dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 19. detsember 2018
Viit
7-1/2018-614-2
Registreeritud
19. detsember 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
OSK Grupp OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc)
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-1 Energiavaldkonna hindadega seotud kirjavahetus
Toimik
7-1/2018
Vastutaja
Jane Anton (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Hinnaregulatsiooni osakond)

Failid

  • 📎7-12018-614-2 19.12.2018 Väljaminev kiri.bdoc1090 KB

Sisu (failidest)

OTSUS Tallinn 31.12.13 nr 7.1-3/13-126 OÜ Sompa Maja Sompa linnaosale müüdava soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta 1. HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE Kaugkütteseaduse (KKütS) § 29 p 5 järgi on Konkurentsiametil (KA) õigus kooskõlastada soojuse piirhindu KKütS-s sätestatud juhtudel ja korras. KKütS § 29 p-de 3 ja 4 kohaselt on KA-l õigus kontrollida soojusettevõtja raamatupidamist ja saada vajalikku teavet soojusettevõtja majandustegevuse kohta ning kontrollida soojusettevõtja poolt rakendatavat hinnakujundust. KKütS § 28 lg 1 põhjal teostab KA vastavalt oma pädevusele järelevalvet soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ettevõtete osas. KKütS § 1 lg 2 alusel peavad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. KKütS § 1 lg 2 alusel peavad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. KKütS § 9 lg 1 sätestab, et KA-ga peab kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna igale võrgupiirkonnale eraldi soojusettevõtja, kes: 1) müüb soojust tarbijale; 2) müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale; 3) toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis. KKütS § 8 lg 3 kohaselt tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud: - vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; - investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; - keskkonnanõuete täitmine; - kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; - põhjendatud tulukus. KKütS § 8 lg-st 3 tulenevalt peab soojuse hind olema kujundatud kulupõhiselt ning KA-l on KKütS § 29 p 4 kohaselt õigus kontrollida soojusettevõtja poolt rakendatavat hinnakujundust. Kontrolli teostamise õigus ei tähenda, et kontrollimine piirdub vaid veendumisega selles, kas ettevõtja poolt teostatud arvutused on matemaatiliselt õiged. Tulenevalt hinna kooskõlastamise regulatsiooni eesmärgist (KKütS § 1 lg 2) on KA-l õigus hinnata ka seda, kas müüdava soojuse hinda arvestatud komponendid on taotletud mahus vajalikud ja põhjendatud. KKütS § 8 lg 3 määrab ära alused, mida tuleb arvesse võtta piirhinna kujundamisel, kuid ei määra, millisest arvestamise metoodikast tuleb KA-l lähtuda soojuse piirhinna kooskõlastamisel. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on KA-l õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Eeltoodust lähtudes on KA välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel (http://www.konkurentsiamet.ee): - soojuse hinna taotlemise vormi (edaspidi Küsimustik) Exceli tabelite kujul: „Hinnataotluse vorm soojuse piirhinna kooskõlastamiseks“. Küsimustikud on välja töötatud lähtuvalt konkurentsiseadusest (KonkS), KKütS § 9 lg 1, 4, 6, 8 ja 9 ning täidetult sisaldavad andmeid, mis võimaldavad KA-l kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes (KKütS § 8 lg 3 ettenähtud) põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust; - “Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted” (edaspidi Metoodika), mis kinnitati 03.05.2013 KA peadirektori käskkirjaga nr 1.1-2/13-012 ning mis on küsimustike täitmisel abistavaks vahendiks. Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi KA regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel järgides võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist KA kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika täpsustamine enne hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide teavitamisega, mis loob võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi juba enne konkreetse hinnaregulatsiooni menetluse algust. Metoodika ei ole õigusakt, vaid KA kui sõltumatu regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist tutvustav dokument, millel on halduseväliselt informatiivne, mitte normatiivne tähendus. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3- 3-1-81-07). Metoodika väljatöötamisel on arvestatud KKütS § 1 lg 2, § 7 lg 2, § 8 lg 3 ning § 9 sätetega ja kasutatud põhimõtted on kooskõlas KKütS § 9 lg-te 101 ja 102 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega „Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord“ (Soojuse Määrus). Soojuse Määrust rakendatakse KKütS § 9 lõigete 101 ja 102 alusel soojuse müügi ajutise hinna kehtestamisel juhul kui soojusettevõtja müüb soojust hinnaga, mis ei vasta KKütS § 8 lõikes 3 sätestatud tingimustele, ning on jätnud täitmata KA ettekirjutuse. Metoodika ja Soojuse Määrus on dokumendid, milles kirjeldatud ühtsete põhimõtete alusel tagatakse regulatsioonivõtete ühtsus nii taotletava soojuse hinna kooskõlastamisel kui ka soojuse müügi ajutise hinna määramisel. Seetõttu on KA antud otsuses kaalutluste teostamisel, otsustamaks ühe või teise kuluartikli vastavust KKütS § 8 lõikele 3, osundanud lisaks Metoodikale ka Soojuse Määrusele. Seega juhindub KA soojuse piirhinna kooskõlastamisel KKütS § 8 lg-st 3 ning KA poolt välja töötatud Metoodikast. Metoodika eesmärgid on: 2 1) sõnastada metoodilised alused, millest KA hakkab lähtuma talle KKütS-i alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel turgu valitsevate ettevõtjate suhtes; 2) kindlustada soojusettevõtjate hindade kooskõlastamisel ja majandustegevuse kontrollimisel ettevõtjate võrdne kohtlemine ja ühetaoline halduspraktika; 3) tarbijate kaitsmine; 4) regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtjatel jääda majanduslikult ja finantsiliselt elujõuliseks, s.o katta jooksvad ärikulud ja finantseerida oma- ja võõrvahendite arvel vajalikke investeeringuid; 5) luua ettevõtjale piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks. KA kasutab soojuse hinna põhjendatud kulude analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid (Metoodika punkt 4.17): 1) tehniliste näitajate analüüs (soojuse tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia erikulu, jm); 2) tegevuskulude ja müügimahu suhtarvu leidmine ehk erikulu (€/MWh) müügimahu kohta; 3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste ettevõtjate või teiste sarnaste võrgupiirkondade kuludega (nn benchmarking); 4) kulude s.h erikulu dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus Statistikaameti poolt avaldatud tegeliku ning Rahandusministeeriumi prognoosidel põhineva tarbijahinnaindeksi dünaamikaga; 5) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh eksperthinnangud). KKütS § 9 lg 6 kohaselt peab soojuse müüja KA nõudel selgitama ja põhjendama piirhindade moodustamise aluseid. KKütS § 9 lg 9 kohaselt on KA-l õigus nõuda soojusettevõtjalt või riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt lisaandmeid, kui seda on vaja piirhinna kooskõlastamise otsuse tegemiseks või esitatud andmete kontrollimiseks. KKütS § 9 lg 10 alusel võib soojusettevõtja taotleda KA-lt hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel. Soojuse hinna kooskõlastamisel valemi alusel juhindub KA KKütS § 8 lg-st 3 (Metoodika p-st 10). KKütS § 9 lg 5 kohaselt teeb KA soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib KA seda tähtaega pikendada 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest enne esialgse tähtaja möödumist taotluse esitajale. KKütS § 9 lg 7 kohaselt peatub soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemise tähtaeg, kui KA-le ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks. 19.12.2013 registreeriti KA-s OÜ Sompa Maja taotlus soojuse piirhinna 62,83 €/MWh kooskõlastamiseks. 1.2. Taotleja andmed OÜ Sompa Maja, kantud äriregistrisse registrikoodiga 10316841 ja asukohaga Aruserva 7, 30721 Kohtla-Järve. OÜ Sompa Maja osakud kuuluvad 100% Kohtla-Järve linnale. Alates 01.04.2009. a on Äriregistri andmetel ettevõtja põhitegevusalaks soojusega varustamine. Töötajate arv osaühingus oli 2012. aastal 8 inimest. 3 Ettevõtja majandusaasta algab 01. jaanuar ja lõpeb 31. detsembril. Kohtla-Järve Linnavalitsus on kehtestanud 28.07.2009. a korraldusega nr 808 müüdava soojuse piirhinna 59,63 €/MWh (käibemaksuta). 1.3. Menetluse käik ja asjaolud 17.06.2013 registreeriti KA-s OÜ Sompa Maja (Sompa Maja) taotlus müüdava soojuse piirhinna 93,29 €/MWh kooskõlastamiseks. 18.06.2013 saatis KA ettevõtjale e-kirja puuduste kohta esitatud hinnataotluses, sest taotletav soojuse piirhind ei saa hakata kehtima 2013. aasta I poolaastal, mistõttu oleks ettevõtja pidanud võtma regulatsiooniperioodiks 2014. aasta (2013. aasta asemel) ning kujundama soojuse piirhinna 2014. aastaks prognoositud näitajate alusel. Samuti puudus taotluses elektrienergia keskmise sisseostuhinna arvestus vastavalt Küsimustiku lehel nimetusega "Lisamaterjalid" märgitule. Tulenevalt kirjas loetletud põhjustest oli hinnataotlus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lõige 2 mõttes esitatud puudustega, mistõttu määras KA Sompa Majale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, hiljemalt 28.06.2013. Ühtlasi soovis KA, et ettevõtja esitaks nimetatud kuupäevaks ka soojuse tootmise, jaotamise ja müügitegevusega seotud põhivarade nimekirja, milles oleks märgitud põhivara loetelu, nende soetamise kuupäev, soetusmaksumus, rakendatav kuluminorm, jääkväärtus seisuga 31.12.2012 ja akumuleeritud kulumi väärtus seisuga 31.12.2013. 30.06.2013 saatis Sompa Maja dokumendid ja täiendatud andmed, mida KA oli 18.06.2013 kirjas küsinud. Elektrooniliselt edastatud andmed olid digitaalselt allkirjastamata, mistõttu KA esitas 01.07.2013 ettevõtjale asjakohase nõude allkirjastada esitatud dokumendid kooskõlas HMS § 14 lg-ga 4, mida Sompa Maja ka 01.07.2013 tegi. Digitaalselt allkirjastatud dokumendid võimaldasid KA-l lugeda esitatud hinnataotluse nõuetekohaseks ja alustada soojuse piirhinna sisulist analüüsi. Seega esitas Sompa Maja nõuetekohase hinnataotluse 01.07.2013 ning tulenevalt HMS § 33 lg 2 loeb KA alates 02.07.2013 menetlustähtaja alanuks. 03.07.2013 soovis KA, et ettevõtja esitaks koopia VKG Soojus AS-ga sõlmitud sisseostetava soojuse lepingust, mis esitati KA-le 04.07.2013. 12.07.2013 kirjaga nr 7.1-2/13-0302-005 saatis KA Sompa Majale hinnangu, milles esitati ameti seisukohad soojuse piirhinda taotletavate kulukomponentide ja trassikadude suuruse põhjendatuse kohta. Juhindudes HMS § 40 lõikest 1, andis KA Sompa Majale võimaluse esitada hiljemalt 19.08.2013.a oma arvamuse ja seisukohad hinnangus esitatud KA seisukohtadele. 01.08.2013 saatis Sompa Maja osalise vastuse KA 12.07.2013 kirjale nr 7.1-2/13-0302-005. Lisaks osalistele selgitustele oli kirjale lisatud Keskkonnainvesteeringute Keskusele (edaspidi KIK) esitatud projekti koopia, sõlmitud hankeleping elektrienergia sisseostuks perioodil 01.02.2013 kuni 31.07.2013 ning uus korrigeeritud taotlus soojuse piirhinnale 71,65 €/MWh, mis oli 30,2% madalam võrreldes 17.06.2013 taotletud hinnast (93,29 €/MWh). 01.08.2013 esitatud korrigeeritud taotluses müüdava soojuse keskmise piirhinna 71,65 €/MWh kooskõlastamiseks prognoosis Sompa Maja müügimahuks 3045 MWh. Kuivõrd ettevõtja ei vastanud kõikidele KA hinnangus esitatud küsimustele ning esitatud vastused olid puudulikud, siis 07.08.2013 kirjas 7.1-2/13-0302-010 soovis KA täiendavaid selgitusi trassikadude, elektrienergia erikulu ja -ostukulude, tegevuskulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvutuse osas. 4 21.08.2013 esitas Sompa Maja osalised selgitused KA 07.08.2013 kirjas 7.1-2/13-0302-010 küsitud punktide kohta, mistõttu soovis KA 27.08.2013 e-kirjaga lisaselgitusi, ning määras vastamise tähtajaks 12.09.2013. 13.09.2013 saatis KA Tatjana Samsonova meiliaadressile ([email protected]) meeldetuletuskirja andmete esitamiseks ning nende mittesaamisel helistas 16.09.2013 korduvalt kontaktisikuks määratud Tatjana Samsonova telefonile (tel nr 3378596). Kohtla-Järve Linnavalitsuse üldtelefonilt väideti, et vastav ametnik on tööl ning peaks e-kirjadele vastama. Samas ei vastanud Tatjana Samsonova KA poolt saadetud e-kirjale ega ka telefonikõnedele. 16.09.2013 saatis KA 27.08.2013 Tatjana Samsonovale saadetud e-kirja edasi Kohtla- Järve Linnavalitsuse (on Sompa Maja omanik) meiliaadressile - [email protected], millelt vastati, et Tatjana Samsonova puhkab ning on tööl tagasi alates 22.09.2013. Ühtlasi lubati vastata KA kirjale hiljemalt 24.09.2013. 24.09.2013 registreeriti KA-s Sompa Maja digitaalselt allkirjastamata kiri, milles ei vastatud KA 27.08.2013 esitatud küsimustele, vaid paluti teha otsus teenuse piirhinna osas kohtvaatluse ja/või olemasolevate andmete põhjal. 24.09.2013 teavitas KA Sompa Maja, et kuna ettevõtja ei esitanud KA poolt 27.08.2013 küsitud teavet, siis puudub KA-l teave soojuse piirhinna komponentide põhjendatuks lugemise hindamiseks ning ei ole võimalik rahuldada soojuse piirhinna kooskõlastamise taotlust esitatud kujul. Ühtlasi palus KA esitada 24.09.2013 esitatud kiri digitaalselt allkirjastatuna. 27.09.2013 esitas Sompa Maja digitaalselt allkirjastatud kirja, milles palus teha otsuse teenuse piirhinna osas kohtvaatluse ja/või olemasolevate andmete põhjal. Lisatud e-kirjas selgitas Sompa Maja, et ettevõtja ei oska prognoosida trassikadusid 2016. aastaks ning vajab aega, et koguda andmeid, vaadata läbi personalikulud ja põhivara nimekiri ning samuti tõsta ettevõtte efektiivsust ja alles seejärel soovib esitada uue soojuse piirhinna taotluse. 10.10.2013 toimus Sompa Majas paikvaatlus ettevõtja ja KA esindajate osalusel, mille kohta koostati ka vastav protokoll. 08.10.2013 teatas KA, et seoses paikvaatluse läbiviimisega on tulenevalt KKütS § 9 lg 5 soojuse piirhinna taotluse menetlemise tähtaega pikendatud kuni 90 päevani. 16.10.2013 esitas ettevõtja korrigeeritud põhivara kapitalikulu arvestuse. 16.10.2013 palus KA ettevõtjal esitada kaugküttetrasside renoveerimiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu koopia Sompa Maja ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vahel. Tulenevalt KKütS § 9 lg 9 soovis KA Kohtla-Järve Linnavalitsuselt 22.10.2013 kirjaga nr 7.1- 2/13-0302-025 saadetud teabenõudes teavet Sompa Maja võrgupiirkonna kaugküttetrasside renoveerimise finantseerimise asjus. 24.10.2013 kirjaga nr 2-5.8/2704-1 teatas Kohtla-Järve Linnavalitsus, et Sompa Maja kaugküttetrasside renoveerimise finantseerimiseks (summas 1 177 817 €) kasutas Kohtla – Järve Linnavalitsus pangalaenu ning see käsitleti tagastamatu abina täies ulatuses. 28.10.2013 palus KA Kohtla-Järve Linnavalitsuselt täpsustada esitatud seisukohta, mida ka Kohtla-Järve Linnavalitsus tegi oma 31.10.2013 kirjaga nr 2-5.8/2704-3. 5 Ajavahemikul 31.10.2013 kuni 03.12.2013 täpsustasid Sompa Maja ja Kohtla-Järve Linnavalitsus kaugküttetrasside renoveerimiseks sõlmitud sihtfinantseerimisega seotud asjaolusid. 03.12.2013 toimus KA initsiatiivil kohtumine Sompa Maja, Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja KA esindajate vahel, kus KA selgitas muuhulgas põhjendatud investeeringute kajastamist raamatupidamises ja soojuse hinnakalkulatsioonides. Ajavahemikul 04.12.2013 kuni 19.12.2013 täpsustas ettevõtja piirhinna komponentide kujunemist ning 19.12.2013 esitas Sompa Maja korrigeeritud allkirjastatud Taotluse müüdava soojuse piirhinna 62,83 MWh kooskõlastamiseks. Esitatud Taotluses prognoosis Sompa Maja müügimahuks 4157 MWh ning kalkuleeris lubatud müügitulu summas 261,2 tuh €, sealhulgas: - muutuvkulud 200,56 tuh €; - tegevuskulud 30 tuh €; - kapitalikulu 15,13 tuh €; - põhjendatud tulukus 15,51 tuh €. KA on käesolevaks hetkeks menetlenud Sompa Maja poolt 01.07.2013 esitatud hinnataotlust 69 päeva, sest HMS § 15 lõige 2 kohaselt algas menetlusaeg alates nõuetekohase taotluse saamisele järgnevast päevast (so alates 02.07.2013) ning KKütS § 9 lg 7 kohaselt on soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemise tähtaeg peatunud 114 päeva. Alljärgnevas tabelis (vt tabel 1) on kajastatud soojuse piirhinna arvutuse aluseks olevad hinnakomponendid lähtuvalt Sompa Maja poolt 19.12.2013 esitatud korrigeeritud hinnataotlusest prognoositaval müügimahul 4157 MWh. Tabel 1. OÜ Sompa Maja Hinnataotluse andmed Soojuse piirhinna Sompa Maja Ühik kujunemise komponendid Kaugküttevõrku soojuse väljastamise maht MWh 4 891 % 15 Trassikadu MWh 734 Soojuse müügimaht MWh 4 157 Sisseostetud soojus teiselt tootjalt MWh 4 891 Elektrienergia kulu kWh 38 207 Sisseostetud soojuse hind €/MWh 40 Elektrienergia keskmine ostuhind €/kWh 0,1186 Muutuvkulud tuh € 200,56 Sisseostetud soojuse kulud tuh € 195,64 Elektrienergia ostukulud tuh € 4,53 Vee- ja kanalisatsioonikulu tuh € 0,39 Tegevuskulud tuh € 30 Kapitalikulu tuh € 15,13 Põhjendatud tulukus tuh € 15,51 6 KOKKU KULUD ehk LUBATUD MÜÜGITULU tuh € 261,2 SOOJUSE PIIRHIND €/MWh 62,83 Alljärgnevalt esitab KA seisukohad Sompa Maja poolt 19.12.2013 Taotluses esitatud soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse ettevõtte poolt esitatud algandmeid ning menetluse käigus saadud selgitusi, põhjendusi ja esitatud andmeid. 2. SOMPA MAJA ÜLDISELOOMUSTUS Sompa Maja taotleb KA-lt soojuse piirhinna kooskõlastamist esmakordselt. Kuni 2012. aasta lõpuni tootis ettevõtja kogu vajamineva soojuse koguse ise. 2013. aastal tootis ettevõtja soojust ise vaid 17% ja ülejäänud 83% vajaminevast soojuse kogusest ostetakse sisse VKG Soojus AS- lt. Alates 2014. aastast ostetakse sisse VKG Soojus AS-lt kogu vajaminev soojuse kogus. 10,6 km pikkune soojustrass on täies ulatuses renoveeritud. Tabel 2 annab ülevaate ettevõtte poolt esitatud andmetest soojusvõrgu ja klientide kohta. Tabel 2. OÜ Sompa Maja üldandmed Üldandmed Ühik 2010 2011 2012 2013 2014 Soojustrasside pikkus km 9,3 9,3 10,3 10,3 10,6 sh rekonstrueeritud km 0 0 10,3 10,3 10,6 Klientide arv tk 446 342 325 339 339 Ettevõtja esitatud selgituste kohaselt kuuluvad Sompa Majale Sompa linnaosa soojustrassid kogupikkusega 10,6 km alates Sompa katlamaja soojusarvestist kuni tarbijapaigaldiseni (soojusarvestiteni). VKG Soojus AS-i omandis ja haldamisel on soojustrasside lõik kuni Sompa katlamaja soojusarvestini. Sompa Maja hinnataotluses toodud näitajad on ainult Sompa Maja omandis oleva 10,6 km pikkuse trassi kohta. Sompa Maja kaugküttevõrku on ühendatud 339 klienti. Aastatel 2010-2012 on müüdud soojust vahemikus 2877-3248 MWh. Taotluses esitas Sompa Maja auditeeritud andmed aastate 2010, 2011 ja 2012 kohta ning prognoositavad andmed aastate 2013 ja 2014 kohta. Vastavalt Metoodikale võtab KA analüüsimisel ja hinnangute andmisel aluseks majandusaastate 2010, 2011 ja 2012 tegelikud andmed ja tehnilised näitajad ning Sompa Maja poolt majandusaastaks 2014 (regulatsiooniperiood) prognoositud näitajad. 3. SOOJUSE KOGUSTE HINDAMINE Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna see on aluseks soojuse piirhinna arvutamisel (Metoodika p. 9.4 kohaselt). Soojuse piirhind saadakse, kui soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajalikud põhjendatud kulud (lubatud müügitulu) jagatakse soojuse müügimahuga. Soojuse piirhinda lülitatakse alljärgnevad kulud (Metoodika p. 9.2.): 1) muutuvkulud; 2) tegevuskulud; 3) kapitalikulu; 7 4) põhjendatud tulukus. Lubatud müügitulu (Metoodika p. 9.3.) kujuneb alljärgneva valemi (valem 12) alusel: Tlubatud = MK + TK + A + PT Tlubatud - lubatud müügitulu; MK - muutuvkulud; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb soojuse piirhind. Soojuse piirhind kujuneb alljärgneva valemi (valem 13) alusel (Metoodika punkti 9.4): kus: h - soojuse piirhind regulatsiooniperioodil (€/MWh); Tlubatud - lubatud müügitulu; Q - soojuse müügimaht regulatsiooniperioodil (MWh). Regulatsiooniperioodiks võetakse 12-kuuline periood (Metoodika punkti 2.17), mille põhjendatud hinnakomponendid on aluseks soojuse piirhinna arvutamisel. Regulatsiooniperiood ei pea kattuma kalendriaasta ega ettevõtte majandusaastaga. 3.1. Müügimaht Soojuse hinna kooskõlastamisel võetakse aluseks regulatsiooniperioodiks prognoositud põhjendatud müügimaht (Metoodika p 4.1). Ettevõtja poolt esitatud müügimahu analüüsimisel kasutatakse alljärgnevaid meetodeid: 1) müügimahu dünaamika (s.h eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid, pika- ajalises arengukavas prognoositav soojuse tarbimine, jm näitajad); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos. Müügimahu prognoosimise aluseks võetakse reeglina viimase kolme aasta müüdud soojuse koguse aritmeetiline keskmine, mida korrigeeritakse juhul, kui on olemas tõestust leidnud andmed objektiivsetest asjaoludest, mis tingivad müügimahu olulise muutuse (nt oluline tarbijate lisandumine või lahkumine võrgust, jms). Sompa Maja seisukoht müügimahu 4157 MWh osas Esitatud selgituste kohaselt ei prognoosinud ettevõtja taotluses kolme aasta keskmist müügimahtu põhjusel, et eelnevad kolm aastat ei olnud tavalise soojustarbimisega: 2010.aastal juhtus Sompa katlamajas avarii, mille remont vähendas soojuse müügiperioodi ühe kuu võrra; 2011.aastal oli kütteperiood lühendatud 1,5 kuu võrra majanduslikel põhjustel ning 2012.aastal toimusid trasside renoveerimistööd. Samuti lisandus 2013. aastal uusi kliente. 2014. aasta müügimaht prognoositakse 2013. aasta reaalsete müügimahtude (2013. aasta jaanuar kuni november) ja detsembrikuu prognoosmahu alusel (2010-2012 detsembrikuu aritmeetiline keskmine). 8 Tabel 3. 2013. aasta soojuse müügimahud kuude lõikes Müügimaht (MWh) 2014 prognoos jaanuar 722 veebruar 628 märts 793 aprill 444 mai 0 juuni 0 juuli 0 august 0 september 0 oktoober 440 november 509 detsember* 622 kokku 4157 Märkus: 2010-2012 detsembrikuu keskmine müügimaht ((674+408+783)/3=622) KA seisukoht müügimahu osas Sompa Maja müügimahu analüüsimiseks on KA koostanud Tabeli 4 ettevõtja poolt esitatud andmete alusel. Tabel 4. OÜ Sompa Maja müügimaht 2010-2012 Soojuse müük (MWh) Ühik 2010 2011 2012 2014 keskmine Soojuse müügimaht kokku MWh 3010 2877 3248 3045 4157 Muutus võrreldes eelneva % x -4,4 12,9 x 28,0 aastaga 2014. aasta vrs 3 aasta % 36,5 keskmine Klientide arv (hoonete arv) tk 446 342 325 x 339 Tabelist 4 selgub, et ettevõtja on 2014. aasta müügimahu 4157 MWh prognoosinud 36,5% kõrgemaks kui kolme viimase (2010-2012) majandusaasta keskmine müügimaht 3045 MWh. Ettevõtja selgituste kohaselt toimus 2010-2012. aastal Sompa katlamajas sündmused, mis lühendasid kütteperioodi ja mis vähendasid võimalikku müügimahtu. Võttes arvesse eeltoodud põhjendusi ning asjaolu, et klientide arv on aastate lõikes samuti kasvanud, siis ei ole KA hinnangul põhjendatud 2014. aasta müügimahu prognoosimisel lähtuda kolme aasta (2010- 2012) keskmisest müügimahust (3045 MWh), vaid põhjendatud on võtta aluseks eelpool kirjeldatud põhimõtete alusel leitud prognoosmaht. 2014. aasta prognoositavaks müügimahuks kujuneb 4157 MWh, mis on Sompa Maja kolme aasta (2010-2012) tegelikust keskmisest müügimahust (3045 MWh) 36,5% ((4157x100/3045)- 100=36,5) kõrgem. KA, tutvunud ettevõtte müügimahu prognoosimise põhimõtetega ja kontrollinud müügimahu prognoosimise arvutuse õigsust, on seisukohal, et ettevõtja on Taotluses prognoosinud müügimahu põhjendatud tasemel. 9 Lähtuvalt eeltoodust, peab KA põhjendatuks Sompa Maja 2014. aastaks prognoositud müügimahtu 4157 MWh. 3.2 Trassikaod Trassikao näitaja on oluline, sest mida väiksem on trassikadu, seda vähem kulub kütust ühe MWh soojuse tootmiseks, kahjustatakse vähem keskkonda ning kujundatakse tarbijatele soodsam hind. Trassikadude hindamisel on KA lähtunud efektiivsust väljendavatest tehnilistest nõuetest (Metoodika p. 5.1 ja 5.2; Soojuse Määrus § 9). Tulenevalt eeltoodust on soojuse hinna kooskõlastamisel aluseks trassikao tegelikud näitajad, mis aastate lõikes ei tohi olla kõrgemad alltoodud tehnilistest nõuetest: 2014. aastal mitte üle 18%; 2015. aastal mitte üle 17%; 2016. aastal mitte üle 16%; alates 2017. aastast mitte üle 15%. Kaugküttetrasside kadude miinimumnõuded (millest kõrgemat trassikadu soojuse piirhinnas ei aktsepteerita) on seatud eesmärgiga, et täita KKütS § 5 lõikest 1 tulenev nõue, mille kohaselt peab kaugküte olema efektiivne ja jätkusuutlik. Trassikao miinimumnõuete kehtestamise osas on arvestatud Eestis olemasolevate kaugküttetrasside keskmise trassikaomääraga. Kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtmisega on saavutatud Eesti efektiivsemates kaugkütte võrgupiirkondades trassikadu alla 10%, samas kui on olemas kaugküttevõrke, kus trassikadu moodustab endiselt üle 26%. Trassikadude tehniliste nõuete sätestamise eesmärgiks on motiveerida soojusettevõtjaid tegema investeeringuid kaugküttetrassidesse trassikao vähendamiseks ning kaitsta tarbijaid soojuse ebaefektiivse jaotusteenuse jätkamise eest. Sompa Maja seisukoht trassikadude 15% osas 19.12.2013 taotluses prognoosis Sompa Maja 2014. aasta trassikaoks 734 MWh aastas ehk 15% trassi antavast soojuse kogusest (vt tabel 5). Tabel 5. OÜ Sompa Maja müügi- ja tehnilised näitajad Ühik 2010 2011 2012 2013 2014 Toodetud soojus MWh 6099,00 5656 4539 800 Ostetud soojuse kogus MWh 0,00 0,00 0,00 4091 4891 Kokku (tootmine + ostetud soojus) MWh 6099 5656 4539 4891 4891 Soojuse müügimaht MWh 3010 2877 3248 4157 4157 MWh 3090 2779 1291 734 734 Trassikadu % 50,7 49,1 28,4 15,0 15,0 Trassikao muutus võrreldes eelneva aastaga % x -10,06 -53,54 -43,18 0,00 Soojuse tootmise keskmine kasutegur % 78,00 75,00 71,00 85,00 Trasside kogupikkus km 9,3 9,3 10,3 10,3 10,6 sh rekonstrueeritud km 0,0 0,0 10,3 10,3 10,6 Soojustarbimise tihedus MWh/km 323,66 309,35 315,34 403,59 392,17 (soojuse müügimaht / trasside kogupikkus) Soojuskadu trassi km kohta MWh/km 332,26 298,82 125,34 71,22 69,21 10 2014. aastaks prognoositud trassikadu (15%) on leitud 2013. aasta jaanuar kuni november tegelike trassikadude keskmisena. KA seisukoht trassikadude osas 2014. aastal on kogu 10,6 km soojustrass renoveeritud täies mahus. Alates 01.02.2013 ei tegele Sompa Maja soojuse tootmisega, vaid ostab selle AS-ilt VKG Soojus ja edastab tarbijateni pumplas asuvate võrgupumpade abil. Tabel 5 näitab, et soojusvõrgu suhtelised ja absoluutsed trassikaod on olnud kolme eelneva majandusaasta jooksul väga kõrged, vastavalt vahemikus 28,4-50,7%. 2013. ja 2014. aasta trassikaoks prognoositakse 15% ehk 734 MWh. 2012. ja 2013. aastal on ettevõtja teostanud suuri investeeringuid soojusvarustuse efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks (sh soojustrasside renoveerimine, pumpla seadmete uuendamine). Soojustrassid renoveeriti Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Kohtla-Järve Linna toetustega. Tabelist 5 selgub, et ettevõtja prognoosib 2014. aastaks absoluutse trassikao vähenemist võrreldes 2012. aastaga 557 MWh võrra (1291-734=557) ehk 56,9% (100- (734x100/1291)=56,9) ning suhtelise trassikao vähenemist 47,2% (100-(15x100/28,4)=47,2). Seega kujuneb investeeringute teostamise tulemusena regulatsiooniperioodi suhtelise trassikao suuruseks 15%, mis ei ületa ka Metoodika punktis 5.2. eeldatavat tehnilist miinimumnõuet (2014. aastal 18%) soojuse jaotamisel trassikadudele. Võttes arvesse eeltoodut on KA hinnangul suhteline trassikadu 15% (absoluutväärtuses 734 MWh aastas) põhjendatud, kuna see on ettevõtja poolt prognoositud parimate teadmiste kohaselt ning arvestab investeeringute teostamisest tuleneva olulise soojuskao vähenemisega kaugküttevõrgus. 3.3. Võrku sisseostetud soojuse kogus Ettevõtja soojuse jaotamise ja müügi tegevuseks vajalik põhjendatud soojuse ostukogus kujuneb soojuse müügimahu ja soojuse edastamisel tekkinud soojuskadude (trassikadude) summeerimisel. Sompa Maja taotlus sisseostetava soojuse koguse osas (4891 MWh) 19.12.2013 taotluses prognoosib Sompa Maja 2014. aasta sisseostetava soojuse koguseks 4891 MWh, kusjuures ettevõte ise soojust ei tooda, vaid ostab 100% sisse VKG Soojus AS-lt. Ettevõtja esitas soojusenergia ostu-müügilepingu nr 30062241, mis on sõlmitud VKG Soojus AS-ga tähtajaga 01.02.2013-01.02.2025. KA seisukoht sisseostetava soojuse koguse osas Liites käesoleva otsuse punktis 3.1 põhjendatuks peetud Sompa Maja 2014. aastaks prognoositud müügimahule 4 157 MWh, käesoleva otsuse punktis 3.2 põhjendatuks peetud absoluutse trassikao 734 MWh, kujuneb Sompa Maja põhjendatud soojuse ostukoguseks 4 157 + 734 = 4891 MWh, mis vastab ettevõtja poolt Taotluses esitatud ostetava soojuse kogusele. Lähtudes eeltoodust, peab KA ettevõtja poolt 2014. aastaks prognoositud sisseostetava soojuse kogust 4891 MWh põhjendatuks. 11 4. SOOJUSE PIIRHINNA KUJUNEMISE KOMPONENDID KKütS § 7 lg 2 sätestab, et soojusettevõtja peab oma raamatupidamises pidama eraldi arvestust soojuse tootmise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta. KA kontrollib ettevõtte kulude põhjendatust ja lülitab hinda ainult põhjendatud kulud (Metoodika p. 4.2). Analüüsi käigus jaotatakse ettevõtja kulud alljärgnevalt (Metoodika p. 4.3): - muutuvkulud; - tegevuskulud, - kapitalikulu. Põhjendatud tegevuskulude analüüsimisel kasutatakse Metoodika punktis 4.17 nimetatud meetodeid. KKütS § 24 lg 2, § 23 lg 2 ja lg 3 alusel (Metoodika p. 4.18) võib tegevusloa tingimustes sätestada ettevõtjale kohustuse efektiivsuse (tootlikkuse) tõhustamiseks. Kui ettevõtja, kooskõlas KKütS § 18 lg 2, ei vaja tegutsemiseks vastavat tegevusluba, kajastatakse hinnang efektiivsuse (tootlikkuse) tõhustamiseks KA otsusega. Sompa Maja, võtnud arvesse eelpooltoodut, esitas KA-le koos soojuse piirhinna kooskõlastamise taotlusega soojuse jaotamise ja müügi tegevuse kasumiaruande ning ülevaate põhivaradest. Järgnevalt on analüüsitud eraldi kasumiaruande põhiosasid tulenevalt Metoodika p-dest. 4 ja 5. 4.1. Muutuvkulud Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad soojuse tootmismahu muutudes (Metoodika p. 2.11). Metoodika p. 4.4 alusel jagunevad soojusettevõtja muutuvkulud järgmiselt: 1) kulud kütusele; 2) kulud soojuse ostmiseks teistelt tootjatelt; 3) kulud keskkonnatasudele; 4) muud muutuvkulud (elektrienergia, vee ja -kanalisatsiooniteenus, kemikaalid ja muud muutuva iseloomuga kulud). Sompa Maja seisukoht muutuvkulude osas 19.12.2013 esitatud Taotlusest tulenevalt prognoosis Sompa Maja 2014. aasta muutuvkulusid summas 200,56 tuh €. Eelmärgitud taotluse kohaselt moodustusid muutuvkulud alljärgnevalt: - soojuse sisseostukulud – 195,64 tuh €; - elektrienergia ostukulud – 4,53 tuh €; - vee- ja kanalisatsioonikulud – 0,39 tuh €. KA seisukoht muutuvkulude osas Järgnevalt annab KA hinnangu ettevõtte taotletud muutuvkuludele kulukomponentide lõikes. 4.1.1. Soojuse sisseostukulud Teistelt tootjatelt sisseostetud soojuse ostukulud kujunevad põhjendatud soojuse ostukoguse ja KA poolt kooskõlastatud soojuse hinna (tootmishind) korrutisena (Metoodika p. 4.11), välja 12 arvatud KKütS §141 (Metoodika p. 4.12) märgitud asjaolul. Metoodika p. 4.12 määratleb, et kui võrguettevõtja on lähtuvalt KKütS §141 viinud läbi soojuse ostu konkursi, mille pakkumise tulemusel kujunes sisseostetud soojuse hind (tootmishind) lepingu kehtivuse perioodil madalamaks võrreldes KA poolt kooskõlastatud soojuse hinnaga, siis võetakse soojuse piirhinna kujundamisel tarbijale aluseks soojuse tootja ja võrguettevõtja vahel lepingus kokkulepitud madalam sisseostetud soojuse hind (tootmishind). Sompa Maja taotlus võrku ostetud soojuse sisseostukulude osas (195,64 tuh €) 19.12.2013 taotluses prognoosis Sompa Maja 2014. aasta sisseostetava soojuse koguseks 4891 MWh ja sisseostukuludeks 195,64 tuh €. Eelmärgitud kulud on ettevõtja leidnud ostetava soojuse ostukoguse 4891 MWh korrutamisel Sompa Maja ja VKG Soojus AS-i vahel sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingus toodud hinnaga 40 €/MWh (4891 x 40/1000=195,64). 01.08.2013 kirjas selgitas Sompa Maja, et kuna VKG Soojus AS-ga sõlmitud lepingu kohaselt on soojuse sisseostuhind madalam võrreldes KA poolt nimetatud ettevõtjale kooskõlastatud soojuse piirhinnaga lõpptarbijale (55,52 €/MWh, KA 21.12.2012.a otsus nr 7.1-3/12-156), võttis Sompa Maja Metoodika p.4.12. tulenevalt soojuse sisseostukulude arvutamise aluseks madalama hinna, milleks on 40 €/MWh. 22.07.2013 kirjas selgitas ka VKG Soojus AS, et ettevõtja lähtus KA 21.12.2012 otsusest 7.1- 3/12-156, kus KA kooskõlastas soojuse müügihinna 55,52 €/MWh. Kuid võttes arvesse asjaolu, et Sompa linn on olnud ilma kvaliteetse ja ohutu kaugkütteta ja demograafiliselt halvenenud situatsioonis, rakendab VKG Soojus AS kaugküttevõrguga liitudes Sompa Maja jaoks soodsamat hinda ehk 40 €/MWh. KA seisukoht prognoositud sisseostetava soojuse ostukulude osas KA otsusega 21.12.2012 nr 7.1-3/12-156 on kooskõlastatud VKG Soojus AS-le soojuse müügihind 55,52 €/MWh, ettevõtja aga müüb Sompa Majale soojust edasi madalama hinnaga ehk 40 €/MWh. Eelpooltoodust tulenevalt peab KA käesolevas hinnataotluses rakendatavat sisseostetava soojuse hinda (40 €/MWh) põhjendatuks. Punktis 3.3 luges KA põhjendatuks sisseostetava soojuse ostukoguse 4891 MWh. Korrutades KA poolt põhjendatuks peetud Sompa Maja soojuse ostumahu 4891 MWh eelpool aktsepteeritud sisseostetava soojuse hinnaga 40 €/MWh, kujuneb sisseostetava soojuse ostukuludeks 195,64 tuh € (4891 x 40/1000 = 195,64), mis vastab ettevõtja taotletud sisseostetava soojuse ostukuludele. Lähtuvalt eeltoodust peab KA põhjendatuks Sompa Maja 2014. aasta sisseostetava soojuse ostukulude prognoosi summas 195,64 tuh €. 4.1.2. Elektrienergia ostukulud Elektrienergia ostuhindade põhjal arvutatud elektrienergia ostukulud lülitatakse soojuse hinda lähtudes soojusettevõtja ja müüja vahelises lepingus kajastatud hinnast (Metoodika punkt 4.9). Kui tootmisseadmes kasutatavat elektrienergiat on võimalik osta enam kui ühelt tarnijalt, esitab ettevõtja KA-le konkureerivate pakkujate hinnapakkumised. Pakkumiste alusel lähtub ettevõtja elektrienergia kulude arvutamisel tagatavast tarnekindlusest ja parimale pakkumisele vastavast elektrienergia hinnast. Reguleeritud hindadega teenuste (elektrienergia ja gaasi võrgutasud, 13 vesi- ja kanalisatsioon, jm) osas lähtutakse KA või kohaliku omavalituse poolt ettevõtjale kooskõlastatud hinnakirjast (Metoodika punkt 4.10; Soojuse Määrus § 8 lg 10). Seega kujunevad elektrienergia kulud põhjendatud elektrienergia ostukoguse ja elektrienergia hindade korrutamisel. Sompa Maja taotlus elektrienergia erikulu ja sisseostukulude osas 19.12.2013 prognoosis ettevõtja 2014. aasta elektrienergia erikuluks soojuse müügimahu kohta 9,19 kWh/MWh, elektrienergia ostukoguseks 38207 kWh ning elektrienergia sisseostukuludeks 4,53 tuh € aastas. Elektrienergia kuludest annab ülevaate Tabel 6. Tabel 6. Elektrienergia kulud Ühik 2010 2011 2012 2013 2014 Elektrienergia tarbimine kokku kWh 228 975 213 969 155 298 48 410 38 207 Soojuse müügimaht MWh 3 010 2 877 3 248 4 157 4 157 Elektrienergia erikulu = rida 1 / kWh/MWh 76,07 74,37 47,81 11,65 9,19 rida 2 Elektrienergia tarbimismahu % x -6,6 -27,4 -68,8 -21,1 muutus võrreldes eelneva aastaga Elektrienergia erikulu muutus % x -2,2 -35,7 -75,6 -21,1 võrreldes eelneva aastaga Ostetud elektrienergia maksumus tuh € 17,51 16,89 13,6 5,59 4,53 Elektrienergia keskmine hind € /kWh 0,0765 0,0789 0,0876 0,1155 0,1186 Ettevõtja prognoosis 2014. aasta veebruari- ja oktoobrikuu elektrienergia kogused 2013. aasta veebruari-oktoobrikuu tegelike koguste alusel ning 2014. aasta jaanuari-, novembri- ja detsembrikuu kogused 2013. aasta veebruari- ja märtsikuu keskmise koguse alusel, saades prognoositud koguseks kokku 38 207 kWh aastas. Elektrienergia sisseostukulude arvutamisel on lähtutud riigihanke tulemusel 01.08.2013 sõlmitud elektrienergia ostmise hankelepingust Baltic Energy Service OÜ-ga, mille tulemusel rakendatakse kõikidele Kohtla-Järve Linnavalitsuse hallatavatele asutustele elektrienergia ostupaketti „Kogutarne fikseeritud hinnaga“ fikseeritud ühikmaksumusega 49,49 €/MWh. Võrguteenus 0,38 kV liinil üle 63 A on ajatariifide ja võrguühenduse kasutamise ampripõhise tasuga (võrguühenduse fikseerimise kokkulepe nr 413064603/1). KA seisukoht elektrienergia erikulu ja ostukulude osas Tabelis 6 selgub, et Sompa Maja prognoosib 2014. aastaks elektrienergia tarbimismahu vähenemist võrreldes kolme viimase lõppenud majandusaasta (2010-2012) tegelike tarbimismahtudega. Eeltoodu põhjuseks on asjaolu, et ettevõtja ei tegele enam soojuse tootmisega (on ainult soojuse jaotaja ja müüja). Ettevõtja prognoosib 2014. aastaks elektrienergia tarbimismahuks 38207 kWh, mille alusel kujuneb elektrienergia erikuluks (elektrienergia ja soojuse müügimahu suhteks) 9,19 kWh/MWh (38207/4157= 9,19). Nimetatud näitajad on vastavalt 75,4% (38207/155298x100- 100= -75,4) ja 80,8% (9,19/47,81x100-100= -80,8) madalamad võrreldes 2012. aasta tegeliku elektrienergia tarbimise ning –erikuluga. 14 Sompa Maja poolt prognoositud elektrienergia erikulu (9,19 €/MWh) üksnes soojuse jaotamisele on väiksem kui sarnase müügimahuga võrgupiirkondadel (1 MWh müüdava soojuse koguse kohta), kes toodavad soojust maagaasist või põlevkiviõlist ja kes tegelevad ka soojuse jaotamisega. Eeltoodu tähendab, et Sompa Maja on kalkuleerinud soojuse hinda üksnes soojuse jaotamisteenuse osutamise elektrienergia kulud. Lähtudes eeltoodust loeb KA põhjendatuks Sompa Maja regulatsiooniperioodi elektrienergia erikulu prognoosi 9,19 kWh/MWh ning elektrienergia tarbimismahtu 38207 kWh. KA on kontrollinud elektrienergia ostukulude arvestuse prognoosi vastavalt Tabelile 7. Tabel 7. Elektrienergia ostukulude arvutus Elektrienergia sisseostukogus, kWh 38 207 ampreid kuus, A 200 Hinnapakett „Kogutarne Hinnakiri 01.08.2013 Ühik fikseeritud hinnaga“ hind kulu tuh € elektrienergia põhitariif €/kWh 0,04949 1,89 võrguteenuse põhitariif €/kWh 0,038 1,45 taastuvenergia tasu €/kWh 0,0077 0,30 elektriaktsiis €/kWh 0,00447 0,17 võrguteenuse ampritasu €/A kuus 0,30 0,72 KOKKU OSTUKULUD tuh € 4,53 Elektrienergia keskmine sisseostuhind (sh võrguteenus, €/kWh 0,1186 aktsiis ja taastuvenergia tasu) Tabelis 7 toodud näitajate kontrollimisel selgus, et elektrienergia tariifid vastavad lepingus fikseeritule, võrgutasud vastavad Elektrilevi OÜ võrgutasude hinnakirjale, taastuvenergia tasu vastab 2014. aastaks kehtestatud taastuvenergia tasule ning elektrienergia aktsiis vastab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud elektrienergia aktsiisile. Lähtudes eeltoodust, peab KA ettevõtja poolt majandusaastaks prognoositud elektrienergia sisseostukulusid 4,53 tuh € põhjendatuks. 4.1.3. Vee- ja kanalisatsioonikulu Sompa Maja taotlus vee- ja kanalisatsioonikulu osas (0,39 tuh €) 19.12.2013 taotlustes prognoosis ettevõtja 2014. aastaks vee- ja kanalisatsioonikulusid 0,39 tuh €. KA seisukoht vee- ja kanalisatsioonikulude osas Vee- ja kanalisatsioonikulud moodustavad 2014. aastal kogukuludest 0,13% (0,39x100/298,61=0,13). Kuna esitatud andmete kohaselt ei prognoosi 2013. aasta andmetega võrreldes ettevõtja antud kulude tõusu ning võrreldes 2012. aasta kuludega (0,49 tuh €) prognoositakse 0,10 tuh € madalamat (0,49-0,39=0,10) kulu, siis peab KA põhjendatuks vee- ja kanalisatsioonikulu 0,39 tuh € aastas. 15 Kokkuvõte muutuvkulude kohta: liites Sompa Maja 2014. aasta sisseostetava soojuse ostukulud summas 195,64 tuh € ja muud muutuvkulud (elekter, vesi- ja kanalisatsioon) summas 4,92 tuh €, kujuneb Sompa Maja 2014. aasta muutuvkulude summaks 200,56 tuh €, mis vastab ettevõtja taotletud muutuvkuludele. Lähtuvalt eeltoodust peab KA põhjendatuks Sompa Maja 2014. aasta muutuvkulude prognoosi summas 200,56 tuh €. 5. TEGEVUSKULUD KA defineerib tegevuskuludena soojuse hinda lülitatavaid põhjendatud kulusid, mis ei sisalda muutuv-, kapitali- ega finantskulusid (Metoodika punkt 2.20; Soojuse Määrus § 2 lg 18). Ettevõtja saab tegevuskulusid mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu (Metoodika punkt 4.15). Tegevuskulud on näiteks seadmete hooldus- ja remondikulud, müügitegevuse kulud, bürookulud, tööjõukulud jms, kuna ettevõtja saab investeeringute ning efektiivsema majandustegevuse kaudu nimetatud kuluartikleid ja nende suurust otseselt kontrollida ja mõjutada (nt teostatud investeeringute tulemusel vähenevad kaod kaugküttevõrgus, mille tulemusel omakorda vähenevad remondimaterjalide ja –tööde kulud; kaugjuhtimissüsteemide paigaldamine võimaldab vähendada katlamajade hooldusega seotud tööjõukulusid ning transpordikulusid; ettevõtte restruktureerimine võimaldab alandada juhtimistasusid jne). Hindade kooskõlastamisel ja kontrollimisel ei lülitata soojuse hinda alljärgnevaid kulusid (Metoodika punkt 4.16; Soojuse Määrus § 8 lg 11): 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) soojuse vahendajatele makstavad tasud (nt vahendaja jagab soojuse korterite kaupa), sest vastavalt KKütS § 8 lg 1 ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud; 4) põhitegevusega mitteseotud kulud; 5) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 6) finantskulud; 7) erisoodustuse kulud; 8) tulumaksukulud tulumaksuseaduse § 48-52 kohaselt; 9) majandusanalüüsi käigus teisi põhjendamatuks osutunud soojusettevõtja kulusid. KKütS § 24 lõikes 2, § 23 lõigetes 2 ja 3 (Metoodika punkt 4.18) on märgitud, et tegevusloa tingimustes võib sätestada ettevõtjale kohustuse efektiivsuse (tootlikkuse) tõhustamiseks. Kui ettevõtja, kooskõlas KKütS § 18 lõige 2 ei vaja tegutsemiseks vastavat tegevusluba, kajastatakse hinnang efektiivsuse (tootlikkuse) tõhustamiseks KA otsusega. Sompa Maja taotlus tegevuskulude osas 19.12.2013 esitatud taotluse kohaselt on ettevõtja kalkuleerinud 2014. aasta tegevuskuludeks kokku 30 tuh €. KA seisukoht tegevuskulude osas 2014. aasta tegevuskuludele põhjendatusele hinnangu andmiseks koostas KA Tabeli 8. 16 Tabel 8. OÜ Sompa Maja tegevuskulud Tegevuskulu Ühik 2010 2011 2012 2013 2014 Tegevuskulud tuh € 59,12 54,14 100,40 72,30 30 Soojuse müügimaht MWh 3 010 2 877 3 248 4 157 4157 Tegevuskulude erikulu €/MWh 19,64 18,82 30,91 17,39 7,22 Tegevuskulude erikulu muutus % x -4,2 64,3 -43,7 -58,5 võrreldes eelneva aastaga Ülaltoodud tabelist 8 selgub, et Sompa Maja prognoosib 2014. aasta tegevuskuludeks 30 tuh €, mis on 2012.a tegelikest tegevuskuludest 70,40 tuh € (30-100,40 = -70,40) ehk 3,3 korda madalam. Tegevuskulude erikuluks (tegevuskulude ja soojuse müügimahu suhteks) on prognoositud 7,22 €/MWh (30 tuh €/4157 MWh x 1000= 7,22 €/MWh). Eelmärgitud erikulu on oluliselt väiksem ettevõtte eelmiste majandusaastate erikulust, kuna alates 2014. aastast ei tooda ettevõtja ise soojust, vaid ostab seda 100% sisse VKG Soojus AS-lt. Samuti on Sompa Maja soojustrassid 100% ulatuses renoveeritud ning varasema ajaga võrreldes ei ole vaja teha avariidest tingitud ettearvamatuid remonttöid, mis varem nõudis ööpäevaringse valve olemasolu. Võttes arvesse eeltoodut, loeb KA 2014. aastaks prognoositud tegevuskulusid 30 tuh € (erikulu 7,22 MWh) põhjendatuks. 6. REGULEERITAVATE VARADE, KAPITALIKULU JA PÕHJENDATUD TULUKUSE ARVESTUS 6.1. Reguleeritava vara arvutamise põhimõtted Reguleeritav vara on reguleeritavas tegevuses kasutatav põhivara ja käibekapital (Metoodika punkt 2.19; Soojuse Määrus § 2 punkt 17). Reguleeritava vara väärtuse leidmine on vajalik kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks (Metoodika punkt 6.3). Põhitegevusega seotud reguleeritava vara hulka arvestatakse üksnes tegelikult teostatud ja regulatsiooniperioodiks prognoositud põhjendatud investeeringud (Metoodika punkt 6.5; Soojuse Määrus § 11 lõige 3). Vastavalt eeltoodule ei arvestata reguleeritava vara hulka: 1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata; 2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 3) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid; 4) tagastamatu abi raames (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara; 5) tarbija poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara; 6) põhivara, mida ettevõtja tegelikult ei kasuta soojuse tootmisel, jaotamisel ja müügil; 7) mittepõhjendatud investeeringuid. Reguleeritud vara arvestamisel kasutatakse abivahendina Metoodika punktides 6.6. kuni 6.12 toodud põhimõtteid. Reguleeritava vara väärtuse leidmisel kasutatakse põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus (Metoodika punkt 6.7; Soojuse Määrus § 11 lg 5), millest on välja arvatud nende põhivarade maksumus, mida ei arvestata reguleeritava vara hulka (Metoodika punktis 6.5; Soojuse Määrus § 11 lg 3). Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit, mis on arvestatud reguleeritavalt varalt. Reguleeritav vara regulatsiooniperioodil leitakse alljärgnevalt (Metoodika punkt 6.8; Soojuse Määrus § 11 lg 6): 17 kus: RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. Kui ettevõtja raamatupidamises on teostatud põhivara ümberhindlusi ja/või oluliselt muudetud põhivara kuluminorme või kui põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule elueale, teostatakse reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus vastavalt (Metoodika punkt 6.11 ja 6.12; Soojuse Määrus § 11 lõikele 9 ja 10). Reguleeritava vara arvestus toimub alljärgnevalt: kus: RV - reguleeritav vara; RV0 - reguleeritava vara jääkväärtus 12-kuulise perioodi alguses; RV1 - reguleeritava vara jääkväärtus 12-kuulise perioodi lõpus; KK - käibekapital. Reguleeritava vara jääkväärtus perioodi lõpus leitakse alljärgneval: kus: RV1 - reguleeritava vara jääkväärtus 12-kuulise perioodi lõpus; RV0 - reguleeritava vara jääkväärtus 12-kuulise perioodi alguses; I - investeeringud reguleeritavasse varasse; A - kapitalikulu; M - müüdud või mahakantud põhivara. KA võtab reeglina käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi soojuse lubatud müügitulust (Metoodika punkt 6.9; Soojuse Määruse § 11 lg 7). Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluvate ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali arvestusse (Metoodika punkt 6.10; Soojuse Määrus § 11 lg 8). Reguleeritava vara arvestus on järjepidev ning jätkub kõikidel tulevastel regulatsiooniperioodidel, sh ettevõtja või vara omandisuhte muutumisel (Metoodika punkt 6.13). 6.2. Kapitalikulu arvutuse põhimõtted Kapitalikulu on soojuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega (Metoodika punkt 2.5; Soojuse Määrus § 2 punkt 7). Soojuse Määruse § 11 lõike 1 järgi on kapitalikulu (põhivara kulum) eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine müüdava soojuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea1 vältel (Metoodika punkt 6.1; Soojuse Määruse § 11 lg 1). Kapitalikulu arvutamisel lähtutakse reguleeritavast varast. Kapitalikulu arvestatakse 1 Põhivara kasulik eluiga samastatakse tehnilise elueaga, so periood, mille jooksul vara soojusettevõtja poolt tõenäoliselt kasutatakse. 18 reguleeritava vara hulka arvestatud amortiseeruvalt põhivaralt (Metoodika punkt 6.2; Soojuse Määrus § 11 lõige 2). 6.3. Põhjendatud tulukuse arvutuse põhimõtted Põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritava vara ja põhjendatud tulunormi korrutisena alljärgneva valemi alusel (Metoodika punkt 7.2; Soojuse Määrus § 12 lõige 2): kus: PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara. Põhjendatud tulunorm (rp) võrdub kaalutud keskmise kapitali hinnaga (WACC) (Metoodika punkt 7.3; Soojuse Määrus § 12 lõige 3) ehk: Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse järgmise valemi alusel (Metoodika punkt 7.4; Soojuse Määrus § 12 lõige 5): , kus: ke - omakapitali hind (%); kd - võlakapitali hind (%); VK - võlakapitali osakaal (%); OK - omakapitali osakaal (%). WACC-i leidmisel lähtutakse omakapitali hinnast, võlakapitali hinnast ja kapitali struktuurist. KA kasutab WACC´i arvutamisel kapitali struktuuri, millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital (Metoodika punkt 7.5; Soojuse Määruse § 12 lõige 6). KA ei kasuta WACC´i kapitali struktuuri arvutamisel ettevõtte bilansilisi andmeid. Regulatiivselt sätestatud võla- ja omakapitali osakaalude kasutamine tagab nii ettevõtjate kui ka tarbijate võrdse kohtlemise. KA on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks vee, elektri-, soojuse-, gaasi- ning elektrienergia ja soojuse koostootmise ettevõtjatele nimetusega „Juhend 2013.a kaalutud keskmise kapitali hinna leidmiseks“, mis on avalikustatud KA veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18306. Nimetatud juhendi punktis 3 on tabelis 4 kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) soojusettevõtjatele 7,58%, mille kujunemise aluseid kajastab alljärgnev Tabel 9. 19 Tabel 9. WACC kujunemine (%-des) Soojus- ettevõte Riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus 2,81 Eesti riigiriski preemia 1,51 Ettevõtja võlakapitali riskipreemia 1,07 Võlakapitali hind 5,39 Riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus 2,81 Eesti riigiriski preemia 1,51 Tururiski preemia 5,00 Beeta (võimendusega 50%:50%) 1,09 Omakapitali hind 9,77 Võla- ja omakapitali osakaal (50%:50%) 0,50 WACC 7,58 6.4. Investeeringud Järgnev tabel näitab ettevõtja teostatud investeeringuid aastatel 2010-2013. Tabel 10. Investeeringud 2010-2013 Investeering (tuh €) 2010 2011 2012 2013 Soojustrasside rekonstrueerimine (100% tagastamatu abi) 0 0 1951,71 0 Pumpla seadmed 0 0 0 91,5 Kokku 0 0 1951,71 91,5 Ettevõtja on teostanud 2012. ja 2013. aastal väga suuri investeeringuid soojustrasside rekonstrueerimisse ja pumpla seadmete uuendamisele. Tagastamatu abi raames (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivarasse ei ole ettevõtja pidanud ise investeerima, vaid vastava vara soetamist on finantseeritud kolmandate isikute poolt eraldatud toetuste arvel, s.t ettevõtja ei ole nende varade soetamiseks ise kulutusi teinud. Juhul, kui reguleeritava vara hulka arvestada ka tagastamatu abi raames soetatud vara, siis oleks ettevõtjal võimalik teenida õigustamatult tulu varalt, mille soetamiseks ta ise kulutusi tegema ei ole pidanud. Selline olukord oleks vastuolus kapitalikulu arvestamise eesmärgiga, milleks on vara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine. Kui ettevõtja konkreetsesse varasse investeerinud ei ole, siis ei ole tal ka alust arvestada tarbijatele müüdava soojuse hinda vara soetamiseks mittetehtud kulutusi (kapitalikulu). Jättes reguleeritava vara hulgast välja tagastamatu abi raames soetatud vara, tagatakse soojuse hindade kujunemine lähtuvalt ettevõtja poolt kantavatest kuludest, mis on kooskõlas KKütS § 8 lõikest 3 tuleneva soojuse hindade kulupõhise kujundamise põhimõttega (Metoodika p 6.5). 2012. aastal teostatud soojustrassi rekonstrueerimised summas 1 951 712 € on teostatud 100% tagastamatust abist ehk sihtfinantseerimisena (sellest KIK-i osalus 773 894 € ja Kohtla-Järve Linna osalus 1 177 818 € - sihtfinantseerimise leping nr 2-87/157; 05.06.2012), millega ei kaasne Sompa Majale rahalisi kohustusi ning seetõttu ei võeta seda arvesse ka soojuse piirhinna kujundamisel. Esitatud Taotluse kohaselt ettevõtja ei planeeri 2014. aastal investeeringute tegemist. 20 6.5. Sompa Maja reguleeritav vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus Sompa Maja taotlus kapitalikulu (15,13 tuh €) ja põhjendatud tulukuse (15,51 tuh €) osas 19.12.2013 taotluses on Sompa Maja arvutanud 2014. aasta kapitalikuluks 15,13 tuh € ja põhjendatud tulukuseks 15,51 tuh €. 19.12.2013 esitas Sompa Maja koos digitaalselt allkirjastatud taotlusega põhivara arvestuse (vt käesoleva otsuse lisa 1) Tabelis 11 on toodud Sompa Maja reguleeritud varade, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus. Tabel 11. OÜ Sompa Maja põhjendatud tulukuse arvestus Ühik 2014 Reguleeritava põhivara väärtus aasta alguses kokku (RV0) tuh € 199,185 Põhivara kulum tuh € 15,131 Reguleeritava põhivara väärtus aasta lõpus kokku (RV1) tuh € 184,053 Keskmine reguleeritav põhivara (RV) tuh € 191,62 Taotletav müügitulu (netokäive) tuh € 261,16 Käibekapital 5% netokäibest (taotletav müügitulu) (KK) tuh € 13,06 Investeeritud varad kokku tuh € 204,68 WACC % 7,58 Põhjendatud tulukus tuh € 15,51 KA seisukoht kapitalikulu osas Käesoleva otsuse lisast 1 selgub, et ettevõtja rakendab hoonetele ja rajatistele amortisatsiooninorme 2-5% aastas ning tootmisseadmetele ja -masinatele 5-10%. Sompa Maja kapitalikuluks kujuneb 15,131 tuh €, mida on ettevõtja ka taotlenud. Varade raamatupidamislikuks soetusmaksumuseks, millelt on kapitalikulu arvutatud, on 234,64 tuh € (põhivarad koos investeeringuga 234,79 tuh € - amortiseerunud laohoone 0,144 tuh €). Seega kujuneb keskmiseks kapitalikulunormiks 6,45% (15,131/234,64*100=6,45), st ettevõtja prognooside kohaselt amortiseerub kogu soojuse, jaotamise ja müügiga seotud põhivara keskmiselt 15,5 aastaga (100/6,45=15,5), mida KA loeb põhjendatuks, kuna ettevõtte põhivaradest moodustavad ligi 63% 2013.a soetatud pumpla seadmed maksumuses 91 310 € (eluiga 15 aastat), 2012.a novembris soetatud uued soojusarvestid maksumuses 51 727 € (elueaga 10 aastat) ja 2012.a soetatud transpordivahendid (Opel Combo-C ja Tiki-Treiler) summas 5 194 € (eluiga 5 aastat). Lähtuvalt eeltoodust peab KA põhjendatuks Sompa Maja 2014. aasta kapitalikulu prognoosi summas 15,131 tuh €. KA seisukoht põhjendatud tulukuse osas 19.12.2013 esitatud taotluse kohaselt taotleb ettevõtja 15,51 tuh € põhjendatud tulukust. Esitatud andmete põhjal kujuneb tulukuse suurus tabelis 11 toodud andmete põhjal: 2014. aasta RV0= 199,185 tuh €, RV1=184,053 tuh € [(põhivara jääkväärtus aasta alguses ehk 199,185 tuh € - kapitalikulu 2014. aastal ehk 15,131 tuh €=184,05 tuh €)] ja KK = 13,06 tuh €. Seega kujuneb põhjendatud tulukuse väärtuseks [(RV0+RV1)/2+KK] x 7,58%= [199,185 tuh €+184,053 tuh €)/2+13,06 tuh €] x 7,58%/100%=15,51 tuh €. Kuna põhjendatud tulukuse väärtus vastab 21 Sompa Maja poolt arvestatud väärtusele, siis peab KA põhjendatuks Sompa Maja 2014. aasta põhjendatud tulukuse prognoosi summas 15,51 tuh €. 7. LUBATUD MÜÜGITULU JA MÜÜDAVA SOOJUSE PIIRHIND Lubatud müügitulu kujuneb alljärgneva valemi alusel (Metoodika punkt 9.3.): Tlubatud = MK + TK + A + PT kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; MK - muutuvkulud; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus. Soojuse piirhind kujuneb alljärgneva valemi alusel (Metoodika punkt 9.4.): kus: h - soojuse piirhind regulatsiooniperioodil (€/MWh); Tlubatud - lubatud müügitulu; Q - soojuse müügimaht regulatsiooniperioodil (MWh). Seega, mida väiksem on soojuse müügimaht, seda suuremaks kujuneb soojuse piirhind. Sompa Maja taotlus lubatud müügitulu (261,2 tuh €) ja müüdava soojuse piirhinna (62,83 €/MWh) osas Esitatud Taotluse kohaselt prognoosib Somp Maja 2014.aasta soojuse müügimahuks 4 157 MWh ja müügituluks 261,2 tuh €, mille alusel müüdava soojuse piirhinnaks kujuneb 62,83 €/MWh. KA seisukoht lubatud müügitulu ja müüdava soojuse piirhinna osas KA luges põhjendatuks käesoleva otsuse punktides 3., 4. ja 5. toodud põhjendustel soojuse müügimahu (punkt 3.1), muutuvkulud (punkt 4.1), tegevuskulud (punkt 5), kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse (punkt 6.5). Eeltoodust tulenevalt loeb KA põhjendatuks:  Sompa Maja poolt 2014. aastaks taotletava soojuse jaotamise ja müügiga seotud lubatud müügitulu (Tlubatud) 261,2 tuh € (punkt 4.1. muutuvkulud 200,56 tuh € + punkt 5. tegevuskulud 30 tuh € + punkt 6.5. kapitalikulu 15,13 tuh € + põhjendatud tulukus 15,51 tuh €) ehk Tlubatud = 200,56 + 30 + 15,13 + 15,51 = 261,2 tuh €;  Sompa Maja müüdava soojuse piirhinna 62,83 €/MWh ehk h = 261,2 tuh € / 4 157 MWh × 1 000 = 62,83 €/MWh. 22 8. KOKKUVÕTE Tulenevalt KKütS § 8 lõikes 3 toodud põhimõtetest, peab kooskõlastamiseks esitatud soojuse piirhind olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus. KKütS § 1 lõike 2 alusel peavad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. KA on seisukohal, et OÜ Sompa Maja poolt 19.12.2013 kooskõlastamiseks esitatud müüdava soojuse piirhind 62,83 €/MWh on põhjendatud, sest see vastab KKütS § 8 lg 3 toodud nõuetele. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KKütS § 8 lõikest 3, § 9 lõike 1 punktist 1, § 9 lõikest 10, § 29 punktist 5 ja Metoodikast otsustan: 1. Kooskõlastada OÜ Sompa Maja poolt 19.12.2013 kooskõlastamiseks esitatud Sompa linnaosa müüdava soojuse piirhind 62,83 €/MWh. 2. Tulenevalt KKütS § 9 lõikest 91 on OÜ Sompa Maja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad soojuse hinda tarbijale, ja esitama KA-le uue soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui 5 protsendi võrra. 3. KKütS § 1 lg 2 ja § 8 lg 3 koosmõjust tulenevalt on OÜ Sompa Maja kohustatud müüma soojust kulupõhise põhjendatud hinnaga, mis tähendab, et sisseostetava soojuse hinna langemisel peab ettevõtja vähendama ka soojuse müügihinda (müüma soojust alla Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse piirhinna). Soojuse müügihinna arvutamisel tuleb lähtuda tegelikest soojuse sisseostuhindadest. 4. Soojuse piirhinda mõjutavate hinnakomponentide (tootmise efektiivsusnäitajad, müügimaht, kulud, sisseostetavad teenused ja tooraine) muutumisel tuleb OÜ Sompa Maja esitada viivitamatult taotlus uue soojuse piirhinna kooskõlastamiseks. Avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 26 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta ning tarbijakaitseseaduse § 4 lõike 6 punkti 3 alusel on tarbijal õigus saada teavet iga kauba või teenuse hinna ja tasutud summa kohta. Tulenevalt eeltoodust peab soojusettevõtja avalikustama kõik rakendatavad soojuse müügihinnad (soovitavalt internetikeskkonnas). 23 Käesoleva otsusega mittenõustumise korral on OÜ Sompa Maja õigus esitada 30 päeva jooksul, arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest, vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Märt Ots peadirektor 24 Lisa 1. OÜ Sompa Maja põhivarade nimekiri KA Kulum okt +nov+ aktsepteeritav Jääk- Soetus- Kulumi seisuga Akumuleeritud Kapitalikulu Jääkmaksumus dets kuluminorm maksumus Jrk maksumus norm 30.sept kulum 2013 2014 2014 lõpus Nimetus Soetusaeg kulum 2014 (SuSDev 2013 lõpus nr 2013 hinnang) € % € € € % € € € A B C 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 Rajatised 1.1 töökojahoone 1975 3 191,11 2,0% 2403,97 15,96 2419,9 2,0% 771,2 63,8 707,4 1.2 laohoone 143,61 143,61 0,00 143,6 0,0 0,0 0,0 1.3 puurauk 2009 2 313,09 10,0% 867,41 57,83 925,2 10,0% 1387,9 231,3 1156,5 1.4 kokku 5 647,81 3414,99 73,78 3488,77 2159,04 295,13 1863,91 2 Pumpla pumpla keem. ankrud 2.1 2009 2 912,71 5,0% 606,84 36,41 643,25 2,5% 2269,5 72,8 2196,6 44 komp. pumpla 2.2 2009 17 138,68 5,0% 3570,54 214,23 3784,77 2,5% 13353,9 428,5 12925,4 metallkonstruktsioonid pumpla monol. 2.3 2009 24 805,96 5,0% 5167,91 310,07 5477,98 2,5% 19328,0 620,1 18707,8 Vahelaed ja vundament 2.4 pumpla kanalikate 2009 1 002,07 5,0% 208,75 12,53 221,28 2,5% 780,8 25,1 755,7 pumpla korstnaposti 2.5 2009 4 364,72 5,0% 909,34 54,56 963,90 2,5% 3400,82 109,1 3291,7 tõmmits pumpla seina ja 2.6 2009 14 941,78 5,0% 3112,88 186,77 3299,65 2,5% 11642,13 373,5 11268,6 laepaneelid pumpla el. 2.7 soojendusega vee 2009 1 309,42 5,0% 272,79 16,37 289,16 2,5% 1020,26 32,7 987,5 ärajuhtimissüsteem 2.8 pumpla aken 2009 254,62 5,0% 53,04 3,18 56,22 2,5% 198,40 6,4 192,0 2.9 pumpla aken 2 tk 2009 436,45 5,0% 90,91 5,46 96,37 2,5% 340,08 10,9 329,2 2.10 pumpla välisuks 2009 1 527,62 5,0% 318,25 19,10 337,35 2,5% 1190,27 38,2 1152,1 A B C 1 2 3 4 5 6 7 8 9 pumpla sillutisriba 2.11 2009 1 527,62 5,0% 318,25 19,10 337,35 2,5% 1190,27 38,2 1152,1 perimeetril 2.12 pumpla sisevalgustus 2009 5 819,60 5,0% 1212,41 72,75 1285,16 2,5% 4534,45 145,5 4389,0 2.13 pumpla seadmed 2013 91 310,00 10,0% 1521,83 2282,75 3804,58 6,7% 87505,42 6090,4 81415,0 2.14 kokku pumpla 167 351,25 17363,74 3233,27 20597,01 146754,24 7991,41 138762,84 3 Seadmed Pumpla 3.1 2013 2 909,77 20,0% 2424,79 145,49 2570,28 20,0% 339,49 339,5 0,0 tulekahjusignalisatsioon 3.2 KIA Predgio 2009 1 957,97 15,0% 979,00 73,42 1052,42 15,0% 905,55 293,7 611,9 3.3 Opel Combo-C 2012 2 500,00 20,0% 791,67 125,00 916,67 20,0% 1583,33 500,0 1083,3 3.4 Tiki-Treiler 2012 2 694,17 20,0% 808,24 134,71 942,95 20,0% 1751,22 538,8 1212,4 3.5 Soojusarvestid 2012 nov 51 727,25 10,0% 862,10 5172,73 10,0% 45692,40 5172,7 40519,7 3.6 Kokku 61 789,16 5 865,80 478,62 10 655,05 50 271,99 6 844,74 43 427,25 Sihtfinantseerimine (KIK 39,7%, Kohtla- 3.7 Järve Linnavalitsus 2012 1 951 711,89 3,3% 59629,68 16248 75877,68 1875834,21 64992,01 1810842,20 60,3%) soojustrasside renoveerimine Soojuse jaotamise ja müügiga seotud S põhivarad kokku (v.a x 234 644,61 26 644,53 3 785,67 34 740,82 199 185,27 15 131,28 184 053,99 sihtfinantseering ja amortiseerunud vara) /allkirjastatud digitaalselt/ Märt Ots peadirektor 26 Leonid Hokkonen OSK Grupp OÜ Keskallee 19 Meie: 19.12.2018 nr 7-1/2018-614-2 Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 30395 Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected] Ärisaladusest Konkurentsiameti 31.12.2013.a otsuses nr 7.1-3/13-126 Konkurentsiametis registreeriti 17.12.2018 teabenõue, milles soovitakse tutvuda Sompa Maja OÜ Sompa linnaosa võrgupiirkonnale soojuse piirhinna kooskõlastamise dokumendiga nr 7.1- 3/13-126 31.12.20131. Äriregistri andmetel 05.02.2015.a. ühinemislepingu ja 25.03.2015.a. ühinemisotsuse kohaselt ühinesid Kukruse Maja OÜ ja Sompa Maja OÜ Oru Kodu OÜ-ga ning alates 15.05.2015.a on ühendatud ühingu ärinimi OSK GRUPP OÜ (registrikood 10268560, asukoht Keskallee 19, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 30395). Ühinemise käigus on Sompa Maja OÜ ja Kukruse Maja OÜ äriregistrist kustutatud. Eeltoodust tuleneval on Sompa Maja OÜ õigusjärglane OSK Grupp OÜ. Tulenevalt kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 9 lõikest 11 ei või Konkurentsiamet avaldada seoses piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik KKütS-st tulenevate kohustuste täitmiseks. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punktile 14 on teabevaldaja (antud juhul Konkurentsiamet) kohustatud avalikustama riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve käigus tehtud otsused nende jõustumisest alates. Tegemist on jõustunud otsusega. Konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 63 lõige 2 sätestab, et Konkurentsiameti ametnikul ei ole õigust avalikustada ega avaldada teistele isikutele ettevõtja nõusolekuta ärisaladusi, sealhulgas pangasaladusi, mida ta on teada saanud oma teenistuskohustuste täitmise käigus, kui 1 Teabenõudes soovitakse kooskõlastamise taotluse esitamist, kuid soovitud dokumendi nr 7.1-3/13-126 näol on tegemist Konkurentsiameti 31.12.2013 otsusega „OÜ Sompa Maja Sompa linnaosale müüdava soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta“. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 KonkS-ga ei ole ette nähtud teisiti. KonkS § 63 lõike 2 järgi ettevõtja määrab kindlaks ja märgib ära teabe, mida ta põhjendatult loeb oma ärisaladuseks. Konkurentsiameti nõudmisel peab ettevõtja põhjendama teabe määramist ärisaladuseks. Muud teavet ei loeta ärisaladuseks, välja arvatud teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu. Konkurentsiameti nõudel on ettevõtja kohustatud koostama dokumendist ärisaladust mittesisaldava kokkuvõtte. KonkS § 63 lõige 5 sätestab, et Konkurentsiamet jätab avalikustamisele kuuluvate otsuste ja ettekirjutuste tekstist välja ärisaladused ja muu konfidentsiaalse teabe. Aates 17.detsembrist 2018 tuleb ärisaladuse määratlemisel lähtuda ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadusest2, mille § 5 lõige 2 punktide 1-3 järgi on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu; 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et Konkurentsiameti otsus nr 7.1-3/13-126 sisaldab ka detailseid andmeid otsuse aluseks oleva hinnataotluse kohta soovib Konkurentsiamet, et OSK Grupp OÜ määraks Konkurentsiameti 31.12.2013 otsuses nr 7.1-3/13-126 kindlaks ja märgiks ära teabe, mida ettevõtja loeb põhjendatult oma ärisaladuseks. Konkurentsiamet palub OSK Grupp OÜ-l põhjendada teabe määramist ärisaladuseks ja esitada eelnimetatud teave hiljemalt 07.01.2019. Lugupidamisega Kertu Saul hinnaregulatsiooni osakonna juhataja Jane Anton, 6672534 [email protected] Lisa 1: Konkurentsiameti 31.12.2013 otsus nr 7.1-3/13-126 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/107122018002 2 (2)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel