Sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning
puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eesmärk on kehtestada puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning
puudega tööealise inimese toetuse tingimused. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus
(edaspidi PISTS) sätestab puude raskusastme tuvastamise ning puudega tööealise inimese
toetuse maksmise õiguslikud alused. Määrusega täpsustatakse puude raskusastme tuvastamist
ja puudega tööealise inimese toetuse maksmist.
Kehtiva PISTS-i kohaselt reguleerib puude raskusastme tuvastamise tingimusi ja korda
sotsiaalministri 23.09.2008 määrus nr 61 „Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kord ja
tähtajad ning hüvitatavate lisakulude arvutamise kord“. Nimetatud määrus tunnistatakse
kehtetuks ning puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega tööealise inimese toetuse
määramiseks hakatakse edaspidi kasutama kõnealust eelnõu.
01.07.2016 jõustub töövõimetoetuse seadus (edaspidi TVTS) osas, millega muu hulgas nähakse
ette nn ühe ukse põhimõtte rakendamine. Selle põhimõtte kohaselt tehakse edaspidi tööealistele
isikutele, kes samaaegselt taotlevad nii puude raskusastme tuvastamist kui ka töövõime
hindamist, üks ühine arstlik ekspertiis ning puudest tulenevaid lisakulusid ei arvutata. Põhimõtte
rakendamise tõttu kattub kõnealune määrus osaliselt TVTS-i alusel kehtestatava tervise- ja
tööministri 07.09.2015 määrusega nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete
loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Kattuvus on
eelkõige osas, mis puudutab mõisteid, hinnatavaid asjaolusid ja hindamisskaalat. Kuna
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) kasutab teatud juhtudel puude raskusastme
tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust, on vajalik tagada
samadel tingimustel arstlik hindamine ka neile tööealistele isikutele, kes taotlevad üksnes puude
raskusastme tuvastamist.
Muudatuste suure mahu tõttu sõnastatakse kogu määrus uue terviktekstina.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna
hüvitiste ja toetuste poliitika juht Anu Irval (626 9238;
[email protected]), sotsiaalkindlustuse
osakonna peaspetsialist Tiia Sihver (626 9715;
[email protected]) ja analüüsi ja statistika
osakonna analüütik Marion Rummo (626 9712;
[email protected]) ning
Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste üksuse nõunik Alvi Tellmann.
Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigus- ja personaliosakonna õigusnõunik
Kärt Põder (626 9337;
[email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Sotsiaalministeeriumi
infojuhtimise osakonna toimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Sotsiaalkaitseministri määrus „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega
tööealise inimese toetuse tingimused“ kehtestatakse PISTS § 23 lõike 9 alusel. Määruse
kehtestamine on seotud 19.11.2014 Riigikogus vastu võetud TVTS-iga ning 25.11.2015
Riigikogus vastu võetud TVTS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadusega, millega lisati TVTS-i nn ühe ukse põhimõte. Tööealisele isikule, kes taotleb
samaaegselt nii töövõime hindamist kui puude raskusastme tuvastamist, tehakse ühine arstlik
hindamine. Samuti hakatakse puude raskusastme tuvastamiseks ja töövõime hindamiseks
kasutama uut ühist taotlust, mille isik võib esitada vastavalt oma soovile kas Eesti Töötukassale
2
või SKA-le. Kuna praegune puude raskusastme tuvastamiseks kasutatav ekspertiisitaotluse
vorm, mille küsimused on seotud lisakulude arvutamise algoritmiga, tunnistatakse kehtetuks, on
vajalik kehtestada nii puude raskusastme tuvastamiseks kui puudega tööealise inimese toetuse
maksmiseks uued tingimused.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 11 paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt on määruse reguleerimisala puude raskusastme tuvastamise tingimused ja
kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused. Kehtiva sotsiaalministri 23.09.2008
määruse nr 61 „Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad ning hüvitatavate
lisakulude arvutamise kord“ reguleerimisala on muutunud ning sellest on välja jäetud puudest
tulenevate lisakulude tuvastamine. Alates 1. juulist 2016 hakatakse puude raskusastme
tuvastamiseks ja töövõime hindamiseks kasutama uut ühist taotlust ning senine
ekspertiisitaotluse vorm tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva seaduse alusel tuvastatakse puudest
tulenevad lisakulud vastavalt algoritmile, mis võtab arvesse ekspertiisitaotlusel olevaid
valikvastuseid. Seoses ekspertiisitaotluse kehtetuks tunnistamisega puudest tulenevaid
lisakulusid senisel kujul enam arvutada ei saa. Lisakulude arvutamiseks uue taotluse
täiendamine praeguse ekspertiisitaotluse küsimustega muudaks aga taotluse inimese jaoks
ülemäära pikaks ja koormavaks, samas ei annaks toetuse suuruses oodatud erisust. Seetõttu
lisakulusid edaspidi enam ei tuvastata ning toetuse suurus seotakse puude raskusastmega ning
valdkonnaga, milles funktsiooni kõrvalekalle esineb.
Reguleerimisalasse on lisandunud puudega tööealise inimese toetuse tingimused. Kuna puudest
tulenevaid lisakulusid edaspidi enam ei arvutata, sätestatakse määruses puudega tööealise
inimese toetuse suurus. Toetuse üldine suurusvahemik on sätestatud PISTS § 7 lõikes 2,
määrusega täpsustatakse toetuse tingimusi ja suurust. Puudega lapse ja puudega
vanaduspensioniealise inimese toetuse suurus on sätestatud vastavalt PISTS § 6 lõikes 5 ja § 71
lõikes 2 ning nende toetuste suurust käesoleva eelnõuga ei muudeta.
Lõikes 2 nimetatakse isikud, kellele määrust kohaldatakse. Nendeks on isikud, kes taotlevad
puude raskusastme tuvastamist, ja isikud, kes taotlevad puudega tööealise inimese toetust.
Puude raskusastme tuvastamisel kohaldatakse määrust kõikidele vanuserühmadele, s.o lastele,
tööealistele ja vanaduspensioniealistele. Puudega tööealise inimese toetust saavad taotleda
üksnes tööealised inimesed.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruses kasutatavad mõisted.
Punkti 1 kohaselt käsitatakse terviseseisundi kirjeldusena PISTS § 23 lõike 5 alusel kehtestatud
andmekoosseisu. Nimetatud andmed saadakse üldjuhul tervise infosüsteemist (edaspidi TIS).
Kehtiva PISTS-i alusel puude raskusastme tuvastamiseks kasutatavate TIS-i andmete koosseis
on kehtestatud sotsiaalministri 29.05.2012 määrusega nr 18 „Puude raskusastme ja lisakulude
tuvastamiseks, püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ning ajutise töövõimetuslehe pikendamiseks
vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“. Riigikogu poolt 25.11.2015
vastu võetud TVTS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt
kehtestatakse TIS-ist saadavate andmete koosseis tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusega
nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise
tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“, mis jõustub 01.07.2016. Nimetatud
määrus kehtestatakse TVTS-i, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, PISTS-i ja riikliku
pensionikindlustuse seaduse alusel.
Punkti 2 kohaselt mõistetakse arsti all isikut, kes on puude raskusastme tuvastamist taotleva
isiku perearst või isikut põhiliselt raviv eriarst ning kellel on isiku terviseseisundi kirjeldamiseks
3
asjakohased andmed. Arsti nime märgib isik oma taotlusel ning sellelt arstilt saadud
terviseandmeid kasutab SKA isikul puude raskusastme tuvastamiseks.
Punktides 3–7 sätestatud mõistete definitsioonid kattuvad suures osas tervise- ja tööministri
07.09.2015 määruses nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,
töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ sätestatud
definitsioonidega. Võrreldes nimetatud määrusega on kõnealuses määruses mõne mõiste
definitsiooni kohandatud tulenevalt puude definitsioonist ja tööealise inimese puude raskusastme
tuvastamise alustest. PISTS § 2 lõike 21 kohaselt tuvastatakse tööealisel inimesel puude
raskusaste lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelu piirangutest. Seega on puude
raskusastme tuvastamisel kasutatavate mõistete defineerimisel rõhutatud just igapäeva- ja
ühiskonnaelus esinevaid piiranguid, mitte niivõrd töötamisega seotud piiranguid.
Punktis 3 defineeritakse „tegutsemise ja osalemise piirangu“ mõiste. Tegutsemise ja osalemise
piiranguna käsitatakse takistusi, mida isik tegevuse sooritamisel või igapäevaelu olukordades
kogeb. Nimetatud takistused võivad piirata isiku osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel
alustel.
Punktis 4 defineeritakse mõiste „valdkond“. Mõiste defineerimisel on kasutatud rahvusvahelise
funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (edaspidi RFK) sõnastust, mille
kohaselt on valdkond vastastikuses seoses olevate füsioloogiliste funktsioonide, anatoomiliste
struktuuride, tegevuste, ülesannete või elualade praktiline ja tähenduslik kogum. Puude
raskusastme tuvastamise taotlusel olevad küsimused hõlmavad seitset valdkonda.
Punktis 5 defineeritakse mõiste „võtmetegevus“. Võtmetegevus on tööealisel inimesel
töösoorituseks ja kodusteks töödeks oluline ja vajalik tegevus. Võtmetegevus on käsitatav mitme
sarnase tegevuse üldnimetusena.
Punktis 6 defineeritakse mõiste „tegutsemisvõime“. Tegutsemisvõime on isiku võime täita
ülesannet või sooritada tegevust. Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse
hakkamasaamist nii igapäeva- kui ühiskonnaelus.
Punktis 7 defineeritakse mõiste „erijuhtum“. Puude raskusastme tuvastamisel käsitatakse
erijuhtumina juhtumit, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel
inimesel piirangud vähe väljendunud ega vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele,
kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi tõttu
takistatud. Tegemist on erandliku juhtumiga, mille olemus põhjustab kergeid piiranguid mitmes
hindamise valdkonnas, kuid mis koosmõjus piiravad oluliselt igapäevaelus hakkamasaamist ja
ühiskonnaelus osalemist.
Näiteks võib erijuhtumiga olla tegemist, kui
• taotleja saab halvaloomulise kasvaja tõttu keemia- ja kiiritusravi, kuid kõikides küsitud
valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea;
• taotlejal on raske põletikuline nahahaigus, mille tõttu on tal nahakontakt mistahes objektidega,
sh riietega, valu tõttu takistatud ja infektsioonioht on suur, kuid kõikides küsitud valdkondades on
tema tegutsemisvõimekus hea;
• taotlejal on kääbuskasv, mille tõttu jäävad talle raskesti kättesaadavateks igapäevaelus
vajalikud töö-, suhtlus- ja muud tasapinnad, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema
tegutsemisvõimekus hea.
Punktis 8 defineeritakse mõiste „funktsiooni kõrvalekalle“. Funktsiooni kõrvalekaldena
käsitatakse elundsüsteemi füsioloogilise talitluse häiret. Elundsüsteemi talitlus on näiteks
nägemine, kuulmine, liikumine jne. Vastavalt sellele on tegemist nägemisfunktsiooni
kõrvalekaldega, kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega, liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega jne.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku terviseseisundi kirjelduse
saamine.
4
Lõikes 1 kehtestatakse SKA-le kohustus teha puude raskusastme tuvastamiseks päring TIS-i
viimase viie aasta jooksul sinna andmeid esitanud arstide ees- ja perekonnanimede saamiseks.
Päring tuleb teha viie päeva jooksul arvates piisavate andmetega taotluse saamise päevast.
Oma olemuselt on tegemist kehtiva regulatsiooni põhimõtete edasise kasutamisega. SKA
ametnik peab enne päringu tegemist kontrollima, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ning
seejärel sisestama taotluse andmed SKA infosüsteemi. Taotlust tuleb kontrollida ka juhul, kui see
on SKA-le edastatud elektrooniliselt. Seetõttu on vaja anda ametnikule teatav aeg nimetatud
toimingute tegemiseks enne, kui tehakse päring TIS-i. Kehtiva PISTS-i kohaselt tehakse päring
samuti viie päeva jooksul. TIS-is sisalduv arsti nimi tähendab, et see arst on edastanud sinna
isiku kohta andmeid. Andmete sisu SKA ametnikule ei kuvata. Kui arsti nimi on TIS-is olemas
ning see kattub taotlusel märgitud arsti nimega, edastatakse taotlus arvamuse andmiseks
arstiõppe läbinud isikule, kellel vastavalt PISTS § 23 lõikele 3 on isiku nõusolekul juurdepääs TIS-
is olevatele puude raskusastme tuvastamiseks vajalikele andmetele.
Lõike 2 kohaselt juhul, kui TIS-is andmed arsti ees- ja perekonnanime kohta puuduvad, edastab
SKA taotlusel märgitud arstile taotluse isiku terviseseisundi kirjelduse saamiseks.
Lõikes 3 sätestatakse, et terviseseisundi kirjelduse edastamisel SKA-le lisab arst sellele
terviseseisundit kirjeldavate teiste oluliste dokumentide koopiad. Terviseseisundi kirjeldus ei tohi
olla koostatud käsitsi. PISTS § 23 lõike 4 kohaselt edastab arst andmed TIS-i, teavitades sellest
SKA-d või edastab andmed otse SKA-le. Terviseseisundi kirjelduse puhul eeldatakse, et arst on
edastanud kõik isiku terviseandmed TIS-i. Kui TIS-is andmeid ei ole, saadetakse arstile
terviseandmete edastamise taotlus. Arst saab valida, kas ta edastab isiku terviseandmed TIS-i
või saadab need otse SKA-le. Kui arst saadab andmed SKA-le, tuleb terviseseisundi kirjeldusele
lisada teiste oluliste dokumentide koopiad. Esitatava informatsiooni arusaadavuse huvides ning
edaspidise menetluse hõlbustamiseks ei koostata terviseseisundi kirjeldust käsitsi.
Lõike 4 kohaselt teavitab arst juhul, kui tal puuduvad inimese terviseseisundi kirjeldamiseks
vajalikud andmed, SKA-d kirjalikult 15 päeva jooksul arvates vastava taotluse saamisest.
Teavitamise tähtaeg tuleneb PISTS-ist, mille § 23 lõike 4 kohaselt peab arst edastama isiku
terviseandmed 15 päeva jooksul. Seetõttu on antud sama tähtaeg ka andmete puudumisest
teavitamiseks. Kuigi puude raskusastme tuvastamise puhul ei ole sätestatud tähtaega, mille
jooksul isik peab olema arsti vastuvõtul käinud, on terviseandmed siiski vajalikud. Puude
raskusastet ei saa tuvastada ilma tervist kirjeldavate andmeteta või puudulike andmete alusel.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse arstiõppe läbinud isiku arvamuse andmine. Riigikogu poolt
25.11.2015 vastu võetud TVTS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses
sisalduva PISTS § 23 lõike 1 kohaselt kaasatakse puude raskusastme tuvastamise menetlusse
vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Käesoleva paragrahviga täpsustatakse arstiõppe
läbinud isiku arvamuse andmist. Arvamuse andmine tööealise inimese kohta kattub teatud
ulatuses töövõime hindamisel tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse andmisega.
See tuleneb asjaolust, et tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotluse küsimustik
kattub töövõime hindamise taotluse küsimustikuga. Samuti kattub tööealise inimese kohta antava
eksperdiarvamuse küsimustik. Siiski ei täida SKA kaasatud arstiõppe läbinud isik kogu
eksperdiarvamuse küsimustikku, vaid üksnes osa sellest (nt ei anna SKA kaasatud arstiõppe
läbinud isik tööalaseid soovitusi ega hinnangut töövõimele).
Lõike 1 kohaselt edastab SKA arstiõppe läbinud isikule andmed kõigi puude raskusastme
tuvastamiseks vajalike dokumentidega. Andmed edastatakse elektrooniliselt. Kui tööealine
inimene taotleb puude raskusastme tuvastamist samaaegselt töövõime hindamisega või kui tema
töövõimet on hinnatud puude raskusastme tuvastamise taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul
ning tal ei ole tuvastatud töövõimet välistavat seisundit, kasutab SKA puude raskusastme
tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töövõime hindamise
otsust, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud töövõimet välistav seisund vastavalt Riigikogu poolt
25.11.2015 vastu võetud TVTS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses
5
sisalduva PISTS § 23 lõikele 8. Sellisel juhul ei pea SKA puude raskusastme tuvastamise
menetlusse enam täiendavalt arstiõppe läbinud isikut kaasama.
Lõikes 2 sätestatakse, et puude raskusastme kohta arvamuse andmisel arvestatakse isiku
tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist.
Tegutsemise suutlikkust ja piiranguid hinnatakse alati koos abivahendiga, mida isik tema
terviseseisundit arvestades vajab ja iga päev kasutab või mille kasutamine tegevusvõimet
parandaks. Abivahendite kasutamist hinnatakse järgmiste põhimõtete alusel: kui isik kasutab
tavapäraselt mingit abivahendit, hinnatakse võimekust koos abivahendiga; kui abivahendi on
isikule määranud või soovitanud spetsialist, hinnatakse suutlikkust ja piiranguid selle abivahendi
kontekstis, st abivahendit kasutades; kui isik abivahendit ei kasuta ning talle pole seda kunagi
määratud ega soovitatud, antakse hinnang teoreetiliselt sobiva abivahendi kontekstis. Üksnes
juhul, kui isikul on objektiivsed põhjused abivahendit mitte kasutada, hinnatakse suutlikkust ja
piiranguid ilma abivahendit kasutamata. Kui isikule on abivahend määratud või soovitatud, ent
isik seda ei kasuta, tuleb arvamuse andmise käigus selgitada, miks isik seda ei kasuta, kas
kasutamata jätmise põhjus on mõistlik ning kas abivahend parandaks tegutsemisvõimet.
Määratud ravi järgimisega arvestamine tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on
ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) rakendatud
vastavalt arsti poolt ettekirjutatule.
Lõike 3 kohaselt täpsustab arstiõppe läbinud isik vajaduse korral andmeid, pöördudes selleks
taotlusel nimetatud arstide ja muude spetsialistide poole. Vajadus selgub arvamuse andmise
käigus. Isik nimetab taotlusel arstid, kellel on olemas andmed tema terviseseisundi kohta. Lisaks
võib isik taotlusel nimetada teised spetsialistid, kes omavad puude raskusastme tuvastamiseks
andmeid tema tegutsemisvõime kohta (nt sotsiaaltöötaja, psühholoog, sotsiaalteenuse osutaja
või mõni muu spetsialist).
Lõikes 4 sätestatakse, et arstiõppe läbinud isik annab talle edastatud andmete põhjal SKA-le
arvamuse lapse ja vanaduspensioniealise isiku puude raskusastme kohta. Arstiõppe läbinud
isiku arvamus on SKA-le aluseks otsuse tegemisel.
Lõigetes 5–9 sätestatu reguleerib arstiõppe läbinud isiku arvamuse andmist tööealise inimese
kohta.
Tööealine inimene võib puude raskusastet taotleda samaaegselt koos töövõime hindamisega,
esitades ühise taotluse, mille tulemusena teeb ühise arstliku hindamise Eesti Töötukassa.
Tööealine inimene võib puude raskusastet taotleda ka eraldiseisvalt, ilma töövõime hindamist
taotlemata. Sellisel juhul, nagu ka töövõimet välistava seisundi korral, teeb arstliku hindamise
SKA. Mõlemal juhul on taotluse küsimustik sarnane, samuti arstliku hindamise küsimustik.
Tagamaks, et puude raskusastme tuvastamine on ühetaoline sõltumata sellest, kas puude
raskusastme tuvastamist taotletakse koos töövõime hindamisega või sellest eraldi, on lõigetes 5–
9 sätestatu sarnane töövõime hindamise eksperdiarvamusega. Töövõime hindamine on
sätestatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruses nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele
kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite
loetelu“.
Lõikes 5 loetletakse valdkondade kaupa võtmetegevused, milles arstiõppe läbinud isik annab
arvamuse tööealisel inimesel tegutsemispiirangute esinemise või puudumise kohta.
Võtmetegevused on jaotatud seitsmesse valdkonda. Iga valdkond sisaldab küsimusi (nn
esindusküsimused) selle valdkonna võtmetegevuste kohta.
Lõikes 6 sätestatakse tööealisel inimesel võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute
raskusastmete hindamisskaala. Skaala koostamisel on lähtutud RFK tegutsemispiirangute
raskusastmete määratlusest. Raskusastmete hindamiseks kasutab arstiõppe läbinud isik
määruse lisas olevat võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelit.
Tabelis sisalduvad taotlusel olevate küsimuste valikvastustele vastavad raskusastmed:
6
1) raskusaste 0 – piirangut ei ole (puudub, on tühine) või esineb 0–4% ajast;
2) raskusaste 1 – kerge (väike, nõrk) piirang. Piirang on tugevusega, mis isiku igapäevaelu väga
ei sega või on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb 5–24% ajast;
3) raskusaste 2 – mõõdukas (keskmine, tuntav) piirang. Piirang häirib sageli isiku igapäevaelu
või esineb 25–50% ajast, küsitud tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui pikaajalise
tervisekahjustuseta isikul;
4) raskusaste 3 – raske (suur, tõsine) piirang. Piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb
väga sageli (51–95% ajast) või pidevalt või on küsitud tegevuse sooritamine peaaegu võimatu,
kuid mingil määral siiski teostatav;
5) raskusaste 4 – täielik (vaieldamatu, sügav) piirang. Isikul ei ole üldse võimalik küsitud tegevust
sooritada, vastav funktsioon puudub, piirang esineb pidevalt (96–100% ajast) ning segab kogu
aeg igapäevategevust.
RFK määratlusele tuginevat hindamisskaalat 0–4 kasutatakse ka kehtivas regulatsioonis puude
raskusastme tuvastamisel. Arvestades asjaolu, et tööealine inimene võib puude raskusastet
taotleda samaaegselt koos töövõime hindamisega, mille tulemusena tehakse üks ja ühine arstlik
hindamine, ühtlustatakse käesolevas määruses hindamisskaala astmete kirjeldus TVTS-i alusel
kehtestatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele
kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite
loetelu“ § 6 lõikes 3 sätestatuga.
Lõikes 7 sätestatakse võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme kujunemine.
Kui ühe võtmetegevuse all on esitatud mitu küsimust tegevusvõime hindamiseks, võrdub
võtmetegevuse raskusaste nende küsimuste punktiväärtustest suurimaga.
Näiteks võtmetegevuse „Seismine ja istumine“ sooritamisel esinevaid piiranguid hinnatakse kahe
küsimuse alusel: 1) „Kas Te saate istuda ühelt toolilt selle kõrval asuvale toolile ilma kellegi
abita?“ ning 2) „Kas suudate ilma teise inimese abita püsida ühel kohal kas seistes, istudes või
vaheldumisi, tundmata valu või kurnatust?“. Arstiõppe läbinud isik hindab mõlemat tegevust. Kui
üks tegevus sai rohkem punkte kui teine, näiteks esimene küsimus 2 punkti ja teine 3 punkti, on
võtmetegevuse „Seismine ja istumine“ sooritamisel esineva piirangu raskusaste 3, sest see oli
tegevustele antud punktidest suurim.
Lõikes 8 sätestatakse arstiõppe läbinud isiku arvamuse sisu. Arvamus sisaldab iga valdkonna
võtmetegevuste sooritamise kohta antud piirangu raskusastet ja seisundi kirjeldust või
diagnoose, millele arstiõppe läbinud isik hinnangu andmisel tugines, samuti kinnitust, kas
meditsiiniliste andmete alusel vastab taotleja terviseseisund taotleja poolt puude raskusastme
tuvastamise taotlusel antud hinnangule enda talitusliku võimekuse raskusastmele või mitte. Kui
arstiõppe läbinud isiku hinnang erineb taotleja hinnangust, peab arstiõppe läbinud isik lisama
põhjenduse. Iga valdkonna lõppu koostab arstiõppe läbinud isik valdkondliku kokkuvõtte.
Lõikes 9 loetletakse andmed, mis peavad sisalduma kokkuvõttes, mis esitatakse iga valdkonna
kohta, milles piirang esineb. Nimetatud andmeteks on: piirangu raskusaste, piirangu avaldumise
kirjeldus, piirangu põhjus ja mõju isiku tegutsemisvõimele, objektiivne staatus ehk isiku
terviseseisund arstliku läbivaatuse hetkel, uuringutulemused, piirangu põhjustanud
tervisekahjustuse kulg, isiku enesehinnang ja kohanemine piiranguga.
Eelnõu § 5 sätestab puude raskusastme tuvastamise alused lapsel ja vanaduspensioniealisel
inimesel. Põhimõttelisi erinevusi kuni 30.06.2016 kehtiva sotsiaalministri määrusega nr 61 ei ole,
mõiste „ekspertarst“ on asendatud mõistega „arstiõppe läbinud isik“. Sama mõistet kasutatakse
ka Riigikogu poolt 25.11.2015 vastu võetud TVTS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduses sisalduvas PISTS-i eelnõus. Arstiõppe läbinud isik on üldine termin
tähistamaks SKA poolt puude raskusastme tuvastamise menetlusse kaasatud arste, kelleks
võivad olla ka SKA arstiõppe läbinud töötajad.
Eelnõu § 6 sätestab tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise korra.
7
Lõike 1 kohaselt põhineb tööealise inimese puude raskusastme tuvastamine arstiõppe läbinud
isiku arvamusel. Nimetatud arvamus sisaldab muu hulgas eelnõu § 4 lõikes 5 nimetatud
valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja puude
raskusastme tuvastamise taotluse andmeid. Vajaduse korral on SKA-l õigus arvesse võtta muid
asjasse puutuvaid andmeid (nt vaiete korral, kui inimene esitab hindamise seisukohalt olulist
täiendavat informatsiooni).
Lõikes 2 on valdkondade kaupa loetletud funktsioonid (liikumine, nägemine, kuulmine, kõne,
vaimsed ja muud funktsioonid), mille kõrvalekaldeid hinnatakse. Need on valitud põhimõttel, et
oleks kaetud puuet põhjustavad enamlevinud funktsioonihäired. Kuna edaspidi hinnatakse
inimese tegutsemisvõimet ja piiranguid seitsmes valdkonnas, sätestatakse määruses, millised
valdkonnad eelnimetatud funktsioonide kõrvalekaldeid iseloomustavad. Näiteks õppimise ja
tegevuste elluviimise valdkond iseloomustab inimese vaimseid funktsioone. Kõrvalekalde
tuvastamine funktsioonipõhiselt on vajalik, kuna sellest sõltub puudega tööealise inimese toetuse
suurus, samuti osutatakse sellest lähtuvalt sotsiaalteenuseid.
Lõike 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks igas valdkonnas (välja arvatud
suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste
aritmeetiline keskmine (edaspidi piirangu aritmeetiline keskmine). Näiteks, kui liikumise
valdkonna kolme võtmetegevuse raskusastmete arvväärtused on 2, 3 ja 2, siis nende
aritmeetiline keskmine on 2,3. See vastab keskmisele puude raskusastmele.
Suhtlemise valdkonnas aritmeetilist keskmist ei arvutata. Selle valdkonna all hinnatakse kolme
funktsiooni (nägemine, kuulmine, kõnelemine), mistõttu nende omavahelise keskmise leidmine ei
oleks asjakohane. Puude raskusastme tuvastamisel suhtlemise valdkonnas võetakse aluseks
konkreetset funktsiooni puudutavale küsimusele antud hinnang, s.o võtmetegevuse sooritamisel
esineva piirangu arvväärtus. Näiteks, kui nägemist iseloomustava küsimuse juures hindab
arstiõppe läbinud isik piirangu ulatuseks 2, on tegemist keskmise puude raskusastmega.
Lõike 4 kohaselt juhul, kui arstiõppe läbinud isik on andnud hinnangu valdkonnas esinevale
muule piirangule, st on märkinud muu piirangu raskusastme arvväärtuse, võetakse see
arvväärtus lõikes 3 nimetatud aritmeetilise keskmise arvutamise puhul arvesse üksnes juhul, kui
see võrdub sama valdkonna piirangu aritmeetilise keskmisega või on sellest suurem. Näiteks, kui
liikumise valdkonna kolme võtmetegevuse sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete
arvväärtused on 2, 1 ja 3 (nende aritmeetiline keskmine on 2) ning muu piirangu raskusastme
arvväärtus on 1, ei võeta seda arvväärtust valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise
arvutamisel arvesse, kuna see on väiksem kui valdkonna võtmetegevuste alusel arvutatud
piirangu aritmeetiline keskmine (1 on väiksem kui 2). Kui muu piirangu raskusastme arvväärtus
oleks antud näite puhul vähemalt 2, arvutatakse uus piirangu aritmeetiline keskmine: (2 + 1 + 3 +
2) : 4 = 2, mis vastab keskmisele puude raskusastmele.
Muu piirangu puhul on tegemist on juhtumitega, kus isik ei saa vastavas valdkonnas etteantud
võtmetegevuste küsimuste alusel kirjeldada oma tegutsemisraskusi. Sellisel juhul saab ta neid
kirjeldada valdkonna muude piirangute all. Arstiõppe läbinud isik peab hindama, kas taotlusel
muude piirangute all kirjeldatu põhjal oleks siiski võimalik anda hinnangud võtmetegevustele. Kui
see on võimalik, annab ta hinnangud võtmetegevuste kaudu (hindab võtmetegevuste
sooritamisel esinevaid piiranguid) ning aritmeetiline keskmine arvutatakse nende alusel, nagu on
kirjeldatud lõikes 3. Kui muu piirangu all oleva informatsiooni põhjal arstiõppe läbinud isik siiski
võtmetegevustele hinnanguid anda ei saa, hindab ta muu piirangu raskusastet, mis omakorda
võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse käesolevas lõikes nimetatud tingimustel.
Käesoleva määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas (s.o suhtlemine) muu piirangu
esinemisel aritmeetilist keskmist ei arvutata. Kui muu piirang esineb, korrigeerib SKA vajaduse
korral konkreetset funktsiooni (nägemine, kuulmine või kõnelemine) iseloomustava
võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtust vastavalt lõikes 5
sätestatule.
Lõike 5 kohaselt on SKA-l õigus korrigeerida valdkonna piirangu aritmeetilist keskmist või
käesoleva määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonna (s,o suhtlemine) võtmetegevuste
sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid poole ühiku ulatuses või küsida arvamust
8
arstiõppe läbinud isikult. Näiteks, kui isikul on liikumise valdkonnas piirangu aritmeetiline
keskmine veidi väiksem kui 2, kuid ekspertiisitaotluselt või muudelt dokumentidelt selgub, et isik
elab talle vajalikest teenindusasutustest kaugel ja tal on nende külastamisega raskusi, võib SKA
suurendada liikumise valdkonna aritmeetilist keskmist poole ühiku ulatuses.
Lõikes 6 on esitatud valdkondades esinevatele piirangutele antud raskusastmete arvväärtuste
aritmeetiliste keskmiste vahemikud, mille puhul tuvastatakse keskmine, raske või sügav puue.
Arvväärtusega vahemikus 2–2,75 on kirjeldatud olukorda, kus funktsiooni mõõdukas kõrvalekalle
tingib mõningaid toimetuleku raskusi igapäevases elus ja see vastab eelnõu koostamise ajal
Riigikogu poolt 25.11.2015 vastu võetud TVTS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse PISTS § 2 lõikes 21 kirjeldatud keskmisele puude raskusastmele; arvväärtused
vahemikus 2,76–3,49 väljendavad funktsiooni suurest kõrvalekaldest tingitud piiranguid
igapäevaelus ja vastavad raske puude definitsioonile ning alates arvväärtusest 3,5 on funktsioon
täielikult kõrvalekaldunud ja häirunud ning igapäevane tegutsemine täielikult takistatud – see
vastab sügava puude raskusastmele.
Nimetatud aritmeetiliste keskmiste vahemikud kehtivad kuues valdkonnas seitsmest. Kuigi
määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas (s.o suhtlemine) aritmeetilisi keskmisi ei
arvutata, on selles valdkonnas puude raskusastme tuvastamise kriteeriumid kooskõlas teistes
valdkondades puude raskusastme tuvastamiseks sätestatud kriteeriumitega (aritmeetiliste
keskmiste vahemikega). Mõned erisused on vaid teadvusel püsimise ja enesehoolduse
valdkonnas ning need on sätestatud lõikes 7.
Lõikes 7 on esitatud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevate piirangute
raskusastmete arvväärtuste keskmiste vahemikud, mille puhul tuvastatakse keskmine või raske
puue. Kui arvväärtus on vahemikus 2,76–3,49, tuvastatakse isikul keskmine puude raskusaste.
Arvväärtus alates 3,5-st annab raske puude raskusastme. Sügavat puude raskusastet teadvusel
püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei tuvastata, kuna siin esinevad piirangud on oma
olemuselt sellised, mis üldjuhul kaasnevad mõnes teises valdkonnas esinevate piirangutega.
Seega tuleb puude raskusaste sel juhul tuvastada domineeriva valdkonna alusel. Kui teadvusel
püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevate piirangute alusel tuleks tuvastada raske puude
raskusaste, ent valdkonnas, milles need piirangud kaasusid, on tuvastatud keskmine puude
raskusaste, tuvastatakse isikul siiski raske puude raskusaste, st lõikes 9 sätestatu kohaselt
valdkonna alusel, kus piirangud on suurimad.
Lõike 8 kohaselt juhul, kui isikul esinevad piirangud mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude
raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad.
Lõikes 9 sätestatakse puude raskusastme tuvastamine erijuhtumi puhul. Erijuhtumi näol on
tegemist erandliku juhtumiga, mil valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on piirangud
vähe väljendunud ega vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid sellele
vaatamata esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises.
Näiteks võib erijuhtumiga olla tegemist, kui isikul on raske põletikuline nahahaigus, mille tõttu on
tal nahakontakt mistahes objektidega, sh riietega, valu tõttu takistatud ja infektsioonioht suur,
kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea. Samuti võib erijuhtumiga
olla tegemist, kui isikul on kääbuskasv, mille tõttu jäävad talle raskesti kättesaadavateks
igapäevaelus vajalikud töö-, suhtlus- ja muud tasapinnad, kuid kõikides küsitud valdkondades on
tema tegutsemisvõimekus hea. Erijuhtumi esinemise korral tuvastatakse isikul keskmine puude
raskusaste. Kui isikul siiski esineb paralleelselt erijuhtumiga piirang mõnes küsitud valdkonnas,
tuvastatakse puude raskusaste valdkonna piirangute järgi eeldusel, et see vastab vähemalt
keskmise puude raskusastmele.
Eelnõu § 7 sätestab puude raskusastme korduva tuvastamise korra. Sisulisi muudatusi võrreldes
kehtiva korraga käesolevas eelnõus ei ole. Lõigetes 1–5 tehtud muudatused on tehnilist laadi.
Tagamaks selgust ja sõnastuse ühtlust, asendatakse paragrahvi pealkirjas termin
„korduvekspertiis“ terminiga „korduv tuvastamine“. Sõna „tuvastamine“ on kasutatav sõltumata
sellest, kas tegemist on esmakordse või korduva menetlusega. Kuna lauseosa „puude
raskusastme korduv tuvastamine“ on läbiv kõikides käesoleva paragrahvi lõigetes, nimetatakse
9
seda pika sõnaühendi kordamise vältimiseks edaspidi „korduvekspertiisiks“. Lisaks muudetakse
korduvekspertiisi tegemise tähtaeg inimese jaoks mõnevõrra paindlikumaks ning see viiakse
kooskõlla nn ühe ukse poliitikaga. Samuti jäetakse kõnealusest paragrahvist välja säte, mis
täpsustab puude raskusastme tuvastamisel selle kestuse viimase päeva. Kehtiva korra alusel on
puude raskusastme kestuse viimaseks päevaks puude raskusastme kestuse viimase kalendrikuu
viimane päev. Edaspidi ei pea puude raskusastme kestus ilmtingimata olema kalendrikuu
viimane päev. Puude raskusaste tuvastatakse tagasiulatuvalt alates taotluse esitamise päevast,
mistõttu juhul, kui inimene on esitanud taotluse kalendrikuu keskel ja tal tuvastatakse puude
raskusaste kestusega näiteks 2 aastat, saab lõppkuupäeva määramisel lähtuda taotluse
esitamise kuupäevast. Puuetega inimeste sotsiaaltoetus puude raskusastme kestuse esimese ja
viimase kalendrikuu eest arvutatakse proportsionaalselt vastavalt päevade arvule, mil puude
raskusastme tuvastamise otsus esimesel ja viimasel kuul kehtib.
Lõike 1 kohaselt tuvastab SKA isikul puude raskusastme alates eelmise puude raskusastme
tuvastamise otsusega määratud puude raskusastme kestusele järgnevast päevast, kui isik esitab
korduvekspertiisi taotluse 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva puude raskusastme tuvastamise
otsuse lõpukuupäeva. Kehtivas määruses on sätestatud kindel ajavahemik, mille jooksul tuleb
korduvekspertiisi taotlus esitada, s.o hiljemalt puude raskusastme kestuse eelviimase
kalendrikuu 5.–20. kuupäeval. Ajavahemik on vajalik, et SKA jõuaks teha korduvekspertiisi
otsuse enne kehtiva otsuse lõppemist ning puude raskusastme korduval tuvastamisel ei tekiks
olukorda, kus toetuse maksmine eelmise otsuse alusel lõpeb, ent uue alusel veel maksta ei saa,
sest uut otsust pole jõutud veel teha. Uus korduvekspertiisi regulatsioon on kooskõlas nn ühe
ukse poliitikaga, kuna ka TVTS näeb ette töövõime korduvaks hindamiseks taotluse esitamise 50
tööpäeva jooksul enne kehtiva otsuse lõppemist. Nimetatud perioodi määramisel on arvestatud
SKA praktikaga, mille kohaselt 50 tööpäeva on piisav aeg korduvekspertiisi otsuse tegemiseks
enne kehtiva otsuse lõppemist. Siiski eeldatakse, et inimene esitab taotluse aegsasti, mitte ei tee
seda vahetult enne kehtiva otsuse lõppemist. Seetõttu on SKA-l plaanis lisada otsustele ka
soovituslik ajavahemik korduvekspertiisi taotluse esitamiseks.
Korduvekspertiisi tegemise kiirus sõltub paljuski ka inimese raviarstist, kes edastab ekspertiisiks
vajalikud terviseandmed. Kuigi puude raskusastme tuvastamise puhul ei ole ette nähtud arsti
vastuvõtul käimist kindlaksmääratud aja jooksul enne taotluse esitamist, ei saa puude
raskusastet tuvastada ilma asjakohaste terviseandmeteta. Kui arst on vajalikud terviseandmed
aegsasti edastanud, kulgeb kogu menetlus kiiremini. Juhtumid, mil ekspertiisi tegemine viibib, on
seni valdavalt põhjustatud sellest, et SKA pole saanud arstilt õigel ajal terviseandmeid. Esineb ka
juhtumeid, mil andmed saadakse alles pärast mitmekordse päringu tegemist.
Lõike 2 kohaselt teeb SKA korduvekspertiisi isiku poolt esitatud uue puude raskusastme
tuvastamise taotluse alusel. Seega tuleb korduvekspertiisi taotlemiseks isikul esitada uus taotlus.
Lõike 3 kohaselt võib isik terviseseisundi või muu asjasse puutuva olukorra muutumisel taotleda
puude raskusastme tuvastamist enne PISTS § 24 lõikes 3 sätestatud puude raskusastme
kestuse lõppemist ja enne käesoleva määruse § 7 lõikes 1 sätestatud korduvekspertiisi
taotlemiseks määratud aega.
Lõike 4 kohaselt loetakse korduvekspertiisi tegemise korral puude raskusastme tuvastamise
päevaks eelmise puude raskusastme tuvastamise otsuse lõpukuupäevale järgnev päev. See
võimaldab juhul, kui korduvekspertiisiga tuvastatakse uuesti puude raskusaste, minna sujuvalt
ühelt toetuse maksmise perioodilt üle järgmisele perioodile ilma, et tekiks perioodi, mil inimesel
puudub õigus toetusele.
Lõikes 5 on sätestatud ennetähtaegse korduvekspertiisi tegemise puhul uue puude raskusastme
tuvastamise otsuse kehtima hakkamise päev. Võrreldes kehtiva korraga siin muudatusi ei tehta.
Kui isik taotleb puude raskusastme tuvastamist lõikes 3 sätestatud juhul (nt tema terviseseisund
on muutunud), muudab uus puude raskusastme tuvastamise otsus seni kehtinud otsuse
kehtetuks alates puude raskusastme tuvastamise taotluse SKA-le esitamise päevast või postiga
saatmise korral lähtekoha postitamise kuupäevast. See tähendab, et uus puude raskusastme
10
tuvastamise otsuse kehtib alates puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamise päevast või
postiga saatmise korral alates lähtekoha postitamise kuupäevast.
Eelnõu § 8 sätestab puude raskusastme tuvastamise otsuse. Vastavalt PISTS § 24 lõikele 1 teeb
SKA puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise otsuse 15 tööpäeva jooksul
ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast.
Lõikes 1 loetletakse otsusele kantavad andmed, milleks on puude raskusaste, selle tuvastamise
päev ja kestus; funktsioonid, mille kõrvalekalle vastab vähemalt keskmisele puude
raskusastmele, puude raskusastme kestus, korduvekspertiisi taotlemise aeg, puude raskusastme
tuvastamise või tuvastamata jätmise alus ning puude raskusastme tuvastamise taotluse
esitamise aeg. Võrreldes kehtiva PISTS-iga on otsusele kantavate andmete hulgast välja jäetud
andmed lisakulude kohta, kuna edaspidi puudest tulenevaid lisakulusid enam ei arvutata, ning
otsuse vaidlustamise kord, kuna see dubleeris haldusmenetluse seadust.
Lõike 2 sõnastus on üle toodud kehtivast sotsiaalministri 23.09.2008 määrusest nr 61 „Puude
raskusastme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad ning hüvitatavate lisakulude arvutamise
kord“. Selle kohaselt lähtub SKA puude raskusastme kestuse määramisel haiguse või vigastuse
raskusest, terviseseisundist ning selle muutumise senisest kiirusest ja edasisest prognoosist,
puudega inimese elukeskkonnast ja rehabilitatsioonivõimalustest.
Lõikes 3 sätestatakse otsusest teavitamise aeg. SKA teavitab isikut puude raskusastme
tuvastamise otsusest 15 päeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast. Kehtiv PISTS näeb ette
ka puude raskusastme tuvastamise taotluses märgitud ja isiku terviseseisundi kirjelduse
edastanud arsti teavitamise puude raskusastme tuvastamise otsusest. Edaspidi arste otsusest
enam ei teavitata. Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikele 2 on terviseandmed ja
andmed puude kohta delikaatsed isikuandmed. Isikuandmete töötlemine, sh nende edastamine
saab toimuda üksnes isiku nõusolekul või seaduse alusel. PISTS ei näe ette selliste andmete
edastamiseks isikult nõusoleku küsimist ega puude raskusastme tuvastamise taotluses märgitud
ja isiku terviseseisundi kirjelduse esitanud arsti teavitamist, mistõttu neid andmeid määruse
alusel raviarstile edastada ei saa. Raviarst osutab isikule raviteenust, mida puude tuvastamise
fakt iseenesest mõjutama ei peaks. Ka juhul, kui isikult küsida andmete edastamiseks
nõusolekut, on isikul õigus andmete edastamisest keelduda.
Eelnõu § 9 sätestab puudega tööealise inimese toetuse tingimused. Vastavalt PISTS § 7 lõikele
3 sõltub toetuse suurus puude raskusastmest ja valdkonnast, milles funktsiooni kaotus või
kõrvalekalle esineb. Toetuste suurus on vastavalt PISTS § 7 lõikele 2 vahemikus 65–210
protsenti sotsiaaltoetuste määrast. Toetuste suurused on läbi arutatud Eesti Puuetega Inimeste
Kojaga ning tuginevad senisele toetuste maksmise praktikale vastavalt SKA-st saadud
andmetele (2013. ja 2014. a määratud ja makstud toetused puude raskusastmete ja puudeliikide
kaupa).
Toetuste suurus on sätestatud lõigetes 3–9 ning nende kujundamisel võeti aluseks SKA puudega
tööealise inimese toetuse maksmise statistika puudeliikide ja raskusastmete kaupa aastatel 2013
ja 2014. Vaadeldi tegelike väljamaksete alusel arvutatud keskmisi suurusi. Saadud andmetest
nähtus, et kõige suuremat keskmist toetust on makstud liikumispuudega, nägemispuudega ja
liitpuudega isikutele. Puude raskusastmeti on saanud suurimat keskmist toetust sügava puudega
inimesed. Uute toetuste suuruste puhul on eelnimetatud erisused arvesse võetud, st samale
sihtrühmale on arvestatud ka edaspidi suurem toetus võrreldes teiste puudeliikide ja
raskusastmetega. Toetuste suuruste jaotamisel lähtuti eeldusest, et puudega tööealiste inimeste
toetusteks ettenähtud eelarve jääb samaks. See tähendab, et olemasolevad vahendid jaotatakse
sihtrühma sees ümber. Siiski mõjutab uusi toetuste keskmisi suurusi asjaolu, et edaspidi
hakkavad toetust saama ka need puudega isikud, kellel kehtiva ekspertiisitaotluse alusel seni
lisakulusid ei tuvastatud. Samuti on uute toetuste puhul tõstetud märkimisväärselt toetuse
miinimumtaset, milleks praegu on 65% sotsiaaltoetuste määrast, ent edaspidi 112%
sotsiaaltoetuste määrast. Kõigi uute suuruste puhul on seatud kriteeriumiks, et raske puudega
isik ei saaks toetust vähem kui sama puudeliigi senine üldkeskmine toetus.
11
Alternatiivina kaaluti võimalust kehtestada toetus üksnes lähtuvalt puude raskusastmest. Seda
lahendusvarianti siiski ei toetatud, kuna leiti, et puude raskusaste ei iseloomusta piisaval määral
puudest tulenevate lisakulude suurust.
Lõike 1 kohaselt makstakse puudega tööealise inimese toetust tööealisele inimesele, kellel on
PISTS-i alusel tuvastatud puude raskusaste.
Lõike 2 kohaselt võetakse puudega tööealise inimese toetuse maksmisel aluseks kõige suurema
kõrvalekaldega funktsioon. See on põhjendatud, kuna eelduslikult on suurima kõrvalekalde tõttu
ka suurim vajadus toetuste ja teenustega kompenseerimise järele. Toetuse suuruse
kujundamisel arvestati funktsiooni kõrvalekalde eripärast tingitud vajadustega (nt
liikumispuudega ja nägemispuudega inimestel on keskmised kulud seni olnud suurimad).
Lõikes 3 sätestatakse toetuse suurus liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega isikule. Toetuse suurus
keskmise puude raskusastmega isikule on 161 protsenti, raske puude raskusastmega isikule 192
protsenti ja sügava puude raskusastmega isikule 210 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.
Lõikes 4 sätestatakse toetuse suurus nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega isikule. Toetuse
suurus keskmise puude raskusastmega isikule on 148 protsenti, raske puude raskusastmega
isikule 183 protsenti ning sügava puude raskusastmega isikule 210 protsenti sotsiaaltoetuste
määrast kuus.
Lõikes 5 sätestatakse toetuse suurus keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekaldega isikule. Toetuse
suurus keskmise puude raskusastmega isikule on 112 protsenti, raske puude raskusastmega
isikule 136 protsenti ning sügava puude raskusastmega isikule 170 protsenti sotsiaaltoetuste
määrast kuus.
Lõikes 6 sätestatakse toetuse suurus kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega isikule. Toetuse suurus
keskmise puude raskusastmega isikule on 118 protsenti, raske puude raskusastmega isikule 140
protsenti ning sügava puude raskusastmega isikule 170 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.
Lõikes 7 sätestatakse toetuse suurus vaimse funktsiooni kõrvalekaldega isikule. Toetuse suurus
keskmise puude raskusastmega isikule on 133 protsenti, raske puude raskusastmega isikule
163 protsenti ning sügava puude raskusastmega isikule 190 protsenti sotsiaaltoetuste määrast
kuus.
Lõikes 8 sätestatakse toetuse suurus muu funktsiooni kõrvalekaldega isikule. Toetuse suurus
keskmise puude raskusastmega isikule on 142 protsenti, raske puude raskusastmega isikule 179
protsenti ning sügava puude raskusastmega isikule 210 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.
Lõikes 9 sätestatakse toetuse suurus isikule, kellel on tuvastatud vähemalt kaks võrdse
ulatusega sama paragrahvi lõigetes 3–8 nimetatud funktsiooni kõrvalekallet. Kui lõigetes 3–8
sätestatud toetusi makstakse juhtudel, mil on võimalik tuvastada domineeriv funktsiooni
kõrvalekalle, siis lõikes 9 sätestatakse toetuse suurus isikutele, kellel on küll mitme funktsiooni
kõrvalekalle, ent nende hulgas puudub domineeriv funktsioon. Toetuse suurus keskmise puude
raskusastmega isikule on 161 protsenti, raske puude raskusastmega isikule 192 protsenti ning
sügava puude raskusastmega isikule 210 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.
Eelnõu § 10 on rakendussäte. Selle kohaselt tunnistatakse sotsiaalministri 23. septembri 2008. a
määrus nr 61 „Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad ning hüvitatavate
lisakulude arvutamise kord“ kehtetuks.
Eelnõu §-s 11 on sätestatud määruse jõustumisaeg. Määrus jõustub 1. juulil 2016. aastal.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
12
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrus on kooskõlas PISTS-i uue redaktsiooniga ning sellega kehtestatakse puude raskusastme
tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused. Puude
raskusastme tuvastamise tingimuste korra muutmine tagab seadusega sätestatud eesmärkide
saavutamise ning töövõimereformiga kaasneva ühe ukse põhimõtte rakendamise.
Puude raskusastme tuvastamise tingimuste ja korra muutmisega seotud mõjud on kirjeldatud
Riigikogu poolt 25.11.2015 vastu võetud TVTS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse seletuskirjas. Määruse rakendamisega võib täiendavalt kaasneda mõju
puudega tööealise inimese toetuse praegusele kogueelarvele. Kuna toetuse alampiiri tõstmine
võib kiirendada puude korduvekspertiisi taotlemist sellel osal sihtrühmast, kes saavad praegu
väiksemat toetust, võib see teatud määral eelarvekulu suurendada.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Puude raskusastme tuvastamise uue metoodika ja puudega tööealise inimese toetuse
arvutamisega kaasnevad infotehnoloogiliste lahenduste kulud on arvestatud Riigikogu poolt
25.11.2015 vastu võetud TVTS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse juures. SKA uue infosüsteemi SKAIS2 arendustööde kulu on arvestatud SKAIS2
arenduse eelarves. Määruse rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2016. aastal. Jõustumisaeg on kooskõlas Riigikogu poolt 25.11.2015
vastu võetud TVTS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses
sätestatud PISTS-i muudatuste jõustumisajaga.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning
arvamuse saamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.
Eelnõu ettevalmistamisse kaasati puudega tööealise inimese toetuste uute suuruste
kujundamiseks Eesti Puuetega Inimeste Koda ning selle allorganisatsioonid. Käesolevas eelnõus
sätestatud toetuste jaotust toetasid suurimad puudega inimeste esindusorganisatsioonid, s.o
Eesti Afaasialiit, Eesti Diabeediliit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Lihashaigete Selts, Eesti
Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Pimedate Liit, Eesti Pimekurtide Tugiliit, Eesti Reumaliit,
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit. Ülejäänud Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmed jäid
eriarvamusele.
Rait Kuuse
Sotsiaalala asekantsler
Tallinna halduskohus Teie 10.04.2019 nr 3-19-150
[email protected] Meie 11.04.2019 nr 1.2-4/1076-2
Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18
„Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja
kord ning puudega tööealiseinimese toetuse
tingimused“ eelnõu seletuskirja edastamine
Lugupeetud Tristan Ploom
Edastame Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise
tingimused ja kord ning puudega tööealiseinimese toetuse tingimused“ eelnõu seletuskirja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Lisa: Puude raskusastme tuvastamine SK.rtf
Triin Teder 6269212
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952