MINISTRI MÄÄRUS
10.04.2019 nr 37
Tervishoiuteenuste eest tasumise,
lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste
statistika ning Eesti Haigekassa eelarve
efektiivse ja otstarbeka kasutamise
eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi
andmete loetelu ja päringute perioodid
Määrus kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse § 2 lõike 24 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve,
tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) eelarve efektiivse ja
otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute
perioodid.
§ 2. Tervise infosüsteemis olevate andmete loetelu ja päringute perioodid
(1) Haigekassal on tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve,
tervishoiuteenuste statistika ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise
eesmärgil juurdepääsuõigus järgmiste tervise infosüsteemi edastatud dokumentide
andmetele:
1) ambulatoorne epikriis;
2) statsionaarne epikriis;
3) uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekiri;
4) saatekirja vastus;
5) ambulatoorse haigusjuhtumi avamise teatis;
6) statsionaarse haigusjuhtumi avamise teatis;
7) ambulatoorse haigusjuhtumi lõpetamise teatis;
8) statsionaarse haigusjuhtumi lõpetamise teatis;
9) arengu hindamise teatis;
10) immuniseerimise teatis;
11) läbivaatuse teatis;
12) nõustamise teatis;
13) kasvamise teatis;
14) kiirabikaart;
15) hambaravikaart;
16) ambulatoorse teenuse, sealhulgas e-konsultatsiooni saatekiri;
17) surmateatis;
18) surma põhjuse teatis;
19) perinataalsurma põhjuse teatis;
2
20) iseseisva statsionaarse õendusabi ja koduõenduse saatekiri;
21) haiglaravi saatekiri.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumentide andmekoosseis on sätestatud
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud valdkonna eest
vastutava ministri määruse lisades.
(3) Haigekassal on juurdepääsuõigus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 3
alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud tervise infosüsteemi
edastatud meditsiinilistele ülesvõtetele.
(4) Käesoleva määruse alusel on juurdepääsuõigus tervise infosüsteemi kantud andmetele
päringule eelneva viie aasta kohta.
(5) Tervise infosüsteemi volitatud töötlejad tagavad üks kord kalendriaasta jooksul vastutavale
töötlejale ülevaate käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumentide kohta tehtud
päringutest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise
järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja
otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja
päringute perioodid“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määrus „Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve,
tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise
eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ (edaspidi määrus)
kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse (edaspidi HKS) § 2 lõike 24 alusel.
Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) töötajale tervise infosüsteemile juurdepääsu õiguse HKS-
is sätestamine on seotud 15. märtsil 2019. a jõustunud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise
seadusega1 (edaspidi IKSRS), millega muudeti ka HKS-i ja ravikindlustuse seadust (edaspidi
RaKS). HKS § 2 täiendati lõigetega 22–24.
Seni oli RaKS § 18 lõike 2 kohaselt haigekassal õigus nõuda temaga lepingu sõlminud isikutelt,
samuti teistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides
sätestatud juhtudel kindlustatud isiku andmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid ning muid
andmeid, kuivõrd need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete
täitmiseks. IKSRS-iga muudetud HKS-i ja RaKS-i kohaselt viidi see säte RaKS-ist HKS § 464
lõigetesse 1 ja 2.
Lähtuvalt eespool nimetatud seadusesätetest on haigekassal tema poolt tasutavate teenuste
põhjendatuse ja õigsuse kontrollimiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt
tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente (tervisekaart, haiguslugu vms). Dokumentide
kontrollimisel vaadeldakse eelkõige tegevuse vastavust õigusaktidele ja lepingutele, aga ka
tunnustatud ravijuhenditele.
HKS-i täiendamisega luuakse haigekassale tehniline juurdepääs tervise infosüsteemile.
See on vajalik, et suurendada oluliselt haigekassa võimekust kontrollida talle esitatud raviarvete,
retseptiravimite ja meditsiiniseadmete põhjendatust ning teha täiendavaid kontrolle, et vältida
ravikindlustusraha ebaotstarbekat kasutamist. Muudatus aitab pikemas perspektiivis säästa
ravikindlustusraha ning selle abil suurendada teiste teenuste mahtu ja parandada kvaliteeti.
Haigekassa järelevalve õiguslikud alused tulenevad eelkõige HKS § 2 lõikest 1 ja lõike 2
punktist 4, mille kohaselt on haigekassa eesmärk ravikindlustushüvitiste võimaldamine vastavalt
RaKS-ile, muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud kuludele. Oma eesmärgi
saavutamiseks kontrollib haigekassa muu hulgas haigekassa poolt osaliselt või täielikult
tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust, tehes ravi rahastamise lepingu partnerite üle
lepingulist järelevalvet.
Käesoleva eelnõuga kehtestatakse HKS § 2 lõikes 23 nimetatud andmete täpsem loetelu ja
päringute perioodid.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019002
1
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse on ette valmistanud Eesti Haigekassa vanemjurist Kadri Kurvits
(
[email protected]). Eelnõu on menetlenud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi
arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan (
[email protected], 626 9139).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Eesti Haigekassa vanemjurist Kadri Kurvits
(
[email protected]) ning Sotsiaalministeeriumi õigusnõunikud Nele Nisu
(
[email protected], 626 9338) ja Jaanus Põldmaa (
[email protected], 626 9328).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus on seotud 15. märtsil 2019. a jõustunud IKSRS-iga, mille kohaselt sätestati HKS-is
haigekassa juurdepääs tervise infosüsteemile.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kahest paragrahvist.
Määruse §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala ning sätestatakse, et määrusega
kehtestatakse tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste
statistika ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise
infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid. Vastav alus tuleneb IKSRS-iga HKS § 2
täiendamisest lõigetega 22–24. Juurdepääsuõigus on haigekassa töötajal, kes kontrollib osaliselt
või täielikult tasustatavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust. Juurdepääsuõigus on vajalik ka
lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning haigekassa eelarve efektiivse ja
otstarbeka kasutamise eesmärgil. See tähendab, et haigekassal on juurdepääs kõikidele
andmetele, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.
Haigekassa eelarves on juba teenuseid, mida osutatakse kindlustamata isikutele. See tähendab,
et osa teenuseid (nt rahvatervise kaitsega seotud teenused) ei ole seotud ravikindlustusega,
samuti ei ole ravikindlustusega seotud kiirabi jt teenused. Need on kõik teenused, mis on
ravikindlustusvälised ja seotud ülesannetega, mis on viimastel aastatel haigekassale üle antud.
Haigekassal on põhjendatud huvi vaadata isiku poolt tasutud arveid, kui haigusjuht on seotud
mõne teise teenuse arvega, mis on esitatud haigekassale maksmiseks. See võib kõne alla tulla
juhul, kui isik pöördub sellise tervishoiuteenuse osutaja poole, kellel haigekassaga ravi
rahastamise lepingut ei ole sõlmitud, ning talle määratakse retseptiravim, mille tasu ülevõtmise
kohustus on haigekassal. Selleks, et haigekassa saaks veenduda tasu ülevõtmise kohustuse
põhjendatuses, peab ta hindama, kas väljastatud retseptiravim on meditsiiniliselt põhjendatud.
Sama kehtib meditsiiniseadmete puhul, kui isik on väidetavalt tasunud kogu teenuse arve, aga
tegelikult on vastav arve esitatud haigekassale maksmiseks. Seega on vaja aeg-ajalt hinnata isiku
terviklikku käitumist ja isiku tasutud teenuseid kõikide tervishoiuteenuse osutajate juures. Eelkõige
tuleb see kõne alla juhul, kui haigust on ravitud esimestes etappides tervishoiuteenuse osutaja
2
juures tasulisi teenuseid osutades ning kallimate teenuste eest on tasutud haigekassa eelarvest.
Selleks, et selles omavaheline seos leida, tuleb töödelda kõiki isikuandmeid, mis on edastatud
tervise infosüsteemi.
Samuti on kõikide andmete töötlemine vajalik järgmiste juhtumite lahendamiseks. Hambaravis on
täiendavad soodustused rasedatel. Kui kindlustatud isiku raseduse on tuvastatud sellise
tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel haigekassaga ravi rahastamise lepingut ei ole sõlmitud,
puudub haigekassal teave, et isik on rase, ning võib tekkida küsimus, miks isikul on vaja
rasedatele mõeldud soodustusi. Haigekassa saab tervise infosüsteemi andmete alusel kontrollida,
kas isiku raseduse on tuvastanud mõni tervishoiuteenuse osutaja, kes ei ole haigekassa
lepingupartner. Kui see info kajastub tervise infosüsteemis, saab haigekassa määrata
soodustuse. Kui isiku rasedus oleks tuvastatud haigekassa lepingupartneri juures, rakenduks
hambaraviteenuste puhul rasedale määratud soodustus automaatselt haigekassa andmekogus
olevate andmete alusel.
Määruse § 2 lõikes 1 sätestatakse loetelu tervise infosüsteemi edastatud dokumentidest, mille
andmetele on haigekassal juurdepääsuõigus. Andmekoosseisude valikul on lähtutud sellest, et
päringusse oleks võimalik koondada isikupõhiselt kõik andmed, mis on vajalikud haigekassale
HKS § 2 lõikes 22 sätestatud eesmärgi täitmiseks.
Juurdepääsuõigus on andmetele, mis on kantud järgmistele tervise infosüsteemi edastatud
dokumentidele:
1) ambulatoorne epikriis;
2) statsionaarne epikriis;
3) uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekiri;
4) saatekirja vastus;
5) ambulatoorse haigusjuhtumi avamise teatis;
6) statsionaarse haigusjuhtumi avamise teatis;
7) ambulatoorse haigusjuhtumi lõpetamise teatis;
8) statsionaarse haigusjuhtumi lõpetamise teatis;
9) arengu hindamise teatis;
10) immuniseerimise teatis;
11) läbivaatuse teatis;
12) nõustamise teatis;
13) kasvamise teatis;
14) kiirabikaart;
15) hambaravikaart;
16) ambulatoorse teenuse, sealhulgas e-konsultatsiooni saatekiri;
17) surmateatis;
18) surma põhjuse teatis;
19) perinataalsurma põhjuse teatis;
20) iseseisva statsionaarse õendusabi ja koduõenduse saatekiri;
21) haiglaravi saatekiri.
Lõike 2 kohaselt lähtutakse dokumentide andmekoosseisudest, mis on esitatud sotsiaalministri
17. septembri 2008. a. määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide
andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ lisades.
Lõike 3 kohaselt on haigekassal juurdepääs tervise infosüsteemi edastatud meditsiinilistele
ülesvõtetele, mis on sätestatud tervise- ja tööministri 27. augusti 2014. a määruses nr 52
„Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks
3
tegemise tingimused ja kord“. Selguse huvides on vajalik sätestada, et haigekassal on juurdepääs
ka meditsiinilistele ülesvõtetele, sest need ülesvõtted on seotud ligipääsuga seotud
eesmärkidega. Samuti on ülesvõtted seotud tervishoiuteenustega, võimaldades hinnata
tervishoiuteenuse kvaliteeti, põhjendatust jms.
Lõike 4 kohaselt on haigekassal tervise infosüsteemi kantud andmetele juurdepääsu õigus
päringule eelneva viie aasta kohta.
Viieaastase perioodi kehtestamisel on lähtutud optimaalsest perioodist, mis on haigekassale
vajalik tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve ning haigekassa eelarve
efektiivse ja otstarbeka kasutamise üle kontrolli tegemiseks, arvestades muu hulgas ka
lepingujärgsete võimalike nõuete aegumistähtaega. Sarnase tähtajaga on reguleeritud
juurdepääsuõigus ka sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a
määrusega nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste
määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“.
Lõike 5 kohaselt tagavad tervise infosüsteemi volitatud töötlejad üks kord kalendriaasta jooksul
vastutavale töötlejale ülevaate § 2 lõikes 1 loetletud dokumentide kohta tehtud päringutest.
Määruse tähenduses on tervise infosüsteemi volitatud töötlejad Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskus ja Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank ning vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
Samalaadne kohustus on sätestatud Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016.a määruse nr 138
„Tervise infosüsteemi põhimäärus“ § 4 lõike 2 punktis 5 ja lõike 3 punktis 3 ning §-s 8.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesolev määrus on puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679
füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,
04.05.2016, lk 1–88).
4. Määruse mõjud
Määruse mõjusid on hinnatud IKSRS-i seletuskirjas. Muudatusega kaasneb positiivne mõju, sest
tehniline ligipääs tervise infosüsteemile võimaldab kasutada haigekassa olemasolevaid ressursse
optimaalselt ning seeläbi paraneb haigekassa lepingulise järelevalve tegemise võimekus ja
väheneb tervishoiuteenuse osutajate administratiivne kohustus esitada andmeid haigekassale
paberil või digitaalselt. Vähenevad isikuandmete vahetamisega seotud turvariskid.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et haigekassa tunneb hästi andmete
töötlemise tingimusi ja nõudeid, sest töötleb ka oma andmekogus eriliiki isikuandmeid.
Haigekassa on kasutusele võtnud meetmed, mis tagavad andmete kaitse, kuna haigekassa
töötleb juba samaliiki andmeid.
Riskide esinemise tõenäosus on väike. Andmete töötlus ei muutu ja toimub kehtivate protsesside
alusel. Andmete töötlemine võimaldab oluliselt parandada ravikindlustuse kvaliteeti.
Haigekassa saab juurdepääsuõiguse tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele
tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning
haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil. Haigekassal on nimetatud
4
eesmärkide täitmiseks õigustatud huvi töödelda isikute terviseandmeid. Samas lubab juba kehtiv
õigus haigekassal tervise infosüsteemist päringute alusel andmeid saada, mistõttu reguleeritakse
käesoleva eelnõuga täpsemalt, milliseid andmeid ning kui kaua võib töödelda. IKSRS-iga
täiendatakse HKS-i sätetega, mis lubavad haigekassale püsiva juurdepääsuõiguse tervise
infosüsteemi andmetele. See tähendab, et tervise infosüsteemi volitatud töötleja ei vasta enam
üksikutele päringutele, vaid annab selleks haigekassale tehnilise ligipääsu.
Andmeid töödeldakse haigekassas vastavalt õigusaktidele. Kuivõrd tegemist on eriliiki
isikuandmetega, tuleb andmete töötlemisele pöörata kõrgendatud tähelepanu. Andmete
väärkasutuse risk on maandatud, sest haigekassal lasub seaduslik kohustus järgida HKS § 3
punktis 6 sätestatut ning tagada kindlustatute terviseseisundit ja eraelu puudutavate andmete
salastatus, mis on haigekassa töötajatele ja esindajatele teatavaks saanud seoses
kutsekohustuste või lepinguliste õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega. Samuti teeb
haigekassa üle vajaduse korral järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon, kes tuvastab võimalikud
rikkumised andmete töötlemisel.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Tervise infosüsteemile juurdepääsu õigusega tekkivad kulud kaetakse haigekassa eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. IKSRS jõustus 15. märtsil 2019 koos HKS-i ja RaKS-i vastavate
muudatustega.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Andmekaitse Inspektsioonile ja Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskusele.
Justiitsministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta, teised ministeeriumid
kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
Eesti Haigekassa kooskõlastas eelnõu märkusteta, Andmekaitse Inspektsioon arvamust ei
avaldanud.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus esitas oma arvamuses märkused määruse
rakendamise kohta ning märkis, et andmevahetusteenuse väljaarendamiseks on vajalik määruses
välja tuua selgem andmekoosseis.
Esitatud märkusi, sealhulgas määruse rakendamise tingimusi arutati täiendavalt Eesti
Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega. Tehtud
analüüsi põhjal on juurdepääsuõigusega andmekoosseise laiendatud, et tagada haigekassale
HKS § 2 lõikes 22 sätestatud eesmärgi täitmine maksimaalses ulatuses.
5