dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030“ kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 1. aprill 2019
Viit
5.1-2/969-1
Registreeritud
1. aprill 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-2 Tervisekaitse ja tervisliku elukeskkonna kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-2/2019
Vastutaja
Angela Ivask (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)

Failid

  • 📎„Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030“ kinnitamine.asice15179 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 29.03.2019 nr 1-2/19/276 „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030“ kinnitamine Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 108 lõike 9 alusel. Kinnitan teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020−2030 (lisatud). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemise päevast arvates, esitades kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Saata: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 Tallinn 2019 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste Programmi nimetus vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 Kuupäev 25. märts 2019 Liikmesriik Eesti Programmi koostamise eest vastutava asutuse Keskkonnaministeerium nimetus Programmi koostaja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Vastutava asutuse telefoninumber (+372) 626 2802 Vastutava asutuse e-posti aadress [email protected] https://www.envir.ee/et/eesmargid- Link veebisaidile, kus programm on avaldatud tegevused/valisohukaitse/ohusaasteainete- vahendamise-programm-ovp http://www.klab.ee/projektid/teatavate- Lingid programmialase konsulteerimise ohusaasteainete-heitkoguste- veebisaitidele vahendamise-riiklik-programm-aastateks- 2020-2030/ Programmmi koostamist rahastas: 2 Sisukord Lühendid, selgitused................................................................................................................... 4 1. Sissejuhatus .................................................................................................................... 5 2. Õhusaasteainete inventuur perioodil 1990–2016 ........................................................... 7 3. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete summaarne mõju ...................... 18 3.1. ENERGEETIKA VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) .............. 20 3.2. TRANSPORDI VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) ................ 25 3.3. TÖÖSTUSPROTSESSIDE VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) . 30 3.4. LAHUSTITE VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) ................... 33 3.5. PÕLLUMAJANDUSE VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) ....... 36 4. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete majanduslik tõhusus ................. 39 5. Kokkuvõte õhusaasteainete piiriülese kauglevi analüüsist .......................................... 44 6. Õhusaasteainete vähendamise programmis rakendatavate meetmete tõhususe seire ja sellega seonduvad arendusvajadused ........................................................................... 45 3 Lühendid, selgitused BAU baasstsenaarium EEA Euroopa Keskkonnaamet (ingl European Environmental Agency) EMEP Euroopa saasteainete kaugkande seire programm (ingl European Monitoring and Evaluation Programme) EL Euroopa Liit ENMAK 2030 energiamajanduse arengukava aastani 2030 ESR jagatud kohustuse määrus (ingl Effort Sharing Regulation) KHG kasvuhoonegaas KPP 2050 kliimapoliitika põhialused 2050 LRTAP konventsioon piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (ingl Convention on Long- range Transboundary Air Pollution) NEC-direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist NFR saasteainete heitkoguste inventuuris kasutatav sektorit või alamsektorit tähistav valdkonna kood (ingl nomenclature for reporting) PVT parim võimalik tehnika Tier 1 / Tier 2 / Tier 3 EMEP/EEA 2016. aasta juhendile vastavad metoodikad THS tööstusheite seadus WHO Maailma Terviseorganisatsioon (ingl World Health Organization) ÕVP vähendamismeetmetega stsenaarium Õhusaasteained BC must süsinik LOÜ mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid NH3 ammoniaak NOx lämmastikoksiidid PM2,5 eriti peened osakesed läbimõõduga alla 2,5 µm SO2 vääveldioksiid TSP osakesed HCB heksaklorobenseen PAH polüaromaatsed süsivesinikud PCB polütsüklilised bifenüülid PCDD/PCDF dioksiinid ja furaanid 4 1. Sissejuhatus 2013. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon teatise „Euroopa puhta õhu programm“, millega määrati strateegilised eesmärgid õhu kvaliteedi parandamiseks ning ajakohastati õhusaaste vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030. Teatisega „Euroopa puhta õhu programm“ seatud eesmärkide täitmiseks võeti 2016. aastal vastu Euroopa puhta õhu pakett, mis koosneb:  piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokollist ja selle 2012. aasta muudatustest (edaspidi Göteborgi protokoll)1;  teatisest „Euroopa puhta õhu programm“2;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta3;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist (edaspidi NEC-direktiiv)4. Euroopa puhta õhu paketi eesmärk on tagada olukord, kus aastaks 2030 vähendatakse kavandatud meetmete abil õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes aastaga 2005. Samuti vähendada õhusaaste keskkonnamõjusid ning parandada õhu kvaliteedi taset, mis läheneks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhises5 soovitatud tasemetele. Täiendavalt eeldatakse, et puhta õhu paketi raames võetavad meetmed annavad 2030. aastaks võrreldes praeguse olukorraga hinnanguliselt järgmise tulemuse2:  välditakse 58 000 enneaegset surma;  kaitstakse 123 000 km² ökosüsteeme liigse lämmastikukoormuse eest;  kaitstakse ja säilitatakse 56 000 km² Natura 2000 kaitseala;  kaitstakse 19 000 km² metsa ökosüsteeme hapestumisest. Õhu halb kvaliteet on kõige suurem enneaegsete surmade põhjustaja kogu Euroopa Liidus (EL) ning sellel on suurem mõju kui liiklusõnnetustel. Lisaks inimeste tervisele kahjustab õhu halb kvaliteet olulisel määral ka ökosüsteeme5. Puhta õhu paketi rakendamine aitab parandada õhu kvaliteeti kõigi EL-i kodanike jaoks ning vähendada valitsuste tervishoiukulusid. Samuti on paketi rakendamine kasulik tööstusele, kuna õhusaaste vähendamise meetmed peaksid andma hoogu innovatsioonile ja tugevdama EL-i konkurentsivõimet rohelise tehnoloogia valdkonnas. 1 Göteborgi protokoll [www] http://www.unece.org/env/lrtap/multi_h1.html.(19.03.2019) 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele .Euroopa puhta õhu programm, COM(2013) 918 final, 18.12.2013 Brüssel [www] http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-18155-2013-INIT/et/pdf. (19.03.2019) 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2193, keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete heite piiramise kohta, 25. november 2015. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015L2193&from=en. (19.03.2019) 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, 14. detsember 2016. [www] https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN. (19.03.2019) 5 WHO, Air quality guidelines – global update 2005 [www] https://www.who.int/phe/health_topics/outdoorair/outdoorair_aqg/en/. (19.03.2019) 5 Euroopa puhta õhu paketti kuuluva NEC-direktiiviga kehtestatakse igale EL-i liikmesriigile õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 võrreldes 2005. aasta tasemega (Tabel 1.1). Tabel 1.1. Eestile NEC-direktiiviga kehtestatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused Vähendamise Vähendamise Vähendamise Saasteaine eesmärk 2020, % eesmärk 2025, %* eesmärk 2030, % NOx 18 24 30 LOÜ 10 19 28 SO2 32 50 68 NH3 1 1 1 PM2,5 15 28 41 *Soovituslik eesmärk lineaarse vähenemiskava järgi 2020. aastaks seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused on samad, milles EL-i liikmesriigid 2012. aastal Göteborgi protokolli läbivaatamisel rahvusvaheliselt kokku leppisid. Aastal 2016 jõustunud NEC-direktiiv võtab EL-i õigusesse üle Göteborgi protokollis seatud eesmärgid aastaks 2020 ning sätestab täiendavad õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused aastaks 2030. Planeeritu saavutamiseks peavad EL-i liikmesriigid NEC-direktiivi nõuete kohaselt koostama, vastu võtma ja ellu viima teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm). Poliitika tõhusaks rakendamiseks peavad panustama kõik sektorid, sealhulgas põllumajandus, kus õhusaasteainete heitkogused on seni kõige aeglasemalt vähenenud. Käesolev õhusaasteainete vähendamise programm sisaldab ülevaadet Eesti paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise võimalustest ja potentsiaalist ning õhusaasteainete heitkoguste vähendamise meetmetest. Programmi aluseks on nii Eesti kui ka EL-i õigusaktid, riigisisesesed arengukavad ja valdkondlikud uuringud. Programmi koostamiseks moodustati valdkondlikud töörühmad energeetika, tööstusprotsesside, transpordi, põllumajanduse ja lahustite valdkonna jaoks ja nendesse kuulusid asjaomaste huvirühmade esindajad. Töörühmade koosolekute eesmärk oli kooskõlastada õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärkide saavutamiseks välja pakutud meetmed ning koostatud heitkoguste prognoosid aastateks 2020 ja 2030. Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamine algatati keskkonnaministri 28.03.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/212. Õhusaasteainete vähendamise programm on arengudokument riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 mõistes. 6 2. Õhusaasteainete inventuur perioodil 1990–2016 Õhusaasteainete inventuuri6 aluseks on piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni, selle kaheksa protokolli (edaspidi LRTAP konventsioon) ja NEC-direktiivi nõuded, mille järgi peab iga EL-i liikmesriik koostama ja esitama õhusaasteainete inventuuri ja prognoosid ning informatiivsed inventuuriaruanded. LRTAP konventsioon hõlmab järgmisi saasteaineid: ● peamised saasteained: NOx, LOÜ, SO2, NH3, CO; ● osakesed: TSP, PM2,5, PM10, BC; ● raskmetallid: Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn ja Se; ● püsivad orgaanilised saasteained: PCDD/PCDF; PAHs (4 saasteainet), HCB ja PCB. Õhusaasteainete inventuuri ning sellega seotud aruandluse eest Eestis vastutab Keskkonnaagentuur. Inventuuri eesmärk on anda ülevaade valitsuse keskkonnapoliitika tõhususest ning tagada õhusaasteainete heitkoguste riiklike aruandekohustuste täitmine. Õhusaasteainete inventuur ja selle aruanne koostatakse igal aastasal, heitkoguste prognoosid ajakohastatakse iga kahe aasta järel. Õhusaasteainete inventuur sisaldab valdkondlikke andmeid nii paiksete kui ka hajusheiteallikate kohta (Tabel 2.1, Joonis 2.1). Paiksete heiteallikate õhusaasteainete heitkoguste andmed pärinevad õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omavate heiteallikate valdajate (ettevõtted) iga-aastastest aruannetest. Hajusheiteallikas on aruandluskohustuse alla mittekuuluv paikne heiteallikas (põllumajandus, liikuvad heiteallikad, kodumajapidamised). Hajusheiteallikate õhusaasteainete heitkogused on arvutatud statistiliste andmete ja eriheidete (heitkogus toodangu- või energiaühiku kohta) alusel, kasutades Euroopa Keskkonnaameti ühtlustatud metoodikaid. Liikuvad heiteallikad on maantee-, raudtee-, lennu- ja riigisisene meretransport, samuti tööstus- ning põllumajandusmasinad. Maanteetranspordivahendeist välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused on arvutatud Euroopa Keskkonnaameti ühtlustatud COPERT 5 mudeli abil. Teistest liikuvatest heiteallikatest tekkivate saasteainete heitkogused arvutatakse kasutatud kütusekoguse ja eriheidete alusel. Saasteainete heitkoguste arvutuste aluseks on:  riiklikud, keskkonnaministri määrusega kehtestatud metoodikad;  heitkoguste mõõtmiste tulemused vastavalt keskkonnakaitseloa tingimustele;  uuringute tulemused;  ettevõtte metoodikad, mis on kooskõlastatud Keskkonnaametiga või  EMEP/EEA 2016. aasta juhendi metoodikad ja eriheited7. 6 2018 aasta õhusaasteainete inventuur, Keskkonnaagentuur ─ Estonian Informative Inventory Report 1990–2016, Keskkonnaagentuur, Tallinn 2018. [www] https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonia_iir_2018.pdf. (27.02.2019) 7 EMEP/EEA 2016. aasta juhend [www] http://www.eea.europa.eu/themes/air/emep-eea-air-pollutant-emission-inventory-guidebook. (19.03.2019) 7 Tabel 2.1. Õhusaasteainete inventuuri sektorid Sektor Alamsektor Energiatööstus Töötlevas tööstuses põletamine Energeetika Mittetööstuslik põletamine Tahkete kütuste kaevandamine ja jaotus Maanteetransport Lennundus Siseveetransport Transport Meretransport Raudteetransport Muud liikuvad heiteallikad Mineraalitööstus, sh ehitus Asfalteerimine Keemiatööstus Tööstusprotsessid Metallitööstus Tselluloosi-, paberi- ja toiduainetööstus Muude toodete tootmine ja kasutamine Värvi kasutamine Rasvaärastus ja keemiline puhastus Lahustite kasutamine Kemikaalide tootmine ja töötlemine Muu lahusti kasutamine Loomakasvatus Põllumajandus Maaharimine Tahkete jäätmete ladestamine Tahkete jäätmete bioloogiline käitlemine Jäätme majandus Jäätmete põletamine Reovee käitlemine Kuna NEC-direktiiv hõlmab viit õhusaasteainet (SO2, NOx, LOÜ, NH3, PM2,5), siis on alljärgnev õhusaasteainete heitkoguste trendide analüüs koostatud ainult NEC-direktiivis käsitletud saasteainete kohta. Tabelis 2.2 ja joonisel 2.1 on esitatud saasteainete heitkogused 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist6. Analüüsist selgub, et võrreldes 1990. aastaga on 2016. aastaks vähenenud kõigi analüüsitud õhusaasteainete heitkogused, seda peamiselt ümberkorralduste tõttu, mis toimusid majanduses ja omandisuhetes pärast Eesti taasiseseisvumist. Viimastel aastatel on heitkogused vähenenud karmimate keskkonnanõuete täitmise tulemusena ning heite püüdeseadmete ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisest. 8 Tabel 2.2. Õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,58 1990 79,018 65,873 272,384 23,863 ─ 1991 72,889 62,972 250,090 21,761 ─ 1992 47,630 43,336 190,990 18,211 ─ 1993 41,736 35,105 155,218 13,305 ─ 1994 46,956 37,644 150,042 12,721 ─ 1995 47,946 42,052 115,730 11,852 ─ 1996 51,936 43,058 124,702 10,655 ─ 1997 51,246 44,685 115,930 10,776 ─ 1998 48,682 41,124 104,295 10,558 ─ 1999 44,032 38,107 97,779 9,678 ─ 2000 44,877 38,246 97,110 9,329 15,336 2001 46,827 37,195 90,712 9,697 16,257 2002 47,495 36,609 87,037 9,842 16,653 2003 48,414 35,239 100,304 10,761 14,303 2004 45,435 35,458 88,168 10,692 15,445 2005 41,869 33,424 76,241 10,732 14,224 2006 40,535 31,984 69,903 10,649 9,791 2007 44,872 29,396 88,042 11,036 12,712 2008 41,666 27,543 69,475 11,509 11,931 2009 36,533 24,864 54,872 11,020 9,641 2010 42,888 24,396 83,286 11,299 13,930 2011 41,411 24,190 72,716 11,424 18,227 2012 37,819 24,017 40,584 11,861 8,201 2013 35,201 23,428 36,496 11,888 10,807 2014 34,834 23,145 40,816 12,067 7,929 2015 31,566 22,783 31,786 12,603 9,288 2016 31,293 22,461 29,840 11,923 7,484 trend 1990– -60,4 -65,9 -89,0 -50,0 ─ 2016, % trend 2005– -25,3 -32,8 -60,9 11,1 -47,4 2016, % 8 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud. 9 300 250 200 heitkogus, kt 150 100 50 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 Joonis 2.1. Õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016 Lämmastikoksiidid (NOx) Peamised lämmastikoksiidide (NOx) tekitajad on energeetikasektor ja liikuvad heiteallikad, mis moodustasid 2016. aastal vastavalt 50% ja 42% kogu heitkogustest. Maanteetranspordi osakaal liikuvate heiteallikate heitkogustest on ligikaudu 59%. Põllumajandusest pärineb ligikaudu 8% NOx heitkogustest (Joonis 2.2). Põllumajandus 7.7% Muud heiteallikad 0.2% Energeetika 49.6% Transport 42.5% Joonis 2.2. 2016. aasta NOx heitkogused tegevusalade kaupa Aastatel 1990–2016 on lämmastikoksiidide heitkogused vähenenud ligikaudu 60%. Vähenemine on tingitud peamiselt 1990. aastate alguses toimunud majanduse 10 ümberstruktureerimisest, energiatootmise vähenemisest ning transpordisektoris toimunud muutustest. Aastatel 1990–1993 vähenes vedelkütuse kasutamine transpordis 48% (Joonis 2.3). NOx heitkoguste vähenemisele on kaasa aidanud ka katalüsaatoriga sõiduautode osakaalu suurenemine viimastel aastatel, tehnoloogiliste ja heitestandardite karmistumine ning bensiinimootoriga autode arvu vähenemine. Heitkoguste vähenemise põhjuseks on ka uute püüdeseadmete kasutuselevõtt põlevkivi põletavates soojuselektrijaamades. 90 50 80 45 vedelkütuse kasutamine, PJ 70 40 60 35 heitkogus, kt 30 50 25 40 20 30 15 20 10 10 5 0 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Energeetika Transport Põllumajandus Muud heiteallikad NEC-direktiivi 2020 eesmärk NEC-direktiivi 2030 eesmärk Vedelkütuse kasutamine liikuvates heiteallikates Joonis 2.3. NOx heitkogused tegevusalade kaupa ajavahemikul 1990–2016 ja NEC-direktiivi eesmärgid Eesti täitis juba 2015. aastal NEC-direktiivi ja LRTAP konventsiooni Göteborgi protokolli nõuded, mis näevad ette 2020. aastaks lämmastikoksiidide heitkoguste vähendamise 18% võrra võrreldes 2005. aasta tasemega. NOx heitkogused vähenesid 2016. aastal võrreldes 2005. aastaga 25,3%. Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) 2016. aastal olid peamisteks mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste allikateks lahustite kasutamine (33,1%), energeetikasektor (29%) ja põllumajandussektor (20,3%) (Joonis 2.4). Transpordisektori ja tööstussektori osakaal on väiksem, vastavalt 13,3% ja 3,4%. Energeetikasektori suurim LOÜ-de heide pärineb biomassi põletamisest kodumajapidamistes. 11 Muud heiteallikad Põllumajandus 0.9% 20.3% Energeetika 29.0% Lahustite Transport kasutamine 13.3% 33.1% Tööstusprotsessid 3.4% Joonis 2.4. 2016. aasta LOÜ-de heitkogused tegevusalade kaupa Ajavahemikul 1990–2016 on LOÜ-de heitkogused vähenenud ligikaudu 66%, mis on tingitud keemiatööstuse tootmismahu vähenemisest, mootorikütuste kasutamise vähenemisest ning diislikütuse tarbimise kasvust võrreldes bensiiniga (Joonis 2.5). Samuti on heitkoguste vähenemine mõjutatud loomade arvu ja mineraalväetiste kasutamise vähenemisest põllumajandussektoris. Samal ajal on alates 1995. aastast energeetikasektori (peamiselt kodumajapidamised) LOÜ-de heitkogused suurenenud, kuna puidu ja puidujäätmete põletamise osakaal on kasvanud. 70 60 50 heitkogus, kt 40 30 20 10 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Energeetika Transport Tööstusprotsessid Lahustite kasutamine Põllumajandus Muud heiteallikad NEC-direktiivi 2020 eesmärk NEC-direktiivi 2030 eesmärk Joonis 2.5. LOÜ-de heitkogused tegevusalade kaupa ajavahemikul 1990–2016 ja NEC- direktiivi eesmärgid Eesti täitis juba 2015. aastal NEC-direktiivi ja LRTAP konventsiooni Göteborgi protokolli nõuded, mis näevad ette 2020. aastaks LOÜ-de heitkoguste vähendamise 10% võrra võrreldes 12 2005. aasta tasemega. LOÜ-de heitkogused vähenesid 2016. aastal võrreldes 2005. aastaga 32,8%. Vääveldioksiid (SO2) 2016. aastal moodustas energeetikasektor (statsionaarne kütuse põletamine) kogu vääveldioksiidi (SO2) heitkogustest 99,6%, millest ligikaudu 80,8% eraldus kütuse põletamisel. Kahe suurema põlevkivi kasutava Narva elektrijaama SO2-heidete osakaal moodustab ligikaudu 68,5% kogu SO2 heitkogustest (Joonis 2.6). 300 400 350 250 300 200 kütuse kasutamine, PJ 250 heitkogus, kt 150 200 150 100 100 50 50 0 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Põlevkivi kasutamine Raske kütteõli kasutamine Maagaasi kasutamine Energeetika Transport Muud heiteallikad NEC-direktiivi 2020 eesmärk NEC-direktiivi 2030 eesmärk Joonis 2.6. SO2 heitkogused tegevusalade kaupa, kütuste kasutamine ajavahemikul 1990–2016 ja NEC-direktiivi eesmärgid Ajavahemikul 1990–2016 vähenesid vääveldioksiidi heitkogused ligikaudu 89% võrra, mis toimus majanduse ümberstruktureerimise tulemusena 1990. aastate alguses ja mida suures osas põhjustas energia tootmise mahu vähenemine. Lisaks sellele on tunduvalt vähenenud ka elektrienergia ekspordi võimalused. Kohalike kütuste (sealhulgas puit, põlevkiviõli) ja maagaasi kasutamine on alates 1993. aastast pidevalt suurenenud, samal ajal kui raske kütteõli osakaal soojusenergia tootmisel on vähenenud. SO2 heitkoguste vähenemise põhjuseks on olnud ka madala väävlisisaldusega vedelkütuste kasutamine nii transpordisektoris kui ka kütmisel. Lisaks sellele on SO2 heitkoguste vähenemist põhjustanud väävlipuhastusseadmete kasutuselevõtt põlevkivienergeetika tööstuses ning vanade tootmisplokkide sulgemine. Eesti täitis juba 2015. aastal NEC-direktiivi ja LRTAP konventsiooni Göteborgi protokolli nõuded, mis näevad ette 2020. aastaks vääveldioksiidi heitkoguste vähendamise 32% võrra 13 võrreldes 2005. aasta tasemega. SO2 heitkogused vähenesid 2016. aastal võrreldes 2005. aastaga 60,9%. Ammoniaak (NH3) Ammoniaagi (NH3) heitkoguste peamised allikad on põllumajandussektoris ja suurimad kogused pärinevad sõnnikuhoidlatest ja mineraalväetiste kasutamisest (ligikaudu 88,6%, Joonis 2.7). Põletamine energeetikasektoris ning mittetööstusliku põletamise sektor moodustab vastavalt 3,3% ja 3,1% kogu NH3 heitkogustest. Ammoniaagi heitkoguste osakaal tahkete kütuste kaevandamisest (põlevkivi avakaevandamine, lõhkamistööd) ja laadimisest moodustab ligikaudu 1,2% ja maanteetransport 1,2% NH3 heitkogustest. Maanteetranspordist tekkivad ammoniaagi heitkogused on viimastel aastatel vähenenud tingituna bensiinimootoriga sõidukite osakaalu vähenemisest (11% ajavahemikul 2010–2016) ja samuti uutele sõiduautodele teise generatsiooni katalüsaatorite paigaldamisest, mis tekitavad võrreldes I generatsiooni katalüsaatoritega vähem ammoniaagi heidet. Kõigi muude sektorite (töötlev tööstus, jäätmed ja muud liikuvad heiteallikad) põhjustatud heide moodustab ligikaudu 2,5% ammoniaagi koguheitest. Kütuste Muud Energeetika, kaevandamine heiteallikad statsionaarne ja jaotus 0.6% põletamine 1.2% 7.8% Transport 1.2% Tööstusprotsessid 0.6% Põllumajandus 88.6% Joonis 2.7. 2016. aasta NH3 heitkogused tegevusalade kaupa 14 Ammoniaagi heitkogused on aastatel 1990–2016 vähenenud 50%, mis on põhjustatud põllumajandusloomade arvu ja väetiste kasutamise vähenemisest (Joonis 2.8). 30 900 800 25 700 loomade arv, tuhat looma 20 600 heitkogus, kt 500 15 400 10 300 200 5 100 0 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Energeetika Põllumajandus Muud heiteallikad NEC-direktiivi 2020 ja 2030 eesmärk Veised Sead Joonis 2.8. NH3 heitkogused tegevusalade kaupa, loomade arv ajavahemikul 1990–2016 ja NEC-direktiivi eesmärgid Õhusaasteainete inventuuri hetkeseisu põhjal on näha, et seniste trendide jätkumisel võib juhtuda, et Eesti ei suuda NEC-direktiivi ja LRTAP konventsiooni Göteborgi protokolli nõudeid täita. Selleks, et heitkoguseid piirata on vajalik lisameetmete rakendamine. Eriti peened osakesed (PM2,5) 2016. aastal oli peamine eriti peenete osakeste (PM2,5) heiteallikas põletamine energeetikas – osakaal 83,4%, millest energiatööstusest eraldus 26,5%, tööstuslikust põletamisest 19,5% ja mittetööstuslikust põletamisest 37,2%. PM2,5 heitkoguste jaotus heiteallikate kaupa on esitatud joonisel 2.9. 15 Jäätmed 1.3% Lahustite kasutamine Põllumajandus 1.0% Tööstusprotsessid 1.5% 3.0% Transport 9.8% Energeetika 83.4% Joonis 2.9. 2016. aasta PM2,5 heitkogused tegevusalade kaupa Ajavahemikul 2000–2016 on eriti peenete osakeste heitkogused vähenenud märkimisväärselt – 51,2% (joonis 2.10), vaatamata elektritootmise kasvule samal perioodil (19%). Heitkoguste vähenemise peamisteks põhjusteks olid põlevkivi põletavate soojuselektrijaamade põletus- ja püüdeseadmete efektiivsuse suurenemine ja tööstusheite seaduse (edaspidi THS)9 nõuete rakendumine suurtele põletusseadmetele. Eriti peenete osakeste heitkoguste suurenemise põhjuseks 2010. aastal oli aga elektritootmise kasv. PM2,5 heitkoguste märkimisväärne suurenemine 2011. aastal oli tingitud elektritootmise suurenemisest 34% võrra ning sealse elektrijaama kahe energiaploki elektrifiltrite ebaefektiivsest toimimisest ja puitkütuse suuremast kasutamisest. 9 Tööstusheite seadus. RT I, 04.07.2017, 49.[www] https://www.riigiteataja.ee/akt/THS. (22.10.2018) 16 20 18 16 14 Heitkogus, kt 12 10 8 6 4 2 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Energeetika Transport Tööstusprotsessid Muud heiteallikad NEC direktiivi 2020 eesmärk NEC direktiivi 2030 eesmärk Joonis 2.10. PM2,5 heitkogused tegevusalade kaupa ajavahemikul 2000–2016 ja NEC-direktiivi eesmärgid Eesti täitis juba 2015. aastal NEC-direktiivi ja LRTAP konventsiooni Göteborgi protokolli nõuded, mis näevad ette 2020. aastaks eriti peenete osakeste heitkoguste vähendamise 15% võrra võrreldes 2005. aasta tasemega. PM2,5 heitkogused vähenesid 2016. aastal võrreldes 2005. aastaga 47,4%. 17 3. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete summaarne mõju Joonistel 3.1 ja 3.2 ning tabelis 3.1 on esitatud kõigi valdkondade summaarsed õhusaasteainete heitkoguste prognoosid baasstsenaariumi (BAU) ja vähendamismeetmetega stsenaariumi (ÕVP) kohta. BAU stsenaarium põhineb olukorral, kus lisameetmeid ei rakendata ning jätkub tänane olukord. Samuti on BAU stsenaariumis arvestatud õigusaktidest tulenevate nõuetega ning ettevõttete esitatud tegevuskavades ette nähtud arengusuundade rakendumisega. ÕVP stsenaarium kirjeldab olukorda, kus rakenduvad õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmiseks vajalikud lisameetmed. Täpsem stsenaariumite ja meetmete kirjeldus on esitatud peatükis 3 ja lisa 1 vastava valdkonna peatükis. BAU stsenaariumis vähenevad NOx, SO2, LOÜ ja PM2,5 heitkogused, kuid suurenevad NH3 heitkogused, mis pärinevad eelkõige põllumajandussektorist (selgitatud peatükis 3.5.1). ÕVP stsenaariumis on kõikide õhusaasteainete prognoosid langevas trendis. 90 80 70 60 Heitkogused, kt 50 40 30 20 10 0 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2005 2010 2015 2020 2025 NOx SO2 LOÜ PM2,5 2030 NH3 Energeetika Transport Tööstus Lahustid Põllumajandus Jäätmed NEC-direktiiv Joonis 3.1. Valdkonna ülene õhusaasteainete BAU stsenaariumi prognoos, kt 18 90 80 70 Heitkogused, kt 60 50 40 30 20 10 0 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2005 2010 2015 2020 2025 2030 NOx SO2 LOÜ PM 2.5 NH3 Energeetika Transport Tööstus Lahustid Põllumajandus Jäätmed NEC-direktiiv BAU Joonis 3.2. Valdkonna ülene õhusaasteainete ÕVP stsenaariumi prognoos, kt ÕVP prognooside tulemused näitavad, et kõigi lisameetmete rakendamisel on NEC-direktiiviga kehtestatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustuste täitmine (Tabel 3.1) saavutatav. Tabel 3.1. Summaarne õhusaasteainete BAU ja ÕVP prognoos ning heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, % NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 40,22 76,26 28,00 2020 30,39 30,52 -24,43% -24,12% 22,99 22,50 -69,86% -70,49% 19,81 19,74 -29,25% -29,50% 2025 30,01 27,87 -25,38% -30,70% 17,99 16,18 -76,41% -78,78% 19,97 18,99 -28,68% -32,18% 2030 27,89 24,23 -30,66% -39,76% 11,95 10,83 -84,33% -85,80% 20,00 18,67 -28,59% -33,32% PM2,5 PM2,5 NH3 NH3 Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 14,22 10,73 2020 6,40 6,40 -54,98% -54,98% 10,96 10,96 2,05% 2,05% 2025 6,34 6,34 -55,43% -55,43% 11,39 11,39 6,06% 6,06% 2030 6,17 6,17 -56,65% -56,65% 12,02 12,02 12,01% 12,01% 19 3.1. Energeetika valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine) Energeetika valdkonnas käsitletakse statsionaarset kütuse põletamist (edaspidi energeetika) ning kütuste jaotust ja kaevandamist. Liikuvad heiteallikad on käsitletud transpordi valdkonna peatükis. Energeetika valdkond sisaldab järgmisi heiteallikaid: ● energiatööstus; ● elektrienergia ja soojuse tootmine; ● kütuste muundamise tööstus; ● põletamine töötlevas tööstuses ja ehituses; ● mittetööstuslik põletamine; ● põletamine äri- ja avaliku teeninduse sektoris; ● põletamine kodumajapidamises; ● põletamine põllu- ja metsamajanduses; ● tahkete kütuste kaevandamine ja jaotus (hajusheide). Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkogused sõltuvad kütuse põletamisest, energia tootmisest ning elektrienergia ekspordist. 2016. aastal pärines energeetika valdkonnast 99,6% kogu Eesti SO2 heitkogustest, 49,6% NOx heitkogustest, 83,4% PM2,5 heitkogustest, 29% LOÜ heitkogustest ja 9% NH3 heitkogustest. Energeetika valdkonda kirjeldatatakse põhjalikumalt lisas 1. Stsenaariumite kujunemine Energeetika valdkonna meetmete mõju hindamiseks õhusaasteainetele on koostatud baasstsenaarium (BAU) ja vähendamismeetmetega stsenaarium (ÕVP). Kütuste hinnangulise tarbimise arvutus aastatel 2019–2030 põhineb energiamajanduse arengukava aastani 203010 (edaspidi ENMAK 2030) põlevkivi ja uttegaasi stsenaariumil, mida uuendati kasutades Balmoreli mudelit11, arvestades ettevõtete tegevuskavades aastateks 2018– 2030 ette nähtud tegevuste elluviimist. Balmoreli mudelis uuendatud sisendandmed hõlmasid süsihappegaasi (CO2) kvoodi hinda, maailmaturu kütustehinda ning elektritootmisvõimsuste ja põlevkivi õlitehaste arvu prognoose.Nii BAU kui ka ÕVP prognooside koostamisel lähtuti Balmorelis uuendatud ENMAK 2030 põlevkivi ja uttegaasi stsenaariumist. Lisaks arvestatakse BAU ja ÕVP stsenaariumis ka keskmiste põletusseadmete direktiivi3 nõuete rakendumist. Õhusaasteainete heitkoguste programmi prognooside koostamise metoodika on kooskõlas kliimapoliitika põhialustega aastani 205012 (edaspidi KPP 2050). BAU stsenaarium põhineb olukorral, kus riik ei rakenda elektritootmise, sooja- ja elamumajanduse alamsektorite eesmärkide täitmiseks lisameetmeid (Joonis 3.3). Eeldus, et elektri- ja soojatootmine toimub turuolukorras majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, kattub ENMAK 2030 põlevkivi ja uttegaasi stsenaariumiga, mida uuendati Balmoreli mudelis. Soojamajanduses võeti aluseks ENMAK 2030 kaugkütte stsenaarium, mida uuendati aruande 10 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. [www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf. (22.10.2018) 11 Balmorel ─ elektritootmise turupõhine modelleerimismudel http://www.balmorel.com. (22.10.2018) 12 Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf. (22.10.2018) 20 „Kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikad, meetmed ja prognoosid (2019)“13 koostamise raames. ÕVP stsenaarium põhineb olukorral, kus meetmete mõju rakendub täielikult, nii nagu seda arengukavades on ette nähtud. See tähendaks, et energiavõrkude tõhusus paraneb; soojus- ja elektrikaod vähenevad; energiatarbimine väheneb hoonefondi renoveerimise tulemusena; põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest kõrgema lisandväärtusega toodete suunas; elektri- ja soojusenergia tootmisel võetakse järk-järgult kasutusele kodumaised taastuvad energiaallikad. Soojamajanduses võeti aluseks ENMAK 2030 energiaühistute stsenaarium. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju Energeetika valdkonna meetmete kirjeldused tuginevad ENMAK 2030 arengukaval ja KPP 2050 dokumendil, kus elektritootmises on lähtutud põlevkivi/uttegaasi kütuste tarbimisstsenaariumist (modelleeritud õhusaasteainete vähendamise programmi raames Balmoreliga). Soojatootmise meetmete valikul lähtuti energiaühistute stsenaariumist, mille puhul eeldatakse eelkõige riigi panustamist teadmistepõhisesse majandusse. Meetmeid kirjeldatakse täpsemalt lisa 1 peatükis 1.3. Potentsiaalsed meetmed õhusaasteainete vähendamise eemärkide täitmiseks on: 1) elektritootmises tuuleenergia laiem kasutuselevõtt; 2) hoonete renoveerimine; 3) soojuse tootmine ja kaugküttevõrgu renoveerimine. Soovitusliku meetmena õhusaasteainete täiendavaks vähendamiseks oleks elanikkonna teadlikkuse parandamine ning kütteseadmete väljavahetamise ja kaugküttevõrguga liitumise toetamine, mis toetaksid üleminekut vähem saastavale kütteviisile. Kohtküte põhjustab kütmisperioodil lokaalsel tasemel kõrgeid peenosakeste ja benso(a)püreeni (B(a)P) tasemeid, mille vähendamiseks peaks ette nägema vanade ahjude väljavahetamist uute vastu ning lisaks tuleks soodustada liitumist kaugküttevõrguga. Neid tegevusi tuleks igati toetada riiklikest ja kohalikest rahastusvahenditest. Energeetika valdkonna BAU stsenaariumi (Joonis 3.3) realiseerumisel võib tekkida probleeme Eestile seatud välisõhu saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisega, kuna energeetikasektor on valdkonna üleselt kõige suurem NOx, PM2,5 ja SO2 heiteallikas. 13 Keskkonnaministeerium. (2019) Kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikad, meetmed ja prognoosid [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/content- editors/Kliima/kasvuhoonegaaside_poliitikaid_meetmeid_ja_prognoose_kasitlev_aruanne.pdf (22.03.2019) 21 Joonis 3.3. Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium, kt Kuigi BAU stsenaarium täiendavaid meetmeid ei sisalda, toimub suurenergeetikas õhusaasteainete heitkoguste vähenemine vanade tolmpõletus plokkide sulgemise tõttu. Trendi mõjutavad oluliselt ka Euroopa Liidu direktiividest riigisisesesse õigusesse üle võetud nõuded põletusseadmetele (THS9, keskkonnaministri määrus nr 4414 ja energimajanduse korralduse seadus15), mille eesmärk on vähendada välisõhku paisatavaid heiteid ning sellega seonduvalt ka võimalikku ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. 14 Keskkonnaministri määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“. RT I, 10.11.2017, 18. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018. (22.10.2018) 15 Energiamajanduse korralduse seadus. RT I, 12.12.2018, 24. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018074(22.10.2018) 22 ÕVP stsenaariumi (Joonis 3.4) kohaselt jätkub langustrend võrreldes BAU stsenaariumiga. Tulenevalt Balmoreli mudeli tulemustest on 2020. aastal ÕVP stsenaariumi NOx heitkogus suurem kui BAU stsenaariumis, kuna ÕVP stsenaariumis 2020. aastal põlevkivi tarbimine elektritootmises ligikaudu 2 300 TJ suurem. Samas on õhusaasteainete heitkoguste vähenemine saavutatav kõigi meetmete rakendamisel, mistõttu on oluline läheneda energeetika valdkonna probleemidele komplekselt, et saavutada õhusaasteainete heitkoguste vähenemine seatud eesmärkide täitmiseks vajalikus mahus (Tabel 3.2). Joonis 3.4. Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkoguste ÕVP stsenaarium, kt 23 Tabel 3.2. Energeetika valdkonna BAU ja ÕVP prognoosid ning heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, % NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 2005 20,692 75,716 11,345 2016 15,489 29,707 6,507 2020 16,467 16,830 -20,4% -18,7% 22,868 22,382 -69,8% -70,4% 9,650 9,629 -14,9% -15,1% 2025 15,954 14,862 -22,9% -28,2% 17,856 16,054 -76,4% -78,8% 9,850 9,127 -13,2% -19,6% 2030 14,064 12,313 -32,0% -40,5% 11,811 10,695 -84,4% -85,9% 9,857 8,908 -13,1% -21,5% PM2,5 PM2,5 NH3 NH3 Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 2005 12,264 0,902 2016 6,243 0,884 2020 5,100 5,081 -58,4% -58,6% 0,836 0,836 -7,3% -7,3% 2025 5,018 4,597 -59,1% -62,5% 0,837 0,829 -7,2% -8,0% 2030 4,844 4,294 -60,5% -65,0% 0,838 0,828 -7,0% -8,2% 24 3.2. Transpordi valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine) Transpordi valdkond on energeetika ja tööstuse kõrval üks peamiseid välisõhu saastajaid. Eestis on kasutusel kõik peamised transpordiliigid, nagu maantee-, raudtee-, sisevee- ja lennutransport. Lisaks eespool nimetatutele arvestatakse välisõhku paisatud saasteainete heitkoguseid ka teistest liikuvatest heiteallikatest, nagu kodumajapidamistes, tööstuses, põllumajanduses, kalanduses ja ärisektoris kasutatavad seadmed. Kõige energiamahukam ja suurim saasteainete heiteallikas on maanteetransport, millele järgnevad põllumajandus- ja tööstusvaldkond. Väiksema osatähtsusega on õhutransport, kalandus ja ärisektor. 2016. aastal moodustas transpordisektor kogu heitkogustest järgmise osakaalu: NOx – 42,5%, LOÜ – 13,3%, PM2,5 – 9,8%, NH3 – 1,2% ja SO2 – 0,2%. Transpordi valdkonda kirjeldatakse põhjalikumalt lisas 1. Stsenaariumite kujunemine Selleks, et hinnata transpordi valdkonna meetmete mõju õhusaasteainete heitkogustele, on koostatud baasstsenaarium (BAU) ja vähendamismeetmetega stsenaarium (ÕVP). BAU stsenaarium (Joonis 3.5) põhineb olukorral, kus senised suundumused jätkuvad, eeldades, et uusi transpordinõudlust muutvaid või sõidukipargi ökonoomsust puudutavaid õhusaasteainete eesmärkide täitmise meetmeid ei rakendata. BAU stsenaariumi aluseks on ENMAK 2030 raames välja töötatud transpordi mittesekkuv stsenaarium, milles ei ole transpordi ja sõiduautode energiatõhusus, taastuvenergia osakaal, kütuste CO2 jalajälg, ühistransport ning kergliiklus eesmärgistatud. ÕVP stsenaariumi (Joonis 3.6) koostamisel on aluseks võetud uuringus „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis“16 (edaspidi ESR uuring) käsitletud meetmed, mis lähtuvad ENMAK 2030 transpordi teadmistepõhisest stsenaariumist. See tähendab, et riigi ja kohalike omavalitsuste maksupoliitika, toetusmeetmete ja tegevuste abil kujundatakse ökonoomset sõidukiparki, integreeritud transpordi ja asustuse vahelist planeerimist, soodustatakse väiksema KHG jalajäljega transpordi- ja liikumisviiside valikuid. ÕVP stsenaarium kirjeldab olukorda, kus transpordipoliitika kujundamine on süsteemne, integreeritud ja lähtub kulutõhusate tegevuste valikust ehk parimast rahvusvahelisest teadmisest. Stsenaariumi tegevustega püütakse transpordi energiatarbimise edasist kasvu pidurdada nii asutuste planeerimise, ühistranspordi- ja kergliikluse arendamise kaudu. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju Transpordi valdkonna meetmete kirjeldused koostas transpordi töörühm, kuhu kuulusid avaliku ja erasektori transpordi valdkonna esindajad. Kokku valiti 11 ESR uuringu16 meedet ning nende kirjeldused ajakohastati, lähtudes õhusaasteainete vähendamise eesmärkidest. Meetmeid on täpsemalt kirjeldatud lisa 1 peatükis 2.3. 16 Finantsakadeemia OÜ. 2018. Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis. [www] https://www.kik.ee/sites/default/files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus_final.pdf (22.10.2018) 25 Potentsiaalsed meetmed õhusaasteainete vähendamise eemärkide täitmiseks on järgmised: 1) raskeveokite teekasutustasud; 2) elektriautod; 3) ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks; 4) sõidukite rehvid ja aerodünaamika; 5) põhiraudteevõrgu raudteevõrgu elektrifitseerimine ja kasutuse laiendamine; 6) linnade parkimispoliitika; 7) ökonoomse juhtimise edendamine; 8) kergliikluse arendamine; 9) ühistranspordi teenuse lisamine; 10) kaugtöö ja e-teenused; 11) autode kooskasutus. Kuigi BAU stsenaarium (Joonis 3.5) täiendavaid meetmeid ei sisalda, toimub õhusaasteainete vähenemine. Trendi mõjutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/200917, mille kohaselt on 2021. aastaks uue autopargi keskmine heitkoguse sihttase 95 gCO2/km ning toimub vanade autode väljavahetamine uute ehk kõrgema EURO klassi18 autode vastu. EURO klass määrab sõiduki õhusaasteainete intensiivsuse, st heitkoguse, mis paiskub õhku sõidetud kilomeetri või tarbitud kütuse kohta. Üldjuhul – mida kõrgem on sõiduki EURO klass, seda väiksemad on õhusaasteainete heitkogused. ÕVP stsenaariumis (Joonis 3.6) joonistub välja täiendav langustrend võrreldes BAU stsenaariumiga, kuid efekt on saavutatav pea kõigi meetme rakendamisel, mistõttu on õhusaasteainete vähendamise programmi elluviijal oluline läheneda transpordi valdkonna probleemidele komplekselt, et saavutada õhusaasteainete heitkoguste vähenemine seatud eesmärkide täitmiseks vajalikus mahus (Tabel 3.3). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, 23. aprill 2009, lk 1-15. [www] https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R0443&from=en. (19.03.2019) 18 Mootorsõiduki vastavust teatud klassi näitavad müra, heitmeid ja ohutusnõudeid tõendav CEMT-i (European Conference of Ministers of Transport ) vastavussertifikaat (väljastab erinevatel juhtudel kas tootja, registreerimisriigi pädev asutus, tootja esindaja registreerimisriigis või kombinatsioon eelmainitutest) ning CEMT’i vastavussertifikaadil toodud ohutusnõuete iga aastasel kontrollil väljastatav sertifikaat (väljastab ülevaatuspunkt). 26 Joonis 3.5. Transpordi valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium, kt 27 Joonis 3.6. Transpordi valdkonna õhusaasteainete heitkoguste ÕVP stsenaarium, kt 28 Tabel 3.3. Transpordi valdkonna BAU ja ÕVP prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, % NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ Summaarne heide, Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes kt 2005. a heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 2005 19,338 0,381 6,412 2016 13,274 0,059 2,952 2020 13,812 13,577 -28,6% -29,8% 0,052 0,052 -86,4% -86,3% 2,852 2,802 -55,5% -56,3% 2025 13,929 12,879 -28,0% -33,4% 0,055 0,053 -85,6% -86,0% 2,798 2,540 -56,4% -60,4% 2030 13,680 11,772 -29,3% -39,1% 0,055 0,053 -85,6% -86,1% 2,64 2,263 -58,8% -64,7% PM2,5 PM2,5 NH3 NH3 Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 2005 0,953 0,210 2016 0,732 0,148 2020 0,741 0,733 -22,2% -23,1% 0,142 0,136 -32,4% -35,6% 2025 0,725 0,678 -23,9% -28,8% 0,140 0,111 -33,3% -47,5% 2030 0,693 0,566 -27,3% -40,6% 0,129 0,086 -38,6% -59,2% 29 3.3. Tööstusprotsesside valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine) 2016. aastal pärines tööstusprotsesside valdkonnast Eestis kokku 0,1% NOx, 2% PM2,5, 2,3% LOÜ ja 2,2% NH3 heitkogustest. Vääveldioksiidi osakaal on marginaalne. Tööstusprotsesside valdkonna heitkoguste arvutamisel ja koondamisel kasutatakse andmeid paiksete ja hajusheiteallikate kohta. Paiksete heiteallikate saasteainete heitkoguste andmed pärinevad iga- aastastest aruannetest, mida esitavad õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omavad heiteallikate valdajad (ettevõtted) välisõhu saastamisega seotud tegevuste kohta. Hajusheiteallikate heitkogused arvutatakse Statistikaameti või erialaliitude algandmete ja eriheidete alusel. Tööstusprotsesside valdkonda kirjeldatatakse põhjalikumalt lisas 1. Tööstusprotsesside valdkonnas kajastatakse järgmisi heiteallikaid: ● mineraalitööstus (tsemendi, klaasi ja lubja tootmine ning kasutamine; mineraalsete maavarade kaevandamine ja hoiustamine; ehitus ja lammutus jne); ● keemiatööstus; ● metallitööstus; ● teede asfalteerimine; ● tselluloosi, paberi ja toiduainete tootmine; ● puidu töötlemine; ● muu tööstus. Stsenaariumite kujunemine Täiendavate meetmete rakendamise vajaduse puudumisel koostati õhusaasteainete vähendamise programmi käigus tööstusprotsesside valdkonnas ainult BAU stsenaarium (Joonis 3.7), mis põhineb eeldusel, et jätkuvad võrdlusaastast 2005 baasaastani 2016 lisa 1 peatükis 4.1 kirjeldatud senised suundumused. Eeldatakse, et tööstusprotsesside valdkonnas ei võeta tootmisnõudlust oluliselt muutvaid või parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamist puudutavaid uusi õhusaasteainete eesmärkide täitmise poliitikasuuniseid. Tööstusprotsesside valdkonna BAU stsenaariumi kujunemist kirjeldatakse põhjalikumalt lisa 1 peatükis 4.4. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju Arvestades tööstusprotsesside valdkonna reguleeritust THS-iga ning väikest või marginaalset osa 2016. aasta Eesti õhusaasteainete heitkogustest ja selget õhusaasteainete heitkoguste vähenemistrendi aastatel 1990–2016 (lisa 1 peatükk 4.1), ei ole vaja rakendada selles valdkonnas täiendavaid meetmeid. Seda toetab ka kehtivate nõutete põhjal koostatud õhusaasteainete heitkoguste prognoos, mille alusel langustrend jätkub (Joonis 3.7, Tabel 3.4). 30 Joonis 3.7. Tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium aastani 2030, kt 31 Tabel 3.4. Tööstuse valdkonna prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, % Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt PM2,5 PM2,5 LOÜ LOÜ NOx NOx NH3 NH3 SO2 BAU = ÕVP BAU = ÕVP SO2 BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP 2005 0,176 0,130 1,569 0,582 0,201 2016 0,001 0,045 0,768 0,225 0,071 2020 0,082 -53,45% 0,011 -91,63% 0,909 -42,06% 0,279 -52,11% 0,091 -54,83% 2025 0,094 -46,16% 0,012 -90,41% 0,962 -38,67% 0,307 -47,30% 0,098 -51,12% 2030 0,107 -39,20% 0,014 -89,29% 1,007 -35,83% 0,334 -42,67% 0,108 -46,31% 32 3.4. Lahustite valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine) Lahustite valdkonnas kajastatakse peamiselt LOÜ-de heitkoguseid, mis moodustasid 2016. aastal riiklikest heitkogustest ligi 42%, kuid vähesel määral ka NOx, SO2, NH3 ja PM2,5 heitkoguseid järgmistest tegevustest:  lahustite kasutamine kodumajapidamistes;  värvide kasutamine;  pinna puhastamine;  keemiline puhastus;  keemiatoodete tootmine ja töötlemine;  trükkimine;  muu lahustite kasutamine;  teiste toodete kasutamine. Hajusallikate õhusaasteainete heitkogused arvutatakse Statistikaameti ja Eurostati algandmete ning EMEP/EEA 2016. aasta juhendi esitatud eriheidete alusel. Punktallikate algandmed ja saasteainete heitkogused saadakse välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS ettevõtete poolt sisestatud õhusaaste aastaaruannetest. Lahustite valdkonda kirjeldatatakse põhjalikumalt lisas 1. Stsenaariumite kujunemine Täiendavate meetmete rakendamise vajaduse puudumisel koostati õhusaasteainete vähendamise programmi käigus lahustite valdkonnas ainult BAU stsenaarium (Joonis 3.8) aastani 2030, mis on koostatud eeldusel, et jätkuvad võrdlusaastast 2005 baasaastani 2016 lisa 1 peatükis 5.1 kirjeldatud senised suundumused. Eeldatakse, et lahustite valdkonnas jätkub veepõhiste värvide suurema kasutamise trend (2016. aastal oli lahusti- ja veepõhiste värvide kasutamise suhe ca 50/50) ning ei rakendata tootmisnõudlust, heidete piirväärtusi, mittetööstuslikult kasutatavates värvides lahusti sisaldust oluliselt muutvaid või PVT rakendamist puudutavaid uusi õhusaasteainete eesmärkide täitmise poliitikasuundi. Lahustite valdkonna BAU stsenaariumi kujunemist kirjeldatakse põhjalikumalt lisa 1 peatükis 5.4. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju Arvestades lahustite valdkonna reguleeritust THS-i9, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2004/42/EÜ19, mis on Eesti õigusesse üle võetud atmosfääriõhu kaitse seadusega20, ning selget õhusaasteainete heitkoguste vähenemise trendi aastatel 1990–2016 (lisa 1 peatükk 5.1), ei ole vajadust rakendada selles valdkonnas täiendavaid meetmeid. Seda toetab ka kehtivate nõutete põhjal koostatud õhusaasteainete heitkoguste prognoos, mille kohaselt langustrend jätkub (Joonis 3.8, Tabel 3.5). 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides ja lakkides ning sõidukite lõppviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta ja millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004L0042&from=EN. (19.02.2018) 20 Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS (22.10.2018) 33 Samas on asjakohane parendada lahustite sektori õhusaasteainete inventuuris kodumajapidamistes kasutatavate lahustite (NFR 2D3a) LOÜ-de heitkoguste arvutamismetoodikat ja võimaluse korral uurida, kuidas saaks täpsemalt hinnata kodumajapidamistes kasutatavate lahustite LOÜ-de heitkoguseid. Joonis 3.8. Lahustite valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium aastani 2030, kt 34 Tabel 3.5. Lahustite valdkonna prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, % Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt PM2,5 PM2,5 LOÜ LOÜ NOx NOx NH3 NH3 SO2 BAU = ÕVP BAU = ÕVP SO2 BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP 2005 0,005 0,001 7,854 0,100 0,021 2016 0,004 0,001 6,398 0,073 0,012 2020 0,004 -19,34% 0,001 42,48% 6,203 -21,03% 0,076 -23,83% 0,012 -41,48% 2025 0,004 -14,29% 0,001 43,82% 6,158 -21,59% 0,079 -20,99% 0,013 -35,97% 2030 0,004 -9,92% 0,002 59,52% 6,284 -19,99% 0,082 -18,79% 0,014 -30,85% 35 3.5. Põllumajanduse valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine) Põllumajanduse valdkonnast pärinev NH3-heide moodustab õhusaasteainete riiklikust koguheitest ligi 90%. Teiste põllumajandusest pärinevate saasteainete heite osakaal koguheitest oli aastal 2016 tunduvalt väiksem: NOx – 8,8%, LOÜ – 20%, PM2,5 – 2%. Eesti põllumajandusvaldkonnas hinnatakse õhusaasteainete heitkoguseid järgmiste alamvaldkondade alusel: • põllumajandusloomade sõnniku käitlus, sh sõnniku laotamine ja karjatamine; • mineraalväetiste kasutamine; • reoveesette ja muude orgaaniliste väetiste, sh komposti kasutamine; • maaharimine ehk mullaharimine. Hajusheiteallikate heitkogused arvutatakse Statistikaameti ja teiste põllumajandusandmeid koguvate asutuste algandmete ja eriheidete alusel. Põllumajanduse valdkonda kirjeldatatakse põhjalikumalt lisas 1. Stsenaariumite kujunemine Põllumajandusvaldkonna suuniste mõju hindamiseks õhuheitmetele on koostatud baasstsenaarium (BAU) ja vähendamismeetmetega stsenaarium (ÕVP). Mõjuanalüüsides kasutatud põllumajanduslikku toodangut kirjeldavad eeldused on BAU-s ja ÕVP-s võrdsed. ÕVP stsenaarium erineb BAU stsenaariumist NH3 leevendamismeetmete suuremas mahus rakendamise poolest. Eelmainitust tulenevalt säilib ÕVP stsenaariumis BAU stsenaariumile prognoositud toodangumaht, kuid ÕVP stsenaariumis on arvestatud, et tehnoloogilise arengu tulemusel õhusaaste heitkogus toodangu ühiku kohta väheneb. BAU ja ÕVP stsenaariumis kasvab aluseelduste kohaselt põllumajanduslik toodang (loomade arv, piima- ja põllukultuuride toodang) ja selle põhjal on prognoositud ka väetiste kasutamise kasvu. Kummaski stsenaariumis ei ole ette nähtud sõnnikukäitlussüsteemide jaotuse ega orgaaniliste ja mineraalväetistega väetatava põllumajandusmaa pindala muutust. BAU-s suureneb 2030. aastaks veiste, sigade ja lammaste-kitsede arv vastavalt 15%, 34% ja 37% (võrreldes 2016. aastaga). Keskmine piimatoodang lehma kohta kasvab 2030. aastaks kuni 10 000 kg aastas (2016. aastal 8878 kg). Loomade arvu kasvust tingituna suurenevad ammoniaagi heitkogused nii loomapidamishoonetest, sõnnikuhoidlatest kui ka karjatamisest. NH3-heite kasvus mängib rolli ka suurenev mineraal- ja sõnnikväetiste kasutus. Eeldatakse, et teiste orgaaniliste väetiste osakaal jääb 2016. aastaga võrreldes samale tasemele. BAU stsenaariumis ei ole 2016. aastaga võrreldes eeldatud täiendavaid tehnoloogilisi arendusi laudahoonetes, sõnnikuhoidlates ega väetiste laotamisel, mis võiksid täiendavalt NH3 heitkoguste kasvu piirata. ÕVP stsenaariumi prognoosides kasutatud põllumajandusloomade arv, piima- ja teraviljatoodangu näitajad ning orgaaniliste ja mineraalväetiste kogused on samad, kui on BAU stsenaariumis. Põllumajandusliku toodangu suurenemisel suudetakse NH3 riiklik vähendamiseesmärk saavutada aastatel 2020–2030 juhul, kui suureneb NH3-heidet vähendavate meetmete rakendamise osakaal. ÕVP stsenaariumis eeldatakse, et võrreldes BAU stsenaariumiga kasvab enam sellise vedelsõnniku osakaal, mida säilitatakse telk/betoonkatusega hoidlates või kinnistes teras- või plastikmahutites. Lisaks kasutatakse vedelsõnniku laotamisel järjest rohkem avatud ja suletud 36 lõhega sisestuslaotust ning mineraalväetiste kasutamisest tekkinud NH3 heitkoguseid piiratakse – mineraalväetised viiakse pärast laotamist võimalikult kiiresti mulda kultiveerimisel mineraalväetiste laotamise järgselt või kombikülviku kasutamisel. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju Selleks, et täita asjakohaseid õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikke kohustusi, tuleb rakendada lisameetmeid, arvestades NEC-direktiivi III lisa 2. osas sätestatut. ÕVP stsenaariumi meetmete valikul lähtuti õhusaasteainete vähendamise eesmärkidest ning arvestati olemasolevate nõuete (sh NEC-direktiivi nõuete), arengukavade ja alusuuringutega. Põllumajanduse valdkonna meetmete valikut aitas teha põllumajanduse valdkondlik töörühm, mille liikmeteks olid nii avaliku- kui ka erasektori põllumajanduse valdkonna eksperdid. Täpsem meetmete kirjeldus on lisa 1 peatükis 6.3. Potentsiaalsed meetmed õhusaasteainete vähendamise eemärkide täitmiseks: 1) vähesaastavad sõnnikuladustamistehnoloogiad: vedelsõnniku säilitamine telk- või betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes teras- või plastikmahutites; 2) vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad: vedelsõnniku sisestuslaotus; 3) mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramine, kasutades väetiste kiiret muldaviimist. Joonis 3.9 on esitatud põllumajanduse valdkonna sõnnikukäitluse ja maaharimise alamsektori NH3 heitkogused perioodil 2005–2015 ning BAU ja ÕVP stsenaariumite NH3 heitkoguste prognoosid aastateks 2020–2030. Tabel 3.6 on esitatud põllumajanduse valdkonna stsenaariumite 2020., 2025. ja 2030. aasta prognooside suhtelised erinevused võrreldes 2005. aastaga. 37 12 10 8 kt NH₃ 6 4 2 0 2005 2010 2015 2020 2025 2030 Maaharimine ÕVP Sõnnikukäitlus ÕVP BAU stsenaarium Joonis 3.9. Põllumajanduse valdkonna NH3-heite prognoosid BAU ja ÕVP stsenaariumites, kt21 Tabel 3.6. Põllumajanduse valdkonna BAU ja ÕVP prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, % NH3 PM2,5 PM2,5 NH3Summarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes heide, kt 2005.aastaga, % heide, kt 2005. aastaga, % BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP ÕVP BAU 2005 9,376 9,376 0,111 0,111 2016 8,804 8,804 -6,1% 0,114 0,114 2,7% 2020 9,811 9,376 4,6% 0,0007% 0,109 0,109 -1,8% -1,8% 2025 10,229 9,303 9,1% -0,8% 0,112 0,112 0,9% 0,9% 2030 10,863 9,429 15,9% 0,6% 0,115 0,115 3,6% 3,6% Nii BAU kui ka ÕVP stsenaariumis on võrreldes 2016. aastaga prognoositud 2020., 2025. ja 2030. aastaks NH3 heitkoguste suurenemine, peamiseks põhjuseks eeldatav põllumajandustoodangu ja mineraalväetiste kasutamise kasv. ÕVP stsenaariumi korral eeldatakse NH3-heidet vähendavate meetmete suuremas mahus rakendamist, et saavutada NH3 eesmärgi täitmine. Prognooside koostamise aluseks olnud metoodikat ja valdkondlikke alusindikaatoreid on põhjalikumalt käsitletud lisa 1 peatükkides 6.4.1 ja 6.4.2. 21 Kuna õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise vältel said NH3-heite täpsusastme tõstmiseks kättesaadavaks detailsemad algandmed, on prognooside koostamisel lähtutud 2005.-2016.aasta kohta ümberarvutatud NH3 heitkoguste väärtustest. Ümberarvutused puudutasid peamiselt sõnnikäitlus-tehnoloogiaid ja tuginesid suures ulatuses A. Kaasik (EMÜ). 2018. uuringule „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lopparuanne_0.pdf. (19.03.2019) 38 4. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete majanduslik tõhusus Energeetika Energeetika valdkond on valdkondade üleselt kõige suurem NOx, SO2 ja PM2,5 heitkoguste heiteallikas ning suure saasteainete vähendamise potentsiaaliga. ENMAK 2030 BAU stsenaariumites on eeldatud kiiret kütuste tarbimise kasvu just 2030. aastani, mis kajastub ka õhusaasteainete vähendamise programmi BAU stsenaariumis. Energiatootmises on välisõhu saasteainete heitkoguste vähendamise meetmed seotud nii energia tarbimise (hoonete renoveerimine) kui ka tootmisega. Eestis on elektrimajandus peamiselt seotud suurte tootmisseadmetega ja täna on see valdkond karmilt reguleeritud nii EL-i kui ka siseriiklike õigusaktidega. Kuna õhusaasteainete vähendamise programmi BAU ja ÕVP stsenaariumis on ette nähtud, et ettevõttete aastateks 2018–2030 tegevuskavad realiseeruvad ja ettevõtted arvestavad oma tegevuskavade rakendamisel õigusaktidest tulenevaid nõueid, siis käsitletakse ÕVP stsenaariumis ainult soojamajandusega seotud meetmeid. Energeetika valdkonnas ette nähtud meetmete akumuleeritud netokulu ja õhusaasteainete heitkoguste vähendamise potentsiaali hinnang on toodud Tabel 4.1. Esitatud hinnangus on tulemused optimeeritud keskväärtusteks. Soojamajanduse meetmete arvutuslikud kulud tuginevad ESR uuringule16. Elektritootmises on hinnatud täiendavate tuulegeneraatorite võimsuste rajamist, mille 1 MW maksumuseks on ca 1,5 miljonit eurot. Majandusliku mõju leidmisel on eeldatud, et energeetika valdkonnas ette nähtud meetmed rakendatakse samas ulatuses, nagu ESR uuringu optimaalse lahenduse puhul (nt hoonete rekonstrueerimise toetustel on kindel määr). Lisaks on arvesse võetud Keskkonnaministeeriumi poolt taotletavaid rahastusmeetmeid ja – summasid järgmise eelarveperioodi 2021+ osas, kus on muu hulgas ette näha riikliku toetust keskmistele põletusseadmetele, koduahjude väljavahetamisele ning kaugküttega ühinemise soodustamisele tiheasustusega piirkondades. Meede võib olla loomult kas kulu- või tuluartikkel avalikule või erasektorile. Energeetika valdkonna meetmete puhul on nii avaliku kui ka erasektori korral tegu kuluartikliga. Avaliku sektori puhul on kuluartikliks mitmesugused riiklikud toetused(nt kütteseadmete renoveerimised, puhastusseadmete paigaldus). Iga meede omab positiivset mõju õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kontekstis. 39 Tabel 4.1. Energeetika valdkonna meetmete tulemusena NOx ja PM2,5 heitkoguste vähenemine ning akumuleeritud netokulu16 Akumuleeritud NOx ja PM2,5 netokulu vähenemine 2020–2030 Jrk Meetmed Avalik NOx PM2,5 Erasektor sektor (tonn) (tonn) (k€) (k€) Elektritootmises tuuleenergia laiem 1 190,95 194,81 141 240 264 000 kasutuselevõtt 2 Eramute renoveerimine 344 696 471 921 3 Korterelamute renoveerimine 576 961 879 183 4 Büroohoonete renoveerimine 30 024 45 801 5 Koolimajade renoveerimine 94 238 0 6 Kaugkütte asendamine lokaalküttega22 0 17 565 7 Torustike asendamine 29 697 92 234 Keskmiste põletusseadmete 1 560,08 355,13 8 rekonstrueerimine (sh filtrite 232 314 142 697 paigaldamine)23 9 Eramute kütteseadmete uuendamine24 40 000 40 000 Kaugküttevõrkude 10 elamupiirkondadesse väljaarendamine 50 000 50 000 (sh kaugküttevõrguga liitumine)24 KOKKU 1 751,04 549,94 1 449 170 1 913 402 Hinnatud meetmete mõju vähendab kokku ligikaudu 1 750 tonni NOx ja 550 tonni PM2,5 heitkoguseid. 22 Väiksemate keskuste kaugküttepiirkondades, kus tarbimistihedus K < 1,6 MWh/(jm•a) minnakse üle lokaal- ja kohtküttele. Eesmärgiks on pakkuda kaugkütet piirkondades, kus see on jätkusuutlik. 23 Põhineb lisaks ESR-i alusandetele ka aruandele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi teatavate keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete heite piiramise eelnõu analüüs (EKUK, 2014). Keskkonnaministeeriumi 2021+ perioodi rahastustaotluses on keskmiste põletusseadmete rekonstrueerimiseks ette nähtud 200 miljonit eurot. 24 Keskkonnaministeeriumi 2021+ perioodi rahastustaotlus. 40 Transport Transpordi valdkonnas on vaja arvesse võtta seda, et meetmete rakendamise koosmõjul väheneb iga meetme maksimaalne õhusaasteainete heitkoguste vähendamise potentsiaal. Meetmete akumuleeritud netokulu ja õhusaasteainete heitkoguste vähendamise potentsiaali hinnangutes (Tabel 4.2) on tulemused optimeeritud keskväärtusteks ning need põhinevad ESR uuringul16. Majandusliku mõju hindamisel on eeldatud, et vajalik meede rakendatakse samas ulatuses, nagu on ette nähtud ESR uuringu optimaalse lahenduse puhul. Kuna meetmete mõju on hinnanguline ning meetmed on Eesti kontekstis uudsed, siis võib tegelikult tekkiv mõju oluliselt erineda prognoositust. Meetmete arvutuslikud kulud ja tulud tuginevad ESR uuringule. Meede võib olla loomult kas kulu- või tuluartikkel avalikule või erasektorile. Erasektori puhul on enamikku meetmeist nähtud tuluna, kuna sääst tekib kütuste tarbimise vähenemisest. Avaliku sektori puhul on täiendavaks tuluartikliks näiteks raskeveokite teekasutustasud. Olenemata kulu või tulu suurusest omab iga meede positiivset mõju ehk aitab kaasa õhusaasteainete heitkoguste vähenemisele. Tabel 4.2. Transpordi valdkonna meetmete tulemusena NOx ja PM2,5 heitkogsute vähenemine ning akumuleeritud netokulu16 NOx ja PM2,5 Akumuleeritud netokulu vähenemine 2020–2030 Jrk Meetmed NOx PM2,5 Avalik sektor Erasektor (tonn) (tonn) (k€) (k€) 1 Raskeveokite teekasutustasud 106,74 1,97 -452 634 483 653 2 Elektriautod 173,39 9,29 192 230 -353 650 Ruumilised ja maakasutuslikud 3 meetmed linnades transpordi 336,10 17,29 347 744 -534 991 energiasäästu suurendamiseks Sõidukite rehvid ja 4 249,30 4,60 171 726 -102 383 aerodünaamika Põhiraudteevõrgu raudteevõrgu 5 elektrifitseerimine ja kasutuse 349,58 58,21 224 012 -200 116 laiendamine 6 Linnade parkimispoliitika 154,91 8,30 -56 745 -141 247 Ökonoomse juhtimise 7 157,47 8,24 105 926 -283 150 edendamine 8 Kergliikluse arendamine 49,23 2,64 109 476 -94 470 9 Ühistranspordi teenuse lisamine 189,10 10,49 231 816 -417 795 10 Kaugtöö ja e-teenused 115,80 6,21 70 504 -222 203 11 Autode kooskasutus 26,49 1,42 17 441 -50 827 KOKKU 1908,12 128,66 961 496 -1 917 178 Hinnatud meetmete mõju vähendab kokku ligi 1 908 tonni NOx heitkoguseid ja ligi 129 tonni PM2,5 heitkoguseid. 41 Põllumajandus ÕVP stsenaariumi põllumajanduse meetmete majandusliku tõhususe kokkuvõte tugineb 2019. aasta Eesti Maaülikooli uuringule „Ammoniaagi heitmete vähendamiseks vajalike investeeringute analüüs“25. Kõige suurem NH3 heiteallikas on põllumajanduse valdkond omades suurt NH3 vähendamise potentsiaali. Põllumajandusest pärinevate NH3-heitmete vähendamiseks ÕVP stsenaariumis vajalike investeeringute, kaasnevate kulude ja kulude kokkuhoiu analüüs lähtus mitmest eeldusest. Eeldati, et piimalehmade arv suureneb aastaks 2030 võrreldes 2015. aastaga 9% ning keskmine piimatoodang lehma kohta suureneb 18%. Seoses sellega suureneb prognoosi kohaselt ka vedelsõnniku kogus veisekasvatuses ning lisanduva vedelsõnniku ladustamiseks tuleb rajada uusi rõngasmahuteid. Eeldati, et kõik uued rõngasmahutid on kinnised. Lisaks võeti arvesse, et ka olemasolevates sõnnikuhoidlates on vaba ruumi ning need on võimalik täita kuni 96%-ni hoidla projekteeritud mahutavusest. Analüüsi põhiosas eeldati, et vedelsõnnikuhoidlad peavad mahutama kaheksa kuu sõnniku koguse. Investeeringute maksumuse arvestamisel korrigeeriti 2018. aasta hindu vastavate sisendite hinnaindeksite keskmise juurdekasvuga viimasel kümnel või enamal aastal (sõltuvalt statistiliste andmete kättesaadavusest). Sõnnikuhoidlate puhul eeldati, et nende projekteerimise ja asjaajamisega seotud kulud ning kasutuseta jäävate laguunide utiliseerimise kulud moodustavad kokku 15% uute sõnnikuhoidlate rajamise maksumusest. Vedelsõnniku injektorlaotuse seadmete puhul arvestati, et lisaks on vaja soetada võimsad traktorid, mis jaksaks neid seadmeid vedada. Otsekülvi tehnoloogia puhul arvestati, et sellega kaasneb võrreldes künnipõhise mullaharimisega masintöö kulude kokkuhoid, kuid lisandub taimekaitsevahendite kulu. Ammoniaagiheitmete vähendamiseks vajalikud akumuleeritud netokulud aastatel 2019–2030 on kokkuvõtvalt esitatud Tabel 4.3. Kõige kulukam meede on kaetud sõnnikuhoidlate rajamine ja olemasolevate rõngasmahutite katmine, mis koos transaktsioonikuludega maksaks perioodil 2019–2030 kokku 92,2 miljonit eurot. Investeeringuvajadus vedelsõnniku injektorlaotuse seadmetesse ja traktoritesse oleks samal perioodil kokku 19,8 miljonit eurot. Samas vähendaks otsekülvi tehnoloogia ulatuslikum rakendamine sektoris kulusid 19,6 miljoni euro võrra. Tabel 4.3. Põllumajanduse valdkonna meetmete NH3 heitkoguste vähenemine ning akumuleeritud netokulu aastatel 2019–2030 NH3 Akumuleeritud vähenemine netokulu Jrk Meetmed 2020–2030 2020–2030, miljonit (tonni) eurot Vähesaastavad sõnnikuladustamistehnoloogiad: 1 vedelsõnniku säilitamine telk- või 2795 92,2 betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes teras- või plastikmahutites 25 Ariva, J., Viira, A.-H. 2019. Hinnang teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi 2016/2284 lisas III toodud meetmete rakendamise võimalikkusele Eestis ning vastavate vähendamise meetmete efektiivsuse ja majandusliku tõhususe analüüs. Analüüsi aruanne. Eesti Maaülikool, 2019. 42 Vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad: 2 19,8 vedelsõnniku sisestuslaotus Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud 3 ammoniaagi heitkoguste piiramine, -19,6 kasutades väetiste kiiret muldaviimist KOKKU 2795 92,4 43 5. Kokkuvõte õhusaasteainete piiriülese kauglevi analüüsist Käesoleva programmi lisa 2 käsitleb ÕVP stsenaariumites esitatud õhusaasteainete heite vähendamise meetmete potentsiaalset mõju välisõhu kvaliteedi tasemetele Eestis. Analüüsis kasutati erinevaid heiteallikate andmebaase, 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist saadud andmeid ning Airviro modelleerimiskeskkonna Euleri võrgustikmudelit26. Modelleeriti viit saasteainet (SO2, NOx, PM2,5, NH3 ja LOÜ) kuues valdkonnas (energeetika, tööstus, transport, lahustited, jäätmed ja põllumajandus). Nimetatud valdkondadest ei ole käsitletud jäätmeid, kuna õhusaasteainete vähendamise programm eraldi jäätmevaldkonda ei hõlmanud, ent jäätmevaldkonda on arvestatud heiteallikate koosmõju hindamisel. Prognoosarvutused on tehtud eeldusel, et ajas muutub ainult summaarne heitkogus ning ei muutu selle heitkoguse protsentuaalne jagunemine valdkonnasiseselt üksikute heiteallikate vahel. Ühtlasi eeldatakse, et olulisemate heiteallikate asukohad ei muutu. Modelleerimise tulemused näitavad, et kõige suurema saastekoormusega valdkond on energeetika, mis mille osa SO2, NOx, LOÜ ja PM2,5 heidetes on domineeriv. Transpordi valdkonna osakaal on suur NOx, lahustite valdkonnal LOÜ ning põllumajanduse valdkonnal NH3-heidete osas. Jäätmevaldkond ja tööstuse valdkond on üle-eestilises skaalas pigem marginaalse tähtsusega ning omavad suuremat mõju lokaalsel tasandil vahetult heiteallikate ümbruses. Valdkonnapõhiste tulemustega saab tutvuda lisas 2. 26 Euleri võrgustikumudel [www] https://www.airviro.com/airviro/aqm/. (19.03.2019) 44 6. Õhusaasteainete vähendamise programmis rakendatavate meetmete tõhususe seire ja sellega seonduvad arendusvajadused Elluviimine Käesolev õhusaasteainete vähendamise programm on sisendiks asjaomaste sektorite arengukavade koostamisel ja poliitika kujundamisel. Programmiga seatakse suunised Eestile aastateks 2020 ja 2030 kehtestatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustuste täitmiseks. Programmis on eesmärkide saavutamiseks toodud potentsiaalsed meetmed ja poliitika soovitused kõigile asjaomastele valdkondadele (sh põllumajandus, transport, energeetika, kodumajapidamine). Seega sõltub õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmine erinevate valdkondade eest vastutavate ministeeriumite tööst ning ka seotud ministeeriumite vahelisest sisulisest koostööst. Tabelis 6.1 on esitatud õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete rakendamisega seotud valdkondlikud arengukavad ja vastutavad asutused. Tabel 6.1. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete rakendamisega seotud arengukavad ja asutused valdkondade kaupa Valdkond Arengukava Vastutav asutus Majandus- ja Energeetika ENMAK 2030 Kommunikatsiooniministeerium Transpordi arengukava Majandus- ja Transport 2021+* Kommunikatsiooniministeerium Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Põllumajandus Maaeluministeerium Ühise põllumajanduspoliitika strateegia 2021+* * Kõnealused arengukavad on hetkel kas koostamisel või selle algetapis Õhusaasteainete vähendamise programmi raames koostatud õhusaasteainete prognoosid sh meetmed on sisendiks riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) koostamisel. Lõplik REKK 2030 dokument esitatakse Euroopa Komisjonile 31.12.2019. 45 Rakendatavate meetmete seire ja sellega seotud arendusvajadused Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete ja üldise keskkonnapoliitika tulemuslikkuse kontrollimise peamine tööriist on õhukvaliteedi hindamine (õhukvaliteedi taseme mõõtmine, arvutuslik hindamine, hinnanguline määramine ja prognoosimine). Õhukvaliteedi seisundi hindamisel on asjakohane lähtuda integreeritud lähenemisest, kus lisaks riikliku seire raames saadud keskkonnaseisundit iseloomustavatele näitajatele võetakse arvesse ka ettevõtete ja kohaliku omavalitsuse omaseire andmeid, modelleerimisel saadud andmeid ja uuringute raames kogutud informatsiooni. Üha olulisem on analüüsida saadud andmeid valdkonnaüleselt ja vaadelda saasteainete liikumist keskkonnas tervikuna – õhusaasteainete heide välisõhku, hajumine atmosfääris, sadenemine ja liikumine pinnases ning vees. Samuti hinnata nende ainete mõju tervikuna ökosüsteemile ja inimeste tervisele. Selline kompleksne hinnang võimaldab ühiskonnale selgemalt põhjendada õhusaasteainete vähendamise programmi vähendamismeetmete rakendamise olulisust ning investeeringute vajadust, kuna väärtustatakse seda, millest teatakse ja mida mõistetakse. Vajalik on nende teemade käsitlemine ja seose loomine tervena elatud aastate arvu suurenemise ja õhukvaliteedi paranemise vahel. Seega on oluline jätkata seirevõrgu arendamisega lähtuvalt siseriiklikest probleemidest. Selleks on vajalik lisaks riigipoolsele panustamisele ka ettevõtete ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) aktiivsem kaasamine ja vahendite suunamine välisõhu seire teostamisse. KOV saab juba planeerimisfaasis mõjutada tegevusi, mis võivad endaga kaasa tuua negatiivse mõju õhukvaliteedi tasemele. Lisaks on KOV-i ülesandeks vajadusel õhukvaliteedi parandamise kava koostamisne, mis võimaldab operatiivset tegutsemist ja meetmete rakendamist. Samuti on oluline senisest aktiivsemalt seiretegevusse kaasata ka piirkonna õhukvaliteeti oluliselt mõjutavaid ettevõtteid. Pisteliste mõõtmiste asemel tuleks soodustada pidevseire teostamist, kuna see annab oluliselt parema ülevaate õhukvaliteedi seisundist ja selle muutustest. Tabelis 6.2 on toodud ülevaade edasistest arendusvajadustest lähtuvalt õhusaasteainete vähendamise programmi vähendamismeetmete tõhususe seirest. Lisaks on tabelis on esitatud arenduste elluviimise hinnangulised maksumused perioodil 2020–2030. 46 Tabel 6.2. Meetmete tõhususe seireks vajalikud edasised arendusvajadused ja nende maksumus Maksumus Tegevusvajadus Sisu (euro) Olemasoleva õhukvaliteedi seirevõrgu ja kütusekvaliteedi seire arendamine Õhukvaliteedi (sh Mõõteseadmete (seirejaamades olevad kütusekvaliteedi) analüüsi- analüsaatorid ja laboriseadmed) töö tagamine ja mõõtmisvõimekuse arvestades seadmete amortisatsiooniga. jätkusuutlikkuse tagamine Seirevõrgu arendamine lähtudes siseriiklikest Seirevõrgu arendamine ja probleemidest. Täiendava seirejaama lisamine seirevõimekuse Pärnu linna – kiirelt arenev linn ja kohtkütte suurendamine piirkond, samuti oluline piiriülese õhusaaste mõju hindamise seisukohalt. Osakeste – PM10 ja PM2,5 – korral täiendavate 20 000 000 seiremeetodite kasutusele võtmine. Lisaks Seireparameetrite orgaanilise ja elementsüsiniku (EC/OC) ning täiendamine tahma (BC) reaalajas määramise võimaldamine. Eesti Õhukvaliteedi Oluline on tagada süsteemi operatiivne töö, et Juhtimissüsteemi oleks tagatud avalikkusele reaalajas välisõhu uuendamine ja selle seire tulemuste edastamine. operatiivse töö tagamine Õhusaasteainete heitkoguste inventuuri ja prognooside arendamine Hetkeolukorra võimalikult täpseks kaardistamiseks vaadeldud valdkondades – energeetika, transport, põllumajandus, Õhusaasteainete heite tööstus, lahustid – õhusaasteainete eriheitetegurite uuendamine heitkoguste inventuuris kasutatavate eriheitetegurite uuendamiseks lisauuringute läbiviimine. Õhusaasteainete heitkoguste Inventuuri kvaliteedi parandamiseks on 1 000 000 inventuuri vajalik arvutusmetoodikate pidev uuendamine arvutusmetoodikate (uuendatud eriheitetegurite sisse viimine, uuendamine uuringute andmed, jne). Prognooside koostamiseks vajalike Õhusaasteainete heitkoguste riigispetsiifiliste mudelite välja töötamine, sh prognooside koostamise tagades õhusaasteainete ja KHG heitkoguste metoodika arendamine prognooside alusandmete kooskõla. 47 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 Lisa I VALDKONDLIKE MÕJUDE HINDAMISE TAUST, METOODIKAD JA KASUTATUD SISENDANDMED NING PROGNOOSID Tallinn 2019 Programmmi koostamist rahastas: 2 Sisukord Lühendid, selgitused ...................................................................................................................5 1. Sissejuhatus .....................................................................................................................6 2. Energeetika valdkond......................................................................................................8 2.1. ENERGEETIKA VALDKONNA ÕHUSAASTEAINETE HEITKOGUSED EESTIS PERIOODIL 1990–2016...................................................................................................................8 2.2. ENERGEETIKA VALDKONNA POLIITIKAPRIORITEEDID .................................................26 2.3. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED ENERGEETIKA VALDKONNAS.............................................................................................................39 2.4. ÕHUSAASTEAINETE PROGNOOS 2030 .........................................................................40 3. Transpordi valdkond .....................................................................................................47 3.1. TRANSPORDI VALDKONNA ÕHUSAASTEAINETE HEITKOGUSED EESTIS PERIOODIL 1990–2016.................................................................................................................47 3.2. TRANSPORDI VALDKONNA POLIITIKAPRIORITEEDID ...................................................71 3.3. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED TRANSPORDI VALDKONNAS.............................................................................................................86 3.4. ÕHUSAASTEAINETE PROGNOOS 2030 .........................................................................89 4. Tööstusprotsesside valdkond ........................................................................................95 4.1. TÖÖSTUSPROTSESSIDE VALDKONNA ÕHUSAASTEAINETE HEITKOGUSED EESTIS PERIOODIL 1990–2016 ...............................................................................................95 4.2. TÖÖSTUSE VALDKONNA POLIITIKAPRIORITEEDID.....................................................109 4.3. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED TÖÖSTUSPROTSESSIDE VALDKONNAS...........................................................................................................112 4.4. ÕHUSAASTEAINETE PROGNOOS 2030 .......................................................................113 5. Lahustite valdkond ......................................................................................................117 5.1. LAHUSTITE VALDKONNA ÕHUSAASTEAINETE HEITKOGUSED EESTIS PERIOODIL 1990–2016...............................................................................................................117 5.2. LAHUSTITE VALDKONNA POLIITIKAPRIORITEEDID ...................................................124 3 5.3. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED LAHUSTITE VALDKONNAS.......................................................................................................................127 5.4. ÕHUSAASTEAINETE PROGNOOS 2030 .......................................................................128 6. Põllumajanduse valdkond ...........................................................................................132 6.1. PÕLLUMAJANDUSE VALDKONNA ÕHUSAASTEAINETE HEITKOGUSED EESTIS PERIOODIL 1990–2016 .............................................................................................132 6.2. PÕLLUMAJANDUSE VALDKONNA POLIITIKAPRIORITEEDID .......................................145 6.3. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED PÕLLUMAJANDUSE VALDKONNAS.......................................................................................................................154 6.4. ÕHUSAASTEAINETE PROGNOOS 2030 .......................................................................155 7. Riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele seatud ülesanded ..........................168 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................169 4 Lühendid, selgitused BAU baasstsenaarium EEA Euroopa Keskkonnaamet (ingl European Environmental Agency) EMEP Euroopa saasteainete kaugkande seire programm (ingl European Monitoring and Evaluation Programme) EL Euroopa Liit ENMAK 2030 energiamajanduse arengukava aastani 2030 ESR jagatud kohustuse määrus (ingl Effort Sharing Regulation) IPCC valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (ingl Intergovernmental Panel on Climate Change) KHG kasvuhoonegaas KPP 2050 kliimapoliitika põhialused 2050 LRTAP konventsioon piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (ingl Convention on Long- range Transboundary Air Pollution) NEC-direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist NFR saasteainete heitkoguste inventuuris kasutatav sektorit või alamsektorit tähistav valdkonna kood (ingl nomenclature for reporting) PVT parim võimalik tehnika Tier 1 / Tier 2 / Tier 3 EMEP/EEA 2016. aasta juhendile vastavad metoodikad THS tööstusheite seadus WHO Maailma Terviseorganisatsioon (ingl World Health Organization) ÕVP vähendamismeetmetega stsenaarium Õhusaasteained BC must süsinik LOÜ mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid NH3 ammoniaak NOx lämmastikoksiidid PM2,5 eriti peened osakesed läbimõõduga alla 2,5 µm SO2 vääveldioksiid TSP osakesed HCB heksaklorobenseen PAH polüaromaatsed süsivesinikud PCB polütsüklilised bifenüülid PCDD/PCDF dioksiinid ja furaanid 5 1. SISSEJUHATUS 2013. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon teatise „Euroopa puhta õhu programm“, millega määrati strateegilised eesmärgid õhu kvaliteedi parandamiseks ning ajakohastati õhusaaste vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030. Teatisega „Euroopa puhta õhu programm“ seatud eesmärkide täitmiseks võeti 2016. aastal vastu Euroopa puhta õhu pakett, mis koosneb:  piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokollist ja selle 2012. aasta muudatustest (edaspidi Göteborgi protokoll)1;  teatisest „Euroopa puhta õhu programm“2;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta3;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist (edaspidi NEC-direktiiv)4. Euroopa puhta õhu paketi eesmärk on tagada olukord, kus aastaks 2030 vähendatakse kavandatud meetmete abil õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes aastaga 2005. Samuti vähendada õhusaaste keskkonnamõjusid ning parandada õhu kvaliteedi taset, mis läheneks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhises5 soovitatud tasemetele. Täiendavalt eeldatakse, et puhta õhu paketi raames võetavad meetmed annavad 2030. aastaks võrreldes praeguse olukorraga hinnanguliselt järgmise tulemuse2:  välditakse 58 000 enneaegset surma;  kaitstakse 123 000 km² ökosüsteeme liigse lämmastikukoormuse eest;  kaitstakse ja säilitatakse 56 000 km² Natura 2000 kaitseala;  kaitstakse 19 000 km² metsa ökosüsteeme hapestumisest. Õhu halb kvaliteet on kõige suurem enneaegsete surmade põhjustaja kogu Euroopa Liidus (EL) ning sellel on suurem mõju kui liiklusõnnetustel. Lisaks inimeste tervisele kahjustab õhu halb kvaliteet olulisel määral ka ökosüsteeme5. Puhta õhu paketi rakendamine aitab parandada õhu kvaliteeti kõigi EL-i kodanike jaoks ning vähendada valitsuste tervishoiukulusid. Samuti on paketi rakendamine kasulik tööstusele, kuna õhusaaste vähendamise meetmed peaksid andma hoogu innovatsioonile ja tugevdama EL-i konkurentsivõimet rohelise tehnoloogia valdkonnas. 1 Göteborgi protokoll [www] http://www.unece.org/env/lrtap/multi_h1.html. (19.03.2019) 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele .Euroopa puhta õhu programm, COM(2013) 918 final, 18.12.2013 Brüssel [www] http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-18155-2013-INIT/et/pdf. (19.03.2019) 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2193, keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete heite piiramise kohta, 25. november 2015. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015L2193&from=en. (19.03.2019) 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, 14. detsember 2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN. (19.03.2019) 5 WHO, Air quality guidelines – globaal update 2005 [www] https://www.who.int/phe/health_topics/outdoorair/outdoorair_aqg/en/. (19.03.2019) 6 Euroopa puhta õhu paketti kuuluva NEC-direktiiviga kehtestatakse igale EL-i liikmesriigile õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 võrreldes 2005. aasta tasemega (Tabel 1.1). Tabel 1.1. Eestile NEC-direktiiviga kehtestatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused Saasteai Vähendamise Vähendamise eesmärk Vähendamise ne eesmärk 2020, % 2025, %* eesmärk 2030, % NOx 18 24 30 LOÜ 10 19 28 SO2 32 50 68 NH3 1 1 1 PM2,5 15 28 41 *Soovituslik eesmärk lineaarse vähenemiskava järgi 2020. aastaks seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused on samad, milles EL-i liikmesriigid 2012. aastal Göteborgi protokolli läbivaatamisel rahvusvaheliselt kokku leppisid. Aastal 2016 jõustunud NEC-direktiiv võtab EL-i õigusesse üle Göteborgi protokollis seatud eesmärgid aastaks 2020 ning sätestab täiendavad õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused aastaks 2030. Planeeritu saavutamiseks peavad EL-i liikmesriigid NEC- direktiivi nõuete kohaselt koostama, vastu võtma ja ellu viima teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm). Poliitika tõhusaks rakendamiseks peavad panustama kõik sektorid, sealhulgas põllumajandus, kus õhusaasteainete heitkogused on seni kõige aeglasemalt vähenenud. Käesolev õhusaasteainete vähendamise programm sisaldab ülevaadet Eesti paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise võimalustest ja potentsiaalist ning õhusaasteainete heitkoguste vähendamise meetmetest. Programmi aluseks on nii Eesti kui ka EL-i õigusaktid, riigisisesesed arengukavad ja valdkondlikud uuringud. Programmi koostamiseks moodustati valdkondlikud töörühmad energeetika, tööstusprotsesside, transpordi, põllumajanduse ja lahustite valdkonna jaoks ja nendesse kuulusid asjaomaste huvirühmade esindajad. Töörühmade koosolekute eesmärk oli kooskõlastada õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärkide saavutamiseks välja pakutud meetmed ning koostatud heitkoguste prognoosid aastateks 2020 ja 2030. Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamine algatati keskkonnaministri 28.03.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/212. Õhusaasteainete vähendamise programm on arengudokument riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 mõistes. 7 2. ENERGEETIKA VALDKOND 2.1. Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkogused Eestis perioodil 1990– 2016 Rahvusvahelises aruandluses kajastatud energeetika vadlkond hõlmab statsionaarset kütuse põletamist (NFR 1A1, 1A2, 1A4), liikuvaid heiteallikaid (NFR 1A3) ning kütuse jaotust ja kaevandamist (1B), olles kõigi saasteainete (v.a ammoniaak) heitkoguste peamine heiteallikas. Liikuvad heiteallikad on alljärgnevast analüüsist välja jäetud, kuna antud sektor leiab käsitlust eraldi transpordi valdkonna peatükis. Seega, käesolev energeetika peatükk kajastab järgmisi heiteallikaid: ● Energiatööstus; ● Elektrienergia ja soojuse tootmine; ● Kütuste muundamise tööstus; ● Põletamine töötlevas tööstuses ja ehituses; ● Mittetööstuslik põletamine; ● Põletamine äri- ja avaliku teeninduse sektoris; ● Põletamine kodumajapidamises; ● Põletamine põllu- ja metsamajanduses; ● Kütuste kaevandamine ja jaotus (hajusheide). Õhusaasteainete inventuuri raames kasutatakse energeetika valdkonna heitkoguste arvutamisel ja koondamisel andmeid paiksete ja hajusheiteallikate kohta. Paiksete heiteallikate saasteainete heitkoguste andmed pärinevad iga-aastastest aruannetest, mida esitavad õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omavad heiteallikate valdajad (ettevõtted) välisõhu saastamisega seotud tegevuste kohta. Hajusheiteallikate heitkogused arvutatakse Statistikaameti energiabilansi kütuse koguse (v.a paiksete heiteallikate poolt kasutatud kütuse kogus) ja eriheidete alusel. Energeetika valdkonna heitkoguste arvutuste aluseks on: ● Riiklikud, keskkonnaministri määrusega kehtestatud metoodikad6; ● Heitkoguste mõõtmiste tulemused, vastavalt keskkonnaloa tingimustele ning keskkonnalubade infosüsteemile KOTKAS; ● Uuringute tulemused, nt kodumajapidamise sektori heitkoguste arvutamisel7; ● Ettevõtte metoodikad, mis on kooskõlastatud Keskkonnaametiga (varasemalt Keskkonnaministeeriumiga); ● EMEP/EEA 2016. aasta juhendi metoodikad ja eriheited. 2016. aastal pärines energeetika valdkonnast 99,6% kogu Eesti SO2 heitkogustest, 49,6% NOx heitkogustest, 83,4% PM2,5 heitkogustest, 29% LOÜ heitkogustest ja 9% NH3 heitkogustest. 6 Keskkonnaministri määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. RT I, 29.11.2016, 6. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129112016006 (09.08.2018) 7 Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli nõuete täitmine [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/genfi_aruanne_final.pdf (09.08.2018) 8 1990–2016. aastate heitkogused ja selle perioodi protsentuaalne muutus on esitatud Joonis 2.1 ja Tabel 2.1. Eriti peenete osakeste heitkogused ja heitkoguste muutused on arvutatud perioodi 2000- 2016 kohta, vastavalt NEC-direktiivi ja LRTAP konventsiooni aruandluse juhendi tingimustele. 300 250 200 heitkogus, kt 150 100 50 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5 Joonis 2.1. Energeetikasektori saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt Energeetika valdkonna heitkogused sõltuvad kütuse põletamisest, energia tootmisest ning elektrienergia ekspordist. Tabel 2.2 on esitatud 2018. aasta õhusaasteainete inventuuris kasutatud primaarenergia ressursid, soojuse ja elektrienergia toodang ning elektrienergia eksport aastatel 1990–2016. Kohalike kütuste osatähtsus on oluline ja moodustab üle 85% energiaressurssidest, millest põlevkivi osakaal on suurim – ligikaudu 69% (Tabel 2.3). Põhiline osa elektrienergiast toodetakse põlevkivist. Ajavahemikul 1990–2016 on põlevkivi tarbimine vähenenud 231 PJ-lt 1990. aastal 167,3 PJ-ni 2016. aastal. Samal ajal on elektrienergia toodang vähenenud 29% ja elektrienergia eksport ligikaudu 34%, mis on kindlasti ka üheks saasteainete heitkoguste vähenemise põhjuseks. Taastuvate energiaallikate osakaal on 15,3% ja teiste kütuste (sh imporditud kütused) osa oluliselt väiksem. 9 450000 30000 400000 Primaarenergia varustatus, TJ Elekrienergia toodang ja eksport, soojuse 25000 350000 300000 20000 250000 15000 tootmine, GWh 200000 150000 10000 100000 5000 50000 0 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Primaarenergiaga varustatus Elekrienergia brutotootmine Soojuse tootmine Elektrienergia eksport Joonis 2.2. Primaarenergiaga varustatus, energia tootmine ning elektrienergia eksport ajavahemikul 1990–20168 Muu küütus (sh Vedelad kütused jäätmed) 5.9% 1.9% Maagaas turvas 7.5% 0.5% Kivisüsi 0.2% Biomass (koos biogaasiga) 15.3% Põlevkivi 68.7% Joonis 2.3. Primaarenergiaga varustatuse struktuur 2016. aastal, % Suured põletusseadmed (edaspidi LCP9) on peamised SO2 ja NOx heitkoguste allikad energeetika valdkonnas, moodustades vastavalt 63% vääveldioksiidi ja 42% lämmastikoksiidide heitkogustest. Suur osa nende saasteainete heitkogustest eraldub just põlevkivi elektrijaamadest. Keskmise 8 2018. aasta õhusaasteainete inventuur, Keskkonnaagentuur ─ Estonian Informative Inventory Report 1990–2016, Keskkonnaagentuur, Tallinn 2018. [www] https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonia_iir_2018.pdf (27.02.2019) 9 Võimsusega >=50 MWth, Eestis kokku 16 ettevõtet. Reguleeritakse tööstusheite seadusega. 10 võimsuga põletusseadmete (edaspidi MCP10) osakaal energeetika valdkonnas on väiksem, moodustades vastavalt 15% SO2 ja 9% NOx heitkogustest. Ainult 11% välisõhku eraldunud eriti peenetest osakestest on tekkinud LCP-st ja 15% MCP-st. Ülejäänud 74% PM2,5 heitkogustest pärinevad väikse võimsusega põletusseadmetest ja kodumajapidamise ahjudest, mille suur osakaal eriti peenete osakeste heitkogustes on tingitud tahkekütuse (peamiselt biomassi) kasutamisest ja püüdeseadmeteta töötamisest. Energeetika valdkonna ammoniaagi heitkoguste osakaal on väike ja tekib peamiselt biomassi põletamisel ja põlevkivi avakaevandamisel (lõhkamistööd). Tabel 2.1. Energeetika valdkonna (v.a transport) saasteainete heitkogused, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,511 1990 36,062 9,285 265,480 0,408 ─ 1991 32,966 9,019 243,465 0,395 ─ 1992 24,112 6,363 187,039 0,375 ─ 1993 19,379 5,576 151,244 0,359 ─ 1994 22,446 7,080 145,958 0,583 ─ 1995 26,435 10,719 112,073 0,989 ─ 1996 29,138 12,570 120,821 1,121 ─ 1997 27,732 13,260 112,031 1,142 ─ 1998 24,080 10,882 100,158 0,959 ─ 1999 22,818 10,923 94,246 0,897 ─ 2000 23,690 11,698 93,898 0,881 13,647 2001 24,279 12,519 89,711 0,898 14,713 2002 23,438 12,330 85,753 0,862 14,706 2003 25,837 11,987 99,444 0,911 12,483 2004 23,756 13,031 87,384 0,922 13,435 2005 20,692 11,345 75,716 0,902 12,264 2006 18,952 9,697 69,445 0,754 7,800 2007 23,549 8,603 87,701 0,865 10,775 2008 21,921 8,665 69,196 0,922 10,023 2009 19,360 8,239 54,705 0,848 8,200 2010 24,358 8,657 83,118 0,914 12,516 2011 23,723 8,066 72,614 0,849 16,941 2012 20,400 7,659 40,476 0,885 6,949 2013 18,843 7,552 36,421 0,900 9,466 2014 17,984 7,045 40,758 0,923 6,631 2015 14,533 6,725 31,698 1,115 7,912 2016 15,509 6,507 29,732 1,070 6,243 1990–2016, % -57,0 -29,9 -88,8 162,3 ─ 2005–2016, % -25,0 -42,6 -60,7 18,6 -49,1 10 Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid. RT I, 10.11.2017, 18. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018 (22.10.2018) 11 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 11 Võrreldes 1990. aastaga on 2016. aasta seisuga energeetika valdkonna NOx heitkogused vähenenud 57%, LOÜ – 29,9%, SO2 – 88,8% ja PM2,5 – 49,1% (võrreldes 2005. aastaga). Samal ajal on valdkonna ammoniaagi heitkogused suurenenud 0.662 kt võrra, mis on tingitud põletatud puidu ning puidujäätmete koguste kasvust, kuid moodustab siiski marginaalse osa valdkondade ülestest NH3 kogustest. Heitkoguste vähenemise peamised põhjused: ● Majanduse ümberstruktureerimine 1990. aastate alguses; ● Elektrienergia ekspordi vähenemine; ● Kohalike kütuste (sealhulgas puit, põlevkiviõli) ning maagaasi kasutamise suurenemine; ● Vedelkütuse kvaliteedi paranemine (madalam väävlisisaldus); ● Uute keevkiht tehnoloogiaga katelde käivitamine ning uute SO2 ja NOx püüdeseadmete kasutuselevõtt; ● Elektri ja soojuse koostootmise potentsiaali kasutamise suurendamine; ● Raske kütteõli kasutamise vähendamine ligikaudu 99,9% võrreldes 1990. aastaga; ● Taastuvenergia osakaalu suurendamine; ● Seadusandlike kohustuste täitmine. Saasteainete heitkoguste osakaal energeetika valdkonna alamsektorites 2016. aastal on esitatud Tabel 2.2. Tabel 2.2. Saasteainete heitkoguste osakaal energeetika valdkonna alamsektorites 2016. aastal Saasteaine, % NFR Sektori nimetus NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 1A1a Elektrienergia ja soojuse tootmine 53,7 7,5 76,7 17,4 31,7 1A1c Kütuse muundamise tööstus 1,8 10,2 4,4 19,8 0,1 1A2 Töötlev tööstus ja ehitus 9,6 9,6 17,1 14,9 23,4 1A4ai Äri- ja avalik sektor 1,9 1,3 0,3 2,9 6 1A4bi Kodumajapidamine 32,3 52,4 0,9 31,2 36,5 1A4ci Põllumajandus/metsandus/kalandus 0,7 0,4 0,5 0,5 2,1 1B Kütuste kaevandamine ja jaotus 0,1 18,7 0,1 13,3 0,2 Tabel 2.2 on näha, et elektrienergia ja soojuse tootmise sektor on suurim SO2 ja NOx heitkoguste emiteerija. Samuti on üheks peamiseks SO2 ja PM2,5 heiteallikaks põletamine töötlevas tööstuses. Kodumajapidamine panustab enim LOÜ-de, PM2,5 ning NH3 heitkogustesse. Teised sektorid omavad väiksemat osakaalu. Energiatööstus Energiatööstus hõlmab saasteainete heitkoguseid kütuse põletamisest elektrienergia ja soojuse tootmisel ning kütuste muundamisest, peamiselt põlevkiviõli tootmiseks (Tabel 2.3). 12 Tabel 2.3. Energiatööstus alamsektorite kaupa Metoodika, NFR Sektori nimetus Heiteallikad saasteained Paiksed- (soojus- ja elektrijaamad, Tier 2/ Tier 3; Elektrienergia ja soojuse 1A1a koostootmis jaamad, NOx, LOÜ, SO2, tootmine katlamajad) ning NH3, PM2,5 hajusheiteallikad Paiksed heiteallikad: põlevkiviõli tootmise Tier 3; 1A1c Kütuste muundamise tööstus ettevõtted, sektori NOx, LOÜ, SO2, katlamajad (sh põlevkivi NH3, PM2,5 kaevandamine) 2016. aastal moodustas energiatööstus 81,1% kogu energeetika valdkonna SO2 heitkogustest, 55,5% NOx heitkogustest, 17,7% LOÜ heitkogustest, 37,2% NH3 heitkogustest ja 31,8% PM2,5 heitkogustest. Suurimad välisõhu saastajad elektrienergia ja soojuse tootmise sektoris (1A1a) on põlevkivi elektrijaamad. Kütuste muundamise tööstuse (1A1c) heitkogused, mis hõlmavad ainult kütuste ümbertöötlemise ning põletamise protsesse, on põhjustatud peamiselt kolmest põlevkiviõli tootmise ettevõttest ning põlevkivi ja turba kaevandamise sektori katlamajadest. Energiatööstuse NOx, LOÜ, SO2 ja PM2,5 heitkogused ning heitkoguste vähenemise protsent aastatel 1990–2016 on esitatud Tabel 2.4 ja Joonis 2.4 ning alamsektorites Tabel 2.5 jaTabel 2.6. Heitkoguste vähenemise peamine põhjus on elektrienergia toodangu langus ning uute tehnoloogiate rakendamine põlevkivi elektrijaamades ja põlevkiviõli tootmise ettevõtetes. Ammoniaagi heitkoguste suurenemine on tingitud puidu ning puidujäätmete põletatud koguste suurenemisest. 250 200 heitkogus, kt 150 100 50 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5 Joonis 2.4. Energiatööstuse NOx, LOÜ, SO2 ja PM2,5 heitkogused aastatel 1990–2016, kt 13 Joonis 2.5 on esitatud kütuse kasutamine energiatööstuses. 350 300 Kütuse kasutamine, PJ 250 200 150 100 50 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Tahked kütused Gaasilised kütused Vedelad kütused Biomass Teised kütused Joonis 2.5. Kütuse kasutamine energiatööstuses aastatel 1990–2016 Tabel 2.4. Energiatööstuse saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,512 1990 25,690 1,763 220,880 0,081 ─ 1991 22,960 1,796 199,700 0,086 ─ 1992 17,150 1,835 162,270 0,082 ─ 1993 12,450 1,254 126,200 0,064 ─ 1994 14,270 1,364 123,900 0,126 ─ 1995 14,080 1,574 90,270 0,171 ─ 1996 15,470 1,733 100,240 0,179 ─ 1997 14,260 1,625 94,290 0,195 ─ 1998 13,880 1,620 89,010 0,241 ─ 1999 13,490 1,382 85,180 0,220 ─ 2000 12,780 1,065 81,110 0,177 7,667 2001 13,370 1,066 75,090 0,148 7,327 2002 13,280 1,125 71,060 0,134 6,716 2003 15,680 1,166 86,290 0,140 4,294 2004 14,180 1,566 73,920 0,159 5,126 2005 12,400 1,726 62,090 0,180 4,486 2006 10,890 1,271 62,340 0,128 2,767 2007 14,100 1,022 82,360 0,130 5,707 2008 12,298 1,061 62,286 0,124 3,398 2009 10,637 1,125 49,138 0,133 3,201 12 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 14 Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,512 2010 15,283 1,132 78,214 0,143 6,851 2011 15,111 1,096 67,393 0,115 11,940 2012 12,210 1,208 34,663 0,119 2,860 2013 10,648 1,398 31,131 0,156 4,787 2014 10,453 1,314 35,491 0,213 2,893 2015 7,831 1,229 26,270 0,348 2,579 2016 8,604 1,150 24,112 0,398 1,983 1990–2016, % -66,5 -34,8 -89,1 394,4 ─ 2005–2016, % -30,6 -33,4 -61,2 121,1 -55,8 Tabel 2.5. Elektri- ning soojuse tootmise alamsektori saasteainete heitkogused aastatel 1990– 2016, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,513 1990 25,690 0,900 220,400 0,081 ─ 1991 22,960 0,990 199,460 0,086 ─ 1992 17,150 1,030 161,530 0,082 ─ 1993 12,350 0,560 124,640 0,064 ─ 1994 14,170 0,790 122,730 0,126 ─ 1995 13,980 0,980 89,670 0,171 ─ 1996 15,350 1,020 99,570 0,179 ─ 1997 14,130 0,950 93,570 0,195 ─ 1998 13,760 1,050 88,380 0,241 ─ 1999 13,370 0,930 84,600 0,220 ─ 2000 12,390 0,630 79,110 0,176 7,307 2001 12,970 0,520 72,930 0,145 7,047 2002 12,870 0,430 68,710 0,131 6,406 2003 15,320 0,380 84,260 0,138 4,051 2004 13,930 0,780 72,520 0,143 4,966 2005 12,090 0,860 60,650 0,158 4,196 2006 10,560 0,700 61,190 0,107 2,537 2007 13,710 0,460 81,680 0,115 5,406 2008 11,942 0,449 61,686 0,121 3,198 2009 10,314 0,422 48,527 0,126 2,896 2010 14,734 0,395 77,318 0,134 6,315 2011 14,745 0,405 66,246 0,112 11,720 2012 11,960 0,424 33,507 0,119 2,642 2013 10,378 0,600 30,114 0,156 4,639 2014 10,167 0,491 34,337 0,174 2,704 2015 7,577 0,481 24,861 0,142 2,462 2016 8,332 0,485 22,807 0,186 1,979 1990–2016, % -67,6 -46,1 -89,7 129,6 ─ 13 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 15 2005–2016, % -31,1 -43,6 -62,4 17,7 -52,8 Tabel 2.6. Kütuste muundamise tööstuse alamsektori saasteainete heitkogused aastatel 1990– 2016, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH314 PM2,515 1990 0,000 0,863 0,480 ─ ─ 1991 0,000 0,806 0,240 ─ ─ 1992 0,000 0,805 0,740 ─ ─ 1993 0,100 0,694 1,560 ─ ─ 1994 0,100 0,574 1,170 ─ ─ 1995 0,100 0,594 0,600 ─ ─ 1996 0,120 0,713 0,670 ─ ─ 1997 0,130 0,675 0,720 ─ ─ 1998 0,120 0,570 0,630 ─ ─ 1999 0,120 0,452 0,580 ─ ─ 2000 0,390 0,435 2,000 0,001 0,360 2001 0,400 0,546 2,160 0,003 0,280 2002 0,410 0,695 2,350 0,003 0,310 2003 0,360 0,786 2,030 0,002 0,243 2004 0,250 0,786 1,400 0,016 0,160 2005 0,310 0,866 1,440 0,022 0,290 2006 0,330 0,571 1,150 0,020 0,230 2007 0,390 0,562 0,680 0,016 0,300 2008 0,356 0,612 0,600 0,003 0,200 2009 0,323 0,703 0,611 0,007 0,305 2010 0,548 0,737 0,896 0,009 0,536 2011 0,366 0,692 1,147 0,003 0,220 2012 0,250 0,784 1,156 0,001 0,218 2013 0,270 0,798 1,017 0,000 0,148 2014 0,286 0,823 1,154 0,039 0,189 2015 0,254 0,748 1,409 0,206 0,117 2016 0,272 0,665 1,305 0,212 0,004 1990–2016, % ─ -22,9 171,9 ─ ─ 2005–2016, % -12,3 -23,2 -9,4 863,6 -98,6 Põletamine töötlevas tööstuses ja ehituses Põletamine töötlevas tööstuses on teine oluline energeetika valdkonna SO2 heiteallikas ja üks suurim eriti peenete osakeste heiteallikas (Tabel 2.2). Töötleva tööstuse alamsektorite kirjeldus on esitatud Tabel 2.7. 14 Perioodil 1990-1999 NH3 heidet ei raporteeritud 15 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 16 NFR 1A2a–1A2f alamsektorid hõlmavad ainult paiksete heiteallikate heitkoguseid, mis on esitatud ettevõtete poolt ja eraldunud metallitööstuse tehnoloogilistest ahjudest (malmivalud ja kuumutusahjud); teisese plii-, alumiiniumi-, ning tsingi tootmisel; tsemendi, klaasi, lubja, telliskivi, asfaldi tootmisel; teistest tehnoloogiaseadmetest ning tööstuse sektori katlamajadest. NFR 1A2gviii sisaldab paiksete ja hajusheiteallikate saasteainete heitkoguseid tegevustest, mis ei kuulu NFR 1A2a–1A2f sektorite alla. Ettevõtted kasutavad heitkoguste arvutamisel keskkonnaministri määrusega nr 596 kehtestatud vastava valdkonna eriheiteid, mõõtmiste tulemusi või oma metoodikaid, mis on eelnevalt kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Hajusheiteallikate heitkoguste arvutamise aluseks on Statistikaameti energiabilansi andmed (v.a paiksete heiteallikate kütuse kogus) ja riiklikud või EMEP/EEA 2016. aasta juhendis esitatud metoodika eriheited. Tabel 2.7. Põletamine töötlevas tööstuses ja ehituses alamsektorite kaupa Metoodika, NFR Sektori nimetus Heiteallikad saasteained Paiksed heiteallikad: otsese kokkupuutega protsessid Statsionaarne tehnoloogilistes ahjudes Tier 2/ Tier 3; põletamine raua- ja 1A2a (raua ja terase NOx, LOÜ, SO2, terase tootmise kuumutusahjud, NH3, PM2,5 tööstuses malmivalud) ja sektori katlamajad Statsionaarne Paiksed heiteallikad: otsese Tier 3; põletamine teiste kokkupuutega protsessid 1A2b NOx, LOÜ, SO2, (värviliste) metallide tehnoloogilistes ahjudes ja NH3, PM2,5 tööstuses sektori katlamajad Statsionaarne Paiksed heiteallikad: sektori Tier 3; 1A2c põletamine keemia katlamajad ja muud NOx, LOÜ, SO2, tööstuses põletusseadmed NH3, PM2,5 Statsionaarne Paiksed heiteallikad: sektori Tier 3; 1A2d põletamine tselluloosi, katlamajad ja muud NOx, LOÜ, SO2, paberi ja trükitööstuses põletusseadmed NH3, PM2,5 Statsionaarne Paiksed heiteallikad: sektori Tier 3; 1A2e põletamine toiduainete katlamajad ja muud NOx, LOÜ, SO2, ja tubaka tööstuses põletusseadmed NH3, PM2,5 Paiksed heiteallikad: Statsionaarne põletamise protsessid Tier 3; põletamine 1A2f tsemendi, lubja, klaasi, NOx, LOÜ, SO2, mittemetalsete telliste, asfaldi tootmisel; NH3, PM2,5 mineraalide tööstuses sektori katlamajad Paiksed ning Tier 2/ Tier 3; Statsionaarne hajusheiteallikad: 1A2gviii NOx, LOÜ, SO2, põletamine tööstuses põletamise protsessid muus NH3, PM2,5 tööstuses Töötleva tööstuse alamsektorite heitkoguste osakaal 2016. aastal on esitatud Joonis 2.6. 17 Joonis 2.6 on näha, et metalli-, keemia- ja toiduainetetööstuse osakaal on väike, suurem osa saasteained eraldub muu tööstuse protsessidest hõlmates peamiselt tööstuslikke katlamaju. Mineraaltööstus moodustab lämmastikoksiidide heitkogustest ligikaudu 42%, tselluloosi ja paberi tööstus eriti peenete osakeste heitkogustest ligikaudu 13,5%. PM2,5 NH3 SO2 LOÜ NOx 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Raud ja teras Värvilised metallid Keemia tööstus Tselluloos, paber ja trükitööstus Toiduainetetööstus, joogid ja tubakas Mittemetalsed mineraalid Muu tööstus Joonis 2.6. Töötleva tööstuse alamsektorite heitkoguste osakaal 2016. a, % Töötleva tööstuse saasteainete heitkogused ja heitkoguste muutus ajavahemikul 1990–2016 on esitatud Tabel 2.8 ja Joonis 2.7. Võrreldes 1990. aastaga on SO2 ja NOx heitkogused oluliselt vähenenud, vastavalt 86,8% ja 73,6%. Heitkoguste vähenemise põhjuseks on 1990. aastate alguses tööstuse ümberstruktureerimine, raske kütteõli osakaalu vähenemine (99,9%) ja selle asemel madala väävlisisaldusega vedelkütuste kasutamine, maagaasi kasutamise suurenemine ja parima võimaliku tehnika rakendamine. Tabel 2.8. Töötleva tööstuse ja ehituse alamsektori saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,516 1990 5,600 0,620 38,510 0,010 ─ 1991 5,450 0,610 37,490 0,010 ─ 1992 3,100 0,280 21,490 0,009 ─ 1993 3,060 0,250 22,410 0,012 ─ 1994 2,560 0,290 20,120 0,019 ─ 1995 2,340 0,230 19,510 0,006 ─ 1996 2,250 0,470 17,620 0,025 ─ 1997 1,940 0,330 15,100 0,019 ─ 1998 1,320 0,390 8,730 0,018 ─ 1999 0,980 0,390 6,650 0,020 ─ 2000 2,470 0,130 10,100 0,055 1,662 16 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 18 Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,516 2001 2,580 0,420 11,650 0,123 2,716 2002 2,170 0,930 11,860 0,140 3,392 2003 2,390 0,953 11,460 0,192 4,080 2004 2,200 0,960 11,880 0,208 4,372 2005 2,140 0,930 12,170 0,226 4,312 2006 2,130 0,720 6,020 0,133 1,591 2007 2,060 0,620 4,390 0,102 1,432 2008 2,330 0,943 6,029 0,174 3,213 2009 1,337 0,435 4,840 0,096 1,587 2010 1,621 0,659 4,136 0,133 2,140 2011 2,397 0,576 4,445 0,138 1,995 2012 1,871 0,437 5,097 0,129 1,226 2013 2,357 0,769 4,569 0,154 1,787 2014 1,973 0,700 4,608 0,132 1,134 2015 1,405 0,856 4,915 0,209 2,723 2016 1,481 0,623 5,088 0,160 1,461 1990–2016, % -73,6 0,5 -86,8 1500,0 ─ 2005–2016, % -30,8 -33,0 -58,2 -29,2 -66,1 45 40 35 30 heitkogus, kt 25 20 15 10 5 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 SO2 NOx LOÜ NH3 PM2,5 Joonis 2.7. Töötleva tööstuse saasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016, kt Mittetööstuslik põletamine Mittetööstuslik põletamine on energeetika valdkonna NOx, LOÜ ja NH3 heitkoguste peamine allikas, mis moodustab vastavalt 34,9%, 54,1% ja 34,6% heitkogustest (Tabel 2.2) . Märkimisväärne heitkoguste osa pärineb kodumajapidamiste kütmisest, seda just eelkõige biomassiga kütmisel (Joonis 2.8). 19 Mittetööstuslik põletamine hõlmab peamiselt väikseid või keskmise võimsusega katlamaju ning muid põletusseadmeid äri- ja avaliku teeninduse alamsektoris, põllumajanduses ning kodumajapidamises. Äri- ja avaliku teeninduse ning põllumajanduse alamsektorite heitkogused pärinevad paiksetest ja hajusheiteallikatest. Ettevõtted kasutavad heitkoguste arvutamisel keskkonnaministri määrusega nr 596 kehtestatud eriheiteid, mõõtmiste tulemusi või oma metoodikaid, mis on eelnevalt kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Hajusheiteallikate heitkoguste arvutamise aluseks on Statistikaameti energiabilansi andmed (v.a paiksete heiteallikate kütuse kogus) ja riiklikud või EMEP/EEA 2016. aasta juhendis esitatud metoodika eriheited52. Kodumajapidamise sektor sisaldab heitkoguseid järgmistest hajusheiteallikatest: tavaahjud, kaminad, pliidid ja katlad. Selle sektori biomassi (puit ja puidujäätmed) põletamisest tekkinud heitkoguste arvutamise aluseks on Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringu raames täpsustatud saasteainete eriheited17 ning Statistikaameti energiabilansis esitatud kodumajapidamistes kasutatud kütuste kogus. Eriheited on jagatud põletusseadmete ning tehnoloogiate kaupa (vana ja uus), mis võimaldab täpsemalt arvutada saasteainete heitkoguseid. Muude kütuste põletamisel eraldunud saasteainete heitkogused on arvestatud vastavalt EMEP/EEA 2016. aasta juhendis esitatud eriheidetele. Mittetööstusliku sektori alamsektorite kirjeldus on esitatud Tabel 2.9. Tabel 2.9. Mittetööstuslik põletamine alamsektorite kaupa Metoodika, NFR Sektori nimetus Heiteallikad saasteained Paiksed- (sektori Tier 2/ Tier 3; Põletamine äri- ja avaliku katlamajad ja muud 1A4ai NOx, LOÜ, SO2, teeninduse sektorites põletusseadmed) ning NH3, PM2,5 hajusheiteallikad Hajusheiteallikad: kodumajapidamise Tier 2; Põletamine 1A4bi põletusseadmed nagu NOx, LOÜ, SO2, kodumajapidamises ahjud, kaminad, katlad NH3, PM2,5 ja muud Paiksed- (sektori Põletamine põllumajanduse, Tier 2/ Tier 3; katlamajad ja muud 1A4ci metsanduse ning kalanduse NOx, LOÜ, SO2, põletusseadmed) ning sektorites NH3, PM2,5 hajusheiteallikad 17 „Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli nõuete täitmine“ [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/genfi_aruanne_final.pdf (09.08.2018) 20 PM2,5 NH3 SO2 LOÜ NOx 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Põletamine äri- ja avaliku teeninduse sektoris Põletamine kodumajapidamisel Põletamine põllu- ja metsamajandusel Joonis 2.8. Mittetööstusliku põletamise alamsektorite heitkoguste osakaal 2016. aastal, % Alamsektori heitkogused ja heitkoguste muutuse protsent ajavahemikul 1990–2016 on esitatud Tabel 2.10 ja Joonis 2.9. Selle perioodi jooksul on oluliselt vähenenud SOx heitkogused (ligikaudu 92%), mis on tingitud kivisöe ja vedelkütuse kasutamise vähenemisest. LOÜ-de ja PM2,5 heitkoguste vähenemine vastavalt 20,5% ja 19,4% (võrreldes 2005. aastaga) on aga saavutatud peamiselt uute puhastusseadmete kasutusele võtmisega. NH3 heitkoguste suurenemise põhjuseks on biomassi kasutamise kasv. NOx heitkoguste suurenemine on tingitud uue tehnoloogiaga kateldest, mille korral tekib võrreldes vanade kateldega suurem NOx-de heide. Heitkoguste suurenemine ajavahemikul 1994-1998 on seotud kodumajapidamiste puidu kasutamise kasvuga. Tabel 2.10. Mittetööstusliku alamsektori saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,518 1990 4,772 4,428 6,090 0,318 ─ 1991 4,556 4,374 6,275 0,299 ─ 1992 3,862 2,973 3,279 0,284 ─ 1993 3,869 2,797 2,634 0,284 ─ 1994 5,616 3,843 1,938 0,438 ─ 1995 10,015 7,282 2,293 0,811 ─ 1996 11,418 8,456 2,961 0,917 ─ 1997 11,532 8,584 2,641 0,928 ─ 1998 8,880 6,492 2,418 0,700 ─ 1999 8,348 6,411 2,416 0,657 ─ 2000 8,430 6,178 2,688 0,649 4,309 2001 8,319 5,836 2,971 0,627 4,649 2002 7,978 5,627 2,833 0,589 4,587 2003 7,757 5,464 1,694 0,579 4,099 2004 7,376 5,321 1,584 0,545 3,926 2005 6,142 4,405 1,456 0,446 3,455 18 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 21 Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,518 2006 5,922 4,190 1,085 0,433 3,432 2007 7,379 5,040 0,941 0,542 3,626 2008 7,276 5,068 0,869 0,522 3,398 2009 7,351 4,995 0,702 0,529 3,380 2010 7,420 5,048 0,750 0,523 3,491 2011 6,183 4,215 0,700 0,420 2,964 2012 6,301 4,189 0,679 0,425 2,812 2013 5,814 3,913 0,670 0,398 2,870 2014 5,532 3,666 0,622 0,387 2,585 2015 5,273 3,454 0,481 0,362 2,592 2016 5,404 3,519 0,507 0,370 2,785 1990–2016, % 13,2 -20,5 -91,7 16,4 ─ 2005–2016, % -12,0 -20,1 -65,2 -17,0 -19,4 12.0 10.0 8.0 heitkogus, kt 6.0 4.0 2.0 0.0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5 Joonis 2.9. Mittetööstuslik põletamise sektori saasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016, % Kütuste kaevandamine ja jaotus Kütuste jaotuse ja kaevandamise osakaal energeetika valdkonna heitkogustes on väike: LOÜ-de osakaal on 18,7% ja ammoniaagi korral on see 13,3% (Tabel 2.2). Teiste saasteainete heitkogused on marginaalsed, mistõttu pole nende kohta detailset analüüsi tehtud. 22 Sektor hõlmab hajusheiteallikate heitkoguseid põlevkivi avakaevandamisest (lõhkamistööd), põlevkivitööstuse ladustamisest, vedel- ning gaasiliste kütuste jaotamisest ja gaaside järelpõletuse süsteemidest. Heitkoguste arvutamisel kasutavad ettevõtted keskkonnaministri määrusega kehtestatud eriheiteid19, mõõtmiste tulemusi või oma metoodikaid, mis on kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Hajusheiteallikate heitkoguste arvutamise aluseks on Statistkaameti energiabilansi andmed (v.a paiksete heiteallikate kütuse kogus) ja EMEP/EEA 2016. aasta juhendis esitatud metoodika eriheited. Kütuste kaevandamise ja jaotuse alamsektorite kirjeldus on esitatud Tabel 2.11. Tabel 2.11. Kütuste kaevandamine ja jaotus alamsektorite kaupa Metoodika, NFR Kategooria nimetus Heiteallikad saasteained Tier 3; Lenduv heitkogus kütuste Paiksed heiteallikad: 1B1b NOx, LOÜ, SO2, muundamisest koksiahjud (lekkimine) NH3, PM2,5 Paiksed heiteallikad: põlevkivi kaevandamise Tier 3; Muu lenduv heitkogus 1B1c ettevõtted, põhiliselt NOx, LOÜ, SO2, kütuste kaevandamisest lõhkamine (lõhkamis NH3, PM2,5 tööd) Paiksed heiteallikad: Ladustamine ja käitlus Tier 3; 1B2aiv põhiliselt ladustamine naftatööstuses LOÜ põlevkiviõli tootmisel Paiksed- (tanklad, terminalid) ning Tier 2/ Tier 3; 1B2av Õlitoodete jaotus hajusheiteallikad LOÜ (tanklad) Lenduv heitkogus maagaasi Hajusheiteallikad: Tier 1; 1B2b tootmisel, töötlemisel, maagaasi jaotus LOÜ jaotamisel jne) Paiksed heiteallikad: Tier 3; Süttimine nafta ja gaasi 1B2c gaaside kogumine ja - NOx, LOÜ, SO2, ammutamisel järelpõletus NH3, PM2,5 2016. aastal oli õlitoodete jaotus (tanklad ja terminalid) suurim LOÜ-de heiteallikas – 86,1%, millest heitkogused naftaterminalidest moodustasid 61,4% ja tanklatest 38,6%. Teiste allikate osakaal oli väiksem (Joonis 2.10). 19 Keskkonnaministri määrus nr 61 „Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete arvutusliku määramise meetodid“. RT I, 06.12.2016, 14. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016014 (09.08.2018) 23 Lenduv heitkogus maagaasi tootmisel, töötlemisel, Süttimine nafta ja jaotamisel jne) gaasi ammutamisel 1.2% 0.2% Ladustamine ja käitlus naftatööstuses 12.5% Õlitoodete jaotus 86.1% Joonis 2.10. 2016 a. kütuste kaevandamise ja jaotuse alamsektorite LOÜ heitkoguste osakaal, % Sektori heitkogused ja heitkoguste muutuse protsent ajavahemikul 1990–2016 on esitatud Tabel 2.12 ja Joonis 2.11. LOÜ-de heitkoguste 51%-line vähenemine on põhjustatud 1990. aastate alguses toimunud majanduse ümberstruktureerimisest ning Keskkonnaministri määruse nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil”20 (vastu võetud 27.12.2016) sätestatud nõuedest rakendada bensiini auru kogumise ja taaskasutamise meetmeid. Samuti mõjus terminalide heitkoguste vähenemisele naftasaaduste transiidi langus. LOÜ-de heitkoguste suurenemine 2000. aastal on tingitud ühelt poolt terminalidest tekkivate heitkoguste suurenemisega ning teisalt on kasvanud terminalide poolt esitatud aruannete arv võrreldes 1990– 1999 perioodiga. Tabel 2.12. Kütuste kaevandamise ja jaotuse sektori saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt Aasta NOx21 LOÜ SOx22 NH323 PM2,524 1990 ─ 2,474 ─ ─ ─ 1991 ─ 2,239 ─ ─ ─ 1992 ─ 1,275 ─ ─ ─ 1993 ─ 1,275 ─ ─ ─ 1994 ─ 1,583 ─ ─ ─ 1995 ─ 1,632 ─ ─ ─ 1996 ─ 1,911 ─ ─ ─ 1997 ─ 2,721 ─ ─ ─ 20 Keskkonnaministri määrus nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. RT I, 29.12.2016, 55. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016055 (09.08.2018) 21 Perioodil 1990-1999 NOx heidet ei raporteeritud 22 Perioodil 1990-2006 SOx heidet ei raporteeritud 23 Perioodil 1990-2003 NH3 heidet ei raporteeritud 24 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 24 Aasta NOx21 LOÜ SOx22 NH323 PM2,524 1998 ─ 2,380 ─ ─ ─ 1999 ─ 2,740 ─ ─ ─ 2000 0,010 4,326 ─ ─ 0,010 2001 0,010 5,197 ─ ─ 0,021 2002 0,010 4,649 ─ ─ 0,010 2003 0,010 4,404 ─ ─ 0,010 2004 0,000 5,184 ─ 0,010 0,010 2005 0,010 4,284 ─ 0,050 0,010 2006 0,010 3,516 ─ 0,060 0,010 2007 0,010 1,922 0,010 0,090 0,010 2008 0,017 1,593 0,013 0,102 0,014 2009 0,036 1,684 0,026 0,089 0,031 2010 0,035 1,818 0,018 0,115 0,034 2011 0,032 2,179 0,076 0,175 0,042 2012 0,019 1,824 0,038 0,212 0,051 2013 0,024 1,471 0,051 0,192 0,021 2014 0,025 1,366 0,038 0,191 0,020 2015 0,024 1,186 0,032 0,196 0,018 2016 0,020 1,215 0,024 0,142 0,014 1990–2016, % ─ -50,9 ─ ─ ─ 2005–2016, % +100,0 -71,6 ─ +184,0 +40,0 6 5 4 Heitkogus, kt 3 2 1 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5 Joonis 2.11. Kütuste kaevandamise ja jaotuse sektori saasteainete heitkogused aastatel 1990– 2016, kt 25 2.2. Energeetika valdkonna poliitikaprioriteedid Energeetika valdkond (statsionaarne kütuse põletamine ilma liikuvate heiteallikateta) on Eesti peamine õhusaasteainete heiteallikas. 2016. aastal moodustas statsionaarne kütuse põletamine 99,6% kogu Eesti SO2 heitkogustest, 49,6% NOx heitkogustest, 83,4% PM2,5 heitkogustest, 29% LOÜ heitkogustest ja 9% NH3 heitkogustest. Seetõttu omab energeetika sektor suurt keskkonnahoiu ja energiasäästu potentsiaali pikaajaliste riigisiseste ja rahvusvaheliste sihttasemeteni jõudmiseks. Ülevaade olulisematest energia valdkonna poliitikaprioriteetidestehk valdkonda mõjutavatest ja suunavatest arengukavadest ning seadusandlusest on esitatud järgnevates alapeatükkides. Riiklikud arengukavad Peamised energeetika valdkonna arengut ja erinevate eesmärgistatud meetmete elluviimist suunavad riiklikud strateegilised dokumendid on energiamajanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi ENMAK 2030), Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 (edaspidi põlevkiv arengukava) ja Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (edaspidi KPP 2050). ENMAK 2030 on visiooniga aastani 2050, ning vaatleb energiamajanduse valikute mõju keskkonnaseisundile, inimtervisele ning majanduse konkurentsivõimele tervikuna. Põlevkivi arengukava eesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästliku ja majanduslikult efektiivse kaevandamise ja kasutamise. Arengudokument KPP 2050 sisaldab pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika ja tööstuse, transpordi, põllumajanduse, jäätmemajanduse, metsanduse valdkondades. Heitkoguste hindamisel kasutati ENMAK 2030 raames välja töötatud elektri- ning soojuse tootmise ja kütuste tarbimise stsenaariume. Kuna arengukavad on omavahel tihedas seoses, siis on ka sealsed eesmärgid ning eesmärkideni jõudmiseks kirjeldatavad meetmed ja tegevused osaliselt kattuvad. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 Põlevkivivaldkonna üldeesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises. Põlevkivi kasutamise arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, garanteerides põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Seetõttu mõjutab Põlevkivi arengukava looduskeskkonda positiivselt.25 Põlevkivi arengukava seab riigi huvi elluviimise vajadusest tulenevalt kolm strateegilist eesmärki: 1. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; 2. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; 3. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine. Põlevkivi arengukava kirjeldab kaevandamise kõrval ka põlevkivi töötlemisest tulenevat mõju, seda eelkõige looduskeskkonnale, ja näeb ette konkreetsed tegevused mõju vähendamiseks (PVT 25 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu juurde [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/polevkivi_arengukava_2016-2030_seletuskiri.pdf (22.10.2018) 26 arendamine ja rakendamine õli ja elektri tootmisel, põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamise võimaluste analüüsimine jne). Põlevkivi arengukava on kooskõlas varasema Eesti energiamajanduse arengukavaga „Eesti energiamajanduse riikliku arengukavaga aastani 2020“, mis käsitleb põhiliselt põlevkivist saadava energia tootmist. Põlevkivi arengukavas on tähelepanu pööratud põlevkivi kaevandamisvõimalustele ja ressursi jätkusuutlikkusele ning kaevandamisest ja põlevkivi töötlemisest tingitud keskkonnamõjule. Mõlemad arengukavad näevad ette meetmeid põlevkivivaldkonna teadustegevuse arendamiseks.26 Põlevkivielektri tootmisel tuleb EL-ipikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide järgi vähendada põlevkivi otsepõletustehnoloogia osatähtsust elektritootmises ning arendada põlevkiviõli tootmist. Prognoositava õlitootmise mahu kasvuga suureneb ka uttegaasist elektrienergia tootmine. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise suunamine säästlikkusele, keskkonnahoiule ja efektiivsuse tõstmisele eeldab Põlevkivi arengukavas vajalike meetmete kavandamist ja rakendamist.27 Tabel 2.13 on esitatud arengukavas määratud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed ja tegevused, mis eeldavad põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlikku ja majanduslikult efektiivset kaevandamist ning kasutamist, kindlustades samas põlevkivitööstuse põlevkivivaruga ja vähendades või leevendades kaasnevat negatiivset keskkonnamõju.28 Tabel 2.13. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 meetmed ja tegevused23 Mõju saasteaine heitkoguste Meetmed, tegevused vähendamisele Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine Neutraalne Eesti põlevkivimaardla kaevandamise eelispiirkondade määramine Eelispiirkondade maavara kaevandamise prognoositav mõju soode hüdroloogilisele režiimile Rakendusuuring põlevkivi kaevandamise kao vähendamise võimaluste selgitamiseks ja rakendamiseks Põlevkiviressursi optimaalse tasustamise võimaluste analüüs Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju Neutraalne vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele Kaevandamisest mõjutatud piirkonna (ja selle Mõju piirkonna põhjavee puhveralade) pinna- ja põhjavee mudeli koostamine. seisundi parandamisele Kaevandamispiirkonna põhjaveetaseme muutusest tingitud negatiivse mõju leevendusmeetmete määramine Mõju veekeskkonnale ja nende rakendamise võimalikkuse (tõhususe, keskkonnamõju, maksumuse) analüüs Veevarustuse tagamine kaevandatud aladel. Mõju veekeskkonnale 26 Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030. [www] https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf (22.10.2018) 27 Vabariigi Valitsus. Riigikogu otsuse „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 kinnitamine” eelnõu seletuskiri, [www] http://www.envir.ee/sites/default/files/ak_seletuskiri_vv17dets2015.pdf (22.10.2018) 28 Keskkonnaministeerium. „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ rakendusplaan, seletuskiri. [www] http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/063523fd-455f-4d3b-a78c-fcaeee308f18?activity=2#heirEAtW (22.10.2018) 27 Mõju saasteaine heitkoguste Meetmed, tegevused vähendamisele Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju leevendamine Ohtlike ainete sisaldus õhus, Suletud kaevandamisjäätmehoidlate seisukorra hindamine vees ja pinnases väheneb ning ja korrastamine looduskeskkonna tingimused paranevad. Parima võimaliku tehnika arendamisel ja rakendamisel Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine kaasneb saasteainete heite vähenemine Saasteainete heite piiramine, ressursisäästlikkuse tõstmine, PVT arendamine ja rakendamine elektri tootmisel. tekkivate jäätmete vähendamine ja taaskasutamise tõstmine Elektritootmisest pärinevate põhiliste saasteainete heitkogused vähenevad. Samas õlitööstuse heitkogused võivad suureneda õlitootmise kasvu PVT arendamine ja rakendamine õlitootmisel. tõttu. Praeguse seisuga on mistahes ENMAK 2030 stsenaariumi rakendamisel täidetud Eesti kohustused tulenevalt saasteainete piirkoguste regulatsioonist Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse Positiivne mõju saasteainete keskkonnamõju vähendamine heitkoguste vähendamisele Lõhnaaine heitkoguse arvutusmetoodika väljatöötamine Positiivne ning keskkonnalubade täiendamine selles valdkonnas Ohtlike ainete sisaldus õhus, Põlevkivi kasutamise jääkreostuse inventeerimine, vees ja pinnases väheneb ning analüüs ning negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonna tingimused (jääkreostuskollete ohutumaks muutmine). paranevad. Ohtlike ainete sisaldus õhus, vees ja pinnases väheneb ning Ladestatud jäätmete koostise ja ohtlikkuse määramine looduskeskkonna tingimused paranevad. Põlevkivi kasutamine (elektrienergia ning õlitootmine) on Eestis peamiste saasteainete ning raskmetallide heitkoguste suurim heiteallikas. Võrreldes põlevkivi kasutamisega pole põlevkivi kaevandamine märkimisväärne välisõhu saastaja. Sealjuures omab põlevkivi allmaakaevandamine oluliselt väiksemat mõju välisõhule kui pealmaakaevandamine. Põlevkivi pealmaakaevandamisel on välisõhu heiteallikateks lõhketööd, kaevandamine, kaevandatud materjali sortimine, 28 rikastamine, laadimine ja purustamine ning kaevandatud toodangu transport. Põlevkivikihi lõhkamisel väljuvad välisõhku peamiselt osakesed ja väike kogus gaasilisi saasteaineid (SO2, CO, NOx, NH3 ja LOÜ), mille heitkogus oleneb kasutatavate lõhkeainete kogusest. Eestis lubatud lõhkeainete kasutamise korral on tagatud, et plahvatusgaaside sisaldus alaneb töökeskkonnas lubatud piiridesse lõhkamiskoha läheduses ning ümbritsevale keskkonnale ei tohiks plahvatusgaasid ohtu põhjustada. Samuti ei põhjusta laadimispurustuskompleksid tavapärasel töörežiimil välisõhu saastatuse taseme piirväärtuste ületamist. Allmaakaevandamisel satuvad saasteained välisõhku ventilatsiooniavade ehk šurfide kaudu.29 Arengukava peamistest meetmetest ja tegevustest, mis mõjutavad saasteainete heitkoguste vähendamist on põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine, mis näeb ette PVT arendamist ja rakendaminst elektri- ning õlitootmisel. Samuti parendab välisõhu kvaliteeti suletud kaevandamise jäätmehoidlate seisukorra hindamine ja korrastamine Ida-Virumaa regioonis. Põlevkivi kaevandamismahu piirang 20 mln tonni aastas võimaldab tulevikus karmistuvate heite piirmäärade kindlama järgimise. Koormus välisõhule väheneb ka pärast 2022. aastat vanade katelde sulgemise tõttu, mis on seotud töötundide piiranguga. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030)30 ENMAK 2030 hõlmab järgmisi valdkondi: elektrimajandus, soojamajandus, kütusemajandus, transpordisektori energiatarbimine ja energiakasutus elamumajanduses. Arengukava kirjeldab Eesti energiapoliitika võimalikke arengusuundi ning valib optimaalseima lähtudes eesmärgist, et tarbijatele on tagatud turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, selle mõju keskkonnale on aktsepteeritav, see on kooskõlas EL-i pikaajaliste energia- ning kliimapoliitika eesmärkidega ning selle rakendamine on majanduse pikaajalise konkurentsivõime seisukohast kõige kasulikum. Arengukava strateegilised eesmärgid on:  Energiavarustuse tagamine elektrimajanduses, soojamajanduses, transpordisektoris, elamumajanduses ja kodumaiste kütuste tootmises;  Majanduse energiamahukuse vähendamine (konkurentsivõimet kahjustamata) ja energiasäästu suurendamine; Energiajulgeoleku suurendamine energia tootmiseks vajaliku ärikeskkonna, energiainfrastruktuuri ja ühenduste arendamise kaudu. ENMAK 2030 sisaldab meetmeid ning vastavaid tegevusi nende ellu viimiseks (Tabel 2.14). 29 Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030. [www] https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf (22.10.2018) 30 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. [www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (22.10.2018) 29 Tabel 2.14. ENMAK 2030 meetmed ja tegevused Mõju saasteaine heitkoguste Meetmed, tegevused vähendamisele Elektrienergia tõhus tootmine Keskkonnanõuetele mittevastavate Positiivne. Saasteainete heitkogused tootmisvõimsuste sulgemine vähenevad Tõuseb kütuste kasutamise efektiivsus, väheneb vajalik kütuse kogus ning Uute koostootmisjaamade rajamine saasteainete heitkogus energiaühiku kohta Mõjub positiivselt KHG heitkogustele. Biomassi põletamisel võivad kasvada Uute biomassil töötavate elektrijaamade LOÜde, osakeste, ammoniaagi ning rajamine püsivate orgaaniliste saasteainete heitkogused Positiivne. Näiteks, keevkihipõletuse tehnoloogial töötavas uues Auvere elektrijaamas on võimalik lisaks Uute põlevkivil töötavate elektrijaamade põlevkivile kasutada kuni 50% ulatuses rajamine biomassi, kuni 20% ulatuses turvast ja kuni 10% ulatuses põlevkivigaasi, mis võimaldab oluliselt vähendada saasteainete heitkogused. Positiivne, suureneb taastuvenergia Uute tuuleparkide rajamine potentsiaal. Tuul on üks peamistest taastuvatest energiaallikatest Eestis Positiivne, osa põlevkivi asendatakse Põlevkivist elektri tootmise osaline asendamine kõrgema kütteväärtusega kivisöega, mis kivisöega tõstab tootmise efektiivsus Põlevkivist mootorikütuste tootmine Põlevkiviõli TSK tehnoloogia kasutamisel tekib maagaasist kõrgema kütteväärtusega uttegaas, mida juba praegu kasutatakse elektri- või soojuse tootmiseks. Õli tootmise mahtude kasvamisega suureneb ka uttegaasist Põlevkiviõli tootmine elektrienergia tootmine. Teisalt põlevkiviõli tootmise suurenemisel tõusevad saasteainete heitkogused ning kontsentratsioonid, kuid mis jäävad madalamaks kehtivatest välisõhu kvaliteedi piirväärtusest Positiivne. Keevkihtpõletuse tehnoloogia Põlevkivielektri tootmine keevkihtpõletuse kasutamisel SO2 heitkogused langevad tehnoloogiaga praktiliselt nullini. Teiste saasteainete heitkogused vähenevad samuti. 30 Mõju saasteaine heitkoguste Meetmed, tegevused vähendamisele Olemasolevate hoonete rekonstrueerimine Väheneb soojatootmise vajadus, mistõttu energiasäästu saavutamiseks ja sisekliima vähenevad ka saasteainete heitkogused parandamiseks Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia Korterelamute rekonstrueerimine vajadust kuni 50% ja saavutada sellega muuhulgas imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine31 Väheneb soojatootmise vajadus, mistõttu Väikeelamute rekonstrueerimine vähenevad ka saasteainete heitkogused Biomassi kasutamisel võivad suureneda LOÜde, osakeste, ammoniaagi ning Lokaalsete taastuvenergialahenduse toetamine püsivate orgaaniliste saasteainete heitkogused, mis omavad mõju keskkonnale ning inimese tervisele Soojatootmise efektiivsuse suurenemine Soojusenergia tõhus tootmine mõjub positiivselt saasteainete heitkoguste vähendamisele. Katelde vahetamine (katelde nimivõimsuse PVT rakendamine võimaldab vähendada vastavusse viimine tarbimisega saasteainete heitkoguseid amortiseerumisel) Biomassi kasutamisel võivad kasvada LOÜde, osakeste, ammoniaagi ning Katlamajades üleminek muudele (taastuvatele) püsivate orgaaniliste saasteainete kütustele heitkogused, mis omavad mõju keskkonnale ning inimese tervisele Pigem negatiivne. Kaugkütte katlamajade asendamisel Tarbijate üleminek koht-ja lokaalküttele lokaalsete seadmetega võib kaasneda saasteainete heitkoguste kasv. ENMAK 2030 kavandatud meetmete ja tegevuste rakendamise mahu analüüsiks on kasutatud erinevaid stsenaariumeid. Saasteainete heitkogused elektritootmise kõikide stsenaariumite puhul vähenevad ajaperioodil 2015 kuni 2050. Peamiselt vähenevad heitkogused tänu põlevkivi kasutamise vähenemisele elektritootmiseks. Vastavalt elektristsenaariumite prognoosidele ei toimu põlevkivi kasutust tolmpõletusplokkides pärast 2022. aastat. Samuti on enamikes stsenaariumites prognoositud märgatavat tuule ja biomassi kasutamise tõusu elektritootmiseks.32 31 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. [www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (22.10.2018) 32 Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Elektritootmise-, põlevkiviõli tootmise-, soojusvarustuse- ja transpordi energiakasutuse stsenaariumidega kaasnevate atmosfääri peenosakeste PM2,5 ja muude õhusaasteainete leviku ning kasvuhoonegaaside tõttu õhukvaliteedi muutuste prognoosimine ajavahemikule 2012-2050. [www] https://energiatalgud.ee/img_auth.php/3/39/ENMAK_2030._Stsenaariumitega_kaasneva_%C3%B5hukvaliteedi_muutuste_prognoos_2012- 2050.pdf (22.10.2018) 31 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) KPP 2050 koostamise eesmärgiks on kujundada ja riiklikul tasemel kokku leppida Eesti pikaajaline kliimapoliitika visioon, poliitikasuunised ja kasvuhoonegaaside (KHG) vähendamise sihttasemed aastani 2050. Arengudokument sisaldab pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades liikumaks Eesti pikaajalise kliimapoliitika visiooni suunas vähendada KHG heitkoguseid vähemalt 80% aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta tasemega.33 KPP 2050 arengudokumendiga lepitakse riiklikul tasemel kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja valdkonnaülestes poliitikasuundades, millega seatakse selge teekond kliimamuutuste leevendamiseks ehk KHG heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Eesti pikaajaline eesmärk on üle minna vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk- järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Energeetika sektori poliitikasuunised kliimamuutuste leevendamiseks on järgmised: Tabel 2.15. KPP 2050 suunised ja mõju Mõju saasteainete Energeetika sektori poliitilised suunised heitkoguste vähendamisele 1. Energia tarbimiskeskuste ja uute tootmisvõimsuste Mõjub positiivselt kõikide planeerimisel ning tarbimise ja tootmise juhtimisel lähtutakse õhusaasteainete vähendamise süsteemi kui terviku tõhusast koostoimimisest. Tähtis on programmi saasteainete vähendada energia ülekandel tekkivate kadude osakaalu heitkoguste vähendamisele majanduslikult põhjendatud tehnilise miinimumini. 2. Tööstuslikes protsessides soodustakse valdavalt vähese CO2 eriheitega tehnoloogiate rakendamist ning ressursside Mõjub positiivselt kõikide tõhusat kasutamist. Tööstusettevõtetes soodustatakse õhusaasteainete vähendamise ressursside tõhusamat kasutamist kogu tootmistsüklis. programmi saasteainete Õigusnormide abil motiveeritakse tööstust kasutama valdavalt heitkoguste vähendamisele vähese süsinikuheitega kütuseid ja tootmissisendeid. 3. Olemasoleva hoonefondi renoveerimisel ning uute hoonete planeerimisel ja ehitamisel lähtutakse süsteemi kui terviku majanduslikust ja energeetilisest tõhususest, et saavutada kogu kasutuses oleva hoonefondi maksimaalne Väheneb soojatootmise energiatõhusus. Hoonefondi renoveerimiseks, äri- ja vajadus, mistõttu vähenevad tootmishoonete energiatõhususe suurendamiseks ning uute ka saasteainete heitkogused energiasäästlike hoonete rajamise soodustamiseks kaalutakse eri rahastusvõimaluste rakendamise võimalikkust ja kulutõhusust. 4. Energiasüsteemides võrkude planeerimisel, ehitamisel, Mõjub positiivselt kõikide haldamisel ja rekonstrueerimisel lähtutakse süsteemi kui õhusaasteainete vähendamise terviku majanduslikust ning energeetilisest efektiivsusest 33 Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www] http://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamise_lopparuanne_25.05.pdf (22.10.2018) 32 Mõju saasteainete Energeetika sektori poliitilised suunised heitkoguste vähendamisele eesmärgiga saavutada maksimaalne energia- ja programmi saasteainete ressursitõhusus. heitkoguste vähendamisele Põlevkiviõli TSK tehnoloogia kasutamisel tekib maagaasist kõrgema kütteväärtusega 5. Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema uttegaas, mida juba praegu energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega kasutatakse elektri- või toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi soojuse tootmiseks. Õli käitlemisprotsessis tekkivat KHG heidet viisil, millega ei tootmismahtude kasvamisega kaasne muu negatiivse keskkonnamõju suurenemine. suureneb ka uttegaasist Põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadusena tekkivat uttegaasi elektrienergia tootmine. kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kusjuures Teisalt põlevkiviõli tootmise pikas perspektiivis on eesmärk toota uttegaasist võimalikult suurenemisel tõusevad suures mahus vedelkütuse, maagaasi või muude toodete saasteainete heitkogused ning asendajaid. kontsentratsioonid, kuid mis jäävad madalamaks kehtivatest välisõhu kvaliteedi piirväärtusest Taastuvate energiaallikate (tuule-, päikese-, hüdro- või bioenergia) kasutamine vähendab CO2 ning välisõhu 7. Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk- saasteainete heitkoguseid. järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, Teisalt võib biomassi pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada kasutamine, eriti energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumajapidamistes, kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast põhjustada LOÜde, osakeste, kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka ammoniaagi ning püsivate transpordikütustena. orgaaniliste saasteainete heitkoguste suurenemist, mis omavad mõju keskkonnale ning inimese tervisele Uute innovaatiliste 8. Energeetika ja tööstuse KHG heite piiramisel eelistatakse energiatehnoloogiate teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, millega edendatakse kasutamisega kaasneb KHG tõhusate energiatehnoloogiate arengut ning kodumaise heitkoguste vähendamine. taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist, Biomassi kasutamine, eriti suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse kodumajapidamistes, võib KHG heidet. Sealhulgas soodustatakse taastuvenergia põhjustada LOÜde, osakeste, tootmistehnoloogiate arendamist ja biomassi teadmistepõhist, ammoniaagi ning püsivate säästlikku ja jätkusuutlikku väärindamist. Samuti on oluline orgaaniliste saasteainete arendada olemasoleva tööstuse süsinikumahukust heitkoguste suurenemist, mis vähendavaid ja võrkudega seotud tehnoloogiaid ja nende omavad mõju keskkonnale kasutust. ning inimese tervisele 33 Kliimapoliitika põhialuste stsenaariumite aluseks on kasutatud ENMAK 2030 koostamise tulemusi, kuna arengukava koostamisel läbi viidud uuringud sisaldavad kõige uuemaid andmeid, mis võimaldavad hinnata erinevate suuniste mõju. Lisaks on kasutatud ka ettevõtete poolset sisendit. KPP 2050 energeetika ja tööstuse valdkonna BAU ja KPP_1 stsenaariumid on sisendiks õhusaasteainete vähendamise programmi vastava BAU ja ÕVP stsenaariumi prognoosidel. Elektrienergia tootmisest tekkivate saasteainete heitkoguste vähendamisele avaldavad olulist mõju suunised 1, 4 ja 5. Soojuse tootmisel omavad suurt mõju suunised 1, 3 ja 4 ning põlevkiviõli tootmisel annavad olulise panuse heitkoguste vähendamiseks suunised 2 ja 5. Samas kaasnevad põlevkiviõli tootmisel kõigi stsenaariumidega heitkoguste suurenemine, mis on tingitud uute põlevkiviõli seadmete lisandumisest. Kokkuvõtvalt vähenevad kliimapoliitika suuniste jälgimisel 2050. aastaks NOx heitkogused 51%, SO2 heitkogused 62%, LOÜ heitkogused 75%, NH3 heitkogused 65% ja PM2,5 heitkogused 84% võrreldes 2013. aastaga.34 Muud riiklikud uuringud Tööstuslikest allikatest ja koduahjudest eralduvate välisõhu saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine Töö eesmärgiks oli mõõta POS-de (HCB, PAH, PCDD/PCDF) ja klassikaliste saasteainete (NOx, SO2, LOÜ, PM2,5, CH4, BC) sisaldust koduahjude suitsugaasides ja arvutada vastavad eriheited. Töötada välja eri ahjutüüpide heitkoguste arvutuse metoodika. Hinnata ahjudes põletatud jäätmete koguseid ning töötada välja metoodika jäätmete põletamisest eralduvate heitkoguste arvutamiseks. Lisaks oli töö eesmärgiks mõõta POSde (HCB, PCDD/PCDF, PAH kokku ning eraldi benso(a)püreen, benso(k)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, indeno(1,2,3- cd)püreen) sisaldust tööstuslike allikate suitsugaasides ja arvutada vastavad eriheited. Energeetika valdkonda reguleerivad õigusaktid Eesti seadusandlusest saab energeetika sektoriga seonduvalt välja tuua atmosfääriõhu kaitse seaduse35 (edaspidi AÕKS), tööstusheite seaduse36 (edaspidi THS) ning keskkonnaministri määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ (vastu võetud 05.11.2017), millega on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta3. EL-i tasandil võib energeetika sektoriga seonduvalt välja tuua komisjoni määrused (EL) 2015/118945 ja (EL) 2015/118546, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ja tahkekütusekohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega. Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) 34 Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www] http://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamise_lopparuanne_25.05.pdf (22.10.2018) 35 Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS (22.10.2018) 36 Tööstusheite seadus. RT I, 12.12.2018, 73. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017049 (27.02.2019) 34 AÕKS-i üldine eesmärk toetab kvaliteetsema elukeskkonna loomisega paremat sotsiaalset keskkonda, kus elanikke häirivate või ohustavate õhusaasteainete koguse vähendamine tagab parema tervise ja heaolu. AÕKS eristab ja süstematiseerib õhukvaliteedi ja saasteainete heitkoguste regulatsiooni. Eraldi reguleeritakse õhukvaliteedi hindamise põhimõtteid ning määramise metoodikaid, mis lihtsustab heitkoguste kontrolli ja vähendamise meetmeid käsitlevate sätete rakendamist. Seadus sätestab välisõhu kaitse põhimõtted ja põhikohustused ning reguleerib õhukvaliteedi juhtimist, mille hindamise alusel kavandatakse ja rakendatakse õhukvaliteedi parandamise meetmeid. Ühtlasi reguleerib seadus milliseid saasteaineid arvestatakse õhukvaliteedi hindamisel ning on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta. Juhul, kui piirkonna või linnastu õhukvaliteedi tase ületab ühe või mitme saasteaine kohta keskkonnaministri määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“37 (vastu võetud 27.12.2016) kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust, peab kohalik omavalitsus koostama õhukvaliteedi parandamise kava. Seadus käsitleb käitise õhusaasteloa või registreeringu reguleerimist. Keskkonnaministri määrusega38 kehtestatakse tegevuste künnisvõimsused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba või millest alates peab paikse heiteallika käitaja oma tegevuse registreerima. Seadusega kehtestatakse nõuded keskkonnaluba omavale käitisele, kui käitise tegevus on seotud saasteainete väljutamisega välisõhku, millele vastavalt peab loaomanik tagama, et väljutatavate saasteainete heitkogused ei ületaks kehtestatud saasteainete heite piirväärtust, kavandama meetmeid heitkoguste piiramiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, teostama heitkoguste seiret, vajadusel koostama saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja esitama välisõhu saastamise kohta aruandeid. Energeetikas kasutatavatele vedelkütustele kehtestatakse keskkonnanõuded keskkonnaministri määrusega nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva KHG heitkoguste vähenemise määramise metoodika“39 (vastu võetud 20.12.2016), millega üle võetud kütuse kvaliteedi direktiiv ja väävlisisalduse piiramise direktiiv. Nõuete kehtestamine vedelkütustele on oluline kuna see mõjutab otseselt põletamisel tekkivaid saasteainete heitkoguseid. AÕKS ja keskkonnaministri määrustega nr 596 kehtestatakse saasteainete heitkoguste mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 49 „Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus“40 (vastu võetud 21.06.2018) 37 Keskkonnaministri määrus nr 75 “Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. RT I, 29.12.2016, 44. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044 (22.10.2018) 38 Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. RT I, 14.12.2017, 10. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016005 (22.10.2018) 39 Keskkonnaministri määrus nr 73 “Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika”. RT I, 11.10.2017, 4. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016027 (22.10.2018) 40 Vabariigi Valitsuse määrus nr 49 “Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus”. RT I, 26.06.2018, 28. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018028 (22.10.2018) 35 kehtestatakse heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil, nende täitmise tähtajad ja erandid; samuti õhusaasteainete inventuuri ning koondaruannete ja heitkoguste prognooside koostamise kohustused. Tööstusheide seadus (THS) THS-i36 eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heidet õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmeteket, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. THSi aluseks on EL-i direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (THD)41, mis koondab endas varasemalt seda temaatikat käsitlenud erinevad EL-i direktiivid, et tegeleda tööstusheite küsimustega kompleksselt. Teatud künnisvõimsustest42 alates on keskkonda saastavates tegevusvaldkondades käitajatel kohustus taotleda keskkonnakompleksluba. Samuti kehtestatakse nõuded suurte põletusseadmete, jäätmepõletustehaste ja koospõletustehaste, titaandioksiidi tootvate käitiste ning orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste käitajatele. Kehtestatavad nõuded hõlmavad nii heite piirväärtusi, kui ka kohustusi heite seiramisel ja heite vähendamise meetmeid. Kompleksloaga fikseeritakse konkreetsele käitisele kehtestatud nõuded, mis on kohustuslikud täitmiseks. THD ühendab tootlikkuse tõstmise ja keskkonnamõju vähendamise PVT rakendamise kaudu, mille kontseptsiooniks on liikumine madalama heitetaseme suunas. 41 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/75/EL, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll). ELT L 334/17, 17.12.2010 [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010L0075&from=EN (27.02.2019) 42 Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“. RT I, 11.06.2013, 19. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013019 (22.10.2018) 36 Keskkonnaministri määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“43 (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 44) AÕKS-iga, keskkonnaministri määrusega nr 44 (vastu võetud 05.11.2017) ning teiste seadusandlike aktidega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (edaspidi MCP direktiiv10). Keskkonnaministri määrus nr 44 sätestab kolm peamist nõuet:  keskonnaloa või registreeringu omamise kohustus;  vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja osakeste heite piirväärtused;  vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, osakeste ja süsinikoksiidi seirenõuded. Piiratakse 1–50 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmetest välisõhku eralduvate SO2, NOx ja TSP heitkoguseid, mille eesmärgiks on vähendada välisõhku paisatavaid heiteid ning sellega seonduvalt ka võimalikku ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. MCP direktiiv kohustab nimetatud põletusseadmete omanikke omama kas registreeringut või luba. Eestis omavad õhusaasteluba põletusseadmete omanikud, kelle seadme võimsus on 1 MWth või suurem. Lisaks on oluline määratleda, kas tegemist on uue või olemasoleva põletusseadmega, sellest sõltub, millal tuleb nõudeid kohaldada ning millised heite piirväärtused rakenduvad. Keskkonnaministri määrus nr 44 eristab direktiivist lähtuvalt uusi ja olemasolevaid põletusseadmeid. Olemasolev põletusseade on põletusseade, mis on võetud kasutusele enne 2018. aasta 20. detsembrit ning uus põletusseade on põletusseade, mis on võetud kasutusele pärast nimetatud kuupäeva. Heite piirväärtused olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmetele jõustuvad direktiivist lähtuvalt järgmiselt:  2025. a – põletusseadmetele nimisoojusvõimsusega üle 5 MWth.  2030. a – põletusseadmetele nimisoojusvõimsusega 1 MWth kuni 5 MWth (kaasa arvatud); Uutele keskmise võimsusega põletusseadmetele rakenduvad heite piirväärtused alates 2018. aasta 20. detsembrist. Hetkel puudub Eestis ligikaudu 80% keskmise võimsusega põletusseadmetel igasugune püüdeseade. Vastavalt olemasolevatel põletusseadmetel tehtud mõõtmistulemustele tuleb umbes 66,7% omanikel soetada püüdeseade (või vahetada kasutatavat kütust vähem saastava vastu), et järgida MCP direktiiviga kehtestatud heite piirväärtusi.44 43 Keskkonnaministri määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“. RT I, 10.11.2017, 18. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018 (22.10.2018) 44 Keskkonnaministri määrus. „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ eelnõu seletuskiri. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/1906mcp_seletuskiri.doc (22.10.2018) 37 Komisjoni määrus (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetegaja Komisjoni määrus (EL) 2015/1185, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega Komisjoni määrusega (EL) 2015/118945 ja Komisjoini määrusega (EL) 2015/118546 kehtestatakse, et rakendada direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, mille müügi- ja kaubandusmahud on suured, millel on märkimisväärne keskkonnamõju ning mida on võimalik ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada. Määrusega (EL) 2015/1189 kehtestatakse ökodisaininõuded tahkekütuse katelde turulelaskmisel ja kasutusevõtmiseks, mille nimisoojusvõimsus on kuni 500 kW. Määrusega (EL) 2015/1185 kehtestatakse ökodisaininõuded kuni 50 kW nimisoojusvõimsusega tahkekütuse- kohtkütteseadmete turulelaskmiseks ja/või kasutuselevõtmiseks. Tahkekütusekatelde aastane energiatarbimine (EL) on 2030. aastal eeldatavalt 530 TJ ning aastane osakeste ja LOÜ-de heide eeldatavalt 25 kt, CO – 292 kt; NOx heide eeldatavalt suureneb. Euroopa Komisjoni poolt teostatud uuring näitab, et katelde energiatarbimist ja tekkivaid heitkoguseid on võimalik kasutusjärgus tunduvalt vähendada ning hinnanguline energiasääst on 18 TJ, osakeste heitkogused vähenemine 10 kt, LOÜ – 14 kt ja CO – 130 kt. Määrus (EL) 2015/1189 kehtestab nõuded turule lastavate seadmete kohta alates 2020. aasta jaanuarist ja määrus (EL) 2015/1185 kehtestab nõuded turule lastavate seadmete kohta alates 2022. aasta jaanuarist, millega kaasneb ka mõju saasteainete heitkoguste vähenemisele. Nõuete hulgas on näiteks kütmise sesoonse energiatõhusus ning kütmishooajal tekkitavatele osakeste, LOÜ-de, CO ja NOx piirväärtused. 45 Komisjoni määrus (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega, 28. aprill 2015. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015R1189&from=ET (22.10.2018) 46 Komisjoni määrus (EL) 2015/1185, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega, 24.aprill 2015. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015R1185&from=ET (22.10.2018) 38 2.3. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed energeetika valdkonnas Energeetika valdkonna meetmete kirjeldused tuginevad ENMAK 2030 arengukaval ja KPP 2050 dokumendil, kus elektritootmises on lähtutud põlevkivi/uttegaasi kütuste tarbimisstsenaariumist (modelleeritud õhusaasteainete vähendamise programmi raames Balmoreliga). Soojatootmise meetmete valikul lähtuti energiaühistute stsenaariumist, mille puhul eeldatakse eelkõige riigi panustamist teadmistepõhisesse majandusse. 1 Elektritootmises tuuleenergia laiem kasutuselevõtt Elektrienergia tootmisel võetakse eelkõige turupõhiselt järk-järgult laialdaselt kasutusele tuuleenergiat, mis võimaldab märgatavalt vähendada energia tootmisel tekkivaid õhusaasteainete heitkoguseid ning samas panustab positiivselt ka majanduse arengusse ja tööhõive loomisse. Tuuleenergia arendamine toimub kulutõhusalt ning järgib samaaegselt vajadust energiaallikate mitmekesistamise järele. 2 Hoonete renoveerimine Uute hoonete ehitamisel tagab riik läbi regulatiivse keskkonna arendamise, et madala energiatarbega liginullenergiahooned oleksid tarbijate poolt eelistatud lahendused ja vastaksid EL- i energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL47 nõuetele. Rakendatava riikliku toetuspõhise skeemi abil renoveeritakse olemasolevaid hooneid renoveeritakse aastaks 2030 järgmistes ulatustes:  väikeelamud - 40 %-l KEK48 = vastavalt C või D;  kortermajad - 50 %-l KEK = C;  mitteelamud - 20 %-l KEK = C. 3 Soojuse tootmine ja jaotamine Väiksemates keskuste kaugküttepiirkondades, kus tarbimistihedus K < 1,6 MWh/(jm•a) minnakse üle lokaal- ja kohtküttele, kus võetakse kasutusele taastuvaid kütuseid suuremas mahus ning fosiilkütuste roll muutub marginaalseks. Allesjäävad kaugküttevõrgud renoveeritakse täielikult ja viiakse vastavusse vähenenud soojuse tarbimisega. Soovitusliku meetmena õhusaasteainete täiendavaks vähendamiseks oleks elanikkonna teadlikkuse parandamine ning kütteseadmete väljavahetamise ja kaugküttevõrguga liitumise toetamine, mis toetaksid üleminekut vähem saastavale kütteviisile. Kohtküte põhjustab kütmisperioodil lokaalsel tasemel kõrgeid peenosakeste ja benso(a)püreeni (B(a)P) tasemeid ning seetõttu ületab Eesti nt Tartus aastakeskmisi B(a)P sihtväärtusi. Selle raames on koostatud Tartu õhukvaliteedi parendamise tegevuskava ning ühe võimalusena nähakse ette vanade ahjude väljavahetamist uute vastu ning lisaks tuleks soodustada liitumist kaugkütte võrguga. Antud tegevusi tuleks igati toetada riiklikest ja kohalikest rahastusvahenditest. 47 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ, 25. oktoober 2012. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0027&from=EN (30.11.2018) 48 Kaalutud energiaerikasutus 39 2.4. Õhusaasteainete prognoos 2030 Metoodika Energeetika valdkonna meetmete mõju hindamiseks õhusaasteainetele on koostatud baasstsenaarium (BAU) ja meetmetega stsenaarium (ÕVP). Õhusaasteainete prognoosimisel on kasutatud EMEP/EEA 2016. aasta juhendi Tier1, Tier2 ja Tier3 metoodikat52. Täpsema metoodika jaotusega (Tier) on võimalik tutvuda ptk 2.1, milles on kirjeldatud kasutatav metoodika iga energeetika valdkonna alamsektori kohta. Kütuste põletamisest eraldunud õhusaasteainete heitkogused arvutatakse üldjuhul eriheiteteguri korrutamisel tarbitud kütuse kogusega. Tier 1 näeb ette eriheiteteguri vaikeväärtuse korrutamist tarbitud kütuse kogusega, kuid õhusaasteainete heitkogus sõltub tegelikkuses paljudest faktoritest, nagu näiteks tehnoloogiast või hooldusest, mille kohta täpsed andmed tihti puuduvad. Tier 2 ja Tier 3 metoodika puhul arvestatakse ka neid aspekte. Kütuste hinnanguline tarbimise arvutus järgnevatel aastatel põhineb ENMAK 2030, Balmoreli mudeli tulemustel ja ettevõtete saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskavade analüüsil. Keskkonnaministeerium edastas õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise algetapis pöördumise 38-le energeetika valdkonna ettevõttele, kellel paluti ettevõtte tulevikuplaanide kohta (investeerimine heitkoguste vähendamise meetmetesse, laienemise plaanid jne) koostada käitise saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava aastateks 2018–2030. Pöördumine edastati Eesti suurimatele ja olulisematele õhusaasteainete emiteerijatele. Nimekirja ettevõtetest koostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostöös Keskkonnaagentuuriga vastavalt õhusaasteainete inventuuri andmetele. Tegevuskava esitas kokku 33ettevõtet. Ettevõtete saadetud tegevuskavades oli esitatud informatsioon täielikult või osaliselt tootmisvõimsuste, tootmismahtude, kütuste tarbimiste, õhusaasteainete heitkoguste ja plaanitavate õhusaasteainete vähendamise meetmete kohta. Kokkuvõtvalt, põlevkivitööstus näeb ette õlitootmise laienemist, kuid ajas väheneb põlevkivi otsepõletus elektri- ja soojusenergiatootmiseks ning plaanitakse täiendavaid investeeringuid tehnoloogiatesse, et vähendada õhusaasteainete heitkoguseid. Teised ettevõtted, kes tegelevad elektri- ja soojusenergiatootmisega plaanivad suuremas mahus üle minna biomassi põletamisele. Eestis asuvad õliterminalid on planeerinud toodangumahtude suurenemisest, mis suurendab nende ettevõtete LOÜ-de heitkoguseid, kuid energeetika valdkonna üldine trend liigub siiski vähenemise suunas (Tabel 2.16). Tabel 2.16. Tegevuskava saatnud ettevõtete summaarsed heitkogused 2020–2030, t Õhusaasteaine 2020 2025 2030 NOx 17 044 17 492 13 594 SO2 36 331 27 139 18 220 LOÜ 4 341 4 064 4 063 PM2,5 6 184 6 119 5 528 NH3 493 494 495 40 Keskkonnaagentuuri hinnangul tegevuskava saatnud ettevõtted moodustavad kokku 83% NOx, 98% SO2, 47% LOÜ ja 40% PM2,5 kogu energeetika õhusaasteainete heitkogustest. Balmorel on elektrituru mudel, mis aitab modelleerida ja analüüsida energeetika valdkonna elektri- ning soojusenergia tootmist tulevikus turumajanduslikus situatsioonis. Samuti arvestab mudel lähiriikide elektritootmisvõimsusi ja ülekandevõimsusi. Käesoleva töö metoodika on kooskõlas ka KPP 2050-ga. Valdkondlikud alusindikaatorid Alusindikaatorite all mõistetakse indikaatoreid, mis panustavad kõige enam valdkonna õhusaasteainete heitkogustesse. Eelnevat kokku võttes ja arvestades EMEP/EEA 2016. aasta juhendit on energeetika valdkonna põhiindikaatoriteks: 1. Summaarne energiatarbimine; 2. Kütuseliik. 450 000 400 000 350 000 300 000 250 000 TJ 200 000 150 000 100 000 50 000 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Vedelkütused Tahked kütused Gaasilised kütused Teised fossiilsed kütused Turvas Biomass Joonis 2.12. Kütuste tarbimise areng Eestis kütuse liigi järgi aastatel 1990–2016, GWh49 Energeetikaga seotud õhusaasteainete heitkogused varieeruvad põhiliselt energiavarustuse struktuuri ja kliimatingimuste tõttu. Lisaks on oluline roll elektrienergia ekspordil, sest Eestis toodetakse põhiline osa elektrienergiast põlevkivist. Õhusaasteainete programmi energeetika valdkonna indikaatorid põhinevad ENMAK 2030 stsenaariumitel50: 1. Elektri- ja soojusenergia nõudluse tagamine täidetakse turuolukorras majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. 2. Riik panustab teadmistepõhisesse soojamajandusse. 49 Statistikaameti andmebaas. KE023 Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi [www] http://pub.stat.ee/px- web.2001/dialog/varval.asp?ma=KE023&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J%C4RGI&path=../database/Maja ndus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&search=ENERGIABILANSS&lang=2 (30.11.2018) 50 Energiamajanduse arengukava 2030 energeetika stsenaariumid [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=ENMAK:Stsenaariumid (30.11.2018) 41 3. Elektri-ja soojusenergia kaod järk-järgult vähenevad. 4. Taastuvenergia osakaalu tõstetakse järk-järgult. 5. Põlevkivist elektrienergia tootmiselt minnakse järk-järgult üle põlevkivist põlevkiviõli tootmisele ja uttegaasi kasutamisele elektrienergia tootmises. 6. 2030. aastaks lisandub olemasolevate õlitööstuse võimsustele üks Petroter, ja neli Enefit- 280. 7. Mahukad toetused ja meetmed hoonefondi energiatõhususe suurendamiseks. Lisaks eelmainitud eeldustele on Balmoreli mudelis kasutatud globaalseid ja makromajanduslikke trende – CO2 kvoodi maksumus, toornafta, maagaasi, kivisöe ja põlevkivi hind. Prognoos Õhusaasteainete vähendamise programmi stsenaariumite aluseks on kasutatud ENMAK 2030 ja KPP 2050 tulemusi, kuna dokumentide koostamisel läbi viidud uuringud sisaldavad kõige uuemaid andmeid, mis võimaldavad hinnata meetmete mõju. Lisaks on kasutatud ka ettevõtete sisendit. Antud dokumendi raames jaotub energeetika valdkond kahe stsenaariumi vahel: BAU ja ÕVP. BAU ehk baastsenaarium põhineb olukorral, kus riik ei rakenda lisameetmeid eesmärkide täitmiseks kõigis energeetika alamsektorites: elektritootmine, soojus- ja elamumajandus (Joonis 2.13). 42 Joonis 2.13. Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium, kt BAU stsenaarium kirjeldab olukorda, kus elektri- ja soojustootmine täidetakse turuolukorras majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja seepärast oli elektrienergia tootmises valitud BAU-ks KPP 2050 põlevkivi ja uttegaasi stsenaarium, mis oli uuendatud antud programmi koostamise 43 raames ning soojamajanduses ENMAK 2030 kaugkütte stsenaarium. mida uuendati aruande „Kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikad, meetmed ja prognoosid (2019)“51 koostamise raames. BAU stsenaariumi korral toimib turumehhanism, tööstuse tootmismahud kasvavad vastavalt ettevõtete endi prognoosidele, põlevkiviõli tootmisseadmeid 2030. aastaks on kokku – 4 Petroteri, 2 Enefit-140, 5 Enefit-280, 8 Kiviteri ja 2 TSK500 – ning kogu tekkiv uttegaas läheb elektritootmiseks. Tuuleenergiast toodetud elektri kogus on 2020. aastal 732 GWh, 2025. aastal 1076 GWh ja 2030. aastal 4315 GWh. 2016. aastal oli tuuleenergiast toodetud elektri kogus 589 GWh ehk eeldatud on tõusvat trendi. ÕVP stsenaarium (Joonis 2.14) põhineb olukorral, kus meetmete mõju rakendub täielikult, nii nagu seda arengukavades on ette nähtud. See tähendaks, et energiavõrkude tõhusus paraneb; soojus- ja elektrikaod vähenevad; energiatarbimine väheneb hoonefondi renoveerimise tulemusena; põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest kõrgema lisandväärtusega toodete suunas; elektri- ja soojusenergia tootmisel võetakse järk-järgult kasutusele kodumaised taastuvad energiaallikad. ÕVP stsenaariumi korral toimib turumehhanism, tööstuse tootmismahud kasvavad vastavalt ettevõtete endi prognoosidele, põlevkiviõli tootmisseadmeid on 2030. aastaks kokku – 4 Petroteri, 2 Enefit-140, 5 Enefit-280, 8 Kiviteri ja 2 TSK500 – ning kogu tekkiv uttegaas läheb elektritootmiseks. Tuuleenergiast toodetud elektri kogus on 2020. aastal 732 GWh, 2025. aastal 1076G Wh ja 2030. aastal 4712 GWh. ÕVP stsenaariumis joonistub välja täiendav langustrend võrreldes BAU stsenaariumiga, kuid efekt on saavutatav kõigi meetme rakendamisel, mis sunnib õhusaasteainete vähendamise programmi elluviijal lähenema energeetika valdkonna probleemidele komplekselt ja läbi mõelduna, et saavutada õhusaasteainete vähenemine sellises mahus (Tabel 2.17). 51 Keskkonnaministeerium. (2019) Kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikad, meetmed ja prognoosid [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/content- editors/Kliima/kasvuhoonegaaside_poliitikaid_meetmeid_ja_prognoose_kasitlev_aruanne.pdf (22.03.2019) 44 Joonis 2.14. Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkoguste ÕVP stsenaarium, kt 45 Tabel 2.17. Energeetika valdkonna prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005.a, % NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ Summaarne Muutus võrreldes Summaarne heide, Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes heide, kt 2005. a kt 2005. a heide, kt 2005. a BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 2005 20,692 75,716 11,345 2016 15,489 29,707 6,507 2020 16,467 16,830 -20,4% -18,7% 22,868 22,382 -69,8% -70,4% 9,650 9,629 -14,9% -15,1% 2025 15,954 14,862 -22,9% -28,2% 17,856 16,054 -76,4% -78,8% 9,850 9,127 -13,2% -19,6% 2030 14,064 12,313 -32,0% -40,5% 11,811 10,695 -84,4% -85,9% 9,857 8,908 -13,1% -21,5% PM2,5 PM2,5 NH3 NH3 Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 2005 12,264 0,902 2016 6,243 0,884 2020 5,100 5,081 -58,4% -58,6% 0,836 0,836 -7,3% -7,3% 2025 5,018 4,597 -59,1% -62,5% 0,837 0,829 -7,2% -8,0% 2030 4,844 4,294 -60,5% -65,0% 0,838 0,828 -7,0% -8,2% 46 3. TRANSPORDI VALDKOND 3.1. Transpordi valdkonna õhusaasteainete heitkogused Eestis perioodil 1990– 2016 Transpordi valdkond on energeetika ja tööstuse kõrval üks peamiseid välisõhu saastajaid. Eestis on kasutusel kõik peamised transpordiliigid nagu maantee-, raudtee- sisevee- ja lennutransport. Lisaks eelpool nimetatule arvestatakse välisõhku paisatud saasteainete heitkoguseid ka teistest liikuvatest heiteallikatest nagu kodumajapidamised, tööstus, põllumajandus, kalandus ja ärisektor. Neist kõige energiamahukam ja suurim saasteainete heiteallikas on maanteetransport, millele järgnevad põllumajandus- ja tööstus valdkond. Väiksema osatähtsusega on õhutransport, kalandus ja ärisektor. Väiksema osatähtsusega on õhutransport, kalandus ja ärisektor (Joonis 3.1, Tabel 3.2). Heitkoguste arvutamisel on lähtutud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) poolt heaks kiidetud arvutuslikest metoodikatest, mis on esitatud EMEP/EEA 2016. aasta juhendis52. Maanteetranspordvahendist välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused on arvutatud Euroopa Keskkonnaameti poolt ühtlustatud COPERT 5 mudeli abil. Teistest liikuvatest heiteallikatest tekkivate saasteainete heitkogused on arvutatud kasutatud kütuse koguse ja eriheidete alusel iga alamsektori kohta. 2016. aastal tekkis transpordi valdkonnas 13,3 kt NOx-e, 3,0 kt LOÜ-sid ja 0,73 kt PM2,5, mis moodustasid kogu heitkogustest järgmise osakaalu: NOx – 42,5%, LOÜ – 13,3%, PM2,5 – 9,8%. NH3 heitkoguseid tekkis transpordisektorist kokku 0,15 kt ja SO2 0,06 kt, moodustades kogu heitkogustest vastavalt vaid 1,2% ja 0,2%. Ajavahemikul 1990–2016 vähenesid transpordi valdkonnas peaaegu kõigi saasteainete (sh NOx, LOÜ, SO2) heitkogused. Saasteainete heite märkimisväärne langus 1990. aastate alguses oli tingitud majanduse ümberstruktureerimisest peale Eesti taasiseseisvumist. Samuti vähenes paljude saasteainete heide transpordi valdkonnas 2009. aastal, mille põhjustas ülemaailmne majanduskriis. Viimastele aastatele iseloomulik heitkoguste vähenemine on aga saavutatud üha karmistunud keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise ning uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega. Kvantitatiivselt hinnates on ajavahemikul 1990–2016 vähenenud NOx heitkogused 65,0%, LOÜ- de heitkogused 85,0% ja SOx heitkogused 99,1%. Eriti peenete osakeste (PM2,5) heitkogused on arvutatud kõikide transpordi valdkonna alamsektorite kohta ajavahemikul 2000–2016 ning sellel perioodil on PM2,5 heitkogused vähenenud ligikaudu 19,2% (Tabel 3.1, Joonis 3.2). Seevastu NH3 heitkogused on ajavahemikul 1990–2016 suurenenud kaheksa korda tingituna maanteetranspordi sektoris toimunud muutustest. Kui 1990. aastal oli bensiinimootoriga sõidukitel suur osatähtsus maanteetranspordi alamsektoris (81%), siis 2016. aastaks oli domineerivaks heitkoguste allikaks diiselmootoriga sõidukid (61%). Seega perioodil 1990–2007 suurenesid ammoniaagi heitkogused oluliselt tulevalt bensiinimootoriga sõidukite suurest osakaalust sõidukipargis, millest enim põhjustasid ammoniaagi heidet just EURO1 ja EURO2 heitestandardile vastavad bensiinimootoriga sõidukid. Samas on alates 2008. aastast maanteetranspordivahendeist tekkivad ammoniaagi heitkogused taas vähenenud, seda erinevatel põhjustel: bensiinimootoriga sõidukite osakaalu vähenemine, uuematele heitestandarditele 52 EMEP/EEA 2016. aasta juhend ─ The EMEP/EEA Guidebook 2016 [www] http://www.eea.europa.eu//publications/emep-eea-guidebook-2016 (09.08.2018) 47 vastavate sõidukite osakaalu kasv ning diislikütuse kasutamine suurenemine võrreldes bensiiniga. Siiski moodustab transport kogu ammoniaagi heitkogustest marginaalse osa: kui 1990. aastal oli transpordisektori osakaal ligikaudu 0,1%, siis on see 2016. aastaks tõusnud 1,2%-ni. Võrreldes transpordi valdkonna saasteainete heitkoguste muutuseid 2005. aasta tasemega, mis on seatud võrdlusaastaks tulenevalt NEC-direktiivi53 ja LRTAP konventsiooni Göteborgi protokolli nõuetest, on heitkoguste vähenemine samuti märgatav. Lämmastikoksiidid (NOx) vähenesid ajavahemikul 2005–2016 ligikaudu 31,3%, LOÜ-d 53,3%, vääveldioksiidid (SO2) 84,3%, ammoniaak (NH3) 29,5% ning eriti peened osakesed (PM2,5) 23,2% (Tabel 3.1, Joonis 3.2). PM2,5 NH3 SO2 LOÜ NOx 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Kalandus Põllumajandusmasinad Maanteetransport Kodumajapidamised Tööstusmasinad Raudteetransport Ärisektor Siseveetransport Lennutransport, LTO Joonis 3.1. Õhusaasteainete heitkoguste osatähtsused transpordi valdkonnas heiteallikate kaupa 2016. aastal, % 40 35 30 heitkogused, kt 25 20 15 10 5 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 Joonis 3.2. Transpordi valdkonna õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt 53 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, 14. detsember 2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN (09.09.2018) 48 Tabel 3.1. Transpordi valdkonnast välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,554 1990 37,992 19,992 6,891 0,018 ─ 1991 35,709 19,153 6,613 0,017 ─ 1992 19,572 10,137 3,936 0,009 ─ 1993 19,884 10,419 3,961 0,012 ─ 1994 22,137 12,422 4,068 0,023 ─ 1995 19,658 11,725 3,639 0,029 ─ 1996 21,049 12,285 3,862 0,037 ─ 1997 21,609 13,049 3,878 0,049 ─ 1998 22,570 12,182 4,117 0,049 ─ 1999 19,401 11,287 3,512 0,061 ─ 2000 19,313 11,241 3,152 0,109 0,906 2001 20,636 10,448 0,907 0,138 0,781 2002 22,445 9,439 1,108 0,144 0,978 2003 20,622 7,903 0,710 0,159 0,932 2004 19,499 6,811 0,614 0,161 0,983 2005 19,338 6,412 0,381 0,210 0,953 2006 19,545 6,391 0,335 0,241 0,956 2007 19,140 6,057 0,309 0,257 0,969 2008 17,132 5,162 0,262 0,254 0,874 2009 15,108 4,757 0,139 0,229 0,746 2010 16,433 4,309 0,128 0,212 0,799 2011 15,556 3,726 0,066 0,203 0,759 2012 15,137 3,816 0,054 0,190 0,759 2013 13,844 3,256 0,030 0,164 0,696 2014 14,479 3,034 0,042 0,155 0,761 2015 14,580 2,990 0,057 0,155 0,782 2016 13,290 2,997 0,060 0,148 0,732 trend 1990– -65,0 -85,0 -99,1 722,2 ─ 2016, % trend 2005– -31,3 -53,3 -84,3 -29,5 -23,2 2016, % 54 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 49 Tabel 3.2. Õhusaasteainete heitkoguste osakaal transpordi valdkonna alamsektorites 2016. aastal Saasteaine, % NFR Alamsektorid NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 1A2gvii Tööstusmasinad 7,9 6,0 1,2 0,2 9,1 Rahvusvaheline ja riigisisene 1A3ai- lennutransport, maandumis- 0,6 0,5 13,0 ─55 0,1 ii(i) ja õhkutõusmise tsükkel (LTO) 1A3bi- Maanteetransport 58,9 54,4 12,4 99,2 55,0 vii 1A3c Raudteetransport 5,9 2,3 0,5 0,1 2,8 1A3dii Siseveetransport 4,2 5,7 48,0 0,1 9,5 1A4aii Ärisektor 1,2 6,0 0,1 0,0 1,7 1A4bii Kodumajapidamine 0,5 15,0 0,1 0,0 1,4 1A4cii Põllumajandusmasinad 19,9 9,6 19,7 0,4 20,1 1A4ciii Kalandus 0,9 0,4 4,9 ─56 0,3 Alljärgnevates alapeatükkides on esitatud transpordi valdkonna detailsem kirjeldus nii peamise saastaja maanteetranspordi kohta, kui ka teiste liikuvate heiteallikate kohta, mis hõlmab erinevaid alamsektoreid nagu: tööstus- ja põllumajandusmasinad, kalandus, kodumajapidamine, ärisektor ning raudtee-, sisevee- ja lennutransport. Maanteetransport Peamine välisõhu saasteainete heitkoguste allikas transpordi valdkonnas on maanteetransport. Maanteetranspordi heitkoguste arvestus hõlmab heitkoguseid erinevate sõidukitüüpide (sõiduautod, kaubikud, veoautod, bussid, mootorrattad, mopeedid) heitgaasidest, ottomootoriga sõidukite kütusemahutitest ja -süsteemidest aurustumisel tekkivaid LOÜ-sid ning sõidukite osade (rehvid, piduriklotsid, sidurikatted jm) ja sõiduteekatete mehaanilisest kulumisest tekkivat PM2,5 (Tabel 3.3). 55 Rahvusvahelise ja riigisisese lennutranspordi, maandumis- ja õhkutõusmise tsükli kategoorias NH3 heidet ei hinnata 56 Kalanduse alasektorist NH3 heidet ei arvutata 50 Tabel 3.3. Maanteetranspordi jagunemine Metoodika, NFR Kategooria nimetus Kirjeldus saasteained Tier3; Sisaldab sõiduautodest eralduvaid 1A3bi Sõiduautod NOx, LOÜ, SO2, saasteainete heitkoguseid NH3, PM2,5 Tier3; Sisaldab väikekaubikutest eralduvaid 1A3bii Väikekaubikud NOx, LOÜ, SO2, saasteainete heitkoguseid NH3, PM2,5 Tier3; Sisaldab veoautodest ja bussidest 1A3biii Veoautod ja bussid NOx, LOÜ, SO2, eralduvaid saasteainete heitkoguseid NH3, PM2,5 Sisaldab mootorratastest ja Tier3; Mootorrattad ja 1A3biv mopeedidest eralduvaid saasteainete NOx, LOÜ, SO2, mopeedid heitkoguseid NH3, PM2,5 Sisaldab bensiini aurustumisest Tier3; 1A3bv Bensiini aurustumine eralduvaid LOÜ-de heitkoguseid LOÜ Sisaldab mootorsõidukitega seotud Piduriklotside ja osade (rehvid, piduriklotsid, Tier1; 1A3bvi rehvide kulumine sidurikatted jt) mehaanilisel kulumisel PM2,5 tekkinud saasteainete heitkoguseid Sisaldab sõiduteekatete mehaanilisel Tier1; 1A3bvii Teekatete kulumine kulumisel tekkinud saasteainete PM2,5 heitkoguseid Maanteetranspordivahendeist tekkinud saasteainete heitkogused on arvutatud Euroopa Keskkonnaameti poolt ühtlustatud COPERT 5 mudeli abil. Heitkoguste arvutamiseks kasutatakse erinevaid algandmeid nagu: sõidukite arv erinevate kategooriate ja heitestandardite lõikes, aastased keskmised läbisõidud, keskmised välisõhu temperatuurid, statistiline kütuse tarbimine, keskmised sõidukiirused ja osakaalud teetüüpide lõikes jm. Andmed sõidukite arvu ja keskmise läbisõidu kohta pärinevad Maanteeametist, kütuste kasutamise andmed Statistikaametist ning välisõhu temperatuurid Keskkonnaagentuuri Ilmateenistusest. 2016. aastal oli maanteetranspordi osakaal kogu transpordisektoris tekkinud saasteainete heitkogustest järgmine: NOx – 58,9%, LOÜ – 54,4%, SO2 – 12,4%, NH3 – 99,2%, PM2,5 – 55,0% (Joonis 3.1, Tabel 3.2). Maanteetranspordivahendeist tekkinud lämmastikoksiidide, mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite ja eriti peenete osakeste heitkogused moodustasid kogu heitkogustest vastavalt 25,0%, 7,3% ja 5,4%. Ammoniaagi ja vääveldioksiidi heitkoguste osakaal oli marginaalne, moodustades vastavalt vaid 1,2% ja 0,03%. Ajavahemikul 1990–2016 on maanteetranspordivahendeist tulenevate saasteainete heitkogused vähenenud märkimisväärselt – NOx 68,8%, LOÜ 90,7% ja SO2 99,8% (Joonis 3.4, Tabel 3.4). Heitkoguste vähenemisele on avaldanud suurt mõju majanduse ümberstruktureerimine 1990. aastatel ning hilisemalt ka 2009. aastal aset leidnud ülemaailmne majanduskriis. Samas on olulised heitkoguste vähenemised saavutatud tänu transpordisektoris toimunud muutustele, nagu uute, katalüsaatoriga sõidukite osakaalu suurenemine, tehnoloogiliste ja heitkoguste standardite karmistumine, kütusekulu ning bensiinimootoriga autode arvu vähenemine jms. Lisaks on aasta- 51 aastalt karmistunud ka vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded, mistõttu on toimunud järkjärguline üleminek väävlivabade vedelkütuste kasutamisele transpordisektoris ning see on kaasa aidanud vääveldioksiidi heitkoguste olulisele vähenemisele (Joonis 3.4, Tabel 3.4). Seevastu ammoniaagi heitkogused on ajavahemikul 1990–2016 suurenenud kaheksa korda tingituna maanteetranspordi sektoris toimunud muutustest. Sõidukite arv on aasta-aastalt kasvanud (Joonis 3.5), sealhulgas suurenes oluliselt ka EURO1 ja EURO2 heitestandarditele vastavate kolmeastmelise katalüsaatoriga varustatud bensiinimootoriga sõidukite arv, mis põhjustasid kõrvalproduktina täiendava ammoniaagi heitkoguse tekkimise. Sellest tulenevalt suurenesid ka transpordisektori ammoniaagi heitkogused ajavahemikus 1990–2007 ligikaudu neliteist korda. Maanteetranspordivahendeist tekkivad ammoniaagi heitkogused on viimastel aastatel aga taas vähenema hakanud, kuna bensiinimootoriga sõidukite osakaal on langenud ning uuematele heitestandarditele vastavates bensiinimootoriga sõidukites on laialdasemalt kasutusel teise generatsiooni katalüsaatorid, mis tekitavad vähem ammoniaagi heidet. Nendel põhjustel on ka ammoniaagi heitkogused vähenenud 2016. aastaks ligikaudu 42,4% võrreldes 2007. aastaga. Eriti peenete osakeste (PM2,5) heitkogused on arvestatud alates 2000. aastast ning ajavahemikul 2005–2016 on PM2,5 heitkogused vähenenud 38,8% (Joonis 3.4, Tabel 3.4). Lisaks sellele, et PM2,5 heitkogused tekivad kütuse mittetäieliku põlemisprotsessi tulemusena, tekib neid ka sõidukite osade ja sõiduteekatete kulumisest. Kui heitgaasidest tekkivad PM2,5 heitkogused sõltuvad otseselt põlemisprotsesside efektiivsusest, siis sõidukite osade ja teekatete kulumine aastasest läbisõidust. Peamine osa PM2,5 heitkogustest pärineb siiski heitgaasidest, mis 2016. aastal moodustas ligikaudu 62,6% maanteetranspordi heitkogustest. Sõidukite osade kulumisest põhjustatud eriti peenete osakeste heitkoguste osakaal ulatub 24,4%-ni ning teekatete kulumisest tekkinud heide 13,0%-ni (Joonis 3.3). Ajavahemikul 1990–2016 on tarbitud kütuste kogused jäänud samale tasemele: 1990. aastal tarbiti kokku 30,9 PJ kütust ning 2016. aastal 30,7 PJ. Hoolimata sellest et koguseliselt on kütuse tarbimine jäänud samale tasemele, on muutused toimunud tarbitud kütuste liikides. Kui 1990. aastal oli vedelkütuste tarbimisest suur osakaal bensiinil 69,2% (21,4 PJ). 2016. aastal tarbiti maanteetranspordivahendeis 10,3 PJ bensiini, mis tähendab, et ajavahemikul 1990–2016 vähenes bensiini tarbimine 51,8% (Joonis 3.6). Sarnased muutused on toimunud ka sõidukipargis, kus ottomootoriga sõidukite osakaal on jätkuvalt vähenemas ning diiselmootoriga sõidukite osakaal suurenemas. 52 PM2,5 NH3 SO2 LOÜ NOx 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Sõiduautod Väikekaubikud Veoautod ja bussid Mootorrattad ja mopeedid Bensiini aurustumine Piduriklotside ja rehvide kulumine Teekatete kulumine Joonis 3.3. Maanteetranspordi sektori õhusaasteainete heitkoguste osatähtsused heiteallikate kaupa 2016. aastal, % 30 25 20 heitkogused, kt 15 10 5 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 Joonis 3.4. Maanteetranspordi õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt 53 800 35 700 30 Aastane läbisõit, 109km Kütuse tarbimine, PJ; 600 Sõidukite arv, tuhat 25 500 20 400 15 300 10 200 100 5 0 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Sõiduautod Väikekaubikud Veoautod Mootorrattad Läbisõit Kütuse tarbimine Joonis 3.5. Sõidukite arv, aastane läbisõit ja kütuse tarbimine ajavahemikul 1990–2016 25 20 Kütuse tarbimine, PJ 15 10 5 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Bensiin Diislikütus Biodiisel Bioetanool Joonis 3.6. Maanteetranspordi sektori kütuse tarbimine ajavahemikul 1990–2016, PJ 54 Tabel 3.4. Maanteetranspordivahendeist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 57 1990 25,100 17,556 3,212 0,016 ─ 1991 22,917 16,890 2,922 0,014 ─ 1992 11,163 8,782 1,576 0,007 ─ 1993 12,294 9,094 1,853 0,011 ─ 1994 15,879 11,620 2,343 0,021 ─ 1995 15,594 10,797 2,591 0,028 ─ 1996 16,101 11,357 2,554 0,036 ─ 1997 17,073 12,145 2,693 0,048 ─ 1998 17,675 11,253 2,897 0,048 ─ 1999 15,380 10,378 2,581 0,060 ─ 2000 15,131 10,187 2,553 0,108 0,709 2001 16,573 9,308 0,579 0,137 0,583 2002 15,944 7,942 0,601 0,143 0,652 2003 13,731 6,398 0,293 0,157 0,598 2004 13,319 5,507 0,267 0,160 0,679 2005 13,199 5,317 0,063 0,209 0,657 2006 13,185 5,234 0,036 0,240 0,635 2007 12,798 4,857 0,037 0,256 0,623 2008 11,182 4,008 0,036 0,253 0,534 2009 9,467 3,511 0,012 0,228 0,467 2010 9,657 3,141 0,006 0,211 0,474 2011 9,776 2,639 0,008 0,202 0,472 2012 9,452 2,627 0,009 0,189 0,470 2013 8,888 2,275 0,008 0,163 0,442 2014 8,367 1,777 0,008 0,154 0,415 2015 8,250 1,690 0,009 0,154 0,412 2016 7,834 1,632 0,007 0,147 0,402 trend 1990– -68,8 -90,7 -99,8 818,8 ─ 2016, % trend 2005– -40,6 -69,3 -88,9 -29,7 -38,8 2016, % Teised liikuvad heiteallikad Teiste liikuvate heiteallikate alla kuuluvad õhutransport, põllumajandus- ja tööstusalamsektoris kasutatavad masinad, kodumajapidamised, ärisektor, kalandus, sisevee- ja raudteetransport (Tabel 3.5). Heitkogused on arvutatud Statistikaameti statistilise kütusetarbimise ja Euroopa Keskkonnaameti poolt ühtlustatud metoodikas esitatud eriheidete alusel iga alamsektori kohta. 57 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 55 Tabel 3.5. Teiste liikuvate heiteallikate jagunemine Kategooria NFR Kirjeldus Metoodika,saasteained nimetus Sisaldab tööstusmasinate (kraanad, ekskavaatorid, buldooserid, freesid, segumasinad, Tier 1; NOx, LOÜ, SO2, 1A2gvii Tööstusmasinad asfaldilaoturid jm NH3, PM2,5 ehitusel kasutatavad seadmed) kasutamisel eralduvaid saasteainete heitkoguseid. Sisaldab rahvusvahelises (1A3ai(i)) ja riigisiseses (1A3aii(i)) Rahvusvaheline õhkutõusmis- ja ja riigisisene maandumistsüklis lennutransport, (LTO-tsüklis) Tier 2; NOx, LOÜ, SO2, 1A3ai-ii(i) maandumis- ja eralduvaid saasteainete PM2,5 õhkutõusmise heitkoguseid (sh tsükkel (LTO) helikopterid, kolbmootoriga, turbopropeller- või reaktiivmootoriga õhusõidukid). Sisaldab rongide ja vedurite kasutamisel Tier 1; NOx, LOÜ, SO2, 1A3c Raudteetransport eralduvaid saasteainete NH3, PM2,5 heitkoguseid. Sisaldab mootorpaatide, purjepaatide jm veesõidukite Tier 1; NOx, LOÜ, SO2, 1A3dii Siseveetransport kasutamisel eralduvaid NH3, PM2,5 saasteainete heitkoguseid. Teistest liikuvatest heiteallikatest tekkinud saasteainete heitkogused moodustasid 2016. aastal kogu transpordi valdkonnas tekkinud saasteainete heitkogustest järgmise osatähtsuse: NOx – 41,1%, LOÜ – 45,6%, SO2 – 87,6%, NH3 – 0,8%, PM2,5 – 45,0% (Joonis 3.1, Tabel 3.2). Teistest liikuvatest saasteallikatest tekkinud NOx, LOÜ ja PM2,5 heitkoguste osatähtsus kogu heitkogustestse oli vastavalt 17,4%, 6,1%, ja 4,4%. Vääveldioksiidi ja ammoniaagi heitkoguste osakaal oli marginaalne, moodustades vastavalt 0,2% ja 0,01%. 56 Ajavahemikul 1990–2016 on teistest liikuvatest heiteallikatest tekkinud saasteainete (NOx, LOÜ, SO2, NH3) heitkogused märgatavalt vähenenud, vastavalt 57,7%, 43,9%, 98,6% ja 66,7% (Joonis 3.8, Tabel 3.6). Heitkoguste vähenemisele on avaldanud olulist mõju majanduse ümberstruktureerimine 1990. aastatel peale Eesti taasiseseisvumist ning hilisemad dünaamilised muutused statistilise kütuse tarbimise aegreas. Eriti peenete osakeste heitkogused arvestatakse alates 2000. aastast ning ajavahemikul 2005–2016 on PM2,5 heitkogused suurenenud ligikaudu 10,6% (Joonis 3.8, Tabel 3.6), mis on tingitud kütuse tarbimise suurenemisest nimetatud perioodil. Teistest liikuvatest heiteallikatest suurima osakaaluga on põllumajandus- ja tööstussektor, siseveetransport ning raudteetransport (Joonis 3.1 ja Joonis 3.7, Tabel 3.2). Väiksemat osatähtsust omab lennutransport, kalandus ja ärisektor. Järgnevates alapeatükkides tuuakse eraldi lühiülevaade saasteainete heitkogustest teiste liikuvate heiteallikate kaupa. PM2,5 NH3 SO2 LOÜ NOx 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Õhutransport Raudteetransport Siseveetransport Ärisektor Kodumajapidamised Tööstus Põllumajandus Kalandus Joonis 3.7. Teiste liikuvate heiteallikate õhusaasteainete heitkoguste osatähtsused heiteallikate kaupa 2016. aastal, % 57 14 12 10 heitkogused, kt 8 6 4 2 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Axis Title NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 Joonis 3.8. Teiste liikuvate heiteallikate õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990 – 2016, kt Tabel 3.6. Teistest liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990 – 2016, välja arvatud maanteetransport, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 58 1990 12,893 2,437 3,679 0,003 ─ 1991 12,792 2,262 3,690 0,003 ─ 1992 8,409 1,355 2,359 0,002 ─ 1993 7,590 1,325 2,108 0,002 ─ 1994 6,258 0,802 1,725 0,001 ─ 1995 4,064 0,928 1,048 0,001 ─ 1996 4,948 0,928 1,308 0,001 ─ 1997 4,536 0,904 1,185 0,001 ─ 1998 4,895 0,929 1,220 0,001 ─ 1999 4,020 0,909 0,931 0,001 ─ 2000 4,182 1,053 0,599 0,001 0,196 2001 4,062 1,139 0,327 0,001 0,198 2002 6,501 1,497 0,508 0,001 0,326 2003 6,892 1,506 0,418 0,001 0,334 2004 6,180 1,304 0,347 0,001 0,305 2005 6,139 1,095 0,318 0,001 0,297 2006 6,360 1,157 0,299 0,001 0,321 2007 6,342 1,200 0,271 0,001 0,346 2008 5,950 1,154 0,226 0,001 0,340 2009 5,642 1,246 0,128 0,001 0,279 2010 6,775 1,167 0,121 0,001 0,325 2011 5,779 1,087 0,059 0,001 0,286 58 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 58 Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 58 2012 5,685 1,189 0,044 0,001 0,289 2013 4,956 0,981 0,021 0,001 0,254 2014 6,112 1,256 0,034 0,001 0,346 2015 6,330 1,300 0,048 0,001 0,370 2016 5,456 1,366 0,053 0,001 0,329 trend 1990– -57,7 -43,9 -98,6 -66,7 ─ 2016, % trend 2005– -11,1 24,7 -83,3 2,6 10,8 2016, % Õhutransport Õhutranspordis tekkivad saasteainete heitkogused arvutatakse kasutatud kütuse koguse ja eriheidete alusel, mis arvestatakse eraldi lennuoperatsioonide arvu ja lennuki tüüpide kaupa. Heitkogused leitakse nii rahvusvaheliste kui ka riigisiseste lendude kohta lennujaamade lõikes, mis omakorda jaotatakse õhkutõusmis- ja maandumistsüklist (edaspidi LTO-tsükkel) ning lennufaasist tekkinud heitkogusteks. Riiklike heitkoguste arvestusse lähevad LTO-tsüklis tekkinud heitkogused, lennufaasis tekkinud heitkogused esitatakse rahvusvahelises aruandluses vaid lisainformatsioonina ning riiklike heitkoguste hulgas ei kajastata. Lennutranspordi LTO-tsüklist tekkinud saasteainete heitkoguste osakaal kogu transpordi valdkonnast tekkinud heitkogustest on marginaalne. 2016. aastal oli LTO-tsüklis tekkinud heitkoguste osakaal järgmine: NOx – 0,6%, LOÜ – 0,5% ja PM2,5 – 0,1% (Joonis 3.1, Tabel 3.2). Seevastu vääveldioksiidide heitkoguste osakaal oli suurem, moodustades ligikaudu 13,0% transpordi valdkonnas tekkinud heitkogustest (Joonis 3.1, Tabel 3.2). Suurimaks heiteallikaks on rahvusvaheline õhutransport, mis moodustab kogu LTO-tsüklis tekkinud NOx, LOÜ, SO2 ja PM2,5 heitkogustest vastavalt 98,1%, 78,4%, 96,7% ja 78,7%. See on tingitud rahvusvaheliste lendude suurest osakaalust (72,4% lennuoperatsioonide arvust 2016. aastal) ning sellest, et rahvusvahelisi lende sooritatakse enamasti reaktiivlennukid (66,6%), mis omavad heiteallikas suuremat osakaalu. Riigisisese õhutranspordi osakaal tekkinud saasteainete heitkogustest on väike, kuna riigisiseseid lende on oluliselt vähem (27,6% lennuoperatsioonide arvust 2016. aastal) ning neid sooritatakse enamjaolt ka väikeste kolbmootoritega lennukitega, mis tekitavad antud sektoris vähem heitkoguseid. Võrreldes 1990. aastaga on 2016. aastaks õhutranspordi LTO-tsüklis tekkinud NOx, LOÜ ja SO2 heitkogused suurenenud vastavalt 57,7%, 25,0% ja 41,7% (Joonis 3.9, Tabel 3.7). Eriti peenete osakeste heitkogused on ajavahemikul 2005–2016 suurenenud samuti ligikaudu 20,5% (Joonis 3.9, Tabel 3.7). Heitkoguste suurenemine on tingitud peamiselt lennuliikluse ning tarbitud lennukikütuse koguse suurenemisest. Aastatel 1992–2016 on lennuoperatsioonide arv suurenenud ligikaudu 3 korda ning kütuse tarbimine ajavahemikul 1990–2016 suurenenud 43,7%. 59 0.12 0.10 0.08 heitkogused, kt 0.06 0.04 0.02 0.00 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 Joonis 3.9. Õhutranspordi LTO-tsüklist tekkinud õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990– 2016, kt Tabel 3.7. Õhutranspordist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990– 2016, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH359 PM2,560 1990 0,052 0,012 0,006 ─ ─ 1991 0,052 0,012 0,006 ─ ─ 1992 0,018 0,004 0,002 ─ ─ 1993 0,019 0,004 0,002 ─ ─ 1994 0,019 0,004 0,002 ─ ─ 1995 0,030 0,007 0,003 ─ ─ 1996 0,038 0,009 0,004 ─ ─ 1997 0,036 0,008 0,004 ─ ─ 1998 0,039 0,009 0,004 ─ ─ 1999 0,037 0,008 0,004 ─ ─ 2000 0,033 0,012 0,004 ─ 0,000 2001 0,033 0,010 0,004 ─ 0,000 2002 0,034 0,012 0,004 ─ 0,000 2003 0,042 0,010 0,004 ─ 0,000 2004 0,057 0,011 0,006 ─ 0,000 2005 0,078 0,015 0,008 ─ 0,001 2006 0,076 0,013 0,008 ─ 0,001 2007 0,090 0,013 0,009 ─ 0,001 59 NH3 heidet ei eraldu 60 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 60 Aasta NOx LOÜ SO2 NH359 PM2,560 2008 0,112 0,016 0,010 ─ 0,001 2009 0,075 0,010 0,007 ─ 0,001 2010 0,071 0,010 0,007 ─ 0,001 2011 0,087 0,013 0,008 ─ 0,001 2012 0,083 0,015 0,008 ─ 0,000 2013 0,075 0,013 0,007 ─ 0,000 2014 0,076 0,015 0,007 ─ 0,000 2015 0,079 0,015 0,007 ─ 0,001 2016 0,082 0,015 0,008 ─ 0,001 trend 1990– 57,7 25,0 41,7 ─ ─ 2016, % trend 2005– 5,1 0,0 3,2 ─ -20,5 2016, % Raudteetransport Raudteetranspordi sektor sisaldab rongide ja vedurite kasutamisel eralduvaid saasteainete heitkoguseid, mis on arvutatud Statistikaameti statistilise kütusetarbimise ja Euroopa Keskkonnaameti poolt ühtlustatud metoodikas esitatud eriheidete alusel. 2016. aastal oli raudteetranspordist tekkinud NOx, LOÜ, SO2, NH3 ja PM2,5 heitkoguste osakaal transpordi valdkonnast tekkinud heitkogustest järgmine: NOx – 5,9%, LOÜ – 2,3%, SO2 – 0,5%, NH3 – 0,1% ja PM2,5 – 2,8% (Joonis 3.1, Tabel 3.2). Raudteetranspordist tekkinud saasteainete (NOx, LOÜ, SO2, NH3) heitkogused on ajavahemikul 1990–2016 märgatavalt vähenenud, vastavalt 67,7%, 68,8%, 99,9% ja 67,4% (Joonis 3.10, Tabel 3.8). PM2,5 heitkogused on vähenenud perioodil 2005–2016 ligikaudu 63,8%. Heitkoguste vähenemise on põhjustatud transpordi- ja majandussektoris toimunud muutuste tõttu – vähenenud on veose- ja sõitjakäive ning sellest tulenevalt ka kütuste tarbimine. Samuti on järkjärguline väävlisisalduse vähendamine kütustes toonud kaasa märkimisväärse vääveldioksiidi heitkoguste vähenemise. Sõitjate vedu raudteel vähenes oluliselt ajavahemikul 1990–2013 (23,1 miljonilt sõitjalt 4,2 miljoni sõitjani), kuid on seoses raudteesektoris toimunud uuenduste ja rekonstrueerimistööde lõppemisega alates 2014. aastast taas suurenema hakanud. Hoolimata sõitjate arvu kasvust, on viimastele aastatele iseloomulik raudteesektori kütuse tarbimise ja sellega seonduvalt ka saasteainete heitkoguste vähenemine. Sarnast trendi on näha kaubaveo mahtudes ja veosekäibes: raudteetranspordi veosekäive on järjest vähenenud alates 2011. aastast ning oluline vähenemine on toimunud just rahvusvahelises veos. Kaubamahu vähenemine on eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab transiitkauba veol kauba saatmiseks välisriikidesse raudteetranspordi ja Eesti sadamate teenuste kombineerimise asemel üha rohkem Venemaa enda sadamaid ning kindlasti ka 2014. aasta II poolaastast kehtestatud EL-i ja Venemaa vahelistel kahepoolsetel sanktsioonidel, mis jätkuvalt mõjutavad raudteesektori arengut (MKM, 2016. aasta majandusülevaade61). 61 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2016. aasta majandusülevaade. [www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2016.pdf (09.09.2018) 61 3.0 2.5 2.0 heitkogused, kt 1.5 1.0 0.5 0.0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 Joonis 3.10. Raudteetranspordi õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt Tabel 3.8. Raudteetranspordist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990 – 2016, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 62 1990 2,431 0,224 0,567 0,0003 ─ 1991 2,278 0,213 0,559 0,0003 ─ 1992 1,685 0,153 0,364 0,0002 ─ 1993 1,791 0,163 0,388 0,0002 ─ 1994 1,791 0,163 0,390 0,0002 ─ 1995 1,736 0,157 0,365 0,0002 ─ 1996 1,897 0,173 0,413 0,0003 ─ 1997 1,736 0,157 0,363 0,0002 ─ 1998 2,203 0,197 0,433 0,0003 ─ 1999 2,411 0,214 0,463 0,0003 ─ 2000 2,254 0,200 0,177 0,0003 0,060 2001 2,097 0,187 0,167 0,0003 0,056 2002 2,673 0,237 0,199 0,0004 0,070 2003 2,358 0,209 0,170 0,0003 0,062 2004 2,044 0,181 0,153 0,0003 0,053 2005 2,201 0,195 0,168 0,0003 0,058 2006 2,306 0,205 0,168 0,0003 0,060 2007 1,939 0,172 0,121 0,0003 0,051 2008 1,362 0,121 0,050 0,0002 0,036 2009 1,834 0,163 0,050 0,0002 0,048 2010 2,620 0,233 0,070 0,0004 0,069 2011 1,782 0,158 0,001 0,0002 0,047 62 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 62 Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 62 2012 1,581 0,140 0,001 0,0002 0,041 2013 1,368 0,121 0,001 0,0002 0,036 2014 1,050 0,093 0,000 0,0001 0,027 2015 0,996 0,088 0,000 0,0001 0,026 2016 0,786 0,070 0,000 0,0001 0,021 trend 1990– -67,7 -68,8 -99,9 -67,4 ─ 2016, % trend 2005– -64,3 -64,1 -99,8 -64,3 -63,8 2016, % Siseveetransport Siseveetranspordist tekkinud saasteainete heitkogused sisaldavad mootorpaatide, purjepaatide jm veesõidukite kasutamisel eralduvaid heitkoguseid. Heitkogused on arvutatud Statistikaameti statistilise kütusetarbimise ja Euroopa Keskkonnaameti poolt ühtlustatud metoodikas esitatud eriheidete alusel. Siseveetranspordist tekkinud saasteainete heitkogused moodustasid 2016. aastal kogu transpordi valdkonnast tekkinud saasteainete heitkogustest järgmise osatähtsuse: NOx – 4,2%, LOÜ – 5,7%, SO2 – 48,0%, NH3 – 0,1% ja PM2,5 – 9,5% (joonis 3.1, tabel 3.2). 2016. aastal suurenesid õhusaasteainete NOx, LOÜ ja NH3 heitkogused võrreldes 1990. aastaga ligikaudu 2–3 korda (Joonis 3.11, Tabel 3.9). Seevastu vääveldioksiid heitkogused vähenesid vaadeldaval perioodil oluliselt (58,6%), mis on otseselt tingitud vedelkütuste väävlisisalduse järjepidevast ja nõuetekohasest vähendamisest. Sarnaselt teistele saasteainetele on ka PM2,5 heitkogused perioodil 2000–2016 ligikaudu kaks korda suurenenud (Joonis 3.11, Tabel 3.9). 0.9 0.8 0.7 heitkogused, kt 0.6 0.5 0.4 0.3 0.2 0.1 0.0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Axis Title NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 Joonis 3.11. Siseveetranspordi õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt 63 Tabel 3.9. Siseveetranspordi õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,563 1990 0,269 0,052 0,070 0,00005 ─ 1991 0,269 0,052 0,070 0,00005 ─ 1992 0,192 0,037 0,050 0,00004 ─ 1993 0,192 0,037 0,050 0,00004 ─ 1994 0,154 0,030 0,040 0,00003 ─ 1995 0,154 0,030 0,040 0,00003 ─ 1996 0,269 0,052 0,070 0,00005 ─ 1997 0,230 0,045 0,060 0,00004 ─ 1998 0,230 0,045 0,060 0,00004 ─ 1999 0,202 0,039 0,053 0,00004 ─ 2000 0,269 0,052 0,028 0,00005 0,032 2001 0,269 0,052 0,028 0,00005 0,032 2002 0,422 0,082 0,044 0,00008 0,051 2003 0,346 0,067 0,036 0,00006 0,041 2004 0,307 0,060 0,032 0,00006 0,037 2005 0,307 0,060 0,032 0,00006 0,037 2006 0,422 0,082 0,044 0,00008 0,051 2007 0,653 0,127 0,068 0,00012 0,078 2008 0,768 0,149 0,080 0,00014 0,092 2009 0,307 0,060 0,032 0,00006 0,037 2010 0,307 0,060 0,016 0,00006 0,037 2011 0,192 0,037 0,010 0,00004 0,023 2012 0,169 0,033 0,009 0,00003 0,020 2013 0,170 0,033 0,009 0,00003 0,020 2014 0,361 0,070 0,019 0,00007 0,043 2015 0,477 0,140 0,025 0,00009 0,060 2016 0,554 0,171 0,029 0,00010 0,070 trend 1990– 105,9 228,8 -58,6 107,3 ─ 2016, % trend 2005– 80,5 185,0 -9,4 81,4 89,2 2016, % Ärisektor Ärisektoris tekkinud saasteainete heitkogused sisaldavad äri ja avaliku teeninduse ning militaarsektoris kasutatavatest masinatest ja seadmetest eralduvaid saasteainete heitkoguseid. Heitkogused on arvutatud Statistikaameti statistilise kütusetarbimise ja Euroopa Keskkonnaameti poolt ühtlustatud metoodikas esitatud eriheidete alusel. 63 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 64 2016. aastal oli ärisektori osatähtsus kogu transpordi valdkonnast tekkinud saasteainete heitkogustest järgmine: NOx – 1,2%, LOÜ – 6,0%, SO2 – 0,1%, NH3 – 0,03% ja PM2,5 – 1,7% (Joonis 3.1, Tabel 3.2). Ärisektorist tekkinud saasteainete (NOx, LOÜ, SO2, NH3) heitkogused on ajavahemikul 1990– 2016 olnud väga muutlikud, mis tuleneb statistilisest kütuse tarbimisest antud sektoris. Samas on heitkogused 2016. aastaks vähenenud oluliselt, vastavalt 60,7%, 63,6%, 100,0% ja 60,8% (Joonis 3.12, Tabel 3.10). PM2,5 heitkogused on perioodil 2005–2016 vähenenud ligikaudu 35,0%. 0.6 0.5 0.4 heitkogused, kt 0.3 0.2 0.1 0.0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 Joonis 3.12. Ärisektori õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt Tabel 3.10. Ärisektorist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990– 2016, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 64 1990 0,397 0,495 0,124 0,0001 ─ 1991 0,495 0,505 0,154 0,0001 ─ 1992 0,359 0,037 0,110 0,0001 ─ 1993 0,101 0,237 0,032 0,0000 ─ 1994 0,131 0,014 0,040 0,0000 ─ 1995 0,296 0,258 0,092 0,0001 ─ 1996 0,163 0,017 0,050 0,0000 ─ 1997 0,131 0,014 0,040 0,0000 ─ 1998 0,186 0,159 0,058 0,0000 ─ 1999 0,182 0,135 0,056 0,0000 ─ 2000 0,180 0,145 0,056 0,0000 0,014 2001 0,177 0,153 0,006 0,0000 0,014 2002 0,112 0,270 0,004 0,0000 0,011 2003 0,172 0,204 0,004 0,0000 0,014 2004 0,269 0,169 0,005 0,0001 0,020 64 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 65 Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 64 2005 0,297 0,052 0,001 0,0001 0,020 2006 0,326 0,043 0,001 0,0001 0,021 2007 0,320 0,033 0,001 0,0001 0,021 2008 0,346 0,036 0,001 0,0001 0,022 2009 0,279 0,204 0,000 0,0001 0,021 2010 0,439 0,045 0,000 0,0001 0,028 2011 0,202 0,058 0,000 0,0000 0,014 2012 0,201 0,141 0,000 0,0001 0,015 2013 0,312 0,058 0,000 0,0001 0,021 2014 0,262 0,167 0,000 0,0001 0,019 2015 0,242 0,143 0,000 0,0001 0,017 2016 0,156 0,180 0,000 0,0000 0,013 trend 1990– -60,7 -63,6 -100,0 -60,8 -7,1 2016, % trend 2005– -47,5 246,2 -93,9 -45,4 -35,0 2016, % Kodumajapidamised Kodumajapidamise sektor hõlmab kodumajapidamises kasutatavate masinate (muruniidukid ja - traktorid, trimmerid, saed, mootorsaanid jt) kasutamisel eralduvaid saasteainete heitkoguseid. Heitkogused on arvutatud Statistikaameti statistilise kütusetarbimise ja Euroopa Keskkonnaameti poolt ühtlustatud metoodikas esitatud eriheidete alusel. Kodumajapidamisest tekkinud saasteainete heitkogused moodustasid 2016. aastal kogu transpordi valdkonnast tekkinud saasteainete heitkogustest järgneva osa: NOx – 0,5%, LOÜ – 15,0%, SO2 – 0,1%, NH3 – 0,02% ja PM2,5 – 1,4% (Joonis 3.1, Tabel 3.2). Erinevalt teistest liikuvatest heiteallikatest on kodumajapidamisest tekkinud saasteainete (NOx, LOÜ, NH3, PM2,5) heitkogused ajavahemikul 1990–2016 oluliselt suurenenud, näiteks lämmastikoksiidi heitkoguste kasv on olnud 11. kordne, orgaanilistel ühenditel ligikaudu 4. kordne (Joonis 3.13, Tabel 3.11). Kodumajapidamistes on arvestuslikud heitkogused suurenenud, kuna antud sektoris on ka kütuse tarbimine aasta-aastalt kasvanud. Seevastu vääveldioksiid heitkogused on vaadeldaval perioodil oluliselt vähenenud (97,6%), mis on saavutatud järkjärgulisest üleminekust väävlivabade vedelkütuste kasutamisele. PM2,5 heitkogused on perioodil 2005–2016 suurenenud ligikaudu 11,1% (Joonis 3.13, Tabel 3.11). 66 0.7 0.6 0.5 0.4 0.3 0.2 0.1 0.0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 Joonis 3.13. Kodumajapidamise sektori õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt Tabel 3.11. Kodumajapidamise sektorist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,565 1990 0,006 0,104 0,002 0,00000 ─ 1991 0,005 0,117 0,002 0,00000 ─ 1992 0,010 0,126 0,003 0,00000 ─ 1993 0,015 0,138 0,005 0,00001 ─ 1994 0,023 0,127 0,008 0,00001 ─ 1995 0,035 0,254 0,012 0,00001 ─ 1996 0,032 0,360 0,011 0,00001 ─ 1997 0,040 0,383 0,014 0,00002 ─ 1998 0,028 0,220 0,009 0,00001 ─ 1999 0,038 0,357 0,013 0,00002 ─ 2000 0,047 0,463 0,016 0,00002 0,009 2001 0,052 0,572 0,006 0,00002 0,011 2002 0,051 0,530 0,005 0,00002 0,010 2003 0,054 0,523 0,002 0,00002 0,010 2004 0,054 0,471 0,002 0,00002 0,010 2005 0,056 0,447 0,000 0,00002 0,009 2006 0,059 0,474 0,000 0,00002 0,010 2007 0,065 0,499 0,000 0,00003 0,011 2008 0,063 0,509 0,000 0,00002 0,011 2009 0,060 0,496 0,000 0,00002 0,010 2010 0,063 0,477 0,000 0,00002 0,010 2011 0,052 0,456 0,000 0,00002 0,009 65 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 67 Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,565 2012 0,063 0,475 0,000 0,00002 0,010 2013 0,061 0,440 0,000 0,00002 0,010 2014 0,064 0,450 0,000 0,00002 0,010 2015 0,065 0,441 0,000 0,00002 0,010 2016 0,066 0,451 0,000 0,00002 0,010 trend 1990– 1000,0 333,7 -97,6 633,8 ─ 2016, % trend 2005– 17,9 0,9 -88,8 12,0 11,1 2016, % Tööstusmasinad Tööstussektoris arvestatakse saasteainete heitkoguseid, mis eralduvad tööstusmasinate (kraanad, ekskavaatorid, buldooserid, freesid, segumasinad, asfaldilaoturid jm ehitusel kasutatavad seadmed) kasutamisel. Heitkogused on arvutatud Statistikaameti statistilise kütusetarbimise ja Euroopa Keskkonnaameti poolt ühtlustatud metoodikas esitatud eriheidete alusel. 2016. aastal oli tööstussektori osatähtsus kogu transpordi valdkonnast tekkinud saasteainete heitkogustest järgmine: NOx – 7,9%, LOÜ – 6,0%, SO2 – 1,2%, NH3 – 0,2% ja PM2,5 – 9,1% (Joonis 3.1, Tabel 3.2). 2016. aastal on tööstusmasinatest tekkinud saasteainete (NOx, LOÜ, SO2, NH3) heitkogused võrreldes 1990. aastaga oluliselt vähenenud, vastavalt 80,3%, 72,6%, 100,0% ja 79,8% (Joonis 3.14, Tabel 3.12). PM2,5 heitkogused on 2016. aastal suurenenud ligikaudu 20,0% võrreldes 2005. aastaga. Heitkoguste suurenemine on otseselt seotud kütuse tarbimise suurenemisega sellel ajavahemikul. 6 5 4 heitkogused, kt 3 2 1 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 Joonis 3.14. Tööstussektori õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016 68 Tabel 3.12. Tööstussektorist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,566 1990 5,329 0,660 1,632 0,0013 ─ 1991 5,445 0,636 1,668 0,0013 ─ 1992 2,958 0,361 0,906 0,0007 ─ 1993 2,700 0,334 0,827 0,0007 ─ 1994 2,721 0,300 0,834 0,0007 ─ 1995 0,635 0,084 0,195 0,0002 ─ 1996 1,226 0,145 0,376 0,0003 ─ 1997 1,144 0,137 0,350 0,0003 ─ 1998 0,954 0,135 0,292 0,0002 ─ 1999 0,558 0,076 0,171 0,0001 ─ 2000 0,496 0,069 0,128 0,0001 0,032 2001 0,670 0,069 0,055 0,0002 0,043 2002 0,700 0,091 0,047 0,0002 0,045 2003 1,006 0,177 0,032 0,0003 0,064 2004 0,855 0,107 0,016 0,0002 0,055 2005 0,855 0,107 0,003 0,0002 0,055 2006 1,019 0,124 0,003 0,0003 0,065 2007 1,051 0,127 0,003 0,0003 0,067 2008 0,948 0,103 0,002 0,0002 0,061 2009 0,823 0,103 0,001 0,0002 0,053 2010 1,019 0,124 0,015 0,0003 0,065 2011 0,671 0,074 0,001 0,0002 0,043 2012 0,888 0,110 0,001 0,0002 0,057 2013 0,655 0,075 0,000 0,0002 0,042 2014 1,007 0,122 0,001 0,0002 0,065 2015 1,112 0,126 0,001 0,0003 0,072 2016 1,049 0,181 0,001 0,0003 0,066 trend 1990– -80,3 -72,6 -100,0 -79,8 ─ 2016, % trend 2005– 22,7 69,2 -66,7 25,6 20,0 2016, % Põllumajandusmasinad ja kalandus Põllumajandus- ja kalandussektor hõlmab nii põllumajandusmasinate (traktorid, kombainid, laoturid jt) kasutamisel kui ka sisevetes, rannikuvetes ja süvamere kalandusest eralduvaid saasteainete heitkoguseid. Heitkogused on arvutatud Statistikaameti statistilise kütusetarbimise ja Euroopa Keskkonnaameti poolt ühtlustatud metoodikas esitatud eriheidete alusel. 66 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 69 Põllumajandusest ja kalandusest tekkinud saasteainete heitkogused moodustasid 2016. aastal kogu transpordisektorist tekkinud saasteainete heitkogustest järgmise osatähtsuse: NOx – 20,8%, LOÜ – 10,0%, SO2 – 24,7%, NH3 – 0,4%, PM2,5 – 20,4% (Joonis 3.1, Tabel 3.2). Ajavahemikul 1990–2016 on saasteainete (NOx, LOÜ, SO2, NH3) heitkogused märgatavalt vähenenud, vastavalt 37,3%, 66,4%, 98,8% ja 42,9% (Joonis 3.15, Tabel 3.13). PM2,5 heitkogused on 2016. aastal suurenenud 26,3% võrreldes 2005. aastaga. Heitkoguste suurenemine on otseselt seotud kütuse tarbimise suurenemisega sellel ajavahemikul. 5.0 4.5 4.0 3.5 heitkogused, kt 3.0 2.5 2.0 1.5 1.0 0.5 0.0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Axis Title NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 Joonis 3.15. Põllumajanduse ja kalandussektori õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt Tabel 3.13. Põllumajandussektorist ja kalandusest välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,567 1990 4,409 0,889 1,278 0,0011 ─ 1991 4,249 0,727 1,232 0,0010 ─ 1992 3,188 0,636 0,924 0,0008 ─ 1993 2,772 0,412 0,804 0,0007 ─ 1994 1,420 0,164 0,412 0,0003 ─ 1995 1,179 0,139 0,342 0,0003 ─ 1996 1,324 0,172 0,384 0,0003 ─ 1997 1,220 0,162 0,354 0,0003 ─ 1998 1,255 0,165 0,364 0,0003 ─ 1999 0,593 0,079 0,172 0,0001 ─ 2000 0,903 0,111 0,190 0,0002 0,050 2001 0,765 0,097 0,062 0,0002 0,042 2002 2,509 0,276 0,204 0,0006 0,139 2003 2,914 0,316 0,170 0,0006 0,142 67 Perioodil 1990-1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 70 Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,567 2004 2,594 0,304 0,135 0,0005 0,130 2005 2,344 0,219 0,107 0,0005 0,118 2006 2,153 0,217 0,076 0,0005 0,113 2007 2,225 0,229 0,070 0,0005 0,117 2008 2,351 0,220 0,082 0,0005 0,118 2009 2,264 0,210 0,037 0,0004 0,109 2010 2,256 0,219 0,013 0,0005 0,115 2011 2,794 0,290 0,039 0,0006 0,150 2012 2,701 0,275 0,026 0,0006 0,145 2013 2,316 0,240 0,004 0,0005 0,125 2014 3,292 0,339 0,007 0,0008 0,181 2015 3,359 0,347 0,014 0,0008 0,184 2016 2,763 0,299 0,015 0,0006 0,149 trend 1990– -37,3 -66,4 -98,8 -42,9 ─ 2016, % trend 2005– 17,9 36,5 -86,0 31,8 26,3 2016, % 3.2. Transpordi valdkonna poliitikaprioriteedid Transpordi valdkond on Eesti NOx, LOÜ-de ja PM2,5 peamine heiteallikas. 2016. aastal moodustasid liikuvatest saasteallikatest välisõhku paisatud heitkogused 42,5% kogu Eesti NOx heitkogustest, 13,3% LOÜ heitkogustest ja 9,8% PM2,5 heitkogustest. Seetõttu omab ka antud sektor suurt keskkonnahoiu ja energiasäästupotentsiaali pikaajaliste riigisiseste ja rahvusvaheliste sihttasemeteni jõudmiseks. Ülevaade olulisematest transpordi valdkonna poliitikaprioriteetidest ehk valdkonda mõjutavatest ja suunavatest arengukavadest ning seadusandlusest on esitatud järgnevates alapeatükkides. Riiklikud arengukavad Peamised transpordi valdkonna arengut ja erinevate eesmärgistatud meetmete elluviimist suunavad Transpordi arengukava 2014–202068, ENMAK 203069 ja KPP 205070. Transpordi arengukavas esitatud eesmärgid ja meetmed on aluseks võetud ENMAK 2030 transpordisektori energiakasutuse meetmete välja töötamisel ning need omakorda KPP 2050 eesmärkide sõnastamisel. Kuna arengukavad on omavahel tihedas seoses, siis kattuvad osaliselt ka seatud eesmärgid, meetmed ja tegevused. 68 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Transpordi arengukava 2014-2020. [www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/transpordi_arengukava.pdf (22.10.2018) 69 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. [www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (22.10.2018) 70 Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf (22.10.2018) 71 Transpordi arengukava 2014–2020 Transpordi arengukava on transpordisektori arengusuundi määrav planeerimisdokument, mille põhieesmärgiks on tagada inimeste ja kaupade liikumise vajadus, seda mugavalt, kiirelt, ohutult ja jätkusuutlikul moel. Lisaks on transpordi arengu poliitika üheks eesmärgiks vähendada transpordisektori keskkonnamõju. Kuna tegemist on energiamahuka sektoriga (2016. aasta kütuse tarbimine 37,8 PJ), siis peitub ka transpordi valdkonnas suur potentsiaal negatiivsete keskkonnamõjude vähendamises inimeste tervisele ja looduskeskkonnale. Arengukavas on kavandatud transpordisektorist tulenevate mõjude vähendamiseks mitmeid suundi, nagu: liiklusnõudluse ohjamine sundliikumiste asendamise ja vähendamisega, säästvamate liikumisviiside eelistamine autokasutusele, uute tehnoloogiate sh alternatiivsete kütuste kasutusele võtmine ja negatiivsete välismõjude leevendamine. Loetletud eesmärkide saavutamiseks on arengukavas esitatud alaeesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud meetmed, mida on detailsemalt kirjeldatud Tabel 3.14. Tabel 3.14 Transpordi arengukava 2014–2020 transpordisektori eesmärgid, meetmed ja nende mõju saasteainete heitkogustele Mõju saasteainete heitkoguste Eesmärgid ja meetmed vähendamisele Liikuvuskorraldusega hõlmatud tegevused (sundliikumiste vähendamine ja erinevate Mugav ja nutikas liikumiskeskkond liikumisviiside kasutamise soodustamine) omavad positiivset mõju: saasteainete heitkogused vähenevad Avaliku sektori teenuste kujundamisel elektrooniliste lahenduste eelistamine ning kaugtöö kasutamise võimaluste arendamine, Sundliikumiste asendamine mis vähendavad sundliikumist ning seetõttu omavad positiivset mõju: saasteainete heitkogused vähenevad Ruumilise ja transpordi planeerimise parem Sundliikumiste vähendamine sidustamine omab positiivset mõju: saasteainete heitkogused vähenevad Liikumisvõimaluste parandamisel lähtutakse keskkonna- ja ressursisäästlikkusest, kus Säästlikuma liikumisviisi eelistamine oluliselt kohal on ka eri liikumisviiside koostoime, mis kokkuvõttes omab positiivset mõju: saasteainete heitkogused vähenevad Transpordisüsteemi andmete kogumise taristu Intelligentsete transpordisüsteemide arendamine, integreeritud reisiplaneerimine ja arendamine transpordiinfo teenuste arendused omavad kaudset positiivset mõju. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt Transpordi keskkonnamõjude transpordisektoris omab positiivset mõju: vähenemine saasteainete heitkogused vähenevad Taastuvate kütuste kasutamise Biokütuste (bioetanool ja biodiisel) kasutamise soodustamine teetranspordis soodustamine omab neutraalset mõju NEC- 72 Mõju saasteainete heitkoguste Eesmärgid ja meetmed vähendamisele direktiivi saasteainetele (positiivne mõju KHG heitkogustele). Biokütuste mõju NEC-direktiivi saasteainetele vajab lisauuringuid. Muude taastuvate energiaallikate (elekter, biogaas ja muud) kasutamise soodustamine, ühistranspordi üleviimine taastuvenergiale ning sõidukite kasutamise struktuuri mõjutamine omavad positiivset mõju: saasteainete heitkogused vähenevad Ökonoomsemate sõidukite eelistamine omab Autopargi ökonoomsuse suurendamine positiivset mõju: saasteainete heitkogused vähenevad Ühenduste planeerimine, teenusstandardite väljatöötamine ja investeeringutega jätkamine Mugav ja kaasaegne ühistransport muudab ühistranspordi atraktiivsemaks ning konkurentsivõimelisemaks. Alameesmärgil kaude positiivne mõju. Üleriigiliste ühistranspordiühenduste Kaudne positiivne mõju arendamine Regionaalsete ühistranspordiühenduste Kaudne positiivne mõju arendamine Kohalike ühistranspordiühenduste Kaudne positiivne mõju arendamine Ühistranspordi integreerimine ja Kaudne positiivne mõju ligipääsu parandamine Turismi sektori arengu ja ettevõtluse rahvusvahelistumisega kaasneb liikumisvajaduste (maanteetransport, raudteeühendused, lennuliiklus ning Turismi ja ettevõtlust toetavad laevaühendused) kasv, mis võib viia rahvusvahelised reisiühendused saasteainete heitkoguste suurenemiseni. Parema ühenduvuse loomisega eri transpordiliikide vahelistes üleminekutes kaasneb positiivne mõju saasteainete heitkogustele. Lennureisijate ja regulaarlendude arvu suurenemisel kaasneb saasteainete heitkoguste kasv. Tallinna Lennujaama ühenduste Lennuühenduste arendamine väljaarendamine teiste transpordiliikidega suurendab ühistranspordi kasutamise võimalust, mis omab positiivset mõju saasteainete heitkogustele. 73 Mõju saasteainete heitkoguste Eesmärgid ja meetmed vähendamisele Investeeringud Tallinna lennujaama keskkonnamõjude vähendamisse omavad positiivset mõju. Tallinna Vanasadamat külastatavate turistide ja laevade arvu suurenemisel võivad saasteainete heitkogused kasvada. Laevaühenduste arendamine Tallinna Vanasadama ühenduste parandamine teiste transpordiliikidega suurendab ühistranspordi kasutamise võimalust, mis omab positiivset mõju saasteainete heitkogustele. Riikidevaheliste reiside teenindamiseks jätkatakse olulise tähtsusega teede rekonstrueerimisega ning soodustatakse Maanteeühenduste arendamine reisirongiliiklust. Eeldatavalt toimub suurem osa liikumistest jätkuvalt maanteedel, mistõttu heitkogused suurenevad. Rail Balticu arendamine, veeremipargi uuendamine ning ümberistumisteta ühenduste loomine suurendavad nihet raudteeliikluse Reisirongiühenduste arendamine osakaalu kasvuks ning raudtee transpordi atraktiivsust, mis omab seeläbi positiivset mõju saasteainete heitkogustele. Rahvusvahelise kaubaveo maht on Kaubamahtude suurenemisega kaasnevad suurenenud negatiivsed mõjud saasteainete heitkogustele. TEN-T võrgustiku läbilaskevõime planeerimine, arendamine, korrashoid, koormamine veoliigiti jm tegevused omavad olulist mõju rahvusvahelisest kaubaveost tekkivate saasteainete heitkogustele, mis Kaubaveoks vajaliku taristu arendamine sõltuvad otseselt erinevate veoliikide osakaalust ning arengu suunamisest transpordisektori siseselt. Kaubamahtude suurenemisega kaasnevad negatiivsed mõjud: saasteainete heitkogused suurenevad. Avatuma transporditeenuste turu tagamisega kaasneb kaudne negatiivne mõju, kuna antud Rahvusvahelisi vedusid soosiva meede soodustab rahvusvaheliste kaubavedude õigusruumi arendamine kasvu, mis omakorda viib saasteainete heitkoguste suurenemiseni. Sundliikumiste asendamise ja vähendamise, samuti säästlikuma liikumisviisi eelistamise eesmärgil vähendatakse teostatavate sõitude hulka ja mahtusid, millega kaasneb omakorda transpordisektorist tekkivate saasteainete heitkogusete vähenemine. Antud meetmete mõju on 74 otsene ja suure potentsiaaliga, samas võib meetmete rakendumine ja oodatud tulemuse saavutamine toimuda viitega. Transpordi keskkonnamõjude vähendamise eesmärgil rakendatavad meetmed aitavad otseselt kaasa heitkoguste vähenemisele. Keskkonnasäästlike ja ökonoomsemate sõidukite kasutuselevõtt omavad suurt ja kohest mõju saasteainete heitkogustele. Siiski sõltub meetme üldise mõju suurus sõidukipargi uuenemise kiirusest. Taastuvate kütuste kasutamine transpordi valdkonnas biokütuste kontekstis vähendab küll tekkivaid KHG heitkoguseid ning asendab selles osas fossiilkütuste kasutamist, kuid välisõhu saasteainete heitkoguste tekke seisukohalt jääb mõju neutraalseks, kuna heitkoguste arvutuste metoodikast lähtuvalt hinnatakse biokütuste mõju fossiilkütustega sarnaseks vastavalt EMEP/EEA 2016. aasta juhendile. Ühistranspordiühenduse arendamise eesmärgi täitmiseks kavandatud meetmed vähendavad erasõidukitega tehtud sõite ning meetmete mõju on suur olukorras, kus ühistransport on sellisel tasemel, mis võimaldab mugavat ja kättesaadavat alternatiivi erasõiduki kasutamisele. Hetkeseisuga on tööl käivate elanike seas erasõidukite kasutamine jätkuvalt kasvav, samal ajal kui ühistranspordi ja muude liikumisviiside eelistus on langemas, mistõttu on meetmete mõju lähiaastatel suhtelistelt väike. Rahvusvaheliste kaubavedude ja reisiühenduste arendamise eesmärgil elluviidavad tegevused omavad olulist mõju, kuid see sõltub suures osas kaubavedude suurenemise või vähenemise määrast ja transpordiliigist. Kaubamahtude suuremine on vastuolus keskkonnaeesmärkide ja transpordinõudluse kasvu vähendamise eesmärkidega, kuid samas võib erinevate meetmete planeerimisel ja elluviimisel leevendada rahvusvaheliste kaubavedude suurenemisest tulenevaid negatiivseid mõjusid. Üheks eelistatud lahenduseks keskkonnamõjude vähendamisel oleks kaubavedudel raudteetranspordi või veetranspordi eelistamine maanteetranspordile. Arengukavas esitatud alaeesmärkidega loodetakse saavutada perioodi lõpuks transpordi valdkonna negatiivsete keskkonnamõjude (sh KHG heitkogused, müra, lämmastiku, väävli, osakeste, jm) kasvu aeglustumine, mis eeskätt on tingitud maanteetranspordivahendeis tehtud edusammudest uute tehnoloogiate kasutamisel ja autokasutuse osatähtsuse vähenemisest. Erinevate meetmete mõju on hinnatud peamiselt KHG ja linnastute õhukvaliteedi seisukohalt, mistõttu pole arengukavas esitatud otsest kvantitatiivset hinnangut summaarsetele õhusaasteainete heitkogustele. Samas võib eeldada, et konkreetsed eesmärgistatud meetmed ja tegevused avaldavad positiivset mõju ka õhusaasteainete heitkoguste vähenemisele (va biokütused, mille mõju on neutraalne). Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) ENMAK 2030 üldiseks eesmärgiks on energiaga varustatuse tagamine kooskõlas EL-i pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, mis samal ajal panustaksid Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ja tagaksid pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Selleks, et Eesti energiavarustus ja -tarbimine oleks säästlikum tuleb primaarenergiat tõhusamalt kasutada. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordisektoris, motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine ja tõhus sõidukipark on need meetmed, mille rakendamisel saavutatakse transpordisektoris pikaajalised eesmärgid. 75 Tabel 3.15 sisaldab ülevaadet ENMAK 2030 primaarenergia tõhusama kasutuse alaeesmärgi täitmiseks rakendatavatest meetmetest ning nende raames tehtavate tegevustest ja hinnangulisest mõjust saasteainete heitkogustele. Tabel 3.15. ENMAK 2030 primaarenergia tõhusama kasutuse alaeesmärgi täitmise meetmed, tegevused ja mõju saasteainete heitkogustele Mõju saasteainete heitkoguste Meetmed ja tegevused vähendamisele Biokütuste (bioetanool ja biodiisel) kasutamise soodustamine omab neutraalset mõju NEC- direktiivi saasteainetele (positiivne mõju KHG heitkogustele). Biokütuste mõju NEC-direktiivi saasteainetele vajab lisauuringuid. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu Muude taastuvate energiaalikate (elekter, suurendamine transpordis biogaas ja muud) kasutamise soodustamine, ühistranspordi üleviimine taastuvenergiale ning sõidukite kasutamise struktuuri mõjutamine omavad positiivset mõju: saasteainete heitkogused vähenevad Biometaanijaamade rajamine Biometaani tanklavõrgustiku rajamine Sõidukipargi kohandamine biometaani kasutuseks Biokütuste tootmiseks ja turustamiseks vajalike õigusnõuete sätestamine Bioetanoolitehase rajamine Bioetanooli tootmisjäägi praagi kasutamine taastuvkütusena või loomasöödana Biokütuste teadustegevus Transpordinõudluses sõiduautode osakaalu vähenemine, ühistranspordi kasutamise Motoriseeritud individuaaltranspordi osakaalu suurenemine ja sõidukipargi nõudluse vähendamine energiatarbimise jätkuva kasvu ärahoidmine omavad positiivset mõju: kütuse tarbimine ja saasteainete heitkogused vähenevad Transpordis kasutavate kütuste aktsiisimäärade tõstmine ja/või muutmine kütuste Kütuseaktsiisi tõstmine ja energiasisaldusest ja CO2 jalajäljest sõltuvaks maksustamispõhimõtete muutmine omab positiivset mõju: kütuse tarbimine ja saasteainete heitkogused vähenevad Linnade parkimisnõuete uuendamine ja autode Linnade parkimispoliitika uuendamine parkimiskohtade subsideerimise vähendamine autokasutuse reguleerimiseks soodustab ühistranspordi kasutamist ning loob paremad eeldused 76 Mõju saasteainete heitkoguste Meetmed ja tegevused vähendamisele ühistranspordi, kergliikluse, linnatänavate ümberkorraldamise ja maakasutuse suunamiseks. Positiivne mõju: kütuse tarbimine ja saasteainete heitkogused vähenevad Ühistransporditeenuste ja selle kättesaadavuse arendamine suurendab ühistranspordi ning Ühistranspordi osakaalu suurendamine vähendab sõiduautode osakaalu. Positiivne mõju: kütuse tarbimine ja saasteainete heitkogused vähenevad Kergliiklejate juurdepääsu ja liikumistingimuste arendamine, jalgrattateede võrgustiku ning ohutu jalgrattaga liiklemise arendamine, turvalise Kergliikluse arendamine linnades parkimise ning jalgrataste ühiskasutuse edendamine omavad positiivset mõju: kergliikluse eelistamine, millega kaasneb kütuse tarbimise ning saasteainete heitkoguste vähenemine Asustuse ja liiklust tekitava arendustegevuse planeerimisel valglinnastumise ning autost sõltuvuse vältimine, tõhusate Maakasutuse suunamine ühistranspordikoridoride, kompaktsete ja valglinnastumise ja autost sõltuvuse atraktiivsete vähendamiseks tõmbekeskuste kujundamiseks. Positiivne mõju: kaasneb sundliikumise ning seeläbi ka kütuse tarbimise ja saasteainete heitkoguste vähenemine Tänavaruumi ümberkujundamine ohutu liiklemise, ühistranspordi ning jalgsi- ja Linnatänavate ümberkorraldamine jalgrattaga liiklemise ning kohaliku elu- ja ühistranspordi ja kergliikluse ärikeskkonna soodustamiseks. Positiivne mõju: edendamiseks kütuse tarbimine ja saasteainete heitkogused vähenevad Linnade ja suuremate asutuste liikuvuse süsteemne analüüsimine ja aktiivne Linnade ja ettevõtete liikuvuskorralduse ühistranspordi, kergliikluse, arendamine autode lühirendi ja kooskasutuse soodustamine. Positiivne mõju: kütuse tarbimine ja saasteainete heitkogused vähenevad Kaugtöökeskuste, ühiskontorite arendamine, paindliku tööaja ning kodus töötamise Kaugtöötamise edendamine võimaldamine. Positiivne mõju: kütuse tarbimine ja saasteainete heitkogused vähenevad 77 Mõju saasteainete heitkoguste Meetmed ja tegevused vähendamisele Autode kooskasutuse ja lühirendisüsteemide ühtsete ITK-lahenduste, ühistranspordi ja autode lühirendi koostoime ning lühirendi kättesaadavuse arendamine, millega on võimalik vähendada linnaelanike isikliku auto Autode kooskasutuse ja lühirendi või mitme auto omamist, täiendada arendamine ühistranspordisüsteemi hõreda asustuse kohtades ning kasutada olemasolevaid sõidukeid tõhusamalt. Positiivne mõju: kütuse tarbimine ja saasteainete heitkogused vähenevad Ökonoomsemate uute sõidukite kasutusele võtmine omab positiivset mõju: kütuse Tõhus sõidukipark tarbimine ja saasteainete heitkogused vähenevad Toetuste ja soodustuste süsteem energiasäästlike sõidukite soetamiseks. Energiasäästlike autode soodustused Positiivne mõju: kütuse tarbimine ja saasteainete heitkogused vähenevad Raudtee elektrifitseerimine Tartu ja Narva suunal kaubarongide võimsusi arvestades. Raudtee elektrifitseerimine Positiivne mõju: saasteainete heitkogused vähenevad Raudtee infrastruktuuri arendamine, reisirongiliikluse Raudtee infrastruktuuri arendamine, Rail läbilaskvuse suurendamine ja Rail Balticu Baltic ehitamine. Positiivne mõju: saasteainete heitkogused vähenevad Toetused hübriidbusside, hübriidtrollide, elektribusside jt energiasäästlike Kütusesäästliku ühistranspordiveeremi ühistranspordisõidukite soetamiseks suuremate soetamine linnade ühistranspordiliinidele. Positiivne mõju: kütuse tarbimine ja saasteainete heitkogused vähenevad Hangetes kütusesäästlike raskveokite eelistamisega kaasnevad positiivsed mõjud: Kütusesäästlikud raskeveokid kütuse tarbimine ja saasteainete heitkogused vähenevad Hangetes kütusesäästlike mitmemootoriliste vedurite eelistamisega kaasnevad positiivsed Kütusesäästlikud vedurid mõjud: kütuse tarbimine ja saasteainete heitkogused vähenevad Säästvate sõiduvõtete rakendamine aitab säästa Säästva sõidustiili rakendamine kütust ning tekkivaid saasteainete heitkoguseid. 78 Mõju saasteainete heitkoguste Meetmed ja tegevused vähendamisele Positiivne mõju: saasteainete heitkogused vähenevad Primaarenergia tõhusamaks kasutuselevõtuks näeb arengukava ette alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamise transpordi valdkonnas. Eesmärk suurendada alternatiivsete kütuste kasutuselevõttu transpordi valdkonnas tuleneb EL-i taastuvenergia direktiivist 2009/28/EÜ, mille raames peab Eesti aastaks 2020. saavutama 10% taastuvenergia osakaalu transpordisektoris. Antud eesmärgi täitmiseks rakendatakse järkjärgulist biokütuste lisamise kohustust kütusetarnijatele. Pikemaajalises perspektiivis on eesmärgiks saavutada ka 10% metaankütuste osakaal maanteesõidukite energiatarbimises 2030. aastaks. Eelpool nimetatud sihttasemete saavutamiseks on olulisteks tegevusteks motiveeriva majanduskeskkonna loomine biokütuste ja teiste alternatiivkütuste tootmiseks ja tarbimiseks, samuti pikaajalise investeeringukindluse tagamine riigi maksupoliitikaga, aga ka avalikus sektoris alternatiivkütuste kasutamise analüüsimine ja sotsiaalmajanduslikult põhjendatult kasutusele võtmine ning valdkondlik teadus- ja arendustegevus. Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamise ja sõidukipargi tõhususe meedet hinnatakse läbi erinevate mõõdikute. Eesmärgiks on saavutada transpordinõudluses sõiduautode osakaalu vähenemine ning ühistranspordi kasutamise osakaalu suurenemine, aga ka sõidukipargi energiatarbimise jätkuva kasvu ärahoidmine ja ökonoomsemate uute sõidukite kasutusele võtmine. Antud meetme elluviimiseks on planeeritud mitmeid tegevusi, mis hõlmavad nii teekasutustasusid, keskkonnasäästlike sõidukite ostusoodustusi, ühistransporditeenuste osakaalu suurendamist, kaugtöö edendamist ja mitmeid muid energiasäästu saavutamiseni viivaid tegevusi. ENMAK 2030 raames valminud alusuuringutega selgitati välja Eesti transpordi energiatarbimist mõjutavad valdkonnad, peamised energiasäästu soodustavad meetmed ning hinnati nende tegevuste mõju Eesti transpordi energiatarbimisele. Suurim energiasäästupotentsiaal pikemas perspektiivis seisneb transpordinõudluse, eriti sõiduautost sõltuvuse ja maanteevedude, edasise kasvu ohjamisel asustuse suunamise ja ühistranspordi süsteemse arendamise kaudu, mis eeldab omakorda tihedat koostööd riigi, kohalike omavalitsuste ametite ja ettevõtete vahel. Analüüsist ilmneb, et transpordinõudlus 2030. aasta perspektiivis kasvab ning CO2 heite vähendamine eeldab sektoripõhist suunavat arengut, mis saavutatakse peamiselt energiatõhusamast transpordisüsteemist ja kõrgest biokütuste osakaalust. Samas teiste õhusaasteainete heitkoguste osas täheldati kõikide stsenaariumide lõikes heitkoguste vähenemist, mis on tingitud eelkõige EURO5 ja EURO6 heitenormiga sõidukite osakaalu kasvust sõidukipargis. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) KPP 2050 pikaajaliseks eesmärgiks on üleminek vähese süsinikuheitega majandusele, sealjuures kujundades järk-järgult ja eesmärgipäraselt majandus ning energiasüsteem ümber ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Kliimapoliitika põhialuste fookuses on KHG heite vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine erinevates valdkondades (sh transport) ning riigi valmisoleku ja võimekuse tagamine, et minimeerida kliimamuutustest põhjustatud negatiivseid mõjusid. Arengudokumendiga seatakse paika poliitikasuunised aastani 2050. Kuna tegu on pikaajaliste poliitikasuunistega, siis konkreetseid meetmeid ning teekaarte eesmärgi saavutamiseks 79 arengudokument ei sisalda. KHG heitkoguste hindamisel on kasutatud ENMAK 2030 koostamisel välja töötatud transpordi stsenaariumeid, mida on kohandatud Kliimapoliitika põhialuste jaoks ning mis võimaldavad hinnata alljärgnevalt kirjeldatud suuniste mõju. Transpordisektori KHG heitkoguste vähendamise pikaajalistest eesmärkidest lähtuvad suunised on esitatud Tabel 3.16. Tabel 3.16. KPP 2050 transpordisektori suunised ja mõju saasteainete heitkogustele Mõju saasteainete Transpordi sektori poliitilised suunised heitkoguste vähendamisele 1. Vähendada sundliikumise ja isiklikust autost sõltuvuse vajadust hästi integreeritud asustuse ja transpordikorralduse Mõjub positiivselt kõikide planeerimise kaudu. Samuti edendada energiasäästlikku õhusaasteainete liikluskultuuri. Asustuse ja transpordi planeerimise programmi saasteainete integreerimise ning liikuvuskavade väljatöötamise ja heitkoguste vähendamisele elluviimise kaudu soodustada hästi toimivat transpordisüsteemi ja vähendada sundliiklust. 2. Suurendada sõidukipargi ökonoomsust ja säästlike transpordikütuste osakaalu eelkõige eesmärgipärase maksupoliitika ning avaliku sektori eeskuju abil. Avaliku Mõjub positiivselt kõikide sektori investeerimis- ja maksupoliitikaga mõjutada õhusaasteainete ökonoomsete sõidukite, säästlike transpordikütuste ning programmi saasteainete ühiskasutuses sõidukite eelistamist. Riigihangetes eelistada heitkoguste vähendamisele ökonoomseid sõidukeid ja säästlikke alternatiivkütuseid. Avaliku sektori eeskujul suurendatakse tarbijate teadlikkust. 3. Eelistada vähese KHG heitega transpordi- ja liikumisviise ühistranspordi, kergliikluse ning energiatõhusate kaubavedude eelisarendamise kaudu. Riik ja kohalikud omavalitsused Mõjub positiivselt kõikide edendavad transpordikorraldust, mis lähtub ühtsest tervikust õhusaasteainete ega sõltu haldusjaotusest ning ühistranspordiettevõtte programmi saasteainete omandivormist. Eesmärgi saavutamiseks kaalutakse heitkoguste vähendamisele transpordi kogumõjust ja KHG heite vähendamisest lähtuva maksupoliitika kujundamist üldist maksukoormust suurendamata. 4. Edendada teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis Mõjub positiivselt kõikide soodustavad keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste õhusaasteainete ning ettevõtete teadlikkuse ja kompetentsi suurendamist programmi saasteainete säästva transpordi ja liikuvuse arendamisel ning asjakohaste heitkoguste vähendamisele näidisprojektide elluviimisel. Kliimapoliitika pikaajalised eesmärgid on saavutatavad rakendades erinevaid eelpool nimetatud suunised. Suurim heitkoguste vähendamise potentsiaal peitub just maanteetranspordi sektorit puudutavates suunistes, mis soodustavad sõidukipargi ökonoomsust, energiatõhusa transpordisüsteemi eelisarendamist, väikese KHG jalajäljega liikumisviiside valikuid, kujundavad integreeritud transpordi ja asutuste planeerimist ning eelisarendatavad ühistransporditeenuseid. 80 Lisaks on oluline osa ka säästlike biokütuste tootmisel ja kasutamisel transpordi KHG heitkoguste vähenemises. Kliimapoliitika põhialuste „Kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heite ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise analüüs71“ dokumendi lõpparuandes on hinnatud põgusalt ka mõju õhusaasteainete heitkogustele. Analüüsist ilmneb, et KHG ja õhusaasteainete heitkogused on omavahel seoses, mistõttu KHG heitkoguste vähendamisega kaasneb ka õhusaasteainete heitkoguste vähenemine. Samas näitas analüüs, et transpordisektoris saavutatakse õhusaasteainete heitkoguste vähenemine ka meetmeid rakendamata, kuid selline areng ei taga KHG heitkoguste vähenemist, mistõttu on oluline rakendada eelpool kirjeldatud suuniseid tagamaks nii KHGe kui ka õhusaasteainete heitkoguste pikaajaliste eesmärkideni jõudmine. Muud riiklikud uuringud Muude riiklike uuringute all on oluline välja tuua kliimapoliitika meetmete uuring „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis“72 (ESR uuring), mille eesmärgiks on selgitada välja kulutõhusad meetmed ja analüüsida nende rakendamise mõju Eesti KHG heite vähendamiseks perioodil 2021–2030. Sealjuures hinnati meetmete mõju maksimaalselt kuni 2050. aastani. Kuigi konkreetne uuring hõlmab mõju hindamist KHG heitkogustele, annab see ka üldise hinnangu meetmetega kaasnevast mõjust õhusaasteainete heitkogustele. Uuringu raames analüüsitud viiest sektorist leidub kõige enam heitkoguste vähendamise potentsiaali transpordis ja peamiselt just maanteetranspordis, mis on kõige mahukam ja olulisem sektor. Kuna maanteetranspordi heitkogustest suurima osatähtsuse moodustavad just sõiduautod, siis on ka enamik uuringus käsitletud transpordisektorit puudutavaid meetmeid suunatud just sõiduautode liikluse vähendamisele. Analüüsitud transpordi sektori meetmed (Tabel 3.17) põhinevad ENMAK 2030, transpordi arengukava 2014–2020 ja KPP 2050 sisendil, ning on hinnatud KHG vähendamise potentsiaali seisukohalt. Samas on antud ka hinnang, et eranditult kõigi nimetatud meetmete osas kaasnevad positiivsed kaasmõjud õhusaasteainete (SO2, PM2,5, NOx, LOÜ) heitkogustele. Neutraalseks on hinnatud mõju NH3 heitkogustele. Tabel 3.17. Uuringu „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis“ meetmed ja mõju saasteainete heitkogustele. Meetmed Mõju saasteainete heitkoguste vähendamisele Säästlik sõiduviis omab positiivset mõju. Kütuse tarbimine ja Ökonoomse juhtimise saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ). Neutraalne mõju NH3 edendamine heitkogustele. Kergliikluse arendamine omab positiivset mõju: kütuse Kergliikluse arendamine tarbimine väheneb ja saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju NH3 heitkogustele. 71 Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Lõpparuanne. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamise_lopparuanne_25.05.pdf (22.10.2018) 72 Finantsakadeemia OÜ. 2018. Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis. [www] https://www.kik.ee/sites/default/files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus_final.pdf (22.10.2018) 81 Meetmed Mõju saasteainete heitkoguste vähendamisele Ühistranspordi kättesaadavuse ja veovõime parandamisega kaasneb positiivne mõju: kütuse tarbimine väheneb 20% ÜT-teenuse lisamine (energiasäästlikumad ühistranspordiliigid) ja saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju NH3 heitkogustele. Linnade parkimisnõuete uuendamine ja autode parkimiskohtade subsideerimise vähendamine soodustab Linnade parkimispoliitika ühistranspordi ja kergliikluse kasutamist. Positiivne mõju: saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju NH3 heitkogustele. Maakasutuse suunamine valglinnastumise ja autost sõltuvuse Muud ruumilised ja vähendamiseks; linnatänavate ümberkorraldamine maakasutuslikud meetmed ühistranspordi ja kergliikluse edendamiseks ning linnade ja linnades transpordi energiasäästu ettevõtete liikuvuskorralduse arendamine omavad positiivset suurendamiseks mõju: SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju NH3 heitkogustele. Kaugtöökeskuste, ühiskontorite arendamise, paindliku tööaja ning kodus töötamise võimaldamisega kaasneb positiivne Kaugtöö ja e-teenused mõju: sundliikumine, kütuse tarbimine ning saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju NH3 heitkogustele. Autode kooskasutuse arendamine (sh sõidujagajate lubamine ühistranspordi rajale, parkimise soodustamine jne) omab Autode kooskasutus positiivset mõju: saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju NH3 heitkogustele. Ajapõhise teekasutustasu asendamine tõhusama kilomeetripõhise tasuga omaks positiivset mõju: saasteainete Raskeveokite teekasutustasu (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju NH3 heitkogustele. Parema veeretakistusega rehvide kasutamine ning sõidukite aerodünaamika parandamine omab positiivset mõju: kütuse Raskeveokite rehvid ja kulu ja saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkogused aerodünaamika vähenevad. Neutraalne mõju: NH3 heitkogustele. Elektriautode oluliselt madalam energiatarbimine (võrreldes sisepõlemismootoriga) omab positiivset mõju: kütuse Elektriautod tarbimine ja saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju NH3 heitkogustele. Rail Balticu väljaarendamisega saavutatakse energiasääst, mis tuleneb kaubaveo osalisest suundumisest maanteelt raudteele. Rail Baltic Positiivne mõju: kütuse tarbimine ja saasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkogused vähenevad. Neutraalne mõju NH3 heitkogustele. 82 Transpordi valdkonna reguleerivad õigusaktid Eesti seadusandlusest saab transpordi valdkonnaga seonduvalt välja tuua vedelkütuse seaduse, mis reguleerib transpordis kasutatava vedelkütuste kvaliteedi nõudeid ja AÕKS-i35, mis lisaks vedelkütuste keskkonnanõuetele sätestab ka kütusekvaliteedi seire kohustuse, nõuded õhukvaliteedile, kehtestab valdkonda täpsustavad määrused ja käsitleb muid õhukvaliteeti puudutavaid regulatsioone. EL-i tasandil võib transpordisektoriga seonduvalt välja tuua Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 443/2009/EÜ ja komisjoni määruse 2017/1151/EL, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja kaubikute tootjatele siduvad CO2 heite vähendamise sihttasemed. Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) Olulisemad välisõhu kaitse normid on koondatud AÕKS-i35, mille eesmärgiks on tagada välisõhu kvaliteedi säilitamine ja parandamine ning tegevuste reguleerimine, millega võib kaasneda välisõhu mõjutamine. Sellest tulenevalt kehtestatakse ka keskkonnaministri määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. Transpordi valdkonna spetsiifiliselt käsitleb seadus liikuvate heiteallikate saasteainete heidete reguleerimist, transpordi valdkonnas kasutatava vedelkütuste keskkonnanõudeid ja vedelkütuste kvaliteedi seiret. Õhukvaliteedi seisukohalt antakse näiteks kohalikele omavalitsustele õigus piirata ebasoodsate ilmatikutingimuste korral mootorsõidukite liikumist. Samuti kohustub uue mootorsõiduki tootja, importija ja müüja tegema kasutajale kättesaadavaks sõiduautode kütusekulu ja CO2 heite informatsiooni. Sarnaselt eelnevale on seaduse eesmärgiks suunata lõppkasutaja tegema teadlikult keskkonnasäästlikke valikuid ka uusi rehve ostes, omades head ülevaadet soetatavate rehvide ühtlustatud märgistusest, mis hõlmab informatsiooni mürataseme, kütusesäästlikkuse ja ohutuse kohta. Transpordi valdkonnas kasutatavatele vedelkütustele kehtestatakse keskkonnanõuded keskkonnaministri määrusega nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“39 (vastu võetud 20.12.2016). Sellega võetakse üle Eesti õigusesse kütuste kvaliteedi direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1513, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning väävli sisalduse vähendamise direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/802, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes) Keskkonnanõuete kehtestamine vedelkütustele on oluline kuna nii tagatakse kvaliteetse kütuse kasutamine transpordisektoris mis omakorda mõjutab sisepõlemismootoritest tekkivaid heitgaaside koguseid. Lisaks on seaduse eesmärgist tulenevalt vastu võetud mitmeid määrusi, mis sätestavad välisõhu kvaliteedi seiret ja heitkoguste määramise meetodeid, piirväärtusi, välisõhu saastamise vähendamise meetmeid, liikuvatele heiteallikale ja kütustele esitatavaid nõudeid, ja teisi välisõhu kvaliteeti puudutavaid regulatsioone. 83 Vedelkütuse seadus Vedelkütuse seadusega73 kehtestatakse transpordisektoris kasutatava vedelkütuse kvaliteedinõuded, mida reguleeritakse detailsemalt majandus- ja kommunikatsiooniminsitri määrusega nr 16 „Nõuded vedelkütusele“74 (vastu võetud 17.03.2010). Samuti sätestatakse vedelkütuse seadusega transpordis kasutatava biokütuse osakaalu eesmärgid ja kohustused aastate lõikes, et jõuda 2020. aastaks seatud eesmärgini kasutada 10% ulatuses taastuvenergiat transpordisektoris. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 443/2009/EÜ, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames ja Komisjoni määrus 2017/1151/EL75, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (EURO5 ja EURO6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust Lisaks liikmesriikidele seatud kohustustele on EL kohustanud ka autotootjaid uute autode keskkonnamõju vähendama. CO2 heite osas on autotootjatele kehtestatud nõuded siduvate keskmiste sihttasemetena ainult uutele sõiduautodele ja väikestele tarbesõidukitele (kaubikutele). Määrusega 443/200976 kohustati autotootjaid vähendama uute sõiduautode keskmist CO2heidet 2015. aasta kohustusliku sihttasemeni, milleks oli kehtestatud 130 grammi kilomeetri kohta. 2020. aastaks näeb määrus ette uute sõiduautode CO2 heite keskmise koguse vähendamist 95 grammini kilomeetri kohta. Määruse 510/2011/EL kohaselt peavad uute väikeste tarbesõidukite tootjad vähendama oma toodangu poolt välisõhku heidetavad CO2 heitkoguseid. Konkreetse regulatsiooni sisu sarnaneb oma põhimõttelt sõiduautodele juba kehtivate piirangutega (443/2009/EL). Kui 2017. aasta kohustuslikuks tasemeks oli kehtestatud 175 grammi kilomeetri kohta, siis 2020. aastaks tuleb kaubikute CO2-heite keskmiste kogust vähendada 147 grammini kilomeetri kohta. Konkreetsete määrustega antakse tootjatele initsiatiiv liikuda senisest säästlikumate ja vähem heiteid õhku paiskavate sõidukite tootmise suunas. Siiski tuleb nentida, et sõidukite EURO- klasside heitenormid ja CO2 regulatsioon puudutab vaid autotootjaid, mistõttu see ei taga, et kõikides EL-i liikmesriikides eelistataks ühtmoodi kõrgetele EURO-klassidele vähese CO2 heitega sõidukeid. Üldiselt võib siiski järeldada, et uute sõidukite kütusetarbimise vähendamisega saavutatakse nii CO2 heite kui ka õhusaasteainete heitkoguste vähenemine. Lisaks eelnimetatud seadusetele ja määrustele on üle võetud järgnevad Euroopa Liidu õigusaktid:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktitiiv 2009/126/EÜ77; 73 Vedelkütuse seadus. RT I, 03.04.2019, 11. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/VKS (22.10.2018) 74 Majandus- ja kommunikatsiooniminsitri määrus nr 16 „Nõuded vedelkütusele“. RT I, 13.01.2017, 16. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/113012017016 (22.10.2018) 75 Komisjoni määrus 2017/1151/EL, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (EURO5 ja EURO6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, 1.juuni 2017. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02017R1151- 20170727&from=ET (22.10.2018) 76 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 443/2009/EÜ, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, 23. aprill 2009. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R0443&from=en (22.10.2018) 77 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktitiiv 2009/126/EÜ, mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta, 21.10.2009. [www] https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:285:0036:0039:ET:PDF (22.10.2018) 84  Komisjoni direktiiv 2014/99/EL78;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ79;  Komisjoni direktiiv 2011/63/EL80;  Komisjoni direktiiv 2000/71/EÜ81;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/17/EÜ82;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/200383;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/30/EÜ84;  Komisjoni direktiiv 2014/77/EL85;  Komisjoni määrus (EÜ) nr 692/200886;  Komisjoni määrus (EL) nr 566/201187;  Komisjoni määrus (EL) nr 459/201288;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/200989;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/162890. 78 Komisjoni direktiiv 2014/99/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/126/EÜ (mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta) selle kohandamiseks tehnika arenguga, 21.10.2014. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0099&from=ET (22.10.2018) 79 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ, bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta, 13.10.1998. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31998L0070&from=EN (22.10.2018) 80 Komisjoni direktiiv 2011/63/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta selle kohandamiseks tehnika arenguga, 1.06.2011. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011L0063&from=et (22.10.2018) 81 Komisjoni direktiiv 2000/71/EÜ, millega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ I, II, III ja IV lisas sätestatud mõõtmismeetodid kohandatakse tehnika arenguga vastavalt selle direktiivi artiklile 10, 7.11.2000. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32000L0071&from=EN (22.10.2018) 82 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/17/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta, 3.03.2003. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003L0017&from=ET (22.10.2018) 83 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, EÜ asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetlusele vastavates õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta nõukogu otsusega 1999/468/EÜ, 29.11.2003. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003R1882&from=ET (22.10.2018) 84 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ, 23.04.2009. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0030&from=EN (22.10.2018) 85 Komisjoni direktiiv 2014/77/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ (bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta) I ja II lisa, 10.06.2014. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0077&from=EN (22.10.2018) 86 Komisjoni määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (EURO5 ja EURO6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, 18.07.2008. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008R0692&from=EN (22.10.2018) 87 Komisjoni määrus (EL) nr 566/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007 ja komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse osas, 8.06.2011. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011R0566&from=EN (22.10.2018) 88 Komisjoni määrus (EL) nr 459/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007 ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (EURO6) heitega, 29.05.2012. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012R0459&from=EN (22.10.2018) 89 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ, 18.06.2009. [www] https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R0595&from=EN (22.10.2018) 90 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks, 14.09.2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R1628&from=EN (22.10.2018) 85 3.3. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed transpordi valdkonnas Transpordi valdkonna meetmete kirjeldused on koostatud õhusaasteainete vähendamise programmi transpordi töörühma poolt, mille liikmeteks olid nii avaliku kui erasektori transpordi valdkonna eksperdid. Kokku valiti 11 ESR uuringus käsitletud meedet ning nende kirjeldust, mida ajakohastati lähtudes õhusaasteainete vähendamise eesmärkidest. Kirjelduste eesmärk on olla juhiseks programmi elluviijale, andes indikatsiooni millele peaks õhusaasteainete heitkoguste vähendamisel tähelepanu pöörama. Tabelis 3.18 on esitatud transpordi meetmete rakendamise mõju NOx ja PM2,5 heitele, kuna transpordi valdkond on lisaks energeetikale antud saasteainete peamine allikas (liikuvad heiteallikad moodustasid 42,5% NOx ja 9,8% PM2,5 heitest8). Tabel 3.18. Transpordi valdkonna meetmete NOx ja PM2,5 vähendamise potentsiaal 2030. aastal, t Vähenemine Jrk Meede NOx (tonn) PM2,5 (tonn) 1 Raskeveokite teekasutustasud 106,74 1,97 2 Elektriautod 173,39 9,29 Ruumilised ja maakasutuslikud meetmed 3 linnades transpordi energiasäästu 336,10 17,29 suurendamiseks 4 Sõidukite rehvid ja aerodünaamika 249,30 4,60 Põhiraudteevõrgu raudteevõrgu 5 349,58 58,21 elektrifitseerimine ja kasutuse laiendamine 6 Linnade parkimispoliitika 154,91 8,30 7 Ökonoomse juhtimise edendamine 157,47 8,24 8 Kergliikluse arendamine 49,23 2,64 9 Ühistranspordi teenuse lisamine 189,10 10,49 10 Kaugtöö ja e-teenused 115,80 6,21 11 Autode kooskasutus 26,49 1,42 TOTAL 1908,12 128,66 1 Raskeveokite teekasutustasud Alates 2018. aasta algusest kehtiv ajapõhine teekasutustasu tuleks asendada kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete säästu seisukohalt tõhusama kilomeetripõhise tasuga ning lisaks siduda EURO- klassiga. Võrreldes tänasega peaks erinevate EURO-klasside teekasutustasude erinevusi veelgi suurendama. EURO6 klassi raskeveokite teekasutustasud peaks olema oluliselt madalamad (nt seotud riigihangete kriteeriumitega), kui teiste EURO-klassidega raskeveokitel. Lisaks peaksid 86 gaasiveokite91 tasud olema madalamad kui EURO6 klassi raskeveokitel. Sarnaselt muudele sõidukitele on kilomeetripõhised teekasutustasud diferentseeritud sõltuvalt läbitud vahemaast, kohast, taristu koormatusest ja sõiduki keskkonnanäitajatest. 2 Elektriautod Elektriautode energiatarbimine on oluliselt madalam kui sisepõlemismootoriga sõidukitel. Investeeringut võib suunata ka suure läbisõiduga ärikasutuses olevate elektrisõidukite soetamise toetamiseks (nt soodustada suure läbisõiduga kuller-takso-ühiskasutuse sõidukite kasutuselevõttu). Rakendada maksusoodustusi linnasisese suure läbisõiduga elektriautodele. 3 Ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks Tegemist on meetmete kompleksiga:  Maakasutuse suunamine valglinnastumise ja autost sõltuvuse vähendamiseks, mh kõik riigi ja KOV investeeringud (koolid, haiglad, , lasteaiad, üürikorterid, teenused, jms) võiks saada rahastamistingimuse, et need paikneksid olemasolevast rongi-, trammi- või bussipeatusest maksimaalselt 300 m kaugusel;  Linnatänavate ümberkorraldamine ühistranspordi ja kergliikluse edendamiseks. Oluline on vähese keskkonnamõjuga ühistranspordi eelisarendamine. Vähese keskkonnamõjuga ühistransport on sh, kuid mitte ainult biometaani- ja elektriühissõidukid. Tähelepanuta ei tohi jätta kaubavedu teostavate sõidukite vajadusi;  Linnade ja ettevõtete liikuvuskorralduse arendamine;  Tugimaanteede liiklemiskeskkonna ohutumaks ja kütusesäästlikumaks muutmine, mh kiiruste ühtlustamine, mis ei pruugi ilmtingimata tähendada piirkiiruse vähendamist;  Toetused kohalikele omavalitsustele õhu- ja kliimasaaste projektide ellu viimiseks. 4 Sõidukite rehvid ja aerodünaamika Meetmega võetakse kasutusele parema energiamärgisega rehvid (veeretaksitus, aerodünaamika, märghaardumine, jää- ja lumeklass, jne). Veokijuhtide ametikoolituse materjale täiendatakse, et rõhutada rehvide ja rehvirõhu kontrollimise olulisust. Soovituslik on korraldada ka vastavasisulisi kampaaniaid kaasates erinevaid osapooli (riigiasutused, koolitajad, ettevõtted jne). 5 Põhiraudteevõrgu raudteevõrgu elektrifitseerimine ja kasutuse laiendamine Meetme sisuks on olemasoleva raudtee elektrifitseerimine ning selle kasutuse laiendamine (mh mugavate reisirongide lisamine). Suurenema peab mahu- ja kaalukaubavedude osakaal. Edasist analüüsi vajab see, milline osa Eesti mitte-ajakriitilisest kaubaveost saab raudteele üle minna. 6 Linnade parkimispoliitika Linnade parkimisnõuete uuendamine (planeeringutes ja standardites optimaalse parkimiskohtade arvu nõuete väljatöötamine sõltuvalt arenduse asukohast) ja autode parkimiskohtade subsideerimise vähendamine (nii avalikus ruumis kui ka ettevõtete territooriumil) soodustab ühistranspordi kasutamist ja kergliikluse kasutamist ning vähendab kulutusi parkimiskohtade ehitamiseks ja hooldamiseks. Linnadel on soovituslik kaaluda parkimistasu vastavusse seadmist 91 Vajab täiendavat analüüsi, et selgitada välisõhu saasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid kilomeetri kohta. Juhul kui programmi uuendamisel on saadaval täpsemad andmed teostatakse uus analüüs gaasiveokite ja EURO6 klass raskeveokite vahel välisõhu saasteainete kontekstis. 87 sõiduki EURO ja energiaklassist. Linnade keskuste servadesse või ühistranspordisõlmedesse tuleks kaaluda Pargi ja Reisi parklate ehitamist. Selleks peaks kaardistama riigi maa, kuhu seda on võimalik ja mõistlik teha või kus seda oleks strateegiliselt vajalik soetada. Tarvilik on meedet rakendades arvestada transpordisüsteemi terviklikkuse printsiipi. Parkimispoliitika ja nõuded planeeringutes peavad sisaldama ka jalgrataste jt minisõidukite parkimistingimuste ja vajadustega; koos parkimisteemadega tuleb planeeringutes võimalusel ette näha elektrilaadimiskohad. 7 Ökonoomse juhtimise edendamine Säästlik sõiduviis (eco-driving) aitab säästa kütust, vähendada mürataset, heitgaase, õnnetusi ning kulutusi sõidukite remondile. Säästlikku sõiduviisi saab kujundada õige käigu ja kiiruse valikuga, järskude pidurduste ja kiirenduste vältimise ning liigse koorma eemaldamise abil. Riik võib eesmärkide saavutamiseks korraldada inimeste harimiseks kampaaniaid, eco-driving koolitusi bussi- ja kaubaveofirmadele. Riigile teenuseid osutavatel juhtidel/ettevõtetel peab olema nn roheline sertifikaat, mis tõestaks eco-driving koolituste läbimist ettevõttes tegutsevate juhtide poolt (võimalik lisada riigihankesse kriteeriumiks). 8 Kergliikluse arendamine Jalgsi ja jalgrattaga liikumine on oluline osa transpordisüsteemist ning elanikkonna liikuvuse tagamisest. Kergliikluse osakaalu vähenemine on paljuski tingitud autostumise kasvust, töö- ja elukohtade ning teenuste ümberpaiknemisest ja sellega seotud vahemaade suurenemisest (keskmised tööle liikumise vahemaad on kasvanud kümne aasta jooksul 30%). Selliste trendide ümberpööramiseks tuleb arendada kergliiklusteid kohtades, kus neil on suur kasutuspotentsiaal ja suurimad positiivsed mõjud (nt linnade keskused, tõmbekeskused tihedas linnaruumis). Vajalik on riikliku jalgsi liikumise ja jalgrattastrateegia välja töötamine, sidumine riikliku teehoiukavaga ning kompetentsi tõstmine avalikus sektoris. Rattaliikluse suurendamist (nt rattarendi punktidega) tuleb arendada koos ühistranspordiga, sh peab silmas pidama, et rongis ning rongi teenindusalast kaugele jäävates piirkondades ka bussides oleks võimalik rattaid transportida. Soovituslik on arendada rattaringlust, sh elektritõukerataste ringlust. 9 Ühistranspordi teenuse lisamine Meetmega parandatakse ühistranspordi kättesaadavust ja veovõimet liinide väljumiste arvu suurendamise, suurema veovõimega ühissõidukite väljumiste osakaalu suurendamise ja uute liinide (näiteks rongidele etteveo) käiku võtmisega, seda eelkõige kütusesäästlikumate ühistranspordiliikide, nagu (elektri)rong, tramm ja troll, teenuste lõikes. Meedet on vaja rakendada eelkõige tihedama asustusega maakondades ja suuremates linnades. Meetme raames tuleks ühistransporti vaadelda koos individuaaltranspordiga üldise mobiilsuse vaatevinklist. Soovituslik on integreerida kogu regiooni ühistranspordi liinivõrk ja piletisüsteemid, selle omandist ja operaatorist sõltumata. Lisaks, suurendada omavalituste ja maakondade kompetentsi tervikliku liikuvuse, ühistranspordi arendamisel ja planeerimise-liiklusnõudluse seostel. Hõreasustusega piirkondades peab suurenema ühistranspordi paindlikkus. Soovituslik on suure veovõimega pikendatud busside suurem kasutamine (BRT – Bus Rapid Transit) suuri tõmbekeskusi ühendavatel suundadel, mis pole rongi- või trammiühendusega kaetud. Uurida tuleks nõudepõhisuse ja ristkasutuse võimalusi ning soodustada piletite ristkasutamist (riigiülene piletisüsteem), mis kataks nii ühistranspordi- autode parkimise, lühirendi jm teenuseid. 10 Kaugtöö ja e-teenused 88 ENMAK 2030 viidatud uuringute järgi võiks kaugtöö maksimaalne energiakulu vähendamise potentsiaal olla 5–6%, arvestades ka kaudseid tulusid. Kaugtöö eeliste ning liikumisviiside erineva keskkonnamõju paremaks esiletoomiseks peab rohkem välja tooma iga liikumisega kaasnenud CO2 ja teiste heitmete kogused. Näiteks võiks takso- ja sõidujagamise programmid (Taxify, Uber, Yandex) näidata läbitud sõidu heitmete kogust sõltuvalt sõiduki kütusest ja mootorist. Riigi poolt tellitud reisiplaneerijad peaks samuti näitama keskkonnasõbralikkuse aspekti. 11 Autode kooskasutus Eestis on loodud mõned autode lühirendisüsteemid: ELMO elektriautode rent, Minirent ja P2P autorenditeenus Autolevi. Toetada elektrimopeedide ja jalgrataste lihtsat rentimist. Toetavad meetmed avaliku sektori poolt oleksid sõidujagajate lubamine ühistranspordi rajale, parkimise soodustamine (tasuta vms), muud maksusoodustused jne. Tuleb teha teavitustööd populariseerimaks autode kooskasutust (ühine tööle sõitmine jne). 3.4. Õhusaasteainete prognoos 2030 Metoodika Transpordi valdkonna meetmete mõju hindamiseks õhusaasteainetele on koostatud baasstsenaarium (BAU) ja meetmetega stsenaarium (ÕVP). Õhusaasteainete prognoosimisel on kasutatud EMEP/EEA 2016. aasta juhendi heitkoguste arvutamise Tier1, Tier2 ja Tier3 metoodikat. Täpsema metoodika jaotusega (Tier) on võimalik tutvuda Lisa 1 ptk 2.1, kus on esitatud kasutatav metoodika iga transpordisektori alamsektori kohta. Maanteetranspordivahendeist välisõhku eraldunud õhusaasteainete heitkogused on arvutatud Euroopa Keskkonnaameti poolt ühtlustatud COPERT 5 mudeliga. Teistest liikuvatest heiteallikatest tekkivate õhusaasteainete heitkogused on arvutatud kasutatud kütuse koguse ja eriheidete alusel iga alamsektori kohta. Prognoosid baseeruvad 2018 a. õhusaasteainete inventuurile (Eesti õhusaasteainete heitkogused 1990–2016), töörühma poolt kinnitatud alusindikaatoritele, mille sihttasemete väärtuste leidmisel on kasutatud uuringut „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis“ (ESR uuring), Transpordi arengukava 2014-2020, ENMAK 2030, seadusandlust ja eksperthinnanguid. BAU stsenaariumi prognoosid on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 443/2009, mille kohaselt 2021. Aastaks on uue sõiduauto keskmine heitkoguse sihttase 95 gCO2/km ja lihtveokite puhul 147 gCO2/km Meetmetega stsenaariumi õhusaasteainete hindamisel on arvestatud ESR uuringus käsitletud 11 meedet (lisa ptk. 3.3). Valdkondlikud alusindikaatorid Alusindikaatorite all mõistetakse indikaatoreid, mis panustavad kõige enam valdkonna õhusaasteainete heitkogustesse. Eelnevat kokku võttes ja arvestades EMEP/EEA 2016. aasta juhendit on transpordi valdkonna põhiindikaatoriteks: 1. Sõidukite läbisõit; 89 2. Sõidukite ökonoomsus; 3. Aastas arvele võetud sõiduautod; 4. Taastuvate transpordikütuste osakaal tarbimises. PM2,5 NH3 SO2 LOÜ NOx 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Sõiduautod Väikekaubikud Veoautod ja bussid Mootorrattad ja mopeedid Bensiini aurustumine Piduriklotside ja rehvide kulumine Teekatete kulumine Joonis 3.16. Maanteetranspordi sektori õhusaasteainete heitkoguste osatähtsused heiteallikate kaupa 2016. aastal, % 845 73 1 008 7 491 Sõiduautod Väikekaubikud Veoautod Mootorrattad Joonis 3.16. Maanteetranspordi läbisõit 2016. aastal, miljon km 90 0.9% 99.1% Fossiilsed kütused Taastuvad energiallikad Joonis 3.17. Fossiilsete ja taastuvate energiaallikate kütuste osakaalud maanteetranspordis 2016. aastal Sõidukite läbisõidu ja ökonoomsuse põhjal on võimalik arvutada kütuste tarbimist, mis omakorda on sisendiks õhusaasteainete heitkoguste arvutustes. Indikaatorite eelduseks on Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kinnitatud Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) eksperthinnang (transpordi valdkondliku töörühma poolt kooskõlastatud), et kuni aastani 2030: ● aastas arvele võetud sõiduautode arv on 50 000, millest 25 000 on uued sõiduautod ja 25 000 sissetoodud vanad sõiduautod; ● 2018. aastal ostetud uute sõiduautode keskmine kütuse tarbimine on ~6L/100km, alates 2022. aastast ligikaudu 4L/100km; ● 2018. aastal sissetoodud vanade sõiduautode keskmine kütuse tarbimine on ~9L/100km, alates 2022. aastast ~8L/100km; ● veokite ja busside kütuse tarbimine jääb viimase kolme aasta tasemele Prognoos BAU stsenaarium põhineb olukorral, kus senised suundumused jätkuvad, eeldades, et olulisi transpordinõudlust muutvaid või sõidukipargi ökonoomsust puudutavaid uusi õhusaasteainete eesmärkide täitmise poliitikaid ei rakendata (Joonis 3.18). BAU stsenaariumi aluseks on samalaadne ENMAK 2030 raames välja töötatud transpordi mittesekkuv stsenaarium, milles ei ole transpordi ja sõiduautode energiatõhusus, taastuvenergia osakaal, kütuste CO2 jalajälg, ühistransport ning kergliiklus eesmärgistatud. 91 Joonis 3.18. Transpordi valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium, kt Kuigi BAU stsenaariumis täiendavaid meetmeid riigi poolt ei ole ettenähtud, toimub õhusaasteainete vähenemine ajas. Peamiselt seda trendi dikteerivad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, mille kohaselt 2021. aastaks on uue autopargi keskmine heitkoguse sihttase 95 gCO2/km ning vanade autode välja vahetamine uute ehk kõrgema EURO klassi vastu. Sõiduki EURO klass määrab ära õhusaasteainete heitkoguse, mis paiskub õhku sõidetud kilomeetri või tarbitud kütuse kohta. Mida kõrgem on sõiduki EURO klass, reeglina seda väiksemad on tema õhusaasteainete heitkogused. ÕVP stsenaariumi (Joonis 3.19) aluseks on ESR uuringus käsitletud meetmed, mis lähtuvad ENMAK 2030 transpordi teadmistepõhine stsenaariumist. Riigi ja kohalike omavalitsuste toetusmeetmete ja tegevuste abil kujundatakse ökonoomset sõidukiparki, integreeritud transpordi ja asustuse planeerimist, soodustatakse väiksema KHG jalajäljega transpordi- ja liikumisviiside 92 valikuid. ÕVP stsenaarium kirjeldab olukorda, kus transpordipoliitika kujundamine on süsteemne, integreeritud ja lähtub kulutõhusate tegevuste valikust ehk parimast rahvusvahelisest teadmisest. Stsenaariumi tegevustega püütakse transpordi energiatarbimise edasist kasvu pidurdada asutuste planeerimise, ühistranspordi- ja kergliikluse arendamise kaudu. Joonis 3.19. Transpordi valdkonna õhusaasteainete heitkoguste ÕVP stsenaarium, kt ÕVP stsenaariumis joonistub välja täiendav langustrend võrreldes BAU stsenaariumiga, kuid efekt on saavutatav pea kõigi meetme rakendamisel, mis sunnib õhusaasteainete vähendamise 93 programmi elluviijal lähenema transpordi valdkonna probleemidele komplekselt ja läbi mõelduna, et saavutada õhusaasteainete vähenemine sellises mahus (Tabel 3.19). Tabel 3.19. Transpordi valdkonna BAU ja ÕVP stsenaariumi heitkoguste erinevus, % NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ Summaarne heide, Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes kt 2005. a heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 2005 19,338 0,381 6,412 2016 13,274 0,059 2,952 2020 13,812 13,577 -28,6% -29,8% 0,052 0,052 -86,4% -86,3% 2,852 2,802 -55,5% -56,3% 2025 13,929 12,879 -28,0% -33,4% 0,055 0,053 -85,6% -86,0% 2,798 2,540 -56,4% -60,4% 2030 13,680 11,772 -29,3% -39,1% 0,055 0,053 -85,6% -86,1% 2,64 2,263 -58,8% -64,7% PM2,5 PM2,5 NH3 NH3 Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 2005 0,953 0,210 2016 0,732 0,148 2020 0,741 0,733 -22,2% -23,1% 0,142 0,136 -32,4% -35,6% 2025 0,725 0,678 -23,9% -28,8% 0,140 0,111 -33,3% -47,5% 2030 0,693 0,566 -27,3% -40,6% 0,129 0,086 -38,6% -59,2% 94 4. TÖÖSTUSPROTSESSIDE VALDKOND 4.1. Tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete heitkogused Eestis perioodil 1990–2016 Tööstusprotsesside valdkonnas kajastatakse järgmisi heiteallikaid: ● Mineraalitööstus (tsemendi, klaasi ja lubja tootmine ning kasutamine; mineraalsete maavarade kaevandamine ja hoiustamine; ehitus ja lammutus jne); ● Keemiatööstus; ● Metallitööstus; ● Teede asfalteerimine; ● Tselluloosi, paberi ja toiduainete tootmine; ● Puidu töötlemine; ● Muu tööstus. Tööstusprotsesside valdkonna heitkoguste arvutamisel ja koondamisel kasutatakse andmeid paiksete ja hajusheiteallikate kohta. Paiksete heiteallikate saasteainete heitkoguste andmed pärinevad igaaastastest aruannetest, mida esitavad õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omavad heiteallikate valdajad (ettevõtted) välisõhu saastamisega seotud tegevuste kohta. Hajusheiteallikate heitkogused arvutatakse Statistikaameti või teiste asutuste algandmete ja eriheidete alusel. Tööstusprotsesside valdkonna heitkoguste arvutuste aluseks on: ● Riiklikud, keskkonnaministri määrusega kehtestatud metoodikad; ● Heitkoguste mõõtmiste tulemused, vastavalt keskkonnaloa tingimustele; ● Ettevõtte metoodikad, mis on kooskõlastatud Keskkonnaametiga (varasemalt Keskkonnaministeeriumiga); ● EMEP/EEA 2016. aasta juhendi metoodikad ja eriheited52 . Tööstusprotsesside valdkonna osakaal 2018 aasta õhusaasteainete inventuuris on väike võrreldes teiste valdkondadega nagu energeetika või transport. Väike osakaal tuleneb osaliselt klassifitseerimisest inventuuri struktuuris. Näiteks on kõik tööstusettevõtete tegevused, mis on seotud kütuse põletamisega (tehnoloogilised ahjud, malmivalud ja muud tehnoloogilised põletusseadmed), kajastatud energeetikasektoris, täpsemalt põletamine töötlevas tööstuses (alamsektor 1A2). Samuti hõlmab lahustite kasutamise valdkond LOÜ-de heitkogusesse panustavat värvimist ja lahustite kasutamist tööstuses. 2016. aastal moodustas tööstusprotsesside valdkond 0,1% Eesti NOx heitkogustest, 2% PM2,5 heitkogustest, 2,3% LOÜ heitkogustest ja 2,2% NH3 heitkogustest. Vääveldioksiidi osakaal on marginaalne. Arvestades tööstusprotseside valdkonna väikest osakaalu Eesti summaarsetest heitkogustest kõigi õhusaasteainete vähendamise programmi õhusaasteainete lõikes, on tegu väheolulise valdkonnaga. Ajavahemikul 1990–2016 tekkinud heitkogused ja selle perioodi protsentuaalne muutus on esitatud Tabel 4.1 ja Joonis 4.1. Eriti peenete osakeste heitkogused ja heitkoguste muutused on arvutatud perioodi 2000–2016 kohta vastavalt NEC-direktiivi ja LRTAP konventsiooni sekretariaadi aruandluse juhendi tingimustele. 95 Tabel 4.1. Tööstusprotsesside valdkonna saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,592 1990 0,190 15,341 — 0,530 — 1991 0,100 13,897 — 0,460 — 1992 0,090 9,603 — 0,440 — 1993 0,050 4,407 — 0,120 — 1994 0,190 3,519 — 0,220 — 1995 0,070 4,379 — 0,240 — 1996 0,150 3,195 — 0,160 — 1997 0,150 3,146 — 0,120 — 1998 0,140 2,404 — 0,100 — 1999 0,190 1,462 — 0,140 — 2000 0,199 2,085 0,040 0,124 0,311 2001 0,339 1,458 0,080 0,141 0,313 2002 0,127 1,515 0,160 0,109 0,488 2003 0,163 1,936 0,150 0,113 0,444 2004 0,356 1,855 0,130 0,119 0,640 2005 0,176 1,569 0,130 0,201 0,582 2006 0,268 1,299 0,120 0,159 0,619 2007 0,250 1,068 0,020 0,135 0,545 2008 0,295 0,959 0,020 0,181 0,699 2009 0,058 0,881 0,025 0,083 0,367 2010 0,037 0,861 0,030 0,070 0,339 2011 0,062 0,919 0,022 0,093 0,234 2012 0,047 0,909 0,001 0,103 0,197 2013 0,200 0,892 0,000 0,162 0,365 2014 0,032 0,860 0,001 0,052 0,235 2015 0,045 0,809 0,002 0,065 0,313 2016 0,045 0,768 0,001 0,071 0,225 1990–2016, % -76,3 -95,0 — -86,6 — 2005–2016, % -74,4 -51,1 -99,2 -64,7 -61,3 92 Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 96 10.0000 1.0000 log (heitkogus, kt) 0.1000 0.0100 0.0010 0.0001 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5 Joonis 4.1. Tööstusprotsesside valdkonna NOx, LOÜ, SO2, NH3 ja PM2,5 heitkogused aastatel 1990–2016, kt Võrreldes 1990. aastaga on tööstusprotsesside valdkonna NOx heitkogused vähenenud 76,3%, LOÜ – 95%, NH3 – 86,6% ja PM2,5 – 27,7% (võrreldes 2000. aastaga). Muutused on peamiselt põhjustatud majanduse ümberstruktureerimisest 1990. aastate alguses. LOÜ-de heitkoguste vähenemine on tingitud ka keemia- ja toiduainetetööstuse tootmismahu langusest. Alates 2000. aastate algusest on heitkoguste vähendamisel suur roll olnud vastavasisulise seadusandluse rakendamisel, sh 2001. aastal vastu võetud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus93 (IPPC seadus, millega võeti üle IPPC 96/61/EC direktiiv94), millega määratleti keskkonnaohuga seotud tegevused ja sätestati nendest tegevustest tuleneva saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise alused. Alates 2013. aastast asendati IPPC seadus uue THS- iga, mis sätestab tegutsemise nõuded suure keskkonnaohuga tööstuslikele valdkondadele (sh tsemendi, tselluloosi, metallide, toiduainete ja muude toodete tootmine või töötlemine). Kompleksluba omavad käitised peavad rakendama ennetusmeetmeid saastatuse vältimiseks ning kasutama parimat võimalikku tehnikat, mida käsitletakse eraldi PVT-viitedokumentides Saasteainete heitkoguste osakaal tööstuse sektori kategooriates 2016. aastal on esitatud Tabel 4.2 ja Joonis 4.2. Tabelist on näha, et metallitööstusest tekivad suurimad NOx ja NH3 heitkogused. Metallitööstuses tekkinud NOx pärineb peamiselt keevitamisest ning gaasi- või plasmalõikamisest. NH3 peamine allikas on haruldaste muldmetallide tootmine. Mineraalitööstus on suurim PM2,5, peamiselt ehitus ja lammutus. Tselluloosi, paberi ja toiduainete tööstus panustab enim LOÜ-de, SO2 ning NOx heitkogustesse. Teistel alamsektoritel on väiksem osatähtsus. 93 Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus. RT I, 16.05.2013, 6. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013006 (27.02.2019) 94 Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/61/EÜ, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. ELT L 257, 10.10.1996. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31996L0061&from=EN (27.02.2019) 97 Tabel 4.2. Saasteainete heitkoguste osakaal tööstusprotsesside valdkonna alamsektorites 2016. a, % Saasteaine, % NFR Alamsektor NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 2A Mineraalitööstus 13,73 — 1,33 — 54,97 2B Keemiatööstus — 6,99 0,47 10,26 0,44 2C Metallitööstus 55,10 1,32 9,29 71,60 13,13 2D3b Teede asfalteerimine — 3,03 — — 0,65 Tselluloosi, paberi ja 2H 28,84 87,65 88,53 — 16,56 toiduainete tootmine Puidu töötlemine 2I 0,01 0,10 0,38 — 10,25 2K, 2L Muu tööstus 2,32 0,92 — 18,14 4,01 PM2,5 NH3 SOx LOÜ NOx 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Mineraaltööstus Keemiatööstus Metallitööstus Teede asfalteerimine Tselluloosi, paberi ja toiduainete tööstus Puidu töötlemise tööstus Muu tööstus Joonis 4.2. Tööstusprotsesside valdkonna alamsektorite heitkoguste osakaal 2016. a, % 98 Mineraalitööstus Mineraalitööstus hõlmab saasteainete heitkoguseid tsemendi, klaasi ja lubja tootmisest ning kasutamisest; mineraalsete maavarade kaevandamisest ja hoiustamisest; ehitusest ja lammutusest ning muudest tegevustest (Tabel 4.3). Mineraalitööstus on peamine PM2,5 allikas tööstusprotsesside valdkonnas (osakaal 55%). Kõik kategooriad, välja arvutatud ehitus ja lammutus, hõlmavad ainult paiksete heiteallikate heitkoguseid, mis on esitatud ettevõtete poolt. Ettevõtted kasutavad heitkoguste arvutamisel mõõtmiste tulemusi või oma metoodikaid, mis on eelnevalt kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Ehituse alamsektori heitkoguste arvutamise aluseks on Statistikaameti eluruumide ja mitteelamute ehitusloa andmed ning EMEP/EEA 2016. aasta juhendis esitatud metoodika eriheited. Tabel 4.3. Mineraalitööstuse kategooriad Metoodika, NFR Kategooria Heiteallikad saasteained Paiksed heiteallikad: Tier 3; 2A1 Tsemendi tootmine tsemendi ja betooni PM2,5 tootmine Tier 3; 2A2 Lubja tootmine Paiksed heiteallikad PM2,5 Tier 3, 2A3 Klaasi tootmine Paiksed heiteallikad heitkoguseid kajastab NFR 1A2f Paiksed heiteallikad: Teiste mineraalide (va kivisüsi) Tier 3; 2A5a Lubja ning dolomiidi kaevandamine NOx, SO2, PM2,5 kaevandamine Tier 1; 2A5b Ehitus ja lammutus Hajusheiteallikad PM2,5 Paiksed heiteallikad: Tier 3; 2A6 Teised mineraalid peamiselt killustiku PM2,5 tootmine Mineraalitööstuse saasteainete heitkogused ja heitkoguste muutus ajavahemikul 1990–2016 on esitatud Tabel 4.4. Analüüs näitab, et see alamsektor on oluline peamiselt vaid eriti peente osakeste allikana. Võrreldes 2000. aastaga on PM2,5 heitkogused suurenenud 1,3%, mis on otseses sõltuvuses ehituslubade arvuga. Joonisel 4.3 esitatakse mineraalitööstuse kategooriate osakaal PM2,5 heitkogustes, millest peamine osa (ligikaudu 90%) pärineb ehituse kategooriast. Tabel 4.4. Mineraalitööstuse heitkogused aastatel 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,595 1990 — — — — — 1991 — — — — — 1992 — — — — — 1993 — — — — — 95 Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 99 Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,595 1994 — — — — — 1995 — — — — — 1996 — — — — — 1997 — — — — — 1998 — — — — — 1999 — — — — — 2000 — 0,570 — 0,010 0,122 2001 0,010 0,010 0,010 0,010 0,161 2002 — 0,040 — 0,010 0,198 2003 — 0,090 — 0,010 0,229 2004 0,010 0,070 — — 0,298 2005 0,010 0,080 — — 0,285 2006 0,010 0,080 — — 0,308 2007 0,010 — — — 0,307 2008 0,003 — 0,002 — 0,297 2009 0,007 — 0,0005 — 0,144 2010 0,006 — 0,0004 — 0,099 2011 0,010 — 0,0009 — 0,098 2012 0,008 — 0,0009 — 0,100 2013 0,008 — 0,00001 — 0,135 2014 0,006 — 0,00004 — 0,112 2015 0,006 — 0,0001 — 0,191 2016 0,006 — 0,00001 — 0,124 1990–2016, % — — — — 1,3 2005–2016, % -40,0 — — — -56,5 Joonis 4.3. Mineraalitööstuse kategooriate PM2,5 heitkoguste osakaal 2016. a, % 100 Keemiatööstus Keemiatööstus hõlmab saasteainete heitkoguseid mineraalväetiste tootmisest, muude keemiatööstuse kategooriates ning keemiatoodete ladustamisest. Samas kajastatakse osa keemiatööstuse heitkoguseid lahustite sektoris, näiteks värvi tootmine. Üldiselt aga ei ole keemiatööstus olnud viimastel aastatel oluline heiteallikas tööstuse sektoris (Tabel 4.2). Kõik alamsektorid hõlmavad ainult paiksete heiteallikate heitkoguseid, mis on esitatud ettevõtete poolt. Ettevõtted kasutavad heitkoguste arvutamisel mõõtmiste tulemusi või oma metoodikaid, mis on eelnevalt kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Alamsektorite kirjeldus ja saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016 on esitatud Tabel 4.5 jaTabel 4.6. Tabel 4.5. Keemiatööstuse kategooriad Metoodika, NFR Kategooria Heiteallikad saasteained Tier 3; 2B1 Ammoniaagi tootmine Paiksed heiteallikad NOx, LOÜ, NH3, PM2,5 Paiksed heiteallikad: Tier 2/ Tier 3; 2B10a Muu keemiatööstus Orgaaniline ja mitteorgaaniline NOx, LOÜ, SO2, keemiatööstus, sh väetiste tootmine NH3, PM2,5 Tier 3; Käitlemine ja ladustamine Paiksed heiteallikad: Ladustamine 2B10b NOx, LOÜ, SO2, keemiatööstuses keemiatööstuses NH3, PM2,5 Tabel 4.6. Keemiatööstuse saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5 1990 0,190 13,305 — 0,370 — 1991 0,100 12,333 — 0,300 — 1992 0,090 8,502 — 0,280 — 1993 0,050 3,501 — 0,080 — 1994 0,190 2,675 — 0,140 — 1995 0,070 3,532 — 0,140 — 1996 0,150 2,464 — 0,070 — 1997 0,150 2,394 — 0,060 — 1998 0,140 1,654 — 0,060 — 1999 0,190 0,795 — 0,090 — 2000 0,189 0,845 — 0,044 0,089 2001 0,309 0,778 0,010 0,031 0,071 2002 0,097 0,713 — 0,019 0,043 2003 0,132 1,069 0,010 0,043 0,067 2004 0,316 0,969 0,010 0,079 0,179 2005 0,156 0,716 — 0,131 0,146 2006 0,228 0,406 — 0,061 0,126 2007 0,200 0,116 — 0,068 0,099 101 Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5 2008 0,255 0,041 — 0,132 0,246 2009 0,025 0,068 0,000004 0,012 0,026 2010 — 0,071 0,000005 0,010 0,005 2011 0,0000003 0,073 0,000006 0,017 0,004 2012 0,024 0,073 0,000006 0,023 0,004 2013 0,134 0,074 0,000005 0,076 0,092 2014 — 0,073 0,000005 0,008 0,004 2015 0,0001 0,046 0,000005 0,007 0,001 2016 — 0,054 0,000005 0,007 0,001 1990–2016, % — -99,6 — -98,1 — 2005–2016, % — -92,5 — -94,7 -99,3 Aastatel 1990–2016 on oluliselt vähenenud LOÜ-de heitkogused (99,6%), mis on tingitud keemiatoodete tootmismahu vähenemisest. NOx ja NH3 heitkoguste vähenemise (vastavalt 100% ja 98%) põhjuseks on ammoniaagi ja karbamiidi toodangu vähenemine ning alates 2014. aastast tootmise peatumine (Joonis 4.4). 14 12 10 heitkogus, kt 8 6 4 2 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5 Joonis 4.4. Keemiatööstuse saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016, kt Metallitööstus Metallitööstus hõlmab paiksete heiteallikate heitkoguseid erinevatest protsessidest: teiseste värviliste metallide tootmisest, metalli pindade keevitamisest, puhastamisest, galvaniseerimisest ja muudest tegevustest. Metallitööstus on peamine NOx (55,1%) ja NH3 (71,6%) allikas tööstuse sektoris. Lämmastikoksiidide heitkogused pärinevad peamiselt keevitamisest ja ammoniaagi heitkogused haruldaste muldmetallide tootmisest. 102 Kõik kategooriad hõlmavad ainult paiksete heiteallikate heitkoguseid, mis on esitatud ettevõtete poolt. Ettevõtted kasutavad heitkoguste arvutamisel mõõtmiste tulemusi või oma metoodikaid, mis on eelnevalt kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Kategooriate kirjeldus ja saasteainete heitkogused aastatel 1990–2016 on esitatud Tabel 4.7 ja Tabel 4.8. Tabel 4.7. Metallitööstuse kategooriad Metoodika, NFR Kategooria Heiteallikad saasteained Paiksed heiteallikad: Keevitamine, Tier 2/ Tier 3; 2C1 Raua ja terase tootmine puhastamine, NOx, LOÜ, PM2,5 liivapritsimine jne Paiksed heiteallikad: Tier 3; 2C3 Alumiiniumi tootmine Teisese alumiiniumi PM2,5 tootmine Paiksed heiteallikad: Tier 3; 2C5 Plii tootmine Teisese plii tootmine SO2, PM2,5 Paiksed heiteallikad: Tier 3; 2C6 Tsingi tootmine Teisese tsingi tootmine PM2,5 Paiksed heiteallikad: Tier 3; 2C7a Vase tootmine Teisese vase tootmine PM2,5 Paiksed heiteallikad: Peamiselt Tier 3; 2C7c Muude metallide tootmine galvaniseerimine, metalli NOx, LOÜ, NH3, pindade puhastamine, PM2,5 poleerimine jne Tabel 4.8. Metallitööstuse heitkogused aastatel 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,596 1990 — — — 0,160 — 1991 — — — 0,160 — 1992 — — — 0,160 — 1993 — — — 0,040 — 1994 — — — 0,080 — 1995 — — — 0,100 — 1996 — — — 0,090 — 1997 — — — 0,060 — 1998 — — — 0,040 — 1999 — — — 0,050 — 2000 — 0,010 — 0,040 0,014 2001 0,010 0,010 — 0,080 0,014 2002 0,010 0,020 — 0,060 0,023 2003 0,011 0,015 — 0,050 0,022 96 Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 103 Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,596 2004 0,010 0,010 — 0,030 0,028 2005 0,010 0,010 — 0,060 0,023 2006 0,030 0,010 — 0,080 0,014 2007 0,020 0,010 — 0,060 0,023 2008 0,015 0,008 0,0002 0,034 0,022 2009 0,008 0,004 0,00002 0,066 0,016 2010 0,013 0,006 0,00001 0,052 0,020 2011 0,014 0,008 0,0001 0,070 0,015 2012 0,014 0,007 0,0001 0,072 0,015 2013 0,015 0,008 0,0001 0,074 0,021 2014 0,020 0,007 0,0001 0,043 0,023 2015 0,022 0,008 0,0001 0,058 0,029 2016 0,025 0,010 0,0001 0,051 0,030 1990–2016, % — — — -68,1 — 2005–2016, % 150,0 1,6 — -15,0 26,5 Aastatel 1990–2016 on NOx ja PM2,5 heitkogused suurenenud, mis on tingitud järjepidevast tootmismahu kasvust metallitööstuses. Ammoniaagi heitkoguste 68,3% vähenemise põhjuseks on haruldaste muldmetallide tootmismahu vähenemine. Teede asfalteerimine Asfalteerimise kategooria osakaal tööstuse sektori heitkogustes on väike (Tabel 4.2). Viimaste aastate heitkoguste suurenemine on põhjustatud asfaltsegude tootmise ning paigaldamise mahu suurenemisega (Tabel 4.10). Selle sektori LOÜ-de ja PM2,5 heitkogused on arvutatud hajusheiteallikatena, kasutades Eesti Asfaldiliidu asfaltsegude tootmise andmeid ja EMEP/EEA 2016. aasta juhendis esitatud metoodika eriheited. Tabel 4.9. Asfalteerimise kategooria Metoodika, NFR Kategooria Heiteallikad saasteained Tier 2; 2D3b Teede asfalteerimine Hajusheiteallikad LOÜ, PM2,5 Tabel 4.10. Teede asfalteerimise kategooria heitkogused ajavahemikul 1990–2016, kt Aasta LOÜ PM2,597 1990 0,027 — 1991 0,023 — 1992 0,003 — 1993 0,006 — 97 Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 104 Aasta LOÜ PM2,597 1994 0,006 — 1995 0,008 — 1996 0,008 — 1997 0,007 — 1998 0,008 — 1999 0,011 — 2000 0,011 0,001 2001 0,009 0,001 2002 0,018 0,001 2003 0,014 0,001 2004 0,018 0,001 2005 0,019 0,001 2006 0,024 0,001 2007 0,024 0,001 2008 0,024 0,002 2009 0,016 0,001 2010 0,018 0,001 2011 0,020 0,001 2012 0,018 0,001 2013 0,019 0,001 2014 0,021 0,001 2015 0,023 0,001 2016 0,023 0,001 1990–2016, % -14,8 — 2005–2016, % 21,1 25,3 Tselluloosi, paberi ja toiduainete tööstus Tselluloosi, paberi ja toiduainete tööstus hõlmab saasteainete heitkoguseid peamiselt paiksetest heiteallikatest, mis on esitatud ettevõtete poolt ja eraldunud tselluloosi tootmisest, paberi ja puitlaastplaatide ning toiduainete tootmisest (Tabel 4.11) See alamsektor on peamine LOÜ (87,6%, peamiselt toiduainete tööstus) ja SO2 heitkoguste allikas tööstuse sektoris. Toiduainetetööstus on peamine tööstussektori LOÜ-de allikas. Võrreldes 1990. aastaga on LOÜ heitkogused vähenenud toiduainete toodangu languse tõttu (Tabel 4.12 ja Joonis 4.5). Ettevõtted kasutavad heitkoguste arvutamisel mõõtmiste tulemusi või oma metoodikaid, mis on eelnevalt kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Toiduainete alamsektori LOÜ-de heitkogused on arvutatud hajusheiteallikana, kasutades Statistikaameti andmeid leiva, liha, kala ja jookide toodangu kohta ning EMEP/EEA 2016. aasta juhendis esitatud metoodika eriheited. 105 Tabel 4.11. Tselluloosi, paberi ja toiduainete tööstuse kategooriad Metoodika, NFR Kategooria nimetus Heiteallikad saasteained Paiksed heiteallikad: Tier 3; Tselluloosi ja paberi 2H1 Tselluloosi, paberi ja NOx, LOÜ, SO2, tootmine puitlaastplaatide tootmine PM2,5 Paiksed ning Tier 3; 2H2 Toidu ja jookide tootmine hajusheiteallikad: NOx, LOÜ, SO2, Toiduainete tootmine PM2,5 Tabel 4.12. Tselluloosi, paberi ja toiduainete tööstuse heitkogused aastatel 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5 98 1990 — 2,008 — — — 1991 — 1,541 — — — 1992 — 1,097 — — — 1993 — 0,899 — — — 1994 — 0,837 — — — 1995 — 0,839 — — — 1996 — 0,723 — — — 1997 — 0,745 — — — 1998 — 0,742 — — — 1999 — 0,656 — — — 2000 0,010 0,649 0,040 — 0,085 2001 0,010 0,650 0,060 — 0,066 2002 0,020 0,725 0,160 — 0,223 2003 0,020 0,748 0,140 — 0,126 2004 0,020 0,788 0,120 — 0,133 2005 — 0,744 0,130 — 0,127 2006 — 0,779 0,120 — 0,169 2007 0,010 0,848 0,020 — 0,114 2008 0,018 0,823 0,018 — 0,132 2009 0,017 0,758 0,024 — 0,137 2010 0,018 0,729 0,028 — 0,158 2011 0,038 0,785 0,020 — 0,079 2012 0,00003 0,757 0,000006 — 0,046 2013 0,043 0,739 — — 0,083 2014 0,003 0,718 0,0004 — 0,060 2015 0,015 0,706 0,002 — 0,057 2016 0,013 0,673 0,001 — 0,037 1990–2016, % — -66,5 — — — 2005–2016, % — -9,5 -99,2 — -70,9 98 Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 106 2.5 2.0 Heitkogus, kt 1.5 1.0 0.5 0.0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ SOx NH3 PM2,5 Joonis 4.5. Tselluloosi, paberi ja toiduainete tööstuse saasteainete heitkogused aastatel 1990– 2016, kt Muu tööstus Muu tööstus hõlmab puidu töötlemise tööstust, muud tööstust, mille tegevus klassifitseeritakse kui „muu tegevus“ ja külmhooned. Puidutöötlemine ja muu tööstus on arvestatavad eriti peenete osakeste allikad. Külmhooned on peamised LOÜ-de ja NH3 heiteallikad. Andmed puidutööstuse kohta kajastatakse õhusaasteainete inventuuris eraldi kategooriatena alatest 2009. aastast tulenevalt muutustest SNAP klassifikaatoris (kuni 2009. aastani kajastati antud sektor mineraalitööstuse all). Tabel 4.13. Muu tööstuse kategooriad Metoodika, NFR Kategooria Heiteallikad saasteained Paiksed heiteallikad: saematerjalide tootmine Tier 3; 2I Puidu töötlemise tööstus ja töötlemine; NOx, LOÜ, SO2, puitmajade, akende ja PM2,5 uste valmistamine Püsivate orgaaniliste Paiksed heiteallikad: Tier 3; 2K saasteainete ja raskmetallide peamiselt külmhooned LOÜ kasutamine Paiksed heiteallikad: Tier 3; Muu tootmine, kasutamine, 2L muu tööstus, NOx, LOÜ, NH3, ladustamine ning käitlemine külmhooned PM2,5 107 Tabel 4.14. Muu tööstuse heitkogused aastatel 1990–2016, kt Aasta NOx LOÜ SOx NH3 PM2,599 1990 — — — — — 1991 — — — — — 1992 — — — — — 1993 — — — — — 1994 — — — — — 1995 — — — — — 1996 — — — — — 1997 — — — — — 1998 — — — — — 1999 — — — — — 2000 — — — 0,030 — 2001 — — — 0,020 — 2002 — — — 0,020 — 2003 — — — 0,010 — 2004 — — — 0,010 — 2005 — — — 0,010 — 2006 — — — 0,017 — 2007 0,010 0,070 — 0,007 — 2008 0,007 0,062 0,001 0,015 — 2009 0,00008 0,034 0,001 0,005 0,043 2010 0,0003 0,036 0,001 0,009 0,055 2011 0,00007 0,032 0,001 0,006 0,037 2012 0,00007 0,054 0,000005 0,008 0,032 2013 0,001 0,051 0,000005 0,011 0,032 2014 0,002 0,042 0,000004 0,001 0,035 2015 0,002 0,025 0,000002 0,0002 0,034 2016 0,021 0,406 0,004 0,180 0,268 1990–2016, % — — — — — 2005–2016, % — — — 1700,0% — 99 Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 108 4.2. Tööstuse valdkonna poliitikaprioriteedid Riiklikud arengukavad Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) KPP 2050 eesmärk on kujundada ja riiklikul tasemel kokku leppida Eesti pikaajaline kliimapoliitika visioon, poliitikasuunised ja KHG vähendamise sihttasemed aastani 2050. Arengudokument sisaldab pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades liikumaks Eesti pikaajalise kliimapoliitika visiooni suunas vähendada KHG heitkoguseid vähemalt 80% aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta tasemega100. KPP 2050 arengudokumendiga lepitakse riiklikul tasemel kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja valdkonnaülestes poliitikasuundades, millega seatakse selge teekond kliimamuutuste leevendamiseks ehk KHG heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Eesti pikaajaline eesmärk on üle minna vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Kõikidest energeetika ja tööstuse valdkonna jaoks välja töötatud KPP 2050 suunistest avaldab tööstusprotsessidele mõju suunis 2, kus tööstuslikes protsessides soodustatakse valdavalt vähese CO2 eriheitega tehnoloogiate rakendamist ning ressursside tõhusat kasutamist101. Tööstusettevõtetes soodustatakse ressursside tõhusamat kasutamist kogu tootmistsüklis. Õigusnormide abil motiveeritakse tööstust kasutama valdavalt vähese süsinikuheitega kütuseid ja tootmissisendeid. Tõhusamate tehnoloogiate kasutuse võtmine või olemasolevate tehnoloogiate parendamine tööstusettevõtetes mõjub positiivselt ka NEC-direktiiviga kehtestatud saasteainete heitkoguste vähendamisele. Tööstuspoliitika roheline raamat Tugev tööstussektor on majanduskasvu ja teiste valdkondade arengu alus. Eesti tööstuspoliitika peamine eesmärk on tööstussektori konkurentsivõime kasvatamine, mis väljendub loodava lisandväärtuse tõusus töötaja kohta ostujõu pariteedi alusel praeguselt 54%-lt vähemalt EL28 keskmiseni aastaks 2030102. Peamised arendusvaldkonnad, mis võivad avaldada mõju tööstusprotsesside valdkonna (õhu)saasteainete heitkoguste vähendamisele:  Siinsetest loodusvaradest uute väärtuse loomine. Eesti loodusvarade kestlikuks kasutamiseks luuakse täiendav teadmine, mis on aluseks kasutamisel olevate ja seni kasutamata (uute) loodusvarade majandamisele. Enim pööratakse tähelepanu taastuvate loodusvarade võimalikult kõrgele väärindamisele. 100 Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Lõpparuanne. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamise_lopparuanne_25.05.pdf (22.10.2018) 101 Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Energeetika ja tööstuse valdkonna mõjude hindamine. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamine_energeetika_ja_toostus_25.05.pdf (22.10.2018) 102 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tööstuspoliitika roheline raamat. [www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/toostuspoliitika_roheline_raamat_.pdf (27.02.2019) 109  Tööstuse digitaliseerimine ja automatiseerimine, mille peamiseks väljundiks on uute tehnoloogiate koosmõjul optimeeritud tootmisressursside kasutus.  Tööstussektor, mis kasutab arengu- ja tööjõuvajaduste rahuldamiseks kodumaist ja rahvusvahelist teadmist ning Eesti teadus- ja arendustegevuse potentsiaali.  Finantsinstrumentide kättesaadavus tööstussektori arendustulemuste saavutamiseks. Muud riiklikud uuringud Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050 Uuringus kirjeldatakse põgusalt KPP 2050 arengudokumendis käsitletud meetmeid tööstusprotsesside ja lahustite valdkonna võimalusi ressursitõhususe suurendamiseks teadus- ja arendustegevuste suurema rahastuse ning vähese CO2 eriheitega ja cleantech tehnoloogiate rakendamise abil103. Tööstuse valdkonda reguleerivad õigusaktid Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) AÕKS-i35 üldine eesmärk toetab kvaliteetsema elukeskkonna loomisega paremat sotsiaalset keskkonda, kus elanikke häirivate või ohustavate saasteainete koguse vähendamine tagab parema tervise ja heaolu. AÕKS eristab ja süstematiseerib ühelt poolt õhu kvaliteedi ja teiselt poolt saasteainete heitkoguste regulatsiooni. Eraldi reguleeritakse õhukvaliteedi hindamise põhimõtteid ning määramise metoodikaid, mis lihtsustab heitkoguste kontrolli ja vähendamise meetmeid käsitlevate sätete rakendamist. Seadus käsitleb käitise õhusaasteloa või registreeringu reguleerimist. Keskkonnaministri määrustega kehtestatakse tegevuste künnisvõimsused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba või millest alates peab paikse heiteallika käitaja oma tegevuse registreerima. Seadusega kehtestatakse õhusaasteloa või keskkonnakompleksloaga kohustused, millele vastavalt peab loaomanik tagama, et väljutatavate saasteainete heitkogused ei ületaks kehtestatud saasteainete heite piirväärtust, kavandama meetmeid heitkoguste piiramiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, teostama heitkoguste seiret, vajadusel koostama saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja esitama välisõhu saastamise kohta aruandeid. AÕKS-i ja Vabariigi Valitsuse määrusega nr 49 „Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus“104 on üle võetud NEC-direktiiv. Samuti kehtestatakse AÕKS-i ja 103 Keskkonnaministeerium. Eesti võimalused liikumaks kurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/loppraport_2050.pdf (27.02.2019) 104 Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus. RT I, 26.06.2018, 28. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018028 (27.02.2019) 110 keskkonnaministri määrustega saasteainete heitkoguste mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Tööstusheite seadus (THS) THS-i eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heidet õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmeteket, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale36. THS-i aluseks on Tööstusheite direktiiv 2010/75/EL (THD)41, mis koondab endas varasemalt seda temaatikat käsitlenud erinevad EL-i direktiivid, et käsitleda tööstusheite küsimusi kompleksselt. Teatud künnisvõimsustest alates on keskkonda saastavates seadusega määratud tegevusvaldkondades käitajatel kohustus taotleda keskkonnakompleksluba. Samuti kehtestatakse nõuded suurte põletusseadmete, jäätmepõletustehaste ja koospõletustehaste, titaandioksiidi tootvate käitiste ning orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste käitajatele. Kehtestatavad nõuded hõlmavad nii heite piirväärtusi, kui ka kohustusi heite seiramisel ja heite vähendamise meetmeid. Kompleksloaga fikseeritakse konkreetsele käitisele kehtestatud nõuded, mis on kohustuslikud täitmiseks. THS ühendab tootlikkuse tõstmise ja keskkonnamõju vähendamise parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamise kaudu, mille kontseptsiooniks on liikumine madalama heitetaseme suunas. Suurimaks põhimõtteliseks muutuseks on kompleksloa nõuete aluseks oleva PVT määramise korra muutmine. PVT nõue määrab selle, millist tehnikat ettevõtja oma tegevuses peab kasutama, et tema keskkonnamõjud oleksid väikseimad. Seni määrati PVT kindlaks üksikjuhtumist lähtuvalt, võttes eeskujuks PVT viitedokumendid. Need kirjeldasid üksikasjalikult võimalikku tehnikat, ent ei olnud kohustuslikud. Euroopa Komisjon kehtestab PVT järeldusi ning nendes kirjeldatud PVT nõuded on ettevõtjatele kohustuslikud (sh heite piirväärtuste osas). See tähendab ettevõtjate kasutatava tehnika ja võtete jaoks selgemaid ja ühetaolisemaid, ent ka rangemaid nõudeid. Oluliselt on täienenud ka käitaja kohustust kontrollida oma tegevuse lõpetamisel tegevusest tekkinud keskkonnamõjusid ning neid vähendada. 111 4.3. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed tööstusprotsesside valdkonnas Tööstusprotsesside valdkonna ainus, juba 2013. aasta 1. juunist toimiv ning õhusaasteainete vähendamise programmi energeetika, tööstusprotsesside ja lahustite töörühma tunnustatud seadusandlik meede on THS, millega kehtestatakse nõuded suurte põletusseadmete, jäätmepõletustehaste ja koospõletustehaste, titaandioksiidi tootvate käitiste ning orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste käitajatele. THS-i nõuded hõlmavad heite piirväärtusi, seiret ja heite vähendamise meetmeid PVT rakendamise kaudu, millega liigutakse tööstusprotsessis keskkonnamõju ja madalama heitetaseme suunas. THS-i mõju tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete vähendamisele ja õhusaasteainete vähendamise kulu ehk meetme maksumust on keeruline objektiivselt hinnata, sest suure arvu käitistega tegeledes tuleb silmas pidada, et THS-i mõistes on PVT lahendused erijuhtumitel käitisepõhised. Rahalise väärtuse või kulu arvutamise metoodikad pole üheselt selged ja kontrollitavad ning rahaliste väärtuste arvutamisel pole võimalik tugineda reaalsetele avalduvatele või avaldunud kuludele (otsesed kulud nagu soetusmaksumus ja kaudsed kulud nagu ekspluatatsioon vms) ja tuludele. THS-is nõutud keskkonnakasutaja piirangute ja tehnoloogia rakendamise, negatiivseid mõjusid leevendavatesse meetmetesse investeerimise kulude hindamist võib võimaldada Keskkonnaministeeriumi tellitud mitmeetapiline uuring „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs“105, mille eesmärk on teostada majanduslik analüüs ühiskonna kuludest, mis kaasnevad mh õhusaasteainete vähendamise programmis käsitletavate õhusaasteainetega (NOx, NH3, SO2, PM-id, LOÜ-d). Uuringu lõpparuande valmimise tähtaeg on 26.07.2019. Arvestades tööstusprotsesside valdkonna reguleeritust THS-iga ning väikest või marginaalset osa 2016. aasta Eesti õhusaasteainete heitkogustest (ptk 4.1) ja heitkoguste selget vähenemistrendi aastatel 1990–2016 (Joonis 4.1), ei ole vajadust eraldiseisvalt rakendada tööstusprotsesside valdkonnale täiendavaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks, kuni täidetakse juba kehtiva seadusandlusega sätestatud nõudeid. 105 Keskkonnaministeerium. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine. [www] https://www.envir.ee/et/uudised/riik-paneb- keskkonnakasutuse-rahasse (27.02.2019) 112 4.4. Õhusaasteainete prognoos 2030 Metoodika Tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete heitkoguste tulevikutrendide hindamiseks aastani 2030 koostati tööstusprotsesside sektori õhusaasteainete baasstsenaarium (BAU) prognoos. Sisendiks prognoosidele edastas Keskkonnaministeerium õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise algetapis pöördumise 20-le tööstusprotsesside valdkonna ettevõttele, kellel paluti ettevõtte tulevikuplaanide kohta (investeerimine heitkoguste vähendamise meetmetesse, laienemise plaanid jne) koostada käitise saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava aastateks 2018–2030. Tööstusprotsesside valdkonnas esitas tegevuskavad 14 päringu saanud ettevõtet. Otseselt tööstusprotsesside õhusaasteainete heitkoguseid mõjutavaid tootmisplaane ja nende vähendamise meetmeid aastani 2030 kajastavat teavet edastas ainult kaks ettevõtet – Kunda Nordic Tsement AS ja Nitrofert AS. Tootmismahtude vähenemist aastaks 2030 võrreldes võrdlusaastaga 2016 ei prognoosinud ükski ettevõte. Õhusaasteainete prognoosimisel lähtuti EMEP/EEA 2016. aasta juhendi heitkoguste määramise kategooriatest ning Tier1, Tier2 ja Tier3 metoodikast52, mida kirjeldatakse ptk-s 4.1. Rahvusvaheliselt kinnitatud tööstusprotsesside sektori õhusaasteainete prognoosmudelite ja metoodika puudumise tõttu kasutati sektori kategooriate heitkoguste mudeldamisel eksperthinnanguid ja kategooria mitme prognoosstsenaariumi keskmistamist, mis põhinevad samuti ptk-s 4.1 kirjeldatud 2018. aasta õhusaasteainete inventuuril8 ning tööstusprotsesside sektori töörühma kinnitatud alusindikaatoritel, mida kirjeldatakse järgmises ptk-s 4.4.2. Valdkondlikud alusindikaatorid Alusindikaatorid on kvantitatiivsed või kvalitatiivsed tegurid, mis mõjutavad kõige enam sektori/kategooria õhusaasteainete heitkoguseid ja iseloomustavad tuleviku suundumusi. Tööstusprotsesside sektori kategooriate prognoosstsenaariumid on alusindikaatorite kvantitatiivsed tõlgendused, mis keskmistatuna peegeldavad kõige tõenäolisemalt sektori/kategooria õhusaasteainete tuleviku heitkoguseid. Lähtudes EMEP/EEA 2016. aasta juhendist ja 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist on tööstusprotsesside sektori heitkoguste alusindikaatorid: ● Peamiste paiksete heiteallikate (st ettevõtete) saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskavad ja tootmismahtude suundumused, iseäranis mineraalsete materjalide tööstuse puhul; ● Rahandusministeeriumi 2018. a majandusprognoosi106 püsivhindades SKP väärtuse seos heitkogustega, iseäranis hajusheiteallikate nagu ehitus- ja lammutustegevuse, teede asfalteerimise ning toiduainetööstuse puhul; ● Tselluloosi ja paberi tootmine senises mahus; ● Ajaloolised trendid, mida kirjeldatakse ptk-s 4.1. 106 Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos kuni 2070. [www] https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja- majandus/majandusprognoosid (03.12.2018) 113 Prognoos Täiendavate meetmete puudumisel koostati õhusaasteainete vähendamise programmi käigus tööstusprotsesside valdkonnas ainult BAU stsenaarium (Joonis 4.6), mis põhineb võrdlusaastast 2005 baasaastani 2016 ptk-s 4.1 kirjeldatud seniste suundumuste jätkumisel ptk-s 4.4.2 kirjeldatud alusindikaatorite mõjul. Eeldatakse, et tööstusprotsesside valdkonnas ei rakendata olulisi tootmisnõudlust muutvaid või PVT rakendamist puudutavaid uusi õhusaasteainete eesmärkide täitmise poliitikaid. Tööstusprotsesside valdkonnas on BAU stsenaariumis aastaks 2030 peamisteks heiteallikateks (Joonis 4.7) toiduainete tööstuse (2H2) kategooria, mille LOÜ-de heitkogus kasvab võrdlusaastaga 2016 võrreldes 19,21% ja baasaastaga 2005 võrreldes 10,45%, moodustades 79,42% valdkonna LOÜ-de heitkogusest, ning ehituse ja lammutuse (2A5b) kategooria, mille PM2,5 heitkogus kasvab võrdlusaastaga 2016 võrreldes 70,80% ja baasaastaga 2005 võrreldes 40,00%, moodustades 56,10% valdkonna PM2,5 heitkogusest. Nende kahe kategooria heitkoguste kasvu mootoriks on eelkõige prognoositud majanduskasv. Tööstusprotsesside valdkonna summaarsed õhusaasteainete heitkogused vähenevad BAU stsenaariumis (Tabel 4.15) aastaks 2030 baasaastaga 2005 võrreldes vahemikus 35,83% (LOÜ-d) kuni 89,29% (SO2). 2.00 1.80 1.60 1.40 Heitkogused, kt 1.20 1.00 0.80 0.60 0.40 0.20 0.00 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 SO2 NOx LOÜ-d NH3 PM2.5 Joonis 4.6. Tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium aastani 2030, kt 114 Joonis 4.7. Tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium aastani 2030, kt 115 Tabel 4.15. Tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete BAU stsenaariumi heitkoguste absoluutne ja suhteline muutus aastatel 2005–2030 Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt PM2,5 PM2,5 LOÜ LOÜ NOx NOx NH3 NH3 SO2 SO2 BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP 2005 0,176 0,130 1,569 0,582 0,201 2016 0,001 0,045 0,768 0,225 0,071 - 2020 0,082 -53,45% 0,011 -91,63% 0,909 -42,06% 0,279 0,091 -54,83% 52,11% - 2025 0,094 -46,16% 0,012 -90,41% 0,962 -38,67% 0,307 0,098 -51,12% 47,30% - 2030 0,107 -39,20% 0,014 -89,29% 1,007 -35,83% 0,334 0,108 -46,31% 42,67% 116 5. LAHUSTITE VALDKOND 5.1. Lahustite valdkonna õhusaasteainete heitkogused Eestis perioodil 1990–2016 Peatükk käsitleb LOÜ-de heitkoguseid lahustite ja lahusteid sisaldavate toodete kasutamisest. Lisaks sisaldab lahustite sektor (Tabel 5.1) ka PM2,5 heitkoguseid värvide kasutamisest, tubaka põletamisest ning ilutulestike kasutamisest. Väikestes kogustes tekib lahustite sektoris lisaks eespool nimetatud ühenditele ka NOx, SO2 ja NH3 heitkoguseid. Tabel 5.1. Lahustite sektori kategooriad NFR Metoodika, tegevusala- Alamsektor Tegevuse kirjeldus saasteained kood Sisaldab heitkoguseid lahustite Lahustite kasutamine kasutamisest Tier 1; 2D3a kodumajapidamistes kodumajapidamistes, v.a värvi LOÜ kasutamine Sisaldab heitkoguseid värvi Tier 2/ kasutamisest 2D3d Värvide kasutamine Tier 3; kodumajapidamistes ja NOx, LOÜ, SO2 tööstuses Sisaldab heitkoguseid pinna puhastamisest ehk Tier 1/ rasvatustamisest, pinna Tier 3; 2D3e Pinna puhastamine puhastamisest NOx, LOÜ, NH3, elektroonikatööstuses ja muust PM2,5 tööstuslikust pinna puhastamisest Sisaldab heitkoguseid Tier 1 / Tier 3; 2D3f Keemiline puhastus keemilistest puhastustest LOÜ Sisaldab heitkoguseid polüuretaan- ja polüstüreenvahu ning kummi Tier 3; Keemiatoodete tootmine ja 2D3g töötlemisest, värvide, tintide ja NOx, LOÜ, SO2, töötlemine liimi tootmisest, tekstiili ja NH3, PM2,5 naha töötlemisest ning muust lahustite kasutamisest Sisaldab heitkoguseid lahustite Tier 1 / Tier 3; 2D3h Trükkimine kasutamisest trükikodades NOx, LOÜ, NH3 Sisaldab heitkoguseid söödava ja mittesöödava õli Tier 2 / Tier 3; 2D3i Muu lahustite kasutamine eraldamisest, liimide ja NOx, LOÜ, SO2, liimainete kasutamisest, puidu NH3 immutamisest, sõidukite 117 NFR Metoodika, tegevusala- Alamsektor Tegevuse kirjeldus saasteained kood põhjatöötlemisest ja sõidukite konserveerimisest Sisaldab heitkoguseid tubaka Tier 2: 2G Teiste toodete kasutamine põletamisest ja ilutulestike NOx, LOÜ, SO2, kasutamisest NH3, PM2,5 Algandmed lahustite valdkonna heitkoguste arvutamiseks kogutakse Statistikaametist, Eurostat’i andmebaasist (Tier1 ja Tier2 metoodika) ja välisõhu heiteallikate infosüsteemist OSIS (Tier3 metoodika). Kui statistilistest andmebaasidest kogutakse andmeid rahvaarvu, kasutatud lahustite ja lahusteid sisaldavate toodete väliskaubanduse (import ja eksport) ja toodangu kohta, siis OSIS- esse esitavad keskkonnaluba (õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba) omavad ettevõtted lahustite ja lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutatud kogused koos nende toodete kasutamisel eraldunud saasteainete heitkogustega. OSIS-e andmeid loetakse kõige kõrgema detailsusastmega andmeteks, kuna seal esitatud saasteainete heitkoguste korral on arvesse võetud iga ettevõtte spetsiifilist tehnoloogiat, kasutatud heite vähendamise seadmeid ning mõõtmistulemusi. Samas tuleb nentida, et OSIS-e punktallikate osatähtsus õhusaasteainete inventuuris jääb viimase 10 aasta lõikes umbes 20% tasemele Eesti kogu LOÜ-de heitkogustest, mis tähendab seda, et suurema osa heitkoguste arvutamiseks kasutatakse statistilisi algandmeid ning rahvusvahelisi eriheiteid. Tier1 ja Tier2 metoodika juures kasutatakse erinevate tegevuste lõikes saasteainete eriheiteid (EMEP/EEA 2016. aasta juhend), mis toetab riikide aruandlust LRTAP konventsiooni ja NEC- direktiivi raames. Lahustite sektoris on kõige suurem osatähtsus LOÜ-de heitkogustel. 2016. aastal moodustasid lahustite sektori LOÜ-de heitkogused jämedalt ühe kolmandiku kogu Eesti LOÜ-de heitkogustest (joonis 5.1). Kui jätta välja põllumajanduses tekkinud LOÜ-de heitkogused (moodustas 2016. aastal 20,3% kogu Eesti LOÜ-de heitkogusest), mida ei arvestata vastavalt NEC-direktiivi artikli 4 lõike 3 alapunktile d riiklike vähendamiskohustuste hulka, siis ulatub lahustite sektori LOÜ-de heitkoguste osatähtsus 41,5%-ni kogu Eesti LOÜ-de heitkogusest. Teiste õhusaasteainete vähendamise programmi õhusaasteainete heitkogused lahustite valkonnast on marginaalse osakaaluga Eesti summaarsetest õhusaasteainete heitkogustest. Lahustite sektoris (joonis 5.1) oli 2016. aastal LOÜ-de heitkogustest kõige suurem osatähtsust värvide kasutamisel, mis moodustas kogu valdkonnast 46,30%. Sellele järgnesid lahustite kasutamine kodumajapidamistes 21,27%-ga, pinna puhastamine 14,72%-ga, muu lahustite kasutamine 9,49%-ga, trükkimine 6,45%-ga, keemiatoodete tootmine ja töötlemine 1,69%-ga. Kõige väiksema osatähtsusega olid alamsektorid muu toodete kasutamine 0,12%-ga ja keemiline puhastus 0,06%-ga. 118 Pinna puhastamine Lahustite kasutamine 4.87% kodumajapidamistes 7.03% Muu lahustite kasutamine 3.10% Eesti kokku Lahusti sektor 66.98% 33.02% Värvide Trükkimine kasutamine 2.13% 15.27% Keemiakaupade tootmine ja töötlemine 0.56% Keemiline puhastus Teiste toodete 0.02% kasutamine 0.04% Joonis 5.1. Lahustite valdkonna LOÜ-de heitkoguste osatähtsus 2016. aastal, % 0.1% 13.5%0.2% 9.4% 21.3% 0.9% 6.5% 5.3% 1.7% 0.1% 0.2% 43.4% 12.6% 1990 14.7% 2016 23.9% 46.3% Lahustite kasutamine kodumajapidamistes Lahustite kasutamine kodumajapidamistes Värvide kasutamine Värvide kasutamine Pinna puhastamine Pinna puhastamine Keemiline puhastus Keemiline puhastus Tööstustoodete tootmine ja töötlemine Tööstustoodete tootmine ja töötlemine Trükkimine Trükkimine Muu lahustite kasutamine Muu lahustite kasutamine Teiste toodete kasutamine Teiste toodete kasutamine Joonis 5.2. LOÜ-de heitkoguste jaotus lahustite sektoris 1990. aastal võrreldes 2016. aastaga, % Alates 1990. aastatest on LOÜ-de heitkogused lahustite sektoris vähenenud 20,8% võrra. Joonisel 5.3 on näha lahustite sektori heitkoguste muutuste sõltuvus majanduse käekäigust eristades kolme suuremat heitkoguste languse perioodi, mis langevad kokku järgmiste Eesti majandust mõjutanud majanduskriisidega: 1) 1991. aasta majandusmuudatused, mis põhjustasid tööstussektori ulatusliku ümberstruktureerimise. 2) 1997. aastal toimunud Aasia majanduskriis, mis põhjustas 1998. aasta augustis finantskriisi Vene Föderatsioonis ja tekitas aastatel 2000 ja 2001 EL-i majandussurutise. 119 3) 2007. aasta augustis kogu maailma majandust tabanud suur majandussurutis, mille mõjud ulatusid kuni 2010. aastani. Siiski ei saa alahinnata ka seadusandluse mõju heitkoguste vähendamisel, millega on alates 2004. aastast reguleeritud teatud tegevuste korral LOÜ-de tööstuslikke heiteid (keskkonnaministri määrus nr 114107, millega võeti üle lahustite direktiiv 1999/13/EÜ108 ning edaspidi alates 2013. aastast THS-i36 5. peatükk, millega võeti üle tööstusheite direktiiv 2010/75/EL41). Kodumajapidamistes on EL-i tasemel püütud LOÜ-de heiteid vähendada värvide direktiiviga 2004/42/EÜ109, millega on kehtestatud teatavatele värvidele ja lakkidele orgaanilise lahusti sisalduse piirkogused kasutusvalmis segule. Sama direktiiviga sätestatakse orgaanilise lahusti sisalduse piirkogused kasutusvalmis segule ka sõidukite taasviimistlustoodetele. Heitkoguste vähenemisele on avaldanud kindlasti mõju ka tehnoloogiate arenemine, mis soodustab lahustite korduskasutamist, väiksema lahusti sisaldusega kemikaalide kasutamist, nt veepõhiste värvide laialdasem kasutamine, ning üldine tajutav tarbijaharjumuste muutus keskkonnasäästlikuma käitumise suunas. 11 10 LOÜ-de heitkogus, kt 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2D3a Lahustite kasutamine kodumajapidamistes 2D3d Värvide kasutamine 2D3e Pinna puhastamine 2D3f Keemiline puhastus 2D3g Keemiatoodete tootmine ja töötlemine 2D3h Trükkimine 2D3i Muu lahustite kasutamine 2G Teiste toodete kasutamine Joonis 5.3. LOÜ-de heitkogused lahustite valdkonnas alamsektorite kaupa ajavahemikul 1990– 2016, kt Tabel 5.2 on esitatud LOÜ-de heitkogused lahustite alamsektorite kaupa aastatel 1990–2016. Tabeli lõpus on esitatud alamsektorite trendimuutused 1990. ja 2005. aasta võrdluses. 107 Lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piirväärtused, saasteallikatest eralduvate saasteainete heitkoguste seirenõuded ja heitkoguste piirväärtuste järgimise hindamise kriteeriumid. RT I, 16.05.2013, 36. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/798568 (27.02.2019) 108 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/13/EÜ, teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta. ELT L 085, 29/03/1999. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31999L0013&from=EN (22.02.2019) 109 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides ja lakkides ning sõidukite lõppviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta ja millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ. ELT L 143/87, 30.4.2004. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004L0042&from=EN (22.02.2019) 120 Tabel 5.2. LOÜ-de heitkogused lahustite valdkonnas alamsektorite kaupa ajavahemikul 1990– 2016, kt Aasta 2D3a 2D3d 2D3e 2D3f 2D3g 2D3h 2D3i 2G 1990 4,068 2,242 1,183 0,015 0,496 0,080 1,264 0,020 1991 4,060 2,612 1,169 0,012 0,615 0,066 1,365 0,017 1992 4,027 1,579 1,149 0,011 0,201 0,054 0,628 0,009 1993 3,914 1,431 1,124 0,012 0,135 0,058 0,505 0,013 1994 3,825 2,127 1,136 0,018 0,135 0,090 0,540 0,011 1995 3,751 2,848 1,157 0,025 0,250 0,126 0,810 0,011 1996 3,691 3,077 1,258 0,030 0,197 0,134 0,949 0,010 1997 3,642 3,305 1,223 0,005 0,192 0,172 0,808 0,015 1998 3,608 3,525 1,178 0,024 0,307 0,214 1,154 0,010 1999 3,572 3,137 1,173 0,050 0,217 0,223 1,111 0,010 2000 3,629 2,258 1,160 0,050 0,107 0,248 1,115 0,009 2001 3,217 1,944 1,118 0,047 0,113 0,273 1,055 0,009 2002 2,809 2,444 1,139 0,056 0,151 0,323 1,393 0,011 2003 2,420 2,488 1,115 0,064 0,127 0,392 1,446 0,011 2004 2,022 3,355 1,109 0,064 0,184 0,474 1,303 0,011 2005 1,631 3,842 1,105 0,062 0,125 0,744 1,384 0,013 2006 1,621 4,177 1,145 0,065 0,158 0,655 1,588 0,012 2007 1,612 3,742 1,116 0,054 0,265 0,452 1,216 0,017 2008 1,606 2,815 1,100 0,051 0,314 0,765 1,097 0,007 2009 1,603 2,066 1,022 0,022 0,497 0,204 0,764 0,012 2010 1,600 2,092 1,051 0,012 0,164 0,354 0,425 0,006 2011 1,596 2,600 1,056 0,018 0,313 0,344 0,517 0,009 2012 1,590 2,599 1,045 0,008 0,337 0,456 0,630 0,009 2013 1,584 2,961 1,033 0,039 0,268 0,461 0,562 0,009 2014 1,579 3,167 1,019 0,041 0,338 0,458 0,551 0,009 2015 1,576 3,179 1,051 0,030 0,178 0,473 0,665 0,009 2016 1,579 3,430 1,093 0,004 0,125 0,479 0,705 0,009 Trend 1990–2016, % -61,2 53,0 -7,6 -73,3 -74,8 498,8 -44,2 -55,0 Trend 2005–2016, % -3,2 -10,7 -1,1 -93,5 0,2 -35,6 -49,1 -30,8 Kuna NOx, SO2, NH3 ja PM2,5 heitkogused ei ole lahustite sektori jaoks olulised saasteained, siis on tabelites 5.3–5.6 esitatud ainult nende saasteainete heitkogused lahustite sektori alamsektorite kaupa aastatel 1990–2016 (PM2,5 korral alates aastast 2000). Tabeli lõpus on esitatud alamsektorite trendimuutused 1990. (PM2,5 korral aastaga 2000) ja 2005. aasta võrdluses. 121 Tabel 5.3. NOx heitkogused lahustite sektoris alamsektorite kaupa ajavahemikul 1990–2016, kt Aasta 2D3a 2D3d 2D3e 2D3f 2D3g 2D3h 2D3i 2G 1990 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,007 1991 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,006 1992 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,003 1993 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,005 1994 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004 1995 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004 1996 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004 1997 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,006 1998 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004 1999 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004 2000 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004 2001 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004 2002 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004 2003 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004 2004 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,004 2005 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,005 2006 ─ 0,00003 ─ ─ 0,000 0,0005 ─ 0,005 2007 ─ 0,00002 ─ 0,000 0,001 0,00002 0,007 2008 ─ 0,00001 0,00003 ─ 0,000 ─ ─ 0,003 2009 ─ 0,00002 ─ ─ ─ ─ ─ 0,004 2010 ─ 0,00005 ─ ─ ─ 0,0002 ─ 0,002 2011 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,003 2012 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,003 2013 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,003 2014 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,003 2015 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,003 2016 ─ 0,00002 ─ ─ ─ ─ ─ 0,004 Trend 1990-2016, % ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ -42,9 Trend 2005-2016, % ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ -20,0 Tabel 5.4. SO2 heitkogused lahustite sektoris alamsektorite kaupa ajavahemikul 1990–2016, kt Aasta 2D3a 2D3d 2D3e 2D3f 2D3g 2D3h 2D3i 2G 1990 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000 1991 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000 1992 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000 1993 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000 1994 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000 1995 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000 1996 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000 1997 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000 1998 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000 122 Aasta 2D3a 2D3d 2D3e 2D3f 2D3g 2D3h 2D3i 2G 1999 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000 2000 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000 2001 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000 2002 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000 2003 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,000 2004 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,001 2005 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,001 2006 ─ 0,000002 ─ ─ 0,00007 ─ 0,001 0,001 2007 ─ 0,000001 ─ ─ 0,0002 ─ 0,001 0,001 2008 ─ 0,000001 ─ ─ 0,0002 ─ 0,001 0,001 2009 ─ 0,00002 ─ ─ 0,0001 ─ 0,001 0,000 2010 ─ ─ ─ ─ 0,0001 ─ 0,001 0,001 2011 ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,001 0,001 2012 ─ 0,000007 ─ ─ ─ ─ ─ 0,001 2013 ─ 0,000007 ─ ─ ─ ─ ─ 0,001 2014 ─ 0,00001 ─ ─ ─ ─ ─ 0,002 2015 ─ 0,000007 ─ ─ ─ ─ ─ 0,001 2016 ─ 0,000009 ─ ─ ─ ─ ─ 0,001 Trend 1990-2016, % ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 15962,5 Trend 2005-2016, % ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 28,1 Tabel 5.5. NH3 heitkogused lahustite sektoris alamsektorite kaupa ajavahemikul 1990–2016, kt Aasta 2D3a 2D3d 2D3e 2D3f 2D3g 2D3h 2D3i 2G 1990 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,017 1991 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,015 1992 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,007 1993 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,011 1994 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,009 1995 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,009 1996 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,009 1997 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,013 1998 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,008 1999 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,009 2000 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,008 2001 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,008 2002 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,010 2003 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,010 2004 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,010 2005 ─ ─ ─ ─ 0,010 ─ ─ 0,011 2006 ─ ─ 0,00003 ─ 0,003 ─ ─ 0,010 2007 ─ ─ 0,000006 ─ 0,001 0,001 0,000004 0,015 2008 ─ ─ 0,000007 ─ 0,001 ─ ─ 0,006 2009 ─ ─ ─ ─ 0,001 ─ 0,000003 0,010 123 Aasta 2D3a 2D3d 2D3e 2D3f 2D3g 2D3h 2D3i 2G 2010 ─ ─ ─ ─ 0,002 ─ ─ 0,005 2011 ─ ─ ─ ─ 0,003 ─ 0,000004 0,008 2012 ─ ─ ─ ─ 0,003 ─ 0,000004 0,007 2013 ─ ─ ─ ─ 0,002 ─ 0,000004 0,008 2014 ─ ─ ─ ─ 0,003 ─ 0,000004 0,008 2015 ─ ─ ─ ─ 0,003 ─ 0,000004 0,008 2016 ─ ─ ─ ─ 0,004 ─ ─ 0,008 Trend 1990-2016, % ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ -54,9 Trend 2005-2016, % ─ ─ ─ ─ -60,0 ─ ─ -27,3 Tabel 5.6. PM2,5 heitkogused lahustite sektoris alamsektorite kaupa ajavahemikul 2000–2016, kt Aasta 2D3a 2D3d 2D3e 2D3f 2D3g 2D3h 2D3i 2G 2000 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,056 2001 ─ 0,010 ─ ─ ─ ─ ─ 0,057 2002 ─ 0,020 ─ ─ ─ ─ ─ 0,067 2003 ─ ─ ─ ─ 0,001 ─ ─ 0,070 2004 ─ ─ ─ ─ 0,000 ─ ─ 0,073 2005 ─ 0,010 ─ ─ 0,003 ─ ─ 0,087 2006 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,087 2007 ─ ─ 0,00001 ─ ─ ─ ─ 0,121 2008 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,058 2009 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,071 2010 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,048 2011 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,066 2012 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,069 2013 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,072 2014 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,076 2015 ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 0,070 2016 ─ 0,00002 ─ ─ ─ ─ ─ 0,073 Trend 2000-2016, % ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ 30,4 Trend 2005-2016, % ─ ─ ─ ─ ─ ─ ─ -16,1 5.2. Lahustite valdkonna poliitikaprioriteedid Riiklikud arengukavad Riiklikul tasemel ei ole Eestis eraldi lahustite sektori jaoks koostatud ühtegi arengukava või antud teistes riiklikes arengukavades mingeid suuniseid lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamise kohta tööstuses või kodumajapidamistes. Väga üldsõnaliselt ja kaudselt on võimalik viidata kliimapoliitka põhialustele aastani 2050, kliimamuutustega kohanemise arengukavale aastani 2030 ja tööstuspoliitika rohelisele raamatule, millega soovitakse soodustada tööstuslikes 124 protsesside valdavalt vähese CO2 eriheitega tehnoloogiate rakendamist ning ressursside tõhusat kasutamist kogu tootmistsüklis. Tööstuspoliitika roheline raamat lisab siia juurde veel järgmised arendusvaldkonnad nagu: digitaalsete ja automatiseeritud tehnoloogiate lai kasutus tööstussektoris; tööstussektor kasutab kodumaist ja rahvusvahelist teadmist ning Eesti teadus- ja arendustegevuse potentsiaali, teadus- ja arendustegevus arvestab omakorda Eesti tööstuse vajadustega; tööstussektorile on tulemuste saavutamiseks vajalikud finantsinstrumendid kättesaadavad; Eestis pakutavad väljaõppe võimalused ja inimeste oskused vastavad paremini tööstussektori arenguvajadustele. Muud riiklikud uuringud Muude riiklike uuringute all saab ära nimetada kahte uuringut. Esimene neist on Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2012. aastal Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbi viidud töö LOÜ-de määramiseks värvides, lakkides ja viimistlustoodetes110. Selle töö eesmärgiks ei olnud uurida või välja pakkuda meetmeid LOÜ-de heidete või nende sisalduste vähendamiseks toodetes, vaid määrata proovivõtu ja selle analüüsimise teel uuritavate toodete LOÜ-de sisaldust. Töö tulemuste põhjal analüüsis Keskkonnaministeerium, kas turul müüdavad värvid, lakid ja muud viimistlustooded vastavad keskkonnaministri määrusega kehtestatud LOÜ-de sisalduste piirnormidele toodetes, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/42/EÜ109 nõuded. Teise uuringuna võib ära mainida Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelisema madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050, mille viisid läbi Keskkonnaministeeriumi tellimusel ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastamisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös SA-ga Säästva Eesti Instituut (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, SEI Tallinn) ja SA-ga Eestimaa Looduse Fond. Uuringus on räägitud ka lahustite sektorist, kuid seda on tehtud vastavalt IPCC 2006 aasta juhendile koos teiste tööstuslike protsessidega. Uuring käsitleb samu meetmeid, mida on kirjeldatud kliimapoliitika põhialustes aastani 2050. Lahustite valdkonda reguleerivad õigusaktid Lahustite sektori LOÜ-de heited on EL-i tasandil reguleeritud kahe direktiiviga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta111, Eesti seadusandlusesse üle võetud THS-iga36, millega kehtestatakse teatud tegevustele (eelkõige tööstuslikele tegevustele) LOÜ-de heite piirväärtused ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ109, millega kehtestatakse teatavatele värvidele ja lakkidele ning sõidukite taasviimitlustoodetele (eelkõige mittetööstuslikele tegevustele) orgaanilise lahusti sisalduse piirkogused. Sellisel kujul on ära kaetud tööstuslikud LOÜ-de heited ning kodumajapidamistes ja sõidukite remonditöökodades 110 Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Värvides, lakkides ja viimistlustoodetes lenduvate orgaaniliste ühendite määramine. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/loy_varv_aruanne_2012.pdf (27.02.2019) 111 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/75/EL, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll). ELT L 334/17, 17.12.2010 [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010L0075&from=EN (27.02.2019) 125 kasutatud värvide, lakkide ja taasviimistlustoodete orgaanilise lahusti sisaldused, et vähendada viimaste kasutamisel tekkivaid LOÜ-de heiteid. Nende käitiste tegevus, mis ei kuulu THS-i reguleerimisalasse, on kaetud AÕKS-iga ja selle rakendusaktidega kehtestatud nõuetega. Lahustite sektoriga võib seotuks lugeda ka LRTAP konventsiooni ning NEC-direktiivi, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, kuid kumbki neist ei reguleeri spetsiifiliselt LOÜ-de heiteid lahustite sektorist. 126 5.3. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed lahustite valdkonnas Lahustite valdkonna ainus, juba 2013. aasta 1. juunist toimiv ning õhusaasteainete vähendamise programmi energeetika, tööstusprotsesside ja lahustite töörühma tunnustatud seadusandlik meede on THS, millega kehtestatakse nõuded suurte põletusseadmete, jäätmepõletustehaste ja koospõletustehaste, titaandioksiidi tootvate käitiste ning orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste käitajatele. THS-i nõuded hõlmavad heite piirväärtusi, seiret ja heite vähendamise meetmeid PVT rakendamise kaudu, millega liigutakse tööstusprotsessis keskkonnamõju ja madalama heitetaseme suunas. THS-i mõju lahustite valdkonna õhusaasteainete vähendamisele ja õhusaasteainete vähendamise kulu e meetme maksumust on keeruline objektiivselt hinnata, sest suure arvu käitistega tegeledes tuleb silmas pidada, et THS-i mõistes on PVT lahendused erijuhtumitel käitisepõhised. Rahalise väärtuse või kulu arvutamise metoodikad pole üheselt selged ja kontrollitavad ning rahaliste väärtuste arvutamisel pole võimalik tugineda reaalsetele avalduvatele või avaldunud kuludele (otsesed kulud nagu soetusmaksumus ja kaudsed kulud nagu ekspluatatsioon vms) ja tuludele. THS-is nõutud keskkonnakasutaja piirangute ja tehnoloogia rakendamise, negatiivseid mõjusid leevendavatesse meetmetesse investeerimise kulude hindamist võib võimaldada Keskkonnaministeeriumi tellitud mitmeetapiline uuring „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs“112, mille eesmärk on teostada majanduslik analüüs ühiskonna kuludest, mis kaasnevad mh ÕVP-s käsitletavate õhusaasteainetega (NOx, NH3, SO2, PM-id, LOÜ- d). Uuringu lõpparuande valmimise tähtaeg on 26.07.2019. Arvestades, et lahustite valdkonnale on EL-i tasandil kehtestatud LOÜ-de heitele piirväärtused ning värvidele, lakkidele, sõidukite taasviimitlustoodetele (eelkõige mittetööstuslikele tegevustele) ja teatavatele DIY-toodetele113 orgaanilise lahusti sisalduse piirkogused, siis ei ole vajalik lahustite valdkonnale täiendavaid meetmeid LOÜ-de heitkoguste vähendamiseks rakendada seni kuni täidetakse juba kehtiva seadusandlusega sätestatud nõudeid. Samas näevad programmi koostajad võimalust parendada õhusaasteainete inventuuri lahustite sektori LOÜ-de heitkoguste arvutamist lahustite kasutamisel kodumajapidamistes (NFR 2D3a). Vastavalt inventuuriaruandele aastatel 1990-2016 on lahustite kasutamine kodumajapidamistes võtmesektoriks LOÜ-de heitkoguste osas (2018. aasta õhusaasteainete inventuur, Tabel 1.1, lk 33), kuid LOÜ-de heitkoguste arvutamiseks on kasutatud kõige madalamat Tier1 metoodikat. Vastavalt LRTAP konventsiooni heitkoguste ja prognoosi aruandluse juhisele (ECE/EB.AIR/125)114 peavad konventsiooni liikmesriigid arvutama võtmesektori saasteainete heitkoguseid vähemalt Tier2 metoodikaga. Eesti õhusaasteainete inventuuri leheküljel 174 on madalama Tier1 metoodika kasutamise põhjenduseks esitatud asjaolu, et lahustite kasutamisest kodumajapidamistes puudub detailne ülevaade, mille põhjal oleks võimalik kasutada LOÜ-de heitkoguste arvutamiseks kõrgema taseme Tier2 metoodikat. Kuna Tier1 metoodika eriheide põhineb LOÜ-de heitkogusel 1,2 kg ühe elaniku kohta, siis on põhjendatult alust arvata, et LOÜ- de heitkogused selles sektoris on suure tõenäosusega ülehinnatud, mis omakorda mõjutab ka LOÜ- de heitkoguste prognoosi lahustite sektoris. Kõige eelneva põhjal annavad programmi koostajad 112 Keskkonnaministeerium. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine. [www] https://www.envir.ee/et/uudised/riik-paneb- keskkonnakasutuse-rahasse (27.02.2019) 113 Do It Yourself tooted ehk orgaanilisi lahusteid sisaldavad osta-poest-ja-kasuta-kodus tooted, nt hoonete, nende viimistlusdetailide ja nendega seotud funktsionaalsete, dekoratiiv- ning kaitseelementide värvid ja muud pinnakattevahendid ning sõidukite taasviimistlustooted. 114 Guidelines for Reporting Emissions and Projections Data under the Convention on Long-range Transboundary Air Pollution. [www] http://www.ceip.at/fileadmin/inhalte/emep/2014_Guidelines/ece.eb.air.125_ADVANCE_VERSION_reporting_guidelines_2013.pdf (02.12.2018) 127 soovituse uurida võimalusi LOÜ-de heitkoguste täpsemaks hindamiseks lahustite kasutamisest kodumajapidamistes. 5.4. Õhusaasteainete prognoos 2030 Metoodika Lahustite sektori õhusaasteainete heitkoguste tulevikutrendide hindamiseks aastani 2030 koostati lahustite sektori õhusaasteainete baasstsenaarium (BAU) prognoos. Sisendiks prognoosidele edastas Keskkonnaministeerium õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise algetapis pöördumise lahustite valdkonna ettevõtetele, kellel paluti ettevõtte tulevikuplaanide kohta (investeerimine heitkoguste vähendamise meetmetesse, laienemise plaanid jne) koostada käitise saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava aastateks 2018–2030. Lahustite valdkonnas esitas tegevuskavad kolm päringu saanud ettevõtet: BLRT Grupp AS, Viljandi Aken ja Uks AS ning Jeld-Wen Eesti AS, kes tegutsevad valdkonna kõige suuremas alamsektoris värvide kasutamine. Statistiliste andmete kohaselt kasutavad kolm nimetatud ettevõtet 6,8% kogu Eestis kasutatavast värvist ning nende LOÜ-de heitkogused moodustavad värvide kasutamise alamsektorist 9,9%, seejuures kogu lahustite sektori LOÜ-de heitkogusest 4,6%. Kõik ettevõtted on lähiaastatel keskendumas LOÜ-de heitkoguste vähendamisele. Õhusaasteainete prognoosimisel lähtuti EMEP/EEA 2016. aasta juhendi kirjeldatud heitkoguste määramise kategooriatest ning Tier1, Tier2 ja Tier3 metoodikast52, mida kirjeldatakse täpsemalt ptk-s 5.1. Rahvusvaheliselt kinnitatud lahustite sektori õhusaasteainete prognoosmudelite ja -metoodika puudumise tõttu kasutati sektori kategooriate heitkoguste mudeldamisel eksperthinnanguid ja kategooria mitme prognoosstsenaariumi keskmistamist, kus prognoosstsenaariumid põhinevad samuti ptk-s 5.1 kirjeldatud 2018. aasta õhusaasteainete inventuuril8 ning lahustite sektori töörühma kinnitatud alusindikaatoritel, mida kirjeldatakse ptk-s 5.4.2. Valdkondlikud alusindikaatorid Alusindikaatorid on kvantitatiivsed või kvalitatiivsed tegurid, mis mõjutavad kõige enam sektori/kategooria õhusaasteainete heitkoguseid ja iseloomustavad tuleviku suundumusi. Lahustite sektori kategooriate prognoosstsenaariumid on alusindikaatorite kvantitatiivsed tõlgendused, mis keskmistatuna peegeldavad kõige tõenäolisemalt sektori/kategooria õhusaasteainete tuleviku heitkoguseid. Lähtudes EMEP/EEA 2016. aasta juhendist ja 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist on lahustite sektori heitkoguste alusindikaatorid: ● Peamiste paiksete heiteallikate (st ettevõtete) saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskavad ja tootmismahtude suundumused, iseäranis värvide kasutamise, pinna puhastamise ja muu lahustite kasutamise puhul; ● Rahandusministeeriumi 2018. a majandusprognoosi115 püsivhindades SKP väärtuse seos heitkogustega, iseäranis värvide kasutamise, trükkimise ja muu lahustite kasutamise puhul; 115 Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos kuni 2070. [www] https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja- majandus/majandusprognoosid (03.12.2018) 128 ● Eurostati 2018. aasta rahvastikuprognoos116, iseäranes majapidamistes lahustite kasutamise, rasvaärastuse ja muu lahustite kasutamise puhul; ● Ajaloolised trendid, mida kirjeldatakse ptk-s 5.1. Prognoos Täiendavate meetmete puudumisel koostati ÕVP käigus lahustite valdkonnas ainult BAU stsenaarium (Joonis 5.4) aastani 2030, mis põhineb võrdlusaastast 2005 baasaastani 2016 ptk-s 5.1 kirjeldatud seniste suundumuste jätkumisel ptk-s 5.4.2 kirjeldatud alusindikaatorite mõjul. Eeldatakse, et lahustite valdkonnas jätkub veepõhiste värvide suurema kasutamise trend (2016. a oli lahusti- ja veepõhiste värvide kasutamise suhe ca 50/50), ei rakendata olulisi tootmisnõudlust, heidete piirväärtuseid, mittetööstuslikult kasutatavates värvides lahusti sisaldust muutvaid või PVT rakendamist puudutavaid uusi õhusaasteainete eesmärkide täitmise poliitikaid. Lahustite valdkonnas on BAU stsenaariumis aastaks 2030 peamisteks heiteallikateks (Joonis 5.5) lahustite kasutamine kodumajapidamistes (2D3a) kategooria, mille LOÜ-de heitkogus väheneb võrdlusaastaga 2016 võrreldes 0,49% ja baasaastaga 2005 võrreldes 3,63%, moodustades 25,00% valdkonna LOÜ-de heitkogusest, ning värvide kasutamise (2D3d) kategooria, mille LOÜ-de heitkogus väheneb võrdlusaastaga 2016 võrreldes 12,99% ja baasaastaga 2005 võrreldes 22,32%, moodustades 47,49% valdkonna LOÜ-de heitkogusest. Lahustite valdkonna peamise õhusaasteaine LOÜ-de summaarsed heitkogused vähenevad BAU stsenaariumis (Tabel 5.7) aastaks 2030 baasaastaga 2005 võrreldes vahemikus 19,99%. 10.000 1.000 log (hetikogus, kt) 0.100 0.010 0.001 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 SO2 NOx LOÜ-d NH3 PM2.5 Joonis 5.4. Lahustite valdkonna õhusaasteainete logaritimitud heitkoguste BAU stsenaarium aastani 2030, kt 116 Eurostat Population Projections. [www] http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tps00002 (23.07.2018) 129 Joonis 5.5. Lahustite valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU stsenaarium aastani 2030, kt 130 Tabel 5.7. Lahustite valdkonna õhusaasteainete BAU stsenaariumi heitkoguste absoluutne ja suhteline muutus aastatel 2005–2030 Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt PM2,5 PM2,5 LOÜ LOÜ NOx NOx NH3 NH3 SO2 SO2 BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP 2005 0,005 0,001 7,854 0,100 0,021 2016 0,004 0,001 6,398 0,073 0,012 2020 0,004 -19,34% 0,001 42,48% 6,203 -21,03% 0,076 -23,83% 0,012 -41,48% 2025 0,004 -14,29% 0,001 43,82% 6,158 -21,59% 0,079 -20,99% 0,013 -35,97% 2030 0,004 -9,92% 0,002 59,52% 6,284 -19,99% 0,082 -18,79% 0,014 -30,85% 131 6. PÕLLUMAJANDUSE VALDKOND 6.1. Põllumajanduse valdkonna õhusaasteainete heitkogused Eestis perioodil 1990–2016 Peatükis 5.1 esitatud perioodi 2005-2016 NH3 heitkoguste väärtused tuginevad Keskkonnagentuuri aruandele 2018. Aasta õhusaasteainete inventuuril8 (peatükis 5.1 esitatud NH3 heitkogused ei ühti peatükkides 2.5.1 ja 5.4 esitatud 2005–2016. aasta NH3 väärtustega). Kuna õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise vältel said NH3 heite täpsusastme tõstmiseks kättesaadavaks detailsemad algandmed, on prognooside koostamisel lähtutud 2005. –2016.aasta kohta ümberarvutatud NH3 heitkoguste väärtuseid. Ümberarvutused puudutasid peamiselt sõnnikäitlustehnoloogiaid ja tuginesid suures ulatuses A.Kaasiku (Eesti Maaülikool) uuringule „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“117. Põllumajanduse valdkonnast pärinev NH3 heide moodustub riiklikust koguheitest ligi 90%. Eesti põllumajandusvaldkonnas hinnatakse välisõhu saasteainete heitkoguseid järgmiste alamvaldkondade alusel:  põllumajandusloomade sõnnikukäitlus sh sõnniku laotamine ja karjatamine (NOx, LOÜ, NH3, PM2,5);  mineraalväetiste kasutamine (NOx, NH3);  reoveesette ja muude orgaaniliste väetiste sh komposti kasutamine (NOx, NH3);  maaharimine ehk mullaharimine (LOÜ, PM2,5). 2016. aastal pärines 54,7% NH3 heitest põllumajandusliku maaharimise sektorist (sh sõnnikulaotamisest ja karjatamisest) ning 33,9% sõnnikukäitlusest. Ülejäänud osa NH3 heitest pärineb energeetika- ning mittetööstusliku põletamise sektoritest, tahkete kütuste kaevandamisest (põlevkivi avakaevandamine, lõhkamistööd), maanteetranspordivahendeist, töötlevast tööstusest ja jäätmekäitlusest. Teiste saasteainete heite osakaal riigi koguheitest oli aastal 2016 tunduvalt väiksem NOx – 8,8%, LOÜ – 20%, PM2,5 – 2%. Üle 90% põllumajandusvaldkonnas eralduvast LOÜst pärinev sõnnikukäitlusest. Peamine PM2,5 põllumajanduslik heiteallikas on maaharimine. LOÜ ja NOx heitkogused on aastatel 1990–2016 vähenenud vastavalt 50%, 55% ja 62%, mis on tingitud Eesti taasiseseisvumise järgsest suurtootmise kadumisest ja majanduse ümber struktureerimisest ning sellega kaasnenud loomade arvu vähenemise ning mineraalväetiste kasutamise langusega (Tabel 6.1, Joonis 6.1). Pärast Eesti ühinemist EL-iga 2004. aastal suurenes võrreldes üheksakümnendate aastate keskpaigaga toetusmehhanismide toel põllumajandusloomade arv ja mineraalväetiste kasutamine. Viimasel kümnendil on heitkoguste tasemeid pigem mõjutanud veise- ja seakasvatuses toimunud tehnoloogilised muutused. 117 Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lopparuanne_0.pdf (30.11.2018) 132 25 0.14 0.12 NOx, NH3,LOÜ heitkogus; kt 20 PM2,5 heitkogus, kt 0.1 15 0.08 10 0.06 0.04 5 0.02 0 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx LOÜ NH3 PM2.5 Joonis 6.1. Põllumajandussektori õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990 – 2016, kt 2016. aastal vähenes LOÜ-, NH3- ja PM2,5 heitkogused võrreldes 2015. aastaga vastavalt 8%, 6% ja 7%. Seda peamiselt piimalehmade, sigade, kodulindude ja karusloomade arvukuse vähenemise tõttu. Piimakarja arv on vähenenud peamiselt madala piima kokkuostuhinna tõttu, mis on seotud EL-i poolt Venemaale kehtestatud majanduslike sanktsioonidega. Sigade aafrika katk on peamiseks põhjuseks, miks sigade arv võrreldes 2014. aastaga Eestis on vähenenud 17,5%. Karusloomade arv on põllumajandusettevõtete uuendamise tõttu 2015. aastaga võrreldes enam kui poole võrra vähenenud. Tabel 6.1. Põllumajandusest välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990-2016, kt Aasta NOx LOÜ NH3 PM2,5118 1990 4,752 10,674 22,887 ─ 1991 4,094 9,784 20,872 ─ 1992 3,837 8,388 17,378 ─ 1993 2,405 6,296 12,801 ─ 1994 2,162 5,732 11,885 ─ 1995 1,760 5,117 10,584 ─ 1996 1,574 4,497 9,326 ─ 1997 1,727 4,557 9,450 ─ 1998 1,867 4,579 9,441 ─ 1999 1,596 3,916 8,569 ─ 2000 1,649 3,812 8,203 0,111 2001 1,553 4,058 8,507 0,108 2002 1,461 4,034 8,712 0,106 2003 1,768 4,240 9,552 0,108 2004 1,808 4,306 9,462 0,109 2005 1,647 4,367 9,373 0,111 2006 1,752 4,384 9,453 0,113 118 Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 133 Aasta NOx LOÜ NH3 PM2,5118 2007 1,913 4,344 9,719 0,110 2008 2,296 4,267 10,093 0,106 2009 1,977 4,223 9,790 0,101 2010 2,031 4,317 10,041 0,103 2011 2,039 4,466 10,229 0,108 2012 2,204 4,604 10,634 0,110 2013 2,282 4,605 10,607 0,106 2014 2,309 4,880 10,893 0,115 2015 2,379 4,944 11,218 0,117 2016 2,418 4,569 10,563 0,114 trend 1990- -49,1 -57,2 -53,8 ─ 2016, % trend 2005- 46,8 4,6 12,7 2,6 2016, % Sõnnikukäitlus Sõnnikukäitluse alamvaldkonnas arvestatakse veiste, sigade, lammaste, kitsede, hobuste, karusloomade, küülikute ja põllumajanduslindude sõnnikukäitlemisel (loomapidamishoonetes ja sõnnikuhoidlates) välisõhku eralduvaid NOx, LOÜ, NH3 ja PM2,5 heitkoguseid (Tabel 6.2,Joonis 6.2). Karjatamisel ning sõnnikulaotamisel eralduvad NH3 ja NOx heitkogused arvestatakse maaharimise alamkategooria heite hulka. Tabel 6.2. Sõnnikukäitluse alamsektori saasteainete heitkoguste arvutamiseks kasutatav metoodika ja saasteained, mille heitkogused on alamsektoris kajastatud NFR Metoodika, tegevusala Alamsektor Tegevuse kirjeldus saasteained kood Tier 2 Sisaldab lautadest ja NOx, LOÜ, NH3 3B1a Piimalehmad sõnnikuhoidlatest Tier 1 eralduvaid heitkoguseid PM2,5 Tier 2 Sisaldab lautadest ja NOx, NH3 3B1b Muud veised sõnnikuhoidlatest Tier 1 eralduvaid heitkoguseid LOÜ, PM2,5 Tier 1 Sisaldab lambapidamisel 3B2 Lambad NOx, LOÜ, NH3, eralduvaid heitkoguseid PM2,5 Tier 2 Sisaldab sigalatest ja NOx, NH3 3B3 Sead sõnnikuhoidlatest Tier 1 eralduvaid heitkoguseid LOÜ, PM2,5 134 NFR Metoodika, tegevusala Alamsektor Tegevuse kirjeldus saasteained kood Tier 1 Sisaldab kitsekasvatusel 3B4d Kitsed NOx, LOÜ, NH3, eralduvaid heitkoguseid PM2,5 Tier 1 Sisaldab hobusekasvatusel 3B4e Hobused NOx, LOÜ, NH3, eralduvaid heitkoguseid PM2,5 Tier 2 Sisaldab kanalatest ja NOx, NH3 3B4gi Munejad kanad sõnnikuhoidlatest Tier 1 eralduvaid heitkoguseid LOÜ, PM2,5 Tier 2 Sisaldab kanalatest ja NOx, NH3, 3B4gii Broilerid sõnnikuhoidlatest Tier 1 eralduvaid heitkoguseid LOÜ, PM2,5 Sisaldab muude lindude Tier 1 pidamishoonetest ja 3B4giv Muud linnud NOx, LOÜ, NH3, sõnnikuhoidlatest PM2,5 eralduvaid heitkoguseid Sisaldab karusloomade Tier 1 3B4h Muud loomad (karusloomad) kasvatamisel eralduvaid NOx, LOÜ, NH3, heitkoguseid PM2,5 Sõnnikukäitlus on peamine ammoniaagi heiteallikas Eestis. 2016. aastal pärines peaaegu pool ammoniaagi heitest sõnnikukäitlusest, millest omakorda üle poole heitest pärines veisekasvatusest ning 20% seakasvatustest, teiste loomade osakaal oli väiksem. Sõnnikukäitluse alamkategooria peamiseks PM2,5, LOÜ ja NOx heiteallikaks on samuti veisekasvatus8 (Joonis 6.3). NOx ja PM2,5 heitkogused; kt LOÜ ja NH3 heitkogused; kt 12 0.10 0.09 10 0.08 8 0.07 0.06 6 0.05 0.04 4 0.03 2 0.02 0.01 0 0.00 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 LOÜ NH3 NOx PM2,5 Joonis 6.2. Sõnnikukäitluse alamsektori õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990 – 2016, kt 135 PM2.5 NH3 NOx LOÜ 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Piimalehmad Muud veised Lambad Sead Kitsed Hobused Munejad kanad Broilerid Muud linnud Muud loomad Joonis 6.3. Sõnnikukäitluse alamsektori heitkoguste osakaal 2016. a Tabel 6.3. Sõnnikukäitluse alamsektorist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990-2016, kt Aasta NOx LOÜ NH3 PM2,5119 1990 0,094 9,996 9,803 ─ 1991 0,085 9,135 8,953 ─ 1992 0,071 7,569 7,162 ─ 1993 0,055 5,826 5,657 ─ 1994 0,050 5,286 5,355 ─ 1995 0,045 4,759 4,891 ─ 1996 0,042 4,191 4,196 ─ 1997 0,041 4,193 4,227 ─ 1998 0,041 4,168 4,195 ─ 1999 0,038 3,554 3,802 ─ 2000 0,035 3,423 3,591 0,084 2001 0,037 3,746 3,850 0,086 2002 0,041 3,696 3,981 0,083 2003 0,043 3,909 4,330 0,085 2004 0,040 3,958 4,173 0,085 2005 0,038 3,910 4,022 0,079 2006 0,037 3,905 4,044 0,079 2007 0,036 3,811 3,922 0,073 2008 0,037 3,856 4,061 0,077 2009 0,035 3,852 4,011 0,075 2010 0,036 3,941 4,142 0,077 119 Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 136 Aasta NOx LOÜ NH3 PM2,5119 2011 0,037 4,058 4,255 0,080 2012 0,038 4,176 4,273 0,080 2013 0,038 4,195 4,066 0,077 2014 0,039 4,441 4,354 0,084 2015 0,040 4,505 4,457 0,087 2016 0,047 4,130 4,044 0,084 trend 1990-2016, -50,0 -58,7 -58,7 ─ % trend 2005-2016, 22,0 5,6 0,5 5,3 % Ajavahemikus 1990-2016 vähenes NH3, LOÜ ja NOx heide sõnnikukäitlusest vastavalt 58%, 57% ja 49% (Tabel 6.3). Heitkoguste vähenemine oli peamiselt tingitud Eesti taasiseseisvumise järgsest suurtootmiste lagunemisest ja majanduse ümber struktureerimisest ning sellega kaasnenud loomade arvu vähenemisest. Viimasel kümnendil on heitkoguseid mõjutanud eelkõige üleminek lõaspidamiselt vabapidamisele piimakasvatuses ning tahesõnnikutehnoloogialt vedelsõnnikutehnoloogiale, viimane on vähendanud ammoniaagi heidet, sest vedelsõnniku käitlemisel eraldub vähem ammoniaaki kui tahesõnnikukäitlusel. Samal ajal on suurenenud loomühiku kohta toodetava lämmastiku kogus – paranenud on loomade sööt ning piimatoodang (Tabel 6.4). Ajavahemikus 1990–2016 tõusis piimakarja aastane keskmine lämmastiku toodang looma kohta 43%. Aastast 2016 vähenes ammoniaagi heide võrdluses 2015. aastaga 10%, seda peamiselt piimalehmade, sigade ja karusloomade arvu vähenemise tõttu samal ajavahemikul. Eesti Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta lõpus Eestis 220 400 veist (Joonis 6.4), sh 96 800 piimalehma120. Piimakarja arv on vähenenud seoses EL-i poolt Venemaale kehtestatud majanduslike sanktsioonide ning sellest tuleneva piimatoodangu languse tõttu. Eesti Statistikaameti andmete kohaselt oli 2016. aasta lõpus Eestis 304 500 siga ning 96 800 lammast ja kitse. Sigade arv Eestis vähenenud 2014. aastaga võrdluses 17,5% peamiselt sigade aafrika katku tagajärjel (Joonis 6.4). 120 Statistikaameti andmebaas [www ] http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PM09&ti=LOOMAD+JA+LINNUD%2C+31%2E+DETSEMBER&path=../Database/Majandus/13Pellumajand us/06Pellumajandussaaduste_tootmine/02Loomakasvatussaaduste_tootmine/&lang=2 (30.06.2018) 137 10 000 Loomad, linnud; tuhat isendit 1 000 100 10 1 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Veised Lambad ja kitsed Hobused Sead Kodulinnud Joonis 6.4. Põllumajandusloomade ja -lindude arvukus Eesti põllumajandusvaldkonnas ajavahemikul 1990-2016 Eesti 2018 aasta õhusaasteainete inventuuris kasutatakse põllumajandusloomade ja -lindude sõnnikukäitlusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvestamiseks EMEP/EEA 2016. aasta juhendi metoodikat52, kus lihtsam (Tier 1) metoodika tugineb algandmete (loomade arv) ja eriheite korrutisest. Lihtsamat metoodikat kasutatakse NH3 ja NOx heite arvestamiseks lammaste, kitsede ja hobuste sõnnikukäitlusest. Veiste, sigade ja kodulindude NH3 ja NOx heitkogused on arvestatud detailsemal (Tier 2) lämmastikubilansi meetodi alusel (Tabel 6.2). Karjatamisel ning sõnnikulaotamisel eralduvad NH3 ja NOx heitkogused on arvestatud maaharimise alamkategooria heite hulka. Lämmastikubilansi meetod põhineb lämmastiku vool läbi kogu tootmistsükli (loomapidamishoone, sõnnikuhoidla, karjatamise ning sõnniku laotamine) kasutades EMEP/EEA 2016. aasta juhendi eriheiteid. Arvestustes kasutatavad piimalehmade ja muude veiste väljaheites sisalduva lämmastiku eriheited aastalooma kohta pärinevad KHG 2018.a inventuurist (Tabel 6.4, Tabel 6.5). Sigade sõnnikukäitluse NH3 ja NOX heitkoguste arvestuses on kasutatud Keskkonnaministri määruse nr 66 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ lisa 1 pärinevaid lämmastiku eriheiteid121 (Tabel 6.5). 121 Keskkonnaministri määrus nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. RT I, 22.12.2016, 4 [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016004 (26.02.2019) 138 Tabel 6.4. Piimalehma söödakulu ning väljaheites sisalduv lämmastiku eriheide ajavahemikul 1990-2016122 Väljaheites sisalduva lämmastiku Aasta eriheide N, Kogu söödakulu, MJ/aastaloom kg/aastaloom 1990 85,1 87,965 1991 83,3 85,410 1992 81,0 81,395 1993 80,6 80,300 1994 81,0 78,475 1995 82,1 79,205 1996 84,9 82,490 1997 88,1 85,775 1998 88,7 90,155 1999 94,2 87,600 2000 88,5 92,345 2001 101,4 98,550 2002 101,8 97,455 2003 101,2 97,820 2004 103,3 101,105 2005 106,3 103,660 2006 108,2 106,945 2007 109,7 108,770 2008 110,7 110,960 2009 111,2 111,690 2010 111,4 113,150 2011 112,0 114,245 2012 113,0 117,165 2013 116,4 120,815 2014 118,1 123,005 2015 119,6 123,005 2016 122,0 123,005 122 Estonian GHG National Inventory Report 2018, Ch. 5 Agriculture (CRF 3) [www] https://unfccc.int/documents/65710 (30.06.2018) 139 Tabel 6.5. Muude veiste ja sigade väljaheites sisalduv lämmastiku eriheide121;120 Väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide N, Vanusegrupp kg/aastaloom Pullid (2 aastat ja vanemad) 80,3 Muud lehmad (2 aastat ja vanemad) 44,8 Mullikad 58,5 Vasikad (6-12 kuud) 18,7 Vasikad (0-6 kuud) 4,4 Võõrdepõrsad 4,5 Nuumsead 10,6 Imetavad, vabad ja tiined emised 25,1 2000. aastatel algas veisekasvatuses üleminek asemelpidamiselt vabapidamisele ning piimakarjakasvatuses tahesõnnikult vedelsõnnikule. Varasemalt peeti veiseid lõas tahesõnnikutehnoloogiaga soojustatud lautades. 2015. aastal oli enamik neist juba vabapidamisega vedelsõnnikutehnoloogiaga soojustamata või osaliselt soojustatud lautades. Samuti on toimunud muutused loomade karjatamise osas. Piimakarja pidamisel on karjatamisest suures osas loobutud ning mindud üle aastaringsele laudas pidamisele. Seakasvatuses on vähenenud allapanu kasutamine ning suurenenud vedelsõnniku osakaal. Tulenevalt muutustest pidamistehnoloogias on toimunud arengud ka sõnniku säilitamise osas. 1990.aastatel säilitati vedelsõnnikuna ainult sigade sõnnikut, siis pärast aastatuhande vahetust lisandus sellele ka veiste vedelsõnnik. Käesoleval ajal säilitatakse sigade sõnnikut peamiselt vedelsõnnikuna, tahesõnniku osatähtsus on minimaalne. Veiste puhul oli vedelsõnniku osakaal 2015. aastal ca 75%. Samuti on oluliselt muutunud vedelsõnniku säilitamise tehnoloogia. 90.aastatel säilitati vedelsõnnikut laguuntüüpi hoidlates (tiikides), mis olid katmata ning mille lekkekindlus oli puudulik. 2015.aastal säilitati vedelsõnnikut peamiselt lekkekindlates rõngasmahutites (sead) või laguunides (veised), mis olid kaetud kas loomuliku kooriku (veised) või ujuvkattega (sead)123. LOÜ ja PM2,5 heitkoguste arvestamisel on valdavalt kasutatud lihtsamat arvutusmetoodikat koos EMEP/EEA 2016. aasta juhendi eriheidetega. Piimalehmade sõnnikukäitluse LOÜ heite arvestamisel on kasutatud detailsemat heitkoguse arvestamismetoodikat, mis võtab arvesse ka piimalehmade kogu söödakulu (pärinevad KHG 2018.a inventuurist). Metoodika valik sõltub alamvaldkonna heite suhtest koguheitesse. Tulenevalt LRTAP konventsiooni aruandlusnõuetest on suurema osakaaluga alamvaldkonna korral kasutatud detailsemat ning täpsemat arvestusmetoodikat. Heitkogused sõnnikukäitlusest arvutatakse iga looma kategooria kaupa eristades vedel- ja tahesõnnikut. Vastavalt EMEP/EEA 2016. aasta juhendile on tahkete ja vedel sõnnikuliikide puhul erinevad heitekoefitsiendid52. 123 Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lopparuanne_0.pdf (30.11.2018) 140 Maaharimine Maaharimise alamvaldkonnas arvestatakse sõnnikulaotamisel, veiste karjatamisel, mineraalväetiste ja reoveesette kasutamisel ning maaharimisel välisõhku eralduvaid NOx, LOÜ, NH3 ja PM2,5 heitkoguseid (Tabel 6.6). Tabel 6.6. Maaharimise alamsektori saasteainete heitkoguste arvutamiseks kasutatav metoodika ja saasteained, mille heitkogused on alamsektoris kajastatud NFR Metoodika, tegevusala Alamsektor Tegevuse kirjeldus saasteained kood Tier 2 Sisaldab heitkoguseid NH3 3Da1 Mineraalväetise kasutamine mineraalväetiste kasutamisest Tier 1 NOx Tier 2 Sisaldab heitkoguseid NH3 3Da2a Sõnniku laotamine piimalehmade, muude veiste, Tier 1 sigade ja linnu sõnnikulaotamisest NOx Sisaldab heitkoguseid reoveesetete Tier 1 3Da2b Reoveesettete kasutamine põllumajanduslikust kasutamisest NOx, NH3 Muude orgaanilised väetiste Sisaldab heitkoguseid komposti Tier 1 3Da2c kasutamine kasutamisest NOx, NH3 sh kompost Tier 2 Sisaldab heitkoguseid NH3 3Da3 Karjatamine piimalehamade ja muude veiste Tier 1 karjatamisest NOx Sisaldab heitkoguseid Tier 1 3Dc, 3De Maaharimine maaharimisest PM2,5, LOÜ 2016.a pärines pool põllumajandusvaldkonna NH3 heitest maaharimisest, millest omakorda ligi pool pärines sõnniku laotamisest (Joonis 6.5). Ajavahemikus 1990-2016 vähenes NH3, LOÜ ja NOx heide maaharimisest vastavalt 50,2%, 35,3% ja 49,1% (Tabel 6.7, Joonis 6.6). Heitkoguste langus on peamiselt tingitud 1990ndatel toimunud ulatuslike majanduslike ümberkorralduste ja sellest tingitud mineraalväetiste kasutamise ning haritava maa vähenemisest (Tabel 6.7, Joonis 6.7). Võrreldes 1990. aastaga on mineraalväetiste kasutamine ning maaharimine vähenenud vastavalt 37,6% ja 46,4%. Statistikaameti andmetel kasutati Eestis 2016. a 55 188 tonni mineraalväetiseid124. 124 Statistikaameti andmebaas [www] http://pub.stat.ee/px- web.2001/dialog/varval.asp?ma=PM065&ti=MINERAALV%C4ETISTE+KASUTAMINE+ARUANDEAASTA+SAAGILE&path=../database/ Majandus/13Pellumajandus/06Pellumajandussaaduste_tootmine/06Taimekasvatussaaduste_tootmine/&search=PM065&lang=2 (02.07.2018) 141 PM2.5 NH3 NOx LOÜ 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Mineraalväetise kasutamine Sõnniku laotamine Reovesettete kasutamine Muude orgaanilised väetiste kasutamine sh kompost Karjatamine Maaharimine Joonis 6.5. Maaharimise alamsektori heitkoguste osakaal 2016. a 14 0.9 0.8 12 LOÜ ja PM2,5 heitkogused; kt NOx ja NH3 heitkogused; kt 0.7 10 0.6 8 0.5 6 0.4 0.3 4 0.2 2 0.1 0 0.0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 NOx NH3 LOÜ PM2,5 Joonis 6.6. Maaharimise alamsektori õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990 – 2016, kt Tabel 6.7. Maaharimise alamsektorist välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkogused ajavahemikul 1990-2016, kt Aasta NOx LOÜ NH3 PM2,5125 1990 4,659 0,679 13,084 ─ 1991 4,009 0,649 11,920 ─ 1992 3,767 0,819 10,217 ─ 1993 2,351 0,469 7,144 ─ 1994 2,113 0,445 6,529 ─ 1995 1,715 0,358 5,692 ─ 125 Perioodil 1990–1999 PM2,5 heidet ei raporteeritud 142 Aasta NOx LOÜ NH3 PM2,5125 1996 1,532 0,306 5,130 ─ 1997 1,686 0,364 5,223 ─ 1998 1,826 0,411 5,246 ─ 1999 1,558 0,362 4,767 ─ 2000 1,614 0,389 4,612 0,027 2001 1,515 0,313 4,657 0,022 2002 1,421 0,337 4,731 0,024 2003 1,725 0,331 5,222 0,023 2004 1,768 0,348 5,289 0,024 2005 1,609 0,458 5,351 0,032 2006 1,714 0,478 5,409 0,033 2007 1,877 0,534 5,796 0,037 2008 2,260 0,411 6,031 0,029 2009 1,941 0,372 5,779 0,026 2010 1,995 0,376 5,899 0,026 2011 2,002 0,408 5,974 0,028 2012 2,167 0,428 6,360 0,030 2013 2,244 0,410 6,541 0,029 2014 2,270 0,439 6,539 0,031 2015 2,339 0,439 6,760 0,031 2016 2,371 0,439 6,519 0,031 trend 1990-2016, -49,1 -35,3 -50,2 ─ % trend 2005-2016, 47,4 -4,1 21,8 -4,1 % Viimaste aastate NH3 heitkoguste vähenemine on peamiselt seotud sõnnikulaotamise tehnoloogiate arenguga. 1990. aastatel laotati nii vedel- kui ka tahesõnnikut paisklaotuse meetodil. Praeguseks on vedelsõnniku paisklaotusest enamasti loobutud. Põhiliseks vedelsõnniku laotusviisiks on lohisvooliklaotus. Kuigi tahesõnniku laotusmeetod, paisklaotus, pole põhimõtteliselt muutunud, on lühenenud sõnniku mulda viimise periood5. 2016. aastal vähenesid NH3 heitkogused 2015. aastaga võrreldes ca 4%, peamiselt loomade arvu vähenemise tõttu123. Kompostimise ja maaharimisega seonduvaid heitkoguseid ning NOx karjatamise on hinnatud lihtsama (Tier 1) metoodika põhiselt. Ammoniaagi heitkoguste arvestamiseks veiste karjatamisel, sõnniku laotamisel ning mineraalväetiste kasutamisel on kasutatud detailsemat (Tier 2) metoodikat. Ammoniaagi ja lämmastikoksiidi heitkogused sõnnikulaotamisest ja ammoniaagi heitkogused veiste karjatamisest on arvestatud lämmastikubilansi meetodil ning kirjeldatud detailsemalt sõnnikukäitlust puudutava peatükis8. 143 65 000 1 000 000 60 000 900 000 Väetises sisalduv N, tonni 55 000 Põllumajandusmaa, ha 50 000 800 000 45 000 700 000 40 000 600 000 35 000 500 000 30 000 25 000 400 000 20 000 300 000 15 000 200 000 10 000 5 000 100 000 0 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Mineraalväetised Karbamiidväetis Põllumajandusmaad Joonis 6.7. Mineraalväetiste sh. karbamiidväetiste kasutamine ning põllumajandusmaa ajavahemikul 1990-2016 (Statistikaamet, 2018) 144 6.2. Põllumajanduse valdkonna poliitikaprioriteedid Põllumajandussektor on peamine ammoniaagi heiteallikas Eestis. Seetõttu omab antud sektor suurt keskkonnahoiu potentsiaali pikaajaliste riigisiseste ja rahvusvaheliste sihttasemeteni jõudmiseks. Sihttasemete saavutamine koos rakendatavate meetmetega on leidnud käsitlust valdkonda reguleerivates dokumentides ning erinevates uuringutes. Olulisemad põllumajandussektorit mõjutavad ja suunavad arengukavad, uuringud ja seadusandlus on esitatud järgnevates alapeatükkides. Lisaks õhusaasteainete prognoosidele koostab Eesti vastavalt NEC-direktiivi III lisa 2. osa sätetele ammoniaagi heitkoguste kontrollimiseks hea põllumajandustava riikliku soovitusliku juhendi, võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2014. aasta hea põllumajandustava raamjuhendit126. Riiklikud arengukavad Põllumajandussektori arengut ja erinevate eesmärgistatud meetmete elluviimist suunavad peamiselt Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK), õhusaasteainete vähendamise programmi kokkupanemise ajal koostamisel olev Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa), Eesti piimanduse strateegia 2012–2020¸ Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020, Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050), millest on esitatud ka alljärgnev põgus ülevaade. Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 (MAK) MAK on põllumajandussektori arengusuundi määrav planeerimisdokument, mille rakendamise eesmärk on toetada maaelu arengut viisil, mis täiendab muid EL-i ühise põllumajanduspoliitika vahendeid (näiteks otsetoetused ja turukorralduse abinõud), ühtekuuluvuspoliitikat ja EL-i ühist kalanduspoliitikat. Seda viiakse ellu aidates tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandades loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustades kliimameetmeid ning tagades maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalset arengut. MAK-i rakendatakse läbi meetmete, mille valik põhineb arengukava koostamise käigus kindlaks tehtud vajadustel ja eesmärkidel (Tabel 6.8)127. Keskkonnakaitselised tegevused on toetatud läbi 4., 10. ja 11. meetme. Neljanda meetme „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“ raames toetatavate tegevusteüheks investeeringu artikliks on väiksema ammoniaagiemisiooniga sõnnikuhoidlad. Lisaks panustab välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemisse üheteistkümnes meede „Mahepõllumajanduse“ ning meede 10 „Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede“ toetuse liik "Piirkondlik mullakaitse toetus". Samuti aitavad keskkonnakaitselisi eesmärke täita teised keskkonna- ja kliimameetme tegevuse liigid, näiteks keskkonnasõbraliku majandamise, piirkondliku veekaitse või keskkonnasõbraliku aianduse toetused, kus toetustel on kaudne mõju läbi väetamise vajaduse vähendamise127. MAK-i kaudu saavutatud tulemuste ja mõjude hindamiseks on loodud seire- ja hindamissüsteem, kus koostatakse iga-aastased seirearuanded. 126 ÜRO Euroopa Majanduskomisjon. Guidance document on preventing and abating ammonia emissions from agricultural sources.2014. [www] https://www.unece.org/fileadmin/DAM/env/documents/2012/EB/ECE_EB.AIR_120_ENG.pdf (26.11.2018) 127 Eesti maaelu arengukava 2014–2020 [www] https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/mak-2014/mak-2014-arengukava-v3- 2017-08-29.pdf (22.10.2018) 145 Tabel 6.8. MAK-i 2014 – 2020 prioriteedid ja sihttase Vahe-eesmärk Eesmärgid/Indikaatorid/Meetmed Sihttase (2023) (2018) Prioriteet 2: põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime parandamine kõigis piirkondades ning uuenduslike põllumajandustehnoloogiate ja metsade säästva majandamise edendamine Selliste põllumajanduslike majapidamiste arv, kes saavad maaelu arengu programmi raames toetust ümberkorraldamisse ja moderniseerimisse investeerimiseks (sihtvaldkond 2A) 476,00 1360,00 + selliste põllumajanduslike majapidamiste arv, kes on teinud maaelu arengu programmi toetusel ettevõtte arengukava / investeeringuid noorte põllumajandustootjate jaoks (sihtvaldkond 2B) Prioriteet 4: põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide taastamine, kaitse ja edendamine Põllumajandusmaa, mida hõlmavad majandamislepingud, millega toetatakse elurikkust ja/või maastikke (ha) (sihtvaldkond 4A) + mille eesmärk on parandada veemajandust 701 952,00 ha 877 440,00 ha (ha) (sihtvaldkond 4 B) + mille eesmärk on parandada mulla majandamist ja/või vältida mullaerosiooni (ha) (sihtvaldkond 4C) Prioriteet 5: loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris Põllumajandus- ja metsamaa, mida majandatakse CO2 sidumise/säilitamise edendamiseks (ha) (sihtvaldkond 5E) + põllumajandusmaa, mida hõlmavad majandamislepingud, mille eesmärk on 35% vähendada KHG ja/või ammoniaagi heitkoguseid (ha) (sihtvaldkond 5D) + niisutatud maa, mille puhul minnakse üle tõhusama niisutussüsteemi kasutamisele (ha) (sihtvaldkond 5A) Selliste investeeringute arv, mis on suunatud energiasäästu ja -tõhususse (sihtvaldkond 5B) 6 831,00 2 390,85 + taastuvenergia tootmisse (sihtvaldkond 5C) 146 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa) Maaeluministeerium on alustanud PõKa koostamisega, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Põllumajanduskeskkonna meetme alameesmärkideks on 1) Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene, eeldades toitainete tõhususe kasvu. 2) Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimale ja õhukvaliteedile on vähenenud, eeldades KHG ja ammoniaagi heitkoguste langust. 3) Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus/mosaiiksus ning maastikuindeks (maastikuelementide arv/pindala põllumassiividel), tagatud on loodushüvede/ökosüsteemi teenuste toimimine. Kliima- ja õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks ja valdkondlike rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks kooskõlas põllumajandussektori konkurentsivõimega peab eelistama investeeringuid, sealhulgas mittetootlikke, kliimasäästlikesse ja õhusaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse. Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse arengut ning kitsamalt eelkõige täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist ning sõnniku sisestus- ja läga hapestamise tehnoloogiate kasutamist. Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada säästlikku maakasutust ja turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa alla. Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust128. Arengukava esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks sügisel 2019. aasta129. Eesti piimanduse strateegia 2012–2020 Eesti piimanduse strateegia eesmärk on piimatootmise ja –töötlemise mahu suurendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine aastaks 2020. Selleks kaardistatakse piima tootmise ja töötlemisega tegelevate Eesti ettevõtjate majanduslik hetkeseis, selgitatakse välja piimandussektori edasised võimalikud arengusuunad, sõnastatakse visioon aastaks 2020 ning kirjeldatakse vajalikud meetmed strateegiliste eesmärkide saavutamiseks130. Eesti piimanduse strateegia 2012 – 2020 eesmärgid on: 1) Piimatootmise suurendamine, tootmise tõhususe ja piimalehmade arvukuse tõstmine 2) Piimatöötlemise tõhususe ja ekspordile orienteerituse tõstmine 3) Kõrgema lisandväärtuse loomine 4) Väiketootmise ja –töötlemise säilitamine, traditsiooniliste põllumajandusmaastike ja puhta keskkonna püsimine 5) Ühistegevuse ja vertikaalse koostöö arendamine 6) Piimatoodete tarbimise ja kodumaise eelistamise tõstmine 7) Sektori stabiilsuse tagamine 128 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030. Mustand [www] https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka- 2030/poka-2030-terviktekst-mustand-2018-07-03.pdf (22.10.2018) 129 Maaeluministeerium. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030. https://agri.ee/et/eesmargid-tegevused/pollumajanduse-ja- kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 (22.10.2018) 130 Eesti piimanduse strateegia 2012–2020 [www] https://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/ARENDUSTEGEVUS/piimandusstrateegia-2012-2020.pdf (22.10.2018) 147 Arengukava eesmärgid sh piimatoodangu suurendamine tuleb saavutada keskkonnasõbralikul ja loodusressursse säästval viisil ning piirkondlikku ja struktuurset tasakaalustatust silmas pidades. Kuid otsesest mõju õhusaasteaine heitkogustele hinnatud ei ole. Siiski kavandatakse tegevustena nii keskkonnainvesteeringute soodustamist kui ka põllumajandustootmise keskkonnasõbralikumaks muutmise toetamist. Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020 Arengukava visioon on tagada, et aastal 2020 on Eesti teraviljasektor jätkusuutlik, konkurentsivõimeline, lisandväärtust andev ning sektoris kasutatakse laialdaselt innovaatilisi tehnoloogiaid, millega tagatakse efektiivne tootmine ja töötlemine ning luuakse läbi ekspordi eeldused Eestis kasvatatud teravilja tuntusele ja tunnustatusele mujal maailmas. Kõrgelt kvalifitseeritud Eesti tootja hoiab põllumajandusmaad viljakana ja majandab keskkonnasõbralikult, säilitades seeläbi põllumajandusmaa väärtuse. Üheks eesmärgi täitmise eelduseks on keskkonnahoidlike meetmete rakendamine, kuid mõjusid õhusaasteainete heitkogustele otseselt hinnatud ei ole. Eesti teraviljasektori arengukava eesmärgid ja mõõdikud on esitatud Tabel 6.9.131 Tabel 6.9. Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020 eesmärk ja mõõdikud Algtase Sihttase Eesmärk/Mõõdikud (2009-2013 (2020 keskmine) Eesti teraviljasektor annab 2020.aastal suurenenud tootmise ja töötlemise mahu juures kõrgema lisandväärtusega toodangut Mõõdik 1. Teraviljaga isevarustatuse tase; % 129 222 Mõõdik 2. Kasvupind; tuh ha 298 331 Teravili 88 98 Raps 9 25 Kaunvili Mõõdik 3. Töötlemata toodete eksport; tuh t 269 716 Teravili 69 97 Raps Mõõdik 4. Töödeldud toodete eksport (ü.a.t.); tuh t 111 354 Mõõdik 5. Saagikus; t/ha 2,9 4,5 Teravili 1,7 2,5 Raps Mõõdik 6. Saak; tuh t 855 1475 Teravili 149 240 Raps Mõõdik 7. Positiivse ettevõtjatuluga ettevõtete osatähtsus; % 84 90 Mõõdik 8. Jätkusuutlike ettevõtete osatähtsus132; % 43 53 131 Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020 [www] https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad-ja-strateegiad (22.10.2018) 132 Jätkusuutlike (netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta rohkem kui 15 000 eurot aastas) ettevõtete osatähtsus teravilja- ja rapsitootjate arvust (FADN valimis). 148 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) KPP 2050 dokumendi pikaajaliseks eesmärgiks on üleminek vähese süsinikuheitega majandusele, sealjuures kujundades järk-järgult ja eesmärgipäraselt majandus ning energiasüsteem ümber ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. KPP 2050 fookuses on KHG heite vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine erinevates valdkondades (sh põllumajandus) ning riigi valmisoleku ja võimekuse tagamine, et minimeerida kliimamuutustest põhjustatud negatiivseid mõjusid133. Arengudokumendiga seatakse paika poliitikasuunised aastani 2050. Kuna tegu on pikaajaliste poliitikasuunistega, siis konkreetseid meetmeid ning teekaarte eesmärgi saavutamiseks arengudokument ei sisalda. Põllumajandussektori KHG heide vähendamise pikaajalistest eesmärkidest lähtuvalt on kliimapoliitika põhialustes esitatud erinevad suunised: 1) Suurendada ja säilitada muldade süsinikuvaru ning kujundada ja säilitada olulise süsinikuvaruga maa-alasid, motiveerides põllumajandustootjaid suurendama muldade süsinikuvaru, kujundama ja säilitama püsirohumaid, väikemärgalasid ja puhvervööndeid ning vähendama turvasmuldade harimist. 2) Soodustada põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning vältida selle põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist, säilitades põllumajandusmaa tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala. 3) Tõhustada taimetoitainete kasutamist ning soodustada mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja keskkonnasõbralike mullaparandajatega, vältides orgaanilise aine vajaduseta põllult minemaviimist. 4) Edendada jõudsalt bioenergia tootmist ning selle kasutamist eelkõige selliste taastumatute kütuste asemel, mille tootmine on energiamahukas. Bioenergia tootmisel soodustatakse suuremat tõhusust ja ressursside väärindamist. 5) Suurendada põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada KHG heidet toodangu ühiku kohta. Sealjuures keskendutakse sõnnikukäitluse keskkonnasõbralikumaks muutmisele, et piirata ammoniaagiheidet. 6) Põllumajandussektori KHG heite piiramisel eelistada teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis suurendavad põllumajanduse kestlikkust. Muud riiklikud uuringud Muude riiklike uuringute all saab välja tuua kliimapoliitika meetmete uuringu tutvustuse ja Eesti veemajanduskavad. Uuring „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis“ Uuringu134 eesmärgiks oli selgitada välja kulutõhusad meetmed Eesti KHG heite vähendamiseks perioodil 2021-2030 ning analüüsida nende rakendatavate meetmete mõju. Kuigi antud uuring hõlmas eeskätt just mõju hindamist KHG heitkogustele, lisaks on uuringus esitatud kaasnevate 133 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf (22.10.2018) 134 Uuring kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis [www] https://kik.ee/sites/default/files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus_final.pdf (22.10.2018) 149 mõjude üldine hinnang õhusaasteainete heitkogustele. Uuring käsitleb samu meetmeid, mida on kirjeldatud kliimapoliitika põhialustes aastani 2050. Põllumajanduses (erinevalt transpordist ning energeetikast) ei ole meetmetega seoses läbi töötatud võimalikke riiklikke mehhanisme nende elluviimise toetamiseks. Põllumajandussektori meetmed, mille puhul hinnati kulutõhusust ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid, on järgnevad: 1) Sööda kvaliteedi parandamine piimalehmadel 2) Ionofooride kasutamine lihaveistel 3) Rohumaal karjatamise osakaalu kasv 4) Turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks 5) Otsekülv 6) Talvine taimkate 7) Täppisväetamine 8) Biometaan sõnnikust 9) Energiakultuuride kasvatamine liivmuldadel 10) Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega Neist turvamuldade põllumaa viimine püsirohumaaks, otsekülv, energiakultuuride kasvatamine liivmuldadel ning täppisväetamine avaldavad positiivset mõju eelkõige masinkütuse põletamisest tekkivate õhusaasteainete heitkoguste vähendamisele. Täppisväetamise, otsekülvi, energiakultuuride kasvatamine ja talvise maakatte meetmed vähendavad lämmastiku leket pinnasesse, suurendades mulla viljakust ning vähendades väetiste vajadust. Rohumaal karjatamise osakaalu kasv, eelkõige lihaveiste karjatamise kasv, parandab konkurentsivõimet ning tõstab loomade heaolu, kuid suurendab ka ammoniaagi heitkoguseid. Samuti suurendab ammoniaagi heidet biometaani toomine. Samuti on näha ette põllumajandustranspordist pärineva heite kasvu talvise taimkatte meetmest. Eesti veemajanduskavad 2015-2021 Eesti veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant Eesti veekogude ülevaate saamiseks ning jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parendamiseks. Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Need toitained panevad meie veekogudes taimestiku kasvama ja veekvaliteet halveneb nii vee-elustiku kui ka vett kasutavate inimeste jaoks. Veemajanduskavades ja meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada planeeringutes ja arengukavades ning keskkonnalubade andmisel. Kavades loetletud tegevuste maksumus on 363 miljonit eurot, hõlmates kõiki veega seotud eri valdkondi, sh põllumajandust135. Aastateks 2015-2021 on kinnitatud veemajanduskavad Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondadele. Põllumajandusest pärineva reostusekoormuse vähendamiseks on on olulisteks meetmeteks põllumeeste teadlikkuse tõstmine, silo-ja sõnnikuhoidlate korrastamine, keskkonnasäästlikuma sõnniku-ja väetislaotustehnika toetamine ja hea põllumajandustava propageerimine. Mõju õhusaasteainetele eraldi hinnatud ei ole, kuid see ühtib kliimapoliitika meetmete uuringu tutvustuse juures tooduga. 135 Veemajanduskavad 2015–2021 [www] https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021 (22.10.2018) 150 Põllumajanduse valdkonda reguleerivad õigusaktid Eesti seadusandlusest saab põllumajandussektoriga seonduvalt välja tuua eelkõige AÕKS-i, THS- i, veeseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, maaelu ja põllumajanduse korraldamise seaduse ning väetisseaseaduse, mis reguleerivad põllumajandussektori üldist toimimist sh riiklikke abinõusid põllumajandusturu tasakaalustatud arenguks kui ka rakendatavaid keskkonnakorralduslike meetmeid. Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) AÕKS-i35 üheks eesmärgiks on säilitada välisõhu kvaliteet piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle alamaktidega reguleeritakse õhusaasteloa andmine (loa künnised, vormid ja aruandlus), lõhn, müra, kemikaalid, õhukvaliteedi piirväärtused ja õhukvaliteedi tagamine, kütuste keskkonnanõuded, osoonikihi kaitsmine jne. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ on 1000 või enam nuumsigade, 300 või enam piimalehmade ja 30 000 või enam linnukohtade arvu korral nõutav õhusaasteluba136. Õhusaasteloaga määratakse saasteained ja nende kogused, mille ulatuses on ettevõttel õigus saasteained välisõhku väljutada. Loomakasvatuse heitkoguste arvutuste metoodika on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“121. Tööstusheite seadus (THS) THS-i eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. Määrates suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad sh. sea-, veise- ja linnukasvatus, sätestab tööstusheiteseadus koos oma alamaktidega nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitmata jätmise eest ning riikliku järelevalve korralduse36 kasutades peamiseks keskkonnakorralduslikuks vahendiks keskkonnakompleksluba. Vabariigi Valitsuse määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ on põllumajandussektoris keskkonnakompleksluba nõutud: 1) kodudulindude intensiivkasvatus käitises linnukohtade arvuga üle 40 000 linnu; 2) sigade intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga rohkem kui 2000 seale kehamassiga üle 30 kg või 750 emisele; 3) veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle137. Keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas toimuva 136 Keskkonnaministri määrus nr 67„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ RT I, 14.12.2017, 10. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/114122017010 (22.10.2018) 137 Vabariigi Valitsuse määrus nr 89„Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“. RT I, 25.09.2018, 4. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004 (22.10.2018) 151 tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise. Kompleksloaomanik on kohustatud kasutama parimat võimaliku tehnikat, mis peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele ning mis on kirjeldatud parima võimaliku tehnika viitedokumentides (dokument, mis kirjeldab eelkõige kasutatud tehnoloogiaid, praeguseid heite- ja tarbimistasemeid, parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel kaalutavaid tehnikaid ning parima võimaliku tehnika järeldusi ja kõiki kujunemisjärgus tehnikaid, pöörates erilist tähelepanu käesoleva seaduse §-s 43 loetletud kriteeriumitele). Veeseadus Seaduse peamiseks ülesandeks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine, reguleerides vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist138. Sealhulgas moodustatakse veeseaduse alusel põhja- ja pinnavee kaitseks intensiivse põllumajandustootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad, millele on kehtestatud rangemad keskkonnakaitsenõuded. Samuti kehtestatakse 1) Sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Reguleerides lämmastiku maksimaalset kogust haritava maa hektari kohta, arvestades kultuuri lämmastikutarvet ja planeeritavat saaki ning kohustades vähemalt 300 loomühiku loomi pidav isikut139, kes kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat koostama vedelsõnniku laotamisplaani. 2) Põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel reoveesette kasutamise nõuded. Lisaks reguleerib veeseadus väetamise ning sõnniku laotamise aega ning kehtestab üle 10 loomühiku loomapidamistel lähtuvalt sõnnikuliigist määratud minimaalse mahutavusega sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla kohustuse. Samuti annab soovituse kasutada head põllumajanduslikku tava. Veeseaduses esitatud väetamise ja sõnniku laotamise nõuded, mis toetavad NEC direktiivi täitmist on järgnevad: 1) Lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Vedelsõnniku laotuskeelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku- ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist. 2) Tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. 138 Veeseadus. RT I, 04.07.2017, 50. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017050?leiaKehtiv (22.10.2018) 139 Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 „Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded“. RT I, 16.08.2016, 6. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/116082016006 (22.10.2018) 152 3) Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkuleerimisel võib välja arvata loomade poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused. Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab vähemalt kaheksa kuu sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta vähemalt kaheksa kuu sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla. 4) Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomapidamishoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. Maaelu ja põllumajanduse korraldamise seadus Seadusega sätestatakse riiklikud abinõud põllumajandusturu tasakaalustatud arenguks, tarbija varustamiseks kvaliteetse toiduga, põllumajandustoodete tasuvaks tootmiseks, maapiirkonna muu majandustegevuse arendamiseks ning maapiirkonna elanikele rahuldava elatustaseme ja maapiirkonna tasakaalustatud arengu tagamiseks, riiklike abinõude rakendamise järelevalve alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest140. Mahepõllumajanduse seadus Mahepõllumajanduse seadus sätestab mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemise nõuded osas, mis ei ole kehtestatud EL-i määrustega, samuti mahepõllumajanduse valdkonnas tegeleva isiku üle riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse ning vastutuse nimetatud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumise eest141. Väetiseseadus Nõuded väetistele ja selle käitlemisele, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele on kehtestatud väetiseseadusega. Lämmastiku lekke osas on oluline järgida ka väetise hoidmise nõudeid, mille alusel 1) väetist peab hoidma tingimustes, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele ja 2) väetist hoitakse veeseaduses põhja- ja pinnavee kaitseks kehtestatud nõuete kohaselt142. 140 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus. RT I, 19.12.2018, 18. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/114032017003?leiaKehtiv (26.02.2019) 141 Mahepõllumajanduse seadus. RT I, 28.12.2017, 26. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017026 (22.10.2018) 142 Väetiseseadus. RT I, 28.12.2017, 30.. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/750350?leiaKehtiv (22.10.2018) 153 6.3. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed põllumajanduse valdkonnas Selleks, et täita asjakohaseid heitkoguste vähendamise riiklikke kohustusi, tuleb õhusaasteainete vähendamise programmi lisada heitkoguste vähendamise meetmed, mis on sätestatud kohustuslike meetmetena NEC-direktiivi III lisa 2. osas, samuti võib kõnealusesse programmi lisada vähendamise meetmed, mis on direktiivi III lisa 2. osas sätestatud valikuliste meetmetena, või võrdväärse leevendava mõjuga meetmeid. ÕVP stsenaariumi meetmete valikul lähtuti teatud õhusaasteainete vähendamise eesmärkidest ning arvestati olemasoleva seadusandluse, arengukavade ja alusuuringutega. Põllumajanduse valdkonna meetmete valikul kaasati õhusaasteainete vähendamise programmi põllumajanduse töörühm, mille liikmeteks olid nii avaliku kui erasektori põllumajanduse valdkonna eksperdid. Meetmete kirjelduste on juhiseks programmi elluviijale, andes indikatsiooni millele peaks õhusaasteainete heitkoguste vähendamisel tähelepanu pöörama. ÕVP stsenaariumi koostamisel eeldatud täiendavad NH3 heidet vähendavad meetmed on peamiselt sotud seotud MAK 2020-2030 meetme „Mahepõllumajandus“ ning meetmega 10 „Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede“ toetuse liigiga "Piirkondlik mullakaitse toetus". Samuti aitavad maaeluarengukavas keskkonnakaitselisi eesmärke täita teised keskkonna- ja kliimameetme tegevused, näiteks keskkonnasõbraliku majandamise, piirkondliku veekaitse või keskkonnasõbraliku aianduse toetused, kus toetustel on kaudne mõju läbi väetamise vajaduse vähendamise. Allpool loetletud meetmeid käsitlevad ka veemajanduskavades ja meetmeprogrammis olevad suunised ja piirangud, mida tuleb arvestada planeeringutes ja arengukavades ning keskkonnalubade andmisel. Veemajanduskavade NH3 heite vähendamise eesmärki toetavateks meetmeteks põllumajandusest on olulisemad põllumeeste teadlikkuse tõstmine, tõhusamate väetamistehnoloogiate soetamise kasutuselevõtt silo- ja sõnnikuhoidlate korrastamine, keskkonnasäästlikuma sõnniku-ja väetislaotustehnika toetamine ja hea põllumajandustava propageerimine. NEC-direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid väikestele põllumajandusettevõtetele avalduva mõju ennetamiseks tagama, et õhusaasteainete vähendamise programmis sätestatud meetmete rakendamisel võetakse täielikult arvesse mõju väikestele ja mikropõllumajandusettevõtetele. Näiteks võivad liikmesriigid väikesed ja mikropõllumajandusettevõtted kõnealustest meetmetest vabastada, kui see on võimalik ja asjakohane, pidades silmas kohaldatavaid vähendamisk ohustusi. Euroopa Komisjoni soovituse nr 2003/361/EÜ143 kontekstis tähendab väike põllumajandusettevõte sellist käitist, milles on alla 50 töötaja ja mille aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot. Mikroettevõte on käitis, milles on alla 10 töötaja ja mille aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot Vähesaastavad sõnnikuladustamistehnoloogiad: vedelsõnniku säilitamine telk- või betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes teras- või plastikmahutites Vähesaastava sõnnikuladustamistehnoloogia üheks olulisemaks eelduseks on sõnnikuhoidla avatud (õhuga vahetult kontaktis oleva) pindala vähendamine. Ammoniaagi emissioon väheneb näiteks sõnnikuhoidlate katmisel, nende sügavuse suurendamisel ja kooriku tekkimise soodustamisel ning ka ladustatud sõnniku minimaalsel segamisel (aeratsiooni vältimine). Üheks efektiivsemaks (kuid ka kallimaks) meetodiks on tihedate kaante/katuste/katete (NH3 heitkogus väheneb 80%) ning hoiukottide (NH3 heitkogus väheneb 100%) kasutamine. A. Kaasiku (2018) 143 Euroopa Komisjoni soovitus nr 2003/361/EÜ. ELT L 124, 20.5.2003. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003H0361&from=EN (28.02.2019) 154 uuring123 näitab, et 2015. aastal ladustati vedelsõnnikut enamasti loomuliku koorikuga sõnnikuhoidlates (veised 100%, sead 95%). Seega nimetatud meetodite kasutuselevõtmine aitaks märkimisväärselt vähendada sõnnikuhoidlatest pärineva NH3 heitkogust. Vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad: vedelsõnniku sisestuslaotus Sõnnikulaotustehnoloogiatel on suur mõju kogu NH3 heitkoguse vähenemisele, kuna sõnniku laotamine on tavaliselt sõnniku käitlemise viimane etapp ja saastavate sõnnikulaotustehnoloogiate kasutamisel võib loomapidamishoones ja sõnnikuladustamisel saavutatud NH3 heitkoguse vähenemise efekt kaduda. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni juhenddokumendi aastast 2014 põllumajandusest pärineva ammoniaagi heitkoguste ennetamise ja vähendamise kohta (ammoniaagijuhend)144 kohaselt on vähesaastavamateks vedelsõnniku laotustehnoloogiateks avatud ja suletud lõhega sisestuslaotus (NH3 heitkoguse vähenemine ÜRO majanduskomisjoni ammoniaagijuhendi järgi 70-90%). Vähesaastavate sõnnikulaotustehnoloogiate meetmete valikul tuleks võimalusel eelistada suletud lõhega sisestuslaotust, kuna lämmastiku kasutamise efektiivsus on suurim. Vastavate seadmete valik ja kasutamine (kasutusele võtmine) sõltub konkreetse ettevõtte situatsioonist: muldade lõimis, kasvatatavad liigid, sõnnikumajanduse korraldus jms. Meetme rakendamiseks on vajalik vastava tehnika olemasolu ning otstarbekas külvikorra ning tööde korralduse ja -aja planeerimine Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramine kasutades kiiret mulda viimist Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud NH3 heitkoguste piiramise võimalused baseeruvad põhimõtetel, et pind, kus võib tekkida NH3 emissioon, oleks võimalikult väike. Selleks on võimalik kasutada väetiste muldaviimise/sissekünni meetodit. Mineraalväetiste muldaviimine/ sissekünd peab olema võimalikult kiire, lühendades sellega ammoniaagi heite tekkimise aega. Tehnoloogilisteks lahendusteks siin on kultiveerimine mineraalväetiste laotamise järgselt või kombikülviku kasutamine, mis vähendab NH3 heitkogust lähtudes ÜRO majanduskomisjoni ammoniaagijuhendist keskmiselt 80%. Täiendavalt on ettenähtud vastavalt NEC-direktiivi III lisa 2. osa punkti 3 nõudele ammooniumkarbonaatväetise kasutamise keelustamine. Kuna Eestis antud väetise liigi kasutamise osakaal on väike, siis selle meetme eeldatav mõju NH3 heitkogustele ja põllumajandustootjale on marginaalne. 6.4. Õhusaasteainete prognoos 2030 Metoodika Põllumajandusvaldkonna suuniste mõju hindamiseks õhuheitmetele on koostatud baasstsenaarium (BAU) ja vähendamismeetmetega stsenaarium (ÕVP). Sisendiks prognoosidele edastas Keskkonnaministeerium õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise algetapis pöördumise põllumajanduse valdkonna ettevõttele, kellel paluti ettevõtte tulevikuplaanide kohta 144 ÜRO Euroopa Majanduskomisjon. Guidance document on preventing and abating ammonia emissions from agricultural sources.2014. [www] https://www.unece.org/fileadmin/DAM/env/documents/2012/EB/ECE_EB.AIR_120_ENG.pdf (26.11.2018) 155 (investeerimine heitkoguste vähendamise meetmetesse, laienemise plaanid jne) koostada käitise saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava aastateks 2018–2030. Põllumajanduse valdkonnas esitas tegevuskavad 3 päringu saanud ettevõtet, kes prognoosivad oma ettevõtte NH3 heitkoguste vähenemist või 2018.a tasemele jäämist. Mõjuanalüüsides kasutatud põllumajanduslikku toodangut kirjeldavad eeldused on BAU ja meetmetega stsenaariumides võrdsed. ÕVP stsenaarium erineb BAU stsenaariumist NH3 leevendamismeetmete suuremas mahus rakendamise poolest. Eelmainitust tulenevalt säilib meetmetega stsenaariumis BAU stsenaariumile prognoositud toodangumaht, ent väheneb õhusaasteainete heide toodangu ühiku kohta. BAU ja ÕVP stsenaariumis kasvab vastavalt aluseeldustele põllumajanduslik toodang (loomade arv, piima- ja põllukultuuride toodang), millest tulenevalt on prognoositud ka väetiste kasutamise kasvu. Õhusaasteainete prognoosimisel on kasutatud EMEP/EEA 2016. aasta juhendi Tier1 ja Tier2 metoodikat52. Prognoosid baseeruvad 2018 aasta õhusaasteainete inventuuril8 ja töörühma poolt kinnitatud alusindikaatoritel, mille sihttasemete väärtuste leidmisel on kasutatud erinevaid alusuuringuid, arengukavasid ja eksperthinnanguid. BAU stsenaariumi prognoosid on kooskõlas MAK-iga127. Meetmetega stsenaariumi heitkoguste hindamisel on arvestatud täiendavate NH3 leevendamismeetmete mõjudega. Sõnnikukäitlus Olulisemad algandmed, mida sõnnikukäitlusest pärinevate NH3 ja PM2,5 heitkoguste arvutamisel kasutatakse on kariloomade arv, sõnnikukäitluse süsteemide (sh hoidla tüüpide) ja loomapidamise hoonetüüpide jaotus. NH3 sõnnikukäitluse eriheitetegurid sõltuvad ka piimalehmade tootlikkusest. NH3 heitkogusete prognoosid sigadele, veistele ja kodulindudele on koostatud Tier 3 metoodikaga. Sõnnikukäitluse alamsektori lammaste, kitsede, hobuste, jäneste ja karusloomade prognoosid on koostatud Tier 1 metoodikaga. Maaharimine Maaharimisest pärinevate NH3 ja PM2,5 heitkoguste prognoosimisel kasutatud alusindikaatorid on mineraalsete ja orgaaniliste väetistega väetatav pindala, kasutatud mineraalsete ja orgaaniliste väetiste kogused, kariloomade arv, piimalehmade tootlikkus, sõnnikukäitluse süsteemide jaotus, karjatamise osakaal, sõnnikulaotusviiside osakaal ja sõnniku muldaviimise kiirus. Mineraalväetiste, komposti ja reoveesettega väetamisest pärinevad õhusaasteainete prognoosid on koostatud Tier 1 metoodikaga. Veiste, sigade ja kodulindude sõnnikuga väetamisest ja lehmade karjatamisest pärinevad NH3 heitkogused on hinnatud Tier 3 metoodika alusel. Valdkondlikud alusindikaatorid Põllumajanduse valdkonna õhusaasteainete prognoos koostati NH3 ja PM2,5 kohta. Õhusaasteainete prognoosi ja ajas arenemise dünaamika seisukohalt on oluline saada aegrea tervikpilt vähemalt alates NEC-direktiivis sätestatud võrdlusaastast 2005, seega on töös esitatud ka minevikuandmed aastate 2005, 2010 ja 2015 ja 2016 kohta. Nii NH3 kui ka PM2,5 heitkoguste prognoosid viidi läbi eraldi sõnnikukäitluse ja maaharimise kohta. Sõnnikukäitluses arvestati veiste, sigade, kodulindude ja muude loomade (lambad, kitsed, hobused, karusloomad ja jänesed) sõnnikukäitlust. Maaharimise analüüs sisaldas sõnnikulaotamise, karjatamise ja muude väetiste kasutamise andmeid. 156 Põllumajandusvaldkonna õhuheitmete prognoose mõjutavad arengueeldused Põllumajandusvaldkonna õhusaasteainete prognoose mõjutavad aluseeldused, mis põhinevad omakorda alusindikaatorite väärtustel aastani 2030. Alusindikaatorid on näitajad, mis panustavad kõige suuremal määral valdkonna saasteainete heitmetesse. Aluseelduste prognoos võimaldab mikrotasandil prognoosida erinevate näitajate trende, mille põhjal on hinnatud alusindikaatorite summaarne mõju õhusaasteainete heitele. Põllumajandusvaldkonna õhusaasteainete prognoosis kasutatud alusindikaatorid on valitud vastavalt EMEP/EEA 2016. aasta juhendile52 ning on esitatud Tabel 6.10. Tabel 6.10. Õhusaasteainete heitkoguste hindamisel kasutatud alusindikaatorid alamsektorite kaupa Alamsektor Heitkoguste prognooside aluseks võetud alusindikaatorid põllumajandusloomade arv; piimalehmade keskmine väljalüps; sõnnikukäitlussüsteemide jaotus ja karjatamise osakaal; Sõnnikukäitlus laudahoonete tüüpide osakaal; sõnnikuhoidlate tüüpide ja katmise osakaal; NH3 heite leevendamismeetmed. põllumajandusloomade arv; põllukultuuride kasvupind; mineraalsete lämmastikväetiste kasutamine mineraalväetiste liigi järgi; Maaharimine komposti ja reoveesette kasutamine väetamiseks; erinevate sõnnik- ja mineraalväetiste laotustehnoloogiate osakaal; sõnniku muldaviimise kiirus; NH3 heite leevendamismeetmed. Järgnevates kahes alapeatükis „Loomakasvatus“ ja „Taimekasvatus“ on esitatud looma- ja taimekasvatuses esinevate olulisemate põllumajandusvaldkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU ja meetmetega stsenaariumi prognoose mõjutavate indikaatorite arengusuundade prognoositud väärtused. Samuti on lahti seletatud prognoositud väärtuste muutuste põhjused. Loomakasvatus Võrreldes 2016. aastaga on põllumajandusloomade arvus prognoositud enamike arvutustes kasutatud loomagruppide arvu kasvu. Vastavad grupid on veised (piimakari ja muu kari), sead, lambad, kitsed ja hobused. Prognooside kohaselt jäävad isendite arvu poolest stabiilsele tasemele kodulinnud, karusloomad ja jänesed. Põllumajandusloomade arvukuse prognoos pärineb Maaeluministeeriumist. Piimatoodangut puudutavate prognooside koostamisel on konsulteeritud Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-ga ja võetud arvesse „Eesti piimanduse strateegiat 2012–2020“130. Ühinenud Rahvaste Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni (FAO) prognooside kohaselt tõuseb regioonis elanike keskmine päevane kaloraaž 3340 kcal-lt (juuli 2005) 3500 kcal-ni 2050. aastaks, mis kasvatab toidukaupade kogunõudlust. FAO prognoos Euroopa ja Kesk-Aasia regioonidele aastani 2050 tugineb eeldustele, et piirkonna rahvaarv 157 võrdlusperioodiga võrreldes oluliselt ei muutu, kuid piirkonnas teisenevad inimeste toitumisharjumused nii, et liha- ja piimatoodete nõudlusele on ennustatud väikest kasvu. Veiste arvus võib eeldada kasvutrendi jätkumist, kuna tootjad on sektorisse investeerinud olulises mahus vahendeid ning ilmselt jätkuvad investeeringud ka edaspidi. Võttes arvesse Eesti veisekasvatuseks soodsaid olusid ning globaalsest rahvastiku ja jõukuse kasvust tulenevat liha- ja piimatoodete nõudluse suurenemist, võiks Maaeluministeeriumi hinnangul isendite arv Eestis 2016. aasta 248 200 veiselt sh 86 100 piimalehmalt kasvada 2030. aastaks 285 000 isendini sh 99 000 piimalehmani (Tabel 6.11). Jõudluskontrolli Keskus on arvamusel, et piimatoodang lehma kohta suureneb tulevikus veelgi, kuid toodangu tõus ei ole eeldatavasti sama kiire nagu tänaseni. Aretuses pööratakse üha enam tähelepanu piimatoodangu kõrval ka teistele tunnustele, sest lisaks hea toodanguga loomadele on vaja kaua karjas püsivaid loomi ning mitme tunnuse järgi valides hakatakse tegema rohkem kompromisse. Võrreldes 2016. aasta 8878 kg/a piimatoodanguga lehma kohta prognoositakse sama näitaja tõusu 2030. aastaks kuni 10 000kg/a lehma kohta. KPP 2050133 järgi eeldatakse, et piimatoodang lehma kohta jõuab 10 000 kg/a aastaks 2025, jäädes edasi konstantseks. „Eesti piimanduse strateegia 2012–2020“130 üks eesmärk on saavutada aastase piima kogutoodangu kasv 1/3 võrra (nn miljon tonni) nii piimalehmade arvukuse kui ka piimakuse suurendamise teel. Sigade arvus on oodata 2030. aastaks võrreldes 2016. aastaga märgatavat suurenemist 265 900 loomalt 357 000 loomani (Tabel 6.11). Sigade arvu tõusu on oodata seoses sigade Aafrika katku (puhkes 2014. aastal) mõjudest taastumisega ja vajadusega suurendada sealihaga isevarustatuse taset riigis. Sealiha järele on olemas nii kohalik kui ka globaalne nõudlus. Eestis on lambakasvatuseks soodsad tingimused ja nõudlus lambaliha ja -villa järele näitab kasvutrende. Kuna suureneb liha üldine tarbimine EL13-s (kuhu kuulub ka Eesti) ning oodata on liha tarbimise kasvu arenguriikides, võib tulevikus tekkida suure tõenäosusega häid võimalusi ekspordiks. Sama kehtib kitsede ja kitsepiima kohta. Seega üldplaanis võib ühise põllumajanduspoliitika toetuste najal eeldada lammaste-kitsede arvu jõudsat kasvu. Võrreldes 2016. aastaga prognoositakse 2030. aastaks lammaste arvu kasvu 85 500 isendilt 118 000 isendini ja kitsede arvu kasvu 5100 isendilt 6500 isendini (Tabel 6.11). Maaeluministeeriumi andmete kohaselt eeldatakse kodulindude arvu stabiilseks jäämist aastani 2030. Tabel 6.11. Loomade arvu prognoos loomade alamkategooriate kaupa aastani 2030, tuhat pead (Statistikaamet, 2018; Maaeluministeerium, 2018) Tuhat pead 2005 2010 2015 2016 2020 2025 2030 Veised 249,5 236,3 256,2 248,2 264 274 285 ... sh piimalehmad 112,8 96,5 90,6 86,1 90 94 99 Lambad 49,6 78,6 85,9 85,5 98 108 118 Kitsed 2,8 4,1 5,0 5,1 5,4 5,9 6,5 Hobused 4,8 6,8 6,3 6,3 7,9 8,3 8,7 Sead 346,5 371,7 304,5 265,9 317 337 357 Kodulinnud 1878,7 2046,4 2161,8 2112,0 2200 2200 2200 158 BAU stsenaariumi kohaselt jäävad sõnnikuhoidlate jaotus, seisukord ja karjatamise osakaal praegusele tasemele ning olulisi tehnoloogilisi muudatusi sõnnikukäitluses ja sõnnikulaotuse osas tulevikus ei toimu. Taimekasvatus Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt kasvab mineraalsete lämmastikväetiste kasutamine 2016. aasta 55,2 kilotonnilt 61 kilotonnini 2030. aastal (Tabel 6.12). Kasvu prognoositakse, kuna Eestis vähenes taasiseseisvumise järgsetel aastatel väetamine oluliselt ja põllukultuure kasvatati aastaid 1970–1980ndate aastatel laotatud väetiste toel. Põllumehed on aga lähiajal hakanud teadvustama mulla tähtsust taimekasvatuses st, et põldudele tuleb toitaineid ka tagasi viia, mitte ainult kasutada. Lisaks eeldab suurenev saagikus suuremat väetamise vajadust. Põllukultuuride kasvupind on prognoositud „Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020“131 ja „Eesti peamiste põllumajandustoodete hindade ja tootmisstruktuuri muutuste analüüs makroökonoomiliste prognoosimudelitega“145 lõpparuannetele tuginedes. Komposti ning reoveesette kogustega väetamise muutust põllumajanduslikel muldadel et prognoosita. Vähendamismeetemed NH3 heite vähendamismeetmete mõju on ÕVP stsenaariumi koostamisel kirjeldatud kasutades vähendustegurit, mis tähendab proportsionaalset heitkoguste vähendamise hinnangut vähendamata jäänud olukorra suhtes. Näiteks, kui NH3 heitkogused vähenesid laguuntüüpi hoidla asemel kinnises mahutis sõnniku hoiustamise tulemusel, muudeti võrrandit (1) järgmiselt: 𝐸ℎ𝑜idla 𝑣𝑒𝑑𝑒𝑙𝑠õ𝑛𝑛𝑖𝑘 = 𝑚ℎ𝑜idla_𝑣𝑒𝑑𝑒𝑙𝑠õ𝑛𝑛𝑖𝑘_𝑇𝐴𝑁146 × 𝐸𝐹147ℎ𝑜idla_𝑣𝑒𝑑𝑒𝑙𝑠õ𝑛𝑛𝑖𝑘 (1) 𝐸ℎ𝑜idla_𝑣𝑒𝑑𝑒𝑙𝑠õ𝑛𝑛𝑖𝑘 = 𝑚ℎ𝑜idla_𝑣𝑒𝑑𝑒𝑙𝑠õ𝑛𝑛𝑖𝑘_𝑇𝐴𝑁 × 𝑣äℎ𝑒𝑛𝑑𝑎𝑚𝑖𝑠𝑓𝑎𝑘𝑡𝑜𝑟 × 𝐸𝐹ℎ𝑜idla_𝑣𝑒𝑑𝑒𝑙𝑠õ𝑛𝑛𝑖𝑘 (2) Lähtudes Eesti Maaülikooli uuringu123 tulemustest rakendati prognoosarvutustes Tabel 6.13 esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ammoniaagijuhendist pärinevad NH3 leevendamismeetmete efektiivsusi ning tabelites Tabel 6.14 jaTabel 6.15 ning joonistel Joonis 6.8 kuniJoonis 6.10 visualiseeritud Õhusaasteainete vähendamise programmi töörühmas kokkulepitud meetmete osakaale. Meetmete kirjeldusi ja lähte-eelduseid on põhjalikumalt käsitletud peatükis 5.3. Tabel 6.12. Mineraalväetise kasutuse prognoos aastani 2030, kilotonni (Statistikaamet, 2018; Maaeluministeerium 2018) 2005 2010 2015 2016 2020 2025 2030 Mineraalväetiste 36,1 44,1 55,8 55,2 57,0 60,0 61,0 kasutus (kt) 145 „Eesti peamiste põllumajandustoodete hindade ja tootmisstruktuuri muutuste analüüs makroökonoomiliste prognoosimudelitega“ lõpparuanne [www] https://www.pikk.ee/upload/files/Lopparuanne_Poldaru.pdf (26.11.2018) 146 TAN-total ammonia nitrogen 147 EF-emissioonifaktor 159 Tabel 6.13. NH3 vähendavate meetmete efektiivsuste tabel144 Sõnnikuhoidlate katmine NH3 vähenemisfaktor, % Veised Laguun, loomulik koorik 0% Rõngasmahuti, loomulik koorik (laguuni asendamine kõrge seinaga katuseta 45% mahutiga) Kinnine mahuti, jäik kate 80% Sead Laguun, loomulik koorik 0% Laguun, ujuvkate põhk 40% 40% Rõngasmahuti, ujuvkate 45% Kinnine mahuti, jäik kate 80% Sõnniku laotamine Paisklaotus, tahesõnnik, muldaviimine < 12 h 30% Paisklaotus, vedelsõnnik, muldaviimine < 12 h 50% Lohisvooliklaotus, muldaviimine < 12 h 45% Avatud lõhega injektorlaotus 70% Suletud lõhega injektorlaotus 80% Mineraalväetiste kasutamine Mineraalväetiste laotamine kiire muldaviimisega 80% Tabel 6.14. Sõnnikuhoidlatest pärinevate õhusaasteainete heitkoguste prognoosimiseks kasutatud eeldused, sõnnikuhoidlate osakaal, ladustatud sõnniku koguse alusel, % Vedelsõnnikuhoidla Rõngasmahuti Looma Kinnine Aasta laguun, ujuvkate ujuvkate (loomulik liik mahuti (loomulik koorik) koorik) Veised 64 36 0 2015 Sead 13 83 5 Veised 51 32 17 2020 Sead 8 73 18 Veised 38 29 33 2025 Sead 4 64 32 Veised 23 25 52 2030 Sead 0 54 46 160 100 % ladustatud sõnniku kogusest 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 Veised Sead Veised Sead Veised Sead Veised Sead 2015 2020 2025 2030 Loomagrupp ja aasta Vedelsõnnikuhoidla laguun, ujuvkate (loomulik koorik) Rõngasmahuti ujuvkate (loomulik koorik) Joonis 6.8. Vedelsõnniku ladustamise tehnoloogiate (% ladustatud sõnniku kogusest) muutus aastani 2030123 Tabel 6.15. Sõnniku laotustehnoloogiatest pärinevate õhusaasteainete heitkoguste prognoosimiseks kasutatud eeldused123 ,laotustehnoloogiate osakaal, ladustatud sõnniku koguse alusel, % Paisklaotus, Avatud Suletud Looma vedelsõnnik, Lohisvooliklaotus, Aasta lõhega lõhega liik muldaviimine muldaviimine < 12 h injektorlaotus injektorlaotus < 12 h Veised 5 81 13 0 2015 Sead 97 3 Veised 4 64 21 12 2020 Sead 75 25 Veised 2 47 28 24 2025 Sead 52 48 Veised 0 28 37 35 2030 Sead 28 72 161 100 % laotatud sõnniku kogusest 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 Veised Sead Veised Sead Veised Sead Veised Sead 2015 2020 2025 2030 Loomagrupp ja aasta Paisklaotus, vedelsõnnik, muldaviimine < 12 h Lohisvooliklaotus, muldaviimine < 12 h Avatud lõhega injektorlaotus Suletud lõhega injektorlaotus Joonis 6.9. Vedelsõnniku laotamise tehnoloogiate (% laotatud sõnniku kogusest) muutus aastani 2030123 30 mineraalväetiste % laotatud 20 kogusest 10 0 2015 2020 2025 2030 Mineraalväetiste laotamine kiire muldaviimisega (kombikülvik) Joonis 6.10. Mineraalväetiste kiire muldaviimisega (kombikülvikuga) laotamise osakaal laotatud mineraalväetiste kogusest aastani 2030148 148 Farmiuuring „Põllumajanduses kasutatavate tootmistehnoloogiate tõhususe uuring“ 162 Prognoos Joonis 6.11 on esitatud põllumajanduse valdkonna sõnnikukäitluse ja maaharimise alamsektori NH3 heitkogused perioodil 2005–2015 ning BAU ja ÕVP stsenaariumite NH3 heitkoguste prognoosid perioodil 2017–2030. Tabel 6.16 on esitatud põllumajanduse valdkonna stsenaariumite 2020. 2025. ja 2030. aasta prognooside suhtelised erinevused võrreldes 2005. aastaga. 12 10 8 kt NH₃ 6 4 2 0 2005 2010 2015 2020 2025 2030 Maaharimine ÕVP Sõnnikukäitlus ÕVP BAU stsenaarium Joonis 6.11. Põllumajanduse valdkonna NH3 heite prognoosid BAU ja ÕVP stsenaariumites, kt149 Tabel 6.16 on esitatud põllumajandusvaldkonnas prognoositud õhusaasteained perioodiks 2020– 2030. Aastal 2016 oli summaarne põllumajanduse NH3 heitkogus 8,80 kt-, mis prognooside järgi tõuseb BAU 2030. a 10,86 kt-ni ning ÕVP stsenaariumis vastavalt 9,43 kt-ni.Summaarne PM2,5 heide (aastal 2016 0,114 kt) kasvab 2030. aastaks 0,12 kt-ni. Vastavalt EL-i õhupaketi NEC-direktiivis Eestile sätestatud õhusaasteainete vähendamise kohustuste aastateks 2020-2030 kohaselt tuleb Eestil võrreldes 2005. aastaga vähendada sektorite üleseid NH3 heitkoguseid 1%. 2016. aastal pärines ligikaudu 90%150 NH3 heitkogustest põllumajanduse valdkonnast, mis tõttu on suurim NH3 vähendamise potentsiaal Eestis põllumajandussektorist. Põllumajandusliku toodangu kasvamisel saavutatakse ÕVP stsenaariumis NH3 heitkoguste vähendamise eesmärk aastaks 2030. juhul, kui rakendatakae täiendavaid NH3 õhuheitmeid vähendavaid tehnoloogilisi meetmeid Tabel 6.14 ja Tabel 6.15 ning Joonis 6.9 olevate osakaalude ulatuses. NH3 ja PM2,5 prognoosid on koostatud BAU ja ÕVP stsenaariumidele. Nii BAU kui ka ÕVP stsenaariumis on võrreldes 2016. aastaga prognoositud 2020., 2025. ja 2030. aasta NH3 ja PM2,5 149 Peatükis 6.1 esitatud NH3 heitkogused ei ühti peatükis 6.4 esitatud 2005-–2016.a NH3 väärtustega. Kuna öhusaasteainete programmi koostamise vältel said NH3 heite täpsusastme tõstmiseks kättesaadavaks detailsemad algandmed, on Õhusaasteainete vähendamise programmi prognooside koostamisel lähtutud 2005.-2016.aasta kohta ümberarvutatud NH3 heitkoguste väärtustest. Ümberarvutused puudutasid peamiselt sõnnikäitlustehnoloogiaid ja tuginesid suures ulatuses EMÜ uuringule „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lopparuanne_0.pdf 150 Õhusaasteainete vähendamise programmis ümber arvutatud 163 heitkoguste suurenemise peamiseks põhjuseks eeldatav põllumajandustoodangu kasv. NH3 heitkoguseid suurendab ka mineraalväetiste kasutamise kasv. ÕVP stsenaariumi 2020–2030 heitkogused on kõikidel aastatel võrreldes BAU stsenaariumiga väiksemad, kuna ÕVP stsenaariumis eeldatakse, et võrreldes BAU stsenaariumiga kasvab enam vedelsõnniku osakaal, mida säilitatakse telk/betoonkatusega hoidlates või kinnistes teras- või plastikmahutites, järjest laialdasemalt rakendatakse vedelsõnniku laotamisel avatud ja suletud lõhega sisestuslaotustehnoloogiaid ning mineraalväetiste kasutamisest tekkinud NH3 heitkoguseid piiratakse rakendades mineraalväetiste võimalikult kiiret muldaviimist kultiveerimisega mineraalväetiste laotamise järgselt või kombikülviku kasutamisega. NH3 heite vähendamisse ÕVP stsenaariumis panustavad oluliselt nii sõnnikukäitluse kui ka maaharimise alamsektorid, seejuures on sõnnikukäitluse heitkogused ÕVP stsenaariumis 0,6 kt väiksemad ja maaharimise heitkogused 0,84 kt võrra madalamad kui 2030. aasta BAU heitkogused. Tabel 6.16. Põllumajandusvaldkonnas prognoositud õhusaasteained perioodiks 2020–2030, kt NH3 NH3 PM2,5 PM2,5 Summarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes 2005. heide, kt 2005. aastaga heide, kt aastaga BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP ÕVP BAU 2005 9,376 9,376 0,111 0,111 2016 8,804 8,804 -6,1% 0,114 0,114 2,7% 2020 9,811 9,376 4,6% 0,0007% 0,109 0,109 -1,8% -1,8% 2025 10,229 9,303 9,1% -0,8% 0,112 0,112 0,9% 0,9% 2030 10,863 9,429 15,9% 0,6% 0,115 0,115 3,6% 3,6% Alljärgnevalt on lisatud põhjalikum selgitus sõnnikukäitluse ja maaharimise alamvaldkondadest tulenevate NH3 ja PM2,5 õhusaasteainete prognooside trendide kohta. Sõnnikukäitlus Tabel 6.17 on esitatud sõnnikukäitluses BAU ja ÕVP stsenaariumite järgi prognoositud õhusaasteainete kogused perioodiks 2020–2030. Aastal 2005 oli summaarne sõnnikukäitluse NH3 heitkogus 3,87 kt, mis prognooside järgi tõuseb BAU stsenaariumis 2030. a 5,77 kt-ni ning ÕVP stsenaariumis 2030. a 5,17 kt-ni Aastal 2005 oli summaarne sõnnikukäitluse PM2,5 heitkogus 0,079 kt, mis tõuseb 2030. a 0,084 kt-ni. Nii BAU kui ka ÕVP stsenaariumis tõusevad kõikidel prognoositud aastatel NH3 ja PM2,5 heitkogused tulevikus tulenevalt loomade arvukuse kasvust. NH3 heitkogused suurenevad nimetatud põhjusel nii loomakasvatushoonetest kui ka sõnniku ladustamisest. Peamised algandmed, mida sõnnikukäitlusest pärinevate NH3 ja PM2,5 heitkoguste arvutamisel kasutatakse on kariloomade arv ning sõnnikukäitluse süsteemide ja tehnoloogiate jaotus. Piimalehmade puhul kasutatud olulised muutujad, mis mõjutavad heitkoguseid mõlemas stsenaariumis on piimalehmade piimatoolikkus. ÕVP stsenaariumis on eeldatud, et sõnnikuhoidlate seisukorra parendamiseks on tehtud suuremas mahus investeeringuid kui BAU stsenaariumis ja sõnnikukäitluse ÕVP stsenaariumis NH3 madalamad heitkogused on tingitud meetme rakendamisest, mille kohaselt soodustatakse vedelsõnniku säilitamist telk- või betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes teras- või plastikmahutites ligikaudu pooltel sea-ja veisesõnniku 164 hoidlatel. Täiendavate sõnnikuhoidlatest pärinevate NH3 heitkoguste vähendavate tehnoloogiate rakendamine võimaldaks ÕVP stsenaariumi vastavaid heitkoguseid võrreldes BAU stsenaariumiga kahandada 2020. aasta 3%, 2025. aasta 5% ja 2030. aasta 10% võrra. Lähimate aastate perspektiiv sõnnikuhoidlate katmise osas võib olla raskendatud. Kuna Eestis on palju suurtootmist, siis on olemasolevad sõnnikuhoidlad suured (suure pindalaga) ning selliste hoidlate (näiteks laguuntüüpi hoidla pindala võib olla pool hektarit ja rohkem) katmine on tehniliselt komplitseeritud ja sageli lausa võimatu. Samuti tuleb arvestada majanduslikku poolt, katusega hoidla on ca 1/3 kallim kui katteta hoidla. Ilma riikliku toetusmehhanismita ei pruugi põllumajandustootjatele praegustes majandustingimustes selliste investeeringute tegemine olla jõukohane. Tabel 6.17. Sõnnikukäitluses prognoositud õhusaasteained perioodiks 2016–2030, kt Sõnnikäitlus 2005 2010 2015 2016 2020 2025 2030 NH3 BAU 3,872 4,599 4,963 4,460 5,172 5,390 5,768 ÕVP 3,872 4,599 4,963 4,460 4,999 5,037 5,170 PM2,5 BAU 0,079 0,077 0,087 0,084 0,078 0,081 0,084 ÕVP 0,079 0,077 0,087 0,084 0,078 0,081 0,084 Maaharimine Tabel 6.18 on esitatud maaharimises BAU ja ÕVP stsenaariumite alusel prognoositud õhusaasteainete kogused perioodiks 2016–2030. Maaharimise summaarne NH3 heitkogus kahaneb prognooside järgi võrlusaasta 2005. a 5,50 kt-lt BAU stsenaariumis 2030. a 5,10 kt-ni, ja ÕVP stsenaariumis 4,26 kt-ni. Maaharimise summaarne PM2,5 heide oli 2005. aastal 0,032 kt ja 2016.a 0,031 kt. PM2,5 heide on mõlemas stsenaariumis prognoositud jääma 2016. a tasamele, kuna sünteetiliste ja orgaaniliste väetistega väetatav pindala põllumajandusmaadel Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt ajavahemikus 2020-2030 ei muutu. Peamised alusandmed, mida kasutati maaharimisest pärinevate NH3 heitkoguste prognooside arvutamisel on väetamiseks kasutatavate orgaaniliste ja mineraalväetiste kogused ning sõnnikukäitluse süsteemide ja väetamistehnoloogiate jaotus. Orgaaniliste- ja mineraalväetiste kogused ning karjatatavate loomade arv ja osakaal on mõlemas stsenaariumis võrdsed. BAU stsenaariumis kasvavad NH3 heitkogused tulevikus tulenevalt mineraal-ja sõnnikväetiste kasutamise tõusu ja loomade arvukuse kasvu tõttu. ÕVP stsenaariumi maaharimise NH3 heitkoguste vähenemisele omavad tulevikus mõju vähesaastavate mineraalväetiste laotamistehnoloogiate laialdasem kasutuselevõtt, mis eeldab väetiste kiiret mulda viimist laotusjärgse kultiveerimisega või kombikülviku kasutamist. Nimetatud meetmed vähendavad NH3 heitkogust hinnanguliselt 80% võrreldes referentsolukorraga (Tabel 6.13). Vedelsõnniku laotamisel rakendatakse BAU stsenaariumiga võrrelduna enam avatud ja suletud lõhega sisestuslaotust. Täiendavate maaharimisest pärinevate NH3 heitkoguste vähendavate tehnoloogiate rakendamine võimaldaks ÕVP stsenaariumi kohaselt heitkoguseid võrreldes BAU stsenaariumiga vähendada 2020. aastak 6%, 2025. aastaks 12% ja 2030. aastaks 16% võrra. 165 Tabel 6.18. Maaharimisest prognoositud õhusaasteainete kogusedperioodiks 2016–2030, kt Maaharimine 2005 2010 2015 2016 2020 2025 2030 NH3 BAU 5,504 4,206 4,402 4,344 4,640 4,840 5,095 ÕVP 5,504 4,206 4,402 4,344 4,376 4,266 4,259 PM2,5 BAU 0,032 0,026 0,031 0,031 0,031 0,031 0,031 ÕVP 0,032 0,026 0,031 0,031 0,031 0,031 0,031 Lisaks Maaeluministeeriumilt saadud põhiprognoosile (BAU stsenaarium) koostas Maaeluministeerium ka piimalehmade arvule ja mineraalväetiste kasutamisele aastal 2030 alternatiivsed prognoosid (alternatiivstsenaarium). Tabel 6.19 näitab piimalehmade arvu väiksema kasvu mõju (täiendavate NH3 vähendavate meetmete rakendamiseta) NH3 heitkogustele aastaks 2030. Kui piimalehmade arv oleks BAU stsenaariumis 2030. aastal prognoositust 10 000 võrra väiksem, siis väheneks heide 2030. aastaks 0,47 kt ehk 4,36%. Heitkogustele avaldab selget mõju piimatootlikkus lehma kohta, kusjuures suurem piimatootlikkus lehma kohta suurendab heidet. Tabel 6.19. Piimalehmade arvukuse väiksema kasvuga alternatiivne prognoos aastaks 2030 2005 2010 2015 2016 2030 BAU stsenaariumi NH3 heitkogused, 9,376 8,806 9,365 8,804 10,863 kt alternatiivstsenaariumi NH3 9,376 8,806 9,365 8,804 10,389 heitkogused, kt Piimalehmade arv 112 800 96 500 90 600 86 100 89 000 alternatiivstsenaarium Piimalehmade arv BAU 112 800 96 500 90 600 86 100 99 000 Piimatootlikkus lehma kohta 5886 7021 8442 8878 10 000 mõlemas stsenaariumis Heitkoguste suhteline erinevus BAU ja alternatiivstsenaariumi vahel 2030. 4,36% aastal 166 Tabel 6.20 näitab prognoositavat NH3 heidet aastaks 2030 juhul, kui mineraalväetiste kasv on 2030. aastal BAU stsenaariumis prognoositust 1000 t võrra väiksem. Sel juhul väheneks heide 0,03 kt ehk 0,24%. Tabel 6.20. Mineraalväetiste väiksema kasutuse kasvuga alternatiivne prognoos aastaks 2030 2005 2010 2015 2016 2030 BAU stsenaariumi NH3 heitkogused, 9,376 8,806 9,365 8,804 10,863 kt alternatiivstsenaariumi NH3 9,376 8,806 9,365 8,804 10,837 heitkogused, kt Mineraalväetiste kogus 36 071 44 111 55 804 55 188 60 000 alternatiivstsenaarium, t Mineraalväetiste kogus BAU, t 36 071 44 111 55 804 55 188 61 000 Heitkoguste erinevus BAU ja alternatiivstsenaariumi vahel 2030. 0,24% aastal 167 7. RIIKLIKELE, PIIRKONDLIKELE JA KOHALIKELE ASUTUSTELE SEATUD ÜLESANDED Tabelis 7.1 on esitatud õhukvaliteedi ja õhusaaste valdkonna eesmärkide täitmise seisukohalt asjakohased riiklikud asutused, ning nende vastutusvaldkonnad lähtuvalt Komisjoni rakendusotsusest (EL) 2018/1522, millega kehtestatakse riiklike õhusaasteainete vähendamise programmide ühtne vorm vastavalt NEC-direktiivile. Tabel 7.1. Riiklikud asutused, ning nende vastutusvaldkonnad õhukvaliteedi ja õhusaaste valdkonnas. Vastutusvaldkonnad õhukvaliteedi ja Asutuse liik õhusaaste valdkonnas Keskkonnavaldkonna poliitika kujundamine Keskkonnaministeerium ja elluviimine Ettevõtluse ja innovatsiooni (sh energeetika Majandus ja Kommunikatsiooni ja transpordi valdkond) poliitika ministeerium kujundamine ja elluviimine Põllumajanduse valdkonna poliitika Maaeluministeerium kujundamine ja elluviimine Riigi keskkonnakasutamise poliitika rakendamine ja elluviimine (sh Keskkonnaamet Valitsuse asutused keskkonnalubade väljastamine ja reguleerimine) Valdkondades keskkonnakaitse ja -õiguse Keskkonnainspektsioon järelevalve teostamine Keskkonnavaldkonna riigisiseste ja Eesti Keskkonnaagentuur rahvusvaheliste aruannete koostamine ning riikliku keskkonnaseire programmi täitmine Keskkonnaseire ja saasteainete mõõtmiste Eesti Keskkonnauuringute teostamine, keskkonnavaldkonna aruannete Keskus koostamine Vajadusel õhukvaliteedi parandamise kava koostamine, keskkonnalubade taotlemise Kohalikud asutused Kohalikud omavalitsused protsessil arvamuse avaldamine, riiklike keskkonnapoliitka eesmärkide täitmise toetamine 168 Kasutatud kirjandus Göteborgi protokoll [www] http://www.unece.org/env/lrtap/multi_h1.html (19.03.2019) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele .Euroopa puhta õhu programm, COM(2013) 918 final, 18.12.2013 Brüssel [www] http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-18155-2013-INIT/et/pdf (20.03.2019) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2015/2193, keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete heite piiramise kohta, 25. november 2015. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015L2193&from=en (19.03.2019) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, 14. detsember 2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN (19.03.2019) Euroopa puhta õhu program [www] https://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2013:0918:FIN:ET:PDF (19.03.2019) Energeetika Keskkonnaagentuur. 2018. aasta õhusaasteainete inventuur, Keskkonnaagentuur ─ Estonian Informative Inventory Report 1990–2016, (Tallinn 2018). [www] https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonia_iir_2018.pdf (27.02.2019) Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS (22.10.2018) Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Elektritootmise-, põlevkiviõli tootmise-, soojusvarustuse- ja transpordi energiakasutuse stsenaariumidega kaasnevate atmosfääri peenosakeste PM2,5 ja muude õhusaasteainete leviku ning kasvuhoonegaaside tõttu õhukvaliteedi muutuste prognoosimine ajavahemikule 2012-2050. [www] https://energiatalgud.ee/img_auth.php/3/39/ENMAK_2030._Stsenaariumitega_kaasneva_%C3% B5hukvaliteedi_muutuste_prognoos_2012-2050.pdf (22.10.2018) EMEP/EEA 2016. aasta juhend ─ The EMEP/EEA Guidebook 2016 [www] http://www.eea.europa.eu//publications/emep-eea-guidebook-2016 (09.08.2018) Energiamajanduse arengukava 2030 energeetika stsenaariumid [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=ENMAK:Stsenaariumid (30.11.2018) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/17/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta, 3.03.2003. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003L0017&from=ET (22.10.2018) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ, 25. oktoober 2012. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0027&from=EN (30.11.2018) 169 Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli nõuete täitmine [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/genfi_aruanne_final.pdf (09.08.2018) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010L0075&from=EN (27.02.2019) Keskkonnaministeerium. „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ rakendusplaan, seletuskiri. [www] http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/063523fd-455f-4d3b-a78c- fcaeee308f18?activity=2#heirEAtW (22.10.2018) Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www] http://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamise_lopparuanne_25.05.pdf (22.10.2018) Keskkonnaministeerium. (2019) Kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikad, meetmed ja prognoosid [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/content- editors/Kliima/kasvuhoonegaaside_poliitikaid_meetmeid_ja_prognoose_kasitlev_aruanne.pdf (22.03.2019) Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030. [www] https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf (22.10.2018) Keskkonnaministri määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“. RT I, 10.11.2017, 18. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018 (22.10.2018) Keskkonnaministri määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. RT I, 29.11.2016, 6. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129112016006 (09.08.2018) Keskkonnaministri määrus nr 61 „Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete arvutusliku määramise meetodid“. RT I, 06.12.2016, 14. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016014 (09.08.2018) Keskkonnaministri määrus nr 73 “Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika”. RT I, 11.10.2017, 4. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016027 (22.10.2018) Keskkonnaministri määrus nr 75 “Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. RT I, 29.12.2016, 44. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044 (22.10.2018) Keskkonnaministri määrus nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. RT I, 29.12.2016, 55. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016055 (09.08.2018) Keskkonnaministri määrus. „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja 170 heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ eelnõu seletuskiri. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/1906mcp_seletuskiri.doc (22.10.2018) Komisjoni direktiiv 2000/71/EÜ, millega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ I, II, III ja IV lisas sätestatud mõõtmismeetodid kohandatakse tehnika arenguga vastavalt selle direktiivi artiklile 10, 7.11.2000. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32000L0071&from=EN (22.10.2018) Komisjoni määrus (EL) 2015/1185, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega, 24.aprill 2015. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015R1185&from=ET (22.10.2018) Komisjoni määrus (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega, 28. aprill 2015. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015R1189&from=ET (22.10.2018) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. [www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (22.10.2018) Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu juurde [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/polevkivi_arengukava_2016-2030_seletuskiri.pdf (22.10.2018) Statistikaameti andmebaas. KE023 Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi [www] http://pub.stat.ee/px- web.2001/dialog/varval.asp?ma=KE023&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENE RGIA+LIIGI+J%C4RGI&path=../database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_to otmine/01Aastastatistika/&search=ENERGIABILANSS&lang=2 (30.11.2018) Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. RT I, 14.12.2017, 10. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016005 (22.10.2018) Tööstusheite seadus. RT I, 12.12.2018, 73. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017049 (27.02.2019) Vabariigi Valitsus. Riigikogu otsuse „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 kinnitamine” eelnõu seletuskiri, [www] http://www.envir.ee/sites/default/files/ak_seletuskiri_vv17dets2015.pdf (22.10.2018) Vabariigi Valitsuse määrus nr 49 “Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus”. RT I, 26.06.2018, 28. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018028 (22.10.2018) Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“. RT I, 11.06.2013, 19. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013019 (22.10.2018) 171 Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid. RT I, 10.11.2017, 18. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018 (22.10.2018) Transport Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS (22.10.2018) Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Lõpparuanne. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamise_lopparuanne_25.05.pdf EMEP/EEA 2016. aasta juhend ─ The EMEP/EEA Guidebook 2016 [www] http://www.eea.europa.eu//publications/emep-eea-guidebook-2016 (09.08.2018) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, 14. detsember 2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN (09.09.2018) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/17/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta, 3.03.2003. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003L0017&from=ET (22.10.2018) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ, 23.04.2009. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0030&from=EN (22.10.2018) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ, bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta, 13.10.1998. [www] https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31998L0070&from=EN (22.10.2018) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktitiiv 2009/126/EÜ, mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta, 21.10.2009. [www] https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:285:0036:0039:ET:PDF (22.10.2018) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks, 14.09.2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R1628&from=EN (22.10.2018) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, EÜ asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetlusele vastavates õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta nõukogu otsusega 1999/468/EÜ, 172 29.11.2003. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003R1882&from=ET (22.10.2018) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ, 18.06.2009. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R0595&from=EN (22.10.2018) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 443/2009/EÜ, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, 23. aprill 2009. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R0443&from=en (22.10.2018) Finantsakadeemia OÜ. 2018. Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis. [www] https://www.kik.ee/sites/default/files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus_final.pdf (22.10.2018) Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf (22.10.2018) Keskkonnaministri määrus nr 73 “Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika”. RT I, 11.10.2017, 4. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016027 (22.10.2018) Komisjoni direktiiv 2000/71/EÜ, millega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ I, II, III ja IV lisas sätestatud mõõtmismeetodid kohandatakse tehnika arenguga vastavalt selle direktiivi artiklile 10, 7.11.2000. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32000L0071&from=EN (22.10.2018) Komisjoni direktiiv 2011/63/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta selle kohandamiseks tehnika arenguga, 1.06.2011. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011L0063&from=et (22.10.2018) Komisjoni direktiiv 2014/77/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ (bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta) I ja II lisa, 10.06.2014. [www] https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0077&from=EN (22.10.2018) Komisjoni direktiiv 2014/99/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/126/EÜ (mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta) selle kohandamiseks tehnika arenguga, 21.10.2014. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0099&from=ET (22.10.2018) Komisjoni määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro5 ja Euro6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ 173 ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008, 1.juuni 2017. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02017R1151-20170727&from=ET (22.10.2018) Komisjoni määrus (EL) nr 459/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007 ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (EURO6) heitega, 29.05.2012. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012R0459&from=EN (22.10.2018) Komisjoni määrus (EL) nr 566/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007 ja komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse osas, 8.06.2011. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011R0566&from=EN (22.10.2018) Komisjoni määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (EURO5 ja EURO6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, 18.07.2008. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008R0692&from=EN (22.10.2018) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2016. aasta majandusülevaade. [www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2016.pdf (09.09.2018) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. [www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (22.10.2018) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Transpordi arengukava 2014-2020. [www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/transpordi_arengukava.pdf (22.10.2018) Majandus- ja kommunikatsiooniminsitri määrus nr 16 „Nõuded vedelkütusele“. RT I, 13.01.2017, 16. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/113012017016 (22.10.2018) Vedelkütuse seadus. RT I, 03.04.2019, 11. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/VKS (22.10.2018) Tööstus Keskkonnaagentuur. 2018. aasta õhusaasteainete inventuur, Keskkonnaagentuur ─ Estonian Informative Inventory Report 1990–2016, (Tallinn 2018). [www] https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonia_iir_2018.pdf (27.02.2019) Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/123122016002 (27.02.2019) Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Lõpparuanne. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamise_lopparuanne_25.05.pdf (22.10.2018) Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Energeetika ja tööstuse valdkonna mõjude hindamine. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050_mojudehindamine_energeetika_ja_toostus_25. 05.pdf (22.10.2018) 174 EMEP/EEA 2016. aasta juhend ─ The EMEP/EEA Guidebook 2016 [www] http://www.eea.europa.eu//publications/emep-eea-guidebook-2016 (09.08.2018) Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/61/EÜ, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. ELT L 257, 10.10.1996. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31996L0061&from=EN (27.02.2019) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ. 17.12.2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=ET (03.12.18) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/75/EL, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll). ELT L 334/17, 17.12.2010 [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010L0075&from=EN (27.02.2019) Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus. RT I, 26.06.2018, 28. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018028 (27.02.2019) Keskkonnaagentuur. 1990–2016. aastate välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused. [www] https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/ee_2018_submission_v1.0.xls (03.12.18) Keskkonnaministeerium. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine. [www] https://www.envir.ee/et/uudised/riik-paneb-keskkonnakasutuse-rahasse (27.02.2019) Keskkonnaministeerium. Eesti võimalused liikumaks onkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/loppraport_2050.pdf (27.02.2019) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tööstuspoliitika roheline raamat. [www] https://www.mkm.ee/sites/default/files/toostuspoliitika_roheline_raamat_.pdf (27.02.2019) Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos kuni 2070. [www] https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid (03.12.2018) Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus. RT I, 16.05.2013, 6. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013006 (27.02.2019) Tööstusheite seadus. RT I, 12.12.2018, 73. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017049 (27.02.2019) Uus tööstusheite seadus aitab tööstuslikku saastet paremini kontrollida, Keskkonnaõiguse uudiskiri, 05.2013. [www] http://www.k6k.ee/uudiskiri/2013/mai/ths (03.12.18) 175 Lahustid Keskkonnaagentuur. 2018. aasta õhusaasteainete inventuur, Keskkonnaagentuur ─ Estonian Informative Inventory Report 1990–2016, (Tallinn 2018). [www] https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonia_iir_2018.pdf (27.02.2019) Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/123122016002 (27.02.2019) Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Värvides, lakkides ja viimistlustoodetes lenduvate orgaaniliste ühendite määramine. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/loy_varv_aruanne_2012.pdf (27.02.2019) EMEP/EEA 2016. aasta juhend ─ The EMEP/EEA Guidebook 2016 [www] http://www.eea.europa.eu//publications/emep-eea-guidebook-2016 (09.08.2018) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ. 17.12.2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=ET (03.12.18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/13/EÜ, teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta. ELT L 085, 29/03/1999. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31999L0013&from=EN (22.02.2019) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides ja lakkides ning sõidukite lõppviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta ja millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ. ELT L 143/87, 30.4.2004. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004L0042&from=EN (22.02.2019) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/75/EL, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll). ELT L 334/17, 17.12.2010 [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010L0075&from=EN (27.02.2019) Eurostat Population Projections. [www] http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tps 00002 (23.07.2018) Guidelines for Reporting Emissions and Projections Data under the Convention on Long-range Transboundary Air Pollution. [www] http://www.ceip.at/fileadmin/inhalte/emep/2014_Guidelines/ece.eb.air.125_ADVANCE_VERSI ON_reporting_guidelines_2013.pdf (02.12.2018) Keskkonnaagentuur. 1990–2016. aastate välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused. [www] https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/ee_2018_submission_v1.0.xls (03.12.18) 176 Keskkonnaministeerium. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine. [www] https://www.envir.ee/et/uudised/riik-paneb-keskkonnakasutuse-rahasse (27.02.2019) Keskkonnaministeerium. Eesti võimalused liikumaks onkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/loppraport_2050.pdf (27.02.2019) Lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piirväärtused, saasteallikatest eralduvate saasteainete heitkoguste seirenõuded ja heitkoguste piirväärtuste järgimise hindamise kriteeriumid. RT I, 16.05.2013, 36. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/798568 (27.02.2019) LRTAP konventsioon (RT II 2000, 4, 25). [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/78108 (03.12.18) Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos kuni 2070. [www] https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid (03.12.2018) Tööstusheite seadus. RT I, 12.12.2018, 73. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017049 (27.02.2019) Põllumajandus Keskkonnaagentuur. 2018. aasta õhusaasteainete inventuur, Keskkonnaagentuur ─ Estonian Informative Inventory Report 1990–2016, (Tallinn 2018). [www] https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonia_iir_2018.pdf (27.02.2019) Ariva, J., Viira, A.-H. 2019. Hinnang teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi 2016/2284 lisas III toodud meetmete rakendamise võimalikkusele Eestis ning vastavate vähendamise meetmete efektiivsuse ja majandusliku tõhususe analüüs. Analüüsi aruanne. Eesti Maaülikool, 2019. Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS (22.10.2018) Eesti Maaülikool. 2013. Farmiuuring „Põllumajanduses kasutatavate tootmistehnoloogiate tõhususe uuring“ avaldamata. 2013. Eesti Maaülikool. 2015. Eesti peamiste põllumajandustoodete hindade ja tootmisstruktuuri muutuste analüüs makroökonoomiliste prognoosimudelitega. Lõpparuanne. [www] https://www.pikk.ee/upload/files/Lopparuanne_Poldaru.pdf (26.11.2018). EMEP/EEA 2016. aasta juhend ─ The EMEP/EEA Guidebook 2016 [www] http://www.eea.europa.eu//publications/emep-eea-guidebook-2016 (09.08.2018) Finantsakadeemia OÜ. 2018. Uuring kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis. Lõpparuanne. [www] https://kik.ee/sites/default/files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus_final.pdf (22.10.2018). Kaasik, A. 2018. Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine. [www] 177 https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ ulevaate_lopparuanne_0.pdf (30.11.2018). Keskkonnaministeerium. Estonian GHG National Inventory Report 2018, Ch. 5 Agriculture (CRF 3). [www] https://unfccc.int/documents/65710 (30.06.2018). Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf (22.10.2018). Keskkonnaministeerium. Veemajanduskavad 2015–2021. [www] https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015- 2021 (22.10.2018). Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 66. Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. RT I, 22.12.2016, 4. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016004 (30.06.2018). Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. RT I, 14.12.2017, 10 [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/114122017010 (22.10.2018). Maaelu ja põllumajanduse korraldamise seadus. RT I, 06.07.2018, 7. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/114032017003?leiaKehtiv (22.10.2018). Maaeluministeerium. Eesti maaelu arengukava 2014–2020. [www] https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/mak-2014/mak-2014-arengukava-v3- 2017-08-29.pdf (22.10.2018). Maaeluministeerium. Eesti piimanduse strateegia 2012–2020. [www] https://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/ARENDUSTEGEVUS/piimandusstrat eegia-2012-2020.pdf (22.10.2018). Maaeluministeerium. Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020. [www] https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad-ja-strateegiad (22.10.2018). Maaeluministeerium. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Koostamisel. [www] https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka- 2030/poka-2030-terviktekst-mustand-2018-07-03.pdf (22.10.2018). Mahepõllumajanduse seadus. RT I, 28.12.2017, 26. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017026 (22.10.2018) Statistikaameti andmebaas. PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile [www] http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PM09&ti=LOOMAD+JA+LINNUD%2C+31%2E+DETSEM BER&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pellumajandussaaduste_tootmine/02Loo makasvatussaaduste_tootmine/&lang=2 (30.06.2018). Statistikaameti andmebaas. PM09: Loomad ja linnud, 31.detsember. [www] http://pub.stat.ee/px- web.2001/dialog/varval.asp?ma=PM065&ti=MINERAALV%C4ETISTE+KASUTAMINE+AR UANDEAASTA+SAAGILE&path=../database/Majandus/13Pellumajandus/06Pellumajandussaa duste_tootmine/06Taimekasvatussaaduste_tootmine/&search=PM065&lang=2 (02.07.2018). 178 Tööstusheite seadus. RT I, 12.12.2018, 73. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017049 (27.02.2019) ÜRO Euroopa Majanduskomisjon. Guidance document on preventing and abating ammonia emissions from agricultural sources. 2014. [www] https://www.unece.org/fileadmin/DAM/env/documents/2012/EB/ECE_EB.AIR_120_ENG.pdf (26.11.2018). Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89."Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba”. RT I, 25.09.2018, 4. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004 (22.10.2018). Vabariigi Valitsuse 28.01.2001 määrus nr 288 “Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded”. RT I, 16.08.2016, 6. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/116082016006 (22.10.2018). Väetiseseadus. RT I, 28.12.2017, 30. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/750350?leiaKehtiv (22.10.2018). Veeseadus. RT I, 04.07.2017, 50. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017050 (22.10.2018). 179 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 LISA II ÕHUSAASTEAINETE PIIRIÜLENE KAUGLEVI Tallinn 2019 Programmmi koostamist rahastas: 2 Sisukord Lühendid, selgitused ...................................................................................................................7 1. Kokkuvõte .......................................................................................................................8 2. Sissejuhatus ...................................................................................................................10 3. Hajumisarvutuste kirjeldus ...........................................................................................10 4. Põllumajanduse valdkond .............................................................................................14 5. Transpordi valdkond .....................................................................................................19 6. Energeetika valdkond....................................................................................................34 7. Tööstuse valdkond ........................................................................................................48 8. Lahustitete valdkond .....................................................................................................61 9. Valdkondade koosmõju eesti välisõhu kvaliteedile ......................................................74 10. Piiriülene õhusaaste ......................................................................................................88 11. Õhusaaste trendid Eestis ...............................................................................................95 Joonised Joonis 4.1. Põllumajanduse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 .................. 16 Joonis 4.2. Põllumajanduse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 .................. 16 Joonis 4.3. Põllumajanduse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 .................. 17 Joonis 4.4. Põllumajanduse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ................ 17 Joonis 4.5. Põllumajanduse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ................ 18 Joonis 4.6. Põllumajanduse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ................ 18 Joonis 5.1. NOx 1 h kontsentratsioon seirejaamades 2004-2017 .............................................. 23 Joonis 5.2. NO2 1 h kontsentratsioon seirejaamades 2004-2017 .............................................. 23 Joonis 5.3. Transpordi valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 .................... 24 Joonis 5.4. Transpordi valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 .................... 24 Joonis 5.5. Transpordi valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 .................... 25 Joonis 5.6. Transpordi valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 .................. 25 Joonis 5.7. Transpordi valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 .................. 26 Joonis 5.8. Transpordi valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 .................. 26 Joonis 5.9. Transpordi valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 .................... 27 Joonis 5.10. Transpordi valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 .................... 27 Joonis 5.11. Transpordi valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 .................... 28 Joonis 5.12. Transpordi valdkonna NOx 1a keskmine kontsentratsioon, 2005........................... 28 Joonis 5.13. Transpordi valdkonna NOx 1a keskmine kontsentratsioon, 2020........................... 29 Joonis 5.14. Transpordi valdkonna NOx 1a keskmine kontsentratsioon, 2030........................... 29 Joonis 5.15. Transpordi valdkonna PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2005 ................... 30 Joonis 5.16. Transpordi valdkonna PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2020 ................... 30 Joonis 5.17. Transpordi valdkonna PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2030 ................... 31 Joonis 5.18. Transpordi valdkonna NH3 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2005 ..................... 31 Joonis 5.19. Transpordi valdkonna NH3 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2020 ..................... 32 Joonis 5.20. Transpordi valdkonna NH3 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2030 ..................... 32 Joonis 5.21. Transpordi valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005................... 33 Joonis 5.22. Transpordi valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020................... 33 Joonis 5.23. Transpordi valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030................... 34 3 Joonis 6.1. Energeetika valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ................... 37 Joonis 6.2. Energeetika valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ................... 37 Joonis 6.3. Energeetika valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ................... 38 Joonis 6.4. Energeetika valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ................. 38 Joonis 6.5. Energeetika valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ................. 39 Joonis 6.6. Energeetika valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ................. 39 Joonis 6.7. Energeetika valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ........................ 40 Joonis 6.8. Energeetika valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ........................ 40 Joonis 6.9. Energeetika valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ........................ 41 Joonis 6.10. Energeetika valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 .................. 41 Joonis 6.11. Energeetika valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 .................. 42 Joonis 6.12. Energeetika valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 .................. 42 Joonis 6.13. Energeetika valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ........................ 43 Joonis 6.14. Energeetika valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ........................ 43 Joonis 6.15. Energeetika valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ........................ 44 Joonis 6.16. Energeetika valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ...................... 44 Joonis 6.17. Energeetika valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ...................... 45 Joonis 6.18. Energeetika valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ...................... 45 Joonis 6.19. Energeetika valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ................. 46 Joonis 6.20. Energeetika valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ................. 46 Joonis 6.21. Energeetika valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ................. 47 Joonis 7.1. Tööstuse valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ....................... 50 Joonis 7.2. Tööstuse valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ....................... 50 Joonis 7.3. Tööstuse valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ....................... 51 Joonis 7.4. Tööstuse valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ..................... 51 Joonis 7.5. Tööstuse valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ..................... 52 Joonis 7.6. Tööstuse valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ..................... 52 Joonis 7.7. Tööstuse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ........................... 53 Joonis 7.8. Tööstuse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ........................... 53 Joonis 7.9. Tööstuse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ........................... 54 Joonis 7.10. Tööstuse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ............................. 54 Joonis 7.11. Tööstuse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ............................. 55 Joonis 7.12. Tööstuse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ............................. 55 Joonis 7.13. Tööstuse valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ....................... 56 Joonis 7.14. Tööstuse valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ....................... 56 Joonis 7.15. Tööstuse valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ....................... 57 Joonis 7.16. Tööstuse valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ............................. 57 Joonis 7.17. Tööstuse valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ............................. 58 Joonis 7.18. Tööstuse valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ............................. 58 Joonis 7.19. Tööstuse valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ...................... 59 Joonis 7.20. Tööstuse valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ...................... 59 Joonis 7.21. Tööstuse valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ...................... 60 Joonis 8.1. Lahustite valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ....................... 63 Joonis 8.2. Lahustite valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ....................... 63 Joonis 8.3. Lahustite valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ....................... 64 Joonis 8.4. Lahustite valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ..................... 64 Joonis 8.5. Lahustite valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ..................... 65 4 Joonis 8.6. Lahustite valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ..................... 65 Joonis 8.7. Lahustite valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 .......................... 66 Joonis 8.8. Lahustite valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 .......................... 66 Joonis 8.9. Lahustite valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 .......................... 67 Joonis 8.10. Lahustite valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ............................ 67 Joonis 8.11. Lahustite valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ............................ 68 Joonis 8.12. Lahustite valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ............................ 68 Joonis 8.13. Lahustite valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ...................... 69 Joonis 8.14. Lahustite valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ...................... 69 Joonis 8.15. Lahustite valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ...................... 70 Joonis 8.16. Lahustite valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ............................ 70 Joonis 8.17. Lahustite valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ............................ 71 Joonis 8.18. Lahustite valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ............................ 71 Joonis 8.19. Lahustite valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ..................... 72 Joonis 8.20. Lahustite valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ..................... 72 Joonis 8.21. Lahustite valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ..................... 73 Joonis 9.1. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ................ 77 Joonis 9.2. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ................ 78 Joonis 9.3. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ................ 78 Joonis 9.4. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 .............. 79 Joonis 9.5. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 .............. 79 Joonis 9.6. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 .............. 80 Joonis 9.7. Valdkondade koosmõju: PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 .................... 80 Joonis 9.8. Valdkondade koosmõju: PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 .................... 81 Joonis 9.9. Valdkondade koosmõju: PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 .................... 81 Joonis 9.10. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ...................... 82 Joonis 9.11. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ...................... 82 Joonis 9.12. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ...................... 83 Joonis 9.13. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 ................ 83 Joonis 9.14. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 ................ 84 Joonis 9.15. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 ................ 84 Joonis 9.16. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 ...................... 85 Joonis 9.17. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 ...................... 85 Joonis 9.18. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 ...................... 86 Joonis 9.19. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005............... 86 Joonis 9.20. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020............... 87 Joonis 9.21. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030............... 87 Joonis 10.1. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2005............................ 89 Joonis 10.2. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2016............................ 90 Joonis 10.3. Taustajaamade paiknemine Eestis .......................................................................... 92 Joonis 10.4. Piiriülene NOxsaastevoog, 2005 ............................................................................. 92 Joonis 10.5. Piiriülene SO2 saastevoog, 2005 ............................................................................. 93 Joonis 10.6. Piiriülene NOxsaastevoog, 2015-2018 .................................................................... 93 Joonis 10.7. Piiriülene PM2.5 saastevoog, 2015-2018 ................................................................. 94 Joonis 10.8. Piiriülene SO2 saastevoog, 2015-2018 .................................................................... 94 Joonis 11.1 SO2 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades ................................ 96 Joonis 11.2 NO2 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades ............................... 97 5 Joonis 11.3 PM2.5 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades ............................. 98 Joonis 11.4 NH3 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades ............................... 98 Tabelid Tabel 2.1. Õhukvaliteedi piirväärtused (ÕPV) ........................................................................ 13 Tabel 3.1. Saasteainete heide põllumajanduse valdkonnas...................................................... 14 Tabel 3.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) põllumajanduse valdkonnas .............................................................................................................. 15 Tabel 4.1. Saasteainete heide transpordi valdkonnas ............................................................... 19 Tabel 4.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) transpordi valdkonnas .............................................................................................................. 22 Tabel 5.1. Saasteainete heide energeetika valdkonnas ............................................................ 35 Tabel 5.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) energeetika valdkonnas .............................................................................................................. 36 Tabel 6.1. Saasteainete heide tööstuse valdkonnas .................................................................. 49 Tabel 6.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) tööstuse valdkonnas .............................................................................................................. 49 Tabel 7.1. Saasteainete heide lahustite valdkonnas ................................................................. 62 Tabel 7.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) lahustite valdkonnas .............................................................................................................. 62 Tabel 8.1. Saasteainete summaarne heide ................................................................................ 74 Tabel 8.2. Saasteainete eraldumise osakaal erinevatest valdkondadest 2005. aastal, % ......... 75 Tabel 8.3. Saasteainete eraldumise osakaal erinevatest valdkondadest 2020. aastal, % ......... 75 Tabel 8.4. Saasteainete eraldumise osakaal erinevatest valdkondadest 2030. aastal, % ......... 75 Tabel 8.5. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax), koosmõju ..... 77 Tabel 9.1. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2005............................ 88 Tabel 9.2. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2016............................ 89 Tabel 9.3. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2005............................ 91 Tabel 9.4. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2015–2018.................. 91 6 LÜHENDID, SELGITUSED EL Euroopa Liit THS tööstusheite seadus PVT parim võimalik tehnika ÕVP vähendamismeetmetega stsenaarium ÕPV õhukvaliteedi piirväärtus ÕPV1 õhukvaliteedi piirväärtus 1h ÕPV24 õhukvaliteedi piirväärtus 24h ÕPVa õhukvaliteedi piirväärtus 1a OSIS keskkonnaluba omavate välisõhu saasteallikate andmebaas PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet EMEP European Monitoring and Evaluation Program Õhusaasteained LOÜ mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid NH3 ammoniaak NOx lämmastikoksiidid NO2 lämmastikdioksiid PM2.5 eriti peened osakesed läbimõõduga alla 2,5 µm PM10 peened osakesed läbimõõduga alla 10 µm SO2 vääveldioksiid 7 1. Kokkuvõte Käesolevas aruandes käsitleti õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumi meetmete rakendamise potentsiaalset mõju ja efektiivsust välisõhu saastatusele Eestis. Selleks kasutati erinevaid heiteallikate andmebaase, 2018. aasta õhusaasteainete inventuuris raporteeritud heitkogused4 ning Airviro modelleerimiskeskkonna Euleri võrgustikmudelit1. Modelleerimine teostati viie saasteaine (SO2, NOx, PM2.5, NH3 ja LOÜ) ning kuue erineva valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustited, jäätmed ja põllumajandus) kohta. Neist jäätmeid üksikult käsitletud pole, kuna õhusaasteainete vähendamise programm eraldi jäätme valdkonda ei hõlmanud, ent jäätme valdkonda on arvestatud heiteallikate koosmõju hindamisel. Modelleerimise väljundiks on hajuvuskaardid, mis näitavad saasteainete võimalikku hajumist ning kõrgeimate saastetasemete tekkekohti. Prognoosarvutused on tehtud eeldusel, et ajas muutub ainult summaarne heitkogus ning ei muutu selle heitkoguse protsentuaalne jagunemine valdkonnasiseselt üksikute heiteallikate vahel. Ühtlasi eeldatakse, et olulisemate heiteallikate asukohad ei muutu. Modelleerimine teostatakse vastavalt saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtustele (ÕPV), st kui saasteainele kehtib 1 h piirnorm (ÕPV1), siis on hajuvuskaartidel näidatud saasteaine 1 h maksimaalsed kontsentratsioonid. Kõige suurema saastekoormusega valdkond on energeetika, mis domineerib SO2, NOx, LOÜ ja PM2.5 heidete osas. Transpordi valdkonna osakaal on suur NOx, lahustite valdkonnal LOÜ ning põllumajanduse valdkonnal NH3 heidete korral. Jäätme ja tööstuse valdkond on üle-Eestilises skaalas pigem marginaalse tähtsusega ning omavad suuremat mõju lokaalsel tasandil vahetult heiteallikate ümbruses. Modelleerimistulemustest nähtus, et õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumis ettenähtud meetmete rakaendamisel kõigis valdkondades võib sellegipoolest aastatel 2020 ja 2030 ette tulla NO2 ja NH3 piirväärtuse ületamisi. NO2 puhul võib vastavat 1 h piirväärtust (200 µg/m3) ületavaid kontsentratsioone esineda suure liikluskoormusega piirkondades Tallinnas, piirväärtusest mõnevõrra madalamaks jäävad saastetasemed Ida-Virumaal, kus paikneb suurem osa Eesti energeetikatööstusest. Küll aga ilmnes transpordi valdkonna modelleeritud kontsentratsioonide valideerimisel seirejaamade mõõtetulemustega NOx heidete võimalik ülehindamine õhusaasteainete inventuuris ning heidete arvutamise meetodi parendamise vajadus, mistõttu on ka prognoositud NOx saastetasemed tõenäoliselt liiga kõrged. NH3 1 a keskmise sihtväärtuse (8 µg/m3) ületamist võib samuti 2020 ja 2030 prognooside alusel eeldada, eelkõige Viljandi piirkonnas, sihtväärtuse lähedasi kontsentratsioone võib esineda ka Harjumaal, mõnevõrra sihtväärtusest madalamad on sisaldused Raplamaal, Jõgevamaal ning Lääne-Virumaal. Kuna põllumajanduse valdkonnas on saasteainete heidete prognoos pigem tõusva trendiga, siis ei too teistes valdkondades NH3 heidete vähenemine kaasa Eesti kontekstis olulisi muudatusi saastetasemetes välisõhus, sest põllumajanduse valdkonna mõju on NH3 osas olulisim. Ülejäänud saasteainete (SO2, PM2.5, LOÜ) modelleeritud tasemed õhukvaliteedi piirväärtusi tulevikus suure tõenäosusega ei ületa. Prognoosarvutused näitasid SO2 puhul küll lisaks energeetikale ka jäätme valdkonna tähtsust heiteallikate ümbruses, mis hoolimata energeetikas planeeritavate heite vähendmise meetmete rakendumise potentsiaalsele mõjule võib lokaalsel tasandil osutuda 1 Airviro modelleerimiskeskkonna kirjeldus [www] https://www.airviro.com/airviro/aqm/ 8 oluliseks välisõhu kvaliteedi mõjutajaks. Samas on alust arvata, et 2018. aasta õhusaasteainete inventuuris on SO2 heide jäätme valdkonnast pigem mõnevõrra ülehinnatud. Erinevate valdkondade prognoositav saastekoormus ning selle mõju välisõhu kvaliteedile sõltub eelkõige planeeritavate ÕVP stsenaariumi meetmeterakendumise ulatusest ja efektiivsusest, mis on eriti oluline transpordi- ja energeetika valdkonna jaoks. Parim tulemus saavutatakse meetmete komplekssel rakendamisel võimalikult laias ulatuses kõigis valdkondades. Kuna prognoosarvutused on tehtud eeldusel, et meetmeid rakendatakse kõigis valdkondades maksimaalselt, siis meetmete valikuline rakendamine vähendab ka nende mõju välisõhu saastatusele tulevikus. 9 2. Sissejuhatus Käesolev aruanne on koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm) lisana (lisa II). Riikliku õhusaaste kontrolli programmi raames saadakse ülevaade Eesti paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste edasise vähendamise võimalustest ja töötatakse välja potentsiaalsed meetmed, et saavutada aastateks 2020 ja 2030 seatud heidete vähendamise eesmärgid. Õhusaasteainete piiriülese kauglevi hinnang kirjeldab riigisiseste ja naaberriikide heiteallikate võimalikku mõju välisõhu saastatusele Eestis aastatel 2020 ja 2030, juhul kui õhusaaste vähendamise programmis toodud meetmed rakenduvad vastavalt planeeritud tegevusele täies mahus. 3. Hajumisarvutuste kirjeldus Saasteainete hajumisarvutused teostati Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi Airviro modelleerimiskeskkonna Euleri mudeliga, mis on kooskõlas keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” (§16 lõige 22). Euleriadvektsioon - diffusiooni võrrandi kohaselt leitakse saasteainete leviku ajaline muutus fikseeritud diskreetsete ruumiosade ehk võrgustiku jaoks. Mudelis põhinevad turbulentsed dispersiooniparameetrid sarnasuse teoorial. 3D tuuleväljad arvutatakse dünaamilise diagnostilise tuulemudeliga, milles võetakse arvesse topograafiat ja muid pinnaomadusi. Euleri mudelit kasutatakse peamiselt meso- või makroskaala hajumisarvutustes, mille üheks näiteks on EMEP mudel, kus saasteainete levikut arvutatakse üle Euroopa. Ühe ruumiosa ehk võrgusilma suurus oli käesolevas töös 1x1 km, st saasteainete arvutuslikud maapinnalähedased (2 m kõrgusel maapinnast) kontsentratsioonid on esitatud 1 km2 kohta. Hajumisarvutused teostati 1 h resolutsiooniga, st iga võrguosa jaoks arvutati 8760 h tulemust, millest võetakse 1 h puhul arvesse maksimaalne. 24 h kohta teostatakse 8760 h tulemuse keskmistamine 24 h sammuga, st iga võrguosa jaoks saadakse 365 tulemust, millest kaardile kantakse 24 h maksimaalne. 1 a jaoks arvestatakse 8760 h keskmist tulemust. Meteoroloogilised andmed mudeli sisendina pärinevad neljast meteomastist, mis asuvad Aseris, Tallinnas, Külitses ja Uulus. Välisõhu saastetasemete arvutuslik hinnang sisaldab andmeid nii paiksete-, liikuvate-, kui hajusheiteallikate heidete kohta erinevatelt tegevusaladelt. Heiteallikate summaarsed heitkogused moodustuvad SNAP klassifikaatori3, Keskkonnaagentuuri välisõhusaasteallikate infosüsteemis olevate keskkonnaluba omavate heiteallikate 2017. aasta andmebaasi (edaspidi OSIS2017) ja Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemis olevate keskkonnaluba mitteomavate ning hajusallikate nagu kohtkütte ja liikluse andmebaaside põhjal. 2 Keskkonnaministri määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord”. RT I, 08.12.2017, 7 [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016062?leiaKehtiv (28.02.2019) Õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks võib kasutada Gaussi, Euleri, Lagrangeani või muudel samaväärsetel algoritmidel põhinevat arvutusprogrammi, mis: 1) võimaldab arvutada ühe tunni, ööpäeva ja aasta keskmiseid õhukvaliteedi tasemeid ning 8 tunni libisevat keskmist õhukvaliteedi taset; 2) võimaldab protsentiilide arvutamist vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud määruses toodud piirväärtuse lubatud ületamiste arvule. 3 SNAP klassifikaator, Keskkonnaagentuur, Tallinn, 2014 [www] http://www.keskkonnainfo.ee/failid/SNAP_klassifikaator.pdf (28.02.2019) 10 Valdkondade lõikes jagunevad andmebaasid järgmiselt: 1. Põllumajanduse valdkond – PRIA loomakasvatushoonete 2015. aasta kaardikiht ning põllumassiivide kaardikiht. Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist 4 ja õhusaasteainete vähendamise programmi lisas 15 toodud prognoosarvutustest. 2. Transpordi valdkond – Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi tarkvara Airviro liiklusandmebaas, mis põhineb reaalsetel liiklusloenduse andmetel. Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist ja õhusaasteainete vähendamise programmi lisas 1 toodud prognoosarvutustest. 3. Kohtküte (kodumajapidamised) – kodumajapidamiste põletusseadmed on hajusheiteallikad, mille saasteainete heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võetakse kodumajapidamiste asukohtade määratlemisel aluseks ehitusregister ja katastriüksuste kaardikiht (koduahjude lokaliseerimiseks). Ehitusregistri andmed sisaldavad infot eramute asukoha (katastriüksuse tunnuse täpsusega), tüübi, pinna ja küttesüsteemi kohta. Katastriüksuse kaardikiht võimaldab asukoha lokaliseerida. Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist ja õhusaasteainete vähendamise programmi lisas 1 toodud prognoosarvutustest. 4. Energeetika, tööstuse ja lahustite valdkond – OSIS2017, mis sisaldab infot välisõhu saasteluba omavate käitiste heiteallikate ning nende parameetrite kohta. Hajusallikate mõju tööstuse ja lahustite valdkonnas arvestatakse heitkoguste territoriaalse jaotamise kaudu, mille algandmetena on kasutusel elanike tihedus 1 km2 kohta6. Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist ja õhusaasteainete vähendamise programmi lisas 1 toodud prognoosarvutustest. 5. Jäätme valdkond–OSIS2017, mis sisaldab infot välisõhu saasteluba omavate käitiste heiteallikate ning nende parameetrite kohta. Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist ja lisas 1 toodud prognoosidest. Kuna õhusaasteainete vähendamise programm ei hõlma jäätme valdkonda, siis eraldi peatükina seda ei käsitleta. Jäätme valdkonna mõju välisõhu saastatusele on kaardistatud eesmärgiga arvestada seda kõikide valdkondade heiteallikate koosmõju arvutustes. Modelleerimistulemuste valideerimiseks kasutati välisõhu seirejaamade andmeid ning vajadusel automaatset korrigeerimisalgoritmi. Hajumisarvutuste tulemuste kaartide väärtusvahemike leidmiseks kasutatakse "Jenks'i Natural Breaks" ehk loomulike vahemike algoritmi, mis mille kohaselt on vahemike vaheline varieeruvus maksimaalne ja väärtusvahemiku sisene varieeruvus minimaalne. Lisaks riigisiseste heiteallikate mõjule iseloomustatakse ka piiriülest õhusaastet, milleks kasutatakse Vilsandi, Saarejärve ning Lahemaa seirejaama andmeid, kus mõõdetud saasteainete sisaldused iseloomustavad muu hulgas kaugkandega Eestisse kandunud õhusaasteainete kogust. Neist kaks esimest taustajaama kuuluvad ka saasteainete kaugkande seire ehk rahvusvahelise 4 2018 aasta õhusaasteainete inventuur, Keskkonnaagentuur ─ Estonian Informative Inventory Report 1990–2016, Keskkonnaagentuur, Tallinn 2018. [www] https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonia_iir_2018.pdf (27.02.2019) 5 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030, Lisa 1 Valdkondlike mõjude hindamise taust, metoodikad ja kasutatud sisendandmed ja prognoosid, Tallinn, 2014 6 Statistikaameti andmebaas, kaardirakendus [www] https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (27.02.2019) 11 EMEP programmi (European Monitoring and Evaluation Program) seirevõrgustikku, olles vastavalt I ja II taseme seirejaam7. Nende jaamade mõõtmistulemusi kasutatakse üle-Euroopaliste õhusaaste mudelite valideerimisel, mille põhjal modelleeritakse saastekoormusi ja õhukvaliteeti põhja poolkeral. Piiriülese õhusaaste, st naaberriikidest Eestisse kandunud õhusaaste, protsentuaalne osakaal erinevate riikide lõikes on kajastatud EMEP dokumendis "Transboundary air pollution by main pollutants (S, N, O3) and PM. Estonia"8. Käesolevas aruandes käsitletakse riigi õhukvaliteeti aastatel 2005, 2020 ning 2030, kusjuures 2005. aasta oli võrdlusaastaks, mille alusel õhukvaliteedi seisundi muutusi 2020. ja 2030. aasta suhtes hinnatakse. Saasteainete leviku ning tulevikustsenaariumite ehk heitevähendamise meetmete rakendumise stsenaariumite (edaspidi ÕVP) kaardistamine teostatakse viie saasteaine kohta, milleks on SO2, NOx, LOÜ, PM2.5, NH3, ning kuue erineva valdkonna kohta, milleks on põllumajandus, transport, energeetika, tööstus, lahustid ja jäätmed, neist viimane omab tähtsust ainult heiteallikate koosmõju hindamisel. Modelleerimistulemused kanti kaardile, mis näitab saasteainete hajumist maapinnalähedases õhukihis ning kõrgeimate kontsentratsioonide võimalikke tekkepiirkondi Eesti lõikes, st riigisiseste heiteallikate mõju välisõhu kvaliteedile riigi territooriumil ja prognoositavate näitajate vastavust Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” 9 lisas 1 nimetatud õhukvaliteedi piirväärtustele. Prognoosarvutused on teostatud eeldusel, et ajas muutub ainult summaarne heitkogus ning ei muutu selle heitkoguse protsentuaalne jagunemine valdkonnasiseselt üksikute heiteallikate vahel. Ühtlasi eeldatakse, et olulisemate heiteallikate asukohad ei muutu. Modelleerimine teostatakse vastavalt saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtustele (ÕPV), st kui saasteainele kehtib 1 h piirnorm (ÕPV1), siis on hajuvuskaartidel toodud saasteaine 1 h maksimaalsed kontsentratsioonid. Tabel 3.1 on toodud õhukvaliteedi piirväärtused (ÕPV)10, mille alusel hinnatakse õhuheitmete vähendamismeetmete efektiivsust õhukvaliteedi seisundi muutumisel. Ammoniaagile (NH3) kehtib piirväärtuse asemel aasta keskmine sihtväärtus 8 µg/m3, mis on kehtestatud ökosüsteemide kaitseks, kuna keskkonnarisk avaldub ammoniaagi puhul selliste väikeste sisalduste juures, mis inimese tervisele riski veel ei kujuta11. Mittemetaansetele lenduvatele orgaanilistele ühenditele (LOÜ) piirnorm puudub. Prognoositavate saastetasemete hindamiseks kasutatakse LOÜ puhul indikaatorina alifaatsete süsivesinike12 1 h piirväärtust 5000 µgC/m3, mis kehtis kuni 31.12.2016. NOx moodustub keskmiselt 50% ulatuses NO2-st ning arvutuslike kontsentratsioonide hindamiseks kasutatakse indikaatorina NO2 1 tunni ja 1 a piirväärtust, mis on vastavalt 200 µg/m3 ja 40 µg/m3. 7 Eesti Õhukvaliteedi juhtimissüsteem [www] http://www.ohuseire.ee/ 8 The European Monitoring and Evaluation Programme (EMEP) [www] http://www.emep.int/publ/reports/2007/Country_Reports/report_EE.pdf 9 Keskkonnaministri määrus nr 75 “Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. RT I, 29.12.2016, 44. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044 (22.10.2018) 10 Keskkonnaministri määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”, Lisa 1 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, teavitamis- ja häiretasemed ning kriitilised tasemed" [www] https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6044/KKM_m75_lisa1.pdf# (22.10.2018) 11 Keskkonnaministri määruse „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ eelnõu seletuskiri [www], https://www.envir.ee/sites/default/files/ohukval_piir_sk_2112-1.pdf (22.10.2018) 12 Mittemetaansete lenduvatest orgaanilistest ühenditest on alifaatsete süsivesinike osakaal keskmiselt 97%, mistõttu laiendatakse alifaatsete süsivesinike piirväärtust summaarsetele mittemetaansetele lenduvatele orgaanilistele ühenditele. Keskkonnaministri 02.12.2016 a määrus nr 61"Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete arvutuslikud määramisemeetodid". [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016014 (22.10.2018) 12 Tabel 3.1. Õhukvaliteedi piirväärtused (ÕPV) Saasteaine Õhukvaliteedi piirväärtus (ÕPV) Lubatud ületamiste arv aastas SO2 ÕPV1 = 350 µg/m3 24 ÕPV24 = 125 µg/m3 3 PM2.5 ÕPVa = 25 µg/m3 - NH3 1 a sihtväärtus = 8 µg/m3 - NOx ÕPV1 = 200 µg/m3 13 18 ÕPVa = 40 µg/m3 - LOÜ ÕPV1 =5000 µgC/m3 14 - 13 NO 2 piirväärtused. Lämmastikoksiididest (NOx) moodustab NO2 keskmiselt 50% 14 Piirväärtus kehtis kuni 31.12.2016. Käesolevas töös kasutatakse piirväärtust indikaatorina prognoositavate saastetasemete hindamisel. 13 4. Põllumajanduse valdkond Põllumajanduse valdkonnast pärineva heite modelleerimiseks kasutati PRIA andmebaasi (Pria_NH3), mis on koostatud PRIA loomakasvatushoonete 2015. aasta kaardikihi ning põllumassiivide kaardikihi alusel. Põllumajanduse valdkonnas hinnati PM2.5 ning NH3 heite muutumisega kaasnevat välisõhu saastatuse võimalikku taset 2020. ja 2030. aastal võrreldes võrdlusaastaga (2005). Vastavalt NEC-direktiivile15 ei arvestata õhusaasteainete vähendamise programmis LOÜ ja NOx heitkoguseid, mis pärinevad piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni kategooriates 3B (sõnnikukäitlus) ja 3D (mullaharimine) ette nähtud 2014. aasta aruandlusnomenklatuuri alla kuuluvatest tegevustest. Ühtlasi ei oma põllumajanduse valdkond olulist kaalu SO2 saastetasemete kujunemisele välisõhus. Andmebaasis on kajastatud 6104 erinevat põllumajandustootmisega seotud NH3 ja PM2.5 heiteallikat. Toodud number iseloomustab üksikute heiteallikate hulka mitte käitiste arvu, st ühele käitajale võib kuuluda mitu erinevat heiteallikat. Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist4 ja õhusaasteainete vähendamise programmi lisas 1 toodud prognoosarvutustest5. Tabel 4.1 on nimetatud saasteainete heited põllumajanduse valdkonnas ning nende muutus aastate lõikes, kusjuures negatiivne väärtus tähendab heite vähenemist ning positiivne väärtus heite suurenemist võrreldes võrdlusaastaga (2005). NH3 summaarse heite vähendamiseks põllumajanduse valdkonnast prognoositakse telk/betoonkatusega hoidlates või kinnistes teras- või plastikmahutites säilitatava vedelsõnniku osakaalu kasvu, vedelsõnniku laotamisel avatud ja suletud lõhega sisestuslaotuse kasutatavuse suurenemist ning mineraalväetiste võimalikult kiire muldaviimise tehnoloogia aktiivsemat kasutamist. Teisalt on eeldatava põllumajandusloomade arvu suurenemise, põllumajandusliku toodangu kasvu ja mineraalsete lämmastikväetiste kasutamise tõusu tõttu muutused saasteainete potentsiaalsetes heitkogustes valdkonnasiseselt pigem tõusva trendiga, mistõttu on põllumajanduse valdkond eelkõige NH3 heite osas esmatähtis ka tulevikus. 2016. aasta andmetel moodustas põllumajanduse valdkonnast pärit NH3 ligi 90% kogu NH3 heitest Eestis. PM2.5 puhul prognoositakse 2030. aastaks 3,3 % -list heitkoguse tõusu, ent PM2.5 osatähtsus kogu PM2.5 heitest jääb endiselt marginaalseks, moodustades 2016. a andmete põhjal 1,5% kogu PM2.5 heitest Eestis. Tabel 4.1. Saasteainete heide põllumajanduse valdkonnas Saasteaine 2005, 2020, 2030, Muutus võrreldes Muutus võrreldes kt/a kt/a kt/a võrdlusaastaga võrdlusaastaga (2005), (2005), 2020, % 2030, % PM2.5 0,1114 0,1092 0,1151 -2,0 3,3 NH3 9,3756 9,3757 9,4291 0,001 0,6 15 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, 14. detsember 2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN 14 Tabel 4.2 ja Joonis 4.1 kuni Joonis 4.6 on näidatud võrdlusaasta modelleerimistulemused ning saastetasemete tulevikuprognoos aastateks 2020 ning 2030, arvestades ÕVP stsenaariumi rakendumisega kaasnevat summaarse heite muutust põllumajanduse valdkonnast. PM2.5 aasta keskmine piirväärtus on 25 µg/m3, mille ületamist hajumisarvutuste tulemuste põhjal ei ole täheldada. PM2.5 heide kaasneb põllumajanduse valdkonnas eelkõige sõnnikukäitlemise ning maaharimisega. Kõrgeimad PM2.5 tasemed tekkisid Harjumaal Tallinna lähistel ning Viljandi maakonnas Viiratsi ümbruses. PM2.5 arvutuslikud aasta keskmised kontsentratsioonid 2005, 2020 ja 2030 olid vastavalt vahemikus 0,054–0,182 µg/m3, 0,049–0,177 µg/m3 ja 0,056–0,188 µg/m3. Ülejäänud Eestis olid PM2.5 aasta keskmised kontsentratsioonid 2005, 2020 ja 2030 vastavalt kuni 0,053 µg/m3, 0,048 µg/m3 ja 0,055 µg/m3. Põllumajanduse valdkonnast eralduv NH3 tekib sõnnikukäitlusest ning mineraalsete ja orgaaniliste väetiste kasutamisel. NH3 aasta keskmine sihtväärtus on 8 µg/m3, mida ületati hajumisarvutuste kohaselt 2005. aastal Viljandi maakonnas Viiratsi läheduses ning ületatakse tulevikuprognooside kohaselt ligi kahekordselt ka 2020. ja 2030. aastal. Aasta keskmised kontsentratsioonid Viiratsi läheduses olid 2005, 2020 ja 2030 vastavalt 8-15,3 µg/m3, 8-15,3 µg/m3 ja 8-15,4 µg/m3. Harjumaal jäävad maksimaalsed NH3 aasta keskmised kontsentratsioonid nii võrdlusaastal (2005) kui ka aastatel 2020 ja 2030 4-8 µg/m3 piiresse ning ülejäänud maakondades sihtväärtusest ligi kaks korda madalamaks, ulatudes maksimaalselt 1-4 µg/m3 -ni. Võrdlusandmetena kasutatakse riikliku sademeseire ja kompleksseire raames mõõdetud ammooniumlämmastiku sisaldust sademetes, võravees, tüvevees, mullavees ning Saare järvest, mis aastate jooksul on pigem vähenenud, mistõttu puudub olemasolevate seireandmete alusel reaalne negatiivne mõju ökosüsteemidele1617. Ehkki põllumajandusest pärit NH3 heide jääb tulevikus prognooside kohaselt üsna stabiilsele tasemele võrreldes võrdlusaastaga (2005), siis rohkem mõjutab see siiski lühiajaliselt lokaalset õhukvaliteeti nt esineva lõhna näol kui looduskeskkonda ja ökosüsteeme. Tabel 4.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) põllumajanduse valdkonnas Saasteaine Keskmistamine ÕPV, µg/m3 Cmax Cmax Cmax 2005, µg/m3 2020, µg/m3 2030, µg/m3 PM2.5 1a 25 0,18 0,18 0,19 NH3 1a 8 15,30 15,30 15,40 16 Sademete seire 2017, N. Kabral, 2018 17 Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2016, N. Kabral, 2017 15 Joonis 4.1. Põllumajanduse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.2. Põllumajanduse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 16 Joonis 4.3. Põllumajanduse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 Joonis 4.4. Põllumajanduse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 17 Joonis 4.5. Põllumajanduse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 Joonis 4.6. Põllumajanduse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 18 5. Transpordi valdkond Transpordi valdkonnast pärineva heite modelleerimiseks kasutati liikluse andmebaasis (Traffic2015) sisalduvaid andmeid, milleks olid näiteks teede/tänavate/maanteede tüüp, teede/tänavate/maanteede pikkus, teede/tänavate/maanteede ridade arv, sõidukite arv ööpäevas, sõidukite kiirus. Transpordi valdkonnas hinnati SO2, NOx, LOÜ, PM2.5 ning NH3 heite muutumisega kaasnevat välisõhu saastatuse võimalikku taset 2020. ja 2030. aastal võrreldes võrdlusaastaga (2005). Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist4 ja õhusaasteainete vähendamise programmi lisas 1 toodud prognoosarvutustest5. Tabel 5.1 on nimetatud saasteainete heited transpordi valdkonnas ning nende muutus aastate lõikes, kusjuures negatiivne väärtus tähendab heite vähenemist võrreldes võrdlusaastaga (2005). Transpordi valdkonnas eralduvatest saasteainetest on suurima osakaaluga võrreldes summaarse riigisisese heitega NOx, LOÜ ja PM2.5, kõige vähem mõjutab transpordi valdkond SO2 ja NH3 saastetasemeid välisõhus. 2016. aastal moodustas transpordi valdkond riigi heitkogustest järgmise osakaalu: NOx 42,5%, LOÜ 13,3%, PM2.5 9,8%, NH31,2% ja SO2 0,2%. Domineerivaks alamvaldkonnaks on maanteetransport, millele järgnevad teised liikuvad heiteallikad nagu põllumajanduse ja tööstuse valdkonnas kasutatavad masinad, kodumajapidamised, ärivaldkond, kalandus, sisevee- ja raudteetransport. Saasteainete heite eeldatav vähenemine transpordi valdkonnast saavutatakse selliste meetmete rakendamisel nagu riigi ja kohalike omavalitsuste maksupoliitika, toetusmeetmed ja tegevused ökonoomsema sõidukipargi kujunemiseks, integreeritud transpordi ja asustuse planeerimine18, mille abil püütakse transpordi energiatarbimise edasist kasvu pidurdada. Juhul, kui meetmed rakendatakse ÕVP stsenaariumis ettenähtud mahus, peaks sellega kaasnema transpordi valdkonna NOx heite vähenemine 2030. aastaks vähemalt 39%, SO2 heite vähenemine 86%, LOÜ heite vähenemine 64%, PM2.5 heite vähenemine 41% ning NH3 heite vähenemine 47%. Vähendamismeetmete efektiivsus ning saasteainete heite vähenemise efekt on saavutatav meetmete komplekssel rakendumisel, ainult mõne meetme rakendamine sellist ulatuslikku heidete vähenemist transpordi valdkonnast tõenäoliselt kaasa ei too. Tabel 5.1. Saasteainete heide transpordi valdkonnas Saasteaine 2005, 2020, 2030, Muutus võrreldes Muutus võrreldes kt/a kt/a kt/a võrdlusaastaga võrdlusaastaga (2005), 2020, % (2005), 2030, % NOx 19.3376 13.5768 11.7720 -29.8 -39.1 SO2 0.3815 0.0521 0.0529 -86.3 -86.1 LOÜ 6.4116 2.8025 2.2630 -56.3 -64.7 PM2.5 0.9534 0.7330 0.5662 -23.1 -40.6 NH3 0.2105 0.1356 0.0859 -35.6 -59.2 Tabel 5.2 ja Joonis 5.3 kuni Joonis 5.23 on näidatud võrdlusaasta (2005) modelleerimistulemused ning saastetasemete tulevikuprognoos aastateks 2020 ning 2030, arvestades ÕVP stsenaariumi rakendumisega kaasnevat summaarse heite muutust transpordi valdkonnast. 18 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030, Lisa 1 Valdkondlike mõjude hindamise taust, metoodikad ja kasutatud sisendandmed ja prognoosid, peatükk 3. Tallinn, 2014 19 Transpordi valdkonnast pärinevate saasteainete arvutuslikud kontsentratsioonid olid 2005. aastal kõrgeimad linnades, kus on suur liikluskoormus, eelkõige Tallinnas aga ka Tartus, Pärnus ja Narvas, lisaks suuremate maanteede, nagu Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu, Pärnu- Ikla, ümbruses. NOx 1 h arvutuslikud kontsentratsioonid olid Tallinna kesklinna ja Kopli piirkonnas võrdlusaastal (2005) maksimaalselt 1620 µg/m3. Liivalaia seirejaam, mis kvalifitseerub transpordisaaste mõõtejaamaks ning asub Liivalaia tänaval, näitas 2005. aastal maksimaalseks NOx tasemeks välisõhus 925,2 µg/m3. Rahu tänava seirejaam, mis kvalifitseerub tööstusseirejaamaks ning asub Tallinnas Kopli piirkonnas, näitas maksimaalseks NOx tasemeks 2005. aastal 840 µg/m3. Õismäe seirejaam Tallinnas kvalifitseerub linna taustajaamaks ning seal mõõdeti maksimaalseks NOx sisalduseks välisõhus 2005. aastal 607 µg/m3. Tartus ja Narvas sel ajaperioodil veel pidevseiret ei teostatud, küll aga oli pidevseirejaam Kohtla-Järvel ning seal registreeriti maksimaalseks kõrgeimaks NOx kontsentratsiooniks välisõhus 2005. aastal 304 µg/m3 (Joonis 5.1). Summaarsest NOx saastest moodustab transpordi valdkond suure osa (42%), olles linnades peamiseks NOx allikaks, mistõttu on arvutuslike kontsentratsioonide ning linnaõhu seirejaama tulemuste võrdlemine asjakohane. Ehkki Tallinnas näitas modelleerimistulemus kõrgemat NOx taset kui seirejaamad, siis tuleb meeles pidada, et seirejaam iseloomustab konkreetses punktis mõõdetud saasteainete kontsentratsioone, modelleerimine aga saaste hajuvust laiemalt vastavalt mudeli sisendandmetele. Arvutuslike ning seire tulemuste võrdlemine näitas, et tõenäoliselt on NOx osas 2018. aasta õhusaasteainete inventuuris raporteeritud heitkogused siiski 2005. aasta jaoks mõnevõrra ülehinnatud, mis omakorda viitab metoodika parendamise/täiustamise vajadusele. Seirejaamad peegeldavad reaalset olukorda ning on heite suuruse ja intensiivsuse hindamise indikaatoriks. Ehkki pole välistatud, et tipptundidel ning ummikute ajal võib NOx tase välisõhus lühiajaliselt suurema liikluskoormusega ristmikel kõrgeneda, on modelleerimistulemuste ligi kahekordne erinevus võrreldes Liivalaia seirejaama mõõtetulemustega tingitud pigem heite ülehindamisest. Seirejaamades on NOx väljendatud NO ja NO2 kaudu ning Liivalaia seirejaama andmetel moodustab NO2 NOx-st keskmiselt 54%, mis tähendab, et Tallinna piires võis vastavalt hajuvusarvutustele 2005. aastal esineda ka NO2 piirväärtust ületavaid kontsentratsioone. Seirejaamades olid maksimaalsed NO2 sisaldused 1 h piirväärtusest 2005. aastal madalamad (Joonis 5.2). Tartus ja Pärnus olid hinnangulised NOx kontsentratsioonid 2005. aastal kuni 525 µg/m3. Kohtla-Järvel ja Narvas küündisid NOx arvutuslikud tasemed 2005. aastal 78 µg/m3-ni. Kohtla-Järvel oli seirejaamas mõõdetud NOx maksimaalne 1 h kontsentratsioon samal perioodil 304 µg/m3. Selline erinevus on tingitud asjaolust, et Kohtla-Järvel on piirkonna tööstuslikust iseloomust tingituna ka tööstusest eralduva NOx osakaal oluliselt suurem kui mujal Eestis, modelleerimisel arvestati aga ainult transpordi valdkonnast pärineva heitega. Suurematel maanteedel oli maksimaalne NOx arvutuslik sisaldus välisõhus 2005. aastal kuni 28 µg/m3. SO2 arvutuslik 1 h maksimaalne saastetase oli kõrgeim Tallinnas Pirita tee, Paldiski maantee, Pärnu maantee ning Narva maantee ümbruses, jäädes maksimaalselt 17–32 µg/m3 vahele. Teistes suuremates linnades olid SO2 tunni maksimaalsed kontsentratsioonid kuni 1,5 µg/m3. Suurematel maanteedel jäi SO2 tase välisõhus madalamaks kui 1 µg/m3. Kuna SO2 puhul ei ole transpordi valdkond domineeriv heiteallikas ning arvestades asjaolu, et seirejaamad mõõdavad summaarset saastetaset välisõhus, siis kasutati SO2 arvutuslike kontsentratsioonide valideerimiseks ainult Tallinnas asuva Liivalaia seirejaama andmeid, kus 2005. aastal mõõdeti maksimaalseks SO2 1 h kontsentratsiooniks 27 µg/m3. Modelleerimistulemused transpordi valdkonnast pärineva SO2 osas 2005. aastal piirväärtust ületavaid kontsentratsioone ei näidanud. 20 PM2.5 aasta keskmine sisaldus oli kõrgeim Tallinna läänepoolsetes linnaosades, jäädes vahemikku 8–17 µg/m3. Transpordi valdkonnast pärinevad PM2.5 arvutuslikud kontsentratsioonid Tartus moodustasid kuni 8 µg/m3 ning teistes linnades maksimaalselt 4,5 µg/m3 . Suuremate maanteede ümbruses ei ületanud PM2.5 tase välisõhus 3 µg/m3 . Sarnaselt SO2-le ei ole ka PM2.5 puhul vastavalt 2018. aasta õhusaasteainete inventuuri andmetele transpordi valdkond kõige olulisem heiteallikas, mistõttu kasutati modelleerimistulemuste valideerimiseks samuti ainult Liivlaia seirejaama andmeid. Kuna Liivlaia seirejaamas mõõdetakse PM10, siis on PM2.5 osakaal sellest saadud Tartu seirejaama andmetel, kus mõõdetakse nii PM2.5 kui PM10 kontsentratsioone välisõhus. Sellisel juhul moodustab PM2.5PM10-st keskmiselt 40%, mis tähendab, et Liivalaia seirejaamas mõõdetud aasta keskmine PM2.5 kontsentratsioon välisõhus oli hinnanguliselt 14 µg/m3. 2018. aasta õhusaasteainete inventuur näitab transpordi valdkonnast pärit PM2.5 osakaaluks keskmiselt ligi 10%. Kuna Eesti on liikluskoormuse mõistes killustunud, st on suure liikluskoormusega linnad, teed, tänavad ja väikema liikluskoormusega paigad, siis ka transpordi valdkonnast pärit PM2.5 heide on üle Eesti ebaühtlase osakaaluga. NH3 1 a arvutuslikud maksimumid (2,4-3,8 µg/m3) koondusid Paldiski maantee juures asuva hipodroomi vahetusse lähedusse. Tartus oli aasta keskmine NH3 tase maksimaalselt 1,3 µg/m3 ning teistes linnades ja suuremate maanteede ümbruses kuni 0,3 µg/m3. NH3 osas ei ole transpordi valdkonnast pärineva heite hindamiseks välisõhukvaliteedi pidevmõõtmisi teostatud. 2005. aastal mõõdeti NH3 sisaldust välisõhus Kohtla-Järvel, ent seal on NH3 eelkõige tööstuslikku päritolu. LOÜ maksimaalsed 1 h arvutuslikud kontsentratsioonid olid Tallinnas kuni 2420 µg/m3, Tartus kuni 478 µg/m3 ning teistes linnades kuni 91 µg/m3. Sarnaselt NH3-ga mõõdeti ka LOÜ 2005. aastal riikliku seire raames ainult Kohtla-Järvel ning olid eeldatavalt pärit pigem tööstuslikest allikatest kui transpordist. 2007. aastal teostatud Lasnamäe õhusaaste hinnang19 näitas LOÜ sisalduseks välisõhus maksimaalselt 600 µg/m3. Arvestades 2005. aasta heite ülehindamist, eelkõige NOx osas, ja transpordi valdkonna õhusaasteainete inventuuri heite aruandluse metoodika parendamise vajadust, siis on ka prognoosarvutused 2020. ja 2030. aasta kohta eeldatavasti pigem ülehinnatud ning heite vähenduse meetmete rakendumisega transpordi valdkonnas peaks NOx saastetasemed hinnanguliselt kuni 1,7 korda madalamad olema, kui lähtuda 2005. aasta Liivalaia seirejaama ning hajuvusarvutuste omavaheliste tulemuste võrdlusest. Sarnaselt võrdlusaastaga (2005) kujunevad aastate 2020 ja 2030 arvutuslikud saasteainete prognoositud maksimaalsed kontsentratsioonid välja liiklustihedates piirkondades, milleks on linnad ning suuremad maanteed. Võrreldes 2020 ja 2030 arvutuslikke kontsentratsioone on näha saastetasemete oluline alanemine SO2 osas, kus heite vähenemine transpordi valdkonnast oli võrreldes võrdlusaastaga (2005) 86%, selle tulemusena jäävad ka prognoositud maksimaalsed 1 h SO2 kontsentratsioonid välisõhus 2020 ja 2030 vahemikku 2,2-4,5 µg/m3, olles hetkel kehtivast piirväärtusest oluliselt madalamad. PM2.5 puhul on prognoositav aasta keskmine saastetase 2030. aastal ligi kaks korda madalam võrdlusaasta (2005) saastetasemest, jäädes 4,8-9,5 µg/m3 piiresse, mis vastavat aasta keskmist piirväärtust ei ületa. Seejuures peaksaastaks 2030 PM2.5 heide olema transpordi valdkonnast kõigi eelduste kohaselt vähenenud ligi 45%. NH3 puhul väheneb transpordi valdkonna heide ligi 74% ning aasta keskmised kontsentratsioonid peaks prognoosi kohaselt jääma maksimaalselt 1 µg/m3 piiresse. 2030. aastaks peaks LOÜ maksimaalsed 1 h kontsentratsioonid jääma Tallinnas vahemikku 300-750 µg/m3, mis on tingitud transpordi valdkonnast pärineva heite 19 Tallinna välisõhu kvaliteedi uuringud [www] https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Valisohk#uuringud (28.02.2019) 21 69%-lisest vähenemisest võrreldes võrdlusaastaga (2005). NOx heide väheneb aastaks 2030 kuni 44%, sellest hoolimata võib arvutuslike tulemuste põhjal Tallinnas kohati esineda NO2 1 h piirväärtust ületavaid kontsentratsioone, arvestades maksimaalset 1 h arvutuslikku NOx taset (kuni 905 µg/m3), millest omakorda NO2on maksimaalselt 490 µg/m3, samas kui NO2 välisõhu 1 h piirväärtus on 200 µg/m3. Kui lähtuda 1,7 kordsest erinevusest tegelike ja modelleeritud kontsentratsioonide vahel 2005. aastal, siis võiks maksimaalne NOx sisaldus välisõhus ulatuda 532 µg/m3-ni, millest NO2 moodustaks keskmiselt 287 µg/m3. Riikliku seire raames teostatud välisõhu kvaliteedi mõõtmised näitavad, et üksikutel episoodidel võib Tallinnas NO2 piirväärtust ületavaid 1 h kontsentratsioone ette tulla, ent pigem on tegu eranditega ning viimastel aastatel piirväärtuseid ületatud ei ole. Tabel 5.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) transpordi valdkonnas Saasteaine Keskmistamine ÕPV, µg/m3 Cmax Cmax Cmax 2005, µg/m3 2020, µg/m3 2030, µg/m3 SO2 1h 350 32,30 4,52 4,20 24 h 125 26,30 3,68 3,41 PM2.5 1a 25 17,30 13,30 9,50 NH3 1a 8 3,82 2,44 0,99 NOx20 1h 200 1620,00* 1130,00* 905,00* 1a 40 363,00* 254,00* 203,00* LOÜ 1h 5000 2420,00 1070,00 751,00 20 *1.7 kordne erinevuse arvestamine, vastavalt reaalse seire ja modelleeritud tulemuste võrdlusele. NOx 1 h 2005 953 µg/m3, 2020 665 µg/m3, 2030 532 µg/m3; NOx 1 a 2005 213 µg/m3, 2020 149 µg/m3, 2030 119 µg/m3 22 Joonis 5.1. NOx 1 h kontsentratsioon seirejaamades 2004-2017 Joonis 5.2. NO2 1 h kontsentratsioon seirejaamades 2004-2017 23 Joonis 5.3. Transpordi valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 5.4. Transpordi valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 24 Joonis 5.5. Transpordi valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 Joonis 5.6. Transpordi valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 25 Joonis 5.7. Transpordi valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 Joonis 5.8. Transpordi valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 26 Joonis 5.9. Transpordi valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 5.10. Transpordi valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 27 Joonis 5.11. Transpordi valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 Joonis 5.12. Transpordi valdkonna NOx 1a keskmine kontsentratsioon, 2005 28 Joonis 5.13. Transpordi valdkonna NOx 1a keskmine kontsentratsioon, 2020 Joonis 5.14. Transpordi valdkonna NOx 1a keskmine kontsentratsioon, 2030 29 Joonis 5.15. Transpordi valdkonna PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2005 Joonis 5.16. Transpordi valdkonna PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2020 30 Joonis 5.17. Transpordi valdkonna PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2030 Joonis 5.18. Transpordi valdkonna NH3 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2005 31 Joonis 5.19. Transpordi valdkonna NH3 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2020 Joonis 5.20. Transpordi valdkonna NH3 1 a keskmised kontsentratsioonid, 2030 32 Joonis 5.21. Transpordi valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 5.22. Transpordi valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 33 Joonis 5.23. Transpordi valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 6. Energeetika valdkond Energeetika valdkonnast pärineva heite modelleerimiseks kasutati OSIS2017 ja kohtkütte andmebaasis sisalduvaid andmeid, milleks olid heiteallikad, nende füüsikalised parameetrid ning tööaja dünaamika. Energeetika valdkonnas hinnati SO2, NOx, LOÜ, PM2.5 ning NH3 heite muutumisega kaasnevat välisõhu saastatuse võimalikku taset 2020. ja 2030. aastal võrreldes võrdlusaastaga (2005). OSIS2017 andmebaas kajastas 16 704 energeetika valdkonda kuuluva heiteallika andmeid, neist SO2 allikaid oli 646, NOx allikaid oli 1238, LOÜ allikaid oli 1237, PM2.5 allikaid oli 549 ning NH3 allikaid oli 2. Toodud numbrid iseloomustavad üksikute heiteallikate hulka mitte käitiste arvu, st ühele käitajale võib kuuluda mitu erinevat heiteallikat. Kohtkütte andmebaasis on hajusallikatena kirjas 22655 majapidamist. Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist5 ja õhusaasteainete vähendamise programmi lisas 1 toodud prognoosarvutustest. Tabel 6.1 on nimetatud saasteainete heited energeetika valdkonnas ning nende muutus aastate lõikes, kusjuures negatiivne väärtus tähendab heite vähenemist võrreldes võrdlusaastaga (2005). 2016. aasta andmete alusel moodustas energeetika valdkond 99,6% kogu Eesti SO2 heitkogustest, kusjuures kahe suurema põlevkivi kasutava Narva elektrijaama SO2 heidete osakaal moodustab ligikaudu 68,5% summaarsest SO2 heitest. Energeetika valdkonnast eralduva NOx osakaal koguheitest oli 49,6%, PM2.5 osakaal 83,4%, LOÜ osakaal 29% ja NH3 9%. Valdkonnasiseselt on 34 olulisemad sektorid elektrienergia ja soojuse tootmine, mis on suurim SO2 ja NOx heitkoguste emiteerija. Samuti on üheks peamiseks SO2 ja PM2.5 heiteallikaks põletamine töötlevas tööstuses. Kodumajapidamine panustab rohkem LOÜ-de, PM2.5 ning NH3 heitkogustesse. Saasteainete heite eeldatav vähenemine 2030. aastaks energeetika valdkonnast tuleneb vastavalt ÕVP stsenaariumile energiavõrkude tõhususe paranemise; soojus- ja elektrienergia kadude vähenemise; hoonefondi renoveerimise; põlevkivile lisandväärtuste loomise ning kodumaiste taastuvate energiaallikate kasutusele võtu arvelt. Juhul, kui meetmed rakendatakse ÕVP stsenaariumis ettenähtud mahus, peaks sellega kaasnema energeetika valdkonna NOx heite vähenemine 2030. aastaks vähemalt 40%, SO2 heite vähenemine 86%, LOÜ heite vähenemine 21%, PM2.5 heite vähenemine 65% ning NH3 heite vähenemine 8%. Vähendamismeetmete efektiivsus ning saasteainete heite vähenemise efekt on saavutatav meetmete komplekssel rakendumisel, ainult mõne meetme rakendamine sellist ulatuslikku heidete vähenemist energeetika valdkonnast tõenäoliselt kaasa ei too. Tabel 6.1. Saasteainete heide energeetika valdkonnas Saasteaine 2005, 2020, 2030, Muutus võrreldes Muutus võrreldes kt/a kt/a kt/a võrdlusaastaga võrdlusaastaga (2005), 2020, % (2005), 2030, % NOx 20,6920 16,8302 12,3126 -18,7 -40,5 SO2 75,7164 22,3815 10,6945 -70,4 -85,9 LOÜ 11,3447 9,6289 8,9077 -15,1 -21,5 PM2.5 12,2641 5,0808 4,2944 -58,6 -65,0 NH3 0,9016 0,8360 0,8275 -7,3 -8,2 Tabel 6.2 ja Joonis 6.1 kuni Joonis 6.21 on näidatud võrdlusaasta (2005) modelleerimistulemused ning saastetasemete tulevikuprognoos aastateks 2020 ning 2030, arvestades ÕVP stsenaariumi rakendumisega kaasnevat summaarse heite muutust energeetika valdkonnast. SO2 saastetase on kõrgeim Ida-Virumaal, kus asuvad ka suurimad SO2 emiteerijad. Kui 2005. aastal võis Kirde-Eestis ette tulla SO2 1 h piirväärtust ületavaid kontsentratsioone, siis 2030. aastaks on prognoositavad tasemed oluliselt madalamad ning SO2 piirväärtuste ületamisi pole ette näha. Kuna SO2 pärineb peamiselt energeetikast, siis modelleerimistulemuste valideerimiseks kasutati Kohtla-Järve seirejaama andmeid. 2005. aasta 1 h maksimaalne SO2 kontsentratsioon Kohtla-Järvel oli 235 µg/m3, modelleerides oli maksimaalne 1 h SO2 kontsentratsioon Kohtla- Järvel kuni 111 µg/m3. 2005., 2020. , 2030. aasta modelleerimistulemused näitasid maksimaalseid SO2 sisaldusi Narva külje all, vastavalt 512 µg/m3, 151 µg/m3 ja 72,2 µg/m3. Ehkki tulevikuprognoos näeb ette taastuvenergia allikate kasutuselevõtu suurendamist, siis põlevkivienergeetika selle arvelt ära ei kao. Energeetika valdkond on transpordi valdkonna kõrval teine oluline NOx heite põhjustaja. Küll aga on valdkonnasiseselt heiteallikate varieeruvus suurem, st lisaks Ida-Virumaale omavad ka suuremates linnades paiknevad heiteallikad (kohalikud katlamajad) suuremat osakaalu, erinevalt SO2-st, kus domineerivad täielikult Ida-Virumaa heiteallikad. Arvestades, et NO2 moodustab NOx- st keskmiselt 50%, siis modelleerimistulemused NO2 1 h piirväärtuse ületamisi ei näidanud. 35 Maksimaalne 1 h NOx arvutuslik kontsentratsioon oli 2005., 2020. , 2030. aasta modelleerimistulemuste alusel vastavalt 191 µg/m3, 156 µg/m3 ja 114 µg/m3. PM2.5 puhul on lisaks suurele energiatööstusele ning kohalikele katlamajadele on lokaalsel tasandil oluline roll ka kohtküttel, mistõttu on heiteallikad jaotunud üle Eesti. Maksimaalne 1 a PM2.5 arvutuslik kontsentratsioon oli 2005., 2020. , 2030. aasta modelleerimistulemuste alusel vastavalt 23,4 µg/m3, 9,7 µg/m3 ja 8,2 µg/m3. NH3 energeetika valdkonna heiteallikad asusid Tallinnas, kus arvutuslik NH3 1 a keskmine kontsentratsioon oli kõrgeim, jäädes samas 1 µg/m3 piiresse. LOÜ puhul asusid samuti suurima heitega allikad Harjumaal, kus 2005. aastal oli maksimaalne arvutuslik LOÜ 1 h kontsentratsioon kuni 3190 µg/m3, 2030. aastaks peaks see olema langenud 2500 µg/m3-ni. Tabel 6.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) energeetika valdkonnas Saasteaine Keskmistamine ÕPV, µg/m3 Cmax Cmax Cmax 2005, µg/m3 2020, µg/m3 2030, µg/m3 SO2 1h 350 512,00 151,00 72,20 24 h 125 197,00 58,20 27,70 PM2.5 1a 25 23,40 9,69 8,18 NH3 1a 8 1,14 1,06 1,05 NOx 1h 200 191,00 156,00 114,00 1a 40 12,00 9,80 7,16 LOÜ 1h 5000 3190,00 2660,00 2500,00 36 Joonis 6.1. Energeetika valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 6.2. Energeetika valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 37 Joonis 6.3. Energeetika valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 Joonis 6.4. Energeetika valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 38 Joonis 6.5. Energeetika valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 Joonis 6.6. Energeetika valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 39 Joonis 6.7. Energeetika valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 Joonis 6.8. Energeetika valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 40 Joonis 6.9. Energeetika valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 Joonis 6.10. Energeetika valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 41 Joonis 6.11. Energeetika valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 Joonis 6.12. Energeetika valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 42 Joonis 6.13. Energeetika valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 Joonis 6.14. Energeetika valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 43 Joonis 6.15. Energeetika valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 Joonis 6.16. Energeetika valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 44 Joonis 6.17. Energeetika valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 Joonis 6.18. Energeetika valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 45 Joonis 6.19. Energeetika valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 6.20. Energeetika valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 46 Joonis 6.21. Energeetika valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 47 7. Tööstuse valdkond Tööstuse valdkonnast pärineva heite modelleerimiseks kasutati OSIS2017 sisalduvaid andmeid, milleks olid heiteallikad, nende füüsikalised parameetrid ning tööaja dünaamika. Lisaks keskkonnaluba omavatele heiteallikatele, mis on kajastatud OSIS2017 andmebaasis, tuleb võimalike saastetasemete hindamisel tööstuse valdkonnast arvestada ka keskkonnaluba mitteomavaid heiteallikaid, mis liigituvad hajusheiteallikateks ning nende heitkoguste territoriaalsel jaotamisel on algandmetena kasutusel elanike tihedus 1 km2 kohta21. Tööstuse valdkonnas hinnati SO2, NOx, LOÜ, PM2.5 ning NH3 heite muutumisega kaasnevat välisõhu saastatuse võimalikku taset 2020. ja 2030. aastal võrreldes võrdlusaastaga (2005). OSIS2017 andmebaas kajastas 15937 heiteallika andmeid, neist SO2 allikaid oli 551, NOx allikaid oli 1085, LOÜ allikaid oli 1563, PM2.5 allikaid oli 451 ning NH3 allikaid oli 52. Toodud numbrid iseloomustavad üksikute heiteallikate hulka mitte käitiste arvu, st ühele käitajale võib kuuluda mitu erinevat heiteallikat. Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist4 ja õhusaasteainete vähendamise programmi lisas 1 toodud prognoosarvutustest5. Tabel 7.1 on nimetatud saasteainete heited tööstuse valdkonnas ning nende muutus aastate lõikes, kusjuures negatiivne väärtus tähendab heite vähenemist võrreldes võrdlusaastaga (2005). 2016. aasta andmete põhjal moodustas tööstusprotsesside valdkond vaid 0,1% Eesti NOx heitkogustest, 2% PM2.5 heitkogustest, 2,3% LOÜ heitkogustest ja 2,2% NH3 heitkogustest. SO2 heite osakaal on samuti teisejärguline. Eeldatav heidete vähenemine 2030. aastaks tuleneb tööstusheite seaduses (edaspidi THS) toodud nõuetest, mis hõlmavad heite piirväärtusi, seiret ja heite vähendamise meetmeid parima võimaliku tehnika (edaspidi PVT) rakendamise kaudu. Ühtlasi eeldatakse, et tööstusprotsesside valdkonnas ei rakendata olulisi tootmisnõudlust muutvaid või PVT rakendamist puudutavaid uusi välisõhu saasteainete eesmärkide täitmise poliitikaid. Arvestades saasteainete heitkoguste ajaloolist vähenemistrendi, tööstuse valdkonna reguleeritust THS alusel ja PVT rakendamise nõudeid liigutakse ka lisameetmeid kasutusele võtmata keskkonnamõju ja heitetaseme vähendamise suunas. Prognoosi kohaselt peaks tööstuse valdkonna NOx heite vähenemine 2030. aastaks olema vähemalt 39%, SO2 heite vähenemine 89%, LOÜ heite vähenemine 35%, PM2.5 heite vähenemine 42% ning NH3 heite vähenemine 46%. 2020. ja 2030. aastaks planeeritud heitkoguste vähenemine Eesti kontekstis on marginaalse tähtsusega, st tööstuse valdkonnas tehtavad muudatused mõjutavad üldist välisõhu saastatust Eestis vähe. Pigem on tööstuse valdkonna mõju lokaalne, mõjutades välisõhu kvaliteeti vahetult heiteallikate ümbruses. 21 Statistikaameti andmebaas, kaardirakendus [www] https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (27.02.2019) 48 Tabel 7.1. Saasteainete heide tööstuse valdkonnas Saasteaine 2005, 2020, 2030, Muutus võrreldes Muutus võrreldes kt/a kt/a kt/a võrdlusaastaga võrdlusaastaga (2005), (2005), 2020, % 2030, % NOx 0,1755 0,0817 0,1067 -53,4 -39,2 SO2 0,1300 0,0109 0,0139 -91,6 -89,3 LOÜ 1,5691 0,9091 1,0070 -42,1 -35,8 PM2.5 0,5824 0,2789 0,3339 -52,1 -42,7 NH3 0,2012 0,0910 0,1082 -54,8 -46,2 Tabel 7.2 ja Joonis 7.1 kuni Joonis 7.21 on näidatud võrdlusaasta (2005) modelleerimistulemused ning saastetasemete tulevikuprognoos aastateks 2020 ning 2030, arvestades ÕVP stsenaariumi rakendumisega kaasnevat summaarse heite muutust tööstuse valdkonnast SO2 arvutuslikud 1 h kontsentratsioonid olid kõrgeimad Ida-Virumaal Kiviõli, Kohtla-Järve ja Auvere piirkonnas, jäädes 2005., 2020. ja 2030. aastal vastavalt 30–111 µg/m3, 3–9 µg/m3 ja 4– 12 µg/m3 vahele, mis 1 h piirväärtust ei ületa. PM2.5 arvutuslikud 1 a keskmised kontsentratsioonid olid kõrgeimad linnade ümbruses nagu Pärnu, Tartu, Viljandi, Võru, Paide, Rapla, kus peamisteks heiteallikateks ettevõtete katlamajad. 2005., 2020. ja 2030. aastal jäid PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid vastavalt 0,56–1,26 µg/m3, 0,27–0,61 µg/m3 ja 0,34–0,72 µg/m3 vahele, mis 1 a piirväärtust ei ületa. NH3 olulisemad heiteallikad koonduvad sarnaselt SO2-ga Ida-Virumaale, jaotudes keemiatööstuste, kaevanduste, põllumajandus- ja energiatootmise ettevõtete vahel. 2005., 2020. ja 2030. aastal jäid NH31 a keskmised kontsentratsioonid vastavalt 0,9–2,2 µg/m3, 0,4–0,99 µg/m3 ja 0,5–1,18 µg/m3 vahele, mis 1 a piirväärtust ei ületa. NOx heiteallikate jagunemine Eesti lõikes on sarnane PM2.5 heiteallikate jagunemisega, st heiteallikad on peamiselt linnades ja nende ümbruses asuvate tööstusettevõtete katlamajad. 2005., 2020. ja 2030. aastal jäid NOx1h maksimaalsed kontsentratsioonid vastavalt 13,8–37,3 µg/m3, 6,4–17,4 µg/m3 ja 8,4–22,7 µg/m3 vahele, mis NO2 1 h piirväärtust ei ületa. LOÜ puhul olulisemad heiteallikad on kütuseterminalid Sillamäel, Paldiskis, Tallinna lähedal Maardus, keemiatööstused Ida-Virumaal ning üksikud ettevõtted ka Kesk-ning Lõuna-Eestis. 2005., 2020. ja 2030. aastal jäid LOÜ 1 h maksimaalsed kontsentratsioonid vastavalt 92–299 µg/m3, 59–173 µg/m3 ja 65–192 µg/m3 vahele, mis LOÜ 1 h piirväärtust ei ületa. Modelleerimistulemustest nähtus, et SO2, NH3, PM2.5, NOx ja LOÜ puhul on tööstuse valdkonna osakaal välisõhu saastatusele tervikuna ka tulevikus väike. Tabel 7.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) tööstuse valdkonnas Saasteaine Keskmistamine ÕPV, µg/m3 Cmax Cmax Cmax 2005, µg/m3 2020, µg/m3 2030, µg/m3 SO2 1h 350 111,00 9,29 11,80 24 h 125 4,66 0,39 0,49 PM2.5 1a 25 1,26 0,61 0,72 NH3 1a 8 2,20 0,99 1,18 NOx 1h 200 37,30 17,40 22,70 1a 40 0,21 0,09 0,12 LOÜ 1h 5000 299,00 173,00 192,00 49 Joonis 7.1. Tööstuse valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 7.2. Tööstuse valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 50 Joonis 7.3. Tööstuse valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 Joonis 7.4. Tööstuse valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 51 Joonis 7.5. Tööstuse valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 Joonis 7.6. Tööstuse valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 52 Joonis 7.7. Tööstuse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 Joonis 7.8. Tööstuse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 53 Joonis 7.9. Tööstuse valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 Joonis 7.10. Tööstuse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 54 Joonis 7.11. Tööstuse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 Joonis 7.12. Tööstuse valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 55 Joonis 7.13. Tööstuse valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 7.14. Tööstuse valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 56 Joonis 7.15. Tööstuse valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 Joonis 7.16. Tööstuse valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 57 Joonis 7.17. Tööstuse valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 Joonis 7.18. Tööstuse valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 58 Joonis 7.19. Tööstuse valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 7.20. Tööstuse valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 59 Joonis 7.21. Tööstuse valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 60 8. Lahustitete valdkond Lahustite valdkonnast pärineva heite modelleerimiseks kasutati OSIS2017 sisalduvaid andmeid, milleks olid heiteallikad, nende füüsikalised parameetrid ning tööaja dünaamika. Lahusteid kasutatakse ka kodumajapidamistes, mis liigituvad hajusheiteallikateks ning võimalike saastetasemete hindamisel lahustite valdkonnast tuleb ka neid allikaid arvestada. Hajusallikate heitkoguste territoriaalsel jaotamisel on algandmetena kasutusel analoogselt tööstuse valdkonnale elanike tihedus 1 km2 kohta22. Lahustite valdkonnas hinnati SO2, NOx, LOÜ, PM2.5 ning NH3 heite muutumisega kaasnevat välisõhu saastatuse võimalikku taset 2020. ja 2030. aastal võrreldes võrdlusaastaga (2005). OSIS2017 andmebaas kajastas 4932 heiteallika andmeid, neist SO2 allikaid oli 2, NOx allikaid oli 3, LOÜ allikaid oli 232, PM2.5 allikaid oli 023 ning NH3 allikaid oli 17. Toodud numbrid iseloomustavad üksikute heiteallikate hulka mitte käitiste arvu, st ühele käitajale võib kuuluda mitu erinevat heiteallikat. Heitkogused pärinevad 2018. aasta õhusaasteainete inventuurist4 ja õhusaasteainete vähendamise programmis lisas 1 toodud prognoosarvutustest5, kus lahustite valdkonna heitkoguste arvutamisel on koondatud paiksete ja hajusheiteallikate andmed. Tabel 8.1 on nimetatud saasteainete heited lahustite valdkonnas ning nende muutus aastate lõikes, kusjuures positiivne väärtus tähendab heite suurenemist võrreldes võrdlusaastaga (2005) ning negatiivne väärtus heite vähenemist võrreldes võrldusaastaga (2005). Lahustitete valdkonnas on kõige suurem osatähtsus LOÜ-de heitkogustel. 2016. aastal moodustasid lahustitete valdkonna LOÜ-de heitkogused orienteeruvalt 33% kogu Eesti LOÜ-de heitkogustest. Ülejäänud saasteainete heidete osas on lahustite valdkond Eesti kontekstis vähetähtis, kogu SO2, NOx, PM2.5 ja NH3 heitest eraldub lahustite valdkonnast vähem kui 1%. Lahustite valdkonda reguleeritakse THS kaudu, millega kehtestatakse nõuded muuhulgas ka orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste käitajatele, mida rakendatakse PVT kaudu. Kuna eeldatakse, et lahustite valdkonnas jätkub veepõhiste värvide suurema kasutamise trend, siis hetkel kehtivaid poliitikaid lahustite valdkonnas ei muudeta. Prognooside kohaselt vähenevad heitkogused lahusti valdkonnast ka edaspidi, mistõttu täiendavate õhuheitmete vähendamise meetmete kasutusele võttu ei prognoosita. Lisaks on lahustite valdkonnast pärit LOÜ heide reguleeritud ka EL tasandil LOÜ heite piirväärtuse ning toodete lubatud LOÜ sisalduse kaudu. Aastaks 2030 peaks NOx heide vähenema vähemalt 9%, SO2 heide suurenema 59%, LOÜ heide vähenema 20%, PM2.5 heide vähenema 18% ning NH3 heide vähenema 30%, neist omab mõju summaarse välisõhu saastatuse kontekstis Eestis ainult LOÜ heite vähenemine. 22 Statistikaameti andmebaas, kaardirakendus [www] https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (27.02.2019) 23 PM10 allikaid oli 2, mis oli lahustite valdkonna PM2.5 mõju hindamise aluseks paiksetest heiteallikatest. 61 Tabel 8.1. Saasteainete heide lahustite valdkonnas Muutus võrreldes Muutus võrreldes 2005, 2020, 2030, Saasteaine võrdlusaastaga võrdlusaastaga (2005), kt/a kt/a kt/a (2005), 2020, % 2030, % NOx 0,0048 0,0038 0,0043 -19,3 -9,9 SO2 0,0010 0,0014 0,0016 42,5 59,5 LOÜ 7,8544 6,2029 6,2844 -21,0 -20,0 PM2.5 0,1004 0,0765 0,0815 -23,8 -18,8 NH3 0,0208 0,0122 0,0144 -41,5 -30,9 Tabel 8.2 ja Joonis 8.1 kuni Joonis 8.21 on näidatud võrdlusaasta (2005) modelleerimistulemused ning saastetasemete tulevikuprognoos aastateks 2020 ning 2030, arvestades ÕVP stsenaariumi rakendumisega kaasnevat summaarse heite muutust lahustite valdkonnast. SO2 arvutuslikud 1 h kontsentratsioonid olid kõrgeimad Tallinnas, jäädes 2005., 2020. ja 2030. aastal vastavalt 1,5–3,2 µg/m3, 1,7–4,6 µg/m3 ja 1,8–5,2 µg/m3 vahele, mis 1 h piirväärtust ei ületa. PM2.5 arvutuslikud 1 a keskmised kontsentratsioonid olid kõrgeimad Tallinnas ning Kiviõli ümbruses, kus 2005., 2020. ja 2030. aastal jäid PM2.5 1 a keskmised kontsentratsioonid vastavalt 2,1–3,9 µg/m3, 1,6–3 µg/m3 ja 1,7–3,2 µg/m3 vahele, mis 1 a piirväärtust ei ületa. NH3 olulisemad heiteallikad koonduvad sarnaselt Narva, Tallinna, Tartu lähistel. 2005., 2020. ja 2030. aastal jäid NH31 a keskmised kontsentratsioonid vastavalt 0,14–0,25 µg/m3, 0,06–0,15 µg/m3 ja 0,1–0,18 µg/m3 vahele, mis 1 a piirväärtust ei ületa. NOx arvutuslikud 1 h kontsentratsioonid olid kõrgeimad Tallinnas, jäädes 2005., 2020. ja 2030. aastal vastavalt 7–15,5 µg/m3, 4,7–12,5 µg/m3 ja 5,4–13,9 µg/m3 vahele, mis NO2 1 h piirväärtust ei ületa. LOÜ olulisemad heiteallikad asuvad Viljandis, Tallinnas, Tapal, Võrus, Elvas ja Pärnumaal. 2005., 2020. ja 2030. aastal jäid LOÜ 1 h maksimaalsed kontsentratsioonid vastavalt 363–1540 µg/m3, 482–1210 µg/m3 ja 591–1230 µg/m3 vahele, mis LOÜ 1 h piirväärtust ei ületa. Modelleerimistulemustest nähtus, et SO2, NH3, PM2.5 ja NOx puhul on lahustite valdkonna osakaal välisõhu saastatusele tervikuna ka edaspidi väike, samas kui LOÜ osas lahustite valdkonna positsioon ka tulevikus säilib, st LOÜ heide lahustite valdkonnast moodustab eeldatavalt ka tulevikus orienteeruvalt kolmandiku summaarsest LOÜ heitest Eestis. Tabel 8.2. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax) lahustite valdkonnas Saasteaine Keskmistamine ÕPV, µg/m3 Cmax Cmax Cmax 2005, µg/m3 2020, µg/m3 2030, µg/m3 SO2 1h 350 3,25 4,63 5,18 24 h 125 1,59 2,26 2,53 PM2.5 1a 25 3,96 3,02 3,22 NH3 1a 8 0,25 0,15 0,18 NOx 1h 200 15,50 12,50 13,90 1a 40 0,25 0,11 0,13 LOÜ 1h 5000 1540,00 1210,00 1230,00 62 Joonis 8.1. Lahustite valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 8.2. Lahustite valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 63 Joonis 8.3. Lahustite valdkonna SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 Joonis 8.4. Lahustite valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 64 Joonis 8.5. Lahustite valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 Joonis 8.6. Lahustite valdkonna SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 65 Joonis 8.7. Lahustite valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 Joonis 8.8. Lahustite valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 66 Joonis 8.9. Lahustite valdkonna PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 Joonis 8.10. Lahustite valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 67 Joonis 8.11. Lahustite valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 Joonis 8.12. Lahustite valdkonna NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 68 Joonis 8.13. Lahustite valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 8.14. Lahustite valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 69 Joonis 8.15. Lahustite valdkonna NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 Joonis 8.16. Lahustite valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 70 Joonis 8.17. Lahustite valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 Joonis 8.18. Lahustite valdkonna NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 71 Joonis 8.19. Lahustite valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 8.20. Lahustite valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 72 Joonis 8.21. Lahustite valdkonna LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 73 9. Valdkondade koosmõju Eesti välisõhu kvaliteedile Valdkondade koosmõju arvutuses leitakse eelnevates peatükkides käsitletud modelleerimistulemuste alusel välisõhu saastatuse üldine tase Eestis. Lisaks käsitletud valdkondadele eraldub saasteaineid välisõhku ka jäätme valdkonnast. Üksikult, arvestades käesoleva töö lähteülesannet, jäätme valdkonda ei käsitletud, kuid erinevate valdkondade koosmõju hindamisel võeti seda siiski arvesse. 2016. aasta andmete põhjal moodustas jäätme valdkonnast eraldunud heide 0,09% summaarsest NOx heitest, 0,87% summaarsest LOÜ heitest, 0,17% summaarsest SOx heitest, 0,50% summaarsest NH3 heitest ja 1,3% summaarsest PM2.5 heitest4, mis tähendab, et välisõhu saastatuse seisukohalt on jäätme valdkond pigem marginaalne. Tabel 9.1 on nimetatud saasteainete summaarsed heited ning nende muutus aastate lõikes. Negatiivne väärtus tähendab heite vähenemist võrreldes võrdlusaastaga (2005). Tabel 9.2 kuni Tabel 9.4 on toodud saasteainete eraldumise osakaalud erinevate valdkondade lõikes. Saasteainete heidete vähenemise mõju välisõhu saastatusele oleneb eelkõige, milliste valdkondade lõikes heited kõige enam vähenevad ning kui suur on nende valdkondade osakaal Eesti kontekstis. NOx heite vähenemine aastateks 2020 ja 2030 on prognooside kohaselt suurim transpordi valdkonnas, vastavalt 30% ja 44%, ning energeetika valdkonnas, vastavalt 19% ja 40%. Mõlemad valdkonnad kokku moodustavad keskmiselt 99% kogu NOx heitest Eestis, mis tähendab, et neist valdkondadest tingitud NOx heite vähenemine mõjutab oluliselt NOx üldiseid saastetasemeid välisõhus. SO2 puhul on oluline ainult energeetika valdkond, kuna sealt pärineb orienteeruvalt 99% SO2 heitest. Aastateks 2020 ja 2030 väheneb energeetika valdkonna SO2 heide võrreldes võrdlusaastaga (2005) vastavalt 70% ja 86%, mille mõju avaldub ka prognoositavates SO2 saastetasemetes. LOÜ puhul on olulisi valdkondi kaks, nendeks on energeetika ning lahustite valdkond, mille osatähtsus kogu LOÜ heitest on vastavalt keskmiselt 50% ja 30%. Heidete vähenemine aastate lõikes (2020 ja 2030) on mõlemast valdkonnast orienteeruvalt 20% võrreldes võrdlusaastaga (2005), mis avaldab teatavat mõju ka LOÜ kontsentratsioonidele välisõhus. PM2.5 osas domineerib peamise heiteallikana energeetika valdkond, moodustades 2020. ja 2030. aastaks ca 80% kogu PM2.5 heitest, olles võrreldes võrdlusaastaga (2005) vähenenud vastavalt 58% ja 65%, mis kajastub ka PM2.5 saastetasemete muutustes tulevikus. NH3 heide pärineb ligi 90% ulatuses põllumajandusest ning ehkki NH3 heite tuleviku prognoos näeb ette summaarse heite vähenemist 2 % võrra, siis modelleerimistulemustes see ei kajastu, kuna põllumajanduse valdkonnas on NH3 heide pigem tõusva trendiga. Tabel 9.1. Saasteainete summaarne heide Saasteaine 2005, 2020, 2030, Muutus võrreldes Muutus võrreldes kt/a kt/a kt/a võrdlusaastaga võrdlusaastaga (2005), 2020, % (2005), 2030, % NOx 40,2222 30,5225 23,2135 -24,1 -42,3 SO2 76,2573 22,4998 10,8286 -70,5 -85,8 LOÜ 28,0043 19,7423 18,4086 -29,5 -34,3 PM2.5 14,2243 6,3763 5,4507 -55,2 -61,7 74 NH3 10,7350 10,5135 10,5064 -2,06 -2,13 Tabel 9.2. Saasteainete eraldumise osakaal erinevatest valdkondadest 2005. aastal, % Saasteain Transpo Põllumajand Jäätme Energeetik Tööstu Lahusti Kokk e rt us d a s d u, % NOx 48,077 - 0,031 51,444 0,436 0,012 100 SO2 0,500 - 0,037 99,291 0,170 0,001 100 LOÜ 22,895 - 2,944 40,511 5,603 28,047 100 PM2.5 6,703 0,783 1,495 86,220 4,094 0,706 100 NH3 1,961 87,337 0,235 8,399 1,874 0,194 100 Tabel 9.3. Saasteainete eraldumise osakaal erinevatest valdkondadest 2020. aastal, % Saasteai Transpo Põllumajand Jäätme Energeeti Tööstu Lahusti Kokk ne rt us d ka s d u, % NOx 44,481 - 0,098 55,140 0,268 0,013 100 SO2 0,231 - 0,240 99,474 0,048 0,006 100 LOÜ 14,195 - 1,007 48,773 4,605 31,419 100 PM2,5 11,496 1,712 1,537 79,682 4,374 1,199 100 NH3 1,290 89,178 0,599 7,952 0,866 0,116 100 Tabel 9.4. Saasteainete eraldumise osakaal erinevatest valdkondadest 2030. aastal, % Saasteai Transpo Põllumajand Jäätme Energeeti Tööstu Lahusti Kokk ne rt us d ka s d u, % NOx 46,334 - 0,147 53,041 0,460 0,018 100 SO2 0,473 - 0,621 98,762 0,129 0,015 100 LOÜ 10,863 - 1,140 48,389 5,470 34,138 100 PM2.5 9,669 2,112 1,813 78,785 6,125 1,496 100 NH3 0,529 89,746 0,681 7,876 1,030 0,137 100 Tabel 9.5 ja Joonis 9.1 kuni Joonis 9.21 on näidatud võrdlusaasta (2005) modelleerimistulemused ning saastetasemete tulevikuprognoos aastateks 2020 ning 2030, arvestades õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumi rakendumisega kaasnevat summaarse heite muutust Eestis. SO2 maksimaalsed 1 h maksimaalsed kontsentratsioonid koonduvad Ida-Virumaale, jäädes 2005. 2020. ja 2030. aastal vastavalt vahemikku 350–514 µg/m3, 97–215 µg/m3 ning 90–231 µg/m3. Lisaks energeetika valdkonnale on heiteallikate koosmõjus hajuvuskaardil täheldatav ka jäätmekäitlusettevõtete nagu veepuhastusjaamade, prügilate ning tööstusettevõtete puhastusseadmete mõju, seda enam, et energeetika valdkonnas toimunud heidete vähenemine 75 näitas oluliselt madalamaid saastetasemeid kui koosmõju arvutuse tulemus, st heidete vähenemise arvestatav mõju energeetika sektoris oli ka modelleerimistulemustes hästi nähtav, samas kui koosmõju arvutused näitavad SO2 osas kõrgemaid tulemusi, kui oleks võinud eeldada. Jäätme valdkonnas prognoositakse ka 2030. aastaks SO2 heite kõrgenemist. Kuna 2018. aasta õhusaasteainete inventuuri jäätme valdkonna osakaal kogu SO2 heitest on kõigest 0,12%, siis ei tohiks ka koosmõju hindamisel jäätme valdkond nii esile kerkida, mistõttu on alust arvata, et jäätme valdkonna heited on ülehinnatud. Võrdluseks OSIS2017 näitas SO2 heiteks jäätme valdkonnast 0,0017 kt/a, OSIS2005 põhjal on veepuhastusjaamadest pärit SO2 heide 0,00008 kt/a ja 2018. aasta õhusaasteainete inventuuris on SO2 heide jäätme valdkonnast 2005. aastal 0,028 kt/a. Kuigi ka PM2.5 puhul on domineerivaks energeetika valdkond, siis erinevalt SO2-st omavad PM2.5 heite puhul suuremat kaalu kohalikud katlamajad ning hajusallikad, milleks on kodumajapidamised. Teistest valdkondadest mõjutab PM2.5 saastetasemeid mõnevõrra ka transpordi ning tööstuse valdkond, mistõttu on PM2.5 hajuvusmuster erinev SO2 hajumisest. PM2.5 1 a arvutuslikud keskmised kontsentratsioonid olid kõrgeimad linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare jt), olles 2005. 2020. ja 2030. aastal vastavalt vahemikus 25–37 µg/m3, 8,6–18,2 µg/m3 ning 7,5–15,8 µg/m3. NH3 modelleeritud 1 a keskmised kontsentratsioonid olid kõrgeimad Viljandi maakonnas Viiratsi lähedal, jäädes nii 2005. aastal kui tulevikuprognoosides 15 µg/m3 piiresse. Ülejäänud Eestis jäid 1 a keskmised NH3 kontsentratsioonid madalamaks kui sihtväärtus 8 µg/m3. NOx saastetasemed olid kõrgeimad linnades eelkõige transpordi valdkonna ja kohalike katlamajade ning Ida-Virumaal lisaks ka elektrijaamade ja energeetikatööstuse mõjul. NOx 1 h maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid olid 2005. 2020. ja 2030. aastal vastavalt vahemikus 722–1660 µg/m3, 370–1080 µg/m3 ning 350–770 µg/m3. Modelleerimistulemused näitavad seega ka võimalikke NO2 piirväärtuse ületamisi Tallinnas. Seiretulemused seda aga ei kinnita, mistõttu on eelkõige transpordi valdkonna õhusaasteainete inventuuri heidete arvutamise meetod vaja üle vaadata ning vajadusel korrigeerida. LOÜ heite arvutuslik hajumine näitas maksimaalsete saastetasemete koondumise linnades peamiselt kohalike katlamajade, lahustite valdkonnas olevate ettevõtete, transpordi ning tööstuste mõjul. LOÜ 1 h maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid olid 2005. 2020. ja 2030. aastal vastavalt vahemikus 1110–3360 µg/m3, 754–2740 µg/m3 ning 755–2560 µg/m3. Arvutustulemuste põhjal võis õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi esineda kõikide valdkondade koosmõjus 2005. aastal SO2, PM2.5, NH3 ja NO2 puhul. SO2 ületmised esinesid Ida-Virumaal, põhjuseks energeetika valdkonna suur mõju, PM2.5 ja NOx ületamised Tallinnas, põhjuseks suur liikluskoormus. ning NH3 ületamised Viljandimaal, põhjuseks intensiivne põllumajandus. 2020. ja 2030. aastal näitavad prognoosarvutused võimaliku piirväärtuse (200 µg/m3) ületamist NO2 kohta, arvestades asjaolu, et NOx moodustub keskmiselt 50% ulatuses NO2-st. Kuna NOx modelleerimistulemuste valideerimine riiklike seirejaama tulemustega näitas olulist erinevust modelleeritud ja mõõdetud kontsentratsioonide vahel, siis tõenäoliselt on transpordi valdkonna NOx heide ülehinnatud ning heidete arvutamise metoodika vajab muutmist või täpsustamist, sellest tulenevalt on ka summaarne NOx saastetase tõenäoliselt madalam kui prognoosarvutused näitavad. NH3 sisaldus välisõhus võib tulevikus hoolimata 2%-lisest heite vähenemisest olla 1 a sihtväärtuse (8 µg/m3) piirimail ning üksikutes piirkondades seda ka ületada. 76 Tabel 9.5. Saasteainete maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid (Cmax), koosmõju Saasteaine Keskmistamine ÕPV, µg/m3 Cmax Cmax Cmax 2005, µg/m3 2020, µg/m3 2030, µg/m3 SO2 1h 350 514,00 215,00 231,00 24 h 125 198,00 69,40 72,00 PM2.5 1a 25 37,20 18,20 15,80 NH3 1a 8 15,30 15,30 15,20 NOx 1h 200 1660,00 1080,00 770,00 1a 40 367,00 239,00 170,00 LOÜ 1h 5000 3360,00 2740,00 2560,00 Joonis 9.1. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 77 Joonis 9.2. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 Joonis 9.3. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 78 Joonis 9.4. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 9.5. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 79 Joonis 9.6. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 Joonis 9.7. Valdkondade koosmõju: PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 80 Joonis 9.8. Valdkondade koosmõju: PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 Joonis 9.9. Valdkondade koosmõju: PM2.5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 81 Joonis 9.10. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 Joonis 9.11. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 82 Joonis 9.12. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 Joonis 9.13. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 83 Joonis 9.14. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 Joonis 9.15. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 84 Joonis 9.16. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 Joonis 9.17. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2020 85 Joonis 9.18. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 Joonis 9.19. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 86 Joonis 9.20. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 Joonis 9.21. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 87 10. Piiriülene õhusaaste Saasteainete levik välisõhus on piiriülene, mistõttu mõjutab Eesti välisõhu kvaliteeti ka naaberriikides toimuv ning vastupidi. Kaugkandega saabuv saastevoog võib sageli lokaalse saastega kombineerudes põhjustada kohalike piirväärtuste ületamisi. Teiste riikide või piirkondade mõju saab iseloomustada kas kaudselt, kasutades EMEP dokumendis "Transboundary air pollution by main pollutants (S, N, O3) and PM. Estonia"24toodud teavet naaberriikidest pärit saasteainete osakaalude kohta, või otseselt, kus piiriülese õhusaaste mõju hinnatakse taustajaamades, milleks on Lahemaa, Saarejärve ning Vilsandi, mis on parimaks indikaatoriks piiriülese saaste leviku hindamisel. Tabel 10.1 ja Tabel 10.2 ning Joonis 10.1 ja Joonis 10.2 on näidatud riigid, mis 2005. ja 2016. aastal kõige enam Eesti välisõhu saastatusele mõju avaldasid. EMEP dokumendis on toodud iga saasteaine kohta kuus riiki, kelle mõju kõige tugevam, ning ülejäänud riigid on ühise nimetaja "teised riigid" all. Suurima osakaaluga üksikutest riikidest oli Venemaa, järgnesid teised Ida-Euroopa riigid nagu Poola, Ukraina, Valgevene ja Läti. Lääne-Euroopa riikidest märgiti EMEP raportites ära Saksamaa ning mõnel juhul ka Prantsusmaa ja Suurbritannia. Põhja suunast saabuvad Eestisse saastevood Soomest ning Läänemerelt. Tabel 10.1. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2005 Piirkond SOx, % NOx, % PM2.5, % NHx, % LOÜ, % Eesti 18 15 15 Venemaa 16 18 24 11 24 Poola 15 9 10 10 7 Ukraina 7 5 8 8 Läänemeri 7 10 Saksamaa 3 10 10 8 Suurbritannia 6 9 Valgevene 7 8 Soome 5 Prantsusmaa 4 Teised riigid 34 43 31 38 28,5 24 The European Monitoring and Evaluation Programme (EMEP), [www] http://www.emep.int/publ/reports/2007/Country_Reports/report_EE.pdf 2005, http://www.emep.int/publ/reports/2018/Country_Reports/report_EE.pdf 2016 (28.02.2019) 88 Tabel 10.2. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2016 Piirkond SOx, % NOx, % PM2.5, % NHx, % LOÜ, % Eesti 20 7 23 34 Venemaa 17 14 17 7 15,5 Poola 18 10 10 11 11 Ukraina 6 Läänemeri 14 Saksamaa 6 9 5,5 9 16 Suurbritannia 13 Valgevene 6 Soome 6 7 Prantsusmaa 4 Läti 5 5 Teised riigid 27 40 32,5 28 30 Eesti Venemaa Poola Ukraina Läänemeri 40 Saksamaa Suurbritannia Valgevene Soome Saasteainete kaugkanne, % Prantsusmaa Teised riigid 30 20 10 0 SOx NOx PM2.5 NHx LOÜ Joonis 10.1. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2005 89 Eesti Venemaa Poola Ukraina Läänemeri 40 Saksamaa Suurbritannia Valgevene 35 Soome Prantsusmaa Saasteainete kaugkanne, % Läti 30 Teised riigid 25 20 15 10 5 0 SOx NOx PM2.5 NHx LOÜ Joonis 10.2. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2016 Joonis 10.4 kuni Joonis 10.8 on esitletud saasteainete saastevoog Lahemaa, Saarejärve ning Vilsandi seirejaamas. Lahemaa seirejaam asub Põhja-Eestis Palmsel, Saarejärve seirejaam paikneb Peipsi järve läheduses Jõgevamaal ning Vilsandi seirejaam on Saaremaal Vilsandi saarel (Joonis 10.3). Saastevoo arvutamise aluseks on tuule kiiruse ja saasteaine kontsentratsiooni korrutis (voog) selekteerituna tuule suundade järgi, mis näitab, millisest suunast kõige rohkem saastet pärineb. Vilsandi seirejaam registreerib peamiselt lääne-ja lõunakaare suunast tuleva kaugkande (Lääne- Euroopa), Saarejärve seirejaam idast pärinevad saastevood (Ida-Euroopa) ning Lahemaa seirejaamas mõõdetud saastetasemeid mõjutavad piiriülese kaugkande mõistes põhja suunast pärit vood (Soome, Läänemeri). 2005. aastal pärines Vilsandi seirejaamas mõõdetud NOx ja SO2 saastevoost lõuna ning lääne suunast vastavalt 68% ja 49%. Saasteainete keskmine kontsentratsioon välisõhus lõunast ja läänest pärit saastevoogude mõjul oli NOx 3,6 µg/m3 ja SO2 0,93 µg/m3. 2005. aastal pärines Lahemaa seirejaamas mõõdetud NOx ja SO2 saastevoost põhjakaartest vastavalt 8% ja 18%. Saasteainete keskmine kontsentratsioon välisõhus põhja poolt pärit saastevoogude mõjul oli NOxkorral 1,7 µg/m3 ja SO2 vastavalt2 µg/m3. 2005. aastal pärines Saarejärve seirejaamas mõõdetud NOx ja SO2 saastevoost idast vastavalt 18% ja 31%. Saasteainete keskmine kontsentratsioon välisõhus ida poolt pärit saastevoogude mõjul oli NOxkorral 4,6 µg/m3 ja SO2 vastavalt2,8 µg/m3. PM2.5 osas pidevseiret taustajaamades 2005. aastal ei teostatud (Joonis 10.4, Joonis 10.5). Võrreldes seirejaamade mõõtetulemusi EMEP modelleerimistulemustega on saasteainete kaugkande protsendid omavahel võrreldavad, küll aga on tehtud mööndus NOx osas, mille puhul oli eraldi riikidena Lääne-Euroopast EMEP dokumendis nimetatud ainult Saksamaad ning Suurbritanniat, 90 mistõttu eeldati, et ülejäänud Lääne-Euroopa riigid sisalduvad vähemal või suuremal määral ühise nimetaja, milleks on "teised riigid", all (Tabel 10.3). Tabel 10.3. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2005 Kaugkanne, 2005, %, Kaugkanne, 2005, Saasteaine Suund seirejaam %, EMEP Lõuna-Lääs (157-337 °) 68 5925 NOx Ida (67-112 °) 18 32 Põhi (292-360 °) 8 10 Lõuna-Lääs (157-337 °) 49 3726 SO2 Ida (67-112 °) 31 38 Põhi (292-360 °) 18 7 Perioodil 2015–2018 pärines Vilsandi seirejaamas mõõdetud NOx, PM2.5 ja SO2 saastevoost lõuna ning lääne suunast vastavalt 71%, 66% ja 50%. Saasteainete keskmine kontsentratsioon välisõhus lõunast ja läänest pärit saastevoogude mõjul oli NOx 2,1 µg/m3, PM2.5 3,7 µg/m3 ja SO2 0,22 µg/m3. Perioodil 2015–2018 pärines Lahemaa seirejaamas mõõdetud NOx, PM2.5 ja SO2 saastevoost põhjakaartest vastavalt 14%, 14% ja 19%. Saasteainete keskmine kontsentratsioon välisõhus põhja poolt pärit saastevoogude mõjul oli NOx 2 µg/m3 , PM2.5 5 µg/m3 ja SO2 0,62 µg/m3. Perioodil 2015–2018 pärines Saarejärve seirejaamas mõõdetud NOx, PM2.5 ja SO2 saastevoost idast vastavalt 18%, 13% ja 37%. Saasteainete keskmine kontsentratsioon välisõhus ida poolt pärit saastevoogude mõjul oli NOx 2,9 µg/m3 , PM2.5 6,3 µg/m3 ja SO2 1,1 µg/m3 (Joonis 10.6 kuni Joonis 10.8). Võrreldes seirejaamade mõõtetulemusi EMEP modelleerimistulemustega on saasteainete kaugkande protsendid omavahel võrreldavad, küll aga on tehtud mööndus NOx osas, mille puhul oli eraldi riikidena Lääne-Euroopast EMEP dokumendis nimetatud ainult Saksamaad, mistõttu eeldati, et ülejäänud Lääne-Euroopa riigid sisalduvad vähemal või suuremal määral ühise nimetaja, milleks on "teised riigid", all (Tabel 10.4). Tabel 10.4. Saasteainete kaugkanne teistest riikidest ja piirkondadest, 2015–2018 Kaugkanne, 2015- Kaugkanne, 2016, Saasteaine Suund 2018, %, seirejaam %, EMEP Lõuna-Lääs (157-337 °) 71 49 NOx Ida (67-112 °) 18 24 Põhi (292-360 °) 14 14 Lõuna-Lääs (157-337 °) 50 35 SO2 Ida (67-112 °) 37 41 Põhi (292-360 °) 19 6 Lõuna-Lääs (157-337 °) 66 43 PM2.5 Ida (67-112 °) 13 27 Põhi (292-360 °) 14 7 25 Sisaldab ka teised riigid % 26 Sisaldab ka teised riigid % 91 Joonis 10.3. Taustajaamade paiknemine Eestis Joonis 10.4. Piiriülene NOxsaastevoog, 2005 92 Joonis 10.5. Piiriülene SO2 saastevoog, 2005 Joonis 10.6. Piiriülene NOxsaastevoog, 2015-2018 93 Joonis 10.7. Piiriülene PM2.5 saastevoog, 2015-2018 Joonis 10.8. Piiriülene SO2 saastevoog, 2015-2018 94 11. Õhusaaste trendid Eestis Iga-aastaselt antakse Eestis välja välisõhu seire aasta aruannet, mis muuhulgas käsitleb ka õhusaaste trende aastate lõikes Põhja- ja Lõuna-Eestis ning eraldi ka Ida-Virumaal27. Käesolevas peatükis kirjeldataksegi õhusaasteinete (SO2, NO2, PM2.5, NH3) sisalduste muutusi välisõhus viimase 10. aasta jooksul. LOÜ kontsentratsioone pidevalt üheski riiklikus seirejaamas ei mõõdeta. Joonis 11.1 kuni Joonis 11.4 on näidatud saasteainete keskmised kontsentratsioonid aastate lõikes, iseloomustades saastetasemete kõikumist välisõhus. Üldiselt on täheldatav välisõhu kvaliteedi oluline paranemine võrreldes 2005. aastaga, valdavalt on saasteainete sisaldused välisõhus vaadeldud aastatel langustrendis või stabiilsel tasemel, kus kõikumine on maksimaalselt paari µg/m3 piires. NO2 tekkeallikaks linnades peetakse peamiselt transpordi valdkonda, mis seletab ka seda, et Tallinna kesklinna seirejaamas mõõdetud NO2 keskmised kontsentratsioonid aastate lõikes on võrreldes teiste linnaõhu seirejaamade mõõtmistulemustega kõrgemad. Kuigi uuematel autodel on võrreldes varasemate mudelitega märksa puhtamad heitgaasid tänu mitmeastmelistele katalüsaatoritele, nullib autode arvu pidev suurenemine sellest tingitud vähenenud saastetaseme osaliselt ära. NO2 saastetasemed on võrreldes Euroopa suurlinnadega siiski piisavalt madalad ning ei ületa seireandmete alusel ka suure liiklustihedusega piirkonnas (Liivalaia tn Tallinnas) saastetaseme piirväärtusi. Küll aga tuleb lähtuda teadmisest, et seirejaam iseloomustab konkreetses kohas mõõdetud kontsentratsioone, mis tähendab, et ei saa välistada teistes suure liikluskoormusega piirkondades ning tipptundide ajal esinevaid lühiajalisi kõrgenenud NO2 kontsentratsioone välisõhus. Aasta keskmised kontsentratsioonid, mis veel mõned aastad tagasi olid Tallinna kesklinnas küllalt lähedal NO2 1 a piirväärtusele 40 μg/m3 on oluliselt vähenenud, jäädes viimastel aastatel 20 μg/m3 piiresse. Keskmine NO2 sisaldus on viimastel aaastatel langenud kõigis linnaõhu seirejaamades, k.a Kohtla-Järvel, Narvas ja Tartus. SO2 üheks oluliseks allikaks linnades on lisaks kohalikele tööstustele ja katlamajadele ka transpordi valdkond, mida näitab SO2 seireandemete nädalaanalüüs28, kus SO2 kontsentratsioonide muutused järgivad hommikusi ja õhtuseid tipptunde liikluses. Kuna vedelkütustele on kehtestatud ranged väävlisisalduse normid, on ka SO2 kontsentratsioonid Tallinna linnaõhu seirejaamades võrreldes 2005. aastaga mitmekordselt vähenenud. Keskmine SO2 sisaldus on linnaõhu seirejaamades stabiilselt 1 μg/m3 piires, k.a Narvas ja Tartus. Võrreldes teiste linnaõhu seirejaamadega on seoses piirkonna tööstusliku iseloomuga SO2 kontsentratsioonid Kohtla-Järvel olnud alati märkimisväärselt kõrgemad, ehkki aastatega on SO2 saastetase langenud, mis on tõenäoliselt seotud kohaliku keemiatööstuse osade seadmete sulgemisega. Samas 2017. aasta keskmine SO2 sisaldus välisõhus on võrreldes eelmise seireaastaga teinud väikse tõusu, olles keskmiselt siiski 3 μg/m3. Kohtla-Järvel langes NO2 saastetase kuni 2009. aastani ning on seejärel jäänud ühtlasele tasemel 5-6 μg/m3 vahele. 27 Välisõhu kvaliteedi seire 2017, K. Saare jt, 2018 28 Välisõhu kvaliteedi seire 2017, K. Saare jt, 2018 95 Eriti peente osakeste tekkeallikateks võivad olla nii antopogeensed allikad, sh liiklus, teede soolatamine, liivatamine, tööstus, energeetika, kui looduslikud allikad, mille hulka kuuluvad näiteks, metsatulekahjude suits ja merest lainetusega õhku sattunud soolakristallid. PM2.5 keskmiste kontsentratsioonide muutused jäävad aastate lõikes kõikides linnaõhu seirejaamades keskmiselt 1-2 μg/m3 piiresse. NH3 kontsentratsioonid on keskmiselt 1-2 μg/m3 vahel Ida- Virumaal ning 0,2 μg/m3 piires Lahemaal. Taustajaamades on saastetasemed mõjutatud ka Kirde-Eestis paiknevate tööstusettevõtete tegevusest ja linnade liiklusest, seda nii Vilsandil, Lahemaal kui Saarejärvel. Viimastel aastatel on märgatav sarnaselt linnaõhu seirejaamadele SO2 kontsentratsioonide vähenemistrend taustajaamades, mil SO2 sisaldused on väiksemad kui 1,0 µg/m3. NO2 keskmised kontsentratsioonid on võrreldes 2005. aastaga taustajaamades ligi 1,5 korda vähenenud, jäädes 2017. aastal väiksemaks kui 2 µg/m3. PM2.5 kontsentratsioonid on taustajaamades perioodil 2010- 2014 näidanud mõningast tõusu võrreldes mõõtmiste algusaastaga 2009, alates 2015. aastast on PM2.5 kontsentratsioonid välisõhus aga vähenenud, olles 2017. aastal keskmiselt 3-4 µg/m3. Kokkuvõtvalt võib öelda, et piirkonniti võib lühiajaliste episoodidena esineda üksikute saasteainete kõrgenenud kontsentratsioone välisõhus, ent üldine õhusaaste tase on Eestis viimastel aastatel küllalt stabiilne või kerges langustrendis. Liivalaia Rahu 10 Õismäe Vilsandi Lahemaa Saarejärve 8 Tartu 3 KohtlaJärve SO2 kontsentratsioon, g/m Narva 6 4 2 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Joonis 11.1 SO2 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades 96 Liivalaia Rahu 40 Õismäe Vilsandi Lahemaa Saarejärve 30 Tartu 3 KohtlaJärve NO2 kontsentratsioon, g/m Narva 20 10 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Joonis 11.2 NO2 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades 97 Liivalaia Õismäe 20 Vilsandi Lahemaa Saarejärve Tartu KohtlaJärve 3 PM2.5 kontsentratsioon, g/m Narva 10 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Joonis 11.3 PM2.5 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades 3.0 KohtlaJärve Narva Lahemaa 2.5 3 NH3 kontsentratsioon, g/m 2.0 1.5 1.0 0.5 0.0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Joonis 11.4 NH3 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes seirejaamades 98
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel