LISA 3 PROGRAMMI VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMINE (RITA) TEGEVUSE 2 PARTNERLUSLEPINGU LE NR 7.8-3/17 / 9 Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, keda esindab põhikirja aluse juhatuse esimees Andres Koppel, ja Sotsiaalministeerium, keda esindab Sotsiaalministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Marika Priske, võttes arvesse, et juhatuse 12.03.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/19/16 otsustati rahuldada partneri taotlus suurendada uuringu „ Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes“ läbiviimise projekti eelarvet 15 232 euro võrra, st algse 40 000 eurose eelarve asemel on projekti uueks eelarveks 55 232 eurot , mille raames katab elluviija kuni 50% abikõlblikest kuludest , kuid mitte rohkem kui 27 616 eurot , leppisid kokku muuta R ITA tegevus 2 raames 21.02.2017 . a sõlmitud partnerluslepingu nr 7.8-3/17/9 lisa 2 , lisades selle uues sõnastuses lepingu lisaks 4 . Partner Elluviija (a llkirjastatud digitaalselt ) ( allkirjastatud digitaalselt )
Lisa 1 KINNITATUD SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 9. mai 2016. a käskkirjaga nr 1.1-4/16/79 VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) tegevuse 2 „TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE“ UURINGUETTEPANEKU esitamise VORM NB! vorm on vabatahtlik ja ministeerium võib seda muuta või täiendada vastavalt oma spetsiifikale ning vajadustele. MINISTEERIUMI ANDMED Ministeeriumi nimi Sotsiaalministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Gonsiori 29, Tallinn, 15027 Ministeeriumi esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Marika Priske, kantsler,
[email protected] , 6269 103 Ministeeriumi kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Marju Raju, teadusnõunik,
[email protected] , 6269 245 Ingrid Ots-Vaik, nõunik,
[email protected] , 6269 168 Uuringu pealkiri Inimeste hoiakud otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/ käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Varasemalt pole Eestis inimeste hoiakuid otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmisel tervishoiuteenuse osutamiseks ning rakkude, kudede ja elundite doonorluse suhtes eraldi uurimisprojekti raames uuritud. 2009. aastal oli Eurobaromeetris organidoonorluse plokk, kus Eesti inimeste positiivsed hoiakud elundidoonorluse suhtes jäid alla EL-i keskmise. USA-s on alates 1993. aastast viidud läbi uuringut „ National Survey of Organ Donation Attitudes and Behaviors “ , samuti on analoogseid uuringuid tehtud Taanis ja Iirimaal . Kitsamas sihtrühmas on 1998. aastal läbi viidud uuring Balti riikide arstide hulgas , kus võrreldakse Eesti, Läti ja Leedu arstide hoiakuid. Teema seotus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „ Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA eesmärkidega Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ Tegevussuund 5, mille eesmärgiks on „Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise“. „ Teadmistepõhine Eesti 2014-202“ alaeesmärk 2: „ Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides “. Uurimisteema on seotud RITA Tegevuse 2 eesmärgiga, milleks on suurendada poliitikakujundamisel otsustusprotsesside teadus- ja tõenduspõhisust. Teema seotus riiklike tegevuskavade, valdkondlike arengukavade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides toodud eesmärkide saavutamisega Otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest nõusoleku andmine Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 – patsiendikeskse tervishoiusüsteemi arendamine ja patsiendi õiguste kaitse. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus nr 10 (2004) „Psüühikahäiretega isikute inimõiguste ja väärikuse kaitsest“. Psühhiaatria arengukava rõhutab psühhiaatrilise abi integreerimist muu tervishoiusüsteemiga ning s õltuvushäirete ravi ja rehabilitatsiooni süsteemse arendamise vajadust. Elundidoonorluse osa Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 – patsiendikeskse tervishoiusüsteemi arendamine ja patsiendi õiguste kaitse. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 7 lõike 2 punkt 5 korraldab avaliku hariduse programme, mille eesmärgiks teadvustada rakkude, kudede ja elundite annetamise olulisust. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 7 lõike 2 punkt 6 kohaselt riiklik siirdamisasutus auditeerib rakkude, kudede ja elundite annetamist ning selgitab välja annetamise põhjused. Lahendatavad probleemid Käesolevasse uuringutaotlusesse on kokku pandud Sotsiaalministeeriumile kaks olulist teemat, mille kohta on mõistlik koguda sisendit ühe uuringu raames. Nii otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmine kui elundidoonorlus on teemad , millega inimesed igapäevaselt kokku ei puutu, kuid vajaduse ilmnedes peavad suhteliselt kiiresti suutma seisukohti võtta. Vajalik on kaardistada elanikkonna teadlikkus ja hoiakud, et koostada vastavaid infomaterjale ning kavandada teavitus- ja selgitustöö kanaleid, mis lihtsustaksid teema kommunikeerimist ning inimestel seisukohtade kujundamist ning otsuste tegemist. Probleemid: Puudub informatsioon eri sihtgruppide (sugu, vanus, haridus, emakeel, uskumused jm tunnused) inimeste hoiakute kohta otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest nõusoleku andmise küsimustes/ elundidoonorluse kohta; Puudub informatsioon, milliseid infokanaleid ja –materjale eri sihtgruppidesse kuuluvad inimesed eelistaksid otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest nõusolu andmise küsimustes/ elundidoonorluse kohta; Elundidoonoreid võiks Eestis olla senisest rohkem. Taust: Otsustusvõimetus seisundis oleva patsiendi eest nõusoleku andmine Seoses tervishoiuteenuste osutamise seaduse väljatöötamisega vajab Sotsiaalministeerium sisendit otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest teavitatud nõusoleku andmise asendusotsuste mehhanismi väljatöötamiseks. Patsiendikeskse meditsiini põhiprintsiipe on, et patsient on esmane otsustaja oma tervise suhtes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 767 lõike 3 kohaselt võib patsiendi läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. VÕS § 767 lõike 4 kohaselt kuuluvad piiratud teovõimega patsiendi puhul § 767 lõikes 3 nimetatud õigused patsiendi seaduslikule esindajale niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Oluline on siin märkida, et sõltumata sellest, kas patsient on piiratud teovõimega või mitte, kuulub talle vääramatult kehalise enesemääramise õigus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 19 tähenduses. Tervishoiuteenuse osutamine patsiendile on valdavalt seotud sekkumisega tema kehasse. Nõusoleku andmine või sellest keeldumine on protsess, mille käigus patsiendile räägitakse või antakse muul moel informatsiooni ravi võimaliku kasu ja riskide kohta ning selgitatakse muid võimalikke valikuid, kaasa arvatud ravimata jätmine, samuti nende kasulikkust ja riske. Patsiendi nõusoleku õiguse austamisel on oluline otsustusvõime hindamine. Patsiendi otsusevõime on ajas muutuv ja seda peab pidevalt hindama. Piisava otsustusvõime puudumise korral on oluline kasutada asendusotsustuse mehhanismi, mille käigus selgitatakse patsiendi lähedaste abiga välja patsiendi eeldatav tahe vastavalt VÕS § 767 lõikele 1. Juhul, kui isik on pikemat aega otsusevõimetus seisundis, tuleks olukorras, kus tal pole volitatud esindajat, algatada isiku teovõime piiramine ning eestkoste seadmine. Kuna eestkoste ulatus (eestkoste ülesanded) võib olla piiratud, peab tervishoiuteenuse osutaja hakkama kohtumäärusest kontrollima, kas eestkostja võib ikkagi anda patsiendi eest nõusolekut (teatud juhul võib nõusoleku andmine hõlmata eestkostetava vabaduse piiramist, näiteks ohjeldusmeetmete rakendamisel). Ka siis, kui inimesel on olemas volitatud esindaja, peab tervishoiuteenuse osutaja kontrollima tema volituste ulatust. Elundidoonorlus Selleks, et tõsta inimeste teadlikkust rakkude, kudede ja elundite doonorlusest, on vajalik uurida elanikkonna valmisolekut rakkude, kudede ja elundite doonorluseks ning ka sellest keeldumise põhjuseid. Inimpäritolu bioloogilise materjali – rakkude, kudede, elundite – siirdamine on teatud haiguste ravis ainus elupäästev viis. Samas on rakkude, kudede ja elundite kliiniline kasutamine meditsiiniliselt väga komplitseeritud ning tõsiste riskidega seotud protseduur. Rakkude, kudede ja elundite defitsiit on ülemaailmne probleem nii kliinilises tegevuses kui ka teadusuuringutes. Elundi doonorluse indeksi puhul arvutatakse reaalsete doonorite suhet elanikkonna üldarvu (miljoni elaniku kohta). EL keskmine elundi doonorluse indeks on 10. Eestis oli 2013. a see surnud doonorite puhul 20 . Võrdluseks 2014. a oli see näitaja 15,20 . Doonorluse indeksi osas oleme EL-is keskmisel positsioonil. Samas elusdoonorluse (nt neeru siirdamine) puhul on Eesti selle indeksi järgi viimasel kohal . Erialakirjanduses on välja toodud, et üks meetmeid, millega riik saab piirata elundi siirdamise turismi ning elunditega äritsemist, on see, et tuleb leida oma populatsiooni hulgast piisavalt doonoreid. Tartu Ülikooli Kliinikum kui riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitja andmetel läheb meil aastas keskelt läbi kaduma 10 potentsiaalset surnud doonorit . Elundi siirdamise ootelehel on 31. detsembri 2016. a seisuga neer – 50 patsienti aktiivsel ootelehel (sh neer ja pankreas - 5 patsienti), 12 mitteaktiivsel; maks – 2 (sh 1 Läti kodanik); kopsud – 7 (sh 1 Läti kodanik); süda – 0. Käesoleva uurimisprojekti käigus kaardistatakse inimeste hoiakud nimetatud teemadel ning vastavalt uuringutulemustele töötatakse välja sobivad infomaterjalid, mida kasutada teavitustöös, et inimesed teeksid nii enda kui oma lähedaste osas informeeritud otsuseid ning kaaluksid elundidoonoriks hakkamist. Esialgne lähteülesanne Tehakse uuring, mis keskendub järgmistele uurimisküsimustele: 1. Milline on elanikkonna teadlikkus ja seisukohad otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest nõusoleku andmise asendusmehhanismi kohta rakkude, kudede ja elundite annetamise suhtes; 2. Kui suurel osal vastajatest on olnud isiklik kokkupuude (a) otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest nõusoleku andmisel (b) rakkude, kudede ja elundite annetamisega; 3. Milliseid infokanaleid peaks kasutama patsiendi õiguste ja kohustuste alase teadlikkuse tõstmisel mõlema teema puhul; 4. Kuidas peaks toimuma erinevate meditsiiniliste protseduurideks (nt elustamine, vereülekanne) tahte avaldamise küsimine patsiendi erineva seisundi korral (teadvusel, teadvuseta, dementne jne); 5. Kuidas peaks toimuma rakkude, kudede ja elundite doonorluseks tahte avaldamine. Uuringu etapid: 1. Uurimisküsimustele vastava küsitlusinstrumendi koostamine; 2. Elanikkonnaküsitluse läbiviimine; 3. Fookusgrupi intervjuude läbiviimine; 4. Tulemuste analüüs ja kirjeldava uuringuraporti koostamine; 5. Uuringu tulemuste põhjal soovituste tegemine infomaterjalide koostamiseks ning teavitustööks. Uuringu eeldatav rahaline maht, kavandatav kaasrahastamise summa ja allikas (riigieelarve, muu välisabi, siseriiklikud fondid vm). 55 232 eurot Eeldatav ajakava Hanke ettev almistus ja väljakuulutamine – 2017 II pool Uuringu läbiviimine – 2019 Uuringu eeldatav mõju Uuring annab muuhulgas sisendi tervishoiuteenuste osutamise seaduse väljatöötamiseks sh õendusteenuse ja psühhiaatrilise abi osutamiseks. Uuringu tulemused aitavad kaasa: selgete juhiste koostamisele patisendi tahteavalduse küsimiseks tema enda või ta lähedaste kaudu; selgete juhiste koostamisele patisendi tahte välja selgitamiseks doonorluseks tema enda või ta lähedaste kaudu; meetmete kasutuselevõtuks, mis suurendaks Eestis doonorite hulka. Uuringu läbiviimise eeldatav metoodika Elanikkonnaküsitlus (N=1000, vanuses 15-74), kombineeritud küsitlusmeetod (CAWI+CATI) Fookusgrupi intervjuud patsientide ja nende lähedastega otsustusvõimetus seisundis patsiendi eest nõusoleku küsimise teemal. Täita tabel iga uuringuteema kohta eraldi MINISTEERUMI KINNITUSED Ministeerium kinnitab allkirjaga järgnevat: Kinnitan, et esitatud andmed on täielikud ja õiged. Kinnitan, et uuringuteemad on kooskõlastanud ministeeriumi juhtkond. Ministeeriumi esindusõigusliku isiku nimi, allkiri ja kuupäev UURINGUETTEPANEKU REGISTREERIMINE (täidab programmi RITA elluviija SA Eesti Teadusagentuur) Registreerimise number Registreerimise kuupäev Registreerija nimi ja allkiri