dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Dokumentide edastamine

Sotsiaalministeerium · 1. aprill 2019
Viit
5.2-2/974-1
Registreeritud
1. aprill 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Narva Haigla SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎2018.a. majandusaasta aruande esitamine.pdf398 KB
  • 📎SA Narva Haigla 2019.a. eelarve.pdf357 KB
  • 📎SA Narva Haigla majandusaasta aruanne 2018.bdoc762 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Sihtasutus NARVA HAIGLA registrikood: 90003217 tänava/talu nimi, Haigla tn 7 maja ja korteri number: linn: Narva linn maakond: Ida-Viru maakond postisihtnumber: 20104 telefon: +372 3571802 faks: +372 3571801 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.narvahaigla.ee Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 24 Bilanss 24 Tulemiaruanne 25 Rahavoogude aruanne 26 Netovara muutuste aruanne 27 Raamatupidamise aastaaruande lisad 28 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 28 Lisa 2 Raha 30 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 31 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 32 Lisa 5 Varud 32 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 32 Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 33 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 33 Lisa 9 Kasutusrent 34 Lisa 10 Laenukohustised 34 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 35 Lisa 12 Võlad töövõtjatele 35 Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad 36 Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 36 Lisa 15 Annetused ja toetused 37 Lisa 16 Tulu ettevõtlusest 38 Lisa 17 Muud tulud 38 Lisa 18 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 38 Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud 39 Lisa 20 Tööjõukulud 39 Lisa 21 Muud kulud 40 Lisa 22 Intressikulud 40 Lisa 23 Intressitulud 40 Lisa 24 Seotud osapooled 40 Aruande allkirjad 41 Vandeaudiitori aruanne 42 2 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne TEGEVUSARUANNE Sissejuhatus Vastavalt Narva Linnavolikogu otsusele 30.01.2002. nr. 413/53 ja Narva Linnavalitsuse käskkirjale 12.03.2002. nr. 7 14. märtsil, munitsipaalasutus Narva Haigla lõpetas oma tegevuse ja andis oma varad, lepingud ja kohustused üle sihtasutusele Narva Haigla 15. märtsil 2002.a. SA Narva Haigla on eraõiguslik juriidiline isik, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, põhikirja ja teiste õigusaktide alusel. SA Narva Haigla peamiseks tegevusvaldkonnaks on haiglaraviteenused. SA Narva Haigla on hulgiprofiilne ambulatoor-statsionaarne raviasutus teeninduspiirkonnaga Narva linn, Narva-Jõesuu linn, osa Sillamäe linna ja Vaivara vald. Haigla koosseisus on 6 raviüksust (sisekliinik, kirurgiakliinik, naistekliinik, erakorralise meditsiini kliinik, taastusravi osakond, iseseisva õendusabi osakond,), 3 diagnostilist teenistust (radioloogia, patoloogia, laboratoorium) ja polikliinik. 2018. aastal statsionaarsel ravil viibis 9 136 patsienti (9 246 patsienti 2017.a.), ravivoodeid keskmiselt 249 (2017.a. – 249). Päevastatsionaaris ravitud 1306 (sh hemodialüüs) patsienti (2017.a. – 1289). Ambulatoorselt teostati 131 695 vastuvõttu (2017.a. – 136 066). Haiglal on 4 ravikorpust ja 4 abihoonet üldpindalaga 35 866 m2 Uued teenused 2018. aastal. Olulised tegevused  Iseseisvate õdede vastuvõttude edasi arendamine – haavaõe vastuvõtu alustamine  Funktsionaalse arengukava 2 etapi koostamine ja kinnitamine Sotsiaalministeeriumis  Erakorralise meditsiini osakonna (EMO) projekti koostamine  Osalemine ambulatoorses alkoholismiravi programmis koos Tartu Ülikooli Kliinikuga  Jätkutegevused – kohtumised linlastega, perearstidega, praktikantide vastuvõtmine, haiglasisesed konverentsid (hospise ja infektsioonikontrolli konverentside läbiviimine)  Elutähtsate teenuste riskianalüüsi koostamine  Andmekaitse dokumentatsiooni koostamine  Koostöös Osaühing Fresenius Medical Care Estonia uue hemodialüüsikeskuse ettevalmistustööd  Personali koosseisu optimeerimine, kollektiivpuhkuste kasutamine palgafondi kokkuhoiuks Asutuse finantsseisundit mõjutanud tegevused ja tingimused 2018. aastal  Haigla töötajate palgatõus 01.04.2018.a.  Eesti Haigekassa hinnakirja muutus  Personali koosseisu optimeerimine, kollektiivpuhkuste kasutamine 3 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Plaanid 2018. aastaks  Polikliinikusse tervisekeskuse rajamisega seotud tegevused (projektis omaosalus 290 000 eurot järgnevatel aastatel) – vajalikud tegevused funktsionaalse arengukava 1 ja 2 etapi koostamise ja sotsiaalministeeriumis kinnitamise näol nõudsid plaanitust enam aega mistõttu plaanis tähtaegade muutmine tervisekeskuse rajamise projektis  EMO rajamine Haigla tn.1 hoonesse - vajalikud tegevused funktsionaalse arengukava 1 ja 2 etapi koostamise ja sotsiaalministeeriumis kinnitamise näol nõudsid plaanitust enam aega, mistõttu projekteerimise lõpp nihkus 2019 algusesse  Hemodialüüsi teenuse arendamine – uue hemodialüüsikeskuse rajamine Haigla 1 hoonesse alustatud 2018 koostöös Osaühing Fresenius Medical Care Estonia. Töö lõpp 2019 aastas  Funktsionaalse arengukava 2 etapi dokumentatsiooni koostamine - tehtud  Aparatuuri uuendamine – tehtud (ostetud kaks hematoloogia analüsaatorit, eksperttasemega ultraheliaparaat, kaks videoendoskoopi, täisautomaatne rotatsioonimikroskoop)  Osalemine programmides alkohoolikute sõltuvusraviteenuse osutamine ja seksuaalvägivalla ohvrite abi – teostatud osaliselt ( seksuaalvägivalla ohvrite abi programmis haigla ei osalenud kuna programmi konseptsiooni järgi rajati keskused regionaal- ja keskhaiglate juurde)  Elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani koostamine - plaani esimene osa (riskianalüüs) tehtud  Seoses andmekaitsereformiga dokumentatsiooni koostamine – tehtud, töö jätkub 2019 aastal  Vastavalt kollektiivlepingule meditsiinipersonali töötasu tõstmine - tehtud  Arvestades asjaolu, et teenitud rahast 67% 2017.a.kulus palgafondiks ja samaaegselt tehtava töö maht koos tulubaasiga on vähenenud, on plaanis läbi viia optimeerimine viimaks isikkooseis vastavusse töö mahuga ja korrigeerida palgapoliitikat – tehtud (ametikohtade koondamisega palgafondi kokkuhoid arvestusega aasta lõikes 380 000 eurot, kollektiivpuhkuste kasutamise tulemusel kokkuhoid palgafondis) Plaanid 2019. aastaks  Polikliinikusse tervisekeskuse rajamisega seotud tegevused (projektis omaosalus 290 000 eurot järgnevatel aastatel)  Projekteerimistööd Haigla 1 hoones valmistamaks ette eriarstiteenuste ümberpaiknemise polikliinikust vabastamaks pindasid Tervisekeskuse rajamiseks  EMO rajamine Haigla tn.1 hoonesse  Personali garderoobide remont ja rajamine Haigla 1 hoones 4 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne  Hemodialüüsi teenuse arendamine. Koostöös Osaühing Fresenius Medical Care Estonia 10- kohalise hemodialüüsi keskuse rajamine Haigla tn.1 hoones  Aparatuuri uuendamine  Koostöös Ortopeedia Arstid AS eriarstide vastuvõtud ja operatsioonid haigla baasil  Elutähtsa teenuse toimepidavuse plaani koostamine  Seoses andmekaitsereformiga dokumentatsiooni koostamine ja juurutamine  Vastavalt kollektiivlepingule meditsiinipersonali töötasu tõstmine  Karja 6 hoone müümine enampakkumisel  Digiregistratuuriga ühinemine  Esimene elutähtsa teenuse koolitus (HOS alusel)  Haigla infosüsteemi uuendmise jätkamine eesmärgiga Ester programmi asendamine HEDA programmiga  5 päeva tasulise lisapuhkuse võimaldamine kogu personalile Olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. On täheldav osade haiguste sessoonsus, mis tingib teatud haigete tulva või mõõna ravile suunamisel. Samas olulisemal määral mõjutab asutuse tööd inimkäitumine, kus suvel teatud haigestumistele (songad, alajäsemete varikoos näiteks) ei pöörata nii palju tähelepanu kui talvel. Suvine oma enamuses statsionaarsete haigete arvu ligi 15-20% vähenemine on täheldatav. Samas esineb suvine traumatismi tõus inimtegevuse aktiviseerumise tõttu. Ülalmainitud asjaolude tõttu esineb vastav tulude-kulude kõikumise spetsiifika haigla osakondade lõikes. Linna elanike arvu vähenemine viimastel aastatel, mis on tingitud aktiivsema poole väljarändest ja negatiivsest iibest, kajastub ka asutuse töönäitajates Makromajanduslikud mõjud väljenduvad:  Vabariigi tasemel sõlmitavates kollektiivlepetes personali miinimumpalga suhtes  Riigi poolt kehtestatavas minimaalpalga suuruses  Seadusandlikult määratud muudatustes haigekassa hinnakirjas, mis otseselt mõjutavad üksikute struktuuriüksuste tegevuse majanduslikku tulemlikkust. Üheks põhjuseks, miks on keeruline jälgida lepingumahtu on rasked ravijuhud, millede maksumust ette planeerida ei saa. 2018.aastal kalleid raviarveid oli summas 2,06 mln. eurot. Maksumusega 2-10 tuh.eurot oli 512 arvet, 10-20 tuhat eurot oli 14 arvet, üle 20 tuhande eurot oli 10 arvet. 2017.aastal kalleid raviarveid oli summas 2,02 mln. eurot. Maksumusega 2-10 tuh.eurot oli 522 arvet, 10-20 tuhat eurot oli 11 arvet, üle 20 tuhande eurot oli 7 arvet. 5 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Mõjuritest 2019. aastaks. 1. Meditsiinitöötajate palgatõus vastavalt kollektiivlepingule alates 01.04.2019.a. 2. Tervishoiuteenuste hinnakirja muutmine 3. Kulud seoses EMO rajamisega, garderoobide remondi ja rajamisega Haigla 1 hoones, Haigla 1 hoones ühise automaatse tuletõrje signalisatsiooni (ATS) väljaehitamine Valuutakursside ja intressimäärade muutumise risk. SA Narva Haigla laenuleping on seotud EURIBORiga. Sellest tulenevalt mõjtab EURIBORi muutumine otseselt SA Narva Haigla finantsseisundit. Investeeringud. Haigla tn. hoonete ümber asfaltkatte osaline vahetus, Haigla 7 hoone kabinettide ja koridori remont, hoone Paemurru 1 tuletõrjesignalisatsiooni rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemide remont hoonetes Vestervalli 15, Haigla 5 ja 9. Suuremad ostud: kaks hematoloogia analüsaatorit, eksperttasemega ultraheliaparaat, kaks videoendoskoopi, täisautomaatne rotatsioonimikroskoop Personal. Aasta keskmine töötajate arv kelledega oli sõlmitud tööleping oli 691 (2017 – 702), sealhulgas 11 (2017 – 15) töötajat, kes olid rasedus- ja sünnituspuhkusel või lastehoolduspuhkusel. Töötajate üldarvust 31.12.2018.a. oli: arstid 99 (2017 – 101), õed 266 (2017 – 269), hooldustöötajaid 125 (2017 – 126), muu personal 188 (2017 – 197). Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli 565 (2017 – 640). 2018.a. personali (töötajate) arv on suurem, kui koosseisude (ametikohtade) arv, seoses personali töötamisega mittetäieliku koormusega, samuti olid võetud tööle uued töötajad ametikohtadele, kus emad on dekreet – või lapsehoolduspuhkusel. Personali väljaõppele kulutati 2018.a. 102 222 eurot (2017 – 109 619 eurot). Täiendkoolitust sai 96,6% õdedest (2017 - 94,0%) ja 81,8% arstidest (2017 - 89,1%). SA Narva Haigla baasil korraldati õdedele 43 1-3 päevast koolitust, kus võttis osa 922 kuulajat (2017 – 38 koolitust, 670 kuulajat) ja arstidele 48 1-3 päevast koolitust, kus võttis osa 207 kuulajat (2017 – 52 koolitust, 274 kuulajat). SA Narva Haigla kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelvalvet selle tegevuse üle. Juhatus on sihtasutuse organ, mis juhatab sihtasutuse tööd ja esindab sihtasutust. Juhatus vastutab sihtasutuse üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Andmed täidetud ametikohtade kohta 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. Personali liik 2012. 2013. 2014. 2015. 2016. 2017. 2018 99,56 97,305 99,78 101,58 101,8 94,25 91,65 Arstid 239,813 235,143 243,325 245,125 236,98 234,54 233,4 Õed 114,3 114,3 121,76 129,85 114,43 114,93 114,15 Hooldustöötajad 192,735 197,625 206,745 192,15 197,24 198,22 187,42 Muud personal Kokku 646,408 644,373 671,61 668,7 650,45 641,94 626,62 6 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Andmed alaliste töötajate kohta 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. 31.12. Personali liik 2012. 2013. 2014. 2015. 2016. 2017. 2018 100 98 96 99 103 101 99 Arstid 271 273 271 270 271 269 266 Õed 126 124 125 129 126 126 125 Hooldustöötajad 208 218 214 208 201 197 188 Muud personal Kokku 705 713 706 706 701 693 678 Töötajate keskmine tunnitasu (eurot tunnis) 2012 2013 2014 2015.a 2016.a 2017.a 2018.a Arstid 10,27 10,91 11,15 12,50 14,14 14,91 15,84 Õed 5,10 5,66 5,89 6,49 7,12 7,74 8,65 Hooldustöötajad 3,18 3,73 3,98 4,55 4,98 5,39 5,67 Muu personal 3,07 3,22 3,59 4,06 4,47 4,91 5,12 Kogu personal 4,93 5,30 5,56 6,23 6,91 7,32 8,03 Keskmine kuupalk 2018.a. oli 1277 eurot. SA Narva Haigla 2018.a. tegevusaruande statistiline osa Sihtasutus Narva Haigla osutab ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ja nendega seonduvaid tervishoiuteenuseid peamiselt Narva ja Ida-Virumaa elanikele. Haigla koosseisu kuulub 4 kliinikut ja 1 statsionaarne osakond (erakorralise meditsiini kliinik, naistekliinik, kirurgiakliinik, sisehaigustekliinik, õendusabi osakond). Ambulatoorselt osutatakse eriarstiabi alljärgnevatel erialadel: kirurgia, uroloogia, otorinolarüngoloogia, pulmonoloogia, psühhiaatria, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, kardioloogia, psühholoogia, logopeedi teenused, füsioterapeudi teenused, töötervishoiuarst, günekoloogia, lastearst, ortopeedia, taastusravi, nakkushaigused, dermatoveneroloogia, nefroloogia. 7 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Ambulatoorne töö SA Narva Haiglas . 2018. a. teostati SA Narva Haiglas 131 695 arsti ambulatoorset vastuvõttu (2017 – 136 066) ning 4 arsti koduvisiiti (2017 – 20). Arsti ambulatoorsed vastuvõtud 170000 160000 150000 140000 130000 120000 110000 100000 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Arv 169333 163285 161242 150694 147359 136066 131695 2018. aastal tehti 5 871 ambulatoorset operatsiooni (s.h. lapsed 716), 2017. aastal – 6 164 (s.h. lapsed – 739). Ambulatoorsed operatsioonid 6600 6400 6200 6000 5800 5600 5400 5200 5000 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Arv 6463 5939 6047 6007 5492 6164 5871 8 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Kiirabi töö. 2018. aastal sai väljasõitudel abi 16 781 inimest, sh. lapsed 1 707, nendest arsti poolt abi saanute arv 3 852 (2017 – 3 862), sh. lapsed 383 (2017 - 272). 2017. aastal oli väljasõitudel abi saanud inimeste arv 16 956 (s.h. lapsed – 1 308). Konstateeritud surma 2018.a. - 431 juhul (2017.a. – 475). Väljasõitudel abi saanud inimeste arv 17000 16000 15000 14000 13000 12000 11000 10000 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 arv 16727 15735 14759 15981 16725 16956 16781 Päevastatsionaari töö SA Narva Haiglas . Päevastatsionaaris on 8 voodit. 2018. aastal oli SA Narva Haigla päevastatsionaaris ravitud haigete arv 1 268 (v.a.hemodialüüs),(2017.a. - arv 1 270), hemodialüüsil ravitud haigete arv 38 (2017.a.-19) 2012.а. 2013.а. 2014.а. 2015.а. 2016.а. 2017.а. 2018.а. Päevagünekoloogia 779 721 675 659 799 836 842 Sisehaiguste - 13* - - päevastatsionaar - - - Päevaotolarüngoloogia 144 99 90 144 109 112 105 Päevakirurgia 89 126 152 107 197 227 229 Päevatraumatoloogia 51 56 62 44 55 95 92 Kokku 1063 1002 979 954 1173 1270 1268 * 2016.aastal Haigekassa ostab sisehaiguste teenust 9 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Statsionaarne töö SA Narva Haiglas. 31. detsembri 2018.a. seisuga oli haiglas 249 voodit. Aastas keskmine voodite arv oli 249. Aastas keskmine voodite arv 300 280 260 240 220 200 180 160 140 120 100 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Arv 274 290 300 265 259 249 249 2018. aastal raviti SA Narva Haigla statsionaarsetes osakondades 9 136 haiget (2017. aastal – 9 246 haiget). 2017. aastaga võrreldes on vähenenud patsientide arv 110 võrra – 1,2%. Seitsme aasta jooksul on patsientide arv vähenenud 3187 võrra – 26%. Erakorraliselt hospitaliseeritud haigete osakaal oli 69,6% ( 2017. aastal – 68,8%) Ravitud haiged statsionaaris 13000 11000 9000 7000 5000 3000 1000 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Arv 12323 12485 12094 11111 10155 9246 9136 10 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Statsionaaris ravitud haiged 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Kirurgia osakond 3352 3274 3045 2757 2579 2268 2073 Sünnitusabi-ja 2073 2028 1877 1724 1384 1239 1185 günekoloogiaosakond Sisehaiguste osakond 2869 2982 3253 3833 3653 3432 3519 -s h taastusravi 130 150 71 - - -s h esmane järelravi 41 **** 88 **** 96 **** -s h nakkushaigused 367 908 803 802 813 Nakkushaiguste osakond 886 920 625 * -* -* -* -* Lastehaiguste osakond 1274 1219 1193 1095 1166 821 801 Psühhiaatria osakond 748 715 670 298*** - - - Õendusabi osakond*****/ Taastus- ja hooldusravi 878 1135 1223 ** 1247 1208 1289 1356 osakond Anestesioloogia ja intensiivravi osakond 676 603 567 559 561 598 606 Kokku 12 323 12 485 12 094 11 111 10155 9246 9136 * nakkushaiguste osakond reorganiseeriti alates 01.09.2014 ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu ** taastusravi osakond reorganiseeriti ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu alates 03.03.2014; hooldusravi osakond reorganiseeriti õendusabi osakonnaks alates 01.07.2014 *** alates 01.07.2015 statsionaarset psühhiaatria osakonda ei ole. ****sisehaiguste osakonnas alates 01.07.2016 taastusravi voodid on suletud ja avatud esmase järelravi voodid. ***** seal hulgas päevase õendusabiga ööpäevaringne hooldusteenus (sotsiaalteenus) 11 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Haiglas ravitud haigetest oli lapsi – 13,2% (vastsündinuteta) (2017 – 14,2%), 17,8% (vastsündinutega) (2017 – 18,6%). Laste jaotus vanuserühmade järgi 14,0% 32,0% 15,0% Alla 1 aasta 1-4 aastat 5-9 aastat 39,0% 10-14 aastat Laste haiglaravi sagedasemad põhjused olid hingamiselundite haigused, nakkus- ja parasiithaigused, seedeelundite haigused, vereringeelundite haigused, vigastused. Täiskasvanud (alates 15. eluaastast) moodustasid 86,8% haiglaravil viibinutest. Täiskasvanute jaotus vanuserühmade järgi 12,5% 5% 15-24 aastat 11,6% 25-34 aastat 8,2% 24,5% 35-44 aastat 7,5% 45-54 aastat 55-64 aastat 13,0% 17,3% 65-74 aastat 75-84 aastat 85 ja vanem 2018. aastal viidi ravi jätkamiseks teistesse haiglatesse 282 patsienti (2017. aastal – 302 patsienti). Statsionaaris suri 430 (2017.a. – 348) haiget. Letaalsus 4,7% (2017.a. – 3,8%) Lahangute arv 65, sealhulgas haiglas surnute lahanguid 54 (83% lahangute arvust). 2017.a. – lahanguid 59, sealhulgas haiglas surnute lahanguid 42 (71,2% lahangute arvust). 12 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Voodipäevad aastate lõikes 80000 70000 60000 50000 40000 30000 20000 10000 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Arv 76271 77421 77665 71672 63770 59100 61907 2018.a. voodipäevade arv 61 907 (2017.a. – 59 100). 2017. aastaga võrreldes suurenes voodipäevade arv 2807 võrra ( 4,5%). Viimase 7 aasta jooksul voodipäevade arv vähenes – 14 364 võrra, s.o. 19 %. 2018. aastal SA Narva Haiglas ravi keskmine kestus oli 6.8 päeva (kui välja arvata õendusabi, siis 4.7 (2017. – 6.4 voodipäeva)). Ravi kestus statsionaaris 7,0 6,5 6,0 5,5 5,0 4,5 4,0 3,5 3,0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Päeva 6,2 6,2 6,4 6,4 6,3 6,4 6,8 13 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Ravi kestus statsionaaris 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Kirurgia osakond 4,5 4,3 4,2 4,1 4,0 3,9 3,6 Sünnitusabi-ja 2,8 2,8 2,6 2,5 2,7 2,7 2,6 günekoloogiaosakond Sisehaiguste osakond 6,5 6,2 6,0 6,0 5,8 5,4 6,0 -s h taastusravi 11,0** 10,1 9,3 - - -s h esmane järelravi 9,6**** 9,0**** 9,9**** -s h nakkushaigused 4,1* 4,3 4,4 4,2 4,6 Nakkushaiguste osakond 7,2 6,5 5,9* -* -* -* -* Lastehaiguste osakond 4,1 3,9 4,0 3,8 3,6 3,4 3,7 Psühhiaatria osakond 9,7 9,5 9,5 8,7*** -*** -*** -*** Õendusabi osakond*****/ (Taastus- ja hooldusravi 17,3 17,0 19,2** 19,6 18,2 18,2 18,6 osakond) Anestesioloogia ja intensiivravi 2,5 3,0 2,9 3,0 3,3 2,8 3,0 osakond Kokku 6,2 6,2 6,4 6,4 6,3 6,4 6,8 * nakkushaiguste osakond reorganiseeriti alates 01.09.2014 ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu ** taastusravi osakond reorganiseeriti ja on sisse viidud sisehaiguste osakonna koosseisu alates 03.03.2014; hooldusravi osakond reorganiseeriti õendusabi osakonnaks alates 01.07.2014 *** alates 01.07.2015 statsionaarset psühhiaatria osakonda ei ole. **** sisehaiguste osakonnas alates 01.07.2016 taastusravi voodid on suletud ja avatud esmase järelravi voodid. ***** seal hulgas päevase õendusabiga ööpäevaringne hooldusteenus (sotsiaalteenus) 14 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Voodihõive (mitu % voodi töötab aastas) 80 75 70 65 60 55 50 45 40 35 30 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 % 76,1 73,1 70,1 71,4 67,3 65 68,1 Voodikoormus (mitu päeva aastas on voodi hõivatud) 280 260 240 220 200 180 160 140 120 100 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Päeva 278,4 266,9 258,9 260,6 246,3 237,3 248,6 15 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Sünnituste arv 2018. aastal oli 409 (2017.a. – 413) Sünnitused aastate lõikes 600 500 400 300 200 100 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Arv 549 587 558 508 491 413 409 Sünnitajate elukohajärgne jaotus 3% 3,5% 0,5% 4,5% Narva Sillamäe Narva-Jõesuu 89,0% Maakond Muud linnad 16 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Kirurgiline tegevus SA Narva Haiglas. 2018. aastal oli SA Narvas Haiglas operatsioonide arv statsionaaris 4 922, neist 278 operatsiooni lastel, päevastatsionaaris 1142, 133 operatsiooni lastel. 2017. aastal oli operatsioonide arv statsionaaris 5 306, neist 285 operatsiooni lastel, päevastatsionaaris 1 136, 132 operatsiooni lastel. Operatsioonide arv statsionaaris 7000 6500 6000 5500 5000 4500 4000 3500 3000 2500 2000 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Arv 6612 6332 5996 5798 5537 5306 4922 Opereeritute arv haiglas oli 3 299, neist lapsed – 197. Statsionaaris opereeritute arv oli 2 263, neist lapsed – 121. Päevastatsionaaris opereeritute arv oli 1036, neist lapsed – 76. Kirurgiline aktiivsus oli 61,4% (2017 – 63,6%) Operatsioonijärgselt suri 146 patsienti ning operatsioonijärgne letaalsus oli 2,9% (2017 – 106 patsienti, letaalsus 1,9%). Statsionaaris teostatud operatsioonidest 25,7% olid erakorralised ja 74,3% olid plaanilised (2017.a.- 29,1% erakorralised, 70,9% plaanilised). Allpool on toodud operatsioonide arv ilma NOMESCO klassifikatsioonita. Operatsioonde arv statsionaaris ilma NOMESCO klassifikatsioonita 5000 4500 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Arv 3922 3739 3575 3140 3129 2786 2513 17 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Plaanilised ja erakorralised operatsioonid statsionaaris 25,7% Plaanilised 74,3% Erakorralised Plaanilisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 83,5,4%, teisel 11,8% ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 4,7% (2017.a. - esimesel 78,4%, teisel 17,5%, järgnevatel 4,1%). Erakorralisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 71,4 %, teisel – 14,8% ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 13,8% (2017.a. – esimesel 72 %, teisel 17%, järgnevatel 11%). Kõikidest haiglas tehtud operatsioonidest 45,6% (2017. aastal – 46,3%) teostati statsionaaris, 54,4 % (2017. aastal – 53,7 %) ambulatoorselt. Statsionaarsed ja ambulatoorsed operatsioonid 45,6% 54,4% Statsionaarsed Ambulatoorsed 18 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Iseseisvad ambulatoorsed õdede vastuvõtud (s.h. koduvisiidid) 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Jalaravi kabinet 900 923 1127 1262 1511 1780 1889 Koduõed 2482 2701 7823 7408 7467 7512 7834 Vaimse tervise kabinet (alates 135 550 633 735 675 septembrist 2014) Tromboosikabinet (alates 35 2210 3011 2928 2566 detsembrist 2014) Ämmaemanda iseseisvad v/v 188 855 874 (alates oktoobrist 2016) Uroloogiaõe iseseisvad a/v 160 318 883 (alates novembrist 2016) Alkoholitarvitamise häire raviteenus 179 (alates aprillist 2018) Haavaravi kabinet 1095 (alates januarist 2018) 19 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Uuringud ja protseduurid 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Funktsionaaldiagnostilised uuringud 20 055 20 392 20 370 20 193 21 582 20279 18541 Ultrahelidiagnostilise uuringud 18 796 16 861 16 788 17 492 15 384 12490 14955 3421 3 169 3 078 2 956 2 792 2625 2318 Endoskoopilised uuringud Röntgenuuringud 31 390 31 814 31 398 30 133 29 549 27924 25614 Kompuutertomograafia 15 822 14 329 14 072 14 656 14 064 12812 12437 Mammograafia 5 040 5 183 5 028 5 007 5 038 4972 5269 Laboratoorsed uuringud 348 332 341 858 346 095 370 982 372 920 367181 377852 Histoloogilised uuringud 4 690 4 542 4 407 4 447 4 787 4283 4709 (elupuhused) Tsütoloogilised uuringud 5 042 4 720 4 868 4 604 4 366 4334 4334 (elupuhused) Protseduurid (sh hemodialüüs) 86 891 82 621 60 009 61 916 61504 63834 65736 Ennetuse projektid 20 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Koostöö Tervise Arengu Instituudiga SA Narva Haigla osutab erinevaid tervishoiuteenuseid, mis on kindlaks määratud koostöölepingutes Tervise Arengu Instituudiga ning suunatud HIV-nakatunud isikutele, suitsetajatele, tuberkuloosihaigetele jne. Visiitide arv. Teenused 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Suitsetamisest loobumise 68 201 53 66 41 41 37 nõustamine Narkomaanide ja nende partnerite 295 329 249 37 - - - nõustamine Narva Haigla AIDS-i kabineti 2 084 2 083 1 924 2 144 2 244 2 239 2 252 tegevus Narva Haigla juhtumikorralduse 2 741 3 470 3 607 3 315 4 210 4 564 4 257 teenus HIV-posit. patsientidele Narva Haigla tuberkuloosi kabineti 2 626 2 956 2 315 2 626 1 660 1 106 2 515 tegevus s.h.koduvisiite: 175 51 244 22 102 27 139 Kokku 7 814 9 090 8 148 8 188 8 155 7 920 9 061 Märkus: alates 01.01.2015.a.TAI ei finantseeri projekti „Narkomaanide ja nende partnerite nõustamine“ 21 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Peamised finantssuhtarvud 2013.a. 2014.a. 2015.a. 2016.a 2017.a 2018.a Lühiajalise kohustuse 2,53 3,03 3,21 4,01 3,68 3,75 kattekordaja Maksevõime kordaja 2,45 2,95 3,33 3,91 3,60 3,68 Maksevalmiduse kordaja 1,41 1,92 2,53 3,00 2,76 2,76 Debitoorse võlgnevuse 11,21 12,08 13,56 13,81 11,90 11,87 käibesagedus Debitoorse võlgnevuse 32,56 30,22 26,92 26,43 30,67 30,75 käibevälde (päevades) Kapitali struktuur: 14% / 86% 14% / 86% 13% / 87% 13% / 87% 13% / 87% 14% / 86% Kohustused/Netovara Käiberentaablus 10,5% 1,9% 4,4% 4,3% -1,5% 2,0% Netovara rentaablus 16,3% 2,4% 5,5% 5,6% -1,9% 2,7% (ROE) Koguvara tulutoovustase 13,0% 2,1% 4,7% 4,9% -1,6% 2,3% (ROA) Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: Lühiajalise kohustuse kattekordaja kajastab asutuse võimet katta kreditooride lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (Current Ratio) = käibevara / lühiajalised kohustused Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Maksevõime kordaja (Quick Ratio) = (raha + väärtpaberid + debitoorne võlgnevus) / lühiajalised kohustused Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) näitab, milline osa lühiajalistest kohustustest on asutuse võimeline kohe tasuma. Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) = (raha + väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (Account Receivable Turnover) näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (Account Receivable Turnover) = müügitulu / keskmine debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde (Average Collection Period) näitab keskmist nõuete laekumise aega päevades. 22 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Debitoorse võlgnevuse käibevälde (Average Collection Period) = 365 / debitoorse võlgnevuse käibesagedus Kapitali struktuur näitab kapitali struktuuri. Kohustused = kohustused / (kohustused+ netovara) * 100% Netovara = netovara / (kohustused+ netovara) * 100% Käiberentaablus (Profit Margin) näitab müügikäibe iga eurot tasuvust peale kulude ja maksude mahaarvamist. Käiberentaablus (Profit Margin) = aasta tulem / netokäive * 100% Netovara rentaablus (ROE) näitab netovara tasuvust. Netovara rentaablus (ROE) = aasta tulem / netovara * 100% Koguvara tulutoovustase (ROA) näitab asutuse varadesse tahtud investeeringute tasuvust Koguvara tulutoovustase (ROA)= aasta tulem / koguvara * 100% 23 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 5 008 533 4 482 756 2 Nõuded ja ettemaksed 1 688 311 1 551 713 3 Varud 126 660 140 315 Kokku käibevarad 6 823 504 6 174 784 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 34 000 34 000 7 Materiaalsed põhivarad 10 053 097 10 221 496 8 Kokku põhivarad 10 087 097 10 255 496 Kokku varad 16 910 601 16 430 280 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 55 380 54 603 10 Võlad ja ettemaksed 1 754 653 1 621 682 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 7 351 0 14 Kokku lühiajalised kohustised 1 817 384 1 676 285 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 483 139 538 523 10 Kokku pikaajalised kohustised 483 139 538 523 Kokku kohustised 2 300 523 2 214 808 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 439 442 2 439 442 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 11 776 030 12 042 914 Aruandeaasta tulem 394 606 -266 884 Kokku netovara 14 610 078 14 215 472 Kokku kohustised ja netovara 16 910 601 16 430 280 24 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 10 448 23 647 15 Tulu ettevõtlusest 19 229 920 17 635 374 16 Muud tulud 9 800 19 815 17 Kokku tulud 19 250 168 17 678 836 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -8 439 -40 689 18 Mitmesugused tegevuskulud -5 770 719 -5 491 131 19 Tööjõukulud -12 486 423 -11 812 336 20 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -581 852 -576 210 8 Muud kulud -567 -16 846 21 Kokku kulud -18 848 000 -17 937 212 Põhitegevuse tulem 402 168 -258 376 Intressitulud 472 446 23 Intressikulud -8 034 -8 954 22 Aruandeaasta tulem 394 606 -266 884 25 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 402 168 -258 376 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 581 852 576 210 8 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 9 979 Muud korrigeerimised 80 280 87 519 Kokku korrigeerimised 662 132 673 708 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -136 599 -139 575 3 Varude muutus 13 655 731 5 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 121 342 124 726 11,14 Kokku rahavood põhitegevusest 1 062 698 401 214 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -474 687 -525 112 8 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 2 023 müügist Laekunud kinnisvarainvesteeringute müügist 0 1 100 Laekunud intressid 473 447 3,23 Kokku rahavood investeerimistegevusest -474 214 -521 542 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -54 608 -53 741 10 Makstud intressid -8 099 -9 067 11,22 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -62 707 -62 808 Kokku rahavood 525 777 -183 136 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 482 756 4 665 892 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 525 777 -183 136 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 008 533 4 482 756 2 26 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2016 2 439 442 12 042 914 14 482 356 Aruandeaasta tulem -266 884 -266 884 31.12.2017 2 439 442 11 776 030 14 215 472 Aruandeaasta tulem 394 606 394 606 31.12.2018 2 439 442 12 170 636 14 610 078 27 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega, mida täpsustavad rahandusministri määrusega kehtestatud Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. 31.12.2018. lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt SA Narva Haigla finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuti eeldusest, et SA Narva Haigla on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. SA Narva Haigla tulemiaruanne on koostatud RTJ 14 "Mittetulundusühingud ja sihtasutused" toodud Tulude ja kulude aruande skeemi alusel. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi. Finantsvarad eemaldatakse bilansist siis, kui SA Narva Haigla kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule ka raha lähendeid, mida on võimalik igal ajahetkel konverteerida rahaks (investeerimisfondide osakuid). Investeerimisfondide osakuid kajastatakse turuväärtuses. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised on aruandekuupäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud periooditulu ja -kuluna. Nõuded ja ettemaksed Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on sõltuvalt ebatõenäoliselt laekuva nõude tekkimise põhjustest kantud aruandeperioodi kuludesse. Ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 179 päeva võrra, on kantud kuludesse ulatuses 50%; ostjatelt laekumata arved mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 365 päeva võrra, on kantud kuludesse täies ulatuses. Lootusetud nõuded on kantud bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena. Erandi moodustavad nõuded kindlustusseltsidele, viimaste laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 3 aasta võrra ja kannatanu oli liiklusõnnetuse ajal joobeseisundis, on kantud kuludesse täies ulatuses. Varud Kauba, tooraine ja materjali varud võetakse arvele soetusmaksumuses ja nende jäägid kajastatakse soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit, apteegi materjalide kuludes kajastamisel kasutatakse FIFO meetodit. Kinnisvarainvesteeringud 28 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt materiaalse põhivara kajastamisele. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5000 eurot. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse täielikult kulusse, nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Põhivara on bilansis kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem. Kulumi arvestuses on kasutatud lineaarset arvestusmeetodit. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Immateriaalne põhivara on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5000 eurot. Immateriaalne põhivara on võetud arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jääkväärtuses. Teatud juhtudel võib vara omandada nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kummale tunnusele see rohkem vastab . Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 50 aastat Rajatised 20 aastat Masinad ja seadmed 3-10 aastat Arvutustehnika 5 aastat Tarkvara 7 aastat Maad ei amortiseerita. Põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määrataks talle sobiv amortisatsiooniperiood. Põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Sihtasutus kui rendileandja. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Sihtasutus kui rentnik. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustise vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised 29 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Finantskohustis on lepinguline kohustis tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustis tarnijate ees). Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud kohustise eest makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki kohustise soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära, v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Tehingukulutused võetakse efektiivse intressimäära arvutamisel arvesse ning kantakse kohustise eluea jooksul intressikuludesse. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Sihtasutus moodustab eraldisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse SA Narva Haigla juristi hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruandekuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal aruandekuupäeval. Tingimuslikuteks kohustisteks klassifitseeritakse need kohustised, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslikute kohustiste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Tulud Tulude arvestamisel on lähtutud tekkepõhisuse printsiibist. Teenuste ja kaupade müügi korral kajastatakse müügitulu momendil, mil on toimunud omandiõigsuse üleminek või teenus on osutatud. Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena. Seotud osapooled Aastaaruandes avaldatakse informatsioon vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 49.1 Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta (1) järgmiste isikutega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või asutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele: 1) raamatupidamise sise-eeskirjas määratud kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. (2) aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste,mittetulundusühingute ja äriühingutega, kes ei ole avaliku sektori üksused, tehtud tehingute kohta. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Sularaha kassas 17 612 10 960 Arveldusarve pangas 2 378 123 2 005 758 Tähtajaline hoius 2 612 798 2 466 038 Kokku raha 5 008 533 4 482 756 30 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 476 288 1 476 288 4 Ostjatelt laekumata 1 484 088 1 484 088 4 arved Ebatõenäoliselt -7 800 -7 800 4 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 2 819 2 819 6 tagasinõuded Muud nõuded 200 786 200 786 Intressinõuded 1 1 Viitlaekumised 200 785 200 785 Ettemaksed 4 014 4 014 Muud makstud 4 014 4 014 ettemaksed Saamata seadusandlusest 1 948 1 948 tulenevad toetused Kinnipidamised töötasudest 1 914 1 914 Nõuded pangakaartide 539 539 maksedelt Muud nõuded 3 3 Kokku nõuded ja 1 688 311 1 688 311 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 271 826 1 271 826 4 Ostjatelt laekumata 1 281 526 1 281 526 4 arved Ebatõenäoliselt -9 700 -9 700 4 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 3 907 3 907 6 tagasinõuded Muud nõuded 269 281 269 281 Intressinõuded 2 2 Viitlaekumised 269 279 269 279 Ettemaksed 900 900 Tulevaste perioodide 900 900 kulud Saamata seadusandlusest 3 426 3 426 tulenevad toetused Kinnipidamised töötasudest 2 356 2 356 Nõuded pangakaartide 17 17 maksedelt Kokku nõuded ja 1 551 713 1 551 713 ettemaksed 31 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Viitlaekumiste osas on peamiselt kajastatud lõpetamata ravijuhtude raviteenused, mis on osutatud aruandeaastal. Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 1 484 088 1 281 526 3 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -7 800 -9 700 3 Kokku nõuded ostjate vastu 1 476 288 1 271 826 3 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -9 700 -13 000 Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -3 186 -2 385 Lootusetuks tunnistatud nõuded 5 086 5 685 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -7 800 -9 700 3 Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Tooraine ja materjal 126 660 140 315 Apteegi materjalid 77 112 73 391 Meditsiinitarvikud, instrumendid 24 616 34 795 Majandus- ja bürootarbed 18 827 26 151 Toiduained 4 445 4 067 Küte, autode tagavaraosad, hooldusvahendid 1 660 1 911 Kokku varud 126 660 140 315 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 195 436 Käibemaks 2 577 2 836 Üksikisiku tulumaks 127 990 136 427 Erisoodustuse tulumaks 2 292 1 723 Sotsiaalmaks 258 133 247 917 Kohustuslik kogumispension 10 528 10 696 Töötuskindlustusmaksed 17 700 16 681 Ettemaksukonto jääk 2 819 3 907 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 819 419 415 3 907 416 716 32 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Maa Ehitised 31.12.2017 Soetusmaksumus 34 000 689 486 723 486 Akumuleeritud kulum 0 -689 486 -689 486 Jääkmaksumus 34 000 0 34 000 31.12.2018 Soetusmaksumus 34 000 689 486 723 486 Akumuleeritud kulum 0 -689 486 -689 486 Jääkmaksumus 34 000 0 34 000 2018 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 4 393 2018.a. kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud on 3661 eurot, koos käibemaksuga on 4393 eurot. Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordi- Arvutid ja Muud Lõpetamata põhivarad ettemaksed arvutisüsteemid vahendid masinad ja projektid seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 407 820 9 949 702 744 097 57 891 4 903 240 5 705 228 122 311 29 000 29 000 16 214 061 Akumuleeritud kulum -1 665 646 -457 463 -50 354 -3 790 944 -4 298 761 -28 158 -5 992 565 Jääkmaksumus 407 820 8 284 056 286 634 7 537 1 112 296 1 406 467 94 153 29 000 29 000 10 221 496 Ostud ja parendused 2 008 395 573 397 581 15 872 15 872 413 453 Muud ostud ja parendused 2 008 395 573 397 581 15 872 15 872 413 453 Amortisatsioonikulu -205 688 -54 145 -1 809 -315 018 -370 972 -4 893 -581 553 Allahindlused väärtuse -299 -299 -299 languse tõttu 31.12.2018 Soetusmaksumus 407 820 9 949 702 660 288 59 977 5 168 285 5 888 550 122 311 44 872 44 872 16 413 255 Akumuleeritud kulum -1 871 334 -427 799 -52 241 -3 975 733 -4 455 773 -33 051 -6 360 158 Jääkmaksumus 407 820 8 078 368 232 489 7 736 1 192 552 1 432 777 89 260 44 872 44 872 10 053 097 33 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2018 2017 Lisa nr Kasutusrenditulu 30 531 54 046 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr 12 kuu jooksul 5 049 2 924 4 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Muud varad 77 611 75 069 Kokku 77 611 75 069 Aruandekohustuslane kui rentnik 2018 2017 Lisa nr Kasutusrendikulu 36 521 30 191 19 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr 12 kuu jooksul 6 6 13 Lisa 10 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul Pikaajalised laenud Pikaajalised laenud 538 519 55 380 229 591 253 548 kokku Laenukohustised 538 519 55 380 229 591 253 548 kokku 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul Pikaajalised laenud Pikaajalised laenud 593 126 54 603 226 353 312 170 kokku Laenukohustised 593 126 54 603 226 353 312 170 kokku Pikaajalise laenu tagastamise lõpptähtaeg on 01.02.2028.a. Intressimäär (%) aastas on 6 kuu Euribor + 1,68%. Varad ei ole panditud. 34 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 273 706 273 706 Võlad töövõtjatele 1 060 878 1 060 878 12 Maksuvõlad 419 415 419 415 6 Muud võlad 654 654 Intressivõlad 654 654 Kokku võlad ja ettemaksed 1 754 653 1 754 653 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 201 686 201 686 Võlad töövõtjatele 1 002 516 1 002 516 12 Maksuvõlad 416 716 416 716 6 Muud võlad 719 719 Intressivõlad 719 719 Muud kohustised 45 45 Kokku võlad ja ettemaksed 1 621 682 1 621 682 Lisa 12 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Töötasude kohustis 654 062 621 258 Puhkusetasude kohustis 30 962 25 327 Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 234 970 222 271 Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 108 887 102 698 Deklareerimata töötuskindlustusmaks 16 866 15 307 Deklareerimata kinnipeetud kogumispensioon 9 346 8 874 Võlad majanduskulude eest 573 1 217 Muud võlad töövõtjatele 5 212 5 564 Kokku võlad töövõtjatele 1 060 878 1 002 516 35 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Tingimuslikud kohustised Muud sõlmitud hankelepingud 116 400 0 Võetud rendikohustused 6 6 9 Kokku tingimuslikud kohustised 116 406 6 Tingimuslikud varad Nõuded rendile antud varadelt 5 049 2 924 9 Kokku tingimuslikud varad 5 049 2 924 Muudeks sõlmitud hankelepinguteks on hanked, mida ei ole veel bilansis arvele võetud, leping on sõlmitud eelmisel aastal. Võetud rendikohustusteks on järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest või teatud etteteatamistähtajaga katkestatavate lepingutest. Nõudeks rendile antud varadelt on järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest või teatud etteteatamistähtajaga katkestatavatest lepingutest. Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2016 Saadud Tulu 31.12.2017 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks GlaxoSmithKline, HIV testide 192 0 -192 0 finantseerimine Diakonova fondi toetus õendusabiosakonna personali 0 15 000 -15 000 0 töötasuks Riigieelarveline toetus e-saatekirjade arenduse rahastamiseks (koostöö 0 7 859 -7 859 0 SA Viljandi Haigla) Selver AS, annetus 0 4 600 -4 600 0 Fresenius Kabi Baltics UAB anestesioloogide koolituskursuste 0 450 -450 0 rahastamine Eesti Töötukassa, tööpraktika 0 673 -673 0 juhendsmistasu Vaimse Tervise Keskuse projekt -34 154 29 027 5 127 0 Kokku sihtfinantseerimine -33 962 57 609 -23 647 0 15 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, -33 962 57 609 -23 647 0 15 annetused ja toetused 36 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne 31.12.2017 Saadud Tulu 31.12.2018 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Diakonova fondi toetus õendusabiosakonna personali 7 500 -7 500 0 töötasuks Selver AS, annetus 4 100 -749 3 351 Eraisik, annetus 4 000 0 4 000 Eesti Töötukassa, tööpraktika 0 -190 -190 juhendsmistasu Kokku sihtfinantseerimine 15 600 -8 439 7 161 15 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 15 600 -8 439 7 161 15 annetused ja toetused Lisa 15 Annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 8 439 23 647 14 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 2 009 0 Kokku annetused ja toetused 10 448 23 647 sh eraldis riigieelarvest 2 199 8 532 sh välisabi eest 7 500 10 323 sh muud allikad 749 4 792 Rahalised ja mitterahalised annetused 2018 2017 Lisa nr Rahaline annetus 8 439 23 647 Mitterahaline annetus 2 009 0 Kokku annetused ja toetused 10 448 23 647 37 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2018 2017 Tervishoiuteenuste müük Haigekassale 15 356 193 14 002 880 Tervishoiuteenuste müük tervishoiuasutustele 602 634 618 091 Kiirabi teenused 1 745 200 1 595 788 Erakorralised raviteenused ravikindlustuseta patsientidele 204 779 191 031 Narva linna poolt ostetavad teenused 200 984 117 957 Tervishoiuteenuste müük teistele asutustele 192 805 194 826 Tervishoiuteenuste müük eraisikutele 673 807 640 904 Rent, hooldustasu 112 287 140 852 Müüdud kaupade müügitulu 43 306 44 278 Muu mittemeditsiinilise tegevuse tulud 97 925 88 767 Kokku tulu ettevõtlusest 19 229 920 17 635 374 Lisa 17 Muud tulud (eurodes) 2018 2017 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 2 023 Trahvid, viivised ja hüvitised 9 800 4 745 Muud 0 13 047 Kokku muud tulud 9 800 19 815 Lisa 18 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2018 2017 Koolituskulud 0 -450 Riiklikud ja kohalikud maksud -125 -4 207 Tööjõukulud -7 690 -15 000 Infotehnoloogia kulud 0 -6 549 Ravimid, meditsiinilised materjalid -624 -3 993 Muud kinnisvara, hoonete kulud 0 -6 990 Muud ostetud kulud 0 -3 500 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -8 439 -40 689 otsesed kulud 38 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Üür ja rent -36 521 -30 191 10 Energia -499 823 -523 242 Elektrienergia -223 344 -237 891 Soojusenergia -213 086 -230 527 Kütus -63 393 -54 824 Veevarustusteenused -48 769 -50 404 Mitmesugused bürookulud -211 995 -173 459 Koolituskulud -102 222 -109 169 Riiklikud ja kohalikud maksud -764 549 -786 249 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -3 721 -3 031 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (v.a. -320 697 -395 565 elektrienergia, soojusenergia, veevararustus ja rent) Sõidukite majandamiskulud (v.a. kütus ja rent) -67 085 -64 110 Infotehnoloogia kulud -96 051 -68 175 Inventari majandamiskulud (v.a. rent) -257 971 -310 592 Seadmete majandamiskulud (v.a. rent) -74 339 -78 609 Toiduained ja toitlustusteenused -157 319 -141 155 Ravimid, meditsiinilised materjalid -2 346 121 -2 237 081 Tervishoiuteenused -757 269 -477 488 Auditi tasu -4 350 -4 350 Muud -21 917 -38 261 Kokku mitmesugused tegevuskulud -5 770 719 -5 491 131 Lisa 20 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Palgakulu -9 560 097 -9 058 628 Sotsiaalmaksud -2 934 016 -2 768 708 Kokku tööjõukulud -12 494 113 -11 827 336 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -7 690 -15 000 18 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 625 640 39 Sihtasutus NARVA HAIGLA 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 21 Muud kulud (eurodes) 2018 2017 Kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist 0 -12 002 Trahvid, viivised ja hüvitised -567 -4 844 Kokku muud kulud -567 -16 846 Lisa 22 Intressikulud (eurodes) 2018 2017 Intressikulu laenudelt -8 034 -8 954 Kokku intressikulud -8 034 -8 954 Lisa 23 Intressitulud (eurodes) 2018 2017 Intressitulu hoiustelt 472 446 Kokku intressitulud 472 446 Lisa 24 Seotud osapooled (eurodes) Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Narva Linn Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 117 212 103 900 Ei olnud tehinguid seotud isikutega, mida peaks avaldama vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 49.1 Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta. Nõukogu liikmetele aruandeaastal on arvestatud tasu summas 45000 eurot. Juhatuse liikmele aruandeaastal on arvestatud tasu summas 72212 eurot. Nõukogu liikmete tasu kohustiste saldo seisuga 31.12.2018.a. on 3750 eurot. Juhatuse liige tasu kohustise saldo seisuga 31.12.2018.a. on 5512 eurot. Aruandeaastal oli arvestatud juhatuse liige kasutamata puhkuste reserv summas 1308 eurot. Juhatuse liikme kasutamata puhkuse kohustis seisuga aruandeperioodi lõpus on 3827 eurot. Juhatuse liikmega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks asutusele lahkumishüvitise maksmise kohustus summas 22048 eurot (tulenevalt bilansipäeval kehtinud lepingutest on juhatuse liikmele ette nähtud hüvitis ei ole vähem kui 4 kuutasu ulatuses). 40 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus NARVA HAIGLA nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus NARVA HAIGLA (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Arvo Lepik Vandeaudiitori number 280 HLB Expertus KLF OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 241 Narva mnt 7a, Tallinn, Harju maakond, 10117 25.03.2019
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel