Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning
tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ seletuskiri
I. Sissejuhatus
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirjaga „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine
ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ (edaspidi käskkiri) tehakse muudatused
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud
toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT).
Käskkirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Regina
Sergejeva (tel 626 9219
[email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi nutika arengu
toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186
[email protected]). Käskkirja
juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals
(
[email protected], tel 626 9333).
Seletuskirjas on kirjeldatud ainult uusi TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja
rakendumisel.
Märkused:
Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV punktis.
II. TAT muudatuste sisu
Käskkiri koosneb kahest paragrahvist.
Käskkirja § 1 punktiga 1 korrigeeritakse TAT eelarvet, mida on vähendatud finantskorrektsiooni
otsuste ning meetmete nimekirjas tehtud üheprotsendilise tehnilise kohenduse võrra. 29.03.2018
auditi otsusega tehtud vähendus moodustab kogu eelarvemuudatusest 9279,92 eurot, 24.01.2019
auditi otsusega tehtud vähendus 318,12 eurot ning tehniline korrektsioon 448 712 eurot, millest
toetuse osa moodustab 381 405 ja riikliku kaasfinantseeringu osa 67 307 eurot. Kokku väheneb
eelarve 458 310,04 euro võrra, millest toetuse osa moodustab 389 563,54 ja riiklik
kaasfinantseering 68 746,50 eurot.
Punktiga 2 muudetakse TAT tegevuse „Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste
arendamine ja pakkumine“ elluviijat. Alates 01.01.2019 on selle tegevuse elluviija Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskuse asemel Sotsiaalkindlustusamet. Muudatus on tingitud Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse üleminekust
Sotsiaalkindlustusametisse. Ülemineku eesmärk on koondada rehabilitatsioonialane kompetents ja
arendustegevus ühte asutusse.
Punktiga 3 lisatakse TAT-sse uus tegevus „Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine“, mille
eesmärk on arendada vähenenud töövõimega inimeste töölerakendamisega tegelevatele
spetsialistide oskusi toetatud töölerakendumise teenuse osutamisel.
Seoses tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi
piloteerimine“ sihtrühma märkimisväärse kasvuga muudetakse punktiga 4 TAT näitajate tabelit, kus
tegevuse uus sihttase on varasema 40 asemel 740.
Punktiga 5 lisatakse TAT näitajate tabelisse tegevuse „Toetatud töölerakendumise koolituste
pakkumine“ TAT-spetsiifiline väljundinäitaja, mille nimetuseks on „koolitusel osalejate arv“ ning
sihttasemeks 180.
Punktiga 6 muudetakse TAT punkti 7.2.3.6 sõnastust, milles täpsustatakse, et abivahendi
soetamise puhul ei mõjuta kulu abikõlblikkust abivahendi kasutusaeg ning abivahendi soetamine
on abikõlblik ja abikõlblikkust hinnatakse soetamise hetke seisuga. Abivahendi soetamise puhul on
tegemist teenusega, mis lõppeb abikõlblikkuse mõttes soetamise hetkega – kui isik kuulub
sihtrühma, siis on see hetk, kui leitakse ja otsustakse isiku vajadus abivahendi järele sellel
konkreetsel hetkel tööturul osalemise võimaldamiseks. TAT tegevuse eesmärk on toetada
tööealiste vähenenud töövõimega isikute võimalust vastata töövõime toetamise reformiga
seatavatele aktiivsusnõuetele. Seda hoolimata vanusest - kui ka isik peaks näiteks
vanaduspensionile jääma, ei välista see isiku osalemist tööturul ega vii automaatse isiku tööturult
väljalangemiseni. Tähtsust omab, et isikuid ei tohi ega saa asuda diskrimineerima nende east
sõltuvalt, luues eelduse, et vanaduspensionile jäämisega kaasneb automaatne aktiivsusnõuete
täitmise võimetus ja tööturult eemaldumine. Seejuures ei oma tähtsust abivahendi kasutusaeg –
isik võib reaalselt abivahendit kasutada 10 aastat, kuigi abivahendi kasutusajaks on märgitud 2
aastat. Kasutusaja reguleerimise mõte on olnud tagada isikule töökorras abivahend. Vastavalt SHS
§ 48 lg-le 6 on abivahendi kasutusaeg SHS tähenduses abivahendile kehtestatud ajaline periood,
mille lõppedes loetakse abivahend tarbimisväärtuse kaotanuks. Abivahendi kasutusaeg on ühtlasi
abivahendi üürimise korral tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel üüriperioodiks. Seega ei ole SHS
sätestatud kasutusaeg seotud abivahendi kasutamiseks konkreetse isiku poolt, vaid selle sees on
vahendi amortisatsiooni aeg.
Lisatud on punkt 7.9, mille kohaselt käesoleva TAT raames antav toetus jääb väljapoole riigiabi,
kuna osutatavate teenuste näol on tegemist sotsiaalsete teenustega, mille puhul suuremas mahus
teenuse pakkumine ei suurenda kliendibaasi ega too kaudseteks abisaajateks olevatele
ettevõtetele teiste Euroopa Liidu kliente ega mõjuta teiste ettevõtete turule sisenemist.
Kuna muudatuse tulemusena muutuvad ka TAT eelarve ja tegevuskava, siis asendatakse TAT
tegevuskava (lisa 1 vorm A) ja TAT eelarve (lisa 1 vorm B) käskkirja vastavate lisadega.
Käskkirja § 2 kohaselt rakendatakse käskkirja alates 01.01.2019 seoses tegevuse „Toetatud
töölerakendumise koolituste pakkumine“ alustamisega sellest kuupäevast. Käskkirja punkti 6
rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2015 seoses vajadusega tagada selgus, et abivahendi
soetamise abikõlblikkust hinnatakse soetamise hetke seisuga kõigil juhtudel TAT abikõlblikkuse
perioodist alates.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV. TAT muudatuste mõjud
Toetatud töölerakendumise metoodikal põhinevate koolituste kaudu paraneb
hoolekandevaldkonnas töötajate kompetents ja seeläbi teenuste kvaliteet ja tulemuslikkus, kuna
tegevus on suunatud otseselt vähenenud töövõimega inimeste töölerakendamisega tegelevatele
spetsialistidele. Tegevuse tulemusel paraneb erivajadustega või teistele ebasoodsamas olukorras
olevatele inimestele osutatav tugi nende avatud tööturule siirdumisel ning suureneb sihtrühma
kaasatus ühiskonda.
2
Andmekaitsealane mõjuhinnang
TAT sihtrühm on tööealised erivajadustega vähenenud töövõimega inimesed, kelle töövõime
säilitamist ja parandamist TAT raames toetatakse. Vastavalt struktuuritoetuste seaduse § 24 lõikele
7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud
Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika
seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal1 ning 2014–2020 programmiperioodi
Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D2 – andmete
kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse juhendis
„Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020
struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja
osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest
andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt
kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK
andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama
osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. Kuna
TAT muudatuse tulemusel laieneb mõnevõrra sihtrühm, ent andmekorje reeglites ja protseduurides
muudatusi ei ole, võib mõju isikuandmete riivele lugeda väikeseks.
V. TAT muudatuste kinnitamine
TAT muudatused kinnitavad tervise- ja tööminister ning sotsiaalkaitseminister oma käskkirjaga.
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2019. Käskkirja punkti 6 rakendatakse
tagasiulatuvalt alates 01.01.2015
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks
Sihtasutusele Innove. Rahandusministeerium kooskõlastas käskkirja eelnõu märkustega, millega
on arvestatud. Riigi Tugiteenuste Keskus ja Sihtasutus Innove kooskõlastasid käskkirja eelnõu
märkusteta.
1
http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en
2
http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data%
20collection%20and%20validation.pdf
3
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri .... 04.2019
käskkiri nr ....
„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“
muutmine“
Lisa 1
Vorm A
TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2019–31.12.2020
1. Kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine1
1.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine
Kaitstud töötamise teenus on suunatud inimestele, kellel on nägemis- või liitpuue, püsiv
ajukahjustus või psüühikahäire ja kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama
tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole seda võimelised tegema järjepidevalt.
Töötamine kaitstud tingimustes käesolevas TAT-s tähendab, et puuduva töövõimega isikul
võimaldatakse teha võimetekohast tööd talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos
ning talle on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi.
Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine käivitus Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA)
2015. aastal, mil toimus teenuse katsetamise sisuline ettevalmistamine. Kaitstud töötamise
teenuse osutamisega alustati 2016. aastal. Teenus käivitati järk-järgult, seejuures täiendati
pidevalt teenuse osutamise protsessi, võttes arvesse teenuseosutajatelt ja teenuse sihtrühmalt
saadud tagasisidet.
2019.–2020. aastal jätkub kaitstud töötamise teenuse osutamine ning teenusekohtade arvu
suurendatakse. Korraldatakse riigihange, et leida kaitstud töötamise teenuse osutajad 2019.–
2020. aastaks. Teenuse korraldamisel tehakse tihedat koostööd teenuseosutajate ja teiste
partneritega, kellelt saadud tagasiside teenuse osutamise praktika ja vajaduste kohta
võimaldab kaitstud töötamise teenust edasi arendada ja vastavalt vajadusele teenusekirjeldust
täiendada. Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et tagada SKA
juhtumikorraldajate ja partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse sisust ja
korraldusest. 2019.–2020. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad teaksid
kaitstud töötamise teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele seda
teenust soovitada.
Kaitstud töötamise teenust osutatakse kolmes etapis:
1. etapp – sisseelamine ehk kliendi töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine kuni
kuue kuu jooksul. Nimetatud aja jooksul makstakse kliendile stipendiumi tööturuteenuste ja -
toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras ning sõidu- ja majutustoetust
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras.
2. etapp – kaitstud töö tingimustes töötamine, samal ajal toimub kliendi nõustamine ja
toetamine.
3. etapp – avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine eesmärgiga säilitada kaitstud töötamise
teenust saanud kliendi võimekus töötada avatud tööturul. Avatud tööturul töötamise
tugiteenust osutatakse kliendile, kes on edukalt läbinud kaks esimest etappi.
1 Tegevust viib ellu Sotsiaalkindlustusamet
SKA kogub koostöös teenuseosutajatega teenuse osutamise kohta andmeid kogu teenuse
osutamise perioodi vältel. Eesmärk on parandada ja vajaduse korral muuta teenuse osutamise
korraldust ning teha järelevalvet teenuse osutamise üle, et kindlustada klientidele teenuse
parim võimalik kättesaadavus ja veenduda teenuse osutamiseks eraldatud vahendite
eesmärgipärases kasutamises.
Teenuse osutamist koordineerib SKA-s kaitstud töötamise projektijuht, kellele pakuvad
teenuse korraldamisel tehnilist tuge kaks koordinaatorit.
Sihtrühm: puuduva töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni
vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) ta on I etapi lõpuks võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt kümme tundi nädalas;
2) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või ta on
läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;
3) tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud
osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse
alusel;
4) ta ei saa samal ajal töötukassa pakutavat lühiajalist kaitstud töötamise teenust.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Teenusekirjelduse täiendamine ning 01.03.2015–31.12.2021
partnerite (SO, Astangu, TK,
sihtgruppide liidud) ja potentsiaalsete
teenuseosutajatega läbirääkimine
Juhtumikorraldajate ja teenuseosutajate 01.12.2015–31.12.2021
koolitamine
Teenuseosutajate ja teenuse saajate 01.01.2016–31.12.2021
01.01.2019–31.12.2020
nõustamine ning juhendamine
Kaitstud töötamise teenuse osutamine 01.01.2016–31.12.2021
Teenuseosutajate üle järelevalve 01.01.2016–31.12.2021
korraldamine
Teenuse osutamise andmete kogumine 01.01.2016–31.12.2021
ja analüüs
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2021)
aastatel
Väljundinäitaj Osalise töövõimega inimesed, kes on 725 950
a saanud töövõime reformi vahendusel
teenuseid
1.2. Abivahendite kasutamise võimaldamine
2019.–2020. aastal jätkatakse erivajadustega inimestele nende individuaalsetest vajadustest
lähtuvalt abivahendite eraldamist. Abivahendite teenus on SKA koordineeritav teenus, mille
puhul võimaldatakse õigustatud isikutele abivahendite hankimisel riigipoolset toetust (riik tasub
osaliselt abivahendi eest). Õigustatud isikul on õigus soodustingimustel abivahendile
arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani alusel. Tõendi saab isik perearstilt või eriarstilt. Alates
2017. aastast laienes abivahendi vajaduse tuvastamise õigus ka füsio- ja
tegevusterapeutidele. Inkontinentsitoodete puhul saavad kordustõendi väljastada pereõed.
Rehabilitatsiooniplaani koostab rehabilitatsioonimeeskond, mis koosneb vähemalt viiest
erineva eriala spetsialistist: sotsiaaltöötaja, taastusarst, psühholoog, psühholoog-
kutsenõustaja, eripedagoog, füsioterapeut, tegevusterapeut. Abivahendi vajaduse selgitamine
seotakse töövõime hindamise menetlusega. Seose loomine on vajalik, et tagada riigi poolt
selliste abivahendite andmine, mis on mitmekülgse funktsionaalsusega ja kasutatavad nii
igapäeva- kui tööelus.
Abivahendite kasutamise võimaldamise üle korraldab järelvalvet SKA abivahendite valdkonna
koordinaator, et tagada korrektne ja kvaliteetne teenuse kättesaadavus abivahendeid
vajavatele tööealistele klientidele ning samas kontrollida ka teenuseosutajatele eraldatavate
rahaliste vahendite sihipärast kasutamist ja abikõlblikkust.
SKA kogub koostöös teenuseosutajatega teenuse osutamise kohta andmeid kogu teenuse
osutamise perioodil. Eesmärk on parandada ja vajaduse korral muuta teenuse osutamise
põhimõtteid ning teha järelevalvet teenuse osutamise üle, et kindlustada klientidele parima
võimaliku teenuse kättesaadavus ja veenduda teenuse osutamiseks eraldatud vahendite
eesmärgipärases kasutamises.
Sihtrühm: tööealised vähenenud töövõimega isikud (alates 16. eluaastast kuni
vanaduspensionieani), kes vajavad abivahendeid üleüldise võimekuse parandamiseks ja
toimetuleku toetamiseks, sh töötamist toetavate ja sotsiaalset toimetulekut toetavate
funktsioonide tagamiseks.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Erivajadustega inimeste abivahendi 01.01.2016–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020
vajaduse hindamine ja selle
võimaldamine
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2021)
aastatel
Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes 10 000 14 000
on saanud töövõime reformi
vahendusel teenuseid
1.2.1. Juhtkoerte koolitamine ja teenuse kirjelduse ning korraldusskeemi väljatöötamine
Tegevusega võimaldatakse erivajadustega inimestele nende individuaalsetele vajadustele
vastavat abivahendit, kelleks on juhtkoer. Juhtkoerte tagamine parandab teenust saanud
inimese võimalusi siirduda tööturule või jätkata teenuse saamist. Juhtkoer võimaldab
parandada raske ja sügava nägemispuudega inimeste iseseisvat toimetulekut ning vähendada
hoolduskoormust ja vajadust muude toetavate teenuste (nt isiklik abistaja, tehnilised
abivahendid) järele.
Juhtkoerte koolitamisel puudub riiklik süsteem ja teenuse korraldus, mistõttu ei ole tagatud
juhtkoerte koolitamise jätkusuutlikkus ega teenuse kättesaadavus abivajajatele. Puuduvad
nõuded koerte koolitajatele ning koerte väljaõppe edukuse hindamise süsteem. Reguleerimata
on see, kelle omandisse koer peale koolituse läbimist läheb ning kes ja milliste vahendite eest
tagab koerte vaksineerimise ning vigastuste ja haigustega seotud kulud. Ühtlasi on kindlaks
määramata see, kes ja millistel alustel koera saab ning millised kohustused tekivad koera
kasutajal.
Juhtkoerte koolitamisega tegelevad Eestis kaks kooli: SA Juht- ja Abikoerte Kool (Tartus) ja
MTÜ Abikoerte Keskus (Tallinnas). Seni on koolitamine olnud projektipõhine (nt on vahendeid
taotletud Hasartmängumaksu Nõukogult).
2015. aasta seisuga oli koolitatud ja kasutuses ca 60–70 juhtkoera. Koerad on kasutusse
antud inimestele, kes on vähemalt 18-aastased. Senine projektipõhine praktika on näidanud,
et koerte vajadus ühes aastas on hinnanguliselt 4–6 koera. Peamiselt on Eestis juhtkoertena
kasutusel labradori retriiverid. Ühe koera tööiga on 8–12 aastat.
Juhtkoerte soetamisel on Eestis kasutusel kaks mudelit:
1) töötavate juhtkoerte kasutamine sihipärases aretuses (SA Juht- ja Abikoerte Kool);
2) omapoolse aretuseta sobivate parameetritega koerte omandamine (MTÜ Abikoerte
Keskus).
Mõlemad mudelid on kasutusel ka mujal maailmas. Peamiselt on levinud mudel, mille puhul
tegeleb koeri treeniv asutus ka nende aretamisega. Selle peamine põhjus on soov tagada
koera sobivus ja töökvaliteet ning treeningusse võetavate loomade hea tervis, intelligentsus,
õppimisvõimelisus ja rahulik iseloom.
Nimetatud tegevuse katsetamise käigus koostatakse vastav teenusekirjeldus ning
katsetatakse juht- ja abikoerte teenust ühe osana abivahenditeenusest. Korraldatakse hange
juhtkoerte koolitaja(te) leidmiseks ja koerte soetamiseks. Leitakse eksperdid, kes hakkavad
hindama juhtkoerte õppe läbimise edukust ja valmisolekut juhtkoerana tööle asuda. Alates
2018. aastast soetatakse igal aastal kuni kuus koera. Tegevus toimub kuni 2021. aastani.
Tehakse teavitustööd (infotunnid ja ümarlauad), et koguda infot teenuse arendamiseks ning
jagada infot teenuse korralduse kohta. Tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht.
Sihtrühm: tööealised raske ja sügava nägemispuudega inimesed (16-aastane kuni
vanaduspensioniealine), kellel on olnud nägemispuue vähemalt kaks aastat enne koera
saamist.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Teenusekirjelduse ja 01.03.2017–31.12.2021 01.03.2019–31.12.2020
korraldusskeemi väljatöötamine,
vajaduse korral korrigeerimine ja
täiendamine
Koerte koolitajate leidmiseks ja 01.10.2017–31.12.2021 01.10.2019–31.12.2020
juhtkoerte soetamiseks hanke
ettevalmistamine ja korraldamine.
Juhtkoerte koolitamine
Juhtkoerte teenuseosutajate 01.10.2017–31.12.2021 01.10.2019–31.12.2020
koolitamine, info jagamine,
teavituspäevad
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2021)
aastatel
Väljundinäitaj Osalise töövõimega inimesed, kes on 12 16
a saanud töövõime reformi vahendusel
teenuseid
2. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine
Regulaarset abi suhtluses ja teabe edastamisel vajavad kuulmislangusega inimesed ja
nendega suhtlejad.
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tegi 2015.–2016. aastal koostöös oluliste partneritega
valdkonna analüüsi, millega selgitas välja nõudluse viipekeeletõlke, kirjutustõlke ja muude
tõlkevormide järele. Analüüsile tuginedes saab välja tuua, et kõigile kuulmislangusega
inimestele ei ole tagatud piisav tõlketeenuste maht ega tõlkeviiside ja -vormide valik, et ületada
kommunikatsiooniraskusi ja vältida sihtrühma esindajate ühiskonnast isoleeritust. Peamiseks
piiranguks tõlketeenuste kasutamisel on teenuse ebaühtlane regionaalne kättesaadavus, mida
mõjutavad järgmised tegurid: tõlketeenuste osutamise ebaühtlane maht ja kvaliteet,
tõlketeenuste ebaühtlane rahastamine, viipekeeletõlkide vähesus, alternatiivsete
tõlketeenuste puudumine, viipekeele tõlketeenuse halb kättesaadavus ning olemasolevate
tõlkide ebaefektiivne kasutamine.
2016. aastal loodud kontseptsiooni põhjal alustati 2017. aastal kirjutus- ja viipekeele
tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist
ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendatakse välja
sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Eesmärk on see, et teenus oleks vajaduse korral
kiiresti kättesaadav ning muu hulgas paraneks teenuse kättesaadavus äärealadel. Tegevuse
raames on planeeritud teavitustegevused (infotunnid ja ümarlauad) teenuse arendamise ja
osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui ka klientidele. Selleks, et parandada
kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuste (edaspidi koos tõlketeenused) kvaliteeti ja kättesaadavust
(nii kontakt- kui kaugtõlkena), koostatakse tõlketeenuste vajaduse ja hinnastamise analüüs,
parandatakse olemasolevate tõlkide kompetentsi ja koolitatakse uusi viipekeele oskustega
inimesi. Teenuse arendamine ja pakkumine toimub koostöös KOV-ide ja teenusepakkujatega.
Tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht.
Sihtrühm: erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni
vanaduspensioniealine)
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
1. Tõlketeenuste arendamine 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2020
1.2. Hangete ettevalmistamine 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2019–30.04.2020
partnerite leidmiseks ja
tõlketeenuste pakkumiseks
1.3. Teavitustegevus, 01.01.2017–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2020
partnerorganisatsioonide ja
klientide kaasamine ning
koolitamine
1.4. Tõlketeenuste soovituslike 01.01.2017–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2020
juhiste väljatöötamine koostöös
partneritega (sh teenusedisain)
1.5. Tõlketeenuste vajaduse ja 01.01.2017–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2020
hinnastamise analüüs seoses
uute teenuste turule tulekuga
Tõlketeenuste juhise 01.01.2017–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019
väljatöötamine
2. Kompetentsete 01.01.2017–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2020
viipekeeletõlkide ja
kirjutustõlkide tagamine
2.1. Tõlkide täiendõppe 01.01.2017–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2020
koolituskavade väljatöötamine või
täiendamine ja tõlkide koolitamine
3. Tõlketeenuste pakkumine 01.09.2016–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2020
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2020)
aastatel
Väljundi- Osutatud tõlketeenuste tundide arv 4000 Selgub
näitaja tõlketeenuste
Väljundi- Koolitatud viipekeeletõlkide arv 50 vajaduse
näitaja analüüsist, mis
Väljundi- Koolitatud kirjutustõlkide arv 20 valmib 2019.
näitaja aasta jooksul
3. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine
Ajavahemikus mai 2017 kuni mai 2018 katsetati teenusedisaini meetoditega välja töötud uut
teenusemudelit erihoolekandeteenuste osutamisel KOV-i korralduse ja vastutuse baasil.
Projekti „Isikukeskne erihoolekande teenusemudel kohaliku omavalitsuse korralduse
baasil“ käigus kogutud andmeid ja saadud kogemusi analüüsitakse, et sellele tuginedes teha
ettepanekuid ja otsuseid disainiprotsessis vastavalt süsteemi ümberkujundamise suunistele.
Projekti raames katsetati peamiselt ühte võimalikku teenusemudeli lahendusvarianti. Samas
sisaldas erihoolekandeteenuste disainiprotsessi lõppraport mitmeid ettepanekuid ja lahendusi,
mida võiks erihoolekandeteenuste osutamisel muuta, et teenusesüsteem oleks isikukesksem,
ressursisäästlikum ja ka tulemuslikum. Tuginedes esimeses katseprojektis saadud
kogemustele ja võttes arvesse ka teisi teenusedisaini projektis tehtud ettepanekuid, on
otstarbekas jätkata erihoolekandeteenuste süsteemi teenusedisaini projekti käigus tehtud
ettepanekute katsetamist.
Lähtudes Euroopa ühiselt kokkulepitud sotsiaalvaldkonna suundumustest, heaolu arengukava
2016–2023 põhieesmärkidest ja Eesti erihoolekande arengukavast 2014–2020, on
sotsiaalhoolekande arendamise eesmärkideks toetada erihoolekandeteenuste osutamist
kogukonnas ja lähtuda teenuste arendamisel deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest.
Deinstitutsionaliseerimine hõlmab paindlikuma, kättesaadavama, tulemuslikuma ja
jätkusuutlikuma kogukonnapõhiste teenuste süsteemi arendamist.
Euroopa Komisjoni eksperdirühm on välja toonud, et deinstitutsionaliseerimisel on oluline
inimressursi arendamine, ressursside tõhus kasutamine ja terviklik lähenemine. Meetme
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse „Erivajadusega inimestele ning
nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja
osutamine” raames arendatakse erihoolekandeteenuseid ja teenuste süsteemi teenusedisaini
abil, millega muudetakse teenuste süsteem isikukesksemaks ja paindlikumaks. Uus
erihoolekandeteenuste süsteem aitab tööealistel psüühilise erivajadusega inimestel teistega
võrdsetel alustel osaleda ühiskonnaelus, sealjuures toetades neid tööturuteenuste kasutamise
alustamisel (näiteks tegevusjuhendaja või tugiisiku tegevus), teenuste kasutamisel ja
tööhõives osalemisel.
Erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uue erihoolekandeteenuste
süsteemi katseprojekti tegevusteks on vähenenud või puuduva töövõimega psüühilise
erivajadusega inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike
toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudeli katsetamine, et toetada inimeste tööturuteenuste
kasutamise alustamist, teenuste kasutamist ja võimetekohast tööhõives osalemist. Muu hulgas
katsetatakse individuaalse eelarve kasutamist. Individuaalse eelarve all peetakse silmas
inimese individuaalse hindamise alusel kujunevat vajalike teenuste kogumaksumust.
SKA kogub koos teenuseosutajatega tagasisidet ning analüüsib kasutajate kogemust uutel
põhimõtetel rakendatava teenuste süsteemi korralduse kohta. Tagasiside ja
kasutajakogemuse tulemuste põhjal teeb SKA Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid
seadusemuudatuste tegemiseks eesmärgiga teenuste süsteemi täiendada ja parandada.
Projekt jaotub kahte etappi:
I etapp – alustatakse teenusedisaini projekti raames välja töötatud uue isikukeskse ja paindliku
erihoolekandeteenuste osutamise mudeli katsetamist. Katsetamise I etapi käigus kogub SKA
teenusedisaini projekti lepingupartneritelt (teenuseosutajatelt) ja teenuse kasutajatelt
tagasisidet. Lepingupartneri leidmiseks korraldatakse hange.
II etapp – SKA teeb vajaduse korral uues katsetatavas mudelis parandused või täiendused,
mis tuginevad teenusedisaini lepingupartneri esitatud kasutajakogemuse analüüsile.
Projekti viib ellu SKA ja tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht, arendusjuht ja
koordinaator (viimased kaks oktoobrist 2018).
Sihtrühm: tööealised raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega tööealised
inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine), v.a dementsuse diagnoosi ja
põhidiagnoosiga alkoholisõltlased, kes:
1) kasutavad erihoolekandeteenust, kuid nende abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad
vähesema toetusega teenust); või
2) veel ei kasuta erihoolekandeteenust, kuid on SKAs teenuse järjekorras, või
3) kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul vajavad
toimetulekuks ning ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud
teenuseid.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Lepingupartneri leidmiseks 01.01.2019–01.03.2021 01.01.2019–31.03.2019
hanke ettevalmistamine ja
korraldamine
I etapi elluviimine 01.04.2019–31.07.2021 01.04.2019–31.07.2020
II etapi elluviimine 01.08.2019–31.12.2021 01.08.2019–31.12.2020
Isikule osutatava otsetoetuse 01.08.2019–31.12.2021 01.08.2019–31.12.2020
süsteemi katsetamine inimese
toimetulekuks vajalike
teenuste eest tasumisel
Kohtumääruse alusel 01.08.2019–31.12.2021 01.08.2019–31.12.2020
psüühikahäirega isiku tahte
vastaselt erihoolekandeteenust
saama suunatud inimestele
teenuse osutamine isikukeskse
teenusemudeli lahenduste
alusel
Erihoolekandeteenuse 01.08.2019–31.12.2020
osutajate koolitamine isiku 01.08.2019–31.12.2021
personaalsete vajaduste
hindamiseks ja
eesmärgipärase töö
tegemiseks
Seadusemuudatuste 01.08.2019–31.12.2021 01.08.2019–31.12.2020
tegemiseks
Sotsiaalministeeriumile
ettepanekute esitamine
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2020)
aastal (2019)
Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes on 300 740
saanud töövõime reformi vahendusel
teenuseid
4. Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine
Toetatud töölerakendumise metoodika koolituste jätkumise vajalikkus selgus varasemalt
läbiviidud koolituste tagasisidest, milles on koolituse läbinud spetsialistid välja toonud, et
metoodika kasutamine tõhustab erivajadustega inimeste tulemuslikku töölerakendamist ja
koolitatavad näevad, et toetatud töölerakendumise metoodikat saaks Eestis kasutada
erivajadustega inimeste töölerakendumise toetamise teenuste puhul. Koolitusel osalenud
leidsid seosed ja tõid välja võimalikud teenused, samuti tegevused, kuidas nende teenuste
osutamisel on võimalik erivajadustega inimeste töölerakendumist toetatud töölerakendumise
metoodika abil toetada.
Toetatud töölerakendumise metoodika koolitus kestab viis tööpäeva ja kokku on planeeritud
läbi viia 12 koolitust. Viiepäevase koolituse käigus peaksid spetsialistid, kes töötavad
erivajadustega inimestega, saama täieliku ülevaate kogu toetatud töölerakendumise
metoodika protsessist ning oskama analüüsida selle tulemuslikkust oma kogemuste abil. Kuna
toetatud töölerakendumise metoodikat ja selle etappe saab kasutada kõigi projektide,
programmide ja teenuste puhul, kus spetsialist teeb koostööd tööotsijaga ning mille
lõppeesmärk on avatud tööturul tasustatud töökohal töölerakendumine ja seal püsimajäämine,
on koolitus vajalik kõigile erivajadustega inimestega töötavatele spetsialistidele. Kui tagada
spetsialistidele ühtsed ja kvaliteetsed toetatud töölerakendumise metoodika kasutamise
oskused, on tulemuseks erivajadustega inimeste tõhusam toetamine ja motiveerimine töökoha
otsimisest kuni töökoha säilimiseni ning sealjuures suureneb ka erivajadustega inimeste
kaasatus ühiskonda.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Koolituste ettevalmistamine ja 01.01.2019–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2020
koolitusmaterjalide väljatöötamine
Koolituse läbiviimine 01.01.2019–30.04.2020 01.01.2019–30.04.2020
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2020)
aastatel
Väljundi- Koolitustel osalejate arv 180 180
näitaja
MINISTRI KÄSKKIRI
02.04.2019 nr 30
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse
tõstmine ja nende töötamise soodustamine“
muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“
kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64
teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused:
§ 1. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“
kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmine
1. Asendan punkti 1.2.4 tabelis arvud „38 127 642,50“, „6 728 407,50“ ja „44 856 050“ arvudega
vastavalt „37 738 078,96“, „6 659 661,00“ ja „44 397 739,96“.
2. Muudan punkti 2.2.3 ja sõnastan järgmiselt:
„2.2.3. Tegevuse elluviija
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus: 01.05.2015–31.12.2018
Sotsiaalkindlustusamet: 01.01.2019–31.12.2021“.
3. Lisan punkti 2.4 järgmises sõnastuses:
„2.4. Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine
Tegevuse eesmärk on arendada vähenenud töövõimega inimeste töölerakendamisega
tegelevatele spetsialistide oskusi toetatud töölerakendumise teenuse osutamisel. Toetatud
töölerakendumise koolitused lähtuvad toetatud töölerakendumise metoodikast, mis võimaldab
inimese töölerakendamisel tugineda tema isikuomadustele ja oskustele, tegeleda töötamist
takistavate tegurite kõrvaldamisega ning nõustada nii klienti kui tööandjat töösuhte loomisel ja
hoidmisel.
Toetatud töölerakendumise metoodika sobib hästi ka erineva intellektitasemega klientide
toetamiseks, kuna see annab ette väga kindlad tegevused ja juhised, kuidas inimese toetatud
teekond tööturule peaks kulgema. Toetatud töölerakendumise metoodika järgi toimub töö
õpetamine töökohal ja töökoha säilimine on tagatud tugiteenustega. Tugiteenuste abil
2
aidatakse kliendil leida töökoht, õpetatakse klient töökohal välja, toetatakse tema tegevusi,
heaolu, edasijõudmist ja saavutusi ning probleemide lahendamist ja eesmärkide saavutamist.
Eesmärk ei ole ainult kliendi töötamisega seotud raskusi ennetada, vaid parandada ka kliendi
elukvaliteeti. Kõike seda saavad pakkuda koolitatud spetsialistid sotsiaalsüsteemi teenuste
raames. Kui tagada spetsialistidele ühtsed ja kvaliteetsed toetatud töölerakendumise
metoodika kasutamise oskused, on tulemuseks erivajadustega inimeste toetamine ja
motiveerimine töökoha otsimisest kuni töökoha säilimiseni ning sealjuures suureneb ka
erivajadustega inimeste kaasatus ühiskonda.
2.4.1. Sihtrühm
Erihoolekande tegevusjuhendajad, kaitstud töötamise teenuse pakkujad, sotsiaalse ja
tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajad, juhtumikorraldajad, kes tegelevad inimeste
tööleaitamisega.
2.4.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2019–31.12.2020
2.4.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalkindlustusamet“.
4. Asendan punkti 3 tabeli tegevuse 2.3 arvu „40“ arvuga „740“.
5. Lisan punkti 3 tabelisse tegevuse 2.4 väljundinäitaja järgmiselt:
TAT- Tegevus 2.4. Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine
spetsiifiline
väljundinäitaja
Väljundinäitaja Koolitusel osalejate 180 Panustab kaudselt
arv rakenduskava
väljundinäitajasse
6. Muudan punkti 7.2.3.6 ja sõnastan järgmiselt:
„7.2.3.6 TAT punktis 2.1.2 nimetatud sihtrühmale abivahendi eraldamine sotsiaalhoolekande
seaduse § 47 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusest lähtuvalt. Soetamise puhul
ei mõjuta kulu abikõlblikkust abivahendi kasutusaeg, abivahendi soetamine on abikõlblik ja
abikõlblikkust (sh abivahendi soetaja sihtrühma kuuluvust) hinnatakse soetamise hetke
seisuga.“.
7. Lisan punkti 7.9 järgmises sõnastuses:
„7.9. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.“
8. Asendan lisa 1 vormi A „TAT tegevuskava“ käesoleva käskkirja lisaga 1.
9. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve“ käesoleva käskkirja lisaga 2.
3
§ 2. Käskkirja jõustumine
(1) Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2019.
(2) Käskkirja punkti 6 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2015.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva Riina Sikkut
Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister
Lisad:
1. TAT tegevuskava – lisa 1 vorm A
2. TAT eelarve – lisa 1 vorm B