OTSUS
Tallinn 31.12.13 nr 7.1-3/13-126
OÜ Sompa Maja Sompa linnaosale müüdava
soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta
1. HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE
Kaugkütteseaduse (KKütS) § 29 p 5 järgi on Konkurentsiametil (KA) õigus kooskõlastada
soojuse piirhindu KKütS-s sätestatud juhtudel ja korras. KKütS § 29 p-de 3 ja 4 kohaselt on
KA-l õigus kontrollida soojusettevõtja raamatupidamist ja saada vajalikku teavet soojusettevõtja
majandustegevuse kohta ning kontrollida soojusettevõtja poolt rakendatavat hinnakujundust.
KKütS § 28 lg 1 põhjal teostab KA vastavalt oma pädevusele järelevalvet soojuse tootmise,
jaotamise ja müügiga tegelevate ettevõtete osas.
KKütS § 1 lg 2 alusel peavad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused
olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse
põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning
keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.
KKütS § 1 lg 2 alusel peavad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused
olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse
põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning
keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.
KKütS § 9 lg 1 sätestab, et KA-ga peab kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna igale
võrgupiirkonnale eraldi soojusettevõtja, kes:
1) müüb soojust tarbijale;
2) müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale;
3) toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.
KKütS § 8 lg 3 kohaselt tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud:
- vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate
kulutuste katmine;
- investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
- keskkonnanõuete täitmine;
- kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
- põhjendatud tulukus.
KKütS § 8 lg-st 3 tulenevalt peab soojuse hind olema kujundatud kulupõhiselt ning KA-l on
KKütS § 29 p 4 kohaselt õigus kontrollida soojusettevõtja poolt rakendatavat hinnakujundust.
Kontrolli teostamise õigus ei tähenda, et kontrollimine piirdub vaid veendumisega selles, kas
ettevõtja poolt teostatud arvutused on matemaatiliselt õiged. Tulenevalt hinna kooskõlastamise
regulatsiooni eesmärgist (KKütS § 1 lg 2) on KA-l õigus hinnata ka seda, kas müüdava soojuse
hinda arvestatud komponendid on taotletud mahus vajalikud ja põhjendatud.
KKütS § 8 lg 3 määrab ära alused, mida tuleb arvesse võtta piirhinna kujundamisel, kuid ei
määra, millisest arvestamise metoodikast tuleb KA-l lähtuda soojuse piirhinna
kooskõlastamisel. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on KA-l õigus
määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Eeltoodust lähtudes on KA välja
töötanud ja avaldanud oma veebilehel (http://www.konkurentsiamet.ee):
- soojuse hinna taotlemise vormi (edaspidi Küsimustik) Exceli tabelite kujul: „Hinnataotluse
vorm soojuse piirhinna kooskõlastamiseks“. Küsimustikud on välja töötatud lähtuvalt
konkurentsiseadusest (KonkS), KKütS § 9 lg 1, 4, 6, 8 ja 9 ning täidetult sisaldavad andmeid,
mis võimaldavad KA-l kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes (KKütS § 8 lg 3
ettenähtud) põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust;
- “Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted” (edaspidi Metoodika), mis kinnitati
03.05.2013 KA peadirektori käskkirjaga nr 1.1-2/13-012 ning mis on küsimustike täitmisel
abistavaks vahendiks. Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi KA regulatsiooni
alla kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel järgides võrdse
kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist KA
kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika täpsustamine enne
hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide teavitamisega, mis loob
võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi juba enne konkreetse
hinnaregulatsiooni menetluse algust. Metoodika ei ole õigusakt, vaid KA kui sõltumatu
regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist tutvustav dokument, millel on halduseväliselt
informatiivne, mitte normatiivne tähendus. Halduseeskirja normid omandavad faktilise
välismõju nende kohaldamise tulemusena (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-
3-1-81-07).
Metoodika väljatöötamisel on arvestatud KKütS § 1 lg 2, § 7 lg 2, § 8 lg 3 ning § 9 sätetega ja
kasutatud põhimõtted on kooskõlas KKütS § 9 lg-te 101 ja 102 alusel majandus- ja
kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega „Soojuse müügi ajutise hinna
kehtestamise kord“ (Soojuse Määrus). Soojuse Määrust rakendatakse KKütS § 9 lõigete 101 ja
102 alusel soojuse müügi ajutise hinna kehtestamisel juhul kui soojusettevõtja müüb soojust
hinnaga, mis ei vasta KKütS § 8 lõikes 3 sätestatud tingimustele, ning on jätnud täitmata KA
ettekirjutuse.
Metoodika ja Soojuse Määrus on dokumendid, milles kirjeldatud ühtsete põhimõtete alusel
tagatakse regulatsioonivõtete ühtsus nii taotletava soojuse hinna kooskõlastamisel kui ka soojuse
müügi ajutise hinna määramisel. Seetõttu on KA antud otsuses kaalutluste teostamisel, otsustamaks
ühe või teise kuluartikli vastavust KKütS § 8 lõikele 3, osundanud lisaks Metoodikale ka Soojuse
Määrusele.
Seega juhindub KA soojuse piirhinna kooskõlastamisel KKütS § 8 lg-st 3 ning KA poolt välja
töötatud Metoodikast. Metoodika eesmärgid on:
2
1) sõnastada metoodilised alused, millest KA hakkab lähtuma talle KKütS-i alusel
pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel turgu valitsevate ettevõtjate suhtes;
2) kindlustada soojusettevõtjate hindade kooskõlastamisel ja majandustegevuse
kontrollimisel ettevõtjate võrdne kohtlemine ja ühetaoline halduspraktika;
3) tarbijate kaitsmine;
4) regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtjatel jääda majanduslikult ja
finantsiliselt elujõuliseks, s.o katta jooksvad ärikulud ja finantseerida oma- ja
võõrvahendite arvel vajalikke investeeringuid;
5) luua ettevõtjale piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks.
KA kasutab soojuse hinna põhjendatud kulude analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid
(Metoodika punkt 4.17):
1) tehniliste näitajate analüüs (soojuse tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia
erikulu, jm);
2) tegevuskulude ja müügimahu suhtarvu leidmine ehk erikulu (€/MWh) müügimahu
kohta;
3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste
sarnaste ettevõtjate või teiste sarnaste võrgupiirkondade kuludega (nn benchmarking);
4) kulude s.h erikulu dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus Statistikaameti poolt
avaldatud tegeliku ning Rahandusministeeriumi prognoosidel põhineva
tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;
5) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh eksperthinnangud).
KKütS § 9 lg 6 kohaselt peab soojuse müüja KA nõudel selgitama ja põhjendama piirhindade
moodustamise aluseid. KKütS § 9 lg 9 kohaselt on KA-l õigus nõuda soojusettevõtjalt või
riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt lisaandmeid, kui seda on vaja piirhinna
kooskõlastamise otsuse tegemiseks või esitatud andmete kontrollimiseks.
KKütS § 9 lg 10 alusel võib soojusettevõtja taotleda KA-lt hinnavalemi kooskõlastamist kuni
kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja
taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel. Soojuse
hinna kooskõlastamisel valemi alusel juhindub KA KKütS § 8 lg-st 3 (Metoodika p-st 10).
KKütS § 9 lg 5 kohaselt teeb KA soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva
jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka
kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib KA seda tähtaega pikendada 90 päevani, teatades
tähtaja pikendamisest enne esialgse tähtaja möödumist taotluse esitajale. KKütS § 9 lg 7
kohaselt peatub soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemise tähtaeg, kui KA-le ei
ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks.
19.12.2013 registreeriti KA-s OÜ Sompa Maja taotlus soojuse piirhinna 62,83 €/MWh
kooskõlastamiseks.
1.2. Taotleja andmed
OÜ Sompa Maja, kantud äriregistrisse registrikoodiga 10316841 ja asukohaga Aruserva 7,
30721 Kohtla-Järve.
OÜ Sompa Maja osakud kuuluvad 100% Kohtla-Järve linnale. Alates 01.04.2009. a on
Äriregistri andmetel ettevõtja põhitegevusalaks soojusega varustamine. Töötajate arv
osaühingus oli 2012. aastal 8 inimest.
3
Ettevõtja majandusaasta algab 01. jaanuar ja lõpeb 31. detsembril.
Kohtla-Järve Linnavalitsus on kehtestanud 28.07.2009. a korraldusega nr 808 müüdava soojuse
piirhinna 59,63 €/MWh (käibemaksuta).
1.3. Menetluse käik ja asjaolud
17.06.2013 registreeriti KA-s OÜ Sompa Maja (Sompa Maja) taotlus müüdava soojuse
piirhinna 93,29 €/MWh kooskõlastamiseks.
18.06.2013 saatis KA ettevõtjale e-kirja puuduste kohta esitatud hinnataotluses, sest taotletav
soojuse piirhind ei saa hakata kehtima 2013. aasta I poolaastal, mistõttu oleks ettevõtja pidanud
võtma regulatsiooniperioodiks 2014. aasta (2013. aasta asemel) ning kujundama soojuse
piirhinna 2014. aastaks prognoositud näitajate alusel. Samuti puudus taotluses elektrienergia
keskmise sisseostuhinna arvestus vastavalt Küsimustiku lehel nimetusega "Lisamaterjalid"
märgitule. Tulenevalt kirjas loetletud põhjustest oli hinnataotlus haldusmenetluse seaduse
(HMS) § 15 lõige 2 mõttes esitatud puudustega, mistõttu määras KA Sompa Majale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks, hiljemalt 28.06.2013. Ühtlasi soovis KA, et ettevõtja esitaks
nimetatud kuupäevaks ka soojuse tootmise, jaotamise ja müügitegevusega seotud põhivarade
nimekirja, milles oleks märgitud põhivara loetelu, nende soetamise kuupäev, soetusmaksumus,
rakendatav kuluminorm, jääkväärtus seisuga 31.12.2012 ja akumuleeritud kulumi väärtus
seisuga 31.12.2013.
30.06.2013 saatis Sompa Maja dokumendid ja täiendatud andmed, mida KA oli 18.06.2013
kirjas küsinud. Elektrooniliselt edastatud andmed olid digitaalselt allkirjastamata, mistõttu KA
esitas 01.07.2013 ettevõtjale asjakohase nõude allkirjastada esitatud dokumendid kooskõlas
HMS § 14 lg-ga 4, mida Sompa Maja ka 01.07.2013 tegi. Digitaalselt allkirjastatud
dokumendid võimaldasid KA-l lugeda esitatud hinnataotluse nõuetekohaseks ja alustada
soojuse piirhinna sisulist analüüsi. Seega esitas Sompa Maja nõuetekohase hinnataotluse
01.07.2013 ning tulenevalt HMS § 33 lg 2 loeb KA alates 02.07.2013 menetlustähtaja alanuks.
03.07.2013 soovis KA, et ettevõtja esitaks koopia VKG Soojus AS-ga sõlmitud sisseostetava
soojuse lepingust, mis esitati KA-le 04.07.2013.
12.07.2013 kirjaga nr 7.1-2/13-0302-005 saatis KA Sompa Majale hinnangu, milles esitati
ameti seisukohad soojuse piirhinda taotletavate kulukomponentide ja trassikadude suuruse
põhjendatuse kohta. Juhindudes HMS § 40 lõikest 1, andis KA Sompa Majale võimaluse esitada
hiljemalt 19.08.2013.a oma arvamuse ja seisukohad hinnangus esitatud KA seisukohtadele.
01.08.2013 saatis Sompa Maja osalise vastuse KA 12.07.2013 kirjale nr 7.1-2/13-0302-005.
Lisaks osalistele selgitustele oli kirjale lisatud Keskkonnainvesteeringute Keskusele (edaspidi
KIK) esitatud projekti koopia, sõlmitud hankeleping elektrienergia sisseostuks perioodil
01.02.2013 kuni 31.07.2013 ning uus korrigeeritud taotlus soojuse piirhinnale 71,65 €/MWh,
mis oli 30,2% madalam võrreldes 17.06.2013 taotletud hinnast (93,29 €/MWh).
01.08.2013 esitatud korrigeeritud taotluses müüdava soojuse keskmise piirhinna 71,65 €/MWh
kooskõlastamiseks prognoosis Sompa Maja müügimahuks 3045 MWh.
Kuivõrd ettevõtja ei vastanud kõikidele KA hinnangus esitatud küsimustele ning esitatud
vastused olid puudulikud, siis 07.08.2013 kirjas 7.1-2/13-0302-010 soovis KA täiendavaid
selgitusi trassikadude, elektrienergia erikulu ja -ostukulude, tegevuskulude, kapitalikulu ja
põhjendatud tulukuse arvutuse osas.
4
21.08.2013 esitas Sompa Maja osalised selgitused KA 07.08.2013 kirjas 7.1-2/13-0302-010
küsitud punktide kohta, mistõttu soovis KA 27.08.2013 e-kirjaga lisaselgitusi, ning määras
vastamise tähtajaks 12.09.2013.
13.09.2013 saatis KA Tatjana Samsonova meiliaadressile (
[email protected])
meeldetuletuskirja andmete esitamiseks ning nende mittesaamisel helistas 16.09.2013 korduvalt
kontaktisikuks määratud Tatjana Samsonova telefonile (tel nr 3378596). Kohtla-Järve
Linnavalitsuse üldtelefonilt väideti, et vastav ametnik on tööl ning peaks e-kirjadele vastama.
Samas ei vastanud Tatjana Samsonova KA poolt saadetud e-kirjale ega ka telefonikõnedele.
16.09.2013 saatis KA 27.08.2013 Tatjana Samsonovale saadetud e-kirja edasi Kohtla- Järve
Linnavalitsuse (on Sompa Maja omanik) meiliaadressile -
[email protected], millelt vastati,
et Tatjana Samsonova puhkab ning on tööl tagasi alates 22.09.2013. Ühtlasi lubati vastata KA
kirjale hiljemalt 24.09.2013.
24.09.2013 registreeriti KA-s Sompa Maja digitaalselt allkirjastamata kiri, milles ei vastatud
KA 27.08.2013 esitatud küsimustele, vaid paluti teha otsus teenuse piirhinna osas kohtvaatluse
ja/või olemasolevate andmete põhjal.
24.09.2013 teavitas KA Sompa Maja, et kuna ettevõtja ei esitanud KA poolt 27.08.2013 küsitud
teavet, siis puudub KA-l teave soojuse piirhinna komponentide põhjendatuks lugemise
hindamiseks ning ei ole võimalik rahuldada soojuse piirhinna kooskõlastamise taotlust esitatud
kujul. Ühtlasi palus KA esitada 24.09.2013 esitatud kiri digitaalselt allkirjastatuna.
27.09.2013 esitas Sompa Maja digitaalselt allkirjastatud kirja, milles palus teha otsuse teenuse
piirhinna osas kohtvaatluse ja/või olemasolevate andmete põhjal. Lisatud e-kirjas selgitas
Sompa Maja, et ettevõtja ei oska prognoosida trassikadusid 2016. aastaks ning vajab aega, et
koguda andmeid, vaadata läbi personalikulud ja põhivara nimekiri ning samuti tõsta ettevõtte
efektiivsust ja alles seejärel soovib esitada uue soojuse piirhinna taotluse.
10.10.2013 toimus Sompa Majas paikvaatlus ettevõtja ja KA esindajate osalusel, mille kohta
koostati ka vastav protokoll.
08.10.2013 teatas KA, et seoses paikvaatluse läbiviimisega on tulenevalt KKütS § 9 lg 5
soojuse piirhinna taotluse menetlemise tähtaega pikendatud kuni 90 päevani.
16.10.2013 esitas ettevõtja korrigeeritud põhivara kapitalikulu arvestuse.
16.10.2013 palus KA ettevõtjal esitada kaugküttetrasside renoveerimiseks sõlmitud
sihtfinantseerimise lepingu koopia Sompa Maja ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vahel.
Tulenevalt KKütS § 9 lg 9 soovis KA Kohtla-Järve Linnavalitsuselt 22.10.2013 kirjaga nr 7.1-
2/13-0302-025 saadetud teabenõudes teavet Sompa Maja võrgupiirkonna kaugküttetrasside
renoveerimise finantseerimise asjus.
24.10.2013 kirjaga nr 2-5.8/2704-1 teatas Kohtla-Järve Linnavalitsus, et Sompa Maja
kaugküttetrasside renoveerimise finantseerimiseks (summas 1 177 817 €) kasutas Kohtla –
Järve Linnavalitsus pangalaenu ning see käsitleti tagastamatu abina täies ulatuses.
28.10.2013 palus KA Kohtla-Järve Linnavalitsuselt täpsustada esitatud seisukohta, mida ka
Kohtla-Järve Linnavalitsus tegi oma 31.10.2013 kirjaga nr 2-5.8/2704-3.
5
Ajavahemikul 31.10.2013 kuni 03.12.2013 täpsustasid Sompa Maja ja Kohtla-Järve
Linnavalitsus kaugküttetrasside renoveerimiseks sõlmitud sihtfinantseerimisega seotud
asjaolusid.
03.12.2013 toimus KA initsiatiivil kohtumine Sompa Maja, Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja KA
esindajate vahel, kus KA selgitas muuhulgas põhjendatud investeeringute kajastamist
raamatupidamises ja soojuse hinnakalkulatsioonides.
Ajavahemikul 04.12.2013 kuni 19.12.2013 täpsustas ettevõtja piirhinna komponentide
kujunemist ning 19.12.2013 esitas Sompa Maja korrigeeritud allkirjastatud Taotluse müüdava
soojuse piirhinna 62,83 MWh kooskõlastamiseks.
Esitatud Taotluses prognoosis Sompa Maja müügimahuks 4157 MWh ning kalkuleeris lubatud
müügitulu summas 261,2 tuh €, sealhulgas:
- muutuvkulud 200,56 tuh €;
- tegevuskulud 30 tuh €;
- kapitalikulu 15,13 tuh €;
- põhjendatud tulukus 15,51 tuh €.
KA on käesolevaks hetkeks menetlenud Sompa Maja poolt 01.07.2013 esitatud hinnataotlust 69
päeva, sest HMS § 15 lõige 2 kohaselt algas menetlusaeg alates nõuetekohase taotluse
saamisele järgnevast päevast (so alates 02.07.2013) ning KKütS § 9 lg 7 kohaselt on soojuse
piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemise tähtaeg peatunud 114 päeva.
Alljärgnevas tabelis (vt tabel 1) on kajastatud soojuse piirhinna arvutuse aluseks olevad
hinnakomponendid lähtuvalt Sompa Maja poolt 19.12.2013 esitatud korrigeeritud
hinnataotlusest prognoositaval müügimahul 4157 MWh.
Tabel 1. OÜ Sompa Maja Hinnataotluse andmed
Soojuse piirhinna
Sompa Maja Ühik kujunemise
komponendid
Kaugküttevõrku soojuse väljastamise maht MWh 4 891
% 15
Trassikadu
MWh 734
Soojuse müügimaht MWh 4 157
Sisseostetud soojus teiselt tootjalt MWh 4 891
Elektrienergia kulu kWh 38 207
Sisseostetud soojuse hind €/MWh 40
Elektrienergia keskmine ostuhind €/kWh 0,1186
Muutuvkulud tuh € 200,56
Sisseostetud soojuse kulud tuh € 195,64
Elektrienergia ostukulud tuh € 4,53
Vee- ja kanalisatsioonikulu tuh € 0,39
Tegevuskulud tuh € 30
Kapitalikulu tuh € 15,13
Põhjendatud tulukus tuh € 15,51
6
KOKKU KULUD ehk LUBATUD
MÜÜGITULU tuh € 261,2
SOOJUSE PIIRHIND €/MWh 62,83
Alljärgnevalt esitab KA seisukohad Sompa Maja poolt 19.12.2013 Taotluses esitatud
soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse
ettevõtte poolt esitatud algandmeid ning menetluse käigus saadud selgitusi, põhjendusi ja
esitatud andmeid.
2. SOMPA MAJA ÜLDISELOOMUSTUS
Sompa Maja taotleb KA-lt soojuse piirhinna kooskõlastamist esmakordselt. Kuni 2012. aasta
lõpuni tootis ettevõtja kogu vajamineva soojuse koguse ise. 2013. aastal tootis ettevõtja soojust
ise vaid 17% ja ülejäänud 83% vajaminevast soojuse kogusest ostetakse sisse VKG Soojus AS-
lt. Alates 2014. aastast ostetakse sisse VKG Soojus AS-lt kogu vajaminev soojuse kogus.
10,6 km pikkune soojustrass on täies ulatuses renoveeritud.
Tabel 2 annab ülevaate ettevõtte poolt esitatud andmetest soojusvõrgu ja klientide kohta.
Tabel 2. OÜ Sompa Maja üldandmed
Üldandmed Ühik 2010 2011 2012 2013 2014
Soojustrasside pikkus km 9,3 9,3 10,3 10,3 10,6
sh rekonstrueeritud km 0 0 10,3 10,3 10,6
Klientide arv tk 446 342 325 339 339
Ettevõtja esitatud selgituste kohaselt kuuluvad Sompa Majale Sompa linnaosa soojustrassid
kogupikkusega 10,6 km alates Sompa katlamaja soojusarvestist kuni tarbijapaigaldiseni
(soojusarvestiteni). VKG Soojus AS-i omandis ja haldamisel on soojustrasside lõik kuni Sompa
katlamaja soojusarvestini. Sompa Maja hinnataotluses toodud näitajad on ainult Sompa Maja
omandis oleva 10,6 km pikkuse trassi kohta.
Sompa Maja kaugküttevõrku on ühendatud 339 klienti. Aastatel 2010-2012 on müüdud soojust
vahemikus 2877-3248 MWh.
Taotluses esitas Sompa Maja auditeeritud andmed aastate 2010, 2011 ja 2012 kohta ning
prognoositavad andmed aastate 2013 ja 2014 kohta. Vastavalt Metoodikale võtab KA
analüüsimisel ja hinnangute andmisel aluseks majandusaastate 2010, 2011 ja 2012
tegelikud andmed ja tehnilised näitajad ning Sompa Maja poolt majandusaastaks 2014
(regulatsiooniperiood) prognoositud näitajad.
3. SOOJUSE KOGUSTE HINDAMINE
Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna see on aluseks soojuse piirhinna arvutamisel
(Metoodika p. 9.4 kohaselt). Soojuse piirhind saadakse, kui soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja
müügiks vajalikud põhjendatud kulud (lubatud müügitulu) jagatakse soojuse müügimahuga.
Soojuse piirhinda lülitatakse alljärgnevad kulud (Metoodika p. 9.2.):
1) muutuvkulud;
2) tegevuskulud;
3) kapitalikulu;
7
4) põhjendatud tulukus.
Lubatud müügitulu (Metoodika p. 9.3.) kujuneb alljärgneva valemi (valem 12) alusel:
Tlubatud = MK + TK + A + PT
Tlubatud - lubatud müügitulu;
MK - muutuvkulud;
TK - tegevuskulud;
A - kapitalikulu;
PT - põhjendatud tulukus.
Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb soojuse piirhind. Soojuse piirhind
kujuneb alljärgneva valemi (valem 13) alusel (Metoodika punkti 9.4):
kus:
h - soojuse piirhind regulatsiooniperioodil (€/MWh);
Tlubatud - lubatud müügitulu;
Q - soojuse müügimaht regulatsiooniperioodil (MWh).
Regulatsiooniperioodiks võetakse 12-kuuline periood (Metoodika punkti 2.17), mille
põhjendatud hinnakomponendid on aluseks soojuse piirhinna arvutamisel. Regulatsiooniperiood
ei pea kattuma kalendriaasta ega ettevõtte majandusaastaga.
3.1. Müügimaht
Soojuse hinna kooskõlastamisel võetakse aluseks regulatsiooniperioodiks prognoositud
põhjendatud müügimaht (Metoodika p 4.1). Ettevõtja poolt esitatud müügimahu analüüsimisel
kasutatakse alljärgnevaid meetodeid:
1) müügimahu dünaamika (s.h eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid, pika-
ajalises arengukavas prognoositav soojuse tarbimine, jm näitajad);
2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos.
Müügimahu prognoosimise aluseks võetakse reeglina viimase kolme aasta müüdud soojuse
koguse aritmeetiline keskmine, mida korrigeeritakse juhul, kui on olemas tõestust leidnud
andmed objektiivsetest asjaoludest, mis tingivad müügimahu olulise muutuse (nt oluline
tarbijate lisandumine või lahkumine võrgust, jms).
Sompa Maja seisukoht müügimahu 4157 MWh osas
Esitatud selgituste kohaselt ei prognoosinud ettevõtja taotluses kolme aasta keskmist
müügimahtu põhjusel, et eelnevad kolm aastat ei olnud tavalise soojustarbimisega: 2010.aastal
juhtus Sompa katlamajas avarii, mille remont vähendas soojuse müügiperioodi ühe kuu võrra;
2011.aastal oli kütteperiood lühendatud 1,5 kuu võrra majanduslikel põhjustel ning 2012.aastal
toimusid trasside renoveerimistööd. Samuti lisandus 2013. aastal uusi kliente.
2014. aasta müügimaht prognoositakse 2013. aasta reaalsete müügimahtude (2013. aasta
jaanuar kuni november) ja detsembrikuu prognoosmahu alusel (2010-2012 detsembrikuu
aritmeetiline keskmine).
8
Tabel 3. 2013. aasta soojuse müügimahud kuude lõikes
Müügimaht (MWh) 2014 prognoos
jaanuar 722
veebruar 628
märts 793
aprill 444
mai 0
juuni 0
juuli 0
august 0
september 0
oktoober 440
november 509
detsember* 622
kokku 4157
Märkus: 2010-2012 detsembrikuu keskmine müügimaht ((674+408+783)/3=622)
KA seisukoht müügimahu osas
Sompa Maja müügimahu analüüsimiseks on KA koostanud Tabeli 4 ettevõtja poolt esitatud
andmete alusel.
Tabel 4. OÜ Sompa Maja müügimaht
2010-2012
Soojuse müük (MWh) Ühik 2010 2011 2012 2014
keskmine
Soojuse müügimaht kokku MWh 3010 2877 3248 3045 4157
Muutus võrreldes eelneva
% x -4,4 12,9 x 28,0
aastaga
2014. aasta vrs 3 aasta
% 36,5
keskmine
Klientide arv (hoonete arv) tk 446 342 325 x 339
Tabelist 4 selgub, et ettevõtja on 2014. aasta müügimahu 4157 MWh prognoosinud 36,5%
kõrgemaks kui kolme viimase (2010-2012) majandusaasta keskmine müügimaht 3045 MWh.
Ettevõtja selgituste kohaselt toimus 2010-2012. aastal Sompa katlamajas sündmused, mis
lühendasid kütteperioodi ja mis vähendasid võimalikku müügimahtu. Võttes arvesse eeltoodud
põhjendusi ning asjaolu, et klientide arv on aastate lõikes samuti kasvanud, siis ei ole KA
hinnangul põhjendatud 2014. aasta müügimahu prognoosimisel lähtuda kolme aasta (2010-
2012) keskmisest müügimahust (3045 MWh), vaid põhjendatud on võtta aluseks eelpool
kirjeldatud põhimõtete alusel leitud prognoosmaht.
2014. aasta prognoositavaks müügimahuks kujuneb 4157 MWh, mis on Sompa Maja kolme
aasta (2010-2012) tegelikust keskmisest müügimahust (3045 MWh) 36,5% ((4157x100/3045)-
100=36,5) kõrgem.
KA, tutvunud ettevõtte müügimahu prognoosimise põhimõtetega ja kontrollinud
müügimahu prognoosimise arvutuse õigsust, on seisukohal, et ettevõtja on Taotluses
prognoosinud müügimahu põhjendatud tasemel.
9
Lähtuvalt eeltoodust, peab KA põhjendatuks Sompa Maja 2014. aastaks prognoositud
müügimahtu 4157 MWh.
3.2 Trassikaod
Trassikao näitaja on oluline, sest mida väiksem on trassikadu, seda vähem kulub kütust
ühe MWh soojuse tootmiseks, kahjustatakse vähem keskkonda ning kujundatakse tarbijatele
soodsam hind.
Trassikadude hindamisel on KA lähtunud efektiivsust väljendavatest tehnilistest nõuetest
(Metoodika p. 5.1 ja 5.2; Soojuse Määrus § 9). Tulenevalt eeltoodust on soojuse hinna
kooskõlastamisel aluseks trassikao tegelikud näitajad, mis aastate lõikes ei tohi olla kõrgemad
alltoodud tehnilistest nõuetest:
2014. aastal mitte üle 18%;
2015. aastal mitte üle 17%;
2016. aastal mitte üle 16%;
alates 2017. aastast mitte üle 15%.
Kaugküttetrasside kadude miinimumnõuded (millest kõrgemat trassikadu soojuse piirhinnas ei
aktsepteerita) on seatud eesmärgiga, et täita KKütS § 5 lõikest 1 tulenev nõue, mille kohaselt
peab kaugküte olema efektiivne ja jätkusuutlik. Trassikao miinimumnõuete kehtestamise osas
on arvestatud Eestis olemasolevate kaugküttetrasside keskmise trassikaomääraga. Kaasaegse
tehnoloogia kasutusele võtmisega on saavutatud Eesti efektiivsemates kaugkütte
võrgupiirkondades trassikadu alla 10%, samas kui on olemas kaugküttevõrke, kus trassikadu
moodustab endiselt üle 26%. Trassikadude tehniliste nõuete sätestamise eesmärgiks on
motiveerida soojusettevõtjaid tegema investeeringuid kaugküttetrassidesse trassikao
vähendamiseks ning kaitsta tarbijaid soojuse ebaefektiivse jaotusteenuse jätkamise eest.
Sompa Maja seisukoht trassikadude 15% osas
19.12.2013 taotluses prognoosis Sompa Maja 2014. aasta trassikaoks 734 MWh aastas ehk 15%
trassi antavast soojuse kogusest (vt tabel 5).
Tabel 5. OÜ Sompa Maja müügi- ja tehnilised näitajad
Ühik 2010 2011 2012 2013 2014
Toodetud soojus MWh 6099,00 5656 4539 800
Ostetud soojuse kogus MWh 0,00 0,00 0,00 4091 4891
Kokku (tootmine + ostetud soojus) MWh 6099 5656 4539 4891 4891
Soojuse müügimaht MWh 3010 2877 3248 4157 4157
MWh 3090 2779 1291 734 734
Trassikadu
% 50,7 49,1 28,4 15,0 15,0
Trassikao muutus võrreldes eelneva aastaga % x -10,06 -53,54 -43,18 0,00
Soojuse tootmise keskmine kasutegur % 78,00 75,00 71,00 85,00
Trasside kogupikkus km 9,3 9,3 10,3 10,3 10,6
sh rekonstrueeritud km 0,0 0,0 10,3 10,3 10,6
Soojustarbimise tihedus
MWh/km 323,66 309,35 315,34 403,59 392,17
(soojuse müügimaht / trasside kogupikkus)
Soojuskadu trassi km kohta MWh/km 332,26 298,82 125,34 71,22 69,21
10
2014. aastaks prognoositud trassikadu (15%) on leitud 2013. aasta jaanuar kuni november
tegelike trassikadude keskmisena.
KA seisukoht trassikadude osas
2014. aastal on kogu 10,6 km soojustrass renoveeritud täies mahus. Alates 01.02.2013 ei tegele
Sompa Maja soojuse tootmisega, vaid ostab selle AS-ilt VKG Soojus ja edastab tarbijateni
pumplas asuvate võrgupumpade abil.
Tabel 5 näitab, et soojusvõrgu suhtelised ja absoluutsed trassikaod on olnud kolme eelneva
majandusaasta jooksul väga kõrged, vastavalt vahemikus 28,4-50,7%. 2013. ja 2014. aasta
trassikaoks prognoositakse 15% ehk 734 MWh.
2012. ja 2013. aastal on ettevõtja teostanud suuri investeeringuid soojusvarustuse efektiivsuse ja
jätkusuutlikkuse tagamiseks (sh soojustrasside renoveerimine, pumpla seadmete uuendamine).
Soojustrassid renoveeriti Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Kohtla-Järve Linna
toetustega.
Tabelist 5 selgub, et ettevõtja prognoosib 2014. aastaks absoluutse trassikao vähenemist
võrreldes 2012. aastaga 557 MWh võrra (1291-734=557) ehk 56,9% (100-
(734x100/1291)=56,9) ning suhtelise trassikao vähenemist 47,2% (100-(15x100/28,4)=47,2).
Seega kujuneb investeeringute teostamise tulemusena regulatsiooniperioodi suhtelise trassikao
suuruseks 15%, mis ei ületa ka Metoodika punktis 5.2. eeldatavat tehnilist miinimumnõuet
(2014. aastal 18%) soojuse jaotamisel trassikadudele.
Võttes arvesse eeltoodut on KA hinnangul suhteline trassikadu 15% (absoluutväärtuses
734 MWh aastas) põhjendatud, kuna see on ettevõtja poolt prognoositud parimate
teadmiste kohaselt ning arvestab investeeringute teostamisest tuleneva olulise soojuskao
vähenemisega kaugküttevõrgus.
3.3. Võrku sisseostetud soojuse kogus
Ettevõtja soojuse jaotamise ja müügi tegevuseks vajalik põhjendatud soojuse ostukogus kujuneb
soojuse müügimahu ja soojuse edastamisel tekkinud soojuskadude (trassikadude)
summeerimisel.
Sompa Maja taotlus sisseostetava soojuse koguse osas (4891 MWh)
19.12.2013 taotluses prognoosib Sompa Maja 2014. aasta sisseostetava soojuse koguseks 4891
MWh, kusjuures ettevõte ise soojust ei tooda, vaid ostab 100% sisse VKG Soojus AS-lt.
Ettevõtja esitas soojusenergia ostu-müügilepingu nr 30062241, mis on sõlmitud VKG Soojus
AS-ga tähtajaga 01.02.2013-01.02.2025.
KA seisukoht sisseostetava soojuse koguse osas
Liites käesoleva otsuse punktis 3.1 põhjendatuks peetud Sompa Maja 2014. aastaks
prognoositud müügimahule 4 157 MWh, käesoleva otsuse punktis 3.2 põhjendatuks peetud
absoluutse trassikao 734 MWh, kujuneb Sompa Maja põhjendatud soojuse ostukoguseks
4 157 + 734 = 4891 MWh, mis vastab ettevõtja poolt Taotluses esitatud ostetava soojuse
kogusele.
Lähtudes eeltoodust, peab KA ettevõtja poolt 2014. aastaks prognoositud sisseostetava
soojuse kogust 4891 MWh põhjendatuks.
11
4. SOOJUSE PIIRHINNA KUJUNEMISE KOMPONENDID
KKütS § 7 lg 2 sätestab, et soojusettevõtja peab oma raamatupidamises pidama eraldi arvestust
soojuse tootmise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta.
KA kontrollib ettevõtte kulude põhjendatust ja lülitab hinda ainult põhjendatud kulud
(Metoodika p. 4.2). Analüüsi käigus jaotatakse ettevõtja kulud alljärgnevalt (Metoodika p. 4.3):
- muutuvkulud;
- tegevuskulud,
- kapitalikulu.
Põhjendatud tegevuskulude analüüsimisel kasutatakse Metoodika punktis 4.17 nimetatud
meetodeid.
KKütS § 24 lg 2, § 23 lg 2 ja lg 3 alusel (Metoodika p. 4.18) võib tegevusloa tingimustes
sätestada ettevõtjale kohustuse efektiivsuse (tootlikkuse) tõhustamiseks. Kui ettevõtja,
kooskõlas KKütS § 18 lg 2, ei vaja tegutsemiseks vastavat tegevusluba, kajastatakse hinnang
efektiivsuse (tootlikkuse) tõhustamiseks KA otsusega.
Sompa Maja, võtnud arvesse eelpooltoodut, esitas KA-le koos soojuse piirhinna
kooskõlastamise taotlusega soojuse jaotamise ja müügi tegevuse kasumiaruande ning ülevaate
põhivaradest. Järgnevalt on analüüsitud eraldi kasumiaruande põhiosasid tulenevalt Metoodika
p-dest. 4 ja 5.
4.1. Muutuvkulud
Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad soojuse tootmismahu muutudes (Metoodika p. 2.11).
Metoodika p. 4.4 alusel jagunevad soojusettevõtja muutuvkulud järgmiselt:
1) kulud kütusele;
2) kulud soojuse ostmiseks teistelt tootjatelt;
3) kulud keskkonnatasudele;
4) muud muutuvkulud (elektrienergia, vee ja -kanalisatsiooniteenus, kemikaalid ja
muud muutuva iseloomuga kulud).
Sompa Maja seisukoht muutuvkulude osas
19.12.2013 esitatud Taotlusest tulenevalt prognoosis Sompa Maja 2014. aasta muutuvkulusid
summas 200,56 tuh €. Eelmärgitud taotluse kohaselt moodustusid muutuvkulud alljärgnevalt:
- soojuse sisseostukulud – 195,64 tuh €;
- elektrienergia ostukulud – 4,53 tuh €;
- vee- ja kanalisatsioonikulud – 0,39 tuh €.
KA seisukoht muutuvkulude osas
Järgnevalt annab KA hinnangu ettevõtte taotletud muutuvkuludele kulukomponentide lõikes.
4.1.1. Soojuse sisseostukulud
Teistelt tootjatelt sisseostetud soojuse ostukulud kujunevad põhjendatud soojuse ostukoguse ja
KA poolt kooskõlastatud soojuse hinna (tootmishind) korrutisena (Metoodika p. 4.11), välja
12
arvatud KKütS §141 (Metoodika p. 4.12) märgitud asjaolul. Metoodika p. 4.12 määratleb, et kui
võrguettevõtja on lähtuvalt KKütS §141 viinud läbi soojuse ostu konkursi, mille pakkumise
tulemusel kujunes sisseostetud soojuse hind (tootmishind) lepingu kehtivuse perioodil
madalamaks võrreldes KA poolt kooskõlastatud soojuse hinnaga, siis võetakse soojuse piirhinna
kujundamisel tarbijale aluseks soojuse tootja ja võrguettevõtja vahel lepingus kokkulepitud
madalam sisseostetud soojuse hind (tootmishind).
Sompa Maja taotlus võrku ostetud soojuse sisseostukulude osas (195,64 tuh €)
19.12.2013 taotluses prognoosis Sompa Maja 2014. aasta sisseostetava soojuse koguseks 4891
MWh ja sisseostukuludeks 195,64 tuh €. Eelmärgitud kulud on ettevõtja leidnud ostetava
soojuse ostukoguse 4891 MWh korrutamisel Sompa Maja ja VKG Soojus AS-i vahel sõlmitud
soojusenergia ostu-müügilepingus toodud hinnaga 40 €/MWh (4891 x 40/1000=195,64).
01.08.2013 kirjas selgitas Sompa Maja, et kuna VKG Soojus AS-ga sõlmitud lepingu kohaselt
on soojuse sisseostuhind madalam võrreldes KA poolt nimetatud ettevõtjale kooskõlastatud
soojuse piirhinnaga lõpptarbijale (55,52 €/MWh, KA 21.12.2012.a otsus nr 7.1-3/12-156), võttis
Sompa Maja Metoodika p.4.12. tulenevalt soojuse sisseostukulude arvutamise aluseks
madalama hinna, milleks on 40 €/MWh.
22.07.2013 kirjas selgitas ka VKG Soojus AS, et ettevõtja lähtus KA 21.12.2012 otsusest 7.1-
3/12-156, kus KA kooskõlastas soojuse müügihinna 55,52 €/MWh. Kuid võttes arvesse asjaolu,
et Sompa linn on olnud ilma kvaliteetse ja ohutu kaugkütteta ja demograafiliselt halvenenud
situatsioonis, rakendab VKG Soojus AS kaugküttevõrguga liitudes Sompa Maja jaoks
soodsamat hinda ehk 40 €/MWh.
KA seisukoht prognoositud sisseostetava soojuse ostukulude osas
KA otsusega 21.12.2012 nr 7.1-3/12-156 on kooskõlastatud VKG Soojus AS-le soojuse
müügihind 55,52 €/MWh, ettevõtja aga müüb Sompa Majale soojust edasi madalama hinnaga
ehk 40 €/MWh.
Eelpooltoodust tulenevalt peab KA käesolevas hinnataotluses rakendatavat sisseostetava
soojuse hinda (40 €/MWh) põhjendatuks.
Punktis 3.3 luges KA põhjendatuks sisseostetava soojuse ostukoguse 4891 MWh. Korrutades
KA poolt põhjendatuks peetud Sompa Maja soojuse ostumahu 4891 MWh eelpool
aktsepteeritud sisseostetava soojuse hinnaga 40 €/MWh, kujuneb sisseostetava soojuse
ostukuludeks 195,64 tuh € (4891 x 40/1000 = 195,64), mis vastab ettevõtja taotletud
sisseostetava soojuse ostukuludele.
Lähtuvalt eeltoodust peab KA põhjendatuks Sompa Maja 2014. aasta sisseostetava
soojuse ostukulude prognoosi summas 195,64 tuh €.
4.1.2. Elektrienergia ostukulud
Elektrienergia ostuhindade põhjal arvutatud elektrienergia ostukulud lülitatakse soojuse hinda
lähtudes soojusettevõtja ja müüja vahelises lepingus kajastatud hinnast (Metoodika punkt 4.9).
Kui tootmisseadmes kasutatavat elektrienergiat on võimalik osta enam kui ühelt tarnijalt, esitab
ettevõtja KA-le konkureerivate pakkujate hinnapakkumised. Pakkumiste alusel lähtub ettevõtja
elektrienergia kulude arvutamisel tagatavast tarnekindlusest ja parimale pakkumisele vastavast
elektrienergia hinnast. Reguleeritud hindadega teenuste (elektrienergia ja gaasi võrgutasud,
13
vesi- ja kanalisatsioon, jm) osas lähtutakse KA või kohaliku omavalituse poolt ettevõtjale
kooskõlastatud hinnakirjast (Metoodika punkt 4.10; Soojuse Määrus § 8 lg 10). Seega
kujunevad elektrienergia kulud põhjendatud elektrienergia ostukoguse ja elektrienergia hindade
korrutamisel.
Sompa Maja taotlus elektrienergia erikulu ja sisseostukulude osas
19.12.2013 prognoosis ettevõtja 2014. aasta elektrienergia erikuluks soojuse müügimahu kohta
9,19 kWh/MWh, elektrienergia ostukoguseks 38207 kWh ning elektrienergia sisseostukuludeks
4,53 tuh € aastas.
Elektrienergia kuludest annab ülevaate Tabel 6.
Tabel 6. Elektrienergia kulud
Ühik 2010 2011 2012 2013 2014
Elektrienergia tarbimine kokku kWh 228 975 213 969 155 298 48 410 38 207
Soojuse müügimaht MWh 3 010 2 877 3 248 4 157 4 157
Elektrienergia erikulu = rida 1 /
kWh/MWh 76,07 74,37 47,81 11,65 9,19
rida 2
Elektrienergia tarbimismahu
% x -6,6 -27,4 -68,8 -21,1
muutus võrreldes eelneva aastaga
Elektrienergia erikulu muutus
% x -2,2 -35,7 -75,6 -21,1
võrreldes eelneva aastaga
Ostetud elektrienergia maksumus tuh € 17,51 16,89 13,6 5,59 4,53
Elektrienergia keskmine hind € /kWh 0,0765 0,0789 0,0876 0,1155 0,1186
Ettevõtja prognoosis 2014. aasta veebruari- ja oktoobrikuu elektrienergia kogused 2013. aasta
veebruari-oktoobrikuu tegelike koguste alusel ning 2014. aasta jaanuari-, novembri- ja
detsembrikuu kogused 2013. aasta veebruari- ja märtsikuu keskmise koguse alusel, saades
prognoositud koguseks kokku 38 207 kWh aastas.
Elektrienergia sisseostukulude arvutamisel on lähtutud riigihanke tulemusel 01.08.2013
sõlmitud elektrienergia ostmise hankelepingust Baltic Energy Service OÜ-ga, mille tulemusel
rakendatakse kõikidele Kohtla-Järve Linnavalitsuse hallatavatele asutustele elektrienergia
ostupaketti „Kogutarne fikseeritud hinnaga“ fikseeritud ühikmaksumusega 49,49 €/MWh.
Võrguteenus 0,38 kV liinil üle 63 A on ajatariifide ja võrguühenduse kasutamise ampripõhise
tasuga (võrguühenduse fikseerimise kokkulepe nr 413064603/1).
KA seisukoht elektrienergia erikulu ja ostukulude osas
Tabelis 6 selgub, et Sompa Maja prognoosib 2014. aastaks elektrienergia tarbimismahu
vähenemist võrreldes kolme viimase lõppenud majandusaasta (2010-2012) tegelike
tarbimismahtudega. Eeltoodu põhjuseks on asjaolu, et ettevõtja ei tegele enam soojuse
tootmisega (on ainult soojuse jaotaja ja müüja).
Ettevõtja prognoosib 2014. aastaks elektrienergia tarbimismahuks 38207 kWh, mille alusel
kujuneb elektrienergia erikuluks (elektrienergia ja soojuse müügimahu suhteks) 9,19
kWh/MWh (38207/4157= 9,19). Nimetatud näitajad on vastavalt 75,4% (38207/155298x100-
100= -75,4) ja 80,8% (9,19/47,81x100-100= -80,8) madalamad võrreldes 2012. aasta tegeliku
elektrienergia tarbimise ning –erikuluga.
14
Sompa Maja poolt prognoositud elektrienergia erikulu (9,19 €/MWh) üksnes soojuse
jaotamisele on väiksem kui sarnase müügimahuga võrgupiirkondadel (1 MWh müüdava soojuse
koguse kohta), kes toodavad soojust maagaasist või põlevkiviõlist ja kes tegelevad ka soojuse
jaotamisega. Eeltoodu tähendab, et Sompa Maja on kalkuleerinud soojuse hinda üksnes soojuse
jaotamisteenuse osutamise elektrienergia kulud.
Lähtudes eeltoodust loeb KA põhjendatuks Sompa Maja regulatsiooniperioodi
elektrienergia erikulu prognoosi 9,19 kWh/MWh ning elektrienergia tarbimismahtu
38207 kWh.
KA on kontrollinud elektrienergia ostukulude arvestuse prognoosi vastavalt Tabelile 7.
Tabel 7. Elektrienergia ostukulude arvutus
Elektrienergia sisseostukogus,
kWh 38 207
ampreid kuus, A 200
Hinnapakett „Kogutarne Hinnakiri 01.08.2013
Ühik
fikseeritud hinnaga“ hind kulu tuh €
elektrienergia põhitariif €/kWh 0,04949 1,89
võrguteenuse põhitariif €/kWh 0,038 1,45
taastuvenergia tasu €/kWh 0,0077 0,30
elektriaktsiis €/kWh 0,00447 0,17
võrguteenuse ampritasu €/A kuus 0,30 0,72
KOKKU OSTUKULUD tuh € 4,53
Elektrienergia keskmine
sisseostuhind (sh võrguteenus, €/kWh 0,1186
aktsiis ja taastuvenergia tasu)
Tabelis 7 toodud näitajate kontrollimisel selgus, et elektrienergia tariifid vastavad lepingus
fikseeritule, võrgutasud vastavad Elektrilevi OÜ võrgutasude hinnakirjale, taastuvenergia tasu
vastab 2014. aastaks kehtestatud taastuvenergia tasule ning elektrienergia aktsiis vastab
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud elektrienergia
aktsiisile.
Lähtudes eeltoodust, peab KA ettevõtja poolt majandusaastaks prognoositud
elektrienergia sisseostukulusid 4,53 tuh € põhjendatuks.
4.1.3. Vee- ja kanalisatsioonikulu
Sompa Maja taotlus vee- ja kanalisatsioonikulu osas (0,39 tuh €)
19.12.2013 taotlustes prognoosis ettevõtja 2014. aastaks vee- ja kanalisatsioonikulusid 0,39 tuh
€.
KA seisukoht vee- ja kanalisatsioonikulude osas
Vee- ja kanalisatsioonikulud moodustavad 2014. aastal kogukuludest 0,13%
(0,39x100/298,61=0,13). Kuna esitatud andmete kohaselt ei prognoosi 2013. aasta andmetega
võrreldes ettevõtja antud kulude tõusu ning võrreldes 2012. aasta kuludega (0,49 tuh €)
prognoositakse 0,10 tuh € madalamat (0,49-0,39=0,10) kulu, siis peab KA põhjendatuks vee-
ja kanalisatsioonikulu 0,39 tuh € aastas.
15
Kokkuvõte muutuvkulude kohta: liites Sompa Maja 2014. aasta sisseostetava soojuse
ostukulud summas 195,64 tuh € ja muud muutuvkulud (elekter, vesi- ja kanalisatsioon) summas
4,92 tuh €, kujuneb Sompa Maja 2014. aasta muutuvkulude summaks 200,56 tuh €, mis vastab
ettevõtja taotletud muutuvkuludele. Lähtuvalt eeltoodust peab KA põhjendatuks Sompa
Maja 2014. aasta muutuvkulude prognoosi summas 200,56 tuh €.
5. TEGEVUSKULUD
KA defineerib tegevuskuludena soojuse hinda lülitatavaid põhjendatud kulusid, mis ei sisalda
muutuv-, kapitali- ega finantskulusid (Metoodika punkt 2.20; Soojuse Määrus § 2 lg 18).
Ettevõtja saab tegevuskulusid mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu (Metoodika
punkt 4.15). Tegevuskulud on näiteks seadmete hooldus- ja remondikulud, müügitegevuse
kulud, bürookulud, tööjõukulud jms, kuna ettevõtja saab investeeringute ning efektiivsema
majandustegevuse kaudu nimetatud kuluartikleid ja nende suurust otseselt kontrollida ja
mõjutada (nt teostatud investeeringute tulemusel vähenevad kaod kaugküttevõrgus, mille
tulemusel omakorda vähenevad remondimaterjalide ja –tööde kulud; kaugjuhtimissüsteemide
paigaldamine võimaldab vähendada katlamajade hooldusega seotud tööjõukulusid ning
transpordikulusid; ettevõtte restruktureerimine võimaldab alandada juhtimistasusid jne).
Hindade kooskõlastamisel ja kontrollimisel ei lülitata soojuse hinda alljärgnevaid kulusid
(Metoodika punkt 4.16; Soojuse Määrus § 8 lg 11):
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorlus, kingitused ja annetused;
3) soojuse vahendajatele makstavad tasud (nt vahendaja jagab soojuse korterite kaupa), sest
vastavalt KKütS § 8 lg 1 ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema
valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud;
4) põhitegevusega mitteseotud kulud;
5) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;
6) finantskulud;
7) erisoodustuse kulud;
8) tulumaksukulud tulumaksuseaduse § 48-52 kohaselt;
9) majandusanalüüsi käigus teisi põhjendamatuks osutunud soojusettevõtja kulusid.
KKütS § 24 lõikes 2, § 23 lõigetes 2 ja 3 (Metoodika punkt 4.18) on märgitud, et tegevusloa
tingimustes võib sätestada ettevõtjale kohustuse efektiivsuse (tootlikkuse) tõhustamiseks. Kui
ettevõtja, kooskõlas KKütS § 18 lõige 2 ei vaja tegutsemiseks vastavat tegevusluba,
kajastatakse hinnang efektiivsuse (tootlikkuse) tõhustamiseks KA otsusega.
Sompa Maja taotlus tegevuskulude osas
19.12.2013 esitatud taotluse kohaselt on ettevõtja kalkuleerinud 2014. aasta tegevuskuludeks
kokku 30 tuh €.
KA seisukoht tegevuskulude osas
2014. aasta tegevuskuludele põhjendatusele hinnangu andmiseks koostas KA Tabeli 8.
16
Tabel 8. OÜ Sompa Maja tegevuskulud
Tegevuskulu Ühik 2010 2011 2012 2013 2014
Tegevuskulud tuh € 59,12 54,14 100,40 72,30 30
Soojuse müügimaht MWh 3 010 2 877 3 248 4 157 4157
Tegevuskulude erikulu €/MWh 19,64 18,82 30,91 17,39 7,22
Tegevuskulude erikulu muutus
% x -4,2 64,3 -43,7 -58,5
võrreldes eelneva aastaga
Ülaltoodud tabelist 8 selgub, et Sompa Maja prognoosib 2014. aasta tegevuskuludeks 30 tuh €,
mis on 2012.a tegelikest tegevuskuludest 70,40 tuh € (30-100,40 = -70,40) ehk 3,3 korda
madalam. Tegevuskulude erikuluks (tegevuskulude ja soojuse müügimahu suhteks) on
prognoositud 7,22 €/MWh (30 tuh €/4157 MWh x 1000= 7,22 €/MWh). Eelmärgitud erikulu on
oluliselt väiksem ettevõtte eelmiste majandusaastate erikulust, kuna alates 2014. aastast ei tooda
ettevõtja ise soojust, vaid ostab seda 100% sisse VKG Soojus AS-lt. Samuti on Sompa Maja
soojustrassid 100% ulatuses renoveeritud ning varasema ajaga võrreldes ei ole vaja teha
avariidest tingitud ettearvamatuid remonttöid, mis varem nõudis ööpäevaringse valve
olemasolu.
Võttes arvesse eeltoodut, loeb KA 2014. aastaks prognoositud tegevuskulusid 30 tuh €
(erikulu 7,22 MWh) põhjendatuks.
6. REGULEERITAVATE VARADE, KAPITALIKULU JA
PÕHJENDATUD TULUKUSE ARVESTUS
6.1. Reguleeritava vara arvutamise põhimõtted
Reguleeritav vara on reguleeritavas tegevuses kasutatav põhivara ja käibekapital (Metoodika
punkt 2.19; Soojuse Määrus § 2 punkt 17). Reguleeritava vara väärtuse leidmine on vajalik
kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks (Metoodika punkt 6.3).
Põhitegevusega seotud reguleeritava vara hulka arvestatakse üksnes tegelikult teostatud ja
regulatsiooniperioodiks prognoositud põhjendatud investeeringud (Metoodika punkt 6.5;
Soojuse Määrus § 11 lõige 3). Vastavalt eeltoodule ei arvestata reguleeritava vara hulka:
1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata;
2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;
3) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid;
4) tagastamatu abi raames (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;
5) tarbija poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara;
6) põhivara, mida ettevõtja tegelikult ei kasuta soojuse tootmisel, jaotamisel ja müügil;
7) mittepõhjendatud investeeringuid.
Reguleeritud vara arvestamisel kasutatakse abivahendina Metoodika punktides 6.6. kuni 6.12
toodud põhimõtteid. Reguleeritava vara väärtuse leidmisel kasutatakse põhivara bilansilist
jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus (Metoodika punkt 6.7; Soojuse Määrus § 11 lg 5),
millest on välja arvatud nende põhivarade maksumus, mida ei arvestata reguleeritava vara hulka
(Metoodika punktis 6.5; Soojuse Määrus § 11 lg 3). Kapitalikulu leidmisel kasutatakse
raamatupidamises kajastuvat kulumit, mis on arvestatud reguleeritavalt varalt. Reguleeritav vara
regulatsiooniperioodil leitakse alljärgnevalt (Metoodika punkt 6.8; Soojuse Määrus § 11 lg 6):
17
kus:
RV - reguleeritav vara;
RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;
KK - käibekapital.
Kui ettevõtja raamatupidamises on teostatud põhivara ümberhindlusi ja/või oluliselt muudetud
põhivara kuluminorme või kui põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule elueale,
teostatakse reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus vastavalt (Metoodika punkt 6.11 ja 6.12;
Soojuse Määrus § 11 lõikele 9 ja 10).
Reguleeritava vara arvestus toimub alljärgnevalt:
kus:
RV - reguleeritav vara;
RV0 - reguleeritava vara jääkväärtus 12-kuulise perioodi alguses;
RV1 - reguleeritava vara jääkväärtus 12-kuulise perioodi lõpus;
KK - käibekapital.
Reguleeritava vara jääkväärtus perioodi lõpus leitakse alljärgneval:
kus:
RV1 - reguleeritava vara jääkväärtus 12-kuulise perioodi lõpus;
RV0 - reguleeritava vara jääkväärtus 12-kuulise perioodi alguses;
I - investeeringud reguleeritavasse varasse;
A - kapitalikulu;
M - müüdud või mahakantud põhivara.
KA võtab reeglina käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi soojuse lubatud
müügitulust (Metoodika punkt 6.9; Soojuse Määruse § 11 lg 7). Vertikaalselt integreeritud
kontserni kuuluvate ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali arvestusse (Metoodika punkt
6.10; Soojuse Määrus § 11 lg 8).
Reguleeritava vara arvestus on järjepidev ning jätkub kõikidel tulevastel
regulatsiooniperioodidel, sh ettevõtja või vara omandisuhte muutumisel (Metoodika
punkt 6.13).
6.2. Kapitalikulu arvutuse põhimõtted
Kapitalikulu on soojuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega (Metoodika
punkt 2.5; Soojuse Määrus § 2 punkt 7). Soojuse Määruse § 11 lõike 1 järgi on kapitalikulu
(põhivara kulum) eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine müüdava
soojuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea1 vältel (Metoodika punkt 6.1; Soojuse Määruse §
11 lg 1). Kapitalikulu arvutamisel lähtutakse reguleeritavast varast. Kapitalikulu arvestatakse
1
Põhivara kasulik eluiga samastatakse tehnilise elueaga, so periood, mille jooksul vara soojusettevõtja poolt tõenäoliselt
kasutatakse.
18
reguleeritava vara hulka arvestatud amortiseeruvalt põhivaralt (Metoodika punkt 6.2; Soojuse
Määrus § 11 lõige 2).
6.3. Põhjendatud tulukuse arvutuse põhimõtted
Põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritava vara ja põhjendatud tulunormi korrutisena
alljärgneva valemi alusel (Metoodika punkt 7.2; Soojuse Määrus § 12 lõige 2):
kus:
PT - põhjendatud tulukus;
rp - põhjendatud tulunorm (WACC);
RV - reguleeritav vara.
Põhjendatud tulunorm (rp) võrdub kaalutud keskmise kapitali hinnaga (WACC) (Metoodika
punkt 7.3; Soojuse Määrus § 12 lõige 3) ehk:
Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse järgmise valemi alusel (Metoodika punkt
7.4; Soojuse Määrus § 12 lõige 5):
,
kus:
ke - omakapitali hind (%);
kd - võlakapitali hind (%);
VK - võlakapitali osakaal (%);
OK - omakapitali osakaal (%).
WACC-i leidmisel lähtutakse omakapitali hinnast, võlakapitali hinnast ja kapitali struktuurist.
KA kasutab WACC´i arvutamisel kapitali struktuuri, millest 50% on võlakapital ja 50%
omakapital (Metoodika punkt 7.5; Soojuse Määruse § 12 lõige 6). KA ei kasuta WACC´i
kapitali struktuuri arvutamisel ettevõtte bilansilisi andmeid. Regulatiivselt sätestatud võla- ja
omakapitali osakaalude kasutamine tagab nii ettevõtjate kui ka tarbijate võrdse kohtlemise.
KA on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks
vee, elektri-, soojuse-, gaasi- ning elektrienergia ja soojuse koostootmise ettevõtjatele
nimetusega „Juhend 2013.a kaalutud keskmise kapitali hinna leidmiseks“, mis on avalikustatud
KA veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18306. Nimetatud juhendi punktis 3 on
tabelis 4 kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) soojusettevõtjatele 7,58%,
mille kujunemise aluseid kajastab alljärgnev Tabel 9.
19
Tabel 9. WACC kujunemine (%-des)
Soojus-
ettevõte
Riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus 2,81
Eesti riigiriski preemia 1,51
Ettevõtja võlakapitali riskipreemia 1,07
Võlakapitali hind 5,39
Riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus 2,81
Eesti riigiriski preemia 1,51
Tururiski preemia 5,00
Beeta (võimendusega 50%:50%) 1,09
Omakapitali hind 9,77
Võla- ja omakapitali osakaal (50%:50%) 0,50
WACC 7,58
6.4. Investeeringud
Järgnev tabel näitab ettevõtja teostatud investeeringuid aastatel 2010-2013.
Tabel 10. Investeeringud 2010-2013
Investeering (tuh €) 2010 2011 2012 2013
Soojustrasside rekonstrueerimine (100% tagastamatu abi) 0 0 1951,71 0
Pumpla seadmed 0 0 0 91,5
Kokku 0 0 1951,71 91,5
Ettevõtja on teostanud 2012. ja 2013. aastal väga suuri investeeringuid soojustrasside
rekonstrueerimisse ja pumpla seadmete uuendamisele.
Tagastamatu abi raames (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivarasse ei ole ettevõtja
pidanud ise investeerima, vaid vastava vara soetamist on finantseeritud kolmandate isikute poolt
eraldatud toetuste arvel, s.t ettevõtja ei ole nende varade soetamiseks ise kulutusi teinud. Juhul,
kui reguleeritava vara hulka arvestada ka tagastamatu abi raames soetatud vara, siis oleks
ettevõtjal võimalik teenida õigustamatult tulu varalt, mille soetamiseks ta ise kulutusi tegema ei
ole pidanud. Selline olukord oleks vastuolus kapitalikulu arvestamise eesmärgiga, milleks on
vara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine. Kui ettevõtja konkreetsesse varasse
investeerinud ei ole, siis ei ole tal ka alust arvestada tarbijatele müüdava soojuse hinda vara
soetamiseks mittetehtud kulutusi (kapitalikulu). Jättes reguleeritava vara hulgast välja
tagastamatu abi raames soetatud vara, tagatakse soojuse hindade kujunemine lähtuvalt ettevõtja
poolt kantavatest kuludest, mis on kooskõlas KKütS § 8 lõikest 3 tuleneva soojuse hindade
kulupõhise kujundamise põhimõttega (Metoodika p 6.5).
2012. aastal teostatud soojustrassi rekonstrueerimised summas 1 951 712 € on teostatud 100%
tagastamatust abist ehk sihtfinantseerimisena (sellest KIK-i osalus 773 894 € ja Kohtla-Järve
Linna osalus 1 177 818 € - sihtfinantseerimise leping nr 2-87/157; 05.06.2012), millega ei
kaasne Sompa Majale rahalisi kohustusi ning seetõttu ei võeta seda arvesse ka soojuse piirhinna
kujundamisel.
Esitatud Taotluse kohaselt ettevõtja ei planeeri 2014. aastal investeeringute tegemist.
20
6.5. Sompa Maja reguleeritav vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus
Sompa Maja taotlus kapitalikulu (15,13 tuh €) ja põhjendatud tulukuse (15,51 tuh €) osas
19.12.2013 taotluses on Sompa Maja arvutanud 2014. aasta kapitalikuluks 15,13 tuh € ja
põhjendatud tulukuseks 15,51 tuh €.
19.12.2013 esitas Sompa Maja koos digitaalselt allkirjastatud taotlusega põhivara arvestuse (vt
käesoleva otsuse lisa 1)
Tabelis 11 on toodud Sompa Maja reguleeritud varade, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse
arvestus.
Tabel 11. OÜ Sompa Maja põhjendatud tulukuse arvestus
Ühik 2014
Reguleeritava põhivara väärtus aasta alguses kokku
(RV0) tuh € 199,185
Põhivara kulum tuh € 15,131
Reguleeritava põhivara väärtus aasta lõpus kokku
(RV1) tuh € 184,053
Keskmine reguleeritav põhivara (RV) tuh € 191,62
Taotletav müügitulu (netokäive) tuh € 261,16
Käibekapital 5% netokäibest (taotletav müügitulu)
(KK) tuh € 13,06
Investeeritud varad kokku tuh € 204,68
WACC % 7,58
Põhjendatud tulukus tuh € 15,51
KA seisukoht kapitalikulu osas
Käesoleva otsuse lisast 1 selgub, et ettevõtja rakendab hoonetele ja rajatistele
amortisatsiooninorme 2-5% aastas ning tootmisseadmetele ja -masinatele 5-10%. Sompa Maja
kapitalikuluks kujuneb 15,131 tuh €, mida on ettevõtja ka taotlenud. Varade
raamatupidamislikuks soetusmaksumuseks, millelt on kapitalikulu arvutatud, on 234,64 tuh €
(põhivarad koos investeeringuga 234,79 tuh € - amortiseerunud laohoone 0,144 tuh €). Seega
kujuneb keskmiseks kapitalikulunormiks 6,45% (15,131/234,64*100=6,45), st ettevõtja
prognooside kohaselt amortiseerub kogu soojuse, jaotamise ja müügiga seotud põhivara
keskmiselt 15,5 aastaga (100/6,45=15,5), mida KA loeb põhjendatuks, kuna ettevõtte
põhivaradest moodustavad ligi 63% 2013.a soetatud pumpla seadmed maksumuses 91 310 €
(eluiga 15 aastat), 2012.a novembris soetatud uued soojusarvestid maksumuses 51 727 €
(elueaga 10 aastat) ja 2012.a soetatud transpordivahendid (Opel Combo-C ja Tiki-Treiler)
summas 5 194 € (eluiga 5 aastat).
Lähtuvalt eeltoodust peab KA põhjendatuks Sompa Maja 2014. aasta kapitalikulu
prognoosi summas 15,131 tuh €.
KA seisukoht põhjendatud tulukuse osas
19.12.2013 esitatud taotluse kohaselt taotleb ettevõtja 15,51 tuh € põhjendatud tulukust.
Esitatud andmete põhjal kujuneb tulukuse suurus tabelis 11 toodud andmete põhjal: 2014. aasta
RV0= 199,185 tuh €, RV1=184,053 tuh € [(põhivara jääkväärtus aasta alguses ehk 199,185 tuh €
- kapitalikulu 2014. aastal ehk 15,131 tuh €=184,05 tuh €)] ja KK = 13,06 tuh €. Seega kujuneb
põhjendatud tulukuse väärtuseks [(RV0+RV1)/2+KK] x 7,58%= [199,185 tuh €+184,053 tuh
€)/2+13,06 tuh €] x 7,58%/100%=15,51 tuh €. Kuna põhjendatud tulukuse väärtus vastab
21
Sompa Maja poolt arvestatud väärtusele, siis peab KA põhjendatuks Sompa Maja 2014.
aasta põhjendatud tulukuse prognoosi summas 15,51 tuh €.
7. LUBATUD MÜÜGITULU JA MÜÜDAVA SOOJUSE PIIRHIND
Lubatud müügitulu kujuneb alljärgneva valemi alusel (Metoodika punkt 9.3.):
Tlubatud = MK + TK + A + PT
kus:
Tlubatud - lubatud müügitulu;
MK - muutuvkulud;
TK - tegevuskulud;
A - kapitalikulu;
PT - põhjendatud tulukus.
Soojuse piirhind kujuneb alljärgneva valemi alusel (Metoodika punkt 9.4.):
kus:
h - soojuse piirhind regulatsiooniperioodil (€/MWh);
Tlubatud - lubatud müügitulu;
Q - soojuse müügimaht regulatsiooniperioodil (MWh).
Seega, mida väiksem on soojuse müügimaht, seda suuremaks kujuneb soojuse piirhind.
Sompa Maja taotlus lubatud müügitulu (261,2 tuh €) ja müüdava soojuse piirhinna
(62,83 €/MWh) osas
Esitatud Taotluse kohaselt prognoosib Somp Maja 2014.aasta soojuse müügimahuks
4 157 MWh ja müügituluks 261,2 tuh €, mille alusel müüdava soojuse piirhinnaks kujuneb
62,83 €/MWh.
KA seisukoht lubatud müügitulu ja müüdava soojuse piirhinna osas
KA luges põhjendatuks käesoleva otsuse punktides 3., 4. ja 5. toodud põhjendustel soojuse
müügimahu (punkt 3.1), muutuvkulud (punkt 4.1), tegevuskulud (punkt 5), kapitalikulu ja
põhjendatud tulukuse (punkt 6.5).
Eeltoodust tulenevalt loeb KA põhjendatuks:
Sompa Maja poolt 2014. aastaks taotletava soojuse jaotamise ja müügiga seotud
lubatud müügitulu (Tlubatud) 261,2 tuh € (punkt 4.1. muutuvkulud 200,56 tuh € +
punkt 5. tegevuskulud 30 tuh € + punkt 6.5. kapitalikulu 15,13 tuh € + põhjendatud
tulukus 15,51 tuh €) ehk
Tlubatud = 200,56 + 30 + 15,13 + 15,51 = 261,2 tuh €;
Sompa Maja müüdava soojuse piirhinna 62,83 €/MWh ehk
h = 261,2 tuh € / 4 157 MWh × 1 000 = 62,83 €/MWh.
22
8. KOKKUVÕTE
Tulenevalt KKütS § 8 lõikes 3 toodud põhimõtetest, peab kooskõlastamiseks esitatud soojuse
piirhind olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud:
1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate
kulutuste katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.
KKütS § 1 lõike 2 alusel peavad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused
olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse
põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning
keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.
KA on seisukohal, et OÜ Sompa Maja poolt 19.12.2013 kooskõlastamiseks esitatud
müüdava soojuse piirhind 62,83 €/MWh on põhjendatud, sest see vastab KKütS § 8 lg 3
toodud nõuetele.
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KKütS § 8 lõikest 3, § 9 lõike 1 punktist 1, § 9 lõikest 10,
§ 29 punktist 5 ja Metoodikast
otsustan:
1. Kooskõlastada OÜ Sompa Maja poolt 19.12.2013 kooskõlastamiseks esitatud Sompa
linnaosa müüdava soojuse piirhind 62,83 €/MWh.
2. Tulenevalt KKütS § 9 lõikest 91 on OÜ Sompa Maja kohustatud jälgima oma tegevusest
sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad soojuse hinda tarbijale, ja esitama KA-le uue soojuse
piirhinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis
võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui 5 protsendi võrra.
3. KKütS § 1 lg 2 ja § 8 lg 3 koosmõjust tulenevalt on OÜ Sompa Maja kohustatud müüma
soojust kulupõhise põhjendatud hinnaga, mis tähendab, et sisseostetava soojuse hinna
langemisel peab ettevõtja vähendama ka soojuse müügihinda (müüma soojust alla
Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse piirhinna). Soojuse müügihinna arvutamisel
tuleb lähtuda tegelikest soojuse sisseostuhindadest.
4. Soojuse piirhinda mõjutavate hinnakomponentide (tootmise efektiivsusnäitajad, müügimaht,
kulud, sisseostetavad teenused ja tooraine) muutumisel tuleb OÜ Sompa Maja esitada
viivitamatult taotlus uue soojuse piirhinna kooskõlastamiseks.
Avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 26 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama
andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli
omavate äriühingute hinnakujunduse kohta ning tarbijakaitseseaduse § 4 lõike 6 punkti 3
alusel on tarbijal õigus saada teavet iga kauba või teenuse hinna ja tasutud summa kohta.
Tulenevalt eeltoodust peab soojusettevõtja avalikustama kõik rakendatavad soojuse
müügihinnad (soovitavalt internetikeskkonnas).
23
Käesoleva otsusega mittenõustumise korral on OÜ Sompa Maja õigus esitada 30 päeva jooksul,
arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest, vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna
Halduskohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/
Märt Ots
peadirektor
24
Lisa 1. OÜ Sompa Maja põhivarade nimekiri
KA
Kulum
okt +nov+ aktsepteeritav Jääk-
Soetus- Kulumi seisuga Akumuleeritud Kapitalikulu Jääkmaksumus
dets kuluminorm maksumus
Jrk maksumus norm 30.sept kulum 2013 2014 2014 lõpus
Nimetus Soetusaeg kulum 2014 (SuSDev 2013 lõpus
nr 2013
hinnang)
€ % € € € % € € €
A B C 1 2 3 4 5 6 7 8 9
1 Rajatised
1.1 töökojahoone 1975 3 191,11 2,0% 2403,97 15,96 2419,9 2,0% 771,2 63,8 707,4
1.2 laohoone 143,61 143,61 0,00 143,6 0,0 0,0 0,0
1.3 puurauk 2009 2 313,09 10,0% 867,41 57,83 925,2 10,0% 1387,9 231,3 1156,5
1.4 kokku 5 647,81 3414,99 73,78 3488,77 2159,04 295,13 1863,91
2 Pumpla
pumpla keem. ankrud
2.1 2009 2 912,71 5,0% 606,84 36,41 643,25 2,5% 2269,5 72,8 2196,6
44 komp.
pumpla
2.2 2009 17 138,68 5,0% 3570,54 214,23 3784,77 2,5% 13353,9 428,5 12925,4
metallkonstruktsioonid
pumpla monol.
2.3 2009 24 805,96 5,0% 5167,91 310,07 5477,98 2,5% 19328,0 620,1 18707,8
Vahelaed ja vundament
2.4 pumpla kanalikate 2009 1 002,07 5,0% 208,75 12,53 221,28 2,5% 780,8 25,1 755,7
pumpla korstnaposti
2.5 2009 4 364,72 5,0% 909,34 54,56 963,90 2,5% 3400,82 109,1 3291,7
tõmmits
pumpla seina ja
2.6 2009 14 941,78 5,0% 3112,88 186,77 3299,65 2,5% 11642,13 373,5 11268,6
laepaneelid
pumpla el.
2.7 soojendusega vee 2009 1 309,42 5,0% 272,79 16,37 289,16 2,5% 1020,26 32,7 987,5
ärajuhtimissüsteem
2.8 pumpla aken 2009 254,62 5,0% 53,04 3,18 56,22 2,5% 198,40 6,4 192,0
2.9 pumpla aken 2 tk 2009 436,45 5,0% 90,91 5,46 96,37 2,5% 340,08 10,9 329,2
2.10 pumpla välisuks 2009 1 527,62 5,0% 318,25 19,10 337,35 2,5% 1190,27 38,2 1152,1
A B C 1 2 3 4 5 6 7 8 9
pumpla sillutisriba
2.11 2009 1 527,62 5,0% 318,25 19,10 337,35 2,5% 1190,27 38,2 1152,1
perimeetril
2.12 pumpla sisevalgustus 2009 5 819,60 5,0% 1212,41 72,75 1285,16 2,5% 4534,45 145,5 4389,0
2.13 pumpla seadmed 2013 91 310,00 10,0% 1521,83 2282,75 3804,58 6,7% 87505,42 6090,4 81415,0
2.14 kokku pumpla 167 351,25 17363,74 3233,27 20597,01 146754,24 7991,41 138762,84
3 Seadmed
Pumpla
3.1 2013 2 909,77 20,0% 2424,79 145,49 2570,28 20,0% 339,49 339,5 0,0
tulekahjusignalisatsioon
3.2 KIA Predgio 2009 1 957,97 15,0% 979,00 73,42 1052,42 15,0% 905,55 293,7 611,9
3.3 Opel Combo-C 2012 2 500,00 20,0% 791,67 125,00 916,67 20,0% 1583,33 500,0 1083,3
3.4 Tiki-Treiler 2012 2 694,17 20,0% 808,24 134,71 942,95 20,0% 1751,22 538,8 1212,4
3.5 Soojusarvestid 2012 nov 51 727,25 10,0% 862,10 5172,73 10,0% 45692,40 5172,7 40519,7
3.6 Kokku 61 789,16 5 865,80 478,62 10 655,05 50 271,99 6 844,74 43 427,25
Sihtfinantseerimine
(KIK 39,7%, Kohtla-
3.7 Järve Linnavalitsus 2012 1 951 711,89 3,3% 59629,68 16248 75877,68 1875834,21 64992,01 1810842,20
60,3%) soojustrasside
renoveerimine
Soojuse jaotamise ja
müügiga seotud
S põhivarad kokku (v.a x 234 644,61 26 644,53 3 785,67 34 740,82 199 185,27 15 131,28 184 053,99
sihtfinantseering ja
amortiseerunud vara)
/allkirjastatud digitaalselt/
Märt Ots
peadirektor
26
Leonid Hokkonen
OSK Grupp OÜ
Keskallee 19 Meie: 19.12.2018 nr 7-1/2018-614-2
Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 30395
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected]
Ärisaladusest Konkurentsiameti 31.12.2013.a otsuses nr 7.1-3/13-126
Konkurentsiametis registreeriti 17.12.2018 teabenõue, milles soovitakse tutvuda Sompa Maja
OÜ Sompa linnaosa võrgupiirkonnale soojuse piirhinna kooskõlastamise dokumendiga nr 7.1-
3/13-126 31.12.20131.
Äriregistri andmetel 05.02.2015.a. ühinemislepingu ja 25.03.2015.a. ühinemisotsuse kohaselt
ühinesid Kukruse Maja OÜ ja Sompa Maja OÜ Oru Kodu OÜ-ga ning alates 15.05.2015.a on
ühendatud ühingu ärinimi OSK GRUPP OÜ (registrikood 10268560, asukoht Keskallee 19,
Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 30395). Ühinemise käigus on Sompa Maja OÜ ja
Kukruse Maja OÜ äriregistrist kustutatud. Eeltoodust tuleneval on Sompa Maja OÜ
õigusjärglane OSK Grupp OÜ.
Tulenevalt kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 9 lõikest 11 ei või Konkurentsiamet avaldada
seoses piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul,
kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik KKütS-st
tulenevate kohustuste täitmiseks.
Vastavalt avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punktile 14 on teabevaldaja (antud juhul
Konkurentsiamet) kohustatud avalikustama riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku
järelevalve käigus tehtud otsused nende jõustumisest alates. Tegemist on jõustunud otsusega.
Konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 63 lõige 2 sätestab, et Konkurentsiameti ametnikul ei
ole õigust avalikustada ega avaldada teistele isikutele ettevõtja nõusolekuta ärisaladusi,
sealhulgas pangasaladusi, mida ta on teada saanud oma teenistuskohustuste täitmise käigus, kui
1
Teabenõudes soovitakse kooskõlastamise taotluse esitamist, kuid soovitud dokumendi nr 7.1-3/13-126 näol on
tegemist Konkurentsiameti 31.12.2013 otsusega „OÜ Sompa Maja Sompa linnaosale müüdava soojuse piirhinna
kooskõlastamise kohta“.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
KonkS-ga ei ole ette nähtud teisiti.
KonkS § 63 lõike 2 järgi ettevõtja määrab kindlaks ja märgib ära teabe, mida ta põhjendatult
loeb oma ärisaladuseks. Konkurentsiameti nõudmisel peab ettevõtja põhjendama teabe
määramist ärisaladuseks. Muud teavet ei loeta ärisaladuseks, välja arvatud teave, mis
õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu. Konkurentsiameti nõudel on ettevõtja kohustatud
koostama dokumendist ärisaladust mittesisaldava kokkuvõtte. KonkS § 63 lõige 5 sätestab, et
Konkurentsiamet jätab avalikustamisele kuuluvate otsuste ja ettekirjutuste tekstist välja
ärisaladused ja muu konfidentsiaalse teabe.
Aates 17.detsembrist 2018 tuleb ärisaladuse määratlemisel lähtuda ebaausa konkurentsi
takistamise ja ärisaladuse kaitse seadusest2, mille § 5 lõige 2 punktide 1-3 järgi on ärisaladus
teave, mis vastab järgmistele tingimustele
1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti
kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega
tegelevad;
2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu;
3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke
meetmeid, et hoida seda salajas.
Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et Konkurentsiameti otsus nr 7.1-3/13-126 sisaldab ka
detailseid andmeid otsuse aluseks oleva hinnataotluse kohta soovib Konkurentsiamet, et OSK
Grupp OÜ määraks Konkurentsiameti 31.12.2013 otsuses nr 7.1-3/13-126 kindlaks ja märgiks
ära teabe, mida ettevõtja loeb põhjendatult oma ärisaladuseks. Konkurentsiamet palub OSK
Grupp OÜ-l põhjendada teabe määramist ärisaladuseks ja esitada eelnimetatud teave
hiljemalt 07.01.2019.
Lugupidamisega
Kertu Saul
hinnaregulatsiooni osakonna juhataja
Jane Anton, 6672534
[email protected]
Lisa 1: Konkurentsiameti 31.12.2013 otsus nr 7.1-3/13-126
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/107122018002
2 (2)