KÄSKKIRI
Tallinn 29.03.2019 nr 1-2/19/276
„Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise
riikliku programmi aastateks 2020–2030“ kinnitamine
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 108 lõike 9 alusel.
Kinnitan teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks
2020−2030 (lisatud).
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemise päevast arvates, esitades kaebuse
halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Saata: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium,
Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet,
Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik
programm aastateks 2020–2030
Tallinn 2019
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
Programmi nimetus vähendamise riiklik programm aastateks
2020–2030
Kuupäev 25. märts 2019
Liikmesriik Eesti
Programmi koostamise eest vastutava asutuse
Keskkonnaministeerium
nimetus
Programmi koostaja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
Vastutava asutuse telefoninumber (+372) 626 2802
Vastutava asutuse e-posti aadress
[email protected]
https://www.envir.ee/et/eesmargid-
Link veebisaidile, kus programm on avaldatud tegevused/valisohukaitse/ohusaasteainete-
vahendamise-programm-ovp
http://www.klab.ee/projektid/teatavate-
Lingid programmialase konsulteerimise ohusaasteainete-heitkoguste-
veebisaitidele vahendamise-riiklik-programm-aastateks-
2020-2030/
Programmmi koostamist rahastas:
2
Sisukord
Lühendid, selgitused................................................................................................................... 4
1. Sissejuhatus .................................................................................................................... 5
2. Õhusaasteainete inventuur perioodil 1990–2016 ........................................................... 7
3. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete summaarne mõju ...................... 18
3.1. ENERGEETIKA VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) .............. 20
3.2. TRANSPORDI VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) ................ 25
3.3. TÖÖSTUSPROTSESSIDE VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) . 30
3.4. LAHUSTITE VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) ................... 33
3.5. PÕLLUMAJANDUSE VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) ....... 36
4. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete majanduslik tõhusus ................. 39
5. Kokkuvõte õhusaasteainete piiriülese kauglevi analüüsist .......................................... 44
6. Õhusaasteainete vähendamise programmis rakendatavate meetmete tõhususe seire ja
sellega seonduvad arendusvajadused ........................................................................... 45
3
Lühendid, selgitused
BAU baasstsenaarium
EEA Euroopa Keskkonnaamet (ingl European Environmental Agency)
EMEP Euroopa saasteainete kaugkande seire programm (ingl European
Monitoring and Evaluation Programme)
EL Euroopa Liit
ENMAK 2030 energiamajanduse arengukava aastani 2030
ESR jagatud kohustuse määrus (ingl Effort Sharing Regulation)
KHG kasvuhoonegaas
KPP 2050 kliimapoliitika põhialused 2050
LRTAP konventsioon piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (ingl Convention on
Long- range Transboundary Air Pollution)
NEC-direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis
käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste
vähendamist
NFR saasteainete heitkoguste inventuuris kasutatav sektorit või
alamsektorit tähistav valdkonna kood (ingl nomenclature for
reporting)
PVT parim võimalik tehnika
Tier 1 / Tier 2 / Tier 3 EMEP/EEA 2016. aasta juhendile vastavad metoodikad
THS tööstusheite seadus
WHO Maailma Terviseorganisatsioon (ingl World Health
Organization)
ÕVP vähendamismeetmetega stsenaarium
Õhusaasteained
BC must süsinik
LOÜ mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
NH3 ammoniaak
NOx lämmastikoksiidid
PM2,5 eriti peened osakesed läbimõõduga alla 2,5 µm
SO2 vääveldioksiid
TSP osakesed
HCB heksaklorobenseen
PAH polüaromaatsed süsivesinikud
PCB polütsüklilised bifenüülid
PCDD/PCDF dioksiinid ja furaanid
4
1. Sissejuhatus
2013. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon teatise „Euroopa puhta õhu programm“,
millega määrati strateegilised eesmärgid õhu kvaliteedi parandamiseks ning ajakohastati
õhusaaste vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030. Teatisega „Euroopa puhta õhu
programm“ seatud eesmärkide täitmiseks võeti 2016. aastal vastu Euroopa puhta õhu pakett,
mis koosneb:
piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja
troposfääriosooni vähendamise protokollist ja selle 2012. aasta muudatustest (edaspidi
Göteborgi protokoll)1;
teatisest „Euroopa puhta õhu programm“2;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega
põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta3;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate
õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist (edaspidi NEC-direktiiv)4.
Euroopa puhta õhu paketi eesmärk on tagada olukord, kus aastaks 2030 vähendatakse
kavandatud meetmete abil õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes aastaga
2005. Samuti vähendada õhusaaste keskkonnamõjusid ning parandada õhu kvaliteedi taset, mis
läheneks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhises5 soovitatud tasemetele. Täiendavalt
eeldatakse, et puhta õhu paketi raames võetavad meetmed annavad 2030. aastaks võrreldes
praeguse olukorraga hinnanguliselt järgmise tulemuse2:
välditakse 58 000 enneaegset surma;
kaitstakse 123 000 km² ökosüsteeme liigse lämmastikukoormuse eest;
kaitstakse ja säilitatakse 56 000 km² Natura 2000 kaitseala;
kaitstakse 19 000 km² metsa ökosüsteeme hapestumisest.
Õhu halb kvaliteet on kõige suurem enneaegsete surmade põhjustaja kogu Euroopa Liidus (EL)
ning sellel on suurem mõju kui liiklusõnnetustel. Lisaks inimeste tervisele kahjustab õhu halb
kvaliteet olulisel määral ka ökosüsteeme5.
Puhta õhu paketi rakendamine aitab parandada õhu kvaliteeti kõigi EL-i kodanike jaoks ning
vähendada valitsuste tervishoiukulusid. Samuti on paketi rakendamine kasulik tööstusele, kuna
õhusaaste vähendamise meetmed peaksid andma hoogu innovatsioonile ja tugevdama EL-i
konkurentsivõimet rohelise tehnoloogia valdkonnas.
1
Göteborgi protokoll [www] http://www.unece.org/env/lrtap/multi_h1.html.(19.03.2019)
2
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele .Euroopa puhta õhu
programm, COM(2013) 918 final, 18.12.2013 Brüssel [www] http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-18155-2013-INIT/et/pdf.
(19.03.2019)
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2193, keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete heite
piiramise kohta, 25. november 2015. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015L2193&from=en.
(19.03.2019)
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega
muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, 14. detsember 2016. [www] https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN. (19.03.2019)
5
WHO, Air quality guidelines – global update 2005 [www] https://www.who.int/phe/health_topics/outdoorair/outdoorair_aqg/en/.
(19.03.2019)
5
Euroopa puhta õhu paketti kuuluva NEC-direktiiviga kehtestatakse igale EL-i liikmesriigile
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 võrreldes 2005.
aasta tasemega (Tabel 1.1).
Tabel 1.1. Eestile NEC-direktiiviga kehtestatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise kohustused
Vähendamise Vähendamise Vähendamise
Saasteaine
eesmärk 2020, % eesmärk 2025, %* eesmärk 2030, %
NOx 18 24 30
LOÜ 10 19 28
SO2 32 50 68
NH3 1 1 1
PM2,5 15 28 41
*Soovituslik eesmärk lineaarse vähenemiskava järgi
2020. aastaks seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused on samad, milles
EL-i liikmesriigid 2012. aastal Göteborgi protokolli läbivaatamisel rahvusvaheliselt kokku
leppisid. Aastal 2016 jõustunud NEC-direktiiv võtab EL-i õigusesse üle Göteborgi protokollis
seatud eesmärgid aastaks 2020 ning sätestab täiendavad õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riiklikud kohustused aastaks 2030. Planeeritu saavutamiseks peavad EL-i
liikmesriigid NEC-direktiivi nõuete kohaselt koostama, vastu võtma ja ellu viima teatavate
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 (edaspidi
õhusaasteainete vähendamise programm). Poliitika tõhusaks rakendamiseks peavad panustama
kõik sektorid, sealhulgas põllumajandus, kus õhusaasteainete heitkogused on seni kõige
aeglasemalt vähenenud.
Käesolev õhusaasteainete vähendamise programm sisaldab ülevaadet Eesti paiksetest ja
liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise
võimalustest ja potentsiaalist ning õhusaasteainete heitkoguste vähendamise meetmetest.
Programmi aluseks on nii Eesti kui ka EL-i õigusaktid, riigisisesesed arengukavad ja
valdkondlikud uuringud. Programmi koostamiseks moodustati valdkondlikud töörühmad
energeetika, tööstusprotsesside, transpordi, põllumajanduse ja lahustite valdkonna jaoks ja
nendesse kuulusid asjaomaste huvirühmade esindajad. Töörühmade koosolekute eesmärk oli
kooskõlastada õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärkide saavutamiseks välja
pakutud meetmed ning koostatud heitkoguste prognoosid aastateks 2020 ja 2030.
Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamine algatati keskkonnaministri 28.03.2018
käskkirjaga nr 1-2/18/212. Õhusaasteainete vähendamise programm on arengudokument
riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 mõistes.
6
2. Õhusaasteainete inventuur perioodil 1990–2016
Õhusaasteainete inventuuri6 aluseks on piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni, selle
kaheksa protokolli (edaspidi LRTAP konventsioon) ja NEC-direktiivi nõuded, mille järgi peab
iga EL-i liikmesriik koostama ja esitama õhusaasteainete inventuuri ja prognoosid ning
informatiivsed inventuuriaruanded.
LRTAP konventsioon hõlmab järgmisi saasteaineid:
● peamised saasteained: NOx, LOÜ, SO2, NH3, CO;
● osakesed: TSP, PM2,5, PM10, BC;
● raskmetallid: Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn ja Se;
● püsivad orgaanilised saasteained: PCDD/PCDF; PAHs (4 saasteainet), HCB ja PCB.
Õhusaasteainete inventuuri ning sellega seotud aruandluse eest Eestis vastutab
Keskkonnaagentuur. Inventuuri eesmärk on anda ülevaade valitsuse keskkonnapoliitika
tõhususest ning tagada õhusaasteainete heitkoguste riiklike aruandekohustuste täitmine.
Õhusaasteainete inventuur ja selle aruanne koostatakse igal aastasal, heitkoguste prognoosid
ajakohastatakse iga kahe aasta järel.
Õhusaasteainete inventuur sisaldab valdkondlikke andmeid nii paiksete kui ka
hajusheiteallikate kohta (Tabel 2.1, Joonis 2.1). Paiksete heiteallikate õhusaasteainete
heitkoguste andmed pärinevad õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omavate
heiteallikate valdajate (ettevõtted) iga-aastastest aruannetest. Hajusheiteallikas on
aruandluskohustuse alla mittekuuluv paikne heiteallikas (põllumajandus, liikuvad heiteallikad,
kodumajapidamised). Hajusheiteallikate õhusaasteainete heitkogused on arvutatud statistiliste
andmete ja eriheidete (heitkogus toodangu- või energiaühiku kohta) alusel, kasutades Euroopa
Keskkonnaameti ühtlustatud metoodikaid. Liikuvad heiteallikad on maantee-, raudtee-, lennu-
ja riigisisene meretransport, samuti tööstus- ning põllumajandusmasinad.
Maanteetranspordivahendeist välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused on arvutatud
Euroopa Keskkonnaameti ühtlustatud COPERT 5 mudeli abil. Teistest liikuvatest
heiteallikatest tekkivate saasteainete heitkogused arvutatakse kasutatud kütusekoguse ja
eriheidete alusel.
Saasteainete heitkoguste arvutuste aluseks on:
riiklikud, keskkonnaministri määrusega kehtestatud metoodikad;
heitkoguste mõõtmiste tulemused vastavalt keskkonnakaitseloa tingimustele;
uuringute tulemused;
ettevõtte metoodikad, mis on kooskõlastatud Keskkonnaametiga või
EMEP/EEA 2016. aasta juhendi metoodikad ja eriheited7.
6
2018 aasta õhusaasteainete inventuur, Keskkonnaagentuur ─ Estonian Informative Inventory Report 1990–2016, Keskkonnaagentuur, Tallinn
2018. [www] https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonia_iir_2018.pdf. (27.02.2019)
7
EMEP/EEA 2016. aasta juhend [www] http://www.eea.europa.eu/themes/air/emep-eea-air-pollutant-emission-inventory-guidebook.
(19.03.2019)
7
Tabel 2.1. Õhusaasteainete inventuuri sektorid
Sektor Alamsektor
Energiatööstus
Töötlevas tööstuses põletamine
Energeetika
Mittetööstuslik põletamine
Tahkete kütuste kaevandamine ja jaotus
Maanteetransport
Lennundus
Siseveetransport
Transport
Meretransport
Raudteetransport
Muud liikuvad heiteallikad
Mineraalitööstus, sh ehitus
Asfalteerimine
Keemiatööstus
Tööstusprotsessid
Metallitööstus
Tselluloosi-, paberi- ja toiduainetööstus
Muude toodete tootmine ja kasutamine
Värvi kasutamine
Rasvaärastus ja keemiline puhastus
Lahustite kasutamine
Kemikaalide tootmine ja töötlemine
Muu lahusti kasutamine
Loomakasvatus
Põllumajandus
Maaharimine
Tahkete jäätmete ladestamine
Tahkete jäätmete bioloogiline käitlemine
Jäätme majandus
Jäätmete põletamine
Reovee käitlemine
Kuna NEC-direktiiv hõlmab viit õhusaasteainet (SO2, NOx, LOÜ, NH3, PM2,5), siis on
alljärgnev õhusaasteainete heitkoguste trendide analüüs koostatud ainult NEC-direktiivis
käsitletud saasteainete kohta. Tabelis 2.2 ja joonisel 2.1 on esitatud saasteainete heitkogused
2018. aasta õhusaasteainete inventuurist6.
Analüüsist selgub, et võrreldes 1990. aastaga on 2016. aastaks vähenenud kõigi analüüsitud
õhusaasteainete heitkogused, seda peamiselt ümberkorralduste tõttu, mis toimusid majanduses
ja omandisuhetes pärast Eesti taasiseseisvumist. Viimastel aastatel on heitkogused vähenenud
karmimate keskkonnanõuete täitmise tulemusena ning heite püüdeseadmete ja uute
tehnoloogiate kasutuselevõtmisest.
8
Tabel 2.2. Õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,58
1990 79,018 65,873 272,384 23,863 ─
1991 72,889 62,972 250,090 21,761 ─
1992 47,630 43,336 190,990 18,211 ─
1993 41,736 35,105 155,218 13,305 ─
1994 46,956 37,644 150,042 12,721 ─
1995 47,946 42,052 115,730 11,852 ─
1996 51,936 43,058 124,702 10,655 ─
1997 51,246 44,685 115,930 10,776 ─
1998 48,682 41,124 104,295 10,558 ─
1999 44,032 38,107 97,779 9,678 ─
2000 44,877 38,246 97,110 9,329 15,336
2001 46,827 37,195 90,712 9,697 16,257
2002 47,495 36,609 87,037 9,842 16,653
2003 48,414 35,239 100,304 10,761 14,303
2004 45,435 35,458 88,168 10,692 15,445
2005 41,869 33,424 76,241 10,732 14,224
2006 40,535 31,984 69,903 10,649 9,791
2007 44,872 29,396 88,042 11,036 12,712
2008 41,666 27,543 69,475 11,509 11,931
2009 36,533 24,864 54,872 11,020 9,641
2010 42,888 24,396 83,286 11,299 13,930
2011 41,411 24,190 72,716 11,424 18,227
2012 37,819 24,017 40,584 11,861 8,201
2013 35,201 23,428 36,496 11,888 10,807
2014 34,834 23,145 40,816 12,067 7,929
2015 31,566 22,783 31,786 12,603 9,288
2016 31,293 22,461 29,840 11,923 7,484
trend 1990–
-60,4 -65,9 -89,0 -50,0 ─
2016, %
trend 2005–
-25,3 -32,8 -60,9 11,1 -47,4
2016, %
8
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud.
9
300
250
200
heitkogus, kt
150
100
50
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5
Joonis 2.1. Õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016
Lämmastikoksiidid (NOx)
Peamised lämmastikoksiidide (NOx) tekitajad on energeetikasektor ja liikuvad heiteallikad, mis
moodustasid 2016. aastal vastavalt 50% ja 42% kogu heitkogustest. Maanteetranspordi osakaal
liikuvate heiteallikate heitkogustest on ligikaudu 59%. Põllumajandusest pärineb ligikaudu 8%
NOx heitkogustest (Joonis 2.2).
Põllumajandus
7.7% Muud heiteallikad
0.2%
Energeetika
49.6%
Transport
42.5%
Joonis 2.2. 2016. aasta NOx heitkogused tegevusalade kaupa
Aastatel 1990–2016 on lämmastikoksiidide heitkogused vähenenud ligikaudu 60%.
Vähenemine on tingitud peamiselt 1990. aastate alguses toimunud majanduse
10
ümberstruktureerimisest, energiatootmise vähenemisest ning transpordisektoris toimunud
muutustest. Aastatel 1990–1993 vähenes vedelkütuse kasutamine transpordis 48% (Joonis 2.3).
NOx heitkoguste vähenemisele on kaasa aidanud ka katalüsaatoriga sõiduautode osakaalu
suurenemine viimastel aastatel, tehnoloogiliste ja heitestandardite karmistumine ning
bensiinimootoriga autode arvu vähenemine. Heitkoguste vähenemise põhjuseks on ka uute
püüdeseadmete kasutuselevõtt põlevkivi põletavates soojuselektrijaamades.
90 50
80 45
vedelkütuse kasutamine, PJ
70 40
60 35
heitkogus, kt
30
50
25
40
20
30 15
20 10
10 5
0 0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Energeetika Transport
Põllumajandus Muud heiteallikad
NEC-direktiivi 2020 eesmärk NEC-direktiivi 2030 eesmärk
Vedelkütuse kasutamine liikuvates heiteallikates
Joonis 2.3. NOx heitkogused tegevusalade kaupa ajavahemikul 1990–2016 ja NEC-direktiivi
eesmärgid
Eesti täitis juba 2015. aastal NEC-direktiivi ja LRTAP konventsiooni Göteborgi protokolli
nõuded, mis näevad ette 2020. aastaks lämmastikoksiidide heitkoguste vähendamise 18% võrra
võrreldes 2005. aasta tasemega. NOx heitkogused vähenesid 2016. aastal võrreldes
2005. aastaga 25,3%.
Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)
2016. aastal olid peamisteks mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ)
heitkoguste allikateks lahustite kasutamine (33,1%), energeetikasektor (29%) ja
põllumajandussektor (20,3%) (Joonis 2.4). Transpordisektori ja tööstussektori osakaal on
väiksem, vastavalt 13,3% ja 3,4%. Energeetikasektori suurim LOÜ-de heide pärineb biomassi
põletamisest kodumajapidamistes.
11
Muud
heiteallikad
Põllumajandus 0.9%
20.3%
Energeetika
29.0%
Lahustite
Transport
kasutamine
13.3%
33.1%
Tööstusprotsessid
3.4%
Joonis 2.4. 2016. aasta LOÜ-de heitkogused tegevusalade kaupa
Ajavahemikul 1990–2016 on LOÜ-de heitkogused vähenenud ligikaudu 66%, mis on tingitud
keemiatööstuse tootmismahu vähenemisest, mootorikütuste kasutamise vähenemisest ning
diislikütuse tarbimise kasvust võrreldes bensiiniga (Joonis 2.5). Samuti on heitkoguste
vähenemine mõjutatud loomade arvu ja mineraalväetiste kasutamise vähenemisest
põllumajandussektoris.
Samal ajal on alates 1995. aastast energeetikasektori (peamiselt kodumajapidamised) LOÜ-de
heitkogused suurenenud, kuna puidu ja puidujäätmete põletamise osakaal on kasvanud.
70
60
50
heitkogus, kt
40
30
20
10
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Energeetika Transport Tööstusprotsessid
Lahustite kasutamine Põllumajandus Muud heiteallikad
NEC-direktiivi 2020 eesmärk NEC-direktiivi 2030 eesmärk
Joonis 2.5. LOÜ-de heitkogused tegevusalade kaupa ajavahemikul 1990–2016 ja NEC-
direktiivi eesmärgid
Eesti täitis juba 2015. aastal NEC-direktiivi ja LRTAP konventsiooni Göteborgi protokolli
nõuded, mis näevad ette 2020. aastaks LOÜ-de heitkoguste vähendamise 10% võrra võrreldes
12
2005. aasta tasemega. LOÜ-de heitkogused vähenesid 2016. aastal võrreldes 2005. aastaga
32,8%.
Vääveldioksiid (SO2)
2016. aastal moodustas energeetikasektor (statsionaarne kütuse põletamine) kogu
vääveldioksiidi (SO2) heitkogustest 99,6%, millest ligikaudu 80,8% eraldus kütuse põletamisel.
Kahe suurema põlevkivi kasutava Narva elektrijaama SO2-heidete osakaal moodustab
ligikaudu 68,5% kogu SO2 heitkogustest (Joonis 2.6).
300 400
350
250
300
200
kütuse kasutamine, PJ
250
heitkogus, kt
150 200
150
100
100
50
50
0 0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Põlevkivi kasutamine Raske kütteõli kasutamine Maagaasi kasutamine
Energeetika Transport Muud heiteallikad
NEC-direktiivi 2020 eesmärk NEC-direktiivi 2030 eesmärk
Joonis 2.6. SO2 heitkogused tegevusalade kaupa, kütuste kasutamine ajavahemikul 1990–2016
ja NEC-direktiivi eesmärgid
Ajavahemikul 1990–2016 vähenesid vääveldioksiidi heitkogused ligikaudu 89% võrra, mis
toimus majanduse ümberstruktureerimise tulemusena 1990. aastate alguses ja mida suures osas
põhjustas energia tootmise mahu vähenemine. Lisaks sellele on tunduvalt vähenenud ka
elektrienergia ekspordi võimalused. Kohalike kütuste (sealhulgas puit, põlevkiviõli) ja
maagaasi kasutamine on alates 1993. aastast pidevalt suurenenud, samal ajal kui raske kütteõli
osakaal soojusenergia tootmisel on vähenenud. SO2 heitkoguste vähenemise põhjuseks on
olnud ka madala väävlisisaldusega vedelkütuste kasutamine nii transpordisektoris kui ka
kütmisel. Lisaks sellele on SO2 heitkoguste vähenemist põhjustanud väävlipuhastusseadmete
kasutuselevõtt põlevkivienergeetika tööstuses ning vanade tootmisplokkide sulgemine.
Eesti täitis juba 2015. aastal NEC-direktiivi ja LRTAP konventsiooni Göteborgi protokolli
nõuded, mis näevad ette 2020. aastaks vääveldioksiidi heitkoguste vähendamise 32% võrra
13
võrreldes 2005. aasta tasemega. SO2 heitkogused vähenesid 2016. aastal võrreldes
2005. aastaga 60,9%.
Ammoniaak (NH3)
Ammoniaagi (NH3) heitkoguste peamised allikad on põllumajandussektoris ja suurimad
kogused pärinevad sõnnikuhoidlatest ja mineraalväetiste kasutamisest (ligikaudu 88,6%, Joonis
2.7). Põletamine energeetikasektoris ning mittetööstusliku põletamise sektor moodustab
vastavalt 3,3% ja 3,1% kogu NH3 heitkogustest. Ammoniaagi heitkoguste osakaal tahkete
kütuste kaevandamisest (põlevkivi avakaevandamine, lõhkamistööd) ja laadimisest moodustab
ligikaudu 1,2% ja maanteetransport 1,2% NH3 heitkogustest. Maanteetranspordist tekkivad
ammoniaagi heitkogused on viimastel aastatel vähenenud tingituna bensiinimootoriga sõidukite
osakaalu vähenemisest (11% ajavahemikul 2010–2016) ja samuti uutele sõiduautodele teise
generatsiooni katalüsaatorite paigaldamisest, mis tekitavad võrreldes I generatsiooni
katalüsaatoritega vähem ammoniaagi heidet. Kõigi muude sektorite (töötlev tööstus, jäätmed ja
muud liikuvad heiteallikad) põhjustatud heide moodustab ligikaudu 2,5% ammoniaagi
koguheitest.
Kütuste
Muud Energeetika, kaevandamine
heiteallikad statsionaarne ja jaotus
0.6% põletamine 1.2%
7.8%
Transport
1.2%
Tööstusprotsessid
0.6%
Põllumajandus
88.6%
Joonis 2.7. 2016. aasta NH3 heitkogused tegevusalade kaupa
14
Ammoniaagi heitkogused on aastatel 1990–2016 vähenenud 50%, mis on põhjustatud
põllumajandusloomade arvu ja väetiste kasutamise vähenemisest (Joonis 2.8).
30 900
800
25
700
loomade arv, tuhat looma
20 600
heitkogus, kt
500
15
400
10 300
200
5
100
0 0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Energeetika Põllumajandus
Muud heiteallikad NEC-direktiivi 2020 ja 2030 eesmärk
Veised Sead
Joonis 2.8. NH3 heitkogused tegevusalade kaupa, loomade arv ajavahemikul 1990–2016 ja
NEC-direktiivi eesmärgid
Õhusaasteainete inventuuri hetkeseisu põhjal on näha, et seniste trendide jätkumisel võib
juhtuda, et Eesti ei suuda NEC-direktiivi ja LRTAP konventsiooni Göteborgi protokolli
nõudeid täita. Selleks, et heitkoguseid piirata on vajalik lisameetmete rakendamine.
Eriti peened osakesed (PM2,5)
2016. aastal oli peamine eriti peenete osakeste (PM2,5) heiteallikas põletamine energeetikas –
osakaal 83,4%, millest energiatööstusest eraldus 26,5%, tööstuslikust põletamisest 19,5% ja
mittetööstuslikust põletamisest 37,2%. PM2,5 heitkoguste jaotus heiteallikate kaupa on esitatud
joonisel 2.9.
15
Jäätmed
1.3% Lahustite kasutamine
Põllumajandus 1.0%
Tööstusprotsessid
1.5%
3.0%
Transport
9.8%
Energeetika
83.4%
Joonis 2.9. 2016. aasta PM2,5 heitkogused tegevusalade kaupa
Ajavahemikul 2000–2016 on eriti peenete osakeste heitkogused vähenenud märkimisväärselt –
51,2% (joonis 2.10), vaatamata elektritootmise kasvule samal perioodil (19%). Heitkoguste
vähenemise peamisteks põhjusteks olid põlevkivi põletavate soojuselektrijaamade põletus- ja
püüdeseadmete efektiivsuse suurenemine ja tööstusheite seaduse (edaspidi THS)9 nõuete
rakendumine suurtele põletusseadmetele.
Eriti peenete osakeste heitkoguste suurenemise põhjuseks 2010. aastal oli aga elektritootmise
kasv. PM2,5 heitkoguste märkimisväärne suurenemine 2011. aastal oli tingitud elektritootmise
suurenemisest 34% võrra ning sealse elektrijaama kahe energiaploki elektrifiltrite
ebaefektiivsest toimimisest ja puitkütuse suuremast kasutamisest.
9
Tööstusheite seadus. RT I, 04.07.2017, 49.[www] https://www.riigiteataja.ee/akt/THS. (22.10.2018)
16
20
18
16
14
Heitkogus, kt
12
10
8
6
4
2
0
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Energeetika Transport Tööstusprotsessid
Muud heiteallikad NEC direktiivi 2020 eesmärk NEC direktiivi 2030 eesmärk
Joonis 2.10. PM2,5 heitkogused tegevusalade kaupa ajavahemikul 2000–2016 ja NEC-direktiivi
eesmärgid
Eesti täitis juba 2015. aastal NEC-direktiivi ja LRTAP konventsiooni Göteborgi protokolli
nõuded, mis näevad ette 2020. aastaks eriti peenete osakeste heitkoguste vähendamise 15%
võrra võrreldes 2005. aasta tasemega. PM2,5 heitkogused vähenesid 2016. aastal võrreldes
2005. aastaga 47,4%.
17
3. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete summaarne mõju
Joonistel 3.1 ja 3.2 ning tabelis 3.1 on esitatud kõigi valdkondade summaarsed õhusaasteainete
heitkoguste prognoosid baasstsenaariumi (BAU) ja vähendamismeetmetega stsenaariumi
(ÕVP) kohta. BAU stsenaarium põhineb olukorral, kus lisameetmeid ei rakendata ning jätkub
tänane olukord. Samuti on BAU stsenaariumis arvestatud õigusaktidest tulenevate nõuetega
ning ettevõttete esitatud tegevuskavades ette nähtud arengusuundade rakendumisega. ÕVP
stsenaarium kirjeldab olukorda, kus rakenduvad õhusaasteainete heitkoguste vähendamise
eesmärkide täitmiseks vajalikud lisameetmed. Täpsem stsenaariumite ja meetmete kirjeldus on
esitatud peatükis 3 ja lisa 1 vastava valdkonna peatükis.
BAU stsenaariumis vähenevad NOx, SO2, LOÜ ja PM2,5 heitkogused, kuid suurenevad NH3
heitkogused, mis pärinevad eelkõige põllumajandussektorist (selgitatud peatükis 3.5.1). ÕVP
stsenaariumis on kõikide õhusaasteainete prognoosid langevas trendis.
90
80
70
60
Heitkogused, kt
50
40
30
20
10
0
2005
2010
2015
2020
2025
2030
2005
2010
2015
2020
2025
2030
2005
2010
2015
2020
2025
2030
2005
2010
2015
2020
2025
2030
2005
2010
2015
2020
2025
NOx SO2 LOÜ PM2,5 2030
NH3
Energeetika Transport Tööstus
Lahustid Põllumajandus Jäätmed
NEC-direktiiv
Joonis 3.1. Valdkonna ülene õhusaasteainete BAU stsenaariumi prognoos, kt
18
90
80
70
Heitkogused, kt
60
50
40
30
20
10
0
2005
2010
2015
2020
2025
2030
2005
2010
2015
2020
2025
2030
2005
2010
2015
2020
2025
2030
2005
2010
2015
2020
2025
2030
2005
2010
2015
2020
2025
2030
NOx SO2 LOÜ PM 2.5 NH3
Energeetika Transport Tööstus Lahustid
Põllumajandus Jäätmed NEC-direktiiv BAU
Joonis 3.2. Valdkonna ülene õhusaasteainete ÕVP stsenaariumi prognoos, kt
ÕVP prognooside tulemused näitavad, et kõigi lisameetmete rakendamisel on NEC-direktiiviga
kehtestatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustuste täitmine (Tabel 3.1)
saavutatav.
Tabel 3.1. Summaarne õhusaasteainete BAU ja ÕVP prognoos ning heitkoguste suhteline
muutus võrreldes 2005. a, %
NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ
Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes
heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
40,22 76,26 28,00
2020 30,39 30,52 -24,43% -24,12% 22,99 22,50 -69,86% -70,49% 19,81 19,74 -29,25% -29,50%
2025 30,01 27,87 -25,38% -30,70% 17,99 16,18 -76,41% -78,78% 19,97 18,99 -28,68% -32,18%
2030 27,89 24,23 -30,66% -39,76% 11,95 10,83 -84,33% -85,80% 20,00 18,67 -28,59% -33,32%
PM2,5 PM2,5 NH3 NH3
Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
14,22 10,73
2020 6,40 6,40 -54,98% -54,98% 10,96 10,96 2,05% 2,05%
2025 6,34 6,34 -55,43% -55,43% 11,39 11,39 6,06% 6,06%
2030 6,17 6,17 -56,65% -56,65% 12,02 12,02 12,01% 12,01%
19
3.1. Energeetika valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine)
Energeetika valdkonnas käsitletakse statsionaarset kütuse põletamist (edaspidi energeetika)
ning kütuste jaotust ja kaevandamist. Liikuvad heiteallikad on käsitletud transpordi valdkonna
peatükis. Energeetika valdkond sisaldab järgmisi heiteallikaid:
● energiatööstus;
● elektrienergia ja soojuse tootmine;
● kütuste muundamise tööstus;
● põletamine töötlevas tööstuses ja ehituses;
● mittetööstuslik põletamine;
● põletamine äri- ja avaliku teeninduse sektoris;
● põletamine kodumajapidamises;
● põletamine põllu- ja metsamajanduses;
● tahkete kütuste kaevandamine ja jaotus (hajusheide).
Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkogused sõltuvad kütuse põletamisest, energia
tootmisest ning elektrienergia ekspordist. 2016. aastal pärines energeetika valdkonnast 99,6%
kogu Eesti SO2 heitkogustest, 49,6% NOx heitkogustest, 83,4% PM2,5 heitkogustest, 29% LOÜ
heitkogustest ja 9% NH3 heitkogustest. Energeetika valdkonda kirjeldatatakse põhjalikumalt
lisas 1.
Stsenaariumite kujunemine
Energeetika valdkonna meetmete mõju hindamiseks õhusaasteainetele on koostatud
baasstsenaarium (BAU) ja vähendamismeetmetega stsenaarium (ÕVP).
Kütuste hinnangulise tarbimise arvutus aastatel 2019–2030 põhineb energiamajanduse
arengukava aastani 203010 (edaspidi ENMAK 2030) põlevkivi ja uttegaasi stsenaariumil, mida
uuendati kasutades Balmoreli mudelit11, arvestades ettevõtete tegevuskavades aastateks 2018–
2030 ette nähtud tegevuste elluviimist. Balmoreli mudelis uuendatud sisendandmed hõlmasid
süsihappegaasi (CO2) kvoodi hinda, maailmaturu kütustehinda ning elektritootmisvõimsuste ja
põlevkivi õlitehaste arvu prognoose.Nii BAU kui ka ÕVP prognooside koostamisel lähtuti
Balmorelis uuendatud ENMAK 2030 põlevkivi ja uttegaasi stsenaariumist. Lisaks arvestatakse
BAU ja ÕVP stsenaariumis ka keskmiste põletusseadmete direktiivi3 nõuete rakendumist.
Õhusaasteainete heitkoguste programmi prognooside koostamise metoodika on kooskõlas
kliimapoliitika põhialustega aastani 205012 (edaspidi KPP 2050).
BAU stsenaarium põhineb olukorral, kus riik ei rakenda elektritootmise, sooja- ja
elamumajanduse alamsektorite eesmärkide täitmiseks lisameetmeid (Joonis 3.3). Eeldus, et
elektri- ja soojatootmine toimub turuolukorras majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, kattub
ENMAK 2030 põlevkivi ja uttegaasi stsenaariumiga, mida uuendati Balmoreli mudelis.
Soojamajanduses võeti aluseks ENMAK 2030 kaugkütte stsenaarium, mida uuendati aruande
10
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. [www]
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf. (22.10.2018)
11
Balmorel ─ elektritootmise turupõhine modelleerimismudel http://www.balmorel.com. (22.10.2018)
12
Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf.
(22.10.2018)
20
„Kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikad, meetmed ja prognoosid (2019)“13 koostamise
raames.
ÕVP stsenaarium põhineb olukorral, kus meetmete mõju rakendub täielikult, nii nagu seda
arengukavades on ette nähtud. See tähendaks, et energiavõrkude tõhusus paraneb; soojus- ja
elektrikaod vähenevad; energiatarbimine väheneb hoonefondi renoveerimise tulemusena;
põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest kõrgema lisandväärtusega toodete suunas; elektri- ja
soojusenergia tootmisel võetakse järk-järgult kasutusele kodumaised taastuvad energiaallikad.
Soojamajanduses võeti aluseks ENMAK 2030 energiaühistute stsenaarium.
Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju
Energeetika valdkonna meetmete kirjeldused tuginevad ENMAK 2030 arengukaval ja KPP
2050 dokumendil, kus elektritootmises on lähtutud põlevkivi/uttegaasi kütuste
tarbimisstsenaariumist (modelleeritud õhusaasteainete vähendamise programmi raames
Balmoreliga). Soojatootmise meetmete valikul lähtuti energiaühistute stsenaariumist, mille
puhul eeldatakse eelkõige riigi panustamist teadmistepõhisesse majandusse. Meetmeid
kirjeldatakse täpsemalt lisa 1 peatükis 1.3.
Potentsiaalsed meetmed õhusaasteainete vähendamise eemärkide täitmiseks on:
1) elektritootmises tuuleenergia laiem kasutuselevõtt;
2) hoonete renoveerimine;
3) soojuse tootmine ja kaugküttevõrgu renoveerimine.
Soovitusliku meetmena õhusaasteainete täiendavaks vähendamiseks oleks elanikkonna
teadlikkuse parandamine ning kütteseadmete väljavahetamise ja kaugküttevõrguga liitumise
toetamine, mis toetaksid üleminekut vähem saastavale kütteviisile.
Kohtküte põhjustab kütmisperioodil lokaalsel tasemel kõrgeid peenosakeste ja benso(a)püreeni
(B(a)P) tasemeid, mille vähendamiseks peaks ette nägema vanade ahjude väljavahetamist uute
vastu ning lisaks tuleks soodustada liitumist kaugküttevõrguga. Neid tegevusi tuleks igati
toetada riiklikest ja kohalikest rahastusvahenditest.
Energeetika valdkonna BAU stsenaariumi (Joonis 3.3) realiseerumisel võib tekkida probleeme
Eestile seatud välisõhu saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisega, kuna
energeetikasektor on valdkonna üleselt kõige suurem NOx, PM2,5 ja SO2 heiteallikas.
13 Keskkonnaministeerium. (2019) Kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikad, meetmed ja prognoosid [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/content-
editors/Kliima/kasvuhoonegaaside_poliitikaid_meetmeid_ja_prognoose_kasitlev_aruanne.pdf (22.03.2019)
21
Joonis 3.3. Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium, kt
Kuigi BAU stsenaarium täiendavaid meetmeid ei sisalda, toimub suurenergeetikas
õhusaasteainete heitkoguste vähenemine vanade tolmpõletus plokkide sulgemise tõttu. Trendi
mõjutavad oluliselt ka Euroopa Liidu direktiividest riigisisesesse õigusesse üle võetud nõuded
põletusseadmetele (THS9, keskkonnaministri määrus nr 4414 ja energimajanduse korralduse
seadus15), mille eesmärk on vähendada välisõhku paisatavaid heiteid ning sellega seonduvalt
ka võimalikku ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale.
14
Keskkonnaministri määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete
heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“. RT I, 10.11.2017, 18. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018. (22.10.2018)
15
Energiamajanduse korralduse seadus. RT I, 12.12.2018, 24. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018074(22.10.2018)
22
ÕVP stsenaariumi (Joonis 3.4) kohaselt jätkub langustrend võrreldes BAU stsenaariumiga.
Tulenevalt Balmoreli mudeli tulemustest on 2020. aastal ÕVP stsenaariumi NOx heitkogus
suurem kui BAU stsenaariumis, kuna ÕVP stsenaariumis 2020. aastal põlevkivi tarbimine
elektritootmises ligikaudu 2 300 TJ suurem. Samas on õhusaasteainete heitkoguste vähenemine
saavutatav kõigi meetmete rakendamisel, mistõttu on oluline läheneda energeetika valdkonna
probleemidele komplekselt, et saavutada õhusaasteainete heitkoguste vähenemine seatud
eesmärkide täitmiseks vajalikus mahus (Tabel 3.2).
Joonis 3.4. Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkoguste ÕVP stsenaarium, kt
23
Tabel 3.2. Energeetika valdkonna BAU ja ÕVP prognoosid ning heitkoguste suhteline muutus
võrreldes 2005. a, %
NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ
Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes
heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
2005 20,692 75,716 11,345
2016 15,489 29,707 6,507
2020 16,467 16,830 -20,4% -18,7% 22,868 22,382 -69,8% -70,4% 9,650 9,629 -14,9% -15,1%
2025 15,954 14,862 -22,9% -28,2% 17,856 16,054 -76,4% -78,8% 9,850 9,127 -13,2% -19,6%
2030 14,064 12,313 -32,0% -40,5% 11,811 10,695 -84,4% -85,9% 9,857 8,908 -13,1% -21,5%
PM2,5 PM2,5 NH3 NH3
Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
2005 12,264 0,902
2016 6,243 0,884
2020 5,100 5,081 -58,4% -58,6% 0,836 0,836 -7,3% -7,3%
2025 5,018 4,597 -59,1% -62,5% 0,837 0,829 -7,2% -8,0%
2030 4,844 4,294 -60,5% -65,0% 0,838 0,828 -7,0% -8,2%
24
3.2. Transpordi valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine)
Transpordi valdkond on energeetika ja tööstuse kõrval üks peamiseid välisõhu saastajaid. Eestis
on kasutusel kõik peamised transpordiliigid, nagu maantee-, raudtee-, sisevee- ja lennutransport.
Lisaks eespool nimetatutele arvestatakse välisõhku paisatud saasteainete heitkoguseid ka teistest
liikuvatest heiteallikatest, nagu kodumajapidamistes, tööstuses, põllumajanduses, kalanduses ja
ärisektoris kasutatavad seadmed. Kõige energiamahukam ja suurim saasteainete heiteallikas on
maanteetransport, millele järgnevad põllumajandus- ja tööstusvaldkond. Väiksema osatähtsusega
on õhutransport, kalandus ja ärisektor. 2016. aastal moodustas transpordisektor kogu heitkogustest
järgmise osakaalu: NOx – 42,5%, LOÜ – 13,3%, PM2,5 – 9,8%, NH3 – 1,2% ja SO2 – 0,2%.
Transpordi valdkonda kirjeldatakse põhjalikumalt lisas 1.
Stsenaariumite kujunemine
Selleks, et hinnata transpordi valdkonna meetmete mõju õhusaasteainete heitkogustele, on
koostatud baasstsenaarium (BAU) ja vähendamismeetmetega stsenaarium (ÕVP).
BAU stsenaarium (Joonis 3.5) põhineb olukorral, kus senised suundumused jätkuvad, eeldades, et
uusi transpordinõudlust muutvaid või sõidukipargi ökonoomsust puudutavaid õhusaasteainete
eesmärkide täitmise meetmeid ei rakendata. BAU stsenaariumi aluseks on ENMAK 2030 raames
välja töötatud transpordi mittesekkuv stsenaarium, milles ei ole transpordi ja sõiduautode
energiatõhusus, taastuvenergia osakaal, kütuste CO2 jalajälg, ühistransport ning kergliiklus
eesmärgistatud.
ÕVP stsenaariumi (Joonis 3.6) koostamisel on aluseks võetud uuringus „Kulutõhusaimate
meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks
Eestis“16 (edaspidi ESR uuring) käsitletud meetmed, mis lähtuvad ENMAK 2030 transpordi
teadmistepõhisest stsenaariumist. See tähendab, et riigi ja kohalike omavalitsuste maksupoliitika,
toetusmeetmete ja tegevuste abil kujundatakse ökonoomset sõidukiparki, integreeritud transpordi
ja asustuse vahelist planeerimist, soodustatakse väiksema KHG jalajäljega transpordi- ja
liikumisviiside valikuid. ÕVP stsenaarium kirjeldab olukorda, kus transpordipoliitika
kujundamine on süsteemne, integreeritud ja lähtub kulutõhusate tegevuste valikust ehk parimast
rahvusvahelisest teadmisest. Stsenaariumi tegevustega püütakse transpordi energiatarbimise
edasist kasvu pidurdada nii asutuste planeerimise, ühistranspordi- ja kergliikluse arendamise
kaudu.
Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju
Transpordi valdkonna meetmete kirjeldused koostas transpordi töörühm, kuhu kuulusid avaliku ja
erasektori transpordi valdkonna esindajad. Kokku valiti 11 ESR uuringu16 meedet ning nende
kirjeldused ajakohastati, lähtudes õhusaasteainete vähendamise eesmärkidest. Meetmeid on
täpsemalt kirjeldatud lisa 1 peatükis 2.3.
16
Finantsakadeemia OÜ. 2018. Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks
Eestis. [www] https://www.kik.ee/sites/default/files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus_final.pdf (22.10.2018)
25
Potentsiaalsed meetmed õhusaasteainete vähendamise eemärkide täitmiseks on järgmised:
1) raskeveokite teekasutustasud;
2) elektriautod;
3) ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu
suurendamiseks;
4) sõidukite rehvid ja aerodünaamika;
5) põhiraudteevõrgu raudteevõrgu elektrifitseerimine ja kasutuse laiendamine;
6) linnade parkimispoliitika;
7) ökonoomse juhtimise edendamine;
8) kergliikluse arendamine;
9) ühistranspordi teenuse lisamine;
10) kaugtöö ja e-teenused;
11) autode kooskasutus.
Kuigi BAU stsenaarium (Joonis 3.5) täiendavaid meetmeid ei sisalda, toimub õhusaasteainete
vähenemine. Trendi mõjutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/200917, mille
kohaselt on 2021. aastaks uue autopargi keskmine heitkoguse sihttase 95 gCO2/km ning toimub
vanade autode väljavahetamine uute ehk kõrgema EURO klassi18 autode vastu. EURO klass
määrab sõiduki õhusaasteainete intensiivsuse, st heitkoguse, mis paiskub õhku sõidetud kilomeetri
või tarbitud kütuse kohta. Üldjuhul – mida kõrgem on sõiduki EURO klass, seda väiksemad on
õhusaasteainete heitkogused.
ÕVP stsenaariumis (Joonis 3.6) joonistub välja täiendav langustrend võrreldes BAU
stsenaariumiga, kuid efekt on saavutatav pea kõigi meetme rakendamisel, mistõttu on
õhusaasteainete vähendamise programmi elluviijal oluline läheneda transpordi valdkonna
probleemidele komplekselt, et saavutada õhusaasteainete heitkoguste vähenemine seatud
eesmärkide täitmiseks vajalikus mahus (Tabel 3.3).
17
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite
süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, 23. aprill 2009, lk 1-15. [www] https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R0443&from=en. (19.03.2019)
18
Mootorsõiduki vastavust teatud klassi näitavad müra, heitmeid ja ohutusnõudeid tõendav CEMT-i (European Conference of Ministers of
Transport ) vastavussertifikaat (väljastab erinevatel juhtudel kas tootja, registreerimisriigi pädev asutus, tootja esindaja registreerimisriigis või
kombinatsioon eelmainitutest) ning CEMT’i vastavussertifikaadil toodud ohutusnõuete iga aastasel kontrollil väljastatav sertifikaat (väljastab
ülevaatuspunkt).
26
Joonis 3.5. Transpordi valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium, kt
27
Joonis 3.6. Transpordi valdkonna õhusaasteainete heitkoguste ÕVP stsenaarium, kt
28
Tabel 3.3. Transpordi valdkonna BAU ja ÕVP prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus
võrreldes 2005. a, %
NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ
Summaarne heide, Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes
kt 2005. a heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
2005 19,338 0,381 6,412
2016 13,274 0,059 2,952
2020 13,812 13,577 -28,6% -29,8% 0,052 0,052 -86,4% -86,3% 2,852 2,802 -55,5% -56,3%
2025 13,929 12,879 -28,0% -33,4% 0,055 0,053 -85,6% -86,0% 2,798 2,540 -56,4% -60,4%
2030 13,680 11,772 -29,3% -39,1% 0,055 0,053 -85,6% -86,1% 2,64 2,263 -58,8% -64,7%
PM2,5 PM2,5 NH3 NH3
Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
2005 0,953 0,210
2016 0,732 0,148
2020 0,741 0,733 -22,2% -23,1% 0,142 0,136 -32,4% -35,6%
2025 0,725 0,678 -23,9% -28,8% 0,140 0,111 -33,3% -47,5%
2030 0,693 0,566 -27,3% -40,6% 0,129 0,086 -38,6% -59,2%
29
3.3. Tööstusprotsesside valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine)
2016. aastal pärines tööstusprotsesside valdkonnast Eestis kokku 0,1% NOx, 2% PM2,5, 2,3% LOÜ
ja 2,2% NH3 heitkogustest. Vääveldioksiidi osakaal on marginaalne. Tööstusprotsesside
valdkonna heitkoguste arvutamisel ja koondamisel kasutatakse andmeid paiksete ja
hajusheiteallikate kohta. Paiksete heiteallikate saasteainete heitkoguste andmed pärinevad iga-
aastastest aruannetest, mida esitavad õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omavad
heiteallikate valdajad (ettevõtted) välisõhu saastamisega seotud tegevuste kohta.
Hajusheiteallikate heitkogused arvutatakse Statistikaameti või erialaliitude algandmete ja
eriheidete alusel. Tööstusprotsesside valdkonda kirjeldatatakse põhjalikumalt lisas 1.
Tööstusprotsesside valdkonnas kajastatakse järgmisi heiteallikaid:
● mineraalitööstus (tsemendi, klaasi ja lubja tootmine ning kasutamine; mineraalsete
maavarade kaevandamine ja hoiustamine; ehitus ja lammutus jne);
● keemiatööstus;
● metallitööstus;
● teede asfalteerimine;
● tselluloosi, paberi ja toiduainete tootmine;
● puidu töötlemine;
● muu tööstus.
Stsenaariumite kujunemine
Täiendavate meetmete rakendamise vajaduse puudumisel koostati õhusaasteainete vähendamise
programmi käigus tööstusprotsesside valdkonnas ainult BAU stsenaarium (Joonis 3.7), mis
põhineb eeldusel, et jätkuvad võrdlusaastast 2005 baasaastani 2016 lisa 1 peatükis 4.1 kirjeldatud
senised suundumused. Eeldatakse, et tööstusprotsesside valdkonnas ei võeta tootmisnõudlust
oluliselt muutvaid või parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamist puudutavaid uusi
õhusaasteainete eesmärkide täitmise poliitikasuuniseid. Tööstusprotsesside valdkonna BAU
stsenaariumi kujunemist kirjeldatakse põhjalikumalt lisa 1 peatükis 4.4.
Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju
Arvestades tööstusprotsesside valdkonna reguleeritust THS-iga ning väikest või marginaalset osa
2016. aasta Eesti õhusaasteainete heitkogustest ja selget õhusaasteainete heitkoguste
vähenemistrendi aastatel 1990–2016 (lisa 1 peatükk 4.1), ei ole vaja rakendada selles valdkonnas
täiendavaid meetmeid. Seda toetab ka kehtivate nõutete põhjal koostatud õhusaasteainete
heitkoguste prognoos, mille alusel langustrend jätkub (Joonis 3.7, Tabel 3.4).
30
Joonis 3.7. Tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium aastani
2030, kt
31
Tabel 3.4. Tööstuse valdkonna prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, %
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
PM2,5
PM2,5
LOÜ
LOÜ
NOx
NOx
NH3
NH3
SO2
BAU = ÕVP BAU = ÕVP SO2 BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP
2005 0,176 0,130 1,569 0,582 0,201
2016 0,001 0,045 0,768 0,225 0,071
2020 0,082 -53,45% 0,011 -91,63% 0,909 -42,06% 0,279 -52,11% 0,091 -54,83%
2025 0,094 -46,16% 0,012 -90,41% 0,962 -38,67% 0,307 -47,30% 0,098 -51,12%
2030 0,107 -39,20% 0,014 -89,29% 1,007 -35,83% 0,334 -42,67% 0,108 -46,31%
32
3.4. Lahustite valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine)
Lahustite valdkonnas kajastatakse peamiselt LOÜ-de heitkoguseid, mis moodustasid 2016. aastal
riiklikest heitkogustest ligi 42%, kuid vähesel määral ka NOx, SO2, NH3 ja PM2,5 heitkoguseid
järgmistest tegevustest:
lahustite kasutamine kodumajapidamistes;
värvide kasutamine;
pinna puhastamine;
keemiline puhastus;
keemiatoodete tootmine ja töötlemine;
trükkimine;
muu lahustite kasutamine;
teiste toodete kasutamine.
Hajusallikate õhusaasteainete heitkogused arvutatakse Statistikaameti ja Eurostati algandmete
ning EMEP/EEA 2016. aasta juhendi esitatud eriheidete alusel. Punktallikate algandmed ja
saasteainete heitkogused saadakse välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS ettevõtete poolt
sisestatud õhusaaste aastaaruannetest. Lahustite valdkonda kirjeldatatakse põhjalikumalt lisas 1.
Stsenaariumite kujunemine
Täiendavate meetmete rakendamise vajaduse puudumisel koostati õhusaasteainete vähendamise
programmi käigus lahustite valdkonnas ainult BAU stsenaarium (Joonis 3.8) aastani 2030, mis on
koostatud eeldusel, et jätkuvad võrdlusaastast 2005 baasaastani 2016 lisa 1 peatükis 5.1 kirjeldatud
senised suundumused. Eeldatakse, et lahustite valdkonnas jätkub veepõhiste värvide suurema
kasutamise trend (2016. aastal oli lahusti- ja veepõhiste värvide kasutamise suhe ca 50/50) ning ei
rakendata tootmisnõudlust, heidete piirväärtusi, mittetööstuslikult kasutatavates värvides lahusti
sisaldust oluliselt muutvaid või PVT rakendamist puudutavaid uusi õhusaasteainete eesmärkide
täitmise poliitikasuundi. Lahustite valdkonna BAU stsenaariumi kujunemist kirjeldatakse
põhjalikumalt lisa 1 peatükis 5.4.
Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju
Arvestades lahustite valdkonna reguleeritust THS-i9, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga
nr 2004/42/EÜ19, mis on Eesti õigusesse üle võetud atmosfääriõhu kaitse seadusega20, ning selget
õhusaasteainete heitkoguste vähenemise trendi aastatel 1990–2016 (lisa 1 peatükk 5.1), ei ole
vajadust rakendada selles valdkonnas täiendavaid meetmeid. Seda toetab ka kehtivate nõutete
põhjal koostatud õhusaasteainete heitkoguste prognoos, mille kohaselt langustrend jätkub (Joonis
3.8, Tabel 3.5).
19
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides ja lakkides ning sõidukite lõppviimistlustoodete orgaanilistes lahustites
kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta ja millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ. [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004L0042&from=EN. (19.02.2018)
20
Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS (22.10.2018)
33
Samas on asjakohane parendada lahustite sektori õhusaasteainete inventuuris kodumajapidamistes
kasutatavate lahustite (NFR 2D3a) LOÜ-de heitkoguste arvutamismetoodikat ja võimaluse korral
uurida, kuidas saaks täpsemalt hinnata kodumajapidamistes kasutatavate lahustite LOÜ-de
heitkoguseid.
Joonis 3.8. Lahustite valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium aastani 2030, kt
34
Tabel 3.5. Lahustite valdkonna prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, %
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
PM2,5
PM2,5
LOÜ
LOÜ
NOx
NOx
NH3
NH3
SO2
BAU = ÕVP BAU = ÕVP SO2 BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP
2005 0,005 0,001 7,854 0,100 0,021
2016 0,004 0,001 6,398 0,073 0,012
2020 0,004 -19,34% 0,001 42,48% 6,203 -21,03% 0,076 -23,83% 0,012 -41,48%
2025 0,004 -14,29% 0,001 43,82% 6,158 -21,59% 0,079 -20,99% 0,013 -35,97%
2030 0,004 -9,92% 0,002 59,52% 6,284 -19,99% 0,082 -18,79% 0,014 -30,85%
35
3.5. Põllumajanduse valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine)
Põllumajanduse valdkonnast pärinev NH3-heide moodustab õhusaasteainete riiklikust koguheitest
ligi 90%. Teiste põllumajandusest pärinevate saasteainete heite osakaal koguheitest oli aastal 2016
tunduvalt väiksem: NOx – 8,8%, LOÜ – 20%, PM2,5 – 2%.
Eesti põllumajandusvaldkonnas hinnatakse õhusaasteainete heitkoguseid järgmiste
alamvaldkondade alusel:
• põllumajandusloomade sõnniku käitlus, sh sõnniku laotamine ja karjatamine;
• mineraalväetiste kasutamine;
• reoveesette ja muude orgaaniliste väetiste, sh komposti kasutamine;
• maaharimine ehk mullaharimine.
Hajusheiteallikate heitkogused arvutatakse Statistikaameti ja teiste põllumajandusandmeid
koguvate asutuste algandmete ja eriheidete alusel. Põllumajanduse valdkonda kirjeldatatakse
põhjalikumalt lisas 1.
Stsenaariumite kujunemine
Põllumajandusvaldkonna suuniste mõju hindamiseks õhuheitmetele on koostatud baasstsenaarium
(BAU) ja vähendamismeetmetega stsenaarium (ÕVP). Mõjuanalüüsides kasutatud
põllumajanduslikku toodangut kirjeldavad eeldused on BAU-s ja ÕVP-s võrdsed. ÕVP
stsenaarium erineb BAU stsenaariumist NH3 leevendamismeetmete suuremas mahus rakendamise
poolest. Eelmainitust tulenevalt säilib ÕVP stsenaariumis BAU stsenaariumile prognoositud
toodangumaht, kuid ÕVP stsenaariumis on arvestatud, et tehnoloogilise arengu tulemusel
õhusaaste heitkogus toodangu ühiku kohta väheneb. BAU ja ÕVP stsenaariumis kasvab
aluseelduste kohaselt põllumajanduslik toodang (loomade arv, piima- ja põllukultuuride toodang)
ja selle põhjal on prognoositud ka väetiste kasutamise kasvu. Kummaski stsenaariumis ei ole ette
nähtud sõnnikukäitlussüsteemide jaotuse ega orgaaniliste ja mineraalväetistega väetatava
põllumajandusmaa pindala muutust.
BAU-s suureneb 2030. aastaks veiste, sigade ja lammaste-kitsede arv vastavalt 15%, 34% ja 37%
(võrreldes 2016. aastaga). Keskmine piimatoodang lehma kohta kasvab 2030. aastaks kuni 10 000
kg aastas (2016. aastal 8878 kg). Loomade arvu kasvust tingituna suurenevad ammoniaagi
heitkogused nii loomapidamishoonetest, sõnnikuhoidlatest kui ka karjatamisest. NH3-heite kasvus
mängib rolli ka suurenev mineraal- ja sõnnikväetiste kasutus. Eeldatakse, et teiste orgaaniliste
väetiste osakaal jääb 2016. aastaga võrreldes samale tasemele. BAU stsenaariumis ei ole 2016.
aastaga võrreldes eeldatud täiendavaid tehnoloogilisi arendusi laudahoonetes, sõnnikuhoidlates
ega väetiste laotamisel, mis võiksid täiendavalt NH3 heitkoguste kasvu piirata.
ÕVP stsenaariumi prognoosides kasutatud põllumajandusloomade arv, piima- ja teraviljatoodangu
näitajad ning orgaaniliste ja mineraalväetiste kogused on samad, kui on BAU stsenaariumis.
Põllumajandusliku toodangu suurenemisel suudetakse NH3 riiklik vähendamiseesmärk saavutada
aastatel 2020–2030 juhul, kui suureneb NH3-heidet vähendavate meetmete rakendamise osakaal.
ÕVP stsenaariumis eeldatakse, et võrreldes BAU stsenaariumiga kasvab enam sellise
vedelsõnniku osakaal, mida säilitatakse telk/betoonkatusega hoidlates või kinnistes teras- või
plastikmahutites. Lisaks kasutatakse vedelsõnniku laotamisel järjest rohkem avatud ja suletud
36
lõhega sisestuslaotust ning mineraalväetiste kasutamisest tekkinud NH3 heitkoguseid piiratakse –
mineraalväetised viiakse pärast laotamist võimalikult kiiresti mulda kultiveerimisel
mineraalväetiste laotamise järgselt või kombikülviku kasutamisel.
Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju
Selleks, et täita asjakohaseid õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikke kohustusi, tuleb
rakendada lisameetmeid, arvestades NEC-direktiivi III lisa 2. osas sätestatut. ÕVP stsenaariumi
meetmete valikul lähtuti õhusaasteainete vähendamise eesmärkidest ning arvestati olemasolevate
nõuete (sh NEC-direktiivi nõuete), arengukavade ja alusuuringutega.
Põllumajanduse valdkonna meetmete valikut aitas teha põllumajanduse valdkondlik töörühm,
mille liikmeteks olid nii avaliku- kui ka erasektori põllumajanduse valdkonna eksperdid. Täpsem
meetmete kirjeldus on lisa 1 peatükis 6.3.
Potentsiaalsed meetmed õhusaasteainete vähendamise eemärkide täitmiseks:
1) vähesaastavad sõnnikuladustamistehnoloogiad: vedelsõnniku säilitamine telk- või
betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes teras- või plastikmahutites;
2) vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad: vedelsõnniku sisestuslaotus;
3) mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramine, kasutades
väetiste kiiret muldaviimist.
Joonis 3.9 on esitatud põllumajanduse valdkonna sõnnikukäitluse ja maaharimise alamsektori NH3
heitkogused perioodil 2005–2015 ning BAU ja ÕVP stsenaariumite NH3 heitkoguste prognoosid
aastateks 2020–2030. Tabel 3.6 on esitatud põllumajanduse valdkonna stsenaariumite 2020., 2025.
ja 2030. aasta prognooside suhtelised erinevused võrreldes 2005. aastaga.
37
12
10
8
kt NH₃
6
4
2
0
2005 2010 2015 2020 2025 2030
Maaharimine ÕVP Sõnnikukäitlus ÕVP BAU stsenaarium
Joonis 3.9. Põllumajanduse valdkonna NH3-heite prognoosid BAU ja ÕVP stsenaariumites, kt21
Tabel 3.6. Põllumajanduse valdkonna BAU ja ÕVP prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus
võrreldes 2005. a, %
NH3 PM2,5 PM2,5
NH3Summarne
Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes
heide, kt
2005.aastaga, % heide, kt 2005. aastaga, %
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP ÕVP BAU
2005 9,376 9,376 0,111 0,111
2016 8,804 8,804 -6,1% 0,114 0,114 2,7%
2020 9,811 9,376 4,6% 0,0007% 0,109 0,109 -1,8% -1,8%
2025 10,229 9,303 9,1% -0,8% 0,112 0,112 0,9% 0,9%
2030 10,863 9,429 15,9% 0,6% 0,115 0,115 3,6% 3,6%
Nii BAU kui ka ÕVP stsenaariumis on võrreldes 2016. aastaga prognoositud 2020., 2025. ja 2030.
aastaks NH3 heitkoguste suurenemine, peamiseks põhjuseks eeldatav põllumajandustoodangu ja
mineraalväetiste kasutamise kasv. ÕVP stsenaariumi korral eeldatakse NH3-heidet vähendavate
meetmete suuremas mahus rakendamist, et saavutada NH3 eesmärgi täitmine.
Prognooside koostamise aluseks olnud metoodikat ja valdkondlikke alusindikaatoreid on
põhjalikumalt käsitletud lisa 1 peatükkides 6.4.1 ja 6.4.2.
21
Kuna õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise vältel said NH3-heite täpsusastme tõstmiseks kättesaadavaks detailsemad
algandmed, on prognooside koostamisel lähtutud 2005.-2016.aasta kohta ümberarvutatud NH3 heitkoguste väärtustest. Ümberarvutused
puudutasid peamiselt sõnnikäitlus-tehnoloogiaid ja tuginesid suures ulatuses A. Kaasik (EMÜ). 2018. uuringule „Loomakasvatusest eralduvate
saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lopparuanne_0.pdf. (19.03.2019)
38
4. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete majanduslik tõhusus
Energeetika
Energeetika valdkond on valdkondade üleselt kõige suurem NOx, SO2 ja PM2,5 heitkoguste
heiteallikas ning suure saasteainete vähendamise potentsiaaliga. ENMAK 2030 BAU
stsenaariumites on eeldatud kiiret kütuste tarbimise kasvu just 2030. aastani, mis kajastub ka
õhusaasteainete vähendamise programmi BAU stsenaariumis.
Energiatootmises on välisõhu saasteainete heitkoguste vähendamise meetmed seotud nii energia
tarbimise (hoonete renoveerimine) kui ka tootmisega. Eestis on elektrimajandus peamiselt seotud
suurte tootmisseadmetega ja täna on see valdkond karmilt reguleeritud nii EL-i kui ka siseriiklike
õigusaktidega. Kuna õhusaasteainete vähendamise programmi BAU ja ÕVP stsenaariumis on ette
nähtud, et ettevõttete aastateks 2018–2030 tegevuskavad realiseeruvad ja ettevõtted arvestavad
oma tegevuskavade rakendamisel õigusaktidest tulenevaid nõueid, siis käsitletakse ÕVP
stsenaariumis ainult soojamajandusega seotud meetmeid.
Energeetika valdkonnas ette nähtud meetmete akumuleeritud netokulu ja õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise potentsiaali hinnang on toodud Tabel 4.1. Esitatud hinnangus on
tulemused optimeeritud keskväärtusteks. Soojamajanduse meetmete arvutuslikud kulud tuginevad
ESR uuringule16. Elektritootmises on hinnatud täiendavate tuulegeneraatorite võimsuste rajamist,
mille 1 MW maksumuseks on ca 1,5 miljonit eurot. Majandusliku mõju leidmisel on eeldatud, et
energeetika valdkonnas ette nähtud meetmed rakendatakse samas ulatuses, nagu ESR uuringu
optimaalse lahenduse puhul (nt hoonete rekonstrueerimise toetustel on kindel määr). Lisaks on
arvesse võetud Keskkonnaministeeriumi poolt taotletavaid rahastusmeetmeid ja – summasid
järgmise eelarveperioodi 2021+ osas, kus on muu hulgas ette näha riikliku toetust keskmistele
põletusseadmetele, koduahjude väljavahetamisele ning kaugküttega ühinemise soodustamisele
tiheasustusega piirkondades.
Meede võib olla loomult kas kulu- või tuluartikkel avalikule või erasektorile. Energeetika
valdkonna meetmete puhul on nii avaliku kui ka erasektori korral tegu kuluartikliga. Avaliku
sektori puhul on kuluartikliks mitmesugused riiklikud toetused(nt kütteseadmete renoveerimised,
puhastusseadmete paigaldus). Iga meede omab positiivset mõju õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise kontekstis.
39
Tabel 4.1. Energeetika valdkonna meetmete tulemusena NOx ja PM2,5 heitkoguste vähenemine
ning akumuleeritud netokulu16
Akumuleeritud
NOx ja PM2,5
netokulu
vähenemine
2020–2030
Jrk Meetmed
Avalik
NOx PM2,5 Erasektor
sektor
(tonn) (tonn) (k€)
(k€)
Elektritootmises tuuleenergia laiem
1 190,95 194,81 141 240 264 000
kasutuselevõtt
2 Eramute renoveerimine 344 696 471 921
3 Korterelamute renoveerimine 576 961 879 183
4 Büroohoonete renoveerimine 30 024 45 801
5 Koolimajade renoveerimine 94 238 0
6 Kaugkütte asendamine lokaalküttega22 0 17 565
7 Torustike asendamine 29 697 92 234
Keskmiste põletusseadmete 1 560,08 355,13
8 rekonstrueerimine (sh filtrite 232 314 142 697
paigaldamine)23
9 Eramute kütteseadmete uuendamine24 40 000 40 000
Kaugküttevõrkude
10 elamupiirkondadesse väljaarendamine 50 000 50 000
(sh kaugküttevõrguga liitumine)24
KOKKU 1 751,04 549,94 1 449 170 1 913 402
Hinnatud meetmete mõju vähendab kokku ligikaudu 1 750 tonni NOx ja 550 tonni PM2,5
heitkoguseid.
22 Väiksemate keskuste kaugküttepiirkondades, kus tarbimistihedus K < 1,6 MWh/(jm•a) minnakse üle lokaal- ja kohtküttele.
Eesmärgiks on pakkuda kaugkütet piirkondades, kus see on jätkusuutlik.
23 Põhineb lisaks ESR-i alusandetele ka aruandele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi teatavate keskmise võimsusega
põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete heite piiramise eelnõu analüüs (EKUK, 2014). Keskkonnaministeeriumi 2021+
perioodi rahastustaotluses on keskmiste põletusseadmete rekonstrueerimiseks ette nähtud 200 miljonit eurot.
24 Keskkonnaministeeriumi 2021+ perioodi rahastustaotlus.
40
Transport
Transpordi valdkonnas on vaja arvesse võtta seda, et meetmete rakendamise koosmõjul väheneb
iga meetme maksimaalne õhusaasteainete heitkoguste vähendamise potentsiaal. Meetmete
akumuleeritud netokulu ja õhusaasteainete heitkoguste vähendamise potentsiaali hinnangutes
(Tabel 4.2) on tulemused optimeeritud keskväärtusteks ning need põhinevad ESR uuringul16.
Majandusliku mõju hindamisel on eeldatud, et vajalik meede rakendatakse samas ulatuses, nagu
on ette nähtud ESR uuringu optimaalse lahenduse puhul. Kuna meetmete mõju on hinnanguline
ning meetmed on Eesti kontekstis uudsed, siis võib tegelikult tekkiv mõju oluliselt erineda
prognoositust.
Meetmete arvutuslikud kulud ja tulud tuginevad ESR uuringule. Meede võib olla loomult kas kulu-
või tuluartikkel avalikule või erasektorile. Erasektori puhul on enamikku meetmeist nähtud tuluna,
kuna sääst tekib kütuste tarbimise vähenemisest. Avaliku sektori puhul on täiendavaks tuluartikliks
näiteks raskeveokite teekasutustasud. Olenemata kulu või tulu suurusest omab iga meede
positiivset mõju ehk aitab kaasa õhusaasteainete heitkoguste vähenemisele.
Tabel 4.2. Transpordi valdkonna meetmete tulemusena NOx ja PM2,5 heitkogsute vähenemine ning
akumuleeritud netokulu16
NOx ja PM2,5 Akumuleeritud netokulu
vähenemine 2020–2030
Jrk Meetmed
NOx PM2,5 Avalik sektor Erasektor
(tonn) (tonn) (k€) (k€)
1 Raskeveokite teekasutustasud 106,74 1,97 -452 634 483 653
2 Elektriautod 173,39 9,29 192 230 -353 650
Ruumilised ja maakasutuslikud
3 meetmed linnades transpordi 336,10 17,29 347 744 -534 991
energiasäästu suurendamiseks
Sõidukite rehvid ja
4 249,30 4,60 171 726 -102 383
aerodünaamika
Põhiraudteevõrgu raudteevõrgu
5 elektrifitseerimine ja kasutuse 349,58 58,21 224 012 -200 116
laiendamine
6 Linnade parkimispoliitika 154,91 8,30 -56 745 -141 247
Ökonoomse juhtimise
7 157,47 8,24 105 926 -283 150
edendamine
8 Kergliikluse arendamine 49,23 2,64 109 476 -94 470
9 Ühistranspordi teenuse lisamine 189,10 10,49 231 816 -417 795
10 Kaugtöö ja e-teenused 115,80 6,21 70 504 -222 203
11 Autode kooskasutus 26,49 1,42 17 441 -50 827
KOKKU 1908,12 128,66 961 496 -1 917 178
Hinnatud meetmete mõju vähendab kokku ligi 1 908 tonni NOx heitkoguseid ja ligi 129 tonni
PM2,5 heitkoguseid.
41
Põllumajandus
ÕVP stsenaariumi põllumajanduse meetmete majandusliku tõhususe kokkuvõte tugineb 2019.
aasta Eesti Maaülikooli uuringule „Ammoniaagi heitmete vähendamiseks vajalike investeeringute
analüüs“25. Kõige suurem NH3 heiteallikas on põllumajanduse valdkond omades suurt NH3
vähendamise potentsiaali. Põllumajandusest pärinevate NH3-heitmete vähendamiseks ÕVP
stsenaariumis vajalike investeeringute, kaasnevate kulude ja kulude kokkuhoiu analüüs lähtus
mitmest eeldusest.
Eeldati, et piimalehmade arv suureneb aastaks 2030 võrreldes 2015. aastaga 9% ning keskmine
piimatoodang lehma kohta suureneb 18%. Seoses sellega suureneb prognoosi kohaselt ka
vedelsõnniku kogus veisekasvatuses ning lisanduva vedelsõnniku ladustamiseks tuleb rajada uusi
rõngasmahuteid. Eeldati, et kõik uued rõngasmahutid on kinnised. Lisaks võeti arvesse, et ka
olemasolevates sõnnikuhoidlates on vaba ruumi ning need on võimalik täita kuni 96%-ni hoidla
projekteeritud mahutavusest. Analüüsi põhiosas eeldati, et vedelsõnnikuhoidlad peavad mahutama
kaheksa kuu sõnniku koguse. Investeeringute maksumuse arvestamisel korrigeeriti 2018. aasta
hindu vastavate sisendite hinnaindeksite keskmise juurdekasvuga viimasel kümnel või enamal
aastal (sõltuvalt statistiliste andmete kättesaadavusest). Sõnnikuhoidlate puhul eeldati, et nende
projekteerimise ja asjaajamisega seotud kulud ning kasutuseta jäävate laguunide utiliseerimise
kulud moodustavad kokku 15% uute sõnnikuhoidlate rajamise maksumusest. Vedelsõnniku
injektorlaotuse seadmete puhul arvestati, et lisaks on vaja soetada võimsad traktorid, mis jaksaks
neid seadmeid vedada. Otsekülvi tehnoloogia puhul arvestati, et sellega kaasneb võrreldes
künnipõhise mullaharimisega masintöö kulude kokkuhoid, kuid lisandub taimekaitsevahendite
kulu.
Ammoniaagiheitmete vähendamiseks vajalikud akumuleeritud netokulud aastatel 2019–2030 on
kokkuvõtvalt esitatud Tabel 4.3. Kõige kulukam meede on kaetud sõnnikuhoidlate rajamine ja
olemasolevate rõngasmahutite katmine, mis koos transaktsioonikuludega maksaks perioodil
2019–2030 kokku 92,2 miljonit eurot. Investeeringuvajadus vedelsõnniku injektorlaotuse
seadmetesse ja traktoritesse oleks samal perioodil kokku 19,8 miljonit eurot. Samas vähendaks
otsekülvi tehnoloogia ulatuslikum rakendamine sektoris kulusid 19,6 miljoni euro võrra.
Tabel 4.3. Põllumajanduse valdkonna meetmete NH3 heitkoguste vähenemine ning akumuleeritud
netokulu aastatel 2019–2030
NH3 Akumuleeritud
vähenemine netokulu
Jrk Meetmed
2020–2030 2020–2030, miljonit
(tonni) eurot
Vähesaastavad
sõnnikuladustamistehnoloogiad:
1 vedelsõnniku säilitamine telk- või 2795 92,2
betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes
teras- või plastikmahutites
25
Ariva, J., Viira, A.-H. 2019. Hinnang teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi 2016/2284 lisas III toodud meetmete
rakendamise võimalikkusele Eestis ning vastavate vähendamise meetmete efektiivsuse ja majandusliku tõhususe analüüs. Analüüsi aruanne. Eesti
Maaülikool, 2019.
42
Vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad:
2 19,8
vedelsõnniku sisestuslaotus
Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud
3 ammoniaagi heitkoguste piiramine, -19,6
kasutades väetiste kiiret muldaviimist
KOKKU 2795 92,4
43
5. Kokkuvõte õhusaasteainete piiriülese kauglevi analüüsist
Käesoleva programmi lisa 2 käsitleb ÕVP stsenaariumites esitatud õhusaasteainete heite
vähendamise meetmete potentsiaalset mõju välisõhu kvaliteedi tasemetele Eestis. Analüüsis
kasutati erinevaid heiteallikate andmebaase, 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist saadud
andmeid ning Airviro modelleerimiskeskkonna Euleri võrgustikmudelit26. Modelleeriti viit
saasteainet (SO2, NOx, PM2,5, NH3 ja LOÜ) kuues valdkonnas (energeetika, tööstus, transport,
lahustited, jäätmed ja põllumajandus). Nimetatud valdkondadest ei ole käsitletud jäätmeid, kuna
õhusaasteainete vähendamise programm eraldi jäätmevaldkonda ei hõlmanud, ent
jäätmevaldkonda on arvestatud heiteallikate koosmõju hindamisel.
Prognoosarvutused on tehtud eeldusel, et ajas muutub ainult summaarne heitkogus ning ei muutu
selle heitkoguse protsentuaalne jagunemine valdkonnasiseselt üksikute heiteallikate vahel. Ühtlasi
eeldatakse, et olulisemate heiteallikate asukohad ei muutu.
Modelleerimise tulemused näitavad, et kõige suurema saastekoormusega valdkond on energeetika,
mis mille osa SO2, NOx, LOÜ ja PM2,5 heidetes on domineeriv. Transpordi valdkonna osakaal on
suur NOx, lahustite valdkonnal LOÜ ning põllumajanduse valdkonnal NH3-heidete osas.
Jäätmevaldkond ja tööstuse valdkond on üle-eestilises skaalas pigem marginaalse tähtsusega ning
omavad suuremat mõju lokaalsel tasandil vahetult heiteallikate ümbruses. Valdkonnapõhiste
tulemustega saab tutvuda lisas 2.
26
Euleri võrgustikumudel [www] https://www.airviro.com/airviro/aqm/. (19.03.2019)
44
6. Õhusaasteainete vähendamise programmis rakendatavate meetmete
tõhususe seire ja sellega seonduvad arendusvajadused
Elluviimine
Käesolev õhusaasteainete vähendamise programm on sisendiks asjaomaste sektorite arengukavade
koostamisel ja poliitika kujundamisel. Programmiga seatakse suunised Eestile aastateks 2020 ja
2030 kehtestatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustuste täitmiseks. Programmis on
eesmärkide saavutamiseks toodud potentsiaalsed meetmed ja poliitika soovitused kõigile
asjaomastele valdkondadele (sh põllumajandus, transport, energeetika, kodumajapidamine). Seega
sõltub õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmine erinevate valdkondade eest
vastutavate ministeeriumite tööst ning ka seotud ministeeriumite vahelisest sisulisest koostööst.
Tabelis 6.1 on esitatud õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete rakendamisega seotud
valdkondlikud arengukavad ja vastutavad asutused.
Tabel 6.1. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete rakendamisega seotud
arengukavad ja asutused valdkondade kaupa
Valdkond Arengukava Vastutav asutus
Majandus- ja
Energeetika ENMAK 2030
Kommunikatsiooniministeerium
Transpordi arengukava Majandus- ja
Transport
2021+* Kommunikatsiooniministeerium
Põllumajanduse ja
kalanduse valdkonna
arengukava aastani 2030
Põllumajandus Maaeluministeerium
Ühise
põllumajanduspoliitika
strateegia 2021+*
* Kõnealused arengukavad on hetkel kas koostamisel või selle algetapis
Õhusaasteainete vähendamise programmi raames koostatud õhusaasteainete prognoosid sh
meetmed on sisendiks riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) koostamisel.
Lõplik REKK 2030 dokument esitatakse Euroopa Komisjonile 31.12.2019.
45
Rakendatavate meetmete seire ja sellega seotud arendusvajadused
Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete ja üldise keskkonnapoliitika tulemuslikkuse
kontrollimise peamine tööriist on õhukvaliteedi hindamine (õhukvaliteedi taseme mõõtmine,
arvutuslik hindamine, hinnanguline määramine ja prognoosimine). Õhukvaliteedi seisundi
hindamisel on asjakohane lähtuda integreeritud lähenemisest, kus lisaks riikliku seire raames
saadud keskkonnaseisundit iseloomustavatele näitajatele võetakse arvesse ka ettevõtete ja
kohaliku omavalitsuse omaseire andmeid, modelleerimisel saadud andmeid ja uuringute raames
kogutud informatsiooni. Üha olulisem on analüüsida saadud andmeid valdkonnaüleselt ja vaadelda
saasteainete liikumist keskkonnas tervikuna – õhusaasteainete heide välisõhku, hajumine
atmosfääris, sadenemine ja liikumine pinnases ning vees. Samuti hinnata nende ainete mõju
tervikuna ökosüsteemile ja inimeste tervisele. Selline kompleksne hinnang võimaldab ühiskonnale
selgemalt põhjendada õhusaasteainete vähendamise programmi vähendamismeetmete
rakendamise olulisust ning investeeringute vajadust, kuna väärtustatakse seda, millest teatakse ja
mida mõistetakse. Vajalik on nende teemade käsitlemine ja seose loomine tervena elatud aastate
arvu suurenemise ja õhukvaliteedi paranemise vahel.
Seega on oluline jätkata seirevõrgu arendamisega lähtuvalt siseriiklikest probleemidest. Selleks on
vajalik lisaks riigipoolsele panustamisele ka ettevõtete ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV)
aktiivsem kaasamine ja vahendite suunamine välisõhu seire teostamisse. KOV saab juba
planeerimisfaasis mõjutada tegevusi, mis võivad endaga kaasa tuua negatiivse mõju õhukvaliteedi
tasemele. Lisaks on KOV-i ülesandeks vajadusel õhukvaliteedi parandamise kava koostamisne,
mis võimaldab operatiivset tegutsemist ja meetmete rakendamist. Samuti on oluline senisest
aktiivsemalt seiretegevusse kaasata ka piirkonna õhukvaliteeti oluliselt mõjutavaid ettevõtteid.
Pisteliste mõõtmiste asemel tuleks soodustada pidevseire teostamist, kuna see annab oluliselt
parema ülevaate õhukvaliteedi seisundist ja selle muutustest.
Tabelis 6.2 on toodud ülevaade edasistest arendusvajadustest lähtuvalt õhusaasteainete
vähendamise programmi vähendamismeetmete tõhususe seirest. Lisaks on tabelis on esitatud
arenduste elluviimise hinnangulised maksumused perioodil 2020–2030.
46
Tabel 6.2. Meetmete tõhususe seireks vajalikud edasised arendusvajadused ja nende maksumus
Maksumus
Tegevusvajadus Sisu
(euro)
Olemasoleva õhukvaliteedi seirevõrgu ja kütusekvaliteedi seire arendamine
Õhukvaliteedi (sh
Mõõteseadmete (seirejaamades olevad
kütusekvaliteedi) analüüsi-
analüsaatorid ja laboriseadmed) töö tagamine
ja mõõtmisvõimekuse
arvestades seadmete amortisatsiooniga.
jätkusuutlikkuse tagamine
Seirevõrgu arendamine lähtudes siseriiklikest
Seirevõrgu arendamine ja probleemidest. Täiendava seirejaama lisamine
seirevõimekuse Pärnu linna – kiirelt arenev linn ja kohtkütte
suurendamine piirkond, samuti oluline piiriülese õhusaaste
mõju hindamise seisukohalt.
Osakeste – PM10 ja PM2,5 – korral täiendavate 20 000 000
seiremeetodite kasutusele võtmine. Lisaks
Seireparameetrite
orgaanilise ja elementsüsiniku (EC/OC) ning
täiendamine
tahma (BC) reaalajas määramise
võimaldamine.
Eesti Õhukvaliteedi
Oluline on tagada süsteemi operatiivne töö, et
Juhtimissüsteemi
oleks tagatud avalikkusele reaalajas välisõhu
uuendamine ja selle
seire tulemuste edastamine.
operatiivse töö tagamine
Õhusaasteainete heitkoguste inventuuri ja prognooside arendamine
Hetkeolukorra võimalikult täpseks
kaardistamiseks vaadeldud valdkondades –
energeetika, transport, põllumajandus,
Õhusaasteainete heite
tööstus, lahustid – õhusaasteainete
eriheitetegurite uuendamine
heitkoguste inventuuris kasutatavate
eriheitetegurite uuendamiseks lisauuringute
läbiviimine.
Õhusaasteainete heitkoguste Inventuuri kvaliteedi parandamiseks on 1 000 000
inventuuri vajalik arvutusmetoodikate pidev uuendamine
arvutusmetoodikate (uuendatud eriheitetegurite sisse viimine,
uuendamine uuringute andmed, jne).
Prognooside koostamiseks vajalike
Õhusaasteainete heitkoguste
riigispetsiifiliste mudelite välja töötamine, sh
prognooside koostamise
tagades õhusaasteainete ja KHG heitkoguste
metoodika arendamine
prognooside alusandmete kooskõla.
47
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik
programm aastateks 2020–2030
Lisa I
VALDKONDLIKE MÕJUDE HINDAMISE TAUST, METOODIKAD JA
KASUTATUD SISENDANDMED NING PROGNOOSID
Tallinn 2019
Programmmi koostamist rahastas:
2
Sisukord
Lühendid, selgitused ...................................................................................................................5
1. Sissejuhatus .....................................................................................................................6
2. Energeetika valdkond......................................................................................................8
2.1. ENERGEETIKA VALDKONNA ÕHUSAASTEAINETE HEITKOGUSED EESTIS PERIOODIL
1990–2016...................................................................................................................8
2.2. ENERGEETIKA VALDKONNA POLIITIKAPRIORITEEDID .................................................26
2.3. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED ENERGEETIKA
VALDKONNAS.............................................................................................................39
2.4. ÕHUSAASTEAINETE PROGNOOS 2030 .........................................................................40
3. Transpordi valdkond .....................................................................................................47
3.1. TRANSPORDI VALDKONNA ÕHUSAASTEAINETE HEITKOGUSED EESTIS PERIOODIL
1990–2016.................................................................................................................47
3.2. TRANSPORDI VALDKONNA POLIITIKAPRIORITEEDID ...................................................71
3.3. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED TRANSPORDI
VALDKONNAS.............................................................................................................86
3.4. ÕHUSAASTEAINETE PROGNOOS 2030 .........................................................................89
4. Tööstusprotsesside valdkond ........................................................................................95
4.1. TÖÖSTUSPROTSESSIDE VALDKONNA ÕHUSAASTEAINETE HEITKOGUSED EESTIS
PERIOODIL 1990–2016 ...............................................................................................95
4.2. TÖÖSTUSE VALDKONNA POLIITIKAPRIORITEEDID.....................................................109
4.3. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED TÖÖSTUSPROTSESSIDE
VALDKONNAS...........................................................................................................112
4.4. ÕHUSAASTEAINETE PROGNOOS 2030 .......................................................................113
5. Lahustite valdkond ......................................................................................................117
5.1. LAHUSTITE VALDKONNA ÕHUSAASTEAINETE HEITKOGUSED EESTIS PERIOODIL
1990–2016...............................................................................................................117
5.2. LAHUSTITE VALDKONNA POLIITIKAPRIORITEEDID ...................................................124
3
5.3. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED LAHUSTITE
VALDKONNAS.......................................................................................................................127
5.4. ÕHUSAASTEAINETE PROGNOOS 2030 .......................................................................128
6. Põllumajanduse valdkond ...........................................................................................132
6.1. PÕLLUMAJANDUSE VALDKONNA ÕHUSAASTEAINETE HEITKOGUSED EESTIS
PERIOODIL 1990–2016 .............................................................................................132
6.2. PÕLLUMAJANDUSE VALDKONNA POLIITIKAPRIORITEEDID .......................................145
6.3. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED PÕLLUMAJANDUSE
VALDKONNAS.......................................................................................................................154
6.4. ÕHUSAASTEAINETE PROGNOOS 2030 .......................................................................155
7. Riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele seatud ülesanded ..........................168
Kasutatud kirjandus ................................................................................................................169
4
Lühendid, selgitused
BAU baasstsenaarium
EEA Euroopa Keskkonnaamet (ingl European Environmental Agency)
EMEP Euroopa saasteainete kaugkande seire programm (ingl European
Monitoring and Evaluation Programme)
EL Euroopa Liit
ENMAK 2030 energiamajanduse arengukava aastani 2030
ESR jagatud kohustuse määrus (ingl Effort Sharing Regulation)
IPCC valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (ingl Intergovernmental
Panel on Climate Change)
KHG kasvuhoonegaas
KPP 2050 kliimapoliitika põhialused 2050
LRTAP konventsioon piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (ingl Convention on
Long- range Transboundary Air Pollution)
NEC-direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis
käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist
NFR saasteainete heitkoguste inventuuris kasutatav sektorit või
alamsektorit tähistav valdkonna kood (ingl nomenclature for
reporting)
PVT parim võimalik tehnika
Tier 1 / Tier 2 / Tier 3 EMEP/EEA 2016. aasta juhendile vastavad metoodikad
THS tööstusheite seadus
WHO Maailma Terviseorganisatsioon (ingl World Health Organization)
ÕVP vähendamismeetmetega stsenaarium
Õhusaasteained
BC must süsinik
LOÜ mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
NH3 ammoniaak
NOx lämmastikoksiidid
PM2,5 eriti peened osakesed läbimõõduga alla 2,5 µm
SO2 vääveldioksiid
TSP osakesed
HCB heksaklorobenseen
PAH polüaromaatsed süsivesinikud
PCB polütsüklilised bifenüülid
PCDD/PCDF dioksiinid ja furaanid
5
1. SISSEJUHATUS
2013. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon teatise „Euroopa puhta õhu programm“, millega
määrati strateegilised eesmärgid õhu kvaliteedi parandamiseks ning ajakohastati õhusaaste
vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030. Teatisega „Euroopa puhta õhu programm“ seatud
eesmärkide täitmiseks võeti 2016. aastal vastu Euroopa puhta õhu pakett, mis koosneb:
piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja
troposfääriosooni vähendamise protokollist ja selle 2012. aasta muudatustest (edaspidi
Göteborgi protokoll)1;
teatisest „Euroopa puhta õhu programm“2;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega
põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta3;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate
õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist (edaspidi NEC-direktiiv)4.
Euroopa puhta õhu paketi eesmärk on tagada olukord, kus aastaks 2030 vähendatakse kavandatud
meetmete abil õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes aastaga 2005. Samuti
vähendada õhusaaste keskkonnamõjusid ning parandada õhu kvaliteedi taset, mis läheneks
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhises5 soovitatud tasemetele. Täiendavalt eeldatakse, et
puhta õhu paketi raames võetavad meetmed annavad 2030. aastaks võrreldes praeguse olukorraga
hinnanguliselt järgmise tulemuse2:
välditakse 58 000 enneaegset surma;
kaitstakse 123 000 km² ökosüsteeme liigse lämmastikukoormuse eest;
kaitstakse ja säilitatakse 56 000 km² Natura 2000 kaitseala;
kaitstakse 19 000 km² metsa ökosüsteeme hapestumisest.
Õhu halb kvaliteet on kõige suurem enneaegsete surmade põhjustaja kogu Euroopa Liidus (EL)
ning sellel on suurem mõju kui liiklusõnnetustel. Lisaks inimeste tervisele kahjustab õhu halb
kvaliteet olulisel määral ka ökosüsteeme5.
Puhta õhu paketi rakendamine aitab parandada õhu kvaliteeti kõigi EL-i kodanike jaoks ning
vähendada valitsuste tervishoiukulusid. Samuti on paketi rakendamine kasulik tööstusele, kuna
õhusaaste vähendamise meetmed peaksid andma hoogu innovatsioonile ja tugevdama EL-i
konkurentsivõimet rohelise tehnoloogia valdkonnas.
1
Göteborgi protokoll [www] http://www.unece.org/env/lrtap/multi_h1.html. (19.03.2019)
2
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele .Euroopa puhta õhu
programm, COM(2013) 918 final, 18.12.2013 Brüssel [www] http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-18155-2013-INIT/et/pdf.
(19.03.2019)
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2193, keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete heite piiramise
kohta, 25. november 2015. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015L2193&from=en. (19.03.2019)
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega
muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, 14. detsember 2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN. (19.03.2019)
5
WHO, Air quality guidelines – globaal update 2005 [www] https://www.who.int/phe/health_topics/outdoorair/outdoorair_aqg/en/. (19.03.2019)
6
Euroopa puhta õhu paketti kuuluva NEC-direktiiviga kehtestatakse igale EL-i liikmesriigile
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 võrreldes 2005. aasta
tasemega (Tabel 1.1).
Tabel 1.1. Eestile NEC-direktiiviga kehtestatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise kohustused
Saasteai Vähendamise Vähendamise eesmärk Vähendamise
ne eesmärk 2020, % 2025, %* eesmärk 2030, %
NOx 18 24 30
LOÜ 10 19 28
SO2 32 50 68
NH3 1 1 1
PM2,5 15 28 41
*Soovituslik eesmärk lineaarse vähenemiskava järgi
2020. aastaks seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused on samad, milles EL-i
liikmesriigid 2012. aastal Göteborgi protokolli läbivaatamisel rahvusvaheliselt kokku leppisid.
Aastal 2016 jõustunud NEC-direktiiv võtab EL-i õigusesse üle Göteborgi protokollis seatud
eesmärgid aastaks 2020 ning sätestab täiendavad õhusaasteainete heitkoguste vähendamise
riiklikud kohustused aastaks 2030. Planeeritu saavutamiseks peavad EL-i liikmesriigid NEC-
direktiivi nõuete kohaselt koostama, vastu võtma ja ellu viima teatavate õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 (edaspidi õhusaasteainete
vähendamise programm). Poliitika tõhusaks rakendamiseks peavad panustama kõik sektorid,
sealhulgas põllumajandus, kus õhusaasteainete heitkogused on seni kõige aeglasemalt vähenenud.
Käesolev õhusaasteainete vähendamise programm sisaldab ülevaadet Eesti paiksetest ja liikuvatest
heiteallikatest välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise võimalustest ja
potentsiaalist ning õhusaasteainete heitkoguste vähendamise meetmetest. Programmi aluseks on
nii Eesti kui ka EL-i õigusaktid, riigisisesesed arengukavad ja valdkondlikud uuringud. Programmi
koostamiseks moodustati valdkondlikud töörühmad energeetika, tööstusprotsesside, transpordi,
põllumajanduse ja lahustite valdkonna jaoks ja nendesse kuulusid asjaomaste huvirühmade
esindajad. Töörühmade koosolekute eesmärk oli kooskõlastada õhusaasteainete vähendamise
programmi eesmärkide saavutamiseks välja pakutud meetmed ning koostatud heitkoguste
prognoosid aastateks 2020 ja 2030.
Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamine algatati keskkonnaministri 28.03.2018
käskkirjaga nr 1-2/18/212. Õhusaasteainete vähendamise programm on arengudokument
riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 mõistes.
7
2. ENERGEETIKA VALDKOND
2.1. Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkogused Eestis perioodil 1990–
2016
Rahvusvahelises aruandluses kajastatud energeetika vadlkond hõlmab statsionaarset kütuse
põletamist (NFR 1A1, 1A2, 1A4), liikuvaid heiteallikaid (NFR 1A3) ning kütuse jaotust ja
kaevandamist (1B), olles kõigi saasteainete (v.a ammoniaak) heitkoguste peamine heiteallikas.
Liikuvad heiteallikad on alljärgnevast analüüsist välja jäetud, kuna antud sektor leiab käsitlust
eraldi transpordi valdkonna peatükis. Seega, käesolev energeetika peatükk kajastab järgmisi
heiteallikaid:
● Energiatööstus;
● Elektrienergia ja soojuse tootmine;
● Kütuste muundamise tööstus;
● Põletamine töötlevas tööstuses ja ehituses;
● Mittetööstuslik põletamine;
● Põletamine äri- ja avaliku teeninduse sektoris;
● Põletamine kodumajapidamises;
● Põletamine põllu- ja metsamajanduses;
● Kütuste kaevandamine ja jaotus (hajusheide).
Õhusaasteainete inventuuri raames kasutatakse energeetika valdkonna heitkoguste arvutamisel ja
koondamisel andmeid paiksete ja hajusheiteallikate kohta. Paiksete heiteallikate saasteainete
heitkoguste andmed pärinevad iga-aastastest aruannetest, mida esitavad õhusaasteluba või
keskkonnakompleksluba omavad heiteallikate valdajad (ettevõtted) välisõhu saastamisega seotud
tegevuste kohta. Hajusheiteallikate heitkogused arvutatakse Statistikaameti energiabilansi kütuse
koguse (v.a paiksete heiteallikate poolt kasutatud kütuse kogus) ja eriheidete alusel.
Energeetika valdkonna heitkoguste arvutuste aluseks on:
● Riiklikud, keskkonnaministri määrusega kehtestatud metoodikad6;
● Heitkoguste mõõtmiste tulemused, vastavalt keskkonnaloa tingimustele ning
keskkonnalubade infosüsteemile KOTKAS;
● Uuringute tulemused, nt kodumajapidamise sektori heitkoguste arvutamisel7;
● Ettevõtte metoodikad, mis on kooskõlastatud Keskkonnaametiga (varasemalt
Keskkonnaministeeriumiga);
● EMEP/EEA 2016. aasta juhendi metoodikad ja eriheited.
2016. aastal pärines energeetika valdkonnast 99,6% kogu Eesti SO2 heitkogustest, 49,6% NOx
heitkogustest, 83,4% PM2,5 heitkogustest, 29% LOÜ heitkogustest ja 9% NH3 heitkogustest.
6
Keskkonnaministri määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“.
RT I, 29.11.2016, 6. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129112016006 (09.08.2018)
7
Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli nõuete täitmine [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/genfi_aruanne_final.pdf (09.08.2018)
8
1990–2016. aastate heitkogused ja selle perioodi protsentuaalne muutus on esitatud Joonis 2.1 ja
Tabel 2.1. Eriti peenete osakeste heitkogused ja heitkoguste muutused on arvutatud perioodi 2000-
2016 kohta, vastavalt NEC-direktiivi ja LRTAP konventsiooni aruandluse juhendi tingimustele.
300
250
200
heitkogus, kt
150
100
50
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5
Joonis 2.1. Energeetikasektori saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt
Energeetika valdkonna heitkogused sõltuvad kütuse põletamisest, energia tootmisest ning
elektrienergia ekspordist. Tabel 2.2 on esitatud 2018. aasta õhusaasteainete inventuuris kasutatud
primaarenergia ressursid, soojuse ja elektrienergia toodang ning elektrienergia eksport aastatel
1990–2016.
Kohalike kütuste osatähtsus on oluline ja moodustab üle 85% energiaressurssidest, millest
põlevkivi osakaal on suurim – ligikaudu 69% (Tabel 2.3). Põhiline osa elektrienergiast toodetakse
põlevkivist. Ajavahemikul 1990–2016 on põlevkivi tarbimine vähenenud 231 PJ-lt 1990. aastal
167,3 PJ-ni 2016. aastal. Samal ajal on elektrienergia toodang vähenenud 29% ja elektrienergia
eksport ligikaudu 34%, mis on kindlasti ka üheks saasteainete heitkoguste vähenemise põhjuseks.
Taastuvate energiaallikate osakaal on 15,3% ja teiste kütuste (sh imporditud kütused) osa oluliselt
väiksem.
9
450000 30000
400000
Primaarenergia varustatus, TJ
Elekrienergia toodang ja eksport, soojuse
25000
350000
300000 20000
250000
15000
tootmine, GWh
200000
150000 10000
100000
5000
50000
0 0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Primaarenergiaga varustatus Elekrienergia brutotootmine
Soojuse tootmine Elektrienergia eksport
Joonis 2.2. Primaarenergiaga varustatus, energia tootmine ning elektrienergia eksport
ajavahemikul 1990–20168
Muu küütus (sh
Vedelad kütused jäätmed)
5.9% 1.9%
Maagaas
turvas
7.5%
0.5%
Kivisüsi
0.2%
Biomass (koos
biogaasiga)
15.3%
Põlevkivi
68.7%
Joonis 2.3. Primaarenergiaga varustatuse struktuur 2016. aastal, %
Suured põletusseadmed (edaspidi LCP9) on peamised SO2 ja NOx heitkoguste allikad energeetika
valdkonnas, moodustades vastavalt 63% vääveldioksiidi ja 42% lämmastikoksiidide heitkogustest.
Suur osa nende saasteainete heitkogustest eraldub just põlevkivi elektrijaamadest. Keskmise
8
2018. aasta õhusaasteainete inventuur, Keskkonnaagentuur ─ Estonian Informative Inventory Report 1990–2016, Keskkonnaagentuur, Tallinn
2018. [www] https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonia_iir_2018.pdf (27.02.2019)
9
Võimsusega >=50 MWth, Eestis kokku 16 ettevõtet. Reguleeritakse tööstusheite seadusega.
10
võimsuga põletusseadmete (edaspidi MCP10) osakaal energeetika valdkonnas on väiksem,
moodustades vastavalt 15% SO2 ja 9% NOx heitkogustest. Ainult 11% välisõhku eraldunud eriti
peenetest osakestest on tekkinud LCP-st ja 15% MCP-st. Ülejäänud 74% PM2,5 heitkogustest
pärinevad väikse võimsusega põletusseadmetest ja kodumajapidamise ahjudest, mille suur osakaal
eriti peenete osakeste heitkogustes on tingitud tahkekütuse (peamiselt biomassi) kasutamisest ja
püüdeseadmeteta töötamisest.
Energeetika valdkonna ammoniaagi heitkoguste osakaal on väike ja tekib peamiselt biomassi
põletamisel ja põlevkivi avakaevandamisel (lõhkamistööd).
Tabel 2.1. Energeetika valdkonna (v.a transport) saasteainete heitkogused, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,511
1990 36,062 9,285 265,480 0,408 ─
1991 32,966 9,019 243,465 0,395 ─
1992 24,112 6,363 187,039 0,375 ─
1993 19,379 5,576 151,244 0,359 ─
1994 22,446 7,080 145,958 0,583 ─
1995 26,435 10,719 112,073 0,989 ─
1996 29,138 12,570 120,821 1,121 ─
1997 27,732 13,260 112,031 1,142 ─
1998 24,080 10,882 100,158 0,959 ─
1999 22,818 10,923 94,246 0,897 ─
2000 23,690 11,698 93,898 0,881 13,647
2001 24,279 12,519 89,711 0,898 14,713
2002 23,438 12,330 85,753 0,862 14,706
2003 25,837 11,987 99,444 0,911 12,483
2004 23,756 13,031 87,384 0,922 13,435
2005 20,692 11,345 75,716 0,902 12,264
2006 18,952 9,697 69,445 0,754 7,800
2007 23,549 8,603 87,701 0,865 10,775
2008 21,921 8,665 69,196 0,922 10,023
2009 19,360 8,239 54,705 0,848 8,200
2010 24,358 8,657 83,118 0,914 12,516
2011 23,723 8,066 72,614 0,849 16,941
2012 20,400 7,659 40,476 0,885 6,949
2013 18,843 7,552 36,421 0,900 9,466
2014 17,984 7,045 40,758 0,923 6,631
2015 14,533 6,725 31,698 1,115 7,912
2016 15,509 6,507 29,732 1,070 6,243
1990–2016, % -57,0 -29,9 -88,8 162,3 ─
2005–2016, % -25,0 -42,6 -60,7 18,6 -49,1
10
Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite
seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid. RT I, 10.11.2017, 18. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018
(22.10.2018)
11
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
11
Võrreldes 1990. aastaga on 2016. aasta seisuga energeetika valdkonna NOx heitkogused
vähenenud 57%, LOÜ – 29,9%, SO2 – 88,8% ja PM2,5 – 49,1% (võrreldes 2005. aastaga). Samal
ajal on valdkonna ammoniaagi heitkogused suurenenud 0.662 kt võrra, mis on tingitud põletatud
puidu ning puidujäätmete koguste kasvust, kuid moodustab siiski marginaalse osa valdkondade
ülestest NH3 kogustest.
Heitkoguste vähenemise peamised põhjused:
● Majanduse ümberstruktureerimine 1990. aastate alguses;
● Elektrienergia ekspordi vähenemine;
● Kohalike kütuste (sealhulgas puit, põlevkiviõli) ning maagaasi kasutamise suurenemine;
● Vedelkütuse kvaliteedi paranemine (madalam väävlisisaldus);
● Uute keevkiht tehnoloogiaga katelde käivitamine ning uute SO2 ja NOx püüdeseadmete
kasutuselevõtt;
● Elektri ja soojuse koostootmise potentsiaali kasutamise suurendamine;
● Raske kütteõli kasutamise vähendamine ligikaudu 99,9% võrreldes 1990. aastaga;
● Taastuvenergia osakaalu suurendamine;
● Seadusandlike kohustuste täitmine.
Saasteainete heitkoguste osakaal energeetika valdkonna alamsektorites 2016. aastal on esitatud
Tabel 2.2.
Tabel 2.2. Saasteainete heitkoguste osakaal energeetika valdkonna alamsektorites 2016. aastal
Saasteaine, %
NFR Sektori nimetus
NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5
1A1a Elektrienergia ja soojuse tootmine 53,7 7,5 76,7 17,4 31,7
1A1c Kütuse muundamise tööstus 1,8 10,2 4,4 19,8 0,1
1A2 Töötlev tööstus ja ehitus 9,6 9,6 17,1 14,9 23,4
1A4ai Äri- ja avalik sektor 1,9 1,3 0,3 2,9 6
1A4bi Kodumajapidamine 32,3 52,4 0,9 31,2 36,5
1A4ci Põllumajandus/metsandus/kalandus 0,7 0,4 0,5 0,5 2,1
1B Kütuste kaevandamine ja jaotus 0,1 18,7 0,1 13,3 0,2
Tabel 2.2 on näha, et elektrienergia ja soojuse tootmise sektor on suurim SO2 ja NOx heitkoguste
emiteerija. Samuti on üheks peamiseks SO2 ja PM2,5 heiteallikaks põletamine töötlevas tööstuses.
Kodumajapidamine panustab enim LOÜ-de, PM2,5 ning NH3 heitkogustesse. Teised sektorid
omavad väiksemat osakaalu.
Energiatööstus
Energiatööstus hõlmab saasteainete heitkoguseid kütuse põletamisest elektrienergia ja soojuse
tootmisel ning kütuste muundamisest, peamiselt põlevkiviõli tootmiseks (Tabel 2.3).
12
Tabel 2.3. Energiatööstus alamsektorite kaupa
Metoodika,
NFR Sektori nimetus Heiteallikad
saasteained
Paiksed- (soojus- ja
elektrijaamad, Tier 2/ Tier 3;
Elektrienergia ja soojuse
1A1a koostootmis jaamad, NOx, LOÜ, SO2,
tootmine
katlamajad) ning NH3, PM2,5
hajusheiteallikad
Paiksed heiteallikad:
põlevkiviõli tootmise Tier 3;
1A1c Kütuste muundamise tööstus ettevõtted, sektori NOx, LOÜ, SO2,
katlamajad (sh põlevkivi NH3, PM2,5
kaevandamine)
2016. aastal moodustas energiatööstus 81,1% kogu energeetika valdkonna SO2 heitkogustest,
55,5% NOx heitkogustest, 17,7% LOÜ heitkogustest, 37,2% NH3 heitkogustest ja 31,8% PM2,5
heitkogustest. Suurimad välisõhu saastajad elektrienergia ja soojuse tootmise sektoris (1A1a) on
põlevkivi elektrijaamad. Kütuste muundamise tööstuse (1A1c) heitkogused, mis hõlmavad ainult
kütuste ümbertöötlemise ning põletamise protsesse, on põhjustatud peamiselt kolmest põlevkiviõli
tootmise ettevõttest ning põlevkivi ja turba kaevandamise sektori katlamajadest.
Energiatööstuse NOx, LOÜ, SO2 ja PM2,5 heitkogused ning heitkoguste vähenemise protsent
aastatel 1990–2016 on esitatud Tabel 2.4 ja Joonis 2.4 ning alamsektorites Tabel 2.5 jaTabel 2.6.
Heitkoguste vähenemise peamine põhjus on elektrienergia toodangu langus ning uute
tehnoloogiate rakendamine põlevkivi elektrijaamades ja põlevkiviõli tootmise ettevõtetes.
Ammoniaagi heitkoguste suurenemine on tingitud puidu ning puidujäätmete põletatud koguste
suurenemisest.
250
200
heitkogus, kt
150
100
50
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5
Joonis 2.4. Energiatööstuse NOx, LOÜ, SO2 ja PM2,5 heitkogused aastatel 1990–2016, kt
13
Joonis 2.5 on esitatud kütuse kasutamine energiatööstuses.
350
300
Kütuse kasutamine, PJ
250
200
150
100
50
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Tahked kütused Gaasilised kütused Vedelad kütused Biomass Teised kütused
Joonis 2.5. Kütuse kasutamine energiatööstuses aastatel 1990–2016
Tabel 2.4. Energiatööstuse saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,512
1990 25,690 1,763 220,880 0,081 ─
1991 22,960 1,796 199,700 0,086 ─
1992 17,150 1,835 162,270 0,082 ─
1993 12,450 1,254 126,200 0,064 ─
1994 14,270 1,364 123,900 0,126 ─
1995 14,080 1,574 90,270 0,171 ─
1996 15,470 1,733 100,240 0,179 ─
1997 14,260 1,625 94,290 0,195 ─
1998 13,880 1,620 89,010 0,241 ─
1999 13,490 1,382 85,180 0,220 ─
2000 12,780 1,065 81,110 0,177 7,667
2001 13,370 1,066 75,090 0,148 7,327
2002 13,280 1,125 71,060 0,134 6,716
2003 15,680 1,166 86,290 0,140 4,294
2004 14,180 1,566 73,920 0,159 5,126
2005 12,400 1,726 62,090 0,180 4,486
2006 10,890 1,271 62,340 0,128 2,767
2007 14,100 1,022 82,360 0,130 5,707
2008 12,298 1,061 62,286 0,124 3,398
2009 10,637 1,125 49,138 0,133 3,201
12
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
14
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,512
2010 15,283 1,132 78,214 0,143 6,851
2011 15,111 1,096 67,393 0,115 11,940
2012 12,210 1,208 34,663 0,119 2,860
2013 10,648 1,398 31,131 0,156 4,787
2014 10,453 1,314 35,491 0,213 2,893
2015 7,831 1,229 26,270 0,348 2,579
2016 8,604 1,150 24,112 0,398 1,983
1990–2016, % -66,5 -34,8 -89,1 394,4 ─
2005–2016, % -30,6 -33,4 -61,2 121,1 -55,8
Tabel 2.5. Elektri- ning soojuse tootmise alamsektori saasteainete heitkogused aastatel 1990–
2016, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,513
1990 25,690 0,900 220,400 0,081 ─
1991 22,960 0,990 199,460 0,086 ─
1992 17,150 1,030 161,530 0,082 ─
1993 12,350 0,560 124,640 0,064 ─
1994 14,170 0,790 122,730 0,126 ─
1995 13,980 0,980 89,670 0,171 ─
1996 15,350 1,020 99,570 0,179 ─
1997 14,130 0,950 93,570 0,195 ─
1998 13,760 1,050 88,380 0,241 ─
1999 13,370 0,930 84,600 0,220 ─
2000 12,390 0,630 79,110 0,176 7,307
2001 12,970 0,520 72,930 0,145 7,047
2002 12,870 0,430 68,710 0,131 6,406
2003 15,320 0,380 84,260 0,138 4,051
2004 13,930 0,780 72,520 0,143 4,966
2005 12,090 0,860 60,650 0,158 4,196
2006 10,560 0,700 61,190 0,107 2,537
2007 13,710 0,460 81,680 0,115 5,406
2008 11,942 0,449 61,686 0,121 3,198
2009 10,314 0,422 48,527 0,126 2,896
2010 14,734 0,395 77,318 0,134 6,315
2011 14,745 0,405 66,246 0,112 11,720
2012 11,960 0,424 33,507 0,119 2,642
2013 10,378 0,600 30,114 0,156 4,639
2014 10,167 0,491 34,337 0,174 2,704
2015 7,577 0,481 24,861 0,142 2,462
2016 8,332 0,485 22,807 0,186 1,979
1990–2016, % -67,6 -46,1 -89,7 129,6 ─
13
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
15
2005–2016, % -31,1 -43,6 -62,4 17,7 -52,8
Tabel 2.6. Kütuste muundamise tööstuse alamsektori saasteainete heitkogused aastatel 1990–
2016, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH314 PM2,515
1990 0,000 0,863 0,480 ─ ─
1991 0,000 0,806 0,240 ─ ─
1992 0,000 0,805 0,740 ─ ─
1993 0,100 0,694 1,560 ─ ─
1994 0,100 0,574 1,170 ─ ─
1995 0,100 0,594 0,600 ─ ─
1996 0,120 0,713 0,670 ─ ─
1997 0,130 0,675 0,720 ─ ─
1998 0,120 0,570 0,630 ─ ─
1999 0,120 0,452 0,580 ─ ─
2000 0,390 0,435 2,000 0,001 0,360
2001 0,400 0,546 2,160 0,003 0,280
2002 0,410 0,695 2,350 0,003 0,310
2003 0,360 0,786 2,030 0,002 0,243
2004 0,250 0,786 1,400 0,016 0,160
2005 0,310 0,866 1,440 0,022 0,290
2006 0,330 0,571 1,150 0,020 0,230
2007 0,390 0,562 0,680 0,016 0,300
2008 0,356 0,612 0,600 0,003 0,200
2009 0,323 0,703 0,611 0,007 0,305
2010 0,548 0,737 0,896 0,009 0,536
2011 0,366 0,692 1,147 0,003 0,220
2012 0,250 0,784 1,156 0,001 0,218
2013 0,270 0,798 1,017 0,000 0,148
2014 0,286 0,823 1,154 0,039 0,189
2015 0,254 0,748 1,409 0,206 0,117
2016 0,272 0,665 1,305 0,212 0,004
1990–2016, % ─ -22,9 171,9 ─ ─
2005–2016, % -12,3 -23,2 -9,4 863,6 -98,6
Põletamine töötlevas tööstuses ja ehituses
Põletamine töötlevas tööstuses on teine oluline energeetika valdkonna SO2 heiteallikas ja üks
suurim eriti peenete osakeste heiteallikas (Tabel 2.2).
Töötleva tööstuse alamsektorite kirjeldus on esitatud Tabel 2.7.
14
Perioodil 1990-1999 NH3 heidet ei raporteeritud
15
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
16
NFR 1A2a–1A2f alamsektorid hõlmavad ainult paiksete heiteallikate heitkoguseid, mis on
esitatud ettevõtete poolt ja eraldunud metallitööstuse tehnoloogilistest ahjudest (malmivalud ja
kuumutusahjud); teisese plii-, alumiiniumi-, ning tsingi tootmisel; tsemendi, klaasi, lubja,
telliskivi, asfaldi tootmisel; teistest tehnoloogiaseadmetest ning tööstuse sektori katlamajadest.
NFR 1A2gviii sisaldab paiksete ja hajusheiteallikate saasteainete heitkoguseid tegevustest, mis ei
kuulu NFR 1A2a–1A2f sektorite alla. Ettevõtted kasutavad heitkoguste arvutamisel
keskkonnaministri määrusega nr 596 kehtestatud vastava valdkonna eriheiteid, mõõtmiste tulemusi
või oma metoodikaid, mis on eelnevalt kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Hajusheiteallikate
heitkoguste arvutamise aluseks on Statistikaameti energiabilansi andmed (v.a paiksete
heiteallikate kütuse kogus) ja riiklikud või EMEP/EEA 2016. aasta juhendis esitatud metoodika
eriheited.
Tabel 2.7. Põletamine töötlevas tööstuses ja ehituses alamsektorite kaupa
Metoodika,
NFR Sektori nimetus Heiteallikad
saasteained
Paiksed heiteallikad: otsese
kokkupuutega protsessid
Statsionaarne
tehnoloogilistes ahjudes Tier 2/ Tier 3;
põletamine raua- ja
1A2a (raua ja terase NOx, LOÜ, SO2,
terase tootmise
kuumutusahjud, NH3, PM2,5
tööstuses
malmivalud) ja sektori
katlamajad
Statsionaarne Paiksed heiteallikad: otsese
Tier 3;
põletamine teiste kokkupuutega protsessid
1A2b NOx, LOÜ, SO2,
(värviliste) metallide tehnoloogilistes ahjudes ja
NH3, PM2,5
tööstuses sektori katlamajad
Statsionaarne Paiksed heiteallikad: sektori Tier 3;
1A2c põletamine keemia katlamajad ja muud NOx, LOÜ, SO2,
tööstuses põletusseadmed NH3, PM2,5
Statsionaarne Paiksed heiteallikad: sektori Tier 3;
1A2d põletamine tselluloosi, katlamajad ja muud NOx, LOÜ, SO2,
paberi ja trükitööstuses põletusseadmed NH3, PM2,5
Statsionaarne Paiksed heiteallikad: sektori Tier 3;
1A2e põletamine toiduainete katlamajad ja muud NOx, LOÜ, SO2,
ja tubaka tööstuses põletusseadmed NH3, PM2,5
Paiksed heiteallikad:
Statsionaarne
põletamise protsessid Tier 3;
põletamine
1A2f tsemendi, lubja, klaasi, NOx, LOÜ, SO2,
mittemetalsete
telliste, asfaldi tootmisel; NH3, PM2,5
mineraalide tööstuses
sektori katlamajad
Paiksed ning
Tier 2/ Tier 3;
Statsionaarne hajusheiteallikad:
1A2gviii NOx, LOÜ, SO2,
põletamine tööstuses põletamise protsessid muus
NH3, PM2,5
tööstuses
Töötleva tööstuse alamsektorite heitkoguste osakaal 2016. aastal on esitatud Joonis 2.6.
17
Joonis 2.6 on näha, et metalli-, keemia- ja toiduainetetööstuse osakaal on väike, suurem osa
saasteained eraldub muu tööstuse protsessidest hõlmates peamiselt tööstuslikke katlamaju.
Mineraaltööstus moodustab lämmastikoksiidide heitkogustest ligikaudu 42%, tselluloosi ja paberi
tööstus eriti peenete osakeste heitkogustest ligikaudu 13,5%.
PM2,5
NH3
SO2
LOÜ
NOx
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Raud ja teras Värvilised metallid
Keemia tööstus Tselluloos, paber ja trükitööstus
Toiduainetetööstus, joogid ja tubakas Mittemetalsed mineraalid
Muu tööstus
Joonis 2.6. Töötleva tööstuse alamsektorite heitkoguste osakaal 2016. a, %
Töötleva tööstuse saasteainete heitkogused ja heitkoguste muutus ajavahemikul 1990–2016 on
esitatud Tabel 2.8 ja Joonis 2.7. Võrreldes 1990. aastaga on SO2 ja NOx heitkogused oluliselt
vähenenud, vastavalt 86,8% ja 73,6%. Heitkoguste vähenemise põhjuseks on 1990. aastate alguses
tööstuse ümberstruktureerimine, raske kütteõli osakaalu vähenemine (99,9%) ja selle asemel
madala väävlisisaldusega vedelkütuste kasutamine, maagaasi kasutamise suurenemine ja parima
võimaliku tehnika rakendamine.
Tabel 2.8. Töötleva tööstuse ja ehituse alamsektori saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016,
kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,516
1990 5,600 0,620 38,510 0,010 ─
1991 5,450 0,610 37,490 0,010 ─
1992 3,100 0,280 21,490 0,009 ─
1993 3,060 0,250 22,410 0,012 ─
1994 2,560 0,290 20,120 0,019 ─
1995 2,340 0,230 19,510 0,006 ─
1996 2,250 0,470 17,620 0,025 ─
1997 1,940 0,330 15,100 0,019 ─
1998 1,320 0,390 8,730 0,018 ─
1999 0,980 0,390 6,650 0,020 ─
2000 2,470 0,130 10,100 0,055 1,662
16
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
18
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,516
2001 2,580 0,420 11,650 0,123 2,716
2002 2,170 0,930 11,860 0,140 3,392
2003 2,390 0,953 11,460 0,192 4,080
2004 2,200 0,960 11,880 0,208 4,372
2005 2,140 0,930 12,170 0,226 4,312
2006 2,130 0,720 6,020 0,133 1,591
2007 2,060 0,620 4,390 0,102 1,432
2008 2,330 0,943 6,029 0,174 3,213
2009 1,337 0,435 4,840 0,096 1,587
2010 1,621 0,659 4,136 0,133 2,140
2011 2,397 0,576 4,445 0,138 1,995
2012 1,871 0,437 5,097 0,129 1,226
2013 2,357 0,769 4,569 0,154 1,787
2014 1,973 0,700 4,608 0,132 1,134
2015 1,405 0,856 4,915 0,209 2,723
2016 1,481 0,623 5,088 0,160 1,461
1990–2016, % -73,6 0,5 -86,8 1500,0 ─
2005–2016, % -30,8 -33,0 -58,2 -29,2 -66,1
45
40
35
30
heitkogus, kt
25
20
15
10
5
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
SO2 NOx LOÜ NH3 PM2,5
Joonis 2.7. Töötleva tööstuse saasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016, kt
Mittetööstuslik põletamine
Mittetööstuslik põletamine on energeetika valdkonna NOx, LOÜ ja NH3 heitkoguste peamine
allikas, mis moodustab vastavalt 34,9%, 54,1% ja 34,6% heitkogustest (Tabel 2.2) .
Märkimisväärne heitkoguste osa pärineb kodumajapidamiste kütmisest, seda just eelkõige
biomassiga kütmisel (Joonis 2.8).
19
Mittetööstuslik põletamine hõlmab peamiselt väikseid või keskmise võimsusega katlamaju ning
muid põletusseadmeid äri- ja avaliku teeninduse alamsektoris, põllumajanduses ning
kodumajapidamises. Äri- ja avaliku teeninduse ning põllumajanduse alamsektorite heitkogused
pärinevad paiksetest ja hajusheiteallikatest.
Ettevõtted kasutavad heitkoguste arvutamisel keskkonnaministri määrusega nr 596 kehtestatud
eriheiteid, mõõtmiste tulemusi või oma metoodikaid, mis on eelnevalt kooskõlastatud
Keskkonnaametiga. Hajusheiteallikate heitkoguste arvutamise aluseks on Statistikaameti
energiabilansi andmed (v.a paiksete heiteallikate kütuse kogus) ja riiklikud või EMEP/EEA 2016.
aasta juhendis esitatud metoodika eriheited52.
Kodumajapidamise sektor sisaldab heitkoguseid järgmistest hajusheiteallikatest: tavaahjud,
kaminad, pliidid ja katlad. Selle sektori biomassi (puit ja puidujäätmed) põletamisest tekkinud
heitkoguste arvutamise aluseks on Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringu raames
täpsustatud saasteainete eriheited17 ning Statistikaameti energiabilansis esitatud
kodumajapidamistes kasutatud kütuste kogus. Eriheited on jagatud põletusseadmete ning
tehnoloogiate kaupa (vana ja uus), mis võimaldab täpsemalt arvutada saasteainete heitkoguseid.
Muude kütuste põletamisel eraldunud saasteainete heitkogused on arvestatud vastavalt
EMEP/EEA 2016. aasta juhendis esitatud eriheidetele.
Mittetööstusliku sektori alamsektorite kirjeldus on esitatud Tabel 2.9.
Tabel 2.9. Mittetööstuslik põletamine alamsektorite kaupa
Metoodika,
NFR Sektori nimetus Heiteallikad
saasteained
Paiksed- (sektori
Tier 2/ Tier 3;
Põletamine äri- ja avaliku katlamajad ja muud
1A4ai NOx, LOÜ, SO2,
teeninduse sektorites põletusseadmed) ning
NH3, PM2,5
hajusheiteallikad
Hajusheiteallikad:
kodumajapidamise Tier 2;
Põletamine
1A4bi põletusseadmed nagu NOx, LOÜ, SO2,
kodumajapidamises
ahjud, kaminad, katlad NH3, PM2,5
ja muud
Paiksed- (sektori
Põletamine põllumajanduse, Tier 2/ Tier 3;
katlamajad ja muud
1A4ci metsanduse ning kalanduse NOx, LOÜ, SO2,
põletusseadmed) ning
sektorites NH3, PM2,5
hajusheiteallikad
17
„Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli nõuete täitmine“ [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/genfi_aruanne_final.pdf (09.08.2018)
20
PM2,5
NH3
SO2
LOÜ
NOx
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Põletamine äri- ja avaliku teeninduse sektoris Põletamine kodumajapidamisel
Põletamine põllu- ja metsamajandusel
Joonis 2.8. Mittetööstusliku põletamise alamsektorite heitkoguste osakaal 2016. aastal, %
Alamsektori heitkogused ja heitkoguste muutuse protsent ajavahemikul 1990–2016 on esitatud
Tabel 2.10 ja Joonis 2.9.
Selle perioodi jooksul on oluliselt vähenenud SOx heitkogused (ligikaudu 92%), mis on tingitud
kivisöe ja vedelkütuse kasutamise vähenemisest. LOÜ-de ja PM2,5 heitkoguste vähenemine
vastavalt 20,5% ja 19,4% (võrreldes 2005. aastaga) on aga saavutatud peamiselt uute
puhastusseadmete kasutusele võtmisega. NH3 heitkoguste suurenemise põhjuseks on biomassi
kasutamise kasv. NOx heitkoguste suurenemine on tingitud uue tehnoloogiaga kateldest, mille
korral tekib võrreldes vanade kateldega suurem NOx-de heide. Heitkoguste suurenemine
ajavahemikul 1994-1998 on seotud kodumajapidamiste puidu kasutamise kasvuga.
Tabel 2.10. Mittetööstusliku alamsektori saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,518
1990 4,772 4,428 6,090 0,318 ─
1991 4,556 4,374 6,275 0,299 ─
1992 3,862 2,973 3,279 0,284 ─
1993 3,869 2,797 2,634 0,284 ─
1994 5,616 3,843 1,938 0,438 ─
1995 10,015 7,282 2,293 0,811 ─
1996 11,418 8,456 2,961 0,917 ─
1997 11,532 8,584 2,641 0,928 ─
1998 8,880 6,492 2,418 0,700 ─
1999 8,348 6,411 2,416 0,657 ─
2000 8,430 6,178 2,688 0,649 4,309
2001 8,319 5,836 2,971 0,627 4,649
2002 7,978 5,627 2,833 0,589 4,587
2003 7,757 5,464 1,694 0,579 4,099
2004 7,376 5,321 1,584 0,545 3,926
2005 6,142 4,405 1,456 0,446 3,455
18
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
21
Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,518
2006 5,922 4,190 1,085 0,433 3,432
2007 7,379 5,040 0,941 0,542 3,626
2008 7,276 5,068 0,869 0,522 3,398
2009 7,351 4,995 0,702 0,529 3,380
2010 7,420 5,048 0,750 0,523 3,491
2011 6,183 4,215 0,700 0,420 2,964
2012 6,301 4,189 0,679 0,425 2,812
2013 5,814 3,913 0,670 0,398 2,870
2014 5,532 3,666 0,622 0,387 2,585
2015 5,273 3,454 0,481 0,362 2,592
2016 5,404 3,519 0,507 0,370 2,785
1990–2016, % 13,2 -20,5 -91,7 16,4 ─
2005–2016, % -12,0 -20,1 -65,2 -17,0 -19,4
12.0
10.0
8.0
heitkogus, kt
6.0
4.0
2.0
0.0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5
Joonis 2.9. Mittetööstuslik põletamise sektori saasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016,
%
Kütuste kaevandamine ja jaotus
Kütuste jaotuse ja kaevandamise osakaal energeetika valdkonna heitkogustes on väike: LOÜ-de
osakaal on 18,7% ja ammoniaagi korral on see 13,3% (Tabel 2.2). Teiste saasteainete heitkogused
on marginaalsed, mistõttu pole nende kohta detailset analüüsi tehtud.
22
Sektor hõlmab hajusheiteallikate heitkoguseid põlevkivi avakaevandamisest (lõhkamistööd),
põlevkivitööstuse ladustamisest, vedel- ning gaasiliste kütuste jaotamisest ja gaaside järelpõletuse
süsteemidest.
Heitkoguste arvutamisel kasutavad ettevõtted keskkonnaministri määrusega kehtestatud
eriheiteid19, mõõtmiste tulemusi või oma metoodikaid, mis on kooskõlastatud Keskkonnaametiga.
Hajusheiteallikate heitkoguste arvutamise aluseks on Statistkaameti energiabilansi andmed (v.a
paiksete heiteallikate kütuse kogus) ja EMEP/EEA 2016. aasta juhendis esitatud metoodika
eriheited.
Kütuste kaevandamise ja jaotuse alamsektorite kirjeldus on esitatud Tabel 2.11.
Tabel 2.11. Kütuste kaevandamine ja jaotus alamsektorite kaupa
Metoodika,
NFR Kategooria nimetus Heiteallikad
saasteained
Tier 3;
Lenduv heitkogus kütuste Paiksed heiteallikad:
1B1b NOx, LOÜ, SO2,
muundamisest koksiahjud (lekkimine)
NH3, PM2,5
Paiksed heiteallikad:
põlevkivi kaevandamise Tier 3;
Muu lenduv heitkogus
1B1c ettevõtted, põhiliselt NOx, LOÜ, SO2,
kütuste kaevandamisest
lõhkamine (lõhkamis NH3, PM2,5
tööd)
Paiksed heiteallikad:
Ladustamine ja käitlus Tier 3;
1B2aiv põhiliselt ladustamine
naftatööstuses LOÜ
põlevkiviõli tootmisel
Paiksed- (tanklad,
terminalid) ning Tier 2/ Tier 3;
1B2av Õlitoodete jaotus
hajusheiteallikad LOÜ
(tanklad)
Lenduv heitkogus maagaasi
Hajusheiteallikad: Tier 1;
1B2b tootmisel, töötlemisel,
maagaasi jaotus LOÜ
jaotamisel jne)
Paiksed heiteallikad: Tier 3;
Süttimine nafta ja gaasi
1B2c gaaside kogumine ja - NOx, LOÜ, SO2,
ammutamisel
järelpõletus NH3, PM2,5
2016. aastal oli õlitoodete jaotus (tanklad ja terminalid) suurim LOÜ-de heiteallikas – 86,1%,
millest heitkogused naftaterminalidest moodustasid 61,4% ja tanklatest 38,6%. Teiste allikate
osakaal oli väiksem (Joonis 2.10).
19
Keskkonnaministri määrus nr 61 „Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete arvutusliku
määramise meetodid“. RT I, 06.12.2016, 14. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016014 (09.08.2018)
23
Lenduv heitkogus maagaasi
tootmisel, töötlemisel, Süttimine nafta ja
jaotamisel jne) gaasi ammutamisel
1.2% 0.2%
Ladustamine ja
käitlus
naftatööstuses
12.5%
Õlitoodete jaotus
86.1%
Joonis 2.10. 2016 a. kütuste kaevandamise ja jaotuse alamsektorite LOÜ heitkoguste osakaal, %
Sektori heitkogused ja heitkoguste muutuse protsent ajavahemikul 1990–2016 on esitatud Tabel
2.12 ja Joonis 2.11. LOÜ-de heitkoguste 51%-line vähenemine on põhjustatud 1990. aastate
alguses toimunud majanduse ümberstruktureerimisest ning Keskkonnaministri määruse nr 85
„Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate
orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil”20 (vastu võetud 27.12.2016) sätestatud
nõuedest rakendada bensiini auru kogumise ja taaskasutamise meetmeid. Samuti mõjus
terminalide heitkoguste vähenemisele naftasaaduste transiidi langus. LOÜ-de heitkoguste
suurenemine 2000. aastal on tingitud ühelt poolt terminalidest tekkivate heitkoguste
suurenemisega ning teisalt on kasvanud terminalide poolt esitatud aruannete arv võrreldes 1990–
1999 perioodiga.
Tabel 2.12. Kütuste kaevandamise ja jaotuse sektori saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016,
kt
Aasta NOx21 LOÜ SOx22 NH323 PM2,524
1990 ─ 2,474 ─ ─ ─
1991 ─ 2,239 ─ ─ ─
1992 ─ 1,275 ─ ─ ─
1993 ─ 1,275 ─ ─ ─
1994 ─ 1,583 ─ ─ ─
1995 ─ 1,632 ─ ─ ─
1996 ─ 1,911 ─ ─ ─
1997 ─ 2,721 ─ ─ ─
20
Keskkonnaministri määrus nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste
ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. RT I, 29.12.2016, 55. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016055 (09.08.2018)
21
Perioodil 1990-1999 NOx heidet ei raporteeritud
22
Perioodil 1990-2006 SOx heidet ei raporteeritud
23
Perioodil 1990-2003 NH3 heidet ei raporteeritud
24
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
24
Aasta NOx21 LOÜ SOx22 NH323 PM2,524
1998 ─ 2,380 ─ ─ ─
1999 ─ 2,740 ─ ─ ─
2000 0,010 4,326 ─ ─ 0,010
2001 0,010 5,197 ─ ─ 0,021
2002 0,010 4,649 ─ ─ 0,010
2003 0,010 4,404 ─ ─ 0,010
2004 0,000 5,184 ─ 0,010 0,010
2005 0,010 4,284 ─ 0,050 0,010
2006 0,010 3,516 ─ 0,060 0,010
2007 0,010 1,922 0,010 0,090 0,010
2008 0,017 1,593 0,013 0,102 0,014
2009 0,036 1,684 0,026 0,089 0,031
2010 0,035 1,818 0,018 0,115 0,034
2011 0,032 2,179 0,076 0,175 0,042
2012 0,019 1,824 0,038 0,212 0,051
2013 0,024 1,471 0,051 0,192 0,021
2014 0,025 1,366 0,038 0,191 0,020
2015 0,024 1,186 0,032 0,196 0,018
2016 0,020 1,215 0,024 0,142 0,014
1990–2016, % ─ -50,9 ─ ─ ─
2005–2016, % +100,0 -71,6 ─ +184,0 +40,0
6
5
4
Heitkogus, kt
3
2
1
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5
Joonis 2.11. Kütuste kaevandamise ja jaotuse sektori saasteainete heitkogused aastatel 1990–
2016, kt
25
2.2. Energeetika valdkonna poliitikaprioriteedid
Energeetika valdkond (statsionaarne kütuse põletamine ilma liikuvate heiteallikateta) on Eesti
peamine õhusaasteainete heiteallikas. 2016. aastal moodustas statsionaarne kütuse põletamine
99,6% kogu Eesti SO2 heitkogustest, 49,6% NOx heitkogustest, 83,4% PM2,5 heitkogustest, 29%
LOÜ heitkogustest ja 9% NH3 heitkogustest. Seetõttu omab energeetika sektor suurt
keskkonnahoiu ja energiasäästu potentsiaali pikaajaliste riigisiseste ja rahvusvaheliste
sihttasemeteni jõudmiseks. Ülevaade olulisematest energia valdkonna poliitikaprioriteetidestehk
valdkonda mõjutavatest ja suunavatest arengukavadest ning seadusandlusest on esitatud
järgnevates alapeatükkides.
Riiklikud arengukavad
Peamised energeetika valdkonna arengut ja erinevate eesmärgistatud meetmete elluviimist
suunavad riiklikud strateegilised dokumendid on energiamajanduse arengukava aastani 2030
(edaspidi ENMAK 2030), Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 (edaspidi põlevkiv
arengukava) ja Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (edaspidi KPP 2050).
ENMAK 2030 on visiooniga aastani 2050, ning vaatleb energiamajanduse valikute mõju
keskkonnaseisundile, inimtervisele ning majanduse konkurentsivõimele tervikuna. Põlevkivi
arengukava eesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästliku ja majanduslikult
efektiivse kaevandamise ja kasutamise. Arengudokument KPP 2050 sisaldab pikaajalisi
poliitikasuuniseid energeetika ja tööstuse, transpordi, põllumajanduse, jäätmemajanduse,
metsanduse valdkondades. Heitkoguste hindamisel kasutati ENMAK 2030 raames välja töötatud
elektri- ning soojuse tootmise ja kütuste tarbimise stsenaariume.
Kuna arengukavad on omavahel tihedas seoses, siis on ka sealsed eesmärgid ning eesmärkideni
jõudmiseks kirjeldatavad meetmed ja tegevused osaliselt kattuvad.
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030
Põlevkivivaldkonna üldeesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku
rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises.
Põlevkivi kasutamise arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik
ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, garanteerides põlevkivitööstuse
varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Seetõttu
mõjutab Põlevkivi arengukava looduskeskkonda positiivselt.25
Põlevkivi arengukava seab riigi huvi elluviimise vajadusest tulenevalt kolm strateegilist eesmärki:
1. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;
2. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;
3. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine.
Põlevkivi arengukava kirjeldab kaevandamise kõrval ka põlevkivi töötlemisest tulenevat mõju,
seda eelkõige looduskeskkonnale, ja näeb ette konkreetsed tegevused mõju vähendamiseks (PVT
25
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu
juurde [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/polevkivi_arengukava_2016-2030_seletuskiri.pdf (22.10.2018)
26
arendamine ja rakendamine õli ja elektri tootmisel, põlevkivi kasutamise väärtusahela
pikendamise võimaluste analüüsimine jne). Põlevkivi arengukava on kooskõlas varasema Eesti
energiamajanduse arengukavaga „Eesti energiamajanduse riikliku arengukavaga aastani 2020“,
mis käsitleb põhiliselt põlevkivist saadava energia tootmist. Põlevkivi arengukavas on tähelepanu
pööratud põlevkivi kaevandamisvõimalustele ja ressursi jätkusuutlikkusele ning kaevandamisest
ja põlevkivi töötlemisest tingitud keskkonnamõjule. Mõlemad arengukavad näevad ette meetmeid
põlevkivivaldkonna teadustegevuse arendamiseks.26
Põlevkivielektri tootmisel tuleb EL-ipikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide järgi
vähendada põlevkivi otsepõletustehnoloogia osatähtsust elektritootmises ning arendada
põlevkiviõli tootmist. Prognoositava õlitootmise mahu kasvuga suureneb ka uttegaasist
elektrienergia tootmine. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise suunamine säästlikkusele,
keskkonnahoiule ja efektiivsuse tõstmisele eeldab Põlevkivi arengukavas vajalike meetmete
kavandamist ja rakendamist.27
Tabel 2.13 on esitatud arengukavas määratud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed ja
tegevused, mis eeldavad põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlikku ja majanduslikult efektiivset
kaevandamist ning kasutamist, kindlustades samas põlevkivitööstuse põlevkivivaruga ja
vähendades või leevendades kaasnevat negatiivset keskkonnamõju.28
Tabel 2.13. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 meetmed ja tegevused23
Mõju saasteaine heitkoguste
Meetmed, tegevused
vähendamisele
Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine Neutraalne
Eesti põlevkivimaardla kaevandamise eelispiirkondade
määramine
Eelispiirkondade maavara kaevandamise prognoositav
mõju soode hüdroloogilisele režiimile
Rakendusuuring põlevkivi kaevandamise kao
vähendamise võimaluste selgitamiseks ja rakendamiseks
Põlevkiviressursi optimaalse tasustamise võimaluste
analüüs
Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju
Neutraalne
vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele
Kaevandamisest mõjutatud piirkonna (ja selle Mõju piirkonna põhjavee
puhveralade) pinna- ja põhjavee mudeli koostamine. seisundi parandamisele
Kaevandamispiirkonna põhjaveetaseme muutusest
tingitud negatiivse mõju leevendusmeetmete määramine
Mõju veekeskkonnale
ja nende rakendamise võimalikkuse (tõhususe,
keskkonnamõju, maksumuse) analüüs
Veevarustuse tagamine kaevandatud aladel. Mõju veekeskkonnale
26
Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030. [www]
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf (22.10.2018)
27
Vabariigi Valitsus. Riigikogu otsuse „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 kinnitamine” eelnõu seletuskiri, [www]
http://www.envir.ee/sites/default/files/ak_seletuskiri_vv17dets2015.pdf (22.10.2018)
28
Keskkonnaministeerium. „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ rakendusplaan, seletuskiri. [www]
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/063523fd-455f-4d3b-a78c-fcaeee308f18?activity=2#heirEAtW (22.10.2018)
27
Mõju saasteaine heitkoguste
Meetmed, tegevused
vähendamisele
Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja
pärandmõju leevendamine
Ohtlike ainete sisaldus õhus,
Suletud kaevandamisjäätmehoidlate seisukorra hindamine vees ja pinnases väheneb ning
ja korrastamine looduskeskkonna tingimused
paranevad.
Parima võimaliku tehnika
arendamisel ja rakendamisel
Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine
kaasneb saasteainete heite
vähenemine
Saasteainete heite piiramine,
ressursisäästlikkuse tõstmine,
PVT arendamine ja rakendamine elektri tootmisel. tekkivate jäätmete
vähendamine ja taaskasutamise
tõstmine
Elektritootmisest pärinevate
põhiliste saasteainete
heitkogused vähenevad. Samas
õlitööstuse heitkogused võivad
suureneda õlitootmise kasvu
PVT arendamine ja rakendamine õlitootmisel. tõttu. Praeguse seisuga on
mistahes ENMAK 2030
stsenaariumi rakendamisel
täidetud Eesti kohustused
tulenevalt saasteainete
piirkoguste regulatsioonist
Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse Positiivne mõju saasteainete
keskkonnamõju vähendamine heitkoguste vähendamisele
Lõhnaaine heitkoguse arvutusmetoodika väljatöötamine
Positiivne
ning keskkonnalubade täiendamine selles valdkonnas
Ohtlike ainete sisaldus õhus,
Põlevkivi kasutamise jääkreostuse inventeerimine,
vees ja pinnases väheneb ning
analüüs ning negatiivse mõju vähendamine
looduskeskkonna tingimused
(jääkreostuskollete ohutumaks muutmine).
paranevad.
Ohtlike ainete sisaldus õhus,
vees ja pinnases väheneb ning
Ladestatud jäätmete koostise ja ohtlikkuse määramine
looduskeskkonna tingimused
paranevad.
Põlevkivi kasutamine (elektrienergia ning õlitootmine) on Eestis peamiste saasteainete ning
raskmetallide heitkoguste suurim heiteallikas. Võrreldes põlevkivi kasutamisega pole põlevkivi
kaevandamine märkimisväärne välisõhu saastaja. Sealjuures omab põlevkivi allmaakaevandamine
oluliselt väiksemat mõju välisõhule kui pealmaakaevandamine. Põlevkivi pealmaakaevandamisel
on välisõhu heiteallikateks lõhketööd, kaevandamine, kaevandatud materjali sortimine,
28
rikastamine, laadimine ja purustamine ning kaevandatud toodangu transport. Põlevkivikihi
lõhkamisel väljuvad välisõhku peamiselt osakesed ja väike kogus gaasilisi saasteaineid (SO2, CO,
NOx, NH3 ja LOÜ), mille heitkogus oleneb kasutatavate lõhkeainete kogusest. Eestis lubatud
lõhkeainete kasutamise korral on tagatud, et plahvatusgaaside sisaldus alaneb töökeskkonnas
lubatud piiridesse lõhkamiskoha läheduses ning ümbritsevale keskkonnale ei tohiks
plahvatusgaasid ohtu põhjustada. Samuti ei põhjusta laadimispurustuskompleksid tavapärasel
töörežiimil välisõhu saastatuse taseme piirväärtuste ületamist. Allmaakaevandamisel satuvad
saasteained välisõhku ventilatsiooniavade ehk šurfide kaudu.29
Arengukava peamistest meetmetest ja tegevustest, mis mõjutavad saasteainete heitkoguste
vähendamist on põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine, mis näeb ette PVT arendamist ja
rakendaminst elektri- ning õlitootmisel. Samuti parendab välisõhu kvaliteeti suletud kaevandamise
jäätmehoidlate seisukorra hindamine ja korrastamine Ida-Virumaa regioonis.
Põlevkivi kaevandamismahu piirang 20 mln tonni aastas võimaldab tulevikus karmistuvate heite
piirmäärade kindlama järgimise. Koormus välisõhule väheneb ka pärast 2022. aastat vanade
katelde sulgemise tõttu, mis on seotud töötundide piiranguga.
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030)30
ENMAK 2030 hõlmab järgmisi valdkondi: elektrimajandus, soojamajandus, kütusemajandus,
transpordisektori energiatarbimine ja energiakasutus elamumajanduses.
Arengukava kirjeldab Eesti energiapoliitika võimalikke arengusuundi ning valib optimaalseima
lähtudes eesmärgist, et tarbijatele on tagatud turupõhise hinna ning kättesaadavusega
energiavarustus, selle mõju keskkonnale on aktsepteeritav, see on kooskõlas EL-i pikaajaliste
energia- ning kliimapoliitika eesmärkidega ning selle rakendamine on majanduse pikaajalise
konkurentsivõime seisukohast kõige kasulikum.
Arengukava strateegilised eesmärgid on:
Energiavarustuse tagamine elektrimajanduses, soojamajanduses, transpordisektoris,
elamumajanduses ja kodumaiste kütuste tootmises;
Majanduse energiamahukuse vähendamine (konkurentsivõimet kahjustamata) ja
energiasäästu suurendamine;
Energiajulgeoleku suurendamine energia tootmiseks vajaliku ärikeskkonna, energiainfrastruktuuri
ja ühenduste arendamise kaudu.
ENMAK 2030 sisaldab meetmeid ning vastavaid tegevusi nende ellu viimiseks (Tabel 2.14).
29
Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030. [www]
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf (22.10.2018)
30
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. [www]
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (22.10.2018)
29
Tabel 2.14. ENMAK 2030 meetmed ja tegevused
Mõju saasteaine heitkoguste
Meetmed, tegevused
vähendamisele
Elektrienergia tõhus tootmine
Keskkonnanõuetele mittevastavate Positiivne. Saasteainete heitkogused
tootmisvõimsuste sulgemine vähenevad
Tõuseb kütuste kasutamise efektiivsus,
väheneb vajalik kütuse kogus ning
Uute koostootmisjaamade rajamine
saasteainete heitkogus energiaühiku
kohta
Mõjub positiivselt KHG heitkogustele.
Biomassi põletamisel võivad kasvada
Uute biomassil töötavate elektrijaamade
LOÜde, osakeste, ammoniaagi ning
rajamine
püsivate orgaaniliste saasteainete
heitkogused
Positiivne. Näiteks, keevkihipõletuse
tehnoloogial töötavas uues Auvere
elektrijaamas on võimalik lisaks
Uute põlevkivil töötavate elektrijaamade põlevkivile kasutada kuni 50% ulatuses
rajamine biomassi, kuni 20% ulatuses turvast ja
kuni 10% ulatuses põlevkivigaasi, mis
võimaldab oluliselt vähendada
saasteainete heitkogused.
Positiivne, suureneb taastuvenergia
Uute tuuleparkide rajamine potentsiaal. Tuul on üks peamistest
taastuvatest energiaallikatest Eestis
Positiivne, osa põlevkivi asendatakse
Põlevkivist elektri tootmise osaline asendamine
kõrgema kütteväärtusega kivisöega, mis
kivisöega
tõstab tootmise efektiivsus
Põlevkivist mootorikütuste tootmine
Põlevkiviõli TSK tehnoloogia
kasutamisel tekib maagaasist kõrgema
kütteväärtusega uttegaas, mida juba
praegu kasutatakse elektri- või soojuse
tootmiseks. Õli tootmise mahtude
kasvamisega suureneb ka uttegaasist
Põlevkiviõli tootmine
elektrienergia tootmine.
Teisalt põlevkiviõli tootmise
suurenemisel tõusevad saasteainete
heitkogused ning kontsentratsioonid, kuid
mis jäävad madalamaks kehtivatest
välisõhu kvaliteedi piirväärtusest
Positiivne. Keevkihtpõletuse tehnoloogia
Põlevkivielektri tootmine keevkihtpõletuse kasutamisel SO2 heitkogused langevad
tehnoloogiaga praktiliselt nullini. Teiste saasteainete
heitkogused vähenevad samuti.
30
Mõju saasteaine heitkoguste
Meetmed, tegevused
vähendamisele
Olemasolevate hoonete rekonstrueerimine
Väheneb soojatootmise vajadus, mistõttu
energiasäästu saavutamiseks ja sisekliima
vähenevad ka saasteainete heitkogused
parandamiseks
Elamufondi rekonstrueerimisega on
võimalik vähendada hoonete kütteenergia
Korterelamute rekonstrueerimine vajadust kuni 50% ja saavutada sellega
muuhulgas imporditavate fossiilkütuste
mahu vähenemine31
Väheneb soojatootmise vajadus, mistõttu
Väikeelamute rekonstrueerimine
vähenevad ka saasteainete heitkogused
Biomassi kasutamisel võivad suureneda
LOÜde, osakeste, ammoniaagi ning
Lokaalsete taastuvenergialahenduse toetamine püsivate orgaaniliste saasteainete
heitkogused, mis omavad mõju
keskkonnale ning inimese tervisele
Soojatootmise efektiivsuse suurenemine
Soojusenergia tõhus tootmine mõjub positiivselt saasteainete
heitkoguste vähendamisele.
Katelde vahetamine (katelde nimivõimsuse
PVT rakendamine võimaldab vähendada
vastavusse viimine tarbimisega
saasteainete heitkoguseid
amortiseerumisel)
Biomassi kasutamisel võivad kasvada
LOÜde, osakeste, ammoniaagi ning
Katlamajades üleminek muudele (taastuvatele)
püsivate orgaaniliste saasteainete
kütustele
heitkogused, mis omavad mõju
keskkonnale ning inimese tervisele
Pigem negatiivne.
Kaugkütte katlamajade asendamisel
Tarbijate üleminek koht-ja lokaalküttele
lokaalsete seadmetega võib kaasneda
saasteainete heitkoguste kasv.
ENMAK 2030 kavandatud meetmete ja tegevuste rakendamise mahu analüüsiks on kasutatud
erinevaid stsenaariumeid.
Saasteainete heitkogused elektritootmise kõikide stsenaariumite puhul vähenevad ajaperioodil
2015 kuni 2050. Peamiselt vähenevad heitkogused tänu põlevkivi kasutamise vähenemisele
elektritootmiseks. Vastavalt elektristsenaariumite prognoosidele ei toimu põlevkivi kasutust
tolmpõletusplokkides pärast 2022. aastat. Samuti on enamikes stsenaariumites prognoositud
märgatavat tuule ja biomassi kasutamise tõusu elektritootmiseks.32
31
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. [www]
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (22.10.2018)
32
Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Elektritootmise-, põlevkiviõli tootmise-, soojusvarustuse- ja transpordi energiakasutuse stsenaariumidega
kaasnevate atmosfääri peenosakeste PM2,5 ja muude õhusaasteainete leviku ning kasvuhoonegaaside tõttu õhukvaliteedi muutuste prognoosimine
ajavahemikule 2012-2050. [www]
https://energiatalgud.ee/img_auth.php/3/39/ENMAK_2030._Stsenaariumitega_kaasneva_%C3%B5hukvaliteedi_muutuste_prognoos_2012-
2050.pdf (22.10.2018)
31
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050)
KPP 2050 koostamise eesmärgiks on kujundada ja riiklikul tasemel kokku leppida Eesti
pikaajaline kliimapoliitika visioon, poliitikasuunised ja kasvuhoonegaaside (KHG) vähendamise
sihttasemed aastani 2050. Arengudokument sisaldab pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika,
transpordi, tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades liikumaks
Eesti pikaajalise kliimapoliitika visiooni suunas vähendada KHG heitkoguseid vähemalt 80%
aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta tasemega.33
KPP 2050 arengudokumendiga lepitakse riiklikul tasemel kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises
visioonis, valdkondlikes ja valdkonnaülestes poliitikasuundades, millega seatakse selge teekond
kliimamuutuste leevendamiseks ehk KHG heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste
mõjudega kohanemiseks.
Eesti pikaajaline eesmärk on üle minna vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-
järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks,
säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.
Energeetika sektori poliitikasuunised kliimamuutuste leevendamiseks on järgmised:
Tabel 2.15. KPP 2050 suunised ja mõju
Mõju saasteainete
Energeetika sektori poliitilised suunised
heitkoguste vähendamisele
1. Energia tarbimiskeskuste ja uute tootmisvõimsuste
Mõjub positiivselt kõikide
planeerimisel ning tarbimise ja tootmise juhtimisel lähtutakse
õhusaasteainete vähendamise
süsteemi kui terviku tõhusast koostoimimisest. Tähtis on
programmi saasteainete
vähendada energia ülekandel tekkivate kadude osakaalu
heitkoguste vähendamisele
majanduslikult põhjendatud tehnilise miinimumini.
2. Tööstuslikes protsessides soodustakse valdavalt vähese
CO2 eriheitega tehnoloogiate rakendamist ning ressursside Mõjub positiivselt kõikide
tõhusat kasutamist. Tööstusettevõtetes soodustatakse õhusaasteainete vähendamise
ressursside tõhusamat kasutamist kogu tootmistsüklis. programmi saasteainete
Õigusnormide abil motiveeritakse tööstust kasutama valdavalt heitkoguste vähendamisele
vähese süsinikuheitega kütuseid ja tootmissisendeid.
3. Olemasoleva hoonefondi renoveerimisel ning uute hoonete
planeerimisel ja ehitamisel lähtutakse süsteemi kui terviku
majanduslikust ja energeetilisest tõhususest, et saavutada
kogu kasutuses oleva hoonefondi maksimaalne Väheneb soojatootmise
energiatõhusus. Hoonefondi renoveerimiseks, äri- ja vajadus, mistõttu vähenevad
tootmishoonete energiatõhususe suurendamiseks ning uute ka saasteainete heitkogused
energiasäästlike hoonete rajamise soodustamiseks kaalutakse
eri rahastusvõimaluste rakendamise võimalikkust ja
kulutõhusust.
4. Energiasüsteemides võrkude planeerimisel, ehitamisel,
Mõjub positiivselt kõikide
haldamisel ja rekonstrueerimisel lähtutakse süsteemi kui
õhusaasteainete vähendamise
terviku majanduslikust ning energeetilisest efektiivsusest
33
Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www]
http://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamise_lopparuanne_25.05.pdf (22.10.2018)
32
Mõju saasteainete
Energeetika sektori poliitilised suunised
heitkoguste vähendamisele
eesmärgiga saavutada maksimaalne energia- ja programmi saasteainete
ressursitõhusus. heitkoguste vähendamisele
Põlevkiviõli TSK tehnoloogia
kasutamisel tekib maagaasist
kõrgema kütteväärtusega
5. Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema uttegaas, mida juba praegu
energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega kasutatakse elektri- või
toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi soojuse tootmiseks. Õli
käitlemisprotsessis tekkivat KHG heidet viisil, millega ei tootmismahtude kasvamisega
kaasne muu negatiivse keskkonnamõju suurenemine. suureneb ka uttegaasist
Põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadusena tekkivat uttegaasi elektrienergia tootmine.
kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kusjuures Teisalt põlevkiviõli tootmise
pikas perspektiivis on eesmärk toota uttegaasist võimalikult suurenemisel tõusevad
suures mahus vedelkütuse, maagaasi või muude toodete saasteainete heitkogused ning
asendajaid. kontsentratsioonid, kuid mis
jäävad madalamaks
kehtivatest välisõhu
kvaliteedi piirväärtusest
Taastuvate energiaallikate
(tuule-, päikese-, hüdro- või
bioenergia) kasutamine
vähendab CO2 ning välisõhu
7. Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-
saasteainete heitkoguseid.
järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites,
Teisalt võib biomassi
pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada
kasutamine, eriti
energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse
kodumajapidamistes,
kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast
põhjustada LOÜde, osakeste,
kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka
ammoniaagi ning püsivate
transpordikütustena.
orgaaniliste saasteainete
heitkoguste suurenemist, mis
omavad mõju keskkonnale
ning inimese tervisele
Uute innovaatiliste
8. Energeetika ja tööstuse KHG heite piiramisel eelistatakse
energiatehnoloogiate
teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, millega edendatakse
kasutamisega kaasneb KHG
tõhusate energiatehnoloogiate arengut ning kodumaise
heitkoguste vähendamine.
taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist,
Biomassi kasutamine, eriti
suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse
kodumajapidamistes, võib
KHG heidet. Sealhulgas soodustatakse taastuvenergia
põhjustada LOÜde, osakeste,
tootmistehnoloogiate arendamist ja biomassi teadmistepõhist,
ammoniaagi ning püsivate
säästlikku ja jätkusuutlikku väärindamist. Samuti on oluline
orgaaniliste saasteainete
arendada olemasoleva tööstuse süsinikumahukust
heitkoguste suurenemist, mis
vähendavaid ja võrkudega seotud tehnoloogiaid ja nende
omavad mõju keskkonnale
kasutust.
ning inimese tervisele
33
Kliimapoliitika põhialuste stsenaariumite aluseks on kasutatud ENMAK 2030 koostamise
tulemusi, kuna arengukava koostamisel läbi viidud uuringud sisaldavad kõige uuemaid andmeid,
mis võimaldavad hinnata erinevate suuniste mõju. Lisaks on kasutatud ka ettevõtete poolset
sisendit. KPP 2050 energeetika ja tööstuse valdkonna BAU ja KPP_1 stsenaariumid on sisendiks
õhusaasteainete vähendamise programmi vastava BAU ja ÕVP stsenaariumi prognoosidel.
Elektrienergia tootmisest tekkivate saasteainete heitkoguste vähendamisele avaldavad olulist mõju
suunised 1, 4 ja 5. Soojuse tootmisel omavad suurt mõju suunised 1, 3 ja 4 ning põlevkiviõli
tootmisel annavad olulise panuse heitkoguste vähendamiseks suunised 2 ja 5. Samas kaasnevad
põlevkiviõli tootmisel kõigi stsenaariumidega heitkoguste suurenemine, mis on tingitud uute
põlevkiviõli seadmete lisandumisest.
Kokkuvõtvalt vähenevad kliimapoliitika suuniste jälgimisel 2050. aastaks NOx heitkogused 51%,
SO2 heitkogused 62%, LOÜ heitkogused 75%, NH3 heitkogused 65% ja PM2,5 heitkogused 84%
võrreldes 2013. aastaga.34
Muud riiklikud uuringud
Tööstuslikest allikatest ja koduahjudest eralduvate välisõhu saasteainete heitkoguste
inventuurimetoodikate täiendamine
Töö eesmärgiks oli mõõta POS-de (HCB, PAH, PCDD/PCDF) ja klassikaliste saasteainete (NOx,
SO2, LOÜ, PM2,5, CH4, BC) sisaldust koduahjude suitsugaasides ja arvutada vastavad eriheited.
Töötada välja eri ahjutüüpide heitkoguste arvutuse metoodika. Hinnata ahjudes põletatud jäätmete
koguseid ning töötada välja metoodika jäätmete põletamisest eralduvate heitkoguste arvutamiseks.
Lisaks oli töö eesmärgiks mõõta POSde (HCB, PCDD/PCDF, PAH kokku ning eraldi
benso(a)püreen, benso(k)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, indeno(1,2,3- cd)püreen) sisaldust
tööstuslike allikate suitsugaasides ja arvutada vastavad eriheited.
Energeetika valdkonda reguleerivad õigusaktid
Eesti seadusandlusest saab energeetika sektoriga seonduvalt välja tuua atmosfääriõhu kaitse
seaduse35 (edaspidi AÕKS), tööstusheite seaduse36 (edaspidi THS) ning keskkonnaministri
määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest
väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste
järgimise kriteeriumid“ (vastu võetud 05.11.2017), millega on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku
eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta3. EL-i tasandil võib energeetika sektoriga
seonduvalt välja tuua komisjoni määrused (EL) 2015/118945 ja (EL) 2015/118546, millega
rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde
ja tahkekütusekohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega.
Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS)
34
Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www]
http://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamise_lopparuanne_25.05.pdf (22.10.2018)
35
Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS (22.10.2018)
36
Tööstusheite seadus. RT I, 12.12.2018, 73. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017049 (27.02.2019)
34
AÕKS-i üldine eesmärk toetab kvaliteetsema elukeskkonna loomisega paremat sotsiaalset
keskkonda, kus elanikke häirivate või ohustavate õhusaasteainete koguse vähendamine tagab
parema tervise ja heaolu.
AÕKS eristab ja süstematiseerib õhukvaliteedi ja saasteainete heitkoguste regulatsiooni. Eraldi
reguleeritakse õhukvaliteedi hindamise põhimõtteid ning määramise metoodikaid, mis lihtsustab
heitkoguste kontrolli ja vähendamise meetmeid käsitlevate sätete rakendamist.
Seadus sätestab välisõhu kaitse põhimõtted ja põhikohustused ning reguleerib õhukvaliteedi
juhtimist, mille hindamise alusel kavandatakse ja rakendatakse õhukvaliteedi parandamise
meetmeid. Ühtlasi reguleerib seadus milliseid saasteaineid arvestatakse õhukvaliteedi hindamisel
ning on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja
Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta.
Juhul, kui piirkonna või linnastu õhukvaliteedi tase ületab ühe või mitme saasteaine kohta
keskkonnaministri määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud
piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“37 (vastu võetud 27.12.2016) kehtestatud
õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust, peab kohalik omavalitsus koostama õhukvaliteedi parandamise
kava.
Seadus käsitleb käitise õhusaasteloa või registreeringu reguleerimist. Keskkonnaministri
määrusega38 kehtestatakse tegevuste künnisvõimsused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba või millest alates peab paikse heiteallika käitaja oma tegevuse registreerima.
Seadusega kehtestatakse nõuded keskkonnaluba omavale käitisele, kui käitise tegevus on seotud
saasteainete väljutamisega välisõhku, millele vastavalt peab loaomanik tagama, et väljutatavate
saasteainete heitkogused ei ületaks kehtestatud saasteainete heite piirväärtust, kavandama
meetmeid heitkoguste piiramiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, teostama heitkoguste
seiret, vajadusel koostama saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja esitama välisõhu
saastamise kohta aruandeid.
Energeetikas kasutatavatele vedelkütustele kehtestatakse keskkonnanõuded keskkonnaministri
määrusega nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse
kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste
ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva KHG heitkoguste vähenemise määramise
metoodika“39 (vastu võetud 20.12.2016), millega üle võetud kütuse kvaliteedi direktiiv ja
väävlisisalduse piiramise direktiiv. Nõuete kehtestamine vedelkütustele on oluline kuna see
mõjutab otseselt põletamisel tekkivaid saasteainete heitkoguseid.
AÕKS ja keskkonnaministri määrustega nr 596 kehtestatakse saasteainete heitkoguste mõõtmise
ja arvutusliku määramise meetodid. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 49 „Inimtekkeliste
saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja
majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus“40 (vastu võetud 21.06.2018)
37
Keskkonnaministri määrus nr 75 “Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. RT
I, 29.12.2016, 44. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044 (22.10.2018)
38
Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. RT I,
14.12.2017, 10. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016005 (22.10.2018)
39
Keskkonnaministri määrus nr 73 “Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste
keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähenemise määramise metoodika”. RT I, 11.10.2017, 4. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016027 (22.10.2018)
40
Vabariigi Valitsuse määrus nr 49 “Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja
majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus”. RT I, 26.06.2018, 28. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018028
(22.10.2018)
35
kehtestatakse heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil, nende täitmise
tähtajad ja erandid; samuti õhusaasteainete inventuuri ning koondaruannete ja heitkoguste
prognooside koostamise kohustused.
Tööstusheide seadus (THS)
THS-i36 eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete
heidet õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmeteket, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale.
THSi aluseks on EL-i direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (THD)41, mis koondab endas
varasemalt seda temaatikat käsitlenud erinevad EL-i direktiivid, et tegeleda tööstusheite
küsimustega kompleksselt. Teatud künnisvõimsustest42 alates on keskkonda saastavates
tegevusvaldkondades käitajatel kohustus taotleda keskkonnakompleksluba. Samuti kehtestatakse
nõuded suurte põletusseadmete, jäätmepõletustehaste ja koospõletustehaste, titaandioksiidi
tootvate käitiste ning orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste käitajatele. Kehtestatavad nõuded
hõlmavad nii heite piirväärtusi, kui ka kohustusi heite seiramisel ja heite vähendamise meetmeid.
Kompleksloaga fikseeritakse konkreetsele käitisele kehtestatud nõuded, mis on kohustuslikud
täitmiseks.
THD ühendab tootlikkuse tõstmise ja keskkonnamõju vähendamise PVT rakendamise kaudu,
mille kontseptsiooniks on liikumine madalama heitetaseme suunas.
41
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/75/EL, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll). ELT L 334/17,
17.12.2010 [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010L0075&from=EN (27.02.2019)
42
Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav
kompleksluba“. RT I, 11.06.2013, 19. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013019 (22.10.2018)
36
Keskkonnaministri määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest
põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite
seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“43 (edaspidi keskkonnaministri
määrus nr 44)
AÕKS-iga, keskkonnaministri määrusega nr 44 (vastu võetud 05.11.2017) ning teiste
seadusandlike aktidega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2015/2193
keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise
kohta (edaspidi MCP direktiiv10).
Keskkonnaministri määrus nr 44 sätestab kolm peamist nõuet:
keskonnaloa või registreeringu omamise kohustus;
vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja osakeste heite piirväärtused;
vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, osakeste ja süsinikoksiidi seirenõuded.
Piiratakse 1–50 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmetest välisõhku eralduvate SO2, NOx ja
TSP heitkoguseid, mille eesmärgiks on vähendada välisõhku paisatavaid heiteid ning sellega
seonduvalt ka võimalikku ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale.
MCP direktiiv kohustab nimetatud põletusseadmete omanikke omama kas registreeringut või luba.
Eestis omavad õhusaasteluba põletusseadmete omanikud, kelle seadme võimsus on 1 MWth või
suurem. Lisaks on oluline määratleda, kas tegemist on uue või olemasoleva põletusseadmega,
sellest sõltub, millal tuleb nõudeid kohaldada ning millised heite piirväärtused rakenduvad.
Keskkonnaministri määrus nr 44 eristab direktiivist lähtuvalt uusi ja olemasolevaid
põletusseadmeid. Olemasolev põletusseade on põletusseade, mis on võetud kasutusele enne 2018.
aasta 20. detsembrit ning uus põletusseade on põletusseade, mis on võetud kasutusele pärast
nimetatud kuupäeva.
Heite piirväärtused olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmetele jõustuvad
direktiivist lähtuvalt järgmiselt:
2025. a – põletusseadmetele nimisoojusvõimsusega üle 5 MWth.
2030. a – põletusseadmetele nimisoojusvõimsusega 1 MWth kuni 5 MWth (kaasa arvatud);
Uutele keskmise võimsusega põletusseadmetele rakenduvad heite piirväärtused alates 2018. aasta
20. detsembrist. Hetkel puudub Eestis ligikaudu 80% keskmise võimsusega põletusseadmetel
igasugune püüdeseade. Vastavalt olemasolevatel põletusseadmetel tehtud mõõtmistulemustele
tuleb umbes 66,7% omanikel soetada püüdeseade (või vahetada kasutatavat kütust vähem saastava
vastu), et järgida MCP direktiiviga kehtestatud heite piirväärtusi.44
43
Keskkonnaministri määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite
piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“. RT I, 10.11.2017, 18. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018 (22.10.2018)
44
Keskkonnaministri määrus. „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite
piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ eelnõu seletuskiri. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/1906mcp_seletuskiri.doc (22.10.2018)
37
Komisjoni määrus (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetegaja Komisjoni määrus
(EL) 2015/1185, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2009/125/EÜ seoses tahkekütusekohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega
Komisjoni määrusega (EL) 2015/118945 ja Komisjoini määrusega (EL) 2015/118546 kehtestatakse,
et rakendada direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete
ökodisaini nõuete sätestamiseks, mille müügi- ja kaubandusmahud on suured, millel on
märkimisväärne keskkonnamõju ning mida on võimalik ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.
Määrusega (EL) 2015/1189 kehtestatakse ökodisaininõuded tahkekütuse katelde turulelaskmisel
ja kasutusevõtmiseks, mille nimisoojusvõimsus on kuni 500 kW. Määrusega (EL) 2015/1185
kehtestatakse ökodisaininõuded kuni 50 kW nimisoojusvõimsusega tahkekütuse-
kohtkütteseadmete turulelaskmiseks ja/või kasutuselevõtmiseks.
Tahkekütusekatelde aastane energiatarbimine (EL) on 2030. aastal eeldatavalt 530 TJ ning aastane
osakeste ja LOÜ-de heide eeldatavalt 25 kt, CO – 292 kt; NOx heide eeldatavalt suureneb. Euroopa
Komisjoni poolt teostatud uuring näitab, et katelde energiatarbimist ja tekkivaid heitkoguseid on
võimalik kasutusjärgus tunduvalt vähendada ning hinnanguline energiasääst on 18 TJ, osakeste
heitkogused vähenemine 10 kt, LOÜ – 14 kt ja CO – 130 kt.
Määrus (EL) 2015/1189 kehtestab nõuded turule lastavate seadmete kohta alates 2020. aasta
jaanuarist ja määrus (EL) 2015/1185 kehtestab nõuded turule lastavate seadmete kohta alates 2022.
aasta jaanuarist, millega kaasneb ka mõju saasteainete heitkoguste vähenemisele. Nõuete hulgas
on näiteks kütmise sesoonse energiatõhusus ning kütmishooajal tekkitavatele osakeste, LOÜ-de,
CO ja NOx piirväärtused.
45
Komisjoni määrus (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde
ökodisaini nõuetega, 28. aprill 2015. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015R1189&from=ET
(22.10.2018)
46
Komisjoni määrus (EL) 2015/1185, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses
tahkekütusekohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega, 24.aprill 2015. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015R1185&from=ET (22.10.2018)
38
2.3. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed energeetika valdkonnas
Energeetika valdkonna meetmete kirjeldused tuginevad ENMAK 2030 arengukaval ja KPP 2050
dokumendil, kus elektritootmises on lähtutud põlevkivi/uttegaasi kütuste tarbimisstsenaariumist
(modelleeritud õhusaasteainete vähendamise programmi raames Balmoreliga). Soojatootmise
meetmete valikul lähtuti energiaühistute stsenaariumist, mille puhul eeldatakse eelkõige riigi
panustamist teadmistepõhisesse majandusse.
1 Elektritootmises tuuleenergia laiem kasutuselevõtt
Elektrienergia tootmisel võetakse eelkõige turupõhiselt järk-järgult laialdaselt kasutusele
tuuleenergiat, mis võimaldab märgatavalt vähendada energia tootmisel tekkivaid õhusaasteainete
heitkoguseid ning samas panustab positiivselt ka majanduse arengusse ja tööhõive loomisse.
Tuuleenergia arendamine toimub kulutõhusalt ning järgib samaaegselt vajadust energiaallikate
mitmekesistamise järele.
2 Hoonete renoveerimine
Uute hoonete ehitamisel tagab riik läbi regulatiivse keskkonna arendamise, et madala
energiatarbega liginullenergiahooned oleksid tarbijate poolt eelistatud lahendused ja vastaksid EL-
i energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL47 nõuetele. Rakendatava riikliku toetuspõhise skeemi abil
renoveeritakse olemasolevaid hooneid renoveeritakse aastaks 2030 järgmistes ulatustes:
väikeelamud - 40 %-l KEK48 = vastavalt C või D;
kortermajad - 50 %-l KEK = C;
mitteelamud - 20 %-l KEK = C.
3 Soojuse tootmine ja jaotamine
Väiksemates keskuste kaugküttepiirkondades, kus tarbimistihedus K < 1,6 MWh/(jm•a) minnakse
üle lokaal- ja kohtküttele, kus võetakse kasutusele taastuvaid kütuseid suuremas mahus ning
fosiilkütuste roll muutub marginaalseks. Allesjäävad kaugküttevõrgud renoveeritakse täielikult ja
viiakse vastavusse vähenenud soojuse tarbimisega.
Soovitusliku meetmena õhusaasteainete täiendavaks vähendamiseks oleks elanikkonna
teadlikkuse parandamine ning kütteseadmete väljavahetamise ja kaugküttevõrguga liitumise
toetamine, mis toetaksid üleminekut vähem saastavale kütteviisile.
Kohtküte põhjustab kütmisperioodil lokaalsel tasemel kõrgeid peenosakeste ja benso(a)püreeni
(B(a)P) tasemeid ning seetõttu ületab Eesti nt Tartus aastakeskmisi B(a)P sihtväärtusi. Selle
raames on koostatud Tartu õhukvaliteedi parendamise tegevuskava ning ühe võimalusena nähakse
ette vanade ahjude väljavahetamist uute vastu ning lisaks tuleks soodustada liitumist kaugkütte
võrguga. Antud tegevusi tuleks igati toetada riiklikest ja kohalikest rahastusvahenditest.
47
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL
ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ, 25. oktoober 2012. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0027&from=EN (30.11.2018)
48
Kaalutud energiaerikasutus
39
2.4. Õhusaasteainete prognoos 2030
Metoodika
Energeetika valdkonna meetmete mõju hindamiseks õhusaasteainetele on koostatud
baasstsenaarium (BAU) ja meetmetega stsenaarium (ÕVP). Õhusaasteainete prognoosimisel on
kasutatud EMEP/EEA 2016. aasta juhendi Tier1, Tier2 ja Tier3 metoodikat52. Täpsema metoodika
jaotusega (Tier) on võimalik tutvuda ptk 2.1, milles on kirjeldatud kasutatav metoodika iga
energeetika valdkonna alamsektori kohta. Kütuste põletamisest eraldunud õhusaasteainete
heitkogused arvutatakse üldjuhul eriheiteteguri korrutamisel tarbitud kütuse kogusega. Tier 1 näeb
ette eriheiteteguri vaikeväärtuse korrutamist tarbitud kütuse kogusega, kuid õhusaasteainete
heitkogus sõltub tegelikkuses paljudest faktoritest, nagu näiteks tehnoloogiast või hooldusest,
mille kohta täpsed andmed tihti puuduvad. Tier 2 ja Tier 3 metoodika puhul arvestatakse ka neid
aspekte.
Kütuste hinnanguline tarbimise arvutus järgnevatel aastatel põhineb ENMAK 2030, Balmoreli
mudeli tulemustel ja ettevõtete saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskavade analüüsil.
Keskkonnaministeerium edastas õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise algetapis
pöördumise 38-le energeetika valdkonna ettevõttele, kellel paluti ettevõtte tulevikuplaanide kohta
(investeerimine heitkoguste vähendamise meetmetesse, laienemise plaanid jne) koostada käitise
saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava aastateks 2018–2030. Pöördumine edastati
Eesti suurimatele ja olulisematele õhusaasteainete emiteerijatele. Nimekirja ettevõtetest koostas
Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostöös Keskkonnaagentuuriga vastavalt õhusaasteainete
inventuuri andmetele. Tegevuskava esitas kokku 33ettevõtet.
Ettevõtete saadetud tegevuskavades oli esitatud informatsioon täielikult või osaliselt
tootmisvõimsuste, tootmismahtude, kütuste tarbimiste, õhusaasteainete heitkoguste ja plaanitavate
õhusaasteainete vähendamise meetmete kohta. Kokkuvõtvalt, põlevkivitööstus näeb ette
õlitootmise laienemist, kuid ajas väheneb põlevkivi otsepõletus elektri- ja soojusenergiatootmiseks
ning plaanitakse täiendavaid investeeringuid tehnoloogiatesse, et vähendada õhusaasteainete
heitkoguseid. Teised ettevõtted, kes tegelevad elektri- ja soojusenergiatootmisega plaanivad
suuremas mahus üle minna biomassi põletamisele. Eestis asuvad õliterminalid on planeerinud
toodangumahtude suurenemisest, mis suurendab nende ettevõtete LOÜ-de heitkoguseid, kuid
energeetika valdkonna üldine trend liigub siiski vähenemise suunas (Tabel 2.16).
Tabel 2.16. Tegevuskava saatnud ettevõtete summaarsed heitkogused 2020–2030, t
Õhusaasteaine 2020 2025 2030
NOx 17 044 17 492 13 594
SO2 36 331 27 139 18 220
LOÜ 4 341 4 064 4 063
PM2,5 6 184 6 119 5 528
NH3 493 494 495
40
Keskkonnaagentuuri hinnangul tegevuskava saatnud ettevõtted moodustavad kokku 83% NOx,
98% SO2, 47% LOÜ ja 40% PM2,5 kogu energeetika õhusaasteainete heitkogustest.
Balmorel on elektrituru mudel, mis aitab modelleerida ja analüüsida energeetika valdkonna elektri-
ning soojusenergia tootmist tulevikus turumajanduslikus situatsioonis. Samuti arvestab mudel
lähiriikide elektritootmisvõimsusi ja ülekandevõimsusi. Käesoleva töö metoodika on kooskõlas ka
KPP 2050-ga.
Valdkondlikud alusindikaatorid
Alusindikaatorite all mõistetakse indikaatoreid, mis panustavad kõige enam valdkonna
õhusaasteainete heitkogustesse. Eelnevat kokku võttes ja arvestades EMEP/EEA 2016. aasta
juhendit on energeetika valdkonna põhiindikaatoriteks:
1. Summaarne energiatarbimine;
2. Kütuseliik.
450 000
400 000
350 000
300 000
250 000
TJ
200 000
150 000
100 000
50 000
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Vedelkütused Tahked kütused Gaasilised kütused Teised fossiilsed kütused Turvas Biomass
Joonis 2.12. Kütuste tarbimise areng Eestis kütuse liigi järgi aastatel 1990–2016, GWh49
Energeetikaga seotud õhusaasteainete heitkogused varieeruvad põhiliselt energiavarustuse
struktuuri ja kliimatingimuste tõttu. Lisaks on oluline roll elektrienergia ekspordil, sest Eestis
toodetakse põhiline osa elektrienergiast põlevkivist.
Õhusaasteainete programmi energeetika valdkonna indikaatorid põhinevad ENMAK 2030
stsenaariumitel50:
1. Elektri- ja soojusenergia nõudluse tagamine täidetakse turuolukorras majanduslikult kõige
otstarbekamal viisil.
2. Riik panustab teadmistepõhisesse soojamajandusse.
49
Statistikaameti andmebaas. KE023 Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi [www] http://pub.stat.ee/px-
web.2001/dialog/varval.asp?ma=KE023&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J%C4RGI&path=../database/Maja
ndus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&search=ENERGIABILANSS&lang=2 (30.11.2018)
50
Energiamajanduse arengukava 2030 energeetika stsenaariumid [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=ENMAK:Stsenaariumid
(30.11.2018)
41
3. Elektri-ja soojusenergia kaod järk-järgult vähenevad.
4. Taastuvenergia osakaalu tõstetakse järk-järgult.
5. Põlevkivist elektrienergia tootmiselt minnakse järk-järgult üle põlevkivist põlevkiviõli
tootmisele ja uttegaasi kasutamisele elektrienergia tootmises.
6. 2030. aastaks lisandub olemasolevate õlitööstuse võimsustele üks Petroter, ja neli Enefit-
280.
7. Mahukad toetused ja meetmed hoonefondi energiatõhususe suurendamiseks.
Lisaks eelmainitud eeldustele on Balmoreli mudelis kasutatud globaalseid ja makromajanduslikke
trende – CO2 kvoodi maksumus, toornafta, maagaasi, kivisöe ja põlevkivi hind.
Prognoos
Õhusaasteainete vähendamise programmi stsenaariumite aluseks on kasutatud ENMAK 2030 ja
KPP 2050 tulemusi, kuna dokumentide koostamisel läbi viidud uuringud sisaldavad kõige
uuemaid andmeid, mis võimaldavad hinnata meetmete mõju. Lisaks on kasutatud ka ettevõtete
sisendit. Antud dokumendi raames jaotub energeetika valdkond kahe stsenaariumi vahel: BAU ja
ÕVP. BAU ehk baastsenaarium põhineb olukorral, kus riik ei rakenda lisameetmeid eesmärkide
täitmiseks kõigis energeetika alamsektorites: elektritootmine, soojus- ja elamumajandus (Joonis
2.13).
42
Joonis 2.13. Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium, kt
BAU stsenaarium kirjeldab olukorda, kus elektri- ja soojustootmine täidetakse turuolukorras
majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja seepärast oli elektrienergia tootmises valitud BAU-ks
KPP 2050 põlevkivi ja uttegaasi stsenaarium, mis oli uuendatud antud programmi koostamise
43
raames ning soojamajanduses ENMAK 2030 kaugkütte stsenaarium. mida uuendati aruande
„Kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikad, meetmed ja prognoosid (2019)“51 koostamise raames.
BAU stsenaariumi korral toimib turumehhanism, tööstuse tootmismahud kasvavad vastavalt
ettevõtete endi prognoosidele, põlevkiviõli tootmisseadmeid 2030. aastaks on kokku – 4 Petroteri,
2 Enefit-140, 5 Enefit-280, 8 Kiviteri ja 2 TSK500 – ning kogu tekkiv uttegaas läheb
elektritootmiseks. Tuuleenergiast toodetud elektri kogus on 2020. aastal 732 GWh, 2025. aastal
1076 GWh ja 2030. aastal 4315 GWh. 2016. aastal oli tuuleenergiast toodetud elektri kogus 589
GWh ehk eeldatud on tõusvat trendi.
ÕVP stsenaarium (Joonis 2.14) põhineb olukorral, kus meetmete mõju rakendub täielikult, nii nagu
seda arengukavades on ette nähtud. See tähendaks, et energiavõrkude tõhusus paraneb; soojus- ja
elektrikaod vähenevad; energiatarbimine väheneb hoonefondi renoveerimise tulemusena;
põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest kõrgema lisandväärtusega toodete suunas; elektri- ja
soojusenergia tootmisel võetakse järk-järgult kasutusele kodumaised taastuvad energiaallikad.
ÕVP stsenaariumi korral toimib turumehhanism, tööstuse tootmismahud kasvavad vastavalt
ettevõtete endi prognoosidele, põlevkiviõli tootmisseadmeid on 2030. aastaks kokku – 4 Petroteri,
2 Enefit-140, 5 Enefit-280, 8 Kiviteri ja 2 TSK500 – ning kogu tekkiv uttegaas läheb
elektritootmiseks. Tuuleenergiast toodetud elektri kogus on 2020. aastal 732 GWh, 2025. aastal
1076G Wh ja 2030. aastal 4712 GWh.
ÕVP stsenaariumis joonistub välja täiendav langustrend võrreldes BAU stsenaariumiga, kuid efekt
on saavutatav kõigi meetme rakendamisel, mis sunnib õhusaasteainete vähendamise programmi
elluviijal lähenema energeetika valdkonna probleemidele komplekselt ja läbi mõelduna, et
saavutada õhusaasteainete vähenemine sellises mahus (Tabel 2.17).
51 Keskkonnaministeerium. (2019) Kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikad, meetmed ja prognoosid [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/content-
editors/Kliima/kasvuhoonegaaside_poliitikaid_meetmeid_ja_prognoose_kasitlev_aruanne.pdf (22.03.2019)
44
Joonis 2.14. Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkoguste ÕVP stsenaarium, kt
45
Tabel 2.17. Energeetika valdkonna prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005.a,
%
NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ
Summaarne Muutus võrreldes Summaarne heide, Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes
heide, kt 2005. a kt 2005. a heide, kt 2005. a
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
2005 20,692 75,716 11,345
2016 15,489 29,707 6,507
2020 16,467 16,830 -20,4% -18,7% 22,868 22,382 -69,8% -70,4% 9,650 9,629 -14,9% -15,1%
2025 15,954 14,862 -22,9% -28,2% 17,856 16,054 -76,4% -78,8% 9,850 9,127 -13,2% -19,6%
2030 14,064 12,313 -32,0% -40,5% 11,811 10,695 -84,4% -85,9% 9,857 8,908 -13,1% -21,5%
PM2,5 PM2,5 NH3 NH3
Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
2005 12,264 0,902
2016 6,243 0,884
2020 5,100 5,081 -58,4% -58,6% 0,836 0,836 -7,3% -7,3%
2025 5,018 4,597 -59,1% -62,5% 0,837 0,829 -7,2% -8,0%
2030 4,844 4,294 -60,5% -65,0% 0,838 0,828 -7,0% -8,2%
46
3. TRANSPORDI VALDKOND
3.1. Transpordi valdkonna õhusaasteainete heitkogused Eestis perioodil 1990–
2016
Transpordi valdkond on energeetika ja tööstuse kõrval üks peamiseid välisõhu saastajaid. Eestis
on kasutusel kõik peamised transpordiliigid nagu maantee-, raudtee- sisevee- ja lennutransport.
Lisaks eelpool nimetatule arvestatakse välisõhku paisatud saasteainete heitkoguseid ka teistest
liikuvatest heiteallikatest nagu kodumajapidamised, tööstus, põllumajandus, kalandus ja ärisektor.
Neist kõige energiamahukam ja suurim saasteainete heiteallikas on maanteetransport, millele
järgnevad põllumajandus- ja tööstus valdkond. Väiksema osatähtsusega on õhutransport, kalandus
ja ärisektor. Väiksema osatähtsusega on õhutransport, kalandus ja ärisektor (Joonis 3.1, Tabel 3.2).
Heitkoguste arvutamisel on lähtutud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) poolt heaks kiidetud
arvutuslikest metoodikatest, mis on esitatud EMEP/EEA 2016. aasta juhendis52.
Maanteetranspordvahendist välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused on arvutatud Euroopa
Keskkonnaameti poolt ühtlustatud COPERT 5 mudeli abil. Teistest liikuvatest heiteallikatest
tekkivate saasteainete heitkogused on arvutatud kasutatud kütuse koguse ja eriheidete alusel iga
alamsektori kohta.
2016. aastal tekkis transpordi valdkonnas 13,3 kt NOx-e, 3,0 kt LOÜ-sid ja 0,73 kt PM2,5, mis
moodustasid kogu heitkogustest järgmise osakaalu: NOx – 42,5%, LOÜ – 13,3%, PM2,5 – 9,8%.
NH3 heitkoguseid tekkis transpordisektorist kokku 0,15 kt ja SO2 0,06 kt, moodustades kogu
heitkogustest vastavalt vaid 1,2% ja 0,2%.
Ajavahemikul 1990–2016 vähenesid transpordi valdkonnas peaaegu kõigi saasteainete (sh NOx,
LOÜ, SO2) heitkogused. Saasteainete heite märkimisväärne langus 1990. aastate alguses oli
tingitud majanduse ümberstruktureerimisest peale Eesti taasiseseisvumist. Samuti vähenes paljude
saasteainete heide transpordi valdkonnas 2009. aastal, mille põhjustas ülemaailmne majanduskriis.
Viimastele aastatele iseloomulik heitkoguste vähenemine on aga saavutatud üha karmistunud
keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise ning uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega.
Kvantitatiivselt hinnates on ajavahemikul 1990–2016 vähenenud NOx heitkogused 65,0%, LOÜ-
de heitkogused 85,0% ja SOx heitkogused 99,1%. Eriti peenete osakeste (PM2,5) heitkogused on
arvutatud kõikide transpordi valdkonna alamsektorite kohta ajavahemikul 2000–2016 ning sellel
perioodil on PM2,5 heitkogused vähenenud ligikaudu 19,2% (Tabel 3.1, Joonis 3.2).
Seevastu NH3 heitkogused on ajavahemikul 1990–2016 suurenenud kaheksa korda tingituna
maanteetranspordi sektoris toimunud muutustest. Kui 1990. aastal oli bensiinimootoriga sõidukitel
suur osatähtsus maanteetranspordi alamsektoris (81%), siis 2016. aastaks oli domineerivaks
heitkoguste allikaks diiselmootoriga sõidukid (61%). Seega perioodil 1990–2007 suurenesid
ammoniaagi heitkogused oluliselt tulevalt bensiinimootoriga sõidukite suurest osakaalust
sõidukipargis, millest enim põhjustasid ammoniaagi heidet just EURO1 ja EURO2
heitestandardile vastavad bensiinimootoriga sõidukid. Samas on alates 2008. aastast
maanteetranspordivahendeist tekkivad ammoniaagi heitkogused taas vähenenud, seda erinevatel
põhjustel: bensiinimootoriga sõidukite osakaalu vähenemine, uuematele heitestandarditele
52
EMEP/EEA 2016. aasta juhend ─ The EMEP/EEA Guidebook 2016 [www] http://www.eea.europa.eu//publications/emep-eea-guidebook-2016
(09.08.2018)
47
vastavate sõidukite osakaalu kasv ning diislikütuse kasutamine suurenemine võrreldes bensiiniga.
Siiski moodustab transport kogu ammoniaagi heitkogustest marginaalse osa: kui 1990. aastal oli
transpordisektori osakaal ligikaudu 0,1%, siis on see 2016. aastaks tõusnud 1,2%-ni.
Võrreldes transpordi valdkonna saasteainete heitkoguste muutuseid 2005. aasta tasemega, mis on
seatud võrdlusaastaks tulenevalt NEC-direktiivi53 ja LRTAP konventsiooni Göteborgi protokolli
nõuetest, on heitkoguste vähenemine samuti märgatav. Lämmastikoksiidid (NOx) vähenesid
ajavahemikul 2005–2016 ligikaudu 31,3%, LOÜ-d 53,3%, vääveldioksiidid (SO2) 84,3%,
ammoniaak (NH3) 29,5% ning eriti peened osakesed (PM2,5) 23,2% (Tabel 3.1, Joonis 3.2).
PM2,5
NH3
SO2
LOÜ
NOx
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Kalandus Põllumajandusmasinad Maanteetransport
Kodumajapidamised Tööstusmasinad Raudteetransport
Ärisektor Siseveetransport Lennutransport, LTO
Joonis 3.1. Õhusaasteainete heitkoguste osatähtsused transpordi valdkonnas heiteallikate kaupa
2016. aastal, %
40
35
30
heitkogused, kt
25
20
15
10
5
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5
Joonis 3.2. Transpordi valdkonna õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt
53
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega
muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, 14. detsember 2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN (09.09.2018)
48
Tabel 3.1. Transpordi valdkonnast välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused
ajavahemikul 1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,554
1990 37,992 19,992 6,891 0,018 ─
1991 35,709 19,153 6,613 0,017 ─
1992 19,572 10,137 3,936 0,009 ─
1993 19,884 10,419 3,961 0,012 ─
1994 22,137 12,422 4,068 0,023 ─
1995 19,658 11,725 3,639 0,029 ─
1996 21,049 12,285 3,862 0,037 ─
1997 21,609 13,049 3,878 0,049 ─
1998 22,570 12,182 4,117 0,049 ─
1999 19,401 11,287 3,512 0,061 ─
2000 19,313 11,241 3,152 0,109 0,906
2001 20,636 10,448 0,907 0,138 0,781
2002 22,445 9,439 1,108 0,144 0,978
2003 20,622 7,903 0,710 0,159 0,932
2004 19,499 6,811 0,614 0,161 0,983
2005 19,338 6,412 0,381 0,210 0,953
2006 19,545 6,391 0,335 0,241 0,956
2007 19,140 6,057 0,309 0,257 0,969
2008 17,132 5,162 0,262 0,254 0,874
2009 15,108 4,757 0,139 0,229 0,746
2010 16,433 4,309 0,128 0,212 0,799
2011 15,556 3,726 0,066 0,203 0,759
2012 15,137 3,816 0,054 0,190 0,759
2013 13,844 3,256 0,030 0,164 0,696
2014 14,479 3,034 0,042 0,155 0,761
2015 14,580 2,990 0,057 0,155 0,782
2016 13,290 2,997 0,060 0,148 0,732
trend 1990–
-65,0 -85,0 -99,1 722,2 ─
2016, %
trend 2005–
-31,3 -53,3 -84,3 -29,5 -23,2
2016, %
54
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
49
Tabel 3.2. Õhusaasteainete heitkoguste osakaal transpordi valdkonna alamsektorites 2016. aastal
Saasteaine, %
NFR Alamsektorid
NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5
1A2gvii Tööstusmasinad 7,9 6,0 1,2 0,2 9,1
Rahvusvaheline ja riigisisene
1A3ai- lennutransport, maandumis-
0,6 0,5 13,0 ─55 0,1
ii(i) ja õhkutõusmise tsükkel
(LTO)
1A3bi-
Maanteetransport 58,9 54,4 12,4 99,2 55,0
vii
1A3c Raudteetransport 5,9 2,3 0,5 0,1 2,8
1A3dii Siseveetransport 4,2 5,7 48,0 0,1 9,5
1A4aii Ärisektor 1,2 6,0 0,1 0,0 1,7
1A4bii Kodumajapidamine 0,5 15,0 0,1 0,0 1,4
1A4cii Põllumajandusmasinad 19,9 9,6 19,7 0,4 20,1
1A4ciii Kalandus 0,9 0,4 4,9 ─56 0,3
Alljärgnevates alapeatükkides on esitatud transpordi valdkonna detailsem kirjeldus nii peamise
saastaja maanteetranspordi kohta, kui ka teiste liikuvate heiteallikate kohta, mis hõlmab erinevaid
alamsektoreid nagu: tööstus- ja põllumajandusmasinad, kalandus, kodumajapidamine, ärisektor
ning raudtee-, sisevee- ja lennutransport.
Maanteetransport
Peamine välisõhu saasteainete heitkoguste allikas transpordi valdkonnas on maanteetransport.
Maanteetranspordi heitkoguste arvestus hõlmab heitkoguseid erinevate sõidukitüüpide
(sõiduautod, kaubikud, veoautod, bussid, mootorrattad, mopeedid) heitgaasidest, ottomootoriga
sõidukite kütusemahutitest ja -süsteemidest aurustumisel tekkivaid LOÜ-sid ning sõidukite osade
(rehvid, piduriklotsid, sidurikatted jm) ja sõiduteekatete mehaanilisest kulumisest tekkivat PM2,5
(Tabel 3.3).
55
Rahvusvahelise ja riigisisese lennutranspordi, maandumis- ja õhkutõusmise tsükli kategoorias NH3 heidet ei hinnata
56
Kalanduse alasektorist NH3 heidet ei arvutata
50
Tabel 3.3. Maanteetranspordi jagunemine
Metoodika,
NFR Kategooria nimetus Kirjeldus
saasteained
Tier3;
Sisaldab sõiduautodest eralduvaid
1A3bi Sõiduautod NOx, LOÜ, SO2,
saasteainete heitkoguseid
NH3, PM2,5
Tier3;
Sisaldab väikekaubikutest eralduvaid
1A3bii Väikekaubikud NOx, LOÜ, SO2,
saasteainete heitkoguseid
NH3, PM2,5
Tier3;
Sisaldab veoautodest ja bussidest
1A3biii Veoautod ja bussid NOx, LOÜ, SO2,
eralduvaid saasteainete heitkoguseid
NH3, PM2,5
Sisaldab mootorratastest ja Tier3;
Mootorrattad ja
1A3biv mopeedidest eralduvaid saasteainete NOx, LOÜ, SO2,
mopeedid
heitkoguseid NH3, PM2,5
Sisaldab bensiini aurustumisest Tier3;
1A3bv Bensiini aurustumine
eralduvaid LOÜ-de heitkoguseid LOÜ
Sisaldab mootorsõidukitega seotud
Piduriklotside ja osade (rehvid, piduriklotsid, Tier1;
1A3bvi
rehvide kulumine sidurikatted jt) mehaanilisel kulumisel PM2,5
tekkinud saasteainete heitkoguseid
Sisaldab sõiduteekatete mehaanilisel
Tier1;
1A3bvii Teekatete kulumine kulumisel tekkinud saasteainete
PM2,5
heitkoguseid
Maanteetranspordivahendeist tekkinud saasteainete heitkogused on arvutatud Euroopa
Keskkonnaameti poolt ühtlustatud COPERT 5 mudeli abil. Heitkoguste arvutamiseks kasutatakse
erinevaid algandmeid nagu: sõidukite arv erinevate kategooriate ja heitestandardite lõikes,
aastased keskmised läbisõidud, keskmised välisõhu temperatuurid, statistiline kütuse tarbimine,
keskmised sõidukiirused ja osakaalud teetüüpide lõikes jm. Andmed sõidukite arvu ja keskmise
läbisõidu kohta pärinevad Maanteeametist, kütuste kasutamise andmed Statistikaametist ning
välisõhu temperatuurid Keskkonnaagentuuri Ilmateenistusest.
2016. aastal oli maanteetranspordi osakaal kogu transpordisektoris tekkinud saasteainete
heitkogustest järgmine: NOx – 58,9%, LOÜ – 54,4%, SO2 – 12,4%, NH3 – 99,2%, PM2,5 – 55,0%
(Joonis 3.1, Tabel 3.2). Maanteetranspordivahendeist tekkinud lämmastikoksiidide,
mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite ja eriti peenete osakeste heitkogused moodustasid
kogu heitkogustest vastavalt 25,0%, 7,3% ja 5,4%. Ammoniaagi ja vääveldioksiidi heitkoguste
osakaal oli marginaalne, moodustades vastavalt vaid 1,2% ja 0,03%.
Ajavahemikul 1990–2016 on maanteetranspordivahendeist tulenevate saasteainete heitkogused
vähenenud märkimisväärselt – NOx 68,8%, LOÜ 90,7% ja SO2 99,8% (Joonis 3.4, Tabel 3.4).
Heitkoguste vähenemisele on avaldanud suurt mõju majanduse ümberstruktureerimine 1990.
aastatel ning hilisemalt ka 2009. aastal aset leidnud ülemaailmne majanduskriis. Samas on olulised
heitkoguste vähenemised saavutatud tänu transpordisektoris toimunud muutustele, nagu uute,
katalüsaatoriga sõidukite osakaalu suurenemine, tehnoloogiliste ja heitkoguste standardite
karmistumine, kütusekulu ning bensiinimootoriga autode arvu vähenemine jms. Lisaks on aasta-
51
aastalt karmistunud ka vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded, mistõttu on toimunud
järkjärguline üleminek väävlivabade vedelkütuste kasutamisele transpordisektoris ning see on
kaasa aidanud vääveldioksiidi heitkoguste olulisele vähenemisele (Joonis 3.4, Tabel 3.4).
Seevastu ammoniaagi heitkogused on ajavahemikul 1990–2016 suurenenud kaheksa korda
tingituna maanteetranspordi sektoris toimunud muutustest. Sõidukite arv on aasta-aastalt kasvanud
(Joonis 3.5), sealhulgas suurenes oluliselt ka EURO1 ja EURO2 heitestandarditele vastavate
kolmeastmelise katalüsaatoriga varustatud bensiinimootoriga sõidukite arv, mis põhjustasid
kõrvalproduktina täiendava ammoniaagi heitkoguse tekkimise. Sellest tulenevalt suurenesid ka
transpordisektori ammoniaagi heitkogused ajavahemikus 1990–2007 ligikaudu neliteist korda.
Maanteetranspordivahendeist tekkivad ammoniaagi heitkogused on viimastel aastatel aga taas
vähenema hakanud, kuna bensiinimootoriga sõidukite osakaal on langenud ning uuematele
heitestandarditele vastavates bensiinimootoriga sõidukites on laialdasemalt kasutusel teise
generatsiooni katalüsaatorid, mis tekitavad vähem ammoniaagi heidet. Nendel põhjustel on ka
ammoniaagi heitkogused vähenenud 2016. aastaks ligikaudu 42,4% võrreldes 2007. aastaga.
Eriti peenete osakeste (PM2,5) heitkogused on arvestatud alates 2000. aastast ning ajavahemikul
2005–2016 on PM2,5 heitkogused vähenenud 38,8% (Joonis 3.4, Tabel 3.4). Lisaks sellele, et PM2,5
heitkogused tekivad kütuse mittetäieliku põlemisprotsessi tulemusena, tekib neid ka sõidukite
osade ja sõiduteekatete kulumisest. Kui heitgaasidest tekkivad PM2,5 heitkogused sõltuvad otseselt
põlemisprotsesside efektiivsusest, siis sõidukite osade ja teekatete kulumine aastasest läbisõidust.
Peamine osa PM2,5 heitkogustest pärineb siiski heitgaasidest, mis 2016. aastal moodustas ligikaudu
62,6% maanteetranspordi heitkogustest. Sõidukite osade kulumisest põhjustatud eriti peenete
osakeste heitkoguste osakaal ulatub 24,4%-ni ning teekatete kulumisest tekkinud heide 13,0%-ni
(Joonis 3.3).
Ajavahemikul 1990–2016 on tarbitud kütuste kogused jäänud samale tasemele: 1990. aastal tarbiti
kokku 30,9 PJ kütust ning 2016. aastal 30,7 PJ. Hoolimata sellest et koguseliselt on kütuse
tarbimine jäänud samale tasemele, on muutused toimunud tarbitud kütuste liikides. Kui 1990.
aastal oli vedelkütuste tarbimisest suur osakaal bensiinil 69,2% (21,4 PJ). 2016. aastal tarbiti
maanteetranspordivahendeis 10,3 PJ bensiini, mis tähendab, et ajavahemikul 1990–2016 vähenes
bensiini tarbimine 51,8% (Joonis 3.6). Sarnased muutused on toimunud ka sõidukipargis, kus
ottomootoriga sõidukite osakaal on jätkuvalt vähenemas ning diiselmootoriga sõidukite osakaal
suurenemas.
52
PM2,5
NH3
SO2
LOÜ
NOx
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Sõiduautod Väikekaubikud Veoautod ja bussid
Mootorrattad ja mopeedid Bensiini aurustumine Piduriklotside ja rehvide kulumine
Teekatete kulumine
Joonis 3.3. Maanteetranspordi sektori õhusaasteainete heitkoguste osatähtsused heiteallikate
kaupa 2016. aastal, %
30
25
20
heitkogused, kt
15
10
5
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5
Joonis 3.4. Maanteetranspordi õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt
53
800 35
700 30
Aastane läbisõit, 109km
Kütuse tarbimine, PJ;
600
Sõidukite arv, tuhat
25
500
20
400
15
300
10
200
100 5
0 0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Sõiduautod Väikekaubikud Veoautod
Mootorrattad Läbisõit Kütuse tarbimine
Joonis 3.5. Sõidukite arv, aastane läbisõit ja kütuse tarbimine ajavahemikul 1990–2016
25
20
Kütuse tarbimine, PJ
15
10
5
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Bensiin Diislikütus Biodiisel Bioetanool
Joonis 3.6. Maanteetranspordi sektori kütuse tarbimine ajavahemikul 1990–2016, PJ
54
Tabel 3.4. Maanteetranspordivahendeist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused
ajavahemikul 1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 57
1990 25,100 17,556 3,212 0,016 ─
1991 22,917 16,890 2,922 0,014 ─
1992 11,163 8,782 1,576 0,007 ─
1993 12,294 9,094 1,853 0,011 ─
1994 15,879 11,620 2,343 0,021 ─
1995 15,594 10,797 2,591 0,028 ─
1996 16,101 11,357 2,554 0,036 ─
1997 17,073 12,145 2,693 0,048 ─
1998 17,675 11,253 2,897 0,048 ─
1999 15,380 10,378 2,581 0,060 ─
2000 15,131 10,187 2,553 0,108 0,709
2001 16,573 9,308 0,579 0,137 0,583
2002 15,944 7,942 0,601 0,143 0,652
2003 13,731 6,398 0,293 0,157 0,598
2004 13,319 5,507 0,267 0,160 0,679
2005 13,199 5,317 0,063 0,209 0,657
2006 13,185 5,234 0,036 0,240 0,635
2007 12,798 4,857 0,037 0,256 0,623
2008 11,182 4,008 0,036 0,253 0,534
2009 9,467 3,511 0,012 0,228 0,467
2010 9,657 3,141 0,006 0,211 0,474
2011 9,776 2,639 0,008 0,202 0,472
2012 9,452 2,627 0,009 0,189 0,470
2013 8,888 2,275 0,008 0,163 0,442
2014 8,367 1,777 0,008 0,154 0,415
2015 8,250 1,690 0,009 0,154 0,412
2016 7,834 1,632 0,007 0,147 0,402
trend 1990–
-68,8 -90,7 -99,8 818,8 ─
2016, %
trend 2005–
-40,6 -69,3 -88,9 -29,7 -38,8
2016, %
Teised liikuvad heiteallikad
Teiste liikuvate heiteallikate alla kuuluvad õhutransport, põllumajandus- ja tööstusalamsektoris
kasutatavad masinad, kodumajapidamised, ärisektor, kalandus, sisevee- ja raudteetransport (Tabel
3.5). Heitkogused on arvutatud Statistikaameti statistilise kütusetarbimise ja Euroopa
Keskkonnaameti poolt ühtlustatud metoodikas esitatud eriheidete alusel iga alamsektori kohta.
57
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
55
Tabel 3.5. Teiste liikuvate heiteallikate jagunemine
Kategooria
NFR Kirjeldus Metoodika,saasteained
nimetus
Sisaldab
tööstusmasinate
(kraanad, ekskavaatorid,
buldooserid, freesid,
segumasinad, Tier 1; NOx, LOÜ, SO2,
1A2gvii Tööstusmasinad
asfaldilaoturid jm NH3, PM2,5
ehitusel kasutatavad
seadmed) kasutamisel
eralduvaid saasteainete
heitkoguseid.
Sisaldab
rahvusvahelises
(1A3ai(i)) ja riigisiseses
(1A3aii(i))
Rahvusvaheline õhkutõusmis- ja
ja riigisisene maandumistsüklis
lennutransport, (LTO-tsüklis) Tier 2; NOx, LOÜ, SO2,
1A3ai-ii(i)
maandumis- ja eralduvaid saasteainete PM2,5
õhkutõusmise heitkoguseid (sh
tsükkel (LTO) helikopterid,
kolbmootoriga,
turbopropeller- või
reaktiivmootoriga
õhusõidukid).
Sisaldab rongide ja
vedurite kasutamisel Tier 1; NOx, LOÜ, SO2,
1A3c Raudteetransport
eralduvaid saasteainete NH3, PM2,5
heitkoguseid.
Sisaldab mootorpaatide,
purjepaatide jm
veesõidukite Tier 1; NOx, LOÜ, SO2,
1A3dii Siseveetransport
kasutamisel eralduvaid NH3, PM2,5
saasteainete
heitkoguseid.
Teistest liikuvatest heiteallikatest tekkinud saasteainete heitkogused moodustasid 2016. aastal
kogu transpordi valdkonnas tekkinud saasteainete heitkogustest järgmise osatähtsuse: NOx –
41,1%, LOÜ – 45,6%, SO2 – 87,6%, NH3 – 0,8%, PM2,5 – 45,0% (Joonis 3.1, Tabel 3.2). Teistest
liikuvatest saasteallikatest tekkinud NOx, LOÜ ja PM2,5 heitkoguste osatähtsus kogu
heitkogustestse oli vastavalt 17,4%, 6,1%, ja 4,4%. Vääveldioksiidi ja ammoniaagi heitkoguste
osakaal oli marginaalne, moodustades vastavalt 0,2% ja 0,01%.
56
Ajavahemikul 1990–2016 on teistest liikuvatest heiteallikatest tekkinud saasteainete (NOx, LOÜ,
SO2, NH3) heitkogused märgatavalt vähenenud, vastavalt 57,7%, 43,9%, 98,6% ja 66,7% (Joonis
3.8, Tabel 3.6). Heitkoguste vähenemisele on avaldanud olulist mõju majanduse
ümberstruktureerimine 1990. aastatel peale Eesti taasiseseisvumist ning hilisemad dünaamilised
muutused statistilise kütuse tarbimise aegreas. Eriti peenete osakeste heitkogused arvestatakse
alates 2000. aastast ning ajavahemikul 2005–2016 on PM2,5 heitkogused suurenenud ligikaudu
10,6% (Joonis 3.8, Tabel 3.6), mis on tingitud kütuse tarbimise suurenemisest nimetatud perioodil.
Teistest liikuvatest heiteallikatest suurima osakaaluga on põllumajandus- ja tööstussektor,
siseveetransport ning raudteetransport (Joonis 3.1 ja Joonis 3.7, Tabel 3.2). Väiksemat osatähtsust
omab lennutransport, kalandus ja ärisektor. Järgnevates alapeatükkides tuuakse eraldi
lühiülevaade saasteainete heitkogustest teiste liikuvate heiteallikate kaupa.
PM2,5
NH3
SO2
LOÜ
NOx
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Õhutransport Raudteetransport Siseveetransport Ärisektor
Kodumajapidamised Tööstus Põllumajandus Kalandus
Joonis 3.7. Teiste liikuvate heiteallikate õhusaasteainete heitkoguste osatähtsused heiteallikate
kaupa 2016. aastal, %
57
14
12
10
heitkogused, kt
8
6
4
2
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Axis Title
NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5
Joonis 3.8. Teiste liikuvate heiteallikate õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990 – 2016, kt
Tabel 3.6. Teistest liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused
ajavahemikul 1990 – 2016, välja arvatud maanteetransport, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 58
1990 12,893 2,437 3,679 0,003 ─
1991 12,792 2,262 3,690 0,003 ─
1992 8,409 1,355 2,359 0,002 ─
1993 7,590 1,325 2,108 0,002 ─
1994 6,258 0,802 1,725 0,001 ─
1995 4,064 0,928 1,048 0,001 ─
1996 4,948 0,928 1,308 0,001 ─
1997 4,536 0,904 1,185 0,001 ─
1998 4,895 0,929 1,220 0,001 ─
1999 4,020 0,909 0,931 0,001 ─
2000 4,182 1,053 0,599 0,001 0,196
2001 4,062 1,139 0,327 0,001 0,198
2002 6,501 1,497 0,508 0,001 0,326
2003 6,892 1,506 0,418 0,001 0,334
2004 6,180 1,304 0,347 0,001 0,305
2005 6,139 1,095 0,318 0,001 0,297
2006 6,360 1,157 0,299 0,001 0,321
2007 6,342 1,200 0,271 0,001 0,346
2008 5,950 1,154 0,226 0,001 0,340
2009 5,642 1,246 0,128 0,001 0,279
2010 6,775 1,167 0,121 0,001 0,325
2011 5,779 1,087 0,059 0,001 0,286
58
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
58
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 58
2012 5,685 1,189 0,044 0,001 0,289
2013 4,956 0,981 0,021 0,001 0,254
2014 6,112 1,256 0,034 0,001 0,346
2015 6,330 1,300 0,048 0,001 0,370
2016 5,456 1,366 0,053 0,001 0,329
trend 1990–
-57,7 -43,9 -98,6 -66,7 ─
2016, %
trend 2005–
-11,1 24,7 -83,3 2,6 10,8
2016, %
Õhutransport
Õhutranspordis tekkivad saasteainete heitkogused arvutatakse kasutatud kütuse koguse ja
eriheidete alusel, mis arvestatakse eraldi lennuoperatsioonide arvu ja lennuki tüüpide kaupa.
Heitkogused leitakse nii rahvusvaheliste kui ka riigisiseste lendude kohta lennujaamade lõikes,
mis omakorda jaotatakse õhkutõusmis- ja maandumistsüklist (edaspidi LTO-tsükkel) ning
lennufaasist tekkinud heitkogusteks. Riiklike heitkoguste arvestusse lähevad LTO-tsüklis tekkinud
heitkogused, lennufaasis tekkinud heitkogused esitatakse rahvusvahelises aruandluses vaid
lisainformatsioonina ning riiklike heitkoguste hulgas ei kajastata.
Lennutranspordi LTO-tsüklist tekkinud saasteainete heitkoguste osakaal kogu transpordi
valdkonnast tekkinud heitkogustest on marginaalne. 2016. aastal oli LTO-tsüklis tekkinud
heitkoguste osakaal järgmine: NOx – 0,6%, LOÜ – 0,5% ja PM2,5 – 0,1% (Joonis 3.1, Tabel 3.2).
Seevastu vääveldioksiidide heitkoguste osakaal oli suurem, moodustades ligikaudu 13,0%
transpordi valdkonnas tekkinud heitkogustest (Joonis 3.1, Tabel 3.2). Suurimaks heiteallikaks on
rahvusvaheline õhutransport, mis moodustab kogu LTO-tsüklis tekkinud NOx, LOÜ, SO2 ja PM2,5
heitkogustest vastavalt 98,1%, 78,4%, 96,7% ja 78,7%. See on tingitud rahvusvaheliste lendude
suurest osakaalust (72,4% lennuoperatsioonide arvust 2016. aastal) ning sellest, et rahvusvahelisi
lende sooritatakse enamasti reaktiivlennukid (66,6%), mis omavad heiteallikas suuremat osakaalu.
Riigisisese õhutranspordi osakaal tekkinud saasteainete heitkogustest on väike, kuna riigisiseseid
lende on oluliselt vähem (27,6% lennuoperatsioonide arvust 2016. aastal) ning neid sooritatakse
enamjaolt ka väikeste kolbmootoritega lennukitega, mis tekitavad antud sektoris vähem
heitkoguseid.
Võrreldes 1990. aastaga on 2016. aastaks õhutranspordi LTO-tsüklis tekkinud NOx, LOÜ ja SO2
heitkogused suurenenud vastavalt 57,7%, 25,0% ja 41,7% (Joonis 3.9, Tabel 3.7). Eriti peenete
osakeste heitkogused on ajavahemikul 2005–2016 suurenenud samuti ligikaudu 20,5% (Joonis
3.9, Tabel 3.7). Heitkoguste suurenemine on tingitud peamiselt lennuliikluse ning tarbitud
lennukikütuse koguse suurenemisest. Aastatel 1992–2016 on lennuoperatsioonide arv suurenenud
ligikaudu 3 korda ning kütuse tarbimine ajavahemikul 1990–2016 suurenenud 43,7%.
59
0.12
0.10
0.08
heitkogused, kt
0.06
0.04
0.02
0.00
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5
Joonis 3.9. Õhutranspordi LTO-tsüklist tekkinud õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–
2016, kt
Tabel 3.7. Õhutranspordist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–
2016, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH359 PM2,560
1990 0,052 0,012 0,006 ─ ─
1991 0,052 0,012 0,006 ─ ─
1992 0,018 0,004 0,002 ─ ─
1993 0,019 0,004 0,002 ─ ─
1994 0,019 0,004 0,002 ─ ─
1995 0,030 0,007 0,003 ─ ─
1996 0,038 0,009 0,004 ─ ─
1997 0,036 0,008 0,004 ─ ─
1998 0,039 0,009 0,004 ─ ─
1999 0,037 0,008 0,004 ─ ─
2000 0,033 0,012 0,004 ─ 0,000
2001 0,033 0,010 0,004 ─ 0,000
2002 0,034 0,012 0,004 ─ 0,000
2003 0,042 0,010 0,004 ─ 0,000
2004 0,057 0,011 0,006 ─ 0,000
2005 0,078 0,015 0,008 ─ 0,001
2006 0,076 0,013 0,008 ─ 0,001
2007 0,090 0,013 0,009 ─ 0,001
59
NH3 heidet ei eraldu
60
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
60
Aasta NOx LOÜ SO2 NH359 PM2,560
2008 0,112 0,016 0,010 ─ 0,001
2009 0,075 0,010 0,007 ─ 0,001
2010 0,071 0,010 0,007 ─ 0,001
2011 0,087 0,013 0,008 ─ 0,001
2012 0,083 0,015 0,008 ─ 0,000
2013 0,075 0,013 0,007 ─ 0,000
2014 0,076 0,015 0,007 ─ 0,000
2015 0,079 0,015 0,007 ─ 0,001
2016 0,082 0,015 0,008 ─ 0,001
trend 1990–
57,7 25,0 41,7 ─ ─
2016, %
trend 2005–
5,1 0,0 3,2 ─ -20,5
2016, %
Raudteetransport
Raudteetranspordi sektor sisaldab rongide ja vedurite kasutamisel eralduvaid saasteainete
heitkoguseid, mis on arvutatud Statistikaameti statistilise kütusetarbimise ja Euroopa
Keskkonnaameti poolt ühtlustatud metoodikas esitatud eriheidete alusel.
2016. aastal oli raudteetranspordist tekkinud NOx, LOÜ, SO2, NH3 ja PM2,5 heitkoguste osakaal
transpordi valdkonnast tekkinud heitkogustest järgmine: NOx – 5,9%, LOÜ – 2,3%, SO2 – 0,5%,
NH3 – 0,1% ja PM2,5 – 2,8% (Joonis 3.1, Tabel 3.2).
Raudteetranspordist tekkinud saasteainete (NOx, LOÜ, SO2, NH3) heitkogused on ajavahemikul
1990–2016 märgatavalt vähenenud, vastavalt 67,7%, 68,8%, 99,9% ja 67,4% (Joonis 3.10, Tabel
3.8). PM2,5 heitkogused on vähenenud perioodil 2005–2016 ligikaudu 63,8%. Heitkoguste
vähenemise on põhjustatud transpordi- ja majandussektoris toimunud muutuste tõttu – vähenenud
on veose- ja sõitjakäive ning sellest tulenevalt ka kütuste tarbimine. Samuti on järkjärguline
väävlisisalduse vähendamine kütustes toonud kaasa märkimisväärse vääveldioksiidi heitkoguste
vähenemise.
Sõitjate vedu raudteel vähenes oluliselt ajavahemikul 1990–2013 (23,1 miljonilt sõitjalt 4,2
miljoni sõitjani), kuid on seoses raudteesektoris toimunud uuenduste ja rekonstrueerimistööde
lõppemisega alates 2014. aastast taas suurenema hakanud. Hoolimata sõitjate arvu kasvust, on
viimastele aastatele iseloomulik raudteesektori kütuse tarbimise ja sellega seonduvalt ka
saasteainete heitkoguste vähenemine. Sarnast trendi on näha kaubaveo mahtudes ja veosekäibes:
raudteetranspordi veosekäive on järjest vähenenud alates 2011. aastast ning oluline vähenemine
on toimunud just rahvusvahelises veos. Kaubamahu vähenemine on eelkõige tingitud sellest, et
Venemaa kasutab transiitkauba veol kauba saatmiseks välisriikidesse raudteetranspordi ja Eesti
sadamate teenuste kombineerimise asemel üha rohkem Venemaa enda sadamaid ning kindlasti ka
2014. aasta II poolaastast kehtestatud EL-i ja Venemaa vahelistel kahepoolsetel sanktsioonidel,
mis jätkuvalt mõjutavad raudteesektori arengut (MKM, 2016. aasta majandusülevaade61).
61
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2016. aasta majandusülevaade. [www]
https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2016.pdf (09.09.2018)
61
3.0
2.5
2.0
heitkogused, kt
1.5
1.0
0.5
0.0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5
Joonis 3.10. Raudteetranspordi õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt
Tabel 3.8. Raudteetranspordist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul
1990 – 2016, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 62
1990 2,431 0,224 0,567 0,0003 ─
1991 2,278 0,213 0,559 0,0003 ─
1992 1,685 0,153 0,364 0,0002 ─
1993 1,791 0,163 0,388 0,0002 ─
1994 1,791 0,163 0,390 0,0002 ─
1995 1,736 0,157 0,365 0,0002 ─
1996 1,897 0,173 0,413 0,0003 ─
1997 1,736 0,157 0,363 0,0002 ─
1998 2,203 0,197 0,433 0,0003 ─
1999 2,411 0,214 0,463 0,0003 ─
2000 2,254 0,200 0,177 0,0003 0,060
2001 2,097 0,187 0,167 0,0003 0,056
2002 2,673 0,237 0,199 0,0004 0,070
2003 2,358 0,209 0,170 0,0003 0,062
2004 2,044 0,181 0,153 0,0003 0,053
2005 2,201 0,195 0,168 0,0003 0,058
2006 2,306 0,205 0,168 0,0003 0,060
2007 1,939 0,172 0,121 0,0003 0,051
2008 1,362 0,121 0,050 0,0002 0,036
2009 1,834 0,163 0,050 0,0002 0,048
2010 2,620 0,233 0,070 0,0004 0,069
2011 1,782 0,158 0,001 0,0002 0,047
62
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
62
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 62
2012 1,581 0,140 0,001 0,0002 0,041
2013 1,368 0,121 0,001 0,0002 0,036
2014 1,050 0,093 0,000 0,0001 0,027
2015 0,996 0,088 0,000 0,0001 0,026
2016 0,786 0,070 0,000 0,0001 0,021
trend 1990–
-67,7 -68,8 -99,9 -67,4 ─
2016, %
trend 2005–
-64,3 -64,1 -99,8 -64,3 -63,8
2016, %
Siseveetransport
Siseveetranspordist tekkinud saasteainete heitkogused sisaldavad mootorpaatide, purjepaatide jm
veesõidukite kasutamisel eralduvaid heitkoguseid. Heitkogused on arvutatud Statistikaameti
statistilise kütusetarbimise ja Euroopa Keskkonnaameti poolt ühtlustatud metoodikas esitatud
eriheidete alusel.
Siseveetranspordist tekkinud saasteainete heitkogused moodustasid 2016. aastal kogu transpordi
valdkonnast tekkinud saasteainete heitkogustest järgmise osatähtsuse: NOx – 4,2%, LOÜ – 5,7%,
SO2 – 48,0%, NH3 – 0,1% ja PM2,5 – 9,5% (joonis 3.1, tabel 3.2).
2016. aastal suurenesid õhusaasteainete NOx, LOÜ ja NH3 heitkogused võrreldes 1990. aastaga
ligikaudu 2–3 korda (Joonis 3.11, Tabel 3.9). Seevastu vääveldioksiid heitkogused vähenesid
vaadeldaval perioodil oluliselt (58,6%), mis on otseselt tingitud vedelkütuste väävlisisalduse
järjepidevast ja nõuetekohasest vähendamisest. Sarnaselt teistele saasteainetele on ka PM2,5
heitkogused perioodil 2000–2016 ligikaudu kaks korda suurenenud (Joonis 3.11, Tabel 3.9).
0.9
0.8
0.7
heitkogused, kt
0.6
0.5
0.4
0.3
0.2
0.1
0.0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Axis Title
NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5
Joonis 3.11. Siseveetranspordi õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt
63
Tabel 3.9. Siseveetranspordi õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,563
1990 0,269 0,052 0,070 0,00005 ─
1991 0,269 0,052 0,070 0,00005 ─
1992 0,192 0,037 0,050 0,00004 ─
1993 0,192 0,037 0,050 0,00004 ─
1994 0,154 0,030 0,040 0,00003 ─
1995 0,154 0,030 0,040 0,00003 ─
1996 0,269 0,052 0,070 0,00005 ─
1997 0,230 0,045 0,060 0,00004 ─
1998 0,230 0,045 0,060 0,00004 ─
1999 0,202 0,039 0,053 0,00004 ─
2000 0,269 0,052 0,028 0,00005 0,032
2001 0,269 0,052 0,028 0,00005 0,032
2002 0,422 0,082 0,044 0,00008 0,051
2003 0,346 0,067 0,036 0,00006 0,041
2004 0,307 0,060 0,032 0,00006 0,037
2005 0,307 0,060 0,032 0,00006 0,037
2006 0,422 0,082 0,044 0,00008 0,051
2007 0,653 0,127 0,068 0,00012 0,078
2008 0,768 0,149 0,080 0,00014 0,092
2009 0,307 0,060 0,032 0,00006 0,037
2010 0,307 0,060 0,016 0,00006 0,037
2011 0,192 0,037 0,010 0,00004 0,023
2012 0,169 0,033 0,009 0,00003 0,020
2013 0,170 0,033 0,009 0,00003 0,020
2014 0,361 0,070 0,019 0,00007 0,043
2015 0,477 0,140 0,025 0,00009 0,060
2016 0,554 0,171 0,029 0,00010 0,070
trend 1990–
105,9 228,8 -58,6 107,3 ─
2016, %
trend 2005–
80,5 185,0 -9,4 81,4 89,2
2016, %
Ärisektor
Ärisektoris tekkinud saasteainete heitkogused sisaldavad äri ja avaliku teeninduse ning
militaarsektoris kasutatavatest masinatest ja seadmetest eralduvaid saasteainete heitkoguseid.
Heitkogused on arvutatud Statistikaameti statistilise kütusetarbimise ja Euroopa Keskkonnaameti
poolt ühtlustatud metoodikas esitatud eriheidete alusel.
63
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
64
2016. aastal oli ärisektori osatähtsus kogu transpordi valdkonnast tekkinud saasteainete
heitkogustest järgmine: NOx – 1,2%, LOÜ – 6,0%, SO2 – 0,1%, NH3 – 0,03% ja PM2,5 – 1,7%
(Joonis 3.1, Tabel 3.2).
Ärisektorist tekkinud saasteainete (NOx, LOÜ, SO2, NH3) heitkogused on ajavahemikul 1990–
2016 olnud väga muutlikud, mis tuleneb statistilisest kütuse tarbimisest antud sektoris. Samas on
heitkogused 2016. aastaks vähenenud oluliselt, vastavalt 60,7%, 63,6%, 100,0% ja 60,8% (Joonis
3.12, Tabel 3.10). PM2,5 heitkogused on perioodil 2005–2016 vähenenud ligikaudu 35,0%.
0.6
0.5
0.4
heitkogused, kt
0.3
0.2
0.1
0.0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5
Joonis 3.12. Ärisektori õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt
Tabel 3.10. Ärisektorist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–
2016, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 64
1990 0,397 0,495 0,124 0,0001 ─
1991 0,495 0,505 0,154 0,0001 ─
1992 0,359 0,037 0,110 0,0001 ─
1993 0,101 0,237 0,032 0,0000 ─
1994 0,131 0,014 0,040 0,0000 ─
1995 0,296 0,258 0,092 0,0001 ─
1996 0,163 0,017 0,050 0,0000 ─
1997 0,131 0,014 0,040 0,0000 ─
1998 0,186 0,159 0,058 0,0000 ─
1999 0,182 0,135 0,056 0,0000 ─
2000 0,180 0,145 0,056 0,0000 0,014
2001 0,177 0,153 0,006 0,0000 0,014
2002 0,112 0,270 0,004 0,0000 0,011
2003 0,172 0,204 0,004 0,0000 0,014
2004 0,269 0,169 0,005 0,0001 0,020
64
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
65
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 64
2005 0,297 0,052 0,001 0,0001 0,020
2006 0,326 0,043 0,001 0,0001 0,021
2007 0,320 0,033 0,001 0,0001 0,021
2008 0,346 0,036 0,001 0,0001 0,022
2009 0,279 0,204 0,000 0,0001 0,021
2010 0,439 0,045 0,000 0,0001 0,028
2011 0,202 0,058 0,000 0,0000 0,014
2012 0,201 0,141 0,000 0,0001 0,015
2013 0,312 0,058 0,000 0,0001 0,021
2014 0,262 0,167 0,000 0,0001 0,019
2015 0,242 0,143 0,000 0,0001 0,017
2016 0,156 0,180 0,000 0,0000 0,013
trend 1990–
-60,7 -63,6 -100,0 -60,8 -7,1
2016, %
trend 2005–
-47,5 246,2 -93,9 -45,4 -35,0
2016, %
Kodumajapidamised
Kodumajapidamise sektor hõlmab kodumajapidamises kasutatavate masinate (muruniidukid ja -
traktorid, trimmerid, saed, mootorsaanid jt) kasutamisel eralduvaid saasteainete heitkoguseid.
Heitkogused on arvutatud Statistikaameti statistilise kütusetarbimise ja Euroopa Keskkonnaameti
poolt ühtlustatud metoodikas esitatud eriheidete alusel.
Kodumajapidamisest tekkinud saasteainete heitkogused moodustasid 2016. aastal kogu transpordi
valdkonnast tekkinud saasteainete heitkogustest järgneva osa: NOx – 0,5%, LOÜ – 15,0%, SO2 –
0,1%, NH3 – 0,02% ja PM2,5 – 1,4% (Joonis 3.1, Tabel 3.2).
Erinevalt teistest liikuvatest heiteallikatest on kodumajapidamisest tekkinud saasteainete (NOx,
LOÜ, NH3, PM2,5) heitkogused ajavahemikul 1990–2016 oluliselt suurenenud, näiteks
lämmastikoksiidi heitkoguste kasv on olnud 11. kordne, orgaanilistel ühenditel ligikaudu 4. kordne
(Joonis 3.13, Tabel 3.11). Kodumajapidamistes on arvestuslikud heitkogused suurenenud, kuna
antud sektoris on ka kütuse tarbimine aasta-aastalt kasvanud. Seevastu vääveldioksiid heitkogused
on vaadeldaval perioodil oluliselt vähenenud (97,6%), mis on saavutatud järkjärgulisest
üleminekust väävlivabade vedelkütuste kasutamisele. PM2,5 heitkogused on perioodil 2005–2016
suurenenud ligikaudu 11,1% (Joonis 3.13, Tabel 3.11).
66
0.7
0.6
0.5
0.4
0.3
0.2
0.1
0.0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5
Joonis 3.13. Kodumajapidamise sektori õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt
Tabel 3.11. Kodumajapidamise sektorist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused
ajavahemikul 1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,565
1990 0,006 0,104 0,002 0,00000 ─
1991 0,005 0,117 0,002 0,00000 ─
1992 0,010 0,126 0,003 0,00000 ─
1993 0,015 0,138 0,005 0,00001 ─
1994 0,023 0,127 0,008 0,00001 ─
1995 0,035 0,254 0,012 0,00001 ─
1996 0,032 0,360 0,011 0,00001 ─
1997 0,040 0,383 0,014 0,00002 ─
1998 0,028 0,220 0,009 0,00001 ─
1999 0,038 0,357 0,013 0,00002 ─
2000 0,047 0,463 0,016 0,00002 0,009
2001 0,052 0,572 0,006 0,00002 0,011
2002 0,051 0,530 0,005 0,00002 0,010
2003 0,054 0,523 0,002 0,00002 0,010
2004 0,054 0,471 0,002 0,00002 0,010
2005 0,056 0,447 0,000 0,00002 0,009
2006 0,059 0,474 0,000 0,00002 0,010
2007 0,065 0,499 0,000 0,00003 0,011
2008 0,063 0,509 0,000 0,00002 0,011
2009 0,060 0,496 0,000 0,00002 0,010
2010 0,063 0,477 0,000 0,00002 0,010
2011 0,052 0,456 0,000 0,00002 0,009
65
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
67
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,565
2012 0,063 0,475 0,000 0,00002 0,010
2013 0,061 0,440 0,000 0,00002 0,010
2014 0,064 0,450 0,000 0,00002 0,010
2015 0,065 0,441 0,000 0,00002 0,010
2016 0,066 0,451 0,000 0,00002 0,010
trend 1990–
1000,0 333,7 -97,6 633,8 ─
2016, %
trend 2005–
17,9 0,9 -88,8 12,0 11,1
2016, %
Tööstusmasinad
Tööstussektoris arvestatakse saasteainete heitkoguseid, mis eralduvad tööstusmasinate (kraanad,
ekskavaatorid, buldooserid, freesid, segumasinad, asfaldilaoturid jm ehitusel kasutatavad
seadmed) kasutamisel. Heitkogused on arvutatud Statistikaameti statistilise kütusetarbimise ja
Euroopa Keskkonnaameti poolt ühtlustatud metoodikas esitatud eriheidete alusel.
2016. aastal oli tööstussektori osatähtsus kogu transpordi valdkonnast tekkinud saasteainete
heitkogustest järgmine: NOx – 7,9%, LOÜ – 6,0%, SO2 – 1,2%, NH3 – 0,2% ja PM2,5 – 9,1%
(Joonis 3.1, Tabel 3.2).
2016. aastal on tööstusmasinatest tekkinud saasteainete (NOx, LOÜ, SO2, NH3) heitkogused
võrreldes 1990. aastaga oluliselt vähenenud, vastavalt 80,3%, 72,6%, 100,0% ja 79,8% (Joonis
3.14, Tabel 3.12). PM2,5 heitkogused on 2016. aastal suurenenud ligikaudu 20,0% võrreldes 2005.
aastaga. Heitkoguste suurenemine on otseselt seotud kütuse tarbimise suurenemisega sellel
ajavahemikul.
6
5
4
heitkogused, kt
3
2
1
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5
Joonis 3.14. Tööstussektori õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016
68
Tabel 3.12. Tööstussektorist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul
1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,566
1990 5,329 0,660 1,632 0,0013 ─
1991 5,445 0,636 1,668 0,0013 ─
1992 2,958 0,361 0,906 0,0007 ─
1993 2,700 0,334 0,827 0,0007 ─
1994 2,721 0,300 0,834 0,0007 ─
1995 0,635 0,084 0,195 0,0002 ─
1996 1,226 0,145 0,376 0,0003 ─
1997 1,144 0,137 0,350 0,0003 ─
1998 0,954 0,135 0,292 0,0002 ─
1999 0,558 0,076 0,171 0,0001 ─
2000 0,496 0,069 0,128 0,0001 0,032
2001 0,670 0,069 0,055 0,0002 0,043
2002 0,700 0,091 0,047 0,0002 0,045
2003 1,006 0,177 0,032 0,0003 0,064
2004 0,855 0,107 0,016 0,0002 0,055
2005 0,855 0,107 0,003 0,0002 0,055
2006 1,019 0,124 0,003 0,0003 0,065
2007 1,051 0,127 0,003 0,0003 0,067
2008 0,948 0,103 0,002 0,0002 0,061
2009 0,823 0,103 0,001 0,0002 0,053
2010 1,019 0,124 0,015 0,0003 0,065
2011 0,671 0,074 0,001 0,0002 0,043
2012 0,888 0,110 0,001 0,0002 0,057
2013 0,655 0,075 0,000 0,0002 0,042
2014 1,007 0,122 0,001 0,0002 0,065
2015 1,112 0,126 0,001 0,0003 0,072
2016 1,049 0,181 0,001 0,0003 0,066
trend 1990–
-80,3 -72,6 -100,0 -79,8 ─
2016, %
trend 2005–
22,7 69,2 -66,7 25,6 20,0
2016, %
Põllumajandusmasinad ja kalandus
Põllumajandus- ja kalandussektor hõlmab nii põllumajandusmasinate (traktorid, kombainid,
laoturid jt) kasutamisel kui ka sisevetes, rannikuvetes ja süvamere kalandusest eralduvaid
saasteainete heitkoguseid. Heitkogused on arvutatud Statistikaameti statistilise kütusetarbimise ja
Euroopa Keskkonnaameti poolt ühtlustatud metoodikas esitatud eriheidete alusel.
66
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
69
Põllumajandusest ja kalandusest tekkinud saasteainete heitkogused moodustasid 2016. aastal kogu
transpordisektorist tekkinud saasteainete heitkogustest järgmise osatähtsuse: NOx – 20,8%, LOÜ
– 10,0%, SO2 – 24,7%, NH3 – 0,4%, PM2,5 – 20,4% (Joonis 3.1, Tabel 3.2).
Ajavahemikul 1990–2016 on saasteainete (NOx, LOÜ, SO2, NH3) heitkogused märgatavalt
vähenenud, vastavalt 37,3%, 66,4%, 98,8% ja 42,9% (Joonis 3.15, Tabel 3.13). PM2,5 heitkogused
on 2016. aastal suurenenud 26,3% võrreldes 2005. aastaga. Heitkoguste suurenemine on otseselt
seotud kütuse tarbimise suurenemisega sellel ajavahemikul.
5.0
4.5
4.0
3.5
heitkogused, kt
3.0
2.5
2.0
1.5
1.0
0.5
0.0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Axis Title
NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5
Joonis 3.15. Põllumajanduse ja kalandussektori õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016,
kt
Tabel 3.13. Põllumajandussektorist ja kalandusest välisõhku eralduvate õhusaasteainete
heitkogused ajavahemikul 1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,567
1990 4,409 0,889 1,278 0,0011 ─
1991 4,249 0,727 1,232 0,0010 ─
1992 3,188 0,636 0,924 0,0008 ─
1993 2,772 0,412 0,804 0,0007 ─
1994 1,420 0,164 0,412 0,0003 ─
1995 1,179 0,139 0,342 0,0003 ─
1996 1,324 0,172 0,384 0,0003 ─
1997 1,220 0,162 0,354 0,0003 ─
1998 1,255 0,165 0,364 0,0003 ─
1999 0,593 0,079 0,172 0,0001 ─
2000 0,903 0,111 0,190 0,0002 0,050
2001 0,765 0,097 0,062 0,0002 0,042
2002 2,509 0,276 0,204 0,0006 0,139
2003 2,914 0,316 0,170 0,0006 0,142
67
Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
70
Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,567
2004 2,594 0,304 0,135 0,0005 0,130
2005 2,344 0,219 0,107 0,0005 0,118
2006 2,153 0,217 0,076 0,0005 0,113
2007 2,225 0,229 0,070 0,0005 0,117
2008 2,351 0,220 0,082 0,0005 0,118
2009 2,264 0,210 0,037 0,0004 0,109
2010 2,256 0,219 0,013 0,0005 0,115
2011 2,794 0,290 0,039 0,0006 0,150
2012 2,701 0,275 0,026 0,0006 0,145
2013 2,316 0,240 0,004 0,0005 0,125
2014 3,292 0,339 0,007 0,0008 0,181
2015 3,359 0,347 0,014 0,0008 0,184
2016 2,763 0,299 0,015 0,0006 0,149
trend 1990–
-37,3 -66,4 -98,8 -42,9 ─
2016, %
trend 2005–
17,9 36,5 -86,0 31,8 26,3
2016, %
3.2. Transpordi valdkonna poliitikaprioriteedid
Transpordi valdkond on Eesti NOx, LOÜ-de ja PM2,5 peamine heiteallikas. 2016. aastal
moodustasid liikuvatest saasteallikatest välisõhku paisatud heitkogused 42,5% kogu Eesti NOx
heitkogustest, 13,3% LOÜ heitkogustest ja 9,8% PM2,5 heitkogustest. Seetõttu omab ka antud
sektor suurt keskkonnahoiu ja energiasäästupotentsiaali pikaajaliste riigisiseste ja rahvusvaheliste
sihttasemeteni jõudmiseks. Ülevaade olulisematest transpordi valdkonna poliitikaprioriteetidest
ehk valdkonda mõjutavatest ja suunavatest arengukavadest ning seadusandlusest on esitatud
järgnevates alapeatükkides.
Riiklikud arengukavad
Peamised transpordi valdkonna arengut ja erinevate eesmärgistatud meetmete elluviimist
suunavad Transpordi arengukava 2014–202068, ENMAK 203069 ja KPP 205070. Transpordi
arengukavas esitatud eesmärgid ja meetmed on aluseks võetud ENMAK 2030 transpordisektori
energiakasutuse meetmete välja töötamisel ning need omakorda KPP 2050 eesmärkide
sõnastamisel. Kuna arengukavad on omavahel tihedas seoses, siis kattuvad osaliselt ka seatud
eesmärgid, meetmed ja tegevused.
68
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Transpordi arengukava 2014-2020. [www]
https://www.mkm.ee/sites/default/files/transpordi_arengukava.pdf (22.10.2018)
69
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. [www]
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (22.10.2018)
70
Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf (22.10.2018)
71
Transpordi arengukava 2014–2020
Transpordi arengukava on transpordisektori arengusuundi määrav planeerimisdokument, mille
põhieesmärgiks on tagada inimeste ja kaupade liikumise vajadus, seda mugavalt, kiirelt, ohutult ja
jätkusuutlikul moel. Lisaks on transpordi arengu poliitika üheks eesmärgiks vähendada
transpordisektori keskkonnamõju. Kuna tegemist on energiamahuka sektoriga (2016. aasta kütuse
tarbimine 37,8 PJ), siis peitub ka transpordi valdkonnas suur potentsiaal negatiivsete
keskkonnamõjude vähendamises inimeste tervisele ja looduskeskkonnale.
Arengukavas on kavandatud transpordisektorist tulenevate mõjude vähendamiseks mitmeid
suundi, nagu: liiklusnõudluse ohjamine sundliikumiste asendamise ja vähendamisega, säästvamate
liikumisviiside eelistamine autokasutusele, uute tehnoloogiate sh alternatiivsete kütuste kasutusele
võtmine ja negatiivsete välismõjude leevendamine. Loetletud eesmärkide saavutamiseks on
arengukavas esitatud alaeesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud meetmed, mida on
detailsemalt kirjeldatud Tabel 3.14.
Tabel 3.14 Transpordi arengukava 2014–2020 transpordisektori eesmärgid, meetmed ja nende
mõju saasteainete heitkogustele
Mõju saasteainete heitkoguste
Eesmärgid ja meetmed
vähendamisele
Liikuvuskorraldusega hõlmatud tegevused
(sundliikumiste vähendamine ja erinevate
Mugav ja nutikas liikumiskeskkond liikumisviiside kasutamise soodustamine)
omavad positiivset mõju: saasteainete
heitkogused vähenevad
Avaliku sektori teenuste kujundamisel
elektrooniliste lahenduste eelistamine ning
kaugtöö kasutamise võimaluste arendamine,
Sundliikumiste asendamine
mis vähendavad sundliikumist ning seetõttu
omavad positiivset mõju: saasteainete
heitkogused vähenevad
Ruumilise ja transpordi planeerimise parem
Sundliikumiste vähendamine sidustamine omab positiivset mõju:
saasteainete heitkogused vähenevad
Liikumisvõimaluste parandamisel lähtutakse
keskkonna- ja ressursisäästlikkusest, kus
Säästlikuma liikumisviisi eelistamine oluliselt kohal on ka eri liikumisviiside
koostoime, mis kokkuvõttes omab positiivset
mõju: saasteainete heitkogused vähenevad
Transpordisüsteemi andmete kogumise taristu
Intelligentsete transpordisüsteemide arendamine, integreeritud reisiplaneerimine ja
arendamine transpordiinfo teenuste arendused omavad
kaudset positiivset mõju.
Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt
Transpordi keskkonnamõjude
transpordisektoris omab positiivset mõju:
vähenemine
saasteainete heitkogused vähenevad
Taastuvate kütuste kasutamise Biokütuste (bioetanool ja biodiisel) kasutamise
soodustamine teetranspordis soodustamine omab neutraalset mõju NEC-
72
Mõju saasteainete heitkoguste
Eesmärgid ja meetmed
vähendamisele
direktiivi saasteainetele (positiivne mõju KHG
heitkogustele). Biokütuste mõju NEC-direktiivi
saasteainetele vajab lisauuringuid.
Muude taastuvate energiaallikate (elekter,
biogaas ja muud) kasutamise soodustamine,
ühistranspordi üleviimine taastuvenergiale ning
sõidukite kasutamise struktuuri mõjutamine
omavad positiivset mõju: saasteainete
heitkogused vähenevad
Ökonoomsemate sõidukite eelistamine omab
Autopargi ökonoomsuse suurendamine positiivset mõju: saasteainete heitkogused
vähenevad
Ühenduste planeerimine, teenusstandardite
väljatöötamine ja investeeringutega jätkamine
Mugav ja kaasaegne ühistransport muudab ühistranspordi atraktiivsemaks ning
konkurentsivõimelisemaks. Alameesmärgil
kaude positiivne mõju.
Üleriigiliste ühistranspordiühenduste
Kaudne positiivne mõju
arendamine
Regionaalsete ühistranspordiühenduste
Kaudne positiivne mõju
arendamine
Kohalike ühistranspordiühenduste
Kaudne positiivne mõju
arendamine
Ühistranspordi integreerimine ja
Kaudne positiivne mõju
ligipääsu parandamine
Turismi sektori arengu ja ettevõtluse
rahvusvahelistumisega kaasneb
liikumisvajaduste (maanteetransport,
raudteeühendused, lennuliiklus ning
Turismi ja ettevõtlust toetavad laevaühendused) kasv, mis võib viia
rahvusvahelised reisiühendused saasteainete heitkoguste suurenemiseni.
Parema ühenduvuse loomisega eri
transpordiliikide vahelistes üleminekutes
kaasneb positiivne mõju saasteainete
heitkogustele.
Lennureisijate ja regulaarlendude arvu
suurenemisel kaasneb saasteainete heitkoguste
kasv.
Tallinna Lennujaama ühenduste
Lennuühenduste arendamine
väljaarendamine teiste transpordiliikidega
suurendab ühistranspordi kasutamise
võimalust, mis omab positiivset mõju
saasteainete heitkogustele.
73
Mõju saasteainete heitkoguste
Eesmärgid ja meetmed
vähendamisele
Investeeringud Tallinna lennujaama
keskkonnamõjude vähendamisse omavad
positiivset mõju.
Tallinna Vanasadamat külastatavate turistide ja
laevade arvu suurenemisel võivad saasteainete
heitkogused kasvada.
Laevaühenduste arendamine Tallinna Vanasadama ühenduste parandamine
teiste transpordiliikidega suurendab
ühistranspordi kasutamise võimalust, mis omab
positiivset mõju saasteainete heitkogustele.
Riikidevaheliste reiside teenindamiseks
jätkatakse olulise tähtsusega teede
rekonstrueerimisega ning soodustatakse
Maanteeühenduste arendamine
reisirongiliiklust. Eeldatavalt toimub suurem
osa liikumistest jätkuvalt maanteedel, mistõttu
heitkogused suurenevad.
Rail Balticu arendamine, veeremipargi
uuendamine ning ümberistumisteta ühenduste
loomine suurendavad nihet raudteeliikluse
Reisirongiühenduste arendamine
osakaalu kasvuks ning raudtee transpordi
atraktiivsust, mis omab seeläbi positiivset mõju
saasteainete heitkogustele.
Rahvusvahelise kaubaveo maht on Kaubamahtude suurenemisega kaasnevad
suurenenud negatiivsed mõjud saasteainete heitkogustele.
TEN-T võrgustiku läbilaskevõime
planeerimine, arendamine, korrashoid,
koormamine veoliigiti jm tegevused omavad
olulist mõju rahvusvahelisest kaubaveost
tekkivate saasteainete heitkogustele, mis
Kaubaveoks vajaliku taristu arendamine
sõltuvad otseselt erinevate veoliikide
osakaalust ning arengu suunamisest
transpordisektori siseselt. Kaubamahtude
suurenemisega kaasnevad negatiivsed mõjud:
saasteainete heitkogused suurenevad.
Avatuma transporditeenuste turu tagamisega
kaasneb kaudne negatiivne mõju, kuna antud
Rahvusvahelisi vedusid soosiva
meede soodustab rahvusvaheliste kaubavedude
õigusruumi arendamine
kasvu, mis omakorda viib saasteainete
heitkoguste suurenemiseni.
Sundliikumiste asendamise ja vähendamise, samuti säästlikuma liikumisviisi eelistamise
eesmärgil vähendatakse teostatavate sõitude hulka ja mahtusid, millega kaasneb omakorda
transpordisektorist tekkivate saasteainete heitkogusete vähenemine. Antud meetmete mõju on
74
otsene ja suure potentsiaaliga, samas võib meetmete rakendumine ja oodatud tulemuse
saavutamine toimuda viitega.
Transpordi keskkonnamõjude vähendamise eesmärgil rakendatavad meetmed aitavad otseselt
kaasa heitkoguste vähenemisele. Keskkonnasäästlike ja ökonoomsemate sõidukite kasutuselevõtt
omavad suurt ja kohest mõju saasteainete heitkogustele. Siiski sõltub meetme üldise mõju suurus
sõidukipargi uuenemise kiirusest. Taastuvate kütuste kasutamine transpordi valdkonnas biokütuste
kontekstis vähendab küll tekkivaid KHG heitkoguseid ning asendab selles osas fossiilkütuste
kasutamist, kuid välisõhu saasteainete heitkoguste tekke seisukohalt jääb mõju neutraalseks, kuna
heitkoguste arvutuste metoodikast lähtuvalt hinnatakse biokütuste mõju fossiilkütustega sarnaseks
vastavalt EMEP/EEA 2016. aasta juhendile.
Ühistranspordiühenduse arendamise eesmärgi täitmiseks kavandatud meetmed vähendavad
erasõidukitega tehtud sõite ning meetmete mõju on suur olukorras, kus ühistransport on sellisel
tasemel, mis võimaldab mugavat ja kättesaadavat alternatiivi erasõiduki kasutamisele.
Hetkeseisuga on tööl käivate elanike seas erasõidukite kasutamine jätkuvalt kasvav, samal ajal kui
ühistranspordi ja muude liikumisviiside eelistus on langemas, mistõttu on meetmete mõju
lähiaastatel suhtelistelt väike.
Rahvusvaheliste kaubavedude ja reisiühenduste arendamise eesmärgil elluviidavad tegevused
omavad olulist mõju, kuid see sõltub suures osas kaubavedude suurenemise või vähenemise
määrast ja transpordiliigist. Kaubamahtude suuremine on vastuolus keskkonnaeesmärkide ja
transpordinõudluse kasvu vähendamise eesmärkidega, kuid samas võib erinevate meetmete
planeerimisel ja elluviimisel leevendada rahvusvaheliste kaubavedude suurenemisest tulenevaid
negatiivseid mõjusid. Üheks eelistatud lahenduseks keskkonnamõjude vähendamisel oleks
kaubavedudel raudteetranspordi või veetranspordi eelistamine maanteetranspordile.
Arengukavas esitatud alaeesmärkidega loodetakse saavutada perioodi lõpuks transpordi valdkonna
negatiivsete keskkonnamõjude (sh KHG heitkogused, müra, lämmastiku, väävli, osakeste, jm)
kasvu aeglustumine, mis eeskätt on tingitud maanteetranspordivahendeis tehtud edusammudest
uute tehnoloogiate kasutamisel ja autokasutuse osatähtsuse vähenemisest. Erinevate meetmete
mõju on hinnatud peamiselt KHG ja linnastute õhukvaliteedi seisukohalt, mistõttu pole
arengukavas esitatud otsest kvantitatiivset hinnangut summaarsetele õhusaasteainete
heitkogustele. Samas võib eeldada, et konkreetsed eesmärgistatud meetmed ja tegevused
avaldavad positiivset mõju ka õhusaasteainete heitkoguste vähenemisele (va biokütused, mille
mõju on neutraalne).
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030)
ENMAK 2030 üldiseks eesmärgiks on energiaga varustatuse tagamine kooskõlas EL-i pikaajaliste
energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, mis samal ajal panustaksid Eesti majanduskliima ja
keskkonnaseisundi parendamisse ja tagaksid pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Selleks, et Eesti
energiavarustus ja -tarbimine oleks säästlikum tuleb primaarenergiat tõhusamalt kasutada.
Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordisektoris, motoriseeritud
individuaaltranspordi nõudluse vähendamine ja tõhus sõidukipark on need meetmed, mille
rakendamisel saavutatakse transpordisektoris pikaajalised eesmärgid.
75
Tabel 3.15 sisaldab ülevaadet ENMAK 2030 primaarenergia tõhusama kasutuse alaeesmärgi
täitmiseks rakendatavatest meetmetest ning nende raames tehtavate tegevustest ja hinnangulisest
mõjust saasteainete heitkogustele.
Tabel 3.15. ENMAK 2030 primaarenergia tõhusama kasutuse alaeesmärgi täitmise meetmed,
tegevused ja mõju saasteainete heitkogustele
Mõju saasteainete heitkoguste
Meetmed ja tegevused
vähendamisele
Biokütuste (bioetanool ja biodiisel) kasutamise
soodustamine omab neutraalset mõju NEC-
direktiivi saasteainetele (positiivne mõju KHG
heitkogustele). Biokütuste mõju NEC-direktiivi
saasteainetele vajab lisauuringuid.
Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu
Muude taastuvate energiaalikate (elekter,
suurendamine transpordis
biogaas ja muud) kasutamise soodustamine,
ühistranspordi üleviimine taastuvenergiale ning
sõidukite kasutamise struktuuri mõjutamine
omavad positiivset mõju: saasteainete
heitkogused vähenevad
Biometaanijaamade rajamine
Biometaani tanklavõrgustiku rajamine
Sõidukipargi kohandamine biometaani
kasutuseks
Biokütuste tootmiseks ja turustamiseks
vajalike õigusnõuete sätestamine
Bioetanoolitehase rajamine
Bioetanooli tootmisjäägi praagi
kasutamine taastuvkütusena või
loomasöödana
Biokütuste teadustegevus
Transpordinõudluses sõiduautode osakaalu
vähenemine, ühistranspordi kasutamise
Motoriseeritud individuaaltranspordi osakaalu suurenemine ja sõidukipargi
nõudluse vähendamine energiatarbimise jätkuva kasvu ärahoidmine
omavad positiivset mõju: kütuse tarbimine ja
saasteainete heitkogused vähenevad
Transpordis kasutavate kütuste aktsiisimäärade
tõstmine ja/või muutmine kütuste
Kütuseaktsiisi tõstmine ja
energiasisaldusest ja CO2 jalajäljest sõltuvaks
maksustamispõhimõtete muutmine
omab positiivset mõju: kütuse tarbimine ja
saasteainete heitkogused vähenevad
Linnade parkimisnõuete uuendamine ja autode
Linnade parkimispoliitika uuendamine parkimiskohtade subsideerimise vähendamine
autokasutuse reguleerimiseks soodustab ühistranspordi kasutamist ning loob
paremad eeldused
76
Mõju saasteainete heitkoguste
Meetmed ja tegevused
vähendamisele
ühistranspordi, kergliikluse, linnatänavate
ümberkorraldamise ja maakasutuse
suunamiseks. Positiivne mõju: kütuse tarbimine
ja saasteainete heitkogused vähenevad
Ühistransporditeenuste ja selle kättesaadavuse
arendamine suurendab ühistranspordi ning
Ühistranspordi osakaalu suurendamine vähendab sõiduautode osakaalu. Positiivne
mõju: kütuse tarbimine ja saasteainete
heitkogused vähenevad
Kergliiklejate juurdepääsu ja
liikumistingimuste arendamine, jalgrattateede
võrgustiku ning ohutu
jalgrattaga liiklemise arendamine, turvalise
Kergliikluse arendamine linnades parkimise ning jalgrataste ühiskasutuse
edendamine omavad positiivset mõju:
kergliikluse eelistamine, millega kaasneb
kütuse tarbimise ning saasteainete heitkoguste
vähenemine
Asustuse ja liiklust tekitava arendustegevuse
planeerimisel valglinnastumise
ning autost sõltuvuse vältimine, tõhusate
Maakasutuse suunamine ühistranspordikoridoride, kompaktsete ja
valglinnastumise ja autost sõltuvuse atraktiivsete
vähendamiseks tõmbekeskuste kujundamiseks. Positiivne
mõju: kaasneb sundliikumise ning seeläbi ka
kütuse tarbimise ja saasteainete heitkoguste
vähenemine
Tänavaruumi ümberkujundamine ohutu
liiklemise, ühistranspordi ning jalgsi- ja
Linnatänavate ümberkorraldamine
jalgrattaga liiklemise ning kohaliku elu- ja
ühistranspordi ja kergliikluse
ärikeskkonna soodustamiseks. Positiivne mõju:
edendamiseks
kütuse tarbimine ja saasteainete heitkogused
vähenevad
Linnade ja suuremate asutuste liikuvuse
süsteemne analüüsimine ja aktiivne
Linnade ja ettevõtete liikuvuskorralduse ühistranspordi, kergliikluse,
arendamine autode lühirendi ja kooskasutuse soodustamine.
Positiivne mõju: kütuse tarbimine ja
saasteainete heitkogused vähenevad
Kaugtöökeskuste, ühiskontorite arendamine,
paindliku tööaja ning kodus töötamise
Kaugtöötamise edendamine võimaldamine. Positiivne mõju: kütuse
tarbimine ja saasteainete heitkogused
vähenevad
77
Mõju saasteainete heitkoguste
Meetmed ja tegevused
vähendamisele
Autode kooskasutuse ja lühirendisüsteemide
ühtsete ITK-lahenduste, ühistranspordi ja
autode lühirendi koostoime ning lühirendi
kättesaadavuse arendamine, millega on
võimalik vähendada linnaelanike isikliku auto
Autode kooskasutuse ja lühirendi
või mitme auto omamist, täiendada
arendamine
ühistranspordisüsteemi hõreda asustuse
kohtades ning kasutada olemasolevaid
sõidukeid tõhusamalt. Positiivne mõju: kütuse
tarbimine ja saasteainete heitkogused
vähenevad
Ökonoomsemate uute sõidukite kasutusele
võtmine omab positiivset mõju: kütuse
Tõhus sõidukipark
tarbimine ja saasteainete heitkogused
vähenevad
Toetuste ja soodustuste süsteem
energiasäästlike sõidukite soetamiseks.
Energiasäästlike autode soodustused
Positiivne mõju: kütuse tarbimine ja
saasteainete heitkogused vähenevad
Raudtee elektrifitseerimine Tartu ja Narva
suunal kaubarongide võimsusi arvestades.
Raudtee elektrifitseerimine
Positiivne mõju: saasteainete heitkogused
vähenevad
Raudtee infrastruktuuri arendamine,
reisirongiliikluse
Raudtee infrastruktuuri arendamine, Rail
läbilaskvuse suurendamine ja Rail Balticu
Baltic
ehitamine. Positiivne mõju: saasteainete
heitkogused vähenevad
Toetused hübriidbusside, hübriidtrollide,
elektribusside jt energiasäästlike
Kütusesäästliku ühistranspordiveeremi ühistranspordisõidukite soetamiseks suuremate
soetamine linnade ühistranspordiliinidele. Positiivne
mõju: kütuse tarbimine ja saasteainete
heitkogused vähenevad
Hangetes kütusesäästlike raskveokite
eelistamisega kaasnevad positiivsed mõjud:
Kütusesäästlikud raskeveokid
kütuse tarbimine ja saasteainete heitkogused
vähenevad
Hangetes kütusesäästlike mitmemootoriliste
vedurite eelistamisega kaasnevad positiivsed
Kütusesäästlikud vedurid
mõjud: kütuse tarbimine ja saasteainete
heitkogused vähenevad
Säästvate sõiduvõtete rakendamine aitab säästa
Säästva sõidustiili rakendamine
kütust ning tekkivaid saasteainete heitkoguseid.
78
Mõju saasteainete heitkoguste
Meetmed ja tegevused
vähendamisele
Positiivne mõju: saasteainete heitkogused
vähenevad
Primaarenergia tõhusamaks kasutuselevõtuks näeb arengukava ette alternatiivsete kütuste
kasutuselevõtu suurendamise transpordi valdkonnas. Eesmärk suurendada alternatiivsete kütuste
kasutuselevõttu transpordi valdkonnas tuleneb EL-i taastuvenergia direktiivist 2009/28/EÜ, mille
raames peab Eesti aastaks 2020. saavutama 10% taastuvenergia osakaalu transpordisektoris. Antud
eesmärgi täitmiseks rakendatakse järkjärgulist biokütuste lisamise kohustust kütusetarnijatele.
Pikemaajalises perspektiivis on eesmärgiks saavutada ka 10% metaankütuste osakaal
maanteesõidukite energiatarbimises 2030. aastaks. Eelpool nimetatud sihttasemete saavutamiseks
on olulisteks tegevusteks motiveeriva majanduskeskkonna loomine biokütuste ja teiste
alternatiivkütuste tootmiseks ja tarbimiseks, samuti pikaajalise investeeringukindluse tagamine
riigi maksupoliitikaga, aga ka avalikus sektoris alternatiivkütuste kasutamise analüüsimine ja
sotsiaalmajanduslikult põhjendatult kasutusele võtmine ning valdkondlik teadus- ja
arendustegevus.
Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamise ja sõidukipargi tõhususe meedet
hinnatakse läbi erinevate mõõdikute. Eesmärgiks on saavutada transpordinõudluses sõiduautode
osakaalu vähenemine ning ühistranspordi kasutamise osakaalu suurenemine, aga ka sõidukipargi
energiatarbimise jätkuva kasvu ärahoidmine ja ökonoomsemate uute sõidukite kasutusele võtmine.
Antud meetme elluviimiseks on planeeritud mitmeid tegevusi, mis hõlmavad nii teekasutustasusid,
keskkonnasäästlike sõidukite ostusoodustusi, ühistransporditeenuste osakaalu suurendamist,
kaugtöö edendamist ja mitmeid muid energiasäästu saavutamiseni viivaid tegevusi.
ENMAK 2030 raames valminud alusuuringutega selgitati välja Eesti transpordi energiatarbimist
mõjutavad valdkonnad, peamised energiasäästu soodustavad meetmed ning hinnati nende
tegevuste mõju Eesti transpordi energiatarbimisele. Suurim energiasäästupotentsiaal pikemas
perspektiivis seisneb transpordinõudluse, eriti sõiduautost sõltuvuse ja maanteevedude, edasise
kasvu ohjamisel asustuse suunamise ja ühistranspordi süsteemse arendamise kaudu, mis eeldab
omakorda tihedat koostööd riigi, kohalike omavalitsuste ametite ja ettevõtete vahel. Analüüsist
ilmneb, et transpordinõudlus 2030. aasta perspektiivis kasvab ning CO2 heite vähendamine eeldab
sektoripõhist suunavat arengut, mis saavutatakse peamiselt energiatõhusamast
transpordisüsteemist ja kõrgest biokütuste osakaalust. Samas teiste õhusaasteainete heitkoguste
osas täheldati kõikide stsenaariumide lõikes heitkoguste vähenemist, mis on tingitud eelkõige
EURO5 ja EURO6 heitenormiga sõidukite osakaalu kasvust sõidukipargis.
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050)
KPP 2050 pikaajaliseks eesmärgiks on üleminek vähese süsinikuheitega majandusele, sealjuures
kujundades järk-järgult ja eesmärgipäraselt majandus ning energiasüsteem ümber
ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Kliimapoliitika
põhialuste fookuses on KHG heite vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine erinevates
valdkondades (sh transport) ning riigi valmisoleku ja võimekuse tagamine, et minimeerida
kliimamuutustest põhjustatud negatiivseid mõjusid.
Arengudokumendiga seatakse paika poliitikasuunised aastani 2050. Kuna tegu on pikaajaliste
poliitikasuunistega, siis konkreetseid meetmeid ning teekaarte eesmärgi saavutamiseks
79
arengudokument ei sisalda. KHG heitkoguste hindamisel on kasutatud ENMAK 2030 koostamisel
välja töötatud transpordi stsenaariumeid, mida on kohandatud Kliimapoliitika põhialuste jaoks
ning mis võimaldavad hinnata alljärgnevalt kirjeldatud suuniste mõju.
Transpordisektori KHG heitkoguste vähendamise pikaajalistest eesmärkidest lähtuvad suunised
on esitatud Tabel 3.16.
Tabel 3.16. KPP 2050 transpordisektori suunised ja mõju saasteainete heitkogustele
Mõju saasteainete
Transpordi sektori poliitilised suunised heitkoguste
vähendamisele
1. Vähendada sundliikumise ja isiklikust autost sõltuvuse
vajadust hästi integreeritud asustuse ja transpordikorralduse
Mõjub positiivselt kõikide
planeerimise kaudu. Samuti edendada energiasäästlikku
õhusaasteainete
liikluskultuuri. Asustuse ja transpordi planeerimise
programmi saasteainete
integreerimise ning liikuvuskavade väljatöötamise ja
heitkoguste vähendamisele
elluviimise kaudu soodustada hästi toimivat
transpordisüsteemi ja vähendada sundliiklust.
2. Suurendada sõidukipargi ökonoomsust ja säästlike
transpordikütuste osakaalu eelkõige eesmärgipärase
maksupoliitika ning avaliku sektori eeskuju abil. Avaliku Mõjub positiivselt kõikide
sektori investeerimis- ja maksupoliitikaga mõjutada õhusaasteainete
ökonoomsete sõidukite, säästlike transpordikütuste ning programmi saasteainete
ühiskasutuses sõidukite eelistamist. Riigihangetes eelistada heitkoguste vähendamisele
ökonoomseid sõidukeid ja säästlikke alternatiivkütuseid.
Avaliku sektori eeskujul suurendatakse tarbijate teadlikkust.
3. Eelistada vähese KHG heitega transpordi- ja liikumisviise
ühistranspordi, kergliikluse ning energiatõhusate kaubavedude
eelisarendamise kaudu. Riik ja kohalikud omavalitsused
Mõjub positiivselt kõikide
edendavad transpordikorraldust, mis lähtub ühtsest tervikust
õhusaasteainete
ega sõltu haldusjaotusest ning ühistranspordiettevõtte
programmi saasteainete
omandivormist. Eesmärgi saavutamiseks kaalutakse
heitkoguste vähendamisele
transpordi kogumõjust ja KHG heite vähendamisest lähtuva
maksupoliitika kujundamist üldist maksukoormust
suurendamata.
4. Edendada teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis
Mõjub positiivselt kõikide
soodustavad keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste
õhusaasteainete
ning ettevõtete teadlikkuse ja kompetentsi suurendamist
programmi saasteainete
säästva transpordi ja liikuvuse arendamisel ning asjakohaste
heitkoguste vähendamisele
näidisprojektide elluviimisel.
Kliimapoliitika pikaajalised eesmärgid on saavutatavad rakendades erinevaid eelpool nimetatud
suunised. Suurim heitkoguste vähendamise potentsiaal peitub just maanteetranspordi sektorit
puudutavates suunistes, mis soodustavad sõidukipargi ökonoomsust, energiatõhusa
transpordisüsteemi eelisarendamist, väikese KHG jalajäljega liikumisviiside valikuid, kujundavad
integreeritud transpordi ja asutuste planeerimist ning eelisarendatavad ühistransporditeenuseid.
80
Lisaks on oluline osa ka säästlike biokütuste tootmisel ja kasutamisel transpordi KHG heitkoguste
vähenemises.
Kliimapoliitika põhialuste „Kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heite ja
sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise analüüs71“ dokumendi lõpparuandes on hinnatud põgusalt
ka mõju õhusaasteainete heitkogustele. Analüüsist ilmneb, et KHG ja õhusaasteainete heitkogused
on omavahel seoses, mistõttu KHG heitkoguste vähendamisega kaasneb ka õhusaasteainete
heitkoguste vähenemine. Samas näitas analüüs, et transpordisektoris saavutatakse õhusaasteainete
heitkoguste vähenemine ka meetmeid rakendamata, kuid selline areng ei taga KHG heitkoguste
vähenemist, mistõttu on oluline rakendada eelpool kirjeldatud suuniseid tagamaks nii KHGe kui
ka õhusaasteainete heitkoguste pikaajaliste eesmärkideni jõudmine.
Muud riiklikud uuringud
Muude riiklike uuringute all on oluline välja tuua kliimapoliitika meetmete uuring
„Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide
saavutamiseks Eestis“72 (ESR uuring), mille eesmärgiks on selgitada välja kulutõhusad meetmed
ja analüüsida nende rakendamise mõju Eesti KHG heite vähendamiseks perioodil 2021–2030.
Sealjuures hinnati meetmete mõju maksimaalselt kuni 2050. aastani. Kuigi konkreetne uuring
hõlmab mõju hindamist KHG heitkogustele, annab see ka üldise hinnangu meetmetega kaasnevast
mõjust õhusaasteainete heitkogustele.
Uuringu raames analüüsitud viiest sektorist leidub kõige enam heitkoguste vähendamise
potentsiaali transpordis ja peamiselt just maanteetranspordis, mis on kõige mahukam ja olulisem
sektor. Kuna maanteetranspordi heitkogustest suurima osatähtsuse moodustavad just sõiduautod,
siis on ka enamik uuringus käsitletud transpordisektorit puudutavaid meetmeid suunatud just
sõiduautode liikluse vähendamisele.
Analüüsitud transpordi sektori meetmed (Tabel 3.17) põhinevad ENMAK 2030, transpordi
arengukava 2014–2020 ja KPP 2050 sisendil, ning on hinnatud KHG vähendamise potentsiaali
seisukohalt. Samas on antud ka hinnang, et eranditult kõigi nimetatud meetmete osas kaasnevad
positiivsed kaasmõjud õhusaasteainete (SO2, PM2,5, NOx, LOÜ) heitkogustele. Neutraalseks on
hinnatud mõju NH3 heitkogustele.
Tabel 3.17. Uuringu „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse
määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis“ meetmed ja mõju saasteainete heitkogustele.
Meetmed Mõju saasteainete heitkoguste vähendamisele
Säästlik sõiduviis omab positiivset mõju. Kütuse tarbimine ja
Ökonoomse juhtimise
saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ). Neutraalne mõju NH3
edendamine
heitkogustele.
Kergliikluse arendamine omab positiivset mõju: kütuse
Kergliikluse arendamine tarbimine väheneb ja saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ)
heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju NH3 heitkogustele.
71
Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Lõpparuanne. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamise_lopparuanne_25.05.pdf (22.10.2018)
72
Finantsakadeemia OÜ. 2018. Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks
Eestis. [www] https://www.kik.ee/sites/default/files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus_final.pdf (22.10.2018)
81
Meetmed Mõju saasteainete heitkoguste vähendamisele
Ühistranspordi kättesaadavuse ja veovõime parandamisega
kaasneb positiivne mõju: kütuse tarbimine väheneb
20% ÜT-teenuse lisamine (energiasäästlikumad ühistranspordiliigid) ja saasteainete (SO2,
PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju
NH3 heitkogustele.
Linnade parkimisnõuete uuendamine ja autode
parkimiskohtade subsideerimise vähendamine soodustab
Linnade parkimispoliitika ühistranspordi ja kergliikluse kasutamist. Positiivne mõju:
saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkogused
vähenevad. Neutraalne mõju NH3 heitkogustele.
Maakasutuse suunamine valglinnastumise ja autost sõltuvuse
Muud ruumilised ja vähendamiseks; linnatänavate ümberkorraldamine
maakasutuslikud meetmed ühistranspordi ja kergliikluse edendamiseks ning linnade ja
linnades transpordi energiasäästu ettevõtete liikuvuskorralduse arendamine omavad positiivset
suurendamiseks mõju: SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ heitkogused vähenevad.
Neutraalne mõju NH3 heitkogustele.
Kaugtöökeskuste, ühiskontorite arendamise, paindliku tööaja
ning kodus töötamise võimaldamisega kaasneb positiivne
Kaugtöö ja e-teenused mõju: sundliikumine, kütuse tarbimine ning saasteainete (SO2,
PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju
NH3 heitkogustele.
Autode kooskasutuse arendamine (sh sõidujagajate lubamine
ühistranspordi rajale, parkimise soodustamine jne) omab
Autode kooskasutus
positiivset mõju: saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ)
heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju NH3 heitkogustele.
Ajapõhise teekasutustasu asendamine tõhusama
kilomeetripõhise tasuga omaks positiivset mõju: saasteainete
Raskeveokite teekasutustasu
(SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkogused vähenevad. Neutraalne
mõju NH3 heitkogustele.
Parema veeretakistusega rehvide kasutamine ning sõidukite
aerodünaamika parandamine omab positiivset mõju: kütuse
Raskeveokite rehvid ja
kulu ja saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkogused
aerodünaamika
vähenevad.
Neutraalne mõju: NH3 heitkogustele.
Elektriautode oluliselt madalam energiatarbimine (võrreldes
sisepõlemismootoriga) omab positiivset mõju: kütuse
Elektriautod
tarbimine ja saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ)
heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju NH3 heitkogustele.
Rail Balticu väljaarendamisega saavutatakse energiasääst, mis
tuleneb kaubaveo osalisest suundumisest maanteelt raudteele.
Rail Baltic Positiivne mõju: kütuse tarbimine ja saasteainete (SO2, PM2,5,
NOx ja LOÜ) heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju NH3
heitkogustele.
82
Transpordi valdkonna reguleerivad õigusaktid
Eesti seadusandlusest saab transpordi valdkonnaga seonduvalt välja tuua vedelkütuse seaduse, mis
reguleerib transpordis kasutatava vedelkütuste kvaliteedi nõudeid ja AÕKS-i35, mis lisaks
vedelkütuste keskkonnanõuetele sätestab ka kütusekvaliteedi seire kohustuse, nõuded
õhukvaliteedile, kehtestab valdkonda täpsustavad määrused ja käsitleb muid õhukvaliteeti
puudutavaid regulatsioone. EL-i tasandil võib transpordisektoriga seonduvalt välja tuua Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määruse 443/2009/EÜ ja komisjoni määruse 2017/1151/EL, millega
kehtestatakse uute sõiduautode ja kaubikute tootjatele siduvad CO2 heite vähendamise
sihttasemed.
Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS)
Olulisemad välisõhu kaitse normid on koondatud AÕKS-i35, mille eesmärgiks on tagada välisõhu
kvaliteedi säilitamine ja parandamine ning tegevuste reguleerimine, millega võib kaasneda
välisõhu mõjutamine. Sellest tulenevalt kehtestatakse ka keskkonnaministri määrus nr 75
„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid”.
Transpordi valdkonna spetsiifiliselt käsitleb seadus liikuvate heiteallikate saasteainete heidete
reguleerimist, transpordi valdkonnas kasutatava vedelkütuste keskkonnanõudeid ja vedelkütuste
kvaliteedi seiret. Õhukvaliteedi seisukohalt antakse näiteks kohalikele omavalitsustele õigus
piirata ebasoodsate ilmatikutingimuste korral mootorsõidukite liikumist. Samuti kohustub uue
mootorsõiduki tootja, importija ja müüja tegema kasutajale kättesaadavaks sõiduautode
kütusekulu ja CO2 heite informatsiooni. Sarnaselt eelnevale on seaduse eesmärgiks suunata
lõppkasutaja tegema teadlikult keskkonnasäästlikke valikuid ka uusi rehve ostes, omades head
ülevaadet soetatavate rehvide ühtlustatud märgistusest, mis hõlmab informatsiooni mürataseme,
kütusesäästlikkuse ja ohutuse kohta.
Transpordi valdkonnas kasutatavatele vedelkütustele kehtestatakse keskkonnanõuded
keskkonnaministri määrusega nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste
säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord
ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähenemise määramise metoodika“39 (vastu võetud 20.12.2016). Sellega võetakse üle Eesti
õigusesse kütuste kvaliteedi direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1513,
millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi
2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning
väävli sisalduse vähendamise direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/802,
mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes) Keskkonnanõuete
kehtestamine vedelkütustele on oluline kuna nii tagatakse kvaliteetse kütuse kasutamine
transpordisektoris mis omakorda mõjutab sisepõlemismootoritest tekkivaid heitgaaside koguseid.
Lisaks on seaduse eesmärgist tulenevalt vastu võetud mitmeid määrusi, mis sätestavad välisõhu
kvaliteedi seiret ja heitkoguste määramise meetodeid, piirväärtusi, välisõhu saastamise
vähendamise meetmeid, liikuvatele heiteallikale ja kütustele esitatavaid nõudeid, ja teisi välisõhu
kvaliteeti puudutavaid regulatsioone.
83
Vedelkütuse seadus
Vedelkütuse seadusega73 kehtestatakse transpordisektoris kasutatava vedelkütuse
kvaliteedinõuded, mida reguleeritakse detailsemalt majandus- ja kommunikatsiooniminsitri
määrusega nr 16 „Nõuded vedelkütusele“74 (vastu võetud 17.03.2010). Samuti sätestatakse
vedelkütuse seadusega transpordis kasutatava biokütuse osakaalu eesmärgid ja kohustused aastate
lõikes, et jõuda 2020. aastaks seatud eesmärgini kasutada 10% ulatuses taastuvenergiat
transpordisektoris.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 443/2009/EÜ, millega kehtestatakse uute
sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva
ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames ja Komisjoni määrus 2017/1151/EL75, millega
täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb
mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega
(EURO5 ja EURO6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust
Lisaks liikmesriikidele seatud kohustustele on EL kohustanud ka autotootjaid uute autode
keskkonnamõju vähendama. CO2 heite osas on autotootjatele kehtestatud nõuded siduvate
keskmiste sihttasemetena ainult uutele sõiduautodele ja väikestele tarbesõidukitele (kaubikutele).
Määrusega 443/200976 kohustati autotootjaid vähendama uute sõiduautode keskmist CO2heidet
2015. aasta kohustusliku sihttasemeni, milleks oli kehtestatud 130 grammi kilomeetri kohta. 2020.
aastaks näeb määrus ette uute sõiduautode CO2 heite keskmise koguse vähendamist 95 grammini
kilomeetri kohta. Määruse 510/2011/EL kohaselt peavad uute väikeste tarbesõidukite tootjad
vähendama oma toodangu poolt välisõhku heidetavad CO2 heitkoguseid. Konkreetse regulatsiooni
sisu sarnaneb oma põhimõttelt sõiduautodele juba kehtivate piirangutega (443/2009/EL). Kui
2017. aasta kohustuslikuks tasemeks oli kehtestatud 175 grammi kilomeetri kohta, siis 2020.
aastaks tuleb kaubikute CO2-heite keskmiste kogust vähendada 147 grammini kilomeetri kohta.
Konkreetsete määrustega antakse tootjatele initsiatiiv liikuda senisest säästlikumate ja vähem
heiteid õhku paiskavate sõidukite tootmise suunas. Siiski tuleb nentida, et sõidukite EURO-
klasside heitenormid ja CO2 regulatsioon puudutab vaid autotootjaid, mistõttu see ei taga, et
kõikides EL-i liikmesriikides eelistataks ühtmoodi kõrgetele EURO-klassidele vähese CO2 heitega
sõidukeid. Üldiselt võib siiski järeldada, et uute sõidukite kütusetarbimise vähendamisega
saavutatakse nii CO2 heite kui ka õhusaasteainete heitkoguste vähenemine.
Lisaks eelnimetatud seadusetele ja määrustele on üle võetud järgnevad Euroopa Liidu õigusaktid:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktitiiv 2009/126/EÜ77;
73
Vedelkütuse seadus. RT I, 03.04.2019, 11. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/VKS (22.10.2018)
74
Majandus- ja kommunikatsiooniminsitri määrus nr 16 „Nõuded vedelkütusele“. RT I, 13.01.2017, 16. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/113012017016 (22.10.2018)
75
Komisjoni määrus 2017/1151/EL, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb
mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (EURO5 ja EURO6) ning sõidukite remondi- ja
hooldusteabe kättesaadavust, 1.juuni 2017. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02017R1151-
20170727&from=ET (22.10.2018)
76
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 443/2009/EÜ, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite
süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, 23. aprill 2009. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R0443&from=en (22.10.2018)
77
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktitiiv 2009/126/EÜ, mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude
regenereerimise II etapi kohta, 21.10.2009. [www] https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:285:0036:0039:ET:PDF
(22.10.2018)
84
Komisjoni direktiiv 2014/99/EL78;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ79;
Komisjoni direktiiv 2011/63/EL80;
Komisjoni direktiiv 2000/71/EÜ81;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/17/EÜ82;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/200383;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/30/EÜ84;
Komisjoni direktiiv 2014/77/EL85;
Komisjoni määrus (EÜ) nr 692/200886;
Komisjoni määrus (EL) nr 566/201187;
Komisjoni määrus (EL) nr 459/201288;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/200989;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/162890.
78
Komisjoni direktiiv 2014/99/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/126/EÜ (mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate
bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta) selle kohandamiseks tehnika arenguga, 21.10.2014. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0099&from=ET (22.10.2018)
79
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ, bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta,
13.10.1998. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31998L0070&from=EN (22.10.2018)
80
Komisjoni direktiiv 2011/63/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi
kohta selle kohandamiseks tehnika arenguga, 1.06.2011. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011L0063&from=et (22.10.2018)
81
Komisjoni direktiiv 2000/71/EÜ, millega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ I, II, III ja IV lisas sätestatud mõõtmismeetodid
kohandatakse tehnika arenguga vastavalt selle direktiivi artiklile 10, 7.11.2000. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32000L0071&from=EN (22.10.2018)
82
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/17/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta,
3.03.2003. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003L0017&from=ET (22.10.2018)
83
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, EÜ asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetlusele vastavates õigusaktides
sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta nõukogu otsusega 1999/468/EÜ,
29.11.2003. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003R1882&from=ET (22.10.2018)
84
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli
spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu
direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ,
23.04.2009. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0030&from=EN (22.10.2018)
85
Komisjoni direktiiv 2014/77/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ (bensiini ja diislikütuse kvaliteedi
kohta) I ja II lisa, 10.06.2014. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0077&from=EN (22.10.2018)
86
Komisjoni määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis
käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (EURO5 ja EURO6) heitmetega ning sõidukite remondi-
ja hooldusteabe kättesaadavust, 18.07.2008. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008R0692&from=EN
(22.10.2018)
87
Komisjoni määrus (EL) nr 566/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007 ja komisjoni määrust
(EÜ) nr 692/2008 sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse osas, 8.06.2011. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011R0566&from=EN (22.10.2018)
88
Komisjoni määrus (EL) nr 459/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007 ning komisjoni määrust
(EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (EURO6) heitega, 29.05.2012. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012R0459&from=EN (22.10.2018)
89
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite
heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi
2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ, 18.06.2009. [www] https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R0595&from=EN (22.10.2018)
90
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite
gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012
ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks, 14.09.2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R1628&from=EN (22.10.2018)
85
3.3. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed transpordi valdkonnas
Transpordi valdkonna meetmete kirjeldused on koostatud õhusaasteainete vähendamise
programmi transpordi töörühma poolt, mille liikmeteks olid nii avaliku kui erasektori transpordi
valdkonna eksperdid. Kokku valiti 11 ESR uuringus käsitletud meedet ning nende kirjeldust, mida
ajakohastati lähtudes õhusaasteainete vähendamise eesmärkidest. Kirjelduste eesmärk on olla
juhiseks programmi elluviijale, andes indikatsiooni millele peaks õhusaasteainete heitkoguste
vähendamisel tähelepanu pöörama. Tabelis 3.18 on esitatud transpordi meetmete rakendamise
mõju NOx ja PM2,5 heitele, kuna transpordi valdkond on lisaks energeetikale antud saasteainete
peamine allikas (liikuvad heiteallikad moodustasid 42,5% NOx ja 9,8% PM2,5 heitest8).
Tabel 3.18. Transpordi valdkonna meetmete NOx ja PM2,5 vähendamise potentsiaal 2030. aastal,
t
Vähenemine
Jrk Meede
NOx (tonn) PM2,5 (tonn)
1 Raskeveokite teekasutustasud 106,74 1,97
2 Elektriautod 173,39 9,29
Ruumilised ja maakasutuslikud meetmed
3 linnades transpordi energiasäästu 336,10 17,29
suurendamiseks
4 Sõidukite rehvid ja aerodünaamika 249,30 4,60
Põhiraudteevõrgu raudteevõrgu
5 349,58 58,21
elektrifitseerimine ja kasutuse laiendamine
6 Linnade parkimispoliitika 154,91 8,30
7 Ökonoomse juhtimise edendamine 157,47 8,24
8 Kergliikluse arendamine 49,23 2,64
9 Ühistranspordi teenuse lisamine 189,10 10,49
10 Kaugtöö ja e-teenused 115,80 6,21
11 Autode kooskasutus 26,49 1,42
TOTAL 1908,12 128,66
1 Raskeveokite teekasutustasud
Alates 2018. aasta algusest kehtiv ajapõhine teekasutustasu tuleks asendada kasvuhoonegaaside ja
õhusaasteainete säästu seisukohalt tõhusama kilomeetripõhise tasuga ning lisaks siduda EURO-
klassiga. Võrreldes tänasega peaks erinevate EURO-klasside teekasutustasude erinevusi veelgi
suurendama. EURO6 klassi raskeveokite teekasutustasud peaks olema oluliselt madalamad (nt
seotud riigihangete kriteeriumitega), kui teiste EURO-klassidega raskeveokitel. Lisaks peaksid
86
gaasiveokite91 tasud olema madalamad kui EURO6 klassi raskeveokitel. Sarnaselt muudele
sõidukitele on kilomeetripõhised teekasutustasud diferentseeritud sõltuvalt läbitud vahemaast,
kohast, taristu koormatusest ja sõiduki keskkonnanäitajatest.
2 Elektriautod
Elektriautode energiatarbimine on oluliselt madalam kui sisepõlemismootoriga sõidukitel.
Investeeringut võib suunata ka suure läbisõiduga ärikasutuses olevate elektrisõidukite soetamise
toetamiseks (nt soodustada suure läbisõiduga kuller-takso-ühiskasutuse sõidukite
kasutuselevõttu). Rakendada maksusoodustusi linnasisese suure läbisõiduga elektriautodele.
3 Ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu
suurendamiseks
Tegemist on meetmete kompleksiga:
Maakasutuse suunamine valglinnastumise ja autost sõltuvuse vähendamiseks, mh kõik riigi
ja KOV investeeringud (koolid, haiglad, , lasteaiad, üürikorterid, teenused, jms) võiks
saada rahastamistingimuse, et need paikneksid olemasolevast rongi-, trammi- või
bussipeatusest maksimaalselt 300 m kaugusel;
Linnatänavate ümberkorraldamine ühistranspordi ja kergliikluse edendamiseks. Oluline on
vähese keskkonnamõjuga ühistranspordi eelisarendamine. Vähese keskkonnamõjuga
ühistransport on sh, kuid mitte ainult biometaani- ja elektriühissõidukid. Tähelepanuta ei
tohi jätta kaubavedu teostavate sõidukite vajadusi;
Linnade ja ettevõtete liikuvuskorralduse arendamine;
Tugimaanteede liiklemiskeskkonna ohutumaks ja kütusesäästlikumaks muutmine, mh
kiiruste ühtlustamine, mis ei pruugi ilmtingimata tähendada piirkiiruse vähendamist;
Toetused kohalikele omavalitsustele õhu- ja kliimasaaste projektide ellu viimiseks.
4 Sõidukite rehvid ja aerodünaamika
Meetmega võetakse kasutusele parema energiamärgisega rehvid (veeretaksitus, aerodünaamika,
märghaardumine, jää- ja lumeklass, jne). Veokijuhtide ametikoolituse materjale täiendatakse, et
rõhutada rehvide ja rehvirõhu kontrollimise olulisust. Soovituslik on korraldada ka vastavasisulisi
kampaaniaid kaasates erinevaid osapooli (riigiasutused, koolitajad, ettevõtted jne).
5 Põhiraudteevõrgu raudteevõrgu elektrifitseerimine ja kasutuse laiendamine
Meetme sisuks on olemasoleva raudtee elektrifitseerimine ning selle kasutuse laiendamine (mh
mugavate reisirongide lisamine). Suurenema peab mahu- ja kaalukaubavedude osakaal. Edasist
analüüsi vajab see, milline osa Eesti mitte-ajakriitilisest kaubaveost saab raudteele üle minna.
6 Linnade parkimispoliitika
Linnade parkimisnõuete uuendamine (planeeringutes ja standardites optimaalse parkimiskohtade
arvu nõuete väljatöötamine sõltuvalt arenduse asukohast) ja autode parkimiskohtade
subsideerimise vähendamine (nii avalikus ruumis kui ka ettevõtete territooriumil) soodustab
ühistranspordi kasutamist ja kergliikluse kasutamist ning vähendab kulutusi parkimiskohtade
ehitamiseks ja hooldamiseks. Linnadel on soovituslik kaaluda parkimistasu vastavusse seadmist
91
Vajab täiendavat analüüsi, et selgitada välisõhu saasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid kilomeetri kohta. Juhul kui programmi
uuendamisel on saadaval täpsemad andmed teostatakse uus analüüs gaasiveokite ja EURO6 klass raskeveokite vahel välisõhu saasteainete
kontekstis.
87
sõiduki EURO ja energiaklassist. Linnade keskuste servadesse või ühistranspordisõlmedesse
tuleks kaaluda Pargi ja Reisi parklate ehitamist. Selleks peaks kaardistama riigi maa, kuhu seda on
võimalik ja mõistlik teha või kus seda oleks strateegiliselt vajalik soetada. Tarvilik on meedet
rakendades arvestada transpordisüsteemi terviklikkuse printsiipi. Parkimispoliitika ja nõuded
planeeringutes peavad sisaldama ka jalgrataste jt minisõidukite parkimistingimuste ja vajadustega;
koos parkimisteemadega tuleb planeeringutes võimalusel ette näha elektrilaadimiskohad.
7 Ökonoomse juhtimise edendamine
Säästlik sõiduviis (eco-driving) aitab säästa kütust, vähendada mürataset, heitgaase, õnnetusi ning
kulutusi sõidukite remondile. Säästlikku sõiduviisi saab kujundada õige käigu ja kiiruse valikuga,
järskude pidurduste ja kiirenduste vältimise ning liigse koorma eemaldamise abil. Riik võib
eesmärkide saavutamiseks korraldada inimeste harimiseks kampaaniaid, eco-driving koolitusi
bussi- ja kaubaveofirmadele. Riigile teenuseid osutavatel juhtidel/ettevõtetel peab olema nn
roheline sertifikaat, mis tõestaks eco-driving koolituste läbimist ettevõttes tegutsevate juhtide
poolt (võimalik lisada riigihankesse kriteeriumiks).
8 Kergliikluse arendamine
Jalgsi ja jalgrattaga liikumine on oluline osa transpordisüsteemist ning elanikkonna liikuvuse
tagamisest. Kergliikluse osakaalu vähenemine on paljuski tingitud autostumise kasvust, töö- ja
elukohtade ning teenuste ümberpaiknemisest ja sellega seotud vahemaade suurenemisest
(keskmised tööle liikumise vahemaad on kasvanud kümne aasta jooksul 30%). Selliste trendide
ümberpööramiseks tuleb arendada kergliiklusteid kohtades, kus neil on suur kasutuspotentsiaal ja
suurimad positiivsed mõjud (nt linnade keskused, tõmbekeskused tihedas linnaruumis). Vajalik on
riikliku jalgsi liikumise ja jalgrattastrateegia välja töötamine, sidumine riikliku teehoiukavaga ning
kompetentsi tõstmine avalikus sektoris. Rattaliikluse suurendamist (nt rattarendi punktidega) tuleb
arendada koos ühistranspordiga, sh peab silmas pidama, et rongis ning rongi teenindusalast
kaugele jäävates piirkondades ka bussides oleks võimalik rattaid transportida. Soovituslik on
arendada rattaringlust, sh elektritõukerataste ringlust.
9 Ühistranspordi teenuse lisamine
Meetmega parandatakse ühistranspordi kättesaadavust ja veovõimet liinide väljumiste arvu
suurendamise, suurema veovõimega ühissõidukite väljumiste osakaalu suurendamise ja uute
liinide (näiteks rongidele etteveo) käiku võtmisega, seda eelkõige kütusesäästlikumate
ühistranspordiliikide, nagu (elektri)rong, tramm ja troll, teenuste lõikes. Meedet on vaja rakendada
eelkõige tihedama asustusega maakondades ja suuremates linnades. Meetme raames tuleks
ühistransporti vaadelda koos individuaaltranspordiga üldise mobiilsuse vaatevinklist. Soovituslik
on integreerida kogu regiooni ühistranspordi liinivõrk ja piletisüsteemid, selle omandist ja
operaatorist sõltumata. Lisaks, suurendada omavalituste ja maakondade kompetentsi tervikliku
liikuvuse, ühistranspordi arendamisel ja planeerimise-liiklusnõudluse seostel. Hõreasustusega
piirkondades peab suurenema ühistranspordi paindlikkus. Soovituslik on suure veovõimega
pikendatud busside suurem kasutamine (BRT – Bus Rapid Transit) suuri tõmbekeskusi
ühendavatel suundadel, mis pole rongi- või trammiühendusega kaetud.
Uurida tuleks nõudepõhisuse ja ristkasutuse võimalusi ning soodustada piletite ristkasutamist
(riigiülene piletisüsteem), mis kataks nii ühistranspordi- autode parkimise, lühirendi jm teenuseid.
10 Kaugtöö ja e-teenused
88
ENMAK 2030 viidatud uuringute järgi võiks kaugtöö maksimaalne energiakulu vähendamise
potentsiaal olla 5–6%, arvestades ka kaudseid tulusid. Kaugtöö eeliste ning liikumisviiside erineva
keskkonnamõju paremaks esiletoomiseks peab rohkem välja tooma iga liikumisega kaasnenud
CO2 ja teiste heitmete kogused. Näiteks võiks takso- ja sõidujagamise programmid (Taxify, Uber,
Yandex) näidata läbitud sõidu heitmete kogust sõltuvalt sõiduki kütusest ja mootorist. Riigi poolt
tellitud reisiplaneerijad peaks samuti näitama keskkonnasõbralikkuse aspekti.
11 Autode kooskasutus
Eestis on loodud mõned autode lühirendisüsteemid: ELMO elektriautode rent, Minirent ja P2P
autorenditeenus Autolevi. Toetada elektrimopeedide ja jalgrataste lihtsat rentimist. Toetavad
meetmed avaliku sektori poolt oleksid sõidujagajate lubamine ühistranspordi rajale, parkimise
soodustamine (tasuta vms), muud maksusoodustused jne. Tuleb teha teavitustööd
populariseerimaks autode kooskasutust (ühine tööle sõitmine jne).
3.4. Õhusaasteainete prognoos 2030
Metoodika
Transpordi valdkonna meetmete mõju hindamiseks õhusaasteainetele on koostatud
baasstsenaarium (BAU) ja meetmetega stsenaarium (ÕVP). Õhusaasteainete prognoosimisel on
kasutatud EMEP/EEA 2016. aasta juhendi heitkoguste arvutamise Tier1, Tier2 ja Tier3
metoodikat. Täpsema metoodika jaotusega (Tier) on võimalik tutvuda Lisa 1 ptk 2.1, kus on
esitatud kasutatav metoodika iga transpordisektori alamsektori kohta.
Maanteetranspordivahendeist välisõhku eraldunud õhusaasteainete heitkogused on arvutatud
Euroopa Keskkonnaameti poolt ühtlustatud COPERT 5 mudeliga. Teistest liikuvatest
heiteallikatest tekkivate õhusaasteainete heitkogused on arvutatud kasutatud kütuse koguse ja
eriheidete alusel iga alamsektori kohta.
Prognoosid baseeruvad 2018 a. õhusaasteainete inventuurile (Eesti õhusaasteainete heitkogused
1990–2016), töörühma poolt kinnitatud alusindikaatoritele, mille sihttasemete väärtuste leidmisel
on kasutatud uuringut „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse
määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis“ (ESR uuring), Transpordi arengukava 2014-2020,
ENMAK 2030, seadusandlust ja eksperthinnanguid. BAU stsenaariumi prognoosid on kooskõlas
ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 443/2009, mille kohaselt 2021. Aastaks
on uue sõiduauto keskmine heitkoguse sihttase 95 gCO2/km ja lihtveokite puhul 147 gCO2/km
Meetmetega stsenaariumi õhusaasteainete hindamisel on arvestatud ESR uuringus käsitletud 11
meedet (lisa ptk. 3.3).
Valdkondlikud alusindikaatorid
Alusindikaatorite all mõistetakse indikaatoreid, mis panustavad kõige enam valdkonna
õhusaasteainete heitkogustesse. Eelnevat kokku võttes ja arvestades EMEP/EEA 2016. aasta
juhendit on transpordi valdkonna põhiindikaatoriteks:
1. Sõidukite läbisõit;
89
2. Sõidukite ökonoomsus;
3. Aastas arvele võetud sõiduautod;
4. Taastuvate transpordikütuste osakaal tarbimises.
PM2,5
NH3
SO2
LOÜ
NOx
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Sõiduautod Väikekaubikud Veoautod ja bussid
Mootorrattad ja mopeedid Bensiini aurustumine Piduriklotside ja rehvide kulumine
Teekatete kulumine
Joonis 3.16. Maanteetranspordi sektori õhusaasteainete heitkoguste osatähtsused heiteallikate
kaupa 2016. aastal, %
845 73
1 008
7 491
Sõiduautod Väikekaubikud Veoautod Mootorrattad
Joonis 3.16. Maanteetranspordi läbisõit 2016. aastal, miljon km
90
0.9%
99.1%
Fossiilsed kütused Taastuvad energiallikad
Joonis 3.17. Fossiilsete ja taastuvate energiaallikate kütuste osakaalud maanteetranspordis 2016.
aastal
Sõidukite läbisõidu ja ökonoomsuse põhjal on võimalik arvutada kütuste tarbimist, mis omakorda
on sisendiks õhusaasteainete heitkoguste arvutustes.
Indikaatorite eelduseks on Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kinnitatud Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti
Liidu (AMTEL) eksperthinnang (transpordi valdkondliku töörühma poolt kooskõlastatud), et kuni
aastani 2030:
● aastas arvele võetud sõiduautode arv on 50 000, millest 25 000 on uued sõiduautod ja 25
000 sissetoodud vanad sõiduautod;
● 2018. aastal ostetud uute sõiduautode keskmine kütuse tarbimine on ~6L/100km, alates
2022. aastast ligikaudu 4L/100km;
● 2018. aastal sissetoodud vanade sõiduautode keskmine kütuse tarbimine on ~9L/100km,
alates 2022. aastast ~8L/100km;
● veokite ja busside kütuse tarbimine jääb viimase kolme aasta tasemele
Prognoos
BAU stsenaarium põhineb olukorral, kus senised suundumused jätkuvad, eeldades, et olulisi
transpordinõudlust muutvaid või sõidukipargi ökonoomsust puudutavaid uusi õhusaasteainete
eesmärkide täitmise poliitikaid ei rakendata (Joonis 3.18).
BAU stsenaariumi aluseks on samalaadne ENMAK 2030 raames välja töötatud transpordi
mittesekkuv stsenaarium, milles ei ole transpordi ja sõiduautode energiatõhusus, taastuvenergia
osakaal, kütuste CO2 jalajälg, ühistransport ning kergliiklus eesmärgistatud.
91
Joonis 3.18. Transpordi valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium, kt
Kuigi BAU stsenaariumis täiendavaid meetmeid riigi poolt ei ole ettenähtud, toimub
õhusaasteainete vähenemine ajas. Peamiselt seda trendi dikteerivad Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, mille kohaselt 2021. aastaks on uue autopargi keskmine
heitkoguse sihttase 95 gCO2/km ning vanade autode välja vahetamine uute ehk kõrgema EURO
klassi vastu. Sõiduki EURO klass määrab ära õhusaasteainete heitkoguse, mis paiskub õhku
sõidetud kilomeetri või tarbitud kütuse kohta. Mida kõrgem on sõiduki EURO klass, reeglina seda
väiksemad on tema õhusaasteainete heitkogused.
ÕVP stsenaariumi (Joonis 3.19) aluseks on ESR uuringus käsitletud meetmed, mis lähtuvad
ENMAK 2030 transpordi teadmistepõhine stsenaariumist. Riigi ja kohalike omavalitsuste
toetusmeetmete ja tegevuste abil kujundatakse ökonoomset sõidukiparki, integreeritud transpordi
ja asustuse planeerimist, soodustatakse väiksema KHG jalajäljega transpordi- ja liikumisviiside
92
valikuid. ÕVP stsenaarium kirjeldab olukorda, kus transpordipoliitika kujundamine on süsteemne,
integreeritud ja lähtub kulutõhusate tegevuste valikust ehk parimast rahvusvahelisest teadmisest.
Stsenaariumi tegevustega püütakse transpordi energiatarbimise edasist kasvu pidurdada asutuste
planeerimise, ühistranspordi- ja kergliikluse arendamise kaudu.
Joonis 3.19. Transpordi valdkonna õhusaasteainete heitkoguste ÕVP stsenaarium, kt
ÕVP stsenaariumis joonistub välja täiendav langustrend võrreldes BAU stsenaariumiga, kuid efekt
on saavutatav pea kõigi meetme rakendamisel, mis sunnib õhusaasteainete vähendamise
93
programmi elluviijal lähenema transpordi valdkonna probleemidele komplekselt ja läbi mõelduna,
et saavutada õhusaasteainete vähenemine sellises mahus (Tabel 3.19).
Tabel 3.19. Transpordi valdkonna BAU ja ÕVP stsenaariumi heitkoguste erinevus, %
NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ
Summaarne heide, Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes
kt 2005. a heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
2005 19,338 0,381 6,412
2016 13,274 0,059 2,952
2020 13,812 13,577 -28,6% -29,8% 0,052 0,052 -86,4% -86,3% 2,852 2,802 -55,5% -56,3%
2025 13,929 12,879 -28,0% -33,4% 0,055 0,053 -85,6% -86,0% 2,798 2,540 -56,4% -60,4%
2030 13,680 11,772 -29,3% -39,1% 0,055 0,053 -85,6% -86,1% 2,64 2,263 -58,8% -64,7%
PM2,5 PM2,5 NH3 NH3
Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
2005 0,953 0,210
2016 0,732 0,148
2020 0,741 0,733 -22,2% -23,1% 0,142 0,136 -32,4% -35,6%
2025 0,725 0,678 -23,9% -28,8% 0,140 0,111 -33,3% -47,5%
2030 0,693 0,566 -27,3% -40,6% 0,129 0,086 -38,6% -59,2%
94
4. TÖÖSTUSPROTSESSIDE VALDKOND
4.1. Tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete heitkogused Eestis perioodil
1990–2016
Tööstusprotsesside valdkonnas kajastatakse järgmisi heiteallikaid:
● Mineraalitööstus (tsemendi, klaasi ja lubja tootmine ning kasutamine; mineraalsete
maavarade kaevandamine ja hoiustamine; ehitus ja lammutus jne);
● Keemiatööstus;
● Metallitööstus;
● Teede asfalteerimine;
● Tselluloosi, paberi ja toiduainete tootmine;
● Puidu töötlemine;
● Muu tööstus.
Tööstusprotsesside valdkonna heitkoguste arvutamisel ja koondamisel kasutatakse andmeid
paiksete ja hajusheiteallikate kohta. Paiksete heiteallikate saasteainete heitkoguste andmed
pärinevad igaaastastest aruannetest, mida esitavad õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba
omavad heiteallikate valdajad (ettevõtted) välisõhu saastamisega seotud tegevuste kohta.
Hajusheiteallikate heitkogused arvutatakse Statistikaameti või teiste asutuste algandmete ja
eriheidete alusel.
Tööstusprotsesside valdkonna heitkoguste arvutuste aluseks on:
● Riiklikud, keskkonnaministri määrusega kehtestatud metoodikad;
● Heitkoguste mõõtmiste tulemused, vastavalt keskkonnaloa tingimustele;
● Ettevõtte metoodikad, mis on kooskõlastatud Keskkonnaametiga (varasemalt
Keskkonnaministeeriumiga);
● EMEP/EEA 2016. aasta juhendi metoodikad ja eriheited52 .
Tööstusprotsesside valdkonna osakaal 2018 aasta õhusaasteainete inventuuris on väike võrreldes
teiste valdkondadega nagu energeetika või transport. Väike osakaal tuleneb osaliselt
klassifitseerimisest inventuuri struktuuris. Näiteks on kõik tööstusettevõtete tegevused, mis on
seotud kütuse põletamisega (tehnoloogilised ahjud, malmivalud ja muud tehnoloogilised
põletusseadmed), kajastatud energeetikasektoris, täpsemalt põletamine töötlevas tööstuses
(alamsektor 1A2). Samuti hõlmab lahustite kasutamise valdkond LOÜ-de heitkogusesse
panustavat värvimist ja lahustite kasutamist tööstuses.
2016. aastal moodustas tööstusprotsesside valdkond 0,1% Eesti NOx heitkogustest, 2% PM2,5
heitkogustest, 2,3% LOÜ heitkogustest ja 2,2% NH3 heitkogustest. Vääveldioksiidi osakaal on
marginaalne. Arvestades tööstusprotseside valdkonna väikest osakaalu Eesti summaarsetest
heitkogustest kõigi õhusaasteainete vähendamise programmi õhusaasteainete lõikes, on tegu
väheolulise valdkonnaga.
Ajavahemikul 1990–2016 tekkinud heitkogused ja selle perioodi protsentuaalne muutus on
esitatud Tabel 4.1 ja Joonis 4.1. Eriti peenete osakeste heitkogused ja heitkoguste muutused on
arvutatud perioodi 2000–2016 kohta vastavalt NEC-direktiivi ja LRTAP konventsiooni
sekretariaadi aruandluse juhendi tingimustele.
95
Tabel 4.1. Tööstusprotsesside valdkonna saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,592
1990 0,190 15,341 — 0,530 —
1991 0,100 13,897 — 0,460 —
1992 0,090 9,603 — 0,440 —
1993 0,050 4,407 — 0,120 —
1994 0,190 3,519 — 0,220 —
1995 0,070 4,379 — 0,240 —
1996 0,150 3,195 — 0,160 —
1997 0,150 3,146 — 0,120 —
1998 0,140 2,404 — 0,100 —
1999 0,190 1,462 — 0,140 —
2000 0,199 2,085 0,040 0,124 0,311
2001 0,339 1,458 0,080 0,141 0,313
2002 0,127 1,515 0,160 0,109 0,488
2003 0,163 1,936 0,150 0,113 0,444
2004 0,356 1,855 0,130 0,119 0,640
2005 0,176 1,569 0,130 0,201 0,582
2006 0,268 1,299 0,120 0,159 0,619
2007 0,250 1,068 0,020 0,135 0,545
2008 0,295 0,959 0,020 0,181 0,699
2009 0,058 0,881 0,025 0,083 0,367
2010 0,037 0,861 0,030 0,070 0,339
2011 0,062 0,919 0,022 0,093 0,234
2012 0,047 0,909 0,001 0,103 0,197
2013 0,200 0,892 0,000 0,162 0,365
2014 0,032 0,860 0,001 0,052 0,235
2015 0,045 0,809 0,002 0,065 0,313
2016 0,045 0,768 0,001 0,071 0,225
1990–2016, % -76,3 -95,0 — -86,6 —
2005–2016, % -74,4 -51,1 -99,2 -64,7 -61,3
92
Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
96
10.0000
1.0000
log (heitkogus, kt)
0.1000
0.0100
0.0010
0.0001
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5
Joonis 4.1. Tööstusprotsesside valdkonna NOx, LOÜ, SO2, NH3 ja PM2,5 heitkogused aastatel
1990–2016, kt
Võrreldes 1990. aastaga on tööstusprotsesside valdkonna NOx heitkogused vähenenud 76,3%,
LOÜ – 95%, NH3 – 86,6% ja PM2,5 – 27,7% (võrreldes 2000. aastaga). Muutused on peamiselt
põhjustatud majanduse ümberstruktureerimisest 1990. aastate alguses. LOÜ-de heitkoguste
vähenemine on tingitud ka keemia- ja toiduainetetööstuse tootmismahu langusest.
Alates 2000. aastate algusest on heitkoguste vähendamisel suur roll olnud vastavasisulise
seadusandluse rakendamisel, sh 2001. aastal vastu võetud saastuse kompleksse vältimise ja
kontrollimise seadus93 (IPPC seadus, millega võeti üle IPPC 96/61/EC direktiiv94), millega
määratleti keskkonnaohuga seotud tegevused ja sätestati nendest tegevustest tuleneva saastuse
kompleksse vältimise ja kontrollimise alused. Alates 2013. aastast asendati IPPC seadus uue THS-
iga, mis sätestab tegutsemise nõuded suure keskkonnaohuga tööstuslikele valdkondadele (sh
tsemendi, tselluloosi, metallide, toiduainete ja muude toodete tootmine või töötlemine).
Kompleksluba omavad käitised peavad rakendama ennetusmeetmeid saastatuse vältimiseks ning
kasutama parimat võimalikku tehnikat, mida käsitletakse eraldi PVT-viitedokumentides
Saasteainete heitkoguste osakaal tööstuse sektori kategooriates 2016. aastal on esitatud Tabel 4.2
ja Joonis 4.2.
Tabelist on näha, et metallitööstusest tekivad suurimad NOx ja NH3 heitkogused. Metallitööstuses
tekkinud NOx pärineb peamiselt keevitamisest ning gaasi- või plasmalõikamisest. NH3 peamine
allikas on haruldaste muldmetallide tootmine. Mineraalitööstus on suurim PM2,5, peamiselt ehitus
ja lammutus. Tselluloosi, paberi ja toiduainete tööstus panustab enim LOÜ-de, SO2 ning NOx
heitkogustesse. Teistel alamsektoritel on väiksem osatähtsus.
93
Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus. RT I, 16.05.2013, 6. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013006 (27.02.2019)
94
Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/61/EÜ, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. ELT L 257, 10.10.1996. [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31996L0061&from=EN (27.02.2019)
97
Tabel 4.2. Saasteainete heitkoguste osakaal tööstusprotsesside valdkonna alamsektorites 2016. a,
%
Saasteaine, %
NFR Alamsektor
NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5
2A Mineraalitööstus 13,73 — 1,33 — 54,97
2B Keemiatööstus — 6,99 0,47 10,26 0,44
2C Metallitööstus 55,10 1,32 9,29 71,60 13,13
2D3b Teede asfalteerimine — 3,03 — — 0,65
Tselluloosi, paberi ja
2H 28,84 87,65 88,53 — 16,56
toiduainete tootmine
Puidu töötlemine
2I 0,01 0,10 0,38 — 10,25
2K, 2L Muu tööstus 2,32 0,92 — 18,14 4,01
PM2,5
NH3
SOx
LOÜ
NOx
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Mineraaltööstus Keemiatööstus
Metallitööstus Teede asfalteerimine
Tselluloosi, paberi ja toiduainete tööstus Puidu töötlemise tööstus
Muu tööstus
Joonis 4.2. Tööstusprotsesside valdkonna alamsektorite heitkoguste osakaal 2016. a, %
98
Mineraalitööstus
Mineraalitööstus hõlmab saasteainete heitkoguseid tsemendi, klaasi ja lubja tootmisest ning
kasutamisest; mineraalsete maavarade kaevandamisest ja hoiustamisest; ehitusest ja lammutusest
ning muudest tegevustest (Tabel 4.3). Mineraalitööstus on peamine PM2,5 allikas
tööstusprotsesside valdkonnas (osakaal 55%).
Kõik kategooriad, välja arvutatud ehitus ja lammutus, hõlmavad ainult paiksete heiteallikate
heitkoguseid, mis on esitatud ettevõtete poolt. Ettevõtted kasutavad heitkoguste arvutamisel
mõõtmiste tulemusi või oma metoodikaid, mis on eelnevalt kooskõlastatud Keskkonnaametiga.
Ehituse alamsektori heitkoguste arvutamise aluseks on Statistikaameti eluruumide ja mitteelamute
ehitusloa andmed ning EMEP/EEA 2016. aasta juhendis esitatud metoodika eriheited.
Tabel 4.3. Mineraalitööstuse kategooriad
Metoodika,
NFR Kategooria Heiteallikad
saasteained
Paiksed heiteallikad:
Tier 3;
2A1 Tsemendi tootmine tsemendi ja betooni
PM2,5
tootmine
Tier 3;
2A2 Lubja tootmine Paiksed heiteallikad
PM2,5
Tier 3,
2A3 Klaasi tootmine Paiksed heiteallikad heitkoguseid
kajastab NFR 1A2f
Paiksed heiteallikad:
Teiste mineraalide (va kivisüsi) Tier 3;
2A5a Lubja ning dolomiidi
kaevandamine NOx, SO2, PM2,5
kaevandamine
Tier 1;
2A5b Ehitus ja lammutus Hajusheiteallikad
PM2,5
Paiksed heiteallikad:
Tier 3;
2A6 Teised mineraalid peamiselt killustiku
PM2,5
tootmine
Mineraalitööstuse saasteainete heitkogused ja heitkoguste muutus ajavahemikul 1990–2016 on
esitatud Tabel 4.4. Analüüs näitab, et see alamsektor on oluline peamiselt vaid eriti peente osakeste
allikana. Võrreldes 2000. aastaga on PM2,5 heitkogused suurenenud 1,3%, mis on otseses
sõltuvuses ehituslubade arvuga. Joonisel 4.3 esitatakse mineraalitööstuse kategooriate osakaal
PM2,5 heitkogustes, millest peamine osa (ligikaudu 90%) pärineb ehituse kategooriast.
Tabel 4.4. Mineraalitööstuse heitkogused aastatel 1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,595
1990 — — — — —
1991 — — — — —
1992 — — — — —
1993 — — — — —
95
Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
99
Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,595
1994 — — — — —
1995 — — — — —
1996 — — — — —
1997 — — — — —
1998 — — — — —
1999 — — — — —
2000 — 0,570 — 0,010 0,122
2001 0,010 0,010 0,010 0,010 0,161
2002 — 0,040 — 0,010 0,198
2003 — 0,090 — 0,010 0,229
2004 0,010 0,070 — — 0,298
2005 0,010 0,080 — — 0,285
2006 0,010 0,080 — — 0,308
2007 0,010 — — — 0,307
2008 0,003 — 0,002 — 0,297
2009 0,007 — 0,0005 — 0,144
2010 0,006 — 0,0004 — 0,099
2011 0,010 — 0,0009 — 0,098
2012 0,008 — 0,0009 — 0,100
2013 0,008 — 0,00001 — 0,135
2014 0,006 — 0,00004 — 0,112
2015 0,006 — 0,0001 — 0,191
2016 0,006 — 0,00001 — 0,124
1990–2016, % — — — — 1,3
2005–2016, % -40,0 — — — -56,5
Joonis 4.3. Mineraalitööstuse kategooriate PM2,5 heitkoguste osakaal 2016. a, %
100
Keemiatööstus
Keemiatööstus hõlmab saasteainete heitkoguseid mineraalväetiste tootmisest, muude
keemiatööstuse kategooriates ning keemiatoodete ladustamisest. Samas kajastatakse osa
keemiatööstuse heitkoguseid lahustite sektoris, näiteks värvi tootmine. Üldiselt aga ei ole
keemiatööstus olnud viimastel aastatel oluline heiteallikas tööstuse sektoris (Tabel 4.2).
Kõik alamsektorid hõlmavad ainult paiksete heiteallikate heitkoguseid, mis on esitatud ettevõtete
poolt. Ettevõtted kasutavad heitkoguste arvutamisel mõõtmiste tulemusi või oma metoodikaid, mis
on eelnevalt kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Alamsektorite kirjeldus ja saasteainete
heitkogused aastatel 1990–2016 on esitatud Tabel 4.5 jaTabel 4.6.
Tabel 4.5. Keemiatööstuse kategooriad
Metoodika,
NFR Kategooria Heiteallikad
saasteained
Tier 3;
2B1 Ammoniaagi tootmine Paiksed heiteallikad NOx, LOÜ, NH3,
PM2,5
Paiksed heiteallikad: Tier 2/ Tier 3;
2B10a Muu keemiatööstus Orgaaniline ja mitteorgaaniline NOx, LOÜ, SO2,
keemiatööstus, sh väetiste tootmine NH3, PM2,5
Tier 3;
Käitlemine ja ladustamine Paiksed heiteallikad: Ladustamine
2B10b NOx, LOÜ, SO2,
keemiatööstuses keemiatööstuses
NH3, PM2,5
Tabel 4.6. Keemiatööstuse saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5
1990 0,190 13,305 — 0,370 —
1991 0,100 12,333 — 0,300 —
1992 0,090 8,502 — 0,280 —
1993 0,050 3,501 — 0,080 —
1994 0,190 2,675 — 0,140 —
1995 0,070 3,532 — 0,140 —
1996 0,150 2,464 — 0,070 —
1997 0,150 2,394 — 0,060 —
1998 0,140 1,654 — 0,060 —
1999 0,190 0,795 — 0,090 —
2000 0,189 0,845 — 0,044 0,089
2001 0,309 0,778 0,010 0,031 0,071
2002 0,097 0,713 — 0,019 0,043
2003 0,132 1,069 0,010 0,043 0,067
2004 0,316 0,969 0,010 0,079 0,179
2005 0,156 0,716 — 0,131 0,146
2006 0,228 0,406 — 0,061 0,126
2007 0,200 0,116 — 0,068 0,099
101
Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5
2008 0,255 0,041 — 0,132 0,246
2009 0,025 0,068 0,000004 0,012 0,026
2010 — 0,071 0,000005 0,010 0,005
2011 0,0000003 0,073 0,000006 0,017 0,004
2012 0,024 0,073 0,000006 0,023 0,004
2013 0,134 0,074 0,000005 0,076 0,092
2014 — 0,073 0,000005 0,008 0,004
2015 0,0001 0,046 0,000005 0,007 0,001
2016 — 0,054 0,000005 0,007 0,001
1990–2016, % — -99,6 — -98,1 —
2005–2016, % — -92,5 — -94,7 -99,3
Aastatel 1990–2016 on oluliselt vähenenud LOÜ-de heitkogused (99,6%), mis on tingitud
keemiatoodete tootmismahu vähenemisest. NOx ja NH3 heitkoguste vähenemise (vastavalt 100%
ja 98%) põhjuseks on ammoniaagi ja karbamiidi toodangu vähenemine ning alates 2014. aastast
tootmise peatumine (Joonis 4.4).
14
12
10
heitkogus, kt
8
6
4
2
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5
Joonis 4.4. Keemiatööstuse saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt
Metallitööstus
Metallitööstus hõlmab paiksete heiteallikate heitkoguseid erinevatest protsessidest: teiseste
värviliste metallide tootmisest, metalli pindade keevitamisest, puhastamisest, galvaniseerimisest
ja muudest tegevustest.
Metallitööstus on peamine NOx (55,1%) ja NH3 (71,6%) allikas tööstuse sektoris.
Lämmastikoksiidide heitkogused pärinevad peamiselt keevitamisest ja ammoniaagi heitkogused
haruldaste muldmetallide tootmisest.
102
Kõik kategooriad hõlmavad ainult paiksete heiteallikate heitkoguseid, mis on esitatud ettevõtete
poolt. Ettevõtted kasutavad heitkoguste arvutamisel mõõtmiste tulemusi või oma metoodikaid, mis
on eelnevalt kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Kategooriate kirjeldus ja saasteainete
heitkogused aastatel 1990–2016 on esitatud Tabel 4.7 ja Tabel 4.8.
Tabel 4.7. Metallitööstuse kategooriad
Metoodika,
NFR Kategooria Heiteallikad
saasteained
Paiksed heiteallikad:
Keevitamine, Tier 2/ Tier 3;
2C1 Raua ja terase tootmine
puhastamine, NOx, LOÜ, PM2,5
liivapritsimine jne
Paiksed heiteallikad:
Tier 3;
2C3 Alumiiniumi tootmine Teisese alumiiniumi
PM2,5
tootmine
Paiksed heiteallikad: Tier 3;
2C5 Plii tootmine
Teisese plii tootmine SO2, PM2,5
Paiksed heiteallikad: Tier 3;
2C6 Tsingi tootmine
Teisese tsingi tootmine PM2,5
Paiksed heiteallikad: Tier 3;
2C7a Vase tootmine
Teisese vase tootmine PM2,5
Paiksed heiteallikad:
Peamiselt Tier 3;
2C7c Muude metallide tootmine galvaniseerimine, metalli NOx, LOÜ, NH3,
pindade puhastamine, PM2,5
poleerimine jne
Tabel 4.8. Metallitööstuse heitkogused aastatel 1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,596
1990 — — — 0,160 —
1991 — — — 0,160 —
1992 — — — 0,160 —
1993 — — — 0,040 —
1994 — — — 0,080 —
1995 — — — 0,100 —
1996 — — — 0,090 —
1997 — — — 0,060 —
1998 — — — 0,040 —
1999 — — — 0,050 —
2000 — 0,010 — 0,040 0,014
2001 0,010 0,010 — 0,080 0,014
2002 0,010 0,020 — 0,060 0,023
2003 0,011 0,015 — 0,050 0,022
96
Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
103
Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,596
2004 0,010 0,010 — 0,030 0,028
2005 0,010 0,010 — 0,060 0,023
2006 0,030 0,010 — 0,080 0,014
2007 0,020 0,010 — 0,060 0,023
2008 0,015 0,008 0,0002 0,034 0,022
2009 0,008 0,004 0,00002 0,066 0,016
2010 0,013 0,006 0,00001 0,052 0,020
2011 0,014 0,008 0,0001 0,070 0,015
2012 0,014 0,007 0,0001 0,072 0,015
2013 0,015 0,008 0,0001 0,074 0,021
2014 0,020 0,007 0,0001 0,043 0,023
2015 0,022 0,008 0,0001 0,058 0,029
2016 0,025 0,010 0,0001 0,051 0,030
1990–2016, % — — — -68,1 —
2005–2016, % 150,0 1,6 — -15,0 26,5
Aastatel 1990–2016 on NOx ja PM2,5 heitkogused suurenenud, mis on tingitud järjepidevast
tootmismahu kasvust metallitööstuses. Ammoniaagi heitkoguste 68,3% vähenemise põhjuseks on
haruldaste muldmetallide tootmismahu vähenemine.
Teede asfalteerimine
Asfalteerimise kategooria osakaal tööstuse sektori heitkogustes on väike (Tabel 4.2). Viimaste
aastate heitkoguste suurenemine on põhjustatud asfaltsegude tootmise ning paigaldamise mahu
suurenemisega (Tabel 4.10).
Selle sektori LOÜ-de ja PM2,5 heitkogused on arvutatud hajusheiteallikatena, kasutades Eesti
Asfaldiliidu asfaltsegude tootmise andmeid ja EMEP/EEA 2016. aasta juhendis esitatud
metoodika eriheited.
Tabel 4.9. Asfalteerimise kategooria
Metoodika,
NFR Kategooria Heiteallikad
saasteained
Tier 2;
2D3b Teede asfalteerimine Hajusheiteallikad
LOÜ, PM2,5
Tabel 4.10. Teede asfalteerimise kategooria heitkogused ajavahemikul 1990–2016, kt
Aasta LOÜ PM2,597
1990 0,027 —
1991 0,023 —
1992 0,003 —
1993 0,006 —
97
Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
104
Aasta LOÜ PM2,597
1994 0,006 —
1995 0,008 —
1996 0,008 —
1997 0,007 —
1998 0,008 —
1999 0,011 —
2000 0,011 0,001
2001 0,009 0,001
2002 0,018 0,001
2003 0,014 0,001
2004 0,018 0,001
2005 0,019 0,001
2006 0,024 0,001
2007 0,024 0,001
2008 0,024 0,002
2009 0,016 0,001
2010 0,018 0,001
2011 0,020 0,001
2012 0,018 0,001
2013 0,019 0,001
2014 0,021 0,001
2015 0,023 0,001
2016 0,023 0,001
1990–2016, % -14,8 —
2005–2016, % 21,1 25,3
Tselluloosi, paberi ja toiduainete tööstus
Tselluloosi, paberi ja toiduainete tööstus hõlmab saasteainete heitkoguseid peamiselt paiksetest
heiteallikatest, mis on esitatud ettevõtete poolt ja eraldunud tselluloosi tootmisest, paberi ja
puitlaastplaatide ning toiduainete tootmisest (Tabel 4.11)
See alamsektor on peamine LOÜ (87,6%, peamiselt toiduainete tööstus) ja SO2 heitkoguste allikas
tööstuse sektoris. Toiduainetetööstus on peamine tööstussektori LOÜ-de allikas. Võrreldes 1990.
aastaga on LOÜ heitkogused vähenenud toiduainete toodangu languse tõttu (Tabel 4.12 ja Joonis
4.5).
Ettevõtted kasutavad heitkoguste arvutamisel mõõtmiste tulemusi või oma metoodikaid, mis on
eelnevalt kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Toiduainete alamsektori LOÜ-de heitkogused on
arvutatud hajusheiteallikana, kasutades Statistikaameti andmeid leiva, liha, kala ja jookide
toodangu kohta ning EMEP/EEA 2016. aasta juhendis esitatud metoodika eriheited.
105
Tabel 4.11. Tselluloosi, paberi ja toiduainete tööstuse kategooriad
Metoodika,
NFR Kategooria nimetus Heiteallikad
saasteained
Paiksed heiteallikad: Tier 3;
Tselluloosi ja paberi
2H1 Tselluloosi, paberi ja NOx, LOÜ, SO2,
tootmine
puitlaastplaatide tootmine PM2,5
Paiksed ning Tier 3;
2H2 Toidu ja jookide tootmine hajusheiteallikad: NOx, LOÜ, SO2,
Toiduainete tootmine PM2,5
Tabel 4.12. Tselluloosi, paberi ja toiduainete tööstuse heitkogused aastatel 1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5 98
1990 — 2,008 — — —
1991 — 1,541 — — —
1992 — 1,097 — — —
1993 — 0,899 — — —
1994 — 0,837 — — —
1995 — 0,839 — — —
1996 — 0,723 — — —
1997 — 0,745 — — —
1998 — 0,742 — — —
1999 — 0,656 — — —
2000 0,010 0,649 0,040 — 0,085
2001 0,010 0,650 0,060 — 0,066
2002 0,020 0,725 0,160 — 0,223
2003 0,020 0,748 0,140 — 0,126
2004 0,020 0,788 0,120 — 0,133
2005 — 0,744 0,130 — 0,127
2006 — 0,779 0,120 — 0,169
2007 0,010 0,848 0,020 — 0,114
2008 0,018 0,823 0,018 — 0,132
2009 0,017 0,758 0,024 — 0,137
2010 0,018 0,729 0,028 — 0,158
2011 0,038 0,785 0,020 — 0,079
2012 0,00003 0,757 0,000006 — 0,046
2013 0,043 0,739 — — 0,083
2014 0,003 0,718 0,0004 — 0,060
2015 0,015 0,706 0,002 — 0,057
2016 0,013 0,673 0,001 — 0,037
1990–2016, % — -66,5 — — —
2005–2016, % — -9,5 -99,2 — -70,9
98
Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
106
2.5
2.0
Heitkogus, kt
1.5
1.0
0.5
0.0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5
Joonis 4.5. Tselluloosi, paberi ja toiduainete tööstuse saasteainete heitkogused aastatel 1990–
2016, kt
Muu tööstus
Muu tööstus hõlmab puidu töötlemise tööstust, muud tööstust, mille tegevus klassifitseeritakse kui
„muu tegevus“ ja külmhooned.
Puidutöötlemine ja muu tööstus on arvestatavad eriti peenete osakeste allikad. Külmhooned on
peamised LOÜ-de ja NH3 heiteallikad. Andmed puidutööstuse kohta kajastatakse õhusaasteainete
inventuuris eraldi kategooriatena alatest 2009. aastast tulenevalt muutustest SNAP klassifikaatoris
(kuni 2009. aastani kajastati antud sektor mineraalitööstuse all).
Tabel 4.13. Muu tööstuse kategooriad
Metoodika,
NFR Kategooria Heiteallikad
saasteained
Paiksed heiteallikad:
saematerjalide tootmine Tier 3;
2I Puidu töötlemise tööstus ja töötlemine; NOx, LOÜ, SO2,
puitmajade, akende ja PM2,5
uste valmistamine
Püsivate orgaaniliste
Paiksed heiteallikad: Tier 3;
2K saasteainete ja raskmetallide
peamiselt külmhooned LOÜ
kasutamine
Paiksed heiteallikad: Tier 3;
Muu tootmine, kasutamine,
2L muu tööstus, NOx, LOÜ, NH3,
ladustamine ning käitlemine
külmhooned PM2,5
107
Tabel 4.14. Muu tööstuse heitkogused aastatel 1990–2016, kt
Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,599
1990 — — — — —
1991 — — — — —
1992 — — — — —
1993 — — — — —
1994 — — — — —
1995 — — — — —
1996 — — — — —
1997 — — — — —
1998 — — — — —
1999 — — — — —
2000 — — — 0,030 —
2001 — — — 0,020 —
2002 — — — 0,020 —
2003 — — — 0,010 —
2004 — — — 0,010 —
2005 — — — 0,010 —
2006 — — — 0,017 —
2007 0,010 0,070 — 0,007 —
2008 0,007 0,062 0,001 0,015 —
2009 0,00008 0,034 0,001 0,005 0,043
2010 0,0003 0,036 0,001 0,009 0,055
2011 0,00007 0,032 0,001 0,006 0,037
2012 0,00007 0,054 0,000005 0,008 0,032
2013 0,001 0,051 0,000005 0,011 0,032
2014 0,002 0,042 0,000004 0,001 0,035
2015 0,002 0,025 0,000002 0,0002 0,034
2016 0,021 0,406 0,004 0,180 0,268
1990–2016, % — — — — —
2005–2016, % — — — 1700,0% —
99
Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
108
4.2. Tööstuse valdkonna poliitikaprioriteedid
Riiklikud arengukavad
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050)
KPP 2050 eesmärk on kujundada ja riiklikul tasemel kokku leppida Eesti pikaajaline
kliimapoliitika visioon, poliitikasuunised ja KHG vähendamise sihttasemed aastani 2050.
Arengudokument sisaldab pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika, transpordi, tööstuse,
põllumajanduse, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades liikumaks Eesti pikaajalise
kliimapoliitika visiooni suunas vähendada KHG heitkoguseid vähemalt 80% aastaks 2050
võrreldes 1990. aasta tasemega100.
KPP 2050 arengudokumendiga lepitakse riiklikul tasemel kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises
visioonis, valdkondlikes ja valdkonnaülestes poliitikasuundades, millega seatakse selge teekond
kliimamuutuste leevendamiseks ehk KHG heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste
mõjudega kohanemiseks. Eesti pikaajaline eesmärk on üle minna vähese süsinikuheitega
majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi
ümberkujundamist ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.
Kõikidest energeetika ja tööstuse valdkonna jaoks välja töötatud KPP 2050 suunistest avaldab
tööstusprotsessidele mõju suunis 2, kus tööstuslikes protsessides soodustatakse valdavalt vähese
CO2 eriheitega tehnoloogiate rakendamist ning ressursside tõhusat kasutamist101.
Tööstusettevõtetes soodustatakse ressursside tõhusamat kasutamist kogu tootmistsüklis.
Õigusnormide abil motiveeritakse tööstust kasutama valdavalt vähese süsinikuheitega kütuseid ja
tootmissisendeid. Tõhusamate tehnoloogiate kasutuse võtmine või olemasolevate tehnoloogiate
parendamine tööstusettevõtetes mõjub positiivselt ka NEC-direktiiviga kehtestatud saasteainete
heitkoguste vähendamisele.
Tööstuspoliitika roheline raamat
Tugev tööstussektor on majanduskasvu ja teiste valdkondade arengu alus. Eesti tööstuspoliitika
peamine eesmärk on tööstussektori konkurentsivõime kasvatamine, mis väljendub loodava
lisandväärtuse tõusus töötaja kohta ostujõu pariteedi alusel praeguselt 54%-lt vähemalt EL28
keskmiseni aastaks 2030102.
Peamised arendusvaldkonnad, mis võivad avaldada mõju tööstusprotsesside valdkonna
(õhu)saasteainete heitkoguste vähendamisele:
Siinsetest loodusvaradest uute väärtuse loomine. Eesti loodusvarade kestlikuks
kasutamiseks luuakse täiendav teadmine, mis on aluseks kasutamisel olevate ja seni
kasutamata (uute) loodusvarade majandamisele. Enim pööratakse tähelepanu taastuvate
loodusvarade võimalikult kõrgele väärindamisele.
100
Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Lõpparuanne. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamise_lopparuanne_25.05.pdf (22.10.2018)
101
Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Energeetika ja tööstuse valdkonna mõjude hindamine. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamine_energeetika_ja_toostus_25.05.pdf (22.10.2018)
102
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tööstuspoliitika roheline raamat. [www]
https://www.mkm.ee/sites/default/files/toostuspoliitika_roheline_raamat_.pdf (27.02.2019)
109
Tööstuse digitaliseerimine ja automatiseerimine, mille peamiseks väljundiks on uute
tehnoloogiate koosmõjul optimeeritud tootmisressursside kasutus.
Tööstussektor, mis kasutab arengu- ja tööjõuvajaduste rahuldamiseks kodumaist ja
rahvusvahelist teadmist ning Eesti teadus- ja arendustegevuse potentsiaali.
Finantsinstrumentide kättesaadavus tööstussektori arendustulemuste saavutamiseks.
Muud riiklikud uuringud
Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas
aastaks 2050
Uuringus kirjeldatakse põgusalt KPP 2050 arengudokumendis käsitletud meetmeid
tööstusprotsesside ja lahustite valdkonna võimalusi ressursitõhususe suurendamiseks teadus- ja
arendustegevuste suurema rahastuse ning vähese CO2 eriheitega ja cleantech tehnoloogiate
rakendamise abil103.
Tööstuse valdkonda reguleerivad õigusaktid
Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS)
AÕKS-i35 üldine eesmärk toetab kvaliteetsema elukeskkonna loomisega paremat sotsiaalset
keskkonda, kus elanikke häirivate või ohustavate saasteainete koguse vähendamine tagab parema
tervise ja heaolu.
AÕKS eristab ja süstematiseerib ühelt poolt õhu kvaliteedi ja teiselt poolt saasteainete heitkoguste
regulatsiooni. Eraldi reguleeritakse õhukvaliteedi hindamise põhimõtteid ning määramise
metoodikaid, mis lihtsustab heitkoguste kontrolli ja vähendamise meetmeid käsitlevate sätete
rakendamist.
Seadus käsitleb käitise õhusaasteloa või registreeringu reguleerimist. Keskkonnaministri
määrustega kehtestatakse tegevuste künnisvõimsused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba või millest alates peab paikse heiteallika käitaja oma tegevuse registreerima.
Seadusega kehtestatakse õhusaasteloa või keskkonnakompleksloaga kohustused, millele vastavalt
peab loaomanik tagama, et väljutatavate saasteainete heitkogused ei ületaks kehtestatud
saasteainete heite piirväärtust, kavandama meetmeid heitkoguste piiramiseks ebasoodsate
ilmastikutingimuste korral, teostama heitkoguste seiret, vajadusel koostama saasteainete
heitkoguste vähendamise tegevuskava ja esitama välisõhu saastamise kohta aruandeid.
AÕKS-i ja Vabariigi Valitsuse määrusega nr 49 „Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste
vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende täitmise tähtajad
ja erandid ning aruandlus“104 on üle võetud NEC-direktiiv. Samuti kehtestatakse AÕKS-i ja
103
Keskkonnaministeerium. Eesti võimalused liikumaks kurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/loppraport_2050.pdf (27.02.2019)
104
Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja
erandid ning aruandlus. RT I, 26.06.2018, 28. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018028 (27.02.2019)
110
keskkonnaministri määrustega saasteainete heitkoguste mõõtmise ja arvutusliku määramise
meetodid.
Tööstusheite seadus (THS)
THS-i eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete
heidet õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmeteket, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale36.
THS-i aluseks on Tööstusheite direktiiv 2010/75/EL (THD)41, mis koondab endas varasemalt seda
temaatikat käsitlenud erinevad EL-i direktiivid, et käsitleda tööstusheite küsimusi kompleksselt.
Teatud künnisvõimsustest alates on keskkonda saastavates seadusega määratud
tegevusvaldkondades käitajatel kohustus taotleda keskkonnakompleksluba. Samuti kehtestatakse
nõuded suurte põletusseadmete, jäätmepõletustehaste ja koospõletustehaste, titaandioksiidi
tootvate käitiste ning orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste käitajatele. Kehtestatavad nõuded
hõlmavad nii heite piirväärtusi, kui ka kohustusi heite seiramisel ja heite vähendamise meetmeid.
Kompleksloaga fikseeritakse konkreetsele käitisele kehtestatud nõuded, mis on kohustuslikud
täitmiseks.
THS ühendab tootlikkuse tõstmise ja keskkonnamõju vähendamise parima võimaliku tehnika
(PVT) rakendamise kaudu, mille kontseptsiooniks on liikumine madalama heitetaseme suunas.
Suurimaks põhimõtteliseks muutuseks on kompleksloa nõuete aluseks oleva PVT määramise korra
muutmine. PVT nõue määrab selle, millist tehnikat ettevõtja oma tegevuses peab kasutama, et
tema keskkonnamõjud oleksid väikseimad. Seni määrati PVT kindlaks üksikjuhtumist lähtuvalt,
võttes eeskujuks PVT viitedokumendid. Need kirjeldasid üksikasjalikult võimalikku tehnikat, ent
ei olnud kohustuslikud. Euroopa Komisjon kehtestab PVT järeldusi ning nendes kirjeldatud PVT
nõuded on ettevõtjatele kohustuslikud (sh heite piirväärtuste osas). See tähendab ettevõtjate
kasutatava tehnika ja võtete jaoks selgemaid ja ühetaolisemaid, ent ka rangemaid nõudeid.
Oluliselt on täienenud ka käitaja kohustust kontrollida oma tegevuse lõpetamisel tegevusest
tekkinud keskkonnamõjusid ning neid vähendada.
111
4.3. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed tööstusprotsesside
valdkonnas
Tööstusprotsesside valdkonna ainus, juba 2013. aasta 1. juunist toimiv ning õhusaasteainete
vähendamise programmi energeetika, tööstusprotsesside ja lahustite töörühma tunnustatud
seadusandlik meede on THS, millega kehtestatakse nõuded suurte põletusseadmete,
jäätmepõletustehaste ja koospõletustehaste, titaandioksiidi tootvate käitiste ning orgaanilisi
lahusteid kasutavate käitiste käitajatele. THS-i nõuded hõlmavad heite piirväärtusi, seiret ja heite
vähendamise meetmeid PVT rakendamise kaudu, millega liigutakse tööstusprotsessis
keskkonnamõju ja madalama heitetaseme suunas.
THS-i mõju tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete vähendamisele ja õhusaasteainete
vähendamise kulu ehk meetme maksumust on keeruline objektiivselt hinnata, sest suure arvu
käitistega tegeledes tuleb silmas pidada, et THS-i mõistes on PVT lahendused erijuhtumitel
käitisepõhised. Rahalise väärtuse või kulu arvutamise metoodikad pole üheselt selged ja
kontrollitavad ning rahaliste väärtuste arvutamisel pole võimalik tugineda reaalsetele avalduvatele
või avaldunud kuludele (otsesed kulud nagu soetusmaksumus ja kaudsed kulud nagu
ekspluatatsioon vms) ja tuludele.
THS-is nõutud keskkonnakasutaja piirangute ja tehnoloogia rakendamise, negatiivseid mõjusid
leevendavatesse meetmetesse investeerimise kulude hindamist võib võimaldada
Keskkonnaministeeriumi tellitud mitmeetapiline uuring „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude
rahasse hindamise analüüs“105, mille eesmärk on teostada majanduslik analüüs ühiskonna
kuludest, mis kaasnevad mh õhusaasteainete vähendamise programmis käsitletavate
õhusaasteainetega (NOx, NH3, SO2, PM-id, LOÜ-d). Uuringu lõpparuande valmimise tähtaeg on
26.07.2019.
Arvestades tööstusprotsesside valdkonna reguleeritust THS-iga ning väikest või marginaalset osa
2016. aasta Eesti õhusaasteainete heitkogustest (ptk 4.1) ja heitkoguste selget vähenemistrendi
aastatel 1990–2016 (Joonis 4.1), ei ole vajadust eraldiseisvalt rakendada tööstusprotsesside
valdkonnale täiendavaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks, kuni täidetakse juba kehtiva
seadusandlusega sätestatud nõudeid.
105
Keskkonnaministeerium. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine. [www] https://www.envir.ee/et/uudised/riik-paneb-
keskkonnakasutuse-rahasse (27.02.2019)
112
4.4. Õhusaasteainete prognoos 2030
Metoodika
Tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete heitkoguste tulevikutrendide hindamiseks aastani
2030 koostati tööstusprotsesside sektori õhusaasteainete baasstsenaarium (BAU) prognoos.
Sisendiks prognoosidele edastas Keskkonnaministeerium õhusaasteainete vähendamise
programmi koostamise algetapis pöördumise 20-le tööstusprotsesside valdkonna ettevõttele, kellel
paluti ettevõtte tulevikuplaanide kohta (investeerimine heitkoguste vähendamise meetmetesse,
laienemise plaanid jne) koostada käitise saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava
aastateks 2018–2030. Tööstusprotsesside valdkonnas esitas tegevuskavad 14 päringu saanud
ettevõtet. Otseselt tööstusprotsesside õhusaasteainete heitkoguseid mõjutavaid tootmisplaane ja
nende vähendamise meetmeid aastani 2030 kajastavat teavet edastas ainult kaks ettevõtet – Kunda
Nordic Tsement AS ja Nitrofert AS. Tootmismahtude vähenemist aastaks 2030 võrreldes
võrdlusaastaga 2016 ei prognoosinud ükski ettevõte. Õhusaasteainete prognoosimisel lähtuti
EMEP/EEA 2016. aasta juhendi heitkoguste määramise kategooriatest ning Tier1, Tier2 ja Tier3
metoodikast52, mida kirjeldatakse ptk-s 4.1. Rahvusvaheliselt kinnitatud tööstusprotsesside sektori
õhusaasteainete prognoosmudelite ja metoodika puudumise tõttu kasutati sektori kategooriate
heitkoguste mudeldamisel eksperthinnanguid ja kategooria mitme prognoosstsenaariumi
keskmistamist, mis põhinevad samuti ptk-s 4.1 kirjeldatud 2018. aasta õhusaasteainete inventuuril8
ning tööstusprotsesside sektori töörühma kinnitatud alusindikaatoritel, mida kirjeldatakse
järgmises ptk-s 4.4.2.
Valdkondlikud alusindikaatorid
Alusindikaatorid on kvantitatiivsed või kvalitatiivsed tegurid, mis mõjutavad kõige enam
sektori/kategooria õhusaasteainete heitkoguseid ja iseloomustavad tuleviku suundumusi.
Tööstusprotsesside sektori kategooriate prognoosstsenaariumid on alusindikaatorite
kvantitatiivsed tõlgendused, mis keskmistatuna peegeldavad kõige tõenäolisemalt
sektori/kategooria õhusaasteainete tuleviku heitkoguseid.
Lähtudes EMEP/EEA 2016. aasta juhendist ja 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist on
tööstusprotsesside sektori heitkoguste alusindikaatorid:
● Peamiste paiksete heiteallikate (st ettevõtete) saasteainete heitkoguste vähendamise
tegevuskavad ja tootmismahtude suundumused, iseäranis mineraalsete materjalide tööstuse
puhul;
● Rahandusministeeriumi 2018. a majandusprognoosi106 püsivhindades SKP väärtuse seos
heitkogustega, iseäranis hajusheiteallikate nagu ehitus- ja lammutustegevuse, teede
asfalteerimise ning toiduainetööstuse puhul;
● Tselluloosi ja paberi tootmine senises mahus;
● Ajaloolised trendid, mida kirjeldatakse ptk-s 4.1.
106
Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos kuni 2070. [www] https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-
majandus/majandusprognoosid (03.12.2018)
113
Prognoos
Täiendavate meetmete puudumisel koostati õhusaasteainete vähendamise programmi käigus
tööstusprotsesside valdkonnas ainult BAU stsenaarium (Joonis 4.6), mis põhineb võrdlusaastast
2005 baasaastani 2016 ptk-s 4.1 kirjeldatud seniste suundumuste jätkumisel ptk-s 4.4.2 kirjeldatud
alusindikaatorite mõjul. Eeldatakse, et tööstusprotsesside valdkonnas ei rakendata olulisi
tootmisnõudlust muutvaid või PVT rakendamist puudutavaid uusi õhusaasteainete eesmärkide
täitmise poliitikaid. Tööstusprotsesside valdkonnas on BAU stsenaariumis aastaks 2030
peamisteks heiteallikateks (Joonis 4.7) toiduainete tööstuse (2H2) kategooria, mille LOÜ-de
heitkogus kasvab võrdlusaastaga 2016 võrreldes 19,21% ja baasaastaga 2005 võrreldes 10,45%,
moodustades 79,42% valdkonna LOÜ-de heitkogusest, ning ehituse ja lammutuse (2A5b)
kategooria, mille PM2,5 heitkogus kasvab võrdlusaastaga 2016 võrreldes 70,80% ja baasaastaga
2005 võrreldes 40,00%, moodustades 56,10% valdkonna PM2,5 heitkogusest. Nende kahe
kategooria heitkoguste kasvu mootoriks on eelkõige prognoositud majanduskasv.
Tööstusprotsesside valdkonna summaarsed õhusaasteainete heitkogused vähenevad BAU
stsenaariumis (Tabel 4.15) aastaks 2030 baasaastaga 2005 võrreldes vahemikus 35,83% (LOÜ-d)
kuni 89,29% (SO2).
2.00
1.80
1.60
1.40
Heitkogused, kt
1.20
1.00
0.80
0.60
0.40
0.20
0.00
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
SO2 NOx LOÜ-d NH3 PM2.5
Joonis 4.6. Tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium aastani
2030, kt
114
Joonis 4.7. Tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium aastani
2030, kt
115
Tabel 4.15. Tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete BAU stsenaariumi heitkoguste
absoluutne ja suhteline muutus aastatel 2005–2030
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
PM2,5
PM2,5
LOÜ
LOÜ
NOx
NOx
NH3
NH3
SO2
SO2
BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP
2005 0,176 0,130 1,569 0,582 0,201
2016 0,001 0,045 0,768 0,225 0,071
-
2020 0,082 -53,45% 0,011 -91,63% 0,909 -42,06% 0,279 0,091 -54,83%
52,11%
-
2025 0,094 -46,16% 0,012 -90,41% 0,962 -38,67% 0,307 0,098 -51,12%
47,30%
-
2030 0,107 -39,20% 0,014 -89,29% 1,007 -35,83% 0,334 0,108 -46,31%
42,67%
116
5. LAHUSTITE VALDKOND
5.1. Lahustite valdkonna õhusaasteainete heitkogused Eestis perioodil 1990–2016
Peatükk käsitleb LOÜ-de heitkoguseid lahustite ja lahusteid sisaldavate toodete kasutamisest.
Lisaks sisaldab lahustite sektor (Tabel 5.1) ka PM2,5 heitkoguseid värvide kasutamisest, tubaka
põletamisest ning ilutulestike kasutamisest. Väikestes kogustes tekib lahustite sektoris lisaks
eespool nimetatud ühenditele ka NOx, SO2 ja NH3 heitkoguseid.
Tabel 5.1. Lahustite sektori kategooriad
NFR
Metoodika,
tegevusala- Alamsektor Tegevuse kirjeldus
saasteained
kood
Sisaldab heitkoguseid lahustite
Lahustite kasutamine kasutamisest Tier 1;
2D3a
kodumajapidamistes kodumajapidamistes, v.a värvi LOÜ
kasutamine
Sisaldab heitkoguseid värvi
Tier 2/
kasutamisest
2D3d Värvide kasutamine Tier 3;
kodumajapidamistes ja
NOx, LOÜ, SO2
tööstuses
Sisaldab heitkoguseid pinna
puhastamisest ehk
Tier 1/
rasvatustamisest, pinna
Tier 3;
2D3e Pinna puhastamine puhastamisest
NOx, LOÜ, NH3,
elektroonikatööstuses ja muust
PM2,5
tööstuslikust pinna
puhastamisest
Sisaldab heitkoguseid Tier 1 / Tier 3;
2D3f Keemiline puhastus
keemilistest puhastustest LOÜ
Sisaldab heitkoguseid
polüuretaan- ja
polüstüreenvahu ning kummi Tier 3;
Keemiatoodete tootmine ja
2D3g töötlemisest, värvide, tintide ja NOx, LOÜ, SO2,
töötlemine
liimi tootmisest, tekstiili ja NH3, PM2,5
naha töötlemisest ning muust
lahustite kasutamisest
Sisaldab heitkoguseid lahustite Tier 1 / Tier 3;
2D3h Trükkimine
kasutamisest trükikodades NOx, LOÜ, NH3
Sisaldab heitkoguseid söödava
ja mittesöödava õli Tier 2 / Tier 3;
2D3i Muu lahustite kasutamine eraldamisest, liimide ja NOx, LOÜ, SO2,
liimainete kasutamisest, puidu NH3
immutamisest, sõidukite
117
NFR
Metoodika,
tegevusala- Alamsektor Tegevuse kirjeldus
saasteained
kood
põhjatöötlemisest ja sõidukite
konserveerimisest
Sisaldab heitkoguseid tubaka Tier 2:
2G Teiste toodete kasutamine põletamisest ja ilutulestike NOx, LOÜ, SO2,
kasutamisest NH3, PM2,5
Algandmed lahustite valdkonna heitkoguste arvutamiseks kogutakse Statistikaametist, Eurostat’i
andmebaasist (Tier1 ja Tier2 metoodika) ja välisõhu heiteallikate infosüsteemist OSIS (Tier3
metoodika). Kui statistilistest andmebaasidest kogutakse andmeid rahvaarvu, kasutatud lahustite
ja lahusteid sisaldavate toodete väliskaubanduse (import ja eksport) ja toodangu kohta, siis OSIS-
esse esitavad keskkonnaluba (õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba) omavad ettevõtted
lahustite ja lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutatud kogused koos nende toodete kasutamisel
eraldunud saasteainete heitkogustega. OSIS-e andmeid loetakse kõige kõrgema detailsusastmega
andmeteks, kuna seal esitatud saasteainete heitkoguste korral on arvesse võetud iga ettevõtte
spetsiifilist tehnoloogiat, kasutatud heite vähendamise seadmeid ning mõõtmistulemusi. Samas
tuleb nentida, et OSIS-e punktallikate osatähtsus õhusaasteainete inventuuris jääb viimase 10 aasta
lõikes umbes 20% tasemele Eesti kogu LOÜ-de heitkogustest, mis tähendab seda, et suurema osa
heitkoguste arvutamiseks kasutatakse statistilisi algandmeid ning rahvusvahelisi eriheiteid. Tier1
ja Tier2 metoodika juures kasutatakse erinevate tegevuste lõikes saasteainete eriheiteid
(EMEP/EEA 2016. aasta juhend), mis toetab riikide aruandlust LRTAP konventsiooni ja NEC-
direktiivi raames.
Lahustite sektoris on kõige suurem osatähtsus LOÜ-de heitkogustel. 2016. aastal moodustasid
lahustite sektori LOÜ-de heitkogused jämedalt ühe kolmandiku kogu Eesti LOÜ-de heitkogustest
(joonis 5.1). Kui jätta välja põllumajanduses tekkinud LOÜ-de heitkogused (moodustas 2016.
aastal 20,3% kogu Eesti LOÜ-de heitkogusest), mida ei arvestata vastavalt NEC-direktiivi artikli
4 lõike 3 alapunktile d riiklike vähendamiskohustuste hulka, siis ulatub lahustite sektori LOÜ-de
heitkoguste osatähtsus 41,5%-ni kogu Eesti LOÜ-de heitkogusest. Teiste õhusaasteainete
vähendamise programmi õhusaasteainete heitkogused lahustite valkonnast on marginaalse
osakaaluga Eesti summaarsetest õhusaasteainete heitkogustest.
Lahustite sektoris (joonis 5.1) oli 2016. aastal LOÜ-de heitkogustest kõige suurem osatähtsust
värvide kasutamisel, mis moodustas kogu valdkonnast 46,30%. Sellele järgnesid lahustite
kasutamine kodumajapidamistes 21,27%-ga, pinna puhastamine 14,72%-ga, muu lahustite
kasutamine 9,49%-ga, trükkimine 6,45%-ga, keemiatoodete tootmine ja töötlemine 1,69%-ga.
Kõige väiksema osatähtsusega olid alamsektorid muu toodete kasutamine 0,12%-ga ja keemiline
puhastus 0,06%-ga.
118
Pinna puhastamine
Lahustite kasutamine 4.87%
kodumajapidamistes
7.03% Muu lahustite
kasutamine
3.10%
Eesti kokku Lahusti sektor
66.98% 33.02% Värvide Trükkimine
kasutamine 2.13%
15.27%
Keemiakaupade
tootmine ja töötlemine
0.56%
Keemiline puhastus Teiste toodete
0.02% kasutamine
0.04%
Joonis 5.1. Lahustite valdkonna LOÜ-de heitkoguste osatähtsus 2016. aastal, %
0.1%
13.5%0.2% 9.4%
21.3%
0.9% 6.5%
5.3% 1.7%
0.1%
0.2% 43.4%
12.6% 1990 14.7% 2016
23.9% 46.3%
Lahustite kasutamine kodumajapidamistes Lahustite kasutamine kodumajapidamistes
Värvide kasutamine Värvide kasutamine
Pinna puhastamine Pinna puhastamine
Keemiline puhastus Keemiline puhastus
Tööstustoodete tootmine ja töötlemine Tööstustoodete tootmine ja töötlemine
Trükkimine Trükkimine
Muu lahustite kasutamine Muu lahustite kasutamine
Teiste toodete kasutamine Teiste toodete kasutamine
Joonis 5.2. LOÜ-de heitkoguste jaotus lahustite sektoris 1990. aastal võrreldes 2016. aastaga, %
Alates 1990. aastatest on LOÜ-de heitkogused lahustite sektoris vähenenud 20,8% võrra. Joonisel
5.3 on näha lahustite sektori heitkoguste muutuste sõltuvus majanduse käekäigust eristades kolme
suuremat heitkoguste languse perioodi, mis langevad kokku järgmiste Eesti majandust mõjutanud
majanduskriisidega:
1) 1991. aasta majandusmuudatused, mis põhjustasid tööstussektori ulatusliku
ümberstruktureerimise.
2) 1997. aastal toimunud Aasia majanduskriis, mis põhjustas 1998. aasta augustis
finantskriisi Vene Föderatsioonis ja tekitas aastatel 2000 ja 2001 EL-i majandussurutise.
119
3) 2007. aasta augustis kogu maailma majandust tabanud suur majandussurutis, mille
mõjud ulatusid kuni 2010. aastani.
Siiski ei saa alahinnata ka seadusandluse mõju heitkoguste vähendamisel, millega on alates 2004.
aastast reguleeritud teatud tegevuste korral LOÜ-de tööstuslikke heiteid (keskkonnaministri
määrus nr 114107, millega võeti üle lahustite direktiiv 1999/13/EÜ108 ning edaspidi alates 2013.
aastast THS-i36 5. peatükk, millega võeti üle tööstusheite direktiiv 2010/75/EL41).
Kodumajapidamistes on EL-i tasemel püütud LOÜ-de heiteid vähendada värvide direktiiviga
2004/42/EÜ109, millega on kehtestatud teatavatele värvidele ja lakkidele orgaanilise lahusti
sisalduse piirkogused kasutusvalmis segule. Sama direktiiviga sätestatakse orgaanilise lahusti
sisalduse piirkogused kasutusvalmis segule ka sõidukite taasviimistlustoodetele.
Heitkoguste vähenemisele on avaldanud kindlasti mõju ka tehnoloogiate arenemine, mis
soodustab lahustite korduskasutamist, väiksema lahusti sisaldusega kemikaalide kasutamist, nt
veepõhiste värvide laialdasem kasutamine, ning üldine tajutav tarbijaharjumuste muutus
keskkonnasäästlikuma käitumise suunas.
11
10
LOÜ-de heitkogus, kt
9
8
7
6
5
4
3
2
1
0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2D3a Lahustite kasutamine kodumajapidamistes 2D3d Värvide kasutamine
2D3e Pinna puhastamine 2D3f Keemiline puhastus
2D3g Keemiatoodete tootmine ja töötlemine 2D3h Trükkimine
2D3i Muu lahustite kasutamine 2G Teiste toodete kasutamine
Joonis 5.3. LOÜ-de heitkogused lahustite valdkonnas alamsektorite kaupa ajavahemikul 1990–
2016, kt
Tabel 5.2 on esitatud LOÜ-de heitkogused lahustite alamsektorite kaupa aastatel 1990–2016.
Tabeli lõpus on esitatud alamsektorite trendimuutused 1990. ja 2005. aasta võrdluses.
107
Lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piirväärtused, saasteallikatest eralduvate saasteainete
heitkoguste seirenõuded ja heitkoguste piirväärtuste järgimise hindamise kriteeriumid. RT I, 16.05.2013, 36. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/798568 (27.02.2019)
108
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/13/EÜ, teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena
tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta. ELT L 085, 29/03/1999. [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31999L0013&from=EN (22.02.2019)
109
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides ja lakkides ning sõidukite lõppviimistlustoodete orgaanilistes
lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta ja millega muudetakse direktiivi
1999/13/EÜ. ELT L 143/87, 30.4.2004. [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004L0042&from=EN (22.02.2019)
120
Tabel 5.2. LOÜ-de heitkogused lahustite valdkonnas alamsektorite kaupa ajavahemikul 1990–
2016, kt
Aasta 2D3a 2D3d 2D3e 2D3f 2D3g 2D3h 2D3i 2G
1990 4,068 2,242 1,183 0,015 0,496 0,080 1,264 0,020
1991 4,060 2,612 1,169 0,012 0,615 0,066 1,365 0,017
1992 4,027 1,579 1,149 0,011 0,201 0,054 0,628 0,009
1993 3,914 1,431 1,124 0,012 0,135 0,058 0,505 0,013
1994 3,825 2,127 1,136 0,018 0,135 0,090 0,540 0,011
1995 3,751 2,848 1,157 0,025 0,250 0,126 0,810 0,011
1996 3,691 3,077 1,258 0,030 0,197 0,134 0,949 0,010
1997 3,642 3,305 1,223 0,005 0,192 0,172 0,808 0,015
1998 3,608 3,525 1,178 0,024 0,307 0,214 1,154 0,010
1999 3,572 3,137 1,173 0,050 0,217 0,223 1,111 0,010
2000 3,629 2,258 1,160 0,050 0,107 0,248 1,115 0,009
2001 3,217 1,944 1,118 0,047 0,113 0,273 1,055 0,009
2002 2,809 2,444 1,139 0,056 0,151 0,323 1,393 0,011
2003 2,420 2,488 1,115 0,064 0,127 0,392 1,446 0,011
2004 2,022 3,355 1,109 0,064 0,184 0,474 1,303 0,011
2005 1,631 3,842 1,105 0,062 0,125 0,744 1,384 0,013
2006 1,621 4,177 1,145 0,065 0,158 0,655 1,588 0,012
2007 1,612 3,742 1,116 0,054 0,265 0,452 1,216 0,017
2008 1,606 2,815 1,100 0,051 0,314 0,765 1,097 0,007
2009 1,603 2,066 1,022 0,022 0,497 0,204 0,764 0,012
2010 1,600 2,092 1,051 0,012 0,164 0,354 0,425 0,006
2011 1,596 2,600 1,056 0,018 0,313 0,344 0,517 0,009
2012 1,590 2,599 1,045 0,008 0,337 0,456 0,630 0,009
2013 1,584 2,961 1,033 0,039 0,268 0,461 0,562 0,009
2014 1,579 3,167 1,019 0,041 0,338 0,458 0,551 0,009
2015 1,576 3,179 1,051 0,030 0,178 0,473 0,665 0,009
2016 1,579 3,430 1,093 0,004 0,125 0,479 0,705 0,009
Trend 1990–2016, % -61,2 53,0 -7,6 -73,3 -74,8 498,8 -44,2 -55,0
Trend 2005–2016, % -3,2 -10,7 -1,1 -93,5 0,2 -35,6 -49,1 -30,8
Kuna NOx, SO2, NH3 ja PM2,5 heitkogused ei ole lahustite sektori jaoks olulised saasteained, siis
on tabelites 5.3–5.6 esitatud ainult nende saasteainete heitkogused lahustite sektori alamsektorite
kaupa aastatel 1990–2016 (PM2,5 korral alates aastast 2000). Tabeli lõpus on esitatud alamsektorite
trendimuutused 1990. (PM2,5 korral aastaga 2000) ja 2005. aasta võrdluses.
121
Tabel 5.3. NOx heitkogused lahustite sektoris alamsektorite kaupa ajavahemikul 1990–2016, kt
Aasta 2D3a 2D3d 2D3e 2D3f 2D3g 2D3h 2D3i 2G
1990 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,007
1991 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,006
1992 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,003
1993 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,005
1994 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004
1995 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004
1996 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004
1997 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,006
1998 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004
1999 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004
2000 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004
2001 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004
2002 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004
2003 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004
2004 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004
2005 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,005
2006 ─ 0,00003 ─ ─ 0,000 0,0005 ─ 0,005
2007 ─ 0,00002 ─ 0,000 0,001 0,00002 0,007
2008 ─ 0,00001 0,00003 ─ 0,000 ─ ─ 0,003
2009 ─ 0,00002 ─ ─ ─ ─ ─ 0,004
2010 ─ 0,00005 ─ ─ ─ 0,0002 ─ 0,002
2011 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,003
2012 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,003
2013 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,003
2014 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,003
2015 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,003
2016 ─ 0,00002 ─ ─ ─ ─ ─ 0,004
Trend 1990-2016, % ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ -42,9
Trend 2005-2016, % ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ -20,0
Tabel 5.4. SO2 heitkogused lahustite sektoris alamsektorite kaupa ajavahemikul 1990–2016, kt
Aasta 2D3a 2D3d 2D3e 2D3f 2D3g 2D3h 2D3i 2G
1990 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000
1991 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000
1992 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000
1993 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000
1994 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000
1995 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000
1996 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000
1997 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000
1998 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000
122
Aasta 2D3a 2D3d 2D3e 2D3f 2D3g 2D3h 2D3i 2G
1999 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000
2000 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000
2001 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000
2002 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000
2003 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000
2004 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,001
2005 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,001
2006 ─ 0,000002 ─ ─ 0,00007 ─ 0,001 0,001
2007 ─ 0,000001 ─ ─ 0,0002 ─ 0,001 0,001
2008 ─ 0,000001 ─ ─ 0,0002 ─ 0,001 0,001
2009 ─ 0,00002 ─ ─ 0,0001 ─ 0,001 0,000
2010 ─ ─ ─ ─ 0,0001 ─ 0,001 0,001
2011 ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,001 0,001
2012 ─ 0,000007 ─ ─ ─ ─ ─ 0,001
2013 ─ 0,000007 ─ ─ ─ ─ ─ 0,001
2014 ─ 0,00001 ─ ─ ─ ─ ─ 0,002
2015 ─ 0,000007 ─ ─ ─ ─ ─ 0,001
2016 ─ 0,000009 ─ ─ ─ ─ ─ 0,001
Trend 1990-2016, % ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 15962,5
Trend 2005-2016, % ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 28,1
Tabel 5.5. NH3 heitkogused lahustite sektoris alamsektorite kaupa ajavahemikul 1990–2016, kt
Aasta 2D3a 2D3d 2D3e 2D3f 2D3g 2D3h 2D3i 2G
1990 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,017
1991 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,015
1992 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,007
1993 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,011
1994 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,009
1995 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,009
1996 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,009
1997 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,013
1998 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,008
1999 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,009
2000 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,008
2001 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,008
2002 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,010
2003 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,010
2004 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,010
2005 ─ ─ ─ ─ 0,010 ─ ─ 0,011
2006 ─ ─ 0,00003 ─ 0,003 ─ ─ 0,010
2007 ─ ─ 0,000006 ─ 0,001 0,001 0,000004 0,015
2008 ─ ─ 0,000007 ─ 0,001 ─ ─ 0,006
2009 ─ ─ ─ ─ 0,001 ─ 0,000003 0,010
123
Aasta 2D3a 2D3d 2D3e 2D3f 2D3g 2D3h 2D3i 2G
2010 ─ ─ ─ ─ 0,002 ─ ─ 0,005
2011 ─ ─ ─ ─ 0,003 ─ 0,000004 0,008
2012 ─ ─ ─ ─ 0,003 ─ 0,000004 0,007
2013 ─ ─ ─ ─ 0,002 ─ 0,000004 0,008
2014 ─ ─ ─ ─ 0,003 ─ 0,000004 0,008
2015 ─ ─ ─ ─ 0,003 ─ 0,000004 0,008
2016 ─ ─ ─ ─ 0,004 ─ ─ 0,008
Trend 1990-2016, % ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ -54,9
Trend 2005-2016, % ─ ─ ─ ─ -60,0 ─ ─ -27,3
Tabel 5.6. PM2,5 heitkogused lahustite sektoris alamsektorite kaupa ajavahemikul 2000–2016, kt
Aasta 2D3a 2D3d 2D3e 2D3f 2D3g 2D3h 2D3i 2G
2000 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,056
2001 ─ 0,010 ─ ─ ─ ─ ─ 0,057
2002 ─ 0,020 ─ ─ ─ ─ ─ 0,067
2003 ─ ─ ─ ─ 0,001 ─ ─ 0,070
2004 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,073
2005 ─ 0,010 ─ ─ 0,003 ─ ─ 0,087
2006 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,087
2007 ─ ─ 0,00001 ─ ─ ─ ─ 0,121
2008 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,058
2009 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,071
2010 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,048
2011 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,066
2012 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,069
2013 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,072
2014 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,076
2015 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,070
2016 ─ 0,00002 ─ ─ ─ ─ ─ 0,073
Trend 2000-2016, % ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 30,4
Trend 2005-2016, % ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ -16,1
5.2. Lahustite valdkonna poliitikaprioriteedid
Riiklikud arengukavad
Riiklikul tasemel ei ole Eestis eraldi lahustite sektori jaoks koostatud ühtegi arengukava või antud
teistes riiklikes arengukavades mingeid suuniseid lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamise
kohta tööstuses või kodumajapidamistes. Väga üldsõnaliselt ja kaudselt on võimalik viidata
kliimapoliitka põhialustele aastani 2050, kliimamuutustega kohanemise arengukavale aastani
2030 ja tööstuspoliitika rohelisele raamatule, millega soovitakse soodustada tööstuslikes
124
protsesside valdavalt vähese CO2 eriheitega tehnoloogiate rakendamist ning ressursside tõhusat
kasutamist kogu tootmistsüklis. Tööstuspoliitika roheline raamat lisab siia juurde veel järgmised
arendusvaldkonnad nagu: digitaalsete ja automatiseeritud tehnoloogiate lai kasutus
tööstussektoris; tööstussektor kasutab kodumaist ja rahvusvahelist teadmist ning Eesti teadus- ja
arendustegevuse potentsiaali, teadus- ja arendustegevus arvestab omakorda Eesti tööstuse
vajadustega; tööstussektorile on tulemuste saavutamiseks vajalikud finantsinstrumendid
kättesaadavad; Eestis pakutavad väljaõppe võimalused ja inimeste oskused vastavad paremini
tööstussektori arenguvajadustele.
Muud riiklikud uuringud
Muude riiklike uuringute all saab ära nimetada kahte uuringut. Esimene neist on
Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2012. aastal Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbi
viidud töö LOÜ-de määramiseks värvides, lakkides ja viimistlustoodetes110. Selle töö eesmärgiks
ei olnud uurida või välja pakkuda meetmeid LOÜ-de heidete või nende sisalduste vähendamiseks
toodetes, vaid määrata proovivõtu ja selle analüüsimise teel uuritavate toodete LOÜ-de sisaldust.
Töö tulemuste põhjal analüüsis Keskkonnaministeerium, kas turul müüdavad värvid, lakid ja muud
viimistlustooded vastavad keskkonnaministri määrusega kehtestatud LOÜ-de sisalduste
piirnormidele toodetes, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/42/EÜ109
nõuded.
Teise uuringuna võib ära mainida Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelisema madala
süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050, mille viisid läbi Keskkonnaministeeriumi tellimusel
ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastamisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute keskus RAKE koostöös SA-ga Säästva Eesti Instituut (Stockholmi
Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, SEI Tallinn) ja SA-ga Eestimaa Looduse Fond. Uuringus
on räägitud ka lahustite sektorist, kuid seda on tehtud vastavalt IPCC 2006 aasta juhendile koos
teiste tööstuslike protsessidega. Uuring käsitleb samu meetmeid, mida on kirjeldatud
kliimapoliitika põhialustes aastani 2050.
Lahustite valdkonda reguleerivad õigusaktid
Lahustite sektori LOÜ-de heited on EL-i tasandil reguleeritud kahe direktiiviga. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta111, Eesti seadusandlusesse üle
võetud THS-iga36, millega kehtestatakse teatud tegevustele (eelkõige tööstuslikele tegevustele)
LOÜ-de heite piirväärtused ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ109, millega
kehtestatakse teatavatele värvidele ja lakkidele ning sõidukite taasviimitlustoodetele (eelkõige
mittetööstuslikele tegevustele) orgaanilise lahusti sisalduse piirkogused. Sellisel kujul on ära
kaetud tööstuslikud LOÜ-de heited ning kodumajapidamistes ja sõidukite remonditöökodades
110
Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Värvides, lakkides ja viimistlustoodetes lenduvate orgaaniliste ühendite määramine. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/loy_varv_aruanne_2012.pdf (27.02.2019)
111
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/75/EL, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll). ELT L 334/17,
17.12.2010 [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010L0075&from=EN (27.02.2019)
125
kasutatud värvide, lakkide ja taasviimistlustoodete orgaanilise lahusti sisaldused, et vähendada
viimaste kasutamisel tekkivaid LOÜ-de heiteid.
Nende käitiste tegevus, mis ei kuulu THS-i reguleerimisalasse, on kaetud AÕKS-iga ja selle
rakendusaktidega kehtestatud nõuetega.
Lahustite sektoriga võib seotuks lugeda ka LRTAP konventsiooni ning NEC-direktiivi, mis
käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, kuid kumbki neist ei reguleeri
spetsiifiliselt LOÜ-de heiteid lahustite sektorist.
126
5.3. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed lahustite valdkonnas
Lahustite valdkonna ainus, juba 2013. aasta 1. juunist toimiv ning õhusaasteainete vähendamise
programmi energeetika, tööstusprotsesside ja lahustite töörühma tunnustatud seadusandlik meede
on THS, millega kehtestatakse nõuded suurte põletusseadmete, jäätmepõletustehaste ja
koospõletustehaste, titaandioksiidi tootvate käitiste ning orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste
käitajatele. THS-i nõuded hõlmavad heite piirväärtusi, seiret ja heite vähendamise meetmeid PVT
rakendamise kaudu, millega liigutakse tööstusprotsessis keskkonnamõju ja madalama heitetaseme
suunas.
THS-i mõju lahustite valdkonna õhusaasteainete vähendamisele ja õhusaasteainete vähendamise
kulu e meetme maksumust on keeruline objektiivselt hinnata, sest suure arvu käitistega tegeledes
tuleb silmas pidada, et THS-i mõistes on PVT lahendused erijuhtumitel käitisepõhised. Rahalise
väärtuse või kulu arvutamise metoodikad pole üheselt selged ja kontrollitavad ning rahaliste
väärtuste arvutamisel pole võimalik tugineda reaalsetele avalduvatele või avaldunud kuludele
(otsesed kulud nagu soetusmaksumus ja kaudsed kulud nagu ekspluatatsioon vms) ja tuludele.
THS-is nõutud keskkonnakasutaja piirangute ja tehnoloogia rakendamise, negatiivseid mõjusid
leevendavatesse meetmetesse investeerimise kulude hindamist võib võimaldada
Keskkonnaministeeriumi tellitud mitmeetapiline uuring „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude
rahasse hindamise analüüs“112, mille eesmärk on teostada majanduslik analüüs ühiskonna
kuludest, mis kaasnevad mh ÕVP-s käsitletavate õhusaasteainetega (NOx, NH3, SO2, PM-id, LOÜ-
d). Uuringu lõpparuande valmimise tähtaeg on 26.07.2019.
Arvestades, et lahustite valdkonnale on EL-i tasandil kehtestatud LOÜ-de heitele piirväärtused
ning värvidele, lakkidele, sõidukite taasviimitlustoodetele (eelkõige mittetööstuslikele
tegevustele) ja teatavatele DIY-toodetele113 orgaanilise lahusti sisalduse piirkogused, siis ei ole
vajalik lahustite valdkonnale täiendavaid meetmeid LOÜ-de heitkoguste vähendamiseks
rakendada seni kuni täidetakse juba kehtiva seadusandlusega sätestatud nõudeid.
Samas näevad programmi koostajad võimalust parendada õhusaasteainete inventuuri lahustite
sektori LOÜ-de heitkoguste arvutamist lahustite kasutamisel kodumajapidamistes (NFR 2D3a).
Vastavalt inventuuriaruandele aastatel 1990-2016 on lahustite kasutamine kodumajapidamistes
võtmesektoriks LOÜ-de heitkoguste osas (2018. aasta õhusaasteainete inventuur, Tabel 1.1, lk 33),
kuid LOÜ-de heitkoguste arvutamiseks on kasutatud kõige madalamat Tier1 metoodikat.
Vastavalt LRTAP konventsiooni heitkoguste ja prognoosi aruandluse juhisele
(ECE/EB.AIR/125)114 peavad konventsiooni liikmesriigid arvutama võtmesektori saasteainete
heitkoguseid vähemalt Tier2 metoodikaga. Eesti õhusaasteainete inventuuri leheküljel 174 on
madalama Tier1 metoodika kasutamise põhjenduseks esitatud asjaolu, et lahustite kasutamisest
kodumajapidamistes puudub detailne ülevaade, mille põhjal oleks võimalik kasutada LOÜ-de
heitkoguste arvutamiseks kõrgema taseme Tier2 metoodikat. Kuna Tier1 metoodika eriheide
põhineb LOÜ-de heitkogusel 1,2 kg ühe elaniku kohta, siis on põhjendatult alust arvata, et LOÜ-
de heitkogused selles sektoris on suure tõenäosusega ülehinnatud, mis omakorda mõjutab ka LOÜ-
de heitkoguste prognoosi lahustite sektoris. Kõige eelneva põhjal annavad programmi koostajad
112
Keskkonnaministeerium. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine. [www] https://www.envir.ee/et/uudised/riik-paneb-
keskkonnakasutuse-rahasse (27.02.2019)
113
Do It Yourself tooted ehk orgaanilisi lahusteid sisaldavad osta-poest-ja-kasuta-kodus tooted, nt hoonete, nende viimistlusdetailide ja nendega
seotud funktsionaalsete, dekoratiiv- ning kaitseelementide värvid ja muud pinnakattevahendid ning sõidukite taasviimistlustooted.
114
Guidelines for Reporting Emissions and Projections Data under the Convention on Long-range Transboundary Air Pollution. [www]
http://www.ceip.at/fileadmin/inhalte/emep/2014_Guidelines/ece.eb.air.125_ADVANCE_VERSION_reporting_guidelines_2013.pdf (02.12.2018)
127
soovituse uurida võimalusi LOÜ-de heitkoguste täpsemaks hindamiseks lahustite kasutamisest
kodumajapidamistes.
5.4. Õhusaasteainete prognoos 2030
Metoodika
Lahustite sektori õhusaasteainete heitkoguste tulevikutrendide hindamiseks aastani 2030 koostati
lahustite sektori õhusaasteainete baasstsenaarium (BAU) prognoos. Sisendiks prognoosidele
edastas Keskkonnaministeerium õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise algetapis
pöördumise lahustite valdkonna ettevõtetele, kellel paluti ettevõtte tulevikuplaanide kohta
(investeerimine heitkoguste vähendamise meetmetesse, laienemise plaanid jne) koostada käitise
saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava aastateks 2018–2030. Lahustite valdkonnas
esitas tegevuskavad kolm päringu saanud ettevõtet: BLRT Grupp AS, Viljandi Aken ja Uks AS
ning Jeld-Wen Eesti AS, kes tegutsevad valdkonna kõige suuremas alamsektoris värvide
kasutamine. Statistiliste andmete kohaselt kasutavad kolm nimetatud ettevõtet 6,8% kogu Eestis
kasutatavast värvist ning nende LOÜ-de heitkogused moodustavad värvide kasutamise
alamsektorist 9,9%, seejuures kogu lahustite sektori LOÜ-de heitkogusest 4,6%. Kõik ettevõtted
on lähiaastatel keskendumas LOÜ-de heitkoguste vähendamisele. Õhusaasteainete prognoosimisel
lähtuti EMEP/EEA 2016. aasta juhendi kirjeldatud heitkoguste määramise kategooriatest ning
Tier1, Tier2 ja Tier3 metoodikast52, mida kirjeldatakse täpsemalt ptk-s 5.1. Rahvusvaheliselt
kinnitatud lahustite sektori õhusaasteainete prognoosmudelite ja -metoodika puudumise tõttu
kasutati sektori kategooriate heitkoguste mudeldamisel eksperthinnanguid ja kategooria mitme
prognoosstsenaariumi keskmistamist, kus prognoosstsenaariumid põhinevad samuti ptk-s 5.1
kirjeldatud 2018. aasta õhusaasteainete inventuuril8 ning lahustite sektori töörühma kinnitatud
alusindikaatoritel, mida kirjeldatakse ptk-s 5.4.2.
Valdkondlikud alusindikaatorid
Alusindikaatorid on kvantitatiivsed või kvalitatiivsed tegurid, mis mõjutavad kõige enam
sektori/kategooria õhusaasteainete heitkoguseid ja iseloomustavad tuleviku suundumusi. Lahustite
sektori kategooriate prognoosstsenaariumid on alusindikaatorite kvantitatiivsed tõlgendused, mis
keskmistatuna peegeldavad kõige tõenäolisemalt sektori/kategooria õhusaasteainete tuleviku
heitkoguseid.
Lähtudes EMEP/EEA 2016. aasta juhendist ja 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist on lahustite
sektori heitkoguste alusindikaatorid:
● Peamiste paiksete heiteallikate (st ettevõtete) saasteainete heitkoguste vähendamise
tegevuskavad ja tootmismahtude suundumused, iseäranis värvide kasutamise, pinna
puhastamise ja muu lahustite kasutamise puhul;
● Rahandusministeeriumi 2018. a majandusprognoosi115 püsivhindades SKP väärtuse seos
heitkogustega, iseäranis värvide kasutamise, trükkimise ja muu lahustite kasutamise puhul;
115
Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos kuni 2070. [www] https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-
majandus/majandusprognoosid (03.12.2018)
128
● Eurostati 2018. aasta rahvastikuprognoos116, iseäranes majapidamistes lahustite
kasutamise, rasvaärastuse ja muu lahustite kasutamise puhul;
● Ajaloolised trendid, mida kirjeldatakse ptk-s 5.1.
Prognoos
Täiendavate meetmete puudumisel koostati ÕVP käigus lahustite valdkonnas ainult BAU
stsenaarium (Joonis 5.4) aastani 2030, mis põhineb võrdlusaastast 2005 baasaastani 2016 ptk-s 5.1
kirjeldatud seniste suundumuste jätkumisel ptk-s 5.4.2 kirjeldatud alusindikaatorite mõjul.
Eeldatakse, et lahustite valdkonnas jätkub veepõhiste värvide suurema kasutamise trend (2016. a
oli lahusti- ja veepõhiste värvide kasutamise suhe ca 50/50), ei rakendata olulisi tootmisnõudlust,
heidete piirväärtuseid, mittetööstuslikult kasutatavates värvides lahusti sisaldust muutvaid või
PVT rakendamist puudutavaid uusi õhusaasteainete eesmärkide täitmise poliitikaid. Lahustite
valdkonnas on BAU stsenaariumis aastaks 2030 peamisteks heiteallikateks (Joonis 5.5) lahustite
kasutamine kodumajapidamistes (2D3a) kategooria, mille LOÜ-de heitkogus väheneb
võrdlusaastaga 2016 võrreldes 0,49% ja baasaastaga 2005 võrreldes 3,63%, moodustades 25,00%
valdkonna LOÜ-de heitkogusest, ning värvide kasutamise (2D3d) kategooria, mille LOÜ-de
heitkogus väheneb võrdlusaastaga 2016 võrreldes 12,99% ja baasaastaga 2005 võrreldes 22,32%,
moodustades 47,49% valdkonna LOÜ-de heitkogusest. Lahustite valdkonna peamise
õhusaasteaine LOÜ-de summaarsed heitkogused vähenevad BAU stsenaariumis (Tabel 5.7)
aastaks 2030 baasaastaga 2005 võrreldes vahemikus 19,99%.
10.000
1.000
log (hetikogus, kt)
0.100
0.010
0.001
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
SO2 NOx LOÜ-d NH3 PM2.5
Joonis 5.4. Lahustite valdkonna õhusaasteainete logaritimitud heitkoguste BAU stsenaarium
aastani 2030, kt
116
Eurostat Population Projections. [www]
http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tps00002 (23.07.2018)
129
Joonis 5.5. Lahustite valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium aastani 2030, kt
130
Tabel 5.7. Lahustite valdkonna õhusaasteainete BAU stsenaariumi heitkoguste absoluutne ja
suhteline muutus aastatel 2005–2030
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
PM2,5
PM2,5
LOÜ
LOÜ
NOx
NOx
NH3
NH3
SO2
SO2
BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP
2005 0,005 0,001 7,854 0,100 0,021
2016 0,004 0,001 6,398 0,073 0,012
2020 0,004 -19,34% 0,001 42,48% 6,203 -21,03% 0,076 -23,83% 0,012 -41,48%
2025 0,004 -14,29% 0,001 43,82% 6,158 -21,59% 0,079 -20,99% 0,013 -35,97%
2030 0,004 -9,92% 0,002 59,52% 6,284 -19,99% 0,082 -18,79% 0,014 -30,85%
131
6. PÕLLUMAJANDUSE VALDKOND
6.1. Põllumajanduse valdkonna õhusaasteainete heitkogused Eestis perioodil
1990–2016
Peatükis 5.1 esitatud perioodi 2005-2016 NH3 heitkoguste väärtused tuginevad
Keskkonnagentuuri aruandele 2018. Aasta õhusaasteainete inventuuril8 (peatükis 5.1 esitatud NH3
heitkogused ei ühti peatükkides 2.5.1 ja 5.4 esitatud 2005–2016. aasta NH3 väärtustega). Kuna
õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise vältel said NH3 heite täpsusastme tõstmiseks
kättesaadavaks detailsemad algandmed, on prognooside koostamisel lähtutud 2005. –2016.aasta
kohta ümberarvutatud NH3 heitkoguste väärtuseid. Ümberarvutused puudutasid peamiselt
sõnnikäitlustehnoloogiaid ja tuginesid suures ulatuses A.Kaasiku (Eesti Maaülikool) uuringule
„Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja
heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“117.
Põllumajanduse valdkonnast pärinev NH3 heide moodustub riiklikust koguheitest ligi 90%. Eesti
põllumajandusvaldkonnas hinnatakse välisõhu saasteainete heitkoguseid järgmiste
alamvaldkondade alusel:
põllumajandusloomade sõnnikukäitlus sh sõnniku laotamine ja karjatamine (NOx, LOÜ,
NH3, PM2,5);
mineraalväetiste kasutamine (NOx, NH3);
reoveesette ja muude orgaaniliste väetiste sh komposti kasutamine (NOx, NH3);
maaharimine ehk mullaharimine (LOÜ, PM2,5).
2016. aastal pärines 54,7% NH3 heitest põllumajandusliku maaharimise sektorist (sh
sõnnikulaotamisest ja karjatamisest) ning 33,9% sõnnikukäitlusest. Ülejäänud osa NH3 heitest
pärineb energeetika- ning mittetööstusliku põletamise sektoritest, tahkete kütuste kaevandamisest
(põlevkivi avakaevandamine, lõhkamistööd), maanteetranspordivahendeist, töötlevast tööstusest
ja jäätmekäitlusest. Teiste saasteainete heite osakaal riigi koguheitest oli aastal 2016 tunduvalt
väiksem NOx – 8,8%, LOÜ – 20%, PM2,5 – 2%. Üle 90% põllumajandusvaldkonnas eralduvast
LOÜst pärinev sõnnikukäitlusest. Peamine PM2,5 põllumajanduslik heiteallikas on maaharimine.
LOÜ ja NOx heitkogused on aastatel 1990–2016 vähenenud vastavalt 50%, 55% ja 62%, mis on
tingitud Eesti taasiseseisvumise järgsest suurtootmise kadumisest ja majanduse ümber
struktureerimisest ning sellega kaasnenud loomade arvu vähenemise ning mineraalväetiste
kasutamise langusega (Tabel 6.1, Joonis 6.1). Pärast Eesti ühinemist EL-iga 2004. aastal suurenes
võrreldes üheksakümnendate aastate keskpaigaga toetusmehhanismide toel
põllumajandusloomade arv ja mineraalväetiste kasutamine. Viimasel kümnendil on heitkoguste
tasemeid pigem mõjutanud veise- ja seakasvatuses toimunud tehnoloogilised muutused.
117
Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine
[www] https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lopparuanne_0.pdf (30.11.2018)
132
25 0.14
0.12
NOx, NH3,LOÜ heitkogus; kt
20
PM2,5 heitkogus, kt
0.1
15 0.08
10 0.06
0.04
5
0.02
0 0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx LOÜ NH3 PM2.5
Joonis 6.1. Põllumajandussektori õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990 – 2016, kt
2016. aastal vähenes LOÜ-, NH3- ja PM2,5 heitkogused võrreldes 2015. aastaga vastavalt 8%, 6%
ja 7%. Seda peamiselt piimalehmade, sigade, kodulindude ja karusloomade arvukuse vähenemise
tõttu. Piimakarja arv on vähenenud peamiselt madala piima kokkuostuhinna tõttu, mis on seotud
EL-i poolt Venemaale kehtestatud majanduslike sanktsioonidega. Sigade aafrika katk on
peamiseks põhjuseks, miks sigade arv võrreldes 2014. aastaga Eestis on vähenenud 17,5%.
Karusloomade arv on põllumajandusettevõtete uuendamise tõttu 2015. aastaga võrreldes enam kui
poole võrra vähenenud.
Tabel 6.1. Põllumajandusest välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul
1990-2016, kt
Aasta NOx LOÜ NH3 PM2,5118
1990 4,752 10,674 22,887 ─
1991 4,094 9,784 20,872 ─
1992 3,837 8,388 17,378 ─
1993 2,405 6,296 12,801 ─
1994 2,162 5,732 11,885 ─
1995 1,760 5,117 10,584 ─
1996 1,574 4,497 9,326 ─
1997 1,727 4,557 9,450 ─
1998 1,867 4,579 9,441 ─
1999 1,596 3,916 8,569 ─
2000 1,649 3,812 8,203 0,111
2001 1,553 4,058 8,507 0,108
2002 1,461 4,034 8,712 0,106
2003 1,768 4,240 9,552 0,108
2004 1,808 4,306 9,462 0,109
2005 1,647 4,367 9,373 0,111
2006 1,752 4,384 9,453 0,113
118
Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
133
Aasta NOx LOÜ NH3 PM2,5118
2007 1,913 4,344 9,719 0,110
2008 2,296 4,267 10,093 0,106
2009 1,977 4,223 9,790 0,101
2010 2,031 4,317 10,041 0,103
2011 2,039 4,466 10,229 0,108
2012 2,204 4,604 10,634 0,110
2013 2,282 4,605 10,607 0,106
2014 2,309 4,880 10,893 0,115
2015 2,379 4,944 11,218 0,117
2016 2,418 4,569 10,563 0,114
trend 1990-
-49,1 -57,2 -53,8 ─
2016, %
trend 2005-
46,8 4,6 12,7 2,6
2016, %
Sõnnikukäitlus
Sõnnikukäitluse alamvaldkonnas arvestatakse veiste, sigade, lammaste, kitsede, hobuste,
karusloomade, küülikute ja põllumajanduslindude sõnnikukäitlemisel (loomapidamishoonetes ja
sõnnikuhoidlates) välisõhku eralduvaid NOx, LOÜ, NH3 ja PM2,5 heitkoguseid (Tabel 6.2,Joonis
6.2). Karjatamisel ning sõnnikulaotamisel eralduvad NH3 ja NOx heitkogused arvestatakse
maaharimise alamkategooria heite hulka.
Tabel 6.2. Sõnnikukäitluse alamsektori saasteainete heitkoguste arvutamiseks kasutatav
metoodika ja saasteained, mille heitkogused on alamsektoris kajastatud
NFR
Metoodika,
tegevusala Alamsektor Tegevuse kirjeldus
saasteained
kood
Tier 2
Sisaldab lautadest ja
NOx, LOÜ, NH3
3B1a Piimalehmad sõnnikuhoidlatest
Tier 1
eralduvaid heitkoguseid
PM2,5
Tier 2
Sisaldab lautadest ja
NOx, NH3
3B1b Muud veised sõnnikuhoidlatest
Tier 1
eralduvaid heitkoguseid
LOÜ, PM2,5
Tier 1
Sisaldab lambapidamisel
3B2 Lambad NOx, LOÜ, NH3,
eralduvaid heitkoguseid
PM2,5
Tier 2
Sisaldab sigalatest ja
NOx, NH3
3B3 Sead sõnnikuhoidlatest
Tier 1
eralduvaid heitkoguseid
LOÜ, PM2,5
134
NFR
Metoodika,
tegevusala Alamsektor Tegevuse kirjeldus
saasteained
kood
Tier 1
Sisaldab kitsekasvatusel
3B4d Kitsed NOx, LOÜ, NH3,
eralduvaid heitkoguseid
PM2,5
Tier 1
Sisaldab hobusekasvatusel
3B4e Hobused NOx, LOÜ, NH3,
eralduvaid heitkoguseid
PM2,5
Tier 2
Sisaldab kanalatest ja
NOx, NH3
3B4gi Munejad kanad sõnnikuhoidlatest
Tier 1
eralduvaid heitkoguseid
LOÜ, PM2,5
Tier 2
Sisaldab kanalatest ja
NOx, NH3,
3B4gii Broilerid sõnnikuhoidlatest
Tier 1
eralduvaid heitkoguseid
LOÜ, PM2,5
Sisaldab muude lindude
Tier 1
pidamishoonetest ja
3B4giv Muud linnud NOx, LOÜ, NH3,
sõnnikuhoidlatest
PM2,5
eralduvaid heitkoguseid
Sisaldab karusloomade Tier 1
3B4h Muud loomad (karusloomad) kasvatamisel eralduvaid NOx, LOÜ, NH3,
heitkoguseid PM2,5
Sõnnikukäitlus on peamine ammoniaagi heiteallikas Eestis. 2016. aastal pärines peaaegu pool
ammoniaagi heitest sõnnikukäitlusest, millest omakorda üle poole heitest pärines veisekasvatusest
ning 20% seakasvatustest, teiste loomade osakaal oli väiksem. Sõnnikukäitluse alamkategooria
peamiseks PM2,5, LOÜ ja NOx heiteallikaks on samuti veisekasvatus8 (Joonis 6.3). NOx ja PM2,5 heitkogused; kt
LOÜ ja NH3 heitkogused; kt
12 0.10
0.09
10 0.08
8 0.07
0.06
6 0.05
0.04
4 0.03
2 0.02
0.01
0 0.00
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
LOÜ NH3 NOx PM2,5
Joonis 6.2. Sõnnikukäitluse alamsektori õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990 – 2016, kt
135
PM2.5
NH3
NOx
LOÜ
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Piimalehmad Muud veised Lambad Sead Kitsed
Hobused Munejad kanad Broilerid Muud linnud Muud loomad
Joonis 6.3. Sõnnikukäitluse alamsektori heitkoguste osakaal 2016. a
Tabel 6.3. Sõnnikukäitluse alamsektorist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused
ajavahemikul 1990-2016, kt
Aasta NOx LOÜ NH3 PM2,5119
1990 0,094 9,996 9,803 ─
1991 0,085 9,135 8,953 ─
1992 0,071 7,569 7,162 ─
1993 0,055 5,826 5,657 ─
1994 0,050 5,286 5,355 ─
1995 0,045 4,759 4,891 ─
1996 0,042 4,191 4,196 ─
1997 0,041 4,193 4,227 ─
1998 0,041 4,168 4,195 ─
1999 0,038 3,554 3,802 ─
2000 0,035 3,423 3,591 0,084
2001 0,037 3,746 3,850 0,086
2002 0,041 3,696 3,981 0,083
2003 0,043 3,909 4,330 0,085
2004 0,040 3,958 4,173 0,085
2005 0,038 3,910 4,022 0,079
2006 0,037 3,905 4,044 0,079
2007 0,036 3,811 3,922 0,073
2008 0,037 3,856 4,061 0,077
2009 0,035 3,852 4,011 0,075
2010 0,036 3,941 4,142 0,077
119
Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
136
Aasta NOx LOÜ NH3 PM2,5119
2011 0,037 4,058 4,255 0,080
2012 0,038 4,176 4,273 0,080
2013 0,038 4,195 4,066 0,077
2014 0,039 4,441 4,354 0,084
2015 0,040 4,505 4,457 0,087
2016 0,047 4,130 4,044 0,084
trend 1990-2016,
-50,0 -58,7 -58,7 ─
%
trend 2005-2016,
22,0 5,6 0,5 5,3
%
Ajavahemikus 1990-2016 vähenes NH3, LOÜ ja NOx heide sõnnikukäitlusest vastavalt 58%, 57%
ja 49% (Tabel 6.3). Heitkoguste vähenemine oli peamiselt tingitud Eesti taasiseseisvumise järgsest
suurtootmiste lagunemisest ja majanduse ümber struktureerimisest ning sellega kaasnenud
loomade arvu vähenemisest. Viimasel kümnendil on heitkoguseid mõjutanud eelkõige üleminek
lõaspidamiselt vabapidamisele piimakasvatuses ning tahesõnnikutehnoloogialt
vedelsõnnikutehnoloogiale, viimane on vähendanud ammoniaagi heidet, sest vedelsõnniku
käitlemisel eraldub vähem ammoniaaki kui tahesõnnikukäitlusel. Samal ajal on suurenenud
loomühiku kohta toodetava lämmastiku kogus – paranenud on loomade sööt ning piimatoodang
(Tabel 6.4). Ajavahemikus 1990–2016 tõusis piimakarja aastane keskmine lämmastiku toodang
looma kohta 43%. Aastast 2016 vähenes ammoniaagi heide võrdluses 2015. aastaga 10%, seda
peamiselt piimalehmade, sigade ja karusloomade arvu vähenemise tõttu samal ajavahemikul. Eesti
Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta lõpus Eestis 220 400 veist (Joonis 6.4), sh 96 800
piimalehma120. Piimakarja arv on vähenenud seoses EL-i poolt Venemaale kehtestatud
majanduslike sanktsioonide ning sellest tuleneva piimatoodangu languse tõttu. Eesti
Statistikaameti andmete kohaselt oli 2016. aasta lõpus Eestis 304 500 siga ning 96 800 lammast ja
kitse. Sigade arv Eestis vähenenud 2014. aastaga võrdluses 17,5% peamiselt sigade aafrika katku
tagajärjel (Joonis 6.4).
120
Statistikaameti andmebaas [www ] http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PM09&ti=LOOMAD+JA+LINNUD%2C+31%2E+DETSEMBER&path=../Database/Majandus/13Pellumajand
us/06Pellumajandussaaduste_tootmine/02Loomakasvatussaaduste_tootmine/&lang=2 (30.06.2018)
137
10 000
Loomad, linnud; tuhat isendit
1 000
100
10
1
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Veised Lambad ja kitsed Hobused Sead Kodulinnud
Joonis 6.4. Põllumajandusloomade ja -lindude arvukus Eesti põllumajandusvaldkonnas
ajavahemikul 1990-2016
Eesti 2018 aasta õhusaasteainete inventuuris kasutatakse põllumajandusloomade ja -lindude
sõnnikukäitlusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvestamiseks EMEP/EEA 2016.
aasta juhendi metoodikat52, kus lihtsam (Tier 1) metoodika tugineb algandmete (loomade arv) ja
eriheite korrutisest. Lihtsamat metoodikat kasutatakse NH3 ja NOx heite arvestamiseks lammaste,
kitsede ja hobuste sõnnikukäitlusest. Veiste, sigade ja kodulindude NH3 ja NOx heitkogused on
arvestatud detailsemal (Tier 2) lämmastikubilansi meetodi alusel (Tabel 6.2). Karjatamisel ning
sõnnikulaotamisel eralduvad NH3 ja NOx heitkogused on arvestatud maaharimise alamkategooria
heite hulka.
Lämmastikubilansi meetod põhineb lämmastiku vool läbi kogu tootmistsükli
(loomapidamishoone, sõnnikuhoidla, karjatamise ning sõnniku laotamine) kasutades EMEP/EEA
2016. aasta juhendi eriheiteid.
Arvestustes kasutatavad piimalehmade ja muude veiste väljaheites sisalduva lämmastiku eriheited
aastalooma kohta pärinevad KHG 2018.a inventuurist (Tabel 6.4, Tabel 6.5). Sigade
sõnnikukäitluse NH3 ja NOX heitkoguste arvestuses on kasutatud Keskkonnaministri määruse nr
66 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja
arvutusliku määramise meetodid“ lisa 1 pärinevaid lämmastiku eriheiteid121 (Tabel 6.5).
121
Keskkonnaministri määrus nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise
meetodid“. RT I, 22.12.2016, 4 [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016004 (26.02.2019)
138
Tabel 6.4. Piimalehma söödakulu ning väljaheites sisalduv lämmastiku eriheide ajavahemikul
1990-2016122
Väljaheites sisalduva lämmastiku
Aasta eriheide N, Kogu söödakulu, MJ/aastaloom
kg/aastaloom
1990 85,1 87,965
1991 83,3 85,410
1992 81,0 81,395
1993 80,6 80,300
1994 81,0 78,475
1995 82,1 79,205
1996 84,9 82,490
1997 88,1 85,775
1998 88,7 90,155
1999 94,2 87,600
2000 88,5 92,345
2001 101,4 98,550
2002 101,8 97,455
2003 101,2 97,820
2004 103,3 101,105
2005 106,3 103,660
2006 108,2 106,945
2007 109,7 108,770
2008 110,7 110,960
2009 111,2 111,690
2010 111,4 113,150
2011 112,0 114,245
2012 113,0 117,165
2013 116,4 120,815
2014 118,1 123,005
2015 119,6 123,005
2016 122,0 123,005
122
Estonian GHG National Inventory Report 2018, Ch. 5 Agriculture (CRF 3) [www] https://unfccc.int/documents/65710 (30.06.2018)
139
Tabel 6.5. Muude veiste ja sigade väljaheites sisalduv lämmastiku eriheide121;120
Väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide N,
Vanusegrupp
kg/aastaloom
Pullid (2 aastat ja vanemad) 80,3
Muud lehmad (2 aastat ja vanemad) 44,8
Mullikad 58,5
Vasikad (6-12 kuud) 18,7
Vasikad (0-6 kuud) 4,4
Võõrdepõrsad 4,5
Nuumsead 10,6
Imetavad, vabad ja tiined emised 25,1
2000. aastatel algas veisekasvatuses üleminek asemelpidamiselt vabapidamisele ning
piimakarjakasvatuses tahesõnnikult vedelsõnnikule. Varasemalt peeti veiseid lõas
tahesõnnikutehnoloogiaga soojustatud lautades. 2015. aastal oli enamik neist juba vabapidamisega
vedelsõnnikutehnoloogiaga soojustamata või osaliselt soojustatud lautades. Samuti on toimunud
muutused loomade karjatamise osas. Piimakarja pidamisel on karjatamisest suures osas loobutud
ning mindud üle aastaringsele laudas pidamisele. Seakasvatuses on vähenenud allapanu
kasutamine ning suurenenud vedelsõnniku osakaal. Tulenevalt muutustest pidamistehnoloogias on
toimunud arengud ka sõnniku säilitamise osas. 1990.aastatel säilitati vedelsõnnikuna ainult sigade
sõnnikut, siis pärast aastatuhande vahetust lisandus sellele ka veiste vedelsõnnik. Käesoleval ajal
säilitatakse sigade sõnnikut peamiselt vedelsõnnikuna, tahesõnniku osatähtsus on minimaalne.
Veiste puhul oli vedelsõnniku osakaal 2015. aastal ca 75%. Samuti on oluliselt muutunud
vedelsõnniku säilitamise tehnoloogia. 90.aastatel säilitati vedelsõnnikut laguuntüüpi hoidlates
(tiikides), mis olid katmata ning mille lekkekindlus oli puudulik. 2015.aastal säilitati vedelsõnnikut
peamiselt lekkekindlates rõngasmahutites (sead) või laguunides (veised), mis olid kaetud kas
loomuliku kooriku (veised) või ujuvkattega (sead)123.
LOÜ ja PM2,5 heitkoguste arvestamisel on valdavalt kasutatud lihtsamat arvutusmetoodikat koos
EMEP/EEA 2016. aasta juhendi eriheidetega. Piimalehmade sõnnikukäitluse LOÜ heite
arvestamisel on kasutatud detailsemat heitkoguse arvestamismetoodikat, mis võtab arvesse ka
piimalehmade kogu söödakulu (pärinevad KHG 2018.a inventuurist). Metoodika valik sõltub
alamvaldkonna heite suhtest koguheitesse. Tulenevalt LRTAP konventsiooni aruandlusnõuetest
on suurema osakaaluga alamvaldkonna korral kasutatud detailsemat ning täpsemat
arvestusmetoodikat.
Heitkogused sõnnikukäitlusest arvutatakse iga looma kategooria kaupa eristades vedel- ja
tahesõnnikut. Vastavalt EMEP/EEA 2016. aasta juhendile on tahkete ja vedel sõnnikuliikide puhul
erinevad heitekoefitsiendid52.
123
Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine
[www] https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lopparuanne_0.pdf (30.11.2018)
140
Maaharimine
Maaharimise alamvaldkonnas arvestatakse sõnnikulaotamisel, veiste karjatamisel,
mineraalväetiste ja reoveesette kasutamisel ning maaharimisel välisõhku eralduvaid NOx, LOÜ,
NH3 ja PM2,5 heitkoguseid (Tabel 6.6).
Tabel 6.6. Maaharimise alamsektori saasteainete heitkoguste arvutamiseks kasutatav metoodika
ja saasteained, mille heitkogused on alamsektoris kajastatud
NFR
Metoodika,
tegevusala Alamsektor Tegevuse kirjeldus
saasteained
kood
Tier 2
Sisaldab heitkoguseid NH3
3Da1 Mineraalväetise kasutamine
mineraalväetiste kasutamisest Tier 1
NOx
Tier 2
Sisaldab heitkoguseid
NH3
3Da2a Sõnniku laotamine piimalehmade, muude veiste,
Tier 1
sigade ja linnu sõnnikulaotamisest
NOx
Sisaldab heitkoguseid reoveesetete Tier 1
3Da2b Reoveesettete kasutamine
põllumajanduslikust kasutamisest NOx, NH3
Muude orgaanilised väetiste
Sisaldab heitkoguseid komposti Tier 1
3Da2c kasutamine
kasutamisest NOx, NH3
sh kompost
Tier 2
Sisaldab heitkoguseid
NH3
3Da3 Karjatamine piimalehamade ja muude veiste
Tier 1
karjatamisest
NOx
Sisaldab heitkoguseid Tier 1
3Dc, 3De Maaharimine
maaharimisest PM2,5, LOÜ
2016.a pärines pool põllumajandusvaldkonna NH3 heitest maaharimisest, millest omakorda ligi
pool pärines sõnniku laotamisest (Joonis 6.5). Ajavahemikus 1990-2016 vähenes NH3, LOÜ ja
NOx heide maaharimisest vastavalt 50,2%, 35,3% ja 49,1% (Tabel 6.7, Joonis 6.6). Heitkoguste
langus on peamiselt tingitud 1990ndatel toimunud ulatuslike majanduslike ümberkorralduste ja
sellest tingitud mineraalväetiste kasutamise ning haritava maa vähenemisest (Tabel 6.7, Joonis
6.7). Võrreldes 1990. aastaga on mineraalväetiste kasutamine ning maaharimine vähenenud
vastavalt 37,6% ja 46,4%. Statistikaameti andmetel kasutati Eestis 2016. a 55 188 tonni
mineraalväetiseid124.
124
Statistikaameti andmebaas [www] http://pub.stat.ee/px-
web.2001/dialog/varval.asp?ma=PM065&ti=MINERAALV%C4ETISTE+KASUTAMINE+ARUANDEAASTA+SAAGILE&path=../database/
Majandus/13Pellumajandus/06Pellumajandussaaduste_tootmine/06Taimekasvatussaaduste_tootmine/&search=PM065&lang=2 (02.07.2018)
141
PM2.5
NH3
NOx
LOÜ
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Mineraalväetise kasutamine Sõnniku laotamine
Reovesettete kasutamine Muude orgaanilised väetiste kasutamine sh kompost
Karjatamine Maaharimine
Joonis 6.5. Maaharimise alamsektori heitkoguste osakaal 2016. a
14 0.9
0.8
12
LOÜ ja PM2,5 heitkogused; kt
NOx ja NH3 heitkogused; kt
0.7
10
0.6
8 0.5
6 0.4
0.3
4
0.2
2
0.1
0 0.0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
NOx NH3 LOÜ PM2,5
Joonis 6.6. Maaharimise alamsektori õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990 – 2016, kt
Tabel 6.7. Maaharimise alamsektorist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused
ajavahemikul 1990-2016, kt
Aasta NOx LOÜ NH3 PM2,5125
1990 4,659 0,679 13,084 ─
1991 4,009 0,649 11,920 ─
1992 3,767 0,819 10,217 ─
1993 2,351 0,469 7,144 ─
1994 2,113 0,445 6,529 ─
1995 1,715 0,358 5,692 ─
125
Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud
142
Aasta NOx LOÜ NH3 PM2,5125
1996 1,532 0,306 5,130 ─
1997 1,686 0,364 5,223 ─
1998 1,826 0,411 5,246 ─
1999 1,558 0,362 4,767 ─
2000 1,614 0,389 4,612 0,027
2001 1,515 0,313 4,657 0,022
2002 1,421 0,337 4,731 0,024
2003 1,725 0,331 5,222 0,023
2004 1,768 0,348 5,289 0,024
2005 1,609 0,458 5,351 0,032
2006 1,714 0,478 5,409 0,033
2007 1,877 0,534 5,796 0,037
2008 2,260 0,411 6,031 0,029
2009 1,941 0,372 5,779 0,026
2010 1,995 0,376 5,899 0,026
2011 2,002 0,408 5,974 0,028
2012 2,167 0,428 6,360 0,030
2013 2,244 0,410 6,541 0,029
2014 2,270 0,439 6,539 0,031
2015 2,339 0,439 6,760 0,031
2016 2,371 0,439 6,519 0,031
trend 1990-2016,
-49,1 -35,3 -50,2 ─
%
trend 2005-2016,
47,4 -4,1 21,8 -4,1
%
Viimaste aastate NH3 heitkoguste vähenemine on peamiselt seotud sõnnikulaotamise
tehnoloogiate arenguga. 1990. aastatel laotati nii vedel- kui ka tahesõnnikut paisklaotuse meetodil.
Praeguseks on vedelsõnniku paisklaotusest enamasti loobutud. Põhiliseks vedelsõnniku
laotusviisiks on lohisvooliklaotus. Kuigi tahesõnniku laotusmeetod, paisklaotus, pole
põhimõtteliselt muutunud, on lühenenud sõnniku mulda viimise periood5.
2016. aastal vähenesid NH3 heitkogused 2015. aastaga võrreldes ca 4%, peamiselt loomade arvu
vähenemise tõttu123.
Kompostimise ja maaharimisega seonduvaid heitkoguseid ning NOx karjatamise on hinnatud
lihtsama (Tier 1) metoodika põhiselt. Ammoniaagi heitkoguste arvestamiseks veiste karjatamisel,
sõnniku laotamisel ning mineraalväetiste kasutamisel on kasutatud detailsemat (Tier 2)
metoodikat. Ammoniaagi ja lämmastikoksiidi heitkogused sõnnikulaotamisest ja ammoniaagi
heitkogused veiste karjatamisest on arvestatud lämmastikubilansi meetodil ning kirjeldatud
detailsemalt sõnnikukäitlust puudutava peatükis8.
143
65 000 1 000 000
60 000 900 000
Väetises sisalduv N, tonni
55 000
Põllumajandusmaa, ha
50 000 800 000
45 000 700 000
40 000 600 000
35 000 500 000
30 000
25 000 400 000
20 000 300 000
15 000 200 000
10 000
5 000 100 000
0 0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Mineraalväetised Karbamiidväetis Põllumajandusmaad
Joonis 6.7. Mineraalväetiste sh. karbamiidväetiste kasutamine ning põllumajandusmaa
ajavahemikul 1990-2016 (Statistikaamet, 2018)
144
6.2. Põllumajanduse valdkonna poliitikaprioriteedid
Põllumajandussektor on peamine ammoniaagi heiteallikas Eestis. Seetõttu omab antud sektor suurt
keskkonnahoiu potentsiaali pikaajaliste riigisiseste ja rahvusvaheliste sihttasemeteni jõudmiseks.
Sihttasemete saavutamine koos rakendatavate meetmetega on leidnud käsitlust valdkonda
reguleerivates dokumentides ning erinevates uuringutes. Olulisemad põllumajandussektorit
mõjutavad ja suunavad arengukavad, uuringud ja seadusandlus on esitatud järgnevates
alapeatükkides.
Lisaks õhusaasteainete prognoosidele koostab Eesti vastavalt NEC-direktiivi III lisa 2. osa sätetele
ammoniaagi heitkoguste kontrollimiseks hea põllumajandustava riikliku soovitusliku juhendi,
võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2014. aasta hea põllumajandustava
raamjuhendit126.
Riiklikud arengukavad
Põllumajandussektori arengut ja erinevate eesmärgistatud meetmete elluviimist suunavad
peamiselt Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK), õhusaasteainete vähendamise programmi
kokkupanemise ajal koostamisel olev Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani
2030 (PõKa), Eesti piimanduse strateegia 2012–2020¸ Eesti teraviljasektori arengukava aastateks
2014–2020, Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja Kliimapoliitika põhialused
aastani 2050 (KPP 2050), millest on esitatud ka alljärgnev põgus ülevaade.
Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 (MAK)
MAK on põllumajandussektori arengusuundi määrav planeerimisdokument, mille rakendamise
eesmärk on toetada maaelu arengut viisil, mis täiendab muid EL-i ühise põllumajanduspoliitika
vahendeid (näiteks otsetoetused ja turukorralduse abinõud), ühtekuuluvuspoliitikat ja EL-i ühist
kalanduspoliitikat. Seda viiakse ellu aidates tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandades
loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustades kliimameetmeid ning tagades
maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalset arengut. MAK-i rakendatakse läbi meetmete,
mille valik põhineb arengukava koostamise käigus kindlaks tehtud vajadustel ja eesmärkidel
(Tabel 6.8)127. Keskkonnakaitselised tegevused on toetatud läbi 4., 10. ja 11. meetme.
Neljanda meetme „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi „Investeeringud
põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“ raames toetatavate tegevusteüheks
investeeringu artikliks on väiksema ammoniaagiemisiooniga sõnnikuhoidlad. Lisaks panustab
välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemisse üheteistkümnes meede „Mahepõllumajanduse“
ning meede 10 „Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede“ toetuse liik "Piirkondlik mullakaitse
toetus". Samuti aitavad keskkonnakaitselisi eesmärke täita teised keskkonna- ja kliimameetme
tegevuse liigid, näiteks keskkonnasõbraliku majandamise, piirkondliku veekaitse või
keskkonnasõbraliku aianduse toetused, kus toetustel on kaudne mõju läbi väetamise vajaduse
vähendamise127. MAK-i kaudu saavutatud tulemuste ja mõjude hindamiseks on loodud seire- ja
hindamissüsteem, kus koostatakse iga-aastased seirearuanded.
126
ÜRO Euroopa Majanduskomisjon. Guidance document on preventing and abating ammonia emissions from agricultural sources.2014. [www]
https://www.unece.org/fileadmin/DAM/env/documents/2012/EB/ECE_EB.AIR_120_ENG.pdf (26.11.2018)
127
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 [www] https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/mak-2014/mak-2014-arengukava-v3-
2017-08-29.pdf (22.10.2018)
145
Tabel 6.8. MAK-i 2014 – 2020 prioriteedid ja sihttase
Vahe-eesmärk
Eesmärgid/Indikaatorid/Meetmed Sihttase (2023)
(2018)
Prioriteet 2: põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja kõigi põllumajandusvormide
konkurentsivõime parandamine kõigis piirkondades ning uuenduslike
põllumajandustehnoloogiate ja metsade säästva majandamise edendamine
Selliste põllumajanduslike majapidamiste arv,
kes saavad maaelu arengu programmi raames
toetust ümberkorraldamisse ja
moderniseerimisse investeerimiseks
(sihtvaldkond 2A)
476,00 1360,00
+ selliste põllumajanduslike majapidamiste
arv, kes on teinud maaelu arengu programmi
toetusel ettevõtte arengukava /
investeeringuid noorte põllumajandustootjate
jaoks (sihtvaldkond 2B)
Prioriteet 4: põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide taastamine, kaitse ja
edendamine
Põllumajandusmaa, mida hõlmavad
majandamislepingud, millega toetatakse
elurikkust ja/või maastikke (ha) (sihtvaldkond
4A)
+ mille eesmärk on parandada veemajandust 701 952,00 ha 877 440,00 ha
(ha) (sihtvaldkond 4 B)
+ mille eesmärk on parandada mulla
majandamist ja/või vältida mullaerosiooni
(ha) (sihtvaldkond 4C)
Prioriteet 5: loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ning vähese CO2-heitega ja
kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajandus-,
toidu- ja metsandussektoris
Põllumajandus- ja metsamaa, mida
majandatakse CO2 sidumise/säilitamise
edendamiseks (ha) (sihtvaldkond 5E)
+ põllumajandusmaa, mida hõlmavad
majandamislepingud, mille eesmärk on
35%
vähendada KHG ja/või ammoniaagi
heitkoguseid (ha) (sihtvaldkond 5D)
+ niisutatud maa, mille puhul minnakse üle
tõhusama niisutussüsteemi kasutamisele (ha)
(sihtvaldkond 5A)
Selliste investeeringute arv, mis on suunatud
energiasäästu ja -tõhususse (sihtvaldkond 5B) 6 831,00 2 390,85
+ taastuvenergia tootmisse (sihtvaldkond 5C)
146
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa)
Maaeluministeerium on alustanud PõKa koostamisega, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti
põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule,
maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele,
toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele.
Põllumajanduskeskkonna meetme alameesmärkideks on
1) Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene,
eeldades toitainete tõhususe kasvu.
2) Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimale ja õhukvaliteedile on vähenenud,
eeldades KHG ja ammoniaagi heitkoguste langust.
3) Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus/mosaiiksus ning
maastikuindeks (maastikuelementide arv/pindala põllumassiividel), tagatud on
loodushüvede/ökosüsteemi teenuste toimimine.
Kliima- ja õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks ja valdkondlike rahvusvaheliste kohustuste
täitmiseks kooskõlas põllumajandussektori konkurentsivõimega peab eelistama investeeringuid,
sealhulgas mittetootlikke, kliimasäästlikesse ja õhusaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse.
Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse arengut
ning kitsamalt eelkõige täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist ning
sõnniku sisestus- ja läga hapestamise tehnoloogiate kasutamist. Kokku lepitud kliimaeesmärkide
täitmiseks tuleb toetada säästlikku maakasutust ja turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa
alla. Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega
saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust128. Arengukava esitatakse
Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks sügisel 2019. aasta129.
Eesti piimanduse strateegia 2012–2020
Eesti piimanduse strateegia eesmärk on piimatootmise ja –töötlemise mahu suurendamine ja
jätkusuutlikkuse tagamine aastaks 2020. Selleks kaardistatakse piima tootmise ja töötlemisega
tegelevate Eesti ettevõtjate majanduslik hetkeseis, selgitatakse välja piimandussektori edasised
võimalikud arengusuunad, sõnastatakse visioon aastaks 2020 ning kirjeldatakse vajalikud
meetmed strateegiliste eesmärkide saavutamiseks130. Eesti piimanduse strateegia 2012 – 2020
eesmärgid on:
1) Piimatootmise suurendamine, tootmise tõhususe ja piimalehmade arvukuse tõstmine
2) Piimatöötlemise tõhususe ja ekspordile orienteerituse tõstmine
3) Kõrgema lisandväärtuse loomine
4) Väiketootmise ja –töötlemise säilitamine, traditsiooniliste põllumajandusmaastike ja puhta
keskkonna püsimine
5) Ühistegevuse ja vertikaalse koostöö arendamine
6) Piimatoodete tarbimise ja kodumaise eelistamise tõstmine
7) Sektori stabiilsuse tagamine
128
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030. Mustand [www] https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-
2030/poka-2030-terviktekst-mustand-2018-07-03.pdf (22.10.2018)
129
Maaeluministeerium. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030. https://agri.ee/et/eesmargid-tegevused/pollumajanduse-ja-
kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 (22.10.2018)
130
Eesti piimanduse strateegia 2012–2020 [www]
https://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/ARENDUSTEGEVUS/piimandusstrateegia-2012-2020.pdf (22.10.2018)
147
Arengukava eesmärgid sh piimatoodangu suurendamine tuleb saavutada keskkonnasõbralikul ja
loodusressursse säästval viisil ning piirkondlikku ja struktuurset tasakaalustatust silmas pidades.
Kuid otsesest mõju õhusaasteaine heitkogustele hinnatud ei ole. Siiski kavandatakse tegevustena
nii keskkonnainvesteeringute soodustamist kui ka põllumajandustootmise
keskkonnasõbralikumaks muutmise toetamist.
Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020
Arengukava visioon on tagada, et aastal 2020 on Eesti teraviljasektor jätkusuutlik,
konkurentsivõimeline, lisandväärtust andev ning sektoris kasutatakse laialdaselt innovaatilisi
tehnoloogiaid, millega tagatakse efektiivne tootmine ja töötlemine ning luuakse läbi ekspordi
eeldused Eestis kasvatatud teravilja tuntusele ja tunnustatusele mujal maailmas. Kõrgelt
kvalifitseeritud Eesti tootja hoiab põllumajandusmaad viljakana ja majandab
keskkonnasõbralikult, säilitades seeläbi põllumajandusmaa väärtuse. Üheks eesmärgi täitmise
eelduseks on keskkonnahoidlike meetmete rakendamine, kuid mõjusid õhusaasteainete
heitkogustele otseselt hinnatud ei ole. Eesti teraviljasektori arengukava eesmärgid ja mõõdikud on
esitatud Tabel 6.9.131
Tabel 6.9. Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020 eesmärk ja mõõdikud
Algtase
Sihttase
Eesmärk/Mõõdikud (2009-2013
(2020
keskmine)
Eesti teraviljasektor annab 2020.aastal suurenenud tootmise ja
töötlemise mahu juures kõrgema lisandväärtusega toodangut
Mõõdik 1. Teraviljaga isevarustatuse tase; % 129 222
Mõõdik 2. Kasvupind; tuh ha
298 331
Teravili
88 98
Raps
9 25
Kaunvili
Mõõdik 3. Töötlemata toodete eksport; tuh t
269 716
Teravili
69 97
Raps
Mõõdik 4. Töödeldud toodete eksport (ü.a.t.); tuh t 111 354
Mõõdik 5. Saagikus; t/ha
2,9 4,5
Teravili
1,7 2,5
Raps
Mõõdik 6. Saak; tuh t
855 1475
Teravili
149 240
Raps
Mõõdik 7. Positiivse ettevõtjatuluga ettevõtete osatähtsus; % 84 90
Mõõdik 8. Jätkusuutlike ettevõtete osatähtsus132; % 43 53
131
Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020 [www] https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad-ja-strateegiad
(22.10.2018)
132
Jätkusuutlike (netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta rohkem kui 15 000 eurot aastas) ettevõtete osatähtsus teravilja- ja rapsitootjate arvust
(FADN valimis).
148
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050)
KPP 2050 dokumendi pikaajaliseks eesmärgiks on üleminek vähese süsinikuheitega majandusele,
sealjuures kujundades järk-järgult ja eesmärgipäraselt majandus ning energiasüsteem ümber
ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. KPP 2050 fookuses
on KHG heite vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine erinevates valdkondades (sh
põllumajandus) ning riigi valmisoleku ja võimekuse tagamine, et minimeerida kliimamuutustest
põhjustatud negatiivseid mõjusid133.
Arengudokumendiga seatakse paika poliitikasuunised aastani 2050. Kuna tegu on pikaajaliste
poliitikasuunistega, siis konkreetseid meetmeid ning teekaarte eesmärgi saavutamiseks
arengudokument ei sisalda.
Põllumajandussektori KHG heide vähendamise pikaajalistest eesmärkidest lähtuvalt on
kliimapoliitika põhialustes esitatud erinevad suunised:
1) Suurendada ja säilitada muldade süsinikuvaru ning kujundada ja säilitada olulise
süsinikuvaruga maa-alasid, motiveerides põllumajandustootjaid suurendama muldade
süsinikuvaru, kujundama ja säilitama püsirohumaid, väikemärgalasid ja puhvervööndeid
ning vähendama turvasmuldade harimist.
2) Soodustada põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning vältida selle
põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist, säilitades põllumajandusmaa
tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala.
3) Tõhustada taimetoitainete kasutamist ning soodustada mineraalväetiste asendamist
orgaaniliste väetiste ja keskkonnasõbralike mullaparandajatega, vältides orgaanilise aine
vajaduseta põllult minemaviimist.
4) Edendada jõudsalt bioenergia tootmist ning selle kasutamist eelkõige selliste taastumatute
kütuste asemel, mille tootmine on energiamahukas. Bioenergia tootmisel soodustatakse
suuremat tõhusust ja ressursside väärindamist.
5) Suurendada põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada
KHG heidet toodangu ühiku kohta. Sealjuures keskendutakse sõnnikukäitluse
keskkonnasõbralikumaks muutmisele, et piirata ammoniaagiheidet.
6) Põllumajandussektori KHG heite piiramisel eelistada teadus-, arendus- ja
innovatsioonisuundi, mis suurendavad põllumajanduse kestlikkust.
Muud riiklikud uuringud
Muude riiklike uuringute all saab välja tuua kliimapoliitika meetmete uuringu tutvustuse ja Eesti
veemajanduskavad.
Uuring „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse
määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis“
Uuringu134 eesmärgiks oli selgitada välja kulutõhusad meetmed Eesti KHG heite vähendamiseks
perioodil 2021-2030 ning analüüsida nende rakendatavate meetmete mõju. Kuigi antud uuring
hõlmas eeskätt just mõju hindamist KHG heitkogustele, lisaks on uuringus esitatud kaasnevate
133
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf (22.10.2018)
134
Uuring kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis [www]
https://kik.ee/sites/default/files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus_final.pdf (22.10.2018)
149
mõjude üldine hinnang õhusaasteainete heitkogustele. Uuring käsitleb samu meetmeid, mida on
kirjeldatud kliimapoliitika põhialustes aastani 2050. Põllumajanduses (erinevalt transpordist ning
energeetikast) ei ole meetmetega seoses läbi töötatud võimalikke riiklikke mehhanisme nende
elluviimise toetamiseks.
Põllumajandussektori meetmed, mille puhul hinnati kulutõhusust ja sotsiaalmajanduslikke
mõjusid, on järgnevad:
1) Sööda kvaliteedi parandamine piimalehmadel
2) Ionofooride kasutamine lihaveistel
3) Rohumaal karjatamise osakaalu kasv
4) Turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks
5) Otsekülv
6) Talvine taimkate
7) Täppisväetamine
8) Biometaan sõnnikust
9) Energiakultuuride kasvatamine liivmuldadel
10) Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega
Neist turvamuldade põllumaa viimine püsirohumaaks, otsekülv, energiakultuuride kasvatamine
liivmuldadel ning täppisväetamine avaldavad positiivset mõju eelkõige masinkütuse põletamisest
tekkivate õhusaasteainete heitkoguste vähendamisele. Täppisväetamise, otsekülvi,
energiakultuuride kasvatamine ja talvise maakatte meetmed vähendavad lämmastiku leket
pinnasesse, suurendades mulla viljakust ning vähendades väetiste vajadust. Rohumaal karjatamise
osakaalu kasv, eelkõige lihaveiste karjatamise kasv, parandab konkurentsivõimet ning tõstab
loomade heaolu, kuid suurendab ka ammoniaagi heitkoguseid. Samuti suurendab ammoniaagi
heidet biometaani toomine. Samuti on näha ette põllumajandustranspordist pärineva heite kasvu
talvise taimkatte meetmest.
Eesti veemajanduskavad 2015-2021
Eesti veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant Eesti veekogude ülevaate saamiseks
ning jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parendamiseks. Vee seisundit ohustavad
peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja
põllumaalt. Need toitained panevad meie veekogudes taimestiku kasvama ja veekvaliteet halveneb
nii vee-elustiku kui ka vett kasutavate inimeste jaoks. Veemajanduskavades ja meetmeprogrammis
olevaid suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada planeeringutes ja arengukavades ning
keskkonnalubade andmisel. Kavades loetletud tegevuste maksumus on 363 miljonit eurot,
hõlmates kõiki veega seotud eri valdkondi, sh põllumajandust135. Aastateks 2015-2021 on
kinnitatud veemajanduskavad Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondadele. Põllumajandusest
pärineva reostusekoormuse vähendamiseks on on olulisteks meetmeteks põllumeeste teadlikkuse
tõstmine, silo-ja sõnnikuhoidlate korrastamine, keskkonnasäästlikuma sõnniku-ja
väetislaotustehnika toetamine ja hea põllumajandustava propageerimine. Mõju õhusaasteainetele
eraldi hinnatud ei ole, kuid see ühtib kliimapoliitika meetmete uuringu tutvustuse juures tooduga.
135
Veemajanduskavad 2015–2021 [www] https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021
(22.10.2018)
150
Põllumajanduse valdkonda reguleerivad õigusaktid
Eesti seadusandlusest saab põllumajandussektoriga seonduvalt välja tuua eelkõige AÕKS-i, THS-
i, veeseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, maaelu ja põllumajanduse korraldamise seaduse ning
väetisseaseaduse, mis reguleerivad põllumajandussektori üldist toimimist sh riiklikke abinõusid
põllumajandusturu tasakaalustatud arenguks kui ka rakendatavaid keskkonnakorralduslike
meetmeid.
Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS)
AÕKS-i35 üheks eesmärgiks on säilitada välisõhu kvaliteet piirkondades, kus see on hea, ja
välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud
nõuetele. Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle alamaktidega reguleeritakse õhusaasteloa andmine
(loa künnised, vormid ja aruandlus), lõhn, müra, kemikaalid, õhukvaliteedi piirväärtused ja
õhukvaliteedi tagamine, kütuste keskkonnanõuded, osoonikihi kaitsmine jne. Vastavalt
keskkonnaministri määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete
künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ on 1000 või enam
nuumsigade, 300 või enam piimalehmade ja 30 000 või enam linnukohtade arvu korral nõutav
õhusaasteluba136. Õhusaasteloaga määratakse saasteained ja nende kogused, mille ulatuses on
ettevõttel õigus saasteained välisõhku väljutada. Loomakasvatuse heitkoguste arvutuste metoodika
on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku
väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“121.
Tööstusheite seadus (THS)
THS-i eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete
heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale.
Määrates suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad sh. sea-, veise- ja linnukasvatus,
sätestab tööstusheiteseadus koos oma alamaktidega nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse
nõuete täitmata jätmise eest ning riikliku järelevalve korralduse36 kasutades peamiseks
keskkonnakorralduslikuks vahendiks keskkonnakompleksluba. Vabariigi Valitsuse määruse nr 89
„Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks
nõutav kompleksluba“ on põllumajandussektoris keskkonnakompleksluba nõutud:
1) kodudulindude intensiivkasvatus käitises linnukohtade arvuga üle 40 000 linnu;
2) sigade intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga rohkem kui 2000 seale kehamassiga
üle 30 kg või 750 emisele;
3) veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533
ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid
lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle137.
Keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) annab õiguse kasutada käitist või selle osa
viisil, mis tagab seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas toimuva
136
Keskkonnaministri määrus nr 67„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba“ RT I, 14.12.2017, 10. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/114122017010 (22.10.2018)
137
Vabariigi Valitsuse määrus nr 89„Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav
kompleksluba“. RT I, 25.09.2018, 4. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004 (22.10.2018)
151
tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja
kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse
ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest
keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise. Kompleksloaomanik on kohustatud
kasutama parimat võimaliku tehnikat, mis peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate
töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele ning mis on kirjeldatud parima võimaliku
tehnika viitedokumentides (dokument, mis kirjeldab eelkõige kasutatud tehnoloogiaid, praeguseid
heite- ja tarbimistasemeid, parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel kaalutavaid tehnikaid
ning parima võimaliku tehnika järeldusi ja kõiki kujunemisjärgus tehnikaid, pöörates erilist
tähelepanu käesoleva seaduse §-s 43 loetletud kriteeriumitele).
Veeseadus
Seaduse peamiseks ülesandeks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes
ökoloogilise tasakaalu tagamine, reguleerides vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja
veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud
veekogude kasutamist138. Sealhulgas moodustatakse veeseaduse alusel põhja- ja pinnavee kaitseks
intensiivse põllumajandustootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad, millele on kehtestatud
rangemad keskkonnakaitsenõuded.
Samuti kehtestatakse
1) Sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded ning nende nõuete
täitmise kontrollimise meetmed. Reguleerides lämmastiku maksimaalset kogust haritava
maa hektari kohta, arvestades kultuuri lämmastikutarvet ja planeeritavat saaki ning
kohustades vähemalt 300 loomühiku loomi pidav isikut139, kes kasutab
loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat koostama vedelsõnniku laotamisplaani.
2) Põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel reoveesette kasutamise nõuded.
Lisaks reguleerib veeseadus väetamise ning sõnniku laotamise aega ning kehtestab üle 10
loomühiku loomapidamistel lähtuvalt sõnnikuliigist määratud minimaalse mahutavusega
sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla kohustuse. Samuti annab soovituse kasutada head
põllumajanduslikku tava.
Veeseaduses esitatud väetamise ja sõnniku laotamise nõuded, mis toetavad NEC direktiivi täitmist
on järgnevad:
1) Lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini ja
vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind
on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
Vedelsõnniku laotuskeelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku- ja
vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist.
2) Tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist
kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või
perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
138
Veeseadus. RT I, 04.07.2017, 50. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017050?leiaKehtiv (22.10.2018)
139
Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 „Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja
muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded“. RT I, 16.08.2016, 6. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/116082016006 (22.10.2018)
152
3) Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku
ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast,
ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkuleerimisel võib välja arvata loomade
poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused. Loomapidamishoonel, kus
kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab vähemalt kaheksa kuu
sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta vähemalt
kaheksa kuu sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.
4) Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku
hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomapidamishoone kasutamisel olema tagatud
lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.
Maaelu ja põllumajanduse korraldamise seadus
Seadusega sätestatakse riiklikud abinõud põllumajandusturu tasakaalustatud arenguks, tarbija
varustamiseks kvaliteetse toiduga, põllumajandustoodete tasuvaks tootmiseks, maapiirkonna muu
majandustegevuse arendamiseks ning maapiirkonna elanikele rahuldava elatustaseme ja
maapiirkonna tasakaalustatud arengu tagamiseks, riiklike abinõude rakendamise järelevalve
alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest140.
Mahepõllumajanduse seadus
Mahepõllumajanduse seadus sätestab mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemise nõuded osas,
mis ei ole kehtestatud EL-i määrustega, samuti mahepõllumajanduse valdkonnas tegeleva isiku
üle riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse ning vastutuse nimetatud õigusaktidega
kehtestatud nõuete rikkumise eest141.
Väetiseseadus
Nõuded väetistele ja selle käitlemisele, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja
tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele on
kehtestatud väetiseseadusega. Lämmastiku lekke osas on oluline järgida ka väetise hoidmise
nõudeid, mille alusel 1) väetist peab hoidma tingimustes, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja
looma elule ja tervisele ja 2) väetist hoitakse veeseaduses põhja- ja pinnavee kaitseks kehtestatud
nõuete kohaselt142.
140
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus. RT I, 19.12.2018, 18. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/114032017003?leiaKehtiv
(26.02.2019)
141
Mahepõllumajanduse seadus. RT I, 28.12.2017, 26. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017026 (22.10.2018)
142
Väetiseseadus. RT I, 28.12.2017, 30.. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/750350?leiaKehtiv (22.10.2018)
153
6.3. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed põllumajanduse
valdkonnas
Selleks, et täita asjakohaseid heitkoguste vähendamise riiklikke kohustusi, tuleb õhusaasteainete
vähendamise programmi lisada heitkoguste vähendamise meetmed, mis on sätestatud kohustuslike
meetmetena NEC-direktiivi III lisa 2. osas, samuti võib kõnealusesse programmi lisada
vähendamise meetmed, mis on direktiivi III lisa 2. osas sätestatud valikuliste meetmetena, või
võrdväärse leevendava mõjuga meetmeid. ÕVP stsenaariumi meetmete valikul lähtuti teatud
õhusaasteainete vähendamise eesmärkidest ning arvestati olemasoleva seadusandluse,
arengukavade ja alusuuringutega. Põllumajanduse valdkonna meetmete valikul kaasati
õhusaasteainete vähendamise programmi põllumajanduse töörühm, mille liikmeteks olid nii
avaliku kui erasektori põllumajanduse valdkonna eksperdid. Meetmete kirjelduste on juhiseks
programmi elluviijale, andes indikatsiooni millele peaks õhusaasteainete heitkoguste
vähendamisel tähelepanu pöörama. ÕVP stsenaariumi koostamisel eeldatud täiendavad NH3
heidet vähendavad meetmed on peamiselt sotud seotud MAK 2020-2030 meetme
„Mahepõllumajandus“ ning meetmega 10 „Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede“ toetuse
liigiga "Piirkondlik mullakaitse toetus". Samuti aitavad maaeluarengukavas keskkonnakaitselisi
eesmärke täita teised keskkonna- ja kliimameetme tegevused, näiteks keskkonnasõbraliku
majandamise, piirkondliku veekaitse või keskkonnasõbraliku aianduse toetused, kus toetustel on
kaudne mõju läbi väetamise vajaduse vähendamise. Allpool loetletud meetmeid käsitlevad ka
veemajanduskavades ja meetmeprogrammis olevad suunised ja piirangud, mida tuleb arvestada
planeeringutes ja arengukavades ning keskkonnalubade andmisel. Veemajanduskavade NH3 heite
vähendamise eesmärki toetavateks meetmeteks põllumajandusest on olulisemad põllumeeste
teadlikkuse tõstmine, tõhusamate väetamistehnoloogiate soetamise kasutuselevõtt silo- ja
sõnnikuhoidlate korrastamine, keskkonnasäästlikuma sõnniku-ja väetislaotustehnika toetamine ja
hea põllumajandustava propageerimine.
NEC-direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid väikestele põllumajandusettevõtetele avalduva mõju
ennetamiseks tagama, et õhusaasteainete vähendamise programmis sätestatud meetmete
rakendamisel võetakse täielikult arvesse mõju väikestele ja mikropõllumajandusettevõtetele.
Näiteks võivad liikmesriigid väikesed ja mikropõllumajandusettevõtted kõnealustest meetmetest
vabastada, kui see on võimalik ja asjakohane, pidades silmas kohaldatavaid vähendamisk ohustusi.
Euroopa Komisjoni soovituse nr 2003/361/EÜ143 kontekstis tähendab väike põllumajandusettevõte
sellist käitist, milles on alla 50 töötaja ja mille aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot. Mikroettevõte
on käitis, milles on alla 10 töötaja ja mille aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot
Vähesaastavad sõnnikuladustamistehnoloogiad: vedelsõnniku säilitamine telk- või
betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes teras- või plastikmahutites
Vähesaastava sõnnikuladustamistehnoloogia üheks olulisemaks eelduseks on sõnnikuhoidla
avatud (õhuga vahetult kontaktis oleva) pindala vähendamine. Ammoniaagi emissioon väheneb
näiteks sõnnikuhoidlate katmisel, nende sügavuse suurendamisel ja kooriku tekkimise
soodustamisel ning ka ladustatud sõnniku minimaalsel segamisel (aeratsiooni vältimine). Üheks
efektiivsemaks (kuid ka kallimaks) meetodiks on tihedate kaante/katuste/katete (NH3 heitkogus
väheneb 80%) ning hoiukottide (NH3 heitkogus väheneb 100%) kasutamine. A. Kaasiku (2018)
143
Euroopa Komisjoni soovitus nr 2003/361/EÜ. ELT L 124, 20.5.2003. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003H0361&from=EN (28.02.2019)
154
uuring123 näitab, et 2015. aastal ladustati vedelsõnnikut enamasti loomuliku koorikuga
sõnnikuhoidlates (veised 100%, sead 95%). Seega nimetatud meetodite kasutuselevõtmine aitaks
märkimisväärselt vähendada sõnnikuhoidlatest pärineva NH3 heitkogust.
Vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad: vedelsõnniku sisestuslaotus
Sõnnikulaotustehnoloogiatel on suur mõju kogu NH3 heitkoguse vähenemisele, kuna sõnniku
laotamine on tavaliselt sõnniku käitlemise viimane etapp ja saastavate sõnnikulaotustehnoloogiate
kasutamisel võib loomapidamishoones ja sõnnikuladustamisel saavutatud NH3 heitkoguse
vähenemise efekt kaduda. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni juhenddokumendi aastast 2014
põllumajandusest pärineva ammoniaagi heitkoguste ennetamise ja vähendamise kohta
(ammoniaagijuhend)144 kohaselt on vähesaastavamateks vedelsõnniku laotustehnoloogiateks
avatud ja suletud lõhega sisestuslaotus (NH3 heitkoguse vähenemine ÜRO majanduskomisjoni
ammoniaagijuhendi järgi 70-90%). Vähesaastavate sõnnikulaotustehnoloogiate meetmete valikul
tuleks võimalusel eelistada suletud lõhega sisestuslaotust, kuna lämmastiku kasutamise efektiivsus
on suurim. Vastavate seadmete valik ja kasutamine (kasutusele võtmine) sõltub konkreetse
ettevõtte situatsioonist: muldade lõimis, kasvatatavad liigid, sõnnikumajanduse korraldus jms.
Meetme rakendamiseks on vajalik vastava tehnika olemasolu ning otstarbekas külvikorra ning
tööde korralduse ja -aja planeerimine
Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramine kasutades kiiret
mulda viimist
Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud NH3 heitkoguste piiramise võimalused baseeruvad
põhimõtetel, et pind, kus võib tekkida NH3 emissioon, oleks võimalikult väike. Selleks on võimalik
kasutada väetiste muldaviimise/sissekünni meetodit. Mineraalväetiste muldaviimine/ sissekünd
peab olema võimalikult kiire, lühendades sellega ammoniaagi heite tekkimise aega.
Tehnoloogilisteks lahendusteks siin on kultiveerimine mineraalväetiste laotamise järgselt või
kombikülviku kasutamine, mis vähendab NH3 heitkogust lähtudes ÜRO majanduskomisjoni
ammoniaagijuhendist keskmiselt 80%.
Täiendavalt on ettenähtud vastavalt NEC-direktiivi III lisa 2. osa punkti 3 nõudele
ammooniumkarbonaatväetise kasutamise keelustamine. Kuna Eestis antud väetise liigi kasutamise
osakaal on väike, siis selle meetme eeldatav mõju NH3 heitkogustele ja põllumajandustootjale on
marginaalne.
6.4. Õhusaasteainete prognoos 2030
Metoodika
Põllumajandusvaldkonna suuniste mõju hindamiseks õhuheitmetele on koostatud baasstsenaarium
(BAU) ja vähendamismeetmetega stsenaarium (ÕVP). Sisendiks prognoosidele edastas
Keskkonnaministeerium õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise algetapis
pöördumise põllumajanduse valdkonna ettevõttele, kellel paluti ettevõtte tulevikuplaanide kohta
144
ÜRO Euroopa Majanduskomisjon. Guidance document on preventing and abating ammonia emissions from agricultural sources.2014. [www]
https://www.unece.org/fileadmin/DAM/env/documents/2012/EB/ECE_EB.AIR_120_ENG.pdf (26.11.2018)
155
(investeerimine heitkoguste vähendamise meetmetesse, laienemise plaanid jne) koostada käitise
saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava aastateks 2018–2030. Põllumajanduse
valdkonnas esitas tegevuskavad 3 päringu saanud ettevõtet, kes prognoosivad oma ettevõtte NH3
heitkoguste vähenemist või 2018.a tasemele jäämist.
Mõjuanalüüsides kasutatud põllumajanduslikku toodangut kirjeldavad eeldused on BAU ja
meetmetega stsenaariumides võrdsed. ÕVP stsenaarium erineb BAU stsenaariumist NH3
leevendamismeetmete suuremas mahus rakendamise poolest. Eelmainitust tulenevalt säilib
meetmetega stsenaariumis BAU stsenaariumile prognoositud toodangumaht, ent väheneb
õhusaasteainete heide toodangu ühiku kohta. BAU ja ÕVP stsenaariumis kasvab vastavalt
aluseeldustele põllumajanduslik toodang (loomade arv, piima- ja põllukultuuride toodang), millest
tulenevalt on prognoositud ka väetiste kasutamise kasvu.
Õhusaasteainete prognoosimisel on kasutatud EMEP/EEA 2016. aasta juhendi Tier1 ja Tier2
metoodikat52. Prognoosid baseeruvad 2018 aasta õhusaasteainete inventuuril8 ja töörühma poolt
kinnitatud alusindikaatoritel, mille sihttasemete väärtuste leidmisel on kasutatud erinevaid
alusuuringuid, arengukavasid ja eksperthinnanguid. BAU stsenaariumi prognoosid on kooskõlas
MAK-iga127. Meetmetega stsenaariumi heitkoguste hindamisel on arvestatud täiendavate NH3
leevendamismeetmete mõjudega.
Sõnnikukäitlus
Olulisemad algandmed, mida sõnnikukäitlusest pärinevate NH3 ja PM2,5 heitkoguste arvutamisel
kasutatakse on kariloomade arv, sõnnikukäitluse süsteemide (sh hoidla tüüpide) ja loomapidamise
hoonetüüpide jaotus. NH3 sõnnikukäitluse eriheitetegurid sõltuvad ka piimalehmade tootlikkusest.
NH3 heitkogusete prognoosid sigadele, veistele ja kodulindudele on koostatud Tier 3 metoodikaga.
Sõnnikukäitluse alamsektori lammaste, kitsede, hobuste, jäneste ja karusloomade prognoosid on
koostatud Tier 1 metoodikaga.
Maaharimine
Maaharimisest pärinevate NH3 ja PM2,5 heitkoguste prognoosimisel kasutatud alusindikaatorid on
mineraalsete ja orgaaniliste väetistega väetatav pindala, kasutatud mineraalsete ja orgaaniliste
väetiste kogused, kariloomade arv, piimalehmade tootlikkus, sõnnikukäitluse süsteemide jaotus,
karjatamise osakaal, sõnnikulaotusviiside osakaal ja sõnniku muldaviimise kiirus.
Mineraalväetiste, komposti ja reoveesettega väetamisest pärinevad õhusaasteainete prognoosid on
koostatud Tier 1 metoodikaga. Veiste, sigade ja kodulindude sõnnikuga väetamisest ja lehmade
karjatamisest pärinevad NH3 heitkogused on hinnatud Tier 3 metoodika alusel.
Valdkondlikud alusindikaatorid
Põllumajanduse valdkonna õhusaasteainete prognoos koostati NH3 ja PM2,5 kohta.
Õhusaasteainete prognoosi ja ajas arenemise dünaamika seisukohalt on oluline saada aegrea
tervikpilt vähemalt alates NEC-direktiivis sätestatud võrdlusaastast 2005, seega on töös esitatud
ka minevikuandmed aastate 2005, 2010 ja 2015 ja 2016 kohta. Nii NH3 kui ka PM2,5 heitkoguste
prognoosid viidi läbi eraldi sõnnikukäitluse ja maaharimise kohta. Sõnnikukäitluses arvestati
veiste, sigade, kodulindude ja muude loomade (lambad, kitsed, hobused, karusloomad ja jänesed)
sõnnikukäitlust. Maaharimise analüüs sisaldas sõnnikulaotamise, karjatamise ja muude väetiste
kasutamise andmeid.
156
Põllumajandusvaldkonna õhuheitmete prognoose mõjutavad arengueeldused
Põllumajandusvaldkonna õhusaasteainete prognoose mõjutavad aluseeldused, mis põhinevad
omakorda alusindikaatorite väärtustel aastani 2030. Alusindikaatorid on näitajad, mis panustavad
kõige suuremal määral valdkonna saasteainete heitmetesse. Aluseelduste prognoos võimaldab
mikrotasandil prognoosida erinevate näitajate trende, mille põhjal on hinnatud alusindikaatorite
summaarne mõju õhusaasteainete heitele. Põllumajandusvaldkonna õhusaasteainete prognoosis
kasutatud alusindikaatorid on valitud vastavalt EMEP/EEA 2016. aasta juhendile52 ning on
esitatud Tabel 6.10.
Tabel 6.10. Õhusaasteainete heitkoguste hindamisel kasutatud alusindikaatorid alamsektorite
kaupa
Alamsektor Heitkoguste prognooside aluseks võetud alusindikaatorid
põllumajandusloomade arv;
piimalehmade keskmine väljalüps;
sõnnikukäitlussüsteemide jaotus ja karjatamise osakaal;
Sõnnikukäitlus
laudahoonete tüüpide osakaal;
sõnnikuhoidlate tüüpide ja katmise osakaal;
NH3 heite leevendamismeetmed.
põllumajandusloomade arv;
põllukultuuride kasvupind;
mineraalsete lämmastikväetiste kasutamine mineraalväetiste liigi
järgi;
Maaharimine komposti ja reoveesette kasutamine väetamiseks;
erinevate sõnnik- ja mineraalväetiste laotustehnoloogiate
osakaal;
sõnniku muldaviimise kiirus;
NH3 heite leevendamismeetmed.
Järgnevates kahes alapeatükis „Loomakasvatus“ ja „Taimekasvatus“ on esitatud looma- ja
taimekasvatuses esinevate olulisemate põllumajandusvaldkonna õhusaasteainete heitkoguste
BAU ja meetmetega stsenaariumi prognoose mõjutavate indikaatorite arengusuundade
prognoositud väärtused. Samuti on lahti seletatud prognoositud väärtuste muutuste põhjused.
Loomakasvatus
Võrreldes 2016. aastaga on põllumajandusloomade arvus prognoositud enamike arvutustes
kasutatud loomagruppide arvu kasvu. Vastavad grupid on veised (piimakari ja muu kari), sead,
lambad, kitsed ja hobused. Prognooside kohaselt jäävad isendite arvu poolest stabiilsele tasemele
kodulinnud, karusloomad ja jänesed. Põllumajandusloomade arvukuse prognoos pärineb
Maaeluministeeriumist. Piimatoodangut puudutavate prognooside koostamisel on konsulteeritud
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-ga ja võetud arvesse „Eesti piimanduse
strateegiat 2012–2020“130. Ühinenud Rahvaste Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni (FAO)
prognooside kohaselt tõuseb regioonis elanike keskmine päevane kaloraaž 3340 kcal-lt (juuli
2005) 3500 kcal-ni 2050. aastaks, mis kasvatab toidukaupade kogunõudlust. FAO prognoos
Euroopa ja Kesk-Aasia regioonidele aastani 2050 tugineb eeldustele, et piirkonna rahvaarv
157
võrdlusperioodiga võrreldes oluliselt ei muutu, kuid piirkonnas teisenevad inimeste
toitumisharjumused nii, et liha- ja piimatoodete nõudlusele on ennustatud väikest kasvu.
Veiste arvus võib eeldada kasvutrendi jätkumist, kuna tootjad on sektorisse investeerinud olulises
mahus vahendeid ning ilmselt jätkuvad investeeringud ka edaspidi. Võttes arvesse Eesti
veisekasvatuseks soodsaid olusid ning globaalsest rahvastiku ja jõukuse kasvust tulenevat liha- ja
piimatoodete nõudluse suurenemist, võiks Maaeluministeeriumi hinnangul isendite arv Eestis
2016. aasta 248 200 veiselt sh 86 100 piimalehmalt kasvada 2030. aastaks 285 000 isendini sh 99
000 piimalehmani (Tabel 6.11).
Jõudluskontrolli Keskus on arvamusel, et piimatoodang lehma kohta suureneb tulevikus veelgi,
kuid toodangu tõus ei ole eeldatavasti sama kiire nagu tänaseni. Aretuses pööratakse üha enam
tähelepanu piimatoodangu kõrval ka teistele tunnustele, sest lisaks hea toodanguga loomadele on
vaja kaua karjas püsivaid loomi ning mitme tunnuse järgi valides hakatakse tegema rohkem
kompromisse. Võrreldes 2016. aasta 8878 kg/a piimatoodanguga lehma kohta prognoositakse
sama näitaja tõusu 2030. aastaks kuni 10 000kg/a lehma kohta. KPP 2050133 järgi eeldatakse, et
piimatoodang lehma kohta jõuab 10 000 kg/a aastaks 2025, jäädes edasi konstantseks. „Eesti
piimanduse strateegia 2012–2020“130 üks eesmärk on saavutada aastase piima kogutoodangu kasv
1/3 võrra (nn miljon tonni) nii piimalehmade arvukuse kui ka piimakuse suurendamise teel.
Sigade arvus on oodata 2030. aastaks võrreldes 2016. aastaga märgatavat suurenemist 265 900
loomalt 357 000 loomani (Tabel 6.11). Sigade arvu tõusu on oodata seoses sigade Aafrika katku
(puhkes 2014. aastal) mõjudest taastumisega ja vajadusega suurendada sealihaga isevarustatuse
taset riigis. Sealiha järele on olemas nii kohalik kui ka globaalne nõudlus.
Eestis on lambakasvatuseks soodsad tingimused ja nõudlus lambaliha ja -villa järele näitab
kasvutrende. Kuna suureneb liha üldine tarbimine EL13-s (kuhu kuulub ka Eesti) ning oodata on
liha tarbimise kasvu arenguriikides, võib tulevikus tekkida suure tõenäosusega häid võimalusi
ekspordiks. Sama kehtib kitsede ja kitsepiima kohta. Seega üldplaanis võib ühise
põllumajanduspoliitika toetuste najal eeldada lammaste-kitsede arvu jõudsat kasvu. Võrreldes
2016. aastaga prognoositakse 2030. aastaks lammaste arvu kasvu 85 500 isendilt 118 000 isendini
ja kitsede arvu kasvu 5100 isendilt 6500 isendini (Tabel 6.11).
Maaeluministeeriumi andmete kohaselt eeldatakse kodulindude arvu stabiilseks jäämist aastani
2030.
Tabel 6.11. Loomade arvu prognoos loomade alamkategooriate kaupa aastani 2030, tuhat pead
(Statistikaamet, 2018; Maaeluministeerium, 2018)
Tuhat pead 2005 2010 2015 2016 2020 2025 2030
Veised 249,5 236,3 256,2 248,2 264 274 285
... sh piimalehmad 112,8 96,5 90,6 86,1 90 94 99
Lambad 49,6 78,6 85,9 85,5 98 108 118
Kitsed 2,8 4,1 5,0 5,1 5,4 5,9 6,5
Hobused 4,8 6,8 6,3 6,3 7,9 8,3 8,7
Sead 346,5 371,7 304,5 265,9 317 337 357
Kodulinnud 1878,7 2046,4 2161,8 2112,0 2200 2200 2200
158
BAU stsenaariumi kohaselt jäävad sõnnikuhoidlate jaotus, seisukord ja karjatamise osakaal
praegusele tasemele ning olulisi tehnoloogilisi muudatusi sõnnikukäitluses ja sõnnikulaotuse osas
tulevikus ei toimu.
Taimekasvatus
Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt kasvab mineraalsete lämmastikväetiste kasutamine
2016. aasta 55,2 kilotonnilt 61 kilotonnini 2030. aastal (Tabel 6.12). Kasvu prognoositakse, kuna
Eestis vähenes taasiseseisvumise järgsetel aastatel väetamine oluliselt ja põllukultuure kasvatati
aastaid 1970–1980ndate aastatel laotatud väetiste toel. Põllumehed on aga lähiajal hakanud
teadvustama mulla tähtsust taimekasvatuses st, et põldudele tuleb toitaineid ka tagasi viia, mitte
ainult kasutada. Lisaks eeldab suurenev saagikus suuremat väetamise vajadust. Põllukultuuride
kasvupind on prognoositud „Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020“131 ja „Eesti
peamiste põllumajandustoodete hindade ja tootmisstruktuuri muutuste analüüs
makroökonoomiliste prognoosimudelitega“145 lõpparuannetele tuginedes. Komposti ning
reoveesette kogustega väetamise muutust põllumajanduslikel muldadel et prognoosita.
Vähendamismeetemed
NH3 heite vähendamismeetmete mõju on ÕVP stsenaariumi koostamisel kirjeldatud kasutades
vähendustegurit, mis tähendab proportsionaalset heitkoguste vähendamise hinnangut vähendamata jäänud
olukorra suhtes. Näiteks, kui NH3 heitkogused vähenesid laguuntüüpi hoidla asemel kinnises mahutis
sõnniku hoiustamise tulemusel, muudeti võrrandit (1) järgmiselt:
𝐸ℎ𝑜idla 𝑣𝑒𝑑𝑒𝑙𝑠õ𝑛𝑛𝑖𝑘 = 𝑚ℎ𝑜idla_𝑣𝑒𝑑𝑒𝑙𝑠õ𝑛𝑛𝑖𝑘_𝑇𝐴𝑁146 × 𝐸𝐹147ℎ𝑜idla_𝑣𝑒𝑑𝑒𝑙𝑠õ𝑛𝑛𝑖𝑘 (1)
𝐸ℎ𝑜idla_𝑣𝑒𝑑𝑒𝑙𝑠õ𝑛𝑛𝑖𝑘 = 𝑚ℎ𝑜idla_𝑣𝑒𝑑𝑒𝑙𝑠õ𝑛𝑛𝑖𝑘_𝑇𝐴𝑁 × 𝑣äℎ𝑒𝑛𝑑𝑎𝑚𝑖𝑠𝑓𝑎𝑘𝑡𝑜𝑟 × 𝐸𝐹ℎ𝑜idla_𝑣𝑒𝑑𝑒𝑙𝑠õ𝑛𝑛𝑖𝑘
(2)
Lähtudes Eesti Maaülikooli uuringu123 tulemustest rakendati prognoosarvutustes Tabel 6.13
esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ammoniaagijuhendist pärinevad NH3
leevendamismeetmete efektiivsusi ning tabelites Tabel 6.14 jaTabel 6.15 ning joonistel Joonis 6.8
kuniJoonis 6.10 visualiseeritud Õhusaasteainete vähendamise programmi töörühmas kokkulepitud
meetmete osakaale. Meetmete kirjeldusi ja lähte-eelduseid on põhjalikumalt käsitletud peatükis
5.3.
Tabel 6.12. Mineraalväetise kasutuse prognoos aastani 2030, kilotonni (Statistikaamet, 2018;
Maaeluministeerium 2018)
2005 2010 2015 2016 2020 2025 2030
Mineraalväetiste
36,1 44,1 55,8 55,2 57,0 60,0 61,0
kasutus (kt)
145
„Eesti peamiste põllumajandustoodete hindade ja tootmisstruktuuri muutuste analüüs makroökonoomiliste prognoosimudelitega“ lõpparuanne
[www] https://www.pikk.ee/upload/files/Lopparuanne_Poldaru.pdf (26.11.2018)
146
TAN-total ammonia nitrogen
147
EF-emissioonifaktor
159
Tabel 6.13. NH3 vähendavate meetmete efektiivsuste tabel144
Sõnnikuhoidlate katmine NH3 vähenemisfaktor, %
Veised
Laguun, loomulik koorik 0%
Rõngasmahuti, loomulik koorik
(laguuni asendamine kõrge seinaga katuseta 45%
mahutiga)
Kinnine mahuti, jäik kate 80%
Sead
Laguun, loomulik koorik 0%
Laguun, ujuvkate põhk 40% 40%
Rõngasmahuti, ujuvkate 45%
Kinnine mahuti, jäik kate 80%
Sõnniku laotamine
Paisklaotus, tahesõnnik, muldaviimine < 12 h 30%
Paisklaotus, vedelsõnnik, muldaviimine < 12 h 50%
Lohisvooliklaotus, muldaviimine < 12 h 45%
Avatud lõhega injektorlaotus 70%
Suletud lõhega injektorlaotus 80%
Mineraalväetiste kasutamine
Mineraalväetiste laotamine kiire muldaviimisega 80%
Tabel 6.14. Sõnnikuhoidlatest pärinevate õhusaasteainete heitkoguste prognoosimiseks kasutatud
eeldused, sõnnikuhoidlate osakaal, ladustatud sõnniku koguse alusel, %
Vedelsõnnikuhoidla Rõngasmahuti
Looma Kinnine
Aasta laguun, ujuvkate ujuvkate (loomulik
liik mahuti
(loomulik koorik) koorik)
Veised 64 36 0
2015
Sead 13 83 5
Veised 51 32 17
2020
Sead 8 73 18
Veised 38 29 33
2025
Sead 4 64 32
Veised 23 25 52
2030
Sead 0 54 46
160
100
% ladustatud sõnniku kogusest
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
Veised Sead Veised Sead Veised Sead Veised Sead
2015 2020 2025 2030
Loomagrupp ja aasta
Vedelsõnnikuhoidla laguun, ujuvkate (loomulik
koorik)
Rõngasmahuti ujuvkate (loomulik koorik)
Joonis 6.8. Vedelsõnniku ladustamise tehnoloogiate (% ladustatud sõnniku kogusest) muutus
aastani 2030123
Tabel 6.15. Sõnniku laotustehnoloogiatest pärinevate õhusaasteainete heitkoguste
prognoosimiseks kasutatud eeldused123 ,laotustehnoloogiate osakaal, ladustatud sõnniku koguse
alusel, %
Paisklaotus,
Avatud Suletud
Looma vedelsõnnik, Lohisvooliklaotus,
Aasta lõhega lõhega
liik muldaviimine muldaviimine < 12 h
injektorlaotus injektorlaotus
< 12 h
Veised 5 81 13 0
2015
Sead 97 3
Veised 4 64 21 12
2020
Sead 75 25
Veised 2 47 28 24
2025
Sead 52 48
Veised 0 28 37 35
2030
Sead 28 72
161
100
% laotatud sõnniku kogusest
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
Veised Sead Veised Sead Veised Sead Veised Sead
2015 2020 2025 2030
Loomagrupp ja aasta
Paisklaotus, vedelsõnnik, muldaviimine < 12 h Lohisvooliklaotus, muldaviimine < 12 h
Avatud lõhega injektorlaotus Suletud lõhega injektorlaotus
Joonis 6.9. Vedelsõnniku laotamise tehnoloogiate (% laotatud sõnniku kogusest) muutus aastani
2030123
30
mineraalväetiste
% laotatud
20
kogusest
10
0
2015 2020 2025 2030
Mineraalväetiste laotamine kiire muldaviimisega (kombikülvik)
Joonis 6.10. Mineraalväetiste kiire muldaviimisega (kombikülvikuga) laotamise osakaal laotatud
mineraalväetiste kogusest aastani 2030148
148
Farmiuuring „Põllumajanduses kasutatavate tootmistehnoloogiate tõhususe uuring“
162
Prognoos
Joonis 6.11 on esitatud põllumajanduse valdkonna sõnnikukäitluse ja maaharimise alamsektori
NH3 heitkogused perioodil 2005–2015 ning BAU ja ÕVP stsenaariumite NH3 heitkoguste
prognoosid perioodil 2017–2030.
Tabel 6.16 on esitatud põllumajanduse valdkonna stsenaariumite 2020. 2025. ja 2030. aasta
prognooside suhtelised erinevused võrreldes 2005. aastaga.
12
10
8
kt NH₃
6
4
2
0
2005 2010 2015 2020 2025 2030
Maaharimine ÕVP Sõnnikukäitlus ÕVP BAU stsenaarium
Joonis 6.11. Põllumajanduse valdkonna NH3 heite prognoosid BAU ja ÕVP stsenaariumites, kt149
Tabel 6.16 on esitatud põllumajandusvaldkonnas prognoositud õhusaasteained perioodiks 2020–
2030. Aastal 2016 oli summaarne põllumajanduse NH3 heitkogus 8,80 kt-, mis prognooside järgi
tõuseb BAU 2030. a 10,86 kt-ni ning ÕVP stsenaariumis vastavalt 9,43 kt-ni.Summaarne PM2,5
heide (aastal 2016 0,114 kt) kasvab 2030. aastaks 0,12 kt-ni.
Vastavalt EL-i õhupaketi NEC-direktiivis Eestile sätestatud õhusaasteainete vähendamise
kohustuste aastateks 2020-2030 kohaselt tuleb Eestil võrreldes 2005. aastaga vähendada sektorite
üleseid NH3 heitkoguseid 1%. 2016. aastal pärines ligikaudu 90%150 NH3 heitkogustest
põllumajanduse valdkonnast, mis tõttu on suurim NH3 vähendamise potentsiaal Eestis
põllumajandussektorist. Põllumajandusliku toodangu kasvamisel saavutatakse ÕVP stsenaariumis
NH3 heitkoguste vähendamise eesmärk aastaks 2030. juhul, kui rakendatakae täiendavaid NH3
õhuheitmeid vähendavaid tehnoloogilisi meetmeid Tabel 6.14 ja Tabel 6.15 ning Joonis 6.9 olevate
osakaalude ulatuses.
NH3 ja PM2,5 prognoosid on koostatud BAU ja ÕVP stsenaariumidele. Nii BAU kui ka ÕVP
stsenaariumis on võrreldes 2016. aastaga prognoositud 2020., 2025. ja 2030. aasta NH3 ja PM2,5
149
Peatükis 6.1 esitatud NH3 heitkogused ei ühti peatükis 6.4 esitatud 2005-–2016.a NH3 väärtustega. Kuna öhusaasteainete programmi
koostamise vältel said NH3 heite täpsusastme tõstmiseks kättesaadavaks detailsemad algandmed, on Õhusaasteainete vähendamise programmi
prognooside koostamisel lähtutud 2005.-2016.aasta kohta ümberarvutatud NH3 heitkoguste väärtustest. Ümberarvutused puudutasid peamiselt
sõnnikäitlustehnoloogiaid ja tuginesid suures ulatuses EMÜ uuringule „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste
inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lopparuanne_0.pdf
150
Õhusaasteainete vähendamise programmis ümber arvutatud
163
heitkoguste suurenemise peamiseks põhjuseks eeldatav põllumajandustoodangu kasv. NH3
heitkoguseid suurendab ka mineraalväetiste kasutamise kasv. ÕVP stsenaariumi 2020–2030
heitkogused on kõikidel aastatel võrreldes BAU stsenaariumiga väiksemad, kuna ÕVP
stsenaariumis eeldatakse, et võrreldes BAU stsenaariumiga kasvab enam vedelsõnniku osakaal,
mida säilitatakse telk/betoonkatusega hoidlates või kinnistes teras- või plastikmahutites, järjest
laialdasemalt rakendatakse vedelsõnniku laotamisel avatud ja suletud lõhega
sisestuslaotustehnoloogiaid ning mineraalväetiste kasutamisest tekkinud NH3 heitkoguseid
piiratakse rakendades mineraalväetiste võimalikult kiiret muldaviimist kultiveerimisega
mineraalväetiste laotamise järgselt või kombikülviku kasutamisega. NH3 heite vähendamisse ÕVP
stsenaariumis panustavad oluliselt nii sõnnikukäitluse kui ka maaharimise alamsektorid, seejuures
on sõnnikukäitluse heitkogused ÕVP stsenaariumis 0,6 kt väiksemad ja maaharimise heitkogused
0,84 kt võrra madalamad kui 2030. aasta BAU heitkogused.
Tabel 6.16. Põllumajandusvaldkonnas prognoositud õhusaasteained perioodiks 2020–2030, kt
NH3 NH3 PM2,5 PM2,5
Summarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes 2005.
heide, kt 2005. aastaga heide, kt aastaga
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP ÕVP BAU
2005 9,376 9,376 0,111 0,111
2016 8,804 8,804 -6,1% 0,114 0,114 2,7%
2020 9,811 9,376 4,6% 0,0007% 0,109 0,109 -1,8% -1,8%
2025 10,229 9,303 9,1% -0,8% 0,112 0,112 0,9% 0,9%
2030 10,863 9,429 15,9% 0,6% 0,115 0,115 3,6% 3,6%
Alljärgnevalt on lisatud põhjalikum selgitus sõnnikukäitluse ja maaharimise alamvaldkondadest
tulenevate NH3 ja PM2,5 õhusaasteainete prognooside trendide kohta.
Sõnnikukäitlus
Tabel 6.17 on esitatud sõnnikukäitluses BAU ja ÕVP stsenaariumite järgi prognoositud
õhusaasteainete kogused perioodiks 2020–2030. Aastal 2005 oli summaarne sõnnikukäitluse NH3
heitkogus 3,87 kt, mis prognooside järgi tõuseb BAU stsenaariumis 2030. a 5,77 kt-ni ning ÕVP
stsenaariumis 2030. a 5,17 kt-ni Aastal 2005 oli summaarne sõnnikukäitluse PM2,5 heitkogus 0,079
kt, mis tõuseb 2030. a 0,084 kt-ni.
Nii BAU kui ka ÕVP stsenaariumis tõusevad kõikidel prognoositud aastatel NH3 ja PM2,5
heitkogused tulevikus tulenevalt loomade arvukuse kasvust. NH3 heitkogused suurenevad
nimetatud põhjusel nii loomakasvatushoonetest kui ka sõnniku ladustamisest. Peamised
algandmed, mida sõnnikukäitlusest pärinevate NH3 ja PM2,5 heitkoguste arvutamisel kasutatakse
on kariloomade arv ning sõnnikukäitluse süsteemide ja tehnoloogiate jaotus. Piimalehmade puhul
kasutatud olulised muutujad, mis mõjutavad heitkoguseid mõlemas stsenaariumis on
piimalehmade piimatoolikkus. ÕVP stsenaariumis on eeldatud, et sõnnikuhoidlate seisukorra
parendamiseks on tehtud suuremas mahus investeeringuid kui BAU stsenaariumis ja
sõnnikukäitluse ÕVP stsenaariumis NH3 madalamad heitkogused on tingitud meetme
rakendamisest, mille kohaselt soodustatakse vedelsõnniku säilitamist telk- või betoonkatusega
hoidlates, samuti kinnistes teras- või plastikmahutites ligikaudu pooltel sea-ja veisesõnniku
164
hoidlatel. Täiendavate sõnnikuhoidlatest pärinevate NH3 heitkoguste vähendavate tehnoloogiate
rakendamine võimaldaks ÕVP stsenaariumi vastavaid heitkoguseid võrreldes BAU
stsenaariumiga kahandada 2020. aasta 3%, 2025. aasta 5% ja 2030. aasta 10% võrra.
Lähimate aastate perspektiiv sõnnikuhoidlate katmise osas võib olla raskendatud. Kuna Eestis on
palju suurtootmist, siis on olemasolevad sõnnikuhoidlad suured (suure pindalaga) ning selliste
hoidlate (näiteks laguuntüüpi hoidla pindala võib olla pool hektarit ja rohkem) katmine on
tehniliselt komplitseeritud ja sageli lausa võimatu. Samuti tuleb arvestada majanduslikku poolt,
katusega hoidla on ca 1/3 kallim kui katteta hoidla. Ilma riikliku toetusmehhanismita ei pruugi
põllumajandustootjatele praegustes majandustingimustes selliste investeeringute tegemine olla
jõukohane.
Tabel 6.17. Sõnnikukäitluses prognoositud õhusaasteained perioodiks 2016–2030, kt
Sõnnikäitlus 2005 2010 2015 2016 2020 2025 2030
NH3
BAU 3,872 4,599 4,963 4,460 5,172 5,390 5,768
ÕVP 3,872 4,599 4,963 4,460 4,999 5,037 5,170
PM2,5
BAU 0,079 0,077 0,087 0,084 0,078 0,081 0,084
ÕVP 0,079 0,077 0,087 0,084 0,078 0,081 0,084
Maaharimine
Tabel 6.18 on esitatud maaharimises BAU ja ÕVP stsenaariumite alusel prognoositud
õhusaasteainete kogused perioodiks 2016–2030. Maaharimise summaarne NH3 heitkogus kahaneb
prognooside järgi võrlusaasta 2005. a 5,50 kt-lt BAU stsenaariumis 2030. a 5,10 kt-ni, ja ÕVP
stsenaariumis 4,26 kt-ni. Maaharimise summaarne PM2,5 heide oli 2005. aastal 0,032 kt ja 2016.a
0,031 kt. PM2,5 heide on mõlemas stsenaariumis prognoositud jääma 2016. a tasamele, kuna
sünteetiliste ja orgaaniliste väetistega väetatav pindala põllumajandusmaadel
Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt ajavahemikus 2020-2030 ei muutu.
Peamised alusandmed, mida kasutati maaharimisest pärinevate NH3 heitkoguste prognooside
arvutamisel on väetamiseks kasutatavate orgaaniliste ja mineraalväetiste kogused ning
sõnnikukäitluse süsteemide ja väetamistehnoloogiate jaotus. Orgaaniliste- ja mineraalväetiste
kogused ning karjatatavate loomade arv ja osakaal on mõlemas stsenaariumis võrdsed. BAU
stsenaariumis kasvavad NH3 heitkogused tulevikus tulenevalt mineraal-ja sõnnikväetiste
kasutamise tõusu ja loomade arvukuse kasvu tõttu. ÕVP stsenaariumi maaharimise NH3
heitkoguste vähenemisele omavad tulevikus mõju vähesaastavate mineraalväetiste
laotamistehnoloogiate laialdasem kasutuselevõtt, mis eeldab väetiste kiiret mulda viimist
laotusjärgse kultiveerimisega või kombikülviku kasutamist. Nimetatud meetmed vähendavad NH3
heitkogust hinnanguliselt 80% võrreldes referentsolukorraga (Tabel 6.13). Vedelsõnniku
laotamisel rakendatakse BAU stsenaariumiga võrrelduna enam avatud ja suletud lõhega
sisestuslaotust. Täiendavate maaharimisest pärinevate NH3 heitkoguste vähendavate tehnoloogiate
rakendamine võimaldaks ÕVP stsenaariumi kohaselt heitkoguseid võrreldes BAU stsenaariumiga
vähendada 2020. aastak 6%, 2025. aastaks 12% ja 2030. aastaks 16% võrra.
165
Tabel 6.18. Maaharimisest prognoositud õhusaasteainete kogusedperioodiks 2016–2030, kt
Maaharimine 2005 2010 2015 2016 2020 2025 2030
NH3
BAU 5,504 4,206 4,402 4,344 4,640 4,840 5,095
ÕVP 5,504 4,206 4,402 4,344 4,376 4,266 4,259
PM2,5
BAU 0,032 0,026 0,031 0,031 0,031 0,031 0,031
ÕVP 0,032 0,026 0,031 0,031 0,031 0,031 0,031
Lisaks Maaeluministeeriumilt saadud põhiprognoosile (BAU stsenaarium) koostas
Maaeluministeerium ka piimalehmade arvule ja mineraalväetiste kasutamisele aastal 2030
alternatiivsed prognoosid (alternatiivstsenaarium). Tabel 6.19 näitab piimalehmade arvu väiksema
kasvu mõju (täiendavate NH3 vähendavate meetmete rakendamiseta) NH3 heitkogustele aastaks
2030. Kui piimalehmade arv oleks BAU stsenaariumis 2030. aastal prognoositust 10 000 võrra
väiksem, siis väheneks heide 2030. aastaks 0,47 kt ehk 4,36%. Heitkogustele avaldab selget mõju
piimatootlikkus lehma kohta, kusjuures suurem piimatootlikkus lehma kohta suurendab heidet.
Tabel 6.19. Piimalehmade arvukuse väiksema kasvuga alternatiivne prognoos aastaks 2030
2005 2010 2015 2016 2030
BAU stsenaariumi NH3 heitkogused,
9,376 8,806 9,365 8,804 10,863
kt
alternatiivstsenaariumi NH3
9,376 8,806 9,365 8,804 10,389
heitkogused, kt
Piimalehmade arv
112 800 96 500 90 600 86 100 89 000
alternatiivstsenaarium
Piimalehmade arv BAU 112 800 96 500 90 600 86 100 99 000
Piimatootlikkus lehma kohta
5886 7021 8442 8878 10 000
mõlemas stsenaariumis
Heitkoguste suhteline erinevus BAU
ja alternatiivstsenaariumi vahel 2030. 4,36%
aastal
166
Tabel 6.20 näitab prognoositavat NH3 heidet aastaks 2030 juhul, kui mineraalväetiste kasv on
2030. aastal BAU stsenaariumis prognoositust 1000 t võrra väiksem. Sel juhul väheneks heide
0,03 kt ehk 0,24%.
Tabel 6.20. Mineraalväetiste väiksema kasutuse kasvuga alternatiivne prognoos aastaks 2030
2005 2010 2015 2016 2030
BAU stsenaariumi NH3 heitkogused,
9,376 8,806 9,365 8,804 10,863
kt
alternatiivstsenaariumi NH3
9,376 8,806 9,365 8,804 10,837
heitkogused, kt
Mineraalväetiste kogus
36 071 44 111 55 804 55 188 60 000
alternatiivstsenaarium, t
Mineraalväetiste kogus BAU, t 36 071 44 111 55 804 55 188 61 000
Heitkoguste erinevus BAU ja
alternatiivstsenaariumi vahel 2030. 0,24%
aastal
167
7. RIIKLIKELE, PIIRKONDLIKELE JA KOHALIKELE ASUTUSTELE
SEATUD ÜLESANDED
Tabelis 7.1 on esitatud õhukvaliteedi ja õhusaaste valdkonna eesmärkide täitmise seisukohalt
asjakohased riiklikud asutused, ning nende vastutusvaldkonnad lähtuvalt Komisjoni
rakendusotsusest (EL) 2018/1522, millega kehtestatakse riiklike õhusaasteainete vähendamise
programmide ühtne vorm vastavalt NEC-direktiivile.
Tabel 7.1. Riiklikud asutused, ning nende vastutusvaldkonnad õhukvaliteedi ja õhusaaste
valdkonnas.
Vastutusvaldkonnad õhukvaliteedi ja
Asutuse liik
õhusaaste valdkonnas
Keskkonnavaldkonna poliitika kujundamine
Keskkonnaministeerium
ja elluviimine
Ettevõtluse ja innovatsiooni (sh energeetika
Majandus ja Kommunikatsiooni
ja transpordi valdkond) poliitika
ministeerium
kujundamine ja elluviimine
Põllumajanduse valdkonna poliitika
Maaeluministeerium
kujundamine ja elluviimine
Riigi keskkonnakasutamise poliitika
rakendamine ja elluviimine (sh
Keskkonnaamet
Valitsuse asutused keskkonnalubade väljastamine ja
reguleerimine)
Valdkondades keskkonnakaitse ja -õiguse
Keskkonnainspektsioon
järelevalve teostamine
Keskkonnavaldkonna riigisiseste ja
Eesti Keskkonnaagentuur rahvusvaheliste aruannete koostamine ning
riikliku keskkonnaseire programmi täitmine
Keskkonnaseire ja saasteainete mõõtmiste
Eesti Keskkonnauuringute
teostamine, keskkonnavaldkonna aruannete
Keskus
koostamine
Vajadusel õhukvaliteedi parandamise kava
koostamine, keskkonnalubade taotlemise
Kohalikud asutused Kohalikud omavalitsused protsessil arvamuse avaldamine, riiklike
keskkonnapoliitka eesmärkide täitmise
toetamine
168
Kasutatud kirjandus
Göteborgi protokoll [www] http://www.unece.org/env/lrtap/multi_h1.html (19.03.2019)
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning
regioonide komiteele .Euroopa puhta õhu programm, COM(2013) 918 final, 18.12.2013 Brüssel
[www] http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-18155-2013-INIT/et/pdf (20.03.2019)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2015/2193, keskmise võimsusega
põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete heite piiramise kohta, 25. november 2015. [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015L2193&from=en
(19.03.2019)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete
riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, 14. detsember 2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN (19.03.2019)
Euroopa puhta õhu program [www] https://eur-
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2013:0918:FIN:ET:PDF (19.03.2019)
Energeetika
Keskkonnaagentuur. 2018. aasta õhusaasteainete inventuur, Keskkonnaagentuur ─ Estonian
Informative Inventory Report 1990–2016, (Tallinn 2018). [www]
https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonia_iir_2018.pdf (27.02.2019)
Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS (22.10.2018)
Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Elektritootmise-, põlevkiviõli tootmise-, soojusvarustuse- ja
transpordi energiakasutuse stsenaariumidega kaasnevate atmosfääri peenosakeste PM2,5 ja muude
õhusaasteainete leviku ning kasvuhoonegaaside tõttu õhukvaliteedi muutuste prognoosimine
ajavahemikule 2012-2050. [www]
https://energiatalgud.ee/img_auth.php/3/39/ENMAK_2030._Stsenaariumitega_kaasneva_%C3%
B5hukvaliteedi_muutuste_prognoos_2012-2050.pdf (22.10.2018)
EMEP/EEA 2016. aasta juhend ─ The EMEP/EEA Guidebook 2016 [www]
http://www.eea.europa.eu//publications/emep-eea-guidebook-2016 (09.08.2018)
Energiamajanduse arengukava 2030 energeetika stsenaariumid [www]
http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=ENMAK:Stsenaariumid (30.11.2018)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/17/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ
bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta, 3.03.2003. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003L0017&from=ET (22.10.2018)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust,
muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid
2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ, 25. oktoober 2012. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0027&from=EN (30.11.2018)
169
Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli
nõuete täitmine [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/genfi_aruanne_final.pdf
(09.08.2018)
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010L0075&from=EN
(27.02.2019)
Keskkonnaministeerium. „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ rakendusplaan,
seletuskiri. [www] http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/063523fd-455f-4d3b-a78c-
fcaeee308f18?activity=2#heirEAtW (22.10.2018)
Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www]
http://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamise_lopparuanne_25.05.pdf
(22.10.2018)
Keskkonnaministeerium. (2019) Kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikad, meetmed ja
prognoosid [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/content-
editors/Kliima/kasvuhoonegaaside_poliitikaid_meetmeid_ja_prognoose_kasitlev_aruanne.pdf
(22.03.2019)
Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030. [www]
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf (22.10.2018)
Keskkonnaministri määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest
põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja
heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“. RT I, 10.11.2017, 18. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018 (22.10.2018)
Keskkonnaministri määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete
mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. RT I, 29.11.2016, 6. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/129112016006 (09.08.2018)
Keskkonnaministri määrus nr 61 „Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate
orgaaniliste ühendite heidete arvutusliku määramise meetodid“. RT I, 06.12.2016, 14. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016014 (09.08.2018)
Keskkonnaministri määrus nr 73 “Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste
säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord
ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähenemise määramise metoodika”. RT I, 11.10.2017, 4. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016027 (22.10.2018)
Keskkonnaministri määrus nr 75 “Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud
piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. RT I, 29.12.2016, 44. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044 (22.10.2018)
Keskkonnaministri määrus nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades
hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. RT I,
29.12.2016, 55. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016055 (09.08.2018)
Keskkonnaministri määrus. „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest
põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja
170
heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ eelnõu seletuskiri. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/1906mcp_seletuskiri.doc (22.10.2018)
Komisjoni direktiiv 2000/71/EÜ, millega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ I,
II, III ja IV lisas sätestatud mõõtmismeetodid kohandatakse tehnika arenguga vastavalt selle
direktiivi artiklile 10, 7.11.2000. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32000L0071&from=EN (22.10.2018)
Komisjoni määrus (EL) 2015/1185, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega, 24.aprill 2015.
[www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015R1185&from=ET (22.10.2018)
Komisjoni määrus (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega, 28. aprill 2015. [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015R1189&from=ET
(22.10.2018)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse arengukava aastani 2030.
[www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (22.10.2018)
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“
koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu juurde [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/polevkivi_arengukava_2016-2030_seletuskiri.pdf
(22.10.2018)
Statistikaameti andmebaas. KE023 Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi [www]
http://pub.stat.ee/px-
web.2001/dialog/varval.asp?ma=KE023&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENE
RGIA+LIIGI+J%C4RGI&path=../database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_to
otmine/01Aastastatistika/&search=ENERGIABILANSS&lang=2 (30.11.2018)
Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. RT I, 14.12.2017, 10. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016005 (22.10.2018)
Tööstusheite seadus. RT I, 12.12.2018, 73. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017049 (27.02.2019)
Vabariigi Valitsus. Riigikogu otsuse „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030
kinnitamine” eelnõu seletuskiri, [www]
http://www.envir.ee/sites/default/files/ak_seletuskiri_vv17dets2015.pdf (22.10.2018)
Vabariigi Valitsuse määrus nr 49 “Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud
kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja erandid ning
aruandlus”. RT I, 26.06.2018, 28. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018028
(22.10.2018)
Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille
korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“. RT I, 11.06.2013, 19. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013019 (22.10.2018)
171
Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate
saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise
kriteeriumid. RT I, 10.11.2017, 18. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018
(22.10.2018)
Transport
Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS (22.10.2018)
Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Lõpparuanne. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamise_lopparuanne_25.05.pdf
EMEP/EEA 2016. aasta juhend ─ The EMEP/EEA Guidebook 2016 [www]
http://www.eea.europa.eu//publications/emep-eea-guidebook-2016 (09.08.2018)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete
riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, 14. detsember 2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN (09.09.2018)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/17/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ
bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta, 3.03.2003. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003L0017&from=ET (22.10.2018)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ
seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside
heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi
1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ, 23.04.2009. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0030&from=EN (22.10.2018)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ, bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning
nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta, 13.10.1998. [www] https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31998L0070&from=EN (22.10.2018)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktitiiv 2009/126/EÜ, mootorsõidukite tankimisel
teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta, 21.10.2009. [www]
https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:285:0036:0039:ET:PDF
(22.10.2018)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate
liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja
tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr
167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks, 14.09.2016. [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R1628&from=EN
(22.10.2018)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, EÜ asutamislepingu artiklis 251
osutatud menetlusele vastavates õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni
abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta nõukogu otsusega 1999/468/EÜ,
172
29.11.2003. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003R1882&from=ET (22.10.2018)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja
mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja
hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi
2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ,
18.06.2009. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R0595&from=EN (22.10.2018)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 443/2009/EÜ, millega kehtestatakse uute sõiduautode
heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku
lähenemisviisi raames, 23. aprill 2009. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R0443&from=en (22.10.2018)
Finantsakadeemia OÜ. 2018. Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud
kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis. [www]
https://www.kik.ee/sites/default/files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus_final.pdf
(22.10.2018)
Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf (22.10.2018)
Keskkonnaministri määrus nr 73 “Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste
säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord
ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähenemise määramise metoodika”. RT I, 11.10.2017, 4. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016027 (22.10.2018)
Komisjoni direktiiv 2000/71/EÜ, millega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ I,
II, III ja IV lisas sätestatud mõõtmismeetodid kohandatakse tehnika arenguga vastavalt selle
direktiivi artiklile 10, 7.11.2000. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32000L0071&from=EN (22.10.2018)
Komisjoni direktiiv 2011/63/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta selle kohandamiseks tehnika arenguga,
1.06.2011. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011L0063&from=et (22.10.2018)
Komisjoni direktiiv 2014/77/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
98/70/EÜ (bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta) I ja II lisa, 10.06.2014. [www] https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0077&from=EN (22.10.2018)
Komisjoni direktiiv 2014/99/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/126/EÜ (mootorsõidukite
tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta) selle
kohandamiseks tehnika arenguga, 21.10.2014. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0099&from=ET (22.10.2018)
Komisjoni määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust
(EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja
kommertsveokite heitmetega (Euro5 ja Euro6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe
kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ
173
ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse
kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008, 1.juuni 2017. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02017R1151-20170727&from=ET (22.10.2018)
Komisjoni määrus (EL) nr 459/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrust (EÜ) nr 715/2007 ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode
ja kommertsveokite (EURO6) heitega, 29.05.2012. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012R0459&from=EN (22.10.2018)
Komisjoni määrus (EL) nr 566/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrust (EÜ) nr 715/2007 ja komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 sõidukite remondi- ja
hooldusteabe kättesaadavuse osas, 8.06.2011. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011R0566&from=EN (22.10.2018)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste
sõiduautode ja kommertsveokite (EURO5 ja EURO6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja
hooldusteabe kättesaadavust, 18.07.2008. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008R0692&from=EN (22.10.2018)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2016. aasta majandusülevaade. [www]
https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2016.pdf (09.09.2018)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse arengukava aastani 2030.
[www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (22.10.2018)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Transpordi arengukava 2014-2020. [www]
https://www.mkm.ee/sites/default/files/transpordi_arengukava.pdf (22.10.2018)
Majandus- ja kommunikatsiooniminsitri määrus nr 16 „Nõuded vedelkütusele“. RT I, 13.01.2017,
16. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/113012017016 (22.10.2018)
Vedelkütuse seadus. RT I, 03.04.2019, 11. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/VKS
(22.10.2018)
Tööstus
Keskkonnaagentuur. 2018. aasta õhusaasteainete inventuur, Keskkonnaagentuur ─ Estonian
Informative Inventory Report 1990–2016, (Tallinn 2018). [www]
https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonia_iir_2018.pdf (27.02.2019)
Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122016002 (27.02.2019)
Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Lõpparuanne. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamise_lopparuanne_25.05.pdf
(22.10.2018)
Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Energeetika ja
tööstuse valdkonna mõjude hindamine. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamine_energeetika_ja_toostus_25.
05.pdf (22.10.2018)
174
EMEP/EEA 2016. aasta juhend ─ The EMEP/EEA Guidebook 2016 [www]
http://www.eea.europa.eu//publications/emep-eea-guidebook-2016 (09.08.2018)
Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/61/EÜ, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. ELT
L 257, 10.10.1996. [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31996L0061&from=EN
(27.02.2019)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete
riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ. 17.12.2016. [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=ET
(03.12.18)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/75/EL, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne
vältimine ja kontroll). ELT L 334/17, 17.12.2010 [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010L0075&from=EN
(27.02.2019)
Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja
majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus. RT I, 26.06.2018, 28. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018028 (27.02.2019)
Keskkonnaagentuur. 1990–2016. aastate välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused. [www]
https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/ee_2018_submission_v1.0.xls (03.12.18)
Keskkonnaministeerium. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine. [www]
https://www.envir.ee/et/uudised/riik-paneb-keskkonnakasutuse-rahasse (27.02.2019)
Keskkonnaministeerium. Eesti võimalused liikumaks onkurentsivõimelise madala süsinikuga
majanduse suunas aastaks 2050. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/loppraport_2050.pdf (27.02.2019)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tööstuspoliitika roheline raamat. [www]
https://www.mkm.ee/sites/default/files/toostuspoliitika_roheline_raamat_.pdf (27.02.2019)
Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos kuni 2070. [www]
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid
(03.12.2018)
Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus. RT I, 16.05.2013, 6. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013006 (27.02.2019)
Tööstusheite seadus. RT I, 12.12.2018, 73. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017049 (27.02.2019)
Uus tööstusheite seadus aitab tööstuslikku saastet paremini kontrollida, Keskkonnaõiguse
uudiskiri, 05.2013. [www]
http://www.k6k.ee/uudiskiri/2013/mai/ths (03.12.18)
175
Lahustid
Keskkonnaagentuur. 2018. aasta õhusaasteainete inventuur, Keskkonnaagentuur ─ Estonian
Informative Inventory Report 1990–2016, (Tallinn 2018). [www]
https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonia_iir_2018.pdf (27.02.2019)
Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122016002 (27.02.2019)
Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Värvides, lakkides ja viimistlustoodetes lenduvate orgaaniliste
ühendite määramine. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/loy_varv_aruanne_2012.pdf (27.02.2019)
EMEP/EEA 2016. aasta juhend ─ The EMEP/EEA Guidebook 2016 [www]
http://www.eea.europa.eu//publications/emep-eea-guidebook-2016 (09.08.2018)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete
riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ. 17.12.2016. [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=ET
(03.12.18)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/13/EÜ, teatavates toimingutes ja seadeldistes
orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste
piiramise kohta. ELT L 085, 29/03/1999. [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31999L0013&from=EN
(22.02.2019)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides ja lakkides ning
sõidukite lõppviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate
lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta ja millega muudetakse direktiivi
1999/13/EÜ. ELT L 143/87, 30.4.2004. [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004L0042&from=EN
(22.02.2019)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/75/EL, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne
vältimine ja kontroll). ELT L 334/17, 17.12.2010 [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010L0075&from=EN
(27.02.2019)
Eurostat Population Projections. [www]
http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tps
00002 (23.07.2018)
Guidelines for Reporting Emissions and Projections Data under the Convention on Long-range
Transboundary Air Pollution. [www]
http://www.ceip.at/fileadmin/inhalte/emep/2014_Guidelines/ece.eb.air.125_ADVANCE_VERSI
ON_reporting_guidelines_2013.pdf (02.12.2018)
Keskkonnaagentuur. 1990–2016. aastate välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused. [www]
https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/ee_2018_submission_v1.0.xls (03.12.18)
176
Keskkonnaministeerium. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine. [www]
https://www.envir.ee/et/uudised/riik-paneb-keskkonnakasutuse-rahasse (27.02.2019)
Keskkonnaministeerium. Eesti võimalused liikumaks onkurentsivõimelise madala süsinikuga
majanduse suunas aastaks 2050. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/loppraport_2050.pdf (27.02.2019)
Lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste
piirväärtused, saasteallikatest eralduvate saasteainete heitkoguste seirenõuded ja heitkoguste
piirväärtuste järgimise hindamise kriteeriumid. RT I, 16.05.2013, 36. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/798568 (27.02.2019)
LRTAP konventsioon (RT II 2000, 4, 25). [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/78108 (03.12.18)
Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos kuni 2070. [www]
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid
(03.12.2018)
Tööstusheite seadus. RT I, 12.12.2018, 73. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017049 (27.02.2019)
Põllumajandus
Keskkonnaagentuur. 2018. aasta õhusaasteainete inventuur, Keskkonnaagentuur ─ Estonian
Informative Inventory Report 1990–2016, (Tallinn 2018). [www]
https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonia_iir_2018.pdf (27.02.2019)
Ariva, J., Viira, A.-H. 2019. Hinnang teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise
direktiivi 2016/2284 lisas III toodud meetmete rakendamise võimalikkusele Eestis ning vastavate
vähendamise meetmete efektiivsuse ja majandusliku tõhususe analüüs. Analüüsi aruanne. Eesti
Maaülikool, 2019.
Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS (22.10.2018)
Eesti Maaülikool. 2013. Farmiuuring „Põllumajanduses kasutatavate tootmistehnoloogiate
tõhususe uuring“ avaldamata. 2013.
Eesti Maaülikool. 2015. Eesti peamiste põllumajandustoodete hindade ja tootmisstruktuuri
muutuste analüüs makroökonoomiliste prognoosimudelitega. Lõpparuanne. [www]
https://www.pikk.ee/upload/files/Lopparuanne_Poldaru.pdf (26.11.2018).
EMEP/EEA 2016. aasta juhend ─ The EMEP/EEA Guidebook 2016 [www]
http://www.eea.europa.eu//publications/emep-eea-guidebook-2016 (09.08.2018)
Finantsakadeemia OÜ. 2018. Uuring kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja
jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis. Lõpparuanne. [www]
https://kik.ee/sites/default/files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus_final.pdf (22.10.2018).
Kaasik, A. 2018. Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate
täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine. [www]
177
https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_
ulevaate_lopparuanne_0.pdf (30.11.2018).
Keskkonnaministeerium. Estonian GHG National Inventory Report 2018, Ch. 5 Agriculture (CRF
3). [www] https://unfccc.int/documents/65710 (30.06.2018).
Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf (22.10.2018).
Keskkonnaministeerium. Veemajanduskavad 2015–2021. [www]
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-
2021 (22.10.2018).
Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 66. Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate
saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. RT I, 22.12.2016, 4. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016004 (30.06.2018).
Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete
künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. RT I, 14.12.2017,
10 [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/114122017010 (22.10.2018).
Maaelu ja põllumajanduse korraldamise seadus. RT I, 06.07.2018, 7. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/114032017003?leiaKehtiv (22.10.2018).
Maaeluministeerium. Eesti maaelu arengukava 2014–2020. [www]
https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/mak-2014/mak-2014-arengukava-v3-
2017-08-29.pdf (22.10.2018).
Maaeluministeerium. Eesti piimanduse strateegia 2012–2020. [www]
https://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/ARENDUSTEGEVUS/piimandusstrat
eegia-2012-2020.pdf (22.10.2018).
Maaeluministeerium. Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020. [www]
https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad-ja-strateegiad (22.10.2018).
Maaeluministeerium. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030.
Koostamisel. [www] https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-
2030/poka-2030-terviktekst-mustand-2018-07-03.pdf (22.10.2018).
Mahepõllumajanduse seadus. RT I, 28.12.2017, 26. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017026 (22.10.2018)
Statistikaameti andmebaas. PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile [www]
http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PM09&ti=LOOMAD+JA+LINNUD%2C+31%2E+DETSEM
BER&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pellumajandussaaduste_tootmine/02Loo
makasvatussaaduste_tootmine/&lang=2 (30.06.2018).
Statistikaameti andmebaas. PM09: Loomad ja linnud, 31.detsember. [www] http://pub.stat.ee/px-
web.2001/dialog/varval.asp?ma=PM065&ti=MINERAALV%C4ETISTE+KASUTAMINE+AR
UANDEAASTA+SAAGILE&path=../database/Majandus/13Pellumajandus/06Pellumajandussaa
duste_tootmine/06Taimekasvatussaaduste_tootmine/&search=PM065&lang=2 (02.07.2018).
178
Tööstusheite seadus. RT I, 12.12.2018, 73. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017049 (27.02.2019)
ÜRO Euroopa Majanduskomisjon. Guidance document on preventing and abating ammonia
emissions from agricultural sources. 2014. [www]
https://www.unece.org/fileadmin/DAM/env/documents/2012/EB/ECE_EB.AIR_120_ENG.pdf
(26.11.2018).
Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89."Alltegevusvaldkondade loetelu ning
künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba”. RT I, 25.09.2018,
4. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004 (22.10.2018).
Vabariigi Valitsuse 28.01.2001 määrus nr 288 “Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele
ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise
nõuded”. RT I, 16.08.2016, 6. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/116082016006 (22.10.2018).
Väetiseseadus. RT I, 28.12.2017, 30. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/750350?leiaKehtiv
(22.10.2018).
Veeseadus. RT I, 04.07.2017, 50. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017050
(22.10.2018).
179
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik
programm aastateks 2020–2030
LISA II
ÕHUSAASTEAINETE PIIRIÜLENE KAUGLEVI
Tallinn 2019
Programmmi koostamist rahastas:
2
Sisukord
Lühendid, selgitused ...................................................................................................................7
1. Kokkuvõte .......................................................................................................................8
2. Sissejuhatus ...................................................................................................................10
3. Hajumisarvutuste kirjeldus ...........................................................................................10
4. Põllumajanduse valdkond .............................................................................................14
5. Transpordi valdkond .....................................................................................................19
6. Energeetika valdkond....................................................................................................34
7. Tööstuse valdkond ........................................................................................................48
8. Lahustitete valdkond .....................................................................................................61
9. Valdkondade koosmõju eesti välisõhu kvaliteedile ......................................................74
10. Piiriülene õhusaaste ......................................................................................................88
11. Õhusaaste trendid Eestis ...............................................................................................95
Joonised
Joonis 4.1. Põllumajanduse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 .................. 16
Joonis 4.2. Põllumajanduse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 .................. 16
Joonis 4.3. Põllumajanduse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 .................. 17
Joonis 4.4. Põllumajanduse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ................ 17
Joonis 4.5. Põllumajanduse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ................ 18
Joonis 4.6. Põllumajanduse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ................ 18
Joonis 5.1. NOx 1 h kontsentratsioon seirejaamades 2004-2017 .............................................. 23
Joonis 5.2. NO2 1 h kontsentratsioon seirejaamades 2004-2017 .............................................. 23
Joonis 5.3. Transpordi valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 .................... 24
Joonis 5.4. Transpordi valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 .................... 24
Joonis 5.5. Transpordi valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 .................... 25
Joonis 5.6. Transpordi valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 .................. 25
Joonis 5.7. Transpordi valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 .................. 26
Joonis 5.8. Transpordi valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 .................. 26
Joonis 5.9. Transpordi valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 .................... 27
Joonis 5.10. Transpordi valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 .................... 27
Joonis 5.11. Transpordi valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 .................... 28
Joonis 5.12. Transpordi valdkonna NOx 1a keskmine kontsentratsioon, 2005........................... 28
Joonis 5.13. Transpordi valdkonna NOx 1a keskmine kontsentratsioon, 2020........................... 29
Joonis 5.14. Transpordi valdkonna NOx 1a keskmine kontsentratsioon, 2030........................... 29
Joonis 5.15. Transpordi valdkonna PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2005 ................... 30
Joonis 5.16. Transpordi valdkonna PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2020 ................... 30
Joonis 5.17. Transpordi valdkonna PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2030 ................... 31
Joonis 5.18. Transpordi valdkonna NH3 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2005 ..................... 31
Joonis 5.19. Transpordi valdkonna NH3 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2020 ..................... 32
Joonis 5.20. Transpordi valdkonna NH3 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2030 ..................... 32
Joonis 5.21. Transpordi valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005................... 33
Joonis 5.22. Transpordi valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020................... 33
Joonis 5.23. Transpordi valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030................... 34
3
Joonis 6.1. Energeetika valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ................... 37
Joonis 6.2. Energeetika valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ................... 37
Joonis 6.3. Energeetika valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ................... 38
Joonis 6.4. Energeetika valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ................. 38
Joonis 6.5. Energeetika valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ................. 39
Joonis 6.6. Energeetika valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ................. 39
Joonis 6.7. Energeetika valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ........................ 40
Joonis 6.8. Energeetika valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ........................ 40
Joonis 6.9. Energeetika valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ........................ 41
Joonis 6.10. Energeetika valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 .................. 41
Joonis 6.11. Energeetika valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 .................. 42
Joonis 6.12. Energeetika valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 .................. 42
Joonis 6.13. Energeetika valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ........................ 43
Joonis 6.14. Energeetika valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ........................ 43
Joonis 6.15. Energeetika valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ........................ 44
Joonis 6.16. Energeetika valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ...................... 44
Joonis 6.17. Energeetika valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ...................... 45
Joonis 6.18. Energeetika valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ...................... 45
Joonis 6.19. Energeetika valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ................. 46
Joonis 6.20. Energeetika valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ................. 46
Joonis 6.21. Energeetika valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ................. 47
Joonis 7.1. Tööstuse valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ....................... 50
Joonis 7.2. Tööstuse valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ....................... 50
Joonis 7.3. Tööstuse valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ....................... 51
Joonis 7.4. Tööstuse valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ..................... 51
Joonis 7.5. Tööstuse valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ..................... 52
Joonis 7.6. Tööstuse valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ..................... 52
Joonis 7.7. Tööstuse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ........................... 53
Joonis 7.8. Tööstuse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ........................... 53
Joonis 7.9. Tööstuse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ........................... 54
Joonis 7.10. Tööstuse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ............................. 54
Joonis 7.11. Tööstuse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ............................. 55
Joonis 7.12. Tööstuse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ............................. 55
Joonis 7.13. Tööstuse valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ....................... 56
Joonis 7.14. Tööstuse valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ....................... 56
Joonis 7.15. Tööstuse valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ....................... 57
Joonis 7.16. Tööstuse valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ............................. 57
Joonis 7.17. Tööstuse valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ............................. 58
Joonis 7.18. Tööstuse valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ............................. 58
Joonis 7.19. Tööstuse valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ...................... 59
Joonis 7.20. Tööstuse valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ...................... 59
Joonis 7.21. Tööstuse valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ...................... 60
Joonis 8.1. Lahustite valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ....................... 63
Joonis 8.2. Lahustite valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ....................... 63
Joonis 8.3. Lahustite valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ....................... 64
Joonis 8.4. Lahustite valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ..................... 64
Joonis 8.5. Lahustite valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ..................... 65
4
Joonis 8.6. Lahustite valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ..................... 65
Joonis 8.7. Lahustite valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 .......................... 66
Joonis 8.8. Lahustite valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 .......................... 66
Joonis 8.9. Lahustite valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 .......................... 67
Joonis 8.10. Lahustite valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ............................ 67
Joonis 8.11. Lahustite valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ............................ 68
Joonis 8.12. Lahustite valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ............................ 68
Joonis 8.13. Lahustite valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ...................... 69
Joonis 8.14. Lahustite valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ...................... 69
Joonis 8.15. Lahustite valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ...................... 70
Joonis 8.16. Lahustite valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ............................ 70
Joonis 8.17. Lahustite valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ............................ 71
Joonis 8.18. Lahustite valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ............................ 71
Joonis 8.19. Lahustite valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ..................... 72
Joonis 8.20. Lahustite valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ..................... 72
Joonis 8.21. Lahustite valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ..................... 73
Joonis 9.1. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ................ 77
Joonis 9.2. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ................ 78
Joonis 9.3. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ................ 78
Joonis 9.4. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 .............. 79
Joonis 9.5. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 .............. 79
Joonis 9.6. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 .............. 80
Joonis 9.7. Valdkondade koosmõju: PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 .................... 80
Joonis 9.8. Valdkondade koosmõju: PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 .................... 81
Joonis 9.9. Valdkondade koosmõju: PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 .................... 81
Joonis 9.10. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ...................... 82
Joonis 9.11. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ...................... 82
Joonis 9.12. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ...................... 83
Joonis 9.13. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ................ 83
Joonis 9.14. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ................ 84
Joonis 9.15. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ................ 84
Joonis 9.16. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ...................... 85
Joonis 9.17. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ...................... 85
Joonis 9.18. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ...................... 86
Joonis 9.19. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005............... 86
Joonis 9.20. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020............... 87
Joonis 9.21. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030............... 87
Joonis 10.1. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2005............................ 89
Joonis 10.2. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2016............................ 90
Joonis 10.3. Taustajaamade paiknemine Eestis .......................................................................... 92
Joonis 10.4. Piiriülene NOxsaastevoog, 2005 ............................................................................. 92
Joonis 10.5. Piiriülene SO2 saastevoog, 2005 ............................................................................. 93
Joonis 10.6. Piiriülene NOxsaastevoog, 2015-2018 .................................................................... 93
Joonis 10.7. Piiriülene PM2.5 saastevoog, 2015-2018 ................................................................. 94
Joonis 10.8. Piiriülene SO2 saastevoog, 2015-2018 .................................................................... 94
Joonis 11.1 SO2 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades ................................ 96
Joonis 11.2 NO2 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades ............................... 97
5
Joonis 11.3 PM2.5 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades ............................. 98
Joonis 11.4 NH3 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades ............................... 98
Tabelid
Tabel 2.1. Õhukvaliteedi piirväärtused (ÕPV) ........................................................................ 13
Tabel 3.1. Saasteainete heide põllumajanduse valdkonnas...................................................... 14
Tabel 3.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) põllumajanduse
valdkonnas .............................................................................................................. 15
Tabel 4.1. Saasteainete heide transpordi valdkonnas ............................................................... 19
Tabel 4.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) transpordi
valdkonnas .............................................................................................................. 22
Tabel 5.1. Saasteainete heide energeetika valdkonnas ............................................................ 35
Tabel 5.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) energeetika
valdkonnas .............................................................................................................. 36
Tabel 6.1. Saasteainete heide tööstuse valdkonnas .................................................................. 49
Tabel 6.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) tööstuse
valdkonnas .............................................................................................................. 49
Tabel 7.1. Saasteainete heide lahustite valdkonnas ................................................................. 62
Tabel 7.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) lahustite
valdkonnas .............................................................................................................. 62
Tabel 8.1. Saasteainete summaarne heide ................................................................................ 74
Tabel 8.2. Saasteainete eraldumise osakaal erinevatest valdkondadest 2005. aastal, % ......... 75
Tabel 8.3. Saasteainete eraldumise osakaal erinevatest valdkondadest 2020. aastal, % ......... 75
Tabel 8.4. Saasteainete eraldumise osakaal erinevatest valdkondadest 2030. aastal, % ......... 75
Tabel 8.5. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax), koosmõju ..... 77
Tabel 9.1. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2005............................ 88
Tabel 9.2. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2016............................ 89
Tabel 9.3. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2005............................ 91
Tabel 9.4. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2015–2018.................. 91
6
LÜHENDID, SELGITUSED
EL Euroopa Liit
THS tööstusheite seadus
PVT parim võimalik tehnika
ÕVP vähendamismeetmetega stsenaarium
ÕPV õhukvaliteedi piirväärtus
ÕPV1 õhukvaliteedi piirväärtus 1h
ÕPV24 õhukvaliteedi piirväärtus 24h
ÕPVa õhukvaliteedi piirväärtus 1a
OSIS keskkonnaluba omavate välisõhu saasteallikate andmebaas
PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
EMEP European Monitoring and Evaluation Program
Õhusaasteained
LOÜ mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
NH3 ammoniaak
NOx lämmastikoksiidid
NO2 lämmastikdioksiid
PM2.5 eriti peened osakesed läbimõõduga alla 2,5 µm
PM10 peened osakesed läbimõõduga alla 10 µm
SO2 vääveldioksiid
7
1. Kokkuvõte
Käesolevas aruandes käsitleti õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumi
meetmete rakendamise potentsiaalset mõju ja efektiivsust välisõhu saastatusele Eestis. Selleks
kasutati erinevaid heiteallikate andmebaase, 2018. aasta õhusaasteainete inventuuris raporteeritud
heitkogused4 ning Airviro modelleerimiskeskkonna Euleri võrgustikmudelit1. Modelleerimine
teostati viie saasteaine (SO2, NOx, PM2.5, NH3 ja LOÜ) ning kuue erineva valdkonna (energeetika,
tööstus, transport, lahustited, jäätmed ja põllumajandus) kohta. Neist jäätmeid üksikult käsitletud
pole, kuna õhusaasteainete vähendamise programm eraldi jäätme valdkonda ei hõlmanud, ent
jäätme valdkonda on arvestatud heiteallikate koosmõju hindamisel. Modelleerimise väljundiks on
hajuvuskaardid, mis näitavad saasteainete võimalikku hajumist ning kõrgeimate saastetasemete
tekkekohti.
Prognoosarvutused on tehtud eeldusel, et ajas muutub ainult summaarne heitkogus ning ei muutu
selle heitkoguse protsentuaalne jagunemine valdkonnasiseselt üksikute heiteallikate vahel. Ühtlasi
eeldatakse, et olulisemate heiteallikate asukohad ei muutu. Modelleerimine teostatakse vastavalt
saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtustele (ÕPV), st kui saasteainele kehtib 1 h
piirnorm (ÕPV1), siis on hajuvuskaartidel näidatud saasteaine 1 h maksimaalsed
kontsentratsioonid.
Kõige suurema saastekoormusega valdkond on energeetika, mis domineerib SO2, NOx, LOÜ ja
PM2.5 heidete osas. Transpordi valdkonna osakaal on suur NOx, lahustite valdkonnal LOÜ ning
põllumajanduse valdkonnal NH3 heidete korral. Jäätme ja tööstuse valdkond on üle-Eestilises
skaalas pigem marginaalse tähtsusega ning omavad suuremat mõju lokaalsel tasandil vahetult
heiteallikate ümbruses.
Modelleerimistulemustest nähtus, et õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumis
ettenähtud meetmete rakaendamisel kõigis valdkondades võib sellegipoolest aastatel 2020 ja 2030
ette tulla NO2 ja NH3 piirväärtuse ületamisi. NO2 puhul võib vastavat 1 h piirväärtust (200 µg/m3)
ületavaid kontsentratsioone esineda suure liikluskoormusega piirkondades Tallinnas,
piirväärtusest mõnevõrra madalamaks jäävad saastetasemed Ida-Virumaal, kus paikneb suurem
osa Eesti energeetikatööstusest. Küll aga ilmnes transpordi valdkonna modelleeritud
kontsentratsioonide valideerimisel seirejaamade mõõtetulemustega NOx heidete võimalik
ülehindamine õhusaasteainete inventuuris ning heidete arvutamise meetodi parendamise vajadus,
mistõttu on ka prognoositud NOx saastetasemed tõenäoliselt liiga kõrged. NH3 1 a keskmise
sihtväärtuse (8 µg/m3) ületamist võib samuti 2020 ja 2030 prognooside alusel eeldada, eelkõige
Viljandi piirkonnas, sihtväärtuse lähedasi kontsentratsioone võib esineda ka Harjumaal,
mõnevõrra sihtväärtusest madalamad on sisaldused Raplamaal, Jõgevamaal ning Lääne-Virumaal.
Kuna põllumajanduse valdkonnas on saasteainete heidete prognoos pigem tõusva trendiga, siis ei
too teistes valdkondades NH3 heidete vähenemine kaasa Eesti kontekstis olulisi muudatusi
saastetasemetes välisõhus, sest põllumajanduse valdkonna mõju on NH3 osas olulisim. Ülejäänud
saasteainete (SO2, PM2.5, LOÜ) modelleeritud tasemed õhukvaliteedi piirväärtusi tulevikus suure
tõenäosusega ei ületa. Prognoosarvutused näitasid SO2 puhul küll lisaks energeetikale ka jäätme
valdkonna tähtsust heiteallikate ümbruses, mis hoolimata energeetikas planeeritavate heite
vähendmise meetmete rakendumise potentsiaalsele mõjule võib lokaalsel tasandil osutuda
1
Airviro modelleerimiskeskkonna kirjeldus [www] https://www.airviro.com/airviro/aqm/
8
oluliseks välisõhu kvaliteedi mõjutajaks. Samas on alust arvata, et 2018. aasta õhusaasteainete
inventuuris on SO2 heide jäätme valdkonnast pigem mõnevõrra ülehinnatud.
Erinevate valdkondade prognoositav saastekoormus ning selle mõju välisõhu kvaliteedile sõltub
eelkõige planeeritavate ÕVP stsenaariumi meetmeterakendumise ulatusest ja efektiivsusest, mis
on eriti oluline transpordi- ja energeetika valdkonna jaoks. Parim tulemus saavutatakse meetmete
komplekssel rakendamisel võimalikult laias ulatuses kõigis valdkondades. Kuna
prognoosarvutused on tehtud eeldusel, et meetmeid rakendatakse kõigis valdkondades
maksimaalselt, siis meetmete valikuline rakendamine vähendab ka nende mõju välisõhu
saastatusele tulevikus.
9
2. Sissejuhatus
Käesolev aruanne on koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku
programmi aastateks 2020–2030 (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm) lisana (lisa
II). Riikliku õhusaaste kontrolli programmi raames saadakse ülevaade Eesti paiksetest ja
liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste edasise vähendamise
võimalustest ja töötatakse välja potentsiaalsed meetmed, et saavutada aastateks 2020 ja 2030
seatud heidete vähendamise eesmärgid. Õhusaasteainete piiriülese kauglevi hinnang kirjeldab
riigisiseste ja naaberriikide heiteallikate võimalikku mõju välisõhu saastatusele Eestis aastatel
2020 ja 2030, juhul kui õhusaaste vähendamise programmis toodud meetmed rakenduvad vastavalt
planeeritud tegevusele täies mahus.
3. Hajumisarvutuste kirjeldus
Saasteainete hajumisarvutused teostati Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi Airviro
modelleerimiskeskkonna Euleri mudeliga, mis on kooskõlas keskkonnaministri 27.12.2016
määrusega nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” (§16 lõige 22). Euleriadvektsioon - diffusiooni
võrrandi kohaselt leitakse saasteainete leviku ajaline muutus fikseeritud diskreetsete ruumiosade
ehk võrgustiku jaoks. Mudelis põhinevad turbulentsed dispersiooniparameetrid sarnasuse teoorial.
3D tuuleväljad arvutatakse dünaamilise diagnostilise tuulemudeliga, milles võetakse arvesse
topograafiat ja muid pinnaomadusi. Euleri mudelit kasutatakse peamiselt meso- või makroskaala
hajumisarvutustes, mille üheks näiteks on EMEP mudel, kus saasteainete levikut arvutatakse üle
Euroopa. Ühe ruumiosa ehk võrgusilma suurus oli käesolevas töös 1x1 km, st saasteainete
arvutuslikud maapinnalähedased (2 m kõrgusel maapinnast) kontsentratsioonid on esitatud 1 km2
kohta. Hajumisarvutused teostati 1 h resolutsiooniga, st iga võrguosa jaoks arvutati 8760 h
tulemust, millest võetakse 1 h puhul arvesse maksimaalne. 24 h kohta teostatakse 8760 h tulemuse
keskmistamine 24 h sammuga, st iga võrguosa jaoks saadakse 365 tulemust, millest kaardile
kantakse 24 h maksimaalne. 1 a jaoks arvestatakse 8760 h keskmist tulemust. Meteoroloogilised
andmed mudeli sisendina pärinevad neljast meteomastist, mis asuvad Aseris, Tallinnas, Külitses
ja Uulus. Välisõhu saastetasemete arvutuslik hinnang sisaldab andmeid nii paiksete-, liikuvate-,
kui hajusheiteallikate heidete kohta erinevatelt tegevusaladelt. Heiteallikate summaarsed
heitkogused moodustuvad SNAP klassifikaatori3, Keskkonnaagentuuri välisõhusaasteallikate
infosüsteemis olevate keskkonnaluba omavate heiteallikate 2017. aasta andmebaasi (edaspidi
OSIS2017) ja Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemis olevate keskkonnaluba mitteomavate ning
hajusallikate nagu kohtkütte ja liikluse andmebaaside põhjal.
2
Keskkonnaministri määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord”. RT I, 08.12.2017, 7 [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016062?leiaKehtiv (28.02.2019)
Õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks võib kasutada Gaussi, Euleri, Lagrangeani või muudel samaväärsetel algoritmidel põhinevat
arvutusprogrammi, mis:
1) võimaldab arvutada ühe tunni, ööpäeva ja aasta keskmiseid õhukvaliteedi tasemeid ning 8 tunni libisevat keskmist õhukvaliteedi taset;
2) võimaldab protsentiilide arvutamist vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud määruses toodud piirväärtuse lubatud
ületamiste arvule.
3
SNAP klassifikaator, Keskkonnaagentuur, Tallinn, 2014 [www] http://www.keskkonnainfo.ee/failid/SNAP_klassifikaator.pdf (28.02.2019)
10
Valdkondade lõikes jagunevad andmebaasid järgmiselt:
1. Põllumajanduse valdkond – PRIA loomakasvatushoonete 2015. aasta kaardikiht ning
põllumassiivide kaardikiht. Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete
inventuurist 4 ja õhusaasteainete vähendamise programmi lisas 15 toodud
prognoosarvutustest.
2. Transpordi valdkond – Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi tarkvara Airviro
liiklusandmebaas, mis põhineb reaalsetel liiklusloenduse andmetel. Heitkogused pärinevad
2018. aasta õhusaasteainete inventuurist ja õhusaasteainete vähendamise programmi lisas
1 toodud prognoosarvutustest.
3. Kohtküte (kodumajapidamised) – kodumajapidamiste põletusseadmed on
hajusheiteallikad, mille saasteainete heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võetakse
kodumajapidamiste asukohtade määratlemisel aluseks ehitusregister ja katastriüksuste
kaardikiht (koduahjude lokaliseerimiseks). Ehitusregistri andmed sisaldavad infot eramute
asukoha (katastriüksuse tunnuse täpsusega), tüübi, pinna ja küttesüsteemi kohta.
Katastriüksuse kaardikiht võimaldab asukoha lokaliseerida. Heitkogused pärinevad 2018.
aasta õhusaasteainete inventuurist ja õhusaasteainete vähendamise programmi lisas 1
toodud prognoosarvutustest.
4. Energeetika, tööstuse ja lahustite valdkond – OSIS2017, mis sisaldab infot välisõhu
saasteluba omavate käitiste heiteallikate ning nende parameetrite kohta. Hajusallikate mõju
tööstuse ja lahustite valdkonnas arvestatakse heitkoguste territoriaalse jaotamise kaudu,
mille algandmetena on kasutusel elanike tihedus 1 km2 kohta6. Heitkogused pärinevad
2018. aasta õhusaasteainete inventuurist ja õhusaasteainete vähendamise programmi lisas
1 toodud prognoosarvutustest.
5. Jäätme valdkond–OSIS2017, mis sisaldab infot välisõhu saasteluba omavate käitiste
heiteallikate ning nende parameetrite kohta. Heitkogused pärinevad 2018. aasta
õhusaasteainete inventuurist ja lisas 1 toodud prognoosidest. Kuna õhusaasteainete
vähendamise programm ei hõlma jäätme valdkonda, siis eraldi peatükina seda ei käsitleta.
Jäätme valdkonna mõju välisõhu saastatusele on kaardistatud eesmärgiga arvestada seda
kõikide valdkondade heiteallikate koosmõju arvutustes.
Modelleerimistulemuste valideerimiseks kasutati välisõhu seirejaamade andmeid ning vajadusel
automaatset korrigeerimisalgoritmi. Hajumisarvutuste tulemuste kaartide väärtusvahemike
leidmiseks kasutatakse "Jenks'i Natural Breaks" ehk loomulike vahemike algoritmi, mis mille
kohaselt on vahemike vaheline varieeruvus maksimaalne ja väärtusvahemiku sisene varieeruvus
minimaalne.
Lisaks riigisiseste heiteallikate mõjule iseloomustatakse ka piiriülest õhusaastet, milleks
kasutatakse Vilsandi, Saarejärve ning Lahemaa seirejaama andmeid, kus mõõdetud saasteainete
sisaldused iseloomustavad muu hulgas kaugkandega Eestisse kandunud õhusaasteainete kogust.
Neist kaks esimest taustajaama kuuluvad ka saasteainete kaugkande seire ehk rahvusvahelise
4
2018 aasta õhusaasteainete inventuur, Keskkonnaagentuur ─ Estonian Informative Inventory Report 1990–2016, Keskkonnaagentuur, Tallinn
2018. [www] https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonia_iir_2018.pdf (27.02.2019)
5
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030, Lisa 1 Valdkondlike mõjude hindamise taust,
metoodikad ja kasutatud sisendandmed ja prognoosid, Tallinn, 2014
6
Statistikaameti andmebaas, kaardirakendus [www] https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (27.02.2019)
11
EMEP programmi (European Monitoring and Evaluation Program) seirevõrgustikku, olles
vastavalt I ja II taseme seirejaam7. Nende jaamade mõõtmistulemusi kasutatakse üle-Euroopaliste
õhusaaste mudelite valideerimisel, mille põhjal modelleeritakse saastekoormusi ja õhukvaliteeti
põhja poolkeral. Piiriülese õhusaaste, st naaberriikidest Eestisse kandunud õhusaaste,
protsentuaalne osakaal erinevate riikide lõikes on kajastatud EMEP dokumendis "Transboundary
air pollution by main pollutants (S, N, O3) and PM. Estonia"8.
Käesolevas aruandes käsitletakse riigi õhukvaliteeti aastatel 2005, 2020 ning 2030, kusjuures
2005. aasta oli võrdlusaastaks, mille alusel õhukvaliteedi seisundi muutusi 2020. ja 2030. aasta
suhtes hinnatakse. Saasteainete leviku ning tulevikustsenaariumite ehk heitevähendamise
meetmete rakendumise stsenaariumite (edaspidi ÕVP) kaardistamine teostatakse viie saasteaine
kohta, milleks on SO2, NOx, LOÜ, PM2.5, NH3, ning kuue erineva valdkonna kohta, milleks on
põllumajandus, transport, energeetika, tööstus, lahustid ja jäätmed, neist viimane omab tähtsust
ainult heiteallikate koosmõju hindamisel. Modelleerimistulemused kanti kaardile, mis näitab
saasteainete hajumist maapinnalähedases õhukihis ning kõrgeimate kontsentratsioonide
võimalikke tekkepiirkondi Eesti lõikes, st riigisiseste heiteallikate mõju välisõhu kvaliteedile riigi
territooriumil ja prognoositavate näitajate vastavust Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr
75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid” 9 lisas 1 nimetatud õhukvaliteedi piirväärtustele.
Prognoosarvutused on teostatud eeldusel, et ajas muutub ainult summaarne heitkogus ning ei
muutu selle heitkoguse protsentuaalne jagunemine valdkonnasiseselt üksikute heiteallikate vahel.
Ühtlasi eeldatakse, et olulisemate heiteallikate asukohad ei muutu. Modelleerimine teostatakse
vastavalt saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtustele (ÕPV), st kui saasteainele kehtib
1 h piirnorm (ÕPV1), siis on hajuvuskaartidel toodud saasteaine 1 h maksimaalsed
kontsentratsioonid.
Tabel 3.1 on toodud õhukvaliteedi piirväärtused (ÕPV)10, mille alusel hinnatakse õhuheitmete
vähendamismeetmete efektiivsust õhukvaliteedi seisundi muutumisel. Ammoniaagile (NH3)
kehtib piirväärtuse asemel aasta keskmine sihtväärtus 8 µg/m3, mis on kehtestatud ökosüsteemide
kaitseks, kuna keskkonnarisk avaldub ammoniaagi puhul selliste väikeste sisalduste juures, mis
inimese tervisele riski veel ei kujuta11. Mittemetaansetele lenduvatele orgaanilistele ühenditele
(LOÜ) piirnorm puudub. Prognoositavate saastetasemete hindamiseks kasutatakse LOÜ puhul
indikaatorina alifaatsete süsivesinike12 1 h piirväärtust 5000 µgC/m3, mis kehtis kuni 31.12.2016.
NOx moodustub keskmiselt 50% ulatuses NO2-st ning arvutuslike kontsentratsioonide
hindamiseks kasutatakse indikaatorina NO2 1 tunni ja 1 a piirväärtust, mis on vastavalt 200 µg/m3
ja 40 µg/m3.
7
Eesti Õhukvaliteedi juhtimissüsteem [www] http://www.ohuseire.ee/
8
The European Monitoring and Evaluation Programme (EMEP) [www] http://www.emep.int/publ/reports/2007/Country_Reports/report_EE.pdf
9
Keskkonnaministri määrus nr 75 “Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. RT I,
29.12.2016, 44. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044 (22.10.2018)
10
Keskkonnaministri määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”,
Lisa 1 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, teavitamis- ja häiretasemed ning kriitilised tasemed" [www]
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6044/KKM_m75_lisa1.pdf# (22.10.2018)
11
Keskkonnaministri määruse „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ eelnõu
seletuskiri [www], https://www.envir.ee/sites/default/files/ohukval_piir_sk_2112-1.pdf (22.10.2018)
12
Mittemetaansete lenduvatest orgaanilistest ühenditest on alifaatsete süsivesinike osakaal keskmiselt 97%, mistõttu laiendatakse alifaatsete
süsivesinike piirväärtust summaarsetele mittemetaansetele lenduvatele orgaanilistele ühenditele.
Keskkonnaministri 02.12.2016 a määrus nr 61"Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete
arvutuslikud määramisemeetodid". [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016014 (22.10.2018)
12
Tabel 3.1. Õhukvaliteedi piirväärtused (ÕPV)
Saasteaine Õhukvaliteedi piirväärtus (ÕPV) Lubatud ületamiste
arv aastas
SO2 ÕPV1 = 350 µg/m3 24
ÕPV24 = 125 µg/m3 3
PM2.5 ÕPVa = 25 µg/m3 -
NH3 1 a sihtväärtus = 8 µg/m3 -
NOx ÕPV1 = 200 µg/m3 13 18
ÕPVa = 40 µg/m3 -
LOÜ ÕPV1 =5000 µgC/m3 14 -
13 NO
2 piirväärtused. Lämmastikoksiididest (NOx) moodustab NO2 keskmiselt 50%
14 Piirväärtus kehtis kuni 31.12.2016. Käesolevas töös kasutatakse piirväärtust indikaatorina prognoositavate saastetasemete hindamisel.
13
4. Põllumajanduse valdkond
Põllumajanduse valdkonnast pärineva heite modelleerimiseks kasutati PRIA andmebaasi
(Pria_NH3), mis on koostatud PRIA loomakasvatushoonete 2015. aasta kaardikihi ning
põllumassiivide kaardikihi alusel. Põllumajanduse valdkonnas hinnati PM2.5 ning NH3 heite
muutumisega kaasnevat välisõhu saastatuse võimalikku taset 2020. ja 2030. aastal võrreldes
võrdlusaastaga (2005). Vastavalt NEC-direktiivile15 ei arvestata õhusaasteainete vähendamise
programmis LOÜ ja NOx heitkoguseid, mis pärinevad piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni
kategooriates 3B (sõnnikukäitlus) ja 3D (mullaharimine) ette nähtud 2014. aasta
aruandlusnomenklatuuri alla kuuluvatest tegevustest. Ühtlasi ei oma põllumajanduse valdkond
olulist kaalu SO2 saastetasemete kujunemisele välisõhus. Andmebaasis on kajastatud 6104
erinevat põllumajandustootmisega seotud NH3 ja PM2.5 heiteallikat. Toodud number iseloomustab
üksikute heiteallikate hulka mitte käitiste arvu, st ühele käitajale võib kuuluda mitu erinevat
heiteallikat. Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist4 ja õhusaasteainete
vähendamise programmi lisas 1 toodud prognoosarvutustest5.
Tabel 4.1 on nimetatud saasteainete heited põllumajanduse valdkonnas ning nende muutus aastate
lõikes, kusjuures negatiivne väärtus tähendab heite vähenemist ning positiivne väärtus heite
suurenemist võrreldes võrdlusaastaga (2005).
NH3 summaarse heite vähendamiseks põllumajanduse valdkonnast prognoositakse
telk/betoonkatusega hoidlates või kinnistes teras- või plastikmahutites säilitatava vedelsõnniku
osakaalu kasvu, vedelsõnniku laotamisel avatud ja suletud lõhega sisestuslaotuse kasutatavuse
suurenemist ning mineraalväetiste võimalikult kiire muldaviimise tehnoloogia aktiivsemat
kasutamist. Teisalt on eeldatava põllumajandusloomade arvu suurenemise, põllumajandusliku
toodangu kasvu ja mineraalsete lämmastikväetiste kasutamise tõusu tõttu muutused saasteainete
potentsiaalsetes heitkogustes valdkonnasiseselt pigem tõusva trendiga, mistõttu on
põllumajanduse valdkond eelkõige NH3 heite osas esmatähtis ka tulevikus. 2016. aasta andmetel
moodustas põllumajanduse valdkonnast pärit NH3 ligi 90% kogu NH3 heitest Eestis. PM2.5 puhul
prognoositakse 2030. aastaks 3,3 % -list heitkoguse tõusu, ent PM2.5 osatähtsus kogu PM2.5 heitest
jääb endiselt marginaalseks, moodustades 2016. a andmete põhjal 1,5% kogu PM2.5 heitest Eestis.
Tabel 4.1. Saasteainete heide põllumajanduse valdkonnas
Saasteaine 2005, 2020, 2030, Muutus võrreldes Muutus võrreldes
kt/a kt/a kt/a võrdlusaastaga võrdlusaastaga (2005),
(2005), 2020, % 2030, %
PM2.5 0,1114 0,1092 0,1151 -2,0 3,3
NH3 9,3756 9,3757 9,4291 0,001 0,6
15
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega
muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, 14. detsember 2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN
14
Tabel 4.2 ja Joonis 4.1 kuni Joonis 4.6 on näidatud võrdlusaasta modelleerimistulemused ning
saastetasemete tulevikuprognoos aastateks 2020 ning 2030, arvestades ÕVP stsenaariumi
rakendumisega kaasnevat summaarse heite muutust põllumajanduse valdkonnast.
PM2.5 aasta keskmine piirväärtus on 25 µg/m3, mille ületamist hajumisarvutuste tulemuste põhjal
ei ole täheldada. PM2.5 heide kaasneb põllumajanduse valdkonnas eelkõige sõnnikukäitlemise ning
maaharimisega. Kõrgeimad PM2.5 tasemed tekkisid Harjumaal Tallinna lähistel ning Viljandi
maakonnas Viiratsi ümbruses. PM2.5 arvutuslikud aasta keskmised kontsentratsioonid 2005, 2020
ja 2030 olid vastavalt vahemikus 0,054–0,182 µg/m3, 0,049–0,177 µg/m3 ja 0,056–0,188 µg/m3.
Ülejäänud Eestis olid PM2.5 aasta keskmised kontsentratsioonid 2005, 2020 ja 2030 vastavalt kuni
0,053 µg/m3, 0,048 µg/m3 ja 0,055 µg/m3.
Põllumajanduse valdkonnast eralduv NH3 tekib sõnnikukäitlusest ning mineraalsete ja orgaaniliste
väetiste kasutamisel. NH3 aasta keskmine sihtväärtus on 8 µg/m3, mida ületati hajumisarvutuste
kohaselt 2005. aastal Viljandi maakonnas Viiratsi läheduses ning ületatakse tulevikuprognooside
kohaselt ligi kahekordselt ka 2020. ja 2030. aastal. Aasta keskmised kontsentratsioonid Viiratsi
läheduses olid 2005, 2020 ja 2030 vastavalt 8-15,3 µg/m3, 8-15,3 µg/m3 ja 8-15,4 µg/m3.
Harjumaal jäävad maksimaalsed NH3 aasta keskmised kontsentratsioonid nii võrdlusaastal (2005)
kui ka aastatel 2020 ja 2030 4-8 µg/m3 piiresse ning ülejäänud maakondades sihtväärtusest ligi
kaks korda madalamaks, ulatudes maksimaalselt 1-4 µg/m3 -ni. Võrdlusandmetena kasutatakse
riikliku sademeseire ja kompleksseire raames mõõdetud ammooniumlämmastiku sisaldust
sademetes, võravees, tüvevees, mullavees ning Saare järvest, mis aastate jooksul on pigem
vähenenud, mistõttu puudub olemasolevate seireandmete alusel reaalne negatiivne mõju
ökosüsteemidele1617. Ehkki põllumajandusest pärit NH3 heide jääb tulevikus prognooside kohaselt
üsna stabiilsele tasemele võrreldes võrdlusaastaga (2005), siis rohkem mõjutab see siiski
lühiajaliselt lokaalset õhukvaliteeti nt esineva lõhna näol kui looduskeskkonda ja ökosüsteeme.
Tabel 4.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) põllumajanduse
valdkonnas
Saasteaine Keskmistamine ÕPV, µg/m3 Cmax Cmax Cmax
2005, µg/m3 2020, µg/m3 2030, µg/m3
PM2.5 1a 25 0,18 0,18 0,19
NH3 1a 8 15,30 15,30 15,40
16
Sademete seire 2017, N. Kabral, 2018
17
Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2016, N. Kabral, 2017
15
Joonis 4.1. Põllumajanduse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
Joonis 4.2. Põllumajanduse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020
16
Joonis 4.3. Põllumajanduse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
Joonis 4.4. Põllumajanduse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
17
Joonis 4.5. Põllumajanduse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020
Joonis 4.6. Põllumajanduse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
18
5. Transpordi valdkond
Transpordi valdkonnast pärineva heite modelleerimiseks kasutati liikluse andmebaasis
(Traffic2015) sisalduvaid andmeid, milleks olid näiteks teede/tänavate/maanteede tüüp,
teede/tänavate/maanteede pikkus, teede/tänavate/maanteede ridade arv, sõidukite arv ööpäevas,
sõidukite kiirus. Transpordi valdkonnas hinnati SO2, NOx, LOÜ, PM2.5 ning NH3 heite
muutumisega kaasnevat välisõhu saastatuse võimalikku taset 2020. ja 2030. aastal võrreldes
võrdlusaastaga (2005). Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist4 ja
õhusaasteainete vähendamise programmi lisas 1 toodud prognoosarvutustest5.
Tabel 5.1 on nimetatud saasteainete heited transpordi valdkonnas ning nende muutus aastate
lõikes, kusjuures negatiivne väärtus tähendab heite vähenemist võrreldes võrdlusaastaga (2005).
Transpordi valdkonnas eralduvatest saasteainetest on suurima osakaaluga võrreldes summaarse
riigisisese heitega NOx, LOÜ ja PM2.5, kõige vähem mõjutab transpordi valdkond SO2 ja NH3
saastetasemeid välisõhus. 2016. aastal moodustas transpordi valdkond riigi heitkogustest järgmise
osakaalu: NOx 42,5%, LOÜ 13,3%, PM2.5 9,8%, NH31,2% ja SO2 0,2%. Domineerivaks
alamvaldkonnaks on maanteetransport, millele järgnevad teised liikuvad heiteallikad nagu
põllumajanduse ja tööstuse valdkonnas kasutatavad masinad, kodumajapidamised, ärivaldkond,
kalandus, sisevee- ja raudteetransport. Saasteainete heite eeldatav vähenemine transpordi
valdkonnast saavutatakse selliste meetmete rakendamisel nagu riigi ja kohalike omavalitsuste
maksupoliitika, toetusmeetmed ja tegevused ökonoomsema sõidukipargi kujunemiseks,
integreeritud transpordi ja asustuse planeerimine18, mille abil püütakse transpordi energiatarbimise
edasist kasvu pidurdada. Juhul, kui meetmed rakendatakse ÕVP stsenaariumis ettenähtud mahus,
peaks sellega kaasnema transpordi valdkonna NOx heite vähenemine 2030. aastaks vähemalt 39%,
SO2 heite vähenemine 86%, LOÜ heite vähenemine 64%, PM2.5 heite vähenemine 41% ning NH3
heite vähenemine 47%. Vähendamismeetmete efektiivsus ning saasteainete heite vähenemise efekt
on saavutatav meetmete komplekssel rakendumisel, ainult mõne meetme rakendamine sellist
ulatuslikku heidete vähenemist transpordi valdkonnast tõenäoliselt kaasa ei too.
Tabel 5.1. Saasteainete heide transpordi valdkonnas
Saasteaine 2005, 2020, 2030, Muutus võrreldes Muutus võrreldes
kt/a kt/a kt/a võrdlusaastaga võrdlusaastaga
(2005), 2020, % (2005), 2030, %
NOx 19.3376 13.5768 11.7720 -29.8 -39.1
SO2 0.3815 0.0521 0.0529 -86.3 -86.1
LOÜ 6.4116 2.8025 2.2630 -56.3 -64.7
PM2.5 0.9534 0.7330 0.5662 -23.1 -40.6
NH3 0.2105 0.1356 0.0859 -35.6 -59.2
Tabel 5.2 ja Joonis 5.3 kuni Joonis 5.23 on näidatud võrdlusaasta (2005) modelleerimistulemused
ning saastetasemete tulevikuprognoos aastateks 2020 ning 2030, arvestades ÕVP stsenaariumi
rakendumisega kaasnevat summaarse heite muutust transpordi valdkonnast.
18
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030, Lisa 1 Valdkondlike mõjude hindamise taust,
metoodikad ja kasutatud sisendandmed ja prognoosid, peatükk 3. Tallinn, 2014
19
Transpordi valdkonnast pärinevate saasteainete arvutuslikud kontsentratsioonid olid 2005. aastal
kõrgeimad linnades, kus on suur liikluskoormus, eelkõige Tallinnas aga ka Tartus, Pärnus ja
Narvas, lisaks suuremate maanteede, nagu Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu, Pärnu-
Ikla, ümbruses. NOx 1 h arvutuslikud kontsentratsioonid olid Tallinna kesklinna ja Kopli
piirkonnas võrdlusaastal (2005) maksimaalselt 1620 µg/m3. Liivalaia seirejaam, mis kvalifitseerub
transpordisaaste mõõtejaamaks ning asub Liivalaia tänaval, näitas 2005. aastal maksimaalseks
NOx tasemeks välisõhus 925,2 µg/m3. Rahu tänava seirejaam, mis kvalifitseerub
tööstusseirejaamaks ning asub Tallinnas Kopli piirkonnas, näitas maksimaalseks NOx tasemeks
2005. aastal 840 µg/m3. Õismäe seirejaam Tallinnas kvalifitseerub linna taustajaamaks ning seal
mõõdeti maksimaalseks NOx sisalduseks välisõhus 2005. aastal 607 µg/m3. Tartus ja Narvas sel
ajaperioodil veel pidevseiret ei teostatud, küll aga oli pidevseirejaam Kohtla-Järvel ning seal
registreeriti maksimaalseks kõrgeimaks NOx kontsentratsiooniks välisõhus 2005. aastal 304 µg/m3
(Joonis 5.1).
Summaarsest NOx saastest moodustab transpordi valdkond suure osa (42%), olles linnades
peamiseks NOx allikaks, mistõttu on arvutuslike kontsentratsioonide ning linnaõhu seirejaama
tulemuste võrdlemine asjakohane. Ehkki Tallinnas näitas modelleerimistulemus kõrgemat NOx
taset kui seirejaamad, siis tuleb meeles pidada, et seirejaam iseloomustab konkreetses punktis
mõõdetud saasteainete kontsentratsioone, modelleerimine aga saaste hajuvust laiemalt vastavalt
mudeli sisendandmetele. Arvutuslike ning seire tulemuste võrdlemine näitas, et tõenäoliselt on
NOx osas 2018. aasta õhusaasteainete inventuuris raporteeritud heitkogused siiski 2005. aasta
jaoks mõnevõrra ülehinnatud, mis omakorda viitab metoodika parendamise/täiustamise
vajadusele. Seirejaamad peegeldavad reaalset olukorda ning on heite suuruse ja intensiivsuse
hindamise indikaatoriks. Ehkki pole välistatud, et tipptundidel ning ummikute ajal võib NOx tase
välisõhus lühiajaliselt suurema liikluskoormusega ristmikel kõrgeneda, on
modelleerimistulemuste ligi kahekordne erinevus võrreldes Liivalaia seirejaama
mõõtetulemustega tingitud pigem heite ülehindamisest. Seirejaamades on NOx väljendatud NO ja
NO2 kaudu ning Liivalaia seirejaama andmetel moodustab NO2 NOx-st keskmiselt 54%, mis
tähendab, et Tallinna piires võis vastavalt hajuvusarvutustele 2005. aastal esineda ka NO2
piirväärtust ületavaid kontsentratsioone. Seirejaamades olid maksimaalsed NO2 sisaldused 1 h
piirväärtusest 2005. aastal madalamad (Joonis 5.2). Tartus ja Pärnus olid hinnangulised NOx
kontsentratsioonid 2005. aastal kuni 525 µg/m3. Kohtla-Järvel ja Narvas küündisid NOx
arvutuslikud tasemed 2005. aastal 78 µg/m3-ni. Kohtla-Järvel oli seirejaamas mõõdetud NOx
maksimaalne 1 h kontsentratsioon samal perioodil 304 µg/m3. Selline erinevus on tingitud
asjaolust, et Kohtla-Järvel on piirkonna tööstuslikust iseloomust tingituna ka tööstusest eralduva
NOx osakaal oluliselt suurem kui mujal Eestis, modelleerimisel arvestati aga ainult transpordi
valdkonnast pärineva heitega. Suurematel maanteedel oli maksimaalne NOx arvutuslik sisaldus
välisõhus 2005. aastal kuni 28 µg/m3.
SO2 arvutuslik 1 h maksimaalne saastetase oli kõrgeim Tallinnas Pirita tee, Paldiski maantee,
Pärnu maantee ning Narva maantee ümbruses, jäädes maksimaalselt 17–32 µg/m3 vahele. Teistes
suuremates linnades olid SO2 tunni maksimaalsed kontsentratsioonid kuni 1,5 µg/m3. Suurematel
maanteedel jäi SO2 tase välisõhus madalamaks kui 1 µg/m3. Kuna SO2 puhul ei ole transpordi
valdkond domineeriv heiteallikas ning arvestades asjaolu, et seirejaamad mõõdavad summaarset
saastetaset välisõhus, siis kasutati SO2 arvutuslike kontsentratsioonide valideerimiseks ainult
Tallinnas asuva Liivalaia seirejaama andmeid, kus 2005. aastal mõõdeti maksimaalseks SO2 1 h
kontsentratsiooniks 27 µg/m3. Modelleerimistulemused transpordi valdkonnast pärineva SO2 osas
2005. aastal piirväärtust ületavaid kontsentratsioone ei näidanud.
20
PM2.5 aasta keskmine sisaldus oli kõrgeim Tallinna läänepoolsetes linnaosades, jäädes vahemikku
8–17 µg/m3. Transpordi valdkonnast pärinevad PM2.5 arvutuslikud kontsentratsioonid Tartus
moodustasid kuni 8 µg/m3 ning teistes linnades maksimaalselt 4,5 µg/m3 . Suuremate maanteede
ümbruses ei ületanud PM2.5 tase välisõhus 3 µg/m3 . Sarnaselt SO2-le ei ole ka PM2.5 puhul
vastavalt 2018. aasta õhusaasteainete inventuuri andmetele transpordi valdkond kõige olulisem
heiteallikas, mistõttu kasutati modelleerimistulemuste valideerimiseks samuti ainult Liivlaia
seirejaama andmeid. Kuna Liivlaia seirejaamas mõõdetakse PM10, siis on PM2.5 osakaal sellest
saadud Tartu seirejaama andmetel, kus mõõdetakse nii PM2.5 kui PM10 kontsentratsioone
välisõhus. Sellisel juhul moodustab PM2.5PM10-st keskmiselt 40%, mis tähendab, et Liivalaia
seirejaamas mõõdetud aasta keskmine PM2.5 kontsentratsioon välisõhus oli hinnanguliselt 14
µg/m3. 2018. aasta õhusaasteainete inventuur näitab transpordi valdkonnast pärit PM2.5 osakaaluks
keskmiselt ligi 10%. Kuna Eesti on liikluskoormuse mõistes killustunud, st on suure
liikluskoormusega linnad, teed, tänavad ja väikema liikluskoormusega paigad, siis ka transpordi
valdkonnast pärit PM2.5 heide on üle Eesti ebaühtlase osakaaluga.
NH3 1 a arvutuslikud maksimumid (2,4-3,8 µg/m3) koondusid Paldiski maantee juures asuva
hipodroomi vahetusse lähedusse. Tartus oli aasta keskmine NH3 tase maksimaalselt 1,3 µg/m3 ning
teistes linnades ja suuremate maanteede ümbruses kuni 0,3 µg/m3. NH3 osas ei ole transpordi
valdkonnast pärineva heite hindamiseks välisõhukvaliteedi pidevmõõtmisi teostatud. 2005. aastal
mõõdeti NH3 sisaldust välisõhus Kohtla-Järvel, ent seal on NH3 eelkõige tööstuslikku päritolu.
LOÜ maksimaalsed 1 h arvutuslikud kontsentratsioonid olid Tallinnas kuni 2420 µg/m3, Tartus
kuni 478 µg/m3 ning teistes linnades kuni 91 µg/m3. Sarnaselt NH3-ga mõõdeti ka LOÜ 2005.
aastal riikliku seire raames ainult Kohtla-Järvel ning olid eeldatavalt pärit pigem tööstuslikest
allikatest kui transpordist. 2007. aastal teostatud Lasnamäe õhusaaste hinnang19 näitas LOÜ
sisalduseks välisõhus maksimaalselt 600 µg/m3.
Arvestades 2005. aasta heite ülehindamist, eelkõige NOx osas, ja transpordi valdkonna
õhusaasteainete inventuuri heite aruandluse metoodika parendamise vajadust, siis on ka
prognoosarvutused 2020. ja 2030. aasta kohta eeldatavasti pigem ülehinnatud ning heite vähenduse
meetmete rakendumisega transpordi valdkonnas peaks NOx saastetasemed hinnanguliselt kuni 1,7
korda madalamad olema, kui lähtuda 2005. aasta Liivalaia seirejaama ning hajuvusarvutuste
omavaheliste tulemuste võrdlusest.
Sarnaselt võrdlusaastaga (2005) kujunevad aastate 2020 ja 2030 arvutuslikud saasteainete
prognoositud maksimaalsed kontsentratsioonid välja liiklustihedates piirkondades, milleks on
linnad ning suuremad maanteed. Võrreldes 2020 ja 2030 arvutuslikke kontsentratsioone on näha
saastetasemete oluline alanemine SO2 osas, kus heite vähenemine transpordi valdkonnast oli
võrreldes võrdlusaastaga (2005) 86%, selle tulemusena jäävad ka prognoositud maksimaalsed 1 h
SO2 kontsentratsioonid välisõhus 2020 ja 2030 vahemikku 2,2-4,5 µg/m3, olles hetkel kehtivast
piirväärtusest oluliselt madalamad. PM2.5 puhul on prognoositav aasta keskmine saastetase 2030.
aastal ligi kaks korda madalam võrdlusaasta (2005) saastetasemest, jäädes 4,8-9,5 µg/m3 piiresse,
mis vastavat aasta keskmist piirväärtust ei ületa. Seejuures peaksaastaks 2030 PM2.5 heide olema
transpordi valdkonnast kõigi eelduste kohaselt vähenenud ligi 45%. NH3 puhul väheneb transpordi
valdkonna heide ligi 74% ning aasta keskmised kontsentratsioonid peaks prognoosi kohaselt jääma
maksimaalselt 1 µg/m3 piiresse. 2030. aastaks peaks LOÜ maksimaalsed 1 h kontsentratsioonid
jääma Tallinnas vahemikku 300-750 µg/m3, mis on tingitud transpordi valdkonnast pärineva heite
19
Tallinna välisõhu kvaliteedi uuringud [www] https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Valisohk#uuringud (28.02.2019)
21
69%-lisest vähenemisest võrreldes võrdlusaastaga (2005). NOx heide väheneb aastaks 2030 kuni
44%, sellest hoolimata võib arvutuslike tulemuste põhjal Tallinnas kohati esineda NO2 1 h
piirväärtust ületavaid kontsentratsioone, arvestades maksimaalset 1 h arvutuslikku NOx taset (kuni
905 µg/m3), millest omakorda NO2on maksimaalselt 490 µg/m3, samas kui NO2 välisõhu 1 h
piirväärtus on 200 µg/m3. Kui lähtuda 1,7 kordsest erinevusest tegelike ja modelleeritud
kontsentratsioonide vahel 2005. aastal, siis võiks maksimaalne NOx sisaldus välisõhus ulatuda 532
µg/m3-ni, millest NO2 moodustaks keskmiselt 287 µg/m3. Riikliku seire raames teostatud välisõhu
kvaliteedi mõõtmised näitavad, et üksikutel episoodidel võib Tallinnas NO2 piirväärtust ületavaid
1 h kontsentratsioone ette tulla, ent pigem on tegu eranditega ning viimastel aastatel piirväärtuseid
ületatud ei ole.
Tabel 5.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) transpordi
valdkonnas
Saasteaine Keskmistamine ÕPV, µg/m3 Cmax Cmax Cmax
2005, µg/m3 2020, µg/m3 2030, µg/m3
SO2 1h 350 32,30 4,52 4,20
24 h 125 26,30 3,68 3,41
PM2.5 1a 25 17,30 13,30 9,50
NH3 1a 8 3,82 2,44 0,99
NOx20 1h 200 1620,00* 1130,00* 905,00*
1a 40 363,00* 254,00* 203,00*
LOÜ 1h 5000 2420,00 1070,00 751,00
20
*1.7 kordne erinevuse arvestamine, vastavalt reaalse seire ja modelleeritud tulemuste võrdlusele. NOx 1 h 2005 953 µg/m3, 2020 665 µg/m3,
2030 532 µg/m3; NOx 1 a 2005 213 µg/m3, 2020 149 µg/m3, 2030 119 µg/m3
22
Joonis 5.1. NOx 1 h kontsentratsioon seirejaamades 2004-2017
Joonis 5.2. NO2 1 h kontsentratsioon seirejaamades 2004-2017
23
Joonis 5.3. Transpordi valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
Joonis 5.4. Transpordi valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
24
Joonis 5.5. Transpordi valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
Joonis 5.6. Transpordi valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
25
Joonis 5.7. Transpordi valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
Joonis 5.8. Transpordi valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
26
Joonis 5.9. Transpordi valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
Joonis 5.10. Transpordi valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
27
Joonis 5.11. Transpordi valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
Joonis 5.12. Transpordi valdkonna NOx 1a keskmine kontsentratsioon, 2005
28
Joonis 5.13. Transpordi valdkonna NOx 1a keskmine kontsentratsioon, 2020
Joonis 5.14. Transpordi valdkonna NOx 1a keskmine kontsentratsioon, 2030
29
Joonis 5.15. Transpordi valdkonna PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2005
Joonis 5.16. Transpordi valdkonna PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2020
30
Joonis 5.17. Transpordi valdkonna PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2030
Joonis 5.18. Transpordi valdkonna NH3 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2005
31
Joonis 5.19. Transpordi valdkonna NH3 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2020
Joonis 5.20. Transpordi valdkonna NH3 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2030
32
Joonis 5.21. Transpordi valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
Joonis 5.22. Transpordi valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
33
Joonis 5.23. Transpordi valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
6. Energeetika valdkond
Energeetika valdkonnast pärineva heite modelleerimiseks kasutati OSIS2017 ja kohtkütte
andmebaasis sisalduvaid andmeid, milleks olid heiteallikad, nende füüsikalised parameetrid ning
tööaja dünaamika. Energeetika valdkonnas hinnati SO2, NOx, LOÜ, PM2.5 ning NH3 heite
muutumisega kaasnevat välisõhu saastatuse võimalikku taset 2020. ja 2030. aastal võrreldes
võrdlusaastaga (2005). OSIS2017 andmebaas kajastas 16 704 energeetika valdkonda kuuluva
heiteallika andmeid, neist SO2 allikaid oli 646, NOx allikaid oli 1238, LOÜ allikaid oli 1237, PM2.5
allikaid oli 549 ning NH3 allikaid oli 2. Toodud numbrid iseloomustavad üksikute heiteallikate
hulka mitte käitiste arvu, st ühele käitajale võib kuuluda mitu erinevat heiteallikat. Kohtkütte
andmebaasis on hajusallikatena kirjas 22655 majapidamist. Heitkogused pärinevad 2018. aasta
õhusaasteainete inventuurist5 ja õhusaasteainete vähendamise programmi lisas 1 toodud
prognoosarvutustest.
Tabel 6.1 on nimetatud saasteainete heited energeetika valdkonnas ning nende muutus aastate
lõikes, kusjuures negatiivne väärtus tähendab heite vähenemist võrreldes võrdlusaastaga (2005).
2016. aasta andmete alusel moodustas energeetika valdkond 99,6% kogu Eesti SO2 heitkogustest,
kusjuures kahe suurema põlevkivi kasutava Narva elektrijaama SO2 heidete osakaal moodustab
ligikaudu 68,5% summaarsest SO2 heitest. Energeetika valdkonnast eralduva NOx osakaal
koguheitest oli 49,6%, PM2.5 osakaal 83,4%, LOÜ osakaal 29% ja NH3 9%. Valdkonnasiseselt on
34
olulisemad sektorid elektrienergia ja soojuse tootmine, mis on suurim SO2 ja NOx heitkoguste
emiteerija. Samuti on üheks peamiseks SO2 ja PM2.5 heiteallikaks põletamine töötlevas tööstuses.
Kodumajapidamine panustab rohkem LOÜ-de, PM2.5 ning NH3 heitkogustesse.
Saasteainete heite eeldatav vähenemine 2030. aastaks energeetika valdkonnast tuleneb vastavalt
ÕVP stsenaariumile energiavõrkude tõhususe paranemise; soojus- ja elektrienergia kadude
vähenemise; hoonefondi renoveerimise; põlevkivile lisandväärtuste loomise ning kodumaiste
taastuvate energiaallikate kasutusele võtu arvelt. Juhul, kui meetmed rakendatakse ÕVP
stsenaariumis ettenähtud mahus, peaks sellega kaasnema energeetika valdkonna NOx heite
vähenemine 2030. aastaks vähemalt 40%, SO2 heite vähenemine 86%, LOÜ heite vähenemine
21%, PM2.5 heite vähenemine 65% ning NH3 heite vähenemine 8%. Vähendamismeetmete
efektiivsus ning saasteainete heite vähenemise efekt on saavutatav meetmete komplekssel
rakendumisel, ainult mõne meetme rakendamine sellist ulatuslikku heidete vähenemist energeetika
valdkonnast tõenäoliselt kaasa ei too.
Tabel 6.1. Saasteainete heide energeetika valdkonnas
Saasteaine 2005, 2020, 2030, Muutus võrreldes Muutus võrreldes
kt/a kt/a kt/a võrdlusaastaga võrdlusaastaga
(2005), 2020, % (2005), 2030, %
NOx 20,6920 16,8302 12,3126 -18,7 -40,5
SO2 75,7164 22,3815 10,6945 -70,4 -85,9
LOÜ 11,3447 9,6289 8,9077 -15,1 -21,5
PM2.5 12,2641 5,0808 4,2944 -58,6 -65,0
NH3 0,9016 0,8360 0,8275 -7,3 -8,2
Tabel 6.2 ja Joonis 6.1 kuni Joonis 6.21 on näidatud võrdlusaasta (2005) modelleerimistulemused
ning saastetasemete tulevikuprognoos aastateks 2020 ning 2030, arvestades ÕVP stsenaariumi
rakendumisega kaasnevat summaarse heite muutust energeetika valdkonnast.
SO2 saastetase on kõrgeim Ida-Virumaal, kus asuvad ka suurimad SO2 emiteerijad. Kui 2005.
aastal võis Kirde-Eestis ette tulla SO2 1 h piirväärtust ületavaid kontsentratsioone, siis 2030.
aastaks on prognoositavad tasemed oluliselt madalamad ning SO2 piirväärtuste ületamisi pole ette
näha. Kuna SO2 pärineb peamiselt energeetikast, siis modelleerimistulemuste valideerimiseks
kasutati Kohtla-Järve seirejaama andmeid. 2005. aasta 1 h maksimaalne SO2 kontsentratsioon
Kohtla-Järvel oli 235 µg/m3, modelleerides oli maksimaalne 1 h SO2 kontsentratsioon Kohtla-
Järvel kuni 111 µg/m3. 2005., 2020. , 2030. aasta modelleerimistulemused näitasid maksimaalseid
SO2 sisaldusi Narva külje all, vastavalt 512 µg/m3, 151 µg/m3 ja 72,2 µg/m3. Ehkki
tulevikuprognoos näeb ette taastuvenergia allikate kasutuselevõtu suurendamist, siis
põlevkivienergeetika selle arvelt ära ei kao.
Energeetika valdkond on transpordi valdkonna kõrval teine oluline NOx heite põhjustaja. Küll aga
on valdkonnasiseselt heiteallikate varieeruvus suurem, st lisaks Ida-Virumaale omavad ka
suuremates linnades paiknevad heiteallikad (kohalikud katlamajad) suuremat osakaalu, erinevalt
SO2-st, kus domineerivad täielikult Ida-Virumaa heiteallikad. Arvestades, et NO2 moodustab NOx-
st keskmiselt 50%, siis modelleerimistulemused NO2 1 h piirväärtuse ületamisi ei näidanud.
35
Maksimaalne 1 h NOx arvutuslik kontsentratsioon oli 2005., 2020. , 2030. aasta
modelleerimistulemuste alusel vastavalt 191 µg/m3, 156 µg/m3 ja 114 µg/m3.
PM2.5 puhul on lisaks suurele energiatööstusele ning kohalikele katlamajadele on lokaalsel tasandil
oluline roll ka kohtküttel, mistõttu on heiteallikad jaotunud üle Eesti. Maksimaalne 1 a PM2.5
arvutuslik kontsentratsioon oli 2005., 2020. , 2030. aasta modelleerimistulemuste alusel vastavalt
23,4 µg/m3, 9,7 µg/m3 ja 8,2 µg/m3. NH3 energeetika valdkonna heiteallikad asusid Tallinnas, kus
arvutuslik NH3 1 a keskmine kontsentratsioon oli kõrgeim, jäädes samas 1 µg/m3 piiresse. LOÜ
puhul asusid samuti suurima heitega allikad Harjumaal, kus 2005. aastal oli maksimaalne
arvutuslik LOÜ 1 h kontsentratsioon kuni 3190 µg/m3, 2030. aastaks peaks see olema langenud
2500 µg/m3-ni.
Tabel 6.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) energeetika
valdkonnas
Saasteaine Keskmistamine ÕPV, µg/m3 Cmax Cmax Cmax
2005, µg/m3 2020, µg/m3 2030, µg/m3
SO2 1h 350 512,00 151,00 72,20
24 h 125 197,00 58,20 27,70
PM2.5 1a 25 23,40 9,69 8,18
NH3 1a 8 1,14 1,06 1,05
NOx 1h 200 191,00 156,00 114,00
1a 40 12,00 9,80 7,16
LOÜ 1h 5000 3190,00 2660,00 2500,00
36
Joonis 6.1. Energeetika valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
Joonis 6.2. Energeetika valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
37
Joonis 6.3. Energeetika valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
Joonis 6.4. Energeetika valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
38
Joonis 6.5. Energeetika valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
Joonis 6.6. Energeetika valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
39
Joonis 6.7. Energeetika valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
Joonis 6.8. Energeetika valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020
40
Joonis 6.9. Energeetika valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
Joonis 6.10. Energeetika valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
41
Joonis 6.11. Energeetika valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
Joonis 6.12. Energeetika valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
42
Joonis 6.13. Energeetika valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
Joonis 6.14. Energeetika valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020
43
Joonis 6.15. Energeetika valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
Joonis 6.16. Energeetika valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
44
Joonis 6.17. Energeetika valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020
Joonis 6.18. Energeetika valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
45
Joonis 6.19. Energeetika valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
Joonis 6.20. Energeetika valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
46
Joonis 6.21. Energeetika valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
47
7. Tööstuse valdkond
Tööstuse valdkonnast pärineva heite modelleerimiseks kasutati OSIS2017 sisalduvaid andmeid,
milleks olid heiteallikad, nende füüsikalised parameetrid ning tööaja dünaamika. Lisaks
keskkonnaluba omavatele heiteallikatele, mis on kajastatud OSIS2017 andmebaasis, tuleb
võimalike saastetasemete hindamisel tööstuse valdkonnast arvestada ka keskkonnaluba
mitteomavaid heiteallikaid, mis liigituvad hajusheiteallikateks ning nende heitkoguste
territoriaalsel jaotamisel on algandmetena kasutusel elanike tihedus 1 km2 kohta21. Tööstuse
valdkonnas hinnati SO2, NOx, LOÜ, PM2.5 ning NH3 heite muutumisega kaasnevat välisõhu
saastatuse võimalikku taset 2020. ja 2030. aastal võrreldes võrdlusaastaga (2005). OSIS2017
andmebaas kajastas 15937 heiteallika andmeid, neist SO2 allikaid oli 551, NOx allikaid oli 1085,
LOÜ allikaid oli 1563, PM2.5 allikaid oli 451 ning NH3 allikaid oli 52. Toodud numbrid
iseloomustavad üksikute heiteallikate hulka mitte käitiste arvu, st ühele käitajale võib kuuluda
mitu erinevat heiteallikat. Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist4 ja
õhusaasteainete vähendamise programmi lisas 1 toodud prognoosarvutustest5.
Tabel 7.1 on nimetatud saasteainete heited tööstuse valdkonnas ning nende muutus aastate lõikes,
kusjuures negatiivne väärtus tähendab heite vähenemist võrreldes võrdlusaastaga (2005).
2016. aasta andmete põhjal moodustas tööstusprotsesside valdkond vaid 0,1% Eesti NOx
heitkogustest, 2% PM2.5 heitkogustest, 2,3% LOÜ heitkogustest ja 2,2% NH3 heitkogustest. SO2
heite osakaal on samuti teisejärguline. Eeldatav heidete vähenemine 2030. aastaks tuleneb
tööstusheite seaduses (edaspidi THS) toodud nõuetest, mis hõlmavad heite piirväärtusi, seiret ja
heite vähendamise meetmeid parima võimaliku tehnika (edaspidi PVT) rakendamise kaudu.
Ühtlasi eeldatakse, et tööstusprotsesside valdkonnas ei rakendata olulisi tootmisnõudlust muutvaid
või PVT rakendamist puudutavaid uusi välisõhu saasteainete eesmärkide täitmise poliitikaid.
Arvestades saasteainete heitkoguste ajaloolist vähenemistrendi, tööstuse valdkonna reguleeritust
THS alusel ja PVT rakendamise nõudeid liigutakse ka lisameetmeid kasutusele võtmata
keskkonnamõju ja heitetaseme vähendamise suunas. Prognoosi kohaselt peaks tööstuse valdkonna
NOx heite vähenemine 2030. aastaks olema vähemalt 39%, SO2 heite vähenemine 89%, LOÜ heite
vähenemine 35%, PM2.5 heite vähenemine 42% ning NH3 heite vähenemine 46%. 2020. ja 2030.
aastaks planeeritud heitkoguste vähenemine Eesti kontekstis on marginaalse tähtsusega, st tööstuse
valdkonnas tehtavad muudatused mõjutavad üldist välisõhu saastatust Eestis vähe. Pigem on
tööstuse valdkonna mõju lokaalne, mõjutades välisõhu kvaliteeti vahetult heiteallikate ümbruses.
21
Statistikaameti andmebaas, kaardirakendus [www] https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (27.02.2019)
48
Tabel 7.1. Saasteainete heide tööstuse valdkonnas
Saasteaine 2005, 2020, 2030, Muutus võrreldes Muutus võrreldes
kt/a kt/a kt/a võrdlusaastaga võrdlusaastaga (2005),
(2005), 2020, % 2030, %
NOx 0,1755 0,0817 0,1067 -53,4 -39,2
SO2 0,1300 0,0109 0,0139 -91,6 -89,3
LOÜ 1,5691 0,9091 1,0070 -42,1 -35,8
PM2.5 0,5824 0,2789 0,3339 -52,1 -42,7
NH3 0,2012 0,0910 0,1082 -54,8 -46,2
Tabel 7.2 ja Joonis 7.1 kuni Joonis 7.21 on näidatud võrdlusaasta (2005) modelleerimistulemused
ning saastetasemete tulevikuprognoos aastateks 2020 ning 2030, arvestades ÕVP stsenaariumi
rakendumisega kaasnevat summaarse heite muutust tööstuse valdkonnast
SO2 arvutuslikud 1 h kontsentratsioonid olid kõrgeimad Ida-Virumaal Kiviõli, Kohtla-Järve ja
Auvere piirkonnas, jäädes 2005., 2020. ja 2030. aastal vastavalt 30–111 µg/m3, 3–9 µg/m3 ja 4–
12 µg/m3 vahele, mis 1 h piirväärtust ei ületa. PM2.5 arvutuslikud 1 a keskmised kontsentratsioonid
olid kõrgeimad linnade ümbruses nagu Pärnu, Tartu, Viljandi, Võru, Paide, Rapla, kus peamisteks
heiteallikateks ettevõtete katlamajad. 2005., 2020. ja 2030. aastal jäid PM2.5 1 a keskmised
kontsentratsioonid vastavalt 0,56–1,26 µg/m3, 0,27–0,61 µg/m3 ja 0,34–0,72 µg/m3 vahele, mis 1
a piirväärtust ei ületa. NH3 olulisemad heiteallikad koonduvad sarnaselt SO2-ga Ida-Virumaale,
jaotudes keemiatööstuste, kaevanduste, põllumajandus- ja energiatootmise ettevõtete vahel. 2005.,
2020. ja 2030. aastal jäid NH31 a keskmised kontsentratsioonid vastavalt 0,9–2,2 µg/m3, 0,4–0,99
µg/m3 ja 0,5–1,18 µg/m3 vahele, mis 1 a piirväärtust ei ületa. NOx heiteallikate jagunemine Eesti
lõikes on sarnane PM2.5 heiteallikate jagunemisega, st heiteallikad on peamiselt linnades ja nende
ümbruses asuvate tööstusettevõtete katlamajad. 2005., 2020. ja 2030. aastal jäid NOx1h
maksimaalsed kontsentratsioonid vastavalt 13,8–37,3 µg/m3, 6,4–17,4 µg/m3 ja 8,4–22,7 µg/m3
vahele, mis NO2 1 h piirväärtust ei ületa. LOÜ puhul olulisemad heiteallikad on kütuseterminalid
Sillamäel, Paldiskis, Tallinna lähedal Maardus, keemiatööstused Ida-Virumaal ning üksikud
ettevõtted ka Kesk-ning Lõuna-Eestis. 2005., 2020. ja 2030. aastal jäid LOÜ 1 h maksimaalsed
kontsentratsioonid vastavalt 92–299 µg/m3, 59–173 µg/m3 ja 65–192 µg/m3 vahele, mis LOÜ 1 h
piirväärtust ei ületa. Modelleerimistulemustest nähtus, et SO2, NH3, PM2.5, NOx ja LOÜ puhul on
tööstuse valdkonna osakaal välisõhu saastatusele tervikuna ka tulevikus väike.
Tabel 7.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) tööstuse
valdkonnas
Saasteaine Keskmistamine ÕPV, µg/m3 Cmax Cmax Cmax
2005, µg/m3 2020, µg/m3 2030, µg/m3
SO2 1h 350 111,00 9,29 11,80
24 h 125 4,66 0,39 0,49
PM2.5 1a 25 1,26 0,61 0,72
NH3 1a 8 2,20 0,99 1,18
NOx 1h 200 37,30 17,40 22,70
1a 40 0,21 0,09 0,12
LOÜ 1h 5000 299,00 173,00 192,00
49
Joonis 7.1. Tööstuse valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
Joonis 7.2. Tööstuse valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
50
Joonis 7.3. Tööstuse valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
Joonis 7.4. Tööstuse valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
51
Joonis 7.5. Tööstuse valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
Joonis 7.6. Tööstuse valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
52
Joonis 7.7. Tööstuse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
Joonis 7.8. Tööstuse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020
53
Joonis 7.9. Tööstuse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
Joonis 7.10. Tööstuse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
54
Joonis 7.11. Tööstuse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020
Joonis 7.12. Tööstuse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
55
Joonis 7.13. Tööstuse valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
Joonis 7.14. Tööstuse valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
56
Joonis 7.15. Tööstuse valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
Joonis 7.16. Tööstuse valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
57
Joonis 7.17. Tööstuse valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020
Joonis 7.18. Tööstuse valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
58
Joonis 7.19. Tööstuse valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
Joonis 7.20. Tööstuse valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
59
Joonis 7.21. Tööstuse valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
60
8. Lahustitete valdkond
Lahustite valdkonnast pärineva heite modelleerimiseks kasutati OSIS2017 sisalduvaid andmeid,
milleks olid heiteallikad, nende füüsikalised parameetrid ning tööaja dünaamika. Lahusteid
kasutatakse ka kodumajapidamistes, mis liigituvad hajusheiteallikateks ning võimalike
saastetasemete hindamisel lahustite valdkonnast tuleb ka neid allikaid arvestada. Hajusallikate
heitkoguste territoriaalsel jaotamisel on algandmetena kasutusel analoogselt tööstuse valdkonnale
elanike tihedus 1 km2 kohta22. Lahustite valdkonnas hinnati SO2, NOx, LOÜ, PM2.5 ning NH3 heite
muutumisega kaasnevat välisõhu saastatuse võimalikku taset 2020. ja 2030. aastal võrreldes
võrdlusaastaga (2005). OSIS2017 andmebaas kajastas 4932 heiteallika andmeid, neist SO2 allikaid
oli 2, NOx allikaid oli 3, LOÜ allikaid oli 232, PM2.5 allikaid oli 023 ning NH3 allikaid oli 17.
Toodud numbrid iseloomustavad üksikute heiteallikate hulka mitte käitiste arvu, st ühele käitajale
võib kuuluda mitu erinevat heiteallikat. Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete
inventuurist4 ja õhusaasteainete vähendamise programmis lisas 1 toodud prognoosarvutustest5, kus
lahustite valdkonna heitkoguste arvutamisel on koondatud paiksete ja hajusheiteallikate andmed.
Tabel 8.1 on nimetatud saasteainete heited lahustite valdkonnas ning nende muutus aastate lõikes,
kusjuures positiivne väärtus tähendab heite suurenemist võrreldes võrdlusaastaga (2005) ning
negatiivne väärtus heite vähenemist võrreldes võrldusaastaga (2005).
Lahustitete valdkonnas on kõige suurem osatähtsus LOÜ-de heitkogustel. 2016. aastal
moodustasid lahustitete valdkonna LOÜ-de heitkogused orienteeruvalt 33% kogu Eesti LOÜ-de
heitkogustest. Ülejäänud saasteainete heidete osas on lahustite valdkond Eesti kontekstis
vähetähtis, kogu SO2, NOx, PM2.5 ja NH3 heitest eraldub lahustite valdkonnast vähem kui 1%.
Lahustite valdkonda reguleeritakse THS kaudu, millega kehtestatakse nõuded muuhulgas ka
orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste käitajatele, mida rakendatakse PVT kaudu. Kuna
eeldatakse, et lahustite valdkonnas jätkub veepõhiste värvide suurema kasutamise trend, siis
hetkel kehtivaid poliitikaid lahustite valdkonnas ei muudeta. Prognooside kohaselt vähenevad
heitkogused lahusti valdkonnast ka edaspidi, mistõttu täiendavate õhuheitmete vähendamise
meetmete kasutusele võttu ei prognoosita. Lisaks on lahustite valdkonnast pärit LOÜ heide
reguleeritud ka EL tasandil LOÜ heite piirväärtuse ning toodete lubatud LOÜ sisalduse kaudu.
Aastaks 2030 peaks NOx heide vähenema vähemalt 9%, SO2 heide suurenema 59%, LOÜ heide
vähenema 20%, PM2.5 heide vähenema 18% ning NH3 heide vähenema 30%, neist omab mõju
summaarse välisõhu saastatuse kontekstis Eestis ainult LOÜ heite vähenemine.
22
Statistikaameti andmebaas, kaardirakendus [www] https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (27.02.2019)
23
PM10 allikaid oli 2, mis oli lahustite valdkonna PM2.5 mõju hindamise aluseks paiksetest heiteallikatest.
61
Tabel 8.1. Saasteainete heide lahustite valdkonnas
Muutus võrreldes Muutus võrreldes
2005, 2020, 2030,
Saasteaine võrdlusaastaga võrdlusaastaga (2005),
kt/a kt/a kt/a
(2005), 2020, % 2030, %
NOx 0,0048 0,0038 0,0043 -19,3 -9,9
SO2 0,0010 0,0014 0,0016 42,5 59,5
LOÜ 7,8544 6,2029 6,2844 -21,0 -20,0
PM2.5 0,1004 0,0765 0,0815 -23,8 -18,8
NH3 0,0208 0,0122 0,0144 -41,5 -30,9
Tabel 8.2 ja Joonis 8.1 kuni Joonis 8.21 on näidatud võrdlusaasta (2005) modelleerimistulemused
ning saastetasemete tulevikuprognoos aastateks 2020 ning 2030, arvestades ÕVP stsenaariumi
rakendumisega kaasnevat summaarse heite muutust lahustite valdkonnast.
SO2 arvutuslikud 1 h kontsentratsioonid olid kõrgeimad Tallinnas, jäädes 2005., 2020. ja 2030.
aastal vastavalt 1,5–3,2 µg/m3, 1,7–4,6 µg/m3 ja 1,8–5,2 µg/m3 vahele, mis 1 h piirväärtust ei ületa.
PM2.5 arvutuslikud 1 a keskmised kontsentratsioonid olid kõrgeimad Tallinnas ning Kiviõli
ümbruses, kus 2005., 2020. ja 2030. aastal jäid PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid vastavalt
2,1–3,9 µg/m3, 1,6–3 µg/m3 ja 1,7–3,2 µg/m3 vahele, mis 1 a piirväärtust ei ületa. NH3 olulisemad
heiteallikad koonduvad sarnaselt Narva, Tallinna, Tartu lähistel. 2005., 2020. ja 2030. aastal jäid
NH31 a keskmised kontsentratsioonid vastavalt 0,14–0,25 µg/m3, 0,06–0,15 µg/m3 ja 0,1–0,18
µg/m3 vahele, mis 1 a piirväärtust ei ületa. NOx arvutuslikud 1 h kontsentratsioonid olid kõrgeimad
Tallinnas, jäädes 2005., 2020. ja 2030. aastal vastavalt 7–15,5 µg/m3, 4,7–12,5 µg/m3 ja 5,4–13,9
µg/m3 vahele, mis NO2 1 h piirväärtust ei ületa. LOÜ olulisemad heiteallikad asuvad Viljandis,
Tallinnas, Tapal, Võrus, Elvas ja Pärnumaal. 2005., 2020. ja 2030. aastal jäid LOÜ 1 h
maksimaalsed kontsentratsioonid vastavalt 363–1540 µg/m3, 482–1210 µg/m3 ja 591–1230 µg/m3
vahele, mis LOÜ 1 h piirväärtust ei ületa. Modelleerimistulemustest nähtus, et SO2, NH3, PM2.5 ja
NOx puhul on lahustite valdkonna osakaal välisõhu saastatusele tervikuna ka edaspidi väike, samas
kui LOÜ osas lahustite valdkonna positsioon ka tulevikus säilib, st LOÜ heide lahustite
valdkonnast moodustab eeldatavalt ka tulevikus orienteeruvalt kolmandiku summaarsest LOÜ
heitest Eestis.
Tabel 8.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) lahustite
valdkonnas
Saasteaine Keskmistamine ÕPV, µg/m3 Cmax Cmax Cmax
2005, µg/m3 2020, µg/m3 2030, µg/m3
SO2 1h 350 3,25 4,63 5,18
24 h 125 1,59 2,26 2,53
PM2.5 1a 25 3,96 3,02 3,22
NH3 1a 8 0,25 0,15 0,18
NOx 1h 200 15,50 12,50 13,90
1a 40 0,25 0,11 0,13
LOÜ 1h 5000 1540,00 1210,00 1230,00
62
Joonis 8.1. Lahustite valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
Joonis 8.2. Lahustite valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
63
Joonis 8.3. Lahustite valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
Joonis 8.4. Lahustite valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
64
Joonis 8.5. Lahustite valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
Joonis 8.6. Lahustite valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
65
Joonis 8.7. Lahustite valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
Joonis 8.8. Lahustite valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020
66
Joonis 8.9. Lahustite valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
Joonis 8.10. Lahustite valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
67
Joonis 8.11. Lahustite valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
Joonis 8.12. Lahustite valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
68
Joonis 8.13. Lahustite valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
Joonis 8.14. Lahustite valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
69
Joonis 8.15. Lahustite valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
Joonis 8.16. Lahustite valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
70
Joonis 8.17. Lahustite valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020
Joonis 8.18. Lahustite valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
71
Joonis 8.19. Lahustite valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
Joonis 8.20. Lahustite valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
72
Joonis 8.21. Lahustite valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
73
9. Valdkondade koosmõju Eesti välisõhu kvaliteedile
Valdkondade koosmõju arvutuses leitakse eelnevates peatükkides käsitletud
modelleerimistulemuste alusel välisõhu saastatuse üldine tase Eestis. Lisaks käsitletud
valdkondadele eraldub saasteaineid välisõhku ka jäätme valdkonnast. Üksikult, arvestades
käesoleva töö lähteülesannet, jäätme valdkonda ei käsitletud, kuid erinevate valdkondade
koosmõju hindamisel võeti seda siiski arvesse. 2016. aasta andmete põhjal moodustas jäätme
valdkonnast eraldunud heide 0,09% summaarsest NOx heitest, 0,87% summaarsest LOÜ heitest,
0,17% summaarsest SOx heitest, 0,50% summaarsest NH3 heitest ja 1,3% summaarsest PM2.5
heitest4, mis tähendab, et välisõhu saastatuse seisukohalt on jäätme valdkond pigem marginaalne.
Tabel 9.1 on nimetatud saasteainete summaarsed heited ning nende muutus aastate lõikes.
Negatiivne väärtus tähendab heite vähenemist võrreldes võrdlusaastaga (2005).
Tabel 9.2 kuni Tabel 9.4 on toodud saasteainete eraldumise osakaalud erinevate valdkondade
lõikes.
Saasteainete heidete vähenemise mõju välisõhu saastatusele oleneb eelkõige, milliste valdkondade
lõikes heited kõige enam vähenevad ning kui suur on nende valdkondade osakaal Eesti kontekstis.
NOx heite vähenemine aastateks 2020 ja 2030 on prognooside kohaselt suurim transpordi
valdkonnas, vastavalt 30% ja 44%, ning energeetika valdkonnas, vastavalt 19% ja 40%. Mõlemad
valdkonnad kokku moodustavad keskmiselt 99% kogu NOx heitest Eestis, mis tähendab, et neist
valdkondadest tingitud NOx heite vähenemine mõjutab oluliselt NOx üldiseid saastetasemeid
välisõhus. SO2 puhul on oluline ainult energeetika valdkond, kuna sealt pärineb orienteeruvalt 99%
SO2 heitest. Aastateks 2020 ja 2030 väheneb energeetika valdkonna SO2 heide võrreldes
võrdlusaastaga (2005) vastavalt 70% ja 86%, mille mõju avaldub ka prognoositavates SO2
saastetasemetes. LOÜ puhul on olulisi valdkondi kaks, nendeks on energeetika ning lahustite
valdkond, mille osatähtsus kogu LOÜ heitest on vastavalt keskmiselt 50% ja 30%. Heidete
vähenemine aastate lõikes (2020 ja 2030) on mõlemast valdkonnast orienteeruvalt 20% võrreldes
võrdlusaastaga (2005), mis avaldab teatavat mõju ka LOÜ kontsentratsioonidele välisõhus. PM2.5
osas domineerib peamise heiteallikana energeetika valdkond, moodustades 2020. ja 2030. aastaks
ca 80% kogu PM2.5 heitest, olles võrreldes võrdlusaastaga (2005) vähenenud vastavalt 58% ja
65%, mis kajastub ka PM2.5 saastetasemete muutustes tulevikus. NH3 heide pärineb ligi 90%
ulatuses põllumajandusest ning ehkki NH3 heite tuleviku prognoos näeb ette summaarse heite
vähenemist 2 % võrra, siis modelleerimistulemustes see ei kajastu, kuna põllumajanduse
valdkonnas on NH3 heide pigem tõusva trendiga.
Tabel 9.1. Saasteainete summaarne heide
Saasteaine 2005, 2020, 2030, Muutus võrreldes Muutus võrreldes
kt/a kt/a kt/a võrdlusaastaga võrdlusaastaga
(2005), 2020, % (2005), 2030, %
NOx 40,2222 30,5225 23,2135 -24,1 -42,3
SO2 76,2573 22,4998 10,8286 -70,5 -85,8
LOÜ 28,0043 19,7423 18,4086 -29,5 -34,3
PM2.5 14,2243 6,3763 5,4507 -55,2 -61,7
74
NH3 10,7350 10,5135 10,5064 -2,06 -2,13
Tabel 9.2. Saasteainete eraldumise osakaal erinevatest valdkondadest 2005. aastal, %
Saasteain Transpo Põllumajand Jäätme Energeetik Tööstu Lahusti Kokk
e rt us d a s d u, %
NOx 48,077 - 0,031 51,444 0,436 0,012 100
SO2 0,500 - 0,037 99,291 0,170 0,001 100
LOÜ 22,895 - 2,944 40,511 5,603 28,047 100
PM2.5 6,703 0,783 1,495 86,220 4,094 0,706 100
NH3 1,961 87,337 0,235 8,399 1,874 0,194 100
Tabel 9.3. Saasteainete eraldumise osakaal erinevatest valdkondadest 2020. aastal, %
Saasteai Transpo Põllumajand Jäätme Energeeti Tööstu Lahusti Kokk
ne rt us d ka s d u, %
NOx 44,481 - 0,098 55,140 0,268 0,013 100
SO2 0,231 - 0,240 99,474 0,048 0,006 100
LOÜ 14,195 - 1,007 48,773 4,605 31,419 100
PM2,5 11,496 1,712 1,537 79,682 4,374 1,199 100
NH3 1,290 89,178 0,599 7,952 0,866 0,116 100
Tabel 9.4. Saasteainete eraldumise osakaal erinevatest valdkondadest 2030. aastal, %
Saasteai Transpo Põllumajand Jäätme Energeeti Tööstu Lahusti Kokk
ne rt us d ka s d u, %
NOx 46,334 - 0,147 53,041 0,460 0,018 100
SO2 0,473 - 0,621 98,762 0,129 0,015 100
LOÜ 10,863 - 1,140 48,389 5,470 34,138 100
PM2.5 9,669 2,112 1,813 78,785 6,125 1,496 100
NH3 0,529 89,746 0,681 7,876 1,030 0,137 100
Tabel 9.5 ja Joonis 9.1 kuni Joonis 9.21 on näidatud võrdlusaasta (2005) modelleerimistulemused
ning saastetasemete tulevikuprognoos aastateks 2020 ning 2030, arvestades õhusaasteainete
vähendamise programmi ÕVP stsenaariumi rakendumisega kaasnevat summaarse heite muutust
Eestis.
SO2 maksimaalsed 1 h maksimaalsed kontsentratsioonid koonduvad Ida-Virumaale, jäädes 2005.
2020. ja 2030. aastal vastavalt vahemikku 350–514 µg/m3, 97–215 µg/m3 ning 90–231 µg/m3.
Lisaks energeetika valdkonnale on heiteallikate koosmõjus hajuvuskaardil täheldatav ka
jäätmekäitlusettevõtete nagu veepuhastusjaamade, prügilate ning tööstusettevõtete
puhastusseadmete mõju, seda enam, et energeetika valdkonnas toimunud heidete vähenemine
75
näitas oluliselt madalamaid saastetasemeid kui koosmõju arvutuse tulemus, st heidete vähenemise
arvestatav mõju energeetika sektoris oli ka modelleerimistulemustes hästi nähtav, samas kui
koosmõju arvutused näitavad SO2 osas kõrgemaid tulemusi, kui oleks võinud eeldada. Jäätme
valdkonnas prognoositakse ka 2030. aastaks SO2 heite kõrgenemist. Kuna 2018. aasta
õhusaasteainete inventuuri jäätme valdkonna osakaal kogu SO2 heitest on kõigest 0,12%, siis ei
tohiks ka koosmõju hindamisel jäätme valdkond nii esile kerkida, mistõttu on alust arvata, et
jäätme valdkonna heited on ülehinnatud. Võrdluseks OSIS2017 näitas SO2 heiteks jäätme
valdkonnast 0,0017 kt/a, OSIS2005 põhjal on veepuhastusjaamadest pärit SO2 heide 0,00008 kt/a
ja 2018. aasta õhusaasteainete inventuuris on SO2 heide jäätme valdkonnast 2005. aastal 0,028
kt/a. Kuigi ka PM2.5 puhul on domineerivaks energeetika valdkond, siis erinevalt SO2-st omavad
PM2.5 heite puhul suuremat kaalu kohalikud katlamajad ning hajusallikad, milleks on
kodumajapidamised. Teistest valdkondadest mõjutab PM2.5 saastetasemeid mõnevõrra ka
transpordi ning tööstuse valdkond, mistõttu on PM2.5 hajuvusmuster erinev SO2 hajumisest. PM2.5
1 a arvutuslikud keskmised kontsentratsioonid olid kõrgeimad linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu,
Kuressaare jt), olles 2005. 2020. ja 2030. aastal vastavalt vahemikus 25–37 µg/m3, 8,6–18,2 µg/m3
ning 7,5–15,8 µg/m3. NH3 modelleeritud 1 a keskmised kontsentratsioonid olid kõrgeimad
Viljandi maakonnas Viiratsi lähedal, jäädes nii 2005. aastal kui tulevikuprognoosides 15 µg/m3
piiresse. Ülejäänud Eestis jäid 1 a keskmised NH3 kontsentratsioonid madalamaks kui sihtväärtus
8 µg/m3. NOx saastetasemed olid kõrgeimad linnades eelkõige transpordi valdkonna ja kohalike
katlamajade ning Ida-Virumaal lisaks ka elektrijaamade ja energeetikatööstuse mõjul. NOx 1 h
maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid olid 2005. 2020. ja 2030. aastal vastavalt
vahemikus 722–1660 µg/m3, 370–1080 µg/m3 ning 350–770 µg/m3. Modelleerimistulemused
näitavad seega ka võimalikke NO2 piirväärtuse ületamisi Tallinnas. Seiretulemused seda aga ei
kinnita, mistõttu on eelkõige transpordi valdkonna õhusaasteainete inventuuri heidete arvutamise
meetod vaja üle vaadata ning vajadusel korrigeerida. LOÜ heite arvutuslik hajumine näitas
maksimaalsete saastetasemete koondumise linnades peamiselt kohalike katlamajade, lahustite
valdkonnas olevate ettevõtete, transpordi ning tööstuste mõjul. LOÜ 1 h maksimaalsed
arvutuslikud kontsentratsioonid olid 2005. 2020. ja 2030. aastal vastavalt vahemikus 1110–3360
µg/m3, 754–2740 µg/m3 ning 755–2560 µg/m3.
Arvutustulemuste põhjal võis õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi esineda kõikide valdkondade
koosmõjus 2005. aastal SO2, PM2.5, NH3 ja NO2 puhul. SO2 ületmised esinesid Ida-Virumaal,
põhjuseks energeetika valdkonna suur mõju, PM2.5 ja NOx ületamised Tallinnas, põhjuseks suur
liikluskoormus. ning NH3 ületamised Viljandimaal, põhjuseks intensiivne põllumajandus. 2020.
ja 2030. aastal näitavad prognoosarvutused võimaliku piirväärtuse (200 µg/m3) ületamist NO2
kohta, arvestades asjaolu, et NOx moodustub keskmiselt 50% ulatuses NO2-st. Kuna NOx
modelleerimistulemuste valideerimine riiklike seirejaama tulemustega näitas olulist erinevust
modelleeritud ja mõõdetud kontsentratsioonide vahel, siis tõenäoliselt on transpordi valdkonna
NOx heide ülehinnatud ning heidete arvutamise metoodika vajab muutmist või täpsustamist, sellest
tulenevalt on ka summaarne NOx saastetase tõenäoliselt madalam kui prognoosarvutused näitavad.
NH3 sisaldus välisõhus võib tulevikus hoolimata 2%-lisest heite vähenemisest olla 1 a sihtväärtuse
(8 µg/m3) piirimail ning üksikutes piirkondades seda ka ületada.
76
Tabel 9.5. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax), koosmõju
Saasteaine Keskmistamine ÕPV, µg/m3 Cmax Cmax Cmax
2005, µg/m3 2020, µg/m3 2030, µg/m3
SO2 1h 350 514,00 215,00 231,00
24 h 125 198,00 69,40 72,00
PM2.5 1a 25 37,20 18,20 15,80
NH3 1a 8 15,30 15,30 15,20
NOx 1h 200 1660,00 1080,00 770,00
1a 40 367,00 239,00 170,00
LOÜ 1h 5000 3360,00 2740,00 2560,00
Joonis 9.1. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
77
Joonis 9.2. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
Joonis 9.3. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
78
Joonis 9.4. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
Joonis 9.5. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
79
Joonis 9.6. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
Joonis 9.7. Valdkondade koosmõju: PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
80
Joonis 9.8. Valdkondade koosmõju: PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020
Joonis 9.9. Valdkondade koosmõju: PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
81
Joonis 9.10. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
Joonis 9.11. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020
82
Joonis 9.12. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
Joonis 9.13. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
83
Joonis 9.14. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
Joonis 9.15. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
84
Joonis 9.16. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005
Joonis 9.17. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020
85
Joonis 9.18. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
Joonis 9.19. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005
86
Joonis 9.20. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020
Joonis 9.21. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
87
10. Piiriülene õhusaaste
Saasteainete levik välisõhus on piiriülene, mistõttu mõjutab Eesti välisõhu kvaliteeti ka
naaberriikides toimuv ning vastupidi. Kaugkandega saabuv saastevoog võib sageli lokaalse
saastega kombineerudes põhjustada kohalike piirväärtuste ületamisi. Teiste riikide või piirkondade
mõju saab iseloomustada kas kaudselt, kasutades EMEP dokumendis "Transboundary air pollution
by main pollutants (S, N, O3) and PM. Estonia"24toodud teavet naaberriikidest pärit saasteainete
osakaalude kohta, või otseselt, kus piiriülese õhusaaste mõju hinnatakse taustajaamades, milleks
on Lahemaa, Saarejärve ning Vilsandi, mis on parimaks indikaatoriks piiriülese saaste leviku
hindamisel.
Tabel 10.1 ja Tabel 10.2 ning Joonis 10.1 ja
Joonis 10.2 on näidatud riigid, mis 2005. ja 2016. aastal kõige enam Eesti välisõhu saastatusele
mõju avaldasid. EMEP dokumendis on toodud iga saasteaine kohta kuus riiki, kelle mõju kõige
tugevam, ning ülejäänud riigid on ühise nimetaja "teised riigid" all. Suurima osakaaluga üksikutest
riikidest oli Venemaa, järgnesid teised Ida-Euroopa riigid nagu Poola, Ukraina, Valgevene ja Läti.
Lääne-Euroopa riikidest märgiti EMEP raportites ära Saksamaa ning mõnel juhul ka Prantsusmaa
ja Suurbritannia. Põhja suunast saabuvad Eestisse saastevood Soomest ning Läänemerelt.
Tabel 10.1. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2005
Piirkond SOx, % NOx, % PM2.5, % NHx, % LOÜ, %
Eesti 18 15 15
Venemaa 16 18 24 11 24
Poola 15 9 10 10 7
Ukraina 7 5 8 8
Läänemeri 7 10
Saksamaa 3 10 10 8
Suurbritannia 6 9
Valgevene 7 8
Soome 5
Prantsusmaa 4
Teised riigid 34 43 31 38 28,5
24
The European Monitoring and Evaluation Programme (EMEP), [www] http://www.emep.int/publ/reports/2007/Country_Reports/report_EE.pdf
2005, http://www.emep.int/publ/reports/2018/Country_Reports/report_EE.pdf 2016 (28.02.2019)
88
Tabel 10.2. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2016
Piirkond SOx, % NOx, % PM2.5, % NHx, % LOÜ, %
Eesti 20 7 23 34
Venemaa 17 14 17 7 15,5
Poola 18 10 10 11 11
Ukraina 6
Läänemeri 14
Saksamaa 6 9 5,5 9 16
Suurbritannia 13
Valgevene 6
Soome 6 7
Prantsusmaa 4
Läti 5 5
Teised riigid 27 40 32,5 28 30
Eesti
Venemaa
Poola
Ukraina
Läänemeri
40 Saksamaa
Suurbritannia
Valgevene
Soome
Saasteainete kaugkanne, %
Prantsusmaa
Teised riigid
30
20
10
0
SOx NOx PM2.5 NHx LOÜ
Joonis 10.1. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2005
89
Eesti
Venemaa
Poola
Ukraina
Läänemeri
40
Saksamaa
Suurbritannia
Valgevene
35 Soome
Prantsusmaa
Saasteainete kaugkanne, %
Läti
30 Teised riigid
25
20
15
10
5
0
SOx NOx PM2.5 NHx LOÜ
Joonis 10.2. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2016
Joonis 10.4 kuni Joonis 10.8 on esitletud saasteainete saastevoog Lahemaa, Saarejärve ning
Vilsandi seirejaamas. Lahemaa seirejaam asub Põhja-Eestis Palmsel, Saarejärve seirejaam paikneb
Peipsi järve läheduses Jõgevamaal ning Vilsandi seirejaam on Saaremaal Vilsandi saarel (Joonis
10.3). Saastevoo arvutamise aluseks on tuule kiiruse ja saasteaine kontsentratsiooni korrutis (voog)
selekteerituna tuule suundade järgi, mis näitab, millisest suunast kõige rohkem saastet pärineb.
Vilsandi seirejaam registreerib peamiselt lääne-ja lõunakaare suunast tuleva kaugkande (Lääne-
Euroopa), Saarejärve seirejaam idast pärinevad saastevood (Ida-Euroopa) ning Lahemaa
seirejaamas mõõdetud saastetasemeid mõjutavad piiriülese kaugkande mõistes põhja suunast pärit
vood (Soome, Läänemeri).
2005. aastal pärines Vilsandi seirejaamas mõõdetud NOx ja SO2 saastevoost lõuna ning lääne
suunast vastavalt 68% ja 49%. Saasteainete keskmine kontsentratsioon välisõhus lõunast ja läänest
pärit saastevoogude mõjul oli NOx 3,6 µg/m3 ja SO2 0,93 µg/m3. 2005. aastal pärines Lahemaa
seirejaamas mõõdetud NOx ja SO2 saastevoost põhjakaartest vastavalt 8% ja 18%. Saasteainete
keskmine kontsentratsioon välisõhus põhja poolt pärit saastevoogude mõjul oli NOxkorral 1,7
µg/m3 ja SO2 vastavalt2 µg/m3. 2005. aastal pärines Saarejärve seirejaamas mõõdetud NOx ja SO2
saastevoost idast vastavalt 18% ja 31%. Saasteainete keskmine kontsentratsioon välisõhus ida
poolt pärit saastevoogude mõjul oli NOxkorral 4,6 µg/m3 ja SO2 vastavalt2,8 µg/m3. PM2.5 osas
pidevseiret taustajaamades 2005. aastal ei teostatud (Joonis 10.4, Joonis 10.5). Võrreldes
seirejaamade mõõtetulemusi EMEP modelleerimistulemustega on saasteainete kaugkande
protsendid omavahel võrreldavad, küll aga on tehtud mööndus NOx osas, mille puhul oli eraldi
riikidena Lääne-Euroopast EMEP dokumendis nimetatud ainult Saksamaad ning Suurbritanniat,
90
mistõttu eeldati, et ülejäänud Lääne-Euroopa riigid sisalduvad vähemal või suuremal määral ühise
nimetaja, milleks on "teised riigid", all (Tabel 10.3).
Tabel 10.3. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2005
Kaugkanne, 2005, %, Kaugkanne, 2005,
Saasteaine Suund
seirejaam %, EMEP
Lõuna-Lääs (157-337 °) 68 5925
NOx Ida (67-112 °) 18 32
Põhi (292-360 °) 8 10
Lõuna-Lääs (157-337 °) 49 3726
SO2 Ida (67-112 °) 31 38
Põhi (292-360 °) 18 7
Perioodil 2015–2018 pärines Vilsandi seirejaamas mõõdetud NOx, PM2.5 ja SO2 saastevoost lõuna
ning lääne suunast vastavalt 71%, 66% ja 50%. Saasteainete keskmine kontsentratsioon välisõhus
lõunast ja läänest pärit saastevoogude mõjul oli NOx 2,1 µg/m3, PM2.5 3,7 µg/m3 ja SO2 0,22 µg/m3.
Perioodil 2015–2018 pärines Lahemaa seirejaamas mõõdetud NOx, PM2.5 ja SO2 saastevoost
põhjakaartest vastavalt 14%, 14% ja 19%. Saasteainete keskmine kontsentratsioon välisõhus põhja
poolt pärit saastevoogude mõjul oli NOx 2 µg/m3 , PM2.5 5 µg/m3 ja SO2 0,62 µg/m3. Perioodil
2015–2018 pärines Saarejärve seirejaamas mõõdetud NOx, PM2.5 ja SO2 saastevoost idast vastavalt
18%, 13% ja 37%. Saasteainete keskmine kontsentratsioon välisõhus ida poolt pärit saastevoogude
mõjul oli NOx 2,9 µg/m3 , PM2.5 6,3 µg/m3 ja SO2 1,1 µg/m3 (Joonis 10.6 kuni Joonis 10.8).
Võrreldes seirejaamade mõõtetulemusi EMEP modelleerimistulemustega on saasteainete
kaugkande protsendid omavahel võrreldavad, küll aga on tehtud mööndus NOx osas, mille puhul
oli eraldi riikidena Lääne-Euroopast EMEP dokumendis nimetatud ainult Saksamaad, mistõttu
eeldati, et ülejäänud Lääne-Euroopa riigid sisalduvad vähemal või suuremal määral ühise nimetaja,
milleks on "teised riigid", all (Tabel 10.4).
Tabel 10.4. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2015–2018
Kaugkanne, 2015- Kaugkanne, 2016,
Saasteaine Suund
2018, %, seirejaam %, EMEP
Lõuna-Lääs (157-337 °) 71 49
NOx Ida (67-112 °) 18 24
Põhi (292-360 °) 14 14
Lõuna-Lääs (157-337 °) 50 35
SO2 Ida (67-112 °) 37 41
Põhi (292-360 °) 19 6
Lõuna-Lääs (157-337 °) 66 43
PM2.5 Ida (67-112 °) 13 27
Põhi (292-360 °) 14 7
25
Sisaldab ka teised riigid %
26
Sisaldab ka teised riigid %
91
Joonis 10.3. Taustajaamade paiknemine Eestis
Joonis 10.4. Piiriülene NOxsaastevoog, 2005
92
Joonis 10.5. Piiriülene SO2 saastevoog, 2005
Joonis 10.6. Piiriülene NOxsaastevoog, 2015-2018
93
Joonis 10.7. Piiriülene PM2.5 saastevoog, 2015-2018
Joonis 10.8. Piiriülene SO2 saastevoog, 2015-2018
94
11. Õhusaaste trendid Eestis
Iga-aastaselt antakse Eestis välja välisõhu seire aasta aruannet, mis muuhulgas käsitleb ka
õhusaaste trende aastate lõikes Põhja- ja Lõuna-Eestis ning eraldi ka Ida-Virumaal27. Käesolevas
peatükis kirjeldataksegi õhusaasteinete (SO2, NO2, PM2.5, NH3) sisalduste muutusi välisõhus
viimase 10. aasta jooksul. LOÜ kontsentratsioone pidevalt üheski riiklikus seirejaamas ei mõõdeta.
Joonis 11.1 kuni Joonis 11.4 on näidatud saasteainete keskmised kontsentratsioonid aastate lõikes,
iseloomustades saastetasemete kõikumist välisõhus. Üldiselt on täheldatav välisõhu kvaliteedi
oluline paranemine võrreldes 2005. aastaga, valdavalt on saasteainete sisaldused välisõhus
vaadeldud aastatel langustrendis või stabiilsel tasemel, kus kõikumine on maksimaalselt paari
µg/m3 piires.
NO2 tekkeallikaks linnades peetakse peamiselt transpordi valdkonda, mis seletab ka seda, et
Tallinna kesklinna seirejaamas mõõdetud NO2 keskmised kontsentratsioonid aastate lõikes on
võrreldes teiste linnaõhu seirejaamade mõõtmistulemustega kõrgemad. Kuigi uuematel autodel on
võrreldes varasemate mudelitega märksa puhtamad heitgaasid tänu mitmeastmelistele
katalüsaatoritele, nullib autode arvu pidev suurenemine sellest tingitud vähenenud saastetaseme
osaliselt ära. NO2 saastetasemed on võrreldes Euroopa suurlinnadega siiski piisavalt madalad ning
ei ületa seireandmete alusel ka suure liiklustihedusega piirkonnas (Liivalaia tn Tallinnas)
saastetaseme piirväärtusi. Küll aga tuleb lähtuda teadmisest, et seirejaam iseloomustab konkreetses
kohas mõõdetud kontsentratsioone, mis tähendab, et ei saa välistada teistes suure
liikluskoormusega piirkondades ning tipptundide ajal esinevaid lühiajalisi kõrgenenud NO2
kontsentratsioone välisõhus. Aasta keskmised kontsentratsioonid, mis veel mõned aastad tagasi
olid Tallinna kesklinnas küllalt lähedal NO2 1 a piirväärtusele 40 μg/m3 on oluliselt vähenenud,
jäädes viimastel aastatel 20 μg/m3 piiresse. Keskmine NO2 sisaldus on viimastel aaastatel langenud
kõigis linnaõhu seirejaamades, k.a Kohtla-Järvel, Narvas ja Tartus.
SO2 üheks oluliseks allikaks linnades on lisaks kohalikele tööstustele ja katlamajadele ka
transpordi valdkond, mida näitab SO2 seireandemete nädalaanalüüs28, kus SO2 kontsentratsioonide
muutused järgivad hommikusi ja õhtuseid tipptunde liikluses. Kuna vedelkütustele on kehtestatud
ranged väävlisisalduse normid, on ka SO2 kontsentratsioonid Tallinna linnaõhu seirejaamades
võrreldes 2005. aastaga mitmekordselt vähenenud. Keskmine SO2 sisaldus on linnaõhu
seirejaamades stabiilselt 1 μg/m3 piires, k.a Narvas ja Tartus.
Võrreldes teiste linnaõhu seirejaamadega on seoses piirkonna tööstusliku iseloomuga SO2
kontsentratsioonid Kohtla-Järvel olnud alati märkimisväärselt kõrgemad, ehkki aastatega on SO2
saastetase langenud, mis on tõenäoliselt seotud kohaliku keemiatööstuse osade seadmete
sulgemisega. Samas 2017. aasta keskmine SO2 sisaldus välisõhus on võrreldes eelmise
seireaastaga teinud väikse tõusu, olles keskmiselt siiski 3 μg/m3. Kohtla-Järvel langes NO2
saastetase kuni 2009. aastani ning on seejärel jäänud ühtlasele tasemel 5-6 μg/m3 vahele.
27
Välisõhu kvaliteedi seire 2017, K. Saare jt, 2018
28
Välisõhu kvaliteedi seire 2017, K. Saare jt, 2018
95
Eriti peente osakeste tekkeallikateks võivad olla nii antopogeensed allikad, sh liiklus, teede
soolatamine, liivatamine, tööstus, energeetika, kui looduslikud allikad, mille hulka kuuluvad
näiteks, metsatulekahjude suits ja merest lainetusega õhku sattunud soolakristallid. PM2.5
keskmiste kontsentratsioonide muutused jäävad aastate lõikes kõikides linnaõhu seirejaamades
keskmiselt 1-2 μg/m3 piiresse. NH3 kontsentratsioonid on keskmiselt 1-2 μg/m3 vahel Ida-
Virumaal ning 0,2 μg/m3 piires Lahemaal.
Taustajaamades on saastetasemed mõjutatud ka Kirde-Eestis paiknevate tööstusettevõtete
tegevusest ja linnade liiklusest, seda nii Vilsandil, Lahemaal kui Saarejärvel. Viimastel aastatel on
märgatav sarnaselt linnaõhu seirejaamadele SO2 kontsentratsioonide vähenemistrend
taustajaamades, mil SO2 sisaldused on väiksemad kui 1,0 µg/m3. NO2 keskmised
kontsentratsioonid on võrreldes 2005. aastaga taustajaamades ligi 1,5 korda vähenenud, jäädes
2017. aastal väiksemaks kui 2 µg/m3. PM2.5 kontsentratsioonid on taustajaamades perioodil 2010-
2014 näidanud mõningast tõusu võrreldes mõõtmiste algusaastaga 2009, alates 2015. aastast on
PM2.5 kontsentratsioonid välisõhus aga vähenenud, olles 2017. aastal keskmiselt 3-4 µg/m3.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et piirkonniti võib lühiajaliste episoodidena esineda üksikute
saasteainete kõrgenenud kontsentratsioone välisõhus, ent üldine õhusaaste tase on Eestis viimastel
aastatel küllalt stabiilne või kerges langustrendis.
Liivalaia
Rahu
10 Õismäe
Vilsandi
Lahemaa
Saarejärve
8 Tartu
3
KohtlaJärve
SO2 kontsentratsioon, g/m
Narva
6
4
2
0
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joonis 11.1 SO2 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades
96
Liivalaia
Rahu
40 Õismäe
Vilsandi
Lahemaa
Saarejärve
30 Tartu
3
KohtlaJärve
NO2 kontsentratsioon, g/m
Narva
20
10
0
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joonis 11.2 NO2 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades
97
Liivalaia
Õismäe
20 Vilsandi
Lahemaa
Saarejärve
Tartu
KohtlaJärve
3
PM2.5 kontsentratsioon, g/m
Narva
10
0
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joonis 11.3 PM2.5 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades
3.0 KohtlaJärve
Narva
Lahemaa
2.5
3
NH3 kontsentratsioon, g/m
2.0
1.5
1.0
0.5
0.0
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joonis 11.4 NH3 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades
98