Ann Ideon Teie 11.03.2026
OÜ Hendrikson & Ko
[email protected] Meie 27.03.2026 nr 3-4/890-2
Vastus pöördumisele
Austatud Ann Ideon
Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) küsimused seoses
andmekeskuse rajamise ning selle ühendamiseks vajaliku 110 kV või 330 kV elektriühenduse
kavandamisega, paludes hinnangut riigi eriplaneeringu (REP) algatamise eeldatava vajalikkuse
kohta.
Üldist
Enne küsimustele vastamist selgitame, et riigi eriplaneering (REP) on ainus riigi tasandi
planeering, mille alusel saab kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitisi. Seda kasutatakse juhul,
kui esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi, eelkõige valdkondades nagu riigikaitse,
energeetika, gaasitransport, jäätmemajandus ja maavarade kaevandamine. REP-i algatamise
vajadust hindab MKM üksnes nõuetekohase REP algatamise taotluse alusel. Käesolevaga ei anna
me hinnangut konkreetsete projektide REP-i vajaduse ega huvi olemasolu kohta, vaid selgitame
õigusraamistikku ja asjakohaseid põhimõtteid.
Oluline on silmas pidada, et suuremahulisi ehitisi on võimalik kavandada ka kohaliku
omavalitsuse planeeringutega. Kuna REP sisaldab endas kohaliku omavalitsuse
planeerimisautonoomia riivet, kasutatakse seda instrumenti vaid mõjuval põhjusel. Seetõttu
eelistatakse ruumiotsuste tegemist KOV-i tasandil ning täpsema info saamiseks tuleb pöörduda
vastavate omavalitsuste poole.
Küsimus 1. Kas andmekeskust saab PlanS § 27 lg 1 järgi lugeda objektiks, mille osas on
eeldatavalt vajalik algatada riigi eriplaneering?
Vastus: Vt ülaltoodud üldist selgitust. Esitatud teabe põhjal saame üksnes märkida, et andmekeskus
kui ehitis ei kuulu PlanS § 27 lg 2 nimetatud ehitiste loetellu ning selle osas ei ole hetkel võimalik
teha järeldusi ka PlanS § 27 lg 3 alusel.
Küsimus 2. Kas andmekeskuse ühendamiseks loodava 110kV või 330kV elektriühenduse
loomiseks on vajalik algatada eriplaneering? Kui ei ole, millisel tasemel (millise planeeringuga)
on otstarbekas elektriühendus lahendada?
Vastus: Kõrgepingeliinid alates 110 kV kuuluvad PlanS § 27 lg 2 objektide hulka, mille
kavandamisel võib kasutada REP-i, kuid see ei ole kohustuslik. Maakaabelliinide puhul ei saa
automaatselt eeldada olulist ruumilist mõju – seda tuleb hinnata iga juhtumi korral eraldi,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
arvestades tehnilisi vajadusi ning keskkonna- ja ruumimõjusid. Sellest sõltub ka REP-i vajaduse
kaalumine. REP-i koostamise vajadust võib eeldada eelkõige juhul, kui tegemist on riikliku
põhivõrgu või üleriigilise tähtsusega kõrgepingeliiniga.
Küsimus 3. Palun välja tuua võimalikud erisused 110kV ja 330kV kõrgepingeliini ja maakaabli
kavandamise vahel.
Vastus: Õhuliine peetakse üldjuhul tehniliselt ja majanduslikult tõhusamaks, samas kui maakaablid
sobivad eeskätt visuaalsete ja ruumiliste mõjude vähendamiseks. Lahenduse valik sõltub alati
konkreetsetest asjaoludest ning tehakse planeerimismenetluses. Õhuliinidel on tavaliselt suurem
visuaalne mõju ja ruumivajadus (sh laiem kaitsevöönd), mis suureneb pingetaseme kasvades.
Maakaablitel on väiksem visuaalne mõju, kuid kõrgema pingega võivad kaasneda täiendavad
rajatised ja suurem maa-ala vajadus, muutes planeerimise keerukamaks. Seetõttu on madalama
pingega lahendused üldjuhul lihtsamini planeeritavad, samas kui kõrgema pingega liinid – nii
õhuliinid kui maakaablid – nõuavad ulatuslikumat ruumilist kaalumist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivan Sergejev
planeeringute asekantsler
Kadi-Kaisa Tarkiainen
[email protected]
2 (2)