Rahandusministeerium Meie 10.05.2022 nr 1.2-2/66-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 29. veebruari
2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega
tööealise inimese toetuse tingimused“ muutmise määruse eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Lisaadressaadid:
Sotsiaalkindlustusamet
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Kadri Mets 626 9145
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
03.05.2022
MINISTRI MÄÄRUS
nr
Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a
määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise
tingimused ja kord ning puudega tööealise
inimese toetuse tingimused“ muutmine
Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 9 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruses nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise
tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 9 ja § 24 lõike 6
alusel.“;
2) paragrahvi 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:
„9) muutumatu või progresseeruv püsiv seisund – terviseandmetega tõendatud seisund, mille
puhul püsivad tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja teadaolevate andmete kohaselt
inimese tegutsemisvõime piirangud püsivad samal tasemel või tõenäoliselt süvenevad.“;
3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Puude raskusaste tuvastatakse lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve
vajadusest, võttes arvesse järgmiste asjaolude samaaegset esinemist:
1) inimese tegevuse või tegevusetusega võib tekkida kahju inimesele endale või teiste
inimeste elule, tervisele või varale;
2) lapse puhul ületab abivajadus lapsevanema tavapärase isikuhoolduse kohustust;
3) abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline;
4) abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid.“;
4) paragrahvi 5 lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad „on tuvastatud ajas“ sõnadega „lapsel
on“;
5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Vanaduspensioniealisel inimesel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui
viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui inimesel on muutumatu või progresseeruv püsiv
seisund.
(6) Esmakordsel puude raskusastme taotlemisel ei tuvastata vanaduspensioniealisel inimesel
muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral tavapäraselt puude raskusastet
eluajaks. Puude raskusastme tuvastamine eluajaks on tavapäraselt võimalik korduvhindamise
tegemisel, kui inimesel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund.“.
Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister
Maarjo Mändmaa
Kantsler
Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme
tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrusega nr 18 „Puude raskusastme
tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi
määrus nr 18) täpsustatakse puude raskusastme tuvastamise aluseid lastel ja
vanaduspensioniealistel. Määruse nr 18 eelnõu muudatused on seotud täiendustega, mis tehti
Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusega (510 SE).
Määruse nr 18 muudatused on seotud võimalusega tuvastada vanaduspensioniealistel
muutumatu ja progresseeruva seisundiga inimestel puude raskusaste eluajaks. Samuti on
täpsustatud muutumatu ja progresseeruva seisundi definitsiooni, mis oli varem seotud vaid
raske ja sügava puude raskusastmega. Täiendavalt on täpsustatud kõrvalabi, juhendamise ja
järelevalve hindamist, et luua parem õigusselgus, mis omakorda aitab kaasa läbipaistvamate
puude raskusastme tuvastamise ekspertiisi otsuste tegemisele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Kadri
Mets (626 9145,
[email protected]) ja laste ja perede osakonna nõunik Marge Hindriks
(626 9216,
[email protected]). Eelnõu muudatused on välja töötatud koostöös
Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA).
Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütikud
Elo Reitalu (626 9328,
[email protected]) ja Mari Sarv (626 9363,
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (626 9271,
[email protected]).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määruse eelnõu on seotud Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse
ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE).
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude
raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse
tingimused“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I,
08.05.2020, 10.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit ning luuakse seos puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 24 lõikega 6, mille volitusnorm on seni olnud täitmata.
Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusega (510 SE) täiendati PISTS § 24 lõiget 6 vanaduspensioniealistega, kellel on
muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral võimalik tuvastada puude raskusaste
eluajaks. Muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga laste puude raskusastme
tuvastamise tingimused on määruses nr 18 olnud kajastatud juba varem.
Eelnõu punktiga 2 sõnastatakse uuesti määruse § 2 punktis 9 sätestatud termin muutumatu
või progresseeruv püsiv seisund. Muutumatu või progresseeruv püsiv seisund oli määruses
nr 18 sõnastatud ka varem, kuid kõnealuse eelnõuga on mõistes tehtud täpsustus, mis
kirjeldab muutumatu või progresseeruva seisundi olemust paremini ja mille kohaselt ei ole
seisund enam seotud ainult raske või sügava puude raskusastmega, vaid on seotud inimese
püsivate tegutsemisvõime piirangutega. Praktilise töö käigus on selgunud, et muutumatut ja
progresseeruvat seisundit ei ole mõistlik kitsendada raske ja sügava puude raskusastmega
ning vajadus tuvastada puude raskusaste pikemaks ajaks võib olla ka keskmise puudega
lastel või vanaduspensioniealistel.
Edaspidi käsitatakse muutumatu või progresseeruva püsiva seisundina terviseandmetega
tõendatud seisundit, mille puhul püsivad tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja
teadaolevate andmete kohaselt inimese tegutsemisvõime piirangud samal tasemel või
tõenäoliselt süvenevad. Muutumatu või progresseeruva seisundi all tuleb mõista
terviseandmetega kinnitatud ja tõendatud püsivat seisundit, mis tänapäevaste meditsiiniliste
teadmiste ja ravivõimaluste juures ei muutu paremuse poole. Püsiv seisund on olukord, kus
isiku tegevusvõime jääb alaliselt piiratuks. Sellistel juhtumitel saab SKA ekspertarst hinnata,
kas olukord on paranemise prognoosita, s.o tegevusvõime ei saa paraneda ühegi meetmega.
Näitena võib tuua pervasiivsete arenguhäirete alamliigi Retti sündroomi, mille puhul haigus
avaldub 6–18 kuu vanuselt, areng seiskub ja taandarenevad nii oskused kui arusaamine. Retti
sündroomiga inimesed võivad elada kuni täisealiseks saamiseni, kuid ravivõimalused
puuduvad ning eesmärk on vaid leevendada haiguse ilminguid. Võrdluseks võib näitena
kõrvale tuua pervasiivsete arenguhäirete teise alamliigi Aspergeri sündroomi, mis ei pruugi
puuet põhjustada, sest need lapsed on sageli normintellektiga ja saavad tavakoolis hakkama.
Neil võib olla hariduslik erivajadus, kuid ei pruugi olla puude raskusastet.
Kui ekspertarstil on vaja veenduda muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi puhul
lapse elukeskkonna piirangutes, on tal võimalik küsida lapse seaduslikult esindajalt
nõusolekut sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist juhtumiplaani, tegevuskava andmete
ja muude dokumentide saamiseks. Kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) peab olema SHS § 9
alusel koostanud juhtumiplaani, kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist
ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd
abi andmisel. Muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi korral vajab laps mitme
valdkonna tuge, mistõttu tuleks selleks muu hulgas kasutada abivajaduse hindamise tulemusi
või juhtumiplaani. Kui KOV tuvastab abivajaduse hindamisel, et lapse seisund on muutunud
ning vajab tõenäoliselt ümberhindamist, peaks KOV sellest SKA-d teavitama. Sellisel juhul on
SKA-l võimalik ühendust võtta lapsevanemaga ja paluda tal teha uus puude tuvastamise
taotlus, automaatseks ümberhindamiseks SKA-l KOV-i teate peale õigust ei ole.
Ühe lisatingimusena tuleb muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi puhul arvesse võtta,
et esimesel kolmel eluaastal toimub lastel väga kiire ja ulatuslik areng. Õigeaegse sekkumise
ja abi korral võivad terviseseisund ja sellest tulenev tegevusvõimekus paraneda. Sageli ei saa
sedavõrd varases vanuses hinnata lapse seisundit püsivalt muutumatuks või tervisehäiret
kindlasti progresseeruvaks. Seetõttu on korduvhindamine tavapäraselt vajalik ja põhjendatud.
Võivad esineda ka üksikud väga rasked diagnoosid või sündroomid, mille puhul on
põhjendatud esmakordsel hindamisel puude kestuse tuvastamine kuni lapse tööealiseks
saamiseni.
Muutumatu või progresseeruv seisund vanaduspensioniealistel inimestel võib olla näiteks
Parkinsoni tõbi, skisofreenia, dementsus, Alzheimeri tõbi, mõõdukas, raske või sügav vaimne
alaareng, hulgiskleroos, parapleegia ehk mõlemapoolehalvatus ja tetrapleegia ehk
neljajäsemehalvatus, pimedus ja nõrknägevus, närvisüsteemi mujal klassifitseerimata muud
degeneratiivhaigused, peaajuinfarkt, südamepuudulikkus, peaajuveresoonte haiguse
jääknähud ning ateroskleroos. Muutumatu või progresseeruv seisund võib tekkida ka muu
diagnoosi esinemise korral või mitme diagnoosi koosmõjul. Eespool välja toodud diagnooside
korral on enamasti tegemist pikaajalise seisundiga, mille puhul ei ole inimese terviseseisund
ja iseseisev hakkamasaamine tagasipööratav ning eelduslikult inimese abivajadus pigem
suureneb ja inimest ei ole võimalik tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste juures aidata.
Kui SKA ekspertiisimeeskonnal (ekspertarst, peaspetsialist) on vaja veenduda muutumatu või
progresseeruva püsiva seisundi puhul vanaduspensioniealise elukeskkonna piirangutes, on
tal võimalik küsida isiku või tema seadusliku esindaja nõusolekut STAR-ist juhtumiplaani,
tegevuskava andmete ja muude dokumentide saamiseks. KOV peab olema SHS § 9 alusel
koostanud juhtumiplaani, kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja
mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi
andmisel. Muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral võib vanaduspensioniealine
inimene vajada mitme valdkonna tuge, mistõttu tuleks selleks muu hulgas kasutada
abivajaduse hindamise tulemusi või juhtumiplaani.
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 5 lõikega 11. Lõikega 11 täpsustatakse PISTS §
23 lõike 6 punkte 3 ja 4. Lõikes 11 nähakse ette, et kõrvalabi, juhendamise või järelevalve
vajaduse hindamisel võetakse arvesse järgmiste asjaolude samaaegset esinemist:
1) inimese tegevuse või tegevusetusega võib tekkida kahju inimesele endale või teiste
inimeste elule, tervisele või varale;
2) lapse puhul ületab abivajadus lapsevanema tavapärase isikuhoolduse kohustust;
3) abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline;
4) abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid.
Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusega (510 SE) muudeti PISTS-i vastavalt riigikohtu 18.10.2021 otsusele nr 3-20-130.
Nimetatud otsuses on öeldud, et oluline on hinnata, kas vajadus kõrvalabi ja juhendamise
järele on püsiv, samuti on oluline hinnata abi või juhendamise intensiivsust ning tagajärgi, mis
võivad tekkida kõrvalabi või juhendamise puudumisest. Lapse või vanaduspensioniealise
inimese puude raskusastme tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki lapse või
vanaduspensioniealise inimese terviseseisundi tõttu vajaliku püsiva iseloomuga kõrvalabi või
juhendamise liike nende kogumis.
Ekspertiisi otsus kujuneb raviarstide poolt uuringute ja diagnoosidega kinnitatud keha
funktsiooni kõrvalekallete alusel, mille tõttu on inimese hakkamasaamine tavaolukorras
raskendatud, piiratud või takistatud.
Kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve sätet on PISTS § 23 lõikes 6 täpsustatud, lisades, et
puude raskusastme tuvastamisel võetakse kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse
hindamisel arvesse eakohasest suuremat abivajadust ning vajadust, mis esineb inimesel
tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata. Laste kõrvalabi, juhendamise või järelevalve
vajadust hinnates võetakse puude raskusastme tuvastamisel olulise asjaoluna arvesse ka
seda, kas ravitoimingute tegemine jääb tavapärase isikuhoolduse kohustuse raamidesse
perekonnaseaduse § 124 tähenduses.
Eelnõu punktiga 4 tehakse tehniline muudatus ja määruse § 5 lõike 3 teises lauses
asendatakse sõnad „on tuvastatud ajas“ sõnadega „lapsel on“. Muudatus on vajalik, et
ühtlustada ja selgemalt sõnastada nii laste kui ka vanaduspensioniealiste muutumatu ja
progresseeruva püsiva seisundi säte.
Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 lõigetega 5 ja 6.
Lõikes 5 sätestatakse, et vanaduspensioniealisel ei tuvastata puude raskusastme kestust
pikemalt kui viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui vanaduspensioniealisel on muutumatu või
progresseeruv püsiv seisund.
Lõikes 6 sätestatakse, et esmakordsel puude raskusastme taotlemisel ei tuvastata
vanaduspensioniealisel muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral tavapäraselt
puude raskusastet eluajaks. Puude raskusastme tuvastamine eluajaks on tavapäraselt
võimalik korduvhindamise tegemisel, kui inimesel on muutumatu või progresseeruv püsiv
seisund. Sellistel juhtudel on võimalik SKA ekspertarstil hinnata, kas olukord on paranemise
prognoosita ja inimese tegevusvõime ei saa paraneda teadaolevate toetavate meetmetega.
Siiani oli PISTS-i alusel võimalik vanaduspensioniealisel inimesel tuvastada puude raskusaste
maksimaalselt viieks aastaks, sõltumata inimese seisundist. Riigikogus 13.04.2022 vastu
võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (510 SE) loodi
muutumatu ja progresseeruva seisundi korral võimalus puude raskusaste tuvastada
vanaduspensioniealisel inimesel eluajaks. See vähendab tarbetut bürokraatiat inimese ja SKA
jaoks juhtumite puhul, kus inimese seisund jääb alaliselt piiratuks. Puude raskusaste
tuvastatakse eluajaks juhul, kui vanaduspensioniealisel on muutumatu või progresseeruv
püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega.
Muutumatu või progresseeruva seisundi all tuleb mõista terviseandmetega kinnitatud ja
tõestatud püsivat seisundit, mis tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja ravivõimaluste
juures ei muutu paremuse poole. Püsiv seisund on olukord, kus isiku tegevusvõime jääb
alaliselt piiratuks, mistõttu ei saa isik iseseisvalt hakkama. Sellistel juhtudel on SKA
ekspertarstil võimalik hinnata, kas olukord on paranemise prognoosita ja inimese
tegevusvõime ei saa paraneda teadaolevate toetavate meetmetega. Puude raskusaste
tuvastatakse pikemaks ajaks reeglina puude raskusastme korduvtaotlemisel. Üleminekul
tööealisest vanaduspensioniealiseks võib puude raskusastme tuvastada pikemaks ajaks vaid
erandjuhtudel, nt varem kinnitatud vaimse alaarengu diagnoosi korral.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruses esitatud muudatuste eesmärk on võimaldada SKA ekspertarstil tuvastada
muutumatu ja progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealisel inimestel puude raskusaste
eluajaks. Samuti on täpsustatud muutumatu ja progresseeruva seisundi definitsiooni, mis oli
varem seotud vaid raske ja sügava puude raskusastmega. Täiendavalt on täpsustatud
kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve hindamist, et luua parem õigusselgus, mis omakorda
aitab kaasa läbipaistvamate puude raskusastme tuvastamise ekspertiisi otsuste tegemisele.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes
valdkondades: sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutuste korraldusele.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Mõju vanaduspensioniealisele inimesele
Kehtiva õiguse kohaselt tuvastatakse vanaduspensioniealistel puude raskusaste
raskusastmest sõltumata maksimaalse kestusega kuni viis aastat, mistõttu tuleb
vanaduspensioniealisel inimesel või tema esindajal ka muutumatu seisundi korral esitada
puude raskusastme tuvastamise korduvtaotlus iga viie aasta tagant. Muudatuse tulemusel
võimaldatakse edaspidi muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga
vanaduspensioniealistel tuvastada puude raskusaste eluajaks.1 Muutumatu ja
progresseeruva püsiva seisundiga vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamise
tingimused ja kord kehtestatakse määrusega. Määruses teatud tingimuste täpsustamine
annab inimestele kindluse ning need aitavad täpsemalt aru saada sellistel juhtudel SKA poolt
puude raskusastme tuvastamise protsessist ja menetlemise nõuetest.
2021. aastal tuvastati keskmise puudega vanaduspensioniealistel uus puude raskusaste
maksimaalseks lubatud ajaks ehk viieks aastaks 3796 juhul (78,7% kõigist
vanaduspensioniealistest, kellel tuvastati keskmine puue), sügava puude raskusastme korral
2562 juhul (89,6% kõigist vanaduspensioniealistest, kellel tuvastati sügav puude raskusaste)
ning raske puude raskusastme korral 9296 juhul (89,9% kõigist vanaduspensioniealistest
inimestest, kellel tuvastati raske puue). Näiteks 20-aastase perioodi jooksul, sõltuvalt inimese
elueast, tuleb praegu 5-aastase puude raskusastme tähtaja korral muutumatu seisundiga
vanaduspensioniealisel pöörduda SKA-sse ja esitada taotlus 3–5 korral. Muudatus vähendab
oluliselt muutumatu seisundiga vanemaealiste inimeste või nende esindajate koormust puude
raskusastme korduvtaotlemisel.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Tegemist on puudega vanemaealiste jaoks olulise mõjuga.
Mõju puudega lastele ja nende peredele
Puudega lapsele sai muutumatu või progresseeruva püsiva seisund korral, mis ei ole
kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega, tuvastada raske või sügav puude
raskusaste kestusega kuni 16-aastaseks saamiseni. Käesoleva muudatusega laiendatakse
sama võimalust ka keskmise puude raskusastmega lastele. Laiendus kutsutakse ellu, sest
praktilise töö käigus on SKA tuvastanud, et taolise püsiva seisundi tunnusega lapsi esineb ka
keskmise puude raskusastmega laste seas ning sel juhul on mõistlik tuvastada puue pikemaks
ajaks kui tavapärane kolm aastat. Sihtrühma suurus on 30.04.2021 seisuga ca 300 last
(arvestuse aluseks on võetud kuulmis-nägemislanguse ja kerge vaimse alaarengu
diagnoosiga lapsed, kellel on tuvastatud keskmine puude raskusaste). Tegemist on
tõenäoliselt vähemuutuva seisundiga ning juhul, kui lapse terviseseisund peaks halvenema,
on vanemal alati võimalus esitada ennetähtaegne puude raskusastme tuvastamise taotlus, et
saada uus hinnang lapse seisundile ja vajaduse korral tuvastada raskem puude raskusaste.
Kavandatud muudatuste mõju sihtrühmale saab lugeda positiivseks, kuivõrd eelnõuga
seonduvalt väheneb lapsevanema/eestkostja koormus, sh ajakulu lapsele puude raskusastme
taotlemisel.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Tegemist on puudega laste ja nende perede jaoks olulise mõjuga.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju SKA-le
1 Üleminekul tööealisest vanaduspensioniealiseks võib puude raskusastme tuvastada pikemaks ajaks
vaid erandjuhtudel, nt varem kinnitatud vaimse alaarengu diagnoosi korral.
Muudatuse kohaselt võib SKA ekspertarst edaspidi tuvastada vanaduspensioniealiste
inimeste puude raskusastme kestuse pikemalt kui viieks aastaks ja lastel kuni nende 16-
aastaseks saamiseni sõltumata puude raskusastmest. Sellistel juhtumitel hindab SKA
ekspertarst, kas inimese olukord on paranemise prognoosita, s.o inimese tegevusvõime ei
saa paraneda teadaolevate toetavate meetmetega. Kui SKA ekspertarstil on vaja muutumatu
või progresseeruva püsiva seisundi puhul veenduda vanaduspensioniealise elukeskkonna
piirangutes, on ekspertiisimeeskonnal isiku nõusoleku korral võimalik KOV-i vastava
spetsialisti käest küsida juhtumiplaani, tegevuskava andmeid ja muid vajalikke dokumente.
SKA hinnangul väheneks vanaduspensioniealiste muutumatute seisunditega korduvtaotluste
arv hinnanguliselt 3000 võrra aastas, kui puude raskusastme maksimaalse kehtivuse aega
pikendada. Näiteks 20-aastase perioodi jooksul, sõltuvalt inimese elueast, tuleb 5-aastase
puude raskusastme tähtaja korral muutumatu seisundiga vanaduspensioniealisel pöörduda
SKA-sse ja esitada taotlus 3–5 korral. Taotleja keskmine ajakulu taotluse esitamiseks on 1,42
tundi, keskmine arstlik ekspertiis kestab 30 minutit ning taotluse registreerimise, sisestamise,
menetlemise ja otsuse koostamisega kaasnev ajakulu on 1,5 tundi. Seega väheneb pikemaks
ajaks puude raskusastme tuvastamisega oluliselt SKA töökoormus: hinnanguliselt väheneks
vanaduspensioniealistele isikutele tehtud ekspertiiside arv 3000 võrra aastas, mis hoiab
aastas kokku umbes 1500 tundi ekspertarsti ja 4500 tundi peaspetsialisti tööaega. Lisaks
vähendab ka keskmise puude raskusastmega laste puhul vähemuutuvate seisundite korral
pikemaks ajaks puude raskusastme tuvastamine vähesel määral SKA töökoormust.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine. Sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Muudatusega kaasneb oluline positiivne mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatus riigieelarves muudatusi kaasa ei too. Muudatused ei too kaasa ka mõjusid
KOV-ide tegevustele. Mõju SKA-le on kirjeldatud seletuskirja eelmises punktis.
Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusega (510 SE) oli PISTS-i muudatusega seoses vajalik SKAIS2 infosüsteemi arendus,
et lisada SKAIS2 süsteemi võimalus teha otsuseid pikemaks ajaks kui viis aastat.
Seadusemuudatusest tulenev SKAIS2 väikearendus on valmis.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-0566 - Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 17.05.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da07b855-e35f-4275-a56a-6a460b73cda8
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da07b855-e35f-4275-a56a-6a460b73cda8?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main