dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri määrus "Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid"

Sotsiaalministeerium · 10. aprill 2019
Viit
37
Registreeritud
10. aprill 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎37 10.04.2019 Ministri määrus.bdoc638 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 10.04.2019 nr 37 Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid Määrus kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse § 2 lõike 24 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid. § 2. Tervise infosüsteemis olevate andmete loetelu ja päringute perioodid (1) Haigekassal on tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil juurdepääsuõigus järgmiste tervise infosüsteemi edastatud dokumentide andmetele: 1) ambulatoorne epikriis; 2) statsionaarne epikriis; 3) uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekiri; 4) saatekirja vastus; 5) ambulatoorse haigusjuhtumi avamise teatis; 6) statsionaarse haigusjuhtumi avamise teatis; 7) ambulatoorse haigusjuhtumi lõpetamise teatis; 8) statsionaarse haigusjuhtumi lõpetamise teatis; 9) arengu hindamise teatis; 10) immuniseerimise teatis; 11) läbivaatuse teatis; 12) nõustamise teatis; 13) kasvamise teatis; 14) kiirabikaart; 15) hambaravikaart; 16) ambulatoorse teenuse, sealhulgas e-konsultatsiooni saatekiri; 17) surmateatis; 18) surma põhjuse teatis; 19) perinataalsurma põhjuse teatis; 2 20) iseseisva statsionaarse õendusabi ja koduõenduse saatekiri; 21) haiglaravi saatekiri. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumentide andmekoosseis on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse lisades. (3) Haigekassal on juurdepääsuõigus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 3 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud tervise infosüsteemi edastatud meditsiinilistele ülesvõtetele. (4) Käesoleva määruse alusel on juurdepääsuõigus tervise infosüsteemi kantud andmetele päringule eelneva viie aasta kohta. (5) Tervise infosüsteemi volitatud töötlejad tagavad üks kord kalendriaasta jooksul vastutavale töötlejale ülevaate käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumentide kohta tehtud päringutest. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määrus „Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ (edaspidi määrus) kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse (edaspidi HKS) § 2 lõike 24 alusel. Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) töötajale tervise infosüsteemile juurdepääsu õiguse HKS- is sätestamine on seotud 15. märtsil 2019. a jõustunud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega1 (edaspidi IKSRS), millega muudeti ka HKS-i ja ravikindlustuse seadust (edaspidi RaKS). HKS § 2 täiendati lõigetega 22–24. Seni oli RaKS § 18 lõike 2 kohaselt haigekassal õigus nõuda temaga lepingu sõlminud isikutelt, samuti teistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides sätestatud juhtudel kindlustatud isiku andmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid ning muid andmeid, kuivõrd need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks. IKSRS-iga muudetud HKS-i ja RaKS-i kohaselt viidi see säte RaKS-ist HKS § 464 lõigetesse 1 ja 2. Lähtuvalt eespool nimetatud seadusesätetest on haigekassal tema poolt tasutavate teenuste põhjendatuse ja õigsuse kontrollimiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente (tervisekaart, haiguslugu vms). Dokumentide kontrollimisel vaadeldakse eelkõige tegevuse vastavust õigusaktidele ja lepingutele, aga ka tunnustatud ravijuhenditele. HKS-i täiendamisega luuakse haigekassale tehniline juurdepääs tervise infosüsteemile. See on vajalik, et suurendada oluliselt haigekassa võimekust kontrollida talle esitatud raviarvete, retseptiravimite ja meditsiiniseadmete põhjendatust ning teha täiendavaid kontrolle, et vältida ravikindlustusraha ebaotstarbekat kasutamist. Muudatus aitab pikemas perspektiivis säästa ravikindlustusraha ning selle abil suurendada teiste teenuste mahtu ja parandada kvaliteeti. Haigekassa järelevalve õiguslikud alused tulenevad eelkõige HKS § 2 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 4, mille kohaselt on haigekassa eesmärk ravikindlustushüvitiste võimaldamine vastavalt RaKS-ile, muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud kuludele. Oma eesmärgi saavutamiseks kontrollib haigekassa muu hulgas haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust, tehes ravi rahastamise lepingu partnerite üle lepingulist järelevalvet. Käesoleva eelnõuga kehtestatakse HKS § 2 lõikes 23 nimetatud andmete täpsem loetelu ja päringute perioodid. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019002 1 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse on ette valmistanud Eesti Haigekassa vanemjurist Kadri Kurvits ([email protected]). Eelnõu on menetlenud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan ([email protected], 626 9139). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Eesti Haigekassa vanemjurist Kadri Kurvits ([email protected]) ning Sotsiaalministeeriumi õigusnõunikud Nele Nisu ([email protected], 626 9338) ja Jaanus Põldmaa ([email protected], 626 9328). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrus on seotud 15. märtsil 2019. a jõustunud IKSRS-iga, mille kohaselt sätestati HKS-is haigekassa juurdepääs tervise infosüsteemile. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. Määruse §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala ning sätestatakse, et määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid. Vastav alus tuleneb IKSRS-iga HKS § 2 täiendamisest lõigetega 22–24. Juurdepääsuõigus on haigekassa töötajal, kes kontrollib osaliselt või täielikult tasustatavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust. Juurdepääsuõigus on vajalik ka lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil. See tähendab, et haigekassal on juurdepääs kõikidele andmetele, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks. Haigekassa eelarves on juba teenuseid, mida osutatakse kindlustamata isikutele. See tähendab, et osa teenuseid (nt rahvatervise kaitsega seotud teenused) ei ole seotud ravikindlustusega, samuti ei ole ravikindlustusega seotud kiirabi jt teenused. Need on kõik teenused, mis on ravikindlustusvälised ja seotud ülesannetega, mis on viimastel aastatel haigekassale üle antud. Haigekassal on põhjendatud huvi vaadata isiku poolt tasutud arveid, kui haigusjuht on seotud mõne teise teenuse arvega, mis on esitatud haigekassale maksmiseks. See võib kõne alla tulla juhul, kui isik pöördub sellise tervishoiuteenuse osutaja poole, kellel haigekassaga ravi rahastamise lepingut ei ole sõlmitud, ning talle määratakse retseptiravim, mille tasu ülevõtmise kohustus on haigekassal. Selleks, et haigekassa saaks veenduda tasu ülevõtmise kohustuse põhjendatuses, peab ta hindama, kas väljastatud retseptiravim on meditsiiniliselt põhjendatud. Sama kehtib meditsiiniseadmete puhul, kui isik on väidetavalt tasunud kogu teenuse arve, aga tegelikult on vastav arve esitatud haigekassale maksmiseks. Seega on vaja aeg-ajalt hinnata isiku terviklikku käitumist ja isiku tasutud teenuseid kõikide tervishoiuteenuse osutajate juures. Eelkõige tuleb see kõne alla juhul, kui haigust on ravitud esimestes etappides tervishoiuteenuse osutaja 2 juures tasulisi teenuseid osutades ning kallimate teenuste eest on tasutud haigekassa eelarvest. Selleks, et selles omavaheline seos leida, tuleb töödelda kõiki isikuandmeid, mis on edastatud tervise infosüsteemi. Samuti on kõikide andmete töötlemine vajalik järgmiste juhtumite lahendamiseks. Hambaravis on täiendavad soodustused rasedatel. Kui kindlustatud isiku raseduse on tuvastatud sellise tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel haigekassaga ravi rahastamise lepingut ei ole sõlmitud, puudub haigekassal teave, et isik on rase, ning võib tekkida küsimus, miks isikul on vaja rasedatele mõeldud soodustusi. Haigekassa saab tervise infosüsteemi andmete alusel kontrollida, kas isiku raseduse on tuvastanud mõni tervishoiuteenuse osutaja, kes ei ole haigekassa lepingupartner. Kui see info kajastub tervise infosüsteemis, saab haigekassa määrata soodustuse. Kui isiku rasedus oleks tuvastatud haigekassa lepingupartneri juures, rakenduks hambaraviteenuste puhul rasedale määratud soodustus automaatselt haigekassa andmekogus olevate andmete alusel. Määruse § 2 lõikes 1 sätestatakse loetelu tervise infosüsteemi edastatud dokumentidest, mille andmetele on haigekassal juurdepääsuõigus. Andmekoosseisude valikul on lähtutud sellest, et päringusse oleks võimalik koondada isikupõhiselt kõik andmed, mis on vajalikud haigekassale HKS § 2 lõikes 22 sätestatud eesmärgi täitmiseks. Juurdepääsuõigus on andmetele, mis on kantud järgmistele tervise infosüsteemi edastatud dokumentidele: 1) ambulatoorne epikriis; 2) statsionaarne epikriis; 3) uuringu, protseduuri ja analüüsi saatekiri; 4) saatekirja vastus; 5) ambulatoorse haigusjuhtumi avamise teatis; 6) statsionaarse haigusjuhtumi avamise teatis; 7) ambulatoorse haigusjuhtumi lõpetamise teatis; 8) statsionaarse haigusjuhtumi lõpetamise teatis; 9) arengu hindamise teatis; 10) immuniseerimise teatis; 11) läbivaatuse teatis; 12) nõustamise teatis; 13) kasvamise teatis; 14) kiirabikaart; 15) hambaravikaart; 16) ambulatoorse teenuse, sealhulgas e-konsultatsiooni saatekiri; 17) surmateatis; 18) surma põhjuse teatis; 19) perinataalsurma põhjuse teatis; 20) iseseisva statsionaarse õendusabi ja koduõenduse saatekiri; 21) haiglaravi saatekiri. Lõike 2 kohaselt lähtutakse dokumentide andmekoosseisudest, mis on esitatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a. määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ lisades. Lõike 3 kohaselt on haigekassal juurdepääs tervise infosüsteemi edastatud meditsiinilistele ülesvõtetele, mis on sätestatud tervise- ja tööministri 27. augusti 2014. a määruses nr 52 „Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks 3 tegemise tingimused ja kord“. Selguse huvides on vajalik sätestada, et haigekassal on juurdepääs ka meditsiinilistele ülesvõtetele, sest need ülesvõtted on seotud ligipääsuga seotud eesmärkidega. Samuti on ülesvõtted seotud tervishoiuteenustega, võimaldades hinnata tervishoiuteenuse kvaliteeti, põhjendatust jms. Lõike 4 kohaselt on haigekassal tervise infosüsteemi kantud andmetele juurdepääsu õigus päringule eelneva viie aasta kohta. Viieaastase perioodi kehtestamisel on lähtutud optimaalsest perioodist, mis on haigekassale vajalik tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise üle kontrolli tegemiseks, arvestades muu hulgas ka lepingujärgsete võimalike nõuete aegumistähtaega. Sarnase tähtajaga on reguleeritud juurdepääsuõigus ka sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määrusega nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“. Lõike 5 kohaselt tagavad tervise infosüsteemi volitatud töötlejad üks kord kalendriaasta jooksul vastutavale töötlejale ülevaate § 2 lõikes 1 loetletud dokumentide kohta tehtud päringutest. Määruse tähenduses on tervise infosüsteemi volitatud töötlejad Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank ning vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. Samalaadne kohustus on sätestatud Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016.a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ § 4 lõike 2 punktis 5 ja lõike 3 punktis 3 ning §-s 8. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev määrus on puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 4. Määruse mõjud Määruse mõjusid on hinnatud IKSRS-i seletuskirjas. Muudatusega kaasneb positiivne mõju, sest tehniline ligipääs tervise infosüsteemile võimaldab kasutada haigekassa olemasolevaid ressursse optimaalselt ning seeläbi paraneb haigekassa lepingulise järelevalve tegemise võimekus ja väheneb tervishoiuteenuse osutajate administratiivne kohustus esitada andmeid haigekassale paberil või digitaalselt. Vähenevad isikuandmete vahetamisega seotud turvariskid. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et haigekassa tunneb hästi andmete töötlemise tingimusi ja nõudeid, sest töötleb ka oma andmekogus eriliiki isikuandmeid. Haigekassa on kasutusele võtnud meetmed, mis tagavad andmete kaitse, kuna haigekassa töötleb juba samaliiki andmeid. Riskide esinemise tõenäosus on väike. Andmete töötlus ei muutu ja toimub kehtivate protsesside alusel. Andmete töötlemine võimaldab oluliselt parandada ravikindlustuse kvaliteeti. Haigekassa saab juurdepääsuõiguse tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil. Haigekassal on nimetatud 4 eesmärkide täitmiseks õigustatud huvi töödelda isikute terviseandmeid. Samas lubab juba kehtiv õigus haigekassal tervise infosüsteemist päringute alusel andmeid saada, mistõttu reguleeritakse käesoleva eelnõuga täpsemalt, milliseid andmeid ning kui kaua võib töödelda. IKSRS-iga täiendatakse HKS-i sätetega, mis lubavad haigekassale püsiva juurdepääsuõiguse tervise infosüsteemi andmetele. See tähendab, et tervise infosüsteemi volitatud töötleja ei vasta enam üksikutele päringutele, vaid annab selleks haigekassale tehnilise ligipääsu. Andmeid töödeldakse haigekassas vastavalt õigusaktidele. Kuivõrd tegemist on eriliiki isikuandmetega, tuleb andmete töötlemisele pöörata kõrgendatud tähelepanu. Andmete väärkasutuse risk on maandatud, sest haigekassal lasub seaduslik kohustus järgida HKS § 3 punktis 6 sätestatut ning tagada kindlustatute terviseseisundit ja eraelu puudutavate andmete salastatus, mis on haigekassa töötajatele ja esindajatele teatavaks saanud seoses kutsekohustuste või lepinguliste õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega. Samuti teeb haigekassa üle vajaduse korral järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon, kes tuvastab võimalikud rikkumised andmete töötlemisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tervise infosüsteemile juurdepääsu õigusega tekkivad kulud kaetakse haigekassa eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. IKSRS jõustus 15. märtsil 2019 koos HKS-i ja RaKS-i vastavate muudatustega. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Andmekaitse Inspektsioonile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Justiitsministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta, teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Haigekassa kooskõlastas eelnõu märkusteta, Andmekaitse Inspektsioon arvamust ei avaldanud. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus esitas oma arvamuses märkused määruse rakendamise kohta ning märkis, et andmevahetusteenuse väljaarendamiseks on vajalik määruses välja tuua selgem andmekoosseis. Esitatud märkusi, sealhulgas määruse rakendamise tingimusi arutati täiendavalt Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega. Tehtud analüüsi põhjal on juurdepääsuõigusega andmekoosseise laiendatud, et tagada haigekassale HKS § 2 lõikes 22 sätestatud eesmärgi täitmine maksimaalses ulatuses. 5
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel