3690454 1189245 EELNÕU 0 9 . 0 5 .2022 0 0 EELNÕU 0 9 . 0 5 .2022 Määrus ……. . 20 2 2 nr ….. Maaeluministri 11. mai 2015. a määruse nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus “ muutmine 246942 714890 0 0 Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. Maaeluministri 11. mai 2015. a määrus e nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ § 23 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses : „(9) Toetuse saaja, kes esitab taotluse 2022. või 2023. aastal ja kelle taotluse on EMK rahuldanud, viib tegevuse ellu või teeb investeeringu ning esitab seda tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt 2024. aasta 30. novembriks. ( 10 ) Paragrahvi 11 lõike 8 punktis 3 sätestatud nõuet ei kohaldata toetuse saajale, kes esitab 2022. aastal taotluse hooldusraie tegemiseks . “ . (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler
SELETUSKIRI maaeluministri määruse „Maaeluministri 11. mai 2015. a määruse nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus “ muutmine “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus „Maaeluministri 11. mai 2015. a määrus nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ muutmine“ (edaspidi eelnõu ) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. Eelnõuga muudetakse 2022. või 2023. aastal toetuse taotlejatele m aaeluministri 11. mai 2015. a määruses nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus ) nimetatud toetatava te tegevus te ellu vii mise tähtaega . Määruse muutmine on vajalik „Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020“ (edaspidi arengukava ) meetme 8 „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse“ (edaspidi meede 8 ) paremaks rakendamiseks ja meetme eesmärkide sa avutamiseks ette nähtud eelarve täielikuks ärakasutamiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014−2020 ning selle üleminekuaastate 2021 ja 2022 lõpu s . Sellest tulenevalt luuakse m uudatus ega 2022. või 2023. aastal taotlejatele võimalus tegevused ellu viia hiljemalt 2024. aasta 30. novembriks . See tähendab, et 2022. aastal taotlejatele võimaldatakse edaspidi tegevus ellu viia senisest pikemal perioodil. M etsahoolduse teenuse pakkujate arv on piiratud, mistõttu p ikem tegevuste elluviimise tähtaeg võimaldab toetuse saajatel metsatöid edaspidi paindliku ma lt korraldada . Lisaks leevendatakse määruses senist hooldusraie tegemise sageduse nõuet ning võimaldatakse ka 2022. aastal taotleda toetus t hooldusraie tegemiseks ka siis , kui programm perioodi l on üks kord hooldusraie kohta toetust juba saadud. E elnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna peaspe tsialist Kristine Hindriks ( 625 6187,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi eelnõule ja seletuskirjale tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260,
[email protected] ). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava ( 625 6523 , laura.ojava @agri.ee ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ga täiendatakse määruse § 23 lõikega 9 , mille kohaselt t oetuse saaja, kes esitab taotluse 2022 . või 2023. aastal ja kelle taotluse on EMK rahuldanud, viib tegevuse ellu või teeb investeeringu ning esitab seda tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt 2024. aasta 30. novembriks . Seega on m uudatuse kohaselt tegevuse elluviimise või investeeringu tegemise ning seda tõendavate dokumentide esitamise tähtaeg edaspidi võrreldes senisega nii erametsaomanike l kui ka metsaühistute l sama . Erametsaomanikust t oetuse saaja l , kes esitab taotluse 2022 . aastal, pikeneb tegevuse elluviimise t ähtaeg senisega ( määruse § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt üks aasta ) võrreldes üheksa kuu võrra ja metsa ühistu st toetuse saajal, kes esitab taotluse 2022. aastal, senisega ( määruse § 19 lõike 2 punkti 2 kohaselt 18 kuud) võrreldes kolme kuu võrra. Seega on edaspidi nimetatud toetuse saajatel, kes esitavad taotluse 2022. aasta sügisel toimuvas taotlusvoorus , tegevuse ellu viimise või investeeringu tegemise ning seda tõendavate dokumentide esitamise maksimaalne pikkus üks aasta ja üheksa kuud. Juhul kui taotlusvoor otsustatakse avada ka 2023. aasta l , tuleb arvestada, et tegevus tuleb ellu viia ning seda tõendavad dokumendid esitada hiljemalt 2024. aasta 30. novembriks . Kõik ülejäänud toetuse saajad, kelle taotlus on rahuldatud enne 2022. aastat varasemates taotlusvoorudes, viivad oma tegevused ellu endiselt määruse § 19 lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt vastavalt ühe aasta jooksul arvates EMK poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kui toetuse saaja on erametsaomanik ning 18 kuu jooksul arvates EMK poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kui toetuse saaja on metsaühistu , ning neile taotluse rahuldamise otsuses määratud tegevuse elluviimise tähtaja jooksul , kuna nimetatud toetuse saajatel puudub tänase seisuga praktikas vajadus tegevuse elluviimise täht aja pikendamiseks . Muudatus tehakse , sest programmiperiood hakkab lõppema ning m eetme 8 eesmärkide täitmiseks saab nii toetuse eelarvet parem ini ära kasutada, võimaldades samal ajal toetuse saajale paindlikkust kavandatavate tegevuste elluviimisel. Metsahooldus on üks enim selle määruse alusel toetust saanud tegevustest. Erametsaomanikud on aga andnud tagasisidet, et hooldusraie tegijate arv on piiratud, mistõttu võib hooldusraie tegemise aeg jääda liiga lühikeseks. Teenusepakkujate kättesaadavust soovitud ajal mõjutab ka see, et noore metsa hooldamine on töö, mida ei ole võimalik või on ebaotstarbekas teha aasta ringi. Kvaliteetse tulemuse tagamiseks on kõige parem hooldada noort metsa varakevadel või hilissügisel, kui rohttaimed on kuluna või lamandunud. Siis on okaspuud hästi nähtavad ning seetõttu on töö tulemuslikkus oluliselt suurem. Tegevuse elluviimise ja investeeringu tegemise tähtaja muutmine ja pikendamine on seotud ka asjatundlike ning head metsade majandamise tava tundvate ning metsaseaduse ja keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskirja“ nõuetekohaseid hooldusraieid teha oskavate teenusepakkujate turul püsimisega ja nooremate tegijate järelkasvu loomisega. Samuti aitab m etsahoolduse järjepidev toetamine tagada teenusepakkujate kättesaadavust ja kvaliteeti ning selline järjepidevus võimaldab teha investeeringuid metsahooldustehnikasse ja seadmetesse. Muudatusega lisandub võimalus kasutada hooldusraiete tegemiseks ära veel 2024. aasta hilissügisene aeg. Praktikas on ilmnenud, et erametsaomanikel, kes taotlevad toetust metsaühistust eraldi, on jäänud tegevused metsaühistutega võrreldes suuremal määral ellu viimata, seepärast peaks pikem tegevuste elluviimise aeg seda leevendama. Eelnõu ga täiendatakse m ääruse § 23 lõikega 10 , mille kohaselt ei kohaldata määruse § 11 lõike 8 punktis 3 sätes tatud nõuet toetuse saajale, kes esitab taotluse 2022. aastal hooldusraie tegemiseks. Paragrahvi § 11 lõike 8 punkti 3 kohaselt võib programmiperioodil toetust saada hooldusraie, kasvavate puude laasimise ja § 6 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamise ning paigaldamise korral sama metsamaa osa kohta üks kord. Seega edaspidi võib toetuse saaja, kes esitab käesoleval programmiperioodil 2022. aastal taotluse hooldusraieks , ühe ja sama metsamaa osa kohta toetust saada rohkem kui üks kord. Kuigi määruse § 11 lõike 8 punkti s 3 sätestatud nõude kohaselt võib toetus t saada üks kord programmiperioodil lisaks hooldusraie le ka kasvavate puude laasimi s e , tüvekait smete ja ladvakaitsmete soetami se ning paigaldami se kohta, siis muudatus ko haldub üksnes hooldusraie kohta. Hooldusraie käigus toetatakse kuni 30-aastase puistu valgustus- ja harvendusraie t , mida tehakse metsaseaduse ja m etsa majandamise eeskirja nõuete ning hea metsade majandamise tava kohaselt . 30 aasta jooksul tule b teha minimaalselt üks valgustusraie puistus vanusega 12 – 15 aastat ja üks harvendusraie puistus vanusega 25 – 30 aastat. Viljakate kasvukohtade noorendikud vajavad valgustusraie tegemist harilikult kaks korda 4 – 6 a astase vaheaja tagant , sest nendes on kasv nii kiire, et võrad nimetatud aja jooksul liituvad . Lehtpuunoorendikes taastub liitus u 3 – 4 aastaga. M ääruse nõuete väljatöötamisel arvestati programmiperioodi jooksul algul kokku kuue taotlusvooruga , aga kuna uue programm i perioodi läbirääkimised Euroopa Liidu tasandil ei lõppenud õigeks ajaks , s.o. 2020. aastaks, siis lisandusid praegusele programmiperioodile üleminekuaa stad 2021 ja 2022 . Seega ü leminekumääruse artikli 1 lõike 1 kohaselt pikendati Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatavate progr ammide puhul ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 sätestatud 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 kestvat ajavahemikku kuni 31. detsembrini 2022. Samuti piken dati üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt ühissätete määruse artikli 65 lõikes 2 sätestatud programmiperioodi 2014–2020 kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood i kahe aasta võrra ehk kuni 31. detsembrini 2025. Sellest tulenevalt pikenes ka a rengukava programmiperiood kahe aasta võrra , mistõttu kestab programmiperiood seitsme aasta asemel kokku üheksa aastat , kuid määruse tingimused , s ealhulgas nõue hooldusraie toetamise sageduse kohta , on seni jäänud samaks . Praktikas on ilmnenud vajadus hooldusraie t teha iga seitsme aasta tagant, mistõttu muudetakse määruses hooldusraie tegemise sageduse nõue t v iimase ks , 2022. aasta taotlusvooru ks , et see oleks kooskõlas metsa majandamise hea praktikaga ja eelnimetatud hooldusraie vajadusega . V algustusraieid tehakse kvaliteetsema ja elujõulisema tulevikumetsa kasvatamise eesmärgil ning neid tule b teha järjepidevalt vajaduse järgi . Viimasel kümnendil on oluliselt kasvanud metsaistutusmahud , mis eeldavad ka lähitulevikus noore metsa hooldamise suurenemist . Õigeaegne noore metsa hooldamata jätmi ne võib kasutuks muuta juba tehtud töö ja metsa uuendamise le tehtud kulutused. Metsakultuuride ja looduslikult uuenenud raiesmike õigeaegsete ja korduvate hooldusraietega saa b parandada peapuuliigi noorte puude kasvutingimusi ning muuta liigilist koosseisu kasvukohale ja metsa kasvatamise eesmärkidele sobivamaks . Hooldusraie aitab saavutada meetme 8 üld eesmärki , milleks on arengukava kohaselt muuhulgas jätkusuutlik ja tulemuslik metsa majandamine, mis soodustab metsa elujõulisuse tõstmist metsa liigilise koosseisu parandamise või muude metsaka svatusvõtete rakendamise kaudu . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29) . Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-lex.europa.eu . 4. Määruse mõjud M uudatustel on positiivne mõju meetme 8 toetusraha sihipärasele ja võimalikult suures osas kasutamisele, et seeläbi paremini täita toetuse eesmärke. Toetuse eelarve on 2 316 000 eurot, mis on tavapärasest (nt 2021. a asta eelarve 1 913 000 eurot) mõnevõrra suurem seoses eelmistest taotlusvoorudest vabanenud vahendite tõttu . Eelnõuga tehakse kolm positiivset muudatust, mis puudutavad neid toetuse saajaid, kes esitavad oma taotluse 2022. aasta sügisel toimuvas taotlusvoorus või 2023. aastal, kui taotlusvoor otsu statakse avada . Eelnõu kohaselt võimald atakse edaspidi taotlejatel toetatav tegevus ellu viia ja investeering teha ning sellega seotud dokumen did esit ada senises t pikema tähta ja jooksu l , mis annab toetuse saajale suurema paindlikkuse toetuse raames kavandatud tegevuste elluviimiseks. Samuti on muud atusel positiivne mõj u metsakasvule, sest õigeaegsel ehk metsakasvu stimuleerival ajaperioodil hooldusraie tegemine säilitab puistu optimaalse tiheduse ja mets muutub kliimamuutustega kohanemisel vastupidavamaks. T agatakse ka kvaliteetne puit, mida saab tulevikus paremini väärindada. Sama eesmärki kannab ka hooldusraie tegemise intervalli muutmine. Muudatus mõjutab 400 potensiaalset taotlejat ja toetuse saajat , kes muutuvad konkurentsivõimelisemaks , sest teevad hooldusraie t järjepideva l t ja vajaduse järgi , tagades sellega tulevikuks elujõuli n e ja parema kvaliteediga met s . Kvaliteetne metsaressurss suure ndab erametsaomanike sissetuleku id puidu müügist, millega kaasne b ka suurem maksu tulu riigile . Metsa majandamisel võib olla looduskeskkonnale nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Eesti s on metsamajanduslikud tegevused reguleeritud metsaseaduse ja selle alusel antud rakendusaktidega , s ealhulgas metsa majandamise eeskir jaga . Nende nõuete täitmisega ei teki ohtu, et hooldusraiet tehakse noorendik us liiga tihti või liiga suures ulatuses . M etsaomanikule on kättesaadavad ka nõu andeteenused, mille osutamise käigus antud soovituste tulemusena jä etakse kasvama vastupidavam, mitmeliigiline puistu , seega on hooldusraiete mõju looduskeskkonnale pigem positiivne. Muudatuste rakendamisel Sihtasutuse Erametsakeskus töökoormus oluliselt ei suurene : kuigi menetlusperiood pikeneb, siis üleminekuperioodi taotlusvoorud olid ki planeeritud 2021. ja 2022. aastaks. Määruse muudatus aitab positiivselt kaasa hooldusraieid teha oskavate ning head metsade majandamise tava ja praktikat tundvate teenusepakkujate püsimis ele turul ja ka nooremate tegijate järelkasvu le . S uur osa erametsaomanikke elab maapiirkon nas ning õigel ajal oma metsa hooldades on oodata parema kvaliteediga puitu, mis annab erametsaomanikule parema sissetuleku ja edendab seeläbi maamajandust . 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile . Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks SA-le E rametsakeskus ning MTÜ-le Eesti Erametsaliit .
Rahandusministeerium
Keskkonnaministeerium
Meie: 10.05.2022 nr 1.4-3/392
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaeluministri 11. mai
2015. a määruse nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise
investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Määruse eelnõu, EN_metsatoetus_muutmine.docx;
2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_metsatoetus_muutmine.docx.
Kristine Hindriks
625 6187
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 /
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-0565 - „Maaeluministri 11. mai 2015. a määruse nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ muutmine“
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 24.05.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a0f9eb02-a39e-4d13-b9e1-bcb31b30c5ea
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a0f9eb02-a39e-4d13-b9e1-bcb31b30c5ea?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main