MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2018
aruandeaasta lõpp: 31.12.2018
sihtasutuse nimi: Sihtasutus NARVA HAIGLA
registrikood: 90003217
tänava/talu nimi, Haigla tn 7
maja ja korteri number:
linn: Narva linn
maakond: Ida-Viru maakond
postisihtnumber: 20104
telefon: +372 3571802
faks: +372 3571801
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.narvahaigla.ee
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 24
Bilanss 24
Tulemiaruanne 25
Rahavoogude aruanne 26
Netovara muutuste aruanne 27
Raamatupidamise aastaaruande lisad 28
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 28
Lisa 2 Raha 30
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 31
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 32
Lisa 5 Varud 32
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 32
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 33
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 33
Lisa 9 Kasutusrent 34
Lisa 10 Laenukohustised 34
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 35
Lisa 12 Võlad töövõtjatele 35
Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad 36
Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 36
Lisa 15 Annetused ja toetused 37
Lisa 16 Tulu ettevõtlusest 38
Lisa 17 Muud tulud 38
Lisa 18 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 38
Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud 39
Lisa 20 Tööjõukulud 39
Lisa 21 Muud kulud 40
Lisa 22 Intressikulud 40
Lisa 23 Intressitulud 40
Lisa 24 Seotud osapooled 40
Aruande allkirjad 41
Vandeaudiitori aruanne 42
2
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
TEGEVUSARUANNE
Sissejuhatus
Vastavalt Narva Linnavolikogu otsusele 30.01.2002. nr. 413/53 ja Narva Linnavalitsuse käskkirjale
12.03.2002. nr. 7 14. märtsil, munitsipaalasutus Narva Haigla lõpetas oma tegevuse ja andis oma
varad, lepingud ja kohustused üle sihtasutusele Narva Haigla 15. märtsil 2002.a.
SA Narva Haigla on eraõiguslik juriidiline isik, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, põhikirja ja
teiste õigusaktide alusel. SA Narva Haigla peamiseks tegevusvaldkonnaks on haiglaraviteenused.
SA Narva Haigla on hulgiprofiilne ambulatoor-statsionaarne raviasutus teeninduspiirkonnaga Narva
linn, Narva-Jõesuu linn, osa Sillamäe linna ja Vaivara vald. Haigla koosseisus on 6 raviüksust
(sisekliinik, kirurgiakliinik, naistekliinik, erakorralise meditsiini kliinik, taastusravi osakond, iseseisva
õendusabi osakond,), 3 diagnostilist teenistust (radioloogia, patoloogia, laboratoorium) ja polikliinik.
2018. aastal statsionaarsel ravil viibis 9 136 patsienti (9 246 patsienti 2017.a.), ravivoodeid keskmiselt
249 (2017.a. – 249). Päevastatsionaaris ravitud 1306 (sh hemodialüüs) patsienti (2017.a. – 1289).
Ambulatoorselt teostati 131 695 vastuvõttu (2017.a. – 136 066).
Haiglal on 4 ravikorpust ja 4 abihoonet üldpindalaga 35 866 m2
Uued teenused 2018. aastal. Olulised tegevused
Iseseisvate õdede vastuvõttude edasi arendamine – haavaõe vastuvõtu alustamine
Funktsionaalse arengukava 2 etapi koostamine ja kinnitamine Sotsiaalministeeriumis
Erakorralise meditsiini osakonna (EMO) projekti koostamine
Osalemine ambulatoorses alkoholismiravi programmis koos Tartu Ülikooli Kliinikuga
Jätkutegevused – kohtumised linlastega, perearstidega, praktikantide vastuvõtmine,
haiglasisesed konverentsid (hospise ja infektsioonikontrolli konverentside läbiviimine)
Elutähtsate teenuste riskianalüüsi koostamine
Andmekaitse dokumentatsiooni koostamine
Koostöös Osaühing Fresenius Medical Care Estonia uue hemodialüüsikeskuse
ettevalmistustööd
Personali koosseisu optimeerimine, kollektiivpuhkuste kasutamine palgafondi kokkuhoiuks
Asutuse finantsseisundit mõjutanud tegevused ja tingimused 2018. aastal
Haigla töötajate palgatõus 01.04.2018.a.
Eesti Haigekassa hinnakirja muutus
Personali koosseisu optimeerimine, kollektiivpuhkuste kasutamine
3
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Plaanid 2018. aastaks
Polikliinikusse tervisekeskuse rajamisega seotud tegevused (projektis omaosalus 290 000
eurot järgnevatel aastatel) – vajalikud tegevused funktsionaalse arengukava 1 ja 2 etapi
koostamise ja sotsiaalministeeriumis kinnitamise näol nõudsid plaanitust enam aega mistõttu
plaanis tähtaegade muutmine tervisekeskuse rajamise projektis
EMO rajamine Haigla tn.1 hoonesse - vajalikud tegevused funktsionaalse arengukava 1 ja 2
etapi koostamise ja sotsiaalministeeriumis kinnitamise näol nõudsid plaanitust enam aega,
mistõttu projekteerimise lõpp nihkus 2019 algusesse
Hemodialüüsi teenuse arendamine – uue hemodialüüsikeskuse rajamine Haigla 1 hoonesse
alustatud 2018 koostöös Osaühing Fresenius Medical Care Estonia. Töö lõpp 2019 aastas
Funktsionaalse arengukava 2 etapi dokumentatsiooni koostamine - tehtud
Aparatuuri uuendamine – tehtud (ostetud kaks hematoloogia analüsaatorit, eksperttasemega
ultraheliaparaat, kaks videoendoskoopi, täisautomaatne rotatsioonimikroskoop)
Osalemine programmides alkohoolikute sõltuvusraviteenuse osutamine ja seksuaalvägivalla
ohvrite abi – teostatud osaliselt ( seksuaalvägivalla ohvrite abi programmis haigla ei osalenud
kuna programmi konseptsiooni järgi rajati keskused regionaal- ja keskhaiglate juurde)
Elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani koostamine - plaani esimene osa (riskianalüüs)
tehtud
Seoses andmekaitsereformiga dokumentatsiooni koostamine – tehtud, töö jätkub 2019 aastal
Vastavalt kollektiivlepingule meditsiinipersonali töötasu tõstmine - tehtud
Arvestades asjaolu, et teenitud rahast 67% 2017.a.kulus palgafondiks ja samaaegselt
tehtava töö maht koos tulubaasiga on vähenenud, on plaanis läbi viia optimeerimine viimaks
isikkooseis vastavusse töö mahuga ja korrigeerida palgapoliitikat – tehtud (ametikohtade
koondamisega palgafondi kokkuhoid arvestusega aasta lõikes 380 000 eurot,
kollektiivpuhkuste kasutamise tulemusel kokkuhoid palgafondis)
Plaanid 2019. aastaks
Polikliinikusse tervisekeskuse rajamisega seotud tegevused (projektis omaosalus 290 000
eurot järgnevatel aastatel)
Projekteerimistööd Haigla 1 hoones valmistamaks ette eriarstiteenuste ümberpaiknemise
polikliinikust vabastamaks pindasid Tervisekeskuse rajamiseks
EMO rajamine Haigla tn.1 hoonesse
Personali garderoobide remont ja rajamine Haigla 1 hoones
4
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Hemodialüüsi teenuse arendamine. Koostöös Osaühing Fresenius Medical Care Estonia 10-
kohalise hemodialüüsi keskuse rajamine Haigla tn.1 hoones
Aparatuuri uuendamine
Koostöös Ortopeedia Arstid AS eriarstide vastuvõtud ja operatsioonid haigla baasil
Elutähtsa teenuse toimepidavuse plaani koostamine
Seoses andmekaitsereformiga dokumentatsiooni koostamine ja juurutamine
Vastavalt kollektiivlepingule meditsiinipersonali töötasu tõstmine
Karja 6 hoone müümine enampakkumisel
Digiregistratuuriga ühinemine
Esimene elutähtsa teenuse koolitus (HOS alusel)
Haigla infosüsteemi uuendmise jätkamine eesmärgiga Ester programmi asendamine HEDA
programmiga
5 päeva tasulise lisapuhkuse võimaldamine kogu personalile
Olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud.
On täheldav osade haiguste sessoonsus, mis tingib teatud haigete tulva või mõõna ravile suunamisel.
Samas olulisemal määral mõjutab asutuse tööd inimkäitumine, kus suvel teatud haigestumistele
(songad, alajäsemete varikoos näiteks) ei pöörata nii palju tähelepanu kui talvel. Suvine oma
enamuses statsionaarsete haigete arvu ligi 15-20% vähenemine on täheldatav. Samas esineb suvine
traumatismi tõus inimtegevuse aktiviseerumise tõttu. Ülalmainitud asjaolude tõttu esineb vastav
tulude-kulude kõikumise spetsiifika haigla osakondade lõikes. Linna elanike arvu vähenemine
viimastel aastatel, mis on tingitud aktiivsema poole väljarändest ja negatiivsest iibest, kajastub ka
asutuse töönäitajates
Makromajanduslikud mõjud väljenduvad:
Vabariigi tasemel sõlmitavates kollektiivlepetes personali miinimumpalga suhtes
Riigi poolt kehtestatavas minimaalpalga suuruses
Seadusandlikult määratud muudatustes haigekassa hinnakirjas, mis otseselt mõjutavad
üksikute struktuuriüksuste tegevuse majanduslikku tulemlikkust.
Üheks põhjuseks, miks on keeruline jälgida lepingumahtu on rasked ravijuhud, millede maksumust
ette planeerida ei saa. 2018.aastal kalleid raviarveid oli summas 2,06 mln. eurot.
Maksumusega 2-10 tuh.eurot oli 512 arvet, 10-20 tuhat eurot oli 14 arvet, üle 20 tuhande eurot oli 10
arvet.
2017.aastal kalleid raviarveid oli summas 2,02 mln. eurot.
Maksumusega 2-10 tuh.eurot oli 522 arvet, 10-20 tuhat eurot oli 11 arvet, üle 20 tuhande eurot oli 7
arvet.
5
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Mõjuritest 2019. aastaks.
1. Meditsiinitöötajate palgatõus vastavalt kollektiivlepingule alates 01.04.2019.a.
2. Tervishoiuteenuste hinnakirja muutmine
3. Kulud seoses EMO rajamisega, garderoobide remondi ja rajamisega Haigla 1 hoones, Haigla
1 hoones ühise automaatse tuletõrje signalisatsiooni (ATS) väljaehitamine
Valuutakursside ja intressimäärade muutumise risk.
SA Narva Haigla laenuleping on seotud EURIBORiga. Sellest tulenevalt mõjtab EURIBORi
muutumine otseselt SA Narva Haigla finantsseisundit.
Investeeringud.
Haigla tn. hoonete ümber asfaltkatte osaline vahetus, Haigla 7 hoone kabinettide ja koridori remont,
hoone Paemurru 1 tuletõrjesignalisatsiooni rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemide remont
hoonetes Vestervalli 15, Haigla 5 ja 9.
Suuremad ostud: kaks hematoloogia analüsaatorit, eksperttasemega ultraheliaparaat, kaks
videoendoskoopi, täisautomaatne rotatsioonimikroskoop
Personal.
Aasta keskmine töötajate arv kelledega oli sõlmitud tööleping oli 691 (2017 – 702), sealhulgas 11
(2017 – 15) töötajat, kes olid rasedus- ja sünnituspuhkusel või lastehoolduspuhkusel. Töötajate
üldarvust 31.12.2018.a. oli: arstid 99 (2017 – 101), õed 266 (2017 – 269), hooldustöötajaid 125
(2017 – 126), muu personal 188 (2017 – 197). Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli
565 (2017 – 640).
2018.a. personali (töötajate) arv on suurem, kui koosseisude (ametikohtade) arv, seoses personali
töötamisega mittetäieliku koormusega, samuti olid võetud tööle uued töötajad ametikohtadele, kus
emad on dekreet – või lapsehoolduspuhkusel.
Personali väljaõppele kulutati 2018.a. 102 222 eurot (2017 – 109 619 eurot). Täiendkoolitust sai
96,6% õdedest (2017 - 94,0%) ja 81,8% arstidest (2017 - 89,1%). SA Narva Haigla baasil korraldati
õdedele 43 1-3 päevast koolitust, kus võttis osa 922 kuulajat (2017 – 38 koolitust, 670 kuulajat) ja
arstidele 48 1-3 päevast koolitust, kus võttis osa 207 kuulajat (2017 – 52 koolitust, 274 kuulajat).
SA Narva Haigla kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes kavandab Sihtasutuse tegevust ning
korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelvalvet selle tegevuse üle.
Juhatus on sihtasutuse organ, mis juhatab sihtasutuse tööd ja esindab sihtasutust. Juhatus vastutab
sihtasutuse üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise
eest.
Andmed täidetud ametikohtade kohta
31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12.
Personali liik
2012. 2013. 2014. 2015. 2016. 2017. 2018
99,56 97,305 99,78 101,58 101,8 94,25 91,65
Arstid
239,813 235,143 243,325 245,125 236,98 234,54 233,4
Õed
114,3 114,3 121,76 129,85 114,43 114,93 114,15
Hooldustöötajad
192,735 197,625 206,745 192,15 197,24 198,22 187,42
Muud personal
Kokku 646,408 644,373 671,61 668,7 650,45 641,94 626,62
6
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Andmed alaliste töötajate kohta
31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12.
Personali liik
2012. 2013. 2014. 2015. 2016. 2017. 2018
100 98 96 99 103 101 99
Arstid
271 273 271 270 271 269 266
Õed
126 124 125 129 126 126 125
Hooldustöötajad
208 218 214 208 201 197 188
Muud personal
Kokku 705 713 706 706 701 693 678
Töötajate keskmine tunnitasu (eurot tunnis)
2012 2013 2014 2015.a 2016.a 2017.a 2018.a
Arstid 10,27 10,91 11,15 12,50 14,14 14,91 15,84
Õed 5,10 5,66 5,89 6,49 7,12 7,74 8,65
Hooldustöötajad 3,18 3,73 3,98 4,55 4,98 5,39 5,67
Muu personal 3,07 3,22 3,59 4,06 4,47 4,91 5,12
Kogu personal 4,93 5,30 5,56 6,23 6,91 7,32 8,03
Keskmine kuupalk 2018.a. oli 1277 eurot.
SA Narva Haigla 2018.a. tegevusaruande statistiline osa
Sihtasutus Narva Haigla osutab ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ja nendega seonduvaid
tervishoiuteenuseid peamiselt Narva ja Ida-Virumaa elanikele.
Haigla koosseisu kuulub 4 kliinikut ja 1 statsionaarne osakond (erakorralise meditsiini kliinik,
naistekliinik, kirurgiakliinik, sisehaigustekliinik, õendusabi osakond).
Ambulatoorselt osutatakse eriarstiabi alljärgnevatel erialadel: kirurgia, uroloogia,
otorinolarüngoloogia, pulmonoloogia, psühhiaatria, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, kardioloogia,
psühholoogia, logopeedi teenused, füsioterapeudi teenused, töötervishoiuarst, günekoloogia,
lastearst, ortopeedia, taastusravi, nakkushaigused, dermatoveneroloogia, nefroloogia.
7
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Ambulatoorne töö SA Narva Haiglas .
2018. a. teostati SA Narva Haiglas 131 695 arsti ambulatoorset vastuvõttu (2017 – 136 066) ning 4
arsti koduvisiiti (2017 – 20).
Arsti ambulatoorsed vastuvõtud
170000
160000
150000
140000
130000
120000
110000
100000
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Arv 169333 163285 161242 150694 147359 136066 131695
2018. aastal tehti 5 871 ambulatoorset operatsiooni (s.h. lapsed 716), 2017. aastal – 6 164 (s.h.
lapsed – 739).
Ambulatoorsed operatsioonid
6600
6400
6200
6000
5800
5600
5400
5200
5000
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Arv 6463 5939 6047 6007 5492 6164 5871
8
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Kiirabi töö.
2018. aastal sai väljasõitudel abi 16 781 inimest, sh. lapsed 1 707, nendest arsti poolt abi saanute
arv 3 852 (2017 – 3 862), sh. lapsed 383 (2017 - 272). 2017. aastal oli väljasõitudel abi saanud
inimeste arv 16 956 (s.h. lapsed – 1 308).
Konstateeritud surma 2018.a. - 431 juhul (2017.a. – 475).
Väljasõitudel abi saanud inimeste arv
17000
16000
15000
14000
13000
12000
11000
10000
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
arv 16727 15735 14759 15981 16725 16956 16781
Päevastatsionaari töö SA Narva Haiglas .
Päevastatsionaaris on 8 voodit. 2018. aastal oli SA Narva Haigla päevastatsionaaris ravitud haigete
arv 1 268 (v.a.hemodialüüs),(2017.a. - arv 1 270), hemodialüüsil ravitud haigete arv 38 (2017.a.-19)
2012.а. 2013.а. 2014.а. 2015.а. 2016.а. 2017.а. 2018.а.
Päevagünekoloogia 779 721 675 659 799 836 842
Sisehaiguste - 13* - -
päevastatsionaar - - -
Päevaotolarüngoloogia 144 99 90 144 109 112 105
Päevakirurgia 89 126 152 107 197 227 229
Päevatraumatoloogia 51 56 62 44 55 95 92
Kokku 1063 1002 979 954 1173 1270 1268
* 2016.aastal Haigekassa ostab sisehaiguste teenust
9
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Statsionaarne töö SA Narva Haiglas.
31. detsembri 2018.a. seisuga oli haiglas 249 voodit. Aastas keskmine voodite arv oli 249.
Aastas keskmine voodite arv
300
280
260
240
220
200
180
160
140
120
100
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Arv 274 290 300 265 259 249 249
2018. aastal raviti SA Narva Haigla statsionaarsetes osakondades 9 136 haiget (2017. aastal – 9 246
haiget).
2017. aastaga võrreldes on vähenenud patsientide arv 110 võrra – 1,2%.
Seitsme aasta jooksul on patsientide arv vähenenud 3187 võrra – 26%.
Erakorraliselt hospitaliseeritud haigete osakaal oli 69,6% ( 2017. aastal – 68,8%)
Ravitud haiged statsionaaris
13000
11000
9000
7000
5000
3000
1000
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Arv 12323 12485 12094 11111 10155 9246 9136
10
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Statsionaaris ravitud haiged
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Kirurgia osakond 3352 3274 3045 2757 2579 2268 2073
Sünnitusabi-ja
2073 2028 1877 1724 1384 1239 1185
günekoloogiaosakond
Sisehaiguste osakond 2869 2982 3253 3833 3653 3432 3519
-s h taastusravi 130 150 71 - -
-s h esmane järelravi 41 **** 88 **** 96 ****
-s h nakkushaigused 367 908 803 802 813
Nakkushaiguste osakond 886 920 625 * -* -* -* -*
Lastehaiguste osakond 1274 1219 1193 1095 1166 821 801
Psühhiaatria osakond 748 715 670 298*** - - -
Õendusabi osakond*****/
Taastus- ja hooldusravi 878 1135 1223 ** 1247 1208 1289 1356
osakond
Anestesioloogia ja
intensiivravi osakond 676 603 567 559 561 598 606
Kokku 12 323 12 485 12 094 11 111 10155 9246 9136
* nakkushaiguste osakond reorganiseeriti alates 01.09.2014 ja on sisse viidud sisehaiguste
osakonna koosseisu
** taastusravi osakond reorganiseeriti ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu alates
03.03.2014; hooldusravi osakond reorganiseeriti õendusabi osakonnaks alates 01.07.2014
*** alates 01.07.2015 statsionaarset psühhiaatria osakonda ei ole.
****sisehaiguste osakonnas alates 01.07.2016 taastusravi voodid on suletud ja avatud esmase
järelravi voodid.
***** seal hulgas päevase õendusabiga ööpäevaringne hooldusteenus (sotsiaalteenus)
11
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Haiglas ravitud haigetest oli lapsi – 13,2% (vastsündinuteta) (2017 – 14,2%), 17,8%
(vastsündinutega) (2017 – 18,6%).
Laste jaotus vanuserühmade järgi
14,0%
32,0%
15,0%
Alla 1 aasta
1-4 aastat
5-9 aastat
39,0% 10-14 aastat
Laste haiglaravi sagedasemad põhjused olid hingamiselundite haigused, nakkus- ja parasiithaigused,
seedeelundite haigused, vereringeelundite haigused, vigastused.
Täiskasvanud (alates 15. eluaastast) moodustasid 86,8% haiglaravil viibinutest.
Täiskasvanute jaotus vanuserühmade järgi
12,5% 5% 15-24 aastat
11,6%
25-34 aastat
8,2%
24,5% 35-44 aastat
7,5% 45-54 aastat
55-64 aastat
13,0%
17,3% 65-74 aastat
75-84 aastat
85 ja vanem
2018. aastal viidi ravi jätkamiseks teistesse haiglatesse 282 patsienti (2017. aastal – 302 patsienti).
Statsionaaris suri 430 (2017.a. – 348) haiget.
Letaalsus 4,7% (2017.a. – 3,8%)
Lahangute arv 65, sealhulgas haiglas surnute lahanguid 54 (83% lahangute arvust). 2017.a. –
lahanguid 59, sealhulgas haiglas surnute lahanguid 42 (71,2% lahangute arvust).
12
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Voodipäevad aastate lõikes
80000
70000
60000
50000
40000
30000
20000
10000
0
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Arv 76271 77421 77665 71672 63770 59100 61907
2018.a. voodipäevade arv 61 907 (2017.a. – 59 100). 2017. aastaga võrreldes suurenes
voodipäevade arv 2807 võrra ( 4,5%).
Viimase 7 aasta jooksul voodipäevade arv vähenes – 14 364 võrra, s.o. 19 %.
2018. aastal SA Narva Haiglas ravi keskmine kestus oli 6.8 päeva (kui välja arvata õendusabi, siis
4.7 (2017. – 6.4 voodipäeva)).
Ravi kestus statsionaaris
7,0
6,5
6,0
5,5
5,0
4,5
4,0
3,5
3,0
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Päeva 6,2 6,2 6,4 6,4 6,3 6,4 6,8
13
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Ravi kestus statsionaaris
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Kirurgia osakond 4,5 4,3 4,2 4,1 4,0 3,9 3,6
Sünnitusabi-ja
2,8 2,8 2,6 2,5 2,7 2,7 2,6
günekoloogiaosakond
Sisehaiguste osakond 6,5 6,2 6,0 6,0 5,8 5,4 6,0
-s h taastusravi 11,0** 10,1 9,3 - -
-s h esmane järelravi 9,6**** 9,0**** 9,9****
-s h nakkushaigused 4,1* 4,3 4,4 4,2 4,6
Nakkushaiguste osakond 7,2 6,5 5,9* -* -* -* -*
Lastehaiguste osakond 4,1 3,9 4,0 3,8 3,6 3,4 3,7
Psühhiaatria osakond 9,7 9,5 9,5 8,7*** -*** -*** -***
Õendusabi osakond*****/
(Taastus- ja hooldusravi 17,3 17,0 19,2** 19,6 18,2 18,2 18,6
osakond)
Anestesioloogia ja intensiivravi
2,5 3,0 2,9 3,0 3,3 2,8 3,0
osakond
Kokku 6,2 6,2 6,4 6,4 6,3 6,4 6,8
* nakkushaiguste osakond reorganiseeriti alates 01.09.2014 ja on sisse viidud sisehaiguste
osakonna koosseisu
** taastusravi osakond reorganiseeriti ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu alates
03.03.2014; hooldusravi osakond reorganiseeriti õendusabi osakonnaks alates 01.07.2014
*** alates 01.07.2015 statsionaarset psühhiaatria osakonda ei ole.
**** sisehaiguste osakonnas alates 01.07.2016 taastusravi voodid on suletud ja avatud esmase
järelravi voodid.
***** seal hulgas päevase õendusabiga ööpäevaringne hooldusteenus (sotsiaalteenus)
14
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Voodihõive (mitu % voodi töötab aastas)
80
75
70
65
60
55
50
45
40
35
30
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
% 76,1 73,1 70,1 71,4 67,3 65 68,1
Voodikoormus (mitu päeva aastas on voodi hõivatud)
280
260
240
220
200
180
160
140
120
100
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Päeva 278,4 266,9 258,9 260,6 246,3 237,3 248,6
15
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Sünnituste arv 2018. aastal oli 409 (2017.a. – 413)
Sünnitused aastate lõikes
600
500
400
300
200
100
0
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Arv 549 587 558 508 491 413 409
Sünnitajate elukohajärgne jaotus
3% 3,5% 0,5%
4,5%
Narva
Sillamäe
Narva-Jõesuu
89,0% Maakond
Muud linnad
16
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Kirurgiline tegevus SA Narva Haiglas.
2018. aastal oli SA Narvas Haiglas operatsioonide arv statsionaaris 4 922, neist 278 operatsiooni
lastel, päevastatsionaaris 1142, 133 operatsiooni lastel. 2017. aastal oli operatsioonide arv
statsionaaris 5 306, neist 285 operatsiooni lastel, päevastatsionaaris 1 136, 132 operatsiooni lastel.
Operatsioonide arv statsionaaris
7000
6500
6000
5500
5000
4500
4000
3500
3000
2500
2000
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Arv 6612 6332 5996 5798 5537 5306 4922
Opereeritute arv haiglas oli 3 299, neist lapsed – 197. Statsionaaris opereeritute arv oli 2 263, neist
lapsed – 121. Päevastatsionaaris opereeritute arv oli 1036, neist lapsed – 76. Kirurgiline aktiivsus oli
61,4% (2017 – 63,6%) Operatsioonijärgselt suri 146 patsienti ning operatsioonijärgne letaalsus oli
2,9% (2017 – 106 patsienti, letaalsus 1,9%).
Statsionaaris teostatud operatsioonidest 25,7% olid erakorralised ja 74,3% olid plaanilised (2017.a.-
29,1% erakorralised, 70,9% plaanilised).
Allpool on toodud operatsioonide arv ilma NOMESCO klassifikatsioonita.
Operatsioonde arv statsionaaris ilma NOMESCO
klassifikatsioonita
5000
4500
4000
3500
3000
2500
2000
1500
1000
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Arv 3922 3739 3575 3140 3129 2786 2513
17
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Plaanilised ja erakorralised operatsioonid
statsionaaris
25,7%
Plaanilised
74,3% Erakorralised
Plaanilisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 83,5,4%, teisel 11,8% ning kolmandal ja
järgnevatel päevadel 4,7% (2017.a. - esimesel 78,4%, teisel 17,5%, järgnevatel 4,1%).
Erakorralisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 71,4 %, teisel – 14,8% ning kolmandal ja
järgnevatel päevadel 13,8% (2017.a. – esimesel 72 %, teisel 17%, järgnevatel 11%).
Kõikidest haiglas tehtud operatsioonidest 45,6% (2017. aastal – 46,3%) teostati statsionaaris, 54,4 %
(2017. aastal – 53,7 %) ambulatoorselt.
Statsionaarsed ja ambulatoorsed operatsioonid
45,6%
54,4% Statsionaarsed
Ambulatoorsed
18
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Iseseisvad ambulatoorsed õdede vastuvõtud (s.h. koduvisiidid)
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Jalaravi kabinet 900 923 1127 1262 1511 1780 1889
Koduõed 2482 2701 7823 7408 7467 7512 7834
Vaimse tervise kabinet (alates
135 550 633 735 675
septembrist 2014)
Tromboosikabinet (alates
35 2210 3011 2928 2566
detsembrist 2014)
Ämmaemanda iseseisvad v/v
188 855 874
(alates oktoobrist 2016)
Uroloogiaõe iseseisvad a/v
160 318 883
(alates novembrist 2016)
Alkoholitarvitamise häire
raviteenus 179
(alates aprillist 2018)
Haavaravi kabinet
1095
(alates januarist 2018)
19
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Uuringud ja protseduurid
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Funktsionaaldiagnostilised
uuringud 20 055 20 392 20 370 20 193 21 582 20279 18541
Ultrahelidiagnostilise uuringud 18 796 16 861 16 788 17 492 15 384 12490 14955
3421 3 169 3 078 2 956 2 792 2625 2318
Endoskoopilised uuringud
Röntgenuuringud 31 390 31 814 31 398 30 133 29 549 27924 25614
Kompuutertomograafia 15 822 14 329 14 072 14 656 14 064 12812 12437
Mammograafia 5 040 5 183 5 028 5 007 5 038 4972 5269
Laboratoorsed uuringud 348 332 341 858 346 095 370 982 372 920 367181 377852
Histoloogilised uuringud
4 690 4 542 4 407 4 447 4 787 4283 4709
(elupuhused)
Tsütoloogilised uuringud
5 042 4 720 4 868 4 604 4 366 4334 4334
(elupuhused)
Protseduurid (sh hemodialüüs) 86 891 82 621 60 009 61 916 61504 63834 65736
Ennetuse projektid
20
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Koostöö Tervise Arengu Instituudiga
SA Narva Haigla osutab erinevaid tervishoiuteenuseid, mis on kindlaks määratud koostöölepingutes
Tervise Arengu Instituudiga ning suunatud HIV-nakatunud isikutele, suitsetajatele,
tuberkuloosihaigetele jne.
Visiitide arv.
Teenused 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Suitsetamisest loobumise 68 201 53 66 41 41 37
nõustamine
Narkomaanide ja nende partnerite 295 329 249 37 - - -
nõustamine
Narva Haigla AIDS-i kabineti 2 084 2 083 1 924 2 144 2 244 2 239 2 252
tegevus
Narva Haigla juhtumikorralduse 2 741 3 470 3 607 3 315 4 210 4 564 4 257
teenus HIV-posit. patsientidele
Narva Haigla tuberkuloosi kabineti 2 626 2 956 2 315 2 626 1 660 1 106 2 515
tegevus
s.h.koduvisiite: 175 51 244 22 102 27 139
Kokku 7 814 9 090 8 148 8 188 8 155 7 920 9 061
Märkus: alates 01.01.2015.a.TAI ei finantseeri projekti „Narkomaanide ja nende partnerite
nõustamine“
21
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Peamised finantssuhtarvud
2013.a. 2014.a. 2015.a. 2016.a 2017.a 2018.a
Lühiajalise kohustuse 2,53 3,03 3,21 4,01 3,68 3,75
kattekordaja
Maksevõime kordaja 2,45 2,95 3,33 3,91 3,60 3,68
Maksevalmiduse kordaja 1,41 1,92 2,53 3,00 2,76 2,76
Debitoorse võlgnevuse 11,21 12,08 13,56 13,81 11,90 11,87
käibesagedus
Debitoorse võlgnevuse 32,56 30,22 26,92 26,43 30,67 30,75
käibevälde (päevades)
Kapitali struktuur: 14% / 86% 14% / 86% 13% / 87% 13% / 87% 13% / 87% 14% / 86%
Kohustused/Netovara
Käiberentaablus 10,5% 1,9% 4,4% 4,3% -1,5% 2,0%
Netovara rentaablus 16,3% 2,4% 5,5% 5,6% -1,9% 2,7%
(ROE)
Koguvara tulutoovustase 13,0% 2,1% 4,7% 4,9% -1,6% 2,3%
(ROA)
Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:
Lühiajalise kohustuse kattekordaja kajastab asutuse võimet katta kreditooride lühiajalised nõuded
käibevaraga.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (Current Ratio) = käibevara / lühiajalised kohustused
Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest.
Maksevõime kordaja (Quick Ratio) = (raha + väärtpaberid + debitoorne võlgnevus) / lühiajalised
kohustused
Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) näitab, milline osa lühiajalistest kohustustest on asutuse
võimeline kohe tasuma.
Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) = (raha + väärtpaberid) / lühiajalised kohustused
Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (Account Receivable Turnover) näitab, mitu korda
keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust.
Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (Account Receivable Turnover) = müügitulu / keskmine
debitoorne võlgnevus
Debitoorse võlgnevuse käibevälde (Average Collection Period) näitab keskmist nõuete
laekumise aega päevades.
22
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Debitoorse võlgnevuse käibevälde (Average Collection Period) = 365 / debitoorse võlgnevuse
käibesagedus
Kapitali struktuur näitab kapitali struktuuri.
Kohustused = kohustused / (kohustused+ netovara) * 100%
Netovara = netovara / (kohustused+ netovara) * 100%
Käiberentaablus (Profit Margin) näitab müügikäibe iga eurot tasuvust peale kulude ja maksude
mahaarvamist.
Käiberentaablus (Profit Margin) = aasta tulem / netokäive * 100%
Netovara rentaablus (ROE) näitab netovara tasuvust.
Netovara rentaablus (ROE) = aasta tulem / netovara * 100%
Koguvara tulutoovustase (ROA) näitab asutuse varadesse tahtud investeeringute tasuvust
Koguvara tulutoovustase (ROA)= aasta tulem / koguvara * 100%
23
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 5 008 533 4 482 756 2
Nõuded ja ettemaksed 1 688 311 1 551 713 3
Varud 126 660 140 315
Kokku käibevarad 6 823 504 6 174 784
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 34 000 34 000 7
Materiaalsed põhivarad 10 053 097 10 221 496 8
Kokku põhivarad 10 087 097 10 255 496
Kokku varad 16 910 601 16 430 280
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 55 380 54 603 10
Võlad ja ettemaksed 1 754 653 1 621 682 11
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 7 351 0 14
Kokku lühiajalised kohustised 1 817 384 1 676 285
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 483 139 538 523 10
Kokku pikaajalised kohustised 483 139 538 523
Kokku kohustised 2 300 523 2 214 808
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 439 442 2 439 442
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 11 776 030 12 042 914
Aruandeaasta tulem 394 606 -266 884
Kokku netovara 14 610 078 14 215 472
Kokku kohustised ja netovara 16 910 601 16 430 280
24
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2018 2017 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 10 448 23 647 15
Tulu ettevõtlusest 19 229 920 17 635 374 16
Muud tulud 9 800 19 815 17
Kokku tulud 19 250 168 17 678 836
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -8 439 -40 689 18
Mitmesugused tegevuskulud -5 770 719 -5 491 131 19
Tööjõukulud -12 486 423 -11 812 336 20
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -581 852 -576 210 8
Muud kulud -567 -16 846 21
Kokku kulud -18 848 000 -17 937 212
Põhitegevuse tulem 402 168 -258 376
Intressitulud 472 446 23
Intressikulud -8 034 -8 954 22
Aruandeaasta tulem 394 606 -266 884
25
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2018 2017 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 402 168 -258 376
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 581 852 576 210 8
Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 9 979
Muud korrigeerimised 80 280 87 519
Kokku korrigeerimised 662 132 673 708
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -136 599 -139 575 3
Varude muutus 13 655 731 5
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 121 342 124 726 11,14
Kokku rahavood põhitegevusest 1 062 698 401 214
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-474 687 -525 112 8
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
0 2 023
müügist
Laekunud kinnisvarainvesteeringute müügist 0 1 100
Laekunud intressid 473 447 3,23
Kokku rahavood investeerimistegevusest -474 214 -521 542
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -54 608 -53 741 10
Makstud intressid -8 099 -9 067 11,22
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -62 707 -62 808
Kokku rahavood 525 777 -183 136
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 482 756 4 665 892 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 525 777 -183 136
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 008 533 4 482 756 2
26
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2016 2 439 442 12 042 914 14 482 356
Aruandeaasta tulem -266 884 -266 884
31.12.2017 2 439 442 11 776 030 14 215 472
Aruandeaasta tulem 394 606 394 606
31.12.2018 2 439 442 12 170 636 14 610 078
27
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard
on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud
finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega, mida täpsustavad rahandusministri
määrusega kehtestatud Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded.
31.12.2018. lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt SA Narva
Haigla finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuti eeldusest, et SA Narva Haigla on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise
kavatsust ega vajadust.
SA Narva Haigla tulemiaruanne on koostatud RTJ 14 "Mittetulundusühingud ja sihtasutused" toodud Tulude ja kulude aruande skeemi alusel.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Finantsvarad
Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid.
Finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstava tasu õiglane väärtus.
Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi.
Finantsvarad eemaldatakse bilansist siis, kui SA Narva Haigla kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab
kolmandale osapoolele üle enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest.
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või
katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule ka raha lähendeid, mida
on võimalik igal ajahetkel konverteerida rahaks (investeerimisfondide osakuid).
Investeerimisfondide osakuid kajastatakse turuväärtuses.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised on aruandekuupäeva seisuga ümber hinnatud
eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja
kahjumid on kasumiaruandes kajastatud periooditulu ja -kuluna.
Nõuded ja ettemaksed
Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid
eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on sõltuvalt ebatõenäoliselt laekuva nõude tekkimise põhjustest kantud aruandeperioodi kuludesse.
Ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 179 päeva võrra, on kantud kuludesse ulatuses 50%; ostjatelt
laekumata arved mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 365 päeva võrra, on kantud kuludesse täies ulatuses. Lootusetud nõuded
on kantud bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena.
Erandi moodustavad nõuded kindlustusseltsidele, viimaste laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 3 aasta võrra
ja kannatanu oli liiklusõnnetuse ajal joobeseisundis, on kantud kuludesse täies ulatuses.
Varud
Kauba, tooraine ja materjali varud võetakse arvele soetusmaksumuses ja nende jäägid kajastatakse soetusmaksumuses või
neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit, apteegi
materjalide kuludes kajastamisel kasutatakse FIFO meetodit.
Kinnisvarainvesteeringud
28
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised), mida hoitakse väljarentimise või
turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse
soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused)
analoogiliselt materiaalse põhivara kajastamisele.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalne põhivara on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5000 eurot. Madalama soetusmaksumusega
või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara
kasutusele võtmise hetkel kantakse täielikult kulusse, nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse
need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide
kasulikule elueale.
Põhivara on bilansis kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad
allahindlused.
Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline
jääkväärtus on sellest kõrgem.
Kulumi arvestuses on kasutatud lineaarset arvestusmeetodit. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis
vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja
remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes.
Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus
objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha.
Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke
soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.
Immateriaalne põhivara on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5000 eurot. Immateriaalne põhivara on võetud
arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jääkväärtuses.
Teatud juhtudel võib vara omandada nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt
sellele, kummale tunnusele see rohkem vastab .
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned 50 aastat
Rajatised 20 aastat
Masinad ja seadmed 3-10 aastat
Arvutustehnika 5 aastat
Tarkvara 7 aastat
Maad ei amortiseerita.
Põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana
ning määrataks talle sobiv amortisatsiooniperiood.
Põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi
kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides.
Rendid
Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina.
Sihtasutus kui rendileandja.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Sihtasutus kui rentnik.
Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed
jagatakse finantskuluks ja kohustise vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Finantskohustised
29
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Finantskohustis on lepinguline kohustis tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustis tarnijate ees).
Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud kohustise eest makstava tasu õiglane väärtus.
Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki kohustise soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi.
Finantskohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära, v.a edasimüügi eesmärgil
soetatud finantskohustised ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Tehingukulutused
võetakse efektiivse intressimäära arvutamisel arvesse ning kantakse kohustise eluea jooksul intressikuludesse.
Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Sihtasutus moodustab eraldisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja
realiseerumisaja määramisel tuginetakse SA Narva Haigla juristi hinnangutele.
Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruandekuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, eraldise
realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav.
Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal
aruandekuupäeval.
Tingimuslikuteks kohustisteks klassifitseeritakse need kohustised, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa
usaldusväärselt hinnata. Tingimuslikute kohustiste üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või
kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud
tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral
kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse
proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis,
millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele.
Tulud
Tulude arvestamisel on lähtutud tekkepõhisuse printsiibist. Teenuste ja kaupade müügi korral kajastatakse müügitulu momendil, mil on
toimunud omandiõigsuse üleminek või teenus on osutatud. Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu
suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Kulud
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatakse soetamise
momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena.
Seotud osapooled
Aastaaruandes avaldatakse informatsioon vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 49.1 Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute
kohta
(1) järgmiste isikutega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või asutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele:
1) raamatupidamise sise-eeskirjas määratud kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt
abikaasa, elukaaslane ja laps;
2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline
mõju.
(2) aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste,mittetulundusühingute ja äriühingutega, kes ei ole avaliku sektori üksused, tehtud
tehingute kohta.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Sularaha kassas 17 612 10 960
Arveldusarve pangas 2 378 123 2 005 758
Tähtajaline hoius 2 612 798 2 466 038
Kokku raha 5 008 533 4 482 756
30
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 476 288 1 476 288 4
Ostjatelt laekumata
1 484 088 1 484 088 4
arved
Ebatõenäoliselt
-7 800 -7 800 4
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
2 819 2 819 6
tagasinõuded
Muud nõuded 200 786 200 786
Intressinõuded 1 1
Viitlaekumised 200 785 200 785
Ettemaksed 4 014 4 014
Muud makstud
4 014 4 014
ettemaksed
Saamata seadusandlusest
1 948 1 948
tulenevad toetused
Kinnipidamised töötasudest 1 914 1 914
Nõuded pangakaartide
539 539
maksedelt
Muud nõuded 3 3
Kokku nõuded ja
1 688 311 1 688 311
ettemaksed
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 271 826 1 271 826 4
Ostjatelt laekumata
1 281 526 1 281 526 4
arved
Ebatõenäoliselt
-9 700 -9 700 4
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
3 907 3 907 6
tagasinõuded
Muud nõuded 269 281 269 281
Intressinõuded 2 2
Viitlaekumised 269 279 269 279
Ettemaksed 900 900
Tulevaste perioodide
900 900
kulud
Saamata seadusandlusest
3 426 3 426
tulenevad toetused
Kinnipidamised töötasudest 2 356 2 356
Nõuded pangakaartide
17 17
maksedelt
Kokku nõuded ja
1 551 713 1 551 713
ettemaksed
31
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Viitlaekumiste osas on peamiselt kajastatud lõpetamata ravijuhtude raviteenused, mis on osutatud aruandeaastal.
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr
Ostjatelt laekumata arved 1 484 088 1 281 526 3
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -7 800 -9 700 3
Kokku nõuded ostjate vastu 1 476 288 1 271 826 3
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -9 700 -13 000
Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -3 186 -2 385
Lootusetuks tunnistatud nõuded 5 086 5 685
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -7 800 -9 700 3
Lisa 5 Varud
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Tooraine ja materjal 126 660 140 315
Apteegi materjalid 77 112 73 391
Meditsiinitarvikud, instrumendid 24 616 34 795
Majandus- ja bürootarbed 18 827 26 151
Toiduained 4 445 4 067
Küte, autode tagavaraosad, hooldusvahendid 1 660 1 911
Kokku varud 126 660 140 315
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 195 436
Käibemaks 2 577 2 836
Üksikisiku tulumaks 127 990 136 427
Erisoodustuse tulumaks 2 292 1 723
Sotsiaalmaks 258 133 247 917
Kohustuslik kogumispension 10 528 10 696
Töötuskindlustusmaksed 17 700 16 681
Ettemaksukonto jääk 2 819 3 907
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 819 419 415 3 907 416 716
32
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud
(eurodes)
Soetusmaksumuse meetod
Kokku
Maa Ehitised
31.12.2017
Soetusmaksumus 34 000 689 486 723 486
Akumuleeritud kulum 0 -689 486 -689 486
Jääkmaksumus 34 000 0 34 000
31.12.2018
Soetusmaksumus 34 000 689 486 723 486
Akumuleeritud kulum 0 -689 486 -689 486
Jääkmaksumus 34 000 0 34 000
2018
Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 4 393
2018.a. kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud on 3661 eurot, koos käibemaksuga on 4393 eurot.
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
Transpordi- Arvutid ja Muud Lõpetamata
põhivarad ettemaksed
arvutisüsteemid
vahendid masinad ja projektid
seadmed
31.12.2017
Soetusmaksumus 407 820 9 949 702 744 097 57 891 4 903 240 5 705 228 122 311 29 000 29 000 16 214 061
Akumuleeritud kulum -1 665 646 -457 463 -50 354 -3 790 944 -4 298 761 -28 158 -5 992 565
Jääkmaksumus 407 820 8 284 056 286 634 7 537 1 112 296 1 406 467 94 153 29 000 29 000 10 221 496
Ostud ja parendused 2 008 395 573 397 581 15 872 15 872 413 453
Muud ostud ja parendused 2 008 395 573 397 581 15 872 15 872 413 453
Amortisatsioonikulu -205 688 -54 145 -1 809 -315 018 -370 972 -4 893 -581 553
Allahindlused väärtuse
-299 -299 -299
languse tõttu
31.12.2018
Soetusmaksumus 407 820 9 949 702 660 288 59 977 5 168 285 5 888 550 122 311 44 872 44 872 16 413 255
Akumuleeritud kulum -1 871 334 -427 799 -52 241 -3 975 733 -4 455 773 -33 051 -6 360 158
Jääkmaksumus 407 820 8 078 368 232 489 7 736 1 192 552 1 432 777 89 260 44 872 44 872 10 053 097
33
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
2018 2017 Lisa nr
Kasutusrenditulu 30 531 54 046
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr
12 kuu jooksul 5 049 2 924 4
Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus
Muud varad 77 611 75 069
Kokku 77 611 75 069
Aruandekohustuslane kui rentnik
2018 2017 Lisa nr
Kasutusrendikulu 36 521 30 191 19
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr
12 kuu jooksul 6 6 13
Lisa 10 Laenukohustised
(eurodes)
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul
Pikaajalised laenud
Pikaajalised laenud
538 519 55 380 229 591 253 548
kokku
Laenukohustised
538 519 55 380 229 591 253 548
kokku
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul
Pikaajalised laenud
Pikaajalised laenud
593 126 54 603 226 353 312 170
kokku
Laenukohustised
593 126 54 603 226 353 312 170
kokku
Pikaajalise laenu tagastamise lõpptähtaeg on 01.02.2028.a. Intressimäär (%) aastas on 6 kuu Euribor + 1,68%. Varad ei ole panditud.
34
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 273 706 273 706
Võlad töövõtjatele 1 060 878 1 060 878 12
Maksuvõlad 419 415 419 415 6
Muud võlad 654 654
Intressivõlad 654 654
Kokku võlad ja ettemaksed 1 754 653 1 754 653
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 201 686 201 686
Võlad töövõtjatele 1 002 516 1 002 516 12
Maksuvõlad 416 716 416 716 6
Muud võlad 719 719
Intressivõlad 719 719
Muud kohustised 45 45
Kokku võlad ja ettemaksed 1 621 682 1 621 682
Lisa 12 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Töötasude kohustis 654 062 621 258
Puhkusetasude kohustis 30 962 25 327
Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 234 970 222 271
Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 108 887 102 698
Deklareerimata töötuskindlustusmaks 16 866 15 307
Deklareerimata kinnipeetud kogumispensioon 9 346 8 874
Võlad majanduskulude eest 573 1 217
Muud võlad töövõtjatele 5 212 5 564
Kokku võlad töövõtjatele 1 060 878 1 002 516
35
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr
Tingimuslikud kohustised
Muud sõlmitud hankelepingud 116 400 0
Võetud rendikohustused 6 6 9
Kokku tingimuslikud kohustised 116 406 6
Tingimuslikud varad
Nõuded rendile antud varadelt 5 049 2 924 9
Kokku tingimuslikud varad 5 049 2 924
Muudeks sõlmitud hankelepinguteks on hanked, mida ei ole veel bilansis arvele võetud, leping on sõlmitud eelmisel aastal.
Võetud rendikohustusteks on järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest või teatud etteteatamistähtajaga
katkestatavate lepingutest.
Nõudeks rendile antud varadelt on järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest või teatud etteteatamistähtajaga katkestatavatest
lepingutest.
Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
31.12.2016 Saadud Tulu 31.12.2017 Lisa
nr
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
GlaxoSmithKline, HIV testide
192 0 -192 0
finantseerimine
Diakonova fondi toetus
õendusabiosakonna personali 0 15 000 -15 000 0
töötasuks
Riigieelarveline toetus e-saatekirjade
arenduse rahastamiseks (koostöö 0 7 859 -7 859 0
SA Viljandi Haigla)
Selver AS, annetus 0 4 600 -4 600 0
Fresenius Kabi Baltics UAB
anestesioloogide koolituskursuste 0 450 -450 0
rahastamine
Eesti Töötukassa, tööpraktika
0 673 -673 0
juhendsmistasu
Vaimse Tervise Keskuse projekt -34 154 29 027 5 127 0
Kokku sihtfinantseerimine
-33 962 57 609 -23 647 0 15
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
-33 962 57 609 -23 647 0 15
annetused ja toetused
36
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
31.12.2017 Saadud Tulu 31.12.2018 Lisa
nr
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Diakonova fondi toetus
õendusabiosakonna personali 7 500 -7 500 0
töötasuks
Selver AS, annetus 4 100 -749 3 351
Eraisik, annetus 4 000 0 4 000
Eesti Töötukassa, tööpraktika
0 -190 -190
juhendsmistasu
Kokku sihtfinantseerimine
15 600 -8 439 7 161 15
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
15 600 -8 439 7 161 15
annetused ja toetused
Lisa 15 Annetused ja toetused
(eurodes)
2018 2017 Lisa nr
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 8 439 23 647 14
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 2 009 0
Kokku annetused ja toetused 10 448 23 647
sh eraldis riigieelarvest 2 199 8 532
sh välisabi eest 7 500 10 323
sh muud allikad 749 4 792
Rahalised ja mitterahalised annetused
2018 2017 Lisa nr
Rahaline annetus 8 439 23 647
Mitterahaline annetus 2 009 0
Kokku annetused ja toetused 10 448 23 647
37
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 16 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2018 2017
Tervishoiuteenuste müük Haigekassale 15 356 193 14 002 880
Tervishoiuteenuste müük tervishoiuasutustele 602 634 618 091
Kiirabi teenused 1 745 200 1 595 788
Erakorralised raviteenused ravikindlustuseta patsientidele 204 779 191 031
Narva linna poolt ostetavad teenused 200 984 117 957
Tervishoiuteenuste müük teistele asutustele 192 805 194 826
Tervishoiuteenuste müük eraisikutele 673 807 640 904
Rent, hooldustasu 112 287 140 852
Müüdud kaupade müügitulu 43 306 44 278
Muu mittemeditsiinilise tegevuse tulud 97 925 88 767
Kokku tulu ettevõtlusest 19 229 920 17 635 374
Lisa 17 Muud tulud
(eurodes)
2018 2017
Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 2 023
Trahvid, viivised ja hüvitised 9 800 4 745
Muud 0 13 047
Kokku muud tulud 9 800 19 815
Lisa 18 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
(eurodes)
2018 2017
Koolituskulud 0 -450
Riiklikud ja kohalikud maksud -125 -4 207
Tööjõukulud -7 690 -15 000
Infotehnoloogia kulud 0 -6 549
Ravimid, meditsiinilised materjalid -624 -3 993
Muud kinnisvara, hoonete kulud 0 -6 990
Muud ostetud kulud 0 -3 500
Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
-8 439 -40 689
otsesed kulud
38
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2018 2017 Lisa nr
Üür ja rent -36 521 -30 191 10
Energia -499 823 -523 242
Elektrienergia -223 344 -237 891
Soojusenergia -213 086 -230 527
Kütus -63 393 -54 824
Veevarustusteenused -48 769 -50 404
Mitmesugused bürookulud -211 995 -173 459
Koolituskulud -102 222 -109 169
Riiklikud ja kohalikud maksud -764 549 -786 249
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -3 721 -3 031
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (v.a.
-320 697 -395 565
elektrienergia, soojusenergia, veevararustus ja rent)
Sõidukite majandamiskulud (v.a. kütus ja rent) -67 085 -64 110
Infotehnoloogia kulud -96 051 -68 175
Inventari majandamiskulud (v.a. rent) -257 971 -310 592
Seadmete majandamiskulud (v.a. rent) -74 339 -78 609
Toiduained ja toitlustusteenused -157 319 -141 155
Ravimid, meditsiinilised materjalid -2 346 121 -2 237 081
Tervishoiuteenused -757 269 -477 488
Auditi tasu -4 350 -4 350
Muud -21 917 -38 261
Kokku mitmesugused tegevuskulud -5 770 719 -5 491 131
Lisa 20 Tööjõukulud
(eurodes)
2018 2017 Lisa nr
Palgakulu -9 560 097 -9 058 628
Sotsiaalmaksud -2 934 016 -2 768 708
Kokku tööjõukulud -12 494 113 -11 827 336
Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
-7 690 -15 000 18
otsese kuluna
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 625 640
39
Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 21 Muud kulud
(eurodes)
2018 2017
Kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist 0 -12 002
Trahvid, viivised ja hüvitised -567 -4 844
Kokku muud kulud -567 -16 846
Lisa 22 Intressikulud
(eurodes)
2018 2017
Intressikulu laenudelt -8 034 -8 954
Kokku intressikulud -8 034 -8 954
Lisa 23 Intressitulud
(eurodes)
2018 2017
Intressitulu hoiustelt 472 446
Kokku intressitulud 472 446
Lisa 24 Seotud osapooled
(eurodes)
Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Narva Linn
Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2018 2017
Arvestatud tasu 117 212 103 900
Ei olnud tehinguid seotud isikutega, mida peaks avaldama vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 49.1 Informatsioon seotud
isikutega tehtud tehingute kohta.
Nõukogu liikmetele aruandeaastal on arvestatud tasu summas 45000 eurot.
Juhatuse liikmele aruandeaastal on arvestatud tasu summas 72212 eurot.
Nõukogu liikmete tasu kohustiste saldo seisuga 31.12.2018.a. on 3750 eurot.
Juhatuse liige tasu kohustise saldo seisuga 31.12.2018.a. on 5512 eurot.
Aruandeaastal oli arvestatud juhatuse liige kasutamata puhkuste reserv summas 1308 eurot.
Juhatuse liikme kasutamata puhkuse kohustis seisuga aruandeperioodi lõpus on 3827 eurot.
Juhatuse liikmega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks asutusele lahkumishüvitise maksmise kohustus summas 22048 eurot
(tulenevalt bilansipäeval kehtinud lepingutest on juhatuse liikmele ette nähtud hüvitis ei ole vähem kui 4 kuutasu ulatuses).
40
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus NARVA HAIGLA nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus NARVA HAIGLA (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning kasumiaruannet, rahavoogude
aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist
või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Arvo Lepik
Vandeaudiitori number 280
HLB Expertus KLF OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 241
Narva mnt 7a, Tallinn, Harju maakond, 10117
25.03.2019