Sotsiaalministeerium · 9. aprill 2019
- Viit
- 5.2-7/1043-1
- Registreeritud
- 9. aprill 2019
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Maaeluministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
- Sari
- 5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 5.2-7/2019
- Vastutaja
- Jaanika Mastik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)
Sisu (failidest)
PROTOKOLL 27.03.2019 nr 1.11-38/4
Laborite nõukogu 4. kohtumine: tõhustamiskava
Toimumiskoht: Maaeluministeerium
Algus kell 15.00, lõpp kell 16.00
Juhatas Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas
Kevvai
Protokollis toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist
Anneli Haugas
Võtsid osa: Britt-Marena Tiikmaa (Rahandusministeerium, RAM); Harry Liiv
(Keskkonnaministeerium, KEM); Joonas Pärenson (RAM); Kristel Siitam-Nyiri
(Justiitsministeerium, JUS); Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, SOM); Maia Radin
(Maaeluministeerium, MEM); Martin Minjajev (Maaeluministeerium); Sille Vahter
(Maaeluministeerium); Thea Palm (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MKM).
Arutelu all oli võimaliku tõhustamiskava lähteülesande koostamine. Laborite nõukogule
saadeti analüüsi lähteülesanne, mis annaks ülevaate laborite erinevatest omandivormidest,
ärimudelistest, nende eelistest ja puudustest ning hinnangu, milline omandivorm ja ärimudel
on riigile kõige kulutõhusam/sobivam. Tagasiside lähteülesandele näitas, et arusaamad on
erinevad.
Kohapeal andis RAM oma vaate laborite tõhustamiskava (TK) koostamisega seonduvast:
TK eesmärk on tõhustada valdkondi, võimalusel vabastada ressursse ja leida uusi
kasvuallikaid ning see peaks pakkuma konkreetseid sisendeid/ettepanekuid eelarveprotsessi.
Ulatus oleneb lähteülesandest (sh võimalik ettepanek asutuste võrgu konsolideerimise osas),
kuhu võiks lisada ka mõõdikud. TK tulemuseks on ettepanekud, mis esitatakse VV-le otsuste
tegemiseks (hiljemalt 2020. aasta märtsiks). Välja tuleb tuua eriarvamused ettepanekute osas
ning ka mõjud ja erinevate alternatiividega kaasnevad riskid. Lisaks on oluline käsitleda
varjatud riigiabi komponendi küsimust (kui riigisektori laborid osutavad teenust erasektorile).
Ettepanekute konkreetsemaks muutmiseks võib olla vajalik väikesemahuliste
mõjuanalüüside/eksperthinnangute tellimine. TK koostamisel tuleks arvestada Civitta
analüüsis tooduga, kaaluda erinevaid alternatiive ning kaasata laia ringi osapooli, sh ülikoole
kui potentsiaalsed teenuse osutajaid. Võimalike rahastusallikatena nimetati Riigikantselei ning
Euroopa Liidu vahendeid. TK koostamist veaks RAM; laborite nõukogu täidaks
juhtkomisjoni rolli.
Ettekande põhjal arutleti:
Leida tuleb parim võimalik lahend riigile.
Kui viia laborid finantsiliselt ühe juhtimise alla, tekib iseenesest sisemine vajadus
optimeerida ja konsolideerida. Kuid vältida tuleb väga tugevate monoplide tekkimist, mille
tulemusel võib teenus osutuda kallimaks, kui esialgu jagatud süsteem on tulemuseks
andnud. See ei tähenda üles ehitatud laborimajade sulgemist.
Arvestada tuleb, et asutustel võib olla rohkem seadusest tulenevaid funktsioone kui ainult
analüüside teostamine.
Selleks, et hinnastamist arvesse võtta, peab kulumudel olema kõikidel asutustel paigas.
Arvesse tuleb võtta, et valmisolek teatud harvaesinevateks olukordadeks ei ole kulutõhus,
kuid kriisi olukorras on raske kompetentsi sisse osta. Iga labori puhul on teatud riiklikud
strateegilised olulised funktsoonid, mida pole mõistlik anda erasektorile, aga on teenuseid,
kus seda potentsiaali on rohkem.
Otsustati: järgmisel nädalal saadab RAM laborite nõukogu liikmetele lähteülesande
kommenteerimiseks. Tõhustamiskava vedajaks on RAM, juhtkomisjoniks nõukogu liikmed.
Järgmine laborite nõukogu kohtumine: 17. aprill kell 15.00
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Kevvai
Juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Haugas
Protokollija