitab raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja eelnevalt kooskõlastamiseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale, mille infrastruktuuril sõita soovitakse ja seejärel hindamiseks komisjoni rakendusmääruse (EL) 402/2013 riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 121, 3.5.2013, lk 8–25) artikli 6 kohasele hindamisasutusele ning heakskiitmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. 27 (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja heakskiitmisest, kui eeskiri ei taga vedurijuhiabita juhitava raudteeveeremiga sõitmisel ohutust. Eeskiri jõustub pärast selle heakskiitmist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus peatada viivitamata raudteeliikluses raudteeveerem, mille vedurimeeskond ei koosne vedurijuhist ja vedurijuhiabist, kui selline vedurimeeskond on nõutav. § 56. Raudteeveeremi juhtimisõigus (1) Vedurijuhina võib töötada isik, kellel on: 1liikmesriigi väljastatud kehtiv vedurijuhiluba (edaspidi vedurijuhiluba), mis tõendab, et vedurijuht vastab tervisele, haridusele ja kutseoskustele kehtestatud nõuetele ning 2) Eestis tegutseva raudtee-ettevõtja väljastatud lisasertifikaat (edaspidi sertifikaat), mis näitab, millisel infrastruktuuriosal on sertifikaadi omajal lubatud sõita ja millist raudteeveeremit on tal lubatud juhtida. (2) Väljaspool Euroopa Liitu välja antud vedurijuhiloa alusel võib isik riigipiirist kuni Eesti piirijaamani sõitval raudteeveeremil vedurijuhina või vedurijuhiabina töötada juhul, kui Eesti ja välisriik on selles kokku leppinud. (3) Teavitades eelnevalt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat, võib raudteeveo-ettevõtja nõutava sertifikaadita vedurijuhil lubada juhtida raudteeveeremit konkreetsel raudteelõigul tingimusel, et teda juhendab teine vedurijuht, kellel on olemas sellel raudteelõigul raudteeveeremit juhtida lubav sertifikaat, järgmistel juhtudel: 1) kui raudteeinfrastruktuuri toimimisega seotud häire tõttu on vajalik kiiresti juhtida rong teisele rajale või teha raudteeinfrastruktuuril hooldustöid; 2) sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime kasutamisel raudteeveoks ajaloolise väärtusega raudteeveeremil; 3) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõusolekul sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime kasutamisel kaubaveoks; 4) uue raudteeveeremi kohaletoimetamisel või tutvustamisel; 5) vedurijuhi koolitamisel või eksamineerimisel; 6) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõusolekul uue raudteeveeremi katsetamisel või muu tehnoloogilise vajaduse korral. (4) Vedurijuhiabil peab olema vedurijuhiabi kutse kutseseaduse tähenduses, mis antakse viieks aastaks. (5) Vedurijuhiabina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (6) Raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja ei tohi lubada raudteeveeremit juhtima või vedurijuhiabi ülesandeid täitma isikut, kes on tarvitanud alkoholi, narkootilisi, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid. (7) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal on õigus vedurijuht raudteeveeremi juhtimiselt või vedurijuhiabi tema ülesannete täitmiselt kõrvaldada, kui on alust eeldada, et nimetatud isik on tarvitanud alkoholi, narkootilisi, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid, teavitades sellest viivitamata raudteeveo-ettevõtjat või muud raudteeveeremi valdajat. § 57. Vedurijuhiloa taotlemine ja uuendamine (1) Vedurijuhiloa vormistab ja väljastab isikule Maanteeamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel. (2) Vedurijuhiloa saamiseks peab isik sooritama Maanteeametis vedurijuhieksami. 28 (3) Vedurijuhiluba väljastatakse isikule, kes on: 1) vähemalt 20-aastane; 2) omandanud vähemalt põhihariduse ja läbinud vedurijuhi 3. taseme kutseõppe või keskhariduse baasil vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse; 3) esitanud tõendi käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta; 4) edukalt sooritanud vedurijuhieksami. (4) Vedurijuhiluba kehtib kümme aastat. Enne nimetatud tähtaja möödumist tuleb vedurijuhiluba uuendada. Vedurijuhiloa uuendamiseks peab vedurijuht Maanteeametis edukalt sooritama vedurijuhieksami. (5) Vedurijuhiloa kehtivuse säilitamiseks peab selle omanik läbima käesoleva seaduse § 36 lõikes 4 määratud perioodilisi tervisekontrolle ja osalema raudtee-ettevõtja poolt pakutavatel üldiste kutsealaste teadmiste koolitustel. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub vedurijuhiloa väljaandmisest või selle uuendamisest järgmistel juhtudel: 1) taotleja ei soorita nõutava tulemusega vedurijuhieksamit; 2) taotleja on esitanud taotluses enda kohta ebaõigeid andmeid; 3) taotleja ei ole läbinud tervisekontrolli; 4) taotleja ei ole tasunud riigilõivu; 5) taotleja raudteeveeremi juhtimisõigus on käesoleva seaduse § 68 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt peatatud ning peatamise tähtaeg ei ole möödunud. (7) Vedurijuhiloa taotlemise, uuendamise või duplikaadi saamise eest tuleb tasuda riigilõiv. (8) Vedurijuhiloa väljaandmise, uuendamise ja duplikaadi väljastamise eeskirja, vedurijuhiloa vormi ning vedurijuhi eksamineerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (9) Vedurijuhiloa vorm ja vedurijuhiloale kantavad andmed on kehtestatud komisjoni määruse nr 36/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ kohaste ühenduse vedurijuhilubade, lisasertifikaatide, lisasertifikaatide kinnitatud koopiate ja vedurijuhiloa taotluste vormide kohta (ELT L 13, 19.01.2010, lk 1–27) lisas I. § 58. Sertifikaadi väljastamine (1) Sertifikaadi annab välja ja seda uuendab vedurijuhi tööle võtnud raudtee-ettevõtja. (2) Sertifikaadi ja sertifikaadi kinnitatud koopia vorm on kehtestatud komisjoni määruse nr 36/2010 lisades II ja III. (3) Kui vedurijuhile on varasemalt väljastatud sertifikaat, peab raudtee-ettevõtja vedurijuhile uue sertifikaadi väljastamisel võtma arvesse tema varasema sertifikaadi andmeid. (4) Vedurijuhi tööle võtnud raudtee-ettevõtja kannab sertifikaadile ühe või mõlemad juhtimisõiguse kategooriad: 1) kategooria A – manöövervedur, töörong, iseliikuv raudtee eriveerem ja muu vedur, kui seda kasutatakse manööverdamiseks; 2) kategooria B – kauba- või reisijateveoks kasutatav raudteeveerem. (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kirjaliku nõusoleku alusel kannab vedurijuhi tööle võtnud raudtee-ettevõtja sertifikaadile raudtee sõidupiirkonna andmed, kus vedurijuhil on lubatud sõita. (6) Raudtee-ettevõtja sisestab viivitamata sertifikaadi väljastamisel või muutmisel sertifikaadis sisalduvad andmed raudteeliiklusregistrisse ja sertifikaadi peatamisel või kehtetuks tunnistamisel teeb raudteeliiklusregistrisse sellekohase märke. 29 § 59. Nõuded sertifikaadi taotlemiseks ja selle uuendamiseks (1) Sertifikaat antakse isikule, kes on läbinud käesoleva seaduse § 63 lõike 3 kohase väljaõppe sertifikaadi saamiseks ja sooritanud sertifikaadieksami. (2) Sertifikaat kehtib üksnes sellel märgitud veduriliigile ja sõidupiirkonnas. Sertifikaadi saamiseks peab vedurijuhil olema: 1) vedurijuhiluba; 2) läbitud raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi koolitus; 3) selle veduriliigi juhtimise oskus, mille juhtimiseks sertifikaati soovitakse; 4) põhjalikud teadmised sellest sõidupiirkonnast, kus sõitmiseks sertifikaati soovitakse; 5) vähemalt ühe käesoleva seaduse § 42 lg 2 kohaselt määratud raudteeinfrastruktuuril kasutatava suhtluskeele oskus B1 tasemel (3) Esmakordselt veduriliigi juhtimisõigust taotleval isikul peab olema kehtiv vedurijuhiluba ning veduriliigi juhtimisõiguse taotlemisele eelnev neljakuuline vedurijuhiabi tööstaaž veduriliigil, mille juhtimisõigust ta taotleb. (4) Kui vedurijuht taotleb täiendavalt teise veduriliigi juhtimisõigust, peab tal olema enne teise veduriliigi juhtimisõiguse taotlemist vastava veduriliigi vedurijuhiabi tööstaaži vähemalt kaks kuud ning eelnevat tööstaaži vedurijuhina vähemalt kuus kuud. (5) Veduriliigi juhtimisõiguse taotleja, kes ei tööta avalikku raudteed majandava ettevõtja juures ja soovib saada sertifikaati, mis annaks juhtimisõiguse ka avalikul raudteel, peab väljaõppe käigus sertifikaadi saamiseks tegema avalikul raudteel sõitval veduril kaasa vähemalt kümme sõitu ühe kuu jooksul enne sertifikaadi taotlemist. (6) Raudteeveeremi, mis on kohandatud käitamiseks vedurijuhiabita, juhtimisõiguse esmakordsel taotlemisel peab isikul olema sellise raudteeveeremi juhtimiskogemus stažöörina vedurijuhi järelevalve all vähemalt neli kuud. (7) Sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks peab vedurijuht läbima käesoleva seaduse § 61 lõike 3 kohase perioodilise täiendusõppe ja § 66 lõike 2 punkti 3 kohase vahekontrolli raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis kehtestatud korra alusel. Vedurijuhi koolitus ja vahekontroll, samuti vedurijuhi oskused sertifikaadi saamisel peavad olema kooskõlas vedurijuhile kehtestatud kutsealaste teadmiste ja oskustega. § 60. Sertifikaadi kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine ning vaidlustamine (1) Raudtee-ettevõtja peatab sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, kui: 1) vedurijuht ei ilmu mõjuva põhjuseta täiendusõppele; 2) vedurijuht ei läbi käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 punktis 3 nimetatud vahekontrolli; 3) lõpeb vedurijuhi ja raudtee-ettevõtja vaheline tööleping või muu sarnane leping. (2) Sertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise ja eeltoodu vaidlustamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja oma ohutusjuhtimise süsteemis. (3) Kui vedurijuht ei ole pärast sertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamist rahul raudtee-ettevõtja tehtud otsusega, on tal õigus pöörduda kaebusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kaebuse kohta otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb raudtee- ettevõtjale ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks. § 61. Vedurijuhi koolitus 30 (1) Raudtee-ettevõtja on vastutav tema juures töötava vedurijuhi sertifikaadi väljaõppe ja vedurijuhi täiendusõppe eest. (2) Vedurijuhi koolitus toimub väljaõppena uute oskuste või kutseala omandamiseks või täiendusõppena omandatud kutseala arendamiseks. (3) Väljaõpe on vedurijuhi väljaõppe üldkoolitus ja väljaõpe sertifikaadi saamiseks. Vedurijuhi täiendusõpe on perioodiline täiendusõpe sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks ja muud lisakoolitused. (4) Koolituse läbimist tõendab koolitaja väljaantud tunnistus või tõend. (5) Vedurijuht peab läbima täiendusõppe vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Täiendusõppe kavandamisel tuleb arvestada vedurijuhi haridust ja töökogemusi ning teadmiste ja oskuste arendamise vajadust tööülesannete jätkuvaks nõuetekohaseks täitmiseks. § 62. Vedurijuhi koolituse läbiviija (1) Vedurijuhi koolitust võib läbi viia ettevõtja, kellele on antud selleks tegevusluba ja kes vastab komisjoni otsuse (EL) nr 2011/765/EL vedurijuhtide koolitamisega tegelevate koolituskeskuste tunnustamise kriteeriumide, vedurijuhtide eksamineerijate tunnustamise kriteeriumide ja eksamite korraldamise kriteeriumide kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (ELT L 314, 29.11.2011, lk 36–40) artiklites 3 ja 4 kehtestatud nõuetele. (2) Koolitaja tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium kolme kuu jooksul, kellele esitatakse tegevusloa taotlemisel järgmised andmed ja dokumendid: 1) kinnitus, et läbiviidav vedurijuhi koolitus vastab komisjoni otsuse (EL) nr 2011/765/EL artiklis 3 kehtestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele; 2) andmed ja dokumendid, mis tõendavad komisjoni otsuse (EL) nr 2011/765/EL artikli 4 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuete täitmise tuvastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelhaldusaktiga. § 63. Vedurijuhi kutsealastele teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded (1) Raudteeveeremi juhtimisõiguse saamiseks ja omamiseks peab isik tundma: 1) raudtee tehnokasutuseeskirja; 2) tuleohutusnõudeid ja tulekustutusvahendeid; 3) keskkonnakaitsenõudeid ja nõudeid keskkonnareostuse vähendamiseks; 4) tööohutuse-, töötervishoiu- ja tervisekaitsenõudeid; 5) esmaabivõtteid; 6) vastava veduriliigi ehitust; 7) automaatpiduri ja –siduri ehitust; 8) veduri side- ja turvaseadmete kasutamist; 9) veduri rikke avastamist ja nende kõrvaldamise võtteid teeloleku ajal; 10) raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi eeskirja. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule peab raudteeveeremi juhtimisõigust taotlev isik ja vedurijuht tundma oma sõidupiirkonna teeprofiili, fooride ja teiste signaalide asukohti, sõidupiirkonna jaamade tehnokorraldusakte ning sõidupiirkonnas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kehtestatud kiiruspiiranguid. (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudtee omanik või valdaja, kelle raudteel vedurijuht sõidab, on kohustatud lõikes 2 nimetatud nõuetest kinnipidamise tagamiseks rakendama abinõusid, mis on sätestatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevuseeskirjas, mille alusel raudteeinfrastruktuur raudteeveo-ettevõtjatele kasutada antakse. 31 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetest kinnipidamiseks on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud korraldama mõistliku tasu eest sõiduväljaõpet ja katsesõite nende raudteeveo-ettevõtjate vedurijuhtidele ja vedurimeeskondadele, kellele ta on andnud läbilaskevõimeosa või kes on esitanud taotluse läbilaskevõimeosa saamiseks või ohutustunnistuse väljastamiseks. (5) Täpsemad nõuded vedurijuhi teadmistele, oskustele ja väljaõppe üldkoolituse sisule kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 64. Vedurijuhi teadmiste hindamine (1) Teadmiste hindamise eesmärk on välja selgitada vedurijuhi tööalased teadmised ja oskused. Vajaduse korral tuleb vedurijuhile võimaldada tema teadmiste ja oskuste täiendamiseks lisakoolitust. (2) Vedurijuhi teadmisi ja oskusi hinnatakse: 1) pärast väljaõppe üldkoolituse läbimist vedurijuhiloa saamiseks vedurijuhiloa eksamil; 2) pärast väljaõppe läbimist sertifikaadi saamiseks sertifikaadieksamil; 3) vahekontrollil sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks. (3) Sertifikaadieksami ja vahekontrolli viib läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tunnustatud eksamineerija. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud vahekontrolli peab vedurijuht läbima kord kolme aasta jooksul, mille käigus hinnatakse vedurijuhi teadmisi raudteeveeremi ja sõidupiirkonna kohta ning keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuril suhtlemiseks kindlaksmääratud keel ei ole isiku emakeel. (5) Sõidupiirkonna tundmist ja keeleoskust puudutav vahekontrolli peab vedurijuht läbima ka siis, kui vedurijuht on olnud tööst eemal vähemalt aasta ja soovib tööle naasta. (6) Eksamineerija teatab teadmiste hindamise aja, koha ja kontrollitava teema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vähemalt kümme tööpäeva enne sertifikaadieksami või vahekontrolli toimumist. (7) Sertifikaadieksami või vahekontrolli läbimist tõendab eksamineerija väljaantud tunnistus või tõend. (8) Sertifikaadieksami või vahekontrolli tulemuste vaidlustamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja oma ohutusjuhtimise süsteemis. (9) Kui vedurijuht ei ole pärast sertifikaadieksami või vahekontrolli tulemuste vaidlustamist rahul raudtee- ettevõtja tehtud otsusega, on tal õigus pöörduda kaebusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole, kes teeb kaebuse kohta otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. § 65. Nõuded eksamineerijale ja eksamineerija tunnustamine (1) Käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 nimetatud eksamineerijal peab olema kehtiv vedurijuhiluba, ja vähemalt nelja-aastane sõidukogemus asjakohasel raudteeveeremil. (2) Eksamineerija koostab eksamineerimise korra, kus on kehtestatud hindamise ja punktiarvestuse põhimõtted, tulemuste esitamise viis ning mis on kooskõlas komisjoni otsuse 2011/765/EL artikliga 9. Eksamineerimise kord peab olema eksamineeritava jaoks tehtud kättesaadavaks vähemalt nädal enne eksami toimumist. (3) Eksamineerija vastavust käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuetele vastavust kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud eksamineerija tunnistus.. 32 (4) Eksamineerija tunnistuse saamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus, millele lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eksamineerimise kord ja dokumendid, mis tõendavad taotleja vastavust komisjoni otsuse 2011/765/EL artiklis 8 sätestatud pädevusnõuetele. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluses tuleb lisaks märkida valdkond või valdkonnad, milles eksamineerija tunnustamist taotletakse: 1) üldiste erialateadmiste hindamine; 2) raudteeveeremiga seotud erialateadmiste hindamine; 3) raudteeinfrastruktuuriga seotud erialateadmiste hindamine. (6) Eksamineerija tunnistuse taotlus lahendatakse 30 päeva jooksul kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. (7) Eksamineerija tunnistus antakse viieks aastaks ning sellele märgitakse järgmised andmed: 1) eksamineerija nimi, sünnikuupäev ja kontaktandmed; 2) eksamineerija tunnistuse number; 3) valdkond või valdkonnad, milles on eksamineerijal õigus eksameid korraldada; 4) keeled, milles eksamineerija eksameid korraldab; 5) tunnistuse kehtivusaeg. (3) Kui muutuvad eksamineerija tunnistuse andmise aluseks olevad andmed, peab eksamineerija esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse tunnistuse muutmiseks, millele lisatakse dokumendid muudatuste kohta. § 66. Vedurijuhi teadmiste hindamise ja sertifikaatide väljaandmise süsteemi hindamine (1) Vähemalt iga viie aasta järel korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vedurijuhtide ametialaste teadmiste ja oskuste omandamise ja hindamise ning vedurijuhilubade ja sertifikaatide väljaandmise süsteemi sõltumatu hindamise. (2) Hindamise tulemused edastatakse asjaomastele asutustele ning vajaduse korral võetakse meetmed, et hindamise käigus ilmnenud puudused likvideerida. § 67. Raudteeveeremi juhtimiselt ajutine kõrvaldamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik kõrvaldab isiku ajutiselt raudteeveeremi juhtimiselt liiklusseaduse §-s 91 sätestatud alustel ja korras. (2) Kui isik ei esita raudteeveeremi juhtimise õigust tõendavat dokumenti kontrollimomendil, teeb järelevalveametnik isikule ettekirjutuse esitada see dokument viie päeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates ettekirjutuse teinud järelevalveametnikule. (3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot. § 68. Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamine või äravõtmine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatab raudteeveeremi juhtimisõiguse või käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel vedurijuhiabina töötamise õiguse: 1) käesoleva seaduse §-des 155, 157–159 sätestatud väärteo menetluse ajaks; 2) isiku suhtes väärteokaristuse jõustumisel käesoleva seaduse §-des 155, 157–159 sätestatud rikkumise eest – kuni 24 kuuks; 3) vedurijuhiloa uuendamiseks ettenähtud vedurijuhieksami sooritamata jätmisel kuni vedurijuhieksami eduka sooritamiseni; 33 4) kui isiku tervisetõend ei ole kehtiv. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada vedurijuhiloa kehtetuks: 1) arstlikult komisjonilt saadud otsuse alusel, kui isiku terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele; 2) sõltuvalt rikkumise iseloomust ja raskusastmest, kui isik on rikkunud raudteeliikluse nõudeid ning tema suhtes on jõustunud väärteokaristus käesoleva seaduse § 155 alusel. (3) Vedurijuhiloa kehtivuse või vedurijuhiabina töötamise õiguse peatamise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise aeg ja koht; 2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress; 3) vedurijuhi või vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi ning elukoht; 4) vedurijuhiloa või vedurijuhiabi kutsetunnistuse olulised andmed; 5) vedurijuhiloa või vedurijuhiabina töötamise õiguse peatamise või kehtetuks tunnistamise alus ja tähtaeg; 6) otsuse edasikaebamise kord; 7) otsuse koostaja allkiri. (4) Otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest esimene antakse isikule kohe pärast otsuse allakirjutamist. Isik kirjutab alla otsuse teisele eksemplarile ja märgib sellele otsuse saamise kuupäeva. (5) Raudteeveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise õigus peatub lõikes 3 nimetatud otsuse teatavakstegemisest arvates. (6) Vedurijuht, kelle vedurijuhiluba on kehtetuks tunnistatud või selle kehtivus peatatud, peab vedurijuhiloa viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tagastama. § 69. Raudteeveeremi juhtimise õiguse taastamine (1) Kui isikul on vedurijuhiloa kehtivus peatatud kauemaks kui kuueks kuuks, saab vedurijuhiloa kehtivuse taastada pärast peatamise aluse äralangemist juhul, kui isik sooritab edukalt vedurijuhieksami. (2) Kui isikul on vedurijuhiabina töötamise õigus peatatud või isikult on vedurijuhiabina töötamise õigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui langeb ära vedurijuhiabina töötamise õiguse peatamise või äravõtmise alus ning isik sooritab kutsekvalifikatsiooni omistava organi juures edukalt vedurijuhiabi kutsekvalifikatsiooni tõendava eksami. § 70. Vedurijuhi ja vedurijuhiabi nõuetele vastavuse kontroll (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib igal ajal kontrollida vedurijuhi ja vedurijuhiabi nõuetele vastavust. (2) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et vedurijuht, kellele on vedurijuhiloa väljastanud teise liikmesriigi pädev asutus, ei vasta vedurijuhile esitatavatele nõuetele, esitab ta loa väljastanud asutusele põhjendatud taotluse täiendava kontrolli tegemiseks või loa peatamiseks ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi. (3) Kui teise liikmesriigi pädev asutus esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tema väljastatud vedurijuhiloa kohta põhjendatud taotluse täiendava kontrolli tegemiseks või loa peatamiseks, tuleb taotlus läbi vaadata nelja nädala jooksul selle saamisest arvates ning teavitada oma otsusest Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi. (4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et vedurijuht ei täida talle väljastatud sertifikaadi tingimusi, esitab ta sertifikaadi väljaandjale põhjendatud taotluse täiendava kontrolli tegemiseks või sertifikaadi peatamiseks. Sertifikaadi väljaandja võtab kohased meetmed ja esitab selle kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile aruande nelja nädala jooksul taotluse saamisest arvates. 34 (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib vedurijuhil keelata Eesti Vabariigi territooriumil rongi juhtimise kuni vedurijuhi loa kohta otsuse tegemiseni või sertifikaadi kohta aruande esitamiseni. Sellisest otsusest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi. (6) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et vedurijuht ohustab raudteeliiklust, palub ta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal rongi peatada ja keelab vedurijuhil Eesti Vabariigi territooriumil rongi juhtimise nii kauaks, kuni leiab, et vedurijuht ei ohusta enam raudteeliiklust. Sellisest otsusest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi. (7) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et teise riigi pädeva asutuse tehtud otsus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjas ei vasta asjaomastele nõuetele, pöördub ta selles asjas Euroopa Komisjoni poole, kes esitab oma arvamuse kolme kuu jooksul pöördumise saamisest arvates. Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud keeldu võib pikendada, kuni küsimus on koostöös Euroopa Komisjoniga lahendatud. 5. peatükk Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjana tegutsemine § 71. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutus ja sõltumatus (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutab käesoleva seaduse § 4 punktis 12 nimetatud ülesannete täitmise eest. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab olema õiguslikult eraldi mis tahes raudteeveo-ettevõtjast ja käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja puhul sellesse kuuluvast muust üksusest. (3) Käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv muu juriidiline isik ei tohi avaldada valitsevat mõju raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale käesoleva seaduse § 4 punktis 14 nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmisel. (4) Isikul ei ole lubatud samal ajal tegutseda: 1) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja juhatuse liikmena; 2) raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid käsitlevate otsuste tegemise eest vastutava isiku ja raudteeveo-ettevõtja juhatuse liikmena; 3) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja nõukogu liikmena; 4) nii raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kui ka raudteeveo-ettevõtja üle kontrolli omava käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluva juriidilise isiku nõukogu liikme ja nimetatud isiku kontrolli all oleva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja juhatuse liikmena. (5) Käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja juhatuse liikmed ja raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid käsitlevate otsuste tegemise eest vastutavad isikud ei tohi saada üheltki muult vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvalt juriidiliselt isikult töötulemustel põhinevat töötasu ega preemiat, mis on seotud konkreetse raudteeveo-ettevõtja finantstulemustega, välja arvatud preemia, mis on seotud raudteesüsteemi üldise toimivusega. (6) Kui käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvatel üksustel on ühised infosüsteemid, antakse juurdepääs raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannetega seotud tundlikule teabele üksnes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja volitatud töötajale. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tundlikku teavet ei edastata muudele vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvatele üksustele. § 72. Avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahastamine 35 (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava, mille eesmärk on tulevaste liikumisvajaduste rahuldamiseks vajaliku infrastruktuuri hooldamise, uuendamise ja arendamise jätkusuutlik rahastamine. (2) Vabariigi Valitsus kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuskava, mis hõlmab vähemalt viieaastast perioodi. (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostab äriplaani, mis sisaldab investeerimis- ja rahastamiskava, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuskava ja riigipoolset rahastamist. Äriplaan peab tagama infrastruktuuri optimaalse ja tõhusa kasutamise, kättesaadavaks tegemise ja arendamise ning nägema ette kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajaliku rahalise tasakaalu ja rahalised vahendid. Äriplaan peab olema kooskõlas käesoleva seaduse §-s 79 nimetatud lepinguga, kui selline leping on sõlmitud. (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja annab enne äriplaani kinnitamist teadaolevatele ning selleks soovi avaldanud võimalikele läbilaskevõime taotlejatele juurdepääsu asjakohasele teabele ja võimaluse väljendada oma seisukohti äriplaani kohta infrastruktuurile juurdepääsu ja selle kasutamise tingimuste ning infrastruktuuri olemuse, kättesaadavaks tegemise ja arendamise osas. (5) Riik peab tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja tulud, mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. § 73. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja (1) Vertikaalselt integreeritud ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja: 1) kelle üle omab kontrolli ettevõtja, kes omab ühtlasi kontrolli vähemalt ühe raudteeveo-ettevõtja üle, kes osutab raudteeveoteenuseid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustikus; 2) kelle üle omab kontrolli vähemalt üks raudteeveo-ettevõtja, kes osutab raudteeveoteenuseid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustikus; 3) kes omab kontrolli vähemalt ühe raudteeveo-ettevõtja üle, kes osutab raudteeveoteenuseid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustikus. (2) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja on üksteisest täiesti sõltumatud, kuid mõlema üle teostab otsest kontrolli riik ilma vahetasandi üksuseta, siis ei peeta neid vertikaalselt integreeritud ettevõtjaks käesoleva seaduse tähenduses. § 74. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmine (1) Raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmisel peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja olema sõltumatu nii organisatsiooniliselt kui otsuste tegemisel, mille tagamiseks ei ole lubatud: 1) raudteeveo-ettevõtjal ega ühelgi muul juriidilisel isikul avaldada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale valitsevat mõju raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmisel; 2) raudteeveo-ettevõtjal ega ühelgi muul vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluval juriidilisel isikul omada valitsevat mõju raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid käsitlevaid otsuseid tegevate isikute ametisse nimetamise ja ametist vabastamise üle; 3) huvide konflikti tekkimine seoses raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete eest vastutavate isikute tööle asumisega teise tööandja juures. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab osalema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artiklis 7f nimetatud Euroopa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate võrgustikus. § 75. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja erapooletus seoses liiklusjuhtimise ja hooldustööde kavandamisega 36 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja täidab liiklusjuhtimise ja hooldustööde kavandamisega seotud ülesandeid läbipaistvalt ja mittediskrimineerival viisil ning tagab, et neid ülesandeid käsitlevate otsuste vastuvõtmise eest vastutavad isikud ei ole huvide konfliktist mõjutatud. (2) Raudteeveo-ettevõtjal peab olema teda puudutavate raudteeliikluse häirete korral täielik ja õigeaegne juurdepääs asjakohasele teabele. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võimaldab raudteeveo-ettevõtjale juurdepääsu liiklusjuhtimisele, siis teeb ta seda asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate jaoks läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. (3) Raudteeinfrastruktuuri ulatuslike hooldus- ja uuendustööde pikaajalise kavandamise korral konsulteerib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbilaskevõime taotlejatega, võtab väljendatud seisukohti võimalusel arvesse ja koostab sellele vastavalt hooldustööde ajakava. § 76. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesannete jagamine (1) Tingimusel et puudub huvide konflikt ja tagatud on tundliku äriteabe konfidentsiaalsus, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja: 1) tellida nende käesoleva seaduse § 4 punktis 12 nimetatud ülesannete täitmise, mis ei ole raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesanded, teiselt isikult, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja, raudteeveo-ettevõtja üle kontrolli omav isik ega ka isik, kelle üle omab kontrolli raudteeveo-ettevõtja; 2) anda raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid vertikaalselt integreeritud ettevõtja siseselt edasi muule vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvale üksusele, kui selline üksus täidab ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid ning vastab käesoleva seaduse §-des 71, 74, 75 ja 77 sätestatud nõuetele; 3) tellida raudteeinfrastruktuuri arendamise, hooldamise ja uuendamisega seotud tööd ning nendega seotud ülesannete täitmise raudteeveo-ettevõtjalt või ettevõtjalt, kes kontrollib raudteeveo-ettevõtjat või kes on raudteeveo-ettevõtja kontrolli all. (2) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete üleandmisest säilitab raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja järelevalveõiguse käesoleva seaduse § 4 punktis 12 nimetatud ülesannete täitmise üle ja kannab nende täitmise eest lõppvastutust. (3) Käesoleva seaduse § 4 punktis 12 nimetatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesandeid võivad täita eri raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ning avaliku ja erasektori partnerluses osalejad, kui nad täidavad käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–6 ning §-des 74, 75 ja 77 sätestatud nõudeid ning vastutavad täielikult asjaomaste ülesannete täitmise eest. (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib Konkurentsiameti järelevalve all oma ülesannete jagamiseks sõlmida koostöölepinguid ühe või mitme raudteeveo-ettevõtjaga, tehes seda läbipaistvalt ja mittediskrimineerival viisil ning pidades silmas klientidele kasu toomist väiksemate kulude või parema toimivuse kaudu lepinguga hõlmatud raudteevõrgustiku osal. (5) Konkurentsiamet jälgib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepingute sõlmimist ja täitmist ning annab põhjendatud juhul soovituse nende muutmiseks või lõpetamiseks. § 77. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tehingute finantsläbipaistvus (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib kasutada raudteeinfrastruktuuri majandamisest saadavat tulu ja riiklikke vahendeid üksnes oma tegevuse rahastamiseks ning oma võlakohustuste täitmiseks ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel dividendide maksmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulust tekkinud kasumit võib kasutada dividendide maksmiseks ettevõtja nendele omanikele, kes ei ole ettevõtjad, kes moodustavad vertikaalselt integreeritud ettevõtja osa ja kes kontrollivad nii raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat kui ka raudteeveo-ettevõtjat. 37 (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ei ole lubatud raudteeveo-ettevõtjale laenu anda ega temalt laenu võtta. (4) Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate juriidiliste isikute vahelisi laene võib anda ja teenindada üksnes turul valitseva intressimääraga ning tingimustel, mis vastavad asjaomase juriidilise isiku individuaalsele riskiprofiilile. (5) Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikute poolt raudteeinfrastruktuuri- ettevõtjale pakutavad teenused põhinevad lepingutel ja nende eest tasutakse kas turuhinnas või hinnas, mis kajastab tootmiskulusid ning mõistlikku kasumit. (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võlakohustused tuleb selgelt lahus hoida vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikute võlakohustustest ja neid tuleb teenindada üksteisest lahus. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võlakohustuse võib tasuda vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv ja nii raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat kui ka raudteeveo-ettevõtjat kontrolliv ettevõtja või vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv muu üksus. (7) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikute raamatupidamisarvestust peetakse viisil, mis tagab käesoleva paragrahvi järgimise ja võimaldab eraldiseisvat raamatupidamisarvestust ning läbipaistvaid rahavooge ettevõtjas. (8) Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab pidama üksikasjalikku arvestust mis tahes äri- ja finantssuhete kohta sellesse vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikutega. § 78. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostoimesuunised (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostab ja avaldab huvitatud isikutega konsulteerides koostoimesuunised. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud huvitatud isikud on raudteeveo-ettevõtjad ja käesoleva seaduse § 85 lõikes 1 nimetatud taotlejad. Vajaduse korral kutsutakse konsultatsioonis osalema raudteeveo kasutajate ning riiklike, regionaalsete ja kohalike asutuste esindajad. (3) Konkurentsiamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konsultatsioonis osaleda vaatlejana. (4) Koostoimesuunised hõlmavad: 1) käesoleva seaduse § 85 lõikes 1 nimetatud taotlejate vajadusi seoses raudteeinfrastruktuuri hooldamise ja läbilaskevõime arendamisega; 2) käesoleva seaduse § 79 lõike 4 punktis 3 nimetatud kasutajakesksete tulemuslikkuse eesmärkide sisu ning sama lõike punktis 5 nimetatud stiimulite sisu ja nende rakendamist; 3) käesoleva seaduse §-s 83 nimetatud raudteevõrgustiku teadaande sisu ja rakendamist; 4) ühendvedude ja koostalitlusega seotud küsimusi; 5) muid küsimusi, mis on seotud raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu, raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimuste ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teenuste kvaliteediga. (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja arutab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud küsimusi huvitatud isikutega vähemalt kord aastas ja avaldab oma veebilehel ülevaate käesoleva paragrahvi kohastest tegevustest. (6) Käesoleva paragrahvi alusel toimuv konsultatsioon ei piira käesoleva seaduse § 85 lõikes 1 nimetatud taotlejate õigust esitada Konkurentsiametile kaebusi ega Konkurentsiameti käesoleva seaduse §-des 107 ja 108 sätestatud õigusi. § 79. Pädeva asutuse ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vaheline leping 38 (1) Raudteevaldkonna eest vastutav pädev riigiasutus ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõlmivad vajaduse korral vähemalt viieaastase kehtivusajaga lepingu, mille eesmärk on vähendada raudteeinfrastruktuuri käigushoidmise kulusid ja juurdepääsutasusid, pidades seejuures silmas ohutust ja teenuse kvaliteedi parandamist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping tuleb sõlmida, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale eraldatakse riigieelarvest vahendeid käesoleva seaduse § 72 lõikes 5 nimetatud tasakaalu tagamiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimisel tagavad pädev asutus ja raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja läbilaskevõime taotlejatele ja võimalikele taotlejatele, kui nad selleks soovi avaldavad, võimaluse esitada lepingu sisu kohta seisukohti enne selle allkirjastamist. Leping avaldatakse pädeva asutuse ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja veebilehel ühe kuu jooksul selle sõlmimisest arvates. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingus sisalduvad vähemalt: 1) lepingu reguleerimisala seoses infrastruktuuri ja teenindusrajatistega, mis hõlmab infrastruktuuri majandamise kõiki aspekte, kasutuses oleva infrastruktuuri hooldust ja uuendamist ning vajaduse korral ka uue infrastruktuuri ehitamist; 2) infrastruktuuriteenuste, hoolduse ja uuendamise ning tegemata hooldustööde ja uuendamise eest tehtavate maksete või nende jaoks eraldatavate vahendite struktuur, mis vajaduse korral hõlmab ka uue infrastruktuuri jaoks eraldatavate vahendite struktuuri; 3) kasutajakesksed tulemuslikkuse eesmärgid, milleks on rongiliikluse tulemuslikkus, rongiliini kiirus ja töökindlus, tarbijate rahulolu, võrgustiku läbilaskevõime, varahaldus, tegevuse maht, ohutustase ja keskkonnakaitse; 4) võimalike tegemata hooldustööde maksumus ning varad, mille kasutamine lõpetatakse järk-järgult ja millega seetõttu kaasnevad erinevad finantsvood; 5) stiimulid infrastruktuuri käigushoidmise kulude ja juurdepääsutasude vähendamiseks; 6) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja minimaalse lepingulise aruandekohustuse sisu ja sagedus, sealhulgas igal aastal avaldatav teave; 7) lepingu kokkuleppeline kestus, mis on ajaliselt ühtlustatud ja kooskõlas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja äriplaani, kontsessiooni või tegevusloa kestusega ning käesoleva seaduse § 97 lõike 7 alusel kehtestatud kasutustasude määramise metoodikaga; 8) eeskirjad oluliste tegevushäirete ja avariiolukordade kõrvaldamiseks, mis hõlmavad ka raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi kohast tegutsemisplaani raudteeohutust mõjutava juhtumi lahendamiseks, tingimusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks tulenevalt häiretest ja avariiolukordadest ning asjaomase raudteeinfrastruktuuri kasutajate teavitamist; 9) parandusmeetmed, mida võetakse riiklike vahendite kättesaadavust mõjutavate eriolukordade puhul ja juhul, kui üks osaline rikub lepingulisi kohustusi; 10) uute läbirääkimiste ja lepingu lõpetamise tingimused ja menetlus. 6. peatükk Juurdepääs avalikule raudteele ja läbilaskevõime jaotamine § 80. Juurdepääs avalikule raudteele (1) Raudteeveo-ettevõtjal on õigus raudteeinfrastruktuuri kasutustasu, kasutusaja ja muude kasutustingimuste osas diskrimineerimata kasutada avalikku raudteed. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus hõlmab juurdepääsu ka mere- ja siseveesadamaid ja käesoleva seaduse § 94 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatisi ühendavale infrastruktuurile ning rohkem kui üht lõpptarbijat teenindavale või teenindada võivale infrastruktuurile. (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kannab liiklusgraafikusse esimese eelistusena rongiliinid, mis on vajalikud avalikuks reisijateveoks rahvusvahelises otseühenduses. Esimest eelistust kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate puhul, kes tegelevad avaliku reisijateveoga rahvusvahelises otseühenduses rahvusvahelise kokkuleppe alusel ja kes vastavad selles sätestatud tingimustele. 39 (4) Teise eelistusena kantakse liiklusgraafikusse rongiliinid riigisiseseks avalikuks reisijateveoks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat riigisisese avaliku reisijateveo kasutamise vajadusest käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Riigisiseseks avalikuks reisijateveoks sõlmitakse raudteeveo-ettevõtjaga avaliku teenindamise leping ühistranspordiseaduses sätestatud korras. (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbivate rongiliinide korraldamiseks koostööd teiste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või käesolevas seaduses sätestatud juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Rahvusvaheliste rongiliinide korraldamiseks teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostööd teiste riikide läbilaskevõime jaotamise organitega. § 81. Piiriülene leping (1) Piiriülene leping on kahe või enama liikmesriigi või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel piiriülese raudteeveo hõlbustamiseks sõlmitud leping. (2) Piiriüleses lepingus sisalduvad sätted ei tohi olla raudtee-ettevõtjaid diskrimineerivad ega piirata ettevõtja vabadust osutada piiriüleseid teenuseid. (3) Enne liikmesriikide vahelise piiriülese lepingu sõlmimist ja lepingu muutmist teavitatakse sellest Euroopa Komisjoni. (4) Kolmandate riikidega piiriülese lepingu sõlmimise või muutmise eesmärgil läbirääkimiste alustamise kavatsusest teavitatakse Euroopa Komisjoni. Läbirääkimiste käigust informeeritakse korrapäraselt Euroopa Komisjoni ning vajaduse korral kutsutakse nende esindaja vaatlejana läbirääkimistel osalema. § 82. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tingimuste avalikustamine (1) Igaks liiklusgraafikuperioodiks on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud pärast raudteeveo-ettevõtjate, asjassepuutuvate läbilaskevõime jaotamise organite ja teiste huvitatud isikutega konsulteerimist koostama vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles käesoleva seaduse § 83 kohase raudteevõrgustiku teadaande. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avaldab raudteevõrgustiku teadaande oma veebiportaalis hiljemalt neli kuud enne käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud tähtaega ning on kohustatud hoidma raudteevõrgustiku teadaande ajakohasena ja tegema sellesse vajaduse korral parandusi. (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitab raudteevõrgustiku teadaandesse tehtavatest raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramise ja käesoleva seaduse § 106 lõikes 1 sätestatud juhul läbilaskevõimega seotud muudatustest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata. (4) Jaotamisele pandava läbilaskevõime maht on siht- ja saatejaamade vahelisel raudteelõigul läbilastavate rongide suurim võimalik koguarv, mille arvutamisel on arvesse võetud raudteeliikluse tehnoloogilised kitsendused, milleks on raudteel kehtestatud kiirused, rongi kiirendusele ja pidurdusele kuluv aeg, tehnoloogilised aknad, raudteeliiklushälbed ja muu selline ning millest lahutatakse kehtivate raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingutega hõlmatud läbilaskevõimeosad. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ja Konkurentsiametil on õigus raudteevõrgustiku teadaandes esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt täiendavaid andmeid, selgitusi ja dokumente. (6) Puudulike või valeandmete esinemise korral raudteevõrgustiku teadaandes või kui raudteevõrgustiku teadaanne ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ja Konkurentsiametil õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks. (7) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettekirjutuse alusel tehtavad muudatused või täiendused raudteevõrgustiku teadaandesse sisse viima hiljemalt viie päeva jooksul 40 ettekirjutuse saamisest arvates ning sama tähtaja jooksul edastama tehtud muudatused või täiendused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele. § 83. Raudteevõrgustiku teadaanne (1) Raudteevõrgustiku teadaanne koosneb kuuest jaost, mille sisu on nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2– 7, ning läbilaskevõime taotluse vormist. Raudteevõrgustiku teadaandele lisatakse käesoleva seaduse § 88 lõike 1 kohaselt sõlmitava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ning läbilaskevõime taotleja vahelise raamkokkuleppe näidis. (2) Esimene jagu sisaldab raudteeveo-ettevõtjatele pakutava infrastruktuuri tehnilisi näitajaid ning sellele juurdepääsu tingimusi. Selles jaos esitatav teave viiakse igal aastal kooskõlla raudteeliiklusregistri andmetega või viidatakse raudteeliiklusregistrile. (3) Teine jagu hõlmab nõuetekohaseid üksikasju kasutustasude määramise põhimõtete kohta, teavet kasutustasude suuruse kohta ning ka muud asjakohast teavet seoses juurdepääsuga käesoleva seaduse §-s 93 nimetatud teenustele ja § 94 lõikes 1 nimetatud teenindusrajatises osutatavatele teenustele, mida pakub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja. Lisaks esitatakse üksikasjalik teave otseste kulude, lisatasude, kasutustasude vähendamise, tulemuslikkuse kava, reserveerimistasude kohaldamise meetodite ja eeskirjade ning vajaduse korral määrade kohta nii kulude kui ka tasude puhul. Jagu sisaldab teavet teadaolevate kasutustasude muutmise kohta, mis on juba otsustatud või mida kavandatakse järgmisel viiel aastal. (4) Kolmas jagu sisaldab läbilaskevõime jaotamise põhimõtteid ja kriteeriume, milles sätestatakse raudteeveo- ettevõtjatele pakutava infrastruktuuri läbilaskevõime ning selle kasutuspiirangute põhinäitajad ja eeldatav hoolduseks vajalik läbilaskevõime. Lisaks sätestatakse ka läbilaskevõime jaotamisega seotud menetlus ja tähtajad. Jagu sisaldab vähemalt järgmist läbilaskevõime jaotamismenetluses kasutatavat teavet: 1) läbilaskevõime taotlemise protseduur; 2) läbilaskevõime taotlejate kohta kehtivad nõuded; 3) taotlemise ja jaotamise ajakava ning menetlus, mida järgitakse ajakava kohta teabe taotlemisel, ning kavandatud ja erakorraliste hooldustööde ajakava koostamise menetlus; 4) koordineerimismenetlust reguleerivad põhimõtted ja selle menetluse raames kättesaadavaks tehtav vaidluste lahendamise süsteem; 5) läbilaskevõime ammendumise korral kasutatav menetlus ja läbilaskevõime eraldamise prioriteetsuskriteeriumid, mis arvestavad teenuse olulisust ühiskonna jaoks võrreldes teise teenusega, mis kõrvale jäetakse; 6) üksikasjalikud andmed infrastruktuuri kasutuspiirangute kohta; 7) tingimused, mille alusel võetakse jaotamismenetluses eelistuste määratlemiseks arvesse varasemat läbilaskevõime kasutamise määra; 8) andmed meetmete kohta, mida võetakse kaubaveoteenuste, rahvusvaheliste vedude ning ühekordse läbilaskevõime taotluse nõuetekohaseks käsitlemiseks. (5) Neljas jagu sisaldab teavet käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud tegevusloa taotlemise ja §-s 30 nimetatud ühtse ohutustunnistuse taotlemise protseduuri kohta või viidet veebilehele, millel selline teave on tasuta elektrooniliselt kättesaadav vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles. (6) Viies jagu sisaldab teavet raudteeinfrastruktuurile ja teenustele juurdepääsuga ning käesoleva seaduse § 96 lõike 3 kohase tulemuslikkuse kavaga seotud vaidluste lahendamise menetluse ja kaebuste esitamise korra kohta. (7) Kuues jagu sisaldab teavet käesoleva seaduse § 94 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatistele juurdepääsu ja sellekohase kasutustasu määramise kohta, kui teenindusrajatise käitajaks ei ole raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja. Käitajad, kelle teenindusrajatisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ei kontrolli, esitavad teabe rajatisele juurdepääsu ja teenuste osutamise eest makstavate kasutustasude kohta ning raudteevõrgustiku teadaandesse lisamiseks teabe juurdepääsu tehniliste tingimuste kohta või viite veebilehele, millel selline teave on tasuta elektrooniliselt kättesaadav vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles. (8) Raudteevõrgustiku teadaanne sisaldab ka teavet rahvusvaheliste rongiliinide jaotusmenetluse kohta. 41 (9) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avaldab raudteevõrgustiku teadaandes ja vaatab vähemalt iga viie aasta tagant üle loetelu turusegmentidest, milles tegutsevatele isikutele kehtestatakse käesoleva seaduse § 98 lõike 1 kohane lisatasu. § 84. Läbilaskevõime jaotamise ajakava (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määrab ja avalikustab raudteevõrgustiku teadaandes igaks liiklusgraafikuperioodiks läbilaskevõime jaotamise taotluste esitamise tähtpäeva, mis ei ole varasem kui 12 kuud enne vastava liiklusgraafikuperioodi algust. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagab, et hiljemalt 11 kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust on koostöös teiste asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega kehtestatud esialgsed rahvusvahelised rongiliinid ning edasise menetluse käigus järgitakse neid võimalikult suurel määral. (3) Liiklusgraafikuperioodi läbilaskevõimeosade jaotamise kohta tehakse otsus hiljemalt kahekuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast arvates. (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostab liiklusgraafiku kavandi ja avalikustab selle oma veebilehel nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast arvates. (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab pärast liiklusgraafiku kavandi avalikustamist huvitatud isikutega konsultatsioone kavandi üle ning annab neile oma seisukohtade esitamiseks aega vähemalt ühe kuu. § 85. Läbilaskevõime taotlejad (1) Läbilaskevõimet võib taotleda raudteeveo-ettevõtja, kellel on raudtee reisijateveo või kaubaveo tegevusluba ja ühtne ohutustunnistus, rahvusvaheline raudteeveo-ettevõtjate ühendus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 03.12.2007, lk 1–13), vastav pädev asutus ning vedaja, kaubasaatja ja kombineeritud veoteenuseid osutav ettevõtja, kellel on avalike teenuste osutamisega seonduv huvi või ärihuvi infrastruktuuri läbilaskevõime omandamiseks. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib olla läbilaskevõime taotlejaks käesoleva seaduse § 89 lõikes 2 sätestatud juhul. § 86. Läbilaskevõime taotlemine teises liikmesriigis Kui käesoleva seaduse § 85 lõikes 1 nimetatud taotleja kavatseb taotleda läbilaskevõimet reisijateveo osutamiseks liikmesriigis, kus juurdepääs raudteeinfrastruktuurile on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikliga 11 piiratud, teavitab ta sellest asjaomaseid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid ning sama direktiivi tähenduses reguleerivaid asutusi vähemalt 18 kuud enne selle liiklusgraafikuperioodi algust, mille kohta läbilaskevõimet taotletakse § 87. Liiklusgraafikuperiood (1) Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotatakse lähtuvalt liiklusgraafikuperioodist, mis algab detsembrikuu teisel pühapäeval. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad kokku leppida muid liiklusgraafikuperioodi algus- ja lõpukuupäevi, teavitades sellest Euroopa Komisjoni, kui see mõjutab rahvusvahelist rongiliiklust. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kinnitab liiklusgraafiku hiljemalt kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust.. 42 (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tohib kehtestatud liiklusgraafikut muuta ainult selle isiku nõusolekul, kellele on eraldatud asjaomane läbilaskevõimeosa. (4) Kehtestatud liiklusgraafikut võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja muuta ühepoolselt osas, mis puudutab jaotamata läbilaskevõime jaotamist. (5) Konkurentsiametil on õigus liiklusgraafiku kavandis ja kinnitatud liiklusgraafikus esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt täiendavaid andmeid, selgitusi ja dokumente. Kui liiklusgraafiku kavandis või kinnitatud liiklusgraafikus esineb puudulikke või valeandmeid või kui need ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetega, on Konkurentsiametil õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks. (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse alusel tehtavad muudatused või täiendused liiklusgraafiku kavandisse või kinnitatud liiklusgraafikusse sisse viima hiljemalt viie päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates ning sama tähtaja jooksul oma kulul edastama tehtud muudatused või täiendused läbilaskevõimet taotlenud isikutele. § 88. Raamkokkulepped läbilaskevõimeosa kasutamiseks (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmida selle taotlejaga viieks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks raamkokkuleppe, milles määratakse kindlaks poolte kohustused ja õigused seoses läbilaskevõimega ning tasudega pikemaks ajaks kui üks liiklusgraafikuperiood, kusjuures läbilaskevõimeosa täpsustatakse igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi vastavalt raamkokkuleppes sätestatule. (2) Raamkokkulepet võib pikendada selle algse kestusega võrdse pikkusega ajavahemike kaupa. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb iga raamkokkuleppe sisu kättesaadavaks kõikidele huvitatud isikutele, hoides läbilaskevõime taotleja ärisaladust. (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib põhjendatud juhtudel nõustuda raamkokkuleppe sõlmimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast lühemate või pikemate ajavahemikega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast pikemaks ajaks, kuid mitte kauemaks kui kümneks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõlmida lepingu üksnes juhul, kui läbilaskevõime taotleja esitab kogu raamkokkuleppe perioodiks sõlmitud avaliku teenindamise lepingu või lepingu veetava kauba omanikuga või on teinud raudteeveoks pikaajalisi investeeringuid ja tõendab nende tegemist või võtab endale kirjaliku kohustuse teha raudteeveoks pikaajalisi investeeringuid ning esitab investeeringute tegemise kirjaliku ajakava. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud raamkokkuleppeid peab olema võimalik vajaduse korral muuta ja need ei või välistada läbilaskevõime kasutamise võimalust teiste läbilaskevõime taotlejate poolt. (6) Käesoleva paragrahvis nimetatud raamkokkulepped tuleb enne sõlmimist esitada heakskiitmiseks Konkurentsiametile, kes võib keelduda raamkokkuleppe heakskiitmisest, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele või raamkokkuleppe sõlmimine käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast pikemaks ajaks ei ole vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 põhjendatud või põhjenduseks toodud investeeringud ei ole tõendatud või piisavad. (7) Konkurentsiametil on õigus raamkokkuleppe heakskiitmise üle otsustamiseks nõuda raudteeinfrastruktuuri- ettevõtjalt täiendavaid andmeid, selgitusi ja dokumente. § 89. Läbilaskevõime jaotamise põhimõtted (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahuldab raudteeveo-ettevõtjate taotlused läbilaskevõimeosa saamiseks võimalikult suures ulatuses ning võtab võimaluste piires arvesse kõiki taotlejatele kehtestatavaid piiranguid ja nende mõju taotleja äritegevusele. 43 (2) Rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbivate rongiliinide eraldamine kooskõlastatakse eelnevalt asjassepuutuvate läbilaskevõime jaotamise organite vahel raudteeveo-ettevõtjale võimalikult soodsatel tingimustel. (2) Taotlejal on õigus pöörduda rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbiva rongiliini taotlemiseks ainult ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poole, kes on sel juhul kohustatud tegutsema taotleja nimel, taotledes vajaliku läbilaskevõime teistelt läbilaskevõime jaotamise organitelt. (3) Läbilaskevõimeosa ei ole vaja eraldi taotleda: 1) päästerongi või abiveduri liiklemiseks; 2) veduri või mootorrongi liiklemiseks õnnetusjuhtumi korral või tehnilise rikkega rongikoosseisu vedava veduri või mootorrongi väljavahetamiseks, et oleks võimalik jätkata kauba- või reisijatevedu; 3) raudteeinfrastruktuuri majandamise eesmärgil töörongi liiklemisel tööobjektile ja tagasi. § 90. Läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetlus (1) Kui läbilaskevõime taotluste läbivaatamisel ilmneb, et läbilaskevõime taotlusi raudteeinfrastruktuuri mingile osale on esitatud rohkem, kui on selle raudteeinfrastruktuuri osa maksimaalne arvestuslik läbilaskevõime või üht ja sama läbilaskevõimeosa või osaliselt kattuvaid läbilaskevõimeosasid soovib korraga mitu taotlejat, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud korraldama koordineerimismenetluse. (2) Läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetlus on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevus kõigi taotluste sobitamisel liiklusgraafikusse taotlejatega läbirääkimiste ja neile ettepanekute tegemise teel kõigile taotlejatele võimalikult soodsal viisil. Koordineerimismenetluse käigus konsulteerib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejaid ning esitab neile mõistlike piirangutega läbilaskevõime jaotamise ettepaneku. Ettepaneku esitamisel hindab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja selle võimalikku mõju taotleja äritegevusele. (3) Koordineerimismenetlus viiakse läbi järgmise teabe alusel, mis tehakse asjast huvitatud läbilaskevõime taotlejatele teatavaks mõistliku aja jooksul alates käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase teabe saamisest: 1) rongiliinid, mida kõik teised läbilaskevõime taotlejad on samadel marsruutidel taotlenud; 2) samadel marsruutidel kõigile teistele läbilaskevõime taotlejatele esialgselt jaotatud rongiliinid; 3) kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 asjakohastel marsruutidel väljapakutud alternatiivsed rongiliinid; 4) läbilaskevõime jaotamise käigus arvesse võetavate kriteeriumide kõik üksikasjad. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe teatavaks tegemisel ei avalikustata läbilaskevõime taotlejaid, kui nad ei ole selleks luba andnud. (5) Kui taotlejad kokkulepet ei saavuta, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus teha taotluste rahuldamiseks ja vaidluste lahendamiseks koordineerimisotsus, milles võetakse võimaluste piires arvesse kõigi taotlejate majanduslikke huve. Koordineerimisotsuse ettevalmistamisest teavitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejaid oma veebilehel. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb koordineerimisotsuse kümne tööpäeva jooksul koordineerimisotsuse ettevalmistamise teate avaldamise päevast arvates ja avaldab selle oma veebilehel. (6) Koordineerimismenetluse korraldamisel ja koordineerimisotsuse tegemisel on raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja kohustatud järgima raudteevõrgustiku teadaandes kajastatud koordineerimismenetluse protseduure ja põhimõtteid. (7) Koordineerimismenetlust korraldades arvestatakse, et käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumise korral oleks võimalik see kindlaks teha vähemalt kümme kuud enne järgneva liiklusgraafikuperioodi algust. § 91. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumine 44 (1) Kui läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetluses ilmneb, et kõiki raudteevõrgustiku mingi osaga seotud põhjendatud taotlusi ei ole võimalik rahuldada, tunnistab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustiku selle osa raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks ning teavitab sellest viivitamatult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ja Konkurentsiametit. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks tunnistamine peab põhinema raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime tegeliku kasutamise analüüsil, sealhulgas sellel veetud ja tulevikus veetava kaubamahu ja pakutava raudteeveo nõudluse kasvu hindamisel. (2) Läbilaskevõime jaotamisel loetakse selle ammendumise korral ühte kontserni kuuluvad raudteeveo-ettevõtjad või teised konkurentsiseaduse tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud raudteeveo-ettevõtjad üheks raudteeveo-ettevõtjaks. (3) Läbilaskevõime jaotamise kriteeriumid ja menetlus nähakse läbilaskevõime ammendumise juhuks ette raudteevõrgustiku teadaandes, millest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud kinni pidama. (4) Läbilaskevõime ammendumise korral peab selle jaotamisel järgima põhimõtet, et läbilaskevõimeosi saaks võimalikult suur osa taotluse esitanud raudteeveo-ettevõtjatest. Raudteevõrgustiku teadaandes nähakse nimetatud põhimõtte järgimise tagamiseks ette turu olukorda arvestav mõistlik piirang, millest rohkem ei või ükski raudteeveo-ettevõtja jaotamisele pandud läbilaskevõimest läbilaskevõime ammendumise korral saada, sõltumata läbilaskevõime jaotamise kriteeriumist. (5) Läbilaskevõime ammendumise korral võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt võetav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu lisaks käesoleva seaduse § 97 lõikes 1 sätestatud kasutustasule sisaldada läbilaskevõime ammendumise tasu, mis kajastab raudteeinfrastruktuuri ülekoormatuse korral tekkivat läbilaskevõime ammendumist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kindlaksmääratud raudteeinfrastruktuuri osas. Läbilaskevõime ammendumise tasu saadakse vastava raudteeinfrastruktuuri osa läbilaskevõime enampakkumise teel, kus läbilaskevõimeosad saavad kõrgeima pakkumise teinud taotlejad. Läbilaskevõime ammendumise tasu enampakkumise korraldamisel peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõttega. (6) Läbilaskevõime ammendumise korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus põhjendatud juhul kasutada läbilaskevõime jaotamiseks muid kriteeriume, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 5. Valitud kriteerium peab olema eelnevalt kirjeldatud ja põhjendatud raudteevõrgustiku teadaandes ning kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõttega. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juurdepääsutasusid ning muid võimalikke tasusid, mida raudteeveo- ettevõtjad läbilaskevõime ammendumise korral raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu eest lisaks raudteeinfrastruktuuri kasutustasule tasuvad, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud kasutama üksnes käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõude rakendamiseks. Konkurentsiametil on õigus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt andmeid, selgitusi ja dokumente. (8) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei koosta käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava nõutud tähtajaks või ei ole asunud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt heakskiidetud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõusid rakendama, kaotab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja õiguse saada raudteeveo-ettevõtjatelt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud läbilaskevõime ammendumise tasu, välja arvatud juhul, kui raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõusid ei olnud võimalik rakendada raudteeinfrastruktuuri- ettevõtjast sõltumatutel põhjustel või võimalikud lahendused ei ole majanduslikult ega rahaliselt tasuvad. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud asjaolude ilmnemise juhuks tuleb raudteevõrgustiku teadaandes ette näha läbilaskevõime jaotamise kriteerium ja menetlus, mis võimaldavad läbilaskevõimet selle ammendumise korral jaotada selliselt, et täiendavaid tasusid raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu eest peale raudteeinfrastruktuuri kasutustasu raudteeveo-ettevõtjatelt ei võeta. Nimetatud kriteerium ja menetlus peavad olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõttega. 45 § 92. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud kuue kuu jooksul pärast raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks tunnistamist tegema läbilaskevõime analüüsi. Analüüsi eesmärgiks on selgitada läbilaskevõime ammendumise põhjused ning finants- ja tehnilised abinõud ammendumise kõrvaldamiseks ja täiendava läbilaskevõime saavutamiseks. (2) Läbilaskevõime analüüsis peab arvesse võtma infrastruktuuri, töökorraldust sellel, osutatavate teenuste liikide iseloomu ning kõikide nende tegurite mõju infrastruktuuri läbilaskevõimele. Kaalutavate meetmete seas on eelkõige teenuste ümbersuunamine, ümberajastamine, kiirusemuudatused ning infrastruktuuri parendused. (3) Kuue kuu jooksul pärast läbilaskevõime analüüsi tegemist koostab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbilaskevõime suurendamise kava. Selle koostamisel arvestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeinfrastruktuuri kasutajate ettepanekutega. Läbilaskevõime suurendamise kava esitatakse heakskiitmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. (4) Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas peavad sisalduma järgmised andmed: 1) läbilaskevõime ammendumise põhjused; 2) raudteeliikluse eeldatav areng läbilaskevõime suurendamise kava teostamise ajal; 3) raudteeinfrastruktuuri arendamist takistavad asjaolud; 4) läbilaskevõime suurendamise võimalused ja kulud, sealhulgas raudteeinfrastruktuuri kasutustasude eeldatavad muudatused pärast läbilaskevõime suurendamist; 5) läbilaskevõime suurendamiseks rakendatavad abinõud ja nende rakendamise ajakava. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava heakskiitmisest keelduda, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele, ning määrata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettekirjutusega tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõude rakendamiseks tegema mõistlikke jõupingutusi. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avalikustab oma veebilehel raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava pärast selle heakskiitmist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt. (7) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole tähtajaks teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud läbilaskevõime analüüsi või ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamiseks läbilaskevõime suurendamise kava põhjal, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha ettekirjutus läbilaskevõime analüüsi tegemiseks või läbilaskevõime suurendamise kava alusel tegutsemiseks. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. § 93. Juurdepääsu tagavad põhiteenused, lisateenused ja abiteenused (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tagama kõigile ettevõtjatele alljärgnevalt kindlaks määratud juurdepääsu tagavad põhiteenused: 1) läbilaskevõime taotluse läbivaatamine, milleks on esitatud taotluste alusel liiklusgraafiku kavandi koostamine raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotaja poolt, arvestades jaotamisele pandud läbilaskevõime mahtu ja käesoleva seaduse § 80 lõigetes 3 ja 4 kehtestatud liiklusgraafikusse kandmise eelistusi, samuti liiklusgraafiku kavandi kohta esitatud ettepanekute läbivaatamine, nendega võimaluste piires arvestamine, koordineerimismenetluse korraldamine, menetlemine läbilaskevõime ammendumise korral ning liiklusgraafiku kinnitamine; 2) jaotatud läbilaskevõimeosa kasutada andmine, milleks on raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu võimaldamine saadud läbilaskevõimeosa ulatuses ja läbilaskevõimeosa kasutamise võimaldamine raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse sätteid; 46 3) tee-, side- ja turvanguseadmete kasutamise ja toimimise tagamine, milleks on raudteeliikluse juhtimiseks kasutatavate seadmete, millega tagatakse ohutu rongiliiklus, manöövritööde tegemine ning distantsjuhtimine raudteeliikluse operatiivseks ja ohutuks teostamiseks, sealhulgas elektrooniline, kaabel- ning raadioside, raudtee- ettevõtjale kasutusse andmine ja tehnilistele nõuetele vastavuse tagamine; 4) raudteeliikluse korraldamine, milleks on raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele vastav rongiliikluse juhtimine raudteelõikudel ning manöövritööde korraldamine jaamades, jaamavahedel, manöövripiirkondades ning haruteedel; 5) raudteeveo-ettevõtjale jaotatud läbilaskevõimeosa kasutamiseks vajaliku teabe edastamine, milleks on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolne raudteeveo-ettevõtja teavitamine infrastruktuuri liikluskorraldusest, eeskirjadest, liiklushäiretest ja teistest liiklusmuudatustest selle läbilaskevõimeosa ulatuses; 6) raudteeinfrastruktuuri, sealhulgas pöörangute ja haruteede kasutamine; 7) veoalajaamade, kontaktvõrgu ja veoelektri ülekandeliinide kasutamise tagamine kohtades, kus see on võimalik. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab pakkuma juurdepääsu tagavaid lisateenuseid juhul, kui ettevõtjal ei ole võimalik kasutada teisi variante. Juurdepääsu tagavad lisateenused on muuhulgas: 1) veoelektri edastamine, mille eest makstav tasu näidatakse eraldi kontaktvõrgu kasutustasust; 2) reisirongide eelsoojendus, mis on reisirongi vaguni reisijatesalongi soojendamine kehtestatud temperatuurini enne rongi liinile saatmist; 3) ohtliku veose veo kontrollimine erilepingu alusel, mis on ohutusnõunikuta raudteeveo-ettevõtja ja ohutusnõunikuga raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel raudteeveo-ettevõtja teostatav ohtliku veose vedu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutusnõuniku järelevalve all; 4) erilepingu alusel abi osutamine erirongide liiklemisel. (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib kokkuleppe saavutamisel osutada ettevõtjale ka juurdepääsu abiteenuseid. Juurdepääsu abiteenused on muuhulgas: 1) juurdepääsuteede kasutamise võimaldamine raudteeveoks vajalike rajatisteni kütuse tankimise, rongide koostamise ja muude teenuste pakkumise eesmärgil on jaama piirides oleval või jaama piirest hargneval teedevõrgustikul raudteeveeremiga juurdepääsu võimaldamine raudteeveoks vajalike rajatisteni, nagu kaubalaadimisplatvorm, estakaad ja muu, kütuselattu ja teistesse raudteeveoks vajalikesse kohtadesse; 2) translatsioonisüsteemile juurdepääsu võimaldamine on reisijatele reisiliikluse teavitamise võimaldamine raudteejaama teavitussüsteemi kaudu; 3) raudteeveeremi tehnoülevaatus on raudteeveeremi tehnilise seisundi kontrollimine plaaniliste remontide vahelisel perioodil eesmärgiga ennetada võimalikke rikkeid ning teha kindlaks raudteeveeremi remondivajadus; 4) piletimüügiteenused jaamahoones; 5) hooldusteenus, mida osutatakse kiirrongide või muude erirajatisi vajavate raudteeveeremi liikide jaoks mõeldud hooldusrajatises; 6) juurdepääs sidevõrgule; 7) täiendava teabe andmine. § 94. Teenindusrajatis ja teenindusrajatise käitaja (1) Teenindusrajatis käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ehitis, mida tervenisti või osaliselt kasutatakse selles vastavate teenuste ning käesoleva seaduse § 95 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenuste osutamiseks. (2) Teenindusrajatise käitaja on ettevõtja, kes majandab ühte või mitut teenindusrajatist või osutab ühes või mitmes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenindusrajatises asjakohast teenust või käesoleva seaduse § 95 lõikes 2 või 3 nimetatud teenust raudteeveo-ettevõtjale. (3) Teenindusrajatisteks on: 1) reisijaamad, nende hooned ja muud teenindusrajatised reisijate jaoks, reisiteabe tablood ja piletikassad; 2) kaubaterminalid; 3) sorteerimisjaamad, rajatised rongide koostamiseks ja manöövritöö teostamiseks; 4) seisuteed, mis on eraldi ette nähtud raudteeveeremi ajutiseks hoidmiseks kahe tööülesande täitmise vahelisel ajal; 47 5) tehnohooldepunktid, välja arvatud need, milles tehakse kiirrongidele või muudele erirajatisi vajavatele raudteeveeremi liikidele sellist hooldust, mida ei tehta igapäevaselt ja mille jaoks tuleb sõiduk kasutusest eemaldada; 6) muud tehnorajatised, puhastus- ja pesuhooned; 7) raudteealase tegevusega seotud mere- ja siseveesadamate rajatised; 8) hädaabi osutamise rajatised; 9) kütuse tankimise rajatised, milles hoitava kütuse tarnimise eest makstav tasu näidatakse arvel eraldi. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4, 7 ja 9 nimetatud teenindusrajatise käitaja on sellise ettevõtja otsese või kaudse kontrolli all, kes omab turgu valitsevat seisundit raudteeveo turul, peab teenindusrajatise käitaja töö olema korraldatud nii, et ta on organisatsiooniliselt ja otsuste tegemisel sellest ettevõtjast sõltumatu. Sõltumatuse nõue loetakse täidetuks, kui ettevõttesiseselt on loodud nendeks tegevusteks eraldiseisvad struktuuriüksused ja neil on eraldi raamatupidamine. (5) Kui teenindusrajatise käitamise tagab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või kui käitaja on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsese või kaudse kontrolli all, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sõltumatuse nõue täidetuks, kui vastav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ise on oma õigusliku vormi, organisatsiooni ja otsuste tegemise poolest kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatu. § 95. Juurdepääs teenindusrajatistele ja neis osutatavatele teenustele (1) Teenindusrajatise käitaja tagab kõikidele raudteeveo-ettevõtjatele mittediskrimineerival viisil juurdepääsu raudteele ning käesoleva seaduse § 94 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatistele ja neis osutatavatele teenustele. (2) Raudteeveo-ettevõtja esitatud teenindusrajatisele ja selles osutatavatele teenustele juurdepääsu taotlusele vastab teenindusrajatise käitaja 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhtudel ja vastava taotluse saamisel võib Konkurentsiamet määrata üldisest erineva vastamise tähtaja. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse võib tagasi lükata üksnes juhul, kui on olemas muu otstarbekas alternatiiv, kuidas asjaomaseid veoteenuseid samal või alternatiivsel marsruudil majanduslikult mõistlikel tingimustel osutada. Juurdepääsu taotluse esitamine ei kohusta teenindusrajatise käitajat investeerima selleks, et täita kõiki raudteeveo-ettevõtjate taotlusi. (4) Kui teenindusrajatise käitajaks on käesoleva seaduse § 94lõigetes 4 või 5 nimetatud raudtee-ettevõtja, põhjendab teenindusrajatise käitaja oma tagasilükkavat otsust kirjalikult ja näitab, millised muud otstarbekad alternatiivid on olemas teistes teenindusrajatistes. (5) Kui teenindusrajatise käitaja leiab, et erinevad teenindusrajatisele juurdepääsu taotlused kattuvad, püüab ta rahuldada kõik taotlused võimalikult suures ulatuses. Kui otstarbekat alternatiivi ei leita ja esitatud taotluste alusel ei ole võimalik rahuldada kõiki antud teenindusrajatisega seotud taotlusi, võib taotleja esitada kaebuse Konkurentsiametile, kes vaatab kaebuse läbi ja võtab vajaduse korral meetmed, et tagada taotlejale asjakohane teenidusrajatise kasutamise maht. (6) Kui käesoleva seaduse § 94 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatist ei ole kahel järjestikusel aastal kasutatud ja raudteeveo-ettevõtjad on väljendanud teenindusrajatise käitajale või omanikule soovi saada rajatisele juurdepääs ja juurdepääsuvajadust tõendanud, peab teenindusrajatise omanik viivitamata huvitatud isikutele teada andma, et rajatist on võimalik käitada teenindusrajatisena kas osaliselt või tervikuna kasutuslepingu alusel. (7) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatust ei pea teenindusrajatise kasutamist võimaldama, kui teenindusrajatise käitaja tõendab, et käimasolevate ümberkorralduste tõttu ei ole raudteeveo-ettevõtjal seda võimalik kasutada. § 96. Raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping ja tulemuslikkuse kava 48 (1) Raudteeveo-ettevõtja, kellele on eraldatud läbilaskevõimeosa, ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõlmivad liiklusgraafikuperioodi alguseks raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu, milles kajastatakse raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu üksikasjad, nagu kasutamise aeg ja kestus, samuti kasutustasu ning teised raudteeinfrastruktuuri kasutamist puudutavad tingimused. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping sõlmitakse kirjalikult. Kasutustingimuste kindlaksmääramisel võetakse arvesse teenuse iseloomu ja kestust, turu olukorda ning raudteeinfrastruktuuri kulumi astet, samuti raudteeveeremi koosseisu, seisundit ja veokiirust. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lisaks on tulemuslikkuse kava, mis kehtib kogu raudteevõrgustiku ulatuses ja mille eesmärk on stimuleerida lepingupooli minimeerima häireid ning parandama raudteevõrgustiku toimivust. Kava võib hõlmata sanktsioone raudteevõrgustiku toimivust häirivate tegude eest, hüvitist ettevõtjatele, kes häiretest kahju saavad, ning preemiaid kavandatust parema tulemuslikkuse eest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulemuslikkuse kava aluspõhimõtted on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL VI lisa punktis 2. (5) Kui liiklusgraafikusse kandmisel eelistust omav raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei jõua liiklusgraafikuperioodi alguseks raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimuste osas kokkuleppele, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud võimaldama raudteeveo-ettevõtjal raudteeinfrastruktuuri kasutada eelnevaks liiklusgraafikuperioodiks kokkulepitud tingimustel kuni uue kokkuleppe saavutamiseni. (6) Kui raudteeveo-ettevõtja saab liiklusgraafikusse kandmise eelistuse esmakordselt ega saavuta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimuste osas liiklusgraafikuperioodi alguseks kokkulepet, määrab raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimused kuni kokkuleppe saavutamiseni Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, arvestades avalikul reisijateveol seni kehtinud raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimusi ja üldisi huve. § 97. Raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatise kasutustasu määramise põhimõtted (1) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja teenindusrajatisi ühendava infrastruktuuri kasutamise eest koosneb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastavate teenuste otsestest kuludest. (2) Kasutustasu, mis kehtestatakse rööbasteele juurepääsu eest käesoleva seaduse § 94 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatiste piires ja neis teenuste osutamise eest, ei või ületada teenuse osutamise kulu koos mõistliku ärikasumiga. Mõistliku ärikasumi all mõeldakse omakapitali tootlust, milles võetakse arvesse riski tulude osas, mis teenindusrajatise käitajale kaasneb, või selle puudumist, ning mis on kooskõlas majandusharu viimaste aastate keskmise näitajaga. (3) Kui rongiliinil pakub käesoleva seaduse § 93 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juurdepääsu lisa- ja abiteenuseid ainult üks pakkuja, ei või kasutustasu juurdepääsu lisa- ja abiteenuste eest ületada selle osutamise kogukulusid. Lisa- ja abiteenuste kogukulud käesoleva seaduse tähenduses on osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldkuludest ja mõistlik ärikasum. (4) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutada andmise eest koosneb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastava teenuse otsestest kuludest, millele võib lisada käesoleva seaduse § 98 lõikes 1 nimetatud lisatasusid. Kui raudteevedu teostatakse muul kui kaubanduslikul eesmärgil, sealhulgas antakse raudteeinfrastruktuur kasutada vedurijuhi katsesõiduks, peab kasutustasu olema seotud üksnes selle läbilaskevõimeosa kasutada andmise otseste kuludega ja neile lisatasusid ei määrata. (5) Rohkem kui ühte Euroopa Liidu raudteesüsteemi raudteevõrgustikku hõlmava rongiliikluse puhul teevad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad koostööd eesmärgiga kohaldada tõhusate kasutustasude määramise süsteemi, koordineerida kasutustasude määramist ja rakendada käesoleva seaduse § 96 lõikes 3 nimetatud tulemuslikkuse kava. 49 (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja läbilaskevõime taotleja vahelised läbirääkimised kasutustasu suuruse üle on lubatud ainult Konkurentsiameti järelevalve all. (7) Valdkonna eest vastutava minister kehtestab raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika, milles sätestatakse täpsemad tasu määramise alused raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste, lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste, sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa ja teenindusrajatise kasutamise eest ning käesoleva seaduse §-s 98 nimetatud lisatasude arvestamiseks . (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel määratud kasutustasude arvelt rahastavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja oma majandustegevust. § 98. Lisatasude määramise põhimõtted (1) Lisaks kasutustasule juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest võib käesoleva seaduse §-s 107 nimetatud kasutustasu määraja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks määrata tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid, arvestades raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda. Turusegmentide loetelu kehtestatakse käesoleva seaduse § 99 lõike 7 alusel kehtestatud metoodikas. (2) Lisatasud, mille määramisel peab arvesse võtma raudteeveo-ettevõtja tootlikkuse kasvu, koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. (3) Kolmandatesse riikidesse suunduvale või sealt saabuvale kaubaveole võib käesoleva seaduse §-s 105 nimetatud kasutustasu määraja määrata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude täieliku tagasisaamise tagamiseks kõrgemad kasutustasud, mis koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. (4) Lisatasude määramise põhimõtete muutmisel peab käesoleva seaduse §-s 105 nimetatud kasutustasu määraja need muudatused teatavaks tegema vähemalt kolm kuud enne raudteevõrgustiku teadaande avaldamist. § 99. Kasutustasude kohta Konkurentsiametile andmete esitamine Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, teenindusrajatise käitaja ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peavad Konkurentsiametile esitama kasutustasude kohta kõik vajalikud andmed, et Konkurentsiamet saaks täita käesoleva seaduse § 108 lõikes 1 nimetatud ülesandeid. § 100. Teenuste tellimise põhimõtted (1) Juurdepääsu tagavaid põhiteenuseid saab tellida ainult käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 loetletud teenuste kogumina ning raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest hõlmab kõigi eelnimetatud teenuste osutamist. (2) Käesoleva seaduse § 93 lõigetes 2 ja 3 juurdepääsu tagavaid lisateenuseid ja juurdepääsu abiteenuseid on raudteeveo-ettevõtjal õigus tellida eraldi vastavalt vajadusele. (3) Iga juurdepääsu tagava lisateenuse ja juurdepääsu abiteenuse kohta arvestatakse eraldi kasutustasu. (4) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 sätestatud juhul konkreetse juurdepääsu tagava lisateenuse osutamisest loobub või kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja ei saavuta konkreetse juurdepääsu abiteenuse osutamise osas kokkulepet, siis sellise juurdepääsu tagava lisateenuse või juurdepääsu abiteenuse eest tasu ei arvestata. § 101. Reserveerimistasu 50 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib võtta läbilaskevõime taotlejalt reserveerimistasu kasutamata jäänud eraldatud läbilaskevõime eest, mille eesmärgiks on ergutada eraldatud läbilaskevõimet tõhusamalt kasutama. Reserveerimistasu suuruse määrab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja avaldab selle raudteevõrgustiku teadaandes. (2) Kui raudteeveo-ettevõtja on regulaarselt jätnud kasutamata talle eraldatud läbilaskevõimeosal rongiliini või selle osa, peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võtma läbilaskevõime taotlejalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu. (3) Reserveerimistasu võtmise ja eraldatud läbilaskevõime kasutamata jätmise määramise põhimõtted avaldatakse käesoleva seaduse §-s 83 nimetatud raudteevõrgustiku teadaandes. § 102. Läbilaskevõimeosa kasutamine (1) Raudteeveo-ettevõtjal ei ole õigust talle eraldatud läbilaskevõimeosa üle anda ega loovutada. Nimetatud nõude rikkumise korral võetakse läbilaskevõimeosa ära ning nõuet rikkunud raudteeveo-ettevõtja kaotab õiguse edaspidi läbilaskevõimeosa saada. (2) Käesoleva seaduse § 85 lõikes 1 nimetatud taotlejale, kes ise ei ole raudteeveo-ettevõtja, eraldatud läbilaskevõimeosa kasutamist selle taotleja huvides ja ülesandel raudteeveo-ettevõtja poolt ei loeta läbilaskevõimeosa üleandmiseks ega loovutamiseks. (3) Läbilaskevõime ammendunuks tunnistamise korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus läbilaskevõimeosa ära võtta raudteeveo-ettevõtjalt, kes ei ole talle eraldatud läbilaskevõimeosa kasutanud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus sätestatud korras vähemalt ühe kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui läbilaskevõimeosa kasutamist on takistanud asjaolud, mis ei sõltu raudteeveo-ettevõtjast. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel äravõetud läbilaskevõimeosa kohta avaldab raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja oma veebilehel teate, milles ta määrab vähemalt 14-päevase tähtaja äravõetud läbilaskevõimeosale taotluse esitamiseks. (5) Kui äravõetud läbilaskevõimeosa soovivad korraga mitu taotlejat, kohaldatakse selle jaotamisele käesoleva seaduse §-s 90 sätestatut. Äravõetud läbilaskevõimeosa jaotamisele läbilaskevõime ammendumise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 91 lõigetes 2, 3, 5, 6, 8 ja 9 sätestatut. § 103. Sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade jaotamine (1) Raudteeveeremi valdajal on õigus esitada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale taotlus sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa saamiseks. (2) Raudteeveeremi valdaja, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja, peab sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmima lepingu raudteeveo-ettevõtjaga, kes teostab sihtotstarbelise veo ühekordse läbilaskevõimeosa saanud raudteeveeremi valdaja nimel. (3) Sihtotstarbeline ühekordne läbilaskevõimeosa on läbilaskevõime varu raudteelõigu kogu läbilaskevõime mahust, mis eraldatakse raudtee-ettevõtjale, kas: 1) tehnoloogilisest vajadusest tingitud ühekordseks raudteeveoks, milleks on raudteeveeremi katsesõit, raudteeveeremi transportimine remonti, vedurijuhi katsesõidu korraldamine, või 2) liiklusgraafikuperioodiks kinnitatud liiklusgraafiku väliseks raudteeveoks, milleks on turismirongi sõit, tellimusvedu või vahejaamas pikemaajalisele edasisõidu ootele jäetud kaubarongi koosseisu edasisõit. (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse läbi vaatama ja sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamise kavandama viie tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab nimetatud taotluste rahuldamise vajadusega arvestama iga- aastase liiklusgraafiku koostamisel, selline nõue kehtib ka ammendunud läbilaskevõime korral. 51 (5) Taotluse objektiivset kiireloomulisust põhistava selgituse esitamisel peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eraldama läbilaskevõime olemasolu korral sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kahe päeva jooksul taotluse saamisest arvates ja teavitama sellest viivitamata läbilaskevõimeosa taotlejat. § 104. Jaotamata läbilaskevõime Käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud tähtajaks taotluste puudumise tõttu või muul põhjusel jaotamata jäänud läbilaskevõimeosa kohta avalikustab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teabe oma veebilehel. Nimetatud läbilaskevõimeosale taotluse saamisel on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus see viivitamata rahuldada. § 105. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kasutustasu määraja ülesannetes (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määrab käesoleva seaduse § 97 lõike 7 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamisandmete põhjal raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ja lisatasu ning kogub kasutustasusid. (2) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on raudteeveo-ettevõtjast õigusliku vormi, organisatsiooni või otsustusfunktsiooni poolest sõltumatu, kogub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasutustasusid ise. § 106. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet läbilaskevõime jaotusorgani ülesannetes (1) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole raudteeveo-ettevõtjast õigusliku vormi, organisatsiooni või otsustusfunktsiooni osas sõltumatu, täidab tema asemel läbilaskevõime jaotusorgani ülesandeid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning sel juhul tuleb taotlejal läbilaskevõime taotluse esitamise eest tasuda riigilõiv. (2) Lõikes 1 nimetatud juhul täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmisi ülesandeid: 1) vaatab läbi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostatud raudteevõrgustiku teadaande kavandi ja teeb vajaduse korral parandusi õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt; 2) vaatab läbi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostatud raudteevõrgustiku teadaande ja otsustab raudteevõrgustiku teadaande kinnitamise või kinnitamata jätmise; 3) vaatab läbi läbilaskevõime taotlused ja otsustab läbilaskevõimeosade eraldamise; 4) korraldab koordineerimismenetluse ja teeb koordineerimisotsuse; 5) tunnistab vajaduse korral läbilaskevõime ammendunuks; 6) korraldab läbilaskevõime jaotamise läbilaskevõime ammendumise korral ja teeb läbilaskevõime eraldamise otsuse läbilaskevõime ammendumise korral; 7) annab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale juhiseid liiklusgraafiku kavandi koostamiseks; 8) vaatab läbi liiklusgraafiku kavandi kohta esitatud arvamused ja teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettepanekuid nende arvestamiseks; 9) annab hinnangu liiklusgraafikule ja otsustab liiklusgraafiku kinnitamise või kinnitamata jätmise; 10) vaatab läbi sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade saamiseks esitatud taotlused ja otsustab sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade jaotamise; 11) vaatab läbi käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud tähtajaks taotluse puudumise tõttu eraldamata jäänud läbilaskevõimeosa saamiseks esitatud taotlused ja otsustab nimetatud eraldamata läbilaskevõimeosa eraldamise. (3) Taotlejale läbilaskevõimeosa eraldamisel fikseeritakse eraldatud läbilaskevõimeosa andmed ja käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 sätestatud raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu üksikasjad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastavas otsuses. (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel tehtud otsused ning muu läbilaskevõime jaotamise kohta käiv oluline teave edastatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale viivitamata. 7. peatükk Konkurentsiolukorra jälgimine raudteeteenuste turul ja kaebuste menetlemine 52 § 107. Konkurentsiolukorra jälgimine raudteeteenuste turul (1) Konkurentsiolukorda raudteeteenuste turul jälgib Konkurentsiamet, kes rakendab meetmeid diskrimineeriva või muul viisil ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamiseks raudteeteenuste turul. Konkurentsiamet teeb õiglase konkurentsiolukorra tagamiseks raudteeteenuste turul koostööd teiste liikmesriikide asjakohaste järelevalveorganitega. (2) Konkurentsiamet, kes on ka reguleeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL mõistes, kontrollib omal algatusel käesoleva seaduse § 108 lõikes 1 nimetatud asjaolusid, et ära hoida läbilaskevõime taotlejate diskrimineerimist, ja kontrollib, kas raudteevõrgustiku teadaanne sisaldab diskrimineerivaid sätteid või kas sellega antakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale kaalutlusõigus, mida on võimalik kasutada läbilaskevõime taotlejate diskrimineerimiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö raames töötab Konkurentsiamet koos teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega välja ühised põhimõtted ja praktika neile antud otsustusõiguse kasutamiseks, hõlmates ka kokkulepet selliste vaidluste lahendamiseks, mis tekivad käesoleva seaduse § 108 lõikes 5 sätestatud menetlusest. (4) Konkurentsiamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teevad omavahel koostööd ning jagavad asjakohast teavet eesmärgiga ära hoida kahjulik mõju konkurentsile või ohutusele raudteeturul. Selle koostöö raames annab Konkurentsiamet soovitusi asjaolude kohta, mis võivad mõjutada konkurentsiolukorda raudteeturul, ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab soovitusi asjaolude kohta, mis võivad mõjutada ohutust. (5) Ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asutuste sõltumatust oma ülesannete täitmisel, kaaluvad nad enne vastava otsuse vastuvõtmist teise asutuse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud soovitust. Soovitusest kõrvalekaldumisel põhjendatakse seda otsuses. (6) Konkurentsiamet konsulteerib korrapäraselt vähemalt iga kahe aasta järel raudteeveo kasutajate esindajatega, et võtta arvesse nende arvamusi raudteeturu kohta. (7) Konkurentsiametil on oma ülesannete täitmiseks õigus nõuda asjakohast teavet raudteeinfrastruktuuri- ettevõtjalt, käesoleva seaduse § 85 lõikes 1 nimetatud taotlejalt ja asjassepuutuvalt kolmandalt isikult. Teave esitatakse Konkurentsiameti määratud tähtaja jooksul, mis ei ületa ühte kuud ja mida võib põhjendatud juhul pikendada kahe nädala võrra. (8) Konkurentsiamet võib vajaduse korral nõuda, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teataks talle, kui raudteeinfrastruktuur ei ole mittekorrapäraste hooldustööde tõttu juurdepääsetav. (9) Konkurentsiamet jälgib käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud finantsläbipaistvuse nõuetest kinnipidamist. § 108. Kaebuste menetlemine (1) Kui käesoleva seaduse § 85 lõikes 1 nimetatud taotleja leiab, et tema õigusi on kahjustatud, on tal õigus esitada Konkurentisametile kaebustoimingute ja otsuste peale, mis käsitlevad: 1) võrgustiku teadaannet selle esialgsel ja lõplikul kujul ning selles esitatud kriteeriumeid; 2) läbilaskevõime jaotamismenetlust ja selle tulemust; 3) kasutustasude ja lisatasude määramist; 4) temalt nõutavate või nõuda kavatsetavate infrastruktuuri kasutustasude ja lisatasude suurus; 5) juurdepääsu raudteeinfrastruktuurile ja teenindusrajatistele; 6) teenustele juurdepääsu ja teenuste eest kasutustasude määramist; 7) liiklusjuhtimist; 8) uuenduste kavandamist ja plaanilisi või plaaniväliseid hooldustöid; 9) vastavust käesoleva seaduse §-des 71 ja 74–77 sätestatud nõuetele või mis puudutab tegutsemist huvide konflikti olukorras. 53 (2) Konkurentsiamet vaatab kaebuse läbi, palub vajaduse korral täiendavat asjakohast teavet ja alustab pooltega konsultatsioone ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates ning kuue nädala jooksul kogu asjakohase teabe saamisest arvates teeb kaebuse kohta otsuse ning avaldab selle. Otsusega jätab Konkurentsiamet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks, määrates selleks mõistliku tähtaja. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Konkurentsiamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (4) Kui kaebus on seotud rahvusvahelisele raudteeliinile juurdepääsuga või tasu määramisega, konsulteerib Konkurentsiamet nende liikmesriikide, mida asjassepuutuv rongiliin läbib, reguleerivate asutustega ja vajaduse korral Euroopa Komisjoniga ning taotleb neilt enne otsuse tegemist kogu vajaliku teabe. (5) Kui Konkurentsiameti poole pöördub seoses käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kaebusega konsulteerimiseks teise liikmesriigi reguleeriv asutus, esitab Konkurentsiamet kogu teabe, mida tal on õigus asjassepuutuvalt isikult küsida. Kõnealust teavet võib kasutada üksnes lõikes 3 osutatud kaebuse või uurimisega seotud küsimuste lahendamiseks. (6) Kui rahvusvahelise veoga seotud küsimused nõuavad kahe või enama reguleeriva asutuse otsust, teeb Konkurentsiamet otsuse ettevalmistamisel küsimuste lahendamiseks teiste reguleerivate asutustega koostööd. (7) Kui Konkurentsiametile kaebuse esitanud isik ei ole Konkurentsiameti otsusega nõus, on tal õigus pöörduda halduskohtusse. (8) Kui läbilaskevõime jaotamise otsus on vaidlustatud, kasutatakse kuni vaidluse lahendamiseni läbilaskevõimeosi vaidlustatud otsuse kohaselt. (9) Käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral on raudteeveo-ettevõtjal või muul raudteeveeremi valdajal õigus nõuda riigilt üksnes otsese varalise kahju hüvitamist. 8. peatükk Raudteeveonõuded § 109. Veoeeskiri (1) Raudteeveo-ettevõtja võib tegeleda avaliku reisijateveoga või teiste raudteevedudega avalikul raudteel üksnes veoeeskirja alusel. Veoeeskirjas kehtestab raudteeveo-ettevõtja veotingimused reisijate või veoste veoks kauba või raudteeveeremi liikide alusel. (2) . Veoeeskirjas tuleb muu hulgas kajastada: 1) tasu määramise, kehtestamise ja muutmise kord; 2) tasu muutmisest teatamise kord; 3) reisijateveo või kaubaveo kasutaja kaebuse menetlemise kord; 4) reisijateveoga tegeleva ettevõtja puhul häiringute lahendamise plaan, milles määratakse teenuse olulise katkemise korral reisijatele abi andmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 18 tähenduses. (3) Veoeeskirja ja selle muudatuse avalikustab raudteeveo-ettevõtja enne jõustumist oma veebilehel. (4) Veoeeskiri või selle muutmine jõustub mitte varem kui 45 päeva möödudes veoeeskirja või selle muudatuste veebilehel avalikustamise päevast. (5) Kehtestatud veoeeskiri ja sellesse tehtud muudatused edastatakse teadmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja Konkurentsiametile. 54 (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Konkurentsiamet võivad teha ettekirjutuse veoeeskirja muutmiseks, kui see on vastuolus õigusaktidega. § 110. Ohtlike veoste raudteevedu (1) Ohtlike veoste vedu raudteel võib toimuda üksnes kemikaaliseaduse nõuetele vastava ohutusnõuniku järelevalve all. (2) Ohtlike veoste veol lähtutakse rahvusvahelise raudteeveo COTIF konventsiooni lisa RID (Regulations Concerning the International Carriage of Dangerous Goods By Rail) või rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe SMGS nõuetest. 9. peatükk Raudteesüsteemide koostalitlus § 111. Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi kasutuselevõtmine (1) Allsüsteem võetakse kasutusele kasutuselevõtmise või turule laskmise loa alusel. (2) Koostalitluse komponendi võib turule lasta või kasutusele võtta, kui see võimaldab koostalitluse saavutamist raudteesüsteemis, vastab olulistele nõuetele, seda kasutatakse ettenähtud kasutusalal ning hooldatakse ja paigaldatakse nõuetekohaselt. (3) Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise ning energiavarustuse ja raudteeinfrastruktuuri allsüsteemi võib kasutusele võtta üksnes siis, kui see on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab käesoleva olulistele nõuetele ning nende kasutuselevõtuks on antud luba kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 114. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei tohi takistada ega piirata nõuetele vastava allsüsteemi ega koostalitluse komponendi kasutuselevõtmist, sealhulgas nõuda täiendavat nõuetele vastavuse kontrollimist, mis on juba tehtud: 1) vastavushindamise menetluse raames või 2) teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt samadele nõuetele samades käitamistingimustes vastavuse kontrollimise raames. (5) Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise korra ning kasutusele võtmise täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 112. Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi nõuetele vastavus (1) Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi nõuetele vastavust tõendab tootja või tema volitatud esindaja või Euroopa Liidu turule tooja poolt koostatud EÜ vastavusdeklaratsiooniga. Kui koostalitluse tehnilises kirjelduses on ette nähtud, lisatakse EÜ vastavusdeklaratsioonile vastavushindamisasutuse väljastatud vastavussertifikaat. (2) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et koostalitluse komponent ei vasta selle ettenähtud viisil kasutamisel olulistele nõuetele, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet mittevastavuse tõttu raudteeliiklusele tekkivat ohtu arvestades võtma meetmed ja tegema ettekirjutuse koostalitluse komponendi kasutamise piiramise, selle kasutamise keelamise, turult kõrvaldamise või selle turult tagasivõtmise nõudmise kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt võetud meetmest teavitatakse Euroopa Komisjoni, Raudteeametit ja teisi liikmesriike ning teavituses märgitakse, kas mittevastavuse põhjustas: 1) oluliste nõuete täitmata jätmine; 2) üle-euroopaliste tehniliste nõuete puudulikkus; 3) üle-euroopaliste tehniliste nõuete ebaõige kohaldamine, kui tuginetakse tehniliste nõuete kohaldamisele. 55 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet asjakohased meetmed EÜ vastavusdeklaratsiooni koostaja suhtes ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike. (5) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et EÜ vastavdeklaratsiooniga hõlmatud struktuuriline allsüsteem koos tehnilise toimikuga ei vasta olulistele nõuetele, võib ta taotleda lisakontrollide tegemist, teavitades sellisest taotlusest Euroopa Komisjoni ja põhjendab lisakontrollide vajadust. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohasest teates märgitakse, kas olulistele nõuetele mittevastavuse põhjustas: 1) koostalitluse tehnilise kirjelduse või oluliste nõuete täitmata jätmine või koostalitluse tehnilise kirjelduse puudulik kohaldamine või 2) puudulik koostalitluse tehniline kirjeldus. (7) Täpsemad nõuded allsüsteemi ja koostalitluse komponendi nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 113. Vastavushindamisasutus (1) Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi nõuetele vastavuse tõendamise korraldab vastavushindamisasutus toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses. (2) Vastavushindamisasutusele tegevusõiguse andmisele, selle peatamisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti vastavushindamisasutusena tegutsemisele ja tema üle riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. (3) Toote nõuetele vastavuse seaduse § 30 lõikes 11 nimetatud tegevusloa andja teavitab Euroopa Komisjoni vastavushindamisasutusele tegevusõiguse andmise ja järelevalve protseduuridest ning edastab nõudmisel Euroopa Komisjonile kogu teabe teavitamise aluse ja vastavushindamisasutuse pädevuse kohta. § 114. Allsüsteemi kasutuselevõtmise luba (1) Eestis kasutatava allsüsteemi kasutuselevõtmise loa saamiseks tuleb esitada taotlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu. (2) Taotleja käesoleva peatüki mõistes on luba taotlev füüsiline või juriidiline isik, kes võib olla raudteeveo- ettevõtja, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tootja, omanik või valdaja, välja arvatud käesoleva seaduse § 116 mõistes, kus taotleja tähendab füüsilist või juriidilist isikut, kes taotleb Raudteeametilt otsust Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (edaspidi ERTMS) raudteeäärsete seadmete projektide jaoks kavandatud tehniliste lahenduste heakskiitmiseks. (3) Taotluse juurde esitatakse toimik, mis sisaldab järgmist: 1) EÜ vastavusdeklaratsioonid; 2) kirjeldus, kuidas tagatakse tehniline ühilduvus süsteemidega, millesse allsüsteem integreeritakse; 3) kirjeldus, kuidas tagatakse allsüsteemi ohutu integreerimine; 4) raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide puhul, mis hõlmavad Euroopa rongijuhtimissüsteemi (edaspidi ECTS) või raudteealase globaalse mobiilsidesüsteemi (edaspidi GSM-R) seadmeid, teave Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/797/EL artikli 19 kohase Raudteeameti positiivse otsuse kohta; 5) kui on tegemist selliste muudatustega hankedokumentide kavandis või kavandatud tehniliste lahenduste kirjelduses, mis tehti pärast käesoleva lõike punktis 4 nimetatud positiivset otsust, vastavus määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõikes 2 osutatud menetluse tulemusele. (4) Ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale, kas esitatud dokumentatsioon on täielik või palub mõistliku tähtaja jooksul täiendavat teavet. 56 (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib esitatud dokumentatsiooni täielikkust, asjakohasust ja nõuetele vastavust ning raudteeäärsete ERTMS seadmete puhul vastavust käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 viidatud positiivsele otsusele ning vajaduse korral vastavust määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõikes 2 osutatud menetluse tulemusele. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab välja allsüsteemi kasutuselevõtmise loa või keeldub loa andmisest eelnevalt kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest. (7) Loa andmisest keeldumise korral võib taotleja ühe kuu jooksul esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile põhjendatud taotluse otsuse ülevaatamiseks, mis tuleb lahendada kahe kuu jooksul. Kui keelduv otsus jäetakse jõusse, võib taotleja esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtajal. § 115. Allsüsteemi kasutuselevõtmine selle uuendamise või ümberehitamise korral (1) Olemasoleva allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise korral edastab taotleja projekti kirjeldust sisaldava toimiku Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. (2) Uuendamine on allsüsteemi või selle osa põhjalik asendamine, mis ei muuda allsüsteemi kogujõudlust. (3) Ümberehitamine on allsüsteemi või selle osa oluline muutmine, mille tulemusena suureneb allsüsteemi kogujõudlus ja millega kaasneb EÜ vastavusdeklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimiku muutmine. (4) Ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale, kas esitatud dokumentatsioon on täielik või palub mõistliku tähtaja jooksul täiendavat teavet. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab toimiku läbi, raudteeäärse ERTMS projekti puhul koostöös Raudteeametiga, ja teeb hiljemalt nelja kuu jooksul kogu asjakohase teabe saamisest otsuse uue kasutuselevõtmise loa vajalikkuse kohta, lähtudes järgnevatest asjaoludest: 1) kas kavandatavad tööd võivad kahjustada asjaomase allsüsteemi üldist ohutustaset; 2) kas asjakohased koostalitluse tehnilised kirjeldused sisaldavad uue kasutuselevõtmise loa taotlemise nõuet; 3) kas liikmesriikide kehtestatud riiklikud rakenduskavad sisaldavad uue kasutuselevõtmise loa taotlemise nõuet; 4) kas muudetud on parameetrite väärtusi, mille alusel anti välja varasem kasutuselevõtmise luba. § 116. ERTMS-i kasutuselevõtmine (1) ERTMS-i kasutuselevõtmiseks peab taotlema Raudteeametilt ERTMS-i raudteeäärsete seadmete projektide jaoks kavandatud tehniliste lahenduste heakskiitmise otsust. (2) Taotlusele, mis käsitleb üksikut ERTMS-i projekti või projektide kombinatsioone, ühte või mitut liini või võrgustikku, lisatakse toimik, mis sisaldab järgmist: 1) hankedokumentide kavand või kavandatud tehniliste lahenduste kirjeldus; 2) dokumentaalsed tõendid tingimuste kohta, mis on vajalikud allsüsteemi tehniliseks ja talitluslikuks ühilduvuseks raudteeveeremiga, mida kõnealuses võrgustikus on kavas kasutada; 3) dokumentaalsed tõendid kavandatud tehniliste lahenduste asjakohastele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele vastavuse kohta; 4) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti arvamus taotluse kohta, EÜ vastavusdeklaratsioonid, vastavussertifikaadid ja muud asjakohased dokumendid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus ning teave kõigi taotluste, asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta, ning asjakohasel juhul teave taotluste (EL) 2016/796 artikli 55 alusel loodud apellatsiooninõukogule esitamise ja tema otsuste kohta, esitatakse ühtse kontaktpunkti kaudu. 57 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud arvamuse taotluse kohta võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitada enne lõikes 1 nimetatud taotluse esitamist või Raudteeametile pärast taotluse esitamist. § 117. Raudteeveeremi turule laskmise luba (1) Raudteeveeremi võib turule lasta, kui sellekohase loa on vastavalt käesoleva seaduse § 118 lõikele 2 välja andnud Raudteeamet või vastavalt § 118 lõikele 3 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Raudteeveeremi turule laskmise luba sisaldab järgmisi andmeid: 1) kasutusala; 2) koostalitluse tehnilistes kirjeldustes ja vajaduse korral riigisisestes eeskirjades sätestatud parameetrite väärtused raudteeveeremi ja kasutusalavahelise tehnilise ühilduvuse kontrollimiseks; 3) raudteeveeremi vastavus asjakohastele riigisisestele eeskirjadele, mis on seotud käesoleva lõike punktis 2 osutatud parameetritega; 4) raudteeveeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud. (3) Käesolevat paragrahvi ja §-e 118–122 ei kohaldata ajutiselt saabunud teehooldus- ja -remondi masinate suhtes ning kauba- ja reisivagunite suhtes, mis on ühiskasutuses kolmandate riikidega, kelle rööpmelaius erineb Euroopa Liidu peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest ja millele on antud luba erineva raudteeveeremi lubade andmise menetluse alusel. Selliste raudteeveeremi lubade andmise korda reguleerivad eeskirjad raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja veebilehel ja neist teavitatakse Komisjoni. (4) Asjaomane raudteeveo-ettevõtja tagab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raudteeveeremi vastavuse olulistele nõuetele oma ohutusjuhtimise süsteemi abil. (5) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud nõuetele järgitakse raudteeveeremi turule laskmise loa menetlemisel komisjoni rakendusmääruses nr 2018/545/EL, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2016/797/EL (ELT L 90, 6.4.2018, lk 66–104), sätestatud nõudeid. § 118. Raudteeveeremi turule laskmise loa andja (1) Raudteeveeremi kasutusala on riigi või riikide raudteevõrgustik, kus raudteeveeremit kavatsetakse kasutada. (2) Kui raudteeveeremi kasutusala on ühes või mitmes liikmesriigis, annab sellele raudteeveeremile turule laskmise loa Raudteeamet. (3) Kui raudteeveeremit kavandatakse kasutada üksnes Eesti territooriumil, võib loa anda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui taotleja seda taotleb. § 119. Raudteeveeremi turule laskmise loa taotlus (1) Raudteeveeremi turule laskmise loa taotlus ning teave kõigi taotluste, asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta esitatakse ühtse kontaktpunkti kaudu. (2) Loa taotluses märgitakse raudteeveeremi kasutusala ning esitatakse tõendid selle kohta, et raudteeveeremi tehnilist ühilduvust kasutusala võrgustikuga on kontrollitud. (3) Taotlusele tuleb lisada raudteeveeremit või raudteeveeremi tüüpi käsitlev toimik, mis sisaldab dokumentaalseid tõendeid järgmise kohta: 1) raudteeveeremit moodustavate liikuvate allsüsteemide EÜ vastavusdeklaratsioon; 2) käesoleva lõike punktis 1 osutatud allsüsteemide tehniline ühilduvus raudteeveeremis, mis tehakse kindlaks kohaldatavate koostalitluse tehniliste kirjelduste ja asjakohasel juhul riigisiseste eeskirjade alusel; 58 3) käesoleva lõike punktis 1 osutatud allsüsteemide ohutu integreerimine raudteeveeremisse, mis tehakse kindlaks kohaldatavate koostalitluse tehniliste kirjelduste ning asjakohasel juhul riigisiseste eeskirjade ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798/EL artiklis 6 osutatud ühiste ohutusmeetodite alusel; 4) raudteeveeremi tehniline ühilduvus taotluses märgitud kasutusala raudteevõrgustikuga, mis tehakse kindlaks kohaldatavate koostalitluse tehniliste kirjelduste ning asjakohasel juhul riigisiseste eeskirjade, raudteeliiklusregistrite ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798/EL artiklis 6 osutatud riskihindamise ühise ohutusmeetodi alusel. § 120. Raudteeveeremi turule laskmise loa menetlus (1) Käesoleva seaduse § 118 lõikes 2 nimetatud juhul loa andmiseks Raudteeamet: 1) hindab käesoleva seaduse § 119 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud elemente, et kontrollida toimiku täielikkust, asjakohasust ja vastavust asjakohastele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele, ja 2) saadab taotleja toimiku kavandatud kasutusala asjaomastele riiklikele ohutusasutustele hindamiseks, et kontrollida toimiku täielikkust, asjakohasust ja vastavust käesoleva seaduse § 119 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud elementidele seoses võimalike riigisiseste eeskirjadega ning sama lõike punktile 4. (2) Käesoleva seaduse § 118 lõikes 3 nimetatud juhul hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loa andmiseks toimiku vastavust käesoleva seaduse § 119 lõikele 3. (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohase hindamiste osana ja põhjendatud kahtluse korral võib Raudteeamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuda katsete tegemist raudteevõrgustikus. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud katsete võimaldamiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet anda taotlejale ajutise loa raudteevõrgustikus raudteeveeremi kasutamiseks katsete läbiviimisel. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab võimaldama katsete toimumise kolme kuu jooksul taotluse saamisest arvates Raudteeametilt või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. (5) Ühe kuu jooksul taotlejalt taotluse saamisest arvates teatab loa andja taotlejale, kas esitatud toimik on täielik või palub esitada asjakohast täiendavat teavet, andes selleks mõistliku tähtaja. (6) Loa andja annab taotlejale raudteeveeremi turule laskmise loa või keeldub sellest eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates taotlejalt kogu asjakohase teabe saamisest. § 121. Raudteeveeremi turule laskmise loa taotlemine raudteeveeremi uuendamise või ümberehitamise korral Olemasoleva raudteeveeremi, millel juba on raudteeveeremi turule laskmise luba, uuendamise või ümberehitamise korral nõutakse uut raudteeveeremi turule laskmise luba, kui: 1) käesoleva seaduse § 117 lõike 2 punktis 2 osutatud parameetrite väärtusi muudetakse nii, et need ei vasta koostalitluse tehnilistes kirjeldustes määratletud vastuvõetavate parameetrite väärtustele; 2) kavandatavad tööd võivad kahjustada kogu asjaomase raudteeveeremi üldist ohutustaset või 3) asjakohased koostalitluse tehnilised kirjeldused sisaldavad vastavat nõuet. § 122. Raudteeveeremi kasutusala laiendamine (1) Kui taotleja soovib juba loa saanud raudteeveeremi kasutusala laiendada, täiendab ta toimikut käesoleva seaduse § 119 lõikes 3 osutatud asjakohaste dokumentidega täiendava kasutusala kohta. (2) Taotleja esitab toimiku käesoleva seaduse §-s 111 nimetatud asjakohasele loa andjale, kes annab §-s 120 sätestatud menetluste järel välja uuendatud loa, mis hõlmab laiendatud kasutusala. § 123. Raudteeveeremi registreerimine 59 (1) Pärast turule laskmise loa saamist ja enne raudteeveeremi esmakordset kasutamist tuleb see valdaja taotluse alusel registreerida käesoleva seaduse § 136 kohases raudteeliiklusregistris. (2) Kui raudteeveeremi kasutusala hõlmab rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumit, registreeritakse raudteeveerem ühes asjaomastest liikmesriikidest. § 124. Raudteeveeremi kasutuseelne kontroll (1) Enne raudteeveeremi kasutamist selle turule laskmise loas nimetatud kasutusalas kontrollib raudteeveo- ettevõtja, kas: 1) raudteeveerem on saanud turule laskmise loa kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 117 ja kas raudteeveerem on nõuetekohaselt registreeritud; 2) raudteeveerem ühildub marsruudiga, lähtudes raudteeliiklusregistrist, asjakohastest koostalitluse tehnilistest kirjeldustest või mis tahes olulisest teabest, mille raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab tasuta ja mõistliku aja jooksul, kui vastav register puudub või on puudulik; 3) raudteeveerem on nõuetekohaselt integreeritud rongikoosseisu, milles teda kavatsetakse kasutada, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud ohutusjuhtimise süsteemi ning käitamise ja liikluskorralduse koostalitluse tehnilisi kirjeldusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrollide tegemiseks võib raudteeveo-ettevõtja koostöös raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga korraldada katseid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb taotlejaga kooskõlastatult kõik võimaliku selleks, et katsed saaksid toimuda kolme kuu jooksul pärast raudteeveo-ettevõtjalt vastava taotluse saamist. § 125. Raudteeveeremi tüübiluba (1) Raudteeveeremi tüübiloa annab Raudteeamet või kui raudteeveeremit kasutatakse ainult Eesti Vabariigi territooriumil, siis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Tüübiloa taotlus ning teave kõigi taotluste, asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta, ning asjakohasel juhul teave taotluste Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artikli 55 alusel loodud apellatsiooninõukogule esitamise ja selle otsuste kohta esitatakse ühtse kontaktpunkti kaudu. (3) Kui Raudteeamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud raudteeveeremi turule laskmise loa, annab loa andja taotleja taotlusel samal ajal ka raudteeveeremi tüübiloa, mis on seotud raudteeveeremi sama kasutusalaga. (4) Kui tehnilised nõuded on pärast raudteeveeremi tüübi kasutusele võtmise lubamist muutunud ja koostalitluse tehniline kirjeldus või riigisisene eeskiri näeb selle ette, tuleb tüübiluba uuendada. Uuendamisel teostatakse kontrolle vaid muutunud nõuete suhtes. (5) Raudteeveeremi tüübile vastavuse deklaratsioon antakse kooskõlas: 1) asjakohasele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele vastavuse tõendamise menetlusega, või 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 768/2008/EÜ moodulites B+D, B+F ja H1 kindlaks määratud vastavushindamismenetlustega, kui koostalitluse tehnilised kirjeldused ei kohaldu. (6) Raudteeveeremi tüübiluba registreeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/797/EL artikli 48 kohases raudteeveeremi tüübilubade Euroopa registris. (7) Raudteeveeremi tüübiloa menetlemisel järgitakse Komisjoni rakendusmääruses nr 2018/545/EL, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2016/797/EL, sätestatud nõudeid. § 126. Raudteeveeremi vastavus lubatud raudteeveeremi tüübile 60 (1) Raudteeveeremile või -seeriale, mis vastab tüübiloaga raudteeveeremi tüübile, antakse kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 117 turule laskmise luba taotleja poolt esitatud kõnealuse raudteeveeremi tüübi vastavusdeklaratsiooni alusel ilma täiendava kontrollita. (2) Käesoleva seaduse § 125 lõike 4 kohane raudteeveeremi tüübiloa uuendamine ei mõjuta selliseid raudteeveeremi tüübi turule laskmise lube, mis on asjaomase raudteeveeremi tüübiloa alusel juba varem välja antud. § 127. Raudteeveeremi või raudteeveeremi tüübi mittevastavus olulistele nõuetele (1) Kui raudteeveo-ettevõtja leiab käitamisel, et tema kasutatav raudteeveerem ei vasta mõnele kohaldatavale olulisele nõudele, võtab ta vajalikud parandusmeetmed, et muuta raudteeveerem nõuetele vastavaks. Võetud meetmetest teavita raudteeveo-ettevõtja Raudteeametit ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. (2) Kui raudteeveo-ettevõtjal on tõendeid selle kohta, et asjaomane raudteeveerem ei vastanud nõuetele juba selle turule laskmise loa väljaandmise ajal, teavitab ta sellest Raudteeametit ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. (3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab järelevalve käigus teada, et turule laskmise loa saanud raudteeveerem või raudteeveeremi tüüp, mida kasutatakse ettenähtud viisil, ei vasta mõnele kohaldatavale olulisele nõudele, teavitab ta sellest asjaomast raudteeveeremit või raudteeveeremi tüüpi kasutavat raudteeveo- ettevõtjat ning palub tal võtta vajalikud parandusmeetmed, et muuta raudteeveerem nõuetele vastavaks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludest teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Raudteeametit ja mis tahes muid asjaomaseid riiklikke ohutusasutusi, sealhulgas neid, mis menetlevad sama tüüpi raudteeveeremi turule laskmise taotlust. (5) Kui raudteeveo-ettevõtja poolt võetavad parandusmeetmed ei taga vastavust kohaldatavatele olulistele nõuetele ning kui mittevastavus toob kaasa tõsise ohutusriski, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma järelevalveülesannete raames kohaldada ajutisi kaitsemeetmeid ja tüübiloa kehtivuse peatada, arvestades käesoleva seaduse §-s 45 sätestatut. § 128. Raudteeveeremi turule laskmise loa või tüübiloa muutmine või tühistamine (1) Loa andja hindab käesoleva seaduse § 127 lõikes 5 nimetatud tõsise ohutusriski kõrvaldamiseks võetud meetmete tõhusust ja tuvastab, kas oluline nõue ei olnud täidetud juba loa väljastamise ajal ning otsustab seejärel, kas ohutusriski on võimalik kõrvaldada loa muutmisega või kui ohutusriski ei ole võimalik kõrvaldada, tunnistab loa kehtetuks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest teavitatakse raudteeveeremi turule laskmise loa või raudteeveeremi tüübiloa omanikku ja Raudteeametit ning otsust põhjendatakse. (3) Loa omanik võib ühe kuu jooksul alates otsuse saamisest taotleda, et lõikes 1 nimetatud otsuse tegija vaataks oma otsuse läbi. Sellisel juhul loa tühistamise otsus ajutiselt peatatakse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegija peab ühe kuu jooksul alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest otsustama, kas otsus jõusse jätta või see tühistada. (5) Kui Raudteeamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on loa muutmise või tühistamise vajaduse suhtes eriarvamusel, järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/797/EL artikli 21 lõikes 7 sätestatud vahekohtumenetlust. Kui kõnealuse menetluse tulemusel raudteeveeremi turule laskmise luba ei tühistata ega muudeta, siis käesoleva seaduse § 127 lõike 5 kohased ajutised kaitsemeetmed peatatakse. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud menetluse tulemusena Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus jääb jõusse, võib loa omanik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse kahe kuu jooksul 61 halduskohtus vaidlustada või kui vahekohtumenetluse raames jääb Raudteeameti otsus jõusse, võib loa omanik kahe kuu jooksul otsuse saamisest esitada kaebuse määruse (EL) 2016/796 artikli 55 alusel loodud apellatsiooninõukogule. (7) Raudteeameti või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus raudteeveeremi loa tühistamise kohta kantakse raudteeliiklusregistrisse ning otsus tüübiloa tühistamise kohta kantakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/797/EL artikli 48 kohasesse raudteeveeremi tüübilubade Euroopa registrisse. (8) Raudteeveeremi turule laskmise loa või tüübiloa tühistamisest teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raudteeveo-ettevõtjaid, kes kasutavad sama tüüpi raudteeveeremit, mille turule laskmise luba või tüübiluba tühistati. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 kohase teavituse saanud raudteeveo-ettevõtjad peavad kontrollima, kas nende kasutataval raudteeveeremil on sama mittevastavuse probleem, kui tühistatud loaga raudteeveeremil. Mittevastavuse tuvastamisel järgib raudteeveo-ettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatut. (10) Kui raudteeveeremi turule laskmise luba tühistatakse, siis asjaomast raudteeveeremit enam ei kasutata ning selle kasutusala ei laiendata ning kui raudteeveeremi tüübiluba tühistatakse, ei lasta selle loa alusel toodetud raudteeveeremeid turule või kui need on juba turule lastud, siis need kõrvaldatakse turult. Uut luba võib taotleda vastavalt käesoleva seaduse §-dele 117 ja 125. (11) Kui käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel piirdub olulistele nõuetele mittevastavus osaga asjaomase raudteeveeremi kasutusalast ning kõnealune mittevastavus esines juba turule laskmise loa väljastamise ajal, muudetakse turule laskmise luba nii, et sellest jäetakse välja kasutusala asjaomased osad. 10. peatükk Liikmesriikide piires piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja tingimused § 129. Kohaldamisala (1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja suhtes, kes töötavad raudtee-ettevõtjate hallatavates piiriülestes koostalitlusteenistustes. (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata kohaliku ja piirkondliku piiriülese reisijateveo ning piiriülese kaubaveo suhtes, mis ei ulatu riigipiirist kaugemale kui 15 kilomeetrit. (3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata sellistel piiriülestel marsruutidel, mille lähte- ja sihtkoht asub sama liikmesriigi infrastruktuuris ning mis kasutavad teise liikmesriigi infrastruktuuri seal peatumata. § 130. Vedurimeeskonna ja rongi saatepersonali tööpäevasisene vaheaeg (1) Vedurimeeskonnale antakse 45-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, kui tööaeg ületab 8 tundi või 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, kui tema tööaeg kestab 6–8 tundi. (2) Tööpäevasisene vaheaeg tuleb anda kolmanda ja kuuenda töötunni vahelisel ajal. (3) Rongide hilinemise korral võib vaheaegu tööpäeva jooksul kohandada. (4) Rongi saatepersonalile antakse vähemalt 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, kui tööaeg ületab 6 tundi. (5) Käesolevat paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata, kui on olemas teine vedurimeeskond. § 131. Igapäevane puhkeaeg koduriigis 62 (1) Piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja koduriigis veedetud puhkeaja kestus peab olema vähemalt 12 järjestikust tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkeaega võib lühendada minimaalselt 9 tunnini üks kord 7- päevase ajavahemiku jooksul. Sel juhul lisatakse tunnid, mille võrra lühendatud puhkeaeg on lühem kui 12 tundi, järgmisele igapäevasele puhkeajale väljaspool töökohta. (3) Lühendatud igapäevast puhkeaega ei saa määrata kahe väljaspool koduriiki veedetud igapäevase puhkeaja vahelisele ajale. § 132. Igapäevane puhkeaeg väljaspool koduriiki (1) Igapäevase väljaspool oma koduriiki veedetud puhkeaja kestus peab olema vähemalt 8 järjestikust tundi 24- tunnise ajavahemiku jooksul. (2) Igapäevasele puhkeajale väljaspool koduriiki peab järgnema igapäevane puhkeaeg koduriigis. § 133. Iganädalane puhkeaeg (1) Iganädalase puhkeaja kestus peab olema vähemalt 36 järjestikust tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. (2) Igal aastal on piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutaval liikuval töötajal 104 24-tunnist puhkeaega, kaasa arvatud 52 iganädalast 24-tunnist puhkeaega, mis hõlmavad: 1) 12 kahekordset puhkeaega (48 tundi, millele lisandub igapäevane 12-tunnine puhkeaeg), mis hõlmab laupäeva ja pühapäeva ning 2) 12 kahekordset puhkeaega (48 tundi, millele lisandub igapäevane 12-tunnine puhkeaeg), mille puhul ei ole tagatud laupäeva või pühapäeva hõlmamine. § 134. Juhtimisaeg (1) Juhtimisaeg on kavandatud tegevuse kestus, mille jooksul vedurijuht vastutab veduri juhtimise eest, välja arvatud veduri käivitamiseks ja seiskamiseks ettenähtud aeg, kuid mis hõlmab ettenähtud katkestusi, mille ajal vedurijuht vastutab veduri juhtimise eest. (2) Kui ööajal töötatakse vähemalt kolm tundi, loetakse see öövahetuseks. (3) Juhtimisaeg ei või kahe igapäevase puhkeaja vahel ületada 9 tundi päevases või 8 tundi öövahetuses. (4) Juhtimisaja maksimaalne kestus 2-nädalasel perioodil ei tohi ületada 80 tundi. § 135. Tööaja arvestus Tööandja peab tööaja arvestust, milles on märgitud igapäevased töö- ja puhketunnid. Tööaja arvestust tuleb säilitada vähemalt üks aasta. 11. peatükk Raudteeliiklusregister § 136. Raudteeliiklusregister (1) Raudteeliiklusregistri eesmärgiks on pidada arvestust raudteerajatiste, raudteeveeremi, vedurijuhilubade, sertifikaatide, ühtsete ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade kohta. (2) Raudteeliiklusregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus ning andmete kandmine raudteeliiklusregistrisse ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 63 (3) Raudteerajatise või raudteeveeremi registreerimisel raudteeliiklusregistris väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet omaniku või valdaja nõudmisel raudteerajatise või raudteeveeremi kohta registreerimistunnistuse. (4) Raudteeveeremi valdaja kannab raudteeveeremile, mis liigub ainult Euroopa Liidu territooriumil, Euroopa raudteeveeremi numbri. Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse mineva, kolmandatest riikidest tuleva või kolmandates riikides kasutamiseks ette nähtud 1520 mm või 1524 mm laiusel rööbasteel liikuvale raudteeveeremile kantakse raudteeveeremi number „SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi kaubavagunite ning konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe” ning „Endise NSVL TM kaubavagunite ja konteinerite inventariparkide SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel jagamise ning nende edaspidise ühiskasutuse kokkuleppe” nõuete alusel. (5) Enne raudteeveeremi või raudteerajatise registreerimistaotluse esitamist peab raudteeveeremi või raudteerajatise omanik või valdaja tasuma selle raudteeliiklusregistrisse kandmise ning registreerimistunnistuse väljastamise eest riigilõivu ja andmed selle kohta esitama taotluses. (6) Raudteeliiklusregistri asutab ja raudteeliiklusregistri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus avaliku teabe seaduses sätestatud korras. (7) Raudteeliiklusregistri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (8) Raudteeliiklusregistrit peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. § 137. Raudteeliiklusregistri andmed (1) Raudteeliiklusregister koosneb: 1) raudteerajatiste andmebaasist; 2) raudteeveeremi andmebaasist; 3) vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasist; 4) ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasist. (2) Raudteerajatiste andmebaasis registreeritakse raudteed, raudteesillad ja -viaduktid, pöörmed, raudteetruubid ja käigutunnelid, raudteeülesõidukohad, raudteeülekäigukohad, ooteplatvormid, laadimisplatvormid, dispetšeritsentralisatsioonid, jaamavaheblokeeringud ja kontaktvõrgud ning nende kohta kantakse andmebaasi järgmised andmed: 1) registrikood; 2) raudteerajatise nimetus; 3) raudteerajatise tähised, tehnilised andmed ja otstarve; 4) raudteerajatise asukoha andmed; 5) raudteerajatise omaniku ja muu valdaja andmed; 6) raudteerajatise projekteerija ja projekteerimise andmed; 7) raudteerajatise ehitaja ja ehitamise andmed; 8) raudteerajatise kasutamise tingimused ja piirangud; 9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmed. (3) Raudteeveeremi andmebaasis registreeritakse käesoleva seaduse § 4 punktis 6 nimetatud ja raudteeliikluses kasutatav raudteeveerem. Raudteeveeremi andmebaasi kantakse: 1) raudteeveeremi number; 2) raudteeveeremi tähtmärgistus; 3) raudteeveeremi tehnilised andmed, tootjatehas ja väljalaskeaasta; 4) andmed EÜ vastavusdeklaratsiooni ja selle väljaandja kohta; 5) raudteeveeremi omaniku ja muu valdaja andmed; 64 6) hoolduse eest vastutava üksuse andmed; 7) viide raudteeveeremi tüübilubade Euroopa registrile; 8) piirangud raudteeveeremi kasutamisele; 9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmed. (4) Vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasi kantakse: 1) vedurijuhiloa andmed; 2) juhtimisõiguse äravõtmise, peatamise ja taastamise andmed; 3) sertifikaadi andmed; 4) vedurijuhi koolituse ja teadmiste hindamisega seotud andmed; 5) tervisetõendi andmed. (5) Ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasi kantakse raudtee-ettevõtjale väljastatud ohutustunnistuse ja ohutusloa andmed. (6) Raudteeliiklusregistri andmed on avalikud ja need avaldatakse raudteeliiklusregistri veebilehel, võttes arvesse õigusaktidega sätestatud piiranguid. § 138. Raudteeliiklusregistrile andmete esitamine (1) Raudteeveeremi registreerimiseks, registreeringu muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab raudteeveeremi omanik või valdaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse komisjoni otsuse 2011/107/EL, millega muudetakse otsust 2007/765/EÜ, millega võetakse vastu riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 43, 17.02.2011, lk 33–54), lisa 4. liites kehtestatud vormil. (2) Raudteerajatise registreerimiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab raudteerajatise omanik või valdaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse koos käesoleva seaduse § 137 lõike 2 punktides 2–8 sätestatud andmetega. (3) Kui raudteeliiklusregistrisse kantud raudteerajatist ei kasutata, tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane teatis. Kasutusel mitteoleva raudteerajatise uuesti kasutusele võtmise korral tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane teatis koos raudteeinfrastruktuuri nõuetele vastavuse kontrollimise aruandega. (4) Raudteeliiklusregistrile esitavad andmeid: 1) raudteerajatise omanik või valdaja käesoleva seaduse § 137 lõike 2 punktides 2–8 sätestatud andmete puhul; 2) raudteeveeremi omanik või valdaja käesoleva seaduse § 137 lõike 3 punktides 3–6 sätestatud andmete puhul; 3) raudtee-ettevõtja käesoleva seaduse § 137 lõike 4 punktis 3 sätestatud andmete puhul; 4) koolitaja või eksamineerija käesoleva seaduse § 137 lõike 4 punktis 4 sätestatud andmete puhul; 5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 137 lõike 2 punktis 9, lõike 3 punktides 1, 2 ja 7–9, lõike 4 punktides 1, 2 ja 5 ning lõikes 5 sätestatud andmete puhul. (5) Raudteeliiklusregistrile andmete esitaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest. § 139. Raudteeliiklusregistrisse andmete esitamise tähtajad Andmete raudteeliiklusregistrisse esitamise tähtajad on järgmised: 1) raudteerajatise või raudteeveeremi andmete muutumisel esitatakse andmed kümne tööpäeva jooksul pärast nende muutumist; 2) Euroopa Liidus registreerimata raudteeveeremi andmed esitatakse enne raudteeveeremi kasutuselevõttu Eesti territooriumil. § 140. Registreerimisest keeldumine või registreeringu kehtetuks tunnistamine 65 (1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tuvastab registreerimise käigus, et raudteeveerem või raudteerajatis ei vasta nõuetele, keeldub ta registreerimisest. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab registreeringu kehtetuks, kui: 1) raudteeveeremi või raudteerajatise omanik või valdaja esitab kehtetuks tunnistamise taotluse; 2) käesoleva seaduse § 138 lõike 3 kohaselt uuesti kasutusele võetav raudteerajatis ei vasta nõuetele. § 141. Raudteeliiklusregistris registreerimata raudteerajatise ja raudteeveeremi kasutamine (1) Raudteeliikluse korraldamisel on keelatud kasutada raudteeliiklusregistris registreerimata raudteerajatist. (2) Raudteeliikluses on keelatud kasutada liikmesriigis registreerimata raudteeveeremit. Väljaspool liikmesriike registreeritud raudteeveeremit võivad Eestis tegutsevad raudtee-ettevõtjad raudteeveol kasutada vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. (3) Registreerimata raudteeveeremiga võib liigelda üksnes järgmistel juhtudel: 1) Eesti territooriumile esmakordselt siseneva raudteeveeremi toimetamiseks piirilt sihtpunkti (kodujaama); 2) raudteeveeremi katsetamiseks käesoleva seaduse § 136 lõikes 5 sätestatud juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve all. 12. peatükk Riiklik järelevalve § 142. Riiklik järelevalve (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teevad järgmised korrakaitseorganid: 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 2) Konkurentsiamet; 3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 4) Maanteeamet; 5) Tööinspektsioon; 6) Riigi Infosüsteemi Amet. (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses on rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ja raudteega seonduvate Eesti Vabariigi kohustuste täitmise tagamine ja vajaduse korral Eesti Vabariigi esindamine rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, samuti avalikuks kasutamiseks määratud raudtee poolt teiste riikide raudteede või raudteeorganisatsioonidega sõlmitud lepingutest kinnipidamise kontrollimine, kui need toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele. (3) Konkurentsiameti pädevuses on: 1) käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1–3 sätestatud raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise kontrollimine; 2) käesolevas seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuslubade andmine, nende kehtivuse peatamine ja lõpetamine ning kehtetuks tunnistamine; 3) vastavalt käesoleva seaduse §-le 108 esitatud kaebuste menetlemine; 4) käesoleva seaduse § 76 lõikes 4 nimetatud lepingute nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamine. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on: 1) raudteerajatiste ja raudteeveeremi korrashoiu ning raudteeliikluse korraldamise nõuete täitmise kontrollimine; 2) käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud raudteesüsteemide koostalitluse nõuete täitmise kontrollimine; 3) käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud nõuete täitmise kontrollimine ning vedurijuhi koolituse, oskuste hindamise, vedurijuhilubade ja sertifikaatidega seotud tegevuste pidev jälgimine; 4) järelevalve teostamine ohutusjuhtimise süsteemi kasutamise üle; 5) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuslubade andmine, nende kehtivuse peatamine ja lõpetamine ning kehtetuks tunnistamine. 66 (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on raudteesüsteemide koostalitluse nõuete üle järelevalvet tehes toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused. (6) Maanteeameti pädevuses on raudtee-ettevõtjatele kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine, arvestades käesoleva seaduse §-s 9 sätestatut. (7) Tööinspektsiooni pädevuses on teostada riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 130–135 kehtestatud tingimuste üle töötervishoiu ja tööohutusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (8) Riigi Infosüsteemi Ameti teostab riiklikku järelevalvet on käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud nõuete täitmise üle küberturvalisuse seaduses sätestatud pädevuse piires. (9) Võimaldamaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil täita käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannet, esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle raudtee on määratud avalikuks kasutamiseks ja kes soovib sõlmida teise riigi raudtee-ettevõtja või raudteeorganisatsiooniga lepingu, mis toob kaasa õigusi või kohustusi kolmandatele isikutele, valdkonna eest vastutavale ministrile heakskiitmiseks lepingu kavandi. § 143. Riikliku järelevalve erimeetmed Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. §144. Riikliku järelevalve erisused (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha raudtee-ettevõtjale ja muule raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajale ettekirjutus raudteerajatise või raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi tellimiseks vastava pädevusega ekspertiisiasutuselt. Ekspertiisi kulud tasub raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdaja. (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus oma tööülesannete täitmisel sõita veduri ja reisirongiga tasuta. § 145. Sunniraha määr Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja, Konkurentsiamet võivad asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha füüsilisele isikule kuni 3200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot, välja arvatud käesoleva seaduse § 67 lõikes 3 sätestatud juhul. § 146. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Konkurentsiameti ja Maanteeameti õigus teabele ning juurdepääs järelevalveobjektidele (1) Raudtee-ettevõtja ja tema töötajad, muu raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi omanik või valdaja ja tema töötajad, raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja ja tema töötajad, samuti raudtee-ehituse või raudteeveeremi tehnohoolde või remondiga tegelev ettevõtja ja tema töötajad on kohustatud valdkonna eest vastutavale ministrile või tema poolt selleks volitatud ametnikule, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Konkurentsiametile ning Maanteeametile nende esimesel nõudmisel andma riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks vajalikku tõest ja täielikku teavet. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus vabalt juurde pääseda järelevalveobjektiks olevale raudteeinfrastruktuurile, raudteeveeremile ja tehnovarustusele, raudteeveo veostele ja järelevalveobjektiga seotud dokumentidele. 67 (3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Konkurentsiametil on oma ülesannete täitmiseks õigus vabalt juurde pääseda raudtee-ettevõtja ja raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja raamatupidamisdokumentidele. § 147. Äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet ning Maanteeamet on kohustatud tagama neile riikliku järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist. 13. peatükk Vastutus § 148. Raudteetranspordi liiklusohutuse rikkumine (1) Raudtee või raudteerajatise omaniku või valdaja poolt raudtee või raudteerajatise kahjustamise eest, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või oluline varaline kahju või kui sellega ohustati raudteeliiklust, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle pani toime juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 149. Kehtestatud gabariidinõuete järgimata jätmine (1) Veoste raudteeveeremile pealelaadimisel ja raudteeveeremilt mahalaadimisel, ehitustööde tegemisel ja esemete paigutamisel kehtestatud gabariidinõuete järgimata jätmise eest, kui see seadis ohtu raudteeveeremil ja selle lähedal asuvate inimeste elu, tervise või vara, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. § 150. Raudteeliikluse takistamine Raudteeliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele, samuti raudteel selleks mitteettenähtud kohas viibimise või raudteeliikluse muul viisil takistamise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. § 151. Kaitsevööndis nähtavuse piiramine ja tulekahju tekitamine (1) Kaitsevööndis nähtavuse piiramise või tulekahju tekitamise eest, kui see takistas raudteeliiklust, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 152. Registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamine (1) Kehtestatud korras registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. § 153. Ohtlike ainete või esemete veonõuete rikkumine raudteel 68 (1) Ohtlike ainete või esemete veo nõuete rikkumise eest raudteel, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht varale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 154. Raudteetranspordivahendite kasutamise nõuete rikkumine Liikuvale rongile pealemineku või sellelt mahatuleku, vaguni astmelaual, katusel või väljaspool rongi sõitmise, rongi omavolilise peatamise või kaubarongis omavolilise sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. § 155. Raudteeveeremi juhi, vedurijuhiabi ning raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutava töötaja poolt raudteeliikluse nõuete rikkumine (1) Raudteeveeremi juhi, vedurijuhiabi ning raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutava töötaja poolt raudteeliikluse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või ettevaatamatuse tõttu tervisekahjustus inimesele, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 trahviühikut või arestiga. § 156. Raudteeveeremi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt (1) Juhtimisõiguseta isiku poolt raudteeveeremi juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest isiku poolt, kellelt raudteeveeremi juhtimise õigus on ära võetud või kelle juhtimisõigus on peatatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. § 157. Raudteeveeremi juhtimine ja vedurijuhiabi ülesannete täitmine joobeseisundis Raudteeveeremi juhtimise või vedurijuhiabi ülesannete täitmise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. § 158. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest Ilmsete joobetunnustega raudteeveeremijuhi, vedurijuhiabi ülesandeid täitva isiku, samuti raudteeveeremi juhtimise õigust mitteomava isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. § 159. Õnnetusjuhtumis või tõsises õnnetusjuhtumis osalenud juhi poolt pärast õnnetusjuhtumit või tõsist õnnetusjuhtumit alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamine Alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamise eest õnnetusjuhtumis või tõsises õnnetusjuhtumis osalenud raudteeveeremi juhi poolt vahetult pärast õnnetusjuhtumit või tõsist õnnetusjuhtumit enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. § 160. Joobeseisundis või juhtimisõiguseta isiku lubamine raudteeveeremit juhtima või vedurijuhiabi ülesandeid täitma 69 (1) Raudteeveeremi tehnoseisundi või käitamise või raudteeliikluse juhtimise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis oleva isiku lubamise eest raudteeveeremit juhtima või vedurijuhiabi ülesandeid täitma, samuti juhtimisõiguseta isiku lubamise eest raudteeveeremit juhtima – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 161 Reisijale teabe andmata jätmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artiklis 8 sätestatud nõude täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 162. Ettemakse tegemata jätmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artiklis 13 sätestatud nõude täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 163. Reisijale rongi hilinemise korral abi andmata jätmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artiklis 16 või 18 sätestatud nõude täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 164. Puudega või piiratud liikumisvõimega reisijale teabe või abi andmata jätmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artiklis 20 või 23 sätestatud nõude täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 165. Raudteeliikluse ja raudteeveoteenuse korra rikkumine (1) Raudteel reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse või raudteeinfrastruktuuril liikluse korraldamise eest kehtiva ohutustunnistuseta, samuti raudteeliikluse ajutise piiramise või sulgemise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 166. Raudtee tehnokasutuseeskirja rikkumine 70 (1) Raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud infrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu nõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht varale või ohustati raudteeliiklust, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 167. Raudteel toimunud õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist või vahejuhtumist teatamise korra rikkumine (1) Raudteel toimunud õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist või vahejuhtumist teatamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 168. Raudteeveonõuete rikkumine (1) Raudteeveoste paigaldamise nõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht raudteeliiklusele või inimese elule, tervisele või varale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 169. Raudteeliiklusregistris registreerimata raudteel raudteeveo korraldamise lubamine (1) Raudteeliiklusregistris registreerimata raudteel omaniku või valdaja poolt raudteeveo korraldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 170. Raudtee-ettevõtjapoolne sertifikaadi tingimuste rikkumine Käesoleva seaduse §-des 58–60 sätestatud sertifikaadi väljastamise ja kehtivuse tagamise tingimuste rikkumise eest raudtee-ettevõtja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. § 171. Tööandjapoolne töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine Käesoleva seaduse §-des 130–135 sätestatud liikmesriikide piires piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja tingimuste rikkumist tööandja poolt karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. § 172. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 149, 150, 153, 154 ja 156–160 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Päästeamet. 71 (3) Käesoleva seaduse §-des 148, 149, 151–153, 155 ja 165–170 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (4) Käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon. (5) Käesoleva seaduse §-des 161–164 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maanteeamet. 14. peatükk Lõppsätted § 173. Rakendussätted (1) Raudteed, mis olid enne käesoleva seaduse jõustumist määratud avalikeks raudteedeks, loetakse avalikeks raudteedeks ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. (2) Riigisisese reisijateveo korral, sealhulgas linna-, linnalähi- ja piirkondlikel liinidel, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 2 lõigete 4 ja 5 alusel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2019. aasta 3. detsembrini Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artiklit 10, artikli 13 lõiget 2, artiklit 15, artikli 18 lõikeid 2, 4 ja 5 ning artiklit 22. (3) Rahvusvahelise reisijateveo korral, kui rongiliin väljub Euroopa Liidu piiridest, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 2 lõike 6 alusel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2019. aasta 3. detsembrini Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artiklit 10, artikli 13 lõiget 2 ning artikleid 15–17 ja 22. § 174. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 157 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohooldeks ja remondiks 640 eurot;“; 2) paragrahvi 157 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 157 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa muutmiseks 640 eurot; 8) raudteeveeremi ehituse tegevusloa muutmiseks või täiendamiseks 640 eurot.“; 4) paragrahvi 209 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raudteerajatise raudteeliiklusregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 80 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 68 eurot. (2) Raudteeveeremi raudteeliiklusregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 320 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 272 eurot.“; 5) paragrahvi 209 lõiget 3 täiendatakse viimase lausega järgmises sõnastuses: 72 „Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 28 eurot.“; 6) paragrahvi 209 lõiget 4 täiendatakse viimase lausega järgmises sõnastuses: „Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 68 eurot.“; 7) paragrahvi 210 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 210. Registreerimistunnistuse väljastamine“; 8) paragrahvid 211 ja 212 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 211. Allsüsteemi ja raudteeveeremi kasutuselevõtmise loa ning raudteeveeremi tüübiloa taotluse läbivaatamine Allsüsteemi kasutuselevõtmise loa, raudteeveeremi kasutuselevõtmise loa või raudteeveeremi tüübiloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4160 eurot. § 212. Ohutusloa, ühtse ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistuse taotluse läbivaatamine (1) Ohutusloa väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1920 eurot. (2) Ohutusloa muutmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 640 eurot. (3) Ühtse ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1440 eurot; (4) Ühtse ohutustunnistuse muutmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 640 eurot. (5) Tegutsemise ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tunnistuse liigist järgmiselt: 1) mitteavalikul raudteel kogupikkusega kuni 5000 meetrit raudteeliikluse korraldamiseks 640 eurot; 2) mitteavalikul raudteel kogupikkusega 5001–15 000 meetrit raudteeliikluse korraldamiseks 960 eurot; 3) mitteavalikul raudteel kogupikkusega alates 15 001 meetrist raudteeliikluse korraldamiseks 1280 eurot; 4) mitteavalikul raudteelreisijateveo korraldamiseks 1440 eurot; 5) mitteavalikul raudteel kaubaveo korraldamiseks 1440 eurot. (6) Tegutsemise ohutustunnistuse muutmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 640 eurot.“; 9) paragrahvis 213 asendatakse number „63“ numbriga „106“; 10) paragrahvide 3312 ja 3314 lõigetest 1 jäetakse välja tekstiosa „Raudteerajatise,“. § 175. Seaduse kehtetuks tunnistamine Raudteeseadus (RT I 2003, 79, 530) tunnistatakse kehtetuks. § 176. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 16. juunil. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 51–78), muudetud direktiiviga 2014/82/EL (ELT L 184, 25.06.2014, lk 11–15); 73 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.09.2008, lk 13–59), muudetud direktiividega 2010/61/EÜ (ELT L 233, 03.09.2010, lk 27–28) ja 2012/45/EL 8 ELT L 313, 28.11.2009, lk 65–74); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77), muudetud direktiiviga (EL) 2016/2370 (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1–17); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44–101); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102– 149). 74 2019 Raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Raudteeseaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest Eesti õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44—101) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102—149). Kehtivat, 2003. aastal vastuvõetud, raudteeseadust on selle vastuvõtmisest saadik ulatuslikult ja korduvalt muudetud, mis on teinud seaduse teksti kohati raskesti loetavaks ja toonud teksti hulgaliselt ülaindeksitega paragrahve, mistõttu ei ole kohati võimalik lisada täiendavaid sätteid sobivasse kohta. Eeltoodust tulenevalt on käesolev raudteeseaduse eelnõu sisuliselt kehtiva raudteeseaduse muutmise seadus, kus olemasolevat teksti täiendatakse uutest direktiividest tulenevate sätetega ja mis on seaduse teksti loetavuse ja loogilise struktuuri taastamise huvides koostatud terviktekstina. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudteetalituse talituse ekspert Margus Tähepõld ([email protected], 625 6490) koostöös raudteetalituse juhataja Indrek Laineveeriga ([email protected], 639 7636). Eelnõu juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Anne-Ly Normak([email protected], tel 715 3403). 1.3. Märkused Eelnõu väljatöötamise ajendiks on vajadus üle võtta ja rakendada järgmiseid Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õigusakte: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta. Direktiivi (EL) 2016/797 näol on tegemist varasemalt sama valdkonda reguleerinud direktiivi 2008/57/EÜ uuesti sõnastamisega. Direktiivi (EL) 2016/798 näol on tegemist varasemalt sama valdkonda reguleerinud direktiivi 2004/49/EÜ uuesti sõnastamisega. Lisaks muudetakse ka riigilõivuseadust (RT I 01.02.2019,12) tulenevalt allsüsteemi ja raudteeveeremi kasutuselevõtmise loa ja tüübiloa ning ohutustunnistuse regulatsiooni muudatustega. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogus poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu põhieesmärk on üle võtta Euroopa Liidu direktiivid ning korrastada seni kehtiva ja korduvalt muudetud seaduse struktuuri. 1 Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole seaduse väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna antud juhul on tegemist Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eesti ei rakenda rangemaid nõudeid, kui direktiiv ette näeb, ega rakenda direktiivi nõudeid enne selle jõustumise kuupäeva. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 14 peatükist, mis sisaldab 176 paragrahvi. Peatükis 1 sätestatakse üldsätted, milleks on seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala, olulisemad mõisted ning muud üldisemad sätted Paragrahv 1 sätestab seaduse reguleerimis- ja kohaldusala. Eelnõu reguleerib raudteeinfrastruktuuri ja –veeremi valdajate, raudtee-ettevõtjate õigusi ja kohustusi, tava- ja kiirraudtee koostalitlust ning järelevalvet ja vastutust. Seadus ei kohaldu köisteele, trammiteele ega nendega ehitus- või toimimisviisi poolest sarnasele teele ega muule raudteest erineva ehitusega rööbasteele. Antud paragrahv on samasisuline kehtiva RdtS § 1 lõikega 1, millega võrreldes on olulisemaks muudatuseks kitsarööpmelise 750 mm raudtee regulatsiooni muudatus. Kui seni sätestas RdtS § 1 lg 4, et kitsarööpmelisele raudteele kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui raudteed kasutatakse raudteeveoks, mis tegelikult muutis nõuded sellele ebaotstarbekalt mahukaks, siis eelnõus kehtestatakse kitsarööpmelisele raudteele, mis on tegelikult muuseumiraudtee, eraldi täpsustavad nõuded. Paragrahv 2 lõige 1, sätestab, et raudtee-ettevõtjaks on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle tegevusalaks on raudteevedu või raudteeinfrastruktuuri majandamine. Võrreldes kehtiva RdtS-iga on paragrahvi täiendatud lõikega 2, millega sätestatakse, et raudtee-ettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmed peavad tegutsema mittediskrimineerival viisil ning vältima tegutsemist huvide konflikti olukorras. Tegemist on direktiivist 2012/34 tuleneva üldise nõudega, mille kohaselt raudtee-ettevõtja peab tegutsema alati mittediskrimineerival viisil ja vältima tegutsemist huvide konflikti olukorras. Selleks et vältida eelnimetatud nõuete tarbetut kordamist mitmetes paragrahvides, on see toodud üldsätete alla. Paragrahviga 3 määratletakse, mis on raudteeinfrastruktuur ja millistest elementidest see koosneb. Loetelu tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktist 3 ja lisast I. Ülevõtmise täpsuse huvides on raudteeinfrastruktuuri käsitletud eraldi paragrahvis. Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud maanteeliikluse ohutuse tagamise seadmete all mõeldakse raudteeülesõidu signalisatsiooni, raudteeülesõidu ees asuvaid tõkkepuid ja liiklusmärke. Lõikes 1 loetletud raudteeinfrastruktuuri elementide loetelu kehtestamise eesmärk on näidata, millest infrastruktuur koosneb ehk millele peab taotlejatele diskrimineerimata juurdepääsu tagama. Loetelu ei tähenda, et kogu ulatuses langeb järelevalvepädevus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA), järelevalvet teeb iga ametkond vastavalt oma pädevusele. Näiteks tuleohutuse valdkonnas teeb järelevalvet Päästeamet. Lõige 2 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri hulka ei kuulu raudteed, mis asuvad depoos või tehnohooldepunktis. See aga ei tähenda, et raudteed või raudteeharud, mis viivad depoosse või tehnohooldepunkti, ei kuuluks infrastruktuuri hulka. Samuti ei tähenda see välistus seda, et depoos või tehnohooldepunktis asuvad raudteed ei pea vastama nõuetele või et TTJA-l puuduks nende üle järelevalve pädevus ja õigus. Välistuse eesmärk on see, et nende raudteede kasutamise eest ei kehtestata üldist kasutustasu (kasutustasu kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest), vaid tasutakse teenindusrajatise ja seal tarbitava teenuse eest. Tegemist on senikehtiva RdtS §-ga 21 ning muudatusi siin tehtud ei ole. 2 Paragrahviga 4 sätestatakse seaduses kasutatavad mõisted. Võrreldes kehtiva RdtS-iga on tulenevalt ülevõetavatest direktiividest lisatud täiendavaid mõisteid. Punktiga 9 võetakse üle vedurijuhi mõiste, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta artikli 3 punktist b, kuid mis seni oli eksikombel jäänud defineerimata. Punktiga 14 lisatakse mõistete alla direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktist 2f tulenev raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete mõiste. Kehtivas seaduses sisaldub mõiste § 491 lõikes 2. Punktidega 15–18 lisatakse raudteeinfrastruktuuri arendamise, käitamise, hooldamise, uuendamise, ajakohastamise ning avaliku ja erasektori partnerluse mõisted, mis tulevad direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktidest 2a–2e. Mõisted selgitavad lahti raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutusalas olevad tegevused, mis on loetletud eelnõu § 3 punktis 12. Punktiga 40 sätestatakse avaliku ja erasektori partnerlus ning sellega võetakse üle direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punkt 32. Punktidega 41–43 sätestatakse tegevuse liigi, ulatuse ja tegevuspiirkonna mõisted, mis tulenevad vastavalt direktiivi 2016/798 artikli 3 punktidest 31–33. Punktiga 44 sätestatakse oluliste nõuete mõiste, millega võetakse üle direktiivi 2016/797/EL lisa III. Olulisteks nõueteks on tingimused, millele peab vastama kogu raudteesüsteem üldiselt, ning tingimused infrastruktuurile, energiavarustusele, kontroll- ja signalisatsiooniseadmetele, raudteeveeremile, hooldusele, käitamisele, keskkonnakorraldusele ja telemaatilistele seadmetele. Paragrahviga 5 sätestatakse, mis on avalik raudtee ja kuidas raudteeinfrastruktuur avalikuks kasutamiseks määratakse. Avaliku raudtee kasutamine peab olema tagatud võrdsetel alustel kõigile taotlejatele. Raudteeinfrastruktuuri määrab avalikuks kasutamiseks ja arvab avalikust kasutusest välja valdkonna eest vastutav minister. Paragrahv 5 näol on tegemist kehtiva RdtS § 6, 7 ja § 9 lõigete 1 ja 7 taasesitamisega. Võrreldes kehtiva RdtS-iga on muudatuseks see, et raudtee arvab avalikust kasutusest välja valdkonna eest vastutav minister, seni oli see Vabariigi Valitsuse pädevuses. Mõistlik on jätta üks otsustamistasand ning ministri tasand on selleks piisav. Valitsuse kaasamine ei ole otstarbekas, kuna nii raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramine kui kasutusest välja arvamine on raudteeinfrastruktuuri omaniku poolt vastava taotluse alusel algatatud protsess. Paragrahv 6 sätestab, et mitteavalik on selline raudtee, mis ei olee avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri osa Tegemist on sisuliselt kehtiva RdtS § 91 lõike 1 taasesitamisega. Paragrahv 7 sätestab nõuded erinevate raudteede ühendustele. Raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja, raudtee muu omanik või valdaja, kelle raudtee liitub teisele isikule kuuluva või teise isiku valduses oleva raudteega, peab lubama ühenduse oma raudteeinfrastruktuuriga ja tagama raudteeveeremi läbilaskmise mööda oma raudteed sellega liituvale raudteele. Lubamise eelduseks on kokkulepe ühenduse tingimuste ja selle eest makstava tasu kohta. Kokkuleppe mittesaavutamisel määrab tingimused kohus. Tegemist on kehtiva RdtS § 8 taasesitamisega. Paragrahviga 8 sätestatakse avalik reisijatevedu. Avalikuks reisijateveoks loetakse raudtee reisijateveo tegevusloa alusel avalikul raudteel teostatavat reisijatevedu. Avaliku reisijateveoga tegelev ettevõtja peab seejuures tegutsema vastavalt veoeeskirjale ning pakkuma avalikul raudteel teenust igaühele. Kehtivas RdtS-is reguleerivad avalikku reisijatevedu § 9 lõiked 2 ja 3, mille kohaselt määras avaliku reisijateveoga tegeleja minister ettevõtja sellekohase taotluse alusel. Seoses ühistranspordialase regulatsiooni muutmisega ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70, ei määrata enam avaliku reisijateveo teenuse osutajat ministri poolt käskkirjaga, vaid 3 vedajaga sõlmitakse avaliku teenindamise leping. Eeltoodu tõttu on sätteid võrreldes kehtiva seadusega muudetud ja ajakohastatud. Paragrahviga 9 sätestatakse, et raudteereisijateveol kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta ning et reisijatele kehtivad õigused ja kohustused avalikustab raudteeveo-ettevõtja oma veoeeskirjas. Tegemist on kehtiva RdtS § 92 lõigete 1 ja 3 taasesitamisega. Lõigetes 11 ja 12 olnud määruse nr 1371/2007 erandite kehtestamine on viidud eelnõu rakendussätetesse. Paragrahviga 10 sätestatakse nõuded raudteeinfrastruktuuri võõrandamisele ja raudteemaa hoonestusõigusega koormamisele. Kinnisasja, mille oluliseks osaks on avalik raudtee, võib TTJA annab nõusolekul võõrandada või koormata hoonestusõigusega, kui see on raudtee toimimise seisukohalt ohutu ja põhjendatud. Nõusoleku andmisest võib ka keelduda, kui raudteeinfrastruktuuri võõrandamise või raudteemaa hoonestusõigusega koormamise korral ei tagata raudteeinfrastruktuuri sihtotstarbelise kasutamise jätkamist, mistõttu avaliku raudtee raudteeinfrastruktuuri edasine kasutamine raudteeveoks on oluliselt takistatud või oluliselt halveneb raudteeveo kvaliteet või väheneb ohutus. Tegemist on kehtiva RdtS § 6 taasesitamisega. Paragrahv 11 sätestab, et raudtee-ettevõtja, kes majandab raudteeinfrastruktuuri või kelle kaubaveo või reisijateveo turuosa Eestis on vähemalt 20%, peab elektroonilise turvalisuse tagamiseks täitma asjakohaseid hädaolukorra seaduse nõudeid. Tegemist on kehviva RdtS § 4 lõikega 11. Paragrahviga 12 sätestatakse raudtee-ettevõtja raamatupidamise eraldatuse nõuded. Tegemist on kehtiva RdtS § 4 lõigete 1 ja 2–6 sätetega, milles sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõike 12 muudatusele on lisatud täiendus, et lisaks raamatupidamise eraldatuse nõuetest kinnipidamise kontrollimisele on Konkurentisametil õigus vajalikke raamatupidamisandmeid küsida ka finantsläbipaistvuse (eelnõu § 74) nõuetest kinnipidamise kontrollimiseks ning et vertikaalselt integreeritud ettevõtte puhul võib Konkurentsiamet raamatupidamisandmeid küsida kõigilt ettevõtjasse kuuluvatelt juriidilistelt isikutelt, mitte ainult raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjana tegutsevalt isikult. See võimaldab tõhusamalt kontrollida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Eelnõu 2. peatükiga kehtestatakse nõuded kitsarööpmelisele 750 millimeetri laiusele raudteele. Kitsarööpmelise raudtee puhul on tegemist suletud süsteemiga ehk nn muuseumiraudteega. Lõbustusparkides kasutatav raudtee siia ei kuulu, sest see ei vasta olemuslikult raudteeseaduses sätestatud raudtee mõistele ehk sellel puudub muldkeha ja ballast. Vastavalt kehtiva RdtS § 1 lg-le 4 kohaldub kitsarööpmelisele raudteele kogu raudteeseaduse regulatsioon, kui seal teostatakse raudteevedu. Kuna muuseumiraudteed sõidutavad oma raudteel ka reisijaid, siis on tegemist raudteeveoga, kuid arvestades süsteemi suletust, madalaid kiirusi ning ka muuseumide piiratud rahalisi võimalusi, ei ole otstarbekas neile kehtestada samu nõudeid, mis tavaraudteesüsteemis tegutsevatele ettevõtetele. Seetõttu on eelnõuga plaanis muuseumiraudteed üldregulatsiooni alt välja jätta ja luua neile minimaalsed nõuded, millele raudtee vastama peab. Selleks on eelnõus kavandatud §-d 13 ja 14. Paragrahviga 13 kehtestatakse kitsarööpmelisele raudteele ja sellel kasutatavale raudteeveeremile minimaalsed nõuded–Kasutatav veerem peab olema tehniliselt korras ning lisatakse täpsustavad nõuded, kui tehakse reisijatevedu. Täpsemad tehnilised nõuded, näiteks telgede vahe nõuded sirgetel ja erinevates kõverikes, nõuded mulde laiusele, teepeenrale ja kasutatavale veeremile nähakse ette ministri poolt kinnitatavas raudtee tehnokasutuseeskirjas. 4 Paragrahviga 14 sätestatakse nõuded kitsarööpmelise raudtee ohutusjuhendile, mille täitmine peab tagama ohutu raudtee kasutamise. Kitsarööpmelise raudtee majandaja peab ohutusjuhendi esitama TTJA-le heakskiitmiseks. Kui amet leiab sealt puudusi ja heakskiitu ei anna, siis raudteed kasutada ei tohi. Eelnõu 3. peatükiga kehtestatakse nõuded tegevusloale, vastutuskindlustuslepingule, ohutusloale, ühtsele ohutustunnistusele ja tegutsemise ohutustunnistusele. Paragrahviga 15 sätestatakse, milliseid tegevuslubasid raudteeseaduse alusel antakse ning millal tegevusluba vaja ei ole. RdtS-i alusel saab taotleda viite erinevat tegevusluba- avaliku infrastruktuuri majandamiseks, reisijateveoks, kaubaveoks, avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohooldeks ja remondiks ning raudteeveeremi ehituseks. Lõigete 1 ja 4–7 puhul on tegemist kehtiva RdtS § 10 taasesitamisega. Täiendavalt on lisatud lõikega 2 täpsustav säte loa kehtivuse kohta- luba antakse tähtajatult ja kehtib kuni loa omanik täidab loa tingimusi. Lõikesse 3 on toodud säte vastutuskindlustuse kohustuslikkuse kohta, mis kehtivas seaduses on jaotunud mitme paragrahvi peale. Ettevõtjal peab kogu tegevusloa kehtivuse ajal olema nõuetekohane vastutuskindlustus. Paragrahviga 16 raudtee-ettevõtja tegevusloa kontrolliese. Lõikega 1 kehtestatakse nõuded ettevõtjale, kes soovib tegutseda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeveo-ettevõtjana. Antud nõuded tulenevad direktiivi 2012/34/EL artiklitest 19–22. Tegemist on kehtiva RdtS § 11 lõikega 1. Lõikega 2 kehtestatakse nõuded ettevõtjale, kes soovib tegutseda raudteeveeremi tehnohoolde või remondi teostajana või raudteeveeremi ehitajana. Ka siin ei ole muudatusi võrreldes kehtiva RdtS § 11 lõikega 2. Paragrahviga 17 sätestatakse, millised andmed tuleb tegevusloa taotluses esitada ning kes taotlusi lahendab. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet ning raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa taotluse TTJA. Tegemist on kehtiva RdtS § 12 taasesitamisega. Paragrahviga 18 nähakse ette, millised on raudteeveeremi hooldamise ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa kõrvaltingimused ehk sätestatakse tegevusloa ulatus. Tegemist on kehtiva RdtS § 13 taasesitamisega. Paragrahviga 19 nähakse ette, millisel juhul lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule võib tegevusloa peatada või kehtetuks tunnistada. Kui raudteeveeremi tehnohoolde ja remondiga või ehitusega tegelev ettevõtja ei ole aasta jooksul tegevusloa väljastamisest tegutsenud või kui raudtee-ettevõtja tegevusest võib tekkida oht inimesele, varale või keskkonnale või see toob kaasa rahvusvahelise raudteeveo katkemise, võib loa andja selle kehtetus tunnistada. Vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 24 lõikele 4 võib väljastatud tegevusloa peatada või nõuda uuesti kõiki loa saamiseks vajalikke andmeid, kui loa saaja ei ole kuue kuu jooksul tegutsenud või ei ole alustanud tegevusloal märgitud tegevust kuue kuu jooksul loa saamisest arvates. Kui ettevõtja ei ole pika aja jooksul tegevusloal märgitud tegevusalal tegutsenud või suutnud vastavat tegevust alustada, on tegemist planeerimisveaga või mingite muude põhjustega ja seetõttu võib loaandja otsustada, et ta peatab loa kehtivuse või nõuab uuesti samu andmeid, mis on loa kontrolliesemes veendumaks, et isik vastab jätkuvalt nõuetele. Tegemist on kehtiva RdtS § 17 taasesitamisega. Paragrahviga 20 sätestatakse üldnõuded vastutuskindlustuslepingule. Ettevõtja, kellele on väljastatud käesoleva seaduse kohane tegevusluba või tegutsemise ohutustunnistus, peab viivitamata sõlmima vastutuskindlustuslepingu, mis peab katma tema tegevusest või tegevusetusest tekkida võivad kahjud. Lõike 1 punktides kirjeldatakse, mida loetakse 5 kindlustusjuhtumiks, millistele tingimustele peab vastama kindlustussumma alampiir ning mida leping lisaks hõlmama peab. Lõike 2 kohaselt tuleb sõlmitud vastutuskindlustuslepingu koopia viivitamata edastada tegevusloa või tegutsemise ohutustunnistuse andjale, et see saaks veenduda nõuetekohase kindlustuse olemasolus. Tegemist on kehtiva RdtS § 14 lõike 1 punktide 1–4 ja lõike 6 sisulise taasesitamisega. Paragrahviga 21 sätestatakse nõuded vastutuskindlustuse omavastutusele. Kindlustusvõtja taotlusele ja kindlustusandja nõusolekul võivad poole kokku leppida omavastutuse kohaldamises. Kannatanute huvides on kehtestatud erinõue, et kindlustusandja hüvitab kahjustatud isikule tekkinud kahjud kogu ulatuses, mitte aga omavastutuse võrra väiksemas summas, ning kindlustusvõtja tasub omavastutuse summa kindlustusandjale ehk kindlustusvõtja kannatanuga ei arvelda. Ka on kehtestatud piirang omavastutuse määrale, milleks on 30% kahjusummast. Nimetatud piirang on vajalik, et omavastutuse summa ei läheks kahju tekkimisel ebamõistlikult suureks, mis võiks omakorda põhjustada kindlustusvõtja makseraskusi. Tegemist on kehtiva RdtS § 14 lõike 1 punkti 5 taasesitamisega. Paragrahviga 22 sätestatakse, mida raudtee valdaja vastutuskindlustuse juures arvestama peab ning millised on kindlustussumma alampiirid. Raudtee valdalaks on enamikul juhtudel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja. Tegemist on kehtiva RdtS § 14 lõike 2 taasesitamisega. Paragrahviga 23 sätestatakse nõuded raudteeveo-ettevõtja vastutuskindlustuse alampiiridele. Tegemist on kehtiva RdtS § 14 lõike 3 punktide 1 ja 11 taasesitamisega. Paragrahviga 24 sätestatakse raudteeveeremi hoolduse, remondi ja ehitusega tegeleva ettevõtja vastutuskindlustuse alampiirid. Tegemist on kehtiva RdtS § 14 lõike 3 punktide 3–5 taasesitamisega. Paragrahviga 25 nähakse ette ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistusega ettevõtjale antavad õigused. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib avalikku raudteed majandada, kui tal on kehtiv ohutusluba. Mitteavalikul raudteel tegutsemiseks peab olema tegutsemise ohutustunnistus. Sisuline muudatus võrreldes kehtiva regulatsiooniga tehakse ohutusloa osas. Kehtiv RdtS näeb ette ettevõtjale antava ohutusloa jagunemise A ja B osaks. Vastavalt direktiivi 2016/798 artiklile 12 ei eristata enam loa erinevaid osasid, vaid on üks ohutusluba, mille annab selle riigi ohutusasutus (Eestis TTJA), kus raudteeinfrastruktuur asub. See vähendab bürokraatiat loa väljastamisel ja taotlemisel. Kehtiva RdtS §-is 20 käsitletud ohutustunnistuse regulatsioon muutub samuti ning seda käsitletakse eelnõu §-s 32, kuid muid sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva RdtS-iga ei ole. Paragrahv 26 sätestab, milliseid andmeid ja millal ohutusloa väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemiseks tuleb esitada. Võrreldes kehtiva RdtS §-ga 21 sisulisi muudatusi ei ole, paragrahvi liigendust on muudetud vastavalt sellele, et enam ei eristata ohutusloa A ja B osa. Paragrahviga 27 sätestatakse, millised dokumendid tuleb tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemisel esitada. Tegutsemise ohutustunnistus peab olema ettevõtjal, kes tegutseb mitteavalikul raudteel kas raudtee majandaja ja raudteeliikluse korraldaja või vedajana. Tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks kehtestatud nõuete täitmine aitab tagada ohutuse ka mitteavalikul raudteel. Tegemist on kehtiva RdtS §-ga 212, milles sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Paragrahviga 28 sätestatakse ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine ehk protseduurid, mida TTJA enne lubade väljastamist läbi viib, mida loal 6 kajastatakse ning kuidas luba vormistatakse. Tegemist on kehtiva RdtS §-ga 22, milles sisulisi muudatusi tehtud ei ole ja millest on välja jäetud ohutustunnistust puudutav, kuna seda kajastatakse eraldi paragrahvides. Kaasajastatud on viisi, kuidas ohutusluba ja tegutsemise ohutustunnistus taotlejale edastatakse. Kui kehtiva RdtS kohaselt peab käskkirja ärakirja ja loa saatma postiga või väljastama allkirja vastus, siis eelnõu kohaselt võib seda teha taotleja valitud viisil ehk taotleja võib valida ka elektroonse edastusviisi. Kui seni kehtinud normide kohaselt pidi Raudteeametit teavitama loa väljastamisest, muutmisest või uuendamisest 1 kuu jooksul, siis vastavalt direktiivi 2016/798 artikli 12 lõikele 4 tuleb seda teha 2 nädala jooksul. Paragrahviga 29 sätestatakse, millisel juhul TTJA keeldub ohutusloa või tegutsemise ohutustunnistuse väljastamisest ning mis juhtudel need kehtetuks tunnistatakse. Tegemist on sisuliselt kehtiva RdtS § 23 taasesitusega, mille ainsaks sisuliseks muudatuseks peale selle, et siin ei käsitleta enam ohutustunnistust, Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi Raudteeamet), mille tegevust reguleerib Euroopa Komisjoni ja nõukogu määrus (EL) nr 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004, teavitamise tähtaeg. Paragrahviga 30 sätestatakse ühtse ohutustunnistuse regulatsioon. Kehtiva RdtS-i kohaselt on kasutusel ohutustunnistus, millel on A ja B osa, kuid vastavalt direktiivi 2016/798 artiklile 10 seda süsteemi muudetakse ja asendatakse see ühtse ohutustunnistusega. Sisulised nõuded ühtse ohtusutunnistuse saamiseks võrreldes kehtiva süsteemiga ei muutu. Kui seni pidi raudteeveo- ettevõtja, kes soovis tegutseda mitmes liikmesriigis, taotlema igas riigis eraldi ohutustunnistuse B osa, mis kinnitas, et ettevõtja raudteeveerem ja personal vastavad nõuetele ning ettevõtja on võimeline täitma raudteeohutusalaseid nõudeid, siis nüüd on võimalik taotleda erinevates liikmesriikides tegutsemiseks ühtne ohutustunnistus Euroopa Liidu Raudteeametilt (edaspidi Raudteeamet) ühe menetluse raames. See peaks olema rahaliselt ja ajaliselt vähem kulukas ettevõtjale, kes soovib tegutseda mitmes liikmesriigis. Kui ettevõtja soovib tegutseda ainult ühes riigis, siis saab ta valida, kas esitab ühtse ohutustunnistuse taotluse Raudteeametile või oma tegevuspiirkonna ohutusasutusele. Seega Eesti raudteeveo-ettevõtja, kes soovib tegutseda ainult Eesti territooriumil, saab endiselt asju ajada TTJA-ga (tingimused sätestatud § 32 lõikes 1). Kui ta aga soovib oma tegevuspiirkonda laiendada teise liikmesriigi territooriumile, peab esitama taotluse Raudteeametile ja esitama asjakohased täiendavad dokumendid uue tegevuspiirkonna kohta. Lõikega 1 sätestatakse avalikul raudteel reisijate- või kaubaveoga tegelemise eeldusena kehtiva ühtse ohutustunnistuse olemasolu, milleks peab ettevõtjal lõike 2 kohaselt olema nõutele vastav ohutusjuhtimise süsteem ja ta peab olema võimeline kavandatud tegevuspiirkonnas ohutult tegutsema. Eeltoodu tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 10 lõikest 1. Lõikega 3 sätestatakse, et ühtse ohutustunnistuse annab Raudteeamet või TTJA vastavalt ettevõtja taotlusele ja piirkonnale, kus tegutseda soovitakse. Sellekohane täpsem regulatsioon on §-des 26 ja 27 ning see tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 10 lõigetest 5 ja 8. Lõikes 4 sätestatakse, et ühtsele ohutustunnistusele märgitakse tunnistuse omaniku raudteetoimingute liik (kauba- või reisijatevedu) ja ulatus ning tegevuspiirkond ja lisaks võib tunnistus hõlmata ka ettevõtja omandis olevaid manöövriteid, kui need on lisatud tema ohutusjuhtimise süsteemi. Eeltoodu tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 10 lõikest 11. Lõike 5 kohasel tuleb ühtset ohutustunnistust uuendada vähemalt 5 aasta tagant ning tervikuna või osaliselt iga kord, kui tegevuse liik või ulatus oluliselt muutub. Ka kehtiva RdtS kohaselt kehtis ohutustunnistus 5 aastat. Eeltoodu tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 10 lõikest 13. Vastavalt lõikes 6 sätestatule käib ühtse ohutustunnistuste taotlemine ainult Raudteeameti poolt loodud elektroonse teabe- ja suhtlussüsteemi ehk ühtse kontaktpunkti kaudu, mis lihtsustab nii taotluste esitamist, kui ka taotlust menetleva asutuse tööd. Eeltoodud nõue tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 10 lõike 3 viimasest lõigust. 7 Lõikes 7 sätestatakse erandjuhud, millal võib ühtse ohutustunnistuseta kolmanda riigi raudteeveo-ettevõtja siseneda piirijaamadesse. Selleks on vaja sõlmida eraldi kokkulepped riikide või ettevõtjate vahel. Igal juhul tuleb tagada ohutus, kuid erandite võimalus on oluline, sest kolmanda riigi ettevõtjalt ei ole mõistlik ainult piirijaamani sõitmiseks ühtset ohutustunnistust nõuda. Ka praegu sõidavad Venemaalt tulevad kaubarongid piirijaamadesse ilma, et neilt nõutaks ohutustunnistuse A ja B osa. Eeltoodud erandid on kehtestatud direktiivi 2016/798 artikli 10 lõikes 9. Lõikega 8 sätestatakse, et tuleb teavitada vähemalt 2 kuud enne uue raudteeveotegevuse käivitamist TTJA-d, et viimane saaks alustada järelevalve kavandamist. See on mõeldud järelevalveasutustele hõlbustamaks järelevalvetegevuste planeerimist. Eeltoodu tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 17 lõikest 2. Lõike 9 kohaselt peab ühtse ohutustunnistuse omanik teavitama TTJA-d viivitamata mis tahes olulistest muutustest seoses raudteeveotegevusega, mis jällegi on vajalik järelevalve planeerimiseks ja tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Eeltoodu tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 17 lõikest 3. Lõikega 10 sätestatakse, et taotluste menetlemisel tuleb järgida direktiivi 2016/798 artiklis 18 sätestatud nõudeid. Otsene viide direktiiv artiklile ja mitte selle ümberkirjutamine on tehtud direktiivi korrektse ülevõtmise huvides. Artiklis sisalduvad nõuded kehtivad menetluste läbiviimisel ka praegu. TTJA kui avaliku võimu kandja peab igal juhul menetlema taotlusi avatult ja mittediskrimineerivalt ning tal on õigus järelevalve käigus kontrollida ettevõtjat. Paragrahv 31 reguleerib ühtse ohutustunnistuse väljaandmist, muutmist ja uuendamist Raudteeameti poolt ning sätestab, millised andmed tuleb esitada ühtse ohutustunnistuse taotluse juurde. Nagu ka kehtiva RdtS kohaselt ohutustunnistuse A ja B osa saamiseks, tuleb ka ühtse ohutustunnisutse saamiseks taotluse juurde esitada dokumendid, mis tõendavad ohutusjuhtimise süsteemi rakendamist ja siseriiklike nõuete täitmist, kui selliseid on. Kuna suures osas on kehtestatud EL ülesed ühtsed ohutuseeskirjad, siis siseriiklikke nõudeid jääb sellest tulenevalt vähemaks. Ka on liikmesriikidel tulenevalt direktiivi 2016/798 artiklist 2 kohustus tunnistada kehtetuks siseriiklikud ohutuseeskirjad, mis on muutunud liigseks tulenevalt EL õigusest tulenevatest koostalitluse tehnilistest kirjeldustest, ühistest ohutuseesmärkidest ja ühistest ohutusmeetoditest. Paragrahviga 26 võetakse üle direktiivi 2016/798 artikli 10 erinevaid sätteid. Nagu eelpool märgitud, sätestab lõige 1, millised dokumendid tuleb ühtse ohutustunnistuse taotluse toimiku juurde esitada ning tegemist ei ole sisult uue nõudega, sest sama nõue on ka kehtiva RdtS § 211 lõigetes 1 ja 2. Lõikega võetakse üle direktiivi 2016/798 artikli 10 lõige 3. Lõikes 2 sätestatakse, millisel juhul annab ühtse ohutustunnistuse Raudteeamet ja mida tunnistuse väljaandmiseks teeb. Nagu § 25 juures selgitatud, annab Raudteeamet ühtse ohutustunnistuse igal juhul siis, kui taotleja tegevuspiirkond asub mitmes liikmesriigis ning kui taotleja soovib, siis ka juhul, kui tegevuspiirkond asub ainult ühes riigis. Taotluse menetlemisel hindab Raudteeamet ise, kas taotleja ohutusjuhtimise süsteem vastab nõuetele ja edastab toimiku siseriiklikele nõuetele vastavuse hindamiseks alati asjaomase liikmesriigi ohutusasutusele, kellel on selleks vastav pädevus. Lõikes 3 sätestatakse, et nii Raudteeametil kui TTJA-l on eelnimetatud hindamiste osana õigus teostada taotleja ülevaatust ning nõuda täiendavat teavet, kui see osutub vajalikuks. Lõikega 2 ja 3 võetakse üle direktiivi 2016/798 artikli 10 lõige 5. Lõikega 4 sätestatakse, taotlejale antakse hiljemalt 1 kuu jooksul teada, kas esitatud toimik on täielik või peab midagi täiendavalt esitama. Kuigi Raudteeamet ettevõtja vastavust siseriiklikele nõuetele ei hinda, võib ta anda hinnangu kas kõik esitatud dokumendid siseriiklike nõuete osas on esitatud. Lõige 5 sätestab, et Raudteeamet võtab otsuse tegemisel täielikult arvesse taotluse menetlemisel läbiviidud hindamisi ehk siis arvestab lisaks enda poolt tehtud hindamistele ka riiklike ohutusasutuste tehtud hindamisi. Lõigetega 4 ja 5 võetakse üle direktiivi 2016/798 artikli 10 lõige 6. 8 Lõikega 6 sätestatakse menetlustähtaja piirang, milleks on kõige rohkem 4 kuud peale kogu vajaliku teabe saamist. Ehk siis selle aja jooksul tuleb ettevõtjale ühtne ohutustunnistus anda või andmisest keelduda. Nõue tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 10 lõikest 4. Lõikega 7 sätestatakse, et kui ettevõtja, kellele on juba väljastatud ühtne ohutustunnistus, soovib oma tegevuspiirkonda laiendada teise riiki, peab ta juba varem esitatud toimikut täiendama ainult nende dokumentidega, mis puudutavad täiendavat tegevuspiirkonda. Lõikega võetakse üle direktiivi 2016/798 artikli 10 lõige 14. Lõige 8 sätestab, et pärast olulisi muudatusi õigusraamistikus on ühtse ohutustunnistuse väljastajal õigus nõuda tunnistuse läbivaatamist ja muutunud asjaolusid kajastavate dokumentide esitamist. Nõue tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 10 lõikest 15 ning analoogne nõue on ka kehtiva RdtS § 211 lõikes 6. Lõikes 9 sätestatakse, et Raudteeamet teavitab riiklikke ohutusasutusi ühtse ohutustunnistuse andmisest, uuendamisest, muutmisest või tühistamisest hiljemalt 2 nädala jooksul peale toimingut ning esitab seejuures ka põhjused, kui ühtne ohutustunnistus tühistati. Nõue tuleneb direktiivi artikli 10 lõikest 16. Paragrahviga 32 nähakse ette, millisel juhul võib ühtse ohutustunnistuse anda TTJA ja millised protseduure seejuures läbi viikse. Vastavalt lõikele 1 annab raudteeveo-ettevõtjale tema soovil ühtse ohutustunnistuse TTJA, kui raudteeveo-ettevõtja tegevuspiirkond piirdub Eesti territooriumiga. Kui ettevõtja soovib, võib ta esitada taotluse ka Raudteeametile. Kui tunnistuse andjaks on valitud TTJA, esitab ettevõtja samad andmed, mis tuleks esitada ka Raudteeametile ja mis on toodud § 26 lõikes 1. Lõike 2 kohaselt hindab TTJA toimiku vastavust nõuetele ning järgib menetluses Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/763, 9. aprillist 2018, millega kehtestatakse raudteeveo-ettevõtjatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 alusel ühtse ohutustunnistuse väljaandmise praktiline kord ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 653/2007 kehtestatud korda. Lõikega 3 sätestatakse TTJA õigus taotluse hindamise käigus teha raudteeveo-ettevõtjale kohapealset kontrolli ja läbi viia auditeid. Lõike 5 kohaselt peab hiljemalt 1 kuu jooksul taotlejale teada andma, kas esitatud toimik on täielik või on tarvis veel taotlust täiendada. Lõikes 6 sätestatakse võimalus, mille puhul kehtib ühtne ohutustunnistus ilma tegevuspiirkonna laiendamiseta ka nendele raudteeveo-ettevõtjatele, kes liiguvad samalaadsete võrgustiku omadustega ja samalaadsete käituseeskirjadega jaamadesse, kui need jaamad asuvad piiri lähedal. See konsulteerimine võib olla juhtumipõhine või sõlmivad ohutusasutused omavahel vastava lepingu. Sellisel juhul võiks näiteks Läti raudteeveo-ettevõtja sõita Eesti piirilähedasse jaama ja vastupidi, ilma et ta peaks Raudteeametilt tegevuspiirkonna laiendamist taotlema. Lõigetega 1–6 võetakse üle direktiivi 2016/798 artikli 10 lg 8. Kui raudteeveo-ettevõtja, kellele on ühtse ohutustunnistuse andnud TTJA, ei ole varasemalt oma tegevuspiirkonnaks märkinud kogu Eesti raudteevõrgustikku ja soovib oma tegevuspiirkonda siin asuval raudteevõrgustikul laiendada, siis tuleb tal lõike 7 kohaselt esitada vastav taotlus koos täiendavat tegevuspiirkonda puudutavate dokumentidega. Nagu eelnõu § 25 lg 6 sätestab, siis vastav taotlus tuleb esitada ühtse kontaktpunkti kaudu. Lõikega võetakse üle direktiivi 2016/798 artikli 10 lõike 14 teine lõik. Lõikega 8 sätestatakse menetlustähtaja piirang, milleks on kõige rohkem 4 kuud peale kogu vajaliku teabe saamist. Selle aja jooksul tuleb ettevõtjale ühtne ohutustunnistus anda või andmisest keelduda. Nõue tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 10 lõikest 4. Lõike 9 kohaselt peab TTJA edastama tunnistuste kohta viivitamata Raudteeametile samad andmed, mis Raudteeamet peab eelnõu § 26 lg 9 kohaselt ohutusasutustele edastama. Nõue tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 10 lõikest 16. Paragrahviga 33 sätestatakse koostöö alused TTJA ja Raudteeameti vahel ühtse ohutustunnistuse väljaandmisel ning vaidemenetluse kord ning võetakse üle direktiivi artikli 10 lõiked 7 ja 12 ning artikkel 11. 9 Lõikes 1 sätestatakse, et kui Raudteeamet mingil põhjusel ei nõustu TTJA hinnanguga raudteeveo-ettevõtja siseriiklikele nõuetele vastavuse osas, tehakse lahendusele jõudmiseks koostööd, mille eesmärk on leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus ning vajadusel kaasatakse protsessi ka raudteeveo-ettevõtja, keda küsimus puudutab. Lõike 2 kohaselt on kokkuleppele jõudmiseks aega 1 kuu peale mittenõustumise teatavakstegemist, sest peale seda teeb Raudteeamet lõpliku otsuse. Kui aga TTJA jääb oma hindamisel antud seisukoha juurde ja ei nõustu Raudteeametiga, on tal õigus saata küsimus lahendamiseks Raudteeameti haldusnõukogu otsusel moodustatud apellatsiooninõukogule, mis otsustab ühe kuu jooksul, kas kinnitada Raudteeameti otsus või mitte. Lõike 3 kohaselt võib ühtset ohutustunnistust taotlenud ettevõtja 1 kuu jooksul negatiivsest otsusest teadasaamisest selle otsuse vaidlustada ja nõuda otsuse tegijalt selle uuesti läbivaatamist, milleks on taotluse saanud asutusel aega 2 kuud. Kui aga negatiivne otsus kinnitatakse, on lõike 4 kohaselt võimalik esitada Raudteemeti otsuse peale kaebus Raudteeameti apellatsiooninõukogule ja TTJA otsuse peale halduskohtusse. Lisaks võetakse lõikega 6 üle direktiivi 2016/798 artikkel 11, milles nähakse ette koostöölepingute sõlmine Raudteeametiga, et tõhustada ühtsete ohutustunnistuste andmise menetlust. Artikli 11 lõike 3 kohaselt sõlmib TTJA lisaks veel eraldi koostöölepingu Läti ja Leedu ohutusasutusega, kuna nende liikmesriikide raudtee rööpmelaius on erinev EL peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest ning on ühenduses kolmandate riikidega. Selle koostöö eesmärk on vajadusel kokku leppida tingimused lihtsustatud korras tegevuspiirkonna laiendamiseks. Eelnõu 3. peatükiga kehtestatakse nõuded raudteeliiklusele ja ohutusele. Paragrahviga 34 sätestatakse üldised nõuded ohutuse tagamiseks raudteel. Kuna kehtiva RdtS § 34, mis käsitles ohutust, koosneb sisuliselt 16 lõikest ja on raskesti loetav, siis parema loetavuse huvides on see eelnõus jagatud 5 paragrahvi vahel ning kehtiva RdtS § 34 lõigetes 1– 3 sisalduvad üldist raudteeohutust käsitlevad sätteid on toodud §-s 34. Lõike 4 kohaselt kehtestab minister raudtee tehnokasutuseeskirjas täpsemad nõuded raudteel kasutatavate seadmete ja raudteeveeremi, raudteeinfrastruktuuri koos selle toimimiseks vajalike rajatistega, rongiliikluse, manöövritöö ning veo korraldamise raudteeohutuse tagamiseks. Tegemist on tehnilise ja mahuka määrusega, mis kehtestatakse uuesti, kustutades sellest sätted, mis on juba reguleeritud EL tasemel. Hetkel on määruse eelnõu edastatud teavitamisele Euroopa Komisjonile ja Raudteeametile. Ainsa täiendusena on lõikes 5 sätestatud, et kui kehtestatakse siseriiklikke nõudeid, siis tuleb järgida direktiivi 2016/798 artiklit 8, milles sätestatakse, millisel juhul võib siseriiklikke nõudeid kehtestada. Üldpõhimõte on, et uusi siseriiklikke nõudeid võib kehtestada juhul, kui olemasolevad ohutust käsitlevad eeskirjad ei ole ühiste ohutusmeetoditega hõlmatud, raudteevõrgustiku käituseesikirjad ei ole koostalitluse tehniliste kirjeldustega veel hõlmatud ning kui seda on vaja teha kiireloomulise ennetava meetmena õnnetusjuhtumi või intsidendi järel. See on juhend riigile kui normi kehtestajale ning seetõttu artikli sisuga seadust koormata ei ole otstarbekas. Paragrahviga 35 kehtestatakse nõuded raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavatele töötajatele. Lõike 1 kohaselt peab isik töö tegemiseks olema pädev, mida tõendab talle omistatud kutse. Vastavalt lõikele 2 võib isik vastutava töötajana tegutseda, kui tal on välisriigis omandatud kutsekvalifikatsioon ja tema kutset on vastavalt kehtivale korrale tunnustatud. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädev asutus on TTJA. Lõike 3 kohaselt peab raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja määrama pädev isiku, kes vastutab raudteeliikluse ohutuse eest ja kellel on raudteeinseneri, raudtee ehitusjuhi, raudtee teemehaaniku, raudtee turvanguseadmete mehaaniku või raudtee turvanguseadmete ehitusjuhi kutse. Nimetatud kutsetel on kutseseaduses kehtestatud erinevad tasemed, mis on kõik pädeva isiku määramisel lubatavad. Kuivõrd pädeva isiku nõue kehtib nii mitteavaliku raudtee valdajale kui ka ühe raudteerajatise valdajale (raudteeinfrastruktuuriks on mh raudtee 10 majandamiseks vajalikud raudteerajatised), siis on võimalik vastavalt olukorrale eelnevalt hinnata, kas määratud pädev isik omab piisavat kutset (s.t oskusi ja teadmisi), et oma kohustustega toime tulla. Ettevaatav hindamine saab toimuda TTJA poolt nii tegutsemise ohutustunnistuse menetlemisel (mitteavaliku raudtee valdaja kaasus) kui ka kasutusloa menetlemisel (üksiku rajatise valdaja). Lõike 4 kohaselt võib raudteeohutuse eest vastutava isiku määrata ka raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteerajatise omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Sel juhul nähakse lepingus ette raudteerajatise raudteeohutuse tagamise ja hoidmise kord ning kulude kandjad. Eelnõu § 36 lg 1 kohaselt peavad raudteeinfrastruktuuri- ettevõtjad või teised raudteeinfrastruktuuri valdajad tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuril ja hoidma selle töökorras, kuid selle raudteeinfrastruktuuriga võib olla seotud teisi raudteerajatisi, mis ei ole raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja valduses. Lepinguga saab raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja oma kohustused raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale üle anda, et ohutus oleks tagatud. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS §-ga 36. Paragrahviga 36 sätestatakse tervisenõuded raudteetöötajatele. Lisaks tehnilistele normidele, mis aitavad tagada ohutust raudteel, on ohutuse seisukohast oluline, et ka seal töötavad inimesed suudaksid oma ülesandeid korrektselt täita, mistõttu on nende tervis suurema tähelepanu all. Raudteetöötajal kontrollitakse eelkõige nägemist ja kuulmist, lisaks antakse hinnang sise- ja kuulmiselunditele, närvisüsteemile, psüühilisele seisundile ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning alkoholi tarvitamisele. Lisaks on oluline, millise ajavahemike järel kontrolle läbi viiakse. Rangemad nõuded on vedurijuhtidele, eriveeremi juhtidele ja vedurijuhtide abile. Kui üldised tervisenõuded ja kontrolli sagedus on määratud ka Komisjoni otsuse 2012/757/EL, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega muudetakse otsust 2007/756/EÜ (ELT L 345, 15.12.2012, lk 1–76), I lisa punktis 4.7, siis vedurijuhtidele on rangemad nõuded kehtestatud direktiivi 2007/59/EÜ lisaga II. Lõikega 2 sätestatakse, et enne tööle asumust tuleb läbida tervisekontroll mitte varem kui kolm kuud. Lõikega 3 sätestatakse raudteetöötaja tervisekontrolli perioodilisus, millest lõige 4 teeb erandi vedurijuhtidele, kelle tervisekontrolli periood on lühem. Lõike 5 kohaselt võib tervisekontrolle teha ka seaduses sätestatust sagedamini, kui tervisekontrolli tegija seda mingil põhjusel vajalikuks peab. Lõikega 6 sätestatakse juhud, millal on tööandjal õigus raudteetöötaja täiendavasse tervisekontrolli suunata. Lõikega 7 antakse volitusnorm tervisenõuete täpsemaks sätestamiseks. Kehtivas õiguses on täpsemad tervisenõuded ja kontrolli sagedus kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25.03.2004 määrusega nr 84 „Raudteetöötajate tervisenõuded ning eelneva ja perioodilise tervisekontrolli kord. Ka eelnõu kohaselt kehtestatakse eelnimetatud spetsiifilised tervisenõuded määrusega. Paragrahv 37 sisaldab kehtiva RdtS § 34 lõikeid 8–14, mis sätestavad peamiselt TTJA õigused ohutustaseme jälgimisel ja kohustuse raudteeohutusalase aruande koostamise kohta. Kui raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdaja ei täida raudtee tehnokasutuseeskirjast ning õigusaktidest tulenevaid nõudeid, on TTJA-l õigus teha ettevõtjale ettekirjutus ning ettekirjutuse täitmata jätmisel ka kohaldada asendustäitmist. Asendustäitmist võib rakendada ettekirjutuseta juhul, kui vahetu oht inimesele või keskkonnale tuleb kõrvaldada viivitamata. Kuna raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutab ohutu liikluse eest oma võrgustikul, siis on tal õigus kõrvaldada veerem, mis ei vasta tehnokasutuseeskirja nõuetele ja tekitab otsese ohu raudteeliiklusele või võtta muud meetmed ohutu liikluse tagamiseks. Lisaks on ka TTJA-l õigus teha ettekirjutus veeremi liiklusest viivitamata kõrvaldamiseks, kui see ohustab inimest või keskkonda või on registreerimata. Kui aga sel viisil ei ole võimalik ohutust tagada, on TTJA-l õigus raudteeliiklus peatada ulatuses, mis on vahalik ohu vältimiseks. Direktiivi 11 2016/798 artikli 19 kohaselt on TTJA-l kohustus koostada ja avaldada 30. septembriks raudteeohutust käsitlev aruanne eelneva aasta kohta. Paragrahviga 38 võetakse üle direktiivi 2016/798 artikli 4 lõiked 3–6, millega nähakse raudtee-ettevõtjatele ette riskide vähendamise meetmete rakendamine. Direktiivi artikli 6 kohaselt koostab Raudteeamet ühised ohutusmeetodid, mis kirjeldavad, kuidas hinnatakse ohutasemeid ning ohutuseesmärkide ja muudele ohutusnõuetele vastavuse saavutamist ning artikli 4 kohaselt peavad raudtee-ettevõtjad neid ohutusmeetodeid järgima. Raudteeohutuse tagamiseks peavad raudtee-ettevõtjad ühiseid ohutusmeetodeid järgides tagama, et ka nendega seotud raudteel tegutsevad partnerid, kes võivad mõjutada raudteesüsteemi ohutut toimimist, seda teevad ning kõik ohutust mõjutavad riskid saaksid maandatud. Paragrahviga 39 sätestatakse nõuded raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile. Ohutusjuhtimise süsteemi eesmärk on kaardistada kõik ohud ja hinnata riske, mis võivad raudteeohutust mõjutada. Tegemist on kehtiva RdtS § 341 sätete taasesitamisega, mida on täiendatud peamiselt seoses direktiivi 2016/798 artikli 9 ülevõtmisega. Paragrahvist on võrreldes kehtiva RdtS-iga välja jäetud ohutusjuhtimise süsteemi elementide detailne loetelu, mis on mõistlik kehtestada lõike 8 alusel määrusega ning mis ka hetkel on ministri määruses üles loetletud. Lõikes 2 sätestatud nõue tagada ohutusjuhtimise süsteemiga vähemalt ühised ohutuseesmärgid, et see oleks vastavuses koostalitluse tehnilistes kirjeldustes sätestatud ohutusnõuetega ning et tuleks kohaldada ühiste ohutusmeetodite asjakohaseid elemente ning asjakohaseid siseriiklikke eeskirju, tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 9 lõikest 1. Ühised ohutuseesmärgid on kirjeldatud direktiivi 2016/798 artiklis 7 ning ühised ohutusemeetodid artiklis 6. Antud deklaratiivse sätte puhul ei ole direktiivi mõttes tegemist siiski uue nõudega, kuna see on üle toodud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 9 lõikest 1. Lõikega 4 sätestatakse kohustus ohutusjuhtimise süsteemis kehtestada kontrolli- ja järelevalvesüsteem, mis peab tagama, et vedurijuhtide vedurijuhiload ja sertifikaadid oleksid kehtivad. Selle sätte eesmärk on tagada, et raudteel ei liiguks veerem, mille juhil puudub juhtimisõigus. Nõue tuleb direktiivi 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta artikli 18 lõikest 1. Täiendavalt on lõikes 5 ära märgitud kohustus ohutusjuhtimise süsteemis näidata, kuidas toimub koostöö hädaolukorras. Selle nõude eesmärk on tõhusa koostöö tagamine, et raudteel tekkinud oht võimalikult kiirelt kõrvaldada raudtee tavapärase edasitoimimise huvides. Nõue tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 9 lõikest 5. Tegemist ei ole sisuliselt uue nõudega, sest ka kehtiva seaduse § 341 lg 3 p 9 kohaselt tuleb koostada tegutsemisplaan õnnetusjuhtumite lahendamiseks. Vastavalt direktiivi 2016/798 artikli 9 lõike 6 punktile e on täiendatud ka loetelu andmetest, mis tuleb TTJA-le ohutusaruandes esitada. Lisandunud on kohustus esitada aruanne ühiste ohutusmeetodite kohaldamise kohta, mille on Raudteeamet vastavalt artiklile 6 vastu võtnud. Paragrahv 40 sätestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustuse raudtee majandamiseks koostada tegevuseeskiri, milles ta kehtestab raudteeinfrastruktuuri korrashoiu, raudteeliikluse korraldamise ja teistele isikutele raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise tingimused. Tegevuseeskiri ja selle muudatused tuleb ettevõtja veebilehel avaldada ning sellest informeerida ka TTJA-d ja Konkurentsiametit. Tegemist ei ole uue nõudega, ka kehtiv RdtS § 35 sätestab sama kohustuse. Vähendamaks tarbetut bürokraatiat, on võrreldes kehtiva õigusega jäetud välja kohustus taotleda TTJA heakskiitu, kellel on heakskiitmise otsustamiseks 30 päeva aega. Ettevõte peab ise tagama, et kehtestatav tegevuseeskiri järgib kõiki nõudeid, selleks ei ole vaja järelevalveasutuse sekkumist. Kuna tegevuseeskiri on avalik ning sellest tuleb teavitada ka TTJA-d ja Konkurentsiametit, saavad järelevalveasutused vajadusel omal initsiatiivil selle nõuetele vastavust hinnata ning ettevõtja tähelepanu puudustele juhtida. 12 Paragrahviga 41 reguleeritakse raudteeületuskohtade nõudeid. Siin sätestatakse, kus võib raudteed ületada ning kelle kohustus on raudteeületuskoht korras hoida. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 38 taasesitamisega. Paragrahviga 42 sätestatakse, millal võib raudteeliiklust ajutiselt sulgeda või piirata. Raudteeliikluse sulgemine või piiramine peab olema põhjendatud ja vältimatu. Enamasti piiratakse või suletakse liiklust raudteehoiutööde tegemiseks ning see on pikemalt ette planeeritud tegevus. Ettenägematud liikluse piirangud tekivad enamasti õnnetusjuhtumitest. Raudteeliikluse piiramise ja sulgemise peab kooskõlastama TTJA-ga, kes hindab piiramise põhjendatust. Ka peab sellest teavitama raudtee kasutajaid, kes ei saa neile eraldatud rongiliine kasutada kokkulepitud tingimustel. Äärmisel juhul võib ka TTJA ise teha ettekirjutuse raudteeliikluse sulgemiseks või oluliseks piiramiseks, kui raudteeliiklusega ohustatakse inimest, vara või keskkonda. Lõikega 5 sätestatakse põhimõte, et tehnilisest rikkest või õnnetusest tingitud rongiliikluse häirete puhul tuleb võtta kõik vajalikud meetmed tavapärase olukorra taastamiseks ehk siis võimalikult kiiresti likvideerida häirete põhjused ja raudtee liikluseks avada. Lisaks peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostama häirete lahendamise plaani ehk tegevuskava, milles määratakse, kuidas häired võimalikult kiirelt kõrvaldada ja milliseid asutusi tuleb häiretest teavitada. Nimetatud tegevuskava täiendavalt ühegi ametiasutusega kooskõlastama ei pea. Lõikes 6 sätestatakse käitumisjuhis juhuks, kui häire mõjutab piiriülest liiklust. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS §-ga 39, millele on lisatud direktiivi 2012/34/EL artikli 54 lõikest 1 tulenevalt lõiked 5 ja 6. Paragrahviga 43 sätestatakse, et ohutusnäitajad on andmed, mille alusel hinnatakse raudteeohutuse arengut ja mille TTJA esitab igal aastal Raudteeametile. Ettevõtjad peavad arvestama TTJA-le esitatava nõuetele vastavuse kontrollimise aruande koostamisel ning õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite majandusliku mõju välja arvutamisel eelnimetatud ohutusnäitajatega, sest TTJA koostab selle aruande ettevõtete esitatud andmete baasil. Ohutusnäitajate loetelu ja ohutusnäitajatest teavitamise kord kehtestatakse ministri määrusega. Ohutusnäitajad on loetletud direktiivi 2016/798 lisas I ja need kajastavad õnnetusjuhtumitega, ohtlike kaupadega, enesetappudega, õnnetusjuhtumite algpõhjustega, õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega ning raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajaid. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS §-ga 40 lõikest 51 ja ohutusnäitajate määrusest tulenevaga. Paragrahviga 44 sätestatakse aruandluskohustus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale, raudteeinfrastruktuuri valdajale, raudteeveo-ettevõtjale ja veeremi valdajatele. Aruannetest saab TTJA teavet, kuidas ettevõtjad nõutud ohutust tagavad. Täpsemad nõuded kehtestatakse ministri määrusega. Tegemist on kehtiva RdtS § 34 lõigetega 5–7. Paragrahviga 45 sätestatakse, et TTJA teeb järelevalvet raudtee-ettevõtjatele väljastatud ohutustunnistuste, ohutusjuhtimise süsteemide, raudteeäärse kontrolli ja signaalimise, energia ja infrastruktuuri allsüsteemide üle vastavalt direktiivi 2016/798 artiklis 17 sätestatule. Kuigi TTJA-l on igal juhul õigus ja kohustus teha järelevalvet RdtS nõuete täitmise üle, on siin oluline viide direktiivi artiklile 17, mida peab järelevalve tegemisel järgima. Artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuded raudteeveo-ettevõtjatele on sätestatud eelnõu § 32 lõigetes 8 ja 9, ülejäänud sätted puudutavad ainult järelevalveasutuse kohustusi ja seetõttu ei ole otstarbekas nendega seaduse teksti koormata ja piisab viitest. Paragrahv 46 sätestab, mis asutus on Ohutusjuurdluse Keskus (edaspidi OJK) ja millised on selle asutuse õigused. OJK on sõltumatu asutus, kes selgitab välja raudteel toimunud õnnetuse põhjused ja annab soovitusi edaspidiseks, et juhtumeid vältida. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS §-ga 42 lõigete 1, 2 ja 113 taasesitamisega. 13 Paragrahviga 47 sätestatakse, mis on raudteeohutust mõjutav juhtum ning millised on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja valdaja kohustused juhtumi aset leidmisel. Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi definitsioonid tulenevad direktiivi 2016/798 artikli 3 punktidest 11–13. Vahejuhtumiks võib olla näiteks rööpamurd, rööbastee deformatsioon, valemärguannetest tingitud tõrked, signaalist möödasõit ohuolukorras ja käituses oleva raudteeveeremi ratta või telje purunemine. Lõigete 1–7 puhul ei ole tegemist uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 40 taasesitamisea. Lõige 8, mis sätestab raudteeveo- ettevõtja kohustuse abistada õnnetuses kannatanuid, aidates neid eelkõige kaebuste esitamise menetluses, ning pakkuda psühholoogilist tuge kannatanutele ja nende pereliikmetele, tuleneb direktiivi 2016/798 artikli 9 lõike 5 kolmandast lõigust. Paragrahviga 48 reguleeritakse, millise aja jooksul tuleb TTJA-d teavitada raudteel aset leidnud raudteeohutust mõjutavast juhtumist ning raudtee-ettevõtjale kohustuse selgitada välja õnnetuse põhjused ning esitada TTJA-le ohutusnäitajate andmed iga aasta 1. juuniks. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS §-ga 41. Paragrahviga 49 sätestatakse, mis on ohutusjuurdluse eesmärk ja millal ohutusjuurdlus algatatakse. Ohutusjuurdluse eesmärk on selgitada välja õnnetuse põhjused, kuid mitte määrata süüdlast ega vastutajat. Raudteeohutust mõjutavast juhtumist tuleb OJK-d viivitamata teavitada ning saadud teabe põhjal OJK otsustab juurdluse algatamise. Tõsise õnnetusjuhtumi puhul on juurdluse algatamine kohustuslik, õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi puhul on OJK-l võimalik kaaluda, kas juurdluse algatamine on vajalik. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 42 lõigete 3–5 taasesitamisega. Paragrahviga 50 sätestatakse ohutusjuurdluse menetluses osalevate isikute kohustus esitada OJK-le kõik nende valduses olev asjassepuutuv teave ja ilmuda OJK kutsel ütlusi andma. Lisaks sätestatakse, et hiljemalt 2 kuu jooksul peale õnnetusjuhtumist või vahejuhtumist teadasaamist peab OJK otsustama, kas alustada juurdlust või mitte. OJK peab hiljemalt nädala jooksul peale ohutusjuurdluse alustamis sellest teavitama Raudteeametit. Lõike 5 kohaselt tuleb juurdlus läbi viia nii avatult kui võimalik ning kõik asjassepuutuvad osapooled ära kuulata ja teavitada juurdluse tulemustest. Lõike 6 kohaselt antakse asjaomasele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja raudteeveo-ettevõtjale, TTJA-le, Raudteeametile, ohvritele ja nende sugulastele, kahjustatud vara omanikele, tootjatele, asjaomastele hädaabiteenistustele ning töötajate ja kasutajate esindajatele võimalus anda asjakohast tehnilist teavet ohutusjuurdlusaruande kvaliteedi parandamiseks. Tõenäoliselt on asjakohast tehnilist teavet pakkuda eelkõige raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal, raudteeveo-ettevõtjal ja TTJA-l. Ohutusjuurdlusasutus võtab samuti arvesse ohvrite ja nende sugulaste mõistlikke vajadusi ning teavitab neid ohutusjuurdluse käigust. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 42 lõigete 61–8 ja 12 taasesitamisega, välja arvatud lõiked 5 ja 6, mis tulenevad direktiivi 2016/798 artikli 23 lõikest 3. Paragrahviga 51 sätestatakse OJK menetluslikud õigused ehk millised on ohutusjuurdlust teostava ametiisiku õigused. Lisaks õigusele pääseda ligi õnnetuspaigale, saada enda valdusse kogu juhtumit puudutav teave ja küsitleda tunnistajaid, on ametiisikul ka õigus teha ettekirjutus, kui kohustatud isikud ei ole nõus vabatahtlikult juurdluses osalema ja asjakohast teavet väljastama. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 42 lõigete 6, 11 ja 111 taasesitamisega. Paragrahviga 52 sätestatakse, millal annab OJK ohuhoiatuse. Uurimise käigus võib teatavaks saadud faktidele tuginedes ilmneda kõrgendatud ohuolukord juhtumiga seotud veeremiosa tüübi kasutamisel, infrastruktuuri rajatisel, liikluskorralduses, hooldusmeetmete rakendamisel, 14 käitlusprotsessides, tehniliste normide ja õigusaktide kohaldamisel. Sellisel juhul võib OJK teha asjaosalistele ja Euroopa Raudteeagentuurile ohuhoiatuse, mis tugineb vaid faktidele ja sisaldab ohu kirjeldusi. Ohuhoiatus on teade ohtlikest asjaoludest, mis võivad põhjustada õnnetusi või teisi ohutusega seotud rikkumisi. Ohuhoiatus ei kuulu ohutusettepanekute hulka. Ohuhoiatus edastatakse teadmiseks ja tähelepanu juhtimiseks võimalikule suurenenud riskiohule. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 42 lõike 112 taasesitamisega. Paragrahviga 53 sätestatakse OJK koostöö teiste riikide ohutusjuurdlus- ja ohutusasutustega. Kui raudteeohutust mõjutava juhtumi toimimise täpset kohta ei ole mingil põhjusel võimalik kindlaks teha või kui see toimus riikide vahelisel piirirajatisel või selle läheduses, peab OJK teise riigi ohutusjuurdlusasutusega koostööd tegema. Teise riigi ohutusjuurdlusasutus tuleb juurdluses osalema kutsuda, kui selle riigi raudtee-ettevõtja või selle riigi veerem on õnnetusega seotud. Ka võib abi paluda teistelt riikidelt või Raudteeametilt eriteadmiste ja ekspertiiside osas tingimusel, et see ei kahjusta juurdluse sõltumatust. Lõigete 1–3 osas on tegemist kehtiva RdtS § 42 lõigete 9–101 taasesitamisega. Täiendavalt lisatud lõiked 4 ja 5, mis sätestavad OJK-le kohustuse teiste riikide asutustega kogemuste vahetamiseks ja vastastikuse eksperthinnangute programmis osalemiseks, tulenevad direktiivi 2016/798 artikli 22 lõikest 7. Paragrahviga 54 sätestatakse nõuded ohutusjuurdlusega seotud aruandele. Hiljemalt 12 kuud pärast juhtumi toimumist peab OJK koostama ja avalikustama uurimise aruande, mis sisaldab lisaks uurimistulemustele ka soovitusi, kuidas edaspidi taolist õnnetust vältida. Asutused ja isikud, kellele OJK soovitused on suunatud, peavad esitama OJK-le aruande soovituste põhjal võetud meetmetest ning iga aasta 30. septembriks peab OJK avaldama aruande eelneva aasta jooksul uuritud raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 43 taasesitamisega. 4. peatükiga kehtestatakse nõuded raudteeveeremi juhtimisele Paragrahv 55 sätestab, et raudteeveeremit võib juhtida vedurimeeskond, mis koosneb vedurijuhist ja vedurijuhiabist. Tegu on ohutusliku nõudega, mis peab tagama rongi ohutu liiklemise juhul, kui vedurijuht mingil põhjusel ei ole võimeline rongi juhtuma. Üksi võib vedurijuht veeremit juhtida, kui veeremi omanik või valdaja on kehtestanud vastava eeskirja ja vedur on varustatud autostopi seadmega, mis peatab veduri, kui juht vedurit mingil põhjusel ei juhi. Võrreldes kehtiva RdtS-iga on lisatud nõue, et selline eeskiri tuleb lisaks TTJA-le heakskiitmiseks esitamisele eelnevalt kooskõlastada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, kelle infrastruktuuril rong liigub. Kooskõlastamine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga on vajalik, et viimasel oleks teave selle kohta, kui selline veerem tema infrastruktuuril sõidab, ta saaks hinnata selle vastavust enda võrgustikus kehtivatele nõuetele ning arvestada seda oma ohutusjuhtimise süsteemis. Muus osas ei ole tegemist uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 44 lõigete 1, 2 ja 7 taasesitamisega. Paragrahviga 56 sätestatakse, millistele nõuetele vedurijuht ja vedurijuhiabi peavad vastama, millised on erandid juhtimise nõuete osas ja millises seisundis on veeremi juhtimine keelatud. Vedurijuhil peab olema vedurijuhiluba ja sertifikaat, mis näitab, millisel infrastruktuuriosal on tal lubatud sõita ning millist veeremit lubatud juhtida. Kui vedurijuhiluba on Euroopa Liidu ülene ehk Eestis väljastatud luba kehtib ka teistes Euroopa Liidu riikides ja vastupidi, siis sertifikaat väljastatakse alati riigis, kus vedurijuht töötab. Vedurijuhiabina töötavale isikule peab olema omistatud kutse ning siin tunnustatakse ka välisriigis omandatud kutset vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele. Loomulikult ei ole lubatud veeremit juhtida, kui isik on mingite ainete mõju all, mis mõjutavad tema juhtimis- ja otsustusvõimet. 15 Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 44 lõigete 21–31 ja 4–6 taasesitamisega. Paragrahviga 57 kehtestatakse nõuded vedurijuhiloa taotlemisele ja uuendamisele. Vedurijuhiloa eksam toimub Maanteeametis ning ka loa väljastab juhile Maanteeamet, kuid eksami küsimused koostab ja kinnitab ning loa väljastamise otsuse teeb siiski TTJA. Kuna Maanteeametis on olemas vajalikud ruumid ja võimalused elektroonilise eksami läbiviimiseks, siis ei ole otstarbekas TTJA juurde täiendavat võimalust luua. Vedurijuhiluba väljastatakse isikule, kes on vähemalt 20-aastane, läbinud vajaliku õppe ja tervisekontrolli ning sooritanud vedurijuhieksami. Vedurijuhiluba kehtib 10 aastat, mida enne tähtaja lõppemist tuleb uuendada. Uuendamiseks tuleb sooritada vedurijuhieksam. Luba ei väljastata, kui isik ei vasta nõuetele, või temalt on vedurijuhiluba ära võetud või peatatud ning need otsused on alles jõus. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 45 taasesitamisega. Paragrahviga 58 sätestatakse nõuded sertifikaadi väljastamisele. Nagu eelnõu § 54 lg 1 punktis 2 öeldud, näitab sertifikaat, millisel infrastruktuuriosal on sertifikaadi omajal lubatud sõita ning millist veeremit on tal lubatud juhtida. Sertifikaadi väljastab vedurijuhi tööle võtnud raudtee- ettevõtja. Kategooria sertifikaadil näitab, millist veeremit on sertifikaadi omajal lubatud juhtida. Andmed sertifikaadi kohta tuleb sisestada raudteeliiklusregistrisse. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 451 lõigete 1–4 ja 6 taasesitamisega. Paragrahviga 59 kehtestatakse nõuded sertifikaadi taotlemiseks ja selle uuendamiseks. Sertifikaadi saamiseks peab vedurijuht olema läbinud vajaliku väljaõppe ja sooritanud sertifikaadieksami. Väljaõppe käigus omandab vedurijuht teadmise raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi, veduriliigi ja sõidupiirkonna kohta. Lisaks peab tal olema raudteeliikluses toimetulekuks vajalik keeleoskus. Raudteeliikluses kasutatava keele või keeled määrab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja. Lisaks on sertifikaadi saamiseks kehtestatud erinevad staažinõuded nii vedurijuhiabina kui vedurijuhina, et mitte lasta kogenematut isikut liiklusesse. Selleks, et sertifikaadi kehtivus säiliks, peab vedurijuht läbima perioodilise täiendusõppe ja vahekontrolli, kus kontrollitakse täiendõppel omandatud teadmisi. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 451 lõigete 1–4 ja 6 taasesitamisega. Paragrahviga 60 sätestatakse sertifikaadi peatamise või kehtetuks tunnistamise ning vaidlustamise alused. Sertifikaat peatatakse või tunnistatakse selle väljaandja poolt kehtetuks, kui vedurijuht ei ilmu täiendusõppele, mis on sertifikaadi kehtivuse säilitamise alus, ei läbi vahekontrolli, kus hinnatakse vedurijuhi teadmisi, või kui vedurijuht on olnud tööst eemal pikemalt kui 3 kuud või kui tema ja raudtee-ettevõtja vahel sõlmitud tööleping lõppeb. Täpsema korra kehtestab raudtee-ettevõtja oma ohutusjuhtimise süsteemis. Kui aga vedurijuht ei ole nõus sertifikaadi osas raudtee-ettevõtja tehtud otsusega, on tal õigus esitada kaebus TTJA-le, kes peab selle 1 kuu jooksul lahendama. Kuna TTJA puhul ei ole tegu kohustusliku kohtueelse menetlusorganiga, on isikul alati õigus pöörduda ka otse kohtusse. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 451 lõigete 7 ja 8 taasesitamisega. Paragrahviga 61 sätestatakse nõuded vedurijuhi koolitusele. Vedurijuhi koolitamise eest vastutab tema tööle võtnud raudtee-ettevõtja. Koolitus on kas väljaõpe uute oskuste või kutseala omandamiseks või täiendusõpe omandatud kutseala arendamiseks. Täiendusõppe peab läbima vähemalt 1 kord 3 aasta jooksul, mis peaks eelnema sertifikaadi säilitamiseks vajalikule vahekontrollile. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 452 lõigete 1, 3 ja 8 taasesitamisega Paragrahviga 62 sätestatakse nõuded vedurijuhi koolituse läbiviijale. Koolitust võib läbi viia vastavat koolitusluba omav ettevõtja, kes on Haridus- ja Teadusministeeriumilt selleks 16 tegevusloa saanud. Haridus- ja Teadusministeerium kontrollib koolitaja vastavust üldistele koolitajatele kehtestatud nõuetele ning lisaks abistab teda loa andmisel TTJA, kes tuvastab eelhaldusaktiga koolitaja vastavuse Euroopa Komisjoni otsuse (EL) 2011/765 vedurijuhtide koolitamisega tegelevate koolituskeskuste tunnustamise kriteeriumide, vedurijuhtide eksamineerijate tunnustamise kriteeriumide ja eksamite korraldamise kriteeriumide kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ nõuetele. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 452 lõike 2. Paragrahviga 63 kehtestatakse üldnõuded vedurijuhi teadmistele ja oskustele. Vedurijuht peab tundma asjakohaseid ohutusnõudeid, veeremit, raudteel kehtivaid eeskirju, sõidupiirkonda ja sellel kehtivaid nõudeid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle infrastruktuuril vedurijuht liikleb, on kohustatud lõikes eelnimetatud nõuetest kinnipidamise tagamiseks rakendama abinõusid, mis sätestatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevuseeskirja tingimustes, mille alusel raudteeveo-ettevõtjatele raudteeinfrastruktuur kasutada antakse ning korraldama mõistliku tasu eest sõiduväljaõpet ja katsesõite. Täpsemad nõuded vedurijuhi teadmistele ja oskustele nii vedurijuhiloa kui sertifikaadi saamiseks, mis tulenevad direktiivi 2007/59/EÜ lisadest IV–VI, kehtestatakse ministri määrusega. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 46 taasesitamisega. Paragrahviga 64 sätestatakse, kuidas vedurijuhi teadmisi hinnatakse ja kui tihti seda tegema peab. Vedurijuhi teadmisi ja oskusi hinnatakse pärast vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse läbimist vedurijuhieksamil, sertifikaadi saamiseks sertifikaadieksamil või sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vahekontrollil. Vedurijuhieksam sooritatakse vastavalt eelnõu § 55 lõikele 2 Maanteeametis. Sertifikaadieksami ja vahekontrolli võib läbi viia TTJA poolt tunnustatud eksamineerija. Vahekontroll peab toimuma üldjuhul iga kolme aasta tagant, välja arvatud siis, kui vedurijuht ei ole rongijuhina töötanud üle aasta ja soovib uuesti tööle naasta. Sel juhul peab vahekontrolli läbima enne tööle hakkamist. Keeleoskust kontrollitakse ainult juhul, kui raudteeinfrastruktuuril kasutamiseks määratud suhtluskeel ei ole isiku emakeel. Kui aga vedurijuht ei ole nõus sertifikaadi osas raudtee-ettevõtja tehtud otsusega, on tal õigus esitada kaebus TTJA-le, kes peab selle 1 kuu jooksul lahendama. Kuna TTJA puhul ei ole tegu kohustusliku kohtueelse menetlusorganiga, on isikul alati õigus pöörduda ka otse kohtusse. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 452 lõigete 4–9 taasesitamisega. Paragrahviga 65 sätestatakse nõuded eksamineerijale ja eksamineerija tunnustamisele. Eksamineerijal peab olema kehtiv vedurijuhiluba, vähemalt nelja-aastane sõidukogemus asjakohasel raudteeveeremil ning eksami läbiviimise kord. Eksamineerija nõuetele vastavust kinnitab TTJA poole väljastatud eksamineerija tunnistus, mis antakse viieks aastaks. Eksamineerija tunnustamise ja eksamineerimise korra nõuded olid seni kehtestatud ministri määrusega, kuid kuna määrus sisaldas nõudeid, mis olemuslikult peavad olema seaduse tasemel sätestatud, siis on määruses sisaldunud nõuded on lisatud käesolevasse paragrahvi ning täpsustava määruse järgi vajadus puudub. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 461 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.03.2013 määruse nr 13 „ Vedurijuhi eksamineerija tunnustamise kord ja nõuded eksamineerimise korrale“ taasesitamisega. Paragrahviga 66 sätestatud kohustus korraldada vedurijuhtide ametialaste teadmiste ja oskuste omandamise ja hindamise ning vedurijuhilubade ja sertifikaatide väljaandmise süsteemi sõltumatu hindamine tuleneb direktiivi 2007/59/EÜ artiklist 27. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 452 lõike 11 taasesitamisega. Paragrahviga 67 sätestatakse, millisel juhul isik veeremi juhtimiselt ajutiselt kõrvaldatakse. Lõike 1 kohaselt kõrvaldab TTJA ametnik isiku ajutiselt raudteeveeremi juhtimiselt 17 liiklusseaduse §-s 91 sätestatud alustel ja korras. Liiklusseaduse § 91 kohaselt on juhtimiselt kõrvaldamine liiklusjärelvalve teostaja või muu korrakaitseorgani (siin TTJA) otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Selle alusel võib vedurijuhti ajutiselt juhtimiselt kõrvaldada kui on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid, või et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, või tal puudub juhtimisõigus, või tal puudub veeremi kasutamise õigus, või kui sõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud, või kui tema juhtimisõigust tõendav dokument saadetakse ekspertiisi seoses võltsimise tunnuste ilmnemisega või kui on alust arvata, et ta terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt teeb järelevalveametnik isikule ettekirjutuse esitada juhtimisõigust tõendav dokument viie päeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates ettekirjutuse teinud järelevalveametnikule, kui ta ei esita seda kontrollimomendil, ning ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 47 taasesitamisega. Paragrahviga 68 sätestatakse millisel juhul võib raudteeveeremi juhtimise õiguse peatada või ära võtta. TTJA peatab vedurijuhiloa kehtivuse ja vedurijuhiabina töötamise õiguse eelnõu §-des 155 ja 157–159 sätestatud väärteo menetluse ajaks, isiku suhtes väärteoasjas karistamisotsuse jõustumisel käesoleva seaduse §-des 155, 157–159 sätestatud rikkumise eest – kuni 24 kuuks, kui isiku tervisetõend ei ole kehtiv ning ainult vedurijuhi puhul, kui vedurijuhiloa uuendamiseks ettenähtud vedurijuhieksami sooritamata jätmisel kuni vedurijuhieksami eduka sooritamiseni. Eelviidatud väärtegudeks on raudteeliikluse nõuete rikkumine, veeremi juhtimine joobeseisundis, joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest kõrvalehoidmine ning pärast õnnetust alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamine. Vedurijuhiloa võib TTJA oma kaalutlusotsusega tunnistada kehtetuks, kui arstlik komisjon on hinnanud vedurijuhi tervisenõuetele mittevastavaks või sõltuvalt rikkumise iseloomust ja raskusastmest, kui isik on rikkunud raudteeliikluse nõudeid ning tema suhtes on jõustunud selles asjas väärteo karistamisotsus § 155 alusel. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 48 lõigete 1, 2, 3 ja 5–8 taasesitamisega. Paragrahviga 69 sätestatakse raudteeveeremi juhtimisõiguse taastamise alused. Kui vedurijuhiloa kehtivus on peatatud kauemaks kui kuueks kuuks, tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada vedurijuhieksam. Kui isikul on vedurijuhiabina töötamise õigus peatatud või isikult on vedurijuhiabina töötamise õigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab kutsekvalifikatsiooni omistava organi juures edukalt vedurijuhiabi kutsekvalifikatsiooni tõendava eksami. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 49 lõigete 1 ja 4 taasesitamisega. Lõigetes 2 ja 3 olnud regulatsioon on välja jäetud, kuna eelnõuga tehtud täpsustuse kohaselt tähendab veeremi juhtimisõiguse peatamine vedurijuhiloa kehtivuse peatamist, mille kohta teeb otsuse TTJA. Vedurijuhiloa saamine ei eelda katsesõitu, seda tehakse sertifikaadi saamiseks. Kuna TTJA sertifikaate ei peata, vaid seda teeb vajadusel sertifikaadi andja, siis katsesõitu sisaldavad lõiked on välja jäetud. Paragrahviga 70 reguleeritakse raudteeveeremi juhtimisõiguse kontrolli. Sätted tulenevad direktiivi 2007/59/EÜ artiklist 29. Tegemist on sätetega, mis käsitlevad juhte, kui TTJA leiab, et vedurijuht ei vasta mingitel põhjustel nõuetele või rikub talle väljastatud sertifikaadi tingimusi. TTJA peab vastavatest juhtumitest teavitama loa või sertifikaadi väljastanud asutust/isikut, kes siis võtavad vajalikud meetmed puuduste kõrvaldamiseks. Ka on TTJA-l põhjendatud kahtluste korral õigus keelata vedurijuhil Eesti territooriumil rongi juhtimine kuni asjaolude selgumiseni. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 48 lõigete 21– 26 taasesitamisega. 18 5. peatükiga sätestatakse nõuded raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjana tegutsemisele Paragrahviga 71 sätestatakse nõuded raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõltumatusele ja vastutusele. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutab infrastruktuuri majandamise, käitamise, hooldamise ja uuendamise eest ning ta peab olema sõltumatu raudteeveo-ettevõtjast, mis tähendab, et ta ka ise ei teosta raudteevedusid, ning vertikaalselt integreeritud ettevõtja puhul sellesse kuuluvast muust üksusest. Paragrahv ei käsitle ainult raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõltumatust põhiülesannete täitmisel, vaid määratleb, kuidas peab olema tagatud sõltumatus üldiselt. Lisaks on sätestatud, kuidas tuleb sõltumatus tagada vertikaalselt integreeritud ettevõtte puhul. Nõuded tulenevad direktiivi 2012/34/EL artiklist 7. Paragrahviga 72 sätestatakse, kuidas toimub avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahastamine. Nõuded tulenevad direktiivi 2012/34/EL artiklist 8. Vastavalt direktiivi artikli 8 lõikele 1 on liikmesriigil kohustus arendada riigisisest infrastruktuuri ja selleks peavad nad koostama raudteeinfrastruktuuri arendamise strateegia, tänu millele on võimalik järgida liikuvusvajadusi ning mille aluseks oleks raudteesüsteemi usaldusväärne ja jätkusuutlik rahastamine. Strateegiat uuendatakse ning selleks vaadatakse strateegia koostöös huvitatud osapooltega enne selle lõppu üle, et võtta arvesse huvipoolte seisukohti ja olukorda raudteevaldkonnas ja majanduses üldiselt. Hetkel on see kohustus täidetud riikliku transpordi arengukavaga aastateks 2014-2020. Direktiivi artikli 8 lõike 3 kohaselt peavad infrastruktuuri-ettevõtjad koostama äriplaani, milles arvestatakse nii infrastruktuuri arendamise strateegiat kui teadaolevat riigipoolset rahastamist ning et äriplaani koostamisel antakse läbilaskevõime kasutajatele võimalus selle kohta oma seisukohti väljendada. Direktiivi artikli 8 punkti 4 kohaselt peab riik tagama, et raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja tulud ja infrastruktuurikulud oleksid tavapärastes äritingimustes viieaastase perioodi vältel tasakaalus. Selle nõude eesmärgiks on tagada, et raudteeinfrastruktuuri olukord ei muutuks kriitiliseks seda majandava ettevõtte majanduslike raskuste tõttu. Seega peab riik jälgima raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate olukorda ja vajadusel kavandama riigieelarve strateegias toetuse saamata jäänud kasutustasude kompenseerimiseks. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 492 taasesitamisega. Paragrahviga 73 sätestatakse, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja. Vastav määratlus tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktist 31, mis sätestab, mida mõistetakse vertikaalselt integreeritud ettevõtte all. Eestis tegutseb 2 raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat – Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ja AS Eesti Raudtee. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS kuulub äriregistri andmetel Edelaraudtee AS-ile, kellel on kehtiv raudtee kaubaveo tegevusluba ja kes tegeleb raudteeveoga samas võrgustikus, kuid samas on Konkurentsiamet ta oma 22.09.2017 otsusega nr 6-2/2017-001 ka sõltumatuks tunnistanud ehk Konkurentsiamet on oma menetluses juba hinnanud, et Edelaraudtee Infrastruktuuri AS täidab kõiki vajalikke sõltumatuse kriteeriume. Seega mõiste kohaselt peaks Edelaraudtee Infrastruktuuri AS liigituma vertikaalselt integreeritud ettevõtteks. AS-i Eesti Raudtee ei loeta vastavalt lõikele 3 vertikaalselt integreeritud ettevõtjaks. Kuigi nii AS-i Eesti Raudtee kui raudteeveo-ettevõtja AS-i Operail üle teostab otsest kontrolli riik, ei loeta sellist ettevõtjat vastavalt direktiivile 2012/34/EL vertikaalselt integreeritud ettevõtjaks ning Konkurentsiamet on ta hetkel riigile kuuluvast raudteeveo-ettevõtjast sõltumatuks tunnistanud. Konkurentsiamet jälgib olukorda raudteeturul ning vajadusel vaatab oma sõltumatuse hindamise otsused üle. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 493 taasesitamisega. Paragrahviga 74 reguleeritakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmist ja see tuleneb direktiivi 2012/34/EL artiklist 7a. Infrastruktuuri majandamise põhiülesanneteks on otsuste tegemine rongiliinide jaotamise 19 kohta, rongiliinide kättesaadavuse määratlemine, hindamine, rongiliinide jaotamine ja otsuste tegemine raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kohta ning kasutustasude kindlaksmääramine ja kogumine vastavalt läbilaskevõime jaotamise ja kasutustasu määramise korrale. Sisuliselt sätestatakse nõuded, kuidas tagada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõltumatus põhiülesannete täitmisel. Lõikega 2 võetakse üle artikkel 7f, mis käsitleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate osalemist Euroopa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate võrgustikus. Et aidata kaasa tõhusate ja tulemuslike raudteeveoteenuste osutamisele Euroopa Liidus, peavad raudteeinfrastruktuuri- ettevõtjad osalema ja tegema koostööd teiste ettevõtjatega vastavas võrgustikus. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 494 taasesitamisega. Paragrahviga 75 sätestatakse nõuded raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja erapooletusele seoses liiklusjuhtimise ja hooldustööde kavandamisega raudteeinfrastruktuuril. Oluline on, et puuduks huvide konflikt, raudteeveo-ettevõtjatele oleks tagatud piisav informeeritus neid puudutavate liiklushäirete korral ning et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja arvestaks raudteeveo-ettevõtjate seisukohti hooldus- ja uuendustööde planeerimisel. Nõuded tulenevad direktiivi 2012/34/EL artiklist 7b. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 495 taasesitamisega. Paragrahv 76, mis sätestab, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib enda ülesanded või tööd ja töödega seotud ülesanded teistele isikutele üle anda tingimusel, et puudub huvide konflikt ja on tagatud tundliku äriteabe konfidentsiaalsus, tuleneb direktiivi 2012/34/EL artiklist 7c. Ülesanded, mille täitmist võib edasi anda ainult sellisele isikule, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja, selle üle kontrolli omav isik ega isik, kelle üle omab kontrolli raudteeveo-ettevõtja, on raudteeinfrastruktuuri arendamise, hooldamise ja uuendamise kui protsessi planeerimine. Põhiülesandeid, mis on määratletud eelnõu § 3 punktis 14, ei ole lubatud üle anda, välja arvatud juhul, kui tegemist on vertikaalselt integreeritud ettevõtja üksusega, mis täidabki ainult põhiülesandeid. Töid, mis on vajalikud raudteeinfrastruktuuri arendamiseks, hooldamiseks ja uuendamiseks, võib üle anda eelnimetatud piiranguteta, kui ei esine huvide konflikti ja on tagatud äriteabe konfidentsiaalsus. Et tagada osapoolte võrdne kohtlemine, täpsustatakse, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib oma ülesannete jagamiseks raudteeveo-ettevõtjaga sõlmida koostöölepinguid ainult Konkurentsiameti järelevalve all ning ametil on õigus põhjendatud juhul anda soovitusi vastava lepingu lõpetamiseks. Kui Konkurentsiameti soovitusi ei järgita ja leping diskrimineerib teisi raudteeveo-ettevõtjaid, võib amet teha ettekirjutuse lepingu nõuetega kooskõlla viimiseks. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 496 taasesitamisega. Paragrahv 77 käsitleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja finantsläbipaistvuse nõudeid, mis tulenevad direktiivi 2012/34/EL artiklist 7d. Nõuete eesmärgiks on tagada, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oleks majanduslikult sõltumatu raudteeveo-ettevõtjast ning tema finantskäitumine oleks jälgitav. Sõltumatuse tagamiseks ei ole lubatud raudteeveo- ettevõtjalt laenu võtta ega seda talle ka anda. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja puhul on seatud tingimus, et omavahelisi laenutehinguid võib teha ainult turul valitseva intressimääraga ja tingimustel, mis vastavad isiku individuaalsele riskiprofiilile. Sätte eesmärgiks on tagada, et vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei saaks laenu teenindada soodsamatel tingimustel, kui turul pakutakse, sest see looks ebavõrdse konkurentsiolukorra turul. Lisaks laenudele peavad ka vertikaalselt integreeritud ettevõtja sisesed teenusepakkumised olema kaetud lepingutega, mis on sõlmitud turuhindades või hindades, mis kajastavad tootmiskulumit ja mõistlikku kasumit. Ka tuleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võlakohustused hoida eraldi ja teenindada lahus vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute võlakohustustest. Kogu eelnimetatud nõuete jälgimiseks tuleb vertikaalselt integreeritud ettevõtja puhul pidada raamatupidamisarvestust viisil, mis võimaldab seda kõike jälgida ja eristada. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 497 taasesitamisega. 20 Paragrahv 78, mis käsitleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostoimesuuniseid, tuleneb direktiivi 2012/34/EL artiklist 7e. Paragrahvi eesmärgiks on, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja arvestaks raudteeveo-ettevõtjate huvidega ning koostöös saavutada tõhusam raudteeinfrastruktuuri kasutamine. Tagamaks, et protsessis ei sõlmitaks konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, võib Konkurentsimet konsultatsiooniprotsessis osaleda vaatlejana. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 498 taasesitamisega. Paragrahviga 79 sätestatakse nõuded raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja pädeva asutuse vahel sõlmitavale lepingule. Pädev astus (antud juhul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kuna raudteevaldkond on tema pädevuses) sõlmib vajadusel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga lepingu, mille peamiseks eesmärgiks on sätestada kriteeriumid raudteeinfrastruktuuri parendamiseks, hoides samal ajal võimalikult madalal raudteeinfrastruktuuri käigushoidmise kulud ja vähendades juurdepääsutasusid. Antud teenus – korras hoida ja arendada raudteeinfrastruktuuri – on küll avalikes huvides, kuid see ei ole oma olemuselt selline avalik ülesanne, mis nõuaks raudtee-ettevõtjalt kolmandate isikute suhtes siduvate otsustuste tegemist, mistõttu ei kaasne selle ülesandega riigivõimu volitusi. Seetõttu on tegemist eraõigusliku suhtega ning sõlmitakse tsiviilõiguslik leping. Direktiiv ei kohusta sellist lepingut sõlmima, vaid jätab selle vajaduse liikmesriigile otsustada. Vastavalt lõikele 2 tuleb selline leping sõlmida igal juhul, kui riik peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale eraldama vahendeid tulude kulude tasakaalu hoidmise huvides vastavalt § 69 lõikele 5. Samas on sellise lepingu sõlmimine igal juhul asjakohane, tagamaks raudteeinfrastruktuuri parem majandamine, mis omakorda võimaldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal täita § 69 lg-s 5 sätestatud eesmärki ehk oma infrastruktuurikulud ja tulud tasakaalus hoida ning riigi jaoks vähendada lisarahastuse abil selle tasakaalu hoidmise vajaduse tõenäosust. Et ka raudteeinfrastruktuuri kasutajate huvid oleks parimal määral tagatud, antakse neile vastavalt lõikele 3 võimalus enne eelpool nimetatud lepingu sõlmimist oma seisukohti avaldada. Lõikes 4 on sätestatud, milliseid elemente leping peab sisaldama. Lepingu sisu nõuded tulevad direktiivi 2012/34/EL lisast V. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 501 taasesitamisega. 6. peatükiga sätestatakse nõuded avalikule raudteele juurdepääsule ja läbilaskevõime jaotamisele. Paragrahviga 80 sätestatakse avalikule raudteele juurdepääsu nõuded. Põhiline üldpõhimõte on, et juurdepääs peab olema tagatud ühtsetel alustel kedagi kasutustasu, kasutusaja ja muude kasutustingimuste osas diskrimineerimata. Sätestatakse ka prioriteedid rongiliinide liiklusgraafikusse kandmisel. Esimesena kantakse liiklusgraafikusse rahvusvahelised avalikku reisijatevedu teostavad rongiliinid, kuna nende liiklusgraafik peab ühilduma teise riigi liiklusgraafikuga ja siin suurt paindlikkust ei ole. Teise eelistusena tuleb liiklusgraafikusse kanda siseriiklikud avaliku reisijateveo rongiliinid. Avalikku reisijatevedu eelistatakse, et oleks tagatud parim reisijateveo teenus tarbijale. Ülejäänud muu otstarbega rongiliinid jaotatakse vastavalt läbilaksevõime jaotamise korrale. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 50 taasesitamisega. Paragrahviga 81 sätestatakse nõuded piiriülesele lepingule, mis sõlmitakse vajadusel kahe või enama Euroopa Liidu liikmesriigi või Eesti ja kolmanda riigi vahel ja mis tuleneb direktiivi 2012/34/EL artiklist 14. Sätestatakse, et piiriüleste lepingute sõlmimisel peavad lepingus sisalduvad sätted olema mittediskrimineerivad ja ei tohi piirata ettevõtjate vabadust osutada piiriüleseid teenuseid. Liikmesriikide vaheliste piiriüleste lepingute sõlmimisest ja muutmisest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni. Kui soovitakse sõlmida leping kolmanda riigiga, tuleb enne läbirääkimisi sellest teavitada Euroopa Komisjoni, et komisjon saaks hinnata, kas planeeritav leping vastab EL õigusele ja ega see ei kahjusta asjaomaste kolmandate riikidega EL nimel 21 peetavate läbirääkimiste eesmärke. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 502 taasesitamisega. Paragrahviga 82 sätestatakse nõuded raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tingimuste avalikustamise kohta. Raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tingimused sisalduvad raudteevõrgustiku teadaandes, mis tuleb koostada vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles. Enne juurdepääsu tingimuste koostamist peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeveo-ettevõtjate, asjassepuutuvate läbilaskevõime jaotamise organite ja teiste huvitatud isikutega pidama konsultatsioone tingimuste täpsustamiseks. Raudteevõrgustiku teadaande peab kinnitama TTJA. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 51 taasesitamisega. Paragrahviga 83 sätestatakse nõuded raudteevõrgustiku teadaandele, mille nõuded tulenevad direktiivi 2012/34/EL lisast VI. Võrgustiku teadaanne on sisuliselt raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja poolt avaldatud täpsed tingimused tema poolt majandatava infrastruktuuri kasutamiseks raudteeveo-ettevõtja poolt. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 511 taasesitamisega. Paragrahviga 84 sätestatakse nõuded läbilaskevõime jaotamise ajakavale. Jaotamisele mineva läbilaskevõime kohta peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avaldama teabe raudteevõrgustiku teadaandes ning määrama tähtaja läbilaskevõime taotluste esitamiseks. Hiljemalt 11 kuud enne uut liiklusgraafikuperioodi peab olema paika pandud rahvusvahelised rongiliinid, millega läbilaskevõime jaotamisel arvestatakse. Peale taotluste esitamise tähtpäeva teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsuse läbilaskevõimeosade jaotamise kohta 2 kuu jooksul ja avaldab hiljemalt 4 kuu jooksul taotluste esitamise tähtpäevast selle alusel koostatud liiklusgraafiku. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab liiklusgraafiku kavandi osas peale selle avaldamist huvitatud isikutega konsultatsioone, et leida parimad lahendused lõplikuks liiklusgraafikuks, ja annab neile seisukohtade esitamiseks vähemalt 1 kuu aega. Huvitatud isikute all mõeldakse siin kõiki raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimet taotlenud isikuid või muid isikuid, kes soovivad, et neil lubataks avaldada arvamust seoses liiklusgraafiku mõjuga nende võimalustele liiklusgraafikuperioodil raudteevedu osta. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 52 lõigete 1–31 taasesitamisega. Paragrahviga 85 sätestatakse, keda mõeldakse läbilaskevõime taotlejate all. Lisaks raudteeveo-ettevõtjatele võivad läbilaskevõime taotlejaks olla veel rahvusvaheline raudteeveo- ettevõtjate ühendus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 03.12.2007, lk 1–13), vastav pädev asutus ning vedaja, kaubasaatja ja kombineeritud veoteenuseid osutav ettevõtja, kellel on avalike teenuste osutamisega seonduv huvi või ärihuvi infrastruktuuri läbilaskevõime omandamiseks. Pädev asutus määruse 1370/2007 tähenduses on liikmesriigi või liikmesriikide mis tahes ametiasutus või ametiasutuste rühm, kelle pädevuses on sekkuda avaliku reisijateveo korraldamisse antud geograafilises piirkonnas ehk siis antud juhul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. See tähendab, et teoreetiliselt võib avaliku reisijaveo korraldamise huvides ministeerium ise läbilaskevõimet taotleda, praktikas on see ülesanne siiski avalikku reisijatevedu korraldava isiku enda ülesanne. Sõnastus tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktist 19. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib olla läbilaskevõime taotleja juhul, kui ta taotleb läbilaskevõimet taotleja nimel vastavalt seaduses § 86 lõikes 2 sätestatule. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 53 taasesitamisega. 22 Paragrahv 86 tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 38 lõikest 4 ja mis käsitleb läbilaskevõime taotlemist liikmesriigis, kus juurdepääs raudteeinfrastruktuurile reisijateveo osutamiseks on piiratud. Sellest tuleb vastavat raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat ja selle riigi reguleerivat asutust vähemalt 18 kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust ette teavitada. Paragrahv rakenduks siis, kui Eesti raudteeveo-ettevõtja sooviks reisijatevedu teostada väljaspool riigi piire ja juhul, kui selles riigis on seatud direktiivi 2012/34/EL artikli 11 kohased piirangud, kuid see on pigem teoreetiline olukord. Paragrahv 87 sätestab, millal algab liiklusgraafikuperiood. Tulenevalt direktiivi 2012/34/EL VII lisast algab liiklusgraafikuperiood detsembri teisel laupäeval ning see kehtestatakse üks kord kalendriaastas. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad omavahel kokku leppida ka muid liiklusgraafikuperioode, kuid kui see mõjutab rahvusvahelist rongiliiklust, tuleb sellest teavitada Euroopa Komisjoni. Üldjuhul liiklusgraafikut ei muudeta, kuid erandjuhtudel võib seda teha. Hiljemalt 2 kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust liiklusgraafik kinnitatakse ja selle järgi hakkab raudteel liiklus toimuma. Kui isik, kellele on eraldatud läbilaskevõimeosa, on sellega nõus, võib talle eraldatud läbilaskevõime osas liiklusgraafikut muuta või juhul, kui liiklusgraafiku muudatus puudutab täiendusi seoses jaotamata läbilaskevõime eraldamise või sellest loobumisega. Lisaks on ka järelevalvesätted Konkurentsiametile, kellel on õigus liiklusgraafiku kinnitamise protsessi õiguspärasust ja vajadusel teha ettekirjutused. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 52 lõigete 4–6 ning § 54 lõigete 1–2 taasesitamisega. Paragrahv 88 sätestab nõuded raamkokkulepetele, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib sõlmida taotlejatega läbilaskevõimeosa kasutamiseks ja mis tuleneb direktiivi 2012/34/EL artiklist 42. Lõike 1 kohaselt sõlmitavat lepingut nimetatakse raamkokkuleppeks, mille raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja taotleja võivad sõlmida viieks aastaks ning milles sätestatakse taotleja poolt soovitava ning talle pakutava infrastruktuuri läbilaskevõime põhinäitajad, mis annab taotlejale suurema kindluse oma tegevuste planeerimiseks. Raamkokkuleppega ei määrata täpset läbilaskevõimeosa ega liinigraafikut. Lõige on sõnastatud vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 42 lõigetele 1 ja 5. Lõikes 3 täpsustatakse, et raamkokkuleppe võib erandjuhul sõlmida ka lühemaks või pikemaks perioodiks kui 5 aastat. Lõike 4 kohaselt võib pikema perioodiga raamkokkuleppe sõlmida juhul, kui taotlejal on pikemaajalisem avaliku teenindamise või kaubaveo leping või ta on teinud pikaajalisi investeeringuid, et tagada lepinguperioodiks või investeeringuperioodiks kindlus raudteeinfrastruktuuril vajalike tingimuste saamiseks. Lõike 5 kohaselt peab raamkokkuleppe tingimusi olema võimalik vajadusel muuta või piirata raudteeinfrastruktuuri paremaks kasutamiseks. Muutmise vajadus võib olla tingitud raudteeinfrastruktuuri omaduste või taotleja tegevuse muutusest. Lõike 6 kohaselt vastutab raamkokkulepete jõustumiseks loa andmise eest reguleeriv asutus, milleks on Konkurentsiamet. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 54 lõigete 3–7 taasesitamisega Paragrahv 89 sätestab läbilaskevõime jaotamise põhimõtted. Taotlused läbilaskevõime saamiseks tuleb rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kui taotletav rongiliin läbib mitut raudteevõrgustikku, peavad läbilaskevõimet jaotavad asutused selle omavahel kooskõlastama, et läbilaskevõime saaks jaotatud taotlejale võimalikult sobivalt. Lisaks on sätestatud võimalus, et juhul, kui taotletav rongiliin läbib mitut raudteevõrgustikku, on taotlejal võimalik soovi korral esitada taotlus enda valikul ühele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale, kes sellisel juhul omakorda taotleb teistelt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt vajamineva läbilaskevõime. See hõlbustab paremat koordineerimist taotlejale võimalikult sobivama läbilaskevõime eraldamisel. Eraldi läbilaskevõimet ei ole vaja taotleda päästerongidele või õnnetusjuhtumite korral toimuva 23 erakorralise liikluse ning töörongi liiklemise korral. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 55 lõigete 1–3 taasesitamisega. Paragrahv 90 sätestab läbilaskevõime koordineerimismenetluse põhimõtted. Kui juhtub, et läbilaskevõime taotlusi esitatakse raudteeinfrastruktuuri mingile osale rohkem, kui on selle osa läbilaskevõime või on kattuvusi läbilaskevõimeosade taotlemisel, siis peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja korraldama koordineerimismenetluse, mille eesmärk on taotluste rahuldamine taotlejatele võimalikult parimal viisil. Selleks peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejatega vastavaid läbirääkimisi, mille järel teeb mõistlike piirangutega läbilaskevõime jaotamise ettepaneku, hinnates seejuures selle mõju taotleja äritegevusele. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 55 lõigete 4–8 taasesitamisega, mis võtab üle direktiivi 2012/34/EL artikli 46 sätted. Paragrahv 91 sätestab, mis on läbilaskevõime ammendumine ning mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb juhul, kui raudteevõrgustiku mingi osa läbilaskevõime tunnistatakse ammendunuks. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 56 taasesitamisega, mis võtab muuhulgas üle ka direktiivi 2012/34/EL artikli 47 sätted. Paragrahv 92 sätestab nõuded läbilaskevõime suurendamise kavale. Enne kava koostamist tuleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal analüüsida, mis põhjustel läbilaskevõime ammendus ning leida abinõud ammendumise kõrvaldamiseks ja täiendava läbilaskevõime saavutamiseks. Analüüsi tulemusel koostatakse läbilaskevõime suurendamise kava. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 57 taasesitamisega, mis võtab muuhulgas üle ka direktiivi 2012/34/EL artiklite 50 ja 51 sätted. Paragrahv 93 sätestab, mis on juurdepääsu tagavad põhiteenused, lisateenused ja abiteenused ning mis tingimustel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja neid osutama peab. Juurdepääsu tagavad põhiteenused tuleb tagada kõigile raudteeinfrastruktuuri kasutajatele, ning need sisalduvad raudteeinfrastruktuuri kasutustasus. Põhiteenused on sellised teenused, ilma milleta ei ole võimalik vedajal raudteeinfrastruktuuri kasutada. Selleks on läbilaskevõime taotluste läbivaatamine ja sellega seotud tegevused, raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu võimaldamine vastavalt eraldatud läbilaskevõimeosale, tee-, side- ja turvanguseadmete kasutamine ning nende toimimise tagamine, raudteeliikluse korraldamine, infrastruktuuri kasutamisega seotud teabe edastamine, raudteeinfrastruktuuri kasutamine ning veoalajaamade, kontaktvõrgu ja veoelektri ülekandeliinide kasutada andamine kohtades, kus see on võimalik. Lisaks peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pakkuma juurdepääsu tagavaid lisateenuseid, kui taotlejal ei ole võimalik muid variante kasutada. Sellisteks teenusteks on veoelektri edastamine, reisirongide eelsoojendus, ohtliku veose kontrollimine ning abi osutamine erirongide liiklemisel. Kokkuleppel taotlejaga võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja osutada ka juurdepääsu tagavaid abiteenuseid, milleks on juurdepääsuteede kasutamise võimaldamine, reisijatele reisiliikluse teavitamise võimaldamine raudteejaama teavitussüsteemi kaudu, raudteeveeremi tehnoülevaatus, piletimüügiteenused jaamahoones, hooldusteenus rongidele, juurdepääs sidevõrgule ja täiendava teabe andmine. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 58 taasesitamisega, mis võtab muuhulgas üle ka direktiivi 2012/34/EL artikli 13 ja lisa II sätted. Paragrahv 94 sätestab, mis on teenindusrajatis ja kes on teenindusrajatise käitaja. Lõigetes 1 ja 2 määratletakse teenindusrajatise ja selle käitaja mõisted. Lõikes 3 on loetletud teenindusrajatised. Lõiked 4 ja 5 käsitlevad teenindusrajatise käitaja sõltumatust, et kõrvaldada huvide konflikt ühelt poolt raudteega seotud teenuste osutajate või teenindusrajatiste omanike ning teiselt poolt turgu valitsevate raudteeveo-ettevõtjate vahel, mis aitab tagada mittediskrimineeriva juurdepääsu teenindusrajatistele. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, 24 vaid kehtiva RdtS § 581 taasesitamisega, mis võtab muuhulgas üle ka direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktid 11 ja 12, artikli 13 lõike 3. Paragrahv 95 sätestab tingimused teenindusrajatisele juurdepääsule ja neis osutatavatele teenustele. Juurdepääs teenindusrajatistele peab olema tagatud kõigile soovijatele võrdsetel ehk mittediskrimineerivatel tingimustel. Teenindusrajatisele juurdepääsu taotlusele tuleb vastata selle käitajal üldjuhul 30 päeva jooksul. Kuigi direktiivi 2012/34/EL artikli 13 lg 4 sätestab, et taotlusele vastatakse reguleeriva asutuse kehtestatud mõistliku tähtaja jooksul, oli Konkurentsiameti ettepanek lisada tähtaeg seadusesse, et ametit mitte koormata asjatult tähtaegade määramisega ja nende hinnangul on mõistlik vastamise tähtaeg 30 päeva. Siiski on jäetud Konkurentsiametile õigus põhjendatud juhtudel ja vastava taotluse esitamisel määrata üldisest erinev tähtaeg. Näiteks võib taotlejal juurdepääsuvajadus olla kiireloomuline või ei saa käitaja mingil põhjusel 30 päeva jooksul taotlusele vastata. Juurdepääsu taotluse võib tagasi lükata ainult juhul, kui raudteeveo-ettevõtjal on olemas muu otstarbekas alternatiiv, kuidas ta oma veoteenuseid samal või alternatiivsel marsruudil majanduslikult mõistlikel tingimustel osutada saab. Samas on ka öeldud, et teenindusrajatise käitaja ei pea selleks, et kõiki raudteeveo-ettevõtjate taotlusi rahuldada, tegema spetsiaalseid investeeringuid ehk siinkohal hindab käitaja ise, kas tal on majanduslikult mõttekas seda teha või mitte. Kui teenindusrajatise kasutamiseks esitatud erinevate taotlejate taotlused kattuvad, püüab käitaja rahuldada need võimalikult suures ulatuses, kui aga taotleja leiab, et tema õigusi on seejuures rikutud, võib ta taotluse lahendamiseks esitada kaebuse Konkurentsiametile. Lisaks on sätestatud teenindusrajatiste puhul põhimõte „kasuta või kaota“ ehk kui rajatist ei kasutata kahel järjestikusel aastal, peab omanik, kui raudteeveo-ettevõtjad on väljendanud soovi saada rajatisele juurdepääs ja juurdepääsuvajadust tõendanud, avaldama viivitamata vähemalt oma veebilehel teate, et rajatist on võimalik käitada kas osaliselt või tervikuna kasutuslepingu alusel. Selle meetmega suurendatakse teenindusrajatise kättesaadavust turul ja välditakse läbilaskevõime näilist ammendumist. Erandina eeltoodust ei ole rajatise omanik kohustatud seda teisele isikule kättesaadavaks tegema, kui ta tõendab, et pooleliolevate ümberkorralduste tõttu ei ole raudteeveo-ettevõtjal seda võimalik kasutada. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 582 taasesitamisega, mis võtab muuhulgas üle ka direktiivi 2012/34/EL artikli 13 lõiked 4–6. Paragrahv 96 sätestab nõuded raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingule ja tulemuslikkuse kavale. Raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping sõlmitakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja läbilaskevõime kasutaja vahel ning selles sätestatakse juurdepääsu üksikasjad, nagu kasutamise aeg ja kestus, kasutustasu ja teised raudteeinfrastruktuuri kasutamist puudutavad tingimused. Raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu lisaks on tulemuslikkuse kava, mille eesmärk on stimuleerida lepingupooli vähendama häireid ning parandama võrgustiku toimivust. Eelpool nimetatud eesmärgi toetamiseks võivad pooled kavas ette näha sanktsioone võrgustiku toimivust häirivate tegude eest, hüvitisi kahju saavale poolele ning ka preemiaid kavandatust suurema tulemuslikkuse eest. Tulemuslikkuse kava aluspõhimõtted, millest kava koostamisel lähtutakse, on loetletud direktiivi 2012/34/EL lisa VI punktis 2. Kuna direktiivi lisa VI punkt 2 sisaldab pikka loetelu, mis puudutab väikest hulka isikuid ning liikmesriigil puudub selle rakendamisel diskretsioon ja praktiline vajadus seda oma õigusakti ümber kirjutada, siis seadust vastava loeteluga koormama ei hakata ja esitatakse viide direktiivi lisale. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 59 lõigete 1–2 taasesitamisega, mis võtab muuhulgas üle ka direktiivi 2012/34/EL artikli 35 ja lisa VI punkti 2. Paragrahv 97 sätestab raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatise kasutustasu määramise põhimõtted. Põhiteenuste kasutustasu koosneb ainult otsekuludest, millele võib § 95 kohaselt lisada lisatasusid. Sama põhimõte kehtib ka teenindusrajatisi ühendava infrastruktuuri kasutustasu määramisel. Otsekulude arvestamiseks on Euroopa Komisjon koostanud 25 rakendusmääruse nr 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid. Teenindusrajatiste kasutamise eest võetav tasu ei või ületada teenuse osutamise kulu koos mõistliku ärikasumiga. Vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktile 17 loetakse mõistlikuks ärikasumiks omakapitali tootlust, milles võetakse arvesse riski, mis teenindusrajatise käitajale kaasneb, või selle puudumist, ning mis on kooskõlas majandusharu viimaste aastate keskmise näitajaga. Kui rongiliinil pakub juurdepääsu lisa- ja abiteenuseid ainult üks pakkuja, ei tohi kasutustasu juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ületada eest selle osutamise kogukulusid. Sätte eesmärk on piirata nö monopoolse pakkuja võimalust teenuse hinda põhjendamatult kõrgeks määrata. Lõige 5 sätestab rohkem kui ühte Euroopa Liidu raudteesüsteemi raudteevõrgustikku hõlmava liikluse puhul vastavatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele kohustuse teha koostööd tõhusate kasutustasude määramise süsteemi kohaldamisel. Sätestatud kohustuse eesmärgiks on võimalikult ühetaoliste ja efektiivsete põhimõtete kasutamine EL raudteevõrgustikul. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 59 lõigete 3, 34, 5, 7–9 ja 11 taasesitamisega, mis võtab muuhulgas üle ka direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõiked 3, 7 ja 8, artikli 37 ja artikli 56 lõike 6. Paragrahv 98 sätestab lisatasude määramise põhimõtted. Lõikega 1 nähakse vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 32 lõikele 1 ette, et lisaks põhitasule võib kehtestada lisatasusid, arvestades turusegmentide võimekust neid tasuda. Täpsemad lisatasude määramise põhimõtted ja turusegmentide loetelu kehtestab minister kasutustasu metoodika määrusega. Lõike 2 kohaselt ei või lisatasud ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. Lõikes 3 sätestatakse vastavalt direktiivi artikli 32 lõikele 2, et kolmandatesse riikidesse või sealt saabuvale kaubaveole võib kehtestada kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks kõrgemad kasutustasud. Sellise kaalutlusõiguse teostamisel võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja siiski enda majandamise efektiivsuse seisukohast arvestada vastava segmendi võimekust kõrgemat tasu maksta, vastasel juhul ei pruugi kalli hinna tõttu veomahtude vähenemisel kõrgem hind end õigustada. Lõikega 4 sätestatakse, et kui lisatasude määramise põhimõtted muutuvad, tuleb need teatavaks teha vähemalt 3 kuud enne võrgustiku teadaande avaldamist. Selle sätte eesmärgiks on taotlejate teavitamine muudatustest piisava ajavaruga, et nad saaksid muutuvate tasude valguses oma tegevusi planeerida. Sätte sisu tuleneb direktiivi artikli 32 lõikest 6. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 59 lõigete 31–33 taasesitamisega. Paragrahv 99 kohaselt peavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja teenindusrajatise käitajad esitama kehtestatud kasutustasude kohta kõik vajalikud andmed reguleerivale asutusele ehk Konkurentsiametile. Kasutustasude määramise aluseks olevate andmete alusel saab amet hinnata kasutustasude vastavust nõuetele. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 59 lõike 10 taasesitamisega, mis võtab muuhulgas üle ka direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõike 2. Paragrahv 100 sätestab teenuste tellimise põhimõtted. Põhiteenuseid saab tellida ainult kogumina, kuna kõik need on kasutustasu sees ja iga teenuse üle eraldi arvet ei peeta. Lisa- ja abiteenuseid saab eraldi tellida vastavalt ettevõtja vajadusele ning seal peetakse ka iga teenuse kohta eraldi tasuarvestust. Paragrahv 101 sätestab reserveerimistasude võtmise läbilaskevõime taotlejalt. Reserveerimistasu on tasu kasutamata jäänud jaotatud läbilaskevõime eest ja selle eesmärk on ergutada eraldatud läbilaskevõimet tõhusamalt kasutama. Kui aga raudteeveo-ettevõtja jätab talle eraldatud läbilaskevõimeosal regulaarselt mingi rongiliini või selle osa kasutamata, siis peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja reserveerimistasu küsima, et see motiveeriks talle eraldatud läbilaskevõimet efektiivselt kasutama ja mitte taotlema seda igaks juhuks näiteks 26 eesmärgiga takistada teistel raudteeveo-ettevõtjatel neile vajalikku läbilaskevõimet saada. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 591 taasesitamisega, mis võtab muuhulgas üle ka direktiivi 2012/34/EL artikli 36. Paragrahv 102 sätestab nõuded läbilaskevõimeosa kasutamisele. Isik, kellele läbilaskevõimeosa on eraldatud, ei või seda kellelegi teisele üle anda ning selle nõude rikkumise korral võetakse talle eraldatud läbilaskevõimeosa ära ning ta kaotab edaspidi õiguse läbilaskevõimeosa saada. See nõue tagab, et läbilaskevõimeosasid jagab ainult raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ning muud ettevõtjad sellega ei kaupleks. Kui läbilaskevõimeosa on eraldatud isikule, kes ise ei ole raudteeveo-ettevõtja, siis see isik võib tellida teenusena raudteeveo-ettevõtjalt veo talle eraldatud läbilaskevõimeosal ja seda ei loeta selle üleandmiseks ega loovutamiseks ehk raudteeveo-ettevõtja teostab vedu selle isiku nimel. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 60 taasesitamisega, mis võtab muuhulgas üle ka direktiivi 2012/34/EL artikli 38. Paragrahv 103 reguleerib sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime jaotamist. Sihtotstarbeline ühekordne läbilaskevõimeosa on läbilaskevõime varu raudteelõigu kogu läbilaskevõime mahust, mis eraldatakse raudtee-ettevõtjale, kas tehnoloogilisest vajadusest tingitud raudteeveo või liiklusgraafikuvälise ühekordse raudteeveo osutamise võimaldamiseks. Tehnoloogilisest vajadusest tingitud raudteeveo alla lähevad veeremi remonti transportimine, veeremi ja vedurijuhi katsesõidud. Liiklusgraafikuvälise raudteeveo alla lähevad pikemalt vahejaamas edasisõitu ootavad kaubarongid, turismirongid ja tellimisvedu. Taotlus ühekordse läbilaskevõime jaotamise kohta tuleb üldjuhul läbi vaadata 5 tööpäeva jooksul ning erandjuhul 2 ööpäeva jooksul, kui taotleja põhjendab objektiivselt selle kiireloomulisust. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 61 taasesitamisega, mis võtab muuhulgas üle ka direktiivi 2012/34/EL artikli 48. Paragrahv 104 sätestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale kohustuse jaotamata jäänud läbilaskevõime kohta avaldada teave oma veebilehel. Sellele nii-öelda vabale läbilaskevõimeosale taotluse saamisel võib selle viivitamata rahuldada. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 62 taasesitamisega. Paragrahv 105 sätestab TTJA kohustuse määrata kasutustasu arvestamise metoodika ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamisandmete põhjal raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ning seda ka koguda. Juhul, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on sõltumatu ehk ta ei tegele ise raudteeveoga või ei ole raudteeveo-ettevõtjaga muus sõltuvuslikus suhtes, kogub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasutustasusid ise. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 63 lõike 1 taasesitamisega, mis võtab muuhulgas üle ka direktiivi 2012/34/EL artikli 38. Paragrahv 106 sätestab TTJA rolli läbilaskevõime jaotusorganina. TTJA jaotab läbilaskevõimet ainult juhul, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole raudteeveo-ettevõtjast õigusliku vormi, organisatsiooni või otsustamisfunktsiooni osas sõltumatu. Sõltumatu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja jaotab oma raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimet ise. Hetkel on mõlemad tegutsevad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad Konkurentsiameti poolt sõltumatuks hinnatud ning TTJA läbilaskevõime jaotamisega ei tegele. Lõikes 2 on loetletud ülesanded, mida TTJA läbilaskevõime jaotusorganina täitma peaks. Läbilaskevõimeosa eraldamine vormistatakse TTJA vastava otsusega, mis olemuselt on haldusakt. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 63 lõigete 11–6 taasesitamisega. 7. peatükiga sätestatakse nõuded konkurentsiolukorra jälgimisele raudteeteenuste turul ning kaebuste menetlemise kord. 27 Paragrahv 107 käsitleb konkurentsiolukorra jälgimist raudteeteenuste turul ja reguleeriva asutuse tegutsemist. Lõike 1 kohaselt jälgib konkurentsiolukorda Konkurentsiamet, kes teeb õiglase konkurentsiolukorra tagamiseks raudteeteenuste turul koostööd teiste liikmesriikide asjakohaste järelevalveorganitega. Lõikes 2 sätestatakse, et Konkurentsiamet, kes on reguleeriv astus direktiivi 2012/34/EL mõistes, kontrollib omal algatusel ehk teeb ex ante kontrolli, seaduse § 105 lõikes 1 nimetatud asjaolusid. See tähendab, et Konkurentsiamet kontrollib, kas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on võrgustiku teadaande kinnitamisel, läbilaskevõime jaotamisel, koordineerimismenetluse korraldamisel, läbilaskevõime ammendunuks tunnistamisel, liiklusgraafiku koostamisel, kasutustasu määramisel ja raudteeinfrastruktuurile, teenindusrajatistele või teenustele juurdepääsu võimaldamisel kohelnud kõiki isikuid mittediskrimineerivalt ja muul viisil õiglaselt. Lisaks kontrollib Konkurentsiamet omal algatusel, kas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt määratud kasutustasu vastab õigusakti nõuetele. Lõige tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikest 2. Lõikes 3 sätestatakse Konkurentsiameti kohustus koostöös teiste riikide reguleerivate asutustega töötada välja ühised põhimõtted neile antud otsustusõiguse kasutamiseks järelevalvetegevuses. Nõue tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 57 lõikes 8. Lõikes 4 sätestatakse järelevalveasutuste ehk Konkurentsiameti ja TTJA koostöö tegemise kohustus, mille eesmärgiks on ära hoida kahjulikke mõjusid konkurentsile või ohutusele raudteeturul. Nimetatud koostöö raames annavad asutused teineteisele vajadusel oma pädevuse piires soovitusi. Nimetatud soovituste all on silmas peetud olukordi, kus Konkurentsiametile või TTJAle on oma tegevuse käigus saanud teatavaks konkurentsile või ohutusele mõjuvaid asjaolusid. Näiteks võivad TTJA pädevusvaldkonnast konkurentsi piiramisega olla seotud otsused seoses ohutustunnistuste või vedurijuhilubade väljastamise, vedurijuhtide koolituse, ülemääraste tehniliste nõuetega vms. Konkurentsiameti tegevuse käigus on otseselt ohutusega seotud tegevuslubade kehtivus, sh vastutuskindlustuse kehtivus, samuti võib tekkida konkurentsiolukorra analüüsimisel küsimusi raudteeveo-ettevõtjate diskrimineerimise osas tehniliste nõuete alusel, kuid tegemist võib olla ohutusest tingitud nõuetega näiteks tulenevalt veeremi tüübist. Soovitus ei ole õigusliku iseloomuga ehk tegemist ei ole haldusaktiga. Lõige 5 sätestab, et kui soovitusi on saadud mingi otsuse tegemiseks, siis tuleb kindlasti kaaluda teise asutuse antud soovitust ning sellest kõrvalekaldumisel tuleb seda põhjendada. Lõiked 3 ja 4 tulenevad direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikest 3. Lõige 6 sätestab Konkurentsiametile kohustuse raudteeveo teenuse kasutajatega, kelleks võivad olla erinevad liidud ja ühendused, mis on seotud transiidi, kauba- või reisijateveoga, vähemalt iga kahe aasta järel konsulteerida, et võtta arvesse nende arvamusi raudteeturu kohta. Konsulteerimise käigus saab Konkurentsiamet eeldatavasti parema ülevaate turu toimimisest ja kitsaskohtadest ning saadud teabe põhjal saab amet oma edasisi tegevusi planeerida. See säte tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikest 7. Lõikega 7 sätestatakse Konkurentsiameti õigus käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmiseks nõuda asjakohast teavet nii raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, taotlejalt või mis tahes kolmandalt isikult. Nõue tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikest 8. Lõike 8 kohaselt on Konkurentsiametil kui reguleerival asutusel õigus nõuda, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitaks teda, kui raudteeinfrastruktuur ei ole vedajale juurdepääsetav mittekorrapäraste hoolduste tõttu. Sätte eesmärgiks on anda Konkurentsiametile täiendav võimalus konkurentsiolukorra jälgimiseks. Kui ametil on kahtlus, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib sulgeda võrgustiku mittekorrapäraste hooldustööde tegemiseks põhjendamatult või konkurentsi kahjustava eesmärgiga, siis vastava teabe saamisel saab seda vajadusel kontrollida. Säte tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 53 lõikest 3. Lõikega 9 sätestatakse, et Konkurentsiamet peab jälgima raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja finantsläbipaistvuse nõuete täitmist, mis tagab konkurentsimoonutuste vältimise turul. Nõue tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikest 12. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 64 taasesitamisega. 28 Paragrahv 108 sätestab, mille peale saab Konkurentsiametile kaebust esitada ja kuidas Konkurentsiamet seda menetleb. Lõikes 1 on loetletud, millisel juhul saab taotleja, kes tunneb, et teda on ebaõiglaselt koheldud, diskrimineeritud või tema õigusi muul viisil kahjustatud, Konkurentsiametile kaebuse esitada. Säte tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikest 1. Lõige 2 sätestab, et Konkurentsiamet peab talle esitatud kaebuse läbi vaatama, küsima vajadusel täiendavat informatsiooni ja alustama pooltega konsultatsioone ühe kuu jooksul kaebuse saamises arvates. Otsus kaebuse osas tuleb teha hiljemalt kuue nädala jooksul kogu vajaliku teabe saamisest arvates ning see tuleb avaldada. Säte tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõigetest 9 ja 11. Lõige 3 näeb ette, et kui kaebus on seotud rahvusvahelise raudteeliinile juurdepääsu või tasu määramisega, konsulteerib Konkurentsiamet nende riikide, mida kõnealune liin läbib, reguleerivate asutustega ning vajadusel ka Euroopa Komisjoniga, et saada otsuse tegemiseks kogu vajalik teave. Komisjoniga konsulteerimise vajadus võib tuleneda sellest, et osapooled tõlgendavad direktiivi sätteid erinevalt ning siis palutakse Komisjonilt asjakohast selgitust või tõlgendust. Lõige tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 57 lõikest 3. Lõikega 4 sätestatakse Konkurentsiameti kohustus esitada teise liikmesriigi pädevale asutusele seoses lõikes 3 nimetatud kaebuse menetlemisega kogu teave, mida tal endal on õigus asjassepuutuvalt isikult küsida. Tegemist on teoreetilise olukorra reguleerimisega, kuna hetkel ei läbi Eestit selliseid rahvusvahelisi (direktiivi mõistes liikmesriikide vahelisi) rongiliine, mille osas teabe küsimise või andmise kohustus kohalduks. Säte tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 57 lõikest 4. Lõikega 5 sätestatakse, et kui rahvusvahelise veoga seotud küsimused nõuavad kahe või enama reguleeriva asutuse otsust, peavad vastavad asutused tegema küsimuse lahendamiseks omavahel koostööd. Nagu eelnevas lõigus on selgitatud, on tegemist pigem teoreetilise olukorra reguleerimisega, mis tõenäoliselt Konkurentsiameti poolset reaalset tegevust kaasa ei too. Säte tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 57 lõikest 3a. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 641 taasesitamisega. 8. peatükiga reguleeritakse raudteeveonõudeid Paragrahv 109 sätestab nõuded veoeeskirjale. Lõike 1 kohaselt võib avaliku reisijateveo ja teiste raudteevedudega avalikul raudteel tegeleda üksnes veoeeskirja alusel. Lõikega 2 sätestatakse, mida veoeeskiri peab sisaldama. Lisaks reisijate ja kaubaveo tingimustele tuleb veoeeskirjas kajastada ka tasu määramise, kehtestamise ja muutmise ja muutmisest teatamise kord, reisijate- või kaubaveo kasutaja kaebuse menetlemise kord ning reisijateveoga tegeleva raudtee-ettevõtja puhul plaan, kuidas pakkuda teenuse olulise katkemise korral reisijatele abi. Olulise katkemisena mõistetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1371/2007 artikli 18 mõistes olukorda, kus reis hilineb rohkem kui tunni. Sellise hilinemise korral peab reisijaveo-ettevõtja pakkuma süüa ja juua, kui see on rongis või jaamas kättesaadav või kui seda on võimalik mõistlikul viisil muretseda, vajadusel majutust ja transporti majutuskoha ja raudteejaama vahel, või transporti teise võimalikku lähtekohta või veo sihtkohta, kui see on füüsiliselt võimalik. Lõike 3 kohaselt peab raudteeveo-ettevõtja veoeeskirja ja selle muudatused avalikustama oma veebilehel. Lõige 4 sätestab, et veoeeskiri ei jõustu enne kui 45 päeva möödumisel selle avaldamisest, et klientidel oleks võimalik sellega tutvuda. Lõike 5 kohaselt tuleb kehtestatud veoeeskiri edastada teadmiseks TTJA-le ja Konkurentisametile. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil ei nõuta enam veoeeskirja esitamist TTJA-le heakskiitmiseks, nagu seni kehtinud RdtS-is. Samal ajal on TTJA-l siiski õigus nõuda 29 tegevuseeskirja muutmist, kui ta leiab, et ettevõtja kehtestatud tegevuseeskiri on vastuolus õigusaktide nõuetega. Käesoleva paragrahvi puhul ei ole tegu uue regulatsiooniga, vaid suures osas kehtiva RdtS § 65 taasesitamisega. Paragrahviga 110 sätestatakse nõuded ohtlike veoste raudteeveole. Ohutuse tagamise eesmärgil võib lõike 1 kohaselt ohtlike veoste vedu raudteel toimida ainult kemikaalseaduse nõuetele vastava ohutusnõuniku järelevalve all. Ohutusnõuniku regulatsioon on kemikaaliseaduse §-s 13. Lisaks tulenevad nõuded ohutusnõunikule lõikes 2 viidatud RID-i ja SMGS nõuetest. Lõige 2 sätestab, et ohtlike kaupade veol lähtutakse 1980. aasta rahvusvaheliste raudteevedude COTIF konventsiooni lisa RID või rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe SMGS nõuetest. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 66 taasesitamisega. 9. peatükiga sätestatakse nõuded raudteesüsteemide koostalitlusele Paragrahv 111 sätestab nõuded allsüsteemi ja koostalitluse komponendi kasutuselevõtule. Lõike 1 kohaselt võib allsüsteemi kasutusele võtta, kui sellel on kasutusele võitmise või turule laskmise luba. Lõike 2 kohaselt võib koostalitluse komponendi kasutusele võtta, kui see võimaldab koostalitluse saavutamist raudteesüsteemis, vastab olulistele nõuetele, seda kasutatakse ettenähtud kasutusalal ning hooldatakse ja paigaldatakse nõuete kohaselt. Nõue tuleneb direktiivi 2016/797 artikli 8 lõikest 1. Lõike 3 kohaselt võib raudteeäärse kontrolli ja signaalimise ning energiavarustuse ja raudteeinfrastruktuuri allsüsteemi kasutusele võtta, kui see on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab olulistele nõuetele ja selle kasutuselevõtuks on TTJA andnud vastava loa. Loa andmist reguleerib § 116. Kasutuselevõtmise menetluse käigus kontrollitakse allsüsteemi tehnilist sobivust ja ohutuse tagatust Eesti raudteesüsteemis kasutamise korral. Säte tuleneb direktiivi 2016/797 artikli 18 lõikest 1. Lõike 4 kohaselt ei tohi TTJA takistada ega piirata nõuetele vastava struktuurilise allsüsteemi kasutuselevõtmist ega nõuda täiendavat nõuetele vastavuse kontrollimist, mis on juba tehtud vastavushindamise menetluse raames või teises liikmesriigis samades kasutustingimustes. Säte tuleneb direktiivi 2016/797 artiklist 12. Lõikes 5 antakse volitusnorm allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste ja nõuete ning kasutusele võitmise tingimuste ja nõuete kehtestamiseks, millega muuhulgas võetakse üle ka direktiivi 2016/797 lisad III ja IV. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 661 lõigete 1, 3 ja 5 taasesitamisega. Paragrahv 112 reguleerib allsüsteemi ja koostalitluse komponendi vastavuse hindamist. Koostalitluse komponendi nõuetele vastavust võib tõendada tootja oma vastavusdeklaratsiooni või vastavushindamisasutuse vastavussertifikaadiga. Kui TTJA leiab, et toode ei vasta selle deklaratsioonile ja olulistele nõuetele, keelab ta selle turule laskmise ja kohustab tootjat toote nõuetega vastavusse viima. Mittevastavuse leidmisest tuleb teavitada ka Euroopa Komisjoni, Raudteeametit ja teisi liikmesriike. Lõikega 2 sätestatakse TTJA kohustus võtta meetmeid, kui allsüsteemi või koostalitluse komponendi mittevastavus ohustab raudteeliiklust või on muul viisil oluline. Lõige 3 sätestab TTJA kohustuse eelnimetatud meetmetest teavitada Euroopa Komisjoni, Raudteeametit ja teisi liikmesriike ning teates selgitada, mis asjaolu mittevastavuse põhjustas. Lõigetega 2 ja 3 võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 11 lõige 1. Lõikega 4 kehtestatakse nõue, et lisaks lõikes 2 sätestatud meetmetele peab TTJA võtma meetmed ka vastavusdeklaratsiooni koostaja (üldjuhul tootja) vastu. Siin võib TTJA nõuda, et tootja viiks toote nõuetega vastavusse. Säte tuleneb direktiivi 2016/797 artikli 11 lõikest 4. Lõikega 5 sätestatakse TTJA õigus nõuda lisakontrollide tegemist, kui on kahtlus, et 30 struktuuriline allsüsteem (infrastruktuur, energiavarustus, raudteeäärne ja rongisisene kontroll ning signaalimine või raudteeveerem) ei vasta olulisele nõuetele. Lisakontrolli taotlemisest teavitatakse Euroopa komisjoni ja taotlust tuleb põhjendada. Sättega võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 16 lõiked 1 ja 2. Lõige 6 sätestab nõude märkida eelviidatud teates, mis mittevastavuse põhjendas. Sättega võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 16 lõige 3. Lõike 7 kohaselt kehtestab täpsemad nõuded allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehnilistele nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra ning allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste nõuete ja nendele vastamise tingimuste kohta valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lõigete 1 ja 7 puhul on tegemist kehtiva RdtS § 665 lõigete 2 ja 3 taasesitamisega. Paragrahv 113 reguleerib vastavushindamisasutust. Vastavhindamisele kohaldub toote nõuetele vastavuse seadus ning kogu vastavushindamisasutuse osa on selles õigusaktis reguleeritud. Direktiivi 2016/797 V peatükk, mis käsitleb vastavushindamisasutusi, vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 768/2008/EÜ, mis on siseriiklikusse õigusesse rakendatud toote nõuetele vastavuse seadusega. See tähendab, et paragrahv võtab üle direktiivi 2016/797 artiklid 27–45. Tegemist on kehtiva RdtS § 664 taasesitamisega. Lõike 3 kohaselt peab vastavushindamisasutusele tegevusloa andja, kelleks on toote nõuetele vastavuse seaduse § 30 lg 11 kohaselt TTJA, teavitama Euroopa Komisjoni protseduuridest, mille alusel tegevusluba väljastatakse ja selle üle järelevalvet tehakse. Sisuliselt tähendab see üle- euroopalise NANDO-infosüsteemi vastava vormi täitmist, misjärel tekib teavitaval asutusel õigus selles valdkonnas vastavushindamisasutuste andmeid sisestada. Nõue tuleneb direktiivi 2016/797 artiklist 29. Paragrahviga 114 kehtestatakse nõuded allsüsteemi kasutuselevõtu loale. Loa menetlejaks on TTJA ning taotluse läbivaatamise eest tuleb taotlejal tasuda riigilõiv. Lõikes 2 loetletakse, milliseid dokumente peab taotluse juurde esitatud toimik sisaldama. Lisaks on sätestatud menetlustähtajad taotluse läbivaatamiseks ja TTJA otsuse vaidlustamiseks. TTJA keelduva otsuse korral on taotlejale antud võimalus 1 kuu jooksul esitada TTJA-le põhjendatud taotlus otsuse ülevaatamiseks, mille amet peab lahendama 2 kuu jooksul. Eelnimetatud võimaluse asemel võib taotleja loomulikult esitada kaebuse otse kohtule nagu ka keelduva otsuse jõusse jätmise peale. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 18 lõiked 1–5 ja 7. Paragrahvi 115 sätestab juhise, kuidas käituda olemasoleva allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise korral. Kui allsüsteemi uuendatakse või ehitatakse ümber, siis peab taotleja esitama uuendamise või ümberehitamise projekti TTJA-le, kes siis hindab, kas see väljub juba väljastatud kasutuselevõtu loa parameetritest, mis eeldab uue loa taotlemist või on muudatused allsüsteemis sellised, mis uut luba ei eelda. Ühe kuu jooksul taotluse saamisest peab TTJA andma taotlejale tagasisidet, kas esitatud dokumentatsioon on piisav või peab midagi täiendavalt esitama. Hiljemalt 4 kuu jooksul kogu teabe saamisest peab TTJA tegema otsuse, kas uut luba on vaja või mitte. Kriteeriumid, mille alusel vajadust hinnata, on toodud lõikes 3. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 18 lõige 6. Paragrahv 116 sätestab nõuded Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (edaspidi ERTMS) kasutuselevõtmiseks. Eestis ERTMS kasutusel ei ole ning lähitulevikus olemasolevale raudteevõrgustikule seda paigaldada ei planeerita. Rajatava Rail Balticu trassile ERTMS paigaldatakse. Taotluse ERTMSi kasutuselevõtuks vaatab läbi Raudteeamet. TTJA-l on õigus taotluse kohta arvamust avaldada. Kogu taotluse menetlus käib määruse (EL) nr 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004, artikli 12 kohase ühtse kontaktpunkti kaudu. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 19 lõige 3. 31 Paragrahviga 117 sätestatakse raudteeveeremi turule laskmine. Raudteeveeremi võib turule lasta, kui see on saanud vastava loa. Loa annab Raudteeamet või juhul, kui raudteeveeremi kasutusala piirdub ainult Eesti territooriumiga, siis TTJA. Raudteeveeremi turule laskmise loale kantakse selle kasutusala, KTK-des sätestatud parameetrite väärtused tehnilise ühilduvuse kontrollimiseks, raudteeveeremi vastavus asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele ning raudteeveeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud, kui neid on. Erandina ei ole raudteeveeremi turule laskmise luba vaja taotleda ajutiselt saabunud teehooldus- ja -remondi masinate osas ning kauba- ja reisivagunite suhtes, mis on ühiskasutuses kolmandate riikidega, kelle rööpmelaius erineb Euroopa Liidu peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest ja millele on antud luba erineva veeremiüksuste lubade andmise menetluse alusel. Selle erandi alla lähevad veeremiüksused, mis liiguvad Venemaalt Eesti Vabariigi territooriumile. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 21 lõiked 1, 10 16 ja 17. Paragrahv 118 sätestab, milline asutus raudteeveeremi turule laskmise loa annab. Üldjuhul peaks loa andjaks olema Raudteeamet, et vähendada taotleja koormust, kui ta soovib raudteeveeremit kasutada mitmes liikmesriigis. Kui kasutusala piirdub ainult Eesti territooriumiga, siis taotleja soovil võib loa anda ka TTJA. Säte tuleneb direktiivi 2016/797 artikli 21 lõigetest 1 ja 8. Paragrahv 119 sätestab nõuded raudteeveeremi turule laskmise loa taotlusele. Taotlus esitatakse ühtse kontaktpunkti kaudu. Taotluses tuleb märkida raudteeveeremi kasutusala ja tõendid selle kohta, et raudteeveeremi tehnilist ühilduvust raudteevõrgustikuga on kontrollitud. Kui eelnimetatud tõendite saamiseks on vaja läbi viia katsed raudteevõrgustikul, võib TTJA anda ajutise loa raudteeveeremi kasutamiseks. Lisaks on sätestatud nõue, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tegema taotlejaga koostööd, kui viimane soovib tema võrgustikul katsesõite teha. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 21 lõiked 2 ja 3. Paragrahv 120 sätestab raudteeveeremi turule laskmise loa menetluse põhimõtted. Loa andmise menetluses hindab loa andja taotluse ja selle juurde lisatud toimiku vastavust nõuetele. Kui loa andjaks on Raudteeamet, kaasatakse alati hindamisse TTJA, kui raudteeveeremit kavatsetakse kasutada Eestis. Kui loa andjaks on TTJA, hindab ja menetleb ta taotlust samadel põhimõtetel kui Raudteeamet. Hindamise osana on Raudteeametil või TTJA-l õigus põhjendatud juhul nõuda täiendavate katsete tegemist raudteevõrgustikus ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab seda võimaldama hiljemalt kolme kuu jooksul vastava taotluse saamisest. Loa andmise või mitteandmise otsus tuleb loa andjal teha hiljemalt 4 kuu jooksul kogu vajaliku teabe saamisest. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 21 lõiked 4–6. Paragrahv 121 sätestab, millal olemasoleva loaga raudteeveeremi uuendamise või ümberehitamise korral tuleb sellele taotleda uus turule laskmise luba. Nendeks olukordadeks on juhud, kus peale uuendamist või ümberehitamist ei vasta raudteeveerem enam sellele kohalduva KTK nõuetele, see võib kahjustada kogu asjaomase raudteeveeremi üldist ohutustaset või kui KTK näeb uuendamise või ümberehitamise korral uue loa taotlemise igal juhul ette. Paragrahviga võetakse üle direktiiv 2016/797 artikli 21 lõige 12. Paragrahv 122 sätestab nõuded raudteeveeremi kasutusala laiendamisele. Kui planeeritakse veeremiüksuse kasutusala laiendada, täiendab ta varem esitatud toimikut dokumentidega, mis puudutavad laiendatud kasutusala. Esitatud dokumentide alusel annab loa andja pärast tavapärast loa menetlust uuendatud loa, mis hõlmab ka laiendatud kasutusala. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 21 lõige 13. 32 Paragrahv 123 sätestab, et enne raudteeveeremi turule laskmise loa saamist ja enne esmakordset kasutamist tuleb raudteeveerem registreerida raudteeliiklusregistris. Kui turule laskmise luba hõlmab peale Eesti veel mõne teise liikmesriigi territooriumit, tuleb veeremiüksus registreerida ainult ühes riigis. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikkel 22. Paragrahv 124 sätestab nõuded raudteeveeremi kasutuseelsele kontrollile. Et tagada raudteeveeremi täielik ühilduvus raudteevõrgustikuga, millel seda kasutada planeeritakse, peab raudteeveo-ettevõtja enne kasutamist tegema täiendava kontrolli ja selles veenduma. Kui kontrollide teostamiseks on vaja läbi viia katseid, peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja seda võimaldama. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikkel 23. Paragrahv 125 reguleerib raudteeveeremi tüübilubade andmist. Tüübilube väljastab Raudteeamet või TTJA (kui raudteeveeremit kasutatakse ainult Eestis). Tüübiloa taotlus lahendatakse raudteeveeremi turule laskmise loa menetluse raames läbi ühtse kontaktpunkti. Tüübiluba tuleb uuendada, kui tehnilised nõuded pärast veeremi kasutuselevõtmist on muutunud ja KTK selle ette näeb. Tüübiloa uuendamisel tehakse uus menetlus ainult muutunud nõuete osas. Väljastatud tüübiluba registreeritakse veeremiüksuse tüübilubade Euroopa registris, mille loob Raudteeamet vastavalt direktiivi 2016/797 artiklile 48. Raudteeveeremi tüübiloa menetlemisel järgitakse Komisjoni rakendusmääruses nr 2018/545/EL sätestatud nõudeid. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 24 lõiked 1–3 ja 5. Paragrahv 126 sätestab, lihtsustatud korra raudteeveeremi turule laskmise loa saamiseks. Raudteeveeremile või selle seeriale antakse turule laskmise luba ilma täiendava kontrollita raudteeveeremi tüübi vastavusdeklaratsiooni alusel, kui tegemist on sama tüüpi raudteeveeremiga, millele on juba antud tüübiluba. Kui raudteeveeremi tüübiluba uuendatakse, siis see ei mõjuta selle alusel väljastatud turule laskmise lube, mis on varem välja antud. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikkel 25. Paragrahv 127 sätestab käitumisjuhused olukorraks, kus raudteeveerem ei vasta olulisetele nõuetele. Kui raudteeveo-ettevõtja leiab oma tegevuse käigus, et raudteeveerem mingil põhjusel enam ei vasta sellele kohalduvatele nõuetele, võtab ta vajalikud meetmed, et mittevastavus likvideerida. Siinjuures on jäetud ettevõtjale otsustusvabadus, kas ta sellest Raudteeametit ja TTJA-d teavitab. Mittevastavusest teavitamine on kohustuslik juhul, kui ettevõtjal on tõendeid selle kohta, et mittevastavus on raudteeveeremil olnud juba algusest peale ehk juba turule laskmise loa väljastamise hetkel. Kui TTJA saab järelevalve käigus mittevastavusest teada, teavitab ta sellest raudteeveeremi kasutajat ja palub raudteeveeremi nõuetega vastavusse viia. Sellisest mittevastavusest peab TTJA teavitama Raudteeametit ning vajadusel teiste riikide ohutusasutusi. Eelkõige peab teavitama neid asutusi, kes menetlevad sama tüüpi raudteeveeremi turule laskmise loa taotlust. Kui TTJA leiab, et raudteeveeremi kasutaja poolt võetavad parandusmeetmed ei taga nõuetele vastavust ja see toob kaasa tõsise ohutusriski, võib ta kohaldada ajutisi turvameetmeid, peatades näiteks tüübiloa kehtivuse või äärmisel juhul veeremiüksuse kasutamise kogu raudteevõrgustikul. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 26 lõiked 1–3. Paragrahv 128 reguleerib raudteeveeremi turule laskmise loa või tüübiloa muutmist või tühistamist. Kui loa andja tuvastab tõsise ohutusriski kõrvaldamiseks võetud meetmete tõhususe hindamisel, et oluline nõue ei olnud täidetud ka loa andmise ajal, muudab ta luba (kui parandusmeetmetega ei ole võimalik tagada varem väljastatud loale vastavust, kuid ohutusrisk on kõrvaldatud ja teatud tingimustel võib raudteeveeremit kasutada ohutust ohtu seadmata) või kui see ei ole võimalik, siis tühistab selle. Eelnimetatud põhjendatud otsusest teavitatakse loa 33 omanikku ja Raudteeametit. Loa omanikul on õigus 1 kuu jooksul otsuse saamisest taotleda otsuse tegijalt otsuse uuesti läbivaatamist, mis puhul loa tühistamise otsus ajutiselt peatub. Loa andja peab omakorda 1 kuu jooksul eelnimetatud taotluse saamisest otsustama, kas jätta oma otsus jõusse või see tühistada. Kui mingil põhjusel on TTJA ja Raudteeamet eri arvamustel loa piiramise või tühistamise osas, järgitakse direktiivi 2016/797 artikli 27 kohast vahekohtumenetlust, mille kohaselt vaatab küsimuse läbi vastavalt määruse 2016/796 artikli 55 alusel Raudteeameti juurde loodud apellatsiooninõukogu. Kui eelnimetatud menetluse tulemusena TTJA või Raudteeameti otsus kinnitatakse, võib loa omanik otsusele esitada kaebuse 2 kuu jooksul vastavalt kas halduskohtusse või määruse 206/796 artikli 55 kohaselt määratud apellatsiooninõukogule. Kui loa tühistamise otsus jõusse jääb, kantakse see raudteeveeremi turule laskmise loa osas raudteeliiklusregistrisse ja tüübiloa osas raudteeveeremi tüübilubade Euroopa registrisse. TTJA peab teavitama ettevõtjaid, kes kasutavad sama raudteeveeremi tüübiga või tühistatud tüübiloaga raudteeveeremit, kes omakorda peavad kontrollima, kas nende kasutatava raudteeveeremi puhul on tegemist sama mittevastavuse probleemiga. Kui raudteeveeremi turule laskmise luba tühistatakse, siis seda raudteeveeremit enam ei kasutata ning selle kasutusala ei laiendata. Raudteeveeremi tüübiloa tühistamise puhul ei lasta selle loa alusel toodetud raudteeveeremit turule või kui need on juba turule lastud, siis tuleb need turult kõrvaldada. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 26 lõiked 4–9 10. peatükk reguleerib Euroopa Liidu liikmesriikide piires piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhekaja tingimusi ja mis tuleneb direktiivist 2005/47/EÜ Euroopa Raudteede Ühenduse (CER) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahelise raudteesektoris piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimuste mõningaid aspekte käsitleva kokkuleppe kohta. Raudteeseadus on töötajate töötingimuste reguleerimisel eriseadus võrreldes töölepingu seadusega. Kui raudteeseadus ei näe ette eriregulatsiooni, siis kohaldub töölepingu seaduse regulatsioon. Näiteks ei pea raudteeseadus defineerima öövahetuse pikkust või saatepersonali tööpäevasisest vaheaega (direktiivi 2005/47/EÜ kokkuleppe klausel 2 punkt 5 ja klausel 5 punkt b), kuna nimetatud regulatsioon on olemas töölepingu seaduse § 45 lõikes 1 ja § 47 lõikes 2. Ööaeg on ajavahemik kell 22.00 kuni 06.00. Töötaja peab pikema kui 6-tunnise töötamise kohta saama 30-minutilise tööpäevasisese vaheaja. 10. peatüki puhul ei ole tegemist uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS 72. peatüki ehk §-de 666–6612 taasesitamisega. Paragrahv 129 sätestab 10. peatüki kohaldusala. Peatükki kohaldatakse piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja puhul. Piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutav liikuv töötaja on töötaja, kes on rongimeeskonna liige. Rongimeeskonna moodustavad vedurimeeskond ning saatepersonal. Vedurimeeskonna mõiste avab raudteeseaduse § 53 lõige 1, mille kohaselt juhib raudteeveoks vajalikku raudteeveeremit vedurimeeskond, mis koosneb kahest liikmest – vedurijuhist ja vedurijuhiabist. Peatüki sätteid ei kohaldata juhul, kui vedu ei ulatu piirist kaugemale kui 15 kilomeetrit või juhul, kui rong küll kasutab teise riigi raudteeinfrastruktuuri, kuid ei peatu seal ning marsruudi algus- ja lõpp-punkt asuvad samas riigis. Paragrahv 130 sätestab piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava vedurimeeskonna tööpäevasisese vaheaja. Pärast 8-tunnist töötamist on vedurijuhil ja vedurijuhiabil õigus saada 45-minutiline tööpäevasisene vaheaeg. Kui tööpäev kestab 6-8 tundi, võib vaheaeg olla 30 minutit. Vaheaeg peab olema väljapuhkamiseks piisav ja seda antakse kolmanda ja kuuenda töötunni vahelisel ajal. Paragrahv 131 näeb ette piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja igapäevase puhkeaja koduriigis. Rongimeeskonna liige peab iga 24-tunnise ajavahemiku kohta saama 12 34 järjestikust tundi puhkeaega koduriigis. Töövahetuse pikkus saab seega olla 12 tundi pikk. Igapäevast puhkeaega võib lühendada 9 tunnini üks kord 7-päevase ajavahemiku jooksul. Igapäevase puhkeaja vähendamisel saamatajäänud tunnid lisatakse järgmisele igapäevasele puhkeajale elukohas. Paragrahvi 132 kohaselt võib rongimeeskonna liikmele anda puhkeaega ka väljaspool koduriiki, kuid sellisel juhul peab puhkeaja kestus olema vähemalt 8 järjestikust tundi 24- tunnise ajavahemiku kohta. Igapäevasele puhkeajale väljaspool elukohta peab järgnema igapäevane puhkeaeg koduriigis. Paragrahv 133 reguleerib piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja iganädalast puhkeaega. Iganädalaselt peab rongimeeskonna liige saama puhata 36 järjestikkust tundi. Töötajal peab igal aastal olema 104 24-tunnist iganädalast puhkeaega, mis hõlmab 52 nädalat kahekordse iganädalase puhkeajaga. Aastas peab töötaja 52 nädalat saama seega 48 tundi iganädalast puhkeaega. Paragrahv 134 sätestab juhtimisaja maksimaalse pikkuse. Juhtimisaeg on aeg, millal vedurijuht vastutab veduri juhtimise eest, välja arvatud veduri käivitamiseks ja seiskamiseks ettenähtud aeg. Juhtimisaeg ei või ületada 9 tundi päevases või 8 tundi öövahetuses. Juhtimisaja maksimaalne kestus 2-nädalasel perioodil ei tohi ületada 80 tundi. Paragrahv 135 kohustab tööandjat pidama ning säilitama tööajaarvestust. 11. peatükk reguleerib raudteeliiklusregistriga seonduvat. Paragrahv 136 sätestab raudteeliiklusregistriga seotud üldised sätted. Paragrahviga sätestatakse registri pidamise eesmärk, registrikannete tähendus, TTJA kohustus raudteerajatise või -veeremi registreerimisel väljastada omaniku nõudmisel registreerimistunnistus, veeremi valdajal kohustus peale registreerimist kanda veeremile raudteeveeremi number ning kohustus veeremit enne registrisse kandmist katsetada, kui veeremi tüüp või mudel võetakse esmakordselt kasutusele. Lisaks sätestatakse nõue tasuda registreerimistaotluse esitamise eest riigilõiv. Raudteeliiklusregistri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Registri vastutavaks töötlejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötlejaks TTJA. Registrit peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 67 lõigete 1 ja 4–9 taasesitamisega. Paragrahv 137 sätestab, millistest andmebaasidest raudteeliiklusregister koosneb ning millised andmed raudteeliiklusregistrisse kantakse. Põhiosas ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 68 taasesitamisega. Täiendavalt on lisatud lõikesse 3 punkt 8, mille kohaselt kantakse raudteerajatiste andmebaasi raudteerajatise kasutamise tingimused ja piirangud ning mis tuleneb direktiivi 2016/797 artikli 49 lõikest 3. Tulenevalt direktiivi 2016/797 artikli 47 lõikest 3 on lisatud lõikesse 3 uuena punktid 4, 7 ja 8, mille kohaselt kantakse raudteeveeremi andmebaasi andmed EU vastavustõendamise deklaratsiooni ja selle väljastaja kohta, viide veeremiüksuse tüübilubade Euroopa registrile ning piirangud veeremi kasutamisele. Paragrahv 138 sätestab raudteeliiklusregistrile andmete esitamise. Andmed esitatakse TTJA- le, kes peale kontrolli andmed registrisse sisestab. Veeremi registreerimiseks ette nähtud taotluse vorm on komisjoni otsuse 2011/107 lisa 4. liites. Teiste registrisse kantavate andmete esitamiseks ei ole eraldi vormi ette nähtud. Lõikes 4 on sätestatud, kes milliseid andmeid registrile esitab. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 67 lõigete 1–3 ja § 69 taasesitamisega. 35 Paragrahv 139 sätestab raudteeliiklusregistrile andmete esitamise tähtajad. Kui muutuvad andmed registris oleva rajatise või veeremi kohta, tuleb andmed uuendada 10 tööpäeva jooksul. Euroopa Liidus registreerimata veeremi andmed tuleb esitada enne selle veeremi kasutuselevõttu. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 691 taasesitamisega. Paragrahv 140 reguleerib registreerimisest keeldumist ja registreeringu kehtetuks tunnistamist. Lõike 1 kohaselt keeldub TTJA registreeringu tegemisest, kui veerem või rajatis ei vasta nõuetele. Lõige 2 sätestab alused, millal TTJA-l on õigus tunnistada registreering kehtetuks. Registreeringu võib kehtetuks tunnistada raudteeveeremi või raudteerajatise omaniku või valdaja taotluse alusel või kui raudteerajatist ei hakata ehitama kahe aasta jooksul või vahepeal mittekasutuses olnud raudteerajatis ei vasta kasutuses olevatele raudteerajatistele kehtestatud nõuetele. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 67 lõigete 23 ja 24 taasesitamisega. Paragrahv 141 sätestab registreerimata veeremi ja rajatise kasutamise. Vastavalt lõikele 1 ei ole lubatud kasutada registris registreerimata raudteerajatist, kuna selline rajatis ei pruugi nõuetele vastata, kuid registreerimise protsessi käigus TTJA kontrollib seda. Lõike 2 kohaselt on raudteeliikluses keelatud üldjuhul kasutada veeremit, mis ei ole registreeritud üheski Euroopa Liidu liikmesriigis. Erandina eeltoodust võib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike registreeritud veeremit kasutada, kui Eesti ja kolmas riik on sõlminud vastavad kokkulepped. Lõike 3 kohaselt võib registreerimata veeremiga liigelda Eesti territooriumile esmakordselt siseneva raudteeveeremi toimetamiseks piirilt sihtpunkti (kodujaama) ja raudteeveeremi katsetamise eesmärgil TTJA järelevalve all. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 70 taasesitamisega. 12. peatükk reguleerib riikliku järelevalvega seonduvat Paragrahv 142 sätestab, millised asutused raudteeseaduse alusel riiklikku järelevalvet teostavad ja mis on nende pädevus. Lõike 1 kohaselt on vastava pädevusega asutusteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Konkurentsiamet, TTJA, Maanteeamet, Tööinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet. Lõikega 2 sätestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevus, milleks on rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ja raudteega seonduvate Eesti Vabariigi kohustuste täitmise tagamine ja vajaduse korral Eesti Vabariigi esindamine rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, samuti avalikuks kasutamiseks määratud raudtee poolt teiste riikide raudteede või raudteeorganisatsioonidega sõlmitud lepingutest kinnipidamise kontrollimine, kui need toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele. Lõikega 3 sätestatakse Konkurentsiameti pädevus, milleks on raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise kontrollimine, tegevuslubade andmisest keeldumine, tegevuslubade kehtivuse peatamine ja lõpetamine ning tegevuslubade kehtetuks tunnistamine, kaebuste menetlemine ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja vahel sõlmitud koostöölepingute nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamine. Lõikega 4 sätestatakse TTJA pädevus, milleks on raudteerajatiste ja raudteeveeremi korrashoiu ning raudteeliikluse korraldamise nõuete täitmise kontrollimine, raudteerajatiste ehitusprojekti aluseks oleva detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste kooskõlastamine ning raudtee- ehituse üle riikliku järelevalve teostamine, raudteesüsteemide koostalitluse nõuete täitmise kontrollimine, raudteeveeremi juhtimisele sätestatud nõuete täitmise kontrollimine ning vedurijuhi koolituse, oskuste hindamise, vedurijuhilubade ja sertifikaatidega seotud tegevuste pidev jälgimine järelevalve teostamine ohutusjuhtimise süsteemi kasutamise üle ning tegevuslubade andmisest keeldumine, tegevuslubade kehtivuse peatamine ja lõpetamine ning tegevuslubade kehtetuks tunnistamine. 36 Lõikega 5 sätestatakse, et TTJA-l on turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses, kui ta teostab järelevalvet raudteesüsteemide koostalitlusnõuete üle. Lõikega 6 sätestatakse Maanteeameti pädevus, milleks on raudteeveo-ettevõtja poolt reisijaõiguste nõuetest kinnipidamise kontrollimine. Lõikega 7 sätestatakse Tööinspektsiooni pädevus, milleks on raudteetöötajatele kehtestatud töötingimuste nõuete kontroll töötervishoiu ja tööohutusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Lõikega 8 sätestatakse Riigi Infosüsteemi Ameti pädevus, milleks on riiklikku järelevalve teostamine küberturvalisuse seaduses sätestatud pädevuse piires raudtee-ettevõtja üle, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri või kelle kaubaveo või reisijateveo turuosa on vähemalt 20 protsenti kaubaveo või reisijateveo turuosast, ja kes peab teenuse osutamiseks kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse §- dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid. Lõikega 9 sätestatakse kohustus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale, kelle raudtee on määratud avalikuks kasutamiseks ja kes soovib sõlmida teise riigi raudtee-ettevõtja või raudteeorganisatsiooniga lepingu, mis toob kaasa õigusi või kohustusi kolmandatele isikutele, esitada selle lepingu kavand valdkonna eest vastutavale ministrile heakskiitmiseks. Selline nõue on kehtestatud, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saaks täita talle seadusega pandud järelevalvekohustust. Paragrahvi 139 puhul ei ole tegemist uue regulatsiooniga, vaid kehtiva RdtS § 71 taasesitamisega. Paragrahv 143 sätestab, milliseid erimeetmeid riiklikku järelevalvet teostav korrakaitseorgan võib kohaldada. Nendeks meetmeteks on õigus küsitleda ja nõudmine asjassepuutuvaid dokumente, kutsuda enda juurde ütlusi andma ja rakendada sundtoomist, tuvastada isikusamasust, läbi vaadata vallasasja, siseneda valdusesse ja seda läbi vaadata ning vallasasja hoiule võtta. Tegemist ei ole uue regulatsiooni, vaid kehtiva RdtS § 72 taasesitamisega. Paragrahv 144 sätestab riiklikku järelevalve erisused võrreldes üldise regulatsiooniga korrakaitseseaduses. Lõige 1 sätestab TTJA õiguse teha raudtee-ettevõtjale ja muule raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajale ettekirjutus raudteerajatise või raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi tellimiseks vastava pädevusega ekspertiisiasutuselt, mille kulud tasub raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdaja. See on kaalutlusõigus, mida rakendatakse juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et rajatis või veerem ei vasta nõuetele ning millele on vaja kolmanda osapoole kinnitust. Lõike 2 kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti ning TTJA ametiisikul, kes teostab riiklikku järelevalvet, õigus oma tööülesannete täitmisel sõita veduri ja reisirongiga tasuta. Tegemist ei ole uue regulatsiooni, vaid kehtiva RdtS § 724 lõigete 1 ja 2 taasesitamisega. Paragrahv 145 sätestab sunniraha määrad, mida võivad määrata valdkonna eest vastutav minister, TTJA, Konkurentsiamet või Maanteeamet. Maksimummääraks on füüsilise isiku puhul 3200 ja juriidilise isiku puhul 32000 eurot. Nimetatud maksimummäärasid ei kohaldata vedurijuhile, kes ei esita juhtimisõigust tõendavat dokumenti kontrollimomendil ja kellele tehakse ettekirjutus selle esitamiseks. Sel juhul on vastavalt § 63 lõikele 3 ettekirjutuse täitmata jätmisel õigus määrata sunniraha kuni 640 eurot. Tegemist ei ole uue regulatsiooni, vaid kehtiva RdtS § 73 taasesitamisega, millest on välja jäetud lõige 2, mis dubleeris seaduse tekstis eelpool sätestatut. Paragrahv 146 sätestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, TTJA, Konkurentsiameti ja Maanteeameti õiguse teabele ning juurdepääsu järelevalveobjektidele. 37 Kõigile eelnimetatud isikutele tuleb nende nõudmisel esitada riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks vajalikku tõest ja täielikku teavet. Lisaks on TTJA-l õigus vabalt juurde pääseda järelevalveobjektiks olevale raudteeinfrastruktuurile, raudteeveeremile ja tehnovarustusele, raudteeveo veostele ja järelevalveobjektiga seotud dokumentidele. Ka on valdkonna eest vastutaval ministril või tema poolt volitatud ametnikul ning Konkurentsiametil õigus vabalt juurde pääseda raudtee-ettevõtja ja temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja raamatupidamisdokumentidele. Tegemist ei ole uue regulatsiooni, vaid kehtiva RdtS § 74 taasesitamisega Paragrahv 147 sätestab konfidentsiaalsuskohustuse, mille kohaselt ei tohi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, TTJA, Konkurentsiamet ega TTJA avaldada neile järelevalve käigus teatavaks saanud äri- ja tehnikaalast teavet, kui seadus ei näe ette selle avaldamist. Tegemist ei ole uue regulatsiooni, vaid kehtiva RdtS § 75 taasesitamisega. 13. peatükk sätestab vastutuse ehk määrad nõuete rikkumise eest Paragrahvidega 148–171 sätestatakse karistusmäärad seaduse nõuete rikkumise eest nii juriidilisele kui füüsilisele isikule. Võrreldes kehtiva seadusega uusi koosseise tekitatud ei ole ning karistusmäärad on jäänud samaks. Tegemist ei ole uue regulatsiooni, vaid kehtiva RdtS §-de 79–1102 taasesitamisega. Paragrahv 172 sätestab korrakaitseorganite pädevused väärtegude kohtuvälise menetlejana. Politsei- ja Piirivalveamet menetleb gabariidinõuete, rongiliikluse takistamise, ohtlike ainete veonõuete, raudteetranspordivahendite kasutamise nõuete, raudteeveeremi juhtimise nõuetega seotud väärtegusid. TTJA menetleb raudteetranspordi liiklusohutuse, kehtestatud gabariidinõuete, raudtee kaitsevööndis nähtavuse piiramise ja tulekahju tekitamise, registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamise, ohtlike ainete veonõuete, avaliku reisijateveo kohustuse täitmata jätmise, raudteeliikluse ja raudteeveoteenuste korra rikkumise, raudtee tehnokasutuseeskirja rikkumise, raudteel toimunud õnnetusjuhtumist teatamise korra, raudteeveonõuete rikkumise, riiklikus registris registreerimata raudteel raudteeveo korraldamise lubamisega, raudtee-ettevõtja poolse sertifikaadi tingimuste rikkumise, raudteeveeremi juhi, vedurijuhi abi ning raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtumise eest vastutava töötaja poolse raudteeliikluse nõuete rikkumisega seotud väärtegusid. Päästeeamet menetleb raudtee kaitsevööndis nähtavuse piiramise ja tulekahju tekitamisega seotud väärtegusid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium menetleb avaliku reisijateveo kohustuse täitmata jätmisega seotud väärtegusid. Tööinspektsioon menetleb tööandjapoolsete töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisega seotus väärtegusid. Maanteeamet menetleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1371/2007 tulenevate rongireisijate õiguste rikkumisega seotud väärtegusid. Tegemist ei ole uue regulatsiooni, vaid kehtiva RdtS § 111 taasesitamisega. 14. peatükk käsitleb seaduse rakendussätteid. Paragrahv 173 kehtestab rakendussätted. Lõikega 1 sätestatakse, et raudteed, mis enne seaduse jõustumist olid määratud avalikuks raudteeks jäävad selleks ka edasi ning selle tarvis uut protseduuri läbi viia vaja ei ole. Lõigetega 2 ja 3 sätestatakse EL rongireisijate õiguse määruse nr 1371/2007 sätestatud kohustuste suhtes nende rakendamise erandite kehtivus. Erandid on kehtestatud hetkel kehtiva seaduse alusel ja need kehtivad kuni 2019. aasta 3. detsembrini. Riigisisese reisijateveo puhul on erandit võimalik pikendada 2 korda, millest 1 kord on seda juba tehtud. Lõigete 1 ja 2 puhul ei ole tegemist uue regulatsiooni, vaid kehtiva RdtS § 92 lõigete 11 ja 12 taasesitamisega. 38 Paragrahviga 174 muudetakse riigilõivuseadust (RLS). Punktiga 1 muudetakse RLS § 157 punkti 4, mis viiakse vastavusse RdtS § 16 lg 1 p-ga 4, mille kohaselt on veeremi tehnohoolde ja remondi luba üks dokument ehk tegemist on ühe menetlusprotsessiga ja seetõttu ei saa selle eri osade eest eraldi riigilõivu küsida, nagu hetkel sätestatud on. Punktiga 2 kustutatakse seoses esimese punktiga tehtud täiendusega RLS § 157 p 5, mille kohaselt lõivustati eraldi raudteeveeremi tehnohoolde tegevusloa taotluse läbivaatamine. Punktiga 3 täiendatakse RLS § 157 punktidega 6 ja 8, mille kohaselt lisatakse ka raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning ehituse tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise lõiv. Ekslikult on seni tegevusloa muutmise taotluste läbivaatamine lõivuvaba, kuigi toob endaga arvestatava hulga tööd. Riigilõivumäära arvestamise aluseks on tegevusloa muudatuste menetlemiseks kuluv aeg 40 tundi. Toimingu kuluks ühe tunni kohta on 16 eurot. Taotluse läbivaatamine on ajamahukas, kuna menetluse käigus kontrollitakse esitatud dokumentide õigsust, tootmispindade olemasolu ning hinnatakse tehnoloogiliste protsesside kirjelduste sisu. Punktidega 4–6 täiendatakse RLS § 209 täiendustega, mille kohaselt rakendatakse raudteeliiklusregistri kannete tegemisel vähendatud riigilõivu, kui toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu. Täienduste eesmärk on ergutada e-teenuste kasutamist ja lühendada menetlusaegu. Punktiga 7 muudetakse RLS § 210 pealkirja, milles kustutatakse sõna „registreerimismärgi“, kuna raudtee või veeremi registreerimisel väljastatakse neile taotleja soovil küll registreerimistunnistus kuid mitte registreerimismärki. Punktiga 8 muudetakse RLS §-id 211 ja 212. Paragrahvis 211 sätestatakse lõivud allsüsteemi ja raudteeveeremi kasutuselevõtmise loa ja raudteeveeremi tüübiloa taotluse läbivaatamise eest. Regulatsiooni muutuse tõttu on raudteeveeremi kasutuselevõtmise loa asemel eelnimetatud load, mis läbivad analoogse menetluse ning seetõttu jääb ka seni §-s 211 kehtinud lõivumäär samaks. Paragrahvi 212 puhul on ainuke sisuline muudatus lõike 5 punktis 1, mille kohaselt tõuseb riigilõiv tegutsemise ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest mitteavalikul raudteel kogupikkusega kuni 5000 meetrit seniselt 400 eurolt 640 eurole. Senine lõiv 400 eurot ei arvesta taotluse läbivaatamise tegelikku töömahtu. Riigilõivumäära arvestamise aluseks on taotluse menetlemiseks kuluv aeg 40 tundi. Toimingu kuluks ühe tunni kohta on 16 eurot. Taotluse menetlemine on ajamahukas, kuna menetlemise käigus kontrollitakse esitatud tegutsemise ohutustunnistuse taotluse andmete õigsust muudatuse või uuendamise vajaduse ulatuses. Samuti hinnatakse taotluse esitanud ettevõtte võimekust tegutseda raudtee-ettevõtjana taotluses kirjeldatud ulatuses: selleks kontrollitakse personali pädevust ning varasemaid järelevalvemenetlusi, mis on juhtumite kohta läbiviidud. Lisaks on vaja likvideerida hetkel kehtiv anomaalia, kus tegutsemise ohutustunnistuse muutmine või uuendamine oli kallimalt lõivustatud kui uue ohutustunnistuse taotluse läbivaatamine, mis omakorda tõi kaasa selle, et taotlejad ei soovi tunnistust pikendada või uuendada, vaid alustavad uue tegutsemise ohutustunnisutse taotlemist, katkestades oma tegevuse loetud päevadeks. Muus osas on tegemist formaalsete muudatustega, kuna ei ole enam ei eristata lubade A ja B osa, vaid on üks tunnistus. Punkitga 9 asendatakse §-s 213 number 63 numbriga 106, kuna uues seaduses reguleerib TTJA rolli läbilaskevõime jaotajana § 106. Punktiga 10 jäetakse RLS § 3312 ja 3314 lõigetest 1 tekstiosa „Rraudteerajatiste“, kuna raudteerajatiste ehtis- ja kasutusloa menetlus ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses. Paragrahv 175 sätestab senise raudteeseaduse kehtetuks tunnistamise. Paragrahv 176 sätestab raudteeseaduse jõustumise tähtajaks 2019. aasta 16. juuli, mis on direktiivide 2016/797 ja 2016/796 ülevõtmise tähtajaks. 4. Eelnõu terminoloogia 39 Eelnõus võetakse kasutusele uued mõisted tegevuse liik, tegevuse ulatus, tegevuspiirkond ja olulised nõuded, mis tulenevad direktiividest (EL) 2016/797 ja 2016/798 tulenevate mõistetega ning seaduse regulatsioonis kasutatavate terminite definitsioonid vastavad direktiivist tulenevale. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (uuesti sõnastatud). Direktiivide ülevõtmise tähtaeg on 16.06.2019. Nimetatud direktiivide ülevõtmise vastavustabel on käesoleva seletuskirja lisas. 6. Seaduse mõjud Kavandatavad muudatused Eelnõu on algatatud vajadusest üle võtta Euroopa Liidu õigus. Eelnõuga ülevõetavate direktiivide 2016/797 ja 2016/798 näol on tegemist niinimetatud neljanda raudteepaketi tehnilise samba õigusaktidega, mille eesmärk on viia lõpule Euroopa ühtse raudteeturu loomine. Paketi eesmärk on elavdada raudteesektorit ja teha see konkurentsivõimelisemaks võrreldes teiste transpordisektoritega. Tehnilise samba rakendamisega loodetakse suurendada konkurentsi raudteesektoris vähendades kulusid ja halduskoormust ettevõtetele, kes soovivad tegutseda mitmes Euroopa Liidu riigis. Selle eesmärgi saavutamiseks saab edaspidi taotleda lubasid Raudteeameti kaudu, mitte esitada taotlus igas riigis eraldi, luuakse ühtne kontaktpunkt, mille kaudu erinevaid taotlusi esitada saab, vähendatakse erinevad siseriiklike nõudeid, mis ei pruugi olla läbipaistvad ja mittediskrimineerivad uute turule tulijate jaoks. Direktiivi 2016/797 eesmärk on saavutada Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitlus, milleks tuleb hõlbustada, parandada ja arendada raudteetranspordi teenuseid ELi piires ja kolmandate riikidega ning aidata seega lõpule viia ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomine ja üleminek tõhusamatele transpordiliikidele. Direktiivis kehtestatud nõuded on seotud raudteesüsteemi osade projekteerimise, ehituse, kasutuselevõtu, ümberehitamise, uuendamise, käitamise ja hooldusega, raudteesüsteemi kasutava ja hooldava personali kutsekvalifikatsiooni ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimustega. Need tingimused on sõnastatud ühtlustatud nõuetena, mis hõlmavad olulisi nõudeid seoses ohutusega (näiteks sellised komponendid nagu pidurid), töökindlusega (näiteks põhikomponentide jälgimine ja hooldus), tervise- ja keskkonnakaitsega, tehnilise ühilduvuse ja süsteemi käitamisega. Lisaks käsitlevad nõuded allsüsteemi või allsüsteemi osa koostalitluse tehnilisi kirjeldusi, seonduvaid Euroopa standardeid ja muid dokumente, mis võimaldavad asjaomastel organitel tõendada oluliste nõuete täitmist ja koostalitluse tehnilistele kirjeldustele vastavust. Direktiiv 2016/797 näeb ette koostalitlusvõimeliste komponentide ja süsteemidega seotud menetlused, mis käsitlevad turule laskmise tingimusi, nõuetele vastavust või kasutuskõlblikkust, ning menetlusi juhul, kui olulised nõuded ei ole täidetud. Direktiivi 2016/798 eesmärk on suurendada raudteeohutust Euroopa Liidus, vaadates läbi riiklike ohutusasutuste rolli ning jagades kohustused ümber nende ja Raudteeameti vahel. Direktiivis on sätestatud meetmed ohutuse arendamiseks ja täiustamiseks ning parema juurdepääsu tagamiseks raudteeveoteenuste turule, sealhulgas Raudteeameti funktsioonide muutmine, mille tulemusena hakkab ta väljastama ohutustunnistusi enam kui ühes ELi riigis tegutsevatele raudteeveo-ettevõtjatele, vastutuse jagamine ELi raudteesüsteemiga seotud eri organite vahel, ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusmeetodite väljatöötamine, et kaotada siseriiklikud eeskirjad ning seega ühtse Euroopa raudteepiirkonna arengu takistused, ohutustunnistuste ja -lubade väljastamise, uuendamise, muutmise, piiramise või tühistamise 40 põhimõtete kehtestamine, raudteeohutuse juhtimise ja järelevalve ühiste põhimõtete kindlaksmääramine. Ühiste ohutusmeetodite abil hinnatakse ohutustasemeid, ohutuseesmärkide saavutamist ning muude ohutusnõuete täitmist. Ühised meetodid on mõeldud eelkõige riskide ja riskihindamise hindamiseks, nõuetele vastavuse hindamiseks ohutustunnistuste ja -lubade väljastamisel, riiklike ohutusasutuste teostatavaks järelevalveks ning raudteeveo-ettevõtjate, Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudtee hoolduse eest vastutavate organite jälgimistegevuseks, ohutuseesmärkide saavutamise hindamiseks nii ELi kui ka riikide tasandil. Ühiste ohutuseesmärkidega kehtestatakse minimaalsed ohutustasemed, mis tuleb saavutada ELi raudteesüsteemis tervikuna. Ühiseid ohutuseesmärke võib väljendada aktsepteeritava riskitaseme näitajate või ohutuse sihttasemetena. ELi raudteeinfrastruktuurile saavad juurdepääsu üksnes need ettevõtjad, kellel on ühtne ohutustunnistus, mille on väljastanud kas Raudteeamet või asjaomased riiklikud ohutusasutused. Tunnistuse eesmärk on tõendada, et asjaomane ettevõtja on loonud oma ohutusjuhtimise süsteemi ja on suuteline kavandatud tegevuspiirkonnas ohutult tegutsema. Direktiividega ei lisata uusi olulisi nõudeid, vaid täpsustatakse olemasolevaid (tegemist on varem kehtinud direktiivide uuesti sõnastamisega) ja olulist mõju need endaga kaasa ei too. Sihtrühm Seaduseelnõuga muudetava regulatsiooni sihtrühmaks on raudtee valdkonna ettevõtjad ja TTJA kui riiklik ohutusasutus, kes väljastab erinevaid lubasid. Kaasnevad üldised mõjud Majanduslik mõju Eelnõu eesmärgist lähtuvalt on majanduslik mõju raudteeturule positiivne, kuivõrd turule liigipääsuks vajalike lubade saamiseks halduskoormust vähendatakse ja nõudeid ühtlustatakse, mis omakorda võimaldab kulusid kokku hoida ettevõtjatel, kes soovivad tegutseda erinevates EL riikides. Mõju riigiasutuste korraldusele ning kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu mõjutab TTJA töökorraldust. TTJA peab sõlmima tõhusama ühtse ohutustunnistuse andmise protsessi huvides koostöölepingu Raudteeametiga ning Läti ja Leeduga. Teoreetiliselt on võimalus, et väheneb TTJA töökoormus, kui ettevõtjad esitavad ühtse ohutustunnistuse ja veeremiüksuse turule laskmise loa TTJA asemel Raudteeametile. Kogumis seega ei kaasne muudatustega TTJA-le täiendava ressursi vajadust. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. 8. Rakendusaktid Käesoleva seaduse jõustumisega seoses tunnistatakse hetkel kehtiv, 2003. aastal jõustunud, raudteeseaduse redaktsioon kehtetuks. Sellega seoses muutuvad kehtetuks ka kõik selle alusel antud 17 määrust, millest 1 on teede- ja sideministri, 11 majandus- ja kommunikatsiooniministri ja 5 Vabariigi Valitsuse määrust. Enamiku neist määrustest saab kas minimaalsete 41 muudatustega või praktiliselt muutmata kujul taaskehtestada. Osasid määruseid on vaja muuta seoses direktiividest tulnud muudatustega. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 16.06.2019. 11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Maanteeametile, AS-ile Eesti Raudtee, AS-ile Operail, AS-ile Eesti Liinirongid, AS-ile Edelaraudtee, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ile, AS-ile E.R.S., MTÜ-le Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, Enefit Kaevandused ASile, AS-ile Sillamäe Sadam ja AS-ile Tallinna Sadam, Ohutusjuurdluse keskusele. Algatab Vabariigi Valitsus/ „….“ …………….. 2019 (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristuminister 42 Lisa Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud) EL-i õigusakti EL-i õigusakti EL-i õigusakti Kommentaarid norm ülevõtmise normi sisuliseks kohustus rakendamiseks kehtestatav siseriiklik õigusakt Artikkel 1 Jah RdtS § 1 Artikkel 2 Jah RdtS ja RdtS § 113 lg 3 alusel kehtestatud KTK määrus. Osad mõisted on määratletud toote nõuetele vastavuse seaduses (TNVS), mis rakendab p1 komisjoni määrust p2 765/2008 p3 § 4 p 30 p4 § 4 p 31 p5 p6 §4p6 p7 § 4 p 32 p8 § 4 p 33 p9 § 4 p 34 p 10 TNVS § 3 p 11 § 113 lg 5 KTK p 12 määrus p 13 § 113 lg 5 KTK p 14 määrus p 15 § 4 p 35 p 16 § 113 lg 5 KTK p 17 määrus p 18 § 113 lg 5 KTK määrus p 19 § 117 lg 3 p 20 § 117 lg 2 p 21 § 113 lg 5 KTK p 22 määrus p 23 § 113 lg 5 KTK p 24 määrus p 25 Tramm-ronge ei p 26 kasutata p 27 § 113 p 28 § 113 lg 5 KTK p 29 määrus § 113 lg 5 KTK määrus 43 § 116 lg 2 p 30 § 113 lg 5 KTK p 31 määrus p 32 § 113 lg 5 KTK p 33 määrus p 34 § 47 p 35 § 113 lg 5 KTK p 36 määrus p 37 § 113 lg 5 KTK p 38 määrus p 39 § 4 p 36 p 40 Ei võeta üle, p 41 trammiteed ei kuulu p 42 raudteeseaduse kohaldusalasse p 43 § 36 lg 3 p 44 § 113 lg 5 KTK p 45 määrus § 120 lg 1 § 113 lg 5 KTK määrus § 113 lg 5 KTK määrus TNVS § 4 lg 1 p 10 TNVS § 4 lg 1 p 9 TNVS § 4 lg 1 p 14 TNVS § 4 lg 1 p 8 TNVS § 36 TNVS § 37 TNVS § 4 lg 1 p 12 § 115 ja TNVS § 4 lg 1 p 13 § 113 lg 5 KTK määrus § 4 p 12 § 4 p 10 Artikkel 3 Jah RdtS § 113 lg-d 2 ja 3 Artikkel 4 Ei Artikkel 5 Ei Artikkel 6 Ei Artikkel 7 Jah KTK määrus Artikkel 8 Jah RdtS § 113 lg 2 ja 4 Artikkel 9 Jah KTK määrus Artikkel 10 Jah RdtS § 114 lg 4, KTK määrus Artikkel 11 Jah RdtS § 114 lg 2–4 Artikkel 12 Jah RdtS § 113 lg 4 Artikkel 13 Jah § 113 lg 5 KTK määrus 44 Artikkel 14 Jah RdtS § 113 lg 5 KTK määrus Artikkel 15 Jah RdtS § 114 lg 2 ja 4 Artikkel 16 Jah RdtS § § 112 lg 5 ja 6 Artikkel 17 Ei Artikkel 18 Jah RdtS §§ 113 lg 3, 116 Artikkel 19 Jah RdtS § 118 Artikkel 20 Ei Artikkel 21 Jah RdtS §§ 119, 121– 124 Artikkel 22 Jah RdtS § 125 Artikkel 23 Jah RdtS § 126 Artikkel 24 Jah RdtS § 127 Artikkel 25 Jah RdtS § 128 Artikkel 26 Jah RdtS §§ 129, 130 Artikkel 27 Jah TNVS § 30 lg 11 Artikkel 28 Jah TNVS § 30 lg 11 Artikkel 29 Jah RdtS § 115 lg 3 Artikkel 30 Jah RdtS § 115 lg 2, TNVS § 28 Artikkel 31 Jah RdtS §§ 115 lg 2, TNVS §§ 22, 28 Artikkel 32 Jah RdtS § 115 lg 2, TNVS § 28 Artikkel 33 Jah RdtS § 115 lg 2, TNVS § 28 Artikkel 34 Jah RdtS § 115 lg 2, TNVS §§ 25, 29 lg 2 Artikkel 35 Jah RdtS § 115 lg 2, TNVS § 26 Artikkel 36 lõiked 1 Jah RdtS § 115 lg 2, Artikli 36 lõiget 3 ei ja 2 TNVS § 28 kohaldata, kuna Eestis saab vastavushindamis- asutusena tegutsemise loa ainult akrediteeringu baasil Artikkel 37 Jah RdtS § 115 lg 2, TNVS § 34 Artikkel 38 Jah RdtS § 115 lg 2, TNVS § 34 lg 1 Artikkel 39 Jah RdtS § 115 lg 2, TNVS §§ 33 lg 4, 34 lg 1 Artikkel 40 Jah RdtS § 115 lg 3 Artikkel 41 Jah RdtS §115 lg 2, TNVS §§ 21 lg-d 2– 4, 22 lg 1 Artikkel 42 Jah RdtS § 115 lg 2, TNVS § 23 Artikkel 43 Ei 45 Artikkel 44 Jah RdtS§ 115 lg 2, TNVS § 22 lg 2 Artikkel 45 Jah RdtS § 115 Artikkel 46 Jah § 138 lg 4 Artikkel 47 Jah RdtS §§ 138 lg 7 ja 8, 139 lg 3 Artikkel 48 Ei Artikkel 49 Jah RdtS § 139 lg 2 Artikkel 50 Ei RdtS § 57 Artikkel 51 Ei RdtS § 57 Artikkel 52 Ei RdtS § 511 Artikkel 53 Ei RdtS § 511 Artikkel 54 Jah RdtS § 176 lg 2 Artikkel 55 Ei Artikkel 56 Ei Artikkel 57 Ei Artikkel 58 Ei Artikkel 59 Ei Artikkel 60 Ei Lisa I Jah RdtS § 4 p 29 Lisa II Jah RdtS § 4 p 31 Lisa III Jah RdtS § 113 lg 5 Lisa IV Jah RdtS § 114 lg 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (uuesti sõnastatud) EL-i õigusakti EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi Kommentaarid norm ülevõtmise sisuliseks kohustus rakendamiseks kehtestatav siseriiklik õigusakt Artikkel 1 Ei Artikkel 2 Jah RdtS § 1 Artikkel 3 Jah RdtS §§ p1 4 p 29 p2 4 p 12 p3 4 p 10 p4 4 p 34 p5 33 lg 2 p6 33 lg 2 p7 47 p8 36 lg 3 p9 41 p 10 52 lg 8 p 11 49 lg 2 p 12 49 lg 3 p 13 49 lg 4 p 14 51 lg 1, 52 lg 8 p 15 51 lg 1 p 16 46 Ei võeta üle, trammiteed ei kuulu raudteeseaduse p 17 kohaldusalasse ja pole ühenduses raudteega p 18 § 115 ja TNVS § 4 lg 1 p 19 p 13 p 20 4 p 34 p 21 113 lg 5, KTK määrus 4 p 36 §4p6 p-d 22–30 TNVS § 4 lg 1 p 9 p 31–33 § 40 lg 4 § 4 p-d 41–43 4 p 44 4 p 45 4 p 46 Artikkel 4 Jah RdtS §§ 40 Artikkel 5 Ei Artikkel 6 Ei Artikkel 7 Ei Artikkel 8 Jah RdtS § 36 lg-d 3 ja 4 Artikkel 9 Jah RdtS §§ 41, 49 lg 8 Artikkel 10 Jah RdtS § 32–35 Artikkel 11 Jah RdtS § 35 lg 6 Artikkel 12 Jah RdtS §§ 27 lg-d 1, 2 ja 8, 28 lg-d 3, 4, 30 lg 4, 31 lg 7, 39 lg 8 Artikkel 13 Ei Artikkel 14 Ei Artikkel 15 lg 3 Jah RdtS § 39 lg 7 Artikkel 16 Jah RdtS §§ 116 lg 1, 119 lg 1, 144 lg 4 p 3 Artikkel 17 Jah RdtS §§ 32 lg-d 8 ja 9, 47, 144 lg 4 p 5 Artikkel 18 Jah RdtS §§ 32 lg 10, 33 lg 3 Artikkel 19 Jah RdtS § 39 lg 7 Artikkel 20 Ei Artikkel 21 lg 2 Jah RdtS § 53 lg 1 Artikkel 22 Jah RdtS §§ 48, 51 lg 3, 52 lg 3, 55 lg-d 3 ja 4 Artikkel 23 Jah RdtS §§ 52 lg-d 5–7, 55 Artikkel 24 Jah RdtS § 56 47 Artikkel 25 Ei Artikkel 26 lg 3 Jah RdtS § 56 lg 4 Artikkel 27 Ei Artikkel 28 Ei Artikkel 29 Ei Artikkel 30 Ei Artikkel 31 Ei Artikkel 32 Ei Artikkel 33 Ei Artikkel 34 Ei Artikkel 35 Ei Artikkel 36 Ei Lisa I Ei Lisa II Jah RdtS § 36 lg 4 Lisa III Jah RdtS § 4 p 34 48
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel