dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 23. aprill 2019
Viit
4.1-1/1170-1
Registreeritud
23. aprill 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2019
Vastutaja
Seili Suder (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎1_4-1_582-1_Valjaminev_kiri_Tooinspektsiooni_arvamus_seoses_ohutusmargistega_tookeskkonnas_23_04_201.bdoc163 KB

Sisu (failidest)

Seili Suder Teie: 04.04.2019 Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn [email protected] Meie: 22.04.2019 nr 1.4-1/582-1 Tööinspektsiooni arvamus seoses ohutusmärgistega töökeskkonnas Lugupeetud Seili Suder Palusite Tööinspektsiooni hinnangut/arvamust, kas ohutusmärgiste direktiiviga (72/58/EEC) on kooskõlas ka ISO standard 7010 ohutusmärgistuse kasutamine töökeskkonnas (direktiivi lisa II punkt 1.3 lubab kasutada lisaks direktiivis toodud märgistusele ka „natuke erinevat“ märgistust). Täname võimaluse eest avaldada oma seisukohti/arvamusi antud teemal. Oma küsimuses toote välja ohutusmärgistuse direktiivi nr 72/58/EEC. Märgime siinjuures, et ilmselt on küsimuse püstitamisel mõeldud ohutusmärgiste direktiivi nr on 92/58/EEC, mitte 72/58/EEC ning tegemist on inimliku eksitusega. Seega alljärgnevate küsimustele vastamisel oleme tuginenud direktiivi nr 92/58/EEC koosmõjus ISO standardi 7010 ja sotsiaalministri 30.11.1999 määrus nr 75 "Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas". Algatuseks selgitame, et Eestis reguleerib ettevõttes ohumärguannete kasutamist sotsiaalministri 30.11.1999 määrus nr 75 "Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas", mis on kehtestatud lähtuvalt Nõukogu direktiivist 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (EÜT L 245, 26.08.1992, lk 23–42), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7). Ohumärguannete kasutamise määrus nr 75 on kehtestatud TTOS § 4 lõike 4 alusel. Töökeskkonnas töökohale esitatavate kehtivate nõuete täitmise üle läbi viidava järelevalve käigus lähtub tööinspektor esmajoones TTOS § 4 lõikes 4 kohustusest ja ohumärguannete määruses nr 75 kirja pandud ohutusmärguannete kasutamise nõuetest. 1. Kas teie hinnangul on täidetud ohutusmärgiste direktiivi nõuded, kui töökeskkonnas kasutatakse ISO standardi kohaseid ohutusmärgiseid? Palun põhjendage oma vastust. Oleme arvamusel, et kui töökeskkonnas kasutatakse ISO standardi kohaseid ohumärgiseid, on täidetud seejuures ka ohutusmärgiste direktiivi 92/58/EEC lisa II nõudeid. Nõustume, et direktiiv 92/58/EEC jätab ruumi kasutavaid piktogramme kujundada pisut erinevalt või üksikasjalikumalt võrreldes direktiivi 92/58/EEC lisas II punktis 3 toodud siltidega. Kuid seda tingimusel, et pisut erinevalt või üksikasjalikumalt kujundatud piktogrammid kannavad edasi direktiivis 92/58/EEC kirjas olevat konkreetse ohumärgistuse mõtet. Ehk see tähendab, et tehtud erinevused, mugandused, täiendused ei muuda direktiiviga määratud konkreetse piktogrammi tähendust ning selle mõistmist keerulisemaks. Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee Registrikood 70001969 Võrreldes ISO standardit 7010 direktiivi 92/58/EEC lisaga II saab öelda, et ISO standardis 7010 olevate ohumärgistuste olulised omadused langevad kokku direktiivi 92/58/EEC lisas II punktis 3 kirjeldatud oluliste omadustega. Nt ISO standardis 7010 on keelumärgid kujutatud ümmargustena, musta piltkirjaga valgel taustal ning punase äärise ja diagonaaljoonega. Või hoiatusmärgid kolmnurksena musta piltkirjaga kollasel taustal ning musta äärisega. ISO standardis nii keelu-, hoiatus-, kohustus-, varuväljapääsu- ja esmaabimärkide ning tuletõrjemärkide oluliste omaduste kirjeldused langevad meie arvates üksühele kokku direktiivi 92/58/EEC lisa II punktis 3 toodud kirjeldustega. ISO standardis 7010 on mõned sildid (nt keelumärk P008 - No metallic articles or watches; või hoiatusmärk W035 – Falling Parts, mida ei ole direktiivis 92/58/EEC toodud) või nt keelumärk P002 (No drinking water), on spetsiifilised ja üksikasjalikumad ehk variatsioonid, kuid nende tähendus keelumärgina või hoiatusmärgina on üheselt ja selgelt edasi antud. Leiame, et ISO standardis on kasutatud ära direktiivi 92/58/EEC lisaga II punkti 1.3. võimalust. Kui järelevalve või konsulteerimise käigus peaks tõusetuma küsimus, et kas ettevõtja võiks lähtuda ISO standardist 7010, kehtib põhimõte, et määruse nr 75 nõuded peavad olema täidetud. Siinjuures oleme arvamusel, et kui standard ei ole määrusega nr 75 vastuolus ning seeläbi ka puuduvad ebakõlad direktiivi 92/58/EEC lisaga II, võiks ettevõtja ISO standardi 7010 ohumärgistuste kasutamisel aluseks võtta küll. Kui ISO standardi 7010 ja määruse nr 75, sh direktiivi 92/58/EEC lisa II nõuded üksteist välistavad, tuleks tööinspektoril lähtuda määruse nr 75 nõuetest. Leiame, et kui määruse nr 75 nõuded on täidetud ja ettevõttes olev ohumärgistus asjakohane, ei mängi meie jaoks rolli, kas ettevõte on ohutusmärgiste osas aluseks võtnud ISO standardist 7010 või ainult määrusest nr 75 või on neil olnud veel mingi muu abimaterjal. 2. Kas ja milliseid probleeme/küsimusi on tekitanud teie jaoks direktiivis ning standardis olevad erinevad märgistused? Täna oleme Tööinspektsioonis rakendanud üldtunnustatud teadmist, et mistahes standardid on soovitusliku iseloomuga. Teisisõnu, teostades töökeskkonnas järelevalvet või viies läbi sihtkontrolle, lähtub tööinspektor Eestis kehtivast seadusandlusest. Järelevalvet teostades või ka ettevõtetes konsulteerimas käies jälgitakse, et ohtlikel töökohtadel või aladel töökeskkonnas oleksid vastavad ohutusmärgised olemas ehk neid oleks kasutatud määruse nr 75 nõuete kohaselt. 3. Kas on esinenud olukordi, kus inspektor on kontrollinud ettevõtet, kes kasutab ISO standardist 7010 tulenevat märgistust? Milline on olnud inspektorite kogemus ning reageering antud olukorras? Näiteks, kas inspektor on pidanud märgistust asjakohaseks või teinud ettevõttele ettekirjutuse/arutanud ettevõtte vastutava isikuga vms? Lähtudes meie olemasolevast praktikast, saame öelda järgmist. Kui ettevõtte ohumärguannete kasutamine vastab juba sotsiaalministri 30.11.1999 määrusele nr 75 "Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas", siis ei võrdle tööinspektor kasutatavaid ohumärguandeid ISO vms standardiga. Iga ettevõtte, kus on vajalik ja ettenähtud ohumärgiste kasutamine, külastusel hindab tööinspektor, kas kasutatavad märgised on loetavad, selgelt ja üheselt mõistetavad ja arusaadavad. Praktika, sh tööinspektorite kogemuste põhjal saame öelda, et suureks probleemiks töökeskkonnas on ohutusmärgiste puudumine või mitteasjakohaste ohutusmärgiste kasutamine töökohtadel. Saame siinjuures välja tuua järgmist: 2018. a jooksul tuvastati sotsiaalministri 30.11.1999 määruse nr 75 §-de 8 (ohutusmärkide kasutamine) ja 9 (kasutatavad ohutusmärgid) rikkumisi ehk ohutusmärgid ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele ühtekokku 281, millest 100 rikkumise kohta on koostatud ettekirjutus ning 181 rikkumist on ettevõte suutnud pärast kontrolli protokolli kättesaamist 5 tööpäeva jooksul kõrvaldada. 4. Kas ja milliseid küsimusi on jõudnud teieni ettevõtjatelt (samuti kodanikelt, tootjatelt) seoses direktiivi (72/58/EEC) ja ISO standardi märgistusega? Ettevõtjad on tööinspektori poole pöördunud üldise küsimusega, milliseid ohumärgistusi oleks õigem kasutada ja kuidas. Taolised küsimused võivad ja on tekkinud järelevalve käigus, kui 2 (3) tööinspektor tuvastab, et ettevõtte töökeskkonnas on ette nähtud ohutusmärgiste kasutamine, kuid need puuduvad või esinevat ohtu on märgistatud vale piktogrammiga. Siinjuures juhindub tööinspektor kehtivast määrusest nr 75 ning juhib ettevõtja tähelepanu sellele ja selgitab/annab soovitusi. 5. Kas oskate umbkaudu oma praktika põhjal hinnata, kui palju Eestis kasutatakse ISO standard 7010 märgistust (nt paljud kasutavad, vähesed kasutavad)? Kahjuks peame tõdema, et andmeid, millised ettevõtted ja kui paljud kasutavad ISO standardit, meil ei ole. Praktikas puutuvad tööinspektorid kokku juhtumitega, kus ohutusmärgistusi ei ole üldse kasutatud või märgised on juba liiga kulunud, mistõttu ei ole need arusaadavad ja üheselt selged. Järelevalvet teostades on esmaküsimuseks seega, kas on tähistatud ja kuidas. 6. Kas olete kokku puutunud muude küsimuste/probleemidega seoses ohutusmärgiste direktiiviga, nt direktiivi nõuete rakendamine kuulmis- ja nägemisraskustega inimestele? Tuginedes olemas olevale praktikale, saame öelda, et ohutusmärgiste direktiiviga 92/58/EEC seotud küsimused on harvad. Toome välja, et erineva märgistuse lubamisega, on sotsiaalministri 30.11.1999 määrus nr 75 "Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas" küllaltki konkreetne. Kuid määruse nr 75 § 8 lg 1 prim lubab kõrvalekalde. Nimelt, kui ohtlike ainete või segude ladustamiseks kasutatavate alade, ruumide või aiaga ümbritsetud territooriumite tähistamiseks ei ole määruse nr 75 §-s 9 lg 2 vastavat/sobilikku hoiatusmärki, tuleb kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. a määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355) CLP-määruse V lisas sätestatud asjakohast ohupiktogrammi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor Kristel Kängsepp +372 511 9793; [email protected] 3 (3)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel