Anu Neemelo Teie: 01.11.2018 e-kiri
Saku Õlletehas AS
[email protected] Meie: 13.11.2018 nr 9-1/2018-063-2
Vastus 01.11.2018 pöördumisele
Austatud proua Neemelo
01.11.2018 registreeriti Konkurentsiametis Teie pöördumine AS Saku Maja tegevuspiirkonnas
kehtiva reovee ärajuhtimise ja puhastamise hinna kohta. Märkisite, et Saku piirkonnale
kooskõlastatud määr on 2,07 eur/m3, samas teistele vee-ettevõtetele on kooskõlastatud nii
madalamaid kui kõrgemaid tasusid. Soovisite teada, millest vee-ettevõtetele kooskõlastatud
tasud sõltuvad ja mille alusel neid määratakse ning kas suurtel tarbijatel on võimalik taotleda
erandit ehk soodsamat tasu määra (nagu veeteenuse hinnal Järvakandis).
Konkurentsiameti vastus
Kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu
pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaudu (veeteenuse osutamine) s.h veeteenuse hindade kujunemist reguleerib ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni seadus (edaspidi ÜVVKS).
ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks
tagatud:
1) põhjendatud tegevuskulude katmine;
2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse
tagamiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt;
6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas,
kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille
ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.
Seega ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt peab iga vee-ettevõtja veeteenuse hind olema kujundatud
vastavalt tema tegevuspiirkonnas veeteenuse osutamiseks tehtavatele põhjendatud kuludele,
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
võimaldades teenida ka põhjendatud tulukust tema poolt investeeritud, veeteenuse osutamiseks
kasutatavatelt ja vajalikelt varadelt ehk kapitalilt.
Konkurentsiamet lähtub veeteenuse hinna kooskõlastamisel ÜVVKS § 14 lg 9 alusel välja
töötatud „Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikest põhimõtetest“1 (edaspidi Juhend).
ÜVVKS § 14 lg 2 ning Juhendist lähtuvalt peab veeteenuse hind võimaldama põhjendatud
tegevuskulude, kapitalikulu ja tulukuse katmist.
Erinevate vee-ettevõtjate tingimused oma tegevuspiirkonnas majandamisel on erinevad,
seetõttu kujunevad erinevaks ka põhjendatud kulud. Veeteenuse osutamise tegevuskulud
sõltuvad mitmetest asjaoludest (näiteks põhjavee ammutamiseks kasutatav põhjaveekiht,
ammutatava vee puhastamise vajadus, isevoolse või survekanalisatsiooni kasutamine,
klientidelt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee koostis ja reovee puhastamisele kehtestatud
nõuded, tegevuspiirkonda kuuluvate asulate vahelised kaugused).
ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja p 6 nimetatud põhjendatud investeeringud lülitatakse veeteenuse hinda
läbi kapitalikulu (põhivara kulumi) investeeringu kasuliku eluea jooksul. Seejuures on oluline
asjaolu, millal ja millises mahus on infrastruktuuri investeeringuid tehtud. Kui vee-ettevõtja
majandab infrastruktuuriga, millest osa on amortiseerunud, siis on sellise ettevõtja veeteenuse
hind kindlasti madalam kui oma infrastruktuuri lähiminevikus suuremahuliselt
rekonstrueerinud vee-ettevõtjal. Samas on uusi investeeringuid teinud vee-ettevõtja teenuse
kvaliteet ja varustuskindlus paremad.
ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 sätestatud põhjendatud tulukus leitakse vee-ettevõtja omavahendite ja
kohustuste arvelt soetatud ning veeteenuse osutamiseks kasutatava ja vajaliku põhivara
jääkmaksumusele põhjendatud tulunormi (WACC) rakendades. Juhendid põhjendatud
tulunormi ehk kaalutud keskmise kapitali hinna leidmiseks on avaldatud Konkurentsiameti
koduleheküljel2. Oluline on märkida, et kapitalikulu ja tulukus arvutatakse vaid põhivaralt, mis
ei sisalda tagastamatu abi raames (sihtfinantseerimise vahenditest) soetatud vara ega ka tarbijate
poolt makstud liitumistasudest soetatud vara. Lisaks esineb kohalikke omavalitsusi, kes
tarbijatele soodsama veeteenuse hinna tagamiseks on andnud vee-ettevõtjale toetusi
investeeringute tegemiseks.
Põhjendatud tegevuskulude, kapitalikulu ja tulukuse liitmisel kujuneb lubatud müügitulu.
Lubatud müügitulu jagamisel veeteenuse müügimahuga saadakse veeteenuse hind. Seega on
veeteenuse hinna kujunemisel oluliseks komponendiks müügimaht, mis muude näitajate
poolest sarnaste ettevõtete puhul võib olla väga erinev. Mida suurem on müügimaht tehtava
kulu (näiteks investeering torustikku) kohta, seda väiksemaks kujuneb veeteenuse hind,
mistõttu on näiteks tihedamini asustatud piirkondades võimalik osutada teenust
märkimisväärselt odavama hinnaga.
Kokkuvõtteks: iga vee-ettevõtja veeteenuse hind kujuneb vastavalt tema
tegevuspiirkonnas veeteenuse osutamiseks tehtavatele põhjendatud kuludele, tema poolt
tehtud ja veeteenuse osutamiseks vajalikele investeeringutele, põhjendatud tulukusele
ning selle vee-ettevõtja poolt tarbijatele osutatava veeteenuse müügimahule. Kuna kõik
1
http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=18324: „Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted
(kehtib alates 07.04.2015 käskkiri nr 9.1-4/15-006)“.
2
http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=18324
2 (4)
eelnimetatud hinna komponendid on iga vee-ettevõtja puhul erinevad, siis ei ole erinevate
vee-ettevõtjate veeteenuste hindade absoluutväärtused üksteisega võrreldavad3.
Erinevustest ühe tegevuspiirkonna veeteenuse hindades
ÜVVKS-i üldine põhimõte on, et sama toote / teenuse eest peavad vee-ettevõtja
tegevuspiirkonna kõik tarbijad maksma ühesugust hinda. Samas on ÜVVKS § 14 lg 3
sätestatud, et tasu reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja
puhastamise eest võib erineda sõltuvalt reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja
pinnavee reostatusest. Kuna reostatuma reovee puhastamiseks tuleb teha suuremaid kulutusi,
siis kujuneb ka selle reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu kõrgemaks.
Lisaks, ÜVVKS § 14 lg 7 kohaselt võib veeteenuse hinna osas kehtestada erinevaid
kliendigruppe erinevatest tarbimismahtudest tulenevate erinevate vee-ettevõtja kulutuste alusel.
Nii ÜVVKS § 14 lg 3 kui ka § 14 lg 7 nimetatud veeteenuse hindade erisuste rakendamine on
võimalik ainult sellisel juhul, kui vee-ettevõtjal on reovee reostatusest või
tarbimismahtudest tulenevaid erinevaid kulutusi.
AS Saku Maja on veeteenuse hinna kooskõlastamise protsessis selgitanud, et reovee
ärajuhtimise ja puhastamise hinna kulutustes ei esine erinevusi, mis sõltuksid kas reovee
reostatusest või tarbimismahtudest. Seega on AS Saku Maja tegevuspiirkonnas arvutatud
kõigi reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulude ja kogu reovee müügimahu alusel
kõigile tarbijaile ühesugune kaalutud keskmine tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
ÜVVKS § 16 lg 11 kohaselt, kui kohalik omavalitsus on käesoleva seaduse 2010. aasta 31.
oktoobrini kehtinud redaktsiooni § 14 alusel füüsilistele isikutele kehtestanud väiksema hinna
kui juriidilistele isikutele, siis kohustub vee-ettevõtja viima rakendatavad hinnad kooskõlla
võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja juriidilise isiku hindade
erinevuses ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest
2010. aasta 31. oktoobril. Rakendatud hindade erinevuse kahandamiseks töötas
Konkurentsiamet välja tabeli „Soovituslik mudel veeteenuse hinnavahe tasandamiseks“4.
Kuna Saku Vallavalitsus oli 20.02.2007 määrusega nr 1 ja 02.09.2008 määrusega nr 4
kehtestanud AS Saku Maja Saku ja Kurtna tegevuspiirkondades füüsilistele isikutele
madalamad veeteenuste hinnad kui juriidilistele isikutele, siis ÜVVKS § 16 lg 11 tulenevalt ja
kasutades eelnimetatud mudelit kooskõlastas Konkurentsiamet 24.05.2016 otsusega nr 9.1-
3/16-008 Saku ja Kurtna piirkondades (baseerudes kaalutud keskmisele tasule võetud vee eest
ning tasule reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest) erinevad veeteenuste hinnad füüsilistele ja
juriidilistele isikutele. Konkurentsiamet märgib, et ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt kooskõlastas
Konkurentsiamet eelnimetatud otsusega AS-le Saku Maja veeteenuse hinna, mitte piirhinna,
ning vee-ettevõtja saab rakendada tarbijatele vaid veeteenuse hinda (ÜVVKS § 14 lg 1
sätestatud tasusid), mis ei erine Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud veeteenuse hinnast.
Seega rakendatav veeteenuse hind ei või olla ühelegi kliendile kõrgem ega madalam kui otsuses
kajastatud.
3
Näiteks Järvakandi piirkonnas kehtivate veeteenuse hindade kujunemise asjaoludega on võimalik tutvuda OÜ
Järvakandi Teenus poolt avalikustatud otsuses
http://www.jarvakandi.ee/kommunaal/Jarvakandi%20otsus.pdf
4
Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Regulatsiooniteenistus/
Vesi/ Hinnaregulatsioon/ Hinna kooskõlastamise metoodikad ja juhendid / „Soovituslik mudel veeteenuse
hinnavahe tasandamiseks“.
3 (4)
Konkurentsiametile teadaolevalt asub Saku Õlletehas AS veeteenuse osutamise Saku
tegevuspiirkonnas, kus kehtiv tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele
isikutele on 1,97 €/m3. Teie poolt pöördumises osundatud tasu määr 2,07 €/m3 on kehtiv reovee
ärajuhtimine ja puhastamise tasu Kurtna tegevuspiirkonna juriidilistele isikutele. Kui AS Saku
Maja rakendab Saku tegevuspiirkonnas Kurtna piirkonnale kooskõlastatud hinda, siis
soovitame pöörduda AS Saku Maja poole õige hinna rakendamiseks.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda tel. 6672586 või e-maili teel
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kertu Saul
hinnaregulatsiooni osakonna juhataja
Vivika Kruusmägi
667 2586
[email protected]
4 (4)