Tallinna halduskohus
[email protected] Meie 15.04.2019 nr 2-5.1/3380-10
Pärnu mnt 7
15082, Tallinn Harju maakond
Kaebaja: Sotsiaalministeerium
Registrikood 70001952
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Kaebaja esindaja: Kristina Brandt-Kure
e-post:
[email protected]
Vastustaja: Innove SA
Registrikood: 90008287
e-post:
[email protected]
Lõõtsa 4
11415, Tallinn
Vastustaja esindaja: Katri Oja
Tel nr 735 0569
e-post:
[email protected]
Kaasatud haldusorgan: Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Kaasatud haldusorgani esindajad: Kati Tee
e-post:
[email protected]
Kaur Siruli
e-post:
[email protected]
Täiendav seisukoht
Sotsiaalministeerium ei nõustu vastustaja ja kaastatud haldusorgani seisukohtadega ja
vaidleb neile vastu.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
1. Riigihangete seaduse § 41 lõike 3 sisustamine
Vastustaja on vastuses väitnud, et siseriikliku õigust tuleb tõlgendada koosmõjus riigihangete
direktiiviga. Keskendudes riigihangete direktiivile on vastustaja jätnud täielikult tähelepanuta
toidu valdkonda Euroopa Liidu üleselt reguleerivad määrused - Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrused (EÜ) 178/2002, (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004 ja
(EÜ) nr 1935/2004. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan on samas mõlemad möönnud, et
tegevusloa nõue oli vajalik.
Vastustaja ja kaasatud haldusorgan on vastuses kaebusele asunud väärale seisukohale, et
hankija oleks saanud aktsepteerida pakkuja asukohariigi tegevusluba. Selline järeldus on
täielikus vastuolus toidukäitlemise valdkonda reguleerivate Euroopa Liidu määrustega ning
EL õigusaktide tasandil kehtiva üld- ja erinormi suhtega. Riigihanke regulatsiooni alusel ei
saa hankijat kohustada lubama pakkuja asukohariigi tegevusluba kui toiduvaldkonna
EL otsekohalduv regulatsioon seda ei võimalda. Kaebaja pöördus toidu valdkonna
eriregulatsiooni õigeks kohaldamiseks riigihanget ette valmistades juba 2014. aastal
Veterinaar-ja Toiduameti poole (vt VTA 03.12.2014 e-kiri hankemenetluse ettevalmistusega
seoses). 2014. aastal oli Veterinaar-ja Toiduamet seisukohal, et tegevusloanõue on
riigihankel vajalik.
2. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise eeldused ei ole täidetud ja kaebaja
õiguspärast ootust on rikutud
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi STS) § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt
tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata
kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Vastustaja on avaliku huvi
rikkumisena määratletud iga hüpoteetilise välismaise pakkuja poolt pakkumuse esitamata
jätmise riigihankel. Hüpoteetiliste välismaiste pakkujate loobumine hankel osalemisest
hüpoteetiliselt piiravate tingimuste alusel on loetud kõrgemaks väärtuseks kui õiguskindlus.
Vastustaja ei ole 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuses nr 3-3.1/468 ja 25.01.2019
vaideotsuses nr 3-3.1/14086-2 sisuliselt kaalunud ühtegi kaebaja poolt välja toodud
argumenti.
Vastustaja on vastuses märkinud, et Rahandusministeerium auditi nr FEAD-3/2017
tulemusena jõudis SA Innove järeldusele, et hankija on vaidlusaluste tingimuste seadmisel
rikkunud RHS § 3 ja § 39 lõiget 1, kuivõrd on seadnud pakkujale pakkumuse esitamiseks
ebaproportsionaalse tingimuse. Lisaks viidatud auditile on vastustaja oma seisukoha
kujundamisel ilmselgelt lähtunud Rahandusministeeriumi poolt 26.01.18 e-kirjas
rakendusüksustele antud suunistest finantskorrektsioonide tegemisel.
Kaalutlusõiguse rakendamata jätmist ilmestab ka vastustaja ja kaasatud haldusorgani poolt
vastusele lisatud kirjavahetus Euroopa Komisjoniga, millele tuginetakse rikkumist
tuvastamise ja finantskorrektsiooni alusena. Euroopa Komisjoni esindaja 24.04.18 e-kirjast
nähtub, et kaebaja poolt välja toodud argumente ei ole sisuliselt kaalutud. Komisjoni esindaja
üksnes märgib, et tegevusloa nõue oleks võinud olla sätestatud mujal kui hanketeates. Miks,
kuidas ja millistel alustel sellistele järeldustele jõuti ei selgu. Lisaks väärib tähelepanu, et
komisjoni esindaja teatab 18.05.18 e-kirjas, et ta ei plaanigi kaebaja poolt esitatud
küsimustele sisuliselt vastata ehk sisuliselt jättis komisjon kaebaja küsimused vastuseta.
3
Kaebaja on seisukohal, et Rahandusministeeriumi audiitorite seisukohad või Euroopa
Komisjoni juhised ei saa olla finantskorrektsiooni tegemise õiguslikuks aluseks. Riigikohus on
märkinud, et Euroopa Komisjoni juhised on halduse siseeeskirjad, mis on abistava
iseloomuga kaalutlusõiguse ühetaolisel kohaldamisel liikmesriikides, kuid need ei tohi
takistada kaalutlusõiguse teostamisel konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võtmast
(Riigikohtu 7. juuni 2017 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-96-16 punkti 19).
Vastustaja ja kaasatud haldusorgan on asunud oma vastuses seisukohale, et kaebajal
puudub õiguspärane ootus finantskorrektsiooni tegemata jätmiseks kuna kaebaja on toime
pannud ilmselge rikkumise. Olukorras, kus vastustajal ja Rahandusministeeriumi audiitoritel
endil ei olnud kahel eelneval korral riigihanke nr 157505 kontrollimisel riigihanke osas
etteheiteid on alusetu väita, et tegemist on ilmselge rikkumisega. Kaasatud haldusorgan on
oma vastuses (lk 12) välja toonud, et Euroopa Komisjoni audiitorid andisid
Rahandusministeeriumi audiitoritele täiendavad suunised juunis 2017 ning alles nendest
tulenevalt avastati täiendavad rikkumised. Ilmselge rikkumise korral ei oleks selline asi
võimalik. Kuna tegemist on riigihangete alaste õigusaktide tõlgenduspraktika muutumisega ei
saa seda kohaldada tagasiulatuvalt. Riigikohtus on 3. novembri 2016 otsuses kohtuasjas
nr 3-3-1-37-16 punktis 17 märkinud: „ Euroopa Kohus on oma praktikas asunud seisukohale,
et ei saa pidada ühenduse õigusega vastuolus olevaks seda, kui riigisiseses õiguses
võetakse haldusaktide kehtetuks tunnistamise ja riigi ametiasutuste poolt alusetult välja
makstud finantsabi tagasinõudmise juures seaduslikkuse põhimõtte kõrval arvesse ka
õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtteid, kuna nimetatud on osa EL
õiguskorrast. Riigikohus on tuginenud Euroopa Kohu otsustele liidetud kohtuasjades
C-383/06 ja C‑385/06 (p 52) ning Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C‑568/11 (p 47).
Lisaks juhib kaebaja tähelepanu, et kaasatud haldusorgan informeeris rakendusüksusi ja
rakendusasutusi muutunud tõlgenduspraktikast alles 26.01.2018 e-kirjaga.
3. Kaebus kuulub halduskohtu pädevusse
Kaebaja ei nõustu kaasatud haldusorgani vastuses esitatud seisukohtadega, et kaebus ei
kuulu halduskohtu pädevusse või alternatiivselt puudub kaebajal kaebeõigus.
Vaidlus SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468 ja 25.01.2019
vaideotsuse nr 3-3.1/14086-2 üle ei kuulu Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 regulatsiooni
alla. SA Innove eraõigusliku juriidilise isikuna ei ole täidesaatva riigivõimu struktuuri kuuluv
ametiasutus. Lisaks on SA Innove käesolevas vaidluses Euroopa Liidu huve esindav avaliku
halduse kandja.
Kaasatud haldusorgani väited, et kaebaja saaks SA Innove üle haldusjärelevalvet tehes teha
ettekirjutusi SA Innove haldusaktide tühistamiseks on väärad. Struktuuritoetuste andmist
reguleerivad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (STS) ja Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (ühendmäärus). Ühendmääruse artikli 14 kohaselt on
liikmesriik Euroopa Komisjoni partneriks struktuuritoetuste jagamisel. STS sätestab
struktuuritoetustega seotud asutuste ülesanded (sh rakendusüksuse ja rakendusasutuse
ülesanded). STS ei anna Vabariigi Valitsusele õigust rakendusasutuse või auditeeriva
asutuse töösse sekkuda või lahendada vaidlust finantskorrektsiooni üle.
4
Euroopa Komisjon annab liikmesriikidele suuniseid kuidas struktuuritoetuste rakendamist
kontrollida ning sellele on viidanud ka kaasatud haldusorgan oma vastuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisa:
Kristina Brandt-Kure 6269370
[email protected]