Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa KOOSKÕLASTUSTABEL I kooskõlastusring Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuste või ettepaneku sisu Arvestatud/arvestatud arvamuse esitaja paragrahv, osaliselt/mittearvestatud/ lõige, selgitatud punkt Siseministeerium Seletuskirja Seletuskirjast tuleb aga välja, et Arvestatud. lk 13–16 EVK-l puudub erinevatel põhjustel võimekus kõiki Seletuskirja on läbivalt täiendatud, ülesandeid täita ja EVK-le jääb et selgemalt eristada teabevahetuse pigem koordineeriv roll ja keskasutuse (CLO) ja ühtse ülesandeid täidavad vastavad kontaktpunkti (SPC) rolle ning pädevad asutused, sh vältida muljet, et Eesti Varude Häirekeskus. Eriti jääb rollijaotus Keskuse (EVK) roll piirduks selgusetuks seletuskirja mõjude üksnes võimekuse puudumise tõttu osas. Palume läbivalt küsimus üle koordineerimisega. vaadata. Seletuskirjas on täpsustatud, et tarneahelate ja kriitiliste tähtsusega kaupade ja teenuste seiret teostavad pädevad asutused kooskõlas IMERA määruse artikliga 16. CLO roll on seejuures koguda, koondada ja vahendada pädevatelt asutustelt saadud teavet Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide suunal loodava ELi kriisiohje platvormi ECMP kaudu. Tegemist ei ole EVK piiratud võimekusega, vaid määrusest tuleneva selge rollijaotusega. Samuti on täpsustatud EVK (SPC) ja Häirekeskuse (HÄK) rollijaotust siseturu hädaolukorra režiimis. HÄK täidab üksnes kriisiinfotelefoni funktsiooni, edastades üldist ja standardiseeritud teavet siseturu hädaolukorra režiimiga seoses  kehtestatud kriisimeetmete kohta (EVK tagab HÄKile ajakohase ja usaldusväärse ülevaate vastavatest meetmetest). Keerukamate või spetsiifilisemate päringute korral suunatakse pöörduja otse EVK poole, kes kaasab vajadusel pädevaid asutusi kriisimeetmete sisuliseks tõlgendamiseks või menetluste ja vormide täitmise juhiste saamiseks. Vastavad täpsustused on kajastatud ka seletuskirja mõjude osas. Seletuskirja Rollijaotuse osas on vastuolu nt Arvestatud. lk 3, 15–16 seletuskirja lk 3, kus on toodud, et hädaolukorra ajal käib Seletuskirjas on selgitatud, et ettevõtjate ja kodanike siseturu hädaolukorra režiimis nõustamine ühtse kontaktpunkti toimub ettevõtjate ja kodanike ehk Eesti Varude Keskuse kaudu. nõustamine ühtse kontaktpunkti kaudu EVK vastutusel. HÄKi Samas on punktis 6 (7) „Seaduse juhitav riiklik kriisiinfotelefon rakendamisega seotud riigi ja (KRIT) toimib seejuures teabe kohaliku omavalitsuse edastamise kanalina, mille sisu ja tegevused, eeldatavad kulud ja ajakohasuse tagab EVK. tulud“ toodud, et Häirekeskus täidab nõustamistegevusega HÄK täidab nõustamistegevuses seotud ülesandeid, sh jagab üksnes kriisiinfotelefoni tehnilist vajadusel ettevõtjatele ja ja operatiivset funktsiooni, kodanikele asjakohast edastades üldist ja informatsiooni. standardiseeritud teavet kokkulepitud skripti alusel. Palume seletuskirja täiendada Sisuline nõustamine, keerukamate ning lisada üheselt arusaadav päringute käsitlemine ning selgitus, milline asutus tulevikus vajaduse korral pädevate asutuste SPC rolli täitma hakkab. kaasamine toimub EVK kaudu SPC rollis. Lisaks on seletuskirjas täpsustatud, et MKM-i ja HÄKi vahel on kehtiv leping KRITi teenuse osutamiseks ning vajaduse korral täiendatakse seda, et tagada EVKle õigus edastada teavet KRITi kaudu ning saada HÄKilt asjakohast teavet  pöördumiste kohta. Kehtiv leping katab jooksvad kulud ning siseturu hädaolukorra režiimis kaetakse kulud eraldi mehhanismide kaudu (nt Vabariigi Valitsuse reservist). Seletuskirja Seletuskirja lk 6 on toodud, et Arvestatud. lk 6, 16 SPC-d tegutsevad kogu hädaolukorra vältel ja peavad Seletuskirjas on täpsustatud, et suutma vastata ka piiriülesele SPC ülesanne on tagada sihtrühmale, sh töötajate ja nende piiriülestele sihtrühmadele (sh esindajate päringutele. ettevõtjad ja töötajad) asjakohase ja selge teabe kättesaadavus Seletuskiri on kohati eelkõige elektrooniliste kanalite vastuoluline, aga on võimalik kaudu. Piiriülestele kasutajatele välja lugeda, et osasid SPC suunatud teave tehakse ülesandeid hakkab täitma kättesaadavaks eeskätt kriis.ee Häirekeskus. Palume veebilehe kaudu ning see seletuskirjas täpsustada, et kuidas esitatakse viisil, mis on arusaadav on mõeldud Häirekeskuse ka piiriülestele kasutajatele ning tegevused piiriülestele eesti ja inglise keeltes, vastavalt sihtrühmadele info jagamises. IMERA määruse artiklist 24 tulenevatele nõuetele. HÄKi juhitav KRIT toimib seejuures üksnes teabe edastamise kanalina. Kui piiriülese sihtrühma esindaja pöördub KRITi poole teabe saamiseks Eestis kehtivate kriisimeetmete kohta, edastab HÄK üldist ja standardiseeritud teavet kokkulepitud skripti alusel võrdselt kohalike pöördujatega ning vajaduse korral suunab nad kas kriis.ee veebilehele või otse EVK poole. Seletuskirja Siseministri 03.10.2014. a Arvestatud. lk 16 määruse nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ § 8 kohaselt on Seletuskirjas on täpsustatud, et Häirekeskuse tegevusvaldkond siseturu hädaolukorra režiimis hädaabiteadete ning abi- ja piirdub HÄKi roll IMERA infoteadete menetlemine, mis on rakendamise kontekstis oma olemuselt laia kriisiinfotelefoni teenuse kohaldamisalaga. Arvestades osutamisega ning üldise ja IMERA eesmärki toetada EL standardiseeritud, EVK poolt siseturu toimimist ulatuslike edastatud teabe vahendamisega kriiside ajal, tagades kaupade, kokkulepitud skripti alusel.  teenuste ja isikute vaba liikumise ning kriisis oluliste kaupade ja HÄK ei vastuta kriisimeetmete teenuste kättesaadavuse, näeme tõlgendamise ega pädevate selget vajadust täpsemate juhiste asutustega suhtlemise eest. Kogu ja juhendite järele, sest teemade vastava teabe sisu, ajakohasuse ja valdkond on lai ning juhised tagab EVK koostöös Häirekeskusel puudub varasem pädevate asutustega. kogemus sellises mahus uue info jagamisel. Olemas on COVID kriisi kogemus meditsiinivaldkonnast, aga antud juhul oleks tegu mitmeid sektoreid hõlmava kriisiga, mistõttu on vajalik välja töötada selged juhendmaterjalid töökorralduse ja info jagamise osas. Seletuskiri, Järgevalt juhime tähelepanu Selgitatud. eelnõu § 1 ebaselgusele rollijaotuse osas olukorras, kus nii CLO kui SPC IMERA määrus ei sätesta nõuet, et ülesandeid täidab sama asutus. CLO ja SPC peavad olema HOS § 141 lg 1 kohaselt hakkab eraldiseisvad asutused. CLO ja IMERA CLO ja SPC ülesandeid SPC funktsioonid on täitma MKM. IMERA art 8 lg 2 p komplementaarsed, kuid selgelt b kohaselt vastutab liikmesriigi eristatavad. CLO kontaktide, koordineerimise ja teabevahetuse CLO keskendub IMERA eest selle liikmesriigi asjaomaste raamistikus teabe koondamisele ja asutustega, eelkõige artiklis 24 vahendamisele pädevate asutuste, osutatud riiklike ühtsete SPC- teiste liikmesriikide ja Komisjoni dega. IMERA art 24 seab nõuded vahel ning tagab kogu kriisi vältel liikmesriigi ühtsetele SPC-le teabe (IMERA pp ehk kontaktpunktidele. Arvestades põhjenduspunkt 28). SPC seevastu eeltoodut jääb arusaamatuks, kas aktiveerub üksnes siseturu määruse mõttes saab hädaolukorra režiimis ning on teabevahetuse keskasutus ja suunatud kodanike, ettevõtjate ja liikmesriigi ühtne kontaktpunkt töötajate abistamisele kehtivate olla üks ja sama asutus, sest kriisimeetmete mõistmisel. IMERA art 8 lg 2 p b kohaselt vastutab teabevahetuse Lisaks on Komisjoni korraldatud keskasutus kontaktide, IMERA rakendamise töötubades koordineerimise ja teabevahetuse selgelt kinnitatud, et CLO ja SPC eest riiklike ühtsete rollid võivad olla täidetud ühe ja kontaktpunktidega. Palume sama asutuse poolt. selles osas seletuskirja täiendada. Seletuskirja HOS § 141 lg 5 kohaselt on Arvestatud. lk 15, MKM-il ja EVK-l õigus saada eelnõu § 1 IMERA ülesannete täitmiseks Seletuskirjas on täpsustatud, et lg 5 teavet valitsusasutustelt, teabe küsimine on vajaduspõhine, valitsusasutuse hallatavatelt ajutine ning seotud üksnes IMERA riigiasutustelt ja riigi valvsus- ja siseturu hädaolukorra andmekogudest. Palume režiimidega. seletuskirja täiendada ja tuua näiteid, millist infot asutustelt Seiret teostavad liikmesriikide võidakse küsida ja kuidas see pädevad asutused ning see koostöö tulevikus toimub. keskendub kriitilise tähtsusega/ kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavust mõjutavatele teguritele (vt IMERA p 37):  teavet tootmisvõimsuste kohta;  infot vajaliku tööjõu kättesaadavuse kohta;  andmeid varude kohta;  teavet tarnijate ja teenuseosutajate võimalike piirangute kohta;  infot mitmekesistamise ja asendamise võimaluste kohta;  teavet nõudluse tingimuste ja võimalike kitsaskohtade kohta;  infot kriisi seisukohast olulise tööjõu kättesaadavuse ning isikute vaba liikumist mõjutavate piirangute kohta, sealhulgas töötajate, teenuseosutajate ja muude tarneahelates osalevate isikute liikumisega seotud takistuste kohta. Koostöö pädevate asutustega tugineb seire kontekstis eelkõige olemasolevatele andmetele ja pädevate asutuste tavapärastele koostöösuhetele.  Ettevõtjatele suunatakse teabe vabatahtliku esitamise taotlusi pädevate asutuste poolt üksnes juhul, kui olemasolevatest andmetest ei piisa seireülesande täitmiseks, mille tehnilised parameetrid sätestatakse Nõukogu poolt vastu võetud rakendusaktis. Seletuskirja Seletuskirja kohaselt järgitakse Arvestatud. lk 10 riigisaladuse tasemel teabe käitlemisel riigisaladuse ja Seletuskirjas on täpsustatud, et salastatud välisteabe seadust ning riigisaladuse ja salastatud selle alusel kehtestatud välisteabe töötlemine toimub turvanõudeid. Seetõttu toimub MKMi ruumides vastavalt IMERA raames riigisaladuse kehtestatud turvanõuetele. töötlemine MKM-i ruumides, IMERA raames kasutatavates kuna EVK-l puuduvad infosüsteemides või platvormides, nõuetekohased tingimused nagu kriisiohje platvorm ECMP, vastavaks töötlemiseks. antakse ligipääs üksnes nendele Seletuskirjast jääb arusaamatuks, isikutele, kellel on vastav kuidas see praktikas toimub. julgeolekukontroll ning kellel on Palume tööprotsesse täiendavalt tööülesannetest tulenev vajadus selgitada. teabele ligi pääseda. Seletuskirja Kuivõrd IMERA-t puudutavaid Arvestatud. lk 10 andmeid hakatakse jagama kriisiohje haldusplatvormil Seletuskirjas on täpsustatud, et (edaspidi ECMP), siis ei selgu IMERA ülesannete täitmiseks on seletuskirjast, kas MKM-il ECMP-le ligipääs eelkõige MKMil hakkab samuti olema nimetatud ja EVK-l, kuid see ei välista platvormile ligipääs. vajaduse korral ka teiste asutuste kaasamist vastavalt vajadusele. Seletuskirja Seletuskirja lk 2 on toodud, et Arvestatud. lk 2, 4 eelnõu on seotud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga, Seletuskirjas on täpsustatud, et mille § 195 kohaselt juhul, kui HOS tunnistatakse kavandatakse HOS kehtetuks kehtetuks TSIRKSi jõustumisel, tunnistada. Kui HOS viiakse IMERA rakendamiseks tunnistatakse kehtetuks, kas vajalikud sätted – sh teabevahetuse teabevahetuse keskasutuse ja keskasutuse (CLO) ja riikliku riikliku ühtse kontaktpunkti ühtse kontaktpunkti (SPC) sätted viiakse samas sõnastuses määramine ning nende ülesanded – üle või muutub selles osas sisuliselt samas sõnastuses üle midagi. Palume seletuskirja TSIRKSi 5. jakku (kriisi täiendada lahendamine), finantssektori erandit käsitleva sätte järele (§ 361).  TSIRKSi menetluse käigus vastavat ettepanekut ei esitata, mistõttu kavandatakse IMERA rakendussätete üleviimine TSIRKSi eraldi seadusemuudatusega pärast TSIRKSi jõustumist. Seletuskirjas on rõhutatud, et tegemist on tehnilise ja süsteemse üleviimisega, mis ei muuda IMERA rakendamise sisulist lahendust ega CLO ja SPC rolle. Seletuskirja Seletuskirja lk 3 on kirjas, et Arvestatud. lk 3, 15 seadusemuudatused toetavad eelkõige järgmiste IMERA Seletuskirjas on täpsustatud, et meetmete rakendamist, sh IMERA raamistiku Eestis tarneahelate jälgimine ehk seire rakendamine ei näe ette pädevatele valvsusrežiimi ajal. Eelnimetatud asutustele uusi püsivaid ega kohustust täidavad pädevad regulaarseid seirekohustusi. asutused. Palume selles osas Tarneahelate jälgimine toimub seletuskirja mõjude osa valvsus- või hädaolukorra režiimi täiendada ning hinnata aktiveerumisel. võimalikku kaasnevat mõju pädevatele asutustele. Pädevate asutuste võimalik täiendav koormus võib seejuures piirduda olemasoleva info koondamise ja agregeeritud kujul edastamisega CLO-le ning erandjuhul ka ettevõtjatele suunatud teabe vabatahtliku esitamise taotluste edastamisega CLO vahendamisel. Seletuskirja Seletuskirja lk 5 on antud Arvestatud. lk 5, 14 ülevaade IMERA institutsionaalsest raamistikust, Seletuskirja on täiendatud, et Eesti sh IMERA nõukojast, kuhu esindaja IMERA nõukojas ning määratakse igast liikmesriigist tema asendusliige määratakse üks esindaja koos MKMist, arvestades ministeeriumi asendusliikmega. Seletuskirjast rolli IMERA rakendamisel. ei selgu, millise asutuse määrab Eesti IMERA nõukoja Samas on täpsustatud, et tulevikus (asendus)liikmeks. Palume võib sõltuvalt konkreetse kriisi seletuskirja täiendada. olemusest asendusliikmeks määrata ka teise kriisiolukorra seisukohast asjakohase  ministeeriumi või riigiasutuse esindaja. Seletuskirja Seletuskirja lk 6 on kirjas, et Arvestatud. lk 6, 17 valmisoleku toetamiseks arendab Komisjon ECMP-d, mis hakkab Seletuskirjas on täpsustatud, et toimima IMERA keskse ECMP arendamise ja teabevahetus- ja ülalpidamisega seotud kulud katab koordineerimisvahendina. Komisjon ning platvormi Seletuskirjast ei selgu, kas kasutamine ei too liikmesriikidele platvormi kasutamisel kaasnevad kaasa täiendavaid otseseid kulusid. ka liikmesriikidele kulud. Kui kulusid ei kaasne, palume sellekohane selgitus lisada seletuskirja. Seletuskirja Seletuskirja lk 11 (12) punktis Arvestatud. lk 12 3.4.1 vastavushindamisest ajutise erandi tegemise võimaldamine Seletuskirja täpsustatud: „ELi on toodud, et käesolev eelnõu tootemäärustesse ja keskendub nõutud pädeva koondirektiiviga (EL) 2024/2749 asutuse määramisele, et muudetavatesse võimaldada terviklikult tootedirektiividesse lisatavat rakendada EL ühtlustatud vastavushindamise menetluse õigusaktidesse lisatud erandit, kus ei nõuta teada antud hädaolukorramenetlusi. Palume asutuse osalust“. lauset täpsustada ja lisada konkreetne viide, millise EL õigusakti kohane pädev asutus, sest seletuskirjas on termin „pädev asutus“ mitmeti tõlgendatav. Seletuskirja Seletuskirja lk 13 on toodud, et Arvestatud. lk 13, 15 püsivat ööpäevaringset (24/7) valmisolekut EVK-le ei looda. Seletuskirjas on täpsustatud, et Kui hädaolukord peaks juhtuma, püsivat ööpäevaringset peab liikmesriik tagama 24/7 valvesüsteemi EVK-le ei looda, valmisoleku- ja kuna 24/7 valmisoleku ja reageerimisvõimekuse. reageerimisvõimekuse tagamine Tulenevalt eeltoodust palume on IMERA määruse kohaselt seletuskirja täiendada soovituslik (vt IMERA pp 27). selgitusega, milline asutus ja kuidas ööpäevaringse valmisoleku tagab ning kuidas toimub sellekohane infovahetus EVK-ga. Seletuskiri Juhime tähelepanu, et Arvestatud osaliselt – lk 16–17 seletuskirja kulude osa on seletuskirja on täiendatud. vastuoluline. Selgitatud. Seletuskirja lk-del 13–14 punktis IMERA rakendamine ning CLO ja 6 seaduse rakendamisega seotud SPC ülesannete täitmise riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldamine eeldab EVK-lt tegevused on toodud eeldatavad analüütilist võimekust ja kulud ja tulud ja märgitud, et haldussuutlikkust ning IMERAst EVK-poolt CLO ja SPC tulenevate teabevahetusülesannete ülesannete täitmine eeldab täitmise suutlikkust, mis varieerub mitmeid haldusfunktsioone, mis sõltuvalt IMERA režiimist. nõuavad sh spetsiaalset IT- võimekust turvaliseks EVK kulud ei ole tõepoolest seotud teabevahetuseks ja eraldi riiklike IT-arenduste või uute dokumendihalduseks. Samas on infosüsteemide loomisega, vaid öeldud, et eraldi riiklikke IT- olemasolevate ELi ja riigisiseste arendusi ega liidestusi ei lahenduste kasutuselevõtmise, planeerita ning kulud on kohandamise ja haldamisega (sh arvestatud ilma nendeta. turvaline teabevahetus, dokumendihaldus, ligipääsud Ühes lõigus on toodud, et andmebaasidele ja analüütilistele andmete vahetamiseks tööriistadele), samuti püsiva kasutatakse juba olemasolevaid analüütilise võimekuse ja vahendeid ja võimekusi. Samas haldussuutlikkuse tagamisega. märgitakse teises lõigus, et EVK prognoositav kulu on umbes 0,3 Valmisolekurežiimis hõlmab EVK miljonit eurot aastas, mis sisaldabroll asutustevaheliste koostöö- ja personali-, arendus- ja teabevahetuskorda ülesehitamist ja halduskulusid ning on vajalik, et hoidmist. Samuti hõlmab see täita IMERA-st tulenevad siseturu toimimist üldist kohustused. Lisaks selgubolukorrateadlikkust, mille alusel seletuskirjast, et EVK tegevused teavitab EVK CLO rollis a piirduvad CLO ja SPC osas Komisjoni ad hoc juhtumitest, mis koordineerimisega ning enamus võivad mõjutada siseturu ülesanded suunatakse täitmiseks toimimist, omada piiriülest mõju pädevatele asutustele. või eskaleeruda siseturu kriisiks. EVK varasem kogemus Lisaks on seletuskirjas märgitud, tarneahelate ja riskide jälgimisega et SPC praktilise vedelkütuse valdkonnas toetab nõustamistegevusega seda tegevust. ettevõtjatele ja kodanikele tegeleb Häirekeskus, lähtudes Siseturu toimimise seisukohast pandeemiaaegsest tuleb valmisolekurežiimis väljakujunenud praktikast. Kuna olukorrateadlikkuse raames nõustamistegevus toimub hinnata ja analüüsida riske eeskätt olemasolevate struktuuride ja julgeolekuohtude, pädevuste raames, ei ole majandushäirete, Häirekeskuse poolt rahvatervishoiuga seotud kriiside nõustamiseteenuse pakkumiseks ja loodusõnnetuste kontekstis. vaja ette näha täiendavaid Sellist laiapõhjalist analüütilist ressursse. Arusaamatuks jääb võimekust EVK-s täna ei ole ning kogu kulude arvestus, kui EVK IMERA rakendamiseks on vajalik roll piirdub andmete koondamise täiendavate töökohtade loomine. ja koordineerimisega. Samal ajal asjakohane info, mida Lisaks hõlmab valmisolekurežiim hädaolukorras on vaja erinevatele kohustuslikku osalemist osapooltele jagada, tulev Komisjoni korraldatavatel pädevatelt asutustelt. Pädevad koolitustel ja stressitestidel, asutused päevad läbi mõtlema võrgustikutööd teiste töökorralduse, üldsusele liikmesriikidega ning koostöö- ja jagatavad sõnumid ehk et nende teabevahetussuhete hoidmist asutuste töökoormus kasvab. ettevõtjate ja partnerasutustega. Siseministeeriumi hinnangul ei ole selline kulude arvestus ja Valvsus- ja siseturu hädaolukorra jaotus õiglane ega kohane. režiimi ajal toimub seireinfo kogumine pädevate asutuste poolt, Tulenevalt eeltoodust palume kusjuures EVK roll on koondada täpsustada seletuskirja kulude pädevate asutuste tagatud teave, osa ning analüüsida mõjusid seda analüüsida ja pädevatele asutustele, sh kulude süstematiseerida ning CLOna osa ning kas ja kui palju on vaja edastada see Komisjonile ja muuta asutuste riskianalüüse ja teistele liikmesriikidele ECMPi hädaolukorra lahendamise kaudu. plaane, kes IMERA-t rakendama peavad. Lisaks vahendab CLO koostöös pädevate asutustega ettevõtjatele suunatud vabatahtlikke teabepäringuid. Siseturu hädaolukorra režiimis täidab EVK lisaks SPC rolli, koondades ja vahendades ettevõtjatele, tarbijatele ja kodanikele suunatud teavet kehtivate riiklike ja ELi tasandi kriisimeetmete kohta, abistades pöördujaid menetluste lõpuleviimisel ning asjakohaste digivormide täitmise, ning tagades kiire ja koordineeritud teabevahetuse ELi tasandi SPCga. Üldise ja standardiseeritud kriisiinfo edastamiseks kasutatakse Häirekeskuse juhitavat KRITi.  Arvestades IMERA-st tulenevate ülesannete ulatust, EVK praegust suurust (14 töökohta) ning asjaolu, et vajalikku analüütilist võimekust ja haldussuutlikkust ei ole võimalik katta olemasolevate sisemiste ressursside arvelt, prognoositakse kulusid kolme aasta perspektiivis ligikaudu 300 000 eurot aastas. Riigikantselei Seletuskiri, Riigikantselei ei toeta eelnõuga Mittearvestatud. Selgitatud. eelnõu § 1 kavandatud muudatuste tegemist hädaolukorra seaduses Riigikantselei seisukoht lähtub (edaspidi HOS) ning teeb eeldusest, et IMERA määruse ettepaneku kehtestada määruse rakendamine on tihedalt seotud rakendamiseks vajalikud sätted majandustegevuse toimimisega majandustegevuse seadustiku siseturul, kusjuures ettevõtjad on üldosa seaduses (edaspidi siseturu kesksed osalised, ning MSÜS). seetõttu peaks määruse kandeseaduseks olema HOSi Riigikantselei hinnangul on asemel MSÜS. määruse rakendamine majandustegevust reguleerivas Ettevõtjatel on küll oluline roll seaduses põhjendatud nii tarneahelate toimimises, kuid määruse eesmärgi, IMERA loogika ei raja end üksnes reguleerimisala kui ka sellele, vaid käsitleb siseturul vaba normiadressaatide olemusega. liikumist laiemalt. COVID-19 ajal tekkinud oluliste kaupade nappus Määruse eesmärk on kehtestada ei olnud põhjustatud ainult Euroopa Liidu tasandil raamistik ettevõtjate tegevusest või selliste kriisiolukordade tegevusetusest; probleemiks olid ennetamiseks ja käsitlemiseks, üsna sageli liikmesriikide mis ohustavad siseturu toimimist, kehtestatud piirangud. Seetõttu on eelkõige kaupade, teenuste ja IMERA keskmes liikmesriikide isikute vaba liikumist ning haldussuutlikkus, avalike asutuste kriitiliste kaupade ja teenuste vaheline koordineerimine ning ELi kättesaadavust. Määruse tasandi mehhanismid, mille kaudu reguleerimisese on tihedalt hoitakse ära killustunud ja seotud majandustegevuse koordineerimata riiklikud toimimisega siseturul ning see kriisimeetmed. käsitleb ettevõtjaid kui siseturu toimimise keskseid osalisi. Määrus näeb ette mehhanismid Tegemist on ettevõtjatega, kelle ettevõtjatelt teabe kogumiseks tegevus on kriisiolukorras valvsus- ja hädaolukorrarežiimis, määrava tähtsusega kaupade ja st olukordades, kus kriis on teenuste kättesaadavuse ning eskaleerumas või on juba tarneahelate toimimise ametlikult kehtestatud siseturu seisukohalt. hädaolukorrarežiim. Valvsusrežiimis on seire Määrus näeb ette mehhanismid, teostamisel põhirõhk CLO ja mille kaudu kogutakse ja pädevate asutuste koostööl. koordineeritakse teavet Olulisemad on seejuures pädevate ettevõtjate asutuste käsutuses juba tootmisvõimsuste, varude, olemasolevad andmed, kuna artikli tarneahelate ja teenuste 16 kohaselt on ettevõtjatele osutamise kohta ning hinnatakse esitatavad päringud liikmesriikide majandustegevuse häirete mõju siseselt vabatahtlikud. siseturu toimimisele. Siseturu Hädaolukorrarežiimis võib hädaolukorra režiimis võib komisjon pöörduda otse ettevõtjate komisjonil olla õigus nõuda poole teabe saamiseks tarneahelate sellist teavet ka otse ettevõtjatelt, seisu kohta – see võimalus tuleneb kui see on vajalik siseturu vahetult IMERA määrusest ega hädaolukorra lahendamiseks vaja Eesti õigusesse ülevõtmist ega ning kui vajalikku teavet ei ole Eesti riigi täiendavat sekkumist. võimalik muul viisil saada. Need Määruse rakendamiseks on sätted mõjutavad otseselt tõepoolest keskse tähtsusega SPC ettevõtjate õigusi ja kohustusi ja CLO süsteem, kuid oluline on ning majandustegevuse nende funktsioonide selge korraldust kriisiolukorras. eristamine. SPC põhiülesanne on ettevõtjate, kodanike, tarbijate ja Määruse rakendamisel on keskse töötajate abistamine riiklike tähtsusega ühtse kontaktpunkti kriisimeetmete kohta teabe (Single Point of Contact, SPC) ja saamisel, selle mõistmisel ning teabevahetuse keskasutuse vajaduse korral menetluste (Central Liaison Office, CLO) lõpuleviimisel ja vormide süsteem, mille eesmärk on tagada täitmisel. SPC roll on selgelt liikmesriigi tasandil teabevahetus ajaliselt piiratud ning selle ja koordineerimine siseturgu sihtrühmad ei ole üksnes mõjutavate kriiside korral ning ettevõtjad. hõlbustada teabe vahetust avalikkuse, ettevõtjate ja CLO on teabevahetust töötajate, teiste liikmesriikide koordineeriv asutus, kes muu ning Euroopa Komisjoni vahel. hulgas tagab, et SPC-l oleks Kontaktpunkti peamine ülesanne siseturu hädaolukorra režiimi ajal on ettevõtjate, töötajate ja kogu vajalik teave. SPC suhtleb avalikkuse teavitamine ning ELi tasandi SPC-ga kriisimeetmete vajaduse korral teabe edastamine osas, kuid sisuline teabevahetus, sh Euroopa Liidu tasandile. See tarneahelaid käsitleva teabe funktsioon on olemuslikult vahendamine, toimub siiski CLO seotud just ettevõtjate kaudu. Seega ei ole ei CLO ega SPC olemuselt seotud üksnes majandustegevuse ja siseturu ettevõtjate ega majandustegevuse toimimisega kriisiolukorras. toimimisega. Erinevalt HOS-ist ja tsiviilkriisi Sellest tulenevalt ei ole võimalik ja riigikaitse seaduse eelnõust on määrata IMERA tähenduses SPC-d MSÜS määruse rakendamiseks ega CLO-d MSÜSi, kuna sobivam õiguslik raamistik, ettevõtjaid puudutavad tegevused milles on võimalik reguleerida moodustavad MSÜSi igapäevasest ettevõtjate teabe esitamise ja tööst vaid ühe osa ning SPC suhtluse korda kontaktpunkti tegevus on seotud üksnes siseturu kaudu ning määratleda hädaolukorra režiimiga. CLO kontaktpunkti roll peamised sihtrühmad on majandustegevust puudutavas siseriiklikud pädevad asutused, teabevahetuses, sh ELi tasandi CLO, teiste kriisiolukordades, mis mõjutavad liikmesriikide CLO-d ning SPC-d. siseturgu. SPC teenindab lisaks ettevõtjatele ka kodanikke, tarbijaid ja töötajaid Riigikantselei hinnangul ei ole ning seda ainult siseturu määrus ega selle rakendamiseks hädaolukorra režiimis. kavandatud HOS-i muudatused suunatud riigisisese HOS sobib kandeseaduseks kriisijuhtimise korraldamisele IMERA määruse rakendamisel, ega üksiku liikmesriigi kriisi kuna HOS (ning TSIRKSi lahendamisele. jõustumisel TSIRKS) on suunatud riigisisese kriisijuhtimise ja - Määruse eesmärk on tagada korralduse raamimisele. See siseturu toimimine piiriüleses võimaldab IMERA rakendamise vaates. Riigisiseseid eest vastutavatel asutustel tugineda kriisiolukordi reguleerivad olemasolevatele kriisikoostöö seadused keskenduvad üldjuhul korraldustele ja väljakujunenud avaliku võimu sisemisele teabevahetusmehhanismidele. korraldusele, kriisijuhtimise pädevuste jaotusele ning IMERA eesmärk on tõepoolest elanikkonna ja riigi toimimise tagada siseturu toimimine kaitsele. piiriüleses vaates. Kuid nagu nägime COVID-19 ajal, mõjutavad Määrus neid küsimusi aga ei kriisiolukorras piiriülesed reguleeri, vaid kehtestab raamid, tegevused otseselt liikmesriikide mille kohaselt peavad individuaalset varustuskindlust. liikmesriikide meetmed olema Eesti ei ole ELi majanduses kooskõlas siseturu toimimise omaette saar, vaid on tugevalt nõuetega ning ei tohi mõjutatud teiste liikmesriikide põhjendamatult piirata otsustest. majandustegevust ega vaba liikumist. Riigikantselei väidab, et IMERA Eelnõu kohaselt täiendatakse siseturu hädaolukorra režiim ei hädaolukorra seadust uue §-ga kattu HOSi ning tulevikus 141, millega sätestatakse määruse TSIRKSi tähenduses siseriikliku rakendamiseks vajalikud sätted hädaolukorra režiimi raamistikuga. teabevahetuse keskasutuse Esiteks võivad need olukorrad (CLO) ja ühtse kontaktpunkti siiski haakuda, nagu nägime ka (SPC) määramise ning nende COVID-19 puhul. Teiseks on ülesannete korralduse kohta. IMERA eesmärk kriise ennetada, CLO ja SPC on määruse alusel neid kontrolli all hoida ning vältida liikmesriigi määratud riigisisesed olukorra eskaleerumist tasemele, struktuurid, mille ülesanne on kus Eesti oleks sunnitud välja täita määrusest tulenevaid kuulutama siseriikliku kohustusi siseturu valvsus- ja hädaolukorra. hädaolukorra režiimi rakendamisel, sealhulgas tagada Kokkuvõttes on IMERA kriisiohje teabe koordineerimine ja raamistik, mida on kõige edastamine vastavalt määruses loogilisem asetada Eesti sätestatule. kriisiohjestruktuuri reguleerivasse seadusesse (kehtivas õiguses HOS Määruses sätestatud siseturu ning edaspidi TSIRKSis). hädaolukorra režiimi ei saa kuidagi samastada hädaolukorra Ettevõtjate roll on sealjuures seaduse tähenduses tõepoolest oluline, kuid ükski hädaolukorraga ega ka ettevõtja ei saa toimida olukorras, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse kus liikmesriigid sulgevad piirid eelnõus kasutatava kriisiolukorra või keelavad teatud kaupade mõistega, kuna nende eesmärk, ekspordi. IMERA toetab nii reguleerimisese ja õiguslik toime ettevõtjaid kui ka tarbijaid, hoides on erinevad. tervikvaadet ning tagades tõhusa ja EL siseturu hädaolukorra režiim kiire teabevahetuse ja koostöö nii kujutab endast siseturu toimimise ELi kui ka liikmesriikide tasandil. kaitseks ette nähtud ELtasandi koordineerimis- ja koostöömehhanismi, mis ei too endaga kaasa riikliku hädaolukorra väljakuulutamist ega hädaolukorra seaduses sätestatud avaliku võimu erivolituste rakendamist. Seetõttu ei ole sobiv käsitada siseturu hädaolukorra režiimi rakendamist hädaolukorra seaduse kohaldamisalas, kuna nende regulatsioonide õiguslik iseloom, eesmärgid, tagajärjed ja sihtgrupid erinevad põhimõtteliselt.  Eeltoodust tulenevalt leiab Riigikantselei, et määruse rakendamine hädaolukorda (kriisiolukorda) reguleerivas seaduses ei ole süsteemselt põhjendatud. Selline lahendus nihutaks regulatsiooni raskuskeskme avaliku võimu kriisireageerimisele, samas kui määruse tegelik reguleerimisese on majandustegevuse ja siseturu toimimise tagamine kriisiolukorras. MSÜS-i § 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk sätestada majandustegevuse vabaduse kasutamise üldised tingimused ja kord, sealhulgas reguleerida majandustegevuse alustamist, teostamist, jätkamist ja lõpetamist, samuti riiklikku järelevalvet ja vastutust. Riigikantselei hinnangul on MSÜS määruse rakendamiseks sobivam õiguslik raamistik, kuna see võimaldab koondada ettevõtjatele suunatud õigused ja kohustused, sealhulgas teabe esitamise ja koostöö koondada ettevõtjatele suunatud õigused ja kohustused, sealhulgas teabe esitamise ja koostöö nõuded, ühtsesse ja adressaatidele selgesse regulatsiooni. See tagab õigusselguse, normide süsteemse loogika ning kooskõla määruse eesmärgiga. Vajaduse korral on võimalik MSÜS-i reguleerimisala sätte sõnastust ka täpsustada. Rahandusministeerium/ Seletuskirja Eelnõus ei täpsustata ja Arvestatud. MTA lk 15 seletuskirjas ei selgitata, milliseid konkreetseid andmeid Seletuskirjas on täpsustatud, et peaks MTA hakkama avaldama, IMERA raames kogutav seireinfo niisamuti ei ole selgitatud hõlmab teavet siseturu valvsus- või andmete avaldamise sagedust, hädaolukorra režiimides näiteks, kas andmeid tuleb tootmisvõimsuse, vajaliku tööjõu avaldada periooditi, kättesaadavuse, varude, tarnijate üksikpäringute alusel vastavalt ja teenuseosutajate võimalike vajadusele jne. piirangute, mitmekesistamise ja asendamise võimaluste, nõudluse Märgime, et mitte ainult ei ole tingimuste ning kitsaskohtade andmekoosseis ja andmete kohta (IMERA pp 37). edastamise sagedus vajalik selleks, et hinnata MTA See tähendab, et MTA või teiste töökoormust ning sellest sõltuvat pädevate asutuste poolt andmete võimekust andmeid avaldada, edastamine seire eesmärgil ei ole vaid sellest sõltub üleüldse ka regulaarne, vaid ajaliselt piiratud kõnealuse seadusmuudatuse ning seotud valvsusrežiimi vajalikkus. Nimelt, MKS § 29 on aktiveerimisega. Seire tehnilised vaja täiendada üksnes siis, kui parameetrid (sh seiratavate vajadus on isikustatud andmete andmete liik, detailsus ja järele – isikustatud andmed on andmetevahetuse sagedus) maksusaladuse kaitse all ja nende sätestatakse IMERA määruse avaldamine eeldab õiguslikku artikli 14 alusel vastu võetavas alust. Kui aga vajadus on nõukogu rakendusaktis, ning isikustamata andmete järele, siis sõltuvad konkreetse kriisi selleks ei ole MKS § 29 vaja iseloomust. täiendada, kuid see siiski eeldab MTA-ga kokkulepet andmete Tulenevalt eeltoodust on käesoleva avaldamise praktilise korra osas. eelnõu eesmärk sätestada teabevahetuse ja asutustevahelise Ilma andmekoosseisuta ei ole koostöö üldine õiguslik alus. võimalik hinnata ka võimalikke alternatiive, näiteks kas Maksukorralduse seaduse § 29 kõnealuseid andmeid oleks täiendamine on ette nähtud üksnes võimalik saada ka juhuks, kui IMERA rakendamisel Statistikaametilt. osutub vältimatuks MTA valduses Palume seega eelnõu ja/või oleva maksusaladust sisaldava seletuskirja täiendada, st teabe edastamine (näiteks juhul, milliseid andmeid ja/või kui Nõukogu rakendusaktiga andmeliike konkreetselt vaja on sätestatakse konkreetse ettevõtja ning kui tihti peaks MTA tarneahela seire) ning selleks hakkama neid andmeid puuduks muul juhul seadusest avaldama. tulenev selgesõnaline õiguslik alus. Praktikas on eelduslikult piisav isikustamata ja agregeeritud teabe kasutamine. Justiits- ja Seletuskirja Eelnõu §-ga 1 täiendatakse Arvestatud ja selgitatud. Digiministeerium lk 15, seadust muu hulgas § 141 lõikega eelnõu § 1 5, mille kohaselt on Eelnõu § 141 lõike 5 sõnastust on teabevahetuse keskasutuse ja täpsustatud ning termin „riigi riikliku ühtse kontaktpunkti andmekogu“ on asendatud ülesande täitjal õigus saada oma kehtivas õiguses kasutatava ülesannete täitmiseks teavet terminiga „riigi infosüsteemi valitsusasutustelt, valitsusasutuse kuuluv andmekogu“. hallatavatelt riigiasutustelt ja riigi andmekogudest. Seletuskirjas on täpsustatud, et CLO ja SPC täitmisel ei ole Juhime tähelepanu, et termin kavandatud isikuandmete „riigi andmekogu“ oli kasutusel töötlemist. Pädevate asutuste poolt kuni andmekogude seaduse edastatav teave on üldistatud ja kehtetuks tunnistamiseni, hetkel koondatud kujul. näeb avaliku teabe seadus selleks ette termini „riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu“. Palume eelnõu sõnastust vastavalt muuta. Juhime ka tähelepanu, et kui teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti ülesande täitmisel tuleb töödelda ka isikuandmeid, siis kujutab see endast eraelu puutumatuse riivet, mille raamid tuleb seaduse tasandil kindlaks määrata. Kui isikuandmete töötlemise vajadus puudub, palume see seletuskirjas välja tuua. Kui aga ülesande täitmisel on vaja isikuandmeid töödelda, siis palume seaduse tasandil ette näha, milliseid isikuandmeid töödeldakse ja kaua neid säilitatakse, või viidata seletuskirjas, kus vastav regulatsioon on ette nähtud. Palume arvestada ka käesoleva Arvestatud. kirja lisas esitatud seletuskirja failis jäljega tehtud Märkustega on arvestatud ning normitehniliste märkustega ning seletuskirja vastavalt täiendatud. märkustega eelnõu mõju kohta. Regionaal- ja Seletuskiri IMERA rakendamiseks peab Selgitatud. Põllumajandusministeerium EVK hakkama koguma mingit laadi infot ettevõtjatelt. Eelnõu ega seletuskiri ei näe ette Seletuskirja kohaselt „täida või igapäevase või püsiva ennetava põhjenda“ põhimõtte alusel seda aruandluskohustuse kehtestamist siis küsima hakatakse. Kuigi ettevõtjatele. kriisi ajal ilmselt proportsionaalne, siis igapäevase Valvsusrežiimis toimub ennetava aruandluse sisseviimine tarneahelate seire pädevate ei ole selge. asutuste poolt eelkõige olemasolevate andmete alusel. Ettevõtjatele suunatud teabepäringud on selles etapis vabatahtlikud ega põhine „täida või põhjenda“ põhimõttel. „Täida või põhjenda“ põhimõte kohaldub üksnes siseturu hädaolukorrarežiimis ning üksnes Komisjoni poolt esitatud teabepäringutele IMERA määruse alusel. Tegemist on erandliku ja ajaliselt piiratud mehhanismiga, mida rakendatakse üksnes juhul, kui nõukogu on kehtestanud siseturu hädaolukorrarežiimi vastavalt IMERA artiklile 18. Seletuskiri IMERA tähendab, et Selgitatud. liikmesriigid ei tohi kriisiolukorras omavoliliselt IMERA kehtestab siseturu piirata selliste kaupade või hädaolukorra režiimis teenuste EL-isiseselt liikumist liikmesriikidele kohustuse vältida ega takistada töötajate liikumist, omavolilisi piiranguid kaupade, välja arvatud juhul, kui mõnes teenuste ja töötajate vaba liikumise teises ELi mehhanismis on suhtes ning näeb ette, et piiranguid kehtestatud selgesõnaline erand. võib kohaldada üksnes juhul, kui Täna kehtiva riigikaitseseaduse need on kooskõlas ELi õigusega (ja Riigikogus lugemisel oleva või tulenevad mõnest muust ELi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tasandi mehhanismist. eelnõu) alusel on võimalik seada (lihtsustatult) sõja korral IMERA määruse põhjenduspunkti välispiiri kaudu toidu väljavedu 20 kohaselt ei tohiks IMERA (eelnõus isegi paindlikumalt), kui piirata Euroopa toiduga seda on vaja elanikkonna toiduga kindlustatuse kriisiks valmisoleku tagamise kindlustamiseks ja sellele reageerimise mehhanismi (vältimaks kaupade ja saaduste rakendamist. Samas on selles väljavedu stressist tulenevate põhjenduses selgitatud, et IMERA  kõrgemate hindadega mujale vaba liikumist käsitlevaid sätteid, siseturul). Mulle tundub, et siin sealhulgas vaba liikumise õiguse on konflikt sees, aga EL määrust piiranguid reguleerivaid norme, enam ei muuda tuleks kohaldada ka toiduainetele. Kehtiva RIKSi ning edaspidi TSIRKSi alusel välispiiril kehtestatav piirang toidukaubale, kui see on vajalik elanikkonna elutähtsate vajaduste tagamiseks, ei lähe automaatselt IMERA-ga vastuollu. IMERA põhjenduspunkti 40 kohaselt võivad sellised alused nagu avalik kord, avalik julgeolek või rahvatervise kaitse õigustada vaba liikumise piiranguid, tingimusel et need on proportsionaalsed, ajaliselt piiratud ja mittediskrimineerivad. Samas juhul, kui kaup määratakse ELi Nõukogu rakendusaktiga IMERA artikli 18 alusel kriisi seisukohast oluliseks ning tegemist on toidukaubaga, kohaldub sellele IMERA artikli 21 lõigete nn keelatud piirangute loetelu, sealhulgas keeld piirata kriisi seisukohast oluliste kaupade liidusisest liikumist või kehtestada samaväärse mõjuga meetmeid. Seletuskiri HOS jt muutmise EN osas jääb Selgitatud. selgusetuks nt TTJA seotus kui tootekategooriaks peaks olema TTJA pädevus vastavushindamise toidukaubad. erandi kohaldamisel piirdub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2748 ning direktiivi (EL) 2024/2749 alusel muudetud ELi ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud tootekategooriatega. Tegemist ei ole toidukaupadega, vaid tööstustoodetega, mille suhtes nähakse IMERA koondmäärusega ette erakorralised vastavushindamismenetlused siseturu hädaolukorrarežiimi ajal,  näiteks masinad, rõhu all olevad seadmed, tsiviilotstarbelised lõhkematerjalid, liftid ja mõõtevahendid. Statistikaamet Seletuskiri Statistikaameti põhiülesandeks Selgitatud. on vastavalt riikliku statistika seadusele (edaspidi RStS) Eelnõu ega seletuskiri ei näe ette korraldada riikliku statistika STA-le eraldiseisvaid kriisiaja tegemist eesmärgiga kajastada ülesandeid ega kohusta STAt ühiskonna olukorda ja muutusi koguma või edastama andmeid ning varustada ühiskonda väljaspool RStSsist ja kehtivast rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, riikliku statistika programmist majanduse ja keskkonna arengu tulenevat raamistikku. seisukohalt olulise teabega, sealhulgas arengukavade ja Samuti ei kavandata IMERA prognooside koostamiseks, raames ette STA-le kohustust erinevate poliitikate edastada EVK-le tuvastataval kujundamiseks, teadus- ja kujul andmeid. Kogu seire- ja rakendusuuringute tegemiseks teabevahetus toimub RStSile ning ning teadmuspõhiste otsuste esitatav teave on agregeeritud ja langetamiseks. Viimased kriisid anonüümitud kujul. on näidanud (Covid, energiakriis, Ukraina sõda), et asutused, sh Juhul kui tulevikus tekib vajadus Vabariigi Valitsus vajavad ad hoc täiendavate statistikatööde järele, analüüse (nt liikuvusanalüüsid, lahendatakse see eraldiseisvalt (sh sõjapõgenikega seotud rahastuse) mitte käesoleva eelnõu analüüsid). Samuti vajatakse ka kaudu. kriiside korral selliseid näitajaid nagu THI ja SKP, mida arvutab Statistikaamet. Sealjuures juhime tähelepanu, et praegu kehtivate õigusaktide ning ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga ei ole Statistikaametile sätestatud kriisiaja ülesannet. Tulenevalt RStS § 4-st teeb Statistikaamet töid, mis on Vabariigi Valitsuse poolt korraldusega kinnitatud riikliku statistika programmis ehk korralduse lisas olevate statistikatööde loetelus. Programmis olevate tööde loetelu koostatakse 4 aastaks  koos rahastusallikaga. Sellest tulenevalt pöörame tähelepanu, et kui Eesti Varude Keskusel on vajadus, et Statistikaamet koguks seaduse alusel planeeritavaks tegevuseks täiendavaid andmeid, on vajalik vastava töö, sh andmekoosseisu eelnev kokkuleppimine ja finantseerimise tagamine Eesti Varude Keskuse või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel Sealjuures juhime tähelepanu, et praegu kehtivate õigusaktide ning ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga ei ole Statistikaametile sätestatud kriisiaja ülesannet. RStS § 35 kohaselt levitab riikliku statistika tegija riikliku statistika tegemiseks kogutud andmeid ainult sellisel kujul, mis välistab statistilise üksuse otsese või kaudse tuvastamise võimaluse, mis tähendab, et tulemused avaldatakse agregeeritud ehk anonüümitud kujul. Tuvastataval kujul saab andmeid levitada üksnes teaduslikul eesmärgil ning RStS §-is 38 ette nähtud tingimustel. Seega Statistikaamet ei saa edastada Eesti Varude Keskusele andmeid tuvastataval kujul, mistõttu pole võimalik vastavat kohustust sätestada ka asutuse põhimäärusega, nagu on eelnõu seletuskirjas kirjeldatud. II kooskõlastusring Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuste või ettepaneku Arvestatud/arvestatud arvamuse esitaja paragrahv, sisu osaliselt/mittearvestatud/ lõige, punkt selgitatud Justiits- ja Eelnõu § 1 Teeme ettepaneku Mittearvestatud. Selgitatud. Digiministeerium kavandada vastav täiendus HOS § 101 alla. Teabevahetuse keskasutuse (CLO) Kontaktpunkt on EL ülesanded – nagu riigisisese siseturu hädaolukorraga koostöö koordineerimine, seotud ning halduslepingu asjakohase kontaktvõrgustiku kaudu võib selleks saada ka kujundamine ning siseturu äriühing. Seega ei ole olukorrateadlikkuse tagamine – ei kontaktpunkt selline ole oma olemuselt hädaolukorra lahendamist kriisikommunikatsioon. Tegemist juhtiv asutus, mis sobiks §- on eelkõige halduskorralduslike ja de 14 ja 15 vahel. koordineerivate ülesannetega, mille eesmärk on tagada IMERA määruse kohane teabevahetus ning koostöö riigisiseste pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikidega. Arvestades, et EVK täidab IMERA määruse rakendamisel nii CLO kui ka siseturu hädaolukorra režiimis ühtse kontaktpunkti (SPC) ülesandeid, ei ole põhjendatud nende rollide siseriiklik eristamine ega paigutamine erinevate õigusnormide alla. Seetõttu käsitletakse käesolevas eelnõus nimetatud funktsioone ühtse halduskorraldusliku lahendusena. Eelnõu § 3 Ettepanek täiendada MKS Mittearvestatud. Selgitatud. § 29 punktiga 201, sest p 20 käsitleb MKM-ga IMERA raamistik ei ole sisuliselt seonduvat ja uus täiendus seotud dumpingu teemadega, mis sobiks paremini sellele on § 20 keskne. järgnevaks. MKSi § 292 kavandatud lahendus on meie hinnangul sobivam, kuna mõlemad paragrahvi punktid viitavad EVK-le. EVK hakkab IMERA määruse rakendamisel sisuliselt täitma nii CLO kui ka SPC ülesandeid, mistõttu on vastava sätte paigutamine § 29 alla põhjendatud. 1 Eelnõu § 4 Eelnõu § 4 punkti 2 Arvestatud. kohaselt täiendatakse toote nõuetele vastavuse seaduse Normitehniline märkus viitega normitehnilist märkust, IMERA koonddirektiivile (EL) lisades märkuste loetellu 2024/2749 on eelnõust eemaldatud. viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2024/27491. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja2 (HÕNTE) § 27 lõike 3 kohaselt kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse normitehnilises märkuses Euroopa Liidu õigusakti andja või andjad, akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2747 kaasneva koonddirektiiviga (EL) 2024/2749 tehtavad muudatused kümnesse tootedirektiivi ei kuulu käesoleva eelnõu reguleerimisalasse ning nende siseriiklik ülevõtmine toimub eraldiseisva ministri määrusega. Seega seletuskirja kohaselt ei ole eelnõuga kavandatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist. Palume kavandatud normitehniline märkus eelnõust välja jätta. Juhul, kui eelnõuga siiski võetakse üle Euroopa Liidu õigust, palume lisaks normitehnilise märkuse täiendamisele lisada eelnõule ka HÕNTE § 45  lõike 2 alusel nõutav vastavustabel. Seletuskirja lk 13 Soovitame lisada Arvestatud (seaduse mõjude täpsustuse. Lõigu viimane peatüki sissejuhatust on läbivalt lause („Seetõttu on mõju täpsustatud). hindamisel keskendatud IMERA rakendamisest tulenevale“) ei ole üheselt „Mõju hindamisel on keskendutud arusaadav. Soovitame määruse rakendamisest täpsustada, millistele tulenevatele mõjudele Eesti mõjudele hinnang avalikule sektorile ning keskendub. Näiteks: … ettevõtjatele – eelkõige elutähtsate mõjudele Eesti avalikule ja kriisi seisukohast oluliste sektorile ja ettevõtjatele, kaupade ja teenuste tootmise või arvestades regulatsiooni tarnimisega hõlmatud ettevõtjatele piiratud kohaldamisulatust (loetelu määratakse samuti ja selle rakendumist üksnes Nõukogu rakendusaktiga)“. hädaolukorra või valvsusrežiimi kehtestamise korral. Seletuskirja lk Soovitame lisada Osaliselt arvestatud. 13 täpsustuse, milliseid ettevõtjaid muudatus Teksti on täpsustatud järgmiselt: eelkõige puudutab, ning võimalusel tuua välja ka „IMERA kohaldamisalasse mõjutatud ettevõtjate kuuluvate ettevõtjate arvu ei ole ligikaudne arv. Näiteks võimalik täpsustada, sest see võiks täpsustada, et kujuneb juhtumipõhiselt ning sõltub muudatus puudutab kriisi liigist, elutähtsate ja kriisi eelkõige kriisi seisukohast seisukohast oluliste kaupade ja oluliste kaupade ja teenuste teenuste loetelust ning nende tootjaid, tarnijaid ning tootmise ja tarnimisega seotud nendega seotud tarneahelate ulatusest“. tarneahelates osalevaid ettevõtjaid (hinnanguliselt … ettevõtjat). Seletuskirja lk Palun kajastage selle Arvestatud. Seletuskirja teksti on 17 punkti all, kas seaduse täpsustatud: muutmise tõttu on tarvis muuta või tunnistada „Seaduse rakendamine ei nõua uute kehtetuks praegu kehtivaid rakendusaktide kehtestamist. õigusakte (vt HÕNTE § 48 Samuti ei kaasne lg 3 p 2). seadusemuudatustega vajadust muuta ega kehtetuks tunnistada kehtivaid õigusakte“.  Seletuskiri lk 18 Seletuskirjast ei selgu, Arvestatud. Seletuskirja teksti on milline aeg peaks jääma täpsustatud: seaduse avaldamise ja jõustumise vahele (vacatio „Seadus jõustub 29. mail 2026, sest legis). Kui eelnõu menetlus samal päeval muutub peaks viibima, siis ei kohustuslikuks IMERA ja sellega pruugi rakendajatel jääda kaasneva koondmääruse (EL) piisavalt aega vajalikeks 2024/2748 kohaldamine. Eelnõu ettevalmistamiseks. kooskõlastamisse olid kaasatud Palume seletuskirja asutused ja organisatsioonid, keda täiendada nii, et sellest kavandatud muudatused võivad selguks nõutav vacatio puudutada. Asjaomased pädevad legis. asutused on teadlikud sellest, mis kuupäeval muutub IMERA määruse rakendamine kohustuslikuks, ning neil on võimalik teha IMERAst tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud ettevalmistused“. Eesti Põllumajandus- Seletuskiri lk 5 Eesti Põllumajandus- Selgitatud. Kaubanduskoda Kaubanduskoja ettepanek hädaolukorra seaduse ja IMERA raamistiku rakendamine sellega seonduvalt teiste hädaolukorra seaduse kaudu ei too seaduste muutmise seaduse kaasa kolmandatesse riikidesse eelnõule. suunatud ekspordipiirangute Eesti Põllumajandus- kehtestamist. IMERA eesmärk on Kaubanduskoda (EPKK), tagada kaupade, teenuste ja isikute mis koondab koos vaba liikumine Euroopa Liidu liikmesorganisatsioonidega siseturul kriisi ajal, eelkõige üle 30 000 juriidilise ja siseturu hädaolukorra režiimis füüsilise isiku, pöördub IMERA artikli 17 tähenduses. Teie poole, et anda tagasisidet hädaolukorra Samuti on IMERA kokkupuude seaduse ja sellega toiduvaldkonnaga piiratud. IMERA seonduvalt teiste seaduste põhjenduspunktis 20 on sätestatud, muutmise seaduse et määrus ei tohiks piirata Euroopa eelnõule, arvestades, et toiduga kindlustatuse kriisiks eelnõu on Justiits- ja valmisoleku ja sellele reageerimise Digiministeeriumi mehhanismi rakendamist. kooskõlastamise etapis. Hädaolukorra seaduse ja Samas nähakse ette, et IMERA vaba sellega seonduvalt teiste liikumist käsitlevad sätted, sh seaduste muutmise seaduse piiranguid puudutavad sätted (st eesmärk on tagada siseturu piirangute vältimiseks või neist hädaolukorra ja tuleneva negatiivse mõju vastupanuvõime määruse leevendamiseks; IMERA ei loo (EL) 2024/2747 (edaspidi alust piirangute kehtestamiseks), IMERA) ning sellega kohalduvad ka toiduainetele. seotud koondmääruse (EL) See tähendab, et ka kriisiolukorras 2024/2748 rakendamine peab toiduainete liikumine siseturul Eesti õiguses. Eelnõu olema tagatud (IMERA artiklite 20– eesmärk on seega 21 tähenduses). Juhul kui kehtestada siseriiklikult liikmesriik otsustab avalikust huvist nõuded, mis tulenevad EL- lähtudes kehtestada siseturu i ülese hädaolukorra hädaolukorra režiimis teatud rakendumisel siseturu piiranguid, peavad need olema toimimisest. kooskõlas liidu õigusega, eelkõige EL-i siseturu hädaolukorra proportsionaalsed ja ajaliselt mehhanismi rakendamise piiratud. koordineerimisel on keskne roll Euroopa Seletuskirja on täpsustatud: Komisjonil ning otsustuspädevus teatud „IMERA kohaldamisalast osaliselt juhtudel Euroopa Liidu välja jäetud need ravimid, Nõukogul, mille raames on meditsiinilised seadmed ja võimalik kriisiolukorras vastumeetmed, mis on juba HERA kehtestada ajutisi koordineerida – näiteks vaktsiinid meetmeid, sealhulgas või antidoodid. Ka toit on osaliselt kriitiliste kaupade kohaldamisalast välja jäetud. See kättesaadavuse tagamiseks tähendab, et kuigi IMERA ei sätesta vajalikke piiranguid. Kuigi neile sektoritele konkreetseid mehhanismi oluline tootenõudeid, vastavushindamise eesmärk on tagada kaupade menetlusi või teenuseosutamise vaba liikumine EL-i sees, sisereegleid, kohaldatakse siiski võib teatud olukordades nende suhtes kaupade, teenuste ja tekkida vajadus piirata või isikute vaba liikumist soodustavaid reguleerida eksporti meetmeid (artiklid 20–22), kolmandatesse riikidesse. läbipaistvust (artikkel 23) ning Sellest tulenevalt tekib digivahendeid käsitlevaid IMERA küsimus, milline on sätteid (artikkel 44)“. kolmandatesse riikidesse eksportivate ettevõtjate õiguslik olukord juhul, kui nimetatud EL-i institutsioonid võtavad vastu siduvaid meetmeid ekspordi piiramiseks, ning milline on ettevõtjate õiguslik kaitse lepingute mittetäitmise korral. Kehtiv EL-i määrus ei reguleeri eraõiguslike lepingute täitmist ega sätesta automaatset force majeure’i kaitset ettevõtjatele. Õigusliku selguse puudumine võib kriisiolukorras suurendada ebakindlust ning halvendada ettevõtjate valmisolekut kriisimeetmete rakendamisel. Seetõttu peame vajalikuks, et siseriiklikul tasandil oleks selgelt määratletud, kas ja millal loetakse EL-i tasandil kehtestatud siduv ekspordipiirang vääramatuks jõuks (force majeure), kas vastutusest vabastamine toimub automaatselt või eeldab see täiendavat tõendamist, milline on ettevõtja tõendamiskoormus ning kuidas käsitletakse olukorda, kus tegemist ei ole absoluutse keeluga, vaid loa- või prioriteedimehhanismiga. EPKK teeb ettepaneku kaaluda põhimõtte sätestamist, mille kohaselt juhul, kui EL-i õigusakti või selle alusel antud siduva haldusakti tõttu muutub kolmandasse riiki eksportimine õiguslikult keelatuks või objektiivselt võimatuks, loetakse see asjaolu ettevõtja suhtes vääramatuks jõuks ulatuses, milles kohustuse täitmine on takistatud. EL-i kriisimehhanism võib äärmuslikel juhtudel kaasa tuua ekspordipiiranguid, millega kaasneb ettevõtjatele oluline lepinguline vastutusrisk. Kehtiv regulatsioon ei taga automaatset force majeure’i kaitset. Õigusliku selguse tagamiseks on vajalik siseriiklikult määratleda, millal ja millises ulatuses loetakse EL-i tasandil kehtestatud siduv ekspordipiirang vääramatuks jõuks.  EELNÕU 23.03.2026 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Hädaolukorra seaduse muutmine Hädaolukorra seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: „§ 141. Teabevahetuse keskasutus ja riiklik ühtne kontaktpunkt (1) Teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti ülesandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 08.11.2024), artikli 8 lõike 1 ja artikli 24 lõike 1 tähenduses täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks sõlmida käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühinguga halduslepingu, mille sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14. (3) Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab halduslepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasist täitmist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu alusel ülesandeid täitval riigi äriühingul on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 artikli 8 lõike 3 kohaselt õigus saada nimetatud määruses sätestatud ülesannete täitmiseks teavet valitsusasutustelt ja nende hallatavatelt riigiasutustelt ning riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest.“. § 2. Halduskoostöö seaduse muutmine Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 33 järgmises sõnastuses: „33) hädaolukorra seaduse § 141 lõikes 2 nimetatud haldusleping.“. § 3. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 292 järgmises sõnastuses: „292) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühingule, kellega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on sõlminud halduslepingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 08.11.2024), sätestatud ülesannete täitmiseks;“. § 4. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine Toote nõuetele vastavuse seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Erand vastavushindamisest siseturu hädaolukorrarežiimi ajal (1) Kui Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 08.11.2024), artikli 18 alusel siseturu hädaolukorrarežiimi ning võtnud Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel rakendusaktiga vastu kriisi seisukohast oluliste toodete loetelu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, lähtudes Euroopa Liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud hädaolukorramenetluste kohaldamisest, lubada siseturu hädaolukorrarežiimi ajaks turule lasta või kasutusele võtta kriisi seisukohast olulise toote. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loast teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriikide turujärelevalveasutusi.“. § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 29. mail. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………. 2026. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2026. a (allkirjastatud digitaalselt)  23.03.2026 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on tagada siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse (EL) 2024/27471 (edaspidi IMERA) ning sellega seotud koondmääruse (EL) 2024/27482 rakendamine Eesti õiguses. IMERA on tulevaste kriiside mõjudele reageerimiseks loodud vahend, mis tugineb varasematest kriisidest saadud kogemustele, sealhulgas COVID-19 pandeemiale, energiakriisile ja Venemaa agressioonisõjale. Määrus loob struktureeritud aluse ELi siseturu toimimist mõjutavate häirete varajaseks tuvastamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks ning kehtestab asjakohase koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse raamistiku. IMERA eesmärk on kriisi korral ära hoida vaba liikumise takistusi ja tarneahelate häireid, mis võivad põhjustada kriisi seisukohast oluliste kaupade või teenuste nappust. Eesti õiguskord ei sisalda praegu norme ega halduskorraldusi, mis võimaldaksid siseturu kriisiohjeks rakendada ELi tasandil kokku lepitud meetmeid. Eelnõuga kavandatakse sätestada IMERAst tulenevad normid ja halduskorralduslikud meetmed, millega määratakse kindlaks kriisiohjemeetmete rakendamise eest vastutajate pädevus ja rakendamise korraldus. Kõnesoleva eelnõu kohase seaduse jõustumisel määratakse hädaolukorra seaduse alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) teabevahetuse keskasutuse (central liaison office, CLO) ning siseturu hädaolukorra ajaks ühtse kontaktpunkti (single point of contact, SPC) ülesanded. Nende ülesannete praktiliseks täitmiseks sõlmib MKM halduslepingu AS-iga Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK), kelle kogemus varude ja tarneahelatega seotud riskide maandamisel on olemuselt sobiv IMERA raames vajalikuks koordineerivaks rolliks. Pikemalt on EVK valikut käsitletud ja põhjendatud jaotises 3.1.1 „Keskse teabevahetuse keskasutuse ja ühtse kontaktpunkti määramine“. Seadusemuudatused võimaldavad rakendada IMERAst tulenevat siseturu kriisiohje struktuuri järgmiselt: 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2748, millega muudetakse määrusi (EL) nr 305/2011, (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2023/988 ja (EL) 2023/1230 vastavushindamise, nõuetele vastavuse eelduse, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorramenetluste osas, mis on tingitud siseturu hädaolukorrast. 1   Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) abistamise ja nõustamise eest valmisoleku-, valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal vastutab siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime nõukoda (edaspidi IMERA nõukoda);  juhuks kui kriis seab ohtu elutähtsate kaupade tarned ja teenuste osutamise, nähakse ette viimase abinõuna võetavad meetmed (näiteks teabepäringud ja prioriteetsete kaupade tootmise/tarnimise taotlused ettevõtjatele);  valvsus- või hädaolukorrarežiimi kehtestamise korral nähakse ette leevendusmeetmed (näiteks koordineeritud hanked, erandid vastavushindamisest, digilahendused kriisi seisukohast oluliste töötajate liikumise tagamiseks), mida liikmesriigid saavad kasutada kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste pakkumise ning nende liikumise tagamiseks;  nähakse ette stressitestid ja matkeharjutused ELi tasandil. Muudatuste mõju avaldub eelkõige siseturu hädaolukorrarežiimis ning sellele eelnevas valvsusrežiimis, mistõttu on mõju esinemise sagedus üldjuhul väike ja sõltub komisjoni otsusest vastav kriisiohjerežiim kehtestada. Muudatused mõjutavad nii riigiasutusi kui ka elutähtsate ja kriisi seisukohast oluliste toodete ja teenuste tootmise või tarnimisega seotud ettevõtjaid, tuues kaasa lisaülesanded kriisiga seotud teabe kogumiseks, jagamiseks ja tarneahelate jälgimiseks. Ettevõtjate halduskoormus võib kriisiajal suureneda seoses teabepäringutele vastamise ja prioriteetsete taotluste täitmisega, kuid koordineeritud seire ja teabevahetus aitavad vähendada ootamatuid katkestusi ning toetavad stabiilsemat ettevõtluskeskkonda. Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei kohaldata, sest eelnõu käsitleb riigikaitse ja julgeoleku seisukohalt olulisi muudatusi, mille puhul nimetatud nõuet ei rakendata. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna piiriüleste teenuste nõunik Svetlana Štšur ([email protected], +372 5885 1221), strateegia ja teenuste juhtimise valdkonna kriisivalmiduse juht Ingrid Teinemaa ([email protected], +372 527 9797) ning toote nõuetele vastavuse seaduse osas metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb ([email protected], +372 5663 2448). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetajad Merike Koppel ([email protected]) ja Inge Mehide ([email protected]). Õiguslikke ettepanekuid on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõukohase seadusega muudetakse hädaolukorra seadust (HOS) (RT I, 30.12.2025, 19), halduskoostöö seadust (HKTS) (RT I, 08.07.2025, 24), maksukorralduse seadust (MKS) (RT I, 02.10.2025, 4) ning toote nõuetele vastavuse seadust (TNVS) (RT I, 11.03.2025, 3). Eelnõu on seotud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga3 (edaspidi TSIRKS), mille § 195 kohaselt kavandatakse HOS kehtetuks tunnistada. 3 Riigikogu menetluses, eelnõu nr 668 SE, seisuga 21. juuli 2025. 2 Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Kõnesolev eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Selle eesmärk on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 ning sellega kaasneva koondmääruse (EL) 2024/2748 kohaldamine Eesti õiguses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2747 kaasneva koonddirektiiviga (EL) 2024/2749 tehtavad muudatused kümnesse tootedirektiivi ei kuulu käesoleva eelnõu reguleerimisalasse ning nende siseriiklik ülevõtmine toimub eraldi, ministri määrusega. Nimetatud õigusaktidega kehtestatakse uus, kogu ELi hõlmav siseturu kriisiohje struktuur ning täiendatakse ELi ühtlustamisõigusakte erakorraliste vastavushindamismenetlustega, mida kohaldatakse kriisi seisukohast oluliste toodete puhul siseturu hädaolukorrarežiimi ajal. Eesti seisukohad SMEI/4IMERA paketi kohta kinnitati 26. jaanuaril 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil5. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Kõnesoleva seaduse eesmärk on tagada IMERA ja sellega seotud koondmääruse kohaldamise jaoks vajalikud siseriiklikud normid ja halduskorraldused. Seadusemuudatused loovad eeldused, et Eesti pädevad asutused saavad täita IMERA meetmete raamistikust tulenevaid ülesandeid, teha komisjoni ja teiste liikmesriikidega valmisolekurežiimis vajalikke ettevalmistusi ning tegutseda siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal kiiresti ja koordineeritult. Seadusemuudatused toetavad eelkõige järgmiste IMERA meetmete rakendamist:  teabevahetuse korraldamine siseriiklikult, komisjoni ja liikmesriikide vahel teabevahetuse keskasutuse kaudu (EVK);  tarneahelate jälgimine valvsusrežiimi ajal (pädevad asutused seiravad, teavet koondab ja edastab komisjonile ja teistele liikmesriikidele EVK);  kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele ja tööandjatele asjakohase teabe kättesaadavuse tagamine hädaolukorra ajal ühtse kontaktpunkti (EVK) kaudu;  vastavushindamisest ajutise erandi rakendamine kriisi seisukohast oluliste toodete puhul (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)). Koondmäärus (EL) 2024/2748, mis kaasneb IMERAga, ei muuda kehtivaid toodetele kehtestatud tehnilisi nõudeid, kuid sätestab erakorralised vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve menetlused valitud tehniliste toodete kohta, mida rakendatakse üksnes siseturu hädaolukorrarežiimi ajal. Erakorralise vastavushindamise erandi rakendamiseks antakse toote nõuetele vastavuse seaduses pädevale asutusele (TTJA-le) volitus otsustada vastavushindamise suhtes tehtud ajutise erandi kohaldamise üle siseturu hädaolukorrarežiimis kriisi seisukohast oluliste toodete puhul. 4 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) 2679/98. 5 Dokumendi number 23-0785/01; https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0877c904-5e0d-4b6d-9d3c- bd4d3adb1dfe. 3 Enne seaduseelnõu väljatöötamist ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna tegemist on Euroopa Liidu vahetult kohaldatava õiguse rakendamisega Eesti õiguskorras. 2.1. Ülevaade küsimuse senisest õiguslikust regulatsioonist ja selle rakendamise praktikast Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 1.–2. oktoobri 2020. aasta järeldustes, et EL peab kriisiolukordades tegelema siseturu killustatuse, tõkete ja nõrkustega. Sellele järgnes komisjoni algatus luua ühtse turu hädaolukorra mehhanism (Single Market Emergency Instrument, SMEI), mille eesmärk oli tagada isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumine ning suurendada läbipaistvust ja koordineeritust kriiside ajal. Algatus oli komisjoni 2022. aasta tööprogrammi osa. 2024. aastal jõudsid Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament SMEI küsimuses poliitilisele kokkuleppele. Pärast kokkuleppe saavutamist nimetati algatus ümber IMERAks. Enne IMERA vastuvõtmist puudus Euroopa Liidu õiguses horisontaalne raamistik, mis võimaldaks süsteemselt valmistuda siseturu toimimist mõjutavateks kriisideks ning koordineeritult neile reageerida. Kuigi üksikud valdkondlikud mehhanismid – näiteks kiipide määruse (EL) 2023/1781 kriisirežiim – sisaldasid piiratud kriisimeetmeid konkreetsete toodete puhul, ei olnud ELis ühtset mehhanismi, mis hõlmaks nii kriisieelse valmisoleku, tarneahelate jälgimise ja varajase hoiatamise kui ka siseturu hädaolukorra ajal kohaldatavad meetmed. Eestis reguleerib kriisivalmidust ja kriiside lahendamist hädaolukorra seadus. See loob üldise raamistiku hädaolukordade ennetamiseks, neile reageerimiseks ja neist taastumiseks ning määrab kindlaks pädevusvaldkonnad ja juhtimisstruktuuri. Seadus kohustab asutusi koostama riskianalüüse ja hädaolukorra lahendamise plaane. Kuigi HOS ei reguleeri otseselt siseturu toimimise tagamist kriisiolukorras, on IMERA raamistik oma olemuselt tihedalt seotud HOSi reguleerimisalaga. IMERA keskendub sellele, kuidas kriisid mõjuvad siseturu toimimisele, ning eeldab liikmesriikidelt valmisolekut, olukorrateadlikkust, asutustevahelist koordineerimist ja teabevahetust valvsus- ja hädaolukorrarežiimides – need on funktsioonid, mis on HOSi alusel juba osa riiklikust kriisijuhtimise süsteemist. IMERA rakendamine HOSi kaudu võimaldab siduda siseturu kriisihalduse olemasoleva riikliku kriisivalmiduse ja -juhtimise raamistikuga, vältides paralleelsete struktuuride loomist ning tagades, et IMERAst tulenevad ülesanded, sealhulgas CLO ja SPC määramine ning nende ülesannete täitmine, integreeritakse loogiliselt Eesti kriisijuhtimise süsteemi. Eelnõukohane HOSi muudatus puudutab vaid riigisisest avaliku ülesande täitmise korraldust, st CLO ja SPC määramist, ega reguleeri muid kriisiolukorra korralduse küsimusi, sealhulgas teiste riikide ja ettevõtjatega toimuva teabevahetuse sisu ja korda, mis tuleneb vahetult IMERA määrusest. Juhul kui HOS tunnistatakse TSIRKSi jõustumisel kehtetuks, viiakse IMERA rakendamiseks vajalikud sätted – sealhulgas CLO ja SPC määramine – sisuliselt samas sõnastuses üle TSIRKSi 5. jakku (kriisi lahendamine), finantssektori erandit käsitleva sätte järele (§ 361). 2.2. Ülevaade IMERAst IMERA on Euroopa Liidu uus horisontaalne kriisiohjeraamistik, mis on loodud COVID-19 pandeemiast ja hilisematest geopoliitilistest kriisidest (näiteks Venemaa sõda Ukraina vastu) 4 saadud õppetundide põhjal. IMERA eesmärk on kaitsta siseturu toimimist ulatuslike kriiside ajal ja tugevdada selle struktuurset vastupanuvõimet. IMERA ei asenda valdkondlikke erimehhanisme ega asutusi, nagu terviselase hädaolukorra valmisoleku ja reageerimise amet HERA6, toiduga kindlustatuse kriisimehhanism EFSCM7, kriisidele poliitilise reageerimise kord IPCR8, Schengeni piirieeskirjad (Schengen Borders Code), ega transpordi hädaolukorra mehhanismi. Selle asemel loob IMERA vajaliku kihi, et siduda need mehhanismid ja struktuurid omavahel paremini kokku, võimaldades kiiremat teabevahetust ja otsustusmehhanisme, eriti valdkondades, kus üksikute liikmesriikide tegevus või reageerimine võib muutuda vastuoluliseks ja takistada siseturu toimimist kriisi ajal. IMERA kohaldamisala katab suure osa siseturuga seotud liikumisvabadusest. See tähendab, et üldreeglina kuuluvad IMERA reguleerimisalasse kõik kaubad ja teenused, mis liiguvad ELi siseturul, samuti inimesed, sealhulgas töötajad, kes liiguvad liikmesriikide vahel. Praktikas hõlmab see näiteks tootmisseadmeid, tööstustooteid, logistikateenuseid, side- ja IT-teenuseid, aga ka töötajaid, kes on seotud kriitiliste teenuste osutamise või kaupade tootmise ja tarnimisega. IMERA eesmärk on tagada, et nende kaupade, teenuste ja töötajate liikumine ei katkeks ka tõsiste kriiside ajal – olgu selleks loodusõnnetus, tervishoiualane hädaolukord või geopoliitiline konflikt. Samas on IMERAs selgelt loetletud ka teatud sektorid, mis on kohaldamisalast täielikult välja jäetud, nimelt pooljuhid, energiatooted, finantsteenused ning kaitseotstarbelised tooted. Selle eesmärk on tagada õiguslik sidusus ja vältida dubleerimist, kuna neid sektoreid reguleerivad eraldi juba spetsiaalsed kriisiraamistikud. Lisaks on IMERA kohaldamisalast osaliselt välja jäetud need ravimid, meditsiinilised seadmed ja vastumeetmed, mis on juba HERA koordineerida – näiteks vaktsiinid või antidoodid. IMERA kohaldamisalast osaliselt välja jäetud need ravimid, meditsiinilised seadmed ja vastumeetmed, mis on juba HERA koordineerida – näiteks vaktsiinid või antidoodid. Ka toit on osaliselt kohaldamisalast välja jäetud. See tähendab, et kuigi IMERA ei sätesta neile sektoritele konkreetseid tootenõudeid, vastavushindamise menetlusi või teenuseosutamise sisereegleid, kohaldatakse siiski nende suhtes kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist soodustavaid meetmeid (artiklid 20–22), läbipaistvust (artikkel 23) ning digivahendeid käsitlevaid IMERA sätteid (artikkel 44). See tähendab, et liikmesriigid ei tohi kriisiolukorras omavoliliselt piirata selliste kaupade või teenuste ELi-sisest liikumist ega takistada töötajate liikumist, välja arvatud juhul, kui mõnes teises ELi mehhanismis on kehtestatud selgesõnaline erand. Näiteks ei tohiks liikmesriik takistada vaktsiinide transiiti läbi oma territooriumi teise liikmesriiki ega piirata meditsiinitaristu toimimiseks vajalike töötajate liikumist. IMERA roll on tagada, et ükski liikmesriik ei kasutaks kriisiolukorda oma piiride sulgemiseks, kaupade kinnihoidmiseks või kriitiliste teenuste eraldamiseks viisil, mis kahjustab siseturu terviklikkust ja solidaarsust. See on eriti oluline ulatuslike ja mitmetahuliste kriiside ajal, mil liikmesriikide otsustel on vältimatult piiriülene mõju. IMERA loob mehhanismi, mis võimaldab 6 Directorate-General for Health Emergency Preparedness and Response Authority 7 Ensuring global food supply and food security – European Commission 8 How does the Integrated Political Crisis Response (IPCR) mechanism work? – Consilium 5 kriitilisi sektoreid vajaduse korral valdkondlikult reguleerida, kuid tagab samal ajal siseturu põhivabaduste toimivuse. 2.2.1. IMERA institutsionaalne raamistik IMERA keskmes on uus ja mitmekihiline institutsionaalne raamistik, mille eesmärk on tagada valmisoleku-, valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal tõhus, läbipaistev ja koordineeritud koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel. Raamistik tugineb kolmele peamisele sambale:  IMERA nõukoda (IMERA Board),  teabevahetuse keskasutused (CLOd) ning  ühtsed kontaktpunktid (SPCd). IMERA nõukoda (edaspidi nõukoda) on raamistiku juhtiv ja suunav organ, mille koosseisu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist koos asendusliikmega. Nõukoja töö eest vastutab komisjon, kes juhib selle koosolekuid ja koordineerib päevakorda. Lisaks liikmesriikidele saavad IMERA nõukoja töös vaatlejana osaleda ka Euroopa Parlament, komisjoni teised kriisiohjega seotud üksused, rahvusvahelised organisatsioonid ning asjakohased kolmandad riigid. Samuti on nõukoja töösse võimalik kaasata vaatlejana sidusrühmade esindajaid, ettevõtjaid ja sotsiaalpartnereid. Nõukoda annab soovitusi, koostab kriisianalüüse ja kujundab ühiseid seisukohti IMERA meetmete elluviimiseks eri režiimide ajal – just nõukoda hindab, kas olukord võib eskaleeruda siseturu hädaolukorraks, ning toetab komisjoni vastava režiimi (valvsus- või hädaolukorrarežiimi) väljakuulutamise ettepaneku tegemisel. Teabevahetuse keskasutus (CLO) on iga liikmesriigi määratud keskne institutsionaalne üksus, mis vastutab IMERA meetmetega seotud teabe koondamise, töötlemise ja edastamise eest. CLO tegevus on kahepoolne: ühelt poolt koondab ta teavet riigisiseselt ning teiselt poolt suhtleb teiste liikmesriikide CLOde ja ELi tasandi CLOga. CLO ülesannete hulka kuulub ka varajaste hoiatuste ehk ad hoc hoiatuste edastamine – need on konkreetsete ja oluliste häirete või riskide kohta käivad teated, mis võivad ohustada siseturu toimimist või kriitiliste kaupade ja teenuste kättesaadavust. Tegemist ei ole igapäevaste häiretega, vaid hoiatustega, millel võib olla laiem mõju ELi siseturule või mis võivad viidata kriisi eskaleerumise võimalusele. Valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal muutub CLO roll eriti oluliseks, sest kriitiline teave peab liikuma kiiresti ja usaldusväärselt nii riigisisesel tasandil kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahel. CLO edastab kogu kriisi seisukohast olulise teabe SPC-le. Ühtne kontaktpunkt (SPC) tegutseb liikmesriikides siseturu hädaolukorrarežiimi ajal eeskätt kodanike, tarbijate, ettevõtjate, töötajate ja nende esindajate tugistruktuurina. SPC kaudu peab lõppkasutajal olema taotluse alusel võimalik saada pädevatelt asutustelt teavet kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist puudutavate riiklike piirangute kohta, mis on kehtestatud siseturu hädaolukorra ajal. Lisaks pakub SPC tuge riiklike siseturu kriisiga seotud menetluste ja vorminõuete täitmisel, näiteks digivormide rakendamise korral kriisi seisukohast oluliste teenuseosutajate piiriülese liikumise hõlbustamiseks (IMERA artikkel 22). 6 2.2.2. IMERA kolm kriisivalmiduse astet IMERA reguleerib kolme järjestikust kriisivalmiduse astet: valmisolekurežiim (või erandolukorra raamistik), valvsusrežiim ja siseturu hädaolukorrarežiim. Valmisolekurežiim tähendab IMERA kontekstis süsteemset ja pidevat ettevalmistust võimalikuks kriisiks. Selles protsessis täidab CLO keskset rolli siseriikliku teabevahetusvõrgustiku ülesehitamisel ja pädevate asutuste kaardistamisel, tagades, et kriisiolukorras oleks selge vastutusahel ja toimiv teabevahetus. Pädevate asutuste ülevaates tuleb selgelt välja tuua, millised rollid ja ülesanded on igale asutusele riigisisese õiguse alusel määratud siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide ajal. Valmisoleku osana on CLO-l ka kohustus edastada komisjonile ja teiste liikmesriikide CLOdele ad hoc hoiatused. Hoiatuse otsustamisel võtab CLO arvesse juhtumi mõju ulatust, kestust, piiriülest mõju ning seda, kas häire puudutab elutähtsate kaupade või teenuste tarneahelaid. Edastatud teavet käideldakse kooskõlas liidu ja riigisiseste konfidentsiaalsusnõuetega. ELi tasandil toetab valmisolekut IMERA nõukoda, kes hindab süsteemseid riske ja nende võimalikku mõju siseturule ning teeb komisjonile ettepanekuid koordineeritud valmisolekumeetmete kavandamiseks. Valmisoleku toetamiseks arendab komisjon kriisiohje haldusplatvormi (ECMP), mis hakkab toimima IMERA keskse teabevahetus- ja koordineerimisvahendina. Platvorm võimaldab reaalajas teabe jagamist, dokumentide vahetust, menetluste haldamist ning ametkondadevahelist koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel. ECMP esimene prooviversioon on juba valmis, kuid selle kasutuselevõtt on eeldatavasti kavandatud 2026. aasta lõpu poole, millele eelneb vahepealne testimisperiood. Valmisolekurežiimi kuulub ka vabatahtlike koostööprotokollide ettevalmistamine, mille raames võivad ettevõtjad koostöös komisjoniga kokku leppida eeldatavate häirete spetsiifilistes parameetrites, osalejate rollijaotuses ning selliste protokollide aktiveerimise mehhanismides ja nendega seotud meetmetes. Lisaks sellele töötab komisjon välja koolitused ja matkeharjutused CLOde töötajatele, et tugevdada kriisiks valmisolekut. Koolitused põhinevad varasemate kriiside kogemusel ning hõlmavad kogu kriisiohjamise tsüklit alates riskide tuvastamisest kuni meetmete rakendamiseni. Süsteemse valmisoleku osana viib komisjon nõukoja arvamusele tuginedes läbi stressiteste, sealhulgas sektori- ja piirkonnapõhiseid matkeharjutusi, mille eesmärk on hinnata võimalike siseturuhäirete mõju ja nende maandamise vajadust. Komisjon korraldab stressiteste regulaarselt, vähemalt kord kahe aasta jooksul, kaasates CLOde töötajaid ja vajaduse korral ka teisi sidusrühmi. Stressitestide tulemused edastatakse IMERA nõukojale ja nende kohta avaldatakse aruanne. Valvsusrežiim on IMERA kriisivalmidussüsteemi teine tase, mille eesmärk on tõsta siseturu seirevalmidust olukorras, kus on ilmnenud esialgsed viited võimalikule kriisile. Valvsusrežiimi kehtestamise ettevalmistus algab riikliku CLO ad hoc hoiatusest komisjonile võimaliku siseturuhäire kohta. Seejärel hindab IMERA nõukoda esitatud teavet ning annab 7 komisjonile oma arvamuse kriisi potentsiaalse mõju kohta. Nõukoja arvamust arvesse võttes võib komisjon teha nõukogule ettepaneku kehtestada siseturu valvsusrežiim. Režiim kehtestatakse nõukogu rakendusaktiga (artikli 14 lõige 1), milles määratakse kindlaks selle kestus (maksimaalselt kuus kuud, pikendamise võimalusega) ning rakendusakti kohustuslikud elemendid, sealhulgas kriisi esmane iseloomustus ja selle mõju siseturule, loetelu elutähtsatest kaupadest ja teenustest ning valvsusmeetmete pakett, millega liikmesriigid peavad valvsusrežiimi ajal arvestama. Valvsusrežiimi üks olulisemaid meetmeid on elutähtsate kaupade ja teenuste tarneahelate seire. Tarneahelate olukorda jälgivad liikmesriikide pädevad asutused, kes koguvad teavet tootmisvõimsuste, tarnetingimuste, kitsaskohtade ja võimalike sõltuvuste kohta, et tuvastada varakult potentsiaalsed turuhäired. Pädevad asutused edastavad seiretegevuse järeldused komisjonile ja IMERA nõukojale CLO kaudu. Juhul kui tarneahela olukorra hindamiseks ei ole võimalik saada vajalikku teavet muudest allikatest, võivad liikmesriikide pädevad asutused esitada valvsusrežiimi käigus koostatud ülevaate alusel valitud ettevõtjatele teabe vabatahtliku esitamise taotluse. Siseturu hädaolukorrarežiim on IMERA kriisijuhtimissüsteemi kõrgeim aste, mida kasutatakse olukorras, kus siseturgu mõjutav häire on muutunud ulatuslikuks ja tõsiseks ning ohustab kaupade, teenuste või isikute vaba liikumist kogu liidus. Hädaolukorrarežiimi kehtestamine tugineb sarnaselt valvsusrežiimi aktiveerimisele CLO edastatud ad hoc hoiatusele ning IMERA nõukoja hinnangule kriisi ulatuse ja mõjude kohta. Nende sisendite põhjal teeb komisjon Euroopa Nõukogule ettepaneku kehtestada siseturu hädaolukorrarežiim. Režiim kuulutatakse välja nõukogu rakendusaktiga, mis võib kehtida kuni kuus kuud ning mida on võimalik vajaduse korral pikendada. Rakendusaktis määratakse kindlaks kriisi täpsem iseloom, kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused ning meetmed, mille eesmärk on tagada siseturu toimimine hädaolukorra ajal. Siseturu hädaolukorrarežiimis täidavad liikmesriikide CLOd keskset rolli siseturuga seotud kriisiteabe koondamisel ja edastamisel. Riiklik SPC abistab pöördujaid riiklike kriisimeetmete ja liikumispiirangute kohta teabe saamisel ning nende kohaldamise mõistmisel. Hädaolukorra väljakuulutamisega kaasneb kriisimeetmete pakett, mille eesmärk on hoida ära siseturu edasine destabiliseerumine, leevendada tarnehäireid ning taastada kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine. 2.2.3. IMERA meetmed siseturu hädaolukorrarežiimi ajal Üks IMERA siseturu hädaolukorrarežiimi kõige konkreetsemaid ja praktilisemaid sekkumismeetmeid on kriisi seisukohast oluliste tehniliste toodete vastavushindamise lihtsustamine. Tavapärastes tingimustes peavad sellised tooted – näiteks elektriseadmed, raadioseadmed, ehitustooted, masinad ja muud ELi ühtlustamisõigusaktidega kaetud tehnilised tooted – läbima ametliku vastavushindamismenetluse enne, kui neid võib ELi turule lasta. Selle protsessi käigus kinnitab sõltumatu teada antud asutus, et toode vastab kõigile Euroopa Liidu ohutus- ja kvaliteedinõuetele. 8 Hädaolukorras võib aga selline standardmenetlus osutuda ajamahukaks ja tekitada tarneahelates tõrkeid, millel on otsene mõju elanike heaolule ja ettevõtjate toimevõimele. Näiteks pandeemia ajal põhjustas isikukaitsevahendite nappus kriitilisi olukordi, kuna mitmed tooted ei jõudnud turule piisavalt kiiresti. Selliste olukordade vältimiseks sätestab IMERA, et teada antud asutused peavad komisjoni rakendusaktiga määratud kriisi seisukohast oluliste toodete vastavushindamise prioriteetseteks hinnatud taotlusi menetlema eelisjärjekorras. See tähendab, et nende toodete hindamine peab toimuma kiirendatud korras ning vajaduse korral eraldi töövoona, et tagada kiire turulepääs ja vältida viivitusi, mis tekiksid nende käsitlemisel koos vähem kriitiliste toodetega. Lisaks näeb IMERA ette, et liikmesriigid võivad erandkorras lubada kriisi seisukohast oluliste toodete turuleviimist ka ilma teada antud asutuse osaluseta vastavushindamises. Sellisel juhul peab tootja ise tõendama, et toode vastab kõigile kohaldatavatele olulistele ohutusnõuetele. Selleks võib tugineda rahvusvahelistele või riiklikele standarditele või komisjoni määratud ühistele kirjeldustele, mis loovad eeldatava vastavuse. Selline erand võimaldab näiteks teatud masinate, seadmete või logistika taristuga seotud tehniliste toodete kiiremat turuleviimist ilma liigsete halduslike viivitusteta. Järgmine oluline meede on IMERA raames komisjoni õigus esitada ettevõtjatele kriisi seisukohast oluliste toodete tarnimiseks või tootmiseks prioriteetseid taotlusi. See tähendab, et kui mõni ettevõtja on võimeline tootma või tarnima kriisi seisukohast olulisi kaupu, võib komisjon paluda neil täita neid taotlusi eelisjärjekorras. Selline palve põhineb lähenemisviisil „täida või põhjenda“ (comply or explain) – ettevõtjal on kohustus kas tellimus täita või esitada põhjendus selle täitmata jätmise kohta. Sarnane mehhanism kehtib ka komisjoni teabepäringute puhul. Siseturu hädaolukorras võib komisjon küsida ettevõtjatelt teavet nende tootmisvõimsuse, olemasolevate varude või tarnevõimekuse kohta. Ettevõtjad peavad sellistele päringutele vastama või keeldumist põhjendama. Siseturu hädaolukorrarežiimis võivad liikmesriigid samuti ühineda komisjoni korraldatavate kriisi seisukohast oluliste toodete koordineeritud või ühishangetega. Hädaolukorrarežiimis rakendatakse ka meetmeid, mis toetavad kriitiliste töötajate vaba liikumist (näiteks tervishoiu-, energia-, transpordi- või toidutööstuse töötajad) siseturul. Komisjon võib kehtestada ühtsed digivormid või standarditud tõendid, mis kinnitavad töötaja rolli kriisi seisukohast olulises tarneahelas või teenuses, et lihtsustada nende piiriülest liikumist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse hädaolukorra seadust, halduskoostöö seadust, maksukorralduse seadust ja toote nõuetele vastavuse seadust, et sätestada IMERA ja koondmääruse kohaldamiseks vajalikud koostöö ja teabevahetuse korralduse ning vastavushindamise erandi rakendamise siseriiklikud alused. 3.1. Hädaolukorra seaduse muutmine 3.1.1. Teabevahetuse keskasutuse ja ühtse kontaktpunkti määramine (uus § 141) HOSi uue §-ga 141 sätestatakse IMERA rakendamiseks vajalikud sätted CLO ja SPC määramise kohta. 9 Lõikega 1 sätestatakse, et teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti ülesandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 artikli 8 lõike 1 ja artikli 24 lõike 1 tähenduses täidab MKM. Lõiked 2–4 sätestavad alused teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunktiga seotud ülesannete andmiseks MKMilt HOSi § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühingule (EVK) halduslepinguga. EVK valiku põhjuseks on selle senine kogemus varude ja tarneahelatega seotud riskide maandamisel, mis sobitub IMERA alusel vajaliku koordineeriva rolliga. Kuigi IMERA kohaldamisalast on energiatooted välja jäetud, on EVK-l vedelkütusevarude haldamise kogemus ning laialdane koostöövõrgustik nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste partneritega. Nendele analoogsetele kogemustele tuginedes on EVK kõige sobivam asutus, kes saab välja arendada CLO ja SPC ülesannete täitmiseks vajaliku võime. Eelnevast lähtudes on EVK-le ülesannete üleandmine põhjendatud, mistõttu ei kohaldata HKTSi §-e 6, 13 (muudatused on sätestatud eelnõu §-s 2) ega 14. Kooskõlas HKTSi §-ga 4 määratakse seaduses ülesande sisu viitega IMERA-le, haldusjärelevalve tegija ning ülesande täitmise kord ja täitja juhuks, kui EVK ei saa ülesannet täita. Halduslepingu sõlmib MKM, kes teeb ka haldusjärelevalvet ülesande täitmise üle. Juhul kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või EVK-l esineb muu takistus haldusülesannet täita, täidab ülesannet MKM. Lisaks tehakse muudatused halduskoostöö seaduses (vt eelnõu § 2). CLOna käitleb EVK IMERA rakendamisega seotud teavet vastavalt selle tundlikkuse tasemele, tagades artikli 13 lõikes 2 (ad hoc hoiatused) sätestatud konfidentsiaalsuse ning julgeoleku- ja ärisaladuste kaitse, samuti artikli 16 lõigetes 2, 3 ja 5 (tarneahelate seire) ning artiklis 43 sätestatud teabekaitse- ja turvanõudeid. Asutusesiseseks (AK) mõeldud teavet käideldakse vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud alustele ning sama paragrahvi lõikes 2 ja §-s 38 kehtestatud juurdepääsu- ja käitlemisnõuetele. Riigisaladuse (RS) tasemel teabe käitlemisel järgitakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning selle alusel kehtestatud turvanõudeid. Seetõttu toimub IMERA raames RS-tasemel teabe käitlemine MKMi ruumides, kuna EVK-l puudub selleks vajalik varustus ja turvatud ruumid. IMERA raames kasutatavates infosüsteemides või platvormides, nagu Euroopa kriisiohje platvorm ECMP, antakse ligipääs üksnes nendele isikutele, kellel on tööülesannetest tulenev vajadus teabele ligi pääseda ning RS-teabe puhul tehakse ka vastav julgeolekukontroll. IMERA ülesannete täitmiseks on ECMP-le ligipääs eelkõige MKMil ja EVK-l, kuid see ei välista vajaduse korral ja kohaselt ka teiste asutuste kaasamist. Enne ad hoc hoiatuse edastamist siseturu häire kohta, mis on IMERA raamistiku keskne meede, teavitab EVK MKMi ning Riigikantseleid. Hoiatuse edastamise otsus kooskõlastatakse majandus- ja tööstusministriga. Pärast riigisiseselt kinnitatud kooskõlastust edastab EVK hoiatuse komisjonile ning teistele liikmesriikidele läbi ECMP. Lõige 5 loob teabevahetuskoostööks õigusliku aluse, mille kohaselt on MKMil ning EVK-l õigus saada IMERA rakendamiseks vajalikku teavet kõigilt valitsusasutustelt, nende hallatavatelt riigiasutustelt ja riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest. Praktikas hõlmab koostöö Riigikantseleid, Siseministeeriumi ja Häirekeskust, Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliametit, Statistikaametit, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduametit, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit, Sotsiaalministeeriumi, Terviseametit, Ravimiametit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. 10 Loetelu ei ole ammendav ning võimaldab kaasata ka teisi valitsusasutusi vastavalt kriisi olemusele, ulatusele ja tekkivale teabevajadusele. Selline avatud ja paindlik regulatsioon tagab, et EVK saab CLOna täita oma ülesandeid seaduslikult, et andmevahetuse mehhanismid on kohandatavad eri tüüpi kriiside korral. Konkreetsed asutused ja koostöövormid määratakse töökorralduslike kokkulepete tasandil, mis võimaldab reageerida kiiresti ja vältida seaduse pidevat muutmist. Oluline on rõhutada, et komisjoni kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimi väljakuulutamine ei asenda riigis kehtivat kriisiohjesüsteemi, vaid täiendab seda. Režiimi rakendamisel hakatakse kohaldama Eestis HOSi alusel loodud hädaolukorra juhtimise korda, mille raames määratud ministeerium või asutus vastutab olukorra lahendamise eest. EVK roll on olla teabe vahendaja ja koondaja, samal ajal kui kriisi praktiline lahendamine toimub pädeva asutuse juhtimisel vastavalt HOSile. 3.2. Halduskoostööseaduse muutmine 3.2.1. EVKga halduslepingu sõlmimise võimaldamine ilma kooskõlastusnõudeta Muudatus on vajalik seoses HOSi lisatava §-ga 141. Eelnõuga täiendatakse halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 punktiga 33, et võimaldada halduslepingu sõlmimist MKMi ja EVK vahel IMERA artiklite 8 ja 24 rakendamiseks ehk CLO ja SPC määramiseks. Lisatava punkti eesmärk on tagada avaliku ülesande täitmine riigi kontrollitava äriühingu (EVK) kaudu olukorras, kus teabevahetuse ja koordineerimise funktsioonide üleandmine on seaduses juba ette nähtud hädaolukorra seaduse uues §-s 141 ning mõlemad asutused (MKM, EVK) kuuluvad sama ministri (majandus- ja tööstusministri) valitsemisalasse. Selline lahendus võimaldab halduslepingu kiiret sõlmimist ilma kooskõlastuskohustuseta. Kuna tegemist ei ole turutingimustel teenuse ostmisega, vaid avaliku ülesande täitmise korraldamisega riigi kontrollitava äriühingu kaudu, ei kohaldata halduslepingu sõlmimisel ka riigihangete seadust. Sarnast erandit on kasutatud ka halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 teistes punktides, kus riigi äriühingule seadusest tuleneva avaliku ülesande andmisel ei kohaldata riigihangete ega kooskõlastuse nõudeid. 3.3. Maksukorralduse seaduse muutmine 3.3.1. IMERA artikli 8 lõike 3 kohase teabe edastamise võimaldamine EVK-le Muudatus tuleneb HOSi lisatavast §-st 141 ning artikli 8 lõikest 3, mis sätestab EVK-le esitatavad teabe saamise ja vahetamise kohustused. IMERA kohaselt peab EVK olema võimeline saama riigi asutustelt, sealhulgas andmekogudest, kogu teavet, mis on vajalik siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi rakendamiseks. Selleks täiendatakse maksukorralduse seaduse § 29 lõiget 1 punktiga 292, mis võimaldab edastada maksusaladust vaid ulatuses, mis on vältimatult vajalik MKMi või halduslepingu alusel tegutseva EVK ülesannete täitmiseks IMERA raames. Muudatus ei laienda maksusaladuse avaldamise üldist režiimi ega loo uut üldist andmevahetuskohustust; tegemist on kitsalt IMERA kohaste kriisiohjeülesannete täitmiseks vajaliku erisusega. Kuna CLO ülesannete täitmine on seadusest tulenev avalik ülesanne, ei ole 11 tegemist teabe edastamisega eraõiguslikul eesmärgil ning muudatus ei too kaasa lisakohustusi maksuhaldurile väljaspool IMERA raamistikku. 3.4. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine 3.4.1. Vastavushindamisest ajutise erandi tegemise võimaldamine (uus § 211) Eelnõuga lisatakse toote nõuetele vastavuse seadusesse uus § 211, mis annab TTJA-le volituse lubada ajutiselt kriisiolukorras turule lasta kriisi seisukohast olulisi tooteid, kasutades selleks Euroopa Liidu ühtlustamisõigusaktidesse lisatud hädaolukorramenetluste kohaldamist. Eelnõu ei hõlma (EL) 2024/2749 direktiiviga muudetava kümne tootedirektiivi kohaselt ette nähtud muudatuste ülevõtmist, kuna nende siseriiklik ülevõtmine toimub eraldi, määruse eelnõuga. Lisatava erandiga saab rakendada IMERA artikli 28 lõiget 1, mis võimaldab hädaolukorras turule lubada komisjoni rakendusaktiga kriisi seisukohast oluliseks määratud kaupu ilma tavapärase teada antud asutuse tehtud vastavushindamise menetluseta. Sellisel juhul annab TTJA loa nende toodete hädaolukorraaegseks turule laskmiseks ja – kui see on asjakohane – kasutuselevõtuks tingimusel, et on tagatud vastavus kõigile kohaldatavatele olulistele ohutusnõuetele. Nõuetele vastavust saab tõendada mitmel viisil, sealhulgas näiteks riiklik asutus tootja esitatud näidiste testimise kaudu. TTJA antud loas tuleb seejuures selgelt kirjeldada konkreetsed menetlused, mida nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutati, ning nende tulemused. Lisatav säte võimaldab rakendada koondmäärusega (EL) 2024/2748 muudetavatesse otsekohalduvatesse ELi tootemäärustesse ja koondirektiiviga (EL) 2024/2749 muudetavatesse tootedirektiividesse lisatavat vastavushindamise menetluse erandit, kus ei nõuta teada antud asutuse osalust. TTJA määramine IMERA artikli 28 lõike 1 vastavuserandi rakendamiseks siseturu hädaolukorrarežiimis tuleneb selle pädevusest vastavushindamisasutustele tegevuslubade väljastajana (TNVSi § 30 lg 11) ning turujärelevalveasutusena harmoneeritud tootealast õigust kohaldades (TNVSi § 50 lg 5). TTJA ülesannete hulka kuulub toodete turujärelevalve ja järelevalvemeetmete rakendamine, sealhulgas sekkumine ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete puhul. Ametil on pikaajaline kogemus tooteohutuse valdkonnas, sh koostöö teada antud asutustega, ning tehniline pädevus hinnata, kas konkreetne toode võib erandkorras turule lubamisel siiski vastata olulistele ohutusnõuetele. Lisaks on TTJA-l vajalik haldusvõime teha ajakriitilisi otsuseid ja viia ellu vastavat turujärelevalvet. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega üksnes määruse (EL) 2024/2747 ning seda täiendavate koondaktide (EL) 2024/2748 ja (EL) 2024/2749 terminoloogiat, sealhulgas neis sätestatud termineid, lühendeid ja ülesannete nimetusi (nt „siseturu hädaolukorrarežiim“, „teabevahetuse keskasutus“, „ühtne kontaktpunkt“ jms). 12 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohase seadusega täiendatakse HOSi ja TNVSi vajalike normide ning halduskorralduslike sätetega, tehakse muudatus HKTSis ning täiendatakse MKSi IMERA artiklite 8 lõikest 3 ja 24 tuleneva teabevahetuse ning artikli 28 lõikes 1 sätestatud vastavushindamise erandi võimaldamiseks siseturu hädaolukorrarežiimis. 6. Seaduse mõjud Seaduseelnõuga kavandatavad muudatused tulenevad vahetult IMERA määrusest. Nende mõju avaldub eelkõige kriisiohjerežiimides, st valvsusrežiimis ja siseturu hädaolukorrarežiimis. Valmisolekurežiimis ehk tavapärasel ajal puudutab IMERA mõju peamiselt liikmesriikide avalikku sektorit, kelle ülesanded keskenduvad siseturu toimimist mõjutavate riskide jälgimisele ja analüüsile, asutustevahelise ning ELi tasandi koostöö ja teabevahetuse tagamisele ning kriisiolukordadeks vajaliku valmisoleku hoidmisele. IMERA rakendamisest tulenevate mõjude esinemise sagedus on üldjuhul väike, kuna kriisimeetmed rakenduvad üksnes juhul, kui Euroopa Liidu Nõukogu kehtestab vastava kriisiohjerežiimi. Samas on mõju ulatus nende režiimide kehtestamise korral suur, hõlmates kogu Euroopa Liidu siseturgu ning mõjutades ka Eesti ettevõtluskeskkonda ja majandustegevust. IMERAga seotud muudatustest tulenevad mõjud avalduvad eelkõige riigi julgeoleku ja majanduse valdkonnas (sh mõju halduskoormusele) ning riigiasutuste korralduses, sh kriisikoordineerimise, teabevahetuse ja turvanõuete täitmise tugevdamises. Sotsiaalset mõju ei teki, samuti puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Mõju hindamisel on keskendutud sellele, kuidas mõjutab määruse rakendamine Eesti avalikku sektorit ning ettevõtjaid – eelkõige elutähtsate ja kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste tootmise või tarnimisega hõlmatud ettevõtjaid (loetelu määratakse samuti nõukogu rakendusaktiga). Neile võivad kriisiohjerežiimide kehtestamise korral tekkida teabeandmise, koostöö ja prioriteetsete taotluste täitmise lisakohustused. IMERA kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate arvu ei ole võimalik täpsustada, sest see kujuneb juhtumipõhiselt ning sõltub kriisi liigist, elutähtsate ja kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste loetelust ning nende tootmise ja tarnimisega seotud tarneahelate ulatusest. Peamised (otseselt mõjutatud) sihtrühmad: 1) riigiasutused, eelkõige MKM, EVK TTJA ja HÄK, kelle roll ja vastutus kriisikoordineerimisel, järelevalvel ja teabevahetuses suureneb; 2) ettevõtjad; 3) tarbijad. Raamistiku positiivne mõju seisneb eelkõige selles, et liikmesriigid – sealhulgas Eesti – saavad ELi tasandi koordineerimismehhanismi, mis aitab kriisiolukorras tagada siseturu toimimist, ennetada või leevendada tarneahelate katkestusi ning toetada kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumist. 6.1.1. Mõju ettevõtjatele IMERA rakendamine toob ettevõtjatele kaasa mitmeid siseturu toimimise tagamiseks suunatud kohustusi ja ootusi, mis sõltuvad sellest, milline režiim (valmisoleku-, valvsus- või hädaolukorrarežiim) on parasjagu kehtestatud. 13 Valmisolekurežiimis julgustab komisjon ettevõtjaid koostama vabatahtlikke kriisiprotokolle, milles lepitakse kokku, milliste häirete korral protokoll rakendub, kes milliseid ülesandeid täidab ning milliseid samme kriisi korral astutakse. Valvsusrežiimis võivad liikmesriigi pädevad asutused koostöös EVK-ga artikli 16 lõike 4 alusel esitada ettevõtjatele vabatahtlikke teabepäringuid elutähtsate kaupade ja teenuste tarneahelate, toodangu, kitsaskohtade ja sõltuvuste kohta. Siseturu hädaolukorrarežiimi ajal on komisjonil artikli 27 kohaselt õigus esitada ettevõtjatele teabepäringuid tootmisvõimsuse, varude, tarneahelate, kriitiliste komponentide ja tarnetingimuste kohta. Ettevõtjal on õigus andmete esitamisest keelduda, kuid üksnes mõjuval ja põhjendatud põhjusel, ning teabenõuet võib kasutada üksnes juhul, kui see on otseselt vajalik kriisi lahendamiseks. Lisaks võib komisjon artikli 29 alusel esitada ettevõtjatele kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste tootmiseks või tarnimiseks prioriteetseid taotlusi. Kui ettevõtja sellise taotluse aktsepteerib, muutub see kohustuslikuks ning selle põhjendamatu täitmata jätmine võib kaasa tuua rahatrahvi. Kõigi meetmete puhul on keskseteks põhimõteteks proportsionaalsus, VKEde halduskoormuse minimeerimine ning teabe konfidentsiaalsuse ja ärisaladuste kaitse. IMERA rakendamine suurendab aga ettevõtjate tegutsemiskindlust, kuna tarneahelate varajane seire ja süsteemne teabevahetus võimaldavad paremini prognoosida kriise ning vähendada ootamatute katkestuste mõju. Hädaolukorra ajal pakuvad selged juhised ja SPC kaudu jagatav ühtne teave kriisimeetmetest paremat õigusselgust, vähendades killustunud nõuete riski. Samuti võivad prioriteetsed taotlused anda ettevõtjatele uusi ärivõimalusi valdkondades, kus nõudlus kriisi ajal suureneb. 6.1.2. Mõju tarbijatele Tarbijate jaoks ei kaasne IMERA rakendamisega otseseid kohustusi, kuid kaudselt mõjutab määrus nende õigusi ja heaolu märgatavalt. Meetmed, mille eesmärk on tagada oluliste kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine kriisiolukorras – näiteks musta nimekirja kuuluvate piirangute seadmise keeld (artikkel 21), liikumise prioriseerimine kriisi seisukohast oluliste teenuste osutajate jaoks (artikkel 22 lg 3) ning SPC kaudu pakutav teave –, aitavad säilitada kaupade ja teenuste kättesaadavust, ennetada turuhäiretest tingitud hinnatõuse või defitsiiti ning suurendavad hädaolukorras ühiskonna kindlustunnet. Lisaks aitavad tarbijate heaolu tagada ka hädaolukorramenetlused, mille IMERA ja sellega seotud koondaktid kehtestavad eesmärgiga säilitada kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus. 6.1.3. Mõju riigiasutuste korraldusele Seaduse rakendamine eeldab mitme uue haldusülesande täitmist ning koordineeritud koostööd komisjoni ja teiste liikmesriikidega. Riigiasutuste töökoormus suureneb eelkõige MKMile, EVK-le ja TTJA-le lisanduvate ülesannete tõttu. Lisaks täidab HÄK KRITi kaudu üldise ja standarditud teabe edastamise funktsiooni EVK tagatud teabe alusel siseturu hädaolukorrarežiimis. 14 MKM ja IMERA nõukoja liikmesus Eesti esindaja IMERA nõukojas ning tema asendusliige määratakse MKMist, arvestades ministeeriumi vastutavat rolli IMERA rakendamisel. IMERA nõukoda koguneb vähemalt kolm korda aastas. Valvsus- või siseturu hädaolukorrarežiimi korral võib nõukoja töö muutuda sagedasemaks ja operatiivsemaks. Tulevikus võib sõltuvalt konkreetse kriisi olemusest asendusliikmeks määrata ka teise kriisiolukorra seisukohast asjakohase ministeeriumi või riigiasutuse esindaja. EVK tegevused valmisolekurežiimis Valmisolekurežiimis on EVK roll asutustevahelise koostöö- ja teabevahetuskorra ülesehitamine ja hoidmine. Lisaks tagab EVK siseturu toimimist puudutava üldise olukorrateadlikkuse, sealhulgas julgeolekuohtude, majandusnäitajate, rahvatervisega seotud kriiside ja loodusõnnetuste kontekstis riskide analüüsimise. Nimetatu alusel teavitab EVK CLO rollis komisjoni ad hoc juhtumitest, mis võivad mõjutada siseturu toimimist, olla piiriülese mõjuga või eskaleeruda siseturu kriisiks. EVK varasem kogemus tarneahelate ja riskide jälgimisel, eelkõige vedelkütuse valdkonnas, toetab nimetatud ülesannete täitmist. Lisaks hõlmab valmisolekurežiim kohustuslikku osalemist komisjoni korraldatavatel koolitustel ja stressitestidel, võrgustikutööd teiste liikmesriikidega ning koostöö- ja teabevahetussuhete hoidmist ettevõtjate ja partnerasutustega. Valvsusrežiimi seire: pädevad asutused ja EVK rollijaotus Valvsus- ja siseturu hädaolukorrarežiimis toimub tarneahelate seireinfo edastamine pädevate asutuste poolt Euroopa Nõukogu rakendusaktis sätestatud tehniliste parameetrite alusel. EVK roll on pädevate asutuste edastatud teabe koondamine, analüüsimine ja süstematiseerimine ning selle edastamine komisjonile ja teistele liikmesriikidele ECMP kaudu. Lisaks vahendab EVK vajaduse korral koostöös pädevate asutustega ettevõtjatele suunatud vabatahtlikke teabepäringuid. Seirenäitajad võivad hõlmata elutähtsate või kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavust mõjutavaid tegureid (vastavalt IMERA põhjenduspunktile 37), sealhulgas: • teavet tootmisvõimsuste kohta; • teavet vajaliku tööjõu kättesaadavuse kohta; • andmeid varude kohta; • teavet tarnijate ja teenuseosutajate võimalike piirangute kohta; • teavet mitmekesistamise ja asendamise võimaluste kohta; • teavet nõudluse tingimuste ja võimalike kitsaskohtade kohta; • teavet kriisi seisukohast olulise tööjõu kättesaadavuse ning isikute vaba liikumist mõjutavate piirangute kohta, sealhulgas töötajate, teenuseosutajate ja muude tarneahelates osalevate isikute liikumisega seotud takistuste kohta. Koostöö pädevate asutustega tugineb valvsus- ja siseturu hädaolukorrarežiimi seire kontekstis eelkõige tavapärastele koostöösuhetele ning põhineb esmajoones olemasolevatel andmetel. IMERA raamistiku rakendamine Eestis ei näe pädevatele asutustele ette uusi püsivaid ega regulaarseid seirekohustusi. Seire raames edastatav teave esitatakse üldjuhul isikustamata ja agregeeritud kujul, välja arvatud juhul, kui osutub vältimatuks MTA valduses oleva 15 maksusaladust sisaldava teabe kasutamine (näiteks juhul, kui nõukogu rakendusaktiga sätestatakse konkreetse ettevõtja tarneahela seire). Andmete edastamise sagedus ja ulatus määratakse kindlaks nõukogu rakendusaktis sätestatud seire tehniliste parameetrite alusel. Ettevõtjatele esitatakse teabe vabatahtliku esitamise taotlusi üksnes juhul, kui olemasolevatest andmetest ei piisa seireülesande täitmiseks. Püsivat ööpäevaringset valmisolekut EVK-lt valvsus- ega siseturu hädaolukorrarežiimis ei looda, kuna ööpäevaringse valmisoleku ja reageerimisvõime tagamine on IMERA määruse kohaselt ainult soovituslik (IMERA põhjenduspunkt 27). Siseturu hädaolukorrarežiim: EVK, HÄK, TTJA SPC rollis koondab EVK siseturu hädaolukorrarežiimi ajal veebilehele kriis.ee ettevõtjatele ja kodanikele suunatud asjakohase teabe riiklike kriisimeetmete ja menetluste kohta eesti ja inglise keeles, arvestades piiriüleste kasutajate teabevajadust, lähtudes IMERA artikli 24 nõuetest. Vajaduse korral abistab EVK pöördujaid menetluste lõpuleviimisel ning asjakohaste vormide täitmisel. EVK ei tõlgi õigusakte – ametlike tõlgete korraldamise eest vastutavad vastavad pädevad asutused. Teabe edastamise üheks kanaliks on samuti HÄKi juhitav riiklik kriisiinfotelefon (KRIT), mille kaudu edastatakse ettevõtjatele ja kodanikele üldist ja standarditud teavet kehtivate riiklike kriisimeetmete kohta. EVK roll on seejuures tagada HÄKile ajakohane ja usaldusväärne teave. HÄK ei vastuta kriisimeetmete tõlgendamise ega pädevate asutustega suhtlemise eest. Individuaalsete ja keerukamate päringute korral suunatakse pöördujad EVK poole, kes vajaduse korral kaasab pädevad asutused ning vahendab saadud teabe pöördujale. Kui piiriülese sihtrühma esindaja pöördub KRITi poole teabe saamiseks Eestis kehtivate kriisimeetmete kohta, edastab HÄK võrdselt kohalike pöördujatega standarditud teavet ning suunab vajaduse korral pöörduja kas veebilehele kriis.ee või otse EVK poole. TTJA tagab, et kriisi seisukohast oluliste ning vastavushindamise erandi alusel turule lastud toodete ohutus vastaks tavapärase menetluse tasemele ning teeb vajaduse korral koostööd teiste liikmesriikide turujärelevalveasutuste ja komisjoniga. 6.1.4. Võimalikud ebasoovitavad mõjud ja riskid Eelnõuga kavandatavate muudatuste ebasoovitava mõju riskid võivad avalduda ettevõtjate halduskoormuse ja riigiasutuste töökoormuse kasvus ning ärisaladuste või muu konfidentsiaalse teabe väärkasutuses. Need riskid on maandatud muudatuste proportsionaalsus- ja vajaduspõhimõtte, VKEde halduskoormuse minimeerimise nõuete, rangete andmekaitse- ja ärisaladuse kaitse meetmete ning komisjoni ja liikmesriikide järelevalvemehhanismide kaudu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud MKM delegeerib CLO ja SPC ülesannete täitmise EVK-le halduslepingu alusel. 16 EVK kulud EVK prognoositav kulu on umbes 0,3 miljonit eurot aastas, mis sisaldab personali-, arendus- ja halduskulusid ning on vajalik, et täita IMERAst tulenevad kohustused selle rakendamise hetkest alates9. CLO ja SPC ülesannete täitmise korraldamine eeldab EVK-lt piisavat võimekust ja haldussuutlikkust ning IMERAst tulenevate koordineerimis-, analüüsi- ja teabevahetusülesannete täitmise suutlikkust, mille maht ja intensiivsus varieeruvad olenevalt rakenduvast IMERA režiimist (valmisoleku-, valvsus- ja siseturu hädaolukorrarežiim). EVK halduskulud on seotud olemasolevate ELi ja riigisiseste lahenduste kasutuselevõtu, kohandamise ja haldamisega, sealhulgas turvalise teabevahetuse, dokumendihalduse, andmebaasidele ja analüütilistele tööriistadele ligipääsu tagamisega. EVK kasutab komisjon loodavat ECMP ad hoc hoiatuste ja pädevatelt asutustelt IMERA raamistiku rakendamiseks vajaliku teabe ning vajadusel ettevõtjatelt koondatud tarneahelate kohta teabe edastamiseks. IMERA raames siseriiklikuks teabevahetuseks eraldi riiklikke IT-arendusi ega liidestusi ei planeerita ning kulud on arvestatud ilma nendeta; siiski tuleb EVK-l koos pädevate asutuste ja ettevõtjatega kokku leppida selge teabevahetuse kord. Arvestades IMERAst tulenevate ülesannete ulatust, EVK praegust suurust (14 töökohta) ning asjaolu, et vajalikku analüütilist võimekust ja haldussuutlikkust ei ole võimalik katta olemasolevate sisemiste ressursside arvelt, on IMERA rakendamiseks vaja luua EVK-s kaks uut ametikohta, millest üks on analüütiliste ülesannete täitmiseks ning teine koordineerivate ja teabevahetusega seotud ülesannete täitmiseks. ECMP arendamise ja ülalpidamisega seotud kulud katab komisjon ning platvormi kasutamine ei too liikmesriikidele kaasa otseseid lisakulusid. IMERA rakendub 2026. aasta keskel, seega on esimese aasta kulu väiksem ning selle katab EVK oma eelarvest. Alates aastast 2027 on vaja kulud katta riigieelarvest ning kaasneva lisakulu katmiseks esitab MKM lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessi kaudu. HÄKi kulud KRITi kasutamine IMERA rakendamise toetamiseks ei eelda eraldi lepingu sõlmimist, kuna EVK ja MKMi vahel on kehtiv leping. Leping katab jooksvad kulud ning siseturu hädaolukorrarežiimis kaetakse lisakulud eraldi mehhanismide kaudu (sh Vabariigi Valitsuse reserv). Lepingut täiendatakse sättega, mis annab EVK-le õiguse IMERA tegevuste raames edastada teavet KRITi kaudu ning saada selleks vajalikku teavet HÄKilt. TTJA kulud TTJA määramine vastutavaks vastavushindamisest tehtava erandi siseturu hädaolukorrarežiimi aegse rakendamise eest tugineb ameti senisele pädevusele tooteohutuse ja vastavushindamise valdkonnas ning eraldi eelarvelist rahastust TTJA-le ei kavandata. Praktikas võib ülesanne 9 Kulude arvestus on tehtud eeldusel, et ülesanded ei hõlma ööpäevaringse valmiduse loomist, riigisaladuse tasemel teabe töötlemist ega riiklikke IT-arendusi. 17 põhjustada ajutist töökoormuse kasvu siseturu hädaolukorrarežiimi ajal, kuid selleks ei looda eraldi ametikohti ega struktuuriüksusi. MKMi kulud Lisaks võivad IMERA nõukoja töös osalemisega kaasneda Eestile kulud seoses Eesti esindaja ja tema asendusliikme lähetustega Brüsselisse. Need kulud sõltuvad nõukoja töö intensiivsusest ja kohtumiste sagedusest ning kaetakse üldjuhul kehtivate lähetuskulude reeglite alusel olemasolevate eelarveridade arvelt. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamine ei nõua uute rakendusaktide kehtestamist. Samuti ei kaasne seadusemuudatustega vajadust muuta ega kehtetuks tunnistada kehtivaid õigusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 29. mail 2026, sest samal päeval muutub kohustuslikuks IMERA ja sellega kaasneva koondmääruse (EL) 2024/2748 kohaldamine. Eelnõu kooskõlastamisse olid kaasatud asutused ja organisatsioonid, keda kavandatud muudatused võivad puudutada. Asjaomased pädevad asutused on teadlikud sellest, mis kuupäeval muutub IMERA määruse rakendamine kohustuslikuks, ning neil on võimalik teha IMERAst tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud ettevalmistused. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Riigikantseleile, samuti arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, AS-ile Eesti Varude Keskus, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Häirekeskusele, Maksu- ja Tolliametile, Statistikaametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Terviseametile ning Ravimiametile. Eelnõule kooskõlastamisel esitatud märkused ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas. Algatab Vabariigi Valitsus … 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 18  Riigikantselei 30.03.2026 nr 2-2/1146-1 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduseelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitan Vabariigi Valitsuse istungile hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri koos lisaga. . Svetlana Štšur +372 715 5822 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158