dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus märgukirjale

Rahandusministeerium · 10. mai 2022
Seotud ettevõtted
Advokaadibüroo TRINITI OÜ (adressaat)
Viit
12.1-1/3352-2
Registreeritud
10. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo TRINITI OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.1 RIIGIABIALANE TEGEVUS
Sari
12.1-1 Riigiabialane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.1-1/2022
Vastutaja
Marit Piirisaar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.1-13352-2 10.05.2022 Väljaminev kiri.asice418 KB

Sisu (failidest)

Sandor Elias Teie 14.04.2022 Advokaadibüroo TRINITI OÜ Meie 10.05.2022 nr 12.1-1/3352-2 [email protected] Vastus märgukirjale Austatud härra Elias Edastasite 14.04.2022 Rahandusministeeriumile märgukirja seoses Tallinna erinevate lasteaedade võimaliku riigihangete seaduses (edaspidi: RHS) sätestatud nõuete rikkumisega (edaspidi: märgukiri). Peate võimalikuks, et lasteaiad Rukkirääk, Kajakas ja Kaseke ning lastesõim Mõmmik (edaspidi: hankijad) on lõpetanud vastavalt riigihangete „Toitlustusteenuse tellimine Tallina Lasteaiale Rukkirääk“ (viitenumber 239680), „Toitlustusteenuse tellimine Lasteaiale Kajakas“ (viitenumber 236745), „Toitlustusteenuse tellimine Tallinna Lastesõimele Mõmmik“ (viitenumber 236053), „Toitlustusteenuse tellimine Lasteaiale Kaseke“ (viitenumber 237344) ja „Toitlustusteenuse tellimine Lasteaiale Kaseke“ (viitenumber 245417) hankelepingud kokkuleppel ning see on RHS §-ga 123 vastuolus. Leiate, et hankelepingute täitjad võivad olla sisuliselt keeldunud hankelepingute täitmisest, pannes sellega toime olulise rikkumise ning kokkuleppel lepingu lõpetamine on lepingu ülesütlemine hankija poolt, mis on omakorda alus RHS § 95 lg 4 p 8 alusel pakkujate kõrvaldamiseks edaspidistes riigihangetes. Osutate märgukirjas sellele, et hankelepingu kokkuleppel lõpetamiseks ei ole täidetud RHS § 123 lg 1 p-de 1, 2, 4 ega 7 eeldused ning ülejäänud muutmise alused (RHS § 123 lg 1 p-d 3, 5 ja 6) antud juhul kohalduda ei saa. Teie hinnangul on hankelepinguid järelikult õigusvastaselt muudetud. Lisate, et hankijad pidanuks hankelepingute kokkuleppel ennetähtaegse lõpetamise asemel nõudma hankelepingute täitmist ning kui teenuse osutaja keeldunuks teenust kohaselt osutamast, saanuks hankija rakendada õiguskaitsevahendeid, sh lepingud üles öelda. Olete seisukohal, et üksnes selliselt tegutsedes tekiks õiglane olukord, kus hankelepinguid rikkunud pakkujate kõrvaldamist saaks järgmistel riigihangetel, kus RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldub, kaaluda. Eeltoodust tulenevalt soovite, et Rahandusministeerium juhiks konkreetsete hankijate ja Tallinna Haridusameti tähelepanu sellele, et tekkinud praktika ei ole õiguspärane. Rahandusministeeriumi esindaja tutvus märgukirja sisu, selle lisade ja märgukirjas loetletud riigihangete andmetega riigihangete registris ning pöördus 21.04.2022 telefoni teel täiendavate selgituste saamiseks Tallinna Haridusameti poole. Tallinna Haridusamet esitas 22.04.2022 e-kirja teel selgitused ning dokumendid, millest nähtub, et eelpool nimetatud riigihangete hankelepinguid ei ole muudetud RHS § 123 tähenduses. Tallinna Haridusameti edastatud selgitustest ja dokumentidest ilmneb, et hankelepingud on erakorraliselt täitja poolt üles öeldud võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 97 lg-te 1 ja 5 ning VÕS § 196 lg 1 alusel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 RHS § 8 lg 2 ls 3 alusel kohaldatakse hankelepingule võlaõigusseaduses ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 97 lg 1 sätestab, et kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Sama §- i lg 5 kohaselt, kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võimalik või ei oleks see teise lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga käesoleva seaduse §-s 196 sätestatud korras üles öelda. RHS § 196 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Üksnes kestvuslepingute puhul on võimalik leping ühepoolselt lõpetada ka muul mõjuval põhjusel kui kohustuste rikkumine. VÕS § 196 lg 1 kohaselt on poolel õigus leping erakorraliselt üles öelda põhimõtteliselt igasugusel mõjuval põhjusel, mis objektiivselt ja pärast poolte huvide kaalumist näitab, et lepingut lõpetada soovivalt poolelt ei saa mõistlikult nõuda, et ta lepingut ettenähtud ajani või korralise ülesütlemiseni jätkaks. Milline on see mõjuv põhjus, on jäetud igal konkreetsel juhul seaduse rakendaja otsustada ja eri lepingute puhul saab see olla erinev.1 Üks lepingu pooltest sõltumatult mõjuval põhjusel lõpetamise alus on § 97 lg-s 5 antud võimalus leping üles öelda, kui materiaalselt oleks alus lepingu muutmiseks (VÕS § 97 lg 2), kuid see ei ole võimalik või mõistlik.2 Eelpool nimetatud riigihangete tulemusel sõlmitud toitlustusteenuste hankelepingud võib lugeda kestvuslepinguteks, kuivõrd need on suunatud kohustuste täitmisele pikema aja jooksul (36 või 48 kuud) Ka esineb toitlustusteenuse hankelepingutes kohustuste täitmisel korduvus või perioodilisus ning tekivad üha uued soorituskohustused, eeskätt ettenähtud perioodil esmaspäevast reedeni lastele toitlustuse tagamine. Arvestades, et VÕS § 97 lg-te 1 ja 5 ning § 196 lg 1 alusel on hankelepingu erakorraline ülesütlemine muul mõjuval põhjusel kui kohustuste rikkumise tõttu seaduslik, ei ole eelpool nimetatud riigihangete tulemusel sõlmitud hankelepingute erakorraline ülesütlemine lepingu täitja poolt hankelepingu muutmine RHS § 123 tähenduses. Tallinna Haridusameti poolt Rahandusministeeriumile edastatud dokumentidest ja selgitustest on võimalik järeldada, et märgukirja lisas 1 esitatud Tallinna Haridusameti juristi 06.02.2022 selgitus „oleme Eesti Einega poolte kokkuleppel lõpetanud osad lepingud“ on inimlik eksitus juriidilistest terminites ning üksnes sellest ei saa järeldada, et hankelepingud on lõpetatud poolte kokkuleppel. RHS § 83 lg 7 p 3 kohaselt esitab hankija 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist registrile ettevõtjapoolsed hankelepingu rikkumised, mille tulemusena on kohaldatud käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktis 8 nimetatud õiguskaitsevahendit, ning teabe selle kohta, kas hankija nõue on vaidlustatud. Osundatud sätte alusel tuleb hankijal esitada riigihangete registrile teave RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamise 1 V. Kõve. Lepingu ühepoolse lõpetamisega seotud küsimused võlaõigusseaduses. Juridica. 2003/4, lk 233. 2 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura. 2006, lk-d 659-660. 2 kohta ettevõtjapoolsete hankelepingu rikkumiste tõttu. RHS § 95 lg 4 p 8 näeb ette, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. RHS § 95 lg 4 p 8 põhineb direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-l g ning nimetatud sätete eesmärk on võimaldada hankijal kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja seoses sellega, et ta ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi.3 Tegemist on kõrvaldamise alusega, mis seondub ettevõtja varasemate minetustega hankelepingute täitmisel4 ning see rajaneb eduka pakkuja ja hankija vahelise suhte põhielemendil, so eduka pakkuja usaldusväärsusel, millel põhineb hankija usaldus tema vastu.5 Juhindudes direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-st g ning sellel põhinevast RHS § 95 lg 4 p-st 8 on viidatud sätete eesmärgiga hõlmatud olukorrad, kus lepingu täitja on rikkunud pidevalt või oluliselt hankelepingu olulist tingimust või olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on hankija lepingust taganenud või lepingu üles öeldud või on hinda alandatud, esitatud nõue kahju hüvitiseks või leppetrahvi maksmiseks. Võttes arvesse, et RHS § 83 lg 7 p-i 3 kohase teabe esitamine riigihangete registrisse tuleneb RHS § 95 lg 4 p-st 8, ei ole antud juhul põhjendatud hankijate ja Tallinna Haridusameti poole pöördumine õigusvastase olukorrale tähelepanu juhtimiseks, sest kõnealused hankelepingud ei ole üles öeldud lepingu täitja kohustuste rikkumise tõttu, vaid erakorraliselt muul mõjuval põhjusel (VÕS § 97 lg-d 1 ja 5 ning § 196 lg 1). Kokkuvõtvalt oleme seisukohal, et kirjeldatud juhul puudub hankijatel kohustus hankelepingute erakorralise ülesütlemise kohta andmete esitamiseks riigihangete registrisse, sest tegemist ei ole RHS § 83 lg 7 p-s 3 sätestatud olukorraga. Vaatamata sellele, et hankijate tegevuses ei esine õigusvastasust RHS § 83 lg 7 p 3 ja § 123 tähenduses, mistõttu puudub vajadus nende poole pöördumiseks, täname märgukirjas esitatud teabe eest. Aanalüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise järelkontrolli tööplaanide koostamisel. Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Marit Piirisaar´e poole (tel: 611 3033, e-post: [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane osakonnajuhataja riigihangete ja riigiabi osakond Marit Piirisaar 611 3033 [email protected] 3 EK C-465/11, Forposta SA (varem Praxis Sp zoo) ja ABC Direct Contact Sp. z o.o. versus Poczta Polska SA, ECLI:EU:C:2012:801, p-d 22–36. 4 4 C. Risvig Hamer in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf. EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C. H. Beck, Hart, Nomos 2018, p 640. 5 EK C-41/18, Meca Srl versus Comune di Napoli, ECLI:EU:C:2019:507, p 30; S. Elias, M. Parind, M. A. Simovart. § 95, kommentaar 14. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel