Nele Peil
Eesti Kaupmeeste Liit
Koopia:
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teie: 26.09.2018
Eesti Toiduainetetööstuse Liit Meie: 20.11.2018 nr 5-4/2018-158-1
Saadetud digitaalselt aadressile
[email protected]
Konkurentsiameti vastus veopakendi standardiseerimise teemal
Pöördusite Eesti Kaupmeeste Liidu esindajana 26.09.2018 Konkurentsiameti poole seoses
seisukoha küsimisega, kas jaekettide ühine mõte võtta Eesti turul kasutusele ECR Balticus
kokkulepitud veopakendi standard on kooskõlas konkurentsiõigusega.
Tõite oma pöördumises välja, et ECR Baltic on Lätis tegutsev koostööplatvorm kiiresti
müüvate tarbekaupade tootjate, levitajate, jaemüüjate ja teenusepakkujate vahel, mis töötas
vahemikus 2013-2016 välja standardi korduvkasutatavale veopakendile. Standardi töörühmas
osalesid sellel perioodil erinevad tarnijad ja kaupmehed ning selle eestvedajate seas olid
tuntumad ettevõtted näiteks Valio, Tere, Rimi ja Maxima. Märkisite, et ECR Baltic on
mittetulundusühing, mis tegeleb tarneahela efektiivistamise lahenduste otsimisega. Lisasite, et
käesoleval hetkel on Eesti turul käibel üle saja erineva veopakendi kasti, mis on kulukas ja
ebaefektiivne, mistõttu enamik turuosalisi toetab üleminekut standardiseeritud kastitüübile,
mis efektiivistaks tarneahelat ja hoiaks kõigil osapooltel kokku tööjõu-, rendi- ja kütusekulu.
Samuti on kütusekulu ja ühekordse pakkematerjali vähendamine ka oluline keskkonnahoiu
meede, millega esialgsete arvutuste kohaselt õnnestub Eestis aastas säästa umbes 2 miljonit
liitrit kütust.
Oma pöördumises märkisite, et ECR Baltic standardi töörühmade kohtumistele kutsuti kõiki
suuremaid tööstusi ja jaekaupmehi ning standardi välja töötamise järgselt kuulutas ECR Baltic
välja avaliku pakkumise kastide pakkumiseks nii kodumaiste kui välismaiste tarnijate ja
teenusepakkujate seas. Hankel osalejaid oli viis ja hanke võitis OÜ Bepco, mis tegutseb
Baltikumi turul. Paljud tööstused ja jaekaupmehed kasutavad Bepco OÜ standardi järgi tehtud
kaste oma kaubaveol. Bepco OÜ on standardiseeritud lahendust edasi arendanud ja sellele
registreerinud tööstusdisaini lahenduse. Lisasite, et veopakendi standard on avalik ning
puuduvad takistused samade jooniste ja mõõtude alusel sarnaseid kaste rentida või müüa
mõnel teisel ettevõtjal. Samas tõite välja, et täpselt Bepco OÜ lahendusega samast koopiat ei
tohi teha, kuid kasti mõõdud ja kuju, mis on primaarsed, on vabakasutuses.
Kokkuvõtvalt palute Konkurentsiametil hinnata, kas mitu jaeketti tohivad võtta ühtse
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
seisukoha, et nad lähevad oma ettevõtete tarneahelas aastaks 2021 üle ECR Balticu
standardile.
Konkurentsiameti poole pöördus seisukoha saamiseks ka Eesti Põllumajandus –
Kaubanduskoda (EPKK) ning Eesti Toiduainetööstuse Liit. Lisaks kuulas amet ära Bepco OÜ
seisukohad.
EPKK hinnangul on veopakendite standardiseerimine pakendi ringlust arvestades efektiivne,
kuid esineb ka mitmeid murettekitavaid aspekte. Esiteks, standardile vastavat veopakendit
pakub üks ettevõtja, kelleks on Bepco OÜ ning kuigi Bepco OÜ näol on tegemist
jaekauplejatest eraldiseisva ettevõtjaga, ei ole tarnijatel võimalust ettevõtja teenuse
kasutamisest keelduda, sest standardiseeritud veopakendile ülemineku nõude esitab
jaekaupleja. Lisaks tähendab see ka täiendavaid kulusid, kuna standardiseeritud veopakendi
teenuse puhul luuakse juurde lisaks kaupade logistikateenuse keskuse ka veopakendi
logistikateenuse keskus. Teiseks märgib EPKK, et veopakendite standardiseerimise teenuse
näol on tegemist monopoolse ettevõtlusega, sest Eesti turul keegi teine samasugust teenust ei
paku. EPKK lisas, et kuigi Eestis kehtiva võlaõigusseaduse kohaselt võib lepingust keelduda
tingimuste mittesobivuse korral, on tarnijal keeruline monopoolses seisus lepingu poolega
tingimuste osas läbi rääkida. EPKK hinnangul on mitme liikme jaoks standardiseeritud
veopakendile üleminek majanduslikult ebaefektiivne, kuna mitmes toidutootmise ettevõttes
on tootmine täielikult automatiseeritud ehk tooted valmivad ja pakendatakse
transportimisekastidesse liinil. Seevastu Bepco OÜ pakutavad kastid ei sobitu kõikidele
tootmisliinidele ning kõiki tooteid ei saa standardiseeritud veopakendisse ladustada
(kohupiim, kohukesed, soojalt pakendatud või jmt võivad kaotada oma kaubandusliku
välimuse, sest standardkasti kuju ei sobitu ettevõtja tootega). EPKK märkis, et juhul, kui
standardiseeritud veopakendid ei sobi tarnija pakendamisliinile tähendab see investeeringut
uude pakendamisliini, mis on ühe ettevõtja hinnangul umbes 1,5 miljonit eurot.
Kokkuvõtvalt on EPKK liikmed seisukohal, et standardiseeritud veopakenditele üleminek ei
tohiks muutuda tarnijate jaoks nõudeks ning kaubandus ei tohiks tarnijate valikuvabadust oma
nõuetega piirata. Juhul, kui standardiseeritud veopakenditele üle minna, siis peaks tarnijatel
olema mõistlik üleminekuaeg, mis võtab arvesse tarnija investeeringu suurust ning ei oleks
vähem kui kaks aastat.
Selleks, et saada täpsemat ülevaadet standardiseeritud veopakenditele ülemineku protsessist ja
võimalikest suundadest käis Eesti Kaupmeeste Liidu esindaja Nele Peil ja AS Selveri
logistikadirektor Hannes Falten 16.10.2018 Konkurentsiametis seletusi andmas. AS Selveri
esindaja hinnangul hoiab standardiseeritud veopakend transpordikuludelt kokku umbes 30%
aastas. Ta lisas, et Selver, Coop ja Maxima juba osaliselt kasutavad Bepco OÜ veopakendeid,
kuid kõik tarnijad ei ole sellele veel üle läinud. Selveri hinnangul peab veopakend olema
standardiseeritud, kuid mingit otsest koostööd teiste jaekettidega ei toimu, küll aga on sellel
teemal juba väga pikalt arutelud toimunud. Hetkel on kokku kuus erinevat suurust kasti, mis
on Selveri hinnangul ka optimaalne ning arvestab tööohutuse tingimusi.
Konkurentsiamet tänab Teid pöördumise eest ning selgitab alljärgnevat.
KonkS § 4 lg 1 kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega
ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus. Kui
jaeketid võtavad ühtse seisukoha, et lähevad oma ettevõtete tarneahelas aastaks 2021 üle ECR
Baltic standardile, on tegemist ettevõtjate vahelise kokkuleppega KonkS § 4 tähenduses.
Kokkulepe eksisteerib, kui pooled peavad kinni ühisest plaanist, mis piirab või võib piirata
nende individuaalset ärilist käitumist. Kui sellise otsuse teeb Kaupmeeste Liit, on tegemist
ettevõtjate ühenduse otsusega, ning kuna jaeketid on läbi Kaupmeeste Liidu juba käesoleval
ajal teadlikud üksteise tegevustest standardiseeritud veopakendile üleminekul, on tegemist
vähemalt kooskõlastatud tegevusega KonkS § 4 tähenduses.
2 (7)
Ettevõtjate vaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus
(edaspidi kokkulepe) on vastuolus konkurentsireeglitega, kui neil on konkurentsi kahjustav
eesmärk või tagajärg. Ühtsele standardile ülemineku kokkulepe piirab teiste veopakendite
tarnijate võimalust turul tegutseda, samuti tarnijate võimalust kasutada teistsuguseid või
teisele standardile vastavat veopakendit. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et kuigi standardile
üle minna soovivad jaeketid, kes saavad standardist kasu veokulude vähenemisest, peavad
tegelikult standardit kasutama ning kulud kandma jaekettide tarnijad (tööstused/tootjad).
Põhimõtteliselt soovivad jaeketid leppida kolmandate isikute (tarnijate) suhtes kokku viimaste
poolt kasutatava veopakendite üle. Kokkuvõtvalt leiab Konkurentsiamet, et jaekettide koostöö
standardile üleminekul vastab käesoleva hetke seisuga KonkS § 4 lg 1 toodud konkurentsi
kahjustava kokkuleppe määratlusele.
Konkurentsiamet leiab samas, et kui korraldada standardile üleminekut avatumal viisil, ei
pruugi see olla keelatud koostöö KonkS § 4 lg 1 tähenduses. Kui standardi kehtestamisel ja
selle vastuvõtmisel ei esine piiranguid ja see on läbipaistev, kokkuleppega ei seata mingeid
kohustusi standardi järgimise suhtes ning standardile juurdepääs tagatakse õiglastel,
mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, siis ei piira sellised
standardimiskokkulepped tavaliselt konkurentsi KonkS § 4 lg 1 tähenduses. 1
Seega on ettevõtjatel konkurentsiõiguse kohaselt iseenesest õigus teha koostööd ühise
tehnilise standardi väljatöötamiseks kogu turu jaoks. Üldiselt on leitud, et
standardimiskokkuleppega kaasneb märkimisväärne soodne majanduslik mõju, soodustades
näiteks uute ja parandatud toodete/turgude väljaarendamist ning tarnetingimuste parandamist.
Standardi kasutamine suurendab tavaliselt konkurentsi ning vähendab toodangu ja müügiga
seotud kulusid, tuues majandusele tervikuna kasu.
Arvestades eeltoodut, siis selleks, et standardimiskokkulepped ei piiraks konkurentsi KonkS §
4 lg 1 tähenduses, ei tohi standardi kehtestamisel ja selle vastuvõtmisel:
1) esineda piiranguid ja see peab olema läbipaistev;
2) standardimiskokkuleppega ei seata mingeid kohustusi standardi järgmise suhtes;
3) tagatud on standardile juurdepääs õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel
tingimustel.
Tõite oma pöördumisest välja, et jaeketid soovivad ühtsele standardile üle minna võttes
aluseks ECR Baltic töörühma poolt välja töötatud standardi. Nimetatud töörühma töösse
kutsuti Eesti suurimaid tööstusi ja jaekette, mistõttu leiab Kaupmeeste Liit, et kuna standard
on nimetatud töögrupis välja valitud, siis on standardi vastuvõtmise protsess olnud läbipaistev
ja avatud.
Käesoleval juhul on Konkurentsiameti hinnangul toimunud kaks protsessi, mida tuleks
vaadelda üksteisest eraldi. Esiteks toimus ECR Baltic standardi töörühmade kohtumistel
standardi välja töötamine, mis oli läbipaistev ja avatud. Selle tulemusel kuulutati välja hange,
mille võitis Bepco OÜ. Eraldiseisvalt ja teise protsessina tuleb vaadata väljatöötatud
standardile ülemineku ja vastuvõtmise protsessi. Konkurentsiamet selgitab, et kui Eestis
tegutsevad jaeketid soovivad ühiselt üle minna ECR Baltic töögrupis vastu võetud standardile,
siis on tegemist uue standardi kehtestamisega Eestis ja ka see ülemineku ja vastuvõtmise
protsess peab olema samamoodi läbipaistev ja avatud. ECR Baltic töörühma, kes töötas välja
veopakendi standardi, ei saa samastada Eesti jaekettide ühtse kokkuleppega minna üle ühtsele
standardile. Standardi kehtestav organisatsioon peab standardi väljatöötamisel lubama
1
Komisjoni teatis –Suunised ELTL artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes, p
280
3 (7)
sidusrühmadel olla standardi väljatöötamise igas etapis õigeaegselt ja tõhusal viisil kursis
tulevase standardimistööga.2 Sellega vähendatakse konkurentsile piirava mõju avaldumist,
kuna kõik osapooled saavad sellisel juhul mõjutada standardi valimist ja väljatöötamist. Mida
laiem on standardi kohaldamisala, seda olulisem on võimaldada teistel osapooltel osalemist
standardi kehtestamise protsessist.3 Nagu juba eelnevalt selgitatud, mõjutab standardiseeritud
veopakendi kasutusele võtmine Eestis finantsiliselt eelkõige Eestis asuvaid tootjaid/tööstusi,
seega tuleks standardi kehtestamisel jälgida, et ka tootjad ja tööstused oleksid kaasatud
standardi ülemineku ja vastuvõtmise protsessi. Mida läbipaistvam on standardile ülemineku
protsess, seda tõenäolisem on, et vastuvõetud standardis võetakse arvesse kõikide osapoolte
huve. Lähtudes eeltoodust leiab Konkurentsiamet, et vältimaks kõne all oleva kokkuleppe
konkurentsi kahjustavat iseloomu KonkS § 4 lg 1 tähenduses, peaks kokkuleppesse olema
kaastatud ka tarnijate esindajad ning seda ei tohiks jõustada, kui viimastega ei ole ühist
seisukohta saavutatud.
Kuigi Teie esitatud pöördumisest tuleneb, et jaeketid lähevad oma ettevõtete tarneahelas
aastaks 2021 üle ECR Baltic standardile, on Konkurentsiametini jõudnud signaalid, et seda
soovitakse teha varem. Samuti on Konkurentsiametini jõudnud informatsioon, et kõikidele
tarnijatele ei sobi kaheaastane ülemineku periood, kuna standardiseeritud kastidele üleminek
nõuab tootmise ümberkorraldamist, mis võib osutada kulukaks. Selle tulemusel tõuseksid
lõpptoodete hinnad, mis kahjustaks nende tarnijate üldist konkurentsivõimet. Eriti arvestades
asjaoluga, et standardiseerimine puudutab vaid kohalikke tarnijaid. Konkurentsiametil ei ole
alust kahelda tarnijate väidetes, mistõttu leiab amet, et käesoleval juhul ei ole jaekettide
omavaheline kokkulepe üleminekuaja perioodi sätestamisel olnud läbipaistev ja kõiki
puudutatud pooli arvestav.
Nagu eelnevalt välja toodud, siis selleks, et standardimiskokkulepped ei piiraks konkurentsi
KonkS § 4 lg 1 tähenduses, ei tohi kokkulepetes sisalduda ka piiranguid ja standardi
tehnilised üksikasjad peavad olema uutele turule sisenejatele, tarnijatele ja töötlejatele
kättesaadavad. Arvestades jaekettide soovi üle minna ECR Baltic kasti standardile, siis
nimetatud standardi tehnilised üksikasjad (joonised) on tasuta ja vabalt kättesaadavad. 4 Selles
osas amet probleemi ei näe. Kuigi Kaupmeeste Liit on ametile selgitanud, et viidatakse ainult
standardile, ei ole Konkurentsiamet selles päris veendunud. Näiteks on Kaupmeeste Liit
ajakirjanduses väitnud, et liidu liikmete pingutused on olnud suunatud sellele, et kõik jaeketid
asuksid kasutama Bepco B-tüüpi kasti.5 Konkurentsiameti hinnangul on selline jaekettide
vaheline kokkulepe, milles võetakse ühine seisukoht kasutada ühe konkreetse ettevõtja kaste,
otseselt konkurentsi piirav. Konkurentsi piirav mõju väljendub selles, et teistel potentsiaalsetel
standardile vastavale veopakendite tootjatel või töötlejatel, kes ise on võimelised kehtestatud
standardile vastavat veopakendit tootma, puudub võimalus turule sisenemiseks.
Konkurentsiameti hinnangul on sellisel juhul tegemist konkurentsi kahjustava kokkuleppega.
Seega võttes arvesse kõiki Konkurentsiametile teadaolevaid asjaolusid, viitab
Konkurentsiameti hinnangul jaekettide omavaheline kokkulepe KonkS § 4 lg-s 1 sätestatud
keelatud kokkuleppele, millel on konkurentsi piirav mõju. Juhul, kui jaeketid otsustavad
kaaluda kokkuleppe sõlmimist siiski ilma tarnijate heakskiiduta, siis tuleb analüüsida KonkS
§ 6 kohaldumist. Selleks, et rakenduks KonkS § 6 lg-s 1 sätestatud erand, peavad
2
Komisjoni teatis –Suunised ELTL artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes, p
282
3
Komisjoni teatis –Suunised ELTL artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes, p
295
4
http://ecr-baltic.org/en/publications/rtis-recommendations/
5
Nele Peil, Koostööprojektid kaubanduses, Foodfest Magazine lk 34
4 (7)
ettevõtjatevahelised standardimiskokkulepped vastama teatud tingimustele, kuna standardite
kehtestamine võib avaldada ka konkurentsile piiravat mõju, piirates võimalikku
hinnakonkurentsi, innovatsiooni või tehnilist arengut.
KonkS § 6 lg 1 kohaselt ei ole keelatud ettevõtjatevahelised kokkulepped, mis:
1) aitavad parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või
majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest
tulenevast kasust õiglase osa;
2) ei kehtesta kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust
vastuvõtvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud käesoleva lõike
punktis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks;
3) ei anna kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele
ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes.
Seega põhineb KonkS § 6 lg-st 1 tulenev individuaalne erand kokkuleppe ja
konkurentsipiirangu lubatavusele seisukohal, et konkurentsi piiravatel kokkulepetel võib olla
kasulik mõju efektiivsuse kasvust tuleneva kasu näol. Juhul, kui efektiivsuskasu kaalub üles
konkurentsi pärssivad mõjutused, loetakse, et kokkulepe on oma põhiolemuselt konkurentsi
soodustav ja kooskõlas konkurentsiõiguse eesmärkidega. Sellisel juhul ei ole kokkulepe
keelatud. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et eelnimetatud kolm tingimust on
kumulatiivsed, mis tähendab, et KonkS § 6 sätestatud erand ei kohaldu, kui üks nendest
tingimustest ei ole täidetud.
Esimese tingimuse kohaselt on ettevõtjatevaheline kokkulepe lubatud, kui see aitab parandada
kaupade tootmist või turustamist, edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta
keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglast osa.
Konkurentsiametile edastatud informatsiooni kohaselt sobituvad standardile vastavad
korduvkasutatavad kastid üksteisega ja hoiavad seeläbi ruumi kokku nii laos kui transpordis.
Väidetavalt hoitakse transpordis kuludelt tarneahelas kokku 30%. Lisaks eeltoodule aitab
Kaupmeeste Liidu hinnangul kütusekulult kokkuhoidmine ja ühekordse pakkematerjali
vähendamine kaitsta ka keskkonda. Samuti on mõistlik läbi standardiseerimise vähendada
kastide arvu. Ka teiste turuosaliste hinnangul on veopakendite standardiseerimine veopakendi
ringlust arvestades efektiivne. Samas on jaeketid leidnud, et standardiseeritud kastide puhul
on üks efektiivsuse näitajaid, et ei pea erinevate tarnijate (logodega) kaste hoidma ja
tagastama, kuna kui käibel on vaid teatud tüüpi kastid, siis ei ole vahet millise kasti kellelegi
tagastada. Konkurentsiamet märgib sellega seoses, et kui standard on avatud ja kõikidele
kättesaadav on suurem tõenäosus, et veel mõni ettevõtja siseneb turule või mõni tarnija
valmistab ise või ostab vastavalt standardile kastid, mistõttu eelnimetatud efektiivsus ei puugi
täielikult realiseeruda.
Eeltoodut arvestades tõdeb Konkurentsiamet, et üldjoontes standardi kehtestamine aitab
parandada kaupade turustamist ning kütusekuludelt kokkuhoidmine ja pakkematerjali
vähendamine eelduslikult kaitseb keskkonda. Seega on Konkurentsiameti hinnangul täidetud
KonkS § 6 lg 1 punktis 1 toodud tingimus.
Teise tingimuse kohaselt on ettevõtjate vaheline kokkulepe lubatud juhul, kui see ei kehtesta
kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele
piiranguid, mis ei ole hädavajalikud käesoleva KonkS § 6 lg 1 punktis 1 nimetatud
eesmärkide saavutamiseks. Seega standardimiskokkuleppest tuleneda võiva tõhususe
suurenemise saavutamiseks vajalikku ületavad piirangud ei vasta KonkS § 6 lg 1 punktis 2
sätestatud kriteeriumitele. Iga standardimiskokkuleppe hindamisel tuleb ühelt poolt võtta
5 (7)
arvesse standardi tõenäolist mõju asjaomastele turgudele ning teiselt poolt selliste võimalike
piirangute ulatust, mis ületavad standardimise eesmärgi.6
Piirangud standardimiskokkulepetes, millega tehakse standard tööstusharu jaoks siduvaks ja
kohustuslikuks, ei ole põhimõtteliselt vältimatud.7 Käesoleval juhul toetavad standardile
üleminekut Selver, COOP, Maxima ja Prisma, mis tähendab, et standardit hakkab kasutama
suur osa kaubaturust ning tõenäoliselt saab standardist kogu jaekaubandust kattev tava. See
tähendab, et kohalikele tarnijatele tehakse standardile vastavate veopakendite kasutamine
siduvaks ja kohustuslikuks. Konkurentsiamet mõistab, et Kaupmeeste Liidu soov standard
kohustuslikuks teha tuleneb soovist anda tarnijale kindlus, et kõik jaeketid võtavad kasutusele
standardiseeritud veopakendi ja iga jaekett eraldi standardit ei kehtesta, mis annab tarnijatele
kindluse standardiseeritud veopakendisse investeeringuks. Samas ei ole kohustuslikkus
käesoleval hetkel kindluse andmisel vajalik, kuna investeeringukindluse andmiseks piisab ka
vähem piiravatest meetmetest näiteks soovitusest või jaekettide kinnitusest. Lisaks, kui
standardiseeritud veopakend on niivõrd efektiivne kui eelpool kirjeldatud, toimib sellele
üleminek läbi majandusliku efektiivsuse, kuna eeldatavasti ei soovi keegi ebaefektiivseid
(käesoleval juhul ka kulukamaid) lahendusi kasutada. Teisisõnu, Konkurentsiamet mõistab, et
kõne all olev standard on ka ilma kokkuleppeta nii ehk teisiti turgu võitmas, mistõttu on
ebaselge, millisel põhjusel on kokkulepe selle juurutamiseks vältimatult vajalik.
Konkurentsiameti hinnangul, kui jaeketid võtavad käesoleval hetkel vastu otsuse minna üle
ühtsele standardile, ei ole ettevõtjatevaheline kokkulepe ühtsele standardile üleminekul olnud
avatud, kuna tarnijate kuludega ei arvestatud ning standardile üleminek ei ole jaekettide
turuvõimu arvestades vabatahtlik. Eeltoodud asjaolud ei ole Konkurentsiameti hinnangul
vältimatud selle kokkuleppe kohase tõhususe saavutamiseks, mistõttu ei ole seega antud juhul
KonkS § 6 lg 1 punktis 2 toodud tingimus täidetud.
Nagu eelnevalt välja toodud, siis KonkS § 6 lg-e 1 puhul on tegemist kumulatiivsete
tingimustega, mistõttu ei analüüsi Konkurentsiamet kolmandat tingimust, kuna teine tingimus
ei ole täidetud. Seega käesoleval juhul ei kohaldu ettevõtjatevahelisele kokkuleppele KonkS
6 lg-s 1 toodud erand.
Kokkuvõttes, kuna reaalselt soovib enamus tarneahela osapooli standardiseeritud lahendusele
üle minna, rõhutab Konkurentsiamet, et kui standardi kehtestamisel ja selle vastuvõtmisel ei
esine piiranguid ja see on läbipaistev, kokkuleppega ei seata mingeid kohustusi standardi
järgimise suhtes ning tagatud on standardile juurdepääs õiglastel, mõistlikel ja
mittediskrimineerivatel tingimustel, siis ei piira sellised standardimiskokkulepped konkurentsi
KonkS § 4 lg 1 tähenduses. Seega käesoleval juhul tuleks ettevõtjatel standardimiskokkuleppe
sõlmimisel arvestada alljärgnevaid asjaolusid.
Esiteks tuleks standardile üleminekul arvestada kõikide standardiseeritud veopakendile
üleminekust puudutatud poolte huve. Kuna käesoleval juhul kannab standardile
üleminekukulud tarnija, siis tuleks Konkurentsiameti hinnangul standardile üleminekuaega
kokku leppides arvestada ka tarnijate huvidega (sh kuludega). Mõningatel juhtudel on vaja
pikemat üleminekuperioodi ning jaeketid peavad tarnijatega selles osas mõlemaid pooli
arvestava kokkuleppeni jõudma. Läbi tuleks rääkida ka muud asjaolud, näiteks kas kõikidele
toodetele standardiseeritud veopakend ikka sobib (EPKK juhtis oma taotluses tähelepanu, et
6
Komisjoni teatis –Suunised ELTL artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes, p
314 ja 316
7
Komisjoni teatis –Suunised ELTL artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes, p
318
6 (7)
kohupiim, kohukesed, soojalt veopakendatud või jmt võivad kaotada oma kaubandusliku
välimuse, sest standardkasti kuju ei sobitu ettevõtja tootega). Amet ei saa siinkohal täpseid
juhiseid anda, kuna lahendus sõltub konkreetsetest asjaoludest, milline informatsioon on
olemas jaekettidel ja tööstustel. Samas juhib Konkurentsiamet tähelepanu, et standardile
üleminekul kõikide poolte huvide arvestamine peab olema läbipaistev ja kooskõlastatud.
Kokkuvõtvalt, vältimaks kõne all oleva kokkuleppe konkurentsi kahjustavat iseloomu KonkS
§ 4 lg 1 tähenduses, peaks kokkuleppesse olema kaastatud ka tarnijate esindajad ning seda ei
tohiks jõustada, kui viimastega ei ole ühist seisukohta saavutatud.
Teiseks ei tohiks jaekettide ja tarnijate vahelistes lepingutes sisalduda piiranguid. See
tähendab, et jaeketid ei tohi ühtsele standardile üleminekul ja vastuvõtmisel võtta ühist
seisukohta, et lubatud on kasutada vaid konkreetse ettevõtja kaste. Teisisõnu, sõlmitavates
lepingutes ei tohi Konkurentsiameti hinnangul sisalduda viidet konkreetse ettevõtja
veopakenditele, vaid üksnes B-tüübi standardile. Sellisel juhul ei ole kokkulepe konkurentsi
piirav KonkS 4 lg 1 tähenduses, kuna tarnijatel jääb võimalus ka ise standardile vastavaid
veopakendeid toota, samuti säilib võimalus ka teistel ettevõtjatel antud kaubaturule siseneda.
Konkurentsiamet rõhutab kokkuvõtvalt veelkord – selleks, et ühtsele standardile üleminek ei
oleks konkurentsi piirav KonkS § 4 lg 1 tähenduses, peab Konkurentsiameti hinnangul
tarnijate ja jaekettide vahel sõlmitud lepingutes jääma valikuvabadus, millist standardile
vastavat veopakendit kasutatakse ning standardile üleminek peab olema läbipaistev,
arvestades kõikide standardiseeritud veopakendile üleminekut puudutavate poolte huve.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Rõõmusaar
Konkurentsiteenistuse juhataja- peadirektori asetäitja
Katrin Tasa
[email protected]
Triinu Saar
[email protected]
7 (7)