Sandor Elias Teie 14.04.2022
Advokaadibüroo TRINITI OÜ Meie 10.05.2022 nr 12.1-1/3352-2
[email protected]
Vastus märgukirjale
Austatud härra Elias
Edastasite 14.04.2022 Rahandusministeeriumile märgukirja seoses Tallinna erinevate
lasteaedade võimaliku riigihangete seaduses (edaspidi: RHS) sätestatud nõuete rikkumisega
(edaspidi: märgukiri). Peate võimalikuks, et lasteaiad Rukkirääk, Kajakas ja Kaseke ning
lastesõim Mõmmik (edaspidi: hankijad) on lõpetanud vastavalt riigihangete
„Toitlustusteenuse tellimine Tallina Lasteaiale Rukkirääk“ (viitenumber 239680),
„Toitlustusteenuse tellimine Lasteaiale Kajakas“ (viitenumber 236745), „Toitlustusteenuse
tellimine Tallinna Lastesõimele Mõmmik“ (viitenumber 236053), „Toitlustusteenuse
tellimine Lasteaiale Kaseke“ (viitenumber 237344) ja „Toitlustusteenuse tellimine Lasteaiale
Kaseke“ (viitenumber 245417) hankelepingud kokkuleppel ning see on RHS §-ga 123
vastuolus. Leiate, et hankelepingute täitjad võivad olla sisuliselt keeldunud hankelepingute
täitmisest, pannes sellega toime olulise rikkumise ning kokkuleppel lepingu lõpetamine on
lepingu ülesütlemine hankija poolt, mis on omakorda alus RHS § 95 lg 4 p 8 alusel pakkujate
kõrvaldamiseks edaspidistes riigihangetes.
Osutate märgukirjas sellele, et hankelepingu kokkuleppel lõpetamiseks ei ole täidetud RHS §
123 lg 1 p-de 1, 2, 4 ega 7 eeldused ning ülejäänud muutmise alused (RHS § 123 lg 1 p-d 3,
5 ja 6) antud juhul kohalduda ei saa. Teie hinnangul on hankelepinguid järelikult
õigusvastaselt muudetud. Lisate, et hankijad pidanuks hankelepingute kokkuleppel
ennetähtaegse lõpetamise asemel nõudma hankelepingute täitmist ning kui teenuse osutaja
keeldunuks teenust kohaselt osutamast, saanuks hankija rakendada õiguskaitsevahendeid, sh
lepingud üles öelda. Olete seisukohal, et üksnes selliselt tegutsedes tekiks õiglane olukord,
kus hankelepinguid rikkunud pakkujate kõrvaldamist saaks järgmistel riigihangetel, kus RHS
§ 95 lg 4 p 8 kohaldub, kaaluda. Eeltoodust tulenevalt soovite, et Rahandusministeerium
juhiks konkreetsete hankijate ja Tallinna Haridusameti tähelepanu sellele, et tekkinud praktika
ei ole õiguspärane.
Rahandusministeeriumi esindaja tutvus märgukirja sisu, selle lisade ja märgukirjas loetletud
riigihangete andmetega riigihangete registris ning pöördus 21.04.2022 telefoni teel
täiendavate selgituste saamiseks Tallinna Haridusameti poole. Tallinna Haridusamet esitas
22.04.2022 e-kirja teel selgitused ning dokumendid, millest nähtub, et eelpool nimetatud
riigihangete hankelepinguid ei ole muudetud RHS § 123 tähenduses. Tallinna Haridusameti
edastatud selgitustest ja dokumentidest ilmneb, et hankelepingud on erakorraliselt täitja poolt
üles öeldud võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 97 lg-te 1 ja 5 ning VÕS § 196 lg 1 alusel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
RHS § 8 lg 2 ls 3 alusel kohaldatakse hankelepingule võlaõigusseaduses ja teistes õigusaktides
asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS
§ 97 lg 1 sätestab, et kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud
asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu
ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt
lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt
lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Sama §-
i lg 5 kohaselt, kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole
lepingu muutmine käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võimalik või ei oleks see teise
lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega kahjustatud
lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga käesoleva seaduse §-s 196 sätestatud
korras üles öelda. RHS § 196 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval
põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei
või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist
kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline
ülesütlemine).
Üksnes kestvuslepingute puhul on võimalik leping ühepoolselt lõpetada ka muul mõjuval
põhjusel kui kohustuste rikkumine. VÕS § 196 lg 1 kohaselt on poolel õigus leping
erakorraliselt üles öelda põhimõtteliselt igasugusel mõjuval põhjusel, mis objektiivselt ja
pärast poolte huvide kaalumist näitab, et lepingut lõpetada soovivalt poolelt ei saa mõistlikult
nõuda, et ta lepingut ettenähtud ajani või korralise ülesütlemiseni jätkaks. Milline on see
mõjuv põhjus, on jäetud igal konkreetsel juhul seaduse rakendaja otsustada ja eri lepingute
puhul saab see olla erinev.1 Üks lepingu pooltest sõltumatult mõjuval põhjusel lõpetamise alus
on § 97 lg-s 5 antud võimalus leping üles öelda, kui materiaalselt oleks alus lepingu
muutmiseks (VÕS § 97 lg 2), kuid see ei ole võimalik või mõistlik.2
Eelpool nimetatud riigihangete tulemusel sõlmitud toitlustusteenuste hankelepingud võib
lugeda kestvuslepinguteks, kuivõrd need on suunatud kohustuste täitmisele pikema aja
jooksul (36 või 48 kuud) Ka esineb toitlustusteenuse hankelepingutes kohustuste täitmisel
korduvus või perioodilisus ning tekivad üha uued soorituskohustused, eeskätt ettenähtud
perioodil esmaspäevast reedeni lastele toitlustuse tagamine.
Arvestades, et VÕS § 97 lg-te 1 ja 5 ning § 196 lg 1 alusel on hankelepingu erakorraline
ülesütlemine muul mõjuval põhjusel kui kohustuste rikkumise tõttu seaduslik, ei ole eelpool
nimetatud riigihangete tulemusel sõlmitud hankelepingute erakorraline ülesütlemine lepingu
täitja poolt hankelepingu muutmine RHS § 123 tähenduses. Tallinna Haridusameti poolt
Rahandusministeeriumile edastatud dokumentidest ja selgitustest on võimalik järeldada, et
märgukirja lisas 1 esitatud Tallinna Haridusameti juristi 06.02.2022 selgitus „oleme Eesti
Einega poolte kokkuleppel lõpetanud osad lepingud“ on inimlik eksitus juriidilistest
terminites ning üksnes sellest ei saa järeldada, et hankelepingud on lõpetatud poolte
kokkuleppel.
RHS § 83 lg 7 p 3 kohaselt esitab hankija 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist
registrile ettevõtjapoolsed hankelepingu rikkumised, mille tulemusena on kohaldatud
käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktis 8 nimetatud õiguskaitsevahendit, ning teabe selle
kohta, kas hankija nõue on vaidlustatud. Osundatud sätte alusel tuleb hankijal esitada
riigihangete registrile teave RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamise
1 V. Kõve. Lepingu ühepoolse lõpetamisega seotud küsimused võlaõigusseaduses. Juridica. 2003/4, lk 233.
2
P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura. 2006, lk-d 659-660.
2
kohta ettevõtjapoolsete hankelepingu rikkumiste tõttu. RHS § 95 lg 4 p 8 näeb ette, et hankija
võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud
eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on
lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud
leppetrahvi. RHS § 95 lg 4 p 8 põhineb direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-l g ning nimetatud
sätete eesmärk on võimaldada hankijal kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja seoses sellega,
et ta ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi.3 Tegemist on kõrvaldamise alusega, mis seondub
ettevõtja varasemate minetustega hankelepingute täitmisel4 ning see rajaneb eduka pakkuja ja
hankija vahelise suhte põhielemendil, so eduka pakkuja usaldusväärsusel, millel põhineb
hankija usaldus tema vastu.5
Juhindudes direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-st g ning sellel põhinevast RHS § 95 lg 4 p-st
8 on viidatud sätete eesmärgiga hõlmatud olukorrad, kus lepingu täitja on rikkunud pidevalt
või oluliselt hankelepingu olulist tingimust või olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena
on hankija lepingust taganenud või lepingu üles öeldud või on hinda alandatud, esitatud nõue
kahju hüvitiseks või leppetrahvi maksmiseks. Võttes arvesse, et RHS § 83 lg 7 p-i 3 kohase
teabe esitamine riigihangete registrisse tuleneb RHS § 95 lg 4 p-st 8, ei ole antud juhul
põhjendatud hankijate ja Tallinna Haridusameti poole pöördumine õigusvastase olukorrale
tähelepanu juhtimiseks, sest kõnealused hankelepingud ei ole üles öeldud lepingu täitja
kohustuste rikkumise tõttu, vaid erakorraliselt muul mõjuval põhjusel (VÕS § 97 lg-d 1 ja 5
ning § 196 lg 1). Kokkuvõtvalt oleme seisukohal, et kirjeldatud juhul puudub hankijatel
kohustus hankelepingute erakorralise ülesütlemise kohta andmete esitamiseks riigihangete
registrisse, sest tegemist ei ole RHS § 83 lg 7 p-s 3 sätestatud olukorraga.
Vaatamata sellele, et hankijate tegevuses ei esine õigusvastasust RHS § 83 lg 7 p 3 ja § 123
tähenduses, mistõttu puudub vajadus nende poole pöördumiseks, täname märgukirjas esitatud
teabe eest. Aanalüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside
ja plaanilise järelkontrolli tööplaanide koostamisel.
Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Marit
Piirisaar´e poole (tel: 611 3033, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
riigihangete ja riigiabi osakond
Marit Piirisaar 611 3033
[email protected]
3 EK C-465/11, Forposta SA (varem Praxis Sp zoo) ja ABC Direct Contact Sp. z o.o. versus Poczta Polska SA,
ECLI:EU:C:2012:801, p-d 22–36.
4 4 C. Risvig Hamer in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf. EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C. H. Beck, Hart,
Nomos 2018, p 640.
5 EK C-41/18, Meca Srl versus Comune di Napoli, ECLI:EU:C:2019:507, p 30; S. Elias, M. Parind, M. A. Simovart. § 95,
kommentaar 14. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
3