Tallinna Halduskohus Meie: 03.04.2019 nr 1.1-12/1652-1
Edastatud elektrooniliselt e-toimiku kaudu
Kaebaja: Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Kaebaja esindaja: Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalituse jurist
Kristina Brandt-Kure
[email protected]
Vastustaja: Innove SA
[email protected]
Vastustaja esindaja: Katri Oja
[email protected]
Kaasatud isik (arvamuse andja): Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Rahandusministeeriumi esindajad: Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Kati Tee
[email protected]
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja
Kaur Siruli
[email protected]
Rahandusministeeriumi arvamus kaebuse kohta haldusasjas 3-19-346.
1. Asjaolud
1.1. Tallinna Halduskohus võttis 28.02.2019 määrusega menetlusse Sotsiaalministeeriumi
22.02.2019 kaebuse tühistada SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/468
ja 25.01.2019 vaideotsus nr 3-3.1/14086-2.
1.2. 04.03.2019 esitas vastustaja taotluse kaasata halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi
HKMS) § 20 lg 1 ja § 21 lg 1 alusel kolmanda isikuna menetlusse Rahandusministeerium.
Vastustaja selgitas, et vaidlustatud 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468
andmisel on tuginetud Rahandusministeeriumi läbiviidud auditi nr FEAD-3/2017
tähelepanekutele ja selles toodud põhjendustele.
Endla 13 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee / registrikood
70000272
1.3. 05.03.2019 määrusega kaasas Tallinna Halduskohus menetlusse arvamuse andmiseks
Rahandusministeeriumi ja kohustas Rahandusministeeriumit esitama omapoolse arvamuse
kaebuse kohta hiljemalt 03.04.2019. Seega on käesolev menetlusdokument esitatud
õigeaegselt.
1.4. Käesolevaga esitab Rahandusministeerium oma arvamuse Sotsiaalministeeriumi 22.02.2019
kaebusele. Kokkuvõtlikult leiab Rahandusministeerium esmalt, et kaebus on ebaõigesti
menetlusse võetud ja tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Samuti on kaebus sisulises mõttes
põhjendamatu ja puudub isegi teoreetiline alus selle rahuldamiseks.
2. Rahandusministeeriumi arvamus kaebuse menetlusse võtmise õiguspärasuse kohta
A. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
2.1.Rahandusministeerium on seisukohal, et kehtiva õiguse ja kohtupraktika pinnalt puudub alus
Sotsiaalministeeriumi 22.02.2019 kaebuse sisuliseks arutamiseks, kuna käesoleva vaidluse
lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus jätta HKMS § 151 lg 1 p 1
ja § 121 lg 1 p 1 koosmõjus läbi vaatamata. Nimelt jätab kohus HKMS) § 151 lg 1 p 1 kohaselt
määrusega kaebuse läbi vaatamata juhul, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad
HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse
määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
2.2.HKMS § 4 lg-s 1 on sätestatud, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud
vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sealjuures on
kohtupraktikas nimetatud sätte sisustamisel võetud positsioon, et teistsugune menetluskord ei
pruugi ilmtingimata olla kohtulik menetluskord (vt nt RKHK nr 3-3-1-43-10, p 31). HKMS §
44 lg 4 näeb ette, et riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik võib
esitada kaebuse teise avaliku võimu kandja vastu oma õiguste, sealhulgas omandiõiguse ja
halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks.
2.3.Kehtivas kohtupraktikas on selgelt võetud lähenemine, et haldusorganid ja avaliku võimu
kandjad saavad üksnes väga piiratud juhtudel omavahel kohtulikult vaielda. Riigikohtu
halduskolleegium on oma praktikas korduvalt selgitanud, et Vabariigi Valitsuse seaduse
(edaspidi VVS) § 101 kohaselt lahendatakse haldusorganite omavahelised vaidlused selles
seaduses sätestatud kohtuvälises korras. Näiteks on halduskolleegium Andmekaitse
Inspektsiooni ja Riigikogu Kantselei vahelises vaidluses selgitanud, et puuduvad erinormid,
sh HKMS-is, mis annaksid Andmekaitse Inspektsiooni poolse ettekirjutuse adressaadiks
olevale riigiorganile, sh Riigikogule, kaebeõiguse ja määratleksid selle kasutamise tingimused.
Halduskohus saab lahendada erinevate võimuharude organite vahelisi erimeelsusi erandlikult
juhul, kui puudub teistsugune menetluskord ning kohtusse pöördumine on vajalik
enesekorraldusõiguse tagamiseks (vt RKHK nr 3-3-1-90-14, p 15). Eelkirjeldatud põhimõtet
toetab täiendavalt ka Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast ilmnev lähenemine, mille
kohaselt ei ole näiteks kohaliku omavalitsusüksuse sisesuhetest tekkivate vaidluste korral
võimalik kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega
halduskohtusse (vt RKHK nr 3-3-1-55-04, p 14).
2.4.Käesolevas vaidluses on kaebuse esitanud Sotsiaalministeerium, mille näol on
Sotsiaalministeeriumi põhimääruse1 § 1 lg-te 1 ja 2 kohaselt tegemist Vabariigi Valitsuse ees
aruandekohustusliku valitsusasutusega, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse
poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas ja esindab oma ülesannete täitmisel
riiki. Vastustajaks on Sihtasutus Innove, mis oma põhikirja2 p 1.1. kohaselt on asutatud avalikes
huvides Euroopa Liidu struktuurifondide rakendamiseks ning haridusprogrammide
ja -projektide elluviimiseks ning mille põhikirja p 1.3. kohaselt on sihtasutuse asutaja Eesti
Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Haridus- ja Teadusministeerium. Ka Haridus- ja
1 Sotsiaalministeeriumi põhimäärus (RT I, 25.03.2014, 9...01.01.2019).
2 Sihtasutus Innove põhikiri. Kättesaadav: https://www.innove.ee/wp-
content/uploads/2019/02/Lisa_6_Innove_pohikirja_muutmine_2019.02.20.pdf (02.04.2019).
2 (14)
Teadusministeeriumi põhimääruse3 § 1 lg-te 1 ja 2 kohaselt on Haridus- ja Teadusministeerium
Vabariigi Valitsuse ees aruandekohustuslik valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja
Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas ja esindab oma
ülesannete täitmisel riiki. Vaidluse nn „kolmanda osapoole“ ehk haldusorganina arvamuse
andmiseks kaasatud Rahandusministeeriumi näol on Rahandusministeeriumi põhimääruse4 §
1 lg-te 1 ja 2 kohaselt samuti tegemist Vabariigi Valitsuse ees aruandekohustusliku
valitsusasutusega, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel
antud ülesandeid oma valitsemisalas ja esindab oma ülesannete täitmisel riiki.
2.5.Ühtlasi on siinkohal oluline rõhutada, et Rahandusministeeriumile teadaolevalt on kaebaja ja
vastustaja vahel sõlmitud ka kuni 30.06.2024 kehtiv Sotsiaalministeeriumi ning Sihtasutuse
Innove vaheline haldusleping nr 1.8-2/6513.5 Viidatud halduslepingu punkti 1.2. kohaselt on
haldusülesandeks lepingu tähenduses „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses”
rakendusüksusele kohalduvate ülesannete täitmine mh „Enim puudust kannatavate inimeste
abifondi rakenduskava 2014–2020“ raames. Sisuliselt on antud juhul seega tegemist
olukorraga, kus riik on halduslepinguga andnud haldusülesande täitmise üle enda asutatud
sihtasutusele, kes ühe valitsusasutuse (Rahandusministeeriumi) auditist lähtudes on teinud
finantskorrektsiooni otsuse teise valitsusasutuse (Sotsiaalministeeriumi) suhtes. Sealjuures on
halduslepingu kohaselt rakendusasutusele (Sotsiaalministeerium ehk kaebaja) pandud ka
kohustus (ja ühtlasi ka võimalus) teostada järelevalvet rakendusüksuse (Sihtasutuse Innove
ehk vastustaja) poolt haldusülesande teostamise üle (vt halduslepingu nr 1.8-2/6513 p 2.2.7.).
Ka õiguskirjanduses6 on halduslepingu alusel haldusülesannete üleandmisel rõhutatud, et
ülesande üleandjale säilib järelevalve lepingu täitmise üle, kusjuures kui ülesannet täitev isik
ei suuda tagada avaliku ülesande täitmist piisava kvaliteediga, siis on võimalik halduslepingu
ühepoolne lõpetamine järelevalvet teostava asutuse initsiatiivil. Selline võimalus tuleb nii
halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) §-st 11 kui halduslepingu nr 1.8-2/6513 punktist 8.6.
Samuti on rakendusasutuse poolt järelevalve teostamine nähtud ette STS2014-2020 §-de 3 ja
4 koosmõjus. Vaidluse selle üle, kas antud juhul on põhjust teha haldusjärelevalvet või mitte,
saab lahendada VVS §-s 101 sätestatud korras.
2.6.Seega ei ole käimasoleva vaidluse näol tegemist vaidlusega, mis saaks olla halduskohtu
pädevuses HKMS § 4 lg 1 tähenduses. Käesoleva vaidluse lahendamine saab kehtiva õiguse
kohaselt toimuda vaid kohtuvälises korras, kusjuures ka kohtupraktikas on rõhutatud, et
teistsugune menetluskord ei pruugi ilmtingimata olla kohtulik menetluskord (vt eelpool
viidatud RKHK nr 3-3-1-43-10, p 31). Sotsiaalministeeriumil on olnud tagatud nii seadusest
kui halduslepingust tulenev võimalus ja pädevus teostada järelevalvet Sihtasutus Innove
tegevuse üle haldusülesande täitmisel koos võimalusega leping ka näiteks ühepoolselt üles
öelda, kui Sihtasutus Innove ei peaks endale delegeeritud ülesannet nõutud tasemel täitma.
VVS § 751 lg-st 1 tuleneb, et haldusjärelevalve on ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani
üle, kusjuures sama paragrahvi lg-st 4 tuleneb, et haldusjärelevalve teise haldusekandja üle
hõlmab haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse
kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on teise haldusekandja kontrollimisel õigus mh teha
ettekirjutusi, seejuures näeb VVS § 101 lg 3 ette vaidluskorra, mille kohaselt erinevatesse
valitsemisaladesse kuuluvate riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendavad asjaomased
ministrid ja kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus. Seda järeldust
on kinnitatud ka kohtupraktikas, kus on selgitatud, et VVS § 101 lg-s 3 sätestatud
õigusvaidluste lahendamise kord hõlmab ka neid juhtumeid, kus vaidlus tekib valitsusasutuste
vahel riikliku järelevalve menetluses. Riiklik järelevalve on kontroll subjekti tegevuse
õiguspärasuse üle. Sellelt pinnalt tekkiv vaidlus saab olla üksnes õiguslik. Puuduvad
mõistlikud kaalutlused riikliku järelevalve aktide ja toimingute osas VVS § 101 lg 3 toimeala
3 Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus (RT I, 29.12.2017, 60).
4 Rahandusministeeriumi põhimäärus (RT I, 29.12.2011, 136… RT I, 04.09.2018, 10).
5 Sotsiaalministeeriumi ning Sihtasutuse Innove vaheline haldusleping nr 1.8-2/6513. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/120032015007 (02.04.2019).
6 Vt Aedmaa, A.; Lopman, E.; Parrest, N., Pilving, I.; Vene, E. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, 2004: Tartu Ülikooli Kirjastus,
lk 439.
3 (14)
kitsendamiseks. VVS § 101 lg 3 eesmärgiks on välistada olemuslikult haldusesiseste
subordinatsioonisuhete, samuti haldussüsteemi siseste järelevalvesuhete vaidlustatavus
halduskohtus. Selline eesmärk ei ole õigusvastane. VVS § 101 lg-s 3 kujundatud kord on
piisav, et tagada järelevalvemenetluses osalevate valitsusasutuste õiguste kaitse (vt RKHK nr
3-3-1-38-04, p 13). Seega läheks kehtivas õiguses võetud positsiooniga otsesesse vastuollu ka
see, kui ülalkirjeldatud seisukohad ei laieneks lisaks VVS §-s 75 sedastatud riiklikule
järelevalvele ka VVS §-s 751 sätestatud haldusjärelevalvele, mis on olemuselt ühe
haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle. Seetõttu tuleb Sotsiaalministeeriumi 22.02.2019
kaebus jätta HKMS-i § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 koosmõjus läbi vaatamata.
B. Alternatiivselt esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, kuna Sotsiaalministeeriumil
puudub kaebeõigus.
2.7.Juhul, kui kohus peaks leidma, et halduskohtul siiski on käesoleva vaidluse lahendamise
pädevus HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 mõttes, millega Rahandusministeerium
käesoleva menetlusdokumendi 2. alapeatüki alajaotuses A. kirjeldatud põhjustel ei nõustu,
leiab Rahandusministeerium, et alternatiivselt esineb alus Sotsiaalministeeriumi 22.02.2019
kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ka HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 koosmõjus,
tulenevalt Sotsiaalministeeriumi kaebeõiguse puudumisest. Nimelt võib kohus HKMS § 151
lg 2 p 1 kohaselt määrusega kaebuse läbi vaatamata juhul, kui pärast kaebuse menetlusse
võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib
kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt
kaebeõigus.
2.8.Nagu Rahandusministeerium käesoleva alapeatüki alajaotuses A. selgitas, siis sisuliselt ongi
kohtupraktikas ja HKMS-s esile toodud ainult 3 erandjuhtumit, mille puhul saab riik, keda
käesolevas vaidluses esindab Sotsiaalministeerium, esitada kaebuse halduskohtule (st riigil
esineb kaebeõigus HKMS § 44 lg 4 mõttes). Nendeks on: 1) enesekorraldusõiguse kaitse; 2)
omandiõiguse või muu õiguse kaitse; 3) halduslepingust tuleneva õiguse kaitse. Käimasolevas
vaidluses ei ole ükski nendest eeldustest täidetud.
2.9.Esmalt tuleb rõhutada, et käesolevas olukorras ei saa rääkida näiteks kohtupraktikas (vt RKHK
nr 3-3-1-90-14, p 15) mainitud enesekorraldusõiguse kaitsest, sest Sotsiaalministeeriumil
puudub eraldiseisev enesekorraldusõigus. Enese- ehk isekorraldusõigus tuleneb võimude
lahususe põhimõttest ning see kuulub põhiseaduslikele institutsioonidele või riigivõimu harule
tervikuna (vt RKPJK nr 3-4-1-3-98, p IV). Seega on enesekorraldusõigus täittevvõimul
tervikuna ning selle teostamisel on PS § 86 kohaselt kõrgeim otsustuvõim Vabariigi Valitsusel,
kes tulenevalt VVS § 1 lg-st 2 teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste
kaudu. Olemuselt on tegemist riigi sisesuhtest tekkinud vaidlusega ehk haldussüsteemi sisese
vaidlusega. VVS § 101 lg 3 näeb ette, et erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate riigiasutuste
õiguslikud vaidlused lahendavad asjaomased ministrid. Kokkuleppe mittesaavutamisel
lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus. Kohtupraktikas väljendatud põhimõtete (vt nt juba
viidatud RKHK nr 3-3-1-43-10, p 31) ning VVS § 101 lg 3 ja HKMS § 44 lg 4 süsteemsest
tõlgendamisest nähtub see, et nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on välistada olemuslikult
haldusesiseste subordinatsioonisuhete, samuti haldussüsteemi siseste järelevalvesuhete
vaidlustatavus halduskohtus. Eeltoodut muudab käesoleva vaidluse kontekstis veelgi
ilmekamaks asjaolu, et sisuliselt on ka käimasolevas vaidluses arvamuse andmiseks kaasatud
haldusorgani ehk Rahandusministeeriumi kui nn „kolmanda osapoole“ näol tegemist
valitsusasutusega, kusjuures nii kaebajat kui kaasatud haldusorganit esindavad käesolevas
kohtumenetluses Rahandusministeeriumi ametnikud. Seega puudub käesoleval juhul nii
vajadus kui võimalus käimasoleva halduskohtumenetluse raames täitevvõimu
enesekorraldusõiguse kaitsmiseks.
2.10. Samuti ei ole antud juhul tegemist riigi omandiõiguse või muu õiguse kaitseks esitatud
kaebusega HKMS § 44 lg 4 tähenduses, sest rakendusüksuse ülesandeks on struktuuritoetuse
(sh riikliku kaasfinantseeringu) väljamaksete tegemine toetuse saajale (vt halduslepingu nr 1.8-
4 (14)
2/6513 p 2.1.1.), kuid finantskorrektsiooni otsusega mitteabikõlbulikuks loetud summat ei saa
Sihtasutus Innove endale. STS2014_2020 § 2 p 1 defineerib struktuuritoetuse kui rahalise abi,
mida antakse toetuse saaja või partneri abikõlblike kulude katteks Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning Eesti riigi poolt nende
vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest vahenditest, juhul kui see on
meetme või meetme tegevuse eelarves ette nähtud.7 Seejuures on oluline rõhutada, et
omandiõigus riigieelarveliste või Euroopa Abifondi vahendite suhtes ei kuulu üksikutele
valitsusasutele (nt Sotsiaalministeerium). Euroopa Komisjoni juhendis „Suunised
liikmesriikidele tühistatud, tagasinõutud ja tagasinõutavate summade kohta ning summade
kohta, mida ei ole võimalik tagasi saada“8 punktides 3.1. ja 10 on öeldud, et erandjuhtudel –
ehk pärast kohtu või muu kohtusüsteemi kuuluva organi otsust, mis lükkab ümber
finantskorrektsiooniotsuse rakendamise, võib pädev riigiasutus otsustada järgmises Euroopa
Komisjonile esitatavas maksetaotluses taas taotleda finantskorrektsiooni otsuse tagajärjel
mahaarvatud kulude hüvitamist (ik: challenging the substance of the application of the
financial correction, and taking into account impact on the legality and regularity of the
expenditure at stake, the national authorities may decide to reintroduce in the subsequent
payment application the expenditure previously deducted and reported as financial
correction). Küll aga ei ole sellise otsustuse tegemine garanteeritud ning selliste juhtumite
kohta puudub kaasatud haldusorganil ka praktika. Isegi kaebuse läbivaatamise ja selle
rahuldamise korral (milleks Rahandusministeeriumi hinnangul puudub igasugune alus), saaks
kõige tõenäolisemaks vahetuks tagajärjeks olla see, et toimub muudatus riigieelarveliste
vahendite jaotuses erinevate riigiasutuste vahel, kusjuures finantskorrektsiooni otsusega
mitteabikõlbulikeks leitud summadest moodustas arvestatava osa (peaaegu kuuendiku) riiklik
kaasfinantseering.
2.11. Kolmandaks pole tegemist ka halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks esitatud kaebusega
HKMS § 44 lg 4 tähenduses, sest Sotsiaalministeeriumi ning Sihtasutuse Innove vahelisest
halduslepingust nr 1.8-2/6513 ei tulene Sotsiaalministeeriumile õigust saada vaidlusalune
rahasumma endale. Sihtasusel Innove kui rakendusüksusel on halduslepingu järgi kohustus
korrektselt täita haldusülesannet ning juhul, kui seejuures esinevad puudused, saab
rakendusasutus teha nende kõrvaldamiseks haldusjärelevalve korras ettekirjutuse. Vaidluse,
kas antud juhul on põhjust teha haldusjärelevalvet või mitte, saab lahendada VVS §-s 101
sätestatud korras (vt täpsemalt käesoleva menetlusdokumendi alapeatüki 2 alajaotuses A
esitatud põhistusi).
2.12. Seetõttu esineb Sotsiaalministeeriumi 22.02.2019 kaebuse puhul lisaks HKMS § 151 lg 1
p 1 ja § 121 lg 1 p 1 koosmõjust tulenevale alusele (halduskohtul puudub pädevus käesoleva
vaidluse lahendamiseks) ka HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 koosmõjust tulenev alus
(kaebeõiguse puudumine) Sotsiaalministeeriumi kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
C. Vahekokkuvõte ja taotlused.
2.13. Rahandusministeeriumi hinnangul puudub alus Sotsiaalministeeriumi 22.02.2019 kaebuse
sisuliseks arutamiseks, kuna käesoleva vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses,
mistõttu tuleb kaebus jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 koosmõjus läbi vaatamata.
2.14. Juhul, kui kohus peaks leidma, et halduskohtul on käesoleva vaidluse lahendamise pädevus
HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 mõttes, millega Rahandusministeerium käesoleva
menetlusdokumendi alajaotuses 2.A. kirjeldatud põhjustel ei nõustu, leiab
Rahandusministeerium, et alternatiivselt esineb alus Sotsiaalministeeriumi 22.02.2019
kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ka HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 koosmõjus
7 Vastavalt STS2014_2020 § 1 lõikele 4 kohaldatakse Abifondi rakenduskava elluviimisel käesoleva seaduse 1. ja 3. peatükis
sätestatut, arvestades käesoleva seaduse 5. peatükist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 223/2014 tulenevaid
erisusi.
8 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_withdrawals_recoveries_en.pdf
(02.04.2019).
5 (14)
Sotsiaalministeeriumi kaebeõiguse puudumise tõttu.
2.15. Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmisel puudub võimalus või vajadus kaebuse sisuliseks
lahendamiseks, taotleb Rahandusministeerium enne kaebuse sisulise arutamiseni asumist
halduskohtu seisukohta seoses kaebuse läbi vaatamata jätmise aluste esinemisega ja taotleb:
1) Jätta Sotsiaalministeeriumi 22.02.2019 kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja §
121 lg 1 p 1 alusel.
2) Alternatiivselt jätta Sotsiaalministeeriumi 22.02.2019 kaebus läbi vaatamata HKMS § 151
lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.
3. Rahandusministeeriumi arvamus kaebuse sisulise osa kohta
A. Rahandusministeeriumi roll auditeeriva asutusena ja auditi olemus.
3.1.Ehkki Rahandusministeerium on seisukohal, et tulenevalt kaebuse läbi vaatamata jätmise
aluste esinemisest ei ole põhimõtteliselt võimalik ka asja sisuline lahendamine halduskohtus
(vt käesoleva menetlusdokumendi alapeatükk 2.), edastatakse tulenevalt kohtu poolt
05.03.2019 määruses nõutule terviklikkuse kaalutlustel alljärgnevalt ka sisuline arvamus
Sotsiaalministeeriumi kaebuse kohta. Kokkuvõtlikult on Rahandusministeerium seisukohal, et
kaebuses esitatud argumentatsioon on täies osas põhjendamatu ja Sotsiaalministeeriumi
22.02.2019 kaebuse rahuldamiseks puuduks isegi teoreetilisel tasandil alus.
3.2.Esmalt on edasise arutluskäigu järgitavuse huvides mõistlik selgitada, et enim puudust
kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014–2020 (CCI2014EE05FMOP001, edaspidi
rakenduskava) auditeeriva asutusena (edaspidi AA) on määratletud Rahandusministeeriumi
finantskontrolli osakond (edaspidi FKO). AA ülesandeid täidab perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 11 lõike 1 järgi Rahandusministeerium.
Rahandusministri 3.09.2018 käskkirja nr 1.1-4/152 alusel täidab AA ülesandeid FKO. AA
ülesanded rakenduskava auditeerimisel ja aruandluse esitamisel Euroopa Komisjonile
(edaspidi EK) on sätestatud FKO põhimääruses9. Auditi aruanne ei ole haldusmenetluse
seaduse (edaspidi HMS) § 51 mõistes haldusakt. Auditis väljatoodud tähelepanekute puhul on
tegemist soovitustega rakendusüksusele, kes peab läbi viima omapoolsed toimingud ning
vajadusel (lähtuvalt rakendusüksuse omapoolsetetest põhjalikest toimingutest) algatama
mitteabikõlblike kulude osas osalise tagasinõudmise. Käesoleval juhul on rakendusüksus (SA
Innove ehk vastustaja) viinud läbi omapoolsed toimingud ja teinud finantskorrektsiooniotsuse.
B. Arvamus kaebuse sisu kohta.
a) Hankija kaalutlusõigus RHS § 41 lõike 3 kohaldamisel – kaebuse punkt 3.1.
3.3.Kaebuse punktis 3.1. on kaebaja asunud seisukohale, et hankijal puudus kaalutlusõigus RHS
§ 41 lg 3 kohaldamisel. Rahandusministeerium sellise järeldusega nõustuda ei saa.
3.4.Vaidlus puudub selle üle, et riigihanked nr 157505 ja 189564 on läbi viidud kuni 31.08.2017
kehtinud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) alusel, mille § 41 lõige 3 sätestas, et kui
hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab
hankija hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on
pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad. Õigusaktides kehtestatud erinõuete täitmise
kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates pakkujalt või taotlejalt tegevusloa või
registreeringu või muu erinõude täitmist tõendava asjakohase tõendi või tema asukohariigi
õigusaktide kohaselt vastavasse organisatsiooni kuulumise kohta tõendi esitamist, kui need ei
ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad.
Samuti nähti kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 39 lõikes 1 ette seda, et kvalifitseerimise
9 Finantskontrolli osakonna põhimäärus. Kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/rmv_traamat_unit_files/fko_pohimaarus_veebruar_2017.pdf
(02.04.2019).
6 (14)
tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise
võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade,
teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.
3.5.Riigihanke nr 157505 hanketeates10 on pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõutud, et „pakkuja peab omama
hankelepingu täitmiseks vajalikku tunnustust Veterinaar- ja Toiduametilt (edaspidi VTA).
Pakkujal tuleb esitada kinnitus VTA tunnustuse kohta ja tunnustamise number“. Riigihanke nr
157505 hankedokumenti muudeti hanke käigus (vt arvamuse Lisa 1) ja kehtiva
hankedokumendi (kuid mitte hanketeate) sõnastus on järgnev: „Pakkuja peab olema täitnud
hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust.
Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuse täitmise kohta lisa 2 vormil
V.“ Hanketeates vastavat muudatust ei tehtud. Riigihanke nr 189564 hanketeates11 on pakkuja
tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks
nõutud, et „pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku
„Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus
eelnimetatud kohustuse täitmise kohta lisa 2 vormil V“ (ehk sisuliselt on tegemist sarnase
tingimusega, mis lisati ka riigihanke nr 157505 hankedokumentide muutmise käigus).
Eeltoodust nähtuvalt käsitleb kaebaja riigihanke nr 189564 kvalifitseerimistingimust „pakkuja
peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis-
ja loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuse täitmise kohta lisa 2
vormil V“ nii, nagu see tingimus oleks sätestatud ka riigihanke nr 157505 hanketeates, kuid
selguse huvides toome välja, et riigihanke nr 157505 hanketeade sisaldab teise sisuga nõuet.
3.6.Kaebuse leheküljel 3 on viidatud Rahandusministeeriumi riigihangete nõustamispäringute
vastustele kui alusele, mis peaks toetama väidet, et hankija peab tegevusloa
kvalifitseerimistingimuse sätestama hanketeates.12 Samas dokumendis on selgitatud, et juhul,
kui hankeeseme olemusest tulenevalt on seadusandja näinud õigusaktides ette erinõuded (nt
tegevusluba, registreering vms), peab hankija kaalutlusõigust rakendades otsustama, millised
õigusaktides nimetatud erinõuded on seesugused, mis on hankija seisukohalt tarvilikud ja
vajalikud kontrollimaks pakkujate või taotlejate tehnilist või kutsealast pädevust konkreetses
hankemenetluses (vt viidatud dokumendi lk 84). Vaidlusaluste riigihangete nr 157505 ja
189564 eeldatavad maksumused ületasid rahvusvahelist piirmäära13, mistõttu avaldati nende
hanketeated lisaks Eesti riigihangete registrile ka Euroopa Liidu Väljaannete Talituses
(edaspidi TED) – sellest lähtuvalt võib lisaks Eestis tegutsevatele pakkujatele eeldada ka
välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks. Eeltoodust lähtuvalt on oluline seatavate
piirangute ja kriteeriumite puhul silmas pidada RHS § 3 lg-s 3 toodud üldpõhimõtet, mille
kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus
Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA)
ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad
piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja
põhjendatud.
3.7.Auditi lõpparuandes nr FEAD-3/2017 ei ole väidetud, nagu hankija poleks tohtinud pakkujatelt
erinõuete ja tingimuste täitmist nõuda neid hanketeates sätestades, või seda, nagu välispakkuja
10 Riigihanke nr 157505 teated. Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/673367/notices (02.04.2019).
11Riigihanke nr 189564 teated. Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/717057/notices (02.04.2019).
12 vt Riigihangete menetlemine kuni 31.08.2017, KKK, lk 84. Kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/faq_files/kkk_27.7.2017.pdf (02.04.2019).
13 Rahvusvaheline piirmäär asjade ja teenuste ostmiseks on riigile või riigiasutusele perioodil 2014-2015 (hanke nr 157505
hanketeade avaldatud 2.12.2014) 134 000 eurot. Kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigihangete_poliitika/juhised/rahvusvahelised_piirmaarad_2014-
2015.pdf (02.04.2019).
EUR ja Rahvusvaheline piirmäär asjade ja teenuste ostmiseks on riigile või riigiasutusele perioodil 2016-2017 EUR (hanke nr
189564 hanketeade avaldatud 27.07.2017) 135 000 eurot. Kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigihangete_poliitika/juhised/rahvusvahelised_piirmaarad_2016-
2017.pdf (02.04.2019).
7 (14)
ei peaks toidu käitlemiseks Eestis täitma täiendavaid teavitamis- ja loakohustusi. Aruanne
selgitab seda, et kui välispakkujatelt nõutakse juba pakkumuse esitamise hetkeks Eesti
Vabariigis kehtivate hankelepingu täitmiseks vajalike nõuete ja tingimuste täitmist (mida VTA
teatamis- ja loakohustuse nõuded olemuslikult on), jättes viitamata ka RHS § 41 lg 3 teises
osas välja toodud võimalusele esitada tema asukohariigi õigusaktide kohaselt vastavasse
organisatsiooni kuulumise kohta tõend, siis seatakse viimaseid ebavõrdsesse olukorda, võttes
neilt ära võimalus hankes osalemisel kvalifitseerimistingimust täita.
3.8.AA konsulteeris auditeerimise käigus lisaks majasisestele konsultatsioonidele teiste
osakondadega täiendavalt VTA ja Maaeluministeeriumi toiduhügeenibüroo juhatajaga, samuti
kooskõlastas AA kaebaja päringu Euroopa Komisjoni DG EMPL Eesti eest vastutavale
audiitorile, kelle vastused andsid audiitoritele täiendava kindluse, et auditis esitatud
tähelepanekud on asjakohased.
3.9.VTA kui toiduseaduse (edaspidi ToiduS) §-de 7 ja 9 kohaselt teavitamis-ja loakohustuste
menetlemisega seotud asutus selgitas kokkuvõtlikult, et ToiduS §-des 7 lg 1 ja 8 lg 1 kirjeldatud
nõuded kehtivad VTA ettevõtetele, kelle tegevuskohaks on Eesti. Kindlasti on sellisel hankel
osalevatel Eesti ettevõtetel kohustus täita nimetatud tingimusi, kuid välispakkujad, kelle
tegevuskoht ei ole Eesti (ehk neil ei ole Eestis registreeritud äriühingut või ei ole Eestis paikset
tegevuskohta ehk asukohta kus toitu käideldakse), peavad vastama oma asukohariigis
kehtestatud nõuetele ja olema oma tegevuskohariigis pädeva asutuse järelevalve all. Eesti ei
saa anda hinnangut välispakkuja tegevusloale toidukäitlemiseks, kuivõrd Eestist ei ole
võimalik kontrollida välisettevõtte tegevust. Samuti tuuakse välja, et teatamis- ja loakohustus
ei ole konkreetselt ToiduS poolt kehtestatud erinõue – ToiduS küll laiendab EL tasandil
sätestatud teatamis- ja loakohustuse sisu, kuid üldised põhimõtted tulenevad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrustest (vt arvamuse Lisa 2).
3.10. Ka varasemas suhtluses on VTA selgitanud, et näiteks olukorras, kus Eesti ettevõte või
asutus tellib liikmesriigi ettevõttelt kaupa (nt konkreetsel juhul kuivained), siis VTA ei puutu
konkreetse välisriigi ettevõttega kokku muul moel, kui kontrollides kauba sihtkohta.
Käimasoleva kaasuse raames tekiks kaudne kokkupuude ladustamiskoha kontrollimisel.
Ladustamiskoht ise peab olema VTA järelevalve all, vastama kõikidele asjakohastele nõuetele
ning samuti peab olema tagatud tarnijalt kogu ToiduS-s ja teistes asjakohastes õigusaktides
nõutud info ja dokumentatsiooni saamine, mis kaubaga kaasas peab liikuma. Seega ei pea
välispakkuja Eesti hankes osalemiseks ja Eesti turule tulemiseks täitma täiendavaid kohustusi
või tegema VTA-le taotlusi. Samuti ei pea VTA kooskõlastama pakkuja asukohariigi pädeva
asutuse kinnitust. VTA juristi hinnangul on hankija jaoks oluline siiski kontrollida, kas
välispakkuja on oma tegutsemisriigis pädeva asutuse kontrollile allutatud ehk tegemist ei ole
nn ebaseadusliku käitlejaga. Selleks on võimalus nõuda pakkujalt asukohariigi pädeva asutuse
kinnitust (vt arvamuse Lisa 3). Samuti jagas VTA seisukohta üldiste põhimõtete osas ka
Maaeluministeeriumi toiduhügeenibüroo juhataja, kes täiendavalt rõhutas, et olemasoleva info
põhjal võivad nad järeldada, et hankes on jäetud täpsustamata tegevused välispakkuja korral,
sh kinnitused asukohariigi pädevalt asutuselt ning võimalik vajadus omada ladustamispinda
Eestis või lepingut/kokkulepet mõne Eesti ettevõttega (vt arvamuse Lisa 4).
3.11. Pärast auditi lõpparuande projektile saadetud kommentaaride esitamist tegi auditeeriv
asutus ehk Rahandusministeerium kaebajale (Sotsiaalministeerium) ettepaneku, et kui nad
soovivad, siis on võimalik Euroopa Komisjonilt üle küsida, milline on nende hinnang
tähelepanekus toodud piiravale kvalifitseerimistingimusele. Kaebaja koostaski juhtumi
kirjelduse (inglise keeles), AA kooskõlastas selle ning kaebaja edastas päringu EK kontaktile.
Euroopa Komisjoni DG EMPL Eesti eest vastutava audiitori arvamusest tulenes, et ehkki
hankelepingu sõlmimise hetkel oleks pakkujatel pidanud olema Eesti tegevusluba, oleks
pakkumuse tegemise hetkel piisanud ka kinnitusest, et ollakse valmis sellist luba taotlema14
14 Väljavõte EK vastusest: “According to the Legal Service (Rahandusministeeriumi kommentaar: selle all mõeldakse kaebaja
esindajat ehk Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalituse ametnikku, kes küsimuse esitas) there is no mutual recognition,
so a tenderer can only fulfil the contract after having notified and obtained the licence by the Estonian Veterinary and Food Board.
So at the end, this is a rightful condition at the moment of signing the contract.” (e.k. „Õigusteenistuse sõnul puudub vastastikune
8 (14)
(vt arvamuse Lisa 5).
3.12. Seega tuleneb nii toona kehtinud RHS-ist, ToiduS-ist, EL õigustest kui selle kohaldamise
praktikast ja avalikult kättesaadavatest juhistest, et hankijal oli kaalutlusõigus RHS § 41 lg 3
sisustamisel, riigihangete nr 17505 ja 189564 hanketeates esitatud kvalifitseerimise
tingimused on põhjendamatult piiravad.
b) Teatamis- ja loakohustuse võrdsetel alustel täidetavus – kaebuse punkt 3.2.
3.13. Kaebaja asub kaebuse punktis 3.2. ekslikult seisukohale, et teatamis- ja loakohustus oli
võrdsetel alustel täidetav kõigile pakkujatele ja RHS § 41 lõikest 3 tulenevalt puudus kaebajal
kaalutlusõigus, kas sätestada tegevusloa nõue hanketeates või hankedokumendis. Selguse
huvides rõhutab Rahandusministeerium ka auditi lõpparuandes väljendatud fakti, et lähtuvalt
RHS §-dest 39-41 peavad kõik kvalifitseerimise tingimused olema kirjas hanketeates, ehkki
kaebaja väidab, nagu saaks seda teha ka hankedokumentides15. See tähendab, et hankija peab
pakkujate kvalifitseerimise üle otsustamisel kontrollima pakkujate vastavust ainult hanketeates
sisalduvatele tingimustele, lähtudes tingimuste sisustamisel rangelt vastava teksti sõnastusest.
Ka kohtupraktikas on selgitatud, et nõudeid pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta ei
märgita hankelepingu eseme tehnilisesse kirjeldusse, vaid need tuleb määratleda hanketeates
(vt RKHK nr 3-3-1-2-12, p 15.1). Sellega aidatakse tagada hankemenetluse läbipaistvus ja
pakkujate võrdne kohtlemine, kuna pakkujatele on juba ilma hankedokumentideta tutvumata
teada, mida hankija nõuab nii pakkujat puudutava kvalifikatsiooni kui ka hankelepingu eseme
osas. Samuti võimaldab see ette näha, millised on õiguslikud tagajärjed, kui pakkuja või
hankelepingu ese ei vasta tingimustele.
3.14. Samuti on ekslik kaebuse leheküljel 5 esitatud argumentatsioon, mille kohaselt piisas
ToiduS-s sätestatud teatamis- ja loakohustuse kvalifitseerimistingimuse täitmiseks ToiduS § 7
sätestatud teavituskohustuse täitmisest – ehk nõudele vastamiseks piisanuks sellest, et
(välis)pakkuja teavitab VTA-d kirjaga tegevuse alustamisest. Selline argumentatsioon on
ekslik, kuna nii riigihangete registris kui ka TED-is olevates hanketeadetes on selgesõnaliselt
nõutud teatamis- ja loakohustuse täitmist. Seega oleks ainus võimalus eeltoodud
kvalifitseerimistingimuse täitmiseks see, kui lisaks teavitamiskohustusele oleks pakkujal enne
pakkumuse esitamist saadud VTA-lt kinnitus.
3.15. Asjakohane ei ole ka viide RHS § 40 lõikele 3, mis kaebaja hinnangul „võimaldas
pakkujatel tugineda oma vastavuse tõendamisel lisaks oma näitajatele ka teiste isikute
vahenditele, sh tegevuslubadele, kui toiduaineid käideldakse tema laopinnal“ (kaebuse lk 5).
Iga (välis)pakkuja võimalus kasutada hankelepingu täitmisel alltöövõtjaid ei muuda
hanketeates sätestatud tingimusi vähem- või mittepiiravaks. Samuti ei saa nõustuda kaebaja
argumentatsiooniga selle kohta, et kuna pakkumuste esitamise täheaeg on piisavalt pikk, siis
oli pakkujal oma loamenetluste toiminguteks (minimaalselt 30 päeva) piisavalt aega. Hanke nr
157505 hanketeade avaldati TED-is 04.12.2014, pakkumuse esitamise tähtaeg oli 13.01.2015.
Hanke nr 189564 hanketeade avaldati TED-is 29.07.2017, pakkumuse esitamise tähtaeg oli
08.09.2017. Realistlikus stsenaariumis ei saa hankija eeldada, et kõik potentsiaalsed
välismaised pakkujad on hanketeate TED-is väljakuulutamise esimesest päevast läbiviidavast
hankest teadlikud ja neil on koheselt olemas VTA loa taotlemiseks vajalikud korrektsed
dokumendid. Samuti ei saa eeldada, et loamenetluse käigus ei teki loa menetlejal täiendavaid
tunnustamine, seega saab pakkuja lepingu täita ainult pärast Veterinaar- ja Toiduametilt litsentsi saamist. Seega on see lepingu
sõlmimise hetkel õigustatud tingimus.”)
“It would seem to me that the restrictive element is in the timing. Apparently bidders were asked to have already done the
notification and obtained the licence at the moment of their application. It seems to me that, at the moment of submitting their
application, tenderers should confirm to be willing to notify and obtain the EE licence, but the actual notification and licence
obligation should only be fulfilled at the moment of the contract signature.“ (e.k. „Mulle tundub, et piirav element on ajastuses.
Ilmselt paluti, et pakkujad oleksid oma pakkumuse esitamise ajaks juba teatanud ja litsentsi saanud. Mulle tundub, et pakkujad
peaksid oma taotluse esitamise hetkel kinnitama, et on valmis hankima EE litsentsi, kuid tegelik teavitamis- ja litsentside esitamise
kohustus peaks olema täidetud alles lepingu allkirjastamise hetkel.“)
15 Lause kaebuse p 3.2 „RHS § 41 lõikest 3 tulenevalt puudus kaebajal kaalutlusõigus, kas sätestada tegevusloa nõue hanketeates
või hankedokumendis.“
9 (14)
küsimusi nt esitatud info puudulikkuse osas, mis võivad loamenetluse protsessi pikendada.
Seega ei olnud riigihangete nr 17505 ja 189564 puhul teavitamis- ja loakohustus võrdsetel
alustel täidetav kõigile pakkujatele ning välispakkujaid on võrreldes Eesti pakkujatega
koheldud ebavõrdselt.
c) Toidukäitlemise teatamis- ja loakohustuse täitmine hankija asukohariigis – kaebuse punkt
3.3.
3.16. Kohane ei ole ka kaebuse punktis 3.3. esitatud argumentatsioon selle kohta, et EL õiguse
kohaselt tuleb toidukäitlemise teatamis- ja loakohustus täita hankija asukohariigis. Ehkki
Rahandusministeerium nõustub kaebajaga, et välispakkujal ei saa lubada Eesti Vabariigi
territooriumil tegutseda teises liikmesriigis väljastatud kinnituse alusel, ei ole selles kohta
auditis ka etteheiteid tehtud. Samuti ei tulene auditist seda, nagu välispakkuja, kes osutub
edukaks pakkujaks ning kellega soovitakse sõlmida hankeleping, ei peaks toidu käitlemiseks
Eestis täitma toiduseaduses nõutavat teavitamis- ja loakohustust. Oluline on hoopis see, et
hankija ei tohi hanketingimuste seadmisel ära unustada RHS § 3 p-s 3 toodud üldpõhimõtet,
mille kohaselt peab hankija mh jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid
oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Nagu
kaebaja on ka ise kaebuse punktis 3.4 välja toonud16, siis teavitus- ja loakohustuse nõude puhul
on tegemist Euroopa Liidu õigusest tuleneva nõudega, mis kehtib Euroopa Liidu üleselt.
Selleks, et seatud piirang17 oleks välispakkujate suhtes proportsionaalne ja samas saaks hankija
kindluse, et tegemist ei ole ebaseadusliku käitlejaga, oleks hankija pidanud kvalifitseerimise
tingimustes võimaldama välispakkuja asukohariigi või muu pädeva asutuse väljastatud
samaväärse loa või tõendi esitamist ja alles hankelepingu täitmise ajaks nõudma välispakkujalt
Eesti seadusest tuleneva nõude täitmist, mis on vajalik hankelepingu täitmiseks.
3.17. Kui kaebaja toob välja, et teatamis- ja loakohustuse üldised põhimõtted tulenevad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrustest ning EL määrused on liikmesriikidele otsekohalduvad ja
võrdväärselt kõikidele liikmesriikidele järgimiseks kohustuslikud, siis on siinkohal paslik
uuesti rõhutada ka auditi käigus toimunud konsultatsioonide raames sedastatule. Eeltoodu
andis AA-le kindluse, et kuna teavitus- ja loakohustuse nõude puhul on tegemist EL õigusest
tuleneva ja EL üleselt kehtiva nõudega, siis toetuse saaja (antud juhul kaebaja) oleks pidanud
kvalifitseerimise tingimustes võimaldama pakkuja asukohamaal või muu pädeva asutuse
väljastatud loa või tõendi esitamist ja alles hankelepingu täitmise ajaks nõudma pakkujalt Eesti
seadusest tuleneva nõude täitmist.
d) Hanketingimuste kooskõla RHS § 3 punktiga 3 ja Euroopa Kohtu praktikaga – kaebuse
punkt 3.4.
3.18. Nõustuda ei saa ka kaebuse punktis 3.4 väljendatud argumentatsiooniga, mille kohaselt on
kaebaja hinnangul hanketingimused kooskõlas RHS § 3 punktiga 3 ja Euroopa Kohtu
praktikaga. Käesolevas arvamuses juba varasemalt viidatud RHS § 3 punktis 3 toodud
üldpõhimõtte kohaselt peab hankija mh jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja
kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja
põhjendatud. Nagu kaebaja ka kaebuse punktis 3.4 on välja toonud, siis teavitus- ja
loakohustuse nõude puhul on tegemist Euroopa Liidu õigusest tuleneva nõudega, mis kehtib
Euroopa Liidu üleselt. Selleks, et seatud piirang oleks välispakkujate suhtes proportsionaalne
ja samas saaks hankija kindluse, et tegemist ei ole ebaseadusliku käitlejaga, oleks piisanud
hankija poolt kvalifitseerimise tingimustes välispakkuja asukohariigi või muu pädeva asutuse
väljastatud samaväärse loa või tõendi esitamise võimaldamist ja alles hankelepingu täitmise
16 Kaebuse lk 6: „/…/tegevusloaga seotud piirangud tulenevad EL otsekohalduvatest määrustest ja toiduseadus üksnes täpsustab
määruse sätteid. Tegevusloa nõude täitmise tingimused on EL määrustest tulenevalt ühesugused ja ühtemoodi täidetavad kõikidele
ettevõtjatele EL üleselt/…/“
17 Hanke nr 157505 puhul VTA tunnustuse olemasolu, mille tõendamiseks on kinnitus VTA tunnustuse kohta ja tunnustamise
number. Hanke nr 189564 puhul täitnud „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis-ja loakohustust.
10 (14)
ajaks välispakkujalt Eesti seadusest tuleneva nõude täitmist. Seega jääb selgusetuks ka
kaebuses adresseeritud kriitika Euroopa Kohtu lahenditega paralleelide toomisele – ilmne on
see, et olukorras, kus pakkumuse kvalifitseerimise tingimuseks on juba pakkumise hetkel
siseriiklikust õigusest tulenevate erinõuete täitmine, seab selgesse eelisseisundisse kohalikud
pakkujad, kellel teavitamis- ja loakohustus juba täidetud on. Hankija ei ole järginud RHS § 3
punktis 3 toodud üldpõhimõtet ja on kohelnud välispakkujaid ebavõrdselt ning selline tegevus
on otseses vastuolus ka Euroopa Kohtu praktikaga.
e) Hanke tulemusena konkurentsi kasutamise efektiivsus ja kahju tekkimine – kaebuse punkt
3.5.
3.19. Põhjendamatud on ka kaebaja väited selle kohta, et hanke tulemusena on konkurentsi
kasutatud efektiivselt ning kahju tekkimist ei ole vastustaja poolt tõendatud. Liikmesriikidele
otsekohalduva Abifondi määruse18 artikli 5 lõike 7 kohaselt peab fondi vahendite kasutamine
vastama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele EL finantsmääruse19 artiklis 30 nimetatud
tähenduses. Selle eesmärgi täitmiseks on pandud toetuse saajatele muuhulgas kohustus järgida
EL hangete direktiivide üldpõhimõtteid – kohustust tagada EL vahendite säästlik, läbipaistev
ja konkurentsitingimusi arvestav kasutamine. Siseriiklikult on EL õiguse täitmise tagamiseks
perioodi 2014_2020STS §-s 26 sätestatud, et toetuse saajal on kohustus järgida RHS-i, kui ta
on hankija RHS tähenduses. Kaebaja puhul on tegemist toetuse saajaga, kes on hankija RHS-
i tähenduses. Ehkki kaebaja on kaebuse leheküljel 7 välja toonud toidukorvi hinna analüüsi
lähtuvalt hankemenetluse tulemusel edukaks tunnistatud pakkumustest ja raamlepingu siseste
minikonkursside tulemustest, on samas tagantjärele võimatu tuvastada, milliseks oleks
kujunenud nii pakkujate ring, esitatud pakkumused, edukad pakkujad ja seeläbi
minikonkursside tulemused, kui kaebaja poleks seadnud kvalifitseerimise tingimustes
põhjendamatuid piiravaid tingimusi. Eelnevast tulenevalt ei ole ka võimalik hinnata tekitatud
kahju suurust.
3.20. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 § 22 (edaspidi ühendmäärus) lõige 1
ütleb, et kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid
ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on
ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, vähendatakse toetust vastavalt lõigetes 2–14
sätestatule. Ühendmääruse § 22 lõige 11 punkt 6 toob välja, et hankelepingutele eraldatavat
toetust vähendatakse 25 protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole
vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Antud asjaolud tuvastatigi auditi käigus.
Auditi soovituse koostamisel võeti arvesse ka eeltoodud paragrahvi lõiget 12, mis sätestab, et
lõike 11 punktides 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada
5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuna vaatamata piirava kvalifitseerimise
tingimuse olemasolule esines siiski hankemenetluses teatav konkurents ning üheks osalejaks
oli välismaa kontserni Eestis toimetav filiaal, leidsid audiitorid, et antud juhul võib rakendada
10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Ka vastustaja on oma finantskorrektsiooni otsuses
leidnud, et 10-protsendiline finantskorrektsioonimäär on põhjendatud, kuna see on
proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga.
f) Tagasinõude vastuolu õiguspärase ootuse põhimõttega – kaebuse punkt 3.6.
3.21. Kaebaja heidab kaebuse punktis 3.6 põhjendamatult ette ka seda, et kuna audiitorid ei ole
kahe eelneva auditi tulemusel tähelepanekuid teinud ning kolmandas auditis on oma seisukohti
muutnud, siis ei ole see kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega. Rahandusministeerium
selgitab, et PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim
puudustkannatavate isikute jaoks.
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012 , mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve
suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298,
26.10.2012, lk 1—96).
11 (14)
võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud
kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis 1994. aastal, et õiguspärase ootuse printsiibi
kohaselt "[...] on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb
kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt
seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide
suhtes sõnamurdlik" (vt RKPSJK nr III-4/A-5/94, samuti RKPSJK 3-4-1-20-04, p 11). PS §
14 näeb ette, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu
ning kohalike omavalitsuste kohustus. Seega ei saa Sotsiaalministeeriumile kui põhiõiguste
adressaadist valitsusasutusele ja täidesaatva võimu kandjale juba ainuüksi põhimõtteliselt
laiendada PS §-st 10 tulenevat õiguspärase ootuse printsiipi iseenda suhtes.
3.22. 2017. aasta veebruaris viisid Euroopa Komisjoni audiitorid Eestis läbi auditi, mille käigus
kontrollisid muuhulgas riigihangete auditeerimist. 2017. aasta juunis saadeti AA-le aruande
projekt, milles anti täiendavaid suuniseid riigihangete kontrollimiseks. Auditid nr FEAD-
1/2015 (aruande kp 11.03.2016) ja FEAD-2/2016 (aruande kp 17.03.2017) olid viidud läbi
enne Komisjoni auditi aruande projekti saabumist. Auditi nr FEAD-3/2017 (auditi avakiri
27.10.2017) läbiviimisel arvestati komisjonilt saadud suuniseid ja teadmisi
kvalifitseerimistingimuste hindamisel ning tuvastati ka varasemalt märkamatuks jäänud
rikkumine. Vastavalt toetuse andmise tingimustele20 on toetuse saaja (Sotsiaalministeerium)
kohustatud järgima riigihangete seadust (edaspidi RHS), kui ta on hankija RHS-i tähenduses.
Auditi nr FEAD-3/2017 tulemusel tuvastasid audiitorid, et hangete nr 157505 ja 189564
läbiviimisel ei ole järgitud RHS § 3 punktis 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtet
ning hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimused on põhjendamatult piiravad.
3.23. Siinkohal tuleb tähele panna tõsiasja, et ka kuni 31.08.2017 kehtinud RHS järgi ei olnud
lubatud hankemenetluses kehtestada piiravaid kvalifitseerimistingimusi (ehk RHS § 3 punkt 3
üldpõhimõte kehtis ka siis) ja selle eest oli ka varasemalt ühendmääruses21 ette nähtud
finantskorrektsioon. Seega pidi hankija ka varasemalt viidatud põhimõtet järgima ning olema
teadlik asjaolust, et selle põhimõtte rikkumise eest on ette nähtud finantskorrektsioon. Ka
Euroopa Kohtu lahendites on jõutud järeldusele, et toetuse saaja ei saa tugineda õiguspärasele
ootusele kui ta on jätnud oluliselt täitmata toetuse saajale pandud kohustuse, milleks on
käimasolevas vaidluses RHS nõuded.
3.24. Näiteks ei saa Euroopa Kohtu praktika kohaselt õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele
tugineda toetuse saaja, kes on toime pannud kehtiva korra ilmselge rikkumise (vt C-383/06–
C385/06, p 56). Kohtupraktika kohaselt on ühenduse õigusaktidega väljatöötatud toetuste
süsteemi aluseks eeskätt see, et toetuse saaja täidab rea kohustusi, mis annab talle õiguse saada
ettenähtud finantsabi (vt C-383/06–C-385/06, p 56). Olukorras, kus toetuse saaja on pannud
toime ilmselge rikkumise ehk jätnud oluliselt täitmata toetuse andmise tingimused (nt rikkunud
riigihangete seadust, EL direktiivi aluspõhimõtteid), ei saa toetuse saaja seega vastavalt
kohtupraktikale tugineda õiguspärasele ootusele. Kohtuasjas C-568/11 märkis Euroopa Kohus,
et EL õigust kohaldama kohustatud riigisisese asutuse tegevus, mis on EL õigusega vastuolus,
ei saa olla ettevõtja jaoks alus õiguspärasele ootusele olla koheldud viisil, mis on EL õigusega
vastuolus (C-568/11, p 52). Seega ei saanud olukorras, kus audiitorid ei olnud kahe eelneva
auditi käigus RHS rikkumist välja toonud, toetuse saajale – olenemata tema heausksusest –
tekkida õiguspärast ootust, et teda koheldakse talle soodsalt vastuolus EL õigusega, st seda, et
vaatamata toetuse saaja poolt kehtivate eeskirjade eiramisele22, ei küsita talt toetust tagasi.
20 Sotsiaalkaitseministri 27.02.2015 käskkirja nr 34 „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise
tingimused“ punkti 7.1.1 järgi kohaldub toetuse saajale mh STS § 26, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima
riigihangete seadust, kui ta on hankija RHS-i tähenduses.
21 Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143, 4.ptk.
22 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim
puudustkannatavate isikute jaoks, artikkel 2 punkt 16 „eeskirjade eiramine” – „liidu õiguse või selle kohaldamisega seotud
liikmesriigi õiguse rikkumine, mis tuleneb abifondi rakendamisega seotud majandustegevuses osaleja tegevusest või
tegematajätmisest, millega on kahjustatud või oleks võidud kahjustada liidu eelarvet kuluartikli alusetu debiteerimisega liidu
eelarvest.“
12 (14)
3.25. Kohtuasjas C-94/05 on Euroopa Kohus lisaks märkinud, et ettevõtja ei saa tugineda
õiguspärase ootuse põhimõttele, kui siseriiklik ametiasutus on tahtlikult või eksituse tõttu
rikkunud ühenduse õigust, vaatamata sellele, et ühenduse õigusnormides selle kohta sätestatud
tingimused ei olnud täidetud (vt C-94/05, p 61). Õiguspärase ootuse kaitse tagamise eelduseks
on kohtuasja C‑568/11 punktides 58-59 kajastatud kohtujurist Kokott’i hinnangul23 ettevõtja
heausksus (usk abi tagasinõudmise õiguspärasusse) ning ettevõtja mõistlikud ja põhjendatud
ootused. Selleks tuleb hinnata, kas heausksus põhines haldusasutuse tegevusel ning kas asutuse
tegevusest tulenev õiguspärane ootus oli ka põhjendatud. Eelnevat tuleb kohtujuristi sõnul
eitada eelkõige siis, kui asutuse tegevus on olnud vastuolus selge liidu õiguse sättega. Nagu
eelnevalt märgitud, ei tohi summade tagasinõudmisel riigisisese õiguse kohaldamine
kahjustada ühenduse õiguse kohaldamist ja tõhusust ning selle tagajärjel ei tohi eeskirju eirates
antud summade tagasinõudmine muutuda praktiliselt võimatuks (vt C-383/06–C-385/06, p
59). Teisisõnu, kui liikmesriigi ametiasutuse EL õigusega vastuolus olev tegevus saaks tekitada
põhjendatud lootusi, võib see ohustada Euroopa Liidu õiguse ühetaolist kohaldamist, mis on
suunatud Euroopa Liidu ühiste eesmärkide täitmisele. Sellisteks ühisteks eesmärkideks on
näiteks konkurentsi moonutuste vältimine (vt C-568/11, kohtujurist Kokott) ning ühenduse
finantshuvid (vt C-94/05, p 51).
3.26. Seega ei oleks kaebaja tulenevalt EL kohtupraktikast saanud ühelgi juhul tugineda
õiguspärasele ootusele, kuna pandi toime selge toetuse reeglite rikkumine (RHS
mittejärgimine). Kui audiitorid ei oleks tuvastatud viga välja toonud, siis selline käitumine
oleks vastuolus EL õigusega ja kaebaja ei saa nõuda auditeerivalt asutuselt, et auditeeriv asutus
käituks EL õigusega vastuolus. Sellistel juhtudel õiguspärase ootuse arvestamine muudaks EL
õiguse elluviimise võimatuks.
3.27. Asjakohased pole ka kaebaja poolt välja toodud ohud ja riskid seoses hanketeates esitatud
vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse mittetäitmisega. Auditis nr FEAD-3/2017 ei ole
väidetud, nagu välispakkuja, kui ta osutub edukaks pakkujaks ning temaga soovitakse sõlmida
hankeleping, ei peaks täitma ToiduS-s nõutavat teavitus-ja loakohustust. Liigne piiravus
tuleneb hoopis asjaolust, et hankija on nõudnud juba pakkumuse esitamise ajal siseriiklikus
õiguses nõutava teavitus- ja loakohustuse täitmist, andmata välispakkujatele võimalust
pakkumuse esitamise ajaks oma asukohariigi samaväärse tõendi või tunnustuse esitamiseks,
kuigi ToiduS järgi nõutavat toidu käitlemisluba oleks vaja olnud nõuda alles hankelepingu
täitmise ajaks.
3.28. Ülalkirjeldatud põhjustel puuduks isegi kaebuse sisulisel läbivaatamisel (milleks
Rahandusministeeriumi hinnangul käesoleva arvamuse alapeatükis 2. kirjeldatud põhjustel
alust ei ole) ka igasugune isegi teoreetiline alus Sotsiaalministeeriumi 22.02.2019 kaebuse
rahuldamiseks, mistõttu tuleks see jätta rahuldamata.
Eeltoodust lähtuvalt taotleb Rahandusministeerium:
1) Jätta Sotsiaalministeeriumi 22.02.2019 kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1
ja § 121 lg 1 p 1 alusel.
2) Alternatiivselt punktile 1, jätta Sotsiaalministeeriumi 22.02.2019 kaebus läbi
vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.
3) Alternatiivselt punktidele 1 ja 2, jätta Sotsiaalministeeriumi 22.02.2019 kaebus
rahuldamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
23 Vt kohtuasi C‑568/11, p-d 58-59.
13 (14)
Kati Tee
Lisad:
1. Riigihanke nr 157505 muudetud dokument
2. VTA 25.01.2018 e-kiri ja sellele eelnenud kirjavahetus
3. VTA 24.01.2018 e-kiri ja sellele eelnenud kirjavahetus
4. Maaeluministeeriumi 25.01.2018 e-kiri ja sellele eelnenud kirjavahetus
5. E-kirjavahetus Euroopa Komisjoni audiitoritega
14 (14)
Kati Tee
Saatja: Silver Lusti <
[email protected]>
Saatmisaeg: neljapäev, 25. jaanuar 2018 11:37
Adressaat: Merle Ploompuu; Anna-Maria Metsis
Koopia: Grigori Ošomkov; Kristina Brandt-Kure; raili pruusapuu vet agri ee; Heneli Lamp
Teema: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere!
Toiduseaduse § 7 lg 1 sätestab, et majandustegevusteate peavad Veterinaar- ja Toiduametile esitama:
1) toidu käitlemiseks ettevõte, mille tegevus hõlmab toidu tootmise, töötlemise ja turustamise mis tahes etappi;
2) toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esimete valmistamiseks, töötlemiseks ja turustamiseks mis tahes kasumit
taotleva või mittetulunduslik, avalik- või eraõiguslik ettevõte, mis tegeleb mis tahes tegevusega, mis on seotud
materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamise mis tahes etapiga.
ToiduS § 8 lg 1 sätestab olukorrad, mil ettevõtjal peab olema tegevusluba toidu käitlemiseks:
loomsete esmatoodete käitlemine väljaspool tootmiskohta tingimusel, et käitlemise käigus ei muutu nende
esialgne kuju ja esialgsed omadused, näiteks munapakenduskeskus, piimakogumiskeskus, meepakendus, kui
pakendatakse kokkuostetud mett (toiduseaduse § 8 lg 1 p 2);
mitteloomsete esmatoodete käitlemine, mille käigus muutuvad nende esialgne kuju ja esialgsed omadused,
näiteks riivimine, koorimine, jahvatamine (toiduseaduse § 8 lg 1 p 3);
idude tootmine (toiduseaduse § 8 lg 1 p 1);
loomse toidu käitlemine, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 853/2004
(toiduseaduse § 8 lg 1 p 1);
loomse toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine ja turustamine teisele käitlejale
teisaldatavas ja/või ajutises käitlemiskohas (näiteks müügitelgid, -kioskid ja -veokid) ning käitlemiskohas,
mida põhiliselt kasutatakse eraelamuna, kuid kus toimub regulaarne toidu valmistamine turuleviimiseks
(toiduseaduse § 8 lg 1 p 5);
toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine (toiduseaduse § 8 lg 1 p 4);
toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustamine (toiduseaduse § 8 lg 1 p 6);
toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemine jaekaubanduses1 (toiduseaduse § 8 lg 1 p
7).
Eelpool kirjeldatud nõuded kehtivad ettevõtetele, kelle tegevuskohaks on Eesti. Kindlasti on sellisel hankel
osalevatel Eesti ettevõtetel kohustus täita nimetatud tingimusi, kuid välispakkujate tegevuskoht ei ole Eesti (ei ole
Eestis registreeritud äriühingut või ei ole Eestis paikset tegevuskohta ehk asukohta kus toitu käideldakse).
Välispakkuja peab vastama oma asukohariigis kehtestatud nõuetele ja olema oma tegevuskohariigis pädeva asutuse
järelevalve all. Eesti ei saa anda hinnangut välispakkuja tegevusloale toidukäitlemiseks, kuivõrd Eestist ei ole
võimalik kontrollida välisettevõtte tegevust.
Kui liikmesriik X on andnud oma riigi ettevõttele tegevusloa toidukäitlemise valdkonnas ja nimetatud ettevõte
soovib kaupa saata Eesti turule, ei pea Eesti selleks antud ettevõtte tegevusluba tunnustama.
PS! antud jutt kehtib olukorras, kus me räägime, et välispakkujal/-ettevõttel ei ole Eestis tegevuskohta. Kui
nimetatud ettevõttel oleks Eestis näiteks enda (ettevõttele kuuluv) ladustamiskoht, alluks nimetatud ladustamiskoht
Veterinaar- ja Toiduameti kontrolli alla ja peaks vastama toiduseaduses sätestatud nõuetele.
Olukorras, kui sellise hanke võidaks välisriigis (EL liikmesriik) tegutsev ettevõte ja sõlmiks hankijaga hankelepingu,
puutub VTA nimetatud ahelasse tarnekohtades/ladustamiskohtades. Ehk need punktid peavad olema VTA poolt siis
kas vastavalt tunnustatud või omama tegevusluba (olenevalt olukorrast) ning seega olema VTA järelevalve all.
Nimetatud punktides riikliku järelevalvet teostades kontrollitakse ka mainitud hankelepingu alusel tarnitava kauba
osas vajalike dokumente.
1
Teatamist –ja loakohustus ei ole konkreetselt toiduseaduse poolt kehtestatud erinõue. Toiduseadus küll laiendab EL
sätestatud teatamis- ja loakohustuse sisu, kuid üldised põhimõtted tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrustest (EÜ). EÜ määrused on liikmesriikidele otsekohalduvad ja liikmesriikidele kõikidele võrdväärselt
kohustuslikud järgimiseks.
Lugupidamisega
Tel 605 1719
Silver Lusti
Mob 5358 6177
Jurist
[email protected]
Väike-Paala 3 | Tallinn 11415 | üld nr 605 1710 | faks 621 1441 | www.vet.agri.ee
From: Anna-Maria Metsis [mailto:
[email protected]]
Sent: kolmapäev, 24. jaanuar 2018 19:22
To: Silver Lusti
Cc: Merle Ploompuu
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere!
Võimalik, et saan teie vastusest valesti aru või tõlgendan valesti kõnesolevaid toiduseaduse sätteid – mistõttu küsin
selguse huvides üle. Kui ettevõtjal on toiduseaduse alusel teatamiskohustus või loakohustus, siis kuidas saab asuda
seisukohale, et siis ei pea välispakkuja täitma täiendavaid kohustusi/tegema taotlusi Eestis VTA-le selleks, et osaleda
Eesti hankes ja tulla Eesti turule? Kas selles osas on liikmesriikide vahel vastastikuse tunnustamise kohustus? Elik, kui
Ettevõtja X täidab asukohariigis toidu käitlemise nõuded, siis peab seda tunnustama? Lisaks. Kõnesoleva
kvalifitseerimistingimuse sätestamisel lähtus Sotsiaalministeerium hankemenetluse läbiviimisel kehtinud õigusest
(RHS § 41 lg 3), mis sätestas järgmist:
Kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija
hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja
kvalifitseerimiseks nõutavad. Õigusaktides kehtestatud erinõuete täitmise kontrollimiseks nõuab hankija
hanketeates pakkujalt või taotlejalt tegevusloa või registreeringu või muu erinõude täitmist tõendava asjakohase
tõendi või tema asukohariigi õigusaktide kohaselt vastavasse organisatsiooni kuulumise kohta tõendi esitamist, kui
need ei ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. Kui pakkujal
või taotlejal puudub vastav tegevusluba või registreering või ta ei kuulu vastavasse organisatsiooni tema
asukohariigi õigusaktide kohaselt, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata.
Meie hinnangul on tegemist just eelnimetet olukorraga – toiduseadus on kehtestatud erinõue ja isik, kes toitu käitleb
peab vastama toiduseaduses esitatud nõuetele.
Lugupidamisega
Anna-Maria Metsis
Sotsiaalministeerium
Jurist
2
From: Heneli Lamp [mailto:
[email protected]]
Sent: Wednesday, January 24, 2018 4:46 PM
To: Merle Ploompuu <
[email protected]>
Cc: Ingrid Vesmes <
[email protected]>
Subject: FW: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere,
Edastan infoks meie täiendava vastuskirja RaMle.
Heade soovidega
Heneli
From: Silver Lusti
Sent: kolmapäev, 24. jaanuar 2018 15:36
To:
[email protected]
Cc: Heneli Lamp; Raili Pruusapuu
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere!
Kuivõrd Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on kaupade vaba liikumise põhimõte, peavad toidukäitlejad juhinduma
eelkõige Euroopa Liidu määrustest ja tegutsemisekoha riigi siseriiklikest õigusaktidest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 178/2002 paneb paika üldised toidualased õigusnormid, alused,
eesmärgid ja põhimõtted.
Läbiv põhimõte määrustes (852/2004; 853/2004 jne) on, et esmane vastutus toidu ohutuse eest lasub toidukäitlejal.
Toidukäitleja peab tagama, et kõik nende juhitavad toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etapid vastavad
asjakohastele sätestatud nõuetele.
Näiteks olukorras, kus Eestis ettevõte/asutus tellib liikmesriigi ettevõttel kaupa (nt: konkreetsel juhul kuivained), siis
Veterinaar- ja Toiduamet Eestis ei puutu konkreetse välisriigi ettevõttega kokku muul moel, kui kontrollides kauba
sihtkohta. Konkreetse kaasuse raames tekiks kaudne kokkupuude ladustamiskoha kontrollimisel.
Ladustamiskoht ise peab olema VTA järelevalve all, vastama kõikidele asjakohastele nõuetele ning samuti tagama
selle, et saab tarnijalt kõik toiduseaduses, aga ka teistes õigusaktides, nõutud andmed/info/dokumendid, mis
kaubaga kaasas peab liikuma.
Seega vastates Teie poolt püstitatud küsimustele, siis ei pea välispakkuja täitma täiendavaid kohustusi/tegema
taotlusi Eestis VTA-le selleks, et osaleda Eesti hankes ja tulla Eesti turule.
Samuti ei pea VTA kooskõlastama pakkuja asukohariigi pädeva asutuse kinnitust.
Hankija jaoks on oluline siiski minu hinnangul kontrollida, kas välispakkuja on oma tegutsemisriigis pädeva asutuse
kontrollile allutatud ehk tegemist ei ole nn. ebaseadusliku käitlejaga. Selleks on võimalus nõuda pakkujalt
asukohariigi pädeva asutuse kinnitust. Kahtluse korral (kinnituse tõelevastavuse osas) on võimalik kontrollimiseks
(nt: kvalifitseerimise etapis) ise pöörduda vastava riigi pädeva asutuse poole ning paluda kinnitust kas ettevõte X on
allutatud tema järelevalvele ja vastab kehtestatud nõuetele.
Tervitades
Silver Lusti
Veterinaar- ja Toiduamet
Jurist
tel: 605 1719 / 5358 6177
e-post:
[email protected]
3
From: Grigori Ošomkov [mailto:
[email protected]]
Sent: neljapäev, 18. jaanuar 2018 14:02
To: Heneli Lamp
Cc: Merle Ploompuu
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere
Täname vastuse eest.
Kuid mõned aspektid ja asjaolud vajavad veel täpsustamist.
Sisuliselt välispakkuja, kes ei ole varem Eestis tegutsenud ei ole võimeline neid tingimusi (teatamis- ja loakohustus)
täitma. St et ilma täiendavate toiminguteta siin Eestis ei ole välispakkujal nimetatud tingimused täidetud. Kas ma
sain õigesti aru?
Juhul kui välispakkuja kellel on oma asukohariigis need tingimused täidetud soovib osaleda Eesti hankes ja tulla Eesti
turule, siis mis toiminguid peab ta tegema. Kas oma asukohariigi kinnitused ja sealsete pädevate organite otsused
annavad tal õiguse Eesti turul toimetamiseks või peab ta ikkagi kõigepealt esitama kõik vajalikud dokumendid
Veterinaar- ja Toiduametile ja alles viimase positiivse otsuse põhjal saab ta õiguse vastavaks majandustegevuseks
Eestis?
Kui pikaks võib kujuneda välispakkuja jaoks teavitamiskohustuse täitmine ja VTA-lt sellekohase kinnituse saamine?
Mida peab välispakkuja selleks tegema?
Kui pikaks võib kujuneda välispakkuja jaoks loakohustuse täitmine ja VTA-lt sellekohase kinnituse saamine? Mida
peab välispakkuja selleks tegema?
Kas välispakkuja kellel puuduvad Toiduseaduse alusel nõutud teavitamise- ja loakohustuse täitmise kinnitused võib
osaleda Eesti hankes? Ja kas vastavad kinnitused peavad välispakkujal olema juba hankesse sisenemisel või võib ta
neid saada ka hiljem (nt saada need VTA-lt lepingu täitmise hetkeks)?
Kas välispakkuja, kes ei ole varem Eesti turul tegutsenud ja tahab osaleda Eesti hankes, kus on selline tingimus nagu
eelpool mainitud (teatamis- ja loakohustus vastavalt Eesti Toiduseadusele) saab selles siiski osaleda, sest ta saab
anda kinnituse, et tal on vastav kohustus täidetud (kuna tal tegelikult vastav kohustus puudus)?
Mis hetkel peab selline pakkuja Toiduseaduse mõistes teatamiskohustust täitma? Kas siis kui ta asub reaalselt
hankelepingut täitma? Või juba siis kui ta alles plaanib hankes osaleda?
Teie vastuseid ootama jäädes.
Parimate soovidega
Grigori Ošomkov
I auditi talitus
Rahandusministeerium
tel 611 3258
[email protected]
www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee
4
From: Heneli Lamp [mailto:
[email protected]]
Sent: Thursday, January 18, 2018 12:35 PM
To: Grigori Ošomkov <
[email protected]>
Cc: Merle Ploompuu <
[email protected]>
Subject: FW: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere,
Vastuseks Teie pöördumisele vastaksime nii:
„Välismaa ettevõte peab olema vastava liikmesriigi pädevate asutuste järelevalve all, täitma Euroopa Liidu õigusaktides
sätestatud ning vastava liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimusi. Seega oleks korrektne öelda, et pakkuja peab olema täitnud
hankelepingu täitmiseks vajalikku vastava liikmesriigi õigusaktides sätestatud nõudeid. Selle tõendamiseks tuleks esitada näiteks
vastava liikmesriigi pädeva asutuse tõend/kinnitus.”
Lisaküsimuste korral palun julgelt pöörduda.
Heade soovidega
Heneli Lamp
Toiduosakonna juhataja Tel 60 51 729
Veterinaar-ja Toiduamet Mob 52 76 399
Väike-Paala 3
[email protected]
11415 Tallinn
From: Grigori Ošomkov [mailto:
[email protected]]
Sent: teisipäev, 9. jaanuar 2018 12:06
To: Kadi Padur
Cc: VTA Üldine
Subject: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere
Kirjutame Teile seoses ühe Struktuuritoetuse projektiauditi käigus korraldatud riigihankes sätestatud tingimusega.
Nimelt huvitab meid, kas hankija ei ole sätestanud välismaa pakkujatele liiga piiravad tingimused ning sellest
tulenevalt liiga piiravate tingimuste tõttu potentsiaalne/sed pakkuja/d on loobunud riigihanke raames oma
pakkumuse esitamisest.
Sotsiaalministeerium on korraldanud rahvusvahelist riigihanget, milles esialgu oli sätestatud pakkujale järgmine
tingimus:
pakkuja peab omama hankelepingu täitmiseks vajalikku tunnustust Veterinaar- ja Toiduameti poolt.
Pakkujal tuleb esitada kinnitus Veterinaar- ja Toiduameti tunnustuse kohta ja tunnustamise number.
Mida peaks üks välismaa pakkuja (ettevõte) tegema selleks, et saada ülalpool nimetatud tunnustus?
Hiljem on hankija muutnud hankedokumente ja koos sellega muutus ka tingimus, mille täitmist pakkujatelt nõuti:
5
pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja
loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustute täitmise kohta lisa 2 vormil V.
Mida peaks üks välismaa pakkuja (ettevõte) tegema selleks, et täita „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja
loakohustust?
Juhul, kui oleme saatnud selle kirja valele isikule ning Teie ei oska antud teemal meile vastust anda, siis palun
edastage meie pöördumine neile, kes võiksid antud teemat kommenteerida.
Teie vastust ootama jäädes.
Parimate soovidega
Grigori Ošomkov
I auditi talitus
Rahandusministeerium
tel 611 3258
[email protected]
www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Teie
priv aatsuse
k aitsmisek s
tõk estas
Micro so ft
Office selle
pildi
auto maatse
allalaadimise
In ternetist.
EU2017EE
6
Kati Tee
Saatja: Silver Lusti <
[email protected]>
Saatmisaeg: kolmapäev, 24. jaanuar 2018 15:36
Adressaat: Grigori Ošomkov
Koopia: Heneli Lamp; raili pruusapuu vet agri ee
Teema: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere!
Kuivõrd Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on kaupade vaba liikumise põhimõte, peavad toidukäitlejad juhinduma
eelkõige Euroopa Liidu määrustest ja tegutsemisekoha riigi siseriiklikest õigusaktidest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 178/2002 paneb paika üldised toidualased õigusnormid, alused,
eesmärgid ja põhimõtted.
Läbiv põhimõte määrustes (852/2004; 853/2004 jne) on, et esmane vastutus toidu ohutuse eest lasub toidukäitlejal.
Toidukäitleja peab tagama, et kõik nende juhitavad toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etapid vastavad
asjakohastele sätestatud nõuetele.
Näiteks olukorras, kus Eestis ettevõte/asutus tellib liikmesriigi ettevõttel kaupa (nt: konkreetsel juhul kuivained), siis
Veterinaar- ja Toiduamet Eestis ei puutu konkreetse välisriigi ettevõttega kokku muul moel, kui kontrollides kauba
sihtkohta. Konkreetse kaasuse raames tekiks kaudne kokkupuude ladustamiskoha kontrollimisel.
Ladustamiskoht ise peab olema VTA järelevalve all, vastama kõikidele asjakohastele nõuetele ning samuti tagama
selle, et saab tarnijalt kõik toiduseaduses, aga ka teistes õigusaktides, nõutud andmed/info/dokumendid, mis
kaubaga kaasas peab liikuma.
Seega vastates Teie poolt püstitatud küsimustele, siis ei pea välispakkuja täitma täiendavaid kohustusi/tegema
taotlusi Eestis VTA-le selleks, et osaleda Eesti hankes ja tulla Eesti turule.
Samuti ei pea VTA kooskõlastama pakkuja asukohariigi pädeva asutuse kinnitust.
Hankija jaoks on oluline siiski minu hinnangul kontrollida, kas välispakkuja on oma tegutsemisriigis pädeva asutuse
kontrollile allutatud ehk tegemist ei ole nn. ebaseadusliku käitlejaga. Selleks on võimalus nõuda pakkujalt
asukohariigi pädeva asutuse kinnitust. Kahtluse korral (kinnituse tõelevastavuse osas) on võimalik kontrollimiseks
(nt: kvalifitseerimise etapis) ise pöörduda vastava riigi pädeva asutuse poole ning paluda kinnitust kas ettevõte X on
allutatud tema järelevalvele ja vastab kehtestatud nõuetele.
Tervitades
Silver Lusti
Veterinaar- ja Toiduamet
Jurist
tel: 605 1719 / 5358 6177
e-post:
[email protected]
From: Grigori Ošomkov [mailto:
[email protected]]
Sent: neljapäev, 18. jaanuar 2018 14:02
To: Heneli Lamp
1
Cc: Merle Ploompuu
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere
Täname vastuse eest.
Kuid mõned aspektid ja asjaolud vajavad veel täpsustamist.
Sisuliselt välispakkuja, kes ei ole varem Eestis tegutsenud ei ole võimeline neid tingimusi (teatamis- ja loakohustus)
täitma. St et ilma täiendavate toiminguteta siin Eestis ei ole välispakkujal nimetatud tingimused täidetud. Kas ma
sain õigesti aru?
Juhul kui välispakkuja kellel on oma asukohariigis need tingimused täidetud soovib osaleda Eesti hankes ja tulla Eesti
turule, siis mis toiminguid peab ta tegema. Kas oma asukohariigi kinnitused ja sealsete pädevate organite otsused
annavad tal õiguse Eesti turul toimetamiseks või peab ta ikkagi kõigepealt esitama kõik vajalikud dokumendid
Veterinaar- ja Toiduametile ja alles viimase positiivse otsuse põhjal saab ta õiguse vastavaks majandustegevuseks
Eestis?
Kui pikaks võib kujuneda välispakkuja jaoks teavitamiskohustuse täitmine ja VTA-lt sellekohase kinnituse saamine?
Mida peab välispakkuja selleks tegema?
Kui pikaks võib kujuneda välispakkuja jaoks loakohustuse täitmine ja VTA-lt sellekohase kinnituse saamine? Mida
peab välispakkuja selleks tegema?
Kas välispakkuja kellel puuduvad Toiduseaduse alusel nõutud teavitamise- ja loakohustuse täitmise kinnitused võib
osaleda Eesti hankes? Ja kas vastavad kinnitused peavad välispakkujal olema juba hankesse sisenemisel või võib ta
neid saada ka hiljem (nt saada need VTA-lt lepingu täitmise hetkeks)?
Kas välispakkuja, kes ei ole varem Eesti turul tegutsenud ja tahab osaleda Eesti hankes, kus on selline tingimus nagu
eelpool mainitud (teatamis- ja loakohustus vastavalt Eesti Toiduseadusele) saab selles siiski osaleda, sest ta saab
anda kinnituse, et tal on vastav kohustus täidetud (kuna tal tegelikult vastav kohustus puudus)?
Mis hetkel peab selline pakkuja Toiduseaduse mõistes teatamiskohustust täitma? Kas siis kui ta asub reaalselt
hankelepingut täitma? Või juba siis kui ta alles plaanib hankes osaleda?
Teie vastuseid ootama jäädes.
Parimate soovidega
Grigori Ošomkov
I auditi talitus
Rahandusministeerium
tel 611 3258
[email protected]
www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee
From: Heneli Lamp [mailto:
[email protected]]
Sent: Thursday, January 18, 2018 12:35 PM
To: Grigori Ošomkov <
[email protected]>
Cc: Merle Ploompuu <
[email protected]>
Subject: FW: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere,
Vastuseks Teie pöördumisele vastaksime nii:
2
„Välismaa ettevõte peab olema vastava liikmesriigi pädevate asutuste järelevalve all, täitma Euroopa Liidu õigusaktides
sätestatud ning vastava liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimusi. Seega oleks korrektne öelda, et pakkuja peab olema täitnud
hankelepingu täitmiseks vajalikku vastava liikmesriigi õigusaktides sätestatud nõudeid. Selle tõendamiseks tuleks esitada näiteks
vastava liikmesriigi pädeva asutuse tõend/kinnitus.”
Lisaküsimuste korral palun julgelt pöörduda.
Heade soovidega
Heneli Lamp
Toiduosakonna juhataja Tel 60 51 729
Veterinaar-ja Toiduamet Mob 52 76 399
Väike-Paala 3
[email protected]
11415 Tallinn
From: Grigori Ošomkov [mailto:
[email protected]]
Sent: teisipäev, 9. jaanuar 2018 12:06
To: Kadi Padur
Cc: VTA Üldine
Subject: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere
Kirjutame Teile seoses ühe Struktuuritoetuse projektiauditi käigus korraldatud riigihankes sätestatud tingimusega.
Nimelt huvitab meid, kas hankija ei ole sätestanud välismaa pakkujatele liiga piiravad tingimused ning sellest
tulenevalt liiga piiravate tingimuste tõttu potentsiaalne/sed pakkuja/d on loobunud riigihanke raames oma
pakkumuse esitamisest.
Sotsiaalministeerium on korraldanud rahvusvahelist riigihanget, milles esialgu oli sätestatud pakkujale järgmine
tingimus:
pakkuja peab omama hankelepingu täitmiseks vajalikku tunnustust Veterinaar- ja Toiduameti poolt.
Pakkujal tuleb esitada kinnitus Veterinaar- ja Toiduameti tunnustuse kohta ja tunnustamise number.
Mida peaks üks välismaa pakkuja (ettevõte) tegema selleks, et saada ülalpool nimetatud tunnustus?
Hiljem on hankija muutnud hankedokumente ja koos sellega muutus ka tingimus, mille täitmist pakkujatelt nõuti:
pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja
loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustute täitmise kohta lisa 2 vormil V.
Mida peaks üks välismaa pakkuja (ettevõte) tegema selleks, et täita „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja
loakohustust?
Juhul, kui oleme saatnud selle kirja valele isikule ning Teie ei oska antud teemal meile vastust anda, siis palun
edastage meie pöördumine neile, kes võiksid antud teemat kommenteerida.
Teie vastust ootama jäädes.
Parimate soovidega
3
Grigori Ošomkov
I auditi talitus
Rahandusministeerium
tel 611 3258
[email protected]
www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
4
Kati Tee
Saatja: Ingrid Vesmes <
[email protected]>
Saatmisaeg: neljapäev, 25. jaanuar 2018 10:34
Adressaat: Elis Kõrvek
Koopia: Maia Radin
Teema: FW: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere!
Vastuseks teie küsimusele hanketingimuste täitmise osas, edastan kirjavahetuse Veterinaar- ja Toiduameti ning teie
kolleegi Grigori Osomkov’i vahel.
Olukorras, kus meil puudub täpne ülevaade hankest ja selle tingimustest, jagame Veterinaar- ja Toiduameti
seisukohta üldiste põhimõtete osas.
Olemasoleva info põhjal võime järeldada, et hankes on jäetud täpsustamata tegevused välispakkuja korral, sh
kinnitused asukohariigi pädevalt asutuselt ning võimalik vajadus omada ladustamispinda Eestis (või
lepingut/kokkulepet mõne Eesti ettevõttega).
Tervitades,
Ingrid Vesmes
toiduhügieeni büroo juhataja | toiduohutuse osakond
625 6272
Maaeluministeerium
Lai tn 39 // Lai tn 41 | 15056 Tallinn
625 6101 | www.agri.ee , Facebook
From: Silver Lusti
Sent: kolmapäev, 24. jaanuar 2018 15:36
To:
[email protected]
Cc: Heneli Lamp; Raili Pruusapuu
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere!
Kuivõrd Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on kaupade vaba liikumise põhimõte, peavad toidukäitlejad juhinduma
eelkõige Euroopa Liidu määrustest ja tegutsemisekoha riigi siseriiklikest õigusaktidest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 178/2002 paneb paika üldised toidualased õigusnormid, alused,
eesmärgid ja põhimõtted.
Läbiv põhimõte määrustes (852/2004; 853/2004 jne) on, et esmane vastutus toidu ohutuse eest lasub toidukäitlejal.
Toidukäitleja peab tagama, et kõik nende juhitavad toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etapid vastavad
asjakohastele sätestatud nõuetele.
1
Näiteks olukorras, kus Eestis ettevõte/asutus tellib liikmesriigi ettevõttel kaupa (nt: konkreetsel juhul kuivained), siis
Veterinaar- ja Toiduamet Eestis ei puutu konkreetse välisriigi ettevõttega kokku muul moel, kui kontrollides kauba
sihtkohta. Konkreetse kaasuse raames tekiks kaudne kokkupuude ladustamiskoha kontrollimisel.
Ladustamiskoht ise peab olema VTA järelevalve all, vastama kõikidele asjakohastele nõuetele ning samuti tagama
selle, et saab tarnijalt kõik toiduseaduses, aga ka teistes õigusaktides, nõutud andmed/info/dokumendid, mis
kaubaga kaasas peab liikuma.
Seega vastates Teie poolt püstitatud küsimustele, siis ei pea välispakkuja täitma täiendavaid kohustusi/tegema
taotlusi Eestis VTA-le selleks, et osaleda Eesti hankes ja tulla Eesti turule.
Samuti ei pea VTA kooskõlastama pakkuja asukohariigi pädeva asutuse kinnitust.
Hankija jaoks on oluline siiski minu hinnangul kontrollida, kas välispakkuja on oma tegutsemisriigis pädeva asutuse
kontrollile allutatud ehk tegemist ei ole nn. ebaseadusliku käitlejaga. Selleks on võimalus nõuda pakkujalt
asukohariigi pädeva asutuse kinnitust. Kahtluse korral (kinnituse tõelevastavuse osas) on võimalik kontrollimiseks
(nt: kvalifitseerimise etapis) ise pöörduda vastava riigi pädeva asutuse poole ning paluda kinnitust kas ettevõte X on
allutatud tema järelevalvele ja vastab kehtestatud nõuetele.
Tervitades
Silver Lusti
Veterinaar- ja Toiduamet
Jurist
tel: 605 1719 / 5358 6177
e-post:
[email protected]
From: Grigori Ošomkov [mailto:
[email protected]]
Sent: neljapäev, 18. jaanuar 2018 14:02
To: Heneli Lamp
Cc: Merle Ploompuu
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere
Täname vastuse eest.
Kuid mõned aspektid ja asjaolud vajavad veel täpsustamist.
Sisuliselt välispakkuja, kes ei ole varem Eestis tegutsenud ei ole võimeline neid tingimusi (teatamis- ja loakohustus)
täitma. St et ilma täiendavate toiminguteta siin Eestis ei ole välispakkujal nimetatud tingimused täidetud. Kas ma
sain õigesti aru?
Juhul kui välispakkuja kellel on oma asukohariigis need tingimused täidetud soovib osaleda Eesti hankes ja tulla Eesti
turule, siis mis toiminguid peab ta tegema. Kas oma asukohariigi kinnitused ja sealsete pädevate organite otsused
annavad tal õiguse Eesti turul toimetamiseks või peab ta ikkagi kõigepealt esitama kõik vajalikud dokumendid
Veterinaar- ja Toiduametile ja alles viimase positiivse otsuse põhjal saab ta õiguse vastavaks majandustegevuseks
Eestis?
Kui pikaks võib kujuneda välispakkuja jaoks teavitamiskohustuse täitmine ja VTA-lt sellekohase kinnituse saamine?
Mida peab välispakkuja selleks tegema?
2
Kui pikaks võib kujuneda välispakkuja jaoks loakohustuse täitmine ja VTA-lt sellekohase kinnituse saamine? Mida
peab välispakkuja selleks tegema?
Kas välispakkuja kellel puuduvad Toiduseaduse alusel nõutud teavitamise- ja loakohustuse täitmise kinnitused võib
osaleda Eesti hankes? Ja kas vastavad kinnitused peavad välispakkujal olema juba hankesse sisenemisel või võib ta
neid saada ka hiljem (nt saada need VTA-lt lepingu täitmise hetkeks)?
Kas välispakkuja, kes ei ole varem Eesti turul tegutsenud ja tahab osaleda Eesti hankes, kus on selline tingimus nagu
eelpool mainitud (teatamis- ja loakohustus vastavalt Eesti Toiduseadusele) saab selles siiski osaleda, sest ta saab
anda kinnituse, et tal on vastav kohustus täidetud (kuna tal tegelikult vastav kohustus puudus)?
Mis hetkel peab selline pakkuja Toiduseaduse mõistes teatamiskohustust täitma? Kas siis kui ta asub reaalselt
hankelepingut täitma? Või juba siis kui ta alles plaanib hankes osaleda?
Teie vastuseid ootama jäädes.
Parimate soovidega
Grigori Ošomkov
I auditi talitus
Rahandusministeerium
tel 611 3258
[email protected]
www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee
From: Heneli Lamp [mailto:
[email protected]]
Sent: Thursday, January 18, 2018 12:35 PM
To: Grigori Ošomkov <
[email protected]>
Cc: Merle Ploompuu <
[email protected]>
Subject: FW: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere,
Vastuseks Teie pöördumisele vastaksime nii:
„Välismaa ettevõte peab olema vastava liikmesriigi pädevate asutuste järelevalve all, täitma Euroopa Liidu õigusaktides
sätestatud ning vastava liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimusi. Seega oleks korrektne öelda, et pakkuja peab olema täitnud
hankelepingu täitmiseks vajalikku vastava liikmesriigi õigusaktides sätestatud nõudeid. Selle tõendamiseks tuleks esitada näiteks
vastava liikmesriigi pädeva asutuse tõend/kinnitus.”
Lisaküsimuste korral palun julgelt pöörduda.
Heade soovidega
Heneli Lamp
Toiduosakonna juhataja Tel 60 51 729
Veterinaar-ja Toiduamet Mob 52 76 399
Väike-Paala 3
[email protected]
11415 Tallinn
3
From: Grigori Ošomkov [mailto:
[email protected]]
Sent: teisipäev, 9. jaanuar 2018 12:06
To: Kadi Padur
Cc: VTA Üldine
Subject: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere
Kirjutame Teile seoses ühe Struktuuritoetuse projektiauditi käigus korraldatud riigihankes sätestatud tingimusega.
Nimelt huvitab meid, kas hankija ei ole sätestanud välismaa pakkujatele liiga piiravad tingimused ning sellest
tulenevalt liiga piiravate tingimuste tõttu potentsiaalne/sed pakkuja/d on loobunud riigihanke raames oma
pakkumuse esitamisest.
Sotsiaalministeerium on korraldanud rahvusvahelist riigihanget, milles esialgu oli sätestatud pakkujale järgmine
tingimus:
pakkuja peab omama hankelepingu täitmiseks vajalikku tunnustust Veterinaar- ja Toiduameti poolt.
Pakkujal tuleb esitada kinnitus Veterinaar- ja Toiduameti tunnustuse kohta ja tunnustamise number.
Mida peaks üks välismaa pakkuja (ettevõte) tegema selleks, et saada ülalpool nimetatud tunnustus?
Hiljem on hankija muutnud hankedokumente ja koos sellega muutus ka tingimus, mille täitmist pakkujatelt nõuti:
pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja
loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustute täitmise kohta lisa 2 vormil V.
Mida peaks üks välismaa pakkuja (ettevõte) tegema selleks, et täita „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja
loakohustust?
Juhul, kui oleme saatnud selle kirja valele isikule ning Teie ei oska antud teemal meile vastust anda, siis palun
edastage meie pöördumine neile, kes võiksid antud teemat kommenteerida.
Teie vastust ootama jäädes.
Parimate soovidega
Grigori Ošomkov
I auditi talitus
Rahandusministeerium
tel 611 3258
[email protected]
www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
4
Kati Tee
Saatja: Kai Paalberg
Saatmisaeg: esmaspäev, 21. mai 2018 09:42
Adressaat: Kristina Brandt-Kure
Koopia: Merle Ploompuu; Helen Tralla; Grigori Ošomkov; Elis Kõrvek; Jaanus Kants; Kaur
Siruli
Teema: FW: Request for formal opinion
Tere,
Saime eelmisel nädalal Euroopa Komisjoni audiitoritelt ametliku kirja auditeeriva asutuse Abifondi aastaaruande
kohta, milles EK palub, et saadaksime neile ka oma auditi lõpparuande. Kuna me ei ole oma auditi aruannet veel
allkirjastanud, sest ootasime vastust teie päringule, siis uurisime EK audiitorilt, et kas tema vastus lähiajal saabub.
Reedel saime info, et ta ei plaani teie kirjale vastata. Küll on ta meie käest vahepeal teie kirjast tulenevalt lisainfot
küsinud ja oma esialgset arvamust ka väljendanud ja ütleb, et ei plaani rohkem selle teema kohta arvamust
avaldada. Nii tema eelnevast kirjast kui ka meile saadetud ametlikust kirjast järeldame, et EK peab hankes seatud
kvalifitseerimistingimust piiravaks (tegin tema kirjas selle koha kollaseks), küsimusi tekitab neile veel meie
soovitatud finantskorrektsioonimäär (miks 10% ja mitte 25%) ja selles osas edastame neile oma põhjendused
lähinädalatel.
EK hinnangul on lepingu täitmiseks tegevusloa omandamine küll vajalik ja igati põhjendatud nõue, kuid hanke
läbiviimisel ei saa seda nõuda mitte kvalifitseerimise etapis vaid hankelepingu sõlmimise ajaks (kvalifitseerimise
ajaks võib nõud pakkuja kinnitust, et ta on valmis tegevusluba taotlema).
Lugupidamisega,
Kai Paalberg | I auditi talituse juhataja | Finantskontrolli osakond
Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn
Tel: 611 3181 |
[email protected] | www.fin.ee
From:
[email protected] [mailto:
[email protected]]
Sent: Friday, May 18, 2018 8:56 PM
To: Kai Paalberg <
[email protected]>
Cc:
[email protected]
Subject: RE: Request for formal opinion
Dear Kai,
Just rapidly before starting the WE :
E-mail of the auditee of 23 March : On the basis of their e-mail I have send a reply by email to the AA on
24/04. Both e-mails are here below. I preferred to reply to the AA and not directly to the auditee, because I
1
think DG EMPL should not intervene directly to the auditee when there is a difference of opinion between
AA and auditee. My mail to you is in fact my reply to the email of the auditee. I don’t have a problem if you
want to forward to the auditee, I leave that to you. For me, I was not planning to send a further reply to the
auditee.
Hope this clarifies.
Have a nice WE!
Peter
From: Kai Paalberg <
[email protected]>
Sent: Tuesday, May 15, 2018 3:01 PM
To: MATTHIJS Peter (EMPL) <
[email protected]>
Subject: RE: Request for formal opinion
Dear Peter,
We have received the letter on the ACR of FEAD. As you know we have already replied to your question on
the financial corrections rate but I guess you need to have it in a formal letter?
We are also anxious to close our audit report but we were hoping to hear your reply to the letter sent on
23rd of March by our auditee. Do you know if this will be anytime soon?
Sincerely,
Kai
Kai Paalberg | Head of I audit unit | Financial Control Department
Ministry of Finance of Estonia | Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn
Phone: +372 611 3181 |
[email protected] | www.fin.ee
From: Kai Paalberg
Sent: Wednesday, April 25, 2018 4:47 PM
To: '
[email protected]' <
[email protected]>
Cc:
[email protected]; Kaur Siruli <
[email protected]>
Subject: RE: Request for formal opinion
Dear Peter,
Indeed, AA has considered the qualification criteria restrictive, as you also saw in our ACR. We basically
agree with your conclusion.
I explain a bit further: according to the qualification requirements brought out in tender documents (after
amendmet) of the international public procurement no 157505 ‘The tenderer must have fulfilled the
notification and licence obligation, stipulated in the Food Act, required for fulfilling the public supply
contract. The tenderer is required to submit a confirmation of fulfilling the aforesaid obligation using Form V
found in Annex 2’. The requirement consists of two aspects – fulfillment of notification AND licence
2
obligation. It means that tenderers were required to fulfill both aspects by the moment they make their
bids. Otherwise the qualification requirement is not fulfilled.
In audit authority’s opinion that requirement should be considered as restrictive because all potential
tendeders from abroad who have never done Works/sold products in Estonia do not have any possibility of
taking part of public procurement with qualification requirements like this.
In that situation contracting authority should have allowed tenderers to provide official documents from
their counrty „Veterinaty and Food Board“ or equivalent as proof that they are qualified in the area subject
to the tender. In accordance with Public Procurement Directive all the tenderers should be treated equally
and all the restrictions that give advantages to ones and causes the difficulties to take part of public
procurement to others are illegal.
Another issue is the rate of financial correction.
The guideline for financial corrections foresees a correction of 25%. The correction can be decreased to 10%
or 5% depending on the seriousness of the irregularity. Also, according to the guidance the seriousness of an
irregularity related to non-compliance with the rules on public procurement and the related financial impact
to the Union budget is assessed taking into account the following factors: level of competition, transparency
and equal treatment.
Obviously since the principle of equal treatment is the subject of the irregularity we are left with two ohter
factors. We
1) this tender was carried out in an transparent manner as it was published internationally and carried
out as an e-tender so all interested parties were able to participate, ask questions etc, everything
was online etc.
2) We considered the level of competition good since there were altogether 4 bidders, one of them an
Esotnian affiliate of Lithuanian company Sanitex Estonia OÜ - SANITEX is the largest wholesale,
distribution and logistics company in Lithuania and Latvia, also active in Estonia and Poland. A
company SANITEX OÜ was established in 2010 in Estonia and is owned by Lithuanian companies;
and three Estonian-based companies: Aktsiaselts Kaupmees & Ko, Osaühing Makro Trade Baltic,
Tartu Mill AS.
Taking into account the factors described above and the fact that a framework contract was signed with
three best bidders (including Sanitex) we considered to decrease the correction rate to 10%.
Sincerely,
Kai
Kai Paalberg | Head of I audit unit | Financial Control Department
Ministry of Finance of Estonia | Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn
Phone: +372 611 3181 |
[email protected] | www.fin.ee
From:
[email protected] [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, April 24, 2018 2:14 PM
To: Kai Paalberg <
[email protected]>
Cc:
[email protected]
Subject: RE: Request for formal opinion
3
Hi Kai,
First, the AA has considered that there were restrictive conditions in the public procurement procedure, and
in the mail sent by the Legal Service of the Ministry of Finance (on behalf of the auditee, Ministry of Social
Affairs?) this finding is challenged. It would be helpful for me to know what the AA’s opinion is on these
arguments brought forward by the Legal Service?
On the basis of the elements in the mail of the Legal Service of the Ministry of Finance, my reading is as
follows:
According to the Legal Service there is no mutual recognition, so a tenderer can only fulfil the contract after
having notified and obtained the licence by the Estonian Veterinary and Food Board. So at the end, this is a
rightful condition at the moment of signing the contract.
It would seem to me that the restrictive element is in the timing. Apparently bidders were asked to have
already done the notification and obtained the licence at the moment of their application. It seems to me
that, at the moment of submitting their application, tenderers should confirm to be willing to notify and
obtain the EE licence, but the actual notification and licence obligation should only be fulfilled at the
moment of the contract signature.
Peter
From: Kristina Brandt-Kure
Sent: Friday, March 23, 2018 1:13 PM
To:
[email protected]
Cc: Merle Ploompuu <
[email protected]>; Kai Paalberg <
[email protected]>; Kaur Siruli
<
[email protected]>; Helen Tralla <
[email protected]>
Subject: Request for formal opinion
Dear Mr. Peter Matthijs,
We request your formal opinion, as the Ministry of Social Affairs (the beneficiary) and the Financial
Control Department of the Ministry of Finance (auditing authority) are in disagreement on the
admissibility of the establishment of qualification requirements for public procurements for food aid.
The Fund for European Aid to the Most Deprived supports the actions of the EU countries to provide
material assistance to the most deprived; in Estonia, food aid.
Two activities are carried out in Estonia with the assistance of the Fund for European Aid:
• purchase of food (including transportation to the distribution centres of the partner
organisation);
• distribution of the purchased food by the partner organisation.
For the purchase and transport of food to the distribution centres of the partner organisation, the
beneficiary held the international public procurement No. 157505 in late 2014 for the conclusion of
framework agreements with three tenderers for the period 2015–2017. In 2017, the Ministry of Social
Affairs held the public procurement No. 189564 for the conclusion of framework agreements with three
tenderers for the period 2018–2020.
In accordance with subsection 41 (3) of the Public Procurement Act in force at the time of the public
procurements, the contracting authority was required to specify in the contract notice the statutory
special requirements and activity licences necessary for the activities. The specific national law related
to the object of the public procurement is the Estonian Food Act. The requirements of the Food Act are
derived from Regulations (EC) No. 178/2002, (EC) No. 852/2004, (EC) No. 853/2004, and (EC) No.
1935/2004 of the European Parliament and of the Council. The concept of notification and licence
obligation is defined in Article 6 of Regulation (EC) No. 852/2004 of the European Parliament and of
the Council. Mutual recognition is not foreseen in the context of notification and licence obligation by
EU legal instruments. A food business operator handling food in the territory of a member state is
subject to control by the competent authority of this member state. Under EU regulations, the member
4
state is required to monitor food business operators operating in their territory and they cannot rely on
the activity licence issued by their country of location. To fulfil the notification obligation in Estonia, it is
sufficient to submit a letter to the Veterinary and Food Board; thereafter, the notification obligation is
considered to have been fulfilled. The licence obligation procedure is expected to take up to 30 days in
Estonia. The entire notification and licence obligation procedure is carried out in accordance with EU
regulations.
In the case of public procurement No. 157505, the contract notice stipulates that in order to verify that
the technical and professional competence of the tenderer meets the qualification requirements, ‘The
tenderer must have received the approval required for fulfilling the public supply contract from the
Veterinary and Food Board. The tenderer is required to submit a confirmation regarding the approval
of the Veterinary and Food Board as well as the approval number.’ The tender documents of public
procurement No. 157505 were amended in the course of the procurement, as approval had become
notification and licence obligation in national law. The amended wording is the same as used for public
procurement No. 189564.
In the case of public procurement No. 189564, the contract notice stipulates that in order to verify that
the technical and professional competence of the tenderer meets the qualification requirements, ‘The
tenderer must have fulfilled the notification and licence obligation, stipulated in the Food Act, required
for fulfilling the public supply contract. The tenderer is required to submit a confirmation of fulfilling the
aforesaid obligation using Form V found in Annex 2.’ In Annex 2, Form V, the tenderer confirmed the
fulfilment of the notification and licence obligation stipulated in the Food Act.
The requirement of fulfilling the notification and licence obligation is necessary, as in addition to the
purchase of food, the public supply contract also covers the storage and transportation of the food to
the distribution centres of the partner organisation. The fulfilment of the contract without using buffer
storage or transportation located in Estonia is not possible considering the number of locations, prompt
replacement of damaged or spoiled goods (within 2–3 days), and the variation in reception conditions.
The partner organisation has 32 locations all over Estonia, most of which are not accessible to large
trucks. In the period 2018–2020, the partner organisation is planning to have 50 food distribution
centres all over Estonia.
The disagreement between the beneficiary and the auditing authority is related to whether the
contracting authority should have stipulated a notification and licence obligation requirement in the
qualification requirements for the public procurement, and whether such a requirement is restrictive
for the tenderers. The case law of the Court of Justice of the European Union (ECJ) has only
considered legal acts enacted on the initiative of the member state itself, and not legal acts enacted
on the basis of EU regulations or directives, such as the Food Act, as restrictive of trade between
member states. The ECJ has been on the opinion that provisions which are equally applied to
national and foreign businesses are not restrictive in nature and do not hinder the access of
businesses to the market (see joined cases C-267/91 and C-268/91, Bernard Keck and Daniel
Mithouard, paragraph 16, and case C-379/98, PreussenElektra AG).
Considering the above, we request your formal opinion on whether the situation where all tenderers,
regardless of their country of location, are required to conform to a qualification requirement whereby
the tenderer must fulfil the notification and licence obligation stipulated in the Estonian Food Act, is in
line with the case-law of the ECJ and the rules for public procurements.
Kind regards,
Kristina Brandt-Kure
Lawyer
Legal Service
Administrative Department
Ministry of Finance
+372 626 9370
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
5
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
6
Saatja: Kristina Brandt-Kure <
[email protected]>
Saadetud: 15.04.2019 10:53
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Dokumentide edastamine menetluses 3-19-346
Tere!
Vaatasin, et ma ei ole seda registreerimiseks saatnud. Palun
registreerige ära.
Tervitades
Kristina Brandt-Kure
626 9370
From:
[email protected] [mailto:
[email protected]] Sent: Wednesday,
April 3, 2019 2:39 PMTo: Kristina Brandt-Kure <Kristina.Brandt-
[email protected]>;
[email protected]: Dokumentide edastamine
menetluses 3-19-346
TereE-toimik annab teada, et KATI TEE on esitanud dokumendi
kohtumenetluses nr 3-19-346 "Sotsiaalministeeriumi kaebus tühistada SA
Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/468 ja 25.01.2019
vaideotsus nr 3-3.1/14086-2".Dokumendi liik: Vastus kaebuseleDokument on
esitatud: 03.04.2019 kell 14:37 asutusele Tallinna Halduskohus Tallinna
kohtumaja. Dokumendi failid: arvamus_RaM_03-04-2019(4).asic Dokument on
esitaja soovist lähtuvalt edastatud järgnevatele e-posti aadressidele:
.Lugupidamisegae-toimik
Saatja: Kristina Brandt-Kure </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=4E4D5F7F4F35453D8639089632230921-KRISTINA BRANDT-KURE>
Saaja: SM Info
Teema: RaM selgitused kohtuasjas
Palun registreerige
From:
[email protected] [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, April 16, 2019 11:54 AM
To: Kristina Brandt-Kure <
[email protected]>;
[email protected]
Subject: Dokumentide edastamine menetluses 3-19-346
[ET logo]<https://www.e-toimik.ee>
Tere
E-toimik annab teada, et KATI TEE on esitanud dokumendi kohtumenetluses nr 3-19-346 "Sotsiaalministeeriumi kaebus tühistada SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/468 ja 25.01.2019 vaideotsus nr 3-3.1/14086-2".
Dokumendi liik: Seletus
Dokument on esitatud: 16.04.2019 kell 11:52 asutusele Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja.
Dokumendi failid: RaM_16-04-2019_selgitused_halduskohtule.asic
Dokument on esitaja soovist lähtuvalt edastatud järgnevatele e-posti aadressidele:
[email protected]<mailto:
[email protected]>
[email protected]<mailto:
[email protected]>
[email protected]<mailto:
[email protected]>.
Lugupidamisega
e-toimik