Hr. Märt Ots 27.11.2018 nr 1-4.2/1596
Konkurentsiamet
Koopia:
Hr. Kaur Kajak
Tehnilise Järelevalve Amet
Hr. Ahti Kuningas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teenindusrajatiste kasutustasust AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril
Austatud härra peadirektor
Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on oma 23.11.2018 otsusega nr 1-10/18-385 määranud AS Eesti
Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 09. detsembril 2018. a algavaks liiklusgraafikuperioodiks, mis
seisneb raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagava põhiteenuste kasutustasus ehk minimaalse
juurdepääsupaketi tasus: 0,43 eurot rong/km kohta ja 0,00107 eurot brutotonn/km kohta ning erinevates
lisatasudes.
Otsuse seletuskirjas märgib TJA, et on määranud 2018/2019 liiklusgraafikuperioodiks üksnes põhiteenuse
kasutustasu, mille määramist AS Eesti Raudtee taotles. Lisa- ja abiteenuseid 2018/2019
liiklusgraafikuperioodil AS Eesti Raudtee ei paku.
Seletuskirjast nähtub, et 07. septembri 2018. a e-kirjaga teavitas AS Eesti Raudtee Tehnilise Järelevalve
Ametit sellest, et AS Eesti Raudtee juhatus kinnitas teenindusrajatiste kasutada andmise tasu veeremi
liikumisel AS Eesti Raudtee infrastruktuurilt mitteavaliku raudtee infrastruktuurile või vastupidi, ning
veeremi liikumisel mitteavaliku raudtee infrastruktuurilt mitteavaliku raudtee infrastruktuurile üle AS
Eesti Raudtee infrastruktuuri. Eeltoodust tulenevalt esitas AS Eesti Raudtee 20. septembri 2018. a e-
kirjaga korrigeeritud andmestiku, kus on vastavalt vähendatud põhiteenuse otsekulu ja põhiteenuse
osutamisega seotud vara väärtust.
Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse seletuskirjast ei nähtu, nagu oleks TJA võrrelnud seejuures
teenindusrajatise kasutada andmise tasu teenindusrajatiste mõistega Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2012/34/EL ja Raudteeseaduse § 581 tähenduses.
Raudteeveo-ettevõtja seisukohalt on tegemist arusaamatu olukorraga, kus sisuliselt on mindud mööda
Direktiivi, Raudteeseaduse ja Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika mõttest ning
kehtestatud AS Eesti Raudtee juhatuse otsusega tasu teenuse eest, mis on oma olemuselt osa
raudteeinfrastruktuuri kasutustasust juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja teenindusrajatisi ühendava
infrastruktuuri kasutamise eest, mis teatavasti võib koosneda üksnes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja
sellekohaste teenuste otsestest kuludest ning mille kehtestamiseks on vajalik TJA otsus.
Teenindusrajatise on RdtS § 581 lg 3 kohaselt järgmised ehitised:
1) reisijaamad, nende hooned ja muud teenindusrajatised reisijate jaoks, reisiteabe tablood ja
piletikassad;
2) kaubaterminalid;
3) sorteerimisjaamad, rajatised rongide koostamiseks ja manöövritöö teostamiseks;
4) seisuteed, mis on eraldi ette nähtud raudteeveeremi ajutiseks hoidmiseks kahe tööülesande täitmise
vahelisel ajal;
5) tehnohooldepunktid, välja arvatud need, milles tehakse kiirrongidele või muudele erirajatisi vajavatele
raudteeveeremi liikidele sellist hooldust, mida ei tehta igapäevaselt ja mille jaoks tuleb sõiduk kasutusest
eemaldada;
6) muud tehnorajatised, puhastus- ja pesuhooned;
7) raudteealase tegevusega seotud mere- ja siseveesadamate rajatised;
8) hädaabi osutamise rajatised;
9) kütuse tankimise rajatised ja neis hoitava kütuse tarnimine, mille eest makstav tasu näidatakse arvel
eraldi.
Nagu nähtub eelviidatud mõistest, on teenindusrajatised seotud seal osutatavate mitmesuguste
teenustega, nagu nt kaubaterminalid kaupade laadimise, tühjendamise ja ladustamisega,
sorteerimisjaamad (nt Ülemiste) rongide sorteerimise ja koostamisega, THP-d seal teostatavate jooksvate
mahahaakeremontidega, puhastus- ja pesuhooned vagunite puhastamise ja pesemisega, kütusetankimise
rajatised kütuse tankimisega jne.
Vaidlust ei ole selles, et kaubaterminalid (va puidu/puistekaupade laadimisplatsid, mis on rajatud otse ER
haruteede kõrvale … jaamas) kuuluvad erinevatele eraõiguslikele isikutele (tuntuimad DBT, Alexela
Terminal, Vopak E.O.S.), kes neis ümberlaadimis- ja ladustamisteenuseid pakuvad. Samuti majandavad
terminalipidajad üksi või ühiselt mitteavalikku raudteed, mis liitub Eesti Raudtee infrastruktuuriga
jaamades.
Ühestki jaamast ei pääse muudmoodi vaguneid terminalidesse tühjendama ja laadima, kui kasutades neid
ühendusteid, mida AS Eesti Raudtee on asunud käsitama iseseisvate teenindusrajatistena ning soovib
hinnastada tasemel 6 eurot iga veeremiüksus ühes suunas, millele lisandub käibemaks.
Nimelt on AS Eesti Raudtee meile esitanud Raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu Lisa nr 8 projekti,
mille kohaselt tuleks vedajal maksta Raudteele teenindusrajatiste kasutustasu raudteeveeremi liikumise
eest liituvalt raudteelt Raudtee raudteeinfrastruktuurile ja/või Raudtee raudteeinfrastruktuurilt
liituvale raudteele 6 eurot, mille lisandub seaduses ettenähtud käibemaks, iga veeremiüksuse (vagun ja
vedur) kohta. Teenindusrajatise kasutamise aluseks on rongi kaalu- või üleandeleht, mille esitab
Raudteele Vedaja.
Kuna samas on toodud nimekiri erinevates jaamades olevatest ühendusteedest, siis järeldamegi, et Eesti
Raudtee soovib saada eraldi tasu ühenduse tagamise eest teenindusrajatiste ja tema
raudteeinfrastruktuuri vahel, st on loonud ühendusteedest eraldi teenindusrajatise, mis ei ole kooskõlas
teenindusrajatiste mõiste ja toimimispõhimõttega.
Palume Konkurentsiametil RdtS § 64 ja 71 tulenevalt kontrollida RdtS alusel AS Eesti Raudtee poolt
määratud teenindusrajatise kasutustasu kooskõla RdtS-i ja selle aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2012/34/EL, samuti kasutustasu määramise aluseks oleva Euroopa Komisjoni
rakendusmääruse (EL) nr 2015/909 sätetega.
Juhime tähelepanu, et TJA on määranud raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tagava põhiteenuse
kasutustasu ehk minimaalse juurdepääsupaketi tasule lisatasud lähtuvalt erinevate raudteeveo
turusegmentide suutlikkusest neid tasuda, seda suutlikkust hakkab selgelt negatiivses suunas mõjutama
teenindusrajatise kasutustasu lisandumine, mida TJA ei oma otsuses arvesse ei ole võtnud. Sisuliselt
oleme täna olukorras, kus eelkirjeldatud tasu paneb kliendid otsima raudteeveoteenusele alternatiivseid
lahendusi maanteevedude näol ning kahjustab otseselt raudteeveoettevõtjate konkurentsivõimet
võrreldes maanteevedajatega.
Märgime, et AS Eesti Raudtee poolt ühepoolselt kehtestatud tasude ning raudteeinfrastruktuuri
kasutamise lepingu projektiga mittenõustumisel on meil oht jääda 09. detsembril algaval
liiklusgraafikuperioodil ilma võimalusest raudtee läbilaskevõimet kasutada, mis sisuliselt lõpetab
raudteekaubaveo teenuse osutamise Eestis.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Raul Toomsalu
Juhatuse esimees
OTSUS
Tallinn 23.11.2018 nr 1-10/18-385
AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine 09. detsembril 2018. a
algavaks liiklusgraafikuperioodiks
Tulenevalt AS Eesti Raudtee 11. juuni 2018 a pöördumisest nr 1-5.1/1838, raudteeseaduse §
63 lõigetest 1 ja 6 ning majandus- ja taristuministri 19. augusti 2016 määruse nr 51
„Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika“ § 12 lõike 1 alusel:
otsustan
käesoleva otsuse seletuskirjas (Lisa 1) toodud põhjendustel AS-i Eesti Raudtee
raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 09. detsembrist 2018. a järgmiselt:
1. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagava põhiteenuste kasutustasu ehk minimaalse
juurdepääsupaketi tasu:
0,43 eurot rong/km kohta;
0,00107 eurot brutotonn/km kohta.
2. Juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasud:
2.1. Lisatasu siseriiklikule reisijateveoteenusele:
1,69 eurot rong/km kohta;
0,00315 eurot brutotonn/km kohta.
2.2. Lisatasu rahvusvahelisele reisijateveoteenusele:
0,00 eurot rong/km kohta;
0,00000 eurot brutotonn/km kohta.
2.3. Lisatasu vedurite reservsõitudele:
1,77 eurot rong/km kohta;
0,00300 eurot brutotonn/km kohta.
2.4. Lisatasu kolmandatesse riikidesse suunduvatele või sealt saabuvatele regulaarsetele
konteiner- ja kontreilerrongidele:
5,67 eurot rong/km kohta;
0,00140 eurot brutotonn/km kohta.
2.5. Lisatasu siseriiklikule/Euroopa Liidu sisesele aheraine veoteenusele:
5,02 eurot rong/km kohta;
0,00045 eurot brutotonn/km kohta.
2.6. Lisatasu siseriiklikule/Euroopa Liidu sisesele kaubagruppide puit ja metall veole:
4,54 eurot rong/km kohta;
0,00139 eurot brutotonn/km kohta.
2.7. Lisatasu siseriiklikule/Euroopa Liidu sisesele regulaarsele konteiner- ja kontreilerrongide
veoteenusele:
0,41 eurot rong/km kohta;
0,00018 eurot brutotonn/km kohta.
2.8. Lisatasu siseriiklikule/Euroopa Liidu sisesele veoteenusele:
11,22 eurot rong/km kohta;
0,00130 eurot brutotonn/km kohta.
2.9. Lisatasu impordile ja ekspordile:
11,93 eurot rong/km kohta;
0,00110 eurot brutotonn/km kohta.
2.10. Lisatasu transiidile Valga piirijaama kaudu (naftasaadused, keemiakaubad ja teravili):
4,92 eurot rong/km kohta;
0,00047 eurot brutotonn/km kohta.
2.11. Lisatasu transiidile Narva piirijaama kaudu (naftasaadused, keemiakaubad, va väetised):
7,85 eurot rong/km kohta;
0,00073 eurot brutotonn/km kohta.
2.12. Lisatasu transiidile Koidula piirijaama kaudu (naftasaadused, keemiakaubad ja palmiõli):
2
6,48 eurot rong/km kohta;
0,00071 eurot brutotonn/km kohta.
2.13. Lisatasu transiidile:
11,91 eurot rong/km kohta;
0,00111 eurot brutotonn/km kohta.
Kui raudtee-ettevõtja leiab, et teda on AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu
määramisel koheldud diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt, on tal õigus pöörduda
raudteeseaduse § 64¹ lõike 1 alusel kaebusega Konkurentsiameti (Tatari 39, 10134 Tallinn,
e-post
[email protected]) poole. Samuti on käesolevat otsust võimalik vaidlustada 30
päeva jooksul selle teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtus (Tallinna Kohtumaja, Pärnu
mnt 7, 15082 Tallinn, e-post
[email protected]) halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
peadirektor
Lisad:
Lisa 1. Seletuskiri
Lisa 2. Arvutused
Koostaja: Maile Mäesalu
3
AS Eesti Raudtee ja AS Operail vahel /kuupäev digiallkirjas / 2018 sõlmitud r audteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu lisa 8 7 TEENINDU S RAJATISE KASUTAMISE KOKKULEPE Tallinnas / kuupäev digiallkirjas/ AS Eesti Raudtee , äriregistri kood 11575838, aadress Toompuiestee 35, 15073 Tallinn (edaspidi ni metatud “Raudtee”), mida esindavad seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees - peadirektor Erik Laidvee, isikukood 35906080376, ja juhatuse aseesimees - finantsdirektor Andrus Kimber, 37208152751 ühelt poolt, ja AS Operail , äriregistri kood 1157 5 850, aadress Metalli 3 , 10 615 Tallinn (edaspidi nimetatud “Vedaja”), mida esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Raul Toomsalu, isikukood 37503080244 , teiselt poolt, edaspidi koos nimetatud “Pooled” ja eraldi “P ool”, võttes arvesse , et Raudtee on teenindusrajatise käitaja raudteeseaduse § 58 1 lg 2 tähenduses; Poolte vahel on ……….. sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutam ise leping kehtivusega kuni 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi lõpuni; Vedaja soovib raudteeveeremi ajutiseks hoidmiseks kasutada Raudtee raudteeinfrastruktuuril jaamade teid; on P ooled leppinud kokku alljärgnevas: Raudtee võimaldab Vedajal tellimuse alusel kasutada ajavahemikus 09 .detsembri st 2018.a. kuni 07. detsembrini 2019 .a. Vedaja vedurite ja v agunite seismiseks järgmisi teid jaamades: Jaamatee Kasulik pikkus, km Narva tee nr 11 0,515 Narva tee nr 21 0,266 Rakvere tee nr 6 0,400 Ülemiste tee nr 25 0,742 Muuga tee nr 31 0,257 Muuga tee nr 32 0,208 Muuga tee nr 33 0,088 Muuga tee nr 34 0,151 Tartu tee nr 4B 0,432 Tartu tee nr 12 0,676 Koidula tee nr 101 0,207 Maardu tee nr 11 1,051 Tapa tee nr 14 0,911 Tapa tee nr 21 0,853 Valga tee nr 5 0,891 Valga tee nr 13 0,181 Erandjuhul, sh tee liikluseks sulgemise ajal, määrab jaamatee Raudtee jaamakorraldaja või rongidispetšer. Vedaja kohustub: 3.1. tasuma jaam ateede kasutamise eest Raudtee poolt määratud kasutustasu . 3. 2 tagama v edurite- ja vagunite seismisel jaamatee de l Eeskirja dest tulenevate liiklus-, tule- ja keskkonnaohutuse nõuete täitmise ; 3.3. tagama jaamateedel seisu ajal vedurite ja v agunite kinnitamise pidurkingadega vastavalt Eeskirjadele . Raudtee tagab ühenduse Raudtee raudteeinfrastruktuuri ja Tee valdaja raudteeinfrastruktuuri vahel ning Poolte kooskõlastatud majandustegevus kvaliteetse veoteenuse osutamisel ning vagunite korras- ja alalhoiu tagamisel, ohutu liikluse korraldamisel Raudtee jaamades: Jaamade loetelu Liitumise koht Ülemiste Ühendusteega nr 5, 200, 113, 114, 120 BAAS, 301, 403, 401, 402, teega nr3 (Sõjamäepark) Muuga Ühendusteega nr 401, 502, 503, 701, 41A, 1, 3, 22, 23, 27, 28, 32, 33 , 20/300 Maardu Ühendusteega nr 305, 401, 300 Lagedi Ühendusteega nr 8 Kehra Ühendusteega nr 101 Tapa Ühendusteega nr 25, 61A, 114, 106, 72, 501, 700, 701, 736, 741, 742, 744, 774 Rakvere Ühendusteega nr 9A, 10, 12, 13, 15, 23, 25 Kiviõli Ühendusteega nr 106 Püssi Ühendusteega nr 301 Jõhvi Ühendusteega nr 401 Soldina Ühendusteega nr 301 Narva Ühendusteega nr 38, 201 Tamsalu Ühendusteega nr 10 Rakke Ühendusteega nr 101 Jõgeva Ühendusteega nr 7, 8 Tabivere Ühendusteega nr 4 Kärkna Ühendusteega nr IA, 8 Tartu Ühendusteega nr 16, 82, 39, 76, 44, 30, 43 Reola Ühendusteega nr 201, 211 Elva Ühendusteega nr 8 Sangaste Ühendusteega nr 10 Valga Ühendusteega nr 6/2, 11, 16, 21, 25, 80, 82, 83, 84 Võru Ühendusteega nr 13, 15 Paldiski Ühendusteega nr 101, 12, 501 Keila Ühendusteega nr 14, 211 4.1. Vedaja maksab Raudteele teenindusrajatiste kasutustasu raudteeveeremi liikumise eest liituvalt raudteelt Raudtee raudteeinfrastruktuurile ja/või Raudtee raudteeinfrastruktuurilt liituvale raudteele 6 eurot, mille lisandub seaduses ettenähtud käibemaks, iga veeremiüksuse (vagun ja vedur) kohta. Teenindusrajatise kasutamise aluseks on rongi kaalu- või üleandeleht , mille esitab Raudteele Vedaja. T asu pöörderingi kasutamise eest? Käesolev kokkulepe jõustub selle allkirjastamisel Poolte esindajate poolt ja kehtib kuni 2018/2019 liiklusgraafikuperioodi lõpuni. AS Eesti Raudtee AS Operail / allkirjastatud digita a lselt/ / allkirjastatud digitaa lselt/ / allkirjastatud digitaa lselt/ Erik Laidvee Andrus Kimber Raul Toomsalu