PROGRAMMI VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMINE (RITA) TEGEVUSE 2 PARTNERLUSLEPINGU NR 7.8-3/18/ 7 LISA nr 3 Projekti de tingimused Lisaga 3 lepitakse kokku järgmiste RITA teg evuse 2 raames läbiviidav a te uuring u te rahastamises: „ Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s : müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul “, mille eeldatav eelarve ja eeldatav ajakava on kokku lepitud lepingu lisas 4 . N imetatud uuringu raames katab elluviija kuni 50% abikõlblikest kuludest , kuid mitte rohkem kui SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 12 .03.201 9 käskkirja s nr 1.1-4/1 9 / 16 kinnitatud summas 4 0 000 eurot. Nimetatud käskkirja alusel antud finantseerijapoolne projektnumber (kood ETIS-es ): RITA2/ 067 . „Alkoholi nähtavuse analüüs“, mille eeldatav eelarve ja eeldatav ajakava on kokku lepitud lepi n gu lisas 5. Nimetatud uuringu raames katab elluviija kuni 50% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 12 .03.2019 käskkirjas nr 1.1-4/19/ 16 kinnitatud summas 25 000 eurot. Nimetatud käskkirja alusel antud finantseerijapoolne projektnumber (kood ETIS-es ): RITA2/072. Punktis 1 nimetatud t ege vuste abikõlblikkuse periood on 20.02.2019 kuni 31.12.2021. Partneri esindaja on teadusnõunik Marju Raju (tel 626 9 164 , marju.raju @sm.ee ), kes vastutab lepingu tingimuste täitmise eest, sh korraldab kuludokumentide, maksetaotluste ja aruannete esitamist elluviijale. Partner Elluviija (a llkirjastatud digitaalselt ) ( allkirjastatud digitaalselt )
VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) tegevuse 2 „ TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE“ UURI NGUETTEPANEK MINISTEERIUMI ANDMED Ministeeriumi nimi Sotsiaalministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Ministeeriumi esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Marika Priske, kantsler , marika.priske@sm,ee Ministeeriumi kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Kaisa Knight , nõunik,
[email protected] , +372 626 9753 , Võrdsuspoliitikate osakond . Uuringu pealkiri K laas seinad ja klaas lagi Eesti IKT-s : m üksud naiste osakaalu suurendamisek s IKT valdkonnas hariduses ja tööturul Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/ käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Meeste ülekaal informatsiooni- ja kommunikats ioonitehnoloogia (edaspidi IKT) ja teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (edaspidi STEM ) valdkondade s ja valdkonna kasvav tööjõu vajadus o n laialt kajastatud probleem id , mida on eelkõige uuritud Euroopa Liidu tasandil. Värske ja põhjalik on EIGE tellitud ning SA Praxise poolt läbi viidud analüüs „ Study and work in EU: set apart by gender “ (2017) , samuti „Gender and Digital Agenda“ (EIGE 2016) , teemakohaseid uuringuid ja analüüse on veelgi . Soolisele aspektile hariduses pöörab tähelepanu ka OECD oma PISA uuringu te raportites. Teemat on uuritud ka Eestis. Näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumis koostatud analüüs „Soolised lõhed hariduse s “ (2016) , „Loodus-, täppis- ja tehnikateaduste valdkonna huviharidus - sooline aspekt“ (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (2017) ) , Skype Microsoft Eesti tellimusel valminud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadlaste poolt koostatud uuring „Naiste roll ja selle suurendamise võimalused Eesti IKT sektoris: müüdid ja tegelikkus“ (2015) , Startup Estonia tellitud ja Rakendusliku Antropoloogia Keskuse läbi viidud uuring „Tuleviku tegija teekond startu p ökosüsteemi“ (2018) , lisaks OSKA valdkondlikud raportid, erinevad HITSA tellitud uuringud jne. Erinevate uuringute ja analüüside põhjal on võimalik saada hea ülevaade sellest, milline on sooline segregatsioon ja selle võimalikud põhjus ed ja taastootvad tegurid STEM, sh IKT valdkonnas Euroopa Liidus (EL) ja Eestis. Kuigi aastate jooksul on rakendatud erinevaid teavitustegevusi , ei ole Eestis varasemalt loodud ega piloteeritud konkreetseid sekkumisloogikaid nagu näiteks nügimine ehk müksude andmine, et suurendada tüdrukute ja naiste huvi ja osakaalu IKT aladel hariduses ja tööturul. Teema seotus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „ Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA eesmärkidega Teema on seotud „ Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ eesmärkidega , sh vajadusega kindlustada teaduse kõrge tase ja mitmekesisus läbi kogu talendivaru maksimaalse kasutamise teadlaste ja innovaatorite jä relkasvu tagamiseks ning läbi võrdseid võimalusi edendavate karjäärimudelite ja enesetäiendamisvõimaluste , mis panustavad mh Eesti ühiskonna ja majanduse huvidesse . Teema on tihedalt seotud ka konkurentsivõime kava „Eesti 2020“-ga, panustades pikaajalistesse majanduspoliitika eesmärkidesse , hariduse ja sidus a ühiskonna alastesse eesmärkidesse (tuleviku tööturu vajadustele vastamine tööjõu väljaõppega, haridussüsteemi kohandamine väljakutsetega), konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna loomisesse (IKT potentsiaali laiem kasutamine teistes valdkondades) jne. Samuti haakub teemapüstitus valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA eesmärkidega, vastates Eesti ees seisvale sotsiaalmajanduslikule väljakutsele toetada soolist tasakaalu ametikohtade täitmisel ning sooliste aspektidega arvestamist teadustöödes ja uuringutes. Teema seotus riiklike tegevuskavade, valdkondlike arengukavade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides toodud eesmärkide saavutamisega Teema on seotud Heaolu arengukava 2016-2023 IV alaeesmärgiga „Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus“. Teemapüstitus toetab otseselt arengukava järgmisi poliitikainstrumente: m eeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel ; ning s oostereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamine meeste ja naiste igapäevaelule, otsustele ning majanduse ja ühiskonna arengule. Teemapüstitus panustab otseselt Sotsiaalministeeriumi missiooni kujundada Eestis elukeskkond, kus inimestel oleks id võrdsed võimalused. Lahendatavad probleemid haakuvad Eesti ettevõtluse k asvustrateegia 2014-2020 eesmärkidega, milleks on tootlikkuse tõstmine , tööhõive määra tõstmine, samuti kasvuvaldkondade arendamine ja ettevõtluse arendamine . Probleemipüstitus seostub otseselt ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020-ga, mille üks tegevussuundi on pühendatud IK T-spetsialistide juurdekasvule ja kõrgemate IKT-oskuste omandamisele . Kuna suur segregatsioon ja sellest tulenev talentide vä he sus ning sellest omakorda tulenev tööjõupuudus on Eesti ühiskonna ja majanduse akuutsed probleemid, astutaks k äesoleva rakendusuuringuga sammuke lähemale Eesti pikaajaliste väljakutsete lahendamisele ja eesmärkide saavutamisele. Lahendatavad probleemid Prognooside kohaselt luuakse 2025. aastaks STEM (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) sektorites 7 miljonit uut töökohta . Need on valdkonnad, mida nii Eestis kui Euroopa Liidus kimbutab tööjõupuudus ning mida iseloomustavad keskmisest märkimisväärselt kõrgemad töötasud . Vastava ettevalmistusega inimesi aga, kes neid kohti täidaksid, napib. Ka tulevikutööst ja töömaailma arengutest rääkides on tehnoloogia ja digitaliseerumisega seotud oskused võtmetähtsusega ning Eesti soovib olla Euroopa Liidus neil teemadel eestvedajate hulgas. Tööjõupuudus informatsiooni- ja kommunikatsiooni erialadel (edaspidi IKT) Eestis ja kogu Euroopas ning selle kasv lähitulevikus on laia kõlapinda omav teema - hetkel napib Eestis ca 7000 IT-spetsialisti. Samas valitseb valdkonnas suur meeste ülekaal: vaid 29% töötajatest on naised , mistõttu on reaalselt kasutatud vaid väike osa kogu potentsiaalsest tööjõu talendi varust . Kõrgharidust omandavate naiste suurest osakaalust hoolimata on valitud erialadel ja õppevaldkondades jätkuvalt suur sooline erinevus ning kui Euroopa teismeliste poiste hulgas sooviks 30. eluaastaks töötada IT spetsialistina kõige rohkem just Eesti poisid (15%), siis tüdrukute vastav näitaja Eestis on 1%. Samuti hindavad uuringute järgi tüdrukud oma digioskuseid poiste omadest madalamateks . Ka mitmed uuringud on näidanud (EIGE 2016, SVVKV 2017), et sotsiaalne kontekst ning tüdrukute poolt tajutud soositavad valikud võivad mõjutada enesehinnangulisi oskusi tehnilistes valdkondades. T oimib ka nö „lekkiva toru“ efekt ehk paljud IKT erialad lõpetanud naised suunduvad tööle teistesse valdkondadesse või töötavad IKT-s , kuid piiratud töökohtadel – 43% neist on tööl konsultantide või koolitajatena ( Kindsiko 2015) . Probleem on seda olulisem, et vananev ühiskond jätab tööturule aina vähem inimressurssi ning aina olulisemaks saab IKT erialade populariseerimine elukestva õppe raames. Seega seisab Eesti ja laiemalt Euroopa ühiskond suure väljakutse ees, kus ühelt poolt nõuab kiiresti arenev IKT valdkond kvalifitseeritud tööjõudu kogu ühiskonna ressurssidest, kuid on näha, et kasutatakse vaid poolt ühiskonna ressursipagasist. Arvestusega, et ühiskond jaguneb kahte suuremasse gruppi – naised ja mehed, on oluline, et digimaailma panustaksid, oma andeid rakendaksid ning digiarengutest võidaksid mõlemad rühmad . Samuti on oluline, et arengud IKT-s ei suurendaks soolist palgalõhet ning soolist segregatsiooni. K äesoleva uuringuga panustatakse järgmiste probleemide lahendamisse : Naiste vähene osalus IKT valdkonna hariduses Naiste vähene osalus IKT valdkonna tööjõus töötajate ja juhtidena Esialgne lähteülesanne Kuna t egevusalase segregatsiooni vähendamine on suur väljakutse ja eeldab koostööd ning muudatusi mitmetes erinevates valdkondades , siis se lleks, et rohkem tüdrukuid ja naisi õpiksid ja töötaksid IKT erialadel, on vajalik mitme eri valdkonna samaaegne mõjutamine. Kuna eriala valimine on igaühe individuaalne otsus, mis sünnib erinevate kultuuriliste ja sotsiaalsete mõju tajate kontekstis, on tähtis nen d e mõjutajateni jõuda . Oluline osa on siin kindlasti ka vanemate toetusel ja suunamisel ning üldisel ühiskondlikul taustal. Üksisiku käitumist on võimalik mõjutada „müksude“ või „nügimise“ (inglise keeles nudging ) abil. „Müksud“ on väikesed inimese käitumist suunavad positiivsed mõjurid , mida on mujal maailmas kasutatud näiteks inimeste tervisekäitumise parandamiseks. Eestis on hiljuti kasutatud müksusarnaseid võtteid, iseenesest küll pigem negatiivse kaudu, näiteks liikluskultuuri parandamiseks, jagades liikluspolitsei poolt piirkiirust ületanud juhtidele elundidoonorluse infovoldikut . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kasutanud nügimisele sarnaseid võtteid, püüdes hajutada IKT aladega seotud soolisi stereotüüpe ja õhutades tüdrukuid end senisest rohkem I KT- ga identifitseeri ma . Rakendusuuringu elluviimise tulemusel on : Koostatud on o lemasolevate uuringute ja analüüside põhjal olukorra analüüs ( tüdrukute/naiste haridusvalikud, haridusest väljakukkumine IKT valdkonnas , tööturul valdkonnast väljumine jne) ning võimalike naiste IKT sektoris vähesuse põhjuste ja kaastegurite ning sellest peamiste sõlmkohtade kaardistus, mille põhjal on : Välja töötatud müks ud , mille lõppeesmärk on naiste osakaalu tõstmine IKT-s , sh juhtide hulgas . M üksu d on piloteeri tud vähemalt kolmveerand aasta või õppeasutuse puhul ühe õppeaasta jooksul . L äbi on viidud müksude rakendatavuse analüüs . Analüüs sisaldab hinnangut sellele, kuidas müksude rakendamine töötas, mis õnnestus, mis mitte ja toob välja hinnangu edukusele lõppeesmärki silmas pidades. Koostatud on kokkuvõte ning soovitused müksude edaspidise rakendamise kohta . Müksude väljatöötamisel ja rakendamisel on oluline meeles pidada erinevate tegutsejate mõju tüdrukute IKT potentsiaali arendamisel ja huvi suunamisel, näiteks lapsevanemad, h uviharidust pakkuvad asutused, üldhariduskoolid , tööandjad jne . Valdkonnad, peamised huvir ühmad, momendid ja/või mõjurid, kel/mil on oluline mõju tüdrukute ja naiste huvi tekitamiseks/tõstmiseks/hoidmiseks IKT teema ja erialade vastu ning kus mükse rakendada, pannakse paika töö esimeses etapis teostatud analüüsi ja võimaliku kvalitatiivuuringu baasil. Võimalikud müksude läbi viimise kohad võivad olla näiteks üldhariduskool , huviharidust pakkuva d asutuse d , kus mõjutatakse tüdrukuid, kes käivad veel koolis ega ole veel erialavalikuid teinud (suund huviharidusele ja koolitundidele, mis seotud IKT- ga ) , töökohta des naiste karjääri edendamisel , karjäärinõustami s e s , elukestv as õp p e s jne , kus mõjutatakse naisi, kes on juba IKT erialavaliku teinud eesmärgiga hoida neid eriala juures, nende karjääri edendada ning aidata kaasa nende juhtivatele kohtadele tõusmisele. Soovime, et kokku oleks välja pakutud rohkem kui üks müksu , mi s oleks id suunatud veel erialav a likuid mitteteinud tüdrukutele ja /või IKT-d õppinud naistele eesmärgiga hoida neid eriala juures ning soodustada nende liikumist karjääriredelil. Välja töötatud müksude , mõjutatava sihtrühma ja meetodite valik peab olema põhjendatud . Seejärel tuleb mükse piloteerida vähemalt kolmveerand aasta või haridusasutuse puhul ühe õppeaasta vältel, misjärel tuleb läbi viia müksude rakendatavuse analüüs ja hinnata nügimise rakenduvust ja edukust eesmärki silmas pidades. Uuringu kokkuvõte pea b sisaldama analüütilist ülevaadet olukorrast (olemasolevate andmete põhjal), valitud sekku misloogikate (müksude) põhjend ust, piloteerimise käiku, rakendatavuse hinnangut ning soovitusi uuringus kasutatud ning edaspidiste sekkumisloogikate/ müksude väljatöötamise ja rakendamise kohta. Uuringu v äljund iks on piloteeritud müksud ning ( poliitika ) soovitused nende edasiseks kasutamiseks , mille eesmärk on suurendada naiste osakaalu IKT valdkonnas , sh juhtivatel kohtadel . Uuringu tulemused panus tavad soo lise segregatsiooni vähendamise meetmete väljatöötamisse, et vähendada soolis t ebavõrdsus t ja soolis t palgalõhe t. Uuringu eeldatav rahaline maht, kavandatav kaasrahastamise summa ja allikas (riigieelarve, muu välisabi, siseriiklikud fondid vm). Uuringu eeldatav maksumus on 8 0 000 eurot koos käibem aksuga: Olemasolevate uuringute ja analüüside põhjal olukorra kirjeldus 3 000 eurot Olukorra kirjelduse põhjal peamiste le sihtgruppidele suunatud kvalitatiivuuring ja müksude välja töötamine 2 2 000 eurot Müksude piloteerimine 4 0 000 eurot Rakendatavuse analüüs, soovitused ja kokkuvõte 1 5 000 eurot 50% uuringu eelarvest ehk 40 000 eurot katab Sotsiaalministeerium, ülejäänud 50% ehk 40 000 eurot taotleme RITA programmi tegevuse 2 teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamise vahenditest. Eeldatav a jakava Lepingu sõlmimise hetkest 1 8 kuud. Uuringu eeldatav m õju Kuna uuringu käigus töötatakse välja, piloteeritakse ja hinnatakse konkreetsete nügimist e rakendatavust , siis ei pruugi uuringu pikemaajalisem mõju olla koheselt tuvastatav. Ometi prognoosime, et uuringu tulemuste rakendamin e aitab kaasa : Naiste osakaalu tõus mis e le IKT sektoris, sh juhtivatel kohtade l Soolise palgalõhe potentsiaals e le vähenemis e le (IKT sektoris on kõrgemad palgad) Naiste potentsiaali ja annete parem ale rakendamis e le , seeläbi Eesti oma tööjõu parem ale ja nutikam ale rakendamis e le ning sellega IKT s ektori tööjõupuuduse leevendamis e le ning m aj anduse ja tehnoloogia arengule . Uuringu läbiviimise eeldatav metoodika Uuringu aluseks on analüütiline olukorrakirjeldus (IKT sektori soolise segregatsiooni oluko rd ja selle võimalikud põhjused ). Selleks võib kasutada varasemalt läbiviidud uuringuid , analüüse ning saadaolevaid andmebaase. Olukorra kirjeldus sisaldab ka sihtrühma mõjutavate huvirühmade kaardistust. Olukorra kirjelduse ja võtme rühmade kaardistuse põhjal viiakse läbi täiendav kvalitatiivuuring võtmerühmadega, kes omavad olulist mõju tüdrukute ja naiste erialavalikutele (näiteks huviharidus koolid, vanemad, tööandjad jne) , mis annab sisendi müksude välja töötamiseks. Seejärel töötatakse välja müksud , mille lõppeesmärk on naiste osakaalu tõstmine IKT erialadel hariduses ja tööturul. Müksude väljatöötamisel võib kasutada teiste riikide kogemusi , kui see osutub kasulikuks. Mükse piloteeritakse piisava ajavahemiku vältel ( kokku vähemalt kolmveerand aastat või õppeasutuse puhul ühe õppeaasta vältel), et uuringu lõpus oleks võimalik hinnata müksude tõhusust ja rakendatavust lõppeesmärki silmas pidades . Uuringu tulemuseks koostatakse ülevaatlik raport , mis sisaldab ka müksude rakendatavuse analüüs i ning rakenduslikke ( poliitika ) soovitusi müksude edaspidiseks rakendamiseks ning segregatsiooni (tegevusalas e ja ametialase) vähendamiseks. MINISTEERUMI KINNITUSED Ministeerium kinnitab allkirjaga järgnevat: Kinnitan, et esitatud andmed on täielikud ja õiged. Kinnitan, et uuringute emad on kooskõlastanud ministeeriumi juhtkond. Ministeeriumi esindusõigusliku isiku nimi, allkiri ja kuupäev
Lisa 1 KINNITATUD SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 6. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 1.1-4/16/165 VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) tegevuse 2 „ TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE “ UURI NGUETTEPANEKU esitamise VORM NB! v orm on vabatahtlik ja ministeerium võib seda muuta või täiendada vastavalt oma spetsiifikale ning vajadustele. MINISTEERIUMI ANDMED Ministeeriumi nimi Sotsiaalministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Ministeeriumi esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Marika Priske, kantsler,
[email protected] , 6269 103 Ministeeriumi kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Angela Ivask, terviseala teadusnõunik,
[email protected] , 6269 735 Kristina Köhler, nõunik,
[email protected] , 6169 119 Triinu Täht, nõunik,
[email protected] , 6169 142 Uuringu pealkiri Alkoholi nähtavuse analüüs Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/ käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Varasemalt ei ole Eesti s antud teema t uuritud ning peatselt jõustub seaduse muudatus mistõttu ongi vaj adus käesolev uuring läbi viia. Nimelt hakkab 2019 aasta juunist kehtima seadusemuudatus mille kohaselt tuleb alkohol paigutada võrreldes varasemaga teisiti ehk see ei tohi olla elanikele, kes ei soovi spetsiaalselt alkoholi ostu sooritada , muust müügisaali osast nähtav . Teema seotus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA eesmärkidega Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ Tegevussuund 5, mille eesmärgiks on „Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise“. „ Teadmistepõhine Eesti 2014-202 0 “ alaeesmärk 2: „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides“. Uurimisteema on seotud RITA Tegevuse 2 eesmärgiga, milleks on suurendada poliitikakujundamisel otsustusprotsessi de teadus- ja tõenduspõhisust. Teema seotus riiklike tegevuskavade, valdkondlike arenguka vade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides t oodud eesmärkide saavutamisega Riigieelarve strateegia 2018-2021 – tulemusvaldkond 2.11.4 . Tervis, mille eesmärgiks on Eesti inimeste tervena elatud eluea kasv. Sotsiaalministeeriumi 2018–2020 terviseriskide programm , mille eesmärk on ebasoovitava tervisemõju ja riskikäitumise vähendamine ning tervisenäitajate parandamine. Rahvastiku Tervise Arengukava 2009 –2020 . Üldeesmärk on , et tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani. Alkoholi tarbimise spetsiifiline eesmärk on, et absoluutalkoholi tarvitamine liitrites elaniku kohta oleks 2020 aastaks vähemalt alla 8 liitri. Lahendatavad probleemid Eesti kuulub enim a lkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu ulatuslikud. Kuigi alkoholi tarbimine elaniku kohta on aasta aastalt pidevalt kahanenud (nt. 2008.a. oli see 12.1 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta nin g 2017.a. 8.6 l elaniku kohta) , siis konservatiivsetel hinnangutel oli Eestis 2017. aastal üle 1000 alkoholiga seotud surma aastas, alkoholist tingitud enneaegse suremuse ja h aigestumuse tõttu kaotati üle 50 000 eluaasta ning alkoholi tarbimisest tingitud töötundide ja eluaastate kaotus ja vähenenud tootlikkus maksavad Eestile hinnanguliselt ligi 2% SKT-st ehk 400 miljonit eurot. Alkoholipoliitika roheline raamat võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2014. aastal eesmärgiga vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju, tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks ning muuta elukeskkond kõig i inimeste jaoks turvalisemaks. Eesti on küll liikunud alkoholipoliitika rohelise raamatu eesmärkide suunas, kuid neid ei ole täielikult suudetud saavutada. Rohelise raamatu üheks eesmärgiks oli saavutada alkoholi tarbimises püsiv langus (elaniku kohta ei tarbita Eestis rohkem kui kuni 8 liitrit 100% alkoholi). 2017. aastal oli vastav näitaja 8,61 liitrit ehk on endiselt kõrgem kui soovime. Lisaks eelnevale kaasnevad Eestis endiselt alkoholi tarvitamisega suured sotsiaalsed ja majanduskilud kahjud, mida soovime vähendada. Üks oluline poliitikameede vähendamaks alkohol tarbimist ja sellega kaasnevaid tervisekahjusid on alkoholi nähtavuse vähendamine. 2019. aasta juunist hakkab kehtima alkoholi- ja reklaamiseaduse muudatus, mille kohaselt piiratakse alkoholi nähtavust kauplustes. Seetõttu on tarvis läbi viia eel ja järel analüüs, hinnata antud poliitikameetme mõju ning parendada seda ja/või ra kendada lisa poliitikameetmeid alkoholi nähtavuse osas. Analüüs on vajalik Rahvastiku Tervise Ar engukava 2020–2030 programmides kavandatavate alkoholipoliitika sekkumiste elluviimiseks. Esialgne lähteülesanne Uuringu konkreetne eesmärk on hinnata alkoholi nähtavust kauplustes enne 2019. aasta juunit jõustuva seaduse rakendumist ning selle järgselt, et hinnata, kas selles osas on toimunud muutusi sh kuidas on see mõjunud kauplustele ja tarbijatele sh nende käitumisele. Kes seaduse rakendumise osas on esinenud raskusi/probleeme, millised kulud on kauplustele muudatusega kaasnenud jne. Seda kõike eesmärgiga vajadusel regulatsiooni korrigeerida, koostada täiendavaid juhend materjale, koolitusi või rakendada lisa meetmeid alkoholi nähtavuse osas. Milline on alkoholi nähtavus kliendile kauplustes 2019. a I poolaastal ning peale alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise seaduse muudatuste jõustumist 1.06.2019. Sh kuidas see on muutunud, milline on olnud muudatuse mõju sh kas see vajab parendusi ja või muudatusi? ENNE ja PÄRAST SEADUSE JÕUSTUMIST: Poodide alkoholitoodete müügile pühendatud ala (nii pindala kui riiuleid) Alkoholitoodete paigutust poodides (kas nad on ühes kohas või laiali; kui laiali, siis kus mis tooted on; kas nad on pigem poodide eesosas või tagaosas; kas alkohol on nähtavale kohale pandud) Kas ostu jaoks sooritatavat teekonda on võimalik läbida ilma alkoholitooteid nägemata? Mis on alkoholitoodete exposure factor (ehk kui palju alkoholitooteid inimene näeb kassateekonda (teekond, mida sa pead läbima, et kassani jõuda) läbides? Kas ja kuidas erineb paigutus tooteliikide, nt õlu, vein ja kangemad joogid osas? Kas ja kuidas muutus poe külastajate käitumine nende enda ja kaupluste hinnangul? PÄRAST SEADUSE JÕUSTUMIST: Kuivõrd seadust järgitakse? Mida poodides muudeti? Kui palju läksid muudatused maksma? Millal muudatuste tegemisega alustati? Kas poed ja elanikud tundsid mõju tarbimisel? Lisaks eelnevale on soov, teada saada milliseid täiendavaid tõenduspõhiseid poliitikameetmed võiks Eesti rakendada, et piirata alkoholi nähtavust. Uuringu e eldatav rahaline maht , kavandatav kaasrahastamise summa ja allikas (riigieelarve, muu välisabi, siseriiklikud fondid vm). 50 000 eurot Eeldatav a jakava Hanke ettevalmistamine ja välja kuulutamine – 2019 I pool (uurin g peab käivituma enne juunit 2019). Uuringu läbiviimine – 2019 Uuringu eeldatav m õju Uuringu eesmärk on saada hinnang alkoholi väljapaneku regulatsiooni osas ning meetme rakendumise tõhususele ning sellele hinnangule toetudes anda poliitikasoovitusi täiendavate või parendatud tegevuste rakendamiseks antud valdkonnas. Uuring annab sisendi selleks, et regulatsiooni , juhendeid täiendada ja/või uusi täiendavaid poliitikameetmeid rakendada saavutamaks alkoholipoliitika rohelises raamatus seatud eesmärgid. Analüüs on sisendiks Rahvastiku Tervise Arengukava 2020 – 2030 elluviimisel. Uuringu läbiviimise eeldatav metoodika Metoodika: Poodide paik vaatlus toodete nähtavuse osas. Poodide v alimi koosta ma nii, et saaks teha adekvaatse võrdluse poodide vahel (suured poe d, väikesed poed, tanklad jne), sh võrdluse maakonniti, linna ja maakoha poodide vahel. K üsitlusuuring kaupmeeste ja kaupluse külastajate hulgas (bränditeadlikkus, impulssostud, kas/kuidas tunnetavad vahet, mida arvavad muutustest) ning lisaks fookusgrupid ja või intervjuud. Kaupluse külastajate osas peab valim ole ma koostatud selliselt, et selle põhjal saaks anda adekvaatse hinnangu sugude, vanuserühmade, maakondade, ning linna ja maa elanike vahel . Kaupmeeste osas vähemalt samades lõigetes kui poodide paikvaatluse osas. Lisaks eelnevale on vajalik läbi viia k irjanduse ülevaade poliitikameetmete osas, mis puudutavad alkoholi nähtavust s.h kaupade paigutust või muid meetmeid, mis puudutavad alkoholi nähtavuse vähendamist. Täita tabel iga uuringuteema kohta eraldi MINISTEERUMI KINNITUSED Ministeerium kinnitab allkirjaga järgnevat: Kinnitan, et esitatud andmed on täielikud ja õiged. Kinnitan, et uuringute emad on kooskõlastanud ministeeriumi juhtkond. Ministeeriumi esindusõigusliku isiku nimi, allkiri ja kuupäev UURINGUETTEPANEKU REGISTREERIMINE (täidab programmi RITA elluviija SA Eesti Teadusagentuur) Registreerimise number Registreerimise kuupäev Registreerija nimi ja allkiri