dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealiseinimese toetuse tingimused“ eelnõu seletuskirja edastamine

Sotsiaalministeerium · 11. aprill 2019
Viit
1.2-4/1076-2
Registreeritud
11. aprill 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna halduskohus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-4 Kohtumaterjalid
Toimik
1.2-4/2019
Vastutaja
Triin Teder

Failid

  • 📎1.2-41076-2 11.04.2019 Väljaminev kiri.bdoc613 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on kehtestada puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (edaspidi PISTS) sätestab puude raskusastme tuvastamise ning puudega tööealise inimese toetuse maksmise õiguslikud alused. Määrusega täpsustatakse puude raskusastme tuvastamist ja puudega tööealise inimese toetuse maksmist. Kehtiva PISTS-i kohaselt reguleerib puude raskusastme tuvastamise tingimusi ja korda sotsiaalministri 23.09.2008 määrus nr 61 „Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad ning hüvitatavate lisakulude arvutamise kord“. Nimetatud määrus tunnistatakse kehtetuks ning puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega tööealise inimese toetuse määramiseks hakatakse edaspidi kasutama kõnealust eelnõu. 01.07.2016 jõustub töövõimetoetuse seadus (edaspidi TVTS) osas, millega muu hulgas nähakse ette nn ühe ukse põhimõtte rakendamine. Selle põhimõtte kohaselt tehakse edaspidi tööealistele isikutele, kes samaaegselt taotlevad nii puude raskusastme tuvastamist kui ka töövõime hindamist, üks ühine arstlik ekspertiis ning puudest tulenevaid lisakulusid ei arvutata. Põhimõtte rakendamise tõttu kattub kõnealune määrus osaliselt TVTS-i alusel kehtestatava tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusega nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Kattuvus on eelkõige osas, mis puudutab mõisteid, hinnatavaid asjaolusid ja hindamisskaalat. Kuna Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) kasutab teatud juhtudel puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust, on vajalik tagada samadel tingimustel arstlik hindamine ka neile tööealistele isikutele, kes taotlevad üksnes puude raskusastme tuvastamist. Muudatuste suure mahu tõttu sõnastatakse kogu määrus uue terviktekstina. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Anu Irval (626 9238; [email protected]), sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Tiia Sihver (626 9715; [email protected]) ja analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (626 9712; [email protected]) ning Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste üksuse nõunik Alvi Tellmann. Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigus- ja personaliosakonna õigusnõunik Kärt Põder (626 9337; [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Sotsiaalministeeriumi infojuhtimise osakonna toimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Sotsiaalkaitseministri määrus „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ kehtestatakse PISTS § 23 lõike 9 alusel. Määruse kehtestamine on seotud 19.11.2014 Riigikogus vastu võetud TVTS-iga ning 25.11.2015 Riigikogus vastu võetud TVTS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, millega lisati TVTS-i nn ühe ukse põhimõte. Tööealisele isikule, kes taotleb samaaegselt nii töövõime hindamist kui puude raskusastme tuvastamist, tehakse ühine arstlik hindamine. Samuti hakatakse puude raskusastme tuvastamiseks ja töövõime hindamiseks kasutama uut ühist taotlust, mille isik võib esitada vastavalt oma soovile kas Eesti Töötukassale 2 või SKA-le. Kuna praegune puude raskusastme tuvastamiseks kasutatav ekspertiisitaotluse vorm, mille küsimused on seotud lisakulude arvutamise algoritmiga, tunnistatakse kehtetuks, on vajalik kehtestada nii puude raskusastme tuvastamiseks kui puudega tööealise inimese toetuse maksmiseks uued tingimused. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 11 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt on määruse reguleerimisala puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused. Kehtiva sotsiaalministri 23.09.2008 määruse nr 61 „Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad ning hüvitatavate lisakulude arvutamise kord“ reguleerimisala on muutunud ning sellest on välja jäetud puudest tulenevate lisakulude tuvastamine. Alates 1. juulist 2016 hakatakse puude raskusastme tuvastamiseks ja töövõime hindamiseks kasutama uut ühist taotlust ning senine ekspertiisitaotluse vorm tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva seaduse alusel tuvastatakse puudest tulenevad lisakulud vastavalt algoritmile, mis võtab arvesse ekspertiisitaotlusel olevaid valikvastuseid. Seoses ekspertiisitaotluse kehtetuks tunnistamisega puudest tulenevaid lisakulusid senisel kujul enam arvutada ei saa. Lisakulude arvutamiseks uue taotluse täiendamine praeguse ekspertiisitaotluse küsimustega muudaks aga taotluse inimese jaoks ülemäära pikaks ja koormavaks, samas ei annaks toetuse suuruses oodatud erisust. Seetõttu lisakulusid edaspidi enam ei tuvastata ning toetuse suurus seotakse puude raskusastmega ning valdkonnaga, milles funktsiooni kõrvalekalle esineb. Reguleerimisalasse on lisandunud puudega tööealise inimese toetuse tingimused. Kuna puudest tulenevaid lisakulusid edaspidi enam ei arvutata, sätestatakse määruses puudega tööealise inimese toetuse suurus. Toetuse üldine suurusvahemik on sätestatud PISTS § 7 lõikes 2, määrusega täpsustatakse toetuse tingimusi ja suurust. Puudega lapse ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse suurus on sätestatud vastavalt PISTS § 6 lõikes 5 ja § 71 lõikes 2 ning nende toetuste suurust käesoleva eelnõuga ei muudeta. Lõikes 2 nimetatakse isikud, kellele määrust kohaldatakse. Nendeks on isikud, kes taotlevad puude raskusastme tuvastamist, ja isikud, kes taotlevad puudega tööealise inimese toetust. Puude raskusastme tuvastamisel kohaldatakse määrust kõikidele vanuserühmadele, s.o lastele, tööealistele ja vanaduspensioniealistele. Puudega tööealise inimese toetust saavad taotleda üksnes tööealised inimesed. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruses kasutatavad mõisted. Punkti 1 kohaselt käsitatakse terviseseisundi kirjeldusena PISTS § 23 lõike 5 alusel kehtestatud andmekoosseisu. Nimetatud andmed saadakse üldjuhul tervise infosüsteemist (edaspidi TIS). Kehtiva PISTS-i alusel puude raskusastme tuvastamiseks kasutatavate TIS-i andmete koosseis on kehtestatud sotsiaalministri 29.05.2012 määrusega nr 18 „Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks, püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ning ajutise töövõimetuslehe pikendamiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“. Riigikogu poolt 25.11.2015 vastu võetud TVTS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt kehtestatakse TIS-ist saadavate andmete koosseis tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusega nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“, mis jõustub 01.07.2016. Nimetatud määrus kehtestatakse TVTS-i, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, PISTS-i ja riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Punkti 2 kohaselt mõistetakse arsti all isikut, kes on puude raskusastme tuvastamist taotleva isiku perearst või isikut põhiliselt raviv eriarst ning kellel on isiku terviseseisundi kirjeldamiseks 3 asjakohased andmed. Arsti nime märgib isik oma taotlusel ning sellelt arstilt saadud terviseandmeid kasutab SKA isikul puude raskusastme tuvastamiseks. Punktides 3–7 sätestatud mõistete definitsioonid kattuvad suures osas tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruses nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ sätestatud definitsioonidega. Võrreldes nimetatud määrusega on kõnealuses määruses mõne mõiste definitsiooni kohandatud tulenevalt puude definitsioonist ja tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise alustest. PISTS § 2 lõike 21 kohaselt tuvastatakse tööealisel inimesel puude raskusaste lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelu piirangutest. Seega on puude raskusastme tuvastamisel kasutatavate mõistete defineerimisel rõhutatud just igapäeva- ja ühiskonnaelus esinevaid piiranguid, mitte niivõrd töötamisega seotud piiranguid. Punktis 3 defineeritakse „tegutsemise ja osalemise piirangu“ mõiste. Tegutsemise ja osalemise piiranguna käsitatakse takistusi, mida isik tegevuse sooritamisel või igapäevaelu olukordades kogeb. Nimetatud takistused võivad piirata isiku osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Punktis 4 defineeritakse mõiste „valdkond“. Mõiste defineerimisel on kasutatud rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (edaspidi RFK) sõnastust, mille kohaselt on valdkond vastastikuses seoses olevate füsioloogiliste funktsioonide, anatoomiliste struktuuride, tegevuste, ülesannete või elualade praktiline ja tähenduslik kogum. Puude raskusastme tuvastamise taotlusel olevad küsimused hõlmavad seitset valdkonda. Punktis 5 defineeritakse mõiste „võtmetegevus“. Võtmetegevus on tööealisel inimesel töösoorituseks ja kodusteks töödeks oluline ja vajalik tegevus. Võtmetegevus on käsitatav mitme sarnase tegevuse üldnimetusena. Punktis 6 defineeritakse mõiste „tegutsemisvõime“. Tegutsemisvõime on isiku võime täita ülesannet või sooritada tegevust. Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse hakkamasaamist nii igapäeva- kui ühiskonnaelus. Punktis 7 defineeritakse mõiste „erijuhtum“. Puude raskusastme tuvastamisel käsitatakse erijuhtumina juhtumit, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud ega vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi tõttu takistatud. Tegemist on erandliku juhtumiga, mille olemus põhjustab kergeid piiranguid mitmes hindamise valdkonnas, kuid mis koosmõjus piiravad oluliselt igapäevaelus hakkamasaamist ja ühiskonnaelus osalemist. Näiteks võib erijuhtumiga olla tegemist, kui • taotleja saab halvaloomulise kasvaja tõttu keemia- ja kiiritusravi, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea; • taotlejal on raske põletikuline nahahaigus, mille tõttu on tal nahakontakt mistahes objektidega, sh riietega, valu tõttu takistatud ja infektsioonioht on suur, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea; • taotlejal on kääbuskasv, mille tõttu jäävad talle raskesti kättesaadavateks igapäevaelus vajalikud töö-, suhtlus- ja muud tasapinnad, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea. Punktis 8 defineeritakse mõiste „funktsiooni kõrvalekalle“. Funktsiooni kõrvalekaldena käsitatakse elundsüsteemi füsioloogilise talitluse häiret. Elundsüsteemi talitlus on näiteks nägemine, kuulmine, liikumine jne. Vastavalt sellele on tegemist nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega, kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega, liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega jne. Eelnõu §-s 3 sätestatakse puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku terviseseisundi kirjelduse saamine. 4 Lõikes 1 kehtestatakse SKA-le kohustus teha puude raskusastme tuvastamiseks päring TIS-i viimase viie aasta jooksul sinna andmeid esitanud arstide ees- ja perekonnanimede saamiseks. Päring tuleb teha viie päeva jooksul arvates piisavate andmetega taotluse saamise päevast. Oma olemuselt on tegemist kehtiva regulatsiooni põhimõtete edasise kasutamisega. SKA ametnik peab enne päringu tegemist kontrollima, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ning seejärel sisestama taotluse andmed SKA infosüsteemi. Taotlust tuleb kontrollida ka juhul, kui see on SKA-le edastatud elektrooniliselt. Seetõttu on vaja anda ametnikule teatav aeg nimetatud toimingute tegemiseks enne, kui tehakse päring TIS-i. Kehtiva PISTS-i kohaselt tehakse päring samuti viie päeva jooksul. TIS-is sisalduv arsti nimi tähendab, et see arst on edastanud sinna isiku kohta andmeid. Andmete sisu SKA ametnikule ei kuvata. Kui arsti nimi on TIS-is olemas ning see kattub taotlusel märgitud arsti nimega, edastatakse taotlus arvamuse andmiseks arstiõppe läbinud isikule, kellel vastavalt PISTS § 23 lõikele 3 on isiku nõusolekul juurdepääs TIS- is olevatele puude raskusastme tuvastamiseks vajalikele andmetele. Lõike 2 kohaselt juhul, kui TIS-is andmed arsti ees- ja perekonnanime kohta puuduvad, edastab SKA taotlusel märgitud arstile taotluse isiku terviseseisundi kirjelduse saamiseks. Lõikes 3 sätestatakse, et terviseseisundi kirjelduse edastamisel SKA-le lisab arst sellele terviseseisundit kirjeldavate teiste oluliste dokumentide koopiad. Terviseseisundi kirjeldus ei tohi olla koostatud käsitsi. PISTS § 23 lõike 4 kohaselt edastab arst andmed TIS-i, teavitades sellest SKA-d või edastab andmed otse SKA-le. Terviseseisundi kirjelduse puhul eeldatakse, et arst on edastanud kõik isiku terviseandmed TIS-i. Kui TIS-is andmeid ei ole, saadetakse arstile terviseandmete edastamise taotlus. Arst saab valida, kas ta edastab isiku terviseandmed TIS-i või saadab need otse SKA-le. Kui arst saadab andmed SKA-le, tuleb terviseseisundi kirjeldusele lisada teiste oluliste dokumentide koopiad. Esitatava informatsiooni arusaadavuse huvides ning edaspidise menetluse hõlbustamiseks ei koostata terviseseisundi kirjeldust käsitsi. Lõike 4 kohaselt teavitab arst juhul, kui tal puuduvad inimese terviseseisundi kirjeldamiseks vajalikud andmed, SKA-d kirjalikult 15 päeva jooksul arvates vastava taotluse saamisest. Teavitamise tähtaeg tuleneb PISTS-ist, mille § 23 lõike 4 kohaselt peab arst edastama isiku terviseandmed 15 päeva jooksul. Seetõttu on antud sama tähtaeg ka andmete puudumisest teavitamiseks. Kuigi puude raskusastme tuvastamise puhul ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul isik peab olema arsti vastuvõtul käinud, on terviseandmed siiski vajalikud. Puude raskusastet ei saa tuvastada ilma tervist kirjeldavate andmeteta või puudulike andmete alusel. Eelnõu §-s 4 sätestatakse arstiõppe läbinud isiku arvamuse andmine. Riigikogu poolt 25.11.2015 vastu võetud TVTS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses sisalduva PISTS § 23 lõike 1 kohaselt kaasatakse puude raskusastme tuvastamise menetlusse vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Käesoleva paragrahviga täpsustatakse arstiõppe läbinud isiku arvamuse andmist. Arvamuse andmine tööealise inimese kohta kattub teatud ulatuses töövõime hindamisel tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse andmisega. See tuleneb asjaolust, et tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotluse küsimustik kattub töövõime hindamise taotluse küsimustikuga. Samuti kattub tööealise inimese kohta antava eksperdiarvamuse küsimustik. Siiski ei täida SKA kaasatud arstiõppe läbinud isik kogu eksperdiarvamuse küsimustikku, vaid üksnes osa sellest (nt ei anna SKA kaasatud arstiõppe läbinud isik tööalaseid soovitusi ega hinnangut töövõimele). Lõike 1 kohaselt edastab SKA arstiõppe läbinud isikule andmed kõigi puude raskusastme tuvastamiseks vajalike dokumentidega. Andmed edastatakse elektrooniliselt. Kui tööealine inimene taotleb puude raskusastme tuvastamist samaaegselt töövõime hindamisega või kui tema töövõimet on hinnatud puude raskusastme tuvastamise taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul ning tal ei ole tuvastatud töövõimet välistavat seisundit, kasutab SKA puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töövõime hindamise otsust, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud töövõimet välistav seisund vastavalt Riigikogu poolt 25.11.2015 vastu võetud TVTS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses 5 sisalduva PISTS § 23 lõikele 8. Sellisel juhul ei pea SKA puude raskusastme tuvastamise menetlusse enam täiendavalt arstiõppe läbinud isikut kaasama. Lõikes 2 sätestatakse, et puude raskusastme kohta arvamuse andmisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. Tegutsemise suutlikkust ja piiranguid hinnatakse alati koos abivahendiga, mida isik tema terviseseisundit arvestades vajab ja iga päev kasutab või mille kasutamine tegevusvõimet parandaks. Abivahendite kasutamist hinnatakse järgmiste põhimõtete alusel: kui isik kasutab tavapäraselt mingit abivahendit, hinnatakse võimekust koos abivahendiga; kui abivahendi on isikule määranud või soovitanud spetsialist, hinnatakse suutlikkust ja piiranguid selle abivahendi kontekstis, st abivahendit kasutades; kui isik abivahendit ei kasuta ning talle pole seda kunagi määratud ega soovitatud, antakse hinnang teoreetiliselt sobiva abivahendi kontekstis. Üksnes juhul, kui isikul on objektiivsed põhjused abivahendit mitte kasutada, hinnatakse suutlikkust ja piiranguid ilma abivahendit kasutamata. Kui isikule on abivahend määratud või soovitatud, ent isik seda ei kasuta, tuleb arvamuse andmise käigus selgitada, miks isik seda ei kasuta, kas kasutamata jätmise põhjus on mõistlik ning kas abivahend parandaks tegutsemisvõimet. Määratud ravi järgimisega arvestamine tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Lõike 3 kohaselt täpsustab arstiõppe läbinud isik vajaduse korral andmeid, pöördudes selleks taotlusel nimetatud arstide ja muude spetsialistide poole. Vajadus selgub arvamuse andmise käigus. Isik nimetab taotlusel arstid, kellel on olemas andmed tema terviseseisundi kohta. Lisaks võib isik taotlusel nimetada teised spetsialistid, kes omavad puude raskusastme tuvastamiseks andmeid tema tegutsemisvõime kohta (nt sotsiaaltöötaja, psühholoog, sotsiaalteenuse osutaja või mõni muu spetsialist). Lõikes 4 sätestatakse, et arstiõppe läbinud isik annab talle edastatud andmete põhjal SKA-le arvamuse lapse ja vanaduspensioniealise isiku puude raskusastme kohta. Arstiõppe läbinud isiku arvamus on SKA-le aluseks otsuse tegemisel. Lõigetes 5–9 sätestatu reguleerib arstiõppe läbinud isiku arvamuse andmist tööealise inimese kohta. Tööealine inimene võib puude raskusastet taotleda samaaegselt koos töövõime hindamisega, esitades ühise taotluse, mille tulemusena teeb ühise arstliku hindamise Eesti Töötukassa. Tööealine inimene võib puude raskusastet taotleda ka eraldiseisvalt, ilma töövõime hindamist taotlemata. Sellisel juhul, nagu ka töövõimet välistava seisundi korral, teeb arstliku hindamise SKA. Mõlemal juhul on taotluse küsimustik sarnane, samuti arstliku hindamise küsimustik. Tagamaks, et puude raskusastme tuvastamine on ühetaoline sõltumata sellest, kas puude raskusastme tuvastamist taotletakse koos töövõime hindamisega või sellest eraldi, on lõigetes 5– 9 sätestatu sarnane töövõime hindamise eksperdiarvamusega. Töövõime hindamine on sätestatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruses nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Lõikes 5 loetletakse valdkondade kaupa võtmetegevused, milles arstiõppe läbinud isik annab arvamuse tööealisel inimesel tegutsemispiirangute esinemise või puudumise kohta. Võtmetegevused on jaotatud seitsmesse valdkonda. Iga valdkond sisaldab küsimusi (nn esindusküsimused) selle valdkonna võtmetegevuste kohta. Lõikes 6 sätestatakse tööealisel inimesel võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete hindamisskaala. Skaala koostamisel on lähtutud RFK tegutsemispiirangute raskusastmete määratlusest. Raskusastmete hindamiseks kasutab arstiõppe läbinud isik määruse lisas olevat võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelit. Tabelis sisalduvad taotlusel olevate küsimuste valikvastustele vastavad raskusastmed: 6 1) raskusaste 0 – piirangut ei ole (puudub, on tühine) või esineb 0–4% ajast; 2) raskusaste 1 – kerge (väike, nõrk) piirang. Piirang on tugevusega, mis isiku igapäevaelu väga ei sega või on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb 5–24% ajast; 3) raskusaste 2 – mõõdukas (keskmine, tuntav) piirang. Piirang häirib sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, küsitud tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui pikaajalise tervisekahjustuseta isikul; 4) raskusaste 3 – raske (suur, tõsine) piirang. Piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli (51–95% ajast) või pidevalt või on küsitud tegevuse sooritamine peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) raskusaste 4 – täielik (vaieldamatu, sügav) piirang. Isikul ei ole üldse võimalik küsitud tegevust sooritada, vastav funktsioon puudub, piirang esineb pidevalt (96–100% ajast) ning segab kogu aeg igapäevategevust. RFK määratlusele tuginevat hindamisskaalat 0–4 kasutatakse ka kehtivas regulatsioonis puude raskusastme tuvastamisel. Arvestades asjaolu, et tööealine inimene võib puude raskusastet taotleda samaaegselt koos töövõime hindamisega, mille tulemusena tehakse üks ja ühine arstlik hindamine, ühtlustatakse käesolevas määruses hindamisskaala astmete kirjeldus TVTS-i alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 6 lõikes 3 sätestatuga. Lõikes 7 sätestatakse võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme kujunemine. Kui ühe võtmetegevuse all on esitatud mitu küsimust tegevusvõime hindamiseks, võrdub võtmetegevuse raskusaste nende küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Näiteks võtmetegevuse „Seismine ja istumine“ sooritamisel esinevaid piiranguid hinnatakse kahe küsimuse alusel: 1) „Kas Te saate istuda ühelt toolilt selle kõrval asuvale toolile ilma kellegi abita?“ ning 2) „Kas suudate ilma teise inimese abita püsida ühel kohal kas seistes, istudes või vaheldumisi, tundmata valu või kurnatust?“. Arstiõppe läbinud isik hindab mõlemat tegevust. Kui üks tegevus sai rohkem punkte kui teine, näiteks esimene küsimus 2 punkti ja teine 3 punkti, on võtmetegevuse „Seismine ja istumine“ sooritamisel esineva piirangu raskusaste 3, sest see oli tegevustele antud punktidest suurim. Lõikes 8 sätestatakse arstiõppe läbinud isiku arvamuse sisu. Arvamus sisaldab iga valdkonna võtmetegevuste sooritamise kohta antud piirangu raskusastet ja seisundi kirjeldust või diagnoose, millele arstiõppe läbinud isik hinnangu andmisel tugines, samuti kinnitust, kas meditsiiniliste andmete alusel vastab taotleja terviseseisund taotleja poolt puude raskusastme tuvastamise taotlusel antud hinnangule enda talitusliku võimekuse raskusastmele või mitte. Kui arstiõppe läbinud isiku hinnang erineb taotleja hinnangust, peab arstiõppe läbinud isik lisama põhjenduse. Iga valdkonna lõppu koostab arstiõppe läbinud isik valdkondliku kokkuvõtte. Lõikes 9 loetletakse andmed, mis peavad sisalduma kokkuvõttes, mis esitatakse iga valdkonna kohta, milles piirang esineb. Nimetatud andmeteks on: piirangu raskusaste, piirangu avaldumise kirjeldus, piirangu põhjus ja mõju isiku tegutsemisvõimele, objektiivne staatus ehk isiku terviseseisund arstliku läbivaatuse hetkel, uuringutulemused, piirangu põhjustanud tervisekahjustuse kulg, isiku enesehinnang ja kohanemine piiranguga. Eelnõu § 5 sätestab puude raskusastme tuvastamise alused lapsel ja vanaduspensioniealisel inimesel. Põhimõttelisi erinevusi kuni 30.06.2016 kehtiva sotsiaalministri määrusega nr 61 ei ole, mõiste „ekspertarst“ on asendatud mõistega „arstiõppe läbinud isik“. Sama mõistet kasutatakse ka Riigikogu poolt 25.11.2015 vastu võetud TVTS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses sisalduvas PISTS-i eelnõus. Arstiõppe läbinud isik on üldine termin tähistamaks SKA poolt puude raskusastme tuvastamise menetlusse kaasatud arste, kelleks võivad olla ka SKA arstiõppe läbinud töötajad. Eelnõu § 6 sätestab tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise korra. 7 Lõike 1 kohaselt põhineb tööealise inimese puude raskusastme tuvastamine arstiõppe läbinud isiku arvamusel. Nimetatud arvamus sisaldab muu hulgas eelnõu § 4 lõikes 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja puude raskusastme tuvastamise taotluse andmeid. Vajaduse korral on SKA-l õigus arvesse võtta muid asjasse puutuvaid andmeid (nt vaiete korral, kui inimene esitab hindamise seisukohalt olulist täiendavat informatsiooni). Lõikes 2 on valdkondade kaupa loetletud funktsioonid (liikumine, nägemine, kuulmine, kõne, vaimsed ja muud funktsioonid), mille kõrvalekaldeid hinnatakse. Need on valitud põhimõttel, et oleks kaetud puuet põhjustavad enamlevinud funktsioonihäired. Kuna edaspidi hinnatakse inimese tegutsemisvõimet ja piiranguid seitsmes valdkonnas, sätestatakse määruses, millised valdkonnad eelnimetatud funktsioonide kõrvalekaldeid iseloomustavad. Näiteks õppimise ja tegevuste elluviimise valdkond iseloomustab inimese vaimseid funktsioone. Kõrvalekalde tuvastamine funktsioonipõhiselt on vajalik, kuna sellest sõltub puudega tööealise inimese toetuse suurus, samuti osutatakse sellest lähtuvalt sotsiaalteenuseid. Lõike 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks igas valdkonnas (välja arvatud suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (edaspidi piirangu aritmeetiline keskmine). Näiteks, kui liikumise valdkonna kolme võtmetegevuse raskusastmete arvväärtused on 2, 3 ja 2, siis nende aritmeetiline keskmine on 2,3. See vastab keskmisele puude raskusastmele. Suhtlemise valdkonnas aritmeetilist keskmist ei arvutata. Selle valdkonna all hinnatakse kolme funktsiooni (nägemine, kuulmine, kõnelemine), mistõttu nende omavahelise keskmise leidmine ei oleks asjakohane. Puude raskusastme tuvastamisel suhtlemise valdkonnas võetakse aluseks konkreetset funktsiooni puudutavale küsimusele antud hinnang, s.o võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu arvväärtus. Näiteks, kui nägemist iseloomustava küsimuse juures hindab arstiõppe läbinud isik piirangu ulatuseks 2, on tegemist keskmise puude raskusastmega. Lõike 4 kohaselt juhul, kui arstiõppe läbinud isik on andnud hinnangu valdkonnas esinevale muule piirangule, st on märkinud muu piirangu raskusastme arvväärtuse, võetakse see arvväärtus lõikes 3 nimetatud aritmeetilise keskmise arvutamise puhul arvesse üksnes juhul, kui see võrdub sama valdkonna piirangu aritmeetilise keskmisega või on sellest suurem. Näiteks, kui liikumise valdkonna kolme võtmetegevuse sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtused on 2, 1 ja 3 (nende aritmeetiline keskmine on 2) ning muu piirangu raskusastme arvväärtus on 1, ei võeta seda arvväärtust valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse, kuna see on väiksem kui valdkonna võtmetegevuste alusel arvutatud piirangu aritmeetiline keskmine (1 on väiksem kui 2). Kui muu piirangu raskusastme arvväärtus oleks antud näite puhul vähemalt 2, arvutatakse uus piirangu aritmeetiline keskmine: (2 + 1 + 3 + 2) : 4 = 2, mis vastab keskmisele puude raskusastmele. Muu piirangu puhul on tegemist on juhtumitega, kus isik ei saa vastavas valdkonnas etteantud võtmetegevuste küsimuste alusel kirjeldada oma tegutsemisraskusi. Sellisel juhul saab ta neid kirjeldada valdkonna muude piirangute all. Arstiõppe läbinud isik peab hindama, kas taotlusel muude piirangute all kirjeldatu põhjal oleks siiski võimalik anda hinnangud võtmetegevustele. Kui see on võimalik, annab ta hinnangud võtmetegevuste kaudu (hindab võtmetegevuste sooritamisel esinevaid piiranguid) ning aritmeetiline keskmine arvutatakse nende alusel, nagu on kirjeldatud lõikes 3. Kui muu piirangu all oleva informatsiooni põhjal arstiõppe läbinud isik siiski võtmetegevustele hinnanguid anda ei saa, hindab ta muu piirangu raskusastet, mis omakorda võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse käesolevas lõikes nimetatud tingimustel. Käesoleva määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas (s.o suhtlemine) muu piirangu esinemisel aritmeetilist keskmist ei arvutata. Kui muu piirang esineb, korrigeerib SKA vajaduse korral konkreetset funktsiooni (nägemine, kuulmine või kõnelemine) iseloomustava võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtust vastavalt lõikes 5 sätestatule. Lõike 5 kohaselt on SKA-l õigus korrigeerida valdkonna piirangu aritmeetilist keskmist või käesoleva määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonna (s,o suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid poole ühiku ulatuses või küsida arvamust 8 arstiõppe läbinud isikult. Näiteks, kui isikul on liikumise valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine veidi väiksem kui 2, kuid ekspertiisitaotluselt või muudelt dokumentidelt selgub, et isik elab talle vajalikest teenindusasutustest kaugel ja tal on nende külastamisega raskusi, võib SKA suurendada liikumise valdkonna aritmeetilist keskmist poole ühiku ulatuses. Lõikes 6 on esitatud valdkondades esinevatele piirangutele antud raskusastmete arvväärtuste aritmeetiliste keskmiste vahemikud, mille puhul tuvastatakse keskmine, raske või sügav puue. Arvväärtusega vahemikus 2–2,75 on kirjeldatud olukorda, kus funktsiooni mõõdukas kõrvalekalle tingib mõningaid toimetuleku raskusi igapäevases elus ja see vastab eelnõu koostamise ajal Riigikogu poolt 25.11.2015 vastu võetud TVTS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse PISTS § 2 lõikes 21 kirjeldatud keskmisele puude raskusastmele; arvväärtused vahemikus 2,76–3,49 väljendavad funktsiooni suurest kõrvalekaldest tingitud piiranguid igapäevaelus ja vastavad raske puude definitsioonile ning alates arvväärtusest 3,5 on funktsioon täielikult kõrvalekaldunud ja häirunud ning igapäevane tegutsemine täielikult takistatud – see vastab sügava puude raskusastmele. Nimetatud aritmeetiliste keskmiste vahemikud kehtivad kuues valdkonnas seitsmest. Kuigi määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas (s.o suhtlemine) aritmeetilisi keskmisi ei arvutata, on selles valdkonnas puude raskusastme tuvastamise kriteeriumid kooskõlas teistes valdkondades puude raskusastme tuvastamiseks sätestatud kriteeriumitega (aritmeetiliste keskmiste vahemikega). Mõned erisused on vaid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning need on sätestatud lõikes 7. Lõikes 7 on esitatud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste keskmiste vahemikud, mille puhul tuvastatakse keskmine või raske puue. Kui arvväärtus on vahemikus 2,76–3,49, tuvastatakse isikul keskmine puude raskusaste. Arvväärtus alates 3,5-st annab raske puude raskusastme. Sügavat puude raskusastet teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei tuvastata, kuna siin esinevad piirangud on oma olemuselt sellised, mis üldjuhul kaasnevad mõnes teises valdkonnas esinevate piirangutega. Seega tuleb puude raskusaste sel juhul tuvastada domineeriva valdkonna alusel. Kui teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevate piirangute alusel tuleks tuvastada raske puude raskusaste, ent valdkonnas, milles need piirangud kaasusid, on tuvastatud keskmine puude raskusaste, tuvastatakse isikul siiski raske puude raskusaste, st lõikes 9 sätestatu kohaselt valdkonna alusel, kus piirangud on suurimad. Lõike 8 kohaselt juhul, kui isikul esinevad piirangud mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad. Lõikes 9 sätestatakse puude raskusastme tuvastamine erijuhtumi puhul. Erijuhtumi näol on tegemist erandliku juhtumiga, mil valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on piirangud vähe väljendunud ega vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid sellele vaatamata esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises. Näiteks võib erijuhtumiga olla tegemist, kui isikul on raske põletikuline nahahaigus, mille tõttu on tal nahakontakt mistahes objektidega, sh riietega, valu tõttu takistatud ja infektsioonioht suur, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea. Samuti võib erijuhtumiga olla tegemist, kui isikul on kääbuskasv, mille tõttu jäävad talle raskesti kättesaadavateks igapäevaelus vajalikud töö-, suhtlus- ja muud tasapinnad, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea. Erijuhtumi esinemise korral tuvastatakse isikul keskmine puude raskusaste. Kui isikul siiski esineb paralleelselt erijuhtumiga piirang mõnes küsitud valdkonnas, tuvastatakse puude raskusaste valdkonna piirangute järgi eeldusel, et see vastab vähemalt keskmise puude raskusastmele. Eelnõu § 7 sätestab puude raskusastme korduva tuvastamise korra. Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva korraga käesolevas eelnõus ei ole. Lõigetes 1–5 tehtud muudatused on tehnilist laadi. Tagamaks selgust ja sõnastuse ühtlust, asendatakse paragrahvi pealkirjas termin „korduvekspertiis“ terminiga „korduv tuvastamine“. Sõna „tuvastamine“ on kasutatav sõltumata sellest, kas tegemist on esmakordse või korduva menetlusega. Kuna lauseosa „puude raskusastme korduv tuvastamine“ on läbiv kõikides käesoleva paragrahvi lõigetes, nimetatakse 9 seda pika sõnaühendi kordamise vältimiseks edaspidi „korduvekspertiisiks“. Lisaks muudetakse korduvekspertiisi tegemise tähtaeg inimese jaoks mõnevõrra paindlikumaks ning see viiakse kooskõlla nn ühe ukse poliitikaga. Samuti jäetakse kõnealusest paragrahvist välja säte, mis täpsustab puude raskusastme tuvastamisel selle kestuse viimase päeva. Kehtiva korra alusel on puude raskusastme kestuse viimaseks päevaks puude raskusastme kestuse viimase kalendrikuu viimane päev. Edaspidi ei pea puude raskusastme kestus ilmtingimata olema kalendrikuu viimane päev. Puude raskusaste tuvastatakse tagasiulatuvalt alates taotluse esitamise päevast, mistõttu juhul, kui inimene on esitanud taotluse kalendrikuu keskel ja tal tuvastatakse puude raskusaste kestusega näiteks 2 aastat, saab lõppkuupäeva määramisel lähtuda taotluse esitamise kuupäevast. Puuetega inimeste sotsiaaltoetus puude raskusastme kestuse esimese ja viimase kalendrikuu eest arvutatakse proportsionaalselt vastavalt päevade arvule, mil puude raskusastme tuvastamise otsus esimesel ja viimasel kuul kehtib. Lõike 1 kohaselt tuvastab SKA isikul puude raskusastme alates eelmise puude raskusastme tuvastamise otsusega määratud puude raskusastme kestusele järgnevast päevast, kui isik esitab korduvekspertiisi taotluse 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva puude raskusastme tuvastamise otsuse lõpukuupäeva. Kehtivas määruses on sätestatud kindel ajavahemik, mille jooksul tuleb korduvekspertiisi taotlus esitada, s.o hiljemalt puude raskusastme kestuse eelviimase kalendrikuu 5.–20. kuupäeval. Ajavahemik on vajalik, et SKA jõuaks teha korduvekspertiisi otsuse enne kehtiva otsuse lõppemist ning puude raskusastme korduval tuvastamisel ei tekiks olukorda, kus toetuse maksmine eelmise otsuse alusel lõpeb, ent uue alusel veel maksta ei saa, sest uut otsust pole jõutud veel teha. Uus korduvekspertiisi regulatsioon on kooskõlas nn ühe ukse poliitikaga, kuna ka TVTS näeb ette töövõime korduvaks hindamiseks taotluse esitamise 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva otsuse lõppemist. Nimetatud perioodi määramisel on arvestatud SKA praktikaga, mille kohaselt 50 tööpäeva on piisav aeg korduvekspertiisi otsuse tegemiseks enne kehtiva otsuse lõppemist. Siiski eeldatakse, et inimene esitab taotluse aegsasti, mitte ei tee seda vahetult enne kehtiva otsuse lõppemist. Seetõttu on SKA-l plaanis lisada otsustele ka soovituslik ajavahemik korduvekspertiisi taotluse esitamiseks. Korduvekspertiisi tegemise kiirus sõltub paljuski ka inimese raviarstist, kes edastab ekspertiisiks vajalikud terviseandmed. Kuigi puude raskusastme tuvastamise puhul ei ole ette nähtud arsti vastuvõtul käimist kindlaksmääratud aja jooksul enne taotluse esitamist, ei saa puude raskusastet tuvastada ilma asjakohaste terviseandmeteta. Kui arst on vajalikud terviseandmed aegsasti edastanud, kulgeb kogu menetlus kiiremini. Juhtumid, mil ekspertiisi tegemine viibib, on seni valdavalt põhjustatud sellest, et SKA pole saanud arstilt õigel ajal terviseandmeid. Esineb ka juhtumeid, mil andmed saadakse alles pärast mitmekordse päringu tegemist. Lõike 2 kohaselt teeb SKA korduvekspertiisi isiku poolt esitatud uue puude raskusastme tuvastamise taotluse alusel. Seega tuleb korduvekspertiisi taotlemiseks isikul esitada uus taotlus. Lõike 3 kohaselt võib isik terviseseisundi või muu asjasse puutuva olukorra muutumisel taotleda puude raskusastme tuvastamist enne PISTS § 24 lõikes 3 sätestatud puude raskusastme kestuse lõppemist ja enne käesoleva määruse § 7 lõikes 1 sätestatud korduvekspertiisi taotlemiseks määratud aega. Lõike 4 kohaselt loetakse korduvekspertiisi tegemise korral puude raskusastme tuvastamise päevaks eelmise puude raskusastme tuvastamise otsuse lõpukuupäevale järgnev päev. See võimaldab juhul, kui korduvekspertiisiga tuvastatakse uuesti puude raskusaste, minna sujuvalt ühelt toetuse maksmise perioodilt üle järgmisele perioodile ilma, et tekiks perioodi, mil inimesel puudub õigus toetusele. Lõikes 5 on sätestatud ennetähtaegse korduvekspertiisi tegemise puhul uue puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtima hakkamise päev. Võrreldes kehtiva korraga siin muudatusi ei tehta. Kui isik taotleb puude raskusastme tuvastamist lõikes 3 sätestatud juhul (nt tema terviseseisund on muutunud), muudab uus puude raskusastme tuvastamise otsus seni kehtinud otsuse kehtetuks alates puude raskusastme tuvastamise taotluse SKA-le esitamise päevast või postiga saatmise korral lähtekoha postitamise kuupäevast. See tähendab, et uus puude raskusastme 10 tuvastamise otsuse kehtib alates puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamise päevast või postiga saatmise korral alates lähtekoha postitamise kuupäevast. Eelnõu § 8 sätestab puude raskusastme tuvastamise otsuse. Vastavalt PISTS § 24 lõikele 1 teeb SKA puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise otsuse 15 tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast. Lõikes 1 loetletakse otsusele kantavad andmed, milleks on puude raskusaste, selle tuvastamise päev ja kestus; funktsioonid, mille kõrvalekalle vastab vähemalt keskmisele puude raskusastmele, puude raskusastme kestus, korduvekspertiisi taotlemise aeg, puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise alus ning puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamise aeg. Võrreldes kehtiva PISTS-iga on otsusele kantavate andmete hulgast välja jäetud andmed lisakulude kohta, kuna edaspidi puudest tulenevaid lisakulusid enam ei arvutata, ning otsuse vaidlustamise kord, kuna see dubleeris haldusmenetluse seadust. Lõike 2 sõnastus on üle toodud kehtivast sotsiaalministri 23.09.2008 määrusest nr 61 „Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad ning hüvitatavate lisakulude arvutamise kord“. Selle kohaselt lähtub SKA puude raskusastme kestuse määramisel haiguse või vigastuse raskusest, terviseseisundist ning selle muutumise senisest kiirusest ja edasisest prognoosist, puudega inimese elukeskkonnast ja rehabilitatsioonivõimalustest. Lõikes 3 sätestatakse otsusest teavitamise aeg. SKA teavitab isikut puude raskusastme tuvastamise otsusest 15 päeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast. Kehtiv PISTS näeb ette ka puude raskusastme tuvastamise taotluses märgitud ja isiku terviseseisundi kirjelduse edastanud arsti teavitamise puude raskusastme tuvastamise otsusest. Edaspidi arste otsusest enam ei teavitata. Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikele 2 on terviseandmed ja andmed puude kohta delikaatsed isikuandmed. Isikuandmete töötlemine, sh nende edastamine saab toimuda üksnes isiku nõusolekul või seaduse alusel. PISTS ei näe ette selliste andmete edastamiseks isikult nõusoleku küsimist ega puude raskusastme tuvastamise taotluses märgitud ja isiku terviseseisundi kirjelduse esitanud arsti teavitamist, mistõttu neid andmeid määruse alusel raviarstile edastada ei saa. Raviarst osutab isikule raviteenust, mida puude tuvastamise fakt iseenesest mõjutama ei peaks. Ka juhul, kui isikult küsida andmete edastamiseks nõusolekut, on isikul õigus andmete edastamisest keelduda. Eelnõu § 9 sätestab puudega tööealise inimese toetuse tingimused. Vastavalt PISTS § 7 lõikele 3 sõltub toetuse suurus puude raskusastmest ja valdkonnast, milles funktsiooni kaotus või kõrvalekalle esineb. Toetuste suurus on vastavalt PISTS § 7 lõikele 2 vahemikus 65–210 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. Toetuste suurused on läbi arutatud Eesti Puuetega Inimeste Kojaga ning tuginevad senisele toetuste maksmise praktikale vastavalt SKA-st saadud andmetele (2013. ja 2014. a määratud ja makstud toetused puude raskusastmete ja puudeliikide kaupa). Toetuste suurus on sätestatud lõigetes 3–9 ning nende kujundamisel võeti aluseks SKA puudega tööealise inimese toetuse maksmise statistika puudeliikide ja raskusastmete kaupa aastatel 2013 ja 2014. Vaadeldi tegelike väljamaksete alusel arvutatud keskmisi suurusi. Saadud andmetest nähtus, et kõige suuremat keskmist toetust on makstud liikumispuudega, nägemispuudega ja liitpuudega isikutele. Puude raskusastmeti on saanud suurimat keskmist toetust sügava puudega inimesed. Uute toetuste suuruste puhul on eelnimetatud erisused arvesse võetud, st samale sihtrühmale on arvestatud ka edaspidi suurem toetus võrreldes teiste puudeliikide ja raskusastmetega. Toetuste suuruste jaotamisel lähtuti eeldusest, et puudega tööealiste inimeste toetusteks ettenähtud eelarve jääb samaks. See tähendab, et olemasolevad vahendid jaotatakse sihtrühma sees ümber. Siiski mõjutab uusi toetuste keskmisi suurusi asjaolu, et edaspidi hakkavad toetust saama ka need puudega isikud, kellel kehtiva ekspertiisitaotluse alusel seni lisakulusid ei tuvastatud. Samuti on uute toetuste puhul tõstetud märkimisväärselt toetuse miinimumtaset, milleks praegu on 65% sotsiaaltoetuste määrast, ent edaspidi 112% sotsiaaltoetuste määrast. Kõigi uute suuruste puhul on seatud kriteeriumiks, et raske puudega isik ei saaks toetust vähem kui sama puudeliigi senine üldkeskmine toetus. 11 Alternatiivina kaaluti võimalust kehtestada toetus üksnes lähtuvalt puude raskusastmest. Seda lahendusvarianti siiski ei toetatud, kuna leiti, et puude raskusaste ei iseloomusta piisaval määral puudest tulenevate lisakulude suurust. Lõike 1 kohaselt makstakse puudega tööealise inimese toetust tööealisele inimesele, kellel on PISTS-i alusel tuvastatud puude raskusaste. Lõike 2 kohaselt võetakse puudega tööealise inimese toetuse maksmisel aluseks kõige suurema kõrvalekaldega funktsioon. See on põhjendatud, kuna eelduslikult on suurima kõrvalekalde tõttu ka suurim vajadus toetuste ja teenustega kompenseerimise järele. Toetuse suuruse kujundamisel arvestati funktsiooni kõrvalekalde eripärast tingitud vajadustega (nt liikumispuudega ja nägemispuudega inimestel on keskmised kulud seni olnud suurimad). Lõikes 3 sätestatakse toetuse suurus liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega isikule. Toetuse suurus keskmise puude raskusastmega isikule on 161 protsenti, raske puude raskusastmega isikule 192 protsenti ja sügava puude raskusastmega isikule 210 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus. Lõikes 4 sätestatakse toetuse suurus nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega isikule. Toetuse suurus keskmise puude raskusastmega isikule on 148 protsenti, raske puude raskusastmega isikule 183 protsenti ning sügava puude raskusastmega isikule 210 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus. Lõikes 5 sätestatakse toetuse suurus keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekaldega isikule. Toetuse suurus keskmise puude raskusastmega isikule on 112 protsenti, raske puude raskusastmega isikule 136 protsenti ning sügava puude raskusastmega isikule 170 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus. Lõikes 6 sätestatakse toetuse suurus kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega isikule. Toetuse suurus keskmise puude raskusastmega isikule on 118 protsenti, raske puude raskusastmega isikule 140 protsenti ning sügava puude raskusastmega isikule 170 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus. Lõikes 7 sätestatakse toetuse suurus vaimse funktsiooni kõrvalekaldega isikule. Toetuse suurus keskmise puude raskusastmega isikule on 133 protsenti, raske puude raskusastmega isikule 163 protsenti ning sügava puude raskusastmega isikule 190 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus. Lõikes 8 sätestatakse toetuse suurus muu funktsiooni kõrvalekaldega isikule. Toetuse suurus keskmise puude raskusastmega isikule on 142 protsenti, raske puude raskusastmega isikule 179 protsenti ning sügava puude raskusastmega isikule 210 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus. Lõikes 9 sätestatakse toetuse suurus isikule, kellel on tuvastatud vähemalt kaks võrdse ulatusega sama paragrahvi lõigetes 3–8 nimetatud funktsiooni kõrvalekallet. Kui lõigetes 3–8 sätestatud toetusi makstakse juhtudel, mil on võimalik tuvastada domineeriv funktsiooni kõrvalekalle, siis lõikes 9 sätestatakse toetuse suurus isikutele, kellel on küll mitme funktsiooni kõrvalekalle, ent nende hulgas puudub domineeriv funktsioon. Toetuse suurus keskmise puude raskusastmega isikule on 161 protsenti, raske puude raskusastmega isikule 192 protsenti ning sügava puude raskusastmega isikule 210 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus. Eelnõu § 10 on rakendussäte. Selle kohaselt tunnistatakse sotsiaalministri 23. septembri 2008. a määrus nr 61 „Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad ning hüvitatavate lisakulude arvutamise kord“ kehtetuks. Eelnõu §-s 11 on sätestatud määruse jõustumisaeg. Määrus jõustub 1. juulil 2016. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 12 Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrus on kooskõlas PISTS-i uue redaktsiooniga ning sellega kehtestatakse puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused. Puude raskusastme tuvastamise tingimuste korra muutmine tagab seadusega sätestatud eesmärkide saavutamise ning töövõimereformiga kaasneva ühe ukse põhimõtte rakendamise. Puude raskusastme tuvastamise tingimuste ja korra muutmisega seotud mõjud on kirjeldatud Riigikogu poolt 25.11.2015 vastu võetud TVTS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas. Määruse rakendamisega võib täiendavalt kaasneda mõju puudega tööealise inimese toetuse praegusele kogueelarvele. Kuna toetuse alampiiri tõstmine võib kiirendada puude korduvekspertiisi taotlemist sellel osal sihtrühmast, kes saavad praegu väiksemat toetust, võib see teatud määral eelarvekulu suurendada. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Puude raskusastme tuvastamise uue metoodika ja puudega tööealise inimese toetuse arvutamisega kaasnevad infotehnoloogiliste lahenduste kulud on arvestatud Riigikogu poolt 25.11.2015 vastu võetud TVTS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse juures. SKA uue infosüsteemi SKAIS2 arendustööde kulu on arvestatud SKAIS2 arenduse eelarves. Määruse rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2016. aastal. Jõustumisaeg on kooskõlas Riigikogu poolt 25.11.2015 vastu võetud TVTS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses sätestatud PISTS-i muudatuste jõustumisajaga. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse saamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Eelnõu ettevalmistamisse kaasati puudega tööealise inimese toetuste uute suuruste kujundamiseks Eesti Puuetega Inimeste Koda ning selle allorganisatsioonid. Käesolevas eelnõus sätestatud toetuste jaotust toetasid suurimad puudega inimeste esindusorganisatsioonid, s.o Eesti Afaasialiit, Eesti Diabeediliit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Lihashaigete Selts, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Pimedate Liit, Eesti Pimekurtide Tugiliit, Eesti Reumaliit, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit. Ülejäänud Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmed jäid eriarvamusele. Rait Kuuse Sotsiaalala asekantsler Tallinna halduskohus Teie 10.04.2019 nr 3-19-150 [email protected] Meie 11.04.2019 nr 1.2-4/1076-2 Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealiseinimese toetuse tingimused“ eelnõu seletuskirja edastamine Lugupeetud Tristan Ploom Edastame Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealiseinimese toetuse tingimused“ eelnõu seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse sotsiaalala asekantsler Lisa: Puude raskusastme tuvastamine SK.rtf Triin Teder 6269212 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel