dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekute edastamine

Sotsiaalministeerium · 3. aprill 2019
Viit
1.1-13/1000
Registreeritud
3. aprill 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-13 Valitsuskomisjonide ja nõukogude töös osalemise dokumendid
Toimik
1.1-13/65
Vastutaja
Diana Kalvik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)
Lahendamise tähtaeg
3. mai 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf304 KB
  • 📎ELVL ettepanekud SOM_töö sotsiaal tervis_läbirääkimiste töörühm.asice75 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium 02.04 .2019 nr 1-7/75 Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud läbir ääkimisteks Valitsuskomisjoniga riigieelarvestrateegia 2020-2023 ja riigieelarve 2020 osas Esitame Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogu poolt 12. märtsil 2019.a. heaks kiidetud ettepaneku d valdkondlikele töörühmadele läbirääkimisteks 2019. aastal toimuvate eelarveläbirääkimiste käigus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jan Trei ELVL asedirektor Lisa: ELVL ettepanekud 2019 aasta töö-, sotsiaal- ning tervisevaldkonna töörühma eelarveläbirääkimistele. ELVL ettepanekud 2019.a Töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkon na töörühmale ELVL ettepanekud Põhjendused Ettepanek 1 Tagada erihoolekandeteenuste kättesaadavus ja piisav rahastamine. Olukord erihoolekandeteenuste kättesaadavuses on endiselt halb. Riiklikule erihoolekandeteenusele on järjekorrad pikad ja teenuse rahastamine tihti ebapiisav. Et inimesi mitte abita jätta, on KOVid paigutanud riikliku teenuse ootel olevaid abivajajaid üld- või erihooldekodusse, tasudes teenuse eest oma eelarve vahenditest. Riiklike erihoolekandeteenuste ebapiisava mahu tõttu tekib rahaline koormus omavalitsustele. Sotsiaalhoolekande seadusega ei ole kohaliku omavalitsuse ülesandeid erihoolekande teenuse personali kulude katteks sätestatud ega eelarvelisi vahendeid eraldatud. Erihoolekandeteenuse hind ei kata tegelikku teenuse kulu igapäevaelu toetamise teenuse (IET) ja ööpäevaringse erihooldusteenuse korral: • IET teenuse maksimaalne maksumus isiku kohta 137 € kuus, alates 2019.aastatst planeeritud 143 € . Praegusel juhul IET teenus 1: 10 ( personal ja kliendid) ei taga erinevate hooldus ja järelevalve vajadusega inimestele kvaliteetset teenuse osutamist. Tegelikud kulud on ligi kolm korda suuremad, seda eelkõige juba personali kulude katteks. • Ööpäevaringse erihooldusteenuse (ÖP) hind ei kata teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi ning ei motiveeri KOV –e teenuskohti seepärast looma. Hetkel on ÖP teenuse maksimaalne maksumus 892 € kuus isiku kohta, juhul kui teenuse osutamise rühma kuulub kuni 12 isikut ja üks juhendaja. Tegelik personali vajadus on kaks korda suurem ja seega ka tegelikud kulud 1200-1400-1600, vastavalt hooldus ja järelevalve vajadusele. Aastane kulu erihoolduse ootel inimeste eest või erihooldusele lisaks on nt Tallinnas ca 50 000 eurot. Nagu näha Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt oli erihoolekandeteenuste järjekorras 01.01.2019 seisuga 1579 inimest. Ettepanek 2 Näha ette takistusteta liikumise projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu finantsperioodi 2014-2020 vahenditest Puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIK) vastu võtmisel juhtisid kohalikud omavalitsused tähelepanu tõsiasjale, et PIKi jõustumine toob KOVidele kohustusi, mille täitmiseks puuduvad rahalised vahendid. PIK nõuab ligipääsu tagamist kõigile ehitistele, ka olemasolevatele, mitte ainult uutele, samuti transpordile, infole jne. Nimetatud kohustuse täitmiseks st ligipääsetavuse tagamiseks, ei ole KOVidele rahalisi vahendeid eraldatud. On oluline, et läbi riiklike tegevuste panustataks ligipääsetavuse saavutamisse ning lisaks ERF vahenditele isikute eluruumide ümberkohandamiseks, leitaks võimalusi täiendavalt ka läbi muude toetavate meetmete. Tallinn kohaliku omavalitsusena on välja töötanud Tallinna ligipääsetavuse arengusuunad 2016-2022. Eelmainitud dokumendi oluliseks ja kandvaks elemendiks on universaalse disaini ja ligipääsetavuse infosüsteemi loomine (tinglik nimetus Accessible Tallinn), mis kajastaks ligipääsetavuse seisukorda hoonete, rajatiste jms linnaruumi osas, jagaks infot elanikele ja linna külalistele, aga oleks ka töövahendiks linna ametitele ligipääsetavuse tegevuste planeerimisel ja mõõdikuks ligipääsetavuse hindamisel. Planeeritav infosüsteem kavandatakse arvestusega, et muuta see üleriigiliseks kõikide omavalitsuste jaoks. Infosüsteemi kasutamine on tulemuslik vaid regulaarse hooldamise, sh info uuendamisega ja süsteemi tsentraalse haldamisega. Üleriigilise portaali töös hoidmine vajab riigi poolset rahastamist hinnanguliselt aastas 20 000-.€. Ettepanek 3 Suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks eraldatavaid vahendeid. Rahad teenuse osutamiseks on KOVidele eraldatud tuginedes teenuse eelmiste aastate hindadele. Käesoleval aastal on enamus teenuse osutajaid hindu oluliselt tõstnud. Nt Tartu puhul ei olnud 2018. a kehtestatud hind ühelgi juhul alla 1200 euro (nö tava-lapse puhul) ja 1500 euro (erivajadusega lapse puhul) ja hindade tõus jätkub. Ettepanek 4 Leida riigi võimalus toetada KOV investeeringuid eakate hoolekandasutuste rajamiseks ja renoveerimiseks. Uue SHS kohaselt on väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus KOVi korraldatav teenus. Selle kohustuse täitmiseks ei ole täiendavaid vahendeid ette nähtud. KOVid on sundseisus uute hoolekandeasutuste loomiseks ja olemasolevate renoveerimiseks järjest suureneva vajadusega eakate hoolekandekohtade järele. Omavalitsuste tulude maht ei võimalda piisavalt investeeringuid oma vahenditest, arvestades teenuse tegelikku vajadust. Energiatõhususe meede võimaldab vähesel määral lisarahastust taotleda ja luua väga väikeses mahus uusi teenuskohti. Meede on tervitatav, aga ei ole paljudele KOVile jõukohane arvestades eeldatavat omaosaluse vajadust. Lisaks lubavad meetme võimalused luua teenuskohti väga väikeses mahus, mis aga ei ole proportsioonis teenuskohtade puudusega üle Eesti. Ettepanek 5 Teostada KOVidele pandud uute ja täiendatud ülesannete maksumuse selgitamiseks 01.01.2016 jõustunud SHSi analüüs ning töötada välja süsteem KOVide tulude täiendamiseks lisandunud ülesannete kulude katteks. SHS sisaldab rea uusi KOV teenuseid, nt: võlanõustamis-, sotsiaaltranspordi-, varjupaiga-, turvakodu- ja üldhooldusteenuse, mille osutamiseks ja arendamiseks ei ole KOVidele täiendavaid rahalisi vahendeid eraldatud. Koduteenus, intervall- ja päevahooldusteenused toovad hajaasustuse piirkondades kaasa suurt kulu transpordile. Lisaks on puudus sotsiaalteenuste pakkujatest. Tähelepanu vajab, et võrreldes varasemaga on oluliselt muutunud ootused teenuste sisu, teenuse kättesaadavuse jne osas. Seega on teenuste korraldamise kulud, kui kättesaadavuse tagamiseks vajalikud kulud, oluliselt suurenenud. Ettepanek 6 Sätestada sotsiaalhoolekande seaduses lisaks KOVidele teenuse korraldamise kohustuse panemisele ka konkreetsed piirid, millises mahus peab KOV abi tagama. Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) sätestab teenused, mis on KOVi korraldada, kuid on märkimata, kui suures mahus peab teenuseid korraldama. Õiguskantsler on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et KOVil ei ole õigust teenuse osutamist kuidagi piirata nt kehtestada järjekorda võtmine või teenuse osutamise maksimaalne summa või aeg. KOVi poolt tuleb teenust osutada nii palju ja siis, kui inimene vajab, mis aga ei ole alati võimalik. Andes SHSis nimetatud teenused kohaliku omavalitsuse korraldada, on riik jätnud teenuste kättesaadavuse eri omavalitsustes sõltuvaks omavalitsuse eelarve võimalustest. Nii on väiksema eelarve mahuga kohalikud omavalitsused võimetud tagama oma elanikele vajalikke teenuseid, tekitades niimoodi elukohast sõltuvat ebavõrdsust. Nendes omavalitsuses, kus eelarve vahendeid sotsiaalhoolekande korraldamiseks saab pidada piisavaks, tekitab selline regulatsioon vastupidise surve – hoolekandelist abi vajavad isikud võivad eeldada, et kogu nende abivajadus tuleb katta kohaliku omavalitsuse eelarve vahendite eest antava abiga. Leiame, et kui teenuse osutamise piirmäärade sätestamist ei peeta võimalikuks, siis on vajalik sätestada põhimõtted teenuse osutamisega seotud lisakulude katmiseks riigieelarvest Ettepanek 7 Tagada ravikindlustuseta isikutele esmatasandi arstiabi kättesaadavuseks selle rahastamine riiklikest vahenditest. Tagamaks Põhiseadusest tulenevat kõigi elanike õigust tervise kaitsele, võimaldada ravikindlustusega hõlmamata isikutele tasuta esmatasandi tervishoiuteenus ja katta nende statsionaarse raviteenuse kulud. Tagada nimetatud isikutele rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesooleskriiningu tasuta teostamine riiklikus ennetuskavas ettenähtud vanusrühmades. 2017. aastal oli ravikindlustamatuid isikuid Tallinnas 51 301 e 11,4% elanikest. Linnaeelarveliste vahendite kulu ravikindlustamata inimeste ravile oli 2017.a 177 400 eurot. Ettepanek 8 Tagada õendusteenuse kättesaadavus krooniliste tervisehäiretega patsientidele kodus. Teenuse riiklik finantseerimine ei kata tegelikke vajadusi. Nt. Tallinna eelarveliste vahendite kulu õendusteenuse täiendavaks rahastamiseks oli 2016 .aastal 202 500 eurot. Seoses elanikkonna vananemisega ja krooniliste haiguste sagenemisega suureneb vajadus õendusteenuse järele veelgi. Oluliselt kasvatab teenuse vajadust üldiselt omaks võetud seisukoht, et inimesel peaks olema võimalus saada abi oma kodus ja vältida institutsionaalset abi. Ettepanek 9 Tagada esmatasandi arstiabi kättesaadavus võrdsetel alustel üle Eesti ja seda ka hooldekodudes. Üle Eesti on suur probleem perearstide teenusega. Perearstiabi peaks olema kodukoha lähedal ning inimesele tasuta ja kiiresti kättesaadav. Eesti Haigekassa andmetel on 19 000 inimest ilma perearstita. Ettepanek 10 Tagada koolitervishoiuteenus kõigile õpilastele Koolitervishoid vajab täiendavat rahastamist. Praegu on KOVid sunnitud teenuse toiminiseks juurde maksma. Eriti raskes olukorras on väiksemad koolid. Teema on oluline, sest laste puhul on ennetamine eriti oluline. Probleemideks on vähene liikumine, ülekaalulisus, netisõltuvus, rohke stress. Ettepanek 11 Tallinna ja riigi koostöös rajada Tallinna Haigla. Eesmärgiga parandada eriarstiabi kättesaadavust on Tallinna Linnavolikogu otsustanud rajada ca 600-kohalise aktiivravihaigla, mis aitab kaasa ravijärjekordade lühendamisele ja ravikvaliteedi parandamisele. Orienteeruv objekti rajamise ehitusmaksumus on 300 mln eurot. Ettepanek 12 Lõpetada dementsete ja sõltuvushäirega isikute vanusest tulenev ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste psüühikahäiretega klientidega ja võimaldada riigi rahastatavat erihoolekannet ka neile. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt ei rahastata riigi eelarvest erihoolekandeteenust vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isikutele ja neile isikutele, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena. Leiame, et vanusest või psüühikahäire põhjusest tulenev diskrimineerimine tuleb lõpetada. Dementsete inimeste arv suureneb koos keskmise eluea pikenemisega ja vastavate teenuskohtade vajadus kasvab pidevalt. Käesoleval ajal on dementsete klientide teenusele paigutamine väga suur probleem ja seda koduteenustega või Dementsuse Kompetentsikeskuse abiga ei lahenda. Lahendamata on ka psüühikahäirega alko- ja narkosõltlaste ravi ning hoolduse probleem. Ettepanek13 Tagada kohalikele omavalitsustele õigus kasutada oma piirkonna isikute kohta riiklikesse infosüsteemidesse kantud infot, mis on vajalik kaalutletud otsuse tegemisel teenuste ja toetuste määramisel. KOVid vajavad ligipääsu Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti poolt hallatavates andmekogudes sisalduvale isikustatud informatsioonile (delikaatsetele isikuandmetele), mis on vajalik kaalutletud haldusotsuse langetamiseks. 01. jaanuaril 2016 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 15 näeb ette hindamiskohustuse ja sellele järgneva otsuse tegemise teenuse/toetuse andmise kohta. Ligipääs erinevates registrites säilitatavatele andmetele on eriti vajalik selleks, et vältida inimeste korduvat küsitlemist. Ettepanek 14 Tagada Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) võimekus andmevahetuseks KOV-te andmekogudega. Tagada STAR järjepidev arendamine vastavalt kohalike omavalitsuste vajadustele ja seaduste muudatustega lisandunud ülesannetele Riik pani matusetoetuse maksmise alates 2018.aastast KOV ülesandeks, andes selleks rahalised vahendid üle omavalitsustele ja sätestades kohustuse andmete kandmiseks matusetoetuse saajate kohta STAR-i. Samas ei paku STAR endiselt ühtegi e-teenust kodanikele. Peamiselt just seetõttu loodi Tallinnas matusetoetuse lahendus Tallinna universaaltoetuste andmekogusse UNTO, mis võimaldab taotlejal lihtsalt ja mugavalt paari klikiga taotlust esitada. UNTO on üles ehitatud nii, et võimaldaks x-tee kaudu andmevahetust STAR-ga . Eelkõige matusetoetuse menetlemisel on otstarbekas andmete massiivse käsitsi sisestamise asemel kasutada andmeallikana juba olemasolevaid andmeid. Tallinna linn on valmis omaltpoolt rahastama liidestumist STARiga, kuid asjaajamine SA-ga TEHIK on jäänud toppama, sest plaanitakse omaniku vahetust jmt. Riik on aastaid tegelenud STAR-i arendustega eklektiliselt. Endiselt on välja arendamata teenuseosutajate ja kliendipäeviku moodulid, puudu on iseteeninduse moodul klientidele. Süsteem on üles ehitatud keeruliselt ja mitte kasutajasõbralikult, mis võtab kasutajalt palju väärtuslikku tööaega. Riik teostab suuri reforme, kuid ei ole võimeline STAR arendusi samas tempos ellu viima, nt hooldusperede registri arenduse viibimine pool aastat. Siiani on puudu liidestumised erinevate riiklike registritega, saamaks KOV sotsiaaltöötajatele ligipääsu Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemides olevalele detailsemale infole, et vältida kodanikelt info uuesti esitamist. Ettepanek 12 Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme Selle aasta teises pooles on plaanis algatada liiklusseaduse jt seaduste muutmine, kus mh saavad kajastatud ka mõningad toodud ettepanekud, mis ühtivad ka puuetega inimeste koja ettepanekutega, näiteks sõna „teenin dava“ asendamine sõnaga „transportiva“ ning Sotsiaalministri määruse volitusnormi muutmine. Liiklusseaduse eelnõus pole arvesse võetud ja jätkuvalt ei toetata ettepanekut luua liiklusregistrisse puu dega inimeste parkimiskaartide andmebaasi. Majandus- ja Kom muni katsiooniministeerium ei ole sisuliselt vastava registri loomise vastu, samas ei ole meie hinnangul liiklusregister sobiv register vastava info kogumiseks. Esiteks on liiklus register sõidukite ning liikluses osalema lubatud isikuga seotud andmekogu, mida haldab üksnes Maanteeamet. Puudega isikute kaarte väljastatakse aga ka isikutele, kes ise seisvalt liikluses osaleda ei tohi, mistõttu tuleks liiklusregistris hakata koguma teavet isikute kohta, kellel liikluses iseseisvalt osalemisega seos puudub. Samuti on täna Maanteeamet ainus asutus, kes liiklusregistrisse kandeid teeb. Samas puudega inimeste parkimiskaarte väljastab KOV, mistõttu peaks liiklusregistrisse andmete sisestamise õiguse saama ka KOV-d. Seega oleks tegemist põhimõtteliste muutusega, millega sisuliselt kujundaks ümber kogu liiklusregistri senise olemus. Saatja: Inga Köster <[email protected]> Saadetud: 02.04.2019 17:20 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Mailiis Kaljula <[email protected]> Teema: ELVL ettepanekud_eelarveläbirääkimised Manused: ELVL ettepanekud SOM_töö sotsiaal tervis_läbirääkimiste töörühm.asice Esitame Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolsed ettepanekud t��-, sotsiaali- ja tervisevaldkonna l�bir��kimisteks 2019. aastal Lugupidamisega Inga K�ster Juhiabi Eesti Linnade ja Valdade Liit 604 3001
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel